Riigiteel Nr 23180 Teelõigul Restu-Sihva Asuva Märdi Silla (Oja-Trommi Paisu) Ümberehituse Koos Paisutuse Likvideerimise Ja J

Riigiteel nr 23180 teelõigul Restu-Sihva asuva Märdi silla (Oja-Trommi paisu) ümberehituse koos paisutuse likvideerimise ja jõesängi korrastamisega põhiprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang

Tellija: OÜ Tilts Eesti Filiaal

Täitja: OÜ Alkranel

Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098)

Tartu 2018

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 5 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS ...... 7 1.1 Asukoht, tegevuse iseloom ja maht ...... 7 1.1.1. Oja-Trommi pais ...... 8 1.1.2. Kavandatav tegevus ...... 10 1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ...... 12 1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ...... 13 1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke ...... 14 1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ...... 16 1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ...... 16 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND ...... 17 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ...... 17 2.2 Vesi ja pinnas ...... 18 2.3 Loodusväärtused ...... 21 2.4 Looduslik mitmekesisus, sh kalastik ...... 23 2.5 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ...... 25 3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE 26 3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus ...... 26 3.2 Natura-eelhindamine ...... 26 3.2.1. Lühiinformatsioon kavandatava tegevuse kohta ...... 27 3.2.2. Natura alade, mida kava või projekt tõenäoliselt mõjutab, iseloomustus ...... 28 3.2.3. Kas projekt või kava on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik? ...... 29 3.2.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ...... 29 3.2.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...... 45 3.3 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ning liikidele ...... 45 3.4 Mõju elustikule, sh kalastikule ...... 46 3.5 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele), sh jõeäärsetele aladele, jõesuudmetele, randadele ja kallastele ...... 47

3.6 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud ...... 48 3.7 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale ...... 48 3.8 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele ...... 49 3.9 Mõju märgaladele ...... 49 3.10 Mõju inimese tervisele ja heaolule ...... 49 3.11 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) ...... 49 KOKKUVÕTE ...... 51 KASUTATUD MATERJALID ...... 53 Lisa 1. Põhiprojekti asendiplaan Lisa 2. Kokkulepped maaomanikega

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõju eelhinnang (KMHEH) põhiprojektile „Riigiteel nr 23180 teelõigul Restu-Sihva asuva Märdi silla (Oja-Trommi paisu) ümberehituse koos paisutuse likvideerimise ja jõesängi korrastamisega põhiprojekt“ (OÜ Tilts Eesti Filiaal, 2018; Töö nr A149/18).

Oja-Trommi pais asub Valga maakonnas, Otepää vallas, Märdi külas. Oja-Trommi pais on rajatud Väikesele Emajõele (VEE1008200) ligikaudu 79 km kaugusel jõe suudmest.

Varasemalt on koostatud antud objektil paisutuse likvideerimiseks (kalapääsu rajamiseks) Piiber Projekt OÜ (2015) poolt eelprojekt „Kalade rändetingimuste parendamine Oja-Trommi truubi (Märdi silla) juures“ Keskkonnaagentuuri poolt tellitud töö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“ (Töö teostajad: Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson & Ko, OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi) raames. Sama töö raames on eelprojektile koostatud keskkonnamõju eelhindamine Consultare OÜ poolt (2015).

Käesoleval ajal kavandab OÜ Tilts Eesti Filiaal põhiprojekti koostamise raames Piiber Projekt OÜ (2015) poolt koostatud eelprojektist erinevat lahendust, mille korral rajatakse küll uus ja madalam torusild, aga selle asukohaks on valitud praeguse jõesängi asemel jõesängi (ja silla) kunagine asukoht.

Käesoleva eelhinnangu eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Käesolev eelhinnang kasutab selles ulatuses, mis on senini aktuaalne, 2015. a Consultare OÜ poolt koostatud eelhinnangus toodud andmeid.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib:  eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine kohustuslik. Kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6 lg 1 välja toodud tegevusele, tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 3 „vee-erikasutus“ alla, mille korral on vajalik anda eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Kavandataval tegevusel on seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1, kuivõrd määruse § 11 p 5) nimetab silla rajamist, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala, kui tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang.

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Käesolev KMH eelhinnang on koostatud lähtuvalt määruses esitatud nõuetest. Lisaks on aluseks võetud juhendmaterjal Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine (Kutsar, R., 2015).

KMHEH tellijaks on OÜ Tilts Eesti Filiaal, kes on ka põhiprojekti koostajaks. KMH eelhinnangu koostajaks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098).

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS 1.1 Asukoht, tegevuse iseloom ja maht

Oja-Trommi pais asub Valga maakonnas, Otepää vallas, Märdi külas. Oja-Trommi pais on rajatud Väikesele Emajõele (VEE1008200) ligikaudu 79 km kaugusel jõe suudmest.

Paisutamisel eesmärk puudub – teetruup on rajatud niisugusele kõrgusele, et konstruktsioon ja sellele järgnev kaskaad koos kivikindlustusega tekitavad voolusängi 55 m pikkusel lõigul rohkem kui 2 m suuruse ala- ja ülaveetaseme kõrguse erinevuse. Ülavee poolel paisjärv puudub (Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel..., 2013). Üle truubi kulgeb Restu – Sihva maantee (Consultare OÜ, 2015).

Projektiga kavandatud tegevused toimuvad järgmistel kinnistutel: Oja-Trommi (63601:002:2175), Trommi (63601:002:2172), mõlemad 100% maatulundusmaa ja kõrvalmaantee 23180 Restu-Sihva (63601:002:2257), mis on transpordimaa. Oja-Trommi pais (Märdi sild) asub Restu-Sihva km 3,095 kilomeetril. Kavandatava tegevuse asukoht on näidatud joonistel 1.1. ja 1.2.

Joonis 1.1. Oja-Trommi paisu asukoht (Aluskaart: Maa-amet 2015; joonise koostaja Consultare OÜ. 2015)

Joonis 1.2. Oja-Trommi paisu asukoht maaüksuste piiridega (Aluskaart: Maa-amet 2015; joonise koostaja Consultare OÜ. 2015)

1.1.1. Oja-Trommi pais

Oja-Trommi truup (sild) paikneb Restu-Sihva maantee 3,095 km-l. Maanteeameti registris on nimetatud rajatis arvel sillana (Märdi sild). Truup on ehitatud ristkülikukujulistest betoonelementidest, mille ristlõikemõõtmed on b=3,0 m ja h=2,75 m. Truup koosneb 20-nest betoonelemendist, mille pikkus on 1 m ja sellele järgnevast kaheastmelisest kaskaadist. Truup on rajatud sellisele kõrgusele, et truubi konstruktsioon ja sellele järgnev kaskaad koos kivikindlustusega tekitavad voolusängi 55 m pikkusel lõigul ligikaudu 2,2 m suuruse ala- ja ülaveetaseme kõrguse erinevuse. Truubi ülaveepoolel veetaseme reguleerimise võimalus ja paisjärv kui selline puudub. Veesügavus jõe voolusängis on ca 0,5 m. Truubi betoondetailid on murenenud, kohati on armatuur paljandunud ja korrodeerunud. Ülaveepoolt on truubiotsak kindlustatud kolmnurga kujuliste tugimüüridega, mis truubimoodulist eemaldudes laienevad (Piiber Projekt OÜ, 2015).

Tugimüürid on 5 m pikkused ja mooduli juures 2,8 m kõrgused. Truubi otsmise mooduli peale on valatud 0,5 m paksune betoonist tugimüür. Alaveepoolel on truubiotsaku kindlustis rajatud külgedelt truubimoodulist. Need laienevad 7 m pikkuselt ja mooduli juures kahanevad 2,8 m

8 kõrguselt kolmnurksed raudbetoonist tugimüürid, mille vahel on betoonpõhi. Betoonpõranda järel on voolusängi esimene astang ja sellest 11 m allavoolu betoonist rahustussein, mis kujundab voolusängi teise astangu. Astangute vahelisel alal on voolusängi põhi kaetud betoonplaatidega. Astangud koos siledapõhjalise truubiga, millest voolab läbi olenevalt perioodist õhuke ja/või suure voolukiirusega veekiht moodustavad olulise rändetõkke. Parem kallas on kindlustatud selles lõigus alates truubiotsaku tugimüürist betoonplokkidega. Plokid on vajunud ning plokkide all ja vahel esinevad tühimikud. Vasakus kaldas on alates esimesest astangust allavoolu ulatuslikud uhtumiskahjustused. Voolusängi põhi on rahustusseina järel ca 20 m pikkuselt maakividega kindlustatud (Piiber Projekt OÜ, 2015). Joonistel 1.3 ja 1.4. on esitatud fotod olemasolevast paisutusest.

Joonis 1.3. Oja-Trommi truup (Märdi sild) alavee poolt vaadatuna (Foto: Piirber Projekt OÜ, 2015)

Joonis 1.4. Oja-Trommi truup (Märdi sild) ülavee poolt vaadatuna (Foto: Piirber Projekt OÜ, 2015)

Praegu toimiv torusild on amortiseerunud. Ehitusaastaks on 1978 ja seisundi indeks on 67. Koormused ei vasta tänastele nõuetele. See tähendab, et konstruktsioonide olukord tuleb lähiajal kuulutada ohtlikuks ja olemasolev sild on vajalik rekonstrueerida.

1.1.2. Kavandatav tegevus

Kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Väikese Emajõe seisundit ja avada kaladele rändeteed paisust alla- ja ülesvoolu. Selleks rajatakse Oja-Trommi paisule kalade paisust üles- ja allavoolu rändamiseks vajalik kalapääs.

Varasemalt on eelprojektiga („Kalade rändetingimuste parendamine Oja-Trommi truubi (Märdi silla) juures”, Piiber Projekt OÜ, Tartu 2015, töö nr 2014-11/Oja-Trommi/EP) kalade rändetee avamiseks paisul käsitletud kahte lahendusvarianti: tehiskärestiku rajamist ja truubi (silla) rekonstrueerimist ehk asendamist madalamale viidud truubiga. Vastavaid lahendusvariante on hinnatud Oja-Trommi paisu kalapääsu rajamise eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnangus (Consultare OÜ, 2015). Eelprojekti kohaselt peeti sobivaimaks lahenduseks kalade rändetingimuste parendamiseks tehiskärestiku rajamist truubist allavoolu.

Kuivõrd aga olemasolev torusild on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist, siis oleks vajalik pigem eelprojektist Variant 2 elluviimine (Truupregulaatori asendamine truubiga).

Käesoleval ajal kavandab OÜ Tilts Eesti Filiaal eelprojektist erinevat lahendust, mille korral rajatakse küll uus ja madalam truup või sild, aga selle asukohaks on valitud praeguse jõesängi asemel jõesängi (ja silla) kunagine asukoht. See tähendaks Restu - Sihva tee ja Väike-Emajõe ristumiskoha viimist u 20 m põhja ehk Sihva suunas.

Jõe ja silla uues asukohas on Väike-Emajõe säng tõenäoliselt asunud varasematel aegadel, ent viidud ära lõuna poole. Projekteerija OÜ Tilts Eesti Filiaal jõudis projekteerimistööde käigus järeldusele, et 1978. a oli olemasolev rajatis ehitatud mitte jõesängi vaid kõrvale ja peale raudbetoonist truubi (silla) valmimist suunati jõevool uude truupi mööda uut jõesängi. Sellesse kohta oli paigaldatud tamm reguleerivate truupregulaatoritega. Selliselt truupsildade paigutamine uude sängi oli Eesti NSV perioodil tavapärane praktika. Kuivõrd Märdi sild on rajatud 1978. a, siis NL topokaardil mõõtkavas 1:10000, mis antud asukohas pärineb 1984. a, paikneb Väikese Emajõe säng praeguses asukohas (Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus, 2018).

Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduse (2018) alusel võimalik Väikese Emajõe paiknemist võrrelda üheverstase kaardiga (vt ka joonis 1.5). Selle kohaselt on Väike Emajõgi ajalooliselt paiknenud mõnevõrra põhja pool. Antud juhul peab kaardipildi võrdlusesse suhtuma teatava reservatsiooniga, kuna üheverstane kaart pärineb aastast 1912 ja on koostatud mõõtkavas 1:42000. Selline mõõtkava muudab kaardi võrreldes praegusel ajal kasutusel oleva Eesti põhikaardiga (mõõtkava 1:10000) vähem täpseks. Samuti saab võrrelda praegust Väikese Emajõe sängi NL topokaardiga 1:25000, mis pärineb 1949. a (vt joonis 1.6.), mille kohaselt on Väikese Emajõe säng paiknenud pisut põhja pool. Antud juhul peab kaardipildi võrdlusesse suhtuma teatava reservatsiooniga, kuna ka NL topokaardi mõõtkava on praegusest Eesti põhikaardist ebatäpsem.

Joonis 1.5. Väikese Emajõe paiknemine Märdi silla piirkonnas käesoleval hetkel (helesinine joon) ja vastavalt Üheverstasele kaardile aastast 1912 (Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus, 2018).

Joonis 1.6. Väikese Emajõe paiknemine Märdi silla piirkonnas käesoleval hetkel (asukoht tähistatud punase ringiga) ja vastavalt NL topokaardile 1:25000 1949. a (Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus, 2018).

Uus torusild kavatsetakse rajada vana ajaloolise jõe sängi asukohta ja taastada jõe vool endisaegse sängi kaudu, mis puhastatakse settest ja täitematerjalist. Rajatakse metallist torusild.

Uue silla põhi viiakse praegusega võrreldes ca 0,9 m võrra madalamale ja asetatakse voolu suunas langevana. Põhjale tekitatakse madalveesäng ja karestatakse 0,5...0,8 m suuruste hajusalt paiknevate maakividega, et luua kaladele rändeks sobivamad hüdrodünaamilised tingimused. Uuendatud sängiossa suunatav jõgi lüheneb ligi 60 m võrra. Taastatava sängilõigu languks kujuneb ~2%. Selle põhja profileeritakse madalveesäng ja põhi kindlustatakse erosiooni vältimiseks vajadusel täiendavalt veerisega. Looduslike kivide puudumisel/vähesusel paigutatakse sängi hajusalt täiendavalt maakivirahne (d=0,5...0,8 m) voolukiiruse aeglustamiseks ning vahelduva voolumustri ja varjepaikade loomiseks vee-elustikule. Olemasolev truupregulaator likvideeritakse. Vana (praegu olemasolev) jõesäng suletakse ja täidetakse.

Projekt näeb ette ehitada uus sild paigaldades ühe MultiPlate MP200 terasplaatidest truubi tüübiga VR8 (laius 4,58 m, kõrgus- 3,64 m) üldpikkusega 24,5 m. Uue toru ava põiklõige peab olema minimaalselt 75% ulatuses toru üldpinnast, st. et toru peab töötama survestamata tingimustes. Maksimaalse tõenäosusega 3% on vee voolu kogus Q= 13,2 m3/sek. Arvestuslik voolu kiirus maksimaalse veetaseme juures 2 m/sek. Plaanis uus toru paikneb 90 kraadise nurga all tee telje suhtes. See on kõige kasulikum rajatise paiknemisele. Uue jõesängi ehituslik lõik on ~100 m pikk. Antud lõigus on võimalik osaliselt kindlustada uue jõesängi põhja kalle 2%.

Jõe põhi torus kindlustatakse looduslikest kividest puistega. Kindlustamaks vee sujuvat kulgemist maksimaalse tõenäosusega 3% voolu juures on vajalik paigaldada suured kivid kindlale kaugusele sillast alam- ja ülemvoolu suunas. Peale selle paigaldatakse samasugused kivid torusse voolu aeglustamiseks.

Ajaloolise jõesängi taastamiseks on vaja sängi asukohas kõrvaldada kõik puud, põõsad ja juurida kännud. Uue jõesängi nõlvad peab kujundama kaldega mitte vähem kui 1:2, 8 m ulatuses ülesvoolu ja 15 m allavoolu on vajalik nõlvad kindlustada loodulikust kivist puistega (10-30 cm suuruste kividega). Peale toru paigaldamist puistata dreneeriv täitepinnas. Ehitada tuleb uue truupsilla asukohta uued teekattekihid. Nõlvad torusilla ümber on kavandatud ehitada kaldega 1:1,5. Torusilla suudmed on kavas kindlustada uhtumise vastu munakividega betoonalusel.

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kalade rändevõimaluste tagamine on vajalik Väikese Emajõe kalastiku seisundi parandamiseks vastavalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 (2016) põhimeetmetele: 1) kalade rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks tehnilise meetme väljatöötamine/alternatiivide kaalumine; 2) kalade rändetingimuste parandamine ja kalade läbipääsu tagamine;. 3) veekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine;

Valgamaa maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417) kohaselt jääb kavandatav tegevus rohelise võrgustiku alale. Kavandatava tegevuse ala ei kattu väärtusliku põllumaa ega väärtuslike maastikega (vt joonis 1.7).

Joonis 1.7. Väljavõte Valgamaa maakonnaplaneeringu 2030+ Ruumiliste väärtuste kaardist. Kavandatava tegevuse asukoht tähistatud punase ringiga

Otepää valla üldplaneeringu (2013) alusel on paisu piirkonda käsitletud põllu- ja metsamajandusmaana. Üldplaneeringust tulenevaid kitsendusi tegevusele ei ole.

1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Kavandatava uue projektlahendusega, kus on kavas tõsta Väikese Emajõe säng selle endisesse asukohta, muudetakse mõnevõrra jõe sängi kinnistute Oja-Trommi (63601:002:2175; kõlvikuliselt kavandatava tegevuse alal mets) ja Trommi (63601:002:2172; kõlvikuliselt kavandatava tegevuse alal osaliselt mets ja osaliselt muu lage maa) maakasutust. Kokkulepped maaomanikega on projekteerijal olemas (vt lisa 2).

Projekt näeb ette ehitada uus sild metallist paigaldades ühe MultiPlate MP200 terasplaatidest truubi. Uue jõesängi ehituslik lõik on ~100 pikk pikkune. Jõe põhi torus on kavas kindlustada looduslikest kividest puistega. Lisaks on vajalik paigaldada suured kivid kindlale kaugusele sillast alam- ja ülemvoolu suunas. Lisaks paigaldatakse samasugused kivid torusse voolu aeglustamiseks. Ajaloolise jõesängi taastamiseks on vaja ehitada praeguse suhtes uus jõesäng ehk taastada ajalooline jõesäng. Taastatava jõesängi nõlvad peab kindlustama 10-30 cm suuruste looduslike kividega. Peale toru paigaldamist on vaja puistata dreneeriv täitepinnas. Samuti on vaja ehitada uued teekattekihid.

Seega kasutatakse kivipuistet, maakive, kruusa ja ka killustikku teekatte taastamisel.

Piiber Projekt OÜ (2015) poolt koostatud eelprojekti lahendustega võrreldes on kõige suurem erinevus vana ajaloolise jõesängi taastamine. Muus osas oli samuti Piiber Projekt OÜ (2015) eelprojektis ette nähtud tehiskärestiku rajamine truupregulaatorist allavoolu, kalapääsu säng oli ette nähtud kindlustada kivipuistmaterjaliga ja kivipuistmaterjal tuli vahelt tihendada kruusaga (nö dreeniv pinnas). Voolukiiruse vähendamiseks ja mitmekesisema voolumustri loomiseks tuli kalapääsu sängi paigaldada voolurahustuskivid. Tehiskärestiku rajamiseks oli vajalik täita pinnasega olemasolevat jõesängi truubist allavoolu ja kujundada uus säng. Arvestades truubi poolt põhjustatavat suhteliselt suurt kõrguse vahet, oli tehiskärestiku rajamiseks vajalik

13 maastikku truubist allavoolu ümber kujundada. Et vähendada projektlahenduse ulatust Natura elupaigatüübi alal oli kavandatud tehiskärestiku parempoolne kaldavall kujundada gabioonidest. Parempoolse kaldavalli kõrgus oli valitud selline, et ekstreemsete maksimumvooluhulkade korral voolab vesi ka üle kaldavalli sängiga külgnevale lammialale. Enne ehitustööde algust oli vajalik eemaldada mets kavandatava tehiskärestiku alalt (ca 0,1 ha). Tehiskärestiku säng on kavandatud rajada enamjaolt täitesse. Tehiskärestiku sängi kujundamiseks on vajalik kõigepealt rajada gabioonidest parempoolne kaldavall ning seejärel vasakule kaldale voolusängi mulle ja tehiskärestiku säng juurdetoodavast pinnasest. Samuti oli ette nähtud, et ehitustöö ala tuleb piirata ajutiste liivakottide või ajutiste pinnastammidega ning et vajalikuks võib osutuda vee välja/üle pumpamine ehituskaevikust (Piiber Projekt OÜ, 2015). Siiski on eelprojekt öelnud, et vajalik on lahendada tööprojektiga ehitustööde aegne vee möödajuhtimine. Seega oleks ka pumpamisele alternatiiviks olnud ajutise voolusängi rajamine.

Kuivõrd aga praeguse seisuga on olemasolev torusild amortiseerunud, siis peaks rakendama Piiber Projekt OÜ (2015) eelprojekti varianti 2 (truubi (silla) rekonstrueerimine). Variandiga 2 oli eelprojektis kavandatud olemasoleva truubi (silla) konstruktsioonid lammutada ja nende asemel rajada uus monteeritavatest terasplaatidest sild (laiusega ligikaudu b=6,5m). Uus sild oli vajalik rajada olemasoleva truubi (silla) konstruktsioonidest madalamale selliselt, et ei tekiks voolusängi astet ja oleks tagatud kalade läbipääs. Üla- ja alaveepoolse jõe sängi põhja suure kõrguse erinevuse tõttu oli vajalik rajatava silla asukohta kujundada kärestik. Parima tulemuse oleks andnud kui kujundada truupi (silla ava) läbiv kärestik. Projektlahendusega on kavandatud kujundada 100 m pikkune kärestik languga 1,2%. Ehituskaeviku sügavuseks kujunenuks silla asukohas ligikaudu 7 m. Ehituskaeviku pealt laius koos ajutise möödavoolusängiga kujunenuks üle 40 m. Vee möödajuhtimiseks oleks vajalik olnud rajada ajutine möödavoolukanal (Piiber Projekt OÜ, 2015).

Ehitustööde teostamisel kasutatakse ehitusmasinaid, millega kaasneb paratamatult nafta ja bensiini tarbimine. Peale ehitustööde teostamist loodusvarasid enam täiendavalt ei kasutata.

1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke

Uue silla/truubi rajamisel võib kaasneda vähene müra ja vibratsioon. Vähendamaks võimalikke häiringuid on ehitustööd planeeritud päevasele ajale. Sellest tulenevalt ei ole ette näha ka valgusreostust.

Uue silla/truubi kaasneb paratamatult energiakasutus (ehitusmasinad) ja jäätmeteke (eeskätt pinnas ja vana truupsilla lammutamisel tekkivad betoonijäätmed) ning ehitusseadmete kasutusel tuleb arvestada võimalike väheste õhuheitmetega. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed taaskasutatakse osaliselt ehitustöödel vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004 määrusele nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded ja vajadusel antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Eelpool kirjeldatud keskkonnamõju avaldavad tegurid taanduvad peale ehitustegevust.

Uue silla/truubi kasutusajal ei esine müra, vibratsiooni, heidet välisõhku ega ka valgusreostust. Tegevuse käigus ei kaasne heitmeid pinnasesse ega põhjavette.

Uue silla/truubi rajamise, ajaloolise jõesängi taastamise töödel ja hilisemalt kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid soojuse, kiirguse või lõhna teket.

Piiber Projekt OÜ (2015) poolt koostatud eelprojekti lahendusega võrreldes puudub OÜ Tilts Eesti Filiaal põhiprojektiga kavandatud lahenduse juures vajadus ehitusaegselt vee välja/üle pumpamiseks ehituskaevikust, millega oleks kaasnenud täiendav elektrienergia kasutus pumpade töös hoidmiseks.

Oja-Trommi paisule kalapääsu ehitamisega kaasneb ehitustööde ajal mõningane muda ja heljumi koormuse suurenemise oht Väikese Emajõe veele ja voolusängile. Antud oht kaasneb nii Piiber Projekt OÜ (2015) eelprojektiga soovitatud tehiskärestiku rajamisel, kui ka OÜ Tilts Eesti Filiaal põhiprojektiga kavandatud ajaloolise jõe sängi taastamisel.

1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeritava tegevusega kaasneda võivad võimalikud avariiolukorrad tekkida enamasti seoses ehitusprotsessiga – õli- või kütuseleke transpordivahenditest ja ehitusseadmetest. Kuna aga tööde teostamisel kasutatakse korras masinaid ja ehitusseadmeid, siis on avariiolukordade teke antud olukorras vähetõenäoline.

Samuti on olemas risk pinnase või sette kandumiseks mööda jõge allavoolu. Setete allakandumine väikestes kogustes on paratamatu, kuid lubamatu on kaevetööde teostamine voolusängis suurte läbivoolavate vooluhulkade korral. Piiber Projekt OÜ (2015) poolt koostatud eelprojekti lahendusega oleks seetõttu olnud vajalik tagada ehitustööde ajaks ehitusalalt vee möödajuhtimine ja oleks vajalik olnud rajada jõe ajutine möödavoolukanal kogu ehitusperioodi ajaks.

OÜ Tilts Eesti Filiaal põhiprojektiga kavandatud jõe ajaloolise sängi taastamise korral on võimalik valdav osa ehitustöödest teostada ilma jõega otseselt kokku puutumata ning taastatud sängi avamine nii üles- kui allavoolu on võimalik teostada alles peale muude töödega lõpetamist. Olemasoleva truupsilla lammutustööd on võimalik teostada alles pärast taastatud jõesängi kasutusele võtmist. Seega on võimalik vähendada tõenäosust heljumi ja sette suuremahuliseks edasikandumiseks allavoolu.

1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi / katastroofe). Seega tegevus ei lisa täiendavaid katastroofiohtusid tavapärasesse keskkonda.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetused võivad antud piirkonnas olla seotud eelkõige erakordselt suurte üleujutustega ning erakordselt tugevate tormidega. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste ohu (tormikahjud, üleujutused jms) tõenäosus vaadeldaval alal on väike.

Väike Emajõgi kuulub suure üleujutusalaga siseveekogude nimistusse Alamõisa külast suudmeni (keskkonnaministri 28.05.2004. a määrus nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord). Kavandatava tegevuse asukoht Märdi külas jääb Alamõisa külast ca 50 km ülesvoolu ja seega ei kuulu vastav jõelõik suure üleujutusalaga siseveekogude nimistusse.

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Kavandatav tegevus hõlmab järgmisi kinnistuid: Oja-Trommi (63601:002:2175; 100% maatulundusmaa; kõlvikuliselt kavandatava tegevuse alal mets), Trommi (63601:002:2172; 100% maatulundusmaa; kõlvikuliselt kavandatava tegevuse alal osaliselt mets ja osaliselt muu lage maa) ja kõrvalmaantee 23180 Restu-Sihva (63601:002:2257), mis on transpordimaa.

Sild läheb kõrvalmaantee 23180 Restu-Sihva alt läbi nii võimalikus rekonstrueeritava truupsilla asukohas, kui ka ajaloolise jõesängi taastamise asukohas. Rajatise paiknemise kohas on teemulde laius 9,5m, millest sõidutee laiust on 8m. Lubatud sõidukiirus on 50 km/h.

Truubi toomine madalamale kõrgusele ei mõjuta veekogu äärseid kinnistuid, kuna paisjärv puudub.

Hinnangut, et varasemalt on Emajõe säng Oja-Trommi paisu piirkonnas paiknenud mõnevõrra põhja pool, toetab olemasolev olukord taimkattes. Alljärgneval joonisel 2.1. on esitatud foto, mis näitab vana jõesängi kulgemist looduses praegusest jõesängist ca 20-25 m põhja pool (lääne pool Restu-Sihva maanteed). Lääne pool Sihva–Restu maanteed on endine jõesäng hästi vaadeldav, seal kasvavad kõrgekasvulised tarnad ja kõrrelised. Jõesängi on kasvanud ka mõned hallid lepad (kuni 15 – 20 cm läbimõõduga puud, kõrgus hinnanguliselt 12 – 16 m). Ida pool Sihva-Restu maanteed ei ole vana jõesäng visuaalselt eraldatav, see on tõenäoliselt peale olemasoleva silla valmimist täidetud. Ala on võsastunud. (Jõgar, 2018).

Joonis 2.1. Taimkate Väikese Emajõe tõenäolises ajaloolises sängis (Foto: OÜ Tilts Eesti Filiaal, 2018)

Ajaloolise sängi taastamine likvideerib senise maakasutuse vahetult taastatavas sängis ja seab tulenevalt veeseadusest ja looduskaitseseadusest kitsendused taastatava sängi kallastel. Kui praegune jõesäng likvideeritakse, siis sealsed veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevad kitsendused tulevikus kaovad.

Restu-Sihva maantee kasutus jätkub ka peale projekti elluviimist.

2.2 Vesi ja pinnas

Alljärgnevalt on 2015. a Consultare OÜ poolt koostatud eelhinnangus toodud andmete alusel kirjeldatud Väikest Emajõge: Oja-Trommi pais asub Väikesel Emajõel (VEE1008200). Väike Emajõgi on Lõuna-Eesti üks suuremaid jõgesid ning asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Jõgi saab alguse Pühajärvest (VEE2105300) ja suubub Võrtsjärve (VEE2083800) (Järvekülg, 2001; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Jõe pikkus on koos lisaharudega 93,4 km ning ilma lisaharudeta 87,3 km, valgala pindala 1289,6 km2 (Keskkonnaregister, 2018).

Väikesel Emajõel on palju lisajõgesid, neist tähtsamad on Voki oja, Restu oja, Visula jõgi, Antsla jõgi, Ärnu jõgi, Mürgi oja, Laatre jõgi, Pedeli jõgi, Piiri oja, Soontaga oja, Sauniku oja ja Purtsi jõgi (Järvekülg, 2001; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Jõe ülemjooks paikneb Otepää kõrgustikul, keskjooks Valga nõos ning alamjooks Võrtsjärve nõos Väike-Emajõe orundis. Jõe lähteks olev Pühajärv asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool ning on tüüpiline rohketoiteline järv (Järvekülg, 2001; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 115,0 m ja suudmes 33,0 m. Jõe langus on 82,0 m ja keskmine lang 0,99 m/km. Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim lang on ülemjooksul lähtest kuni Visula jõe suudmeni (keskmiselt 3,02 m/km). Selles piirkonnas laskub Väike Emajõgi alla Otepää kõrgustiku lõunanõlvalt ja on paiguti tõeline mägioja. Keskjooksul Visula ja Pedeli jõe suudme vahemikus on lang väga väike, keskmiselt 0,06 m/km. Vesiveskid ja paisud on jõel asunud ainult ülemjooksul (Järvekülg, 2001; refereerinud Consultare OÜ, 2015). Jõesängi on lõiguti süvendatud ja õgvendatud (Consultare OÜ, 2015).

Jõe ülem- ja keskjooksu piirkonnas vahelduvad jõe lähiümbruses põllustatud alad metsatukkade, niitude ja võsaga. Alamjooksul külgnevad jõeoru parema kaldaga suured metsad, vasaku kalda ümbrust ääristavad suuremalt osalt põllud ja vähemal määral mets. Suuri asulaid vahetult jõe kaldal ei paikne (Järvekülg, 2001; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Vesiveskid ja paisud on jõel ainult ülemjooksul. 1796. a. kaardil on märgitud seitse vesiveskit: Sihva, Raudsepa, Märdi, Juusa, Tissi (Koruse külas), Piro (Restul) ja Villemi (Sangaste villaveski). 1920. aastate paiku töötasid jõel Raudsepa, Härma, Märdi, Tissi, Restu ja Ermesbergi poolmõisa veski (Sangaste jahuveski). 1960. aastail olid jõel paisud ja paisjärved Raudsepal, Härmal, Restul ja Sangastes (2 paisu) (Järvekülg, 2001; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Keskkonnaregistri andmetel on käesoleval ajal Väikesel Emajõel kaheksa töötavat paisu (loetletud allavoolu järjestuses; hinnangud Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel…, 2013 alusel ja EELIS, 2018 alusel):  Raudsepa I – paisu kaugus suudmest 85,2 km, paisutuskõrgus 0,85 m, liigirikas eurütoopsete liikide piirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on oluline;  Raudsepa II – paisu kaugus suudmest 85,1 km, paisutuskõrgus 2,15 m, liigirikas eurütoopsete liikide piirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on oluline;  Otepää Märdijärve – paisu kaugus suudmest 79,7 km, paisutuskõrgus 4,8 m, liigirikas forellipiirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on oluline;  Oja-Trommi – paisu kaugus suudmest 79,1 km, paisutuskõrgus 2,2 m, liigirikas forellipiirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on oluline;  Tissi – paisu kaugus suudmest 76,5 km, andmed puuduvad.  Restu – paisu kaugus suudmest 71,9 km, paisutuskõrgus 4,2 m, liigirikas forellipiirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on oluline;  Sangaste Vastsemõisa – paisu kaugus suudmest 64,1 km, paisutuskõrgus 3,15 m, rajatud kamberkalapääs 2012-2013. aastal.  Sangaste Alaveski – paisu kaugus suudmest 63,4 km, paisutuskõrgus 0,65 m, liigirikas forellipiirkond, kaladele raskesti ületatav, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on oluline;

Väike Emajõgi kuulub vastavalt Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendusele riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu Laatre–Lüllemäe–Hargla tee Iigaste sillast 0,03 km kuni Visela jõe suudmeni (maaparandussüsteemi kood 3100820020000) ning Sihva– Vidrike–Kärgula–Järvere tee truubist 2,18 km kuni Sihva–Vidrike–Kärgula–Järvere tee truubist 0,41 km (maaparandussüsteemi kood 3100820040000). Oja-Trommi pais ei paikne nimetatud jõelõikudel. Paisust üles- ja allavoolu jõelõikudesse on suunatud mitmete maaparandussüsteemide eesvoolud. Eesvoolud ei paikne Oja-Trommi paisu mõjupiirkonnas.

Projekteerija OÜ Tilts Eesti Filiaal tellis jõe hüdroloogilised mõõtmised silla juures. Tulemuste alusel arvutati 3%, 10% ja 25% esinemistõenäosusega vooluhulgad. Saadud andmed on esitatud tabelis 2.1

Tabel 2.1. Väike Emajõe vooluhulgad Oja-Trommi paisu asukohas erinevate esinemistõenäosuste korral (allikas: Keskkonnaagentuur, 2018). Jõgi/tõenäosus 3% 10% 25% Väike - Emajõgi Q, 13,2 11,4 9,61 m³/s

Kavandatava tegevusala muldkatte moodustavad leetjas muld (KI), gleistunud leostunud muld (Kog). Ümbrusesse jäävad veel madalsoomuld (M), deluviaalmuld (D) ja kahkjas leetunud muld (LP), gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) ja leostunud muld (Ko) (vt joonis 2.2.).

Kavandatud tegevuse piirkonnas, kuhu on soov taastada ajaloolist jõesängi, on tegemist liigniiskete muldadega. Üheselt on mullakaardi alusel raske järeldada, kas see on seotud sellega, et Väikese Emajõe säng on paiknenud varasemalt mõnevõrra põhja pool või sellega, et suurvee ajal võidakse jõe kaldaid üle ujutada.

Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse alal paiknevad ja seda ümbritsevad mullad. Alus: Maa-amet, 2018.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala kaitstud põhjaveega alale (vt ka joonis 2.3).

Joonis 2.3. Väljavõte OÜ Eesti Geoloogiakeskuse (2001) „Eesti põhjavee kaitstuse kaardist“ kavandatava tegevuse alal ja selle vahetus läheduses. Kavandatava tegevuse asukoht tähistatud punase ovaaliga.

2.3 Loodusväärtused

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS 04.06.2018) alusel jääb kogu kavandatava tegevuse ala Otepää looduspargi (KR kood: KLO1000559) territooriumile, täpsemalt Otepää Looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndisse.

Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele; 2) kaitsta nende liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), kolmvarvas-rähn ehk laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus) ning händkakk (Strix uralensis) ja kanakull (Accipiter gentilis); 3) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised salumetsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); 4) kaitsta järgmiste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku: saarmas (Lutra lutra), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur- rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus); 5) kaitsta järgmiste esinduslikke asurkondi moodustavate kaitsealuste liikide elupaiku: sinikael- part (Anas platyrhynchos), viupart (Anas penelope), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), hallhaigur (Ardea cinerea), väiketüll (Charadrius dubius), roherähn ehk meltsas (Picus viridis), mudakonn (Pelobates fuscus), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), veelendlane (Myotis daubentonii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), sookäpp (Hammarbya paludosa), väike käopõll (Listera cordata), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum- carolinum), Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), sulgjas õhik (Neckera

21 pennata), süstjas skapaania (Scapania apiculata), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), purpur-maakeel (Geoglossum atropurpureum) ja limatünnik (Sarcosoma globosum); 6) kaitsta ja säilitada Pühajärve mõisa parki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusele nr 135 Otepää looduspargi kaitse- eeskiri1“on kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud mh (esitatud määruse § 6 kavandatud tegevusega seotud asjakohased keelatud tegevused): 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

Kuivõrd kavandatava tegevuse ala jääb Otepää Looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndisse, siis on oluline välja tuua Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusest nr 135 veel järgmist:  § 14. (1) Piiranguvööndite kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood ning jõed ja ojad. (2) Piiranguvööndi metsa täiendav kaitse-eesmärk on maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine. (4) Neitsijärve, Annimatsi, Neeruti-Käpa, Mõrtsuka, Mägestiku, Pilkuse, Vanamõisa- Restu ja Otepää piiranguvööndi kaitse-eesmärk on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide– alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse.  § 15. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas; 2) uue maaparandussüsteemi ja veekogu rajamine; 3) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) herbitsiidi kasutamine invasiivse võõrliigi tõrjeks metsamaal; 5) Pargi piiranguvööndis puuvõrade või põõsaste kujundamine ning puittaimede istutamine ja raie.

Seega ei ole kavandatav tegevus keelatud tegevus, kuid vajab kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut.

Otepää looduspark kuulub Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku Otepää loodusalana (EE0080401) ja Otepää linnualana (EE0080401).

Väikeses Emajões Oja-Trommi paisust allavoolu (ligikaudu 200 m kaugusel) on registreeritud III kaitsekategooria liik rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ning II kaitsekategooria liik paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Väike-Emajõgi on enne suubumist Võrtsjärve võetud kaitse alla Väikese Emajõe hoiualana (KR kood: KLO2000112). Väikese Emajõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku tõugja (Aspius aspius), hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaikade kaitse. Väikese Emajõe hoiuala kuulub Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku Väike-Emajõe loodusalana (EE0080432).

Ligikaudu 45 m olemasolevast truupsillast kagusse jääb III kaitsekategooria linnuliigi valge- toonekurg (Ciconia ciconia) leiukoht.

Vastavalt botaanik Ülle Jõgar poolt koostatud tööle „Tartumaa Märdi silla ümbruse taimkate“ (2018; Töö nr 23/18) leiti ala ülevaatuse käigus üks III kaitsekategooria taimeliik: suur käopõll (Listera ovata), mis on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Suur käopõll on orhideedest kõige sagedamini esinev taimeliik Eestis. Suur käopõll eelistab lubjarikast pinnast, samas kannatab ta nii varju kui ka eredat päikest, seetõttu võib teda kohata nii metsades kui ka niitudel. Vaadeldavalt alalt leiti üks suure käopõlle isend. Leitud taim kasvab alal, mis ei jää kaevetööde alale.

Ligikaudu 300-350 m kavandatava tegevuse alast allavoolu jääb 25-30 m kaugusele Väikese Emajõe kaldast väärtuslik niiduala (pärisaruniit). Tegemist on parasniiske niidualaga, mille geobotaaniline väärtus on peaaegu kõrge.

Kavandatava tegevuse ala kuulub rohelise võrgustiku koosseisu.

2.4 Looduslik mitmekesisus, sh kalastik

Alljärgnevalt on 2015. a Consultare OÜ poolt koostatud eelhinnangus toodud andmete alusel kirjeldatud Väikese Emajõe kalastikku:

Väikesel Emajõel on oluline kalanduslik väärtus – jõgi kuulub Eesti suuremate jõgede hulka, on liigirikka kalastikuga, omab olulist harrastuskalanduslikku tähtsust, on oluliseks sigimis- ja toitumispaigaks mitmetele Võrtsjärves elunevatele töönduslikele ning kaitsealustele kalaliikidele (Pall, 2002; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Kirjanduse andmeid on Väikese Emajõe kalastiku kohta üsna palju:  A. Bruttani andmed 1888. aastast;  J. Ristkoki andmed 1961., 1969., 1978., 1980., 1984. aastast – jõe kesk- ja alamjooksu kohta;  R. Sirge andmed 1967. aastast ja N. Mikelsaare andmed 1984. aastast – jõe alamjooksu kohta;  R. Järvekülgi andmed 1991. ja 1996. aastast üheksa jõelõigu kohta;  Riikliku seireprogrammi andmed 1996., 2001. aastast 8 uurimislõigu kohta; 2006. aastast 9 uurimislõigu kohta; 2012. aastast Tõlliste jõelõigu kohta (kolmas veekogum).

Kirjanduse põhjal on teada 27 kalaliigi esinemine Väikeses Emajões: ojasilm, jõeforell, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, tõugjas (II kaitsekategooria), linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, karpkala, trulling, hink (III kaitsekategooria), vingerjas (III kaitsekategooria), luts, luukarits, koha, ahven ja kiisk. Lisaks eelpool nimetatud liikidele on tõenäoline veel mudamaimu ja hõbekogre, jõe alamjooksul vähearvukalt ka säga esinemine. Jõe ja lisajõgede äärsetest kalatiikidest võib aegajalt Väikesesse Emajõkke sattuda

23 vikerforelle ja karpkalu. Kokku võib arvestada kuni 32 kalaliigi esinemisega jões (Pall jt., 2007; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

2006. a. seirepüükidel (Pall jt., 2007; refereerinud Consultare OÜ, 2015) 9 jõelõigus registreeriti Väiksest Emajõest kokku 22 kalaliiki. Liikide arv seirelõikudes varieerus 3-st 13- ni. Kõige liigivaesem oli kalastik jõe ülemjooksul, Sihva, Märdi (3 liiki; seirepunkt paikneb Oja-Trommi paisu juures) ja Restu (6 liiki) lõikudes, kõige liigirikkam keskjooksul Sangaste (13 liiki), Sooru ja Iigaste (12 liiki) lõikudes. Katsepüükide tulemuste põhjal on üldlevinud liigiks särg, laialt levinud liikideks haug ja ahven. Tõenäoliselt on kogu jõe ulatuses levinud ka luts, kuid tema arvukus on enamasti väga madal ning katsepüükidel jääb ta seetõttu sageli registreerimata.

Üldlevinud ja arvukaks liigiks kogu jõe ülem- ja keskjooksu ulatuses on lepamaim. Turb, viidikas ja latikas esinevad Sangaste paisust allavoolu kuni jõe suudmeni, rünt ja tippviidikas on tavalised Sangaste paisust allavoolu jääval jõe keskjooksul. Ülejäänud kalaliigid on levinud enamasti piiratult neile sobivaid elutingimusi pakkuvates jõelõikudes. Kalastiku seisundit võib jõe kesk- ja alamjooksul, Sangaste paisust allavoolu kuni jõe suudmeni hinnata heaks või hea ja väga hea piiril olevaks, jõe ülemjooksul aga kesiseks (Restu) kuni halvaks (Märdi) (Pall jt., 2007; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Vee kvaliteet kalaliikide levikut jões ei piira. Kalastiku kesise ja halva seisundi põhjuseks jõe ülemjooksul on tõkestatus paisudega. Sangaste (64 km-l) paisule rajati 2013. aastal kamberkalapääs. Restu (69 km-l) ja Märdi (84 ja 85 km-l) paisudega on jõe ülemjooks isoleeritud ulatuslikust kesk- ja alamjooksust. Jõe ülemjooksu tõkestatust võimendavad aegajalt erinevatesse jõelõikudesse kerkivad koprapaisud. See tähendab kalade jaoks väga piiratud võimalusi sigimis-, talvitus ning toitumisalade valikuks. Kui mõni kalaliik mõnest isoleeritud jõelõigust kaduma juhtub, siis paisude tõttu puudub tal hiljem võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks (Pall jt., 2007; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Vastupidiselt ülemjooksule, puuduvad jõe kesk- ja alamjooksul rändetõkked ning see on väga oluliseks garantiiks kalastiku hea seisundi säilitamisel. Oluliseks ohuteguriks jõe keskjooksu kalastikule on Sangaste HEJ. Nagu enamiku hüdroelektrijaamade puhul tavaline, nii toimub ka Sangaste HEJ-s madalvee perioodidel vee tsükliline kasutamine ning jõe vooluhulkade reguleerimine. Aegajalt võib jõgi allpool Sangaste paisu seetõttu väga veevaeseks jääda (Pall jt., 2007). Lisaks on jõe keskjooksul Sangaste ja Iigaste vahel kalastiku elutingimusi oluliselt halvendanud ning jõe kalarikkust ja liigilist mitmekesisust vähendanud 1950.-1970. aastatel läbiviidud süvendus- ning õgvendustööd. Seeläbi on kaduma läinud ka hulgaliselt väärtuslikke koelmualasid nii Võrtsjärve kui Väikese Emajõe kalastikule (Pall, 2002; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Kalastiku koosseisu ja elutingimuste järgi võib Väikest Emajõge pea kogu ulatuses pidada tüüpiliseks karplaste elupaigaks olevaks veekoguks. Vaid vähesed piiratud ulatusega jõelõigud on eluks sobilikud ka lõhelistele (esineb jõeforell), kuid selliste jõelõikude kogupikkus jääb alla 5% jõe pikkusest (Pall, 2002; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

2002. aastal oli Väikse Emajõe kõikide seirelõikude seisundi koondhinnang varieeruv, seejuures Märdi lõigus (ülalpool Oja-Trommi paisu) registreeriti taimi 20 liiki ja Restu lõigus (allpool Oja-Trommi paisu) registreeriti taimi 18 liiki. Kõikide ränivetikaindeksite järgi oli seisund Märdi ja Restu lõigus väga hea. Põhjaloomastikus domineerisid järgmised taksonid - Märdi – Leuctra digitata, Restu – Pisidium sp., seisundid hea ja väga hea. 2002. aastal oli

Väikse Emajõe seisund kalastiku seisukohalt Restu lõigus kesine ja Märdi lõigus halb (Pall, 2006; refereerinud Consultare OÜ, 2015).

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 alusel kuulub Väike Emajõgi kolme veekogumisse:

1) Väike-Emajõgi Restu paisuni, koondseisund kesine (antud veekogumisse kuulub ka kavandatava tegevuse poolt mõjutatud jõelõik). 2) Väike-Emajõgi Restu paisust Pedeli jõeni, koondseisund kesine. 3) Väike-Emajõgi Pedeli jõest suudmeni, koondseisund hea.

Väike Emajõgi kuulub Väike Emajõgi Sihva–Sangaste maantee sillast Antsla jõe suudmeni (jõelõik asub Oja-Trommi paisust vahetult allavoolu) keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 kehtestatud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Samuti kuulub Väike Emajõgi Keskkonnaministri 09.10.2002 määrusega nr 58 kehtestatud „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded1“ lõheliste elupaikadena kaitstavate ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja.

Vastavalt botaanik Ülle Jõgar poolt koostatud tööle „Tartumaa Märdi silla ümbruse taimkate“ (2018; Töö nr 23/18) on taimkatte üldine iseloomustus kavandatud Väikese Emajõe ajaloolise sängi taastamise alal järgmine: Vaadeldav ala on valdavalt kaetud metsa ja võsaga. Tegemist on puistuga, milles leidub nii leht- kui okaspuid. Metsaregistri andmetel oli Väikesest Emajõest ida poole jääv ala rohumaa. Järelikult on see ala kattunud puudega suhteliselt hiljuti. Siin ei ole metsale iseloomulikud kooslused jõudnud veel välja kujuneda. Siin on suhteliselt tihedalt asetsevad noored kuused ja erinevatest pajuliikidest koosnev põõsastik. Põõsarindes kasvavad harilik vaarikas ja magesõstar. Puude ja põõsaste vahel kasvab üksikuid salumetsale iseloomulike taimeliikide isendeid. Lääne poole jäävas metsa domineerivad lehtpuud (peamiselt hallid lepad). Puistus leidub vähesel määral ka kaski ja harilikke kuuski. Maantee ääres kasvavad raagremmelgad. Põõsarindes leidub harilikku kuslapuud ja harilikku pihlakat. Rohttaimedest kasvab vaadeldaval alal nii metsale kui ka rohumaadele iseloomulikke taimeliike, sest vaatamata oma väikesele territooriumile, on tegemist mitmekesise reljeefi ja erinevate niiskusrežiimiga kasvukohtadega. Teetammil, mis on inimtegevusest rohkem mõjutatud, kasvavad kuivematele, avatud kasvukohtadele iseloomulikud taimeliigid. Jõe ääres, reljeefi madalamatel osadel, kus vesi on paremini kättesaadav, domineerivad kõrrelised ja tarnad. Jões kasvavad kanada vesikatk ja kollane vesikupp. Vee piiril kasvavad kollased võhumõõgad (Jõgar, 2018).

2.5 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel Oja-Trommi paisu läheduses kaitstavaid kultuurimälestisi. Samuti puuduvad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS 04.06.2018) andmetel paisu läheduses pärandkultuuriobjektid. Paisul ei ole sotsiaalset-, kultuurilist- ega miljööväärtust.

3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE

3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus

Kavandatava tegevuse mõjuala piirdub eeskätt töötsooni ja selle ümbrusega kuni 100 m. Väikese Emajõe osas on võimaliku veeheitega seoses mõjuala seotud ka allavoolu jääva jõelõiguga. Ülesvoolu jääva jõelõiguga piirdub mõjuala seoses positiivsete mõjudega tänu kalastiku rändetingimuste paranemisele.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja selle mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest keskkonnamõju. Enamus tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest jäävad projektiala piiridesse ning on oma olemuselt lühiajalised, taandudes ehitustegevuse lõppedes.

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Määruse § 4 alusel, tuleb eelhinnangus hinnata, kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju, arvestades: 1) mõju suurust; 2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; 3) mõju ilmnemise tõenäosust; 4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust; 5) mõju piiriülesust; 6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega; 8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi.

Lisaks eelnevale tuleb hinnangu andmisel lähtuda mõjutatava keskkonna vastupanuvõimest, loodusvarade kättesaadavusest, kvaliteedist ja taastumisvõimest ning inimeste (elanikkonna) heaolu ja tervist puudutavatest aspektidest.

Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega vahelisi seoseid ning kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid.

3.2 Natura-eelhindamine

Natura-eelhindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt 2016. a koostatud dokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Lisaks on arvestatud juhendmaterjaliga Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine (Kutsar, 2015).

Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1.

Joonis 3.1. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeem (allikas: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2016).

3.2.1. Lühiinformatsioon kavandatava tegevuse kohta

Variandiga 2 oli eelprojektis kavandatud olemasoleva truubi (silla) konstruktsioonid lammutada ja nende asemel rajada uus monteeritavatest terasplaatidest sild (laiusega ligikaudu b=6,5m). Uus sild oli vajalik rajada olemasoleva truubi (silla) konstruktsioonidest madalamale. Üla- ja alaveepoolse jõe sängi põhja suure kõrguse erinevuse tõttu oli vajalik rajatava silla asukohta kujundada kärestik. Projektlahendusega on kavandatud kujundada 100 m pikkune kärestik languga 1,2%. Ehituskaeviku sügavuseks kujunenuks silla asukohas ligikaudu 7 m. Ehituskaeviku pealt laius koos ajutise möödavoolusängiga kujunenuks üle 40 m. Vee

27 möödajuhtimiseks oleks vajalik olnud rajada ajutine möödavoolukanal (Piiber Projekt OÜ, 2015).

Käesoleval ajal kavandab OÜ Tilts Eesti Filiaal eelprojektist erinevat lahendust, mille korral rajatakse küll uus ja madalam truup või sild, aga selle asukohaks on valitud praeguse jõesängi asemel jõesängi kunagine asukoht. See tähendaks Restu - Sihva tee ja Väike-Emajõe ristumiskoha viimist u 20 m põhja ehk Sihva suunas. Olemasolev truupregulaator likvideeritakse. Vana jõesäng suletakse ja täidetakse.

Jõe ja silla uues asukohas on Väike Emajõe säng tõenäoliselt asunud varasematel aegadel, ent viidud ära lõuna poole. Jõesängi taastamine on vajalik teostada umbes 100 m pikkusel lõigul.

3.2.2. Natura alade, mida kava või projekt tõenäoliselt mõjutab, iseloomustus

Kogu kavandatava tegevuse ala asub Otepää loodusala (EE0080401; RAH0000582) ja Otepää linnuala (EE0080401; RAH0000103) territooriumil. Otepää loodusala territooriumile Väikese Emajõe 7,3 km pikkune lõik.

Otepää loodusala Pindala 22 400 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: saarmas (Lutra lutra); harivesilik (Triturus cristatus); harilik hink (Cobitis taenia); laiujur (Dytiscus latissimus), paksukojalise jõekarp (Unio crassus); karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), läikiv kuldsirbik (Drepanocladus vernicosus), nõtke näkirohi (Najas flexilis);

Otepää linnuala Pindala 22 400 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kanakull (Accipiter gentilis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), väiketüll (Charadrius dubius), must- toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), roherähn e meltsas (Picus viridis);

Väike Emajõgi on enne suubumist Võrtsjärve haaratud Natura 2000 võrgustikku Väike-Emajõe loodusalana (EE0080432; RAH0000052).

Väike-Emajõe loodusala Pikkus 5 km. Kaitstav elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis); rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia).

Väike-Emajõe loodusala asub kavandatava tegevuse alast ~74 km allavoolu. Kui arvestada nimetatud loodusala ning kavandatava tegevuse asukoha vahelist kaugust, siis ei ole ette näha

28 mõju ulatumist nii kaugele. Samuti arvestades asjaolu, et Väikesel Emajõel asub veel rändetõkkeid nimetatud loodusala ja kavandatava tegevuse ala vahel, võib järeldada, et kavandatav tegevus ei saa mõjutada Väike-Emajõe loodusala ka heljumi ja sette kandumisel allavoolu, kuna ka võimalikud edasi kanduvad setted püütakse kinni Väike-Emajõe loodusalast ülesvoolu asuvate paisude taga (esimese paisu taga peale Märdi silda). Seega, kuna igasugune ebasoodne mõju Väike-Emajõe loodusalale kavandatava tegevusega seoses puudub, ei ole Väike-Emajõe loodusala edaspidi detailsemalt käsitletud. Kaudselt kaasneb kavandatava tegevusega Väike-Emajõe loodusalale soodne mõju, kuna ka tulevikus teiste rändetakistuste likvideerimise või kalapääsude rajamise korral paranevad kogu Väikese Emajõe kalastiku rändetingimused.

3.2.3. Kas projekt või kava on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik?

Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026 kohaselt mõjutab jõed ja ojad (3260) elupaigatüüpi Otepää loodusalal paisutus. Millised jõed või ojad vastavad Otepää loodusalal elupaiga kriteeriumitele, pole teada. Koostatud töö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“ kohaselt on Oja-Trommi paisu osas öeldud, et rändetee avamise tähtsus on teise või kolmandajärguline ning investeeringud enne kalade läbipääsu tagamist I ja II järgulise tähtsusega objektidel ei ole otstarbekad. Väike Emajõgi Restu paisust üles- ja allavoolu on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse ning vastavalt veeseadusele tuli lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu. Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026 on ette näinud mh meetmena elupaigatüübi jõed ja ojad osas kalade rändetingimuste parandamise.

Seega võib järeldada, et kuna Oja-Trommi paisutuse likvideerimise eesmärk on mh Väikese Emajõel kalade rändetingimuste parandamine ja selle kaudu jõe seisundi parandamine ning seeläbi ka elupaigatüübi jõed ja ojad seisundi parandamine, siis on kavandatav tegevus seotud ala (Otepää loodusala) kaitsekorraldusega. Seega, arvestades joonisel 3.1. esitatud Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeemiga, võib kavandatavat tegevust lubada.

Kavandatav tegevus ei ole vajalik Otepää linnuala ega Väike-Emajõe loodusala kaitsekorraldusest lähtuvalt .

3.2.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele

Dokumendist Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (Peterson, 2006) nähtub, et:  Liigi soodne seisund - kui asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik või paigad;  Elupaiga soodne seisund – looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus;  Ala terviklikkus - on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik ja vastupidi. Terviklikkuse all mõeldakse eelkõige

ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi;  Kaitse-eesmärgid - määravad ära loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ja lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud.

Võttes aluseks eeltoodut, siis Natura 2000 alade terviklikkus viib lähemale alade kaitse- eesmärkide saavutamisele. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis.

Eeldatava mõju hindamisel on Euroopa Komisjoni poolt soovitatud järgmiseid indikaatoreid:  Elupaiga pindala kadu;  Killustatus;  Häirimine;  Populatsiooni asustustihedus;  Veevarud ja -kvaliteet.

Mõju prognoosimisel on aluseks võetud järgmised andmed:  Keskkonnaamet, 2017. Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026  Keskkonnaamet, 2017. Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava;  Jõgar, Ü., 2018. Tartumaa Märdi silla ümbruse taimkate (Töö nr 23/18)  Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson & Ko, OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi, 2015. Tõkestusrajatiste inventariseerimine kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud.

Mõju Otepää loodusalale Vastavalt Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavale 2017- 2026 pole Otepää loodusalal veel inventeeritud ühtegi elupaigatüüpi jõed ja ojad kuuluvat elupaika. Töö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“ alusel on aga hinnatud, et Restu paisust ülesvoolu jääb elupaigana väärtuslik jõelõik kuni Märdi veskini. Tegemist on väga väärtusliku jõe osaga (Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026).

Kavandatava tegevuse eesmärk ongi elupaiga jõed ja ojad (3260) seisundi parandamine läbi olulise rändetõkke eemaldamise Oja-Trommi paisul.

Kuivõrd kavandatava tegevusega on plaanis taastada Väikese Emajõe ajalooline säng, siis tuleb võrreldes praeguse jõe sängiga taasrajada vana jõe säng ca 100 m pikkusel alal (vt ka joonis 3.2 ja 3.3).

Restu – Sihva maanteest lääne poolsel alal läbib ajaloolise jõesängi taastamise asukoht elupaika rohunditerikkad kuusikud (9050). Ajaloolise jõesängi taastamiseks on vaja sängi asukohas kõrvaldada kõik puud, põõsad ja juurida kännud (vt ka joonis 3.2). Samuti on vajalik peale ajaloolise jõesängi taastamist ja uue truupsilla rajamist likvideerida olemasolev truupsild ja täita vana tehislik jõesäng.

Restu – Sihva maanteest lääne poolsel alal jääb vahetult praegusest jõesängist lõunasse ning maanteest idapoolsel alal jõesängist vahetult itta elupaik okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060).

~300 m allavoolu kavandatava tegevuse alast Väikese Emajõe kaldal ja edasi allavoolu 20-30 m kaugusel kaldast paikneb liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*) elupaigatüüp.

Otepää loodusalal on rohunditerikkad kuusikud säilinud 392 ha seisundiga B (hea), okasmetsi moreenkõrgendikel on säilinud 9,8 ha esinduslikkusega B (hea) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal on hooldatud ja neid on säilinud 60 ha esinduslikkusega C (arvestatav) (Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026).

Ida pool maanteed on konkreetselt taastatava jõesängi pindala ~125 m2 ja lääne pool maanteed ~220 m2. Kavandatav tegevusega kaasneb puude raadamine teetammilt, elektriliini alt, taastatavast jõesängist ja selle vahetust naabrusest, et võimaldada juurdepääs tööde teostamiseks kasutatavale tehnikale. Seoses kaeve- ja ehitustöödega esineb ka tallamist ja häiringuid rohttaimedele.

Kuivõrd praeguse seisuga on olemasolev torusild amortiseerunud, siis peaks kalastiku rändetõkke eemaldamiseks ja elupaigatüübi jõed ja ojad seisundi parendamiseks rakendama kas OÜ Tilts Eesti Filiaal poolt käesoleva projektiga kavandatud lahendust või Piiber Projekt OÜ (2015) eelprojekti varianti 2 (truubi (silla) rekonstrueerimine). Variandiga 2 oli eelprojektis kavandatud olemasoleva truubi (silla) konstruktsioonid lammutada ja nende asemel rajada uus monteeritavatest terasplaatidest sild (laiusega ligikaudu b=6,5m). Ehituskaeviku sügavuseks kujunenuks silla asukohas ligikaudu 7 m. Ehituskaeviku pealt laius koos ajutise möödavoolusängiga kujunenuks üle 40 m. Vee möödajuhtimiseks oleks vajalik olnud rajada ajutine möödavoolukanal (Piiber Projekt OÜ, 2015). Möödavoolukanali rajamine oleks olnud vajalik otstarbekas elupaika rohunditerikkad kuusikud (9050) mööda ajaloolist Väikese Emajõe sängi. Seega ei ole OÜ Tilts Eesti Filiaal poolt käesoleva projektiga kavandatud lahendusel või Piiber Projekt OÜ (2015) eelprojekti lahendusel metsa elupaikade mõjutamise osas sisulist vahet.

Joonis 3.2. Kavandatava tegevuse piirkonnas kaitstavad elupaigatüübid ja liigid. Helerohelisega on piiritletud Natura elupaigatüübid. Linnu kujutisega kaitstav liik. Lillade joontega on näidatud projektiga kavandatud ajaloolisse Väikese Emajõe sängi rajatav uus truupsild, musta kastina olemasolev truupsild.

Elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud hõlmab hea veevarustusega ning toitainerikka pehme mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad ka laialehised liigid (saar, pärn, jalakas vaher), mille osatähtsus on paiguti üsna suur. Liigirikka rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed. Elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud tunnustaimedeks on harilik angervaks (Filipendula ulmaria), seaohakas (Cirsium oleraceum), harilik heinputk (Angelica sylvestris), soo-koeratubakas (Crepis paludosa), ojamõõl (Geum rivale), tupptarn (Carex vaginata), roomav tulikas (Ranunculus repens), lillakas (Rubus saxatilis), sookastik (Calamagrostis canescens), naistesõnajalg (Athyrium filix-femina), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), mets-soosõnajalg (Thelypteris phegopteris) (Keskkonnaministeerium, 2004).

Teostatud taimkatte uuringu alusel levib ajaloolise jõesängi taastamise alal nimetatud tunnusliikidest seaohakas (Cirsium oleraceum), harilik angervaks (Filipendula ulmaria), ojamõõl (Geum rivale), harilik heinputk (Angelica sylvestris), lillakas (Rubus saxatilis). Elupaiga rohunditerikkad kuusikud alal maanteest lääne poole jäävas metsa domineerivad lehtpuud (peamiselt hallid lepad). Puistus leidub vähesel määral ka kaski ja harilikke kuuski. Maantee ääres kasvavad raagremmelgad. Põõsarindes leidub harilikku kuslapuud ja harilikku pihlakat (Jõgar 2018).

Joonis 3.3. Taastatava Väikese Emajõe jõesängi paiknemine ortofotol, kus on näha, et alal läbib elupaigatüübil rohunditerikkad kuusikud peamiselt ainult lehtpuude kasvuala (helerohelise alaga on tähistatud Natura elupaigatüübid; lillade joontega uue truubi asukoht ning siniste joontega taastatava jõesängi piirid). Alus: Maa-amet, 2018.

Joonis 3.4. Vaade taastatava jõesängi alale (Foto: OÜ Tilts Eesti Filiaal, 2018)

Natura võrgustiku peamine eesmärk on kaitsta looduslikke elupaigatüüpe. Taastades ajaloolise jõesängi, parandatakse Väikese Emajõe elupaigatüübi jõed ja ojad seisundit läbi kalastiku olulise rändetõkke eemaldamise.

Samal ajal kahjustatakse elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud. Natura elupaik on määratud kuni jõeni puhvriga ning metsa eemaldamine jõe kallastel või tee servas ei ohusta elupaigatüüpi

ülejäänud osas. Raiutakse elupaiga servaala, kus reaalsuses kasvab lepik. Võib järeldada, et elupaik rohunditerikkad kuusikud teke ajaloolisse endisesse Väikese Emajõe voolusängi on olnud inimtegevuse tulemus ja taastatakse piirkonna looduslik seisund. Kavandatava tegevuse tõttu ei kujundata monokultuurseid puistuid, ei vähendata metsamaa terviklikkust ega sidusust, ega teostata põlise metsamaa raadamist. Peale Väikese Emajõe sängi taastamist, saavad taastatud jõe kallastel ja praeguses jõe sängi osas, mis ehitustööde lõpuks täidetakse, metsaelupaigad looduslikult edasi areneda. Seega ei kaasne pöördumatuid muutusi Otepää loodusalal kaitstavatele elupaikadele.

Jõe lõunakaldal on elupaiga okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel sisse arvatud lage siht (Elioni sidekaabel), mida mööda on võimalik korraldada tehnikaga ligipääs. Põhjaküljest on paisule ligipääs raskendatud seoses järsul nõlval kasvavate metsade ning teede ja sihtide puudumisega. Mõju minimeerimiseks tuleb ligipääs kavandada jõe lõunaküljelt olemasolevat lagedat sihti kasutades ning põhjapoolsele kaldale pääsemiseks rajada võimalusel jõele ajutine ülepääs.

Kokkuvõtvalt on Otepää loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpidele ja liikidele avalduvat mõju käsitletud tabelis 3.1.

Tabel 3.1. Otepää loodusalal kaitstavad elupaigatüübid (*- tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi) ja liigid ning nendele avalduv mõju Peamised Elupaigatüübi Asukoht või ohutegurid ja Nr nimetus (kood) või kaugus Võimalik mõju vajalikud meetmed liigi nimetus projektalast 1) Elupaigatüübi kohta puuduvad andmed. Kavandatav tegevus on Väike Emajõgi positiivse mõjuga, kuna 1 Jõed ja ojad (3260) Oja-Trummi Meede 2: kalade parandatakse kalade paisutus rändetingimuste rändetingimusi. parandamine. Ohutegurid: 1. Kinnikasvamine hooldamise puudumise tõttu. Kavandatava tegevusega 2. Valed ei planeerita tegevusi ~300 m allavoolu hooldusvõtted elupaigal ega sellega liigirikkad niidud kavandatava (purustamine), alade vahetult piirneval alal. 2 lubjavaesel mullal tegevuse alast kasutamine Samuti ei muudeta (6270*) Väikese –Emajõe põllumaana, kavandatava tegevusega kaldal niitude väetamine, piirkonna niiskusrežiimi. heinaseemne Seega mõju puudub. lisamine, kõlvikupiiride muutumine. 3. Ehitustegevus.

Ajaloolise Elupaik hävib ~500 m2 Ohutegurid: Väikese Emajõe elupaiga servaalal rohunditerikkad 1. Metsade 3 sängi taastamine asukohas, kus reaalselt on kuusikud (9050) majandamine. läbib elupaika tegemist kaldaäärse 2. Uute ~50 m ulatuses lepikuga ja kus on

Peamised Elupaigatüübi Asukoht või ohutegurid ja Nr nimetus (kood) või kaugus Võimalik mõju vajalikud meetmed liigi nimetus projektalast 1) külastusobjektide ja ajalooliselt paiknenud radade planeerimine Väikese Emajõe säng. metsaelupaikadesse. Samuti või esineda Meetmed: alustaimestiku mõjutamist 1.Uue kaitse-eeskirja tallamise näol ehitustööde Kehtestamine teostamise ajal. Seega on 2. Külastuse elupaik mõjutatud kuni suunamine. 1000 m2 alal. Kuna uue planeeritava silla asukoht on valitud lähtuvalt Väikese Emajõe vana sängi asukohast, on planeeritavate tööde mõju lokaalne ja see ei avalda negatiivset mõju naabruses asuvale ülejäänud metsakooslusele. Kogu Otepää loodusalal asuva elupaiga 9050 pindala mõjutatakse 0,03% ulatuses.

Tegevus on kaitsekorralduslikult vajalik elupaigatüübi jõed ja ojad seisundi parandamiseks. Olemasoleva sängi täitmise tarbeks võib olla vaja eemaldada mõned puud. Samuti või esineda Piirneb Väikese alustaimestiku mõjutamist Emajõe tallamise näol ehitustööde okasmetsad oosidel olemasoleva Ohutegurid ja teostamise ajal. Elupaika 4 ja moreenikuhjatistel sängiga, mida on meetmed puuduvad ennast ebasoodsalt (sürjametsad) (9060) kavas peale (negatiivselt) ei mõjutata, ajaloolise sängi peale ehitustööde lõppu taastamist täita. saab taimestik alal taastuda ja levida ka täidetavasse praegusesse Väikese Emajõe sängi. liiva-alade 5 vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni Enam, kui Arvestades kaugust ja kesktoitelised kilomeetri Pole asjakohased. tegevuse iseloomu 6 mõõdukalt kareda kaugusel. ebasoodne mõju puudub. veega järved (3130) vähe- kuni 7 kesktoitelised

Peamised Elupaigatüübi Asukoht või ohutegurid ja Nr nimetus (kood) või kaugus Võimalik mõju vajalikud meetmed liigi nimetus projektalast 1) kalgiveelised järved (3140) looduslikult 8 rohketoitelised järved (3150) 9 lamminiidud (6450) siirde- ja õõtsiksood 10 (7140) lubjarikkad 11 madalsood lääne- mõõkrohuga (7210) liigirikkad 12 madalsood (7230) vanad loodusmetsad 13 (9010) vanad laialehised 14 metsad (9020) soostuvad ja soo- 15 lehtmetsad (9080) Täiendavaid tegevusi Teadaolevalt saarmas saarma kaitseks ei saarmas (Lutra Täpsed andmed kavandatava tegevuse 16 kavandata, liigi lutra); puuduvad. lähialal ei elutse. Mõju kaitse on puudub. tagatud ala kaitsega. Vastavalt Tegevuskavale harivesiliku kaitse korraldamiseks Eestis eelistab harivesilik vee- elupaikadena enamasti püsivaid seisu- või aeglasevoolulisi veekogusid, mis on Harivesilikule sobivaid puhtaveelised, harivesilik (Triturus Täpsed andmed elupaiku kavandatava 17 asuvad vähemalt cristatus) puuduvad. tegevuse piirkonnas ei osaliselt leidu. Mõju puudub. päikesepaistel, kus esineb madalakasvulisi veetaimi (vesimünt, penikeel) ning kus pole kalu. Sellisteks veekogudeks on väikesed metsajärved ja -kraavid, küla-, sauna- ja loomade jootmistiigid, kopra

Peamised Elupaigatüübi Asukoht või ohutegurid ja Nr nimetus (kood) või kaugus Võimalik mõju vajalikud meetmed liigi nimetus projektalast 1) üleujutusalad ning karjääriveekogud Laiujur eelistab elada väikestes tiheda taimestikuga laiujur (Dytiscus Täpsed andmed seisuveekogudes, kuhu 18 Puuduvad latissimus) puuduvad. ulatub ka päikesekiirgus. Seega kavandatava tegevuse asukohas ei ole mõju laiujurile ette näha. Mõju on seoses kalade Eestis häirivad rändetingimuste jõekarpi mitte parandamisega positiivne. niipalju veereostus, Kuivõrd paksukojalise kui pigem veepuudus jõekarbi vastsed peavad Oja-Trommi kuivadel aastatel, Paksukojaline enne täiskasvanuks paisust allavoolu kaevetööd ja 19 jõekarp (Unio saamist saama kalade (ligikaudu 200 m paisutamine. crassus) lõpustel parasiteerida, siis kaugusel) loob kalade

rändetingimuste Liigi kaitse paranemine ka paremaid tagatakse läbi võimalusi paksukojalise elupaiga kaitse jõekarbi levimiseks. karvane Arvestades kaugust ja Lähim leiukoht 20 maarjalepp (Agrimon Pole asjakohased. tegevuse iseloomu ~500 m kaugusel ia pilosa) ebasoodne mõju puudub. Liik esineb allikavee mõju all olevatel aladel ning järvede kallastel, Täpsed andmed läikiv enamasti õõtsikutel puuduvad. 2 21 kuldsirbik (Drepanoc Puuduvad maapinnal. leiukohta ladus vernicosus), loodusalal Arvestades tegevuse iseloomu ebasoodne mõju puudub nõtke Päidla Ohutegur Arvestades tegevuse 22 näkirohi (Najas Suurjärves, 1. Järvede iseloomu ebasoodne mõju flexilis) Ahvenjärves. eutrofeerumine. puudub

Mõju Otepää linnualale Tingituna Otepää loodusala suurusest, siinsest metsade ja maastiku varieeruvusest, iseloomustab ala rikkalik ja mitmekesine metsalinnustik.

Olulisteks ohuteguriteks kõikidel metsalindudel on suvised raied. Suviste raietega lindude pesa läheduses kaasneb sageli pesa hävimine või pesa hülgamine vanalindude poolt ja pesitsuse ebaõnnestumine. Monokultuursete puistute kujundamine valgustus- ja harvendusraie käigus on samuti metsalindude seisukohast oluline mõjutegur.

Üheks oluliseks ohuteguriks on veel metsamaa terviklikkuse ja sidususe vähenemine, põlise metsamaa raadamine (Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026).

Kui arvestada asjaolu, et teadaolevalt ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas linnualal kaitstavate liikide elupaiku ja pesitsuskohtasid, siis otseselt Väikese Emajõe sängi taastamiseks vajalik raie linnustikku ebasoodsalt ei mõjuta. Samuti ei kujundata kavandatava tegevuse tõttu monokultuurseid puistuid, ei vähendata metsamaa terviklikkust ega sidusust, ega teostata põlise metsamaa raadamist (toimub Väikese Emajõe varasema sängi taastamine, mille alal kasvab valdavalt lepik). Seetõttu ei ole ebasoodsaid mõjusid Otepää linnualal kaitstavatele linnuliikidele ette näha ei ole.

Kokkuvõtvalt on Otepää linnuala kaitse-eesmärkides nimetatud liikidele avalduvat mõju käsitletud tabelis 3.2.

Tabel 3.2. Linnudirektiivi lisades nimetatud liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse ja kelle elupaiku Otepää linnualal võidakse kavandatava tegevuse ellu viimisel mõjutada. Linnu- Nr Liik direktiivi I Staatus Asukoht Ohutegurid Võimalik mõju lisa Kõrge Kanakulli eelistatud elupaigaks Lähimad looduskaitselise on suured okas- ja segametsad, registreeritud väärtusega kus leidub suuri vanu puid pesa leiukohad puistufragmentide jaoks (vanametsad). Kanakull 1 jah pesitseja ~870 m hävimine Kuna kavandata tegevusega ei (Accipiter gentilis) kaugusel piiranguvööndis. hävitata kõrge väärtusega kavandatava puistufragmente ja vanade tegevuse alast metsade elupaiku, siis mõju puudub. Täpsed 1. Pesitsusbiotoobiks Viupart (Anas Läbirändaja 2 - andmed olevate veekogude penelope) ja pesitseja Teadaolevad pesitsuspaigad puuduvad saneerimine. kavandatava tegevuse alal Sinikael-part Täpsed 2. Pesitsuse puuduvad. Mõju puudub. 3 (Anas - pesitseja andmed häirimine. platyrhynchos) puuduvad

Linnu- Nr Liik direktiivi I Staatus Asukoht Ohutegurid Võimalik mõju lisa Traditsioonilise maakasutuse hääbumine ja lagealade Lähimad võsastumine. registreeritud Intensiivne Kavandatava tegevusega ei Väike- leiukohad 850 põlluharimine kaasne ühegi ohuteguri 4 konnakotkas jah pesitseja ja 950 m (monokultuuride avaldumine väike-konnakotkale. (Aquila pomarina) kaugusel külv, väetiste ja Mõju puudub. kavandatava taimekaitsevahendite tegevuse alast kasutamine). Kinnisvara arendus, põllumaade killustamine tehisobjektidega. Suvine raie Hallhaigrud ehitavad oma pesa kuuse latva. Nad elavad kolooniates, mis võivad asuda Hallhaigur (Ardea Andmed Andmed veekogudest kümnete 5 - cinerea) puuduvad puuduvad kilomeetrite kaugusel. Teadaolevaid pesakohti kavandatava tegevuse alal ei ole. Mõju puudub.

Linnu- Nr Liik direktiivi I Staatus Asukoht Ohutegurid Võimalik mõju lisa 1. Suvised raied. 2. Monokultuursete Lähimad puistute kujundamine registreeritud valgustus- ja Arvestades kavandatava Laanepüü (Bonasa leiukohad ~5,2 harvendusraie käigus. 6 jah Pesitseja tegevuse kaugust lähimast bonasia) km kaugusel 3. Metsamaa leiukohast, mõju puudub. kavandatava terviklikkuse ja tegevuse alast sidususe vähenemine, põlise metsamaa raadamine. Enam kui 7 1. Karjääride km kaugusel metsastamine Väiketüll kavandatava korrastamise käigus. Arvestades kavandatava 7 (Charadrius - pesitseja tegevuse alast tegevuse kaugust lähimast dubius) Arula ja leiukohast, mõju puudub. Kastolatsi karjäärides Metsamaa terviklikkuse ja sidususe vähenemine, põlise metsamaa Kuna kavandata tegevusega ei Täpsed raadamine. Must-toonekurg Tõenäoline hävitata kõrge väärtusega 8 jah andmed Kõrge (Ciconia nigra) pesitseja puistufragmente, siis mõju puuduvad looduskaitselise puudub. väärtusega puistufragmentide hävimine piiranguvööndis.

Linnu- Nr Liik direktiivi I Staatus Asukoht Ohutegurid Võimalik mõju lisa Lähimad registreeritud roo-loorkull Arvestades kavandatava leiukohad ~7,9 9 (Circus jah pesitseja tegevuse kaugust lähimast km kaugusel aeruginosus) leiukohast, mõju puudub kavandatava tegevuse alast Suvised raied. Väike-kärbsenäpi eelistatud elupaigaks on vanad varjukad Monokultuursete kuusikud ja segametsad, kuid puistute kujundamine pesitseb ka lehtmetsades, Täpsed valgustus- ja puisniitudel, vanades varjukates väike-kärbsenäpp 10 jah pesitseja andmed harvendusraie käigus. metsistunud parkides ja (Ficedula parva) puuduvad kalmistutel. Kuna kavandata Metsamaa tegevusega ei hävitata kõrge terviklikkuse ja väärtusega puistufragmente ja sidususe vähenemine, vanade metsade elupaiku, siis põlise metsamaa mõju puudub. raadamine. Värbkaku eelistatud elupaigaks on niisked kuusesegametsad, kuid pesitseb ka teistes Värbkakk metsades, vanades metsistunud 11 (Glaucidium jah pesitseja parkides ja kalmistutel. passerinum) Teadaolevaid pesitsuskohti kavandatava tegevuse piirkonnas ei leidu. Mõju puudub.

Linnu- Nr Liik direktiivi I Staatus Asukoht Ohutegurid Võimalik mõju lisa Traditsioonilise maakasutuse hääbumine ja lagealade võsastumine. Ebasobivate hooldusvõtete kasutamine (liigvarane ja servast Täpsed Kavandatava tegevusega ei Punaselg-õgija kokku niitmine). 12 jah pesitseja andmed kaasne ühegi ohuteguri (Lanius collurio) Intensiivne puuduvad avaldumine. Mõju puudub. põlluharimine (monokultuuride külv, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine). Kinnisvara arendus, põllumaade killustamine tehisobjektidega. Suvised raied. Herilaseviu eelistatud

elupaigaks on niisked Monokultuursete mosaiiksed leht- ja segametsad, puistute kujundamine liik väldib suuri valgustus- ja Täpsed okasmetsamassiive. Pesa ehitab Herilaseviu harvendusraie käigus. 13 jah pesitseja andmed sageli kuusele, samuti kasele, (Pernis apivorus) puuduvad sanglepale või mõnele muule Metsamaa lehtpuule, harvem männile. terviklikkuse ja Teadaolevad pesitsuspaigad sidususe vähenemine, kavandatava tegevuse alal põlise metsamaa puuduvad. Mõju puudub. raadamine.

Linnu- Nr Liik direktiivi I Staatus Asukoht Ohutegurid Võimalik mõju lisa Roherähn e - Loodusalalt 14 meltsas (Picus - - Mõju puudub. kadunud viridis);

3.2.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatav tegevus on kaitsekorralduslikult vajalik elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundi parandamiseks. Tegevuse käigus hävib ~500 m2 rohunditerikkad kuusikud (9050) elupaigatüüpi (reaalselt elupaigatüübi servaala, kus levib valdavalt lepik) ja ehitusaegselt mõjutatakse ~1000 m2 alustaimestikku antud elupaigatüübis, mis moodustab Kogu Otepää loodusalal asuva elupaiga 9050 pindalast 0,03%. Elupaiga tüüpi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) mõjutatakse seeläbi, et võib olla vajalik eemaldada üksikud puud ja . Samuti või esineda alustaimestiku mõjutamist tallamise näol ehitustööde teostamise ajal. Peale ehitustööde lõppu saab taimestik alal taastuda ja levida ka täidetavasse praegusesse Väikese Emajõe sängi.

Kuivõrd Natura võrgustiku peamine eesmärk on kaitsta looduslikke elupaigatüüpe, siis taastades ajaloolise jõesängi, parandatakse Väikese Emajõe elupaigatüübi jõed ja ojad seisundit läbi kalastiku olulise rändetõkke eemaldamise. Kuigi samal ajal kahjustatakse elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud, saab välja tuua et elupaik rohunditerikkad kuusikud teke ajaloolisse endisesse Väikese Emajõe voolusängi on olnud inimtegevuse tulemus ja taastatakse piirkonna looduslik seisund.

Seega, võib järeldada et ebasoodsad (negatiivsed) mõjud Natura elupaikadele ja liikidele, kelle elupaiku kaitstakse, puuduvad ja tegevusega kaasnevad soodsad mõjud elupaigale jõed ja ojad (3260).

Ebasoodsaid mõjusid pole ette näha ka Otepää linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele ja soodsa seisundi ning terviklikkuse säilimisele.

Seega puudub vajadus viia läbi Natura hindamise teine etapp – Natura asjakohane hindamine.

3.3 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ning liikidele

Otepää looduspargi kaitse-eesmärkide täitmisele mõjub kavandatav tegevus positiivselt, kuna parandatakse Väikese Emajõe seisundit olulise kalastiku rändetõkke eemaldamise näol. Samuti on kavandataval tegevusel positiivne mõju kaitsealuse liigi paksukojalise jõekarbi levikule tulevikus. Paksukojalise jõekarbi asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Rändetõke muudetakse kaladele läbitavaks ning kalastiku seisundi parandamine avaldab eeldatavalt positiivset mõju ka paksukojalise jõekarbi populatsiooni seisundile. Paksukojalisele jõekarbile on potentsiaalseks ohuks veetaseme muutused, mida Väikese Emajõe ajaloolise sängi taastamise korral ei planeerita. Piiber Projekt OÜ 2015. a koostatud eelprojektist ei tule otseselt välja, kas ehitusaegsed veetaseme muutused võiksid esineda, kuivõrd täpse vee ümber või möödajuhtimise lahenduse väljatöötamine oli tehiskärestiku rajamisel jäetud tööprojekti lahendada.

Rohe-vesihobu valmikute tegutsemispiirkonnaks on keskmise suurusega jõgede jõekoridorid. Kohad, kus leidub piisavalt kõrget jõe kohale ulatuvat kaldataimestikku ja ka vaba vett, mille vaheldumisega on tagatud päikesest otse valgustatud ja kaldataimestiku poolt varjatud alade

45 mosaiik, ning kus lisaks leidub veest väljaulatuvaid kive, oksi, puutüvesid ja muid objekte, millel valmikud varjatult peatuda saavad. Vaba ruumi olemasolu vee kohal on oluline saagi püüdmisel, peatumiskohad aga varje- ja puhkekohtadena. Suure osa ajast veedavadki valmikud, eriti isased, kivil või mõnel muul veest välja ulatuval objektil istudes. Valmikud on territoriaalsed, mis tähendab, et pärast lendutõusmist tulevad nad samale kohale tagasi, mistõttu väljaspool kirjeldatud elupaika võib liiki kohata suhteliselt harva.

Rohe vesihobu vastsete elupaigaks on peamiselt jõgede kärestikulised ja kiirema vooluga jõelõigud. Mikroelupaigas on oluline piisavate varjekohtade: kivide, puutüvede ja veetaimede olemasolu, samuti on oluline ka väiksemate liivalaikude esinemine. Sellistes kohtades läbib lapiku keha ja väheliikuva eluviisiga vastne umbes kaheaastase elutsükli kuni valmikuks saamiseni. Ohuteguriteks on eelkõige jõesängi füüsiline muutmine, õgvendamine, voolurežiimi muutmine, taimestiku ümberkujundamine jõekoridoris ja vee reostamine (Wikipedia, 2018).

Kuna kavandatava tegevusega ei planeerita tegevusi rohe vesihobu elupaigas ja samuti ei ole kavas ajutist ehitusaegset veerežiimi muutmist, siis ei ole rohe-vesihobule mõju ette näha.

Kaitstavatele linnuliikidele teadaolevad mõjud kavandatava tegevusega seoses puuduvad. Siiski on vastavalt Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavale 2017-2026 metsalinnustiku kaitseks soovitav raierahu seadmine raiele pesitsuse kõige tundlikumal perioodil vahemikus 30.03 – 31.07.

Ligikaudu 500 m2 ulatuses hävib praegu olemasolev metsa elupaik, kus on vähemalt lääne pool maanteest säilinud üsna selgepiiriliselt ajaloolise Väikese Emajõe sängi asukoht. Kuna eesmärk on kaitsta looduslikke elupaiku, siis kavandatava tegevuse korral ajaloolise jõesängi taastamist võib pidada loodusliku olukorra taastamiseks Otepää looduspargis. Peale jõe ajaloolisse sängi suunamist vajalik täita kogu praegune olemasolev säng, et antud alal saaksid taastuda metsaelupaigad.

Vastavalt botaanik Ülle Jõgar poolt koostatud tööle „Tartumaa Märdi silla ümbruse taimkate“ (2018; Töö nr 23/18) leiti ala ülevaatuse käigus üks III kaitsekategooria taimeliik: suur käopõll (Listera ovata), mis on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Vaadeldavalt alalt leiti üks suure käopõlle isend. Leitud taim kasvab alal, mis ei jää kaevetööde alale ja seetõttu pole ebasoodsat mõju suure käopõlle isendile ette näha.

Kavandatava tegevusega ei minda vastuollu Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga.

Ülejäänud Otepää looduspargi kaitse-eesmärkides nimetatud liikide elupaigad ja leiukohad on kavandatava tegevuse alast piisaval kaugusel ja neile ei ole mõjusid ette näha.

Kavandatava tegevuse asukoht jääb Väikese Emajõe hoiualast ~74 km ülesvoolu. Kui arvestada nimetatud hoiuala ning kavandatava tegevuse asukoha vahelist kaugust, siis ei ole ette näha mõju ulatumist nii kaugele.

3.4 Mõju elustikule, sh kalastikule

Hüdrobioloog Tauno Jürgenstein’i koostatud ekspethinnangu alusel (11.05.2018) on kalastiku jaoks OÜ Tilts Eesti Filiaali kavandatav lahendus sobiv. Taastatava sängiosa kaudu saavad

46 vabalt rännata kõik Väikeses Emajões jões teadaolevalt esinevad liigid. Algse sängiosa taastamine ~2%-lise kärestikuna rikastab jõge ja loob juurde vääriselupaiku.

Algselt oli OÜ Tilts Eesti Filiaal poolt kavandatud olemasoleva truupsilla ja jõesängi säilitamine. Sel juhul oleks kõrge suurvee tingimustes toimunud vana rändetakistusega truupregulaatri kaudu väiksema osa vee voolamine suurvee ajal. Teataval määral oleks võinud olemasoleva jõesängi ja truupregulaatori säilitamisel kõrgvee perioodil toimuda kalade rändel eksimist õige edasipääsu tee leidmisel. Olemasoleva truusilla ja jõesängi likvideerimisel kalade eksimise võimalus edasipääsutee valikul kaob.

Taastatavasse sängi paigutatakse hajusalt täiendavalt maakivirahne voolukiiruse aeglustamiseks ning vahelduva voolumustri ja varjepaikade loomiseks vee-elustikule. Peale selle paigaldatakse samasugused kivid uude torusse voolu aeglustamiseks.

Tähtis on ka see, et tööd ei toimu olemasolevas jõesängis, mille tõttu ei teki ehitusaegset negatiivset mõju kalade rändele.

Seega avaldub kalastiku rändele positiivne mõju, kuna avatakse varasemalt rännet takistav pais kaladele läbipääsuks ja tagatakse võimalused kalastikule paisust üles- ja allavoolu rändel.

Taastatavasse sängiossa kivide paigutamise ja sängide ühinemiskoha profileerimise/kindlustamise juurde tuleb kindlasti kaasata vastavate kogemustega hüdrobioloog või ihtüoloog, et tagada kivide paigutus elustikku ja rändeid maksimaalselt soodustavana.

Taastatava jõesängi jõevoolule avamiseks tuleb esmalt sulgeda olemasoleva jõesängi ülesvoolu paiknev ots, et takistada allavoolu liikuvate kalade minemist vanasse jõesängi ja võimaldada vanas jõesängis juba oleval kalastikul liikuda allavoolu. Seejärel teostada praeguse jõesängi järk-järguline täitmine allavoolu liikudes, et vältida kalastiku lõksu jäämist olemasolevasse vanasse jõesängi. Vajadusel abistada vanas sängis olemasolevast paisutusest kaladel üle saamist hüdrobioloog või ihtüoloogi kaasates.

Olemasoleva silla lammutamine teostada peale taastatud jõesängi avamist ja kasutuselevõttu.

3.5 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele), sh jõeäärsetele aladele ja kallastele

Kavandatava tegevuse eesmärk on Väikese Emajõe kui elupaiga seisundi parandamine. Paisutuse likvideerimise korral taastatakse jõe looduslik seisund. Pikemas perspektiivis võib tänu sellele eeldada, et paraneb pinnaveekogu seisund.

Tegevuse käigus ei kaasne heitmeid pinnasesse ega põhjavette, mistõttu ei ole kasutusajal ette näha ebasoodsat (negatiivset) mõju pinnasele ja põhjaveele. Tegemist on ka kaitstud põhjaveega alaga. Samuti ei mõjutata vana jõesängi taastamisega ka oluliselt ala pinnavee- ja põhjaveerežiimi, kuna paisjärv praeguse truupsilla juures puudub.

Kalapääsu rajamisest tulenevat võimalikku setete kandumist Väikesest Emajõest allavoolu on võimalik suures osas vältida (ehitustegevuse planeerimisel rakendatud piisavalt meetmeid setete allavoolu kandumise takistamiseks). Kaevetööde ja pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et kaeve piirkonnast ega kallastele planeeritud piirkondadest ei uhutaks allavoolu

47 setteid. Setete allakandumine väikestes kogustes on paratamatu, kuid lubamatu on kaevetööde teostamine voolusängis suurte läbivoolavate vooluhulkade korral.

Võrreldes Piiber Projekt OÜ (2015) poolt koostatud eelprojekti lahendusega puudub põhiprojektiga kavandatud lahenduse juures, kus on kavas taastada ajalooline jõesäng, vajadus ehitusaegselt vee ajutise voolukanali kaudu möödajuhtimiseks. Kuivõrd praeguse seisuga on olemasolev torusild amortiseerunud, siis peaks rakendama Piiber Projekt OÜ (2015) eelprojekti varianti 2 (truubi (silla) rekonstrueerimine), mitte varianti 1 (tehiskärestiku rajamine). Seega oleks Piiber Projekt OÜ (2015) eelprojekti kohase lahenduse elluviimiseks vajalik olnud rajada vee möödajuhtimiseks ajutine möödavoolukanal.

OÜ Tilts Eesti Filiaal põhiprojektiga kavandatud jõe ajaloolise sängi taastamise korral on võimalik valdav osa ehitustöödest teostada ilma Väikese Emajõega otseselt kokku puutumata ning taastatud sängi avamine nii üles- kui allavoolu on võimalik teostada alles peale muude töödega lõpetamist. Seega on võimalik vähendada tõenäosust heljumi ja sette suuremahuliseks edasikandumiseks allavoolu.

Siiski tuleb ajaloolise jõesängi taastamisel pinnase eemaldamisel arvestada järgmist: o Sete paigutatakse väljapoole veekaitsevööndit; o Setet ei paigutata järskudele nõlvadele, kus tekib erosioonioht; o Materjal paigutatakse sobiva nõlvakaldega alale sõltuvalt materjali lõimisest; o Sette paigutamine toimub maaomaniku nõusolekul; o Setet ei tohi paigutada joonisel 3.2. näidatud Natura elupaikadesse.

Pärast ajaloolise jõesängi rajamist ja kaldaala pinnase planeerimist tuleb see kohe haljastada. Muru või muu taimestik külvata etappide kaupa sõltuvalt tööde piirkonna teostamisest. See on vajalik, et kinnistada kalda pinnas, vältimaks erosiooni ja mudaste setete vette uhtumist.

3.6 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud

Ehitustöödega kaasneb vähene keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas. Müra kaasneb seadmete kasutusel, kui taastatakse vana jõesängi ja ehitatakse uut truuptoru. Tegevusega ei kaasne laiaulatuslikke ehitustöid ning kaasnev mõju on lühiajaline. Vähendamaks tekkiva müra ja vibratsiooniga kaasnevaid häiringuid, on ehitustööd planeeritud päevasele ajale.

Kavandatava tegevuse ekspluatatsioonil ei ole ette näha keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas. Olulise mõju eeldus müra ja vibratsiooni osas puudub.

3.7 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale

Antud projekti puhul on võimalik mõju õhukvaliteedile seotud ainult rajatise rajamisprotsessidega. Rajamisprotsess on ainuke periood, millega kaasnevad õhuheitmeid ehitusmasinate ja sõidukite kasutamisel. Liiklusest, sh sõidukitest pärinevad erinevad saasteained sh süsihappegaas (CO2), mille puhul on tegemist kasvuhoonegaasiga. Antud juhul tuleb silmas pidada, et ehitustegevusel tekkiv heide on ajutine. Ehitustööde lõppedes ei teki kavandatava tegevuse tõttu õhuheitmeid.

3.8 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväärtusega aladele

Planeeritav kalapääsu rajamine läbi ajaloolise Väikese Emajõe jõe sängi taastamise ei mõjuta maakasutust negatiivselt. Kavandatava uue projektlahendusega, muudetakse mõnevõrra taastatava jõe sängi kinnistute maakasutust. Enne ehitustööde algust vajalik eemaldada mets. Pärast tööde teostamist taastatud jõesängi kaldad haljastatakse ning istutatakse puud-põõsad, millega taastatakse maastiku esteetiline ilme ning erosioonikindlus.

Kavandatava tegevuse piirkonnas puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid. Mõju nimetatutele ei ole ette näha.

Piiber Projekt OÜ 2015. a koostatud eelprojektist tehiskärestiku lahenduse puhul oli kavandatud rajada kaldavall gabioonidest, mis oleksid muutnud mõnevõrra maastikuilmet antud alal ja oleks kadunud osaliselt jõe kalda looduslik ilme. Gabioonide kasutamise eesmärk oli vähendada ehitustööde mahtu antud alal ning säilitada maksimaalselt jõe kaldametsi ehk siis oleks olnud vaja eemaldada mõnevõrra vähem puid.

Kavandatava tegevuse korral, kus taastatakse ajalooline Väikese Emajõe säng, säilitatakse piirkonna looduslik maastikuilme.

3.9 Mõju märgaladele

Kavandatava tegevuse lähialal märgalad puuduvad. Seega ei ole märgaladele kavandatava tegevusega mõjusid ette näha.

3.10 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatava tegevusega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või veekeskkonda. Samuti piirdub müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga ning peale ehitusperioodi lõppu ei tekitata müra ega vibratsiooni. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või valgus- ja soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või heaolu mõjutada.

Häiringud lähikonna elukeskkonnale on vähesed ning ehitusaegsed ja tulenevad peamiselt töömasinatest tulenevast taustmürast.

Vana torusilla lammutamiseks ja uue ehitamise ajaks on vajalik liikus teelõigul täielikult katkestada ja suunata ümbersõidule.

3.11 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja maavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)

Ehitustööde käigus kasutatakse looduslikke ressursse. Ehitusel kasutatava masina kütuseks kasutatakse fossiilset kütust. Tööde teostamisel kasutatakse kivipuistet, maakive, liiva ja kruusa ning killustikku. Loodusvarasid kasutatakse vajalikul määral ning sellisel moel ja mahus, mis ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju. Tööde teostamisel kasutatavad seadmed vastavad standarditele ning nende energiakulu on optimaalne.

Projektala ja selle lähialal ei asu teadaolevalt maavararessurssidel (maardlatel). Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid.

Jäätmete käitlus, kogumine ja äravedu toimub kehtiva regulatsiooni alusel. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju. Kuivõrd olemasoleva silla lammutustööd on võimalik teostada pärast taastatud jõesängi avamist ja kasutuselevõttu, siis on võimalik vältida tuleb olemasoleva truupsilla lammutustööde käigus tekkivate jäätmete sattumist pinnavette.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid seoses valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna tekkega.

Ehitustöödel kasutatakse tehniliselt korras seadmeid ning lähtutakse tööohutusnõuetest, mis minimeerib võimalused avarii tekkeks. Avarii või lekke esinemisel tööd peatatakse ja rike eemaldatakse. Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha olulist mõju keskkonnale.

Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt faktoreid, mis on kumuleeruva mõjuga teistele praegustele ja planeeritavatele tegevustele (v.a ehitusaegne liikluskorraldus). Seega võimalikud koosmõjud teiste sarnaste tegevustega puuduvad, kuna olulisi sarnaseid tegevusi teadaolevalt piirkonnas ei toimu. Küll aga kaasneb tegevusega positiivne mõju Väikesele Emajõele, kui elupaigale ja sealsele kalastikule, tänu rändetingimuste parandamisele.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja selle mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest keskkonnamõju.

KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju eelhinnangu (KMHEH) objektiks oli põhiprojekt „Riigiteel nr 23180 teelõigul Restu-Sihva asuva Märdi silla (Oja-Trommi paisu) ümberehituse koos paisutuse likvideerimise ja jõesängi korrastamisega põhiprojekt“ (OÜ Tilts Eesti Filiaal, 2018; Töö nr A149/18).

Projekti eesmärgiks on paisutuse likvideerimine ja kalapääsu rajamine. Varasemalt on koostatud antud objektil paisutuse likvideerimiseks (kalapääsu rajamiseks) Piiber Projekt OÜ (2015) poolt „Valtina paisu kalapääsu rajamise eelprojekt“ Keskkonnaagentuuri poolt tellitud töö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“ (Töö teostajad: Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson & Ko, OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi) raames. Sama töö raames on eelprojektile koostatud keskkonnamõju eelhindamine Consultare OÜ poolt (2015).

Käesoleval ajal kavandab OÜ Tilts Eesti Filiaal põhiprojekti koostamise raames Piiber Projekt OÜ (2015) poolt koostatud eelprojektist erinevat lahendust, mille korral rajatakse küll uus ja madalam truup või sild, aga selle asukohaks on valitud praeguse jõesängi asemel jõesängi kunagine asukoht. OÜ Tilts Eesti Filiaali lahendus näeb ette Restu - Sihva tee ja Väike-Emajõe ristumiskoha viimist u 20 m põhja ehk Sihva suunas.

Eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju hindamine.

Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele. Samuti teostati Natura eelhindamine.

Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike.

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnaveele piirdub ehitusajaga. Kuna tegevuse eesmärk on Väikese Emajõe seisundi ja sealse kalastiku rändetingimuste parandamine, siis kaasneb tegevuse elluviimisega Väikesele Emajõele ja Otepää loodusala koosseisu kuuluvana elupaigatüübile jõed ja ojad positiivne mõju. Tegevus on vajalik Otepää loodusala kaitsekorraldusest lähtuvalt. elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundi parandamiseks. Tegevuse käigus hävib ~500 m2 rohunditerikkad kuusikud (9050) elupaigatüüpi (reaalselt elupaigatüübi servaala, kus levib valdavalt lepik) ja ehitusaegselt mõjutatakse ~1000 m2 alustaimestikku antud elupaigatüübis, mis moodustab Kogu Otepää loodusalal asuva elupaiga 9050 pindalast 0,03%. Elupaiga tüüpi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) mõjutatakse seeläbi, et võib olla vajalik eemaldada üksikud puud ja . Samuti või esineda alustaimestiku mõjutamist tallamise näol ehitustööde teostamise ajal. Peale ehitustööde lõppu saab taimestik alal taastuda ja levida ka täidetavasse praegusesse Väikese Emajõe sängi.

Kuivõrd Natura võrgustiku peamine eesmärk on kaitsta looduslikke elupaigatüüpe, siis taastades ajaloolise jõesängi, parandatakse Väikese Emajõe elupaigatüübi jõed ja ojad seisundit

51 läbi kalastiku olulise rändetõkke eemaldamise. Kuigi samal ajal kahjustatakse elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud, saab välja tuua et elupaik rohunditerikkad kuusikud teke ajaloolisse endisesse Väikese Emajõe voolusängi on olnud inimtegevuse tulemus ja taastatakse piirkonna looduslik seisund.

Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.

Lähtudes ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks.

Tööde teostamiseks on vaja taotleda vee-erikasutusluba.

Puude raiumiseks on vajalik taotleda raieluba.

Tegevuse elluviimiseks on vajalik küsida Otepää Looduspargi kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut.

Alljärgnevalt on uuesti kokkuvõtvalt välja toodud leevendavad meetmed, mida kavandatava tegevuse elluviimisel peab rakendama:  Vastavalt Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavale 2017-2026 metsalinnustiku kaitseks soovitav raierahu seadmine raiele pesitsuse kõige tundlikumal perioodil vahemikus 30.03 – 31.07.  Peale jõe ajaloolisse sängi suunamist vajalik täita kogu praegune olemasolev säng, et antud alal saaksid taastuda metsaelupaigad.  Taastatavasse sängiossa kivide paigutamise ja sängide ühinemiskoha profileerimise/kindlustamise juurde tuleb kindlasti kaasata vastavate kogemustega hüdrobioloog või ihtüoloog, et tagada kivide paigutus elustikku ja rändeid maksimaalselt soodustavana.  Taastatava jõesängi jõevoolule avamiseks tuleb esmalt sulgeda olemasoleva jõesängi ülesvoolu paiknev ots, et takistada allavoolu liikuvate kalade minemist vanasse jõesängi ja võimaldada vanas jõesängis juba oleval kalastikul liikuda allavoolu. Seejärel teostada praeguse jõesängi järk-järguline täitmine allavoolu liikudes, et vältida kalastiku lõksu jäämist olemasolevasse vanasse jõesängi. Vajadusel abistada vanas sängis olemasolevast paisutusest kaladel üle saamist hüdrobioloog või ihtüoloogi kaasates.  Olemasoleva silla lammutamine teostada peale taastatud jõesängi avamist ja kasutuselevõttu.  Ajaloolise jõesängi taastamisel tuleb pinnase eemaldamisel arvestada järgmist: - Sete paigutatakse väljapoole veekaitsevööndit; - Setet ei paigutata järskudele nõlvadele, kus tekib erosioonioht; - Materjal paigutatakse sobiva nõlvakaldega alale sõltuvalt materjali lõimisest; - Sette paigutamine toimub maaomaniku nõusolekul; - Setet ei tohi paigutada joonisel 3.2. näidatud Natura elupaikadesse.

Eelhinnangu osas on soovituslik saata seisukohapäring (vormistaja tavapäraselt KeHJS alusel otsustaja, antud juhul Maanteeamet), vähemalt järgmistele asjaomastele asutustele:  Keskkonnaametile.

KASUTATUD MATERJALID

Esitatud olulisemate materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms):  Consultare OÜ, 2015 Oja-Trommi paisul kalade rändetingimuste parendamise eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud. Koostajad: Consultare OÜ, Piiber projekt OÜ, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ, Hendrikson & Ko OÜ.  Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson & Ko, OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi, 2015. Tõkestusrajatiste inventariseerimine kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud.  Eesti Geoloogiakeskus OÜ (2001). Eesti põhjavee kaitstuse kaart  Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS), 2018.  Jõgar, Ü., 2018. Tartumaa Märdi silla ümbruse taimkate (Töö nr 23/18)  Jürgenstein, T., 2018. Eksperthinnang Oja-Trommi (Märdi) kalapääsulahendusele eskiisprojekti staadiumis.  Keskkonnaamet, 2017. Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026  Keskkonnaamet, 2017. Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava;  Keskkonnaministeerium, 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis  Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, 2018.  Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2016. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.  Keskkonnaregister, 2018  Kutsar, R. 2015. Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.  Maa-ameti kaardirakendus, 2018;  Otepää valla üldplaneering (2013)  OÜ Tilts Eesti Filiaal, 2018. Riigiteel nr 23180 teelõigul Restu-Sihva asuva Märdi silla (Oja-Trommi paisu) ümberehituse koos paisutuse likvideerimise ja jõesängi korrastamisega põhiprojekt. Töö nr A149/18  Piiber Projekt OÜ. 2015. Kalade rändetingimuste parendamine Oja-Trommi truubi (Märdi silla) juures. Eelprojekt. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud. Koostajad: Consultare OÜ, Piiber projekt OÜ, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ, Hendrikson & Ko OÜ.  Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange II. Koondaruanne. Köide 3 – Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud rändetingimuste parandamiseks. 2013a. Koostajad: Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Ökokonsult OÜ.  Vabariigi Valitsus, 2016. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021  Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 135 „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri1“  Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“  Valga Maavalitsus, 2017. Valgamaa maakonnaplaneering 2030+

 Wikipedia, 2018).

Lisa 1. Põhiprojekti asendiplaan

Lisa 2. Kokkulepped maaomanikega NOUSOLEKU-KOKKULEPE AKT 3 12.04.2018

Teema: Kdesoleva aktiga pooled lepivad kokku projekteerimistoode ulatusest. Objekt: Mdrdi silla (Ojatromm i paisu) iimberehituse projekteerimine Asukoht: Riigitee nr 23180 Piirnevad kinnistud: o Oja-Trommi, katastritunnus 63601,:002:2175 r Trommi, katastritunnus 63601:002:2172 Kinnistute maaomanik: Malle Englas, isikukood 45509020229 (1./!

Kdesolevas aktis Oja-Trommija Trommi kinnistute omanik Malle Englas annab luba ettev6ttele Tilts Eesti Filiaal OU Mardi silla i.lmberehituse projekteerimiselvajadusel uue silla asukohta planeerida temale kuuluvatel kinnistutel katastritunnustega 63601:002:2175 ja 6360L:OO2:2I72 u.2Om kaugemale mooda tee telje joone i.ilespoole, koos vana jdesiingi taastamisega. Kinnitan et ei ole ehitusetegevusest tuleneva miJra, tolmu ja ajutiste ebamugavuste vastu.

Lisad: Lisa 1 - maa-ameti geoportaalist kaart Lisa 2 - maa-ameti geoportaalist kaardil kinnistute andmed Lisa 3 - vdljavdtted kinnisturaamatust Lisa 4 - olemasoleva silla asukoht Lisa 5 - uue silla planeeritav asukoht Lisa 6 - kaart arhiivist j6e ajaloolise asukohaga

Kdesolev akt on koostatud ilhel lehel kahes identses eksemplaris ja allkirjastatud Mdrdi kUlas, 1.2.04.2018. Uks eksemplar jddb kinnistute omanikule, teine eksemplar jidb ehitusettev6tjale.

Poolte allkirjad:

Kinnistute oma Projek projektijuht Malle Englas Vladislav Kulkov Oja-Trommi ja Trommi kinnistud Tilts EestifiliaalOU {ii

# f , d"

id :+*::r

OCmt:m:t4lg . ' l-:i

Hdike-Irommi .1

,J'-g ', *&8,Fi /''.. I ,i:.-:

i. . .r iill.:. ...:i: ffil.mbil "J r.' $i'l"r

Resisrreeritud KU (63601 il02:21751' @E@[@ X/: M28381.0!. 642n1.25 Bt: 57.973762. ?6.41315€ BL 57'58'25.5{4'. 26'24'47.368', Hj965m i RegigtreedtJd k€l83lrl0k36le 9rlr d- KrtffibljlcEele ldil€14 fl volmsik nehr kalatriiiksuse larkal]dnrekl.

3.01 M 028ha 02818

t{063{t001 1m96

v06:t6009 1 00k, ., ,,r:

Regrsrree.t.d K, 0c22"711 i536i" ' @W|@Mffiffiffi$ IY 6418361 39.64X66 10 BL 57 97152.1 26.416436 BL s7'58:4 681' 26'21',5$ 1?i', H: 103 m

i Regiglreerilud kslssbiuksuste pririd Kai6siriirkgu8sle ldikeis !n uihalik nAha

ffi1@1@

hlaaiulundusmffi 100.qt

12 30 ha LoodGllk roh!maa T0 68 ha 107ha s I ge-oa une fraa: Rrqlm Kinnistuspikkondljaoskond Taft!klsEkohlukinarstlsosakond Motdstafl* s! ,'. l"Jd'r$ a M6bdistaja: Ol lraa la M6dl Moidisiani"riis r66di"i"ll,d *1i". !!0!@1 1oodn 's:&aE /'- .,) /rl) G )

Viiljavotte tegija: Tavakasutaja Asutus: RIK Kuupdev: 12.04.2018 1 4:04: 1 6 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 1849&lO Kinnistu nimi OJA-TROMMI Korteri nr digsuse miirge Elektrooniline registriosa omab 6iguslikku tdhendust: 08.11.2OO7 D ig ito im i k Kinnistustoimiku k6ik dokumendid on digitaalsed alates 21.02.2013 lljagu OMANIK Kantfp: Kande Omanik Kande alus n umber kehtivus

1.1 Linda Englas (isikukd - 1/3 kaasomandist; mTmm) '17.06.2004 omanike avalduse alusel srsse kantud 06.10.2004. Kohtuniloabi A. 12 Eva Peterson (isikukood 4%11295715) - 1/3 l€asomandist; kuslutatud Kastor IJ Amo Jaanimiie (isikukood 32410072730) - 1/3 kaasomandist

17.06.2004 seoses l€asomandi l6petamisega asjaoiguslepingu alusel sisse kantud Linda Englas (isikukcrd kuslrJtatud 4ffi7M) 06.10.2004. Kohtunikuabi A. lcslor

12.1 1,2007 kjnnislamisavalduse, piirimis6iguse tunnistuse alusel sisse kantud Malle Englas (isikukood 4550m229) kehtiv 16.1 1.2007.Kohtunikuabi Aita lGsior Prindi

Aadressiandmete stisteemis olevad andmed on informatiivsed ja ptirinevad xgis.maaamet.ee/adsavalilV

Registriosaga on seotud jiirgmised aadressiandmed -:---"---'------*-i------"-----"-i objekti liik i 49s-9rq i Tliseedreqs ; i j : v: : ::: I : j H lE :'ftffi iili;, 11"';f :: :: :::: ::: : i i i iValga maakond, OtePiiii I i icuoos+gr+givald, Mtirdi ktjla, oja- ikatastritjksusi ; 'Trommi -- - ; r---*------r--:---j:lJ---- "---1---" "-- 1 i iValga maakond, OtePtiii i i :cuoos+gr+8ivalJ, Miirdi kUla, oja- ikatastritiksus; : i :Trommi* i : * - - * ------* - - - r -'i-----': ii: - -

Valede andmete esinemisel palume p66rduda kinnistu asu kohajii rgsesse koha I i kku omava I itsusse v6i edastada teade Reg istrite ja Infosr.isteemide Keskusele Prindi

Ehitisregistri andmed on informatiivsed. Andmed pdrinevad http://www.ehr.ee

Ehitisi jergnevatel katastri iiksustel ei leitud V6imalik, et katastritiksusel ei ole Uhtegi ehitist, otsitud ehitist ei ole kantud ehitisregistrisse v6i ehitisregistris puudub seos katastriUksuse ja ehitise vahel. Lisainfo saamiseks v6i ebatiipsustest teavitamiseks palume saata avaldus kohalikule omava litsusele, vajutades katastriUksuse lingile : xKatastrir.iksus 63601:002:2772 Valga maakond, Otepiiii vald, Mfirdi kiila, Trommi xKatastrir.iksus 63601:002:2775 Valga maakond, Otep5a vald, Mirdi kula, Oja- Trommi xKatastriUksus 63601;002:2176 Valga maakond, Otep5ii vald, Mdrdi kiila, Oja- Trommi

EFIE{ Eilt l Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks Regionaalarengu Fond

- AADRESSIOBJEKT

ObjeKjliik katasbiukus

UnikaalaadEssi n6ue ei

Tunnus perftoluregistris 63601:002:2172

ETAK ID

ADS OID CU00349r45

Versiooni id 8573914 (kehuv)

Kehuv alates 01.f 1.2017

Kehtivuse l6pp

vaata objeKi kaardil .ffiABDM Vaab jafgnevusi Opumeeritud tliisaadress Valga maakond, Otep5l vald, Mdrdi kiila, Tromml

Au-\essid:

Jlm T$lsaadrcss Aadrcsslkomponendid ADR-ID Kehtetu Posdlnd€ks 1 Valga maakond, OtepAA vald, Merdi l->8l-Valga maakond; 2->557-Otep55 vald; 3->5279-Mardi kula; 6- 3005555 vaata kula, Trommi >ow4-Trommi

tkn Ruumlaadress Oeakaalu tXl I Valga maakond, Otefiia vald, Mardi kula 100

Hooned:

Ikn Vercloonl ID Ulk ADS-OID T[nnus T5isaadress Selsund

Tekd YeEioonid: MDRESSIOBJEKT

Objektiliik katasbiukus

Unikaalaadrcssi n6ue el

Tunnus parftoluregistris 63601:002:2176

ETAK ID

ADS OrD CU00349r49

Versiooni id 8551826 (kehUv)

Kehtiv alates 01.11.2017

Kehtivuse l6pp

vaata objekti toarail @8DM

Vaata JArunewsi Opumeeritud tsiisaadress Valga maakond, Otep55 val4 MSrdi kola, Ora-Thomml

a-'lressid:

Jkn T$isaadrc$ Aadrcssikomponendid ADR-ID K€hffir Postiindeks 1 Valga maakond, OtepAe vald, Merdi 1->81-Valga maakond; 2->557-OtepAA vaH; 3->5279-Miirdi kula; 3001015 vaata kula, Oja-Trommi 6->0w6€ja-Trommi

Jkn Ruumiaadrcss Osakaalu 9iro 1 Valga maakond, Otepaa vaH, M6rdi kiila 100

Hooned:

Ikn Vercloonl ID tllk ADS-OID Tunnus Taisaadless Seisund

Telsd vercloonid: AADRESSIOBJEKT

ObjeKiliik katastriiiksus

Unikaalaadressi n6ue ei

Tunnus p5ritolur€gistris 63601r002:2175

ETAK ID

ADSOID Cu00349148

Versiooni id 8574757 (kehtiv)

Kehtiv alates 01.11.2017

KehUvuse l6pp

Vaata ob1ekti raarail @8QIIE Vaata JAlgnwusi Opumeeritud Uiisaadress Valga maakond, Otepad vald, M5rdl k0lar Oja-Tromml

.Hrcsdd:

Jlor T5isaadr€ss Aadrcssikompon€ndld ADR-ID Kehtetu Posdlnd6ks 1 Valga maakond, OteptiS vald, Mtirdi 1->81-Valga maakond; 2->557-Otepaa vaH; 3->5279-Mdrdi kula; 3001015 vaata Kila, Oja-Trommi 6->0w6oja-Trommi

tkn Ruumiaadrccs Ocakaalu r\r I Valga maakond, @p66 vald, M6rdi kula 100

lloon€d:

Jkn Vercloonl ID tllk ADS-OID Tunnus Tlisaadrcss Sebund

Teisd YeFioonad: {/ \\\ tl q: ,J \l \ ,, {, r1 '1\ lr \\\ \\\ l \\l )i) 5-/,

..\\ )i

lo-/ 14: ;', t nSi )

\\\r ,/ !-- ..N ..!l \ :,fr/,/tl 7e'T'It f . i \\\ "l // iit'

,,r, tt \\ \ s r\ \ -Jl -ri#UJ Try/ 1l/\l// :* tt *it' tllL *m/'. 1*-1:'--- - It /./* tt' \ /i'it**:ff \ (l \. It r\* F= lF t ,<.

!\l A,i ifl 0

+\\ t t

*'" {f ."-&t; r *tffie

-t# f

{*F"s6:

rpl t *\ ?4 \ I {#{, .l=.*t* * .b" Rl f1 f ffi*.$ tl- r r\\ti rbfl f 1.qh# f Ft, 1 rg-