KULLAMAA VALLA

ARENGUKAVA AASTANI 2022

Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Sisukord 1. SISSEJUHATUS ...... 3 I Strateegilised eesmärgid ...... 3 Kullamaa vallas kehtivad alljärgnevad valdkondlikud arengukavad ...... 4 2. KULLAMAA VALLA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS...... 4 Investeeringud 2007-2011...... 7 3. KULLAMAA VALLA ARENGUKAVA 2012 - 2022 ...... 8 3.1 Haridus ...... 8 3.1.1 Kullamaa Keskkool ...... 8 3.1.2 Kullamaa Lasteaed ...... 9 3.2 Kultuur, vaba aeg ...... 10 3.2.1 Kultuurimajad, rahvamajad, huvikeskused ...... 10 3.2.2 Raamatukogud ...... 12 3.2.3 Seltsitegevus ...... 12 3.2.4 EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus ...... 13 3.2.5 Noorsootöö ja sport ...... 13 3.3 Keskkonnakaitse ...... 14 3.4 Maakasutus ja planeeringud ...... 15 3.5 Teed ja transport ...... 16 3.6 Elamumajandus ...... 17 3.7 Sotsiaalhooldus ja tervishoid ...... 17 3.7.1 Sotsiaalhooldus ...... 18 3.7.2 Koluvere Kodu (hooldekodu) ...... 18 3.7.3 Tervishoid ...... 18 3.8 Korrakaitse ja turvalisus ...... 18 3.9 Ettevõtlus ...... 19 3.9.1 Turism ...... 20

2 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

1. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud Kullamaa vallale aastateks 2012–2022. Arengukava on Kullamaa valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava on dokument, mis on vallavalitsuse ja volikogu igapäevase töö aluseks.

KULLAMAA VALLA VISIOON Kullamaa vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga, tugevate põllumajandusettevõtetega, atraktiivsete puhke- ja turismivõimalustega, elujõulise kogukonnaga, jätkusuutlikult arenev kultuurilembeline omavalitsus. Vallas on olemas kool, lasteaed, raamatukogud ja kultuurimaja, kihelkonnamuuseum ja kirik.

KULLAMAA VALLA MISSIOON  Atraktiivse elukeskkonna loomine Kullamaa vallas;  valla elanike töövõimaluste mitmekesistamiseks ning uute töökohtade loomise soodustamiseks majanduspotentsiaali ning Kullamaa valla maamajandusliku ja puhkemajandusliku potentsiaali parem ärakasutamine;  kohaliku kogukonna arendamine läbi hariduslike võimaluste laiendamise, seltsitegevuse hoogustumise, kultuurielu elavdamise, pärandkultuuri objektide esiletoomise ja tähistamise kaudu.

I Strateegilised eesmärgid

Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: Haridus – Kullamaa Keskkooli ja Kullamaa Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise korraldamine; Kultuur, vaba aeg ja sport – kultuuri, spordi, huvi ja seltsitegevuse igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine; Keskkonnakaitse – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmekäitluse arendamine; Turvaline elukeskkond – naabrivalve, avalike hoonete turvalisus; Kommunaalmajandus - teed, kalmistud, vesi, kanalisatsioon, välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, Teedevõrk - Euroopa ja Eesti direktiividele vastava teede olukorra tagamine, lõppeesmärgina teede mustkatte alla viimine. Sotsiaalhooldus ja tervishoid – soodne keskkond peredele, arstiabi ja esmaste teenuste säilimine kohapeal. Ettevõtlus, teenused – kõik teenused kohapealt ja kvaliteetselt, koostöö erinevate sektorite vahel, võimaluste leidmine eraettevõtluse arendamiseks ja täiendavate töökohtade loomiseks. (Metsandus, põllumajandus, karjakasvatus, turism).

Varasemad Kullamaa vallas kehtinud arengukavad. Kullamaa valla arengukava 2004 - 2009 Kullamaa valla arengukava 2008 – 2012 Kullamaa valla arengukava 2009 – 2013 Kullamaa valla arengukava 2011 – 2015

3 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Kullamaa vallas kehtivad alljärgnevad valdkondlikud arengukavad Kullamaa valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava http://wd.kullamaa.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=86440&tid=9751&desktop=1018 Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava http://wd.kullamaa.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=28410&tid=28055&desktop=1018 Kullamaa Lasteaia arengukava http://wd.kullamaa.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=81589&tid=9751&desktop=1018 Kullamaa Keskkooli arengukava http://wd.kullamaa.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=81586&tid=9751&desktop=1018 Kullamaa valla terviseprofiil http://wd.kullamaa.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=56390&tid=9771&desktop=1018

2. KULLAMAA VALLA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS Asend

Kullamaa valla pindala on 224,527 km2. Valla idapiir on Läänemaa piiriks. Kullamaa vald piirneb viie naabervallaga: põhja pool Risti vald, lääne pool Martna vald, lõuna pool Lihula ja Vigala vald ning ida pool Märjamaa vald. Kullamaa küla asub Tallinnast 83 km kaugusel, maakonnakeskusest Haapsalust 45 km kaugusel. Kullamaa valda läbib Risti-Virtsu maantee. Kaugus Lihulasse on 35 km ja Märjamaale 28 km. Pindala poolest on vald Lääne maakonnas kuuendal kohal. Valla territooriumil paikneb 14 küla, kus kokku elab 1189 elanikku. Keskmine asustustihedus on 5,5 inimest/km2.

Kullamaa valla ajaloolis-administratiivne kujunemine

Kuni 1800-ndate aastate keskpaigani oli Eesti- ja Liivimaa kõige alam administratiivüksus mõisa kogukond ja kihelkonnad. 1866. aasta ja hilisemate reformide käigus loodi Kullamaa kihelkonda 5 valda: Jõgisu, Vaikna, Luiste, Koluvere ja Kalju. 1935. aastaks oli Kullamaa kihelkonda jäänud 3 valda: Jõgisoo, Vaikna ja Koluvere. 1939. aastaks olid need kolm ühendatud ning kuni 1950. aastani oli üks suur Kullamaa vald.

4 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

1950. aastal, kui Eesti NSV-s likvideeriti maakonnad ja vallad, moodustati Kullamaa külanõukogu, mis kuulus Märjamaa rajooni alla. Külanõukogu keskus oli Üdruma külas. 1954.a. liideti juurde Teenuse ja Liivi külanõukogud, ning keskus toodi taas Kullamaale. 1962.a. likvideeriti Märjamaa rajoon ja Kullamaa külanõukogu arvati Haapsalu rajooni. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega taastati Kullamaa valla omavalitsuslik staatus 17. juunil 1992.aastal.

Rahvastik

Kullamaa vallas elab 01.01.2012.a. seisuga 1189 elanikku. Kullamaa valla rahvaarv on viimase 10 aasta vältel näidanud stabiilset langustendentsi. Selle põhjustajateks on kohapealsed sotsiaal-majanduslikud ning riiklikud regionaalpoliitilised põhjused. Langustrend peegeldab üleriigilisi trende ega ole kõrgem keskmisest trendijoonest. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 63,3 %, tööeast nooremad 12 % ja pensioniealised 24,7 %.

2000 2002 2004 2006 2008 2009 2010 2011 Mehed 739 719 709 702 684 632 640 642 Naised 748 734 707 696 684 629 602 585 Mehed ja naised 1487 1453 1416 1398 1368 1261 1242 1228

Aasta 1992 1996 2001 2005 2009 2010 2011 Sündinud 24 18 14 14 12 8 10 Surnud 24 30 25 21 14 21 25

Vallas on 14 küla ja elanike arv külade kaupa on:

Küla 2012.a. Jõgisoo 56 Kalju 46 Kastja 4 Koluvere 316 Kullamaa 298 Kullametsa 44 Leila 44 Lemmikküla 8 Päri 45 Liivi 145 Mõrdu 20 Silla 36 Ubasalu 35 Üdruma 92 kokku 1189

Kullamaa valla mõjupiirkonnas on Rapla maakonna Märjamaa valla Laukna piirkond ca 400 inimesega, kuhu kuuluvad Laukna, Maidla, Leevre, Soosalu ja Sooniste külad. Enamus nende külade lapsi käib Kullamaal koolis, paljud Kullamaa koguduse liikmeid on sellest piirkonnast. Tulevikus nähakse ette võimalust eelnimetatud külade liitmiseks Kullamaa vallaga.

5 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

2012. aasta lõpus tegi Kullamaa vald ühinemisettepaneku Risti vallale ja Martna vallale – ettepanek lükati tagasi. Kullamaa vald on jätkuvalt seisukohal, et ühinemise teel moodustuks tugevam omavalitsus ning jätkuks ressursse ka investeeringuteks, milleks praegu vahendeid napib. Praegu ei suudeta ära kasutada KOIT-kavaga ettenähtud toetusi, kuna omaosalust ei suudeta maksta. Ühinemise puhul saaks mõistlikult rakendada ka riigieelarvest makstavat ühinemistoetust.

Looduskeskkond

Kullamaa vald asub Läänemaa idaosa lainjal tasandikul, mis pikkamööda tõuseb kirde suunas. Väikevoored on madalad (4-5 m) ning lamedad, mandrijää poolt välja voolitud aluspõhjast, mida katab moreen keskmiselt 1,5 m paksuselt. Kohati paljandub paealuspõhi voortel ning tasandikel otse maapinnal. Madalamad alad on soostunud. Valla territooriumile jääb 1/5 Marimetsa looduskaitsealast. Mitmel pool Kastja ja Silla külas elutseb suur konnakotkas. Kastja kandis elutseb ka haruldane rohunepp. II kategooria kaitstavatest liikidest on metsise alad Ubasalus ja Sillal. Kullamaa valla jõed kuuluvad Kasari jõgikonda. Kullamaa valda jäävad Kasari ja Liivi jõgi. Kasari jõgi on paisutatud Laastres. Liivi jõgi on paisutatud Koluveres, Kullamaal ja Liivil. Kullamaal on tehisjärv. Kalamajanduslik tähtsus on valla veekogudel väike, nende olulisus seisneb maastiku ilmestamises, puhkuse ja turismi võimaldamises. Laastre paisu juurde Kasari jõel rajati 2011. aastal kalapääs.

Pärandkultuur

Pärandkultuur on osa meie rahvuslikust identiteedist. Selleks, et objektid lihtsalt teadmatusest ei hävineks, on oluline nii maaomanike kui ka metsas ja maastikul tegutsejate teadlikkus. Levinumad pärandkultuuri objektid on kunagiste taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed ning nendega seonduv. Omandisuhete ja seega ka kultuurilise järjepidevuse katkemine II maailmasõja järgselt on tinginud olukorra, kus uued maaomanikud ei tea ega tunne oma maal paiknevaid kultuuriväärtusi. Nende hävimise peamine põhjus ongi teadmatus ühe või teise objekti väärtusest. Pärandkultuuriobjekte leidub igal pool. On vaja need leida, korrastada ja varustada legendidega. Kullamaa metsades peitub hulgaliselt eelmiste põlvkondade poolt pärandatut; kadunud külade vahelised metsateed, talukohtades säilinud paekivikeldrid, lubjaahjude varemed, söemiilide asukohad, vanad savitööstused jms. Pärandkultuuriga tegelemise eestvedajaks nii Kullamaal kui ka laiemalt on Lembitu Tarang. 2008 aastal toimus Liivi Naisseltsi poolt organiseeritud Liivi ajaloopäev, mille raames koostati külavihik ja voldik Liivi jõest, püstitati pärandkultuuri infotahvel ja külaviidad.

Eelarve

Kullamaa valla 2012.a. eelarve kogumaht on 1 004 523 eurot. Kogumaht kasvas eelmise aastaga võrreldes 5%. Toetusteks on planeeritud 58 926 eurot, tegevuskuludest personalikuluks 594 599 eurot ning majandamiskuludeks 313 446 eurot, muudeks kuludeks 35 761 eurot. 2012 eelarve koostamisel lähtuti konservatiivsuse põhimõttest, märksõnaks on „Stabiilsuse säilitamine“.

6 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Investeeringud 2007-2011 Järgnevalt on välja toodud suuremad investeeringud aastatel 2007 – 2011

2007 (kroonid) Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid AS Matsalu Veevärk aktsiakapital 260 137 260 137 Valla üldplaneering 167 152 167 152 Kullamaa tehisjärve saneerimine 2 090 386 209 038 1 881 348 Teede rekonstrueerimine 1 264 520 1 264 520 Lasteaias turvasüsteemi rajamine 42 067 8 413 33 654 Klassiruumid lasteaia majas, sisustus 300 000 300 000 Kooli võimla lae remont 130 000 130 000 Koolimaja tagumine sissekäik 50 000 50 000 Turvasüsteemid koolis ja lasteaias 117 363 23 473 93 890 Turnikute rajamine 75 000 75 000 Elektriline tööriist kooli kööki 70 000 70 000 Hambaravi ruumide remont 120000 120000 Küttesüsteem Goldenbecki hoones 550000 550000 3 146 239 1 408 213 1947064

2008 (kroonid) Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid AS Matsalu Veevärk ehituskulud 794 595 794 595 Liivi lastetiigi puhastamine 126 730 12 673 114 057 Liivi pargi korrastamine 160 303 16 030 144 273 Murutraktori soetamine 40 000 40 000 Helitehnika soetamine 24 871 24 871 Kullamaa tehisjärve saneerimine 908 614 90 861 817 753 Teede rekonstrueerimine 1 862 136 1 862 136 Bussijaamad Turplasse ja Ollimäele 100 000 100 000 Kooli õpetajatetoa, abiruumide remont 327 600 327 600 Kooli võimla duširuumid 160 000 160 000 Koolimaja trepp 105 000 105 000 Kooli klasside sisustus 94 700 94 700 Turnikute rajamine 550 000 550 000 Elektriline tööriist kooli kööki 40 000 40 000 Kinnistu ost 99 000 99 000 Kasutatud koolibussi ost õpilasliinidele 402 000 402 000 5 668 819 1 714 730 3822489

2009 (kroonid) Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid AS Matsalu Veevärk ehituskulude osalus ja 534 462 534 462 täiendavad tööd Valla teede korrashoid 307 705 307 705 Kiriku valgustuse rekonstrueerimine 28 000 28 000 Üdruma piirkonna sotsiaalkorter 197 672 29 652 168 020

7 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

2010 (kroonid) Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid Lasteaia põrandakatete vahetus 19 989 19 989 Valla teede korrashoid 156 329 156 329 Keskkooli koopiamasin 17 274 17 274

2011 (eurod) Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid Lasteaia põrandakatete vahetus 402 402 Valla teede korrashoid 6 053 6 053 Goldenbecki maja rekonstrueerimine 667 434 181 210 486 224 Goldenbecki maja mööbel 17 684 17 684

3. KULLAMAA VALLA ARENGUKAVA 2012 - 2022 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja toodud valdkonna olulisemad objektid, viimastel aastatel tehtud suuremad investeeringud, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud planeeritud tegevused koos finantseerimisallikatega. Kõik planeeritud tegevused ja investeeringud on täidetavad juhul, kui valla eelarves on selleks olemas vahendid ja/või on võimalik selleks taotleda lisavahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest või siseriiklikest fondidest.

3.1 Haridus

3.1.1 Kullamaa Keskkool Kullamaa vallas on üks kool, Kullamaa Keskkool, kus õpib 01.09.2012 seisuga 155 õpilast.

Kullamaa Keskkooli õpilaste arv 155 Neist Kullamaa vallast 81 Märjamaa vald 56 Teised vallad (Martna, Vigala, Hanila, Lihula, Ridala, Rapla, Tallinn, Risti) 18

Koolis töötab 23 õpetajat, nendest vanemõpetajaid on 6, õpetajaid – 15 ja kvalifikatsioonita õpetajaid – 2. Meesõpetajaid on 5, naisõpetajaid 18. Pedagoogilise kaadri keskmine vanus on 49,4 aastat (26 kuni 68). Noori kõrgkooli lõpetajaid on viimastel aastatel kooli tööle tulnud 2. Sügisest 2008 läks kool üle e-koolile. Tugisüsteemidest on koolis rakendatud parandusõpe, kõneravi, koolis töötab abiõpetaja, logopeed ja sotsiaalpedagoog. 2004. aastal rekonstrueeriti kooli vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemid, tänaseks on remonditud kõik klassiruumid, võimla, sööklaruumid, fuajeed. Sööklas on kaasaegne sisustus.

Kitsaskohad: õpilaste arvu vähenemine. Prognoositav õpilaste arv lähiaastateks. 2012/2013 2013/2014 I klassi 10 10 X klassi 20 20 IX klassi lõpetajad 27 24 Õpilaste üldarv 158 147

8 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Eesmärk on keskkooli püsimajäämine, selleks teeb vallavalitsus koostööd Lihula vallaga ühisgümnaasiumi loomiseks. 01.03.2010 sõlmiti Lihula valla ja Kullamaa valla vahel heade kavatsuste protokoll, millega alustati läbirääkimisi Kullamaa valla ja Lihula valla vahel, loomaks Lihula Gümnaasiumi ja Kullamaa Keskkooli gümnaasiumiosa baasil Lõuna- Läänemaa Ühisgümnaasium, mis tagab keskhariduse omandamise nii Lihulas kui Kullamaal. Läbirääkimisi on peetud ka Kaitseministeeriumiga loodavas ühisgümnaasiumis riigikaitse süvendatud õppesuuna loomiseks ja Tallinna Tehnikaülikooliga koostöö ja praktikabaasi võimaluste loomiseks. Õpilasmajutus on lahendatud Kullamaa valla omanduses olevate korterite baasil.

Kullamaa koolimajas 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Raamatukogu ja kahe abiruumi remont, 2012-2016 18 500 Riik, vald trepikodade, koridoride remont, siseuksed Katlamaja remont 2012-2018 10 000 Riik, vald Staadioni kompleksne väljaehitamine 2014-2022 330 000 Riik, vald, fondid Kooli mööbli uuendamine 2014 4 200 Riik, vald Söökla inventari uuendamine 2012 1 600 Vald, fondid Infotehnoloogia Igal aastal 3 000 Riik, vald, fondid Õpilastele renditavate korterite korrastamine 2013-2022 20 000 Riik, vald, fondid Kooli territooriumi piiramine aiaga 2017 10 000 Riik, vald, fondid Võimla rekonstrueerimine 2016-2017 200 000 Riik, vald, fondid Ventilatsiooni rekonstrueerimine 2017 – 40 000 Riik, vald, fondid 2020 Õpilaste eriveoliinid, uue bussi ostmine 2018 60 000 Vald

3.1.2 Kullamaa Lasteaed Koolieelset haridusteenust pakkuv asutus Kullamaa Lasteaed asub Kullamaa külas. Lasteaias on 2 liitrühma, milles on kohti maksimaalselt kolmekümnele lapsele. Lasteaed asub Kullamaa Keskkooli endise internaadihoone teisel korrusel. Esimesel korrusel asuvad Kullamaa Keskkooli tütarlaste tööõpetusklassid ja keskkooli õpilastele renditavad eluruumid. Lasteaias on viimastel aastatel tehtud sanitaarremont kõigis ruumides, k.a. fuajees ja trepikojas. Lasteaia territooriumi ümber ehitati 2003.a. piirdeaed, investeeritud on ka mänguväljaku atraktsioonidesse, rajatud kelgumägi. 2007.a. paigaldati tuletõrjesignalisatsioon ja turvavalgustus. 2012. aastal soetati kuivatuskapp laste riiete kuivatamiseks.

Kitsaskohad: Rekonstrueerimist vajab küttesüsteem ja ventilatsioonisüsteem. Maja fassaad vajab korrastamist, mänguväljak valgustust ja täiendamist uute atraktsioonidega. Puudus on ka sõimerühmast.

Eesmärk: Tagada lasteaia arengu vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Arvestades eelkooliealiste laste ealisi, soolisi ja individuaalseid vajadusi ning iseärasusi, tagada tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, mis loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

9 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Kullamaa Lasteaias 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Maja välisfassaadi remont ja 2015-2017 55 000 Riik, vald, fondid soojustus Mänguväljaku täiendamine ja 2013-2014 8 000 Riik, vald, fondid valgustamine Küttesüsteemi renoveerimine 2014-2015 3 000 Riik, vald, fondid Ventilatsiooni rekonstrueerimine 2017 - 2020 20 000 Riik, vald, fondid Lasteaiale lisaruumide 2012 - 2014 20 000 Riik, vald, fondid kasutuselevõtmine

3.2 Kultuur, vaba aeg

3.2.1 Kultuurimajad, rahvamajad, huvikeskused Kullamaa kultuurimaja rekonstrueeriti 1996.a. ja on kindlasti üks Läänemaa kauneimaid kultuurihooneid. Kultuurimajas on 160 kohaga avar saal, lava, fuajee-kunstigalerii, riidehoid, kõrvalruumid. Kultuurimajas tegutsevad laste tantsuringid, naisrahvatantsurühm ja muusikastuudio. Kultuurimajas toimuvad kontserdid, temaatilised kultuuriüritused ja konverentsid. Kultuurimaja saali kasutavad oma ürituste läbiviimiseks ka teised valla allasutused, eelkõige Kullamaa Keskkool.

Üdruma seltsimaja on põhjalikult rekonstrueeritud aastatel 2004 – 2010 Üdruma Küla Seltsi eestvedamisel EU struktuurfondide ja Kullamaa valla rahaga. Hoone on antud Üdruma Küla Seltsi kasutusvaldusesse kuni aastani 2020. Kullamaa vald on toetanud maja ülalpidamist valla eelarvest. Hoones toimuvad pidevalt erinevad õppepäevad, avatud on internetipunkt, võimlemisring, käsitööring, võimalus mängida lauatennist.

Liivi seltsimaja (endine Liivi koolimaja) on antud kasutusvaldusesse Liivi Naisseltsile kuni aastani 2020. Kullamaa vald on toetanud maja ja staadioni ülalpidamist valla eelarvest. 2009 – 1010 rekonstrueeriti hoone esimene korrus. 2011. aastal valmis teise korruse saali, fuajee ja trepikoja rekonstruktsioon. Lisaks on Liivi Naisseltsil plaanis korrastada seltsimaja juures olevad kuur ja saun ning hoone juurde kuuluv territoorium (palliplats, jalgpallimuru, mänguväljak, lõkkeplats). Seltsimaja on hetkel soovijatele avatud kord nädalas – teisipäeva õhtuti. Toimub kodulooring, joogaring, on võimalus mängida lauatennist ja muid spordimänge. Samal ajal on avatud ka samas hoones asuv raamatukogu internetipunkt.

Liivi park on Liivi kandi külade jaanitulede ja vabaõhuürituste toimumise koht. Aastatel 2006- 2008 korrastas vallavalitsus pargi EU struktuurfondide toetuse abil. Liivi Naisselts taotleb parki tantsuplatsi juurde statsionaarse valgustuse rajamist ning tantsupõranda ja katusealuse rajamist. Parki on tulevikus planeeritud ka grillimise koht ja külakiik.

Kullamaa huvikeskus (Goldenbeck) on valla omanduses alates 2006.a. KOIT kava projekti vahendite abil teostati 2011. aastal kogu hoone rekonstrueerimine, projekti kogumaksumus oli ca 1 250 000 eurot. Hoone nimetati Goldenbecki majaks. Seal asuvad kaasaegsed seminari- ruumid, Kullamaa raamatukogu, aeroobika- ja jõusaal ning saun koos duširuumiga, perearsti keskus, hambaravi, postkontor, ruume renditakse ka ilusalongile.

10 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Kullametsa seltsimaja idee on tulnud Kullametsa külaseltsilt. Hoone on antud eravaldusest seltsile kasutusvaldusesse. EU struktuurfondide abil on seltsimaja täielikult rekonstrueeritud. Edaspidi on veel kindlasti vaja korralikku parklat ja sauna koos pumbamajaga ning grillhoonet. Seltsimajas on kaasaegne köök ja leivaahi, Leader meetme toetuste abil toimuvad kokandusalased koolitused, korraldatud on veel mitmeid koolitusi ja temaatilisi õhtuid. Kuna seltsimajas on tore peegelsein, kasutatakse saali vahel ka tantsuringide läbiviimiseks.

Koluvere seltsimaja: Koluvere inimeste algatusel on rajamisel küla seltsimaja. Selleks sobiliku maja sai vallavalitsus riigilt valla omandisse. Varem kuulus hoone Koluvere Hooldekodule. EU struktuurfondide vahenditega valmis 2009 – 2010 rekonstrueerimise I etapp, 2011 lõpus alustati rekonstrueerimise teise etapiga, misjärel peaks maja saama kasutamiskõlblikuks. Muuhulgas on Koluvere Küla Seltsil, kellele hoone on kuni aastani 2020 kasutusvaldusesse antud, plaanis avada seal kaugtöökeskus.

Kullamaa Rohumägi on ümbruskonna inimeste kokkusaamiskoht. Siin korraldatakse laulupäevi ja jaanitulesid. 2006. aastal toimus Kullamaa Rohumäel Lääne maakonna laulupidu. Kahjuks puudub Rohumäel laululava, mida oleks sinna kindlasti vaja.

Kullamaa apteegihoone on antud Kullamaa Käsitööseltsi kasutusse. Hoones käivad aastaringselt koos käsitööhuvilised. Üles on pandud neljad kangasteljed. Korraldatud on mitmeid kursusi. 2-3 korda aastas on korraldatud käsitööteemalisi näitusi. Selts on maja ja selle ümbruse korrastamiseks teinud talguid. EU struktuurfondide vahenditega on maja 2011-2012 põhjalikult rekonstrueeritud, osaliselt 2012. aastal tööd veel toimuvad.

Eesmärk: Kõigil valla seltsimajadel (külamajadel) on oma väljund ja nad majandavad iseseisvalt.

Kultuurimajade, rahvamajade, huvikeskuste 2012-2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Kullamaa kultuurimaja välisuste vahetus 2013-2014 6 400 Vald, fondid Kihelkonnamuuseumi rajamine, 2014-2016 700 000 Vald, fondid, turismiinfo pakkumine erakapital Liivi seltsimaja II korruse tegevustubade 2014 50 000 Vald, fondid, selts rekonstrueerimine Liivi seltsimaja kõrvalhoonete 2013-2016 70 000 Vald, fondid, selts lammutamine ja taastamine Liivi pargi valgustus, tantsuplats, varikatus 2016 10 000 Vald, fondid, selts ja grillimiskoht Kullametsa seltsimaja parkla rajamine 2013 20 000 Vald, fondid, selts Kullametsa seltsimaja juurde sauna 2014 6 400 Vald, fondid, selts ehitamine Kullametsa seltsimaja juurde grillimaja 2015 26 000 Vald, fondid, selts ehitamine Koluvere seltsimaja väljaehitamine 2012-2014 71 000 Vald, fondid, selts Laululava ehitus Rohumäele 2015 320 000 Riik, vald, fondid Apteegihoone rekonstrueerimine 2012 71 000 Vald, fondid, selts

11 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Kullamaa Keskus Rändaja 2013-2019 300 000 Vald, fondid, väljaarendamine selts, erasektor Rohumäe piirkonna arendamine (haljastus, Igal aastal 1 300 Riik, vald, fondid kiigeplats, parkla jms)

3.2.2 Raamatukogud 2006. aastal reorganiseeriti Kullamaa Raamatukogu Kullamaa Raamatukoguks ja Liivi Raamatukoguks. Lugejate arv on Kullamaal 350 ja Liivil 150.

Kullamaa Raamatukogu kolis 2012 vastremonditud Goldenbecki majja. Lugejate käsutuses on laenutusruum, lugemissaal, lastele on eraldi ruum koos mänguasjadega. Lisaks avalik internetipunkt kahe arvutiga ja mahukas raamatuhoidla. Raamatute fondi suurus on 17000 eksemplari.

Liivi Raamatukogu asub Liivi kool-seltsimaja hoones. 2005. aastal remonditi raamatukogu ruumid ja osteti kaasaegne sisustus. Eraldi on ruum avaliku internetipunkti tarvis, külastajate kasutuses on neli arvutit. Arvutid muretseti SAPARD-i projektirahadest. Mööbli vahetust ja remonti rahastasid Kultuuriministeerium ja Kullamaa vald. Raamatukogu juurde kuulub ka ajalootuba, mis on valminud Liivi Naisseltsi kaasabil ühiskondlikus korras.

Raamatukogudes 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Kullamaa Raamatukogu uute ruumide 2013 - 2022 10 000 Riik, vald, edasiarendamine (näituse fondid püsiekspositsioonid jms) Liivi raamatukogu ajalootoa täiendamine 2013 - 2018 320 Vald Kullamaa ja Liivi AIP-de täiendamine 2013 - 2015 7000 Riik, vald, (uued arvutid) fondid

3.2.3 Seltsitegevus Seltsitegevus on Kullamaa vallas viimastel aastatel jõudsalt arenenud. 2004. aastal kehtestas Kullamaa Vallavolikogu valla eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise korra, mille uus redaktsioon kehtestati 2007.a. Selle korra alusel eraldati ühistegevuseks toetusi 2006 – 2008 ca 80 000 krooni aastas, viimastel aastatel eelarve vahendite nappuse tõttu vähem. 2012. aastal on projektitoetusteks eelarves ca 2000 eurot. Edaspidi on vallavalitsusel plaanis aktiivselt tegutsevatele seltsidele delegeerida sotsiaal-, kultuuri- ja spordivaldkonda kuuluvaid tegevusi ja ülesandeid. Vallas tegutsevad aktiivsemad mittetulundusühingud:

Kullamaa Käsitööselts. Kullamaa Küla Selts Kullamaa Muusika Selts Kullamaa Kihelkonnamuuseum Kullametsa külaselts Lääne Vibulaskjad

12 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Liivi Naisselts Üdruma Küla Selts Kullamaa Spordiklubi Koluvere Küla Selts Marimetsa Sõprade Selts Kullamaa-Loodna metsaühistu Kullamaa Jahi- ja Kalameeste Selts Kullamaa Arboreetum Rabakoll Jõgeva kõrtsu

Seltsitegevuses 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Mittetulundustegevuse toetamine Igal aastal 2 000 Vald projektitoetuste abil

3.2.4 EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus Kullamaa kogudus on Lääne praostkonna suurim. Koguduse juures tegutseb segakoor. Kirikus toimuvad kontserdid, tehakse koostööd Kullamaa kultuurimajaga. Eesmärk on toetada Kullamaa kiriku kui arhitektuurimälestise tegevust kultuuriürituste korraldamisel mittetulundustegevuse toetamise kaudu. Populariseerida kirikut kontsertide ja näituste toimumise paigana ning tugevdada koostööd koguduse, kooli ja kultuurimaja vahel. Võimalusel toetada ka kiriku arendamisega seotud investeeringuprojekte. Kullamaa kirik on oma praeguse väliskuju omandanud XIX sajandil. Arvatakse, et algselt on see ehitatud XIII sajandil. Ei ole teada, et ta oleks kordagi põlenud või sõdades rängalt kannatada saanud. Väärtuslik on Kullamaa kiriku orel aastast 1854, mis sai põhjaliku remondi 1998.a. 2005. aastal sai kirik valla kaasabil riigi lisaeelarvest 300 000 krooni torni remondiks. Ehitati uued trepid, vaateplatvormid jms. Sellega on vald saanud juurde olulise turismiobjekti. Korjanduse teel ja valla kaasabil on rekonstrueeritud ka kiriku elektrisüsteemid.

Kiriku ja koguduse 2012-2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Kullamaa kiriku ja koguduse hoonete 2015-2022 130 000 Riik, vald, rekonstrueerimine fondid Koguduse tegevuse toetamine (nt Igal aastal 1000 Vald teelise kiriku projekt)

3.2.5 Noorsootöö ja sport Kullamaa vallas on kool – Kullamaa Keskkool. Noorsootöö koordineerimine on toimunud kooli baasil. Koolis on tööl huvijuht, kes on ka valla noorsootöö koordinaator. Probleemiks on olnud noortekeskuse ruumide puudumine. Goldenbecki maja valmimisega on see probleem lahenemas. Majas on ruumid ka õpilaskohviku tarvis. Eesmärk: Parandada Kullamaa valla noorte esindatud maakondlikes organisatsioonides näiteks maakonna noortekogus.

13 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Sportimisvõimalused on Kullamaa Keskkooli võimlas, Kullamaa staadionil. Võrk- ja korvpalliplats on olemas ka Üdruma seltsimaja juures. Kooli võimlat rekonstrueeriti 2007. aastal. Alustatud on terviseraja rajamist Kullamaale. Traditsioonilised spordiüritused on jüriööjooks, maijooks, Kullamaa jalgrattakross, Kullamaa võrkpalliturniir. Tugevamad ollakse võrkpallis. Sporditegevuse eestvedajaks vallas on mittetulundusühing Kullamaa spordiklubi. Viimastel aastatel on populaarsust kogunud vibusport, mida arendab Kullamaa Viburada. Alates 2007. aastast muudeti vallaeelarvest sporditegevuse rahastamise põhimõtteid. Rahastamine on viidud projektipõhiseks, vahendeid saab taotleda sarnaselt seltsitegevusele.

Sporditegevuses 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudn Rahastaja tähtaeg e maksumus Sporditegevuse toetamine vallaeelarvest Igal aastal 3 000 Vald, fondid Koluvere spordi- ja mänguplats 2014 19 180 Vald, fondid Liivi staadion ja mänguplats 2013 19 180 Vald, fondid Kullamaa terviserada 2015 40 000 Vald, fondid Kullamaa suusa- ja jooksurada 2014 3 200 Vald, fondid Kullamaa kunstmurukattega universaalne 2013 32 000 fondid , selts spordi harjutusväljak Kullametsa küla matkarada 2014 6 400 fondid, selts Kullametsa külla Vibu kinnistule vibumaja 2015 70 000 fondid, selts ehitamine Maadlusmaja ehitamine Kullamaale 2013 - 2017 500 000 Fondid, riik, erakapital

3.3 Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alateemadeks on ühisveevärk ja -kanalisatsioon, jäätmemajandus ning veemajandus. Kullamaa vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava võeti vastu 2012 (eelmine kehtis aastast 2004). Kullamaa vald on kaasatud aktsiaseltsi Matsalu Veevärk tegevusse. Projekti raames rekonstrueeriti ja ehitati 2006 – 2009.a. Kullamaal, Liivil ja Üdrumal ca 27 miljoni krooni eest vee- ja reoveepuhastusjaamu ning vee- ja kanalisatsioonitrasse. Projektis osales lisaks Kullamaa vallale veel 10 omavalitsust Läänemaalt, Pärnumaalt ja Raplamaalt. Peale tööde valmimist on vee-ettevõtjaks Kullamaa valla Kullamaa, Liivi ja Üdruma külades määratud AS Matsalu Veevärk. Kullamaa vald on aastatel 2008-2012 toetanud Hajaasustuse veeprogrammi raames oma elanikke ja uued kaevud või veeseadmed on saanud 30 perekonda. Kogu investeering kvaliteetse vee saamiseks hajaasustuse programmi raames on 100 000 eurot. Kullamaa vallas kehtib Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava, mille Kullamaa Vallavolikogu kehtestas koos Kullamaa valla lisaga 07.05.2009. Kullamaa vald osales Läänemaa valdade poolt väljakuulutatud jäätmeveo ühishankes, mis kahjuks nurjus. Korduvas ühishankes vald ei osalenud. Käesoleval hetkel ei ole vald korraldatud jäätmeveoga liitunud.

Veemajanduse viimase aja suurim investeering on Kullamaa tehisjärve saneerimisprojekt 2007. aastal, mis on rahastatud KIK veekaitse programmist ja lõppes 2008. aastal. Järve ümbruse

14 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37 puhkeala ja sellega koos ka valgustatud terviseraja planeering ja ehitus on projekteerimisel, selleks taotles ja sai vallavalitsus projektitoetust Leader meetme kaudu.

Liivi lastetiigist on eesmärk luua lastele turvaline ujumiskoht. 2008. aastal korraldas vallavalitsus Liivi lastetiigi puhastamise. Ujumiskohast on aga endiselt puudu riietuskabiin ja käimla ning turvaline vettemineku koht. Vallavalitsus planeerib koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Keskkonnaministeeriumiga luua valla omanduses olevasse endisesse Kullamaa metskonna kontorisse Läänemaa metsainfokeskus. Projekti oleks võimalik kaasata ka Erametsa Liit, Haridus- ja teadusministeerium, teised omavalitsused. Keskuse loomise eelduseks on tugevad metskonnaalased traditsioonid vallas, mitmed haritud metsamehed, sobiv looduskeskkond, pärandkultuurilised väärtused.

Keskkonnakaitse valdkonna kitsaskohad: Kruusateede tolm on oluliseks terviseriskiks. Eesmärk: Vähendada terviseriske teede mustkatte alla viimisega. Vähendada visuaalset keskkonnareostust (lagunenud hooned). AS Matsalu Veevärk peaks olema vee-ettevõtjaks ka Koluvere piirkonnale.

Keskkonnakaitse alal 2012 – 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine 2013 195 000 Riik, vald, fondid Koluveres Kullamaa tehisjärve ümbruse korrastamine, 2016 150 000 Riik, vald fondid, terviserada, ujumiskoht, lõkke- ja erakapital telkimisplatsid Liivi paisu ümbruse heakorrastus ja remont 2014 3 000 Riik, vald, fondid Liivi lastetiigi juurde ujumiskoha ehitamine 2015 5 000 Riik, vald, fondid Loodusrada Liivile 2013 3 200 Riik, vald, fondid Matkarada Kullamaalt Paliverre 2014 35 000 Riik, vald, fondid Keskkonnareostuse likvideerimine 2015 32 000 Riik, vald, fondid Läänemaa metsainfokeskuse loomine 2018 1 000 000 Riik, vald, fondid

3.4 Maakasutus ja planeeringud Valla üldpindala on 22452,7 ha, millest on haritavat maad 5103,60 ha; looduslikku rohumaad 2382,80 ha; metsamaad 8169,00 ha; muud maad ja õuemaad 6797,30 ha. Maakasutuse kõlvikuline koosseis muutub maatükkide täpsustaval mõõdistamisel. Maareform Kullamaa vallas on sisuliselt lõppenud, tagastamine on pooleli mõnede talude osas keeruliste omandisuhete tõttu. Valla omanduses olevate hoonete alune maa ja üldvalitsemiseks vajalik hoonestamata maa on munitsipaliseeritud. Valla munitsipaalomandis on 31 kinnistut, nendest 12 on korteriomandid ja 19 erinevad hoonestatud ja hoonestamata maatükid. Munitsipaalmaad on Kullamaa vallas 70 hektarit. Kõige suurem on Kullamaa järvega seonduv maatükk. Katastrisse on kokku kantud vallas üle 1491 maatükki. Kullamaa vallas on palju jätkuvalt riigi omandis olevat reformimata maad, mida riik on hakanud müüma. Maamaksu protsendiga (0,7 % haritav maa ja looduslik rohumaa ning 1,8 % muu maa) on Kullamaa vald Läänemaa soodsaim.

15 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Viimastel aastatel on tähelepanu pööratud sellele, et kõik peremehetud hooned vallas saaksid omanikud. Suures osas on juba läbi viidud peremehetuse väljaselgitamise protsess, enamuses on teostatud ka planeeritud maade munitsipaliseerimine. Kullamaa valla üldplaneering on kehtestatud 2007.a. Detailplaneeringuid on algatatud 6, kehtestatud on kaks. Vallavalitsuse eesmärk on planeeringute koostamisel tagada, et avalikkusele säiliksid miljööväärtuslikud maastikud ja juurdepääsukohad. Seoses käimasoleva nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga on Kullamaa vald oma 27.08.2010 otsusega nr. 29 väljendanud seisukohta, et valla territooriumile tuuleparke ei planeerita.

Kitsaskohad: Lõpetamata omandireform mõnede talude osas. Jätkuvalt riigi omandis olevate maade suur osakaal maakasutuses. Eesmärk: Omandireformi edukas lõpuleviimine. Teede munitsipaliseerimine

Maakasutuses ja planeeringutes 2012-2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Teede munitsipaliseerimine 2013 5 000 Vald Maareformi lõpuleviimine 2014 1 000 Riik, vald Detailplaneeringute läbiviimine 2013 - 2015 15 000 Riik, vald, fondid (Kullamaa keskuse planeering)

3.5 Teed ja transport Kullamaa vallas on 64,2 km riigihoolduses olevaid maanteid. Avalikus kasutuses on 75 teed (115 km). 2010 alustati kohalike teede mõõdistamise ja munitsipaalomandisse taotlemisega. Selle protsessi lõppedes saab munitsipaalteid olema 59,5 km, erateid 51,5 km ja ca 20 km jääb RMK valdusse. Valla arengu seisukohalt oleks väga oluline riigile kuuluva Kullamaa ja Liivi vahelise tee asfalteerimine. Kergliiklusteed on planeeritud Kullamaa- Liivi, Kullamaa- Koluvere- Laukna, Kullamaa- Silla- Üdruma. Vallavalitsus korraldab õpilasliinide vedu Kullamaa vallas. Kullamaa Keskkoolis on palgal kaks põhikohaga bussijuhti ja õpilasliinidel sõidab kaks bussi. 2006. aastal soetati uus 26- kohaline ja 2012. aastal 47- kohaline buss. Kullamaa kooli õpilasliine teenindab lisaks veel Märjamaa valla 26- kohaline buss, mis toob Märjamaa vallas elavaid lapsi. 2010. aastal sai Kullamaa keskus turvalise teedemärgistuse. Kooli ja vallamaja juurde märgiti maha ülekäigurajad ja teemärgistused koos vastavate liiklusmärkidega. Edaspidi plaanitakse koostöös külaseltsidega taotleda vahendeid ka valla teede tähistamiseks nimesiltidega.

Kitsaskohad: Suur kruusateede hulk vallas, õpilasliinide ülalpidamine on kallis. Eesmärk: tagada teede hea seisukord, mustkatte alla viimine, laitmatu teede hooldus ja talihooldus ning õpilasliinide operatiivne teenindus.

Teede ja transpordi alal 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Valla teede korrashoid Igal aastal 60 000 Riik, vald, fondid Teede mustkatte alla viimine 2012-2016 130 000 Riik

16 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

-Kirimäe-Kirna-Kullamaa maantee -Liivi-Üdruma maantee -Lemmiküla-Jõgisoo maantee -Ollimäe-Koluvere maantee Kullamaa –Koluvere -Laukna 2013 800 000 Riik, fondid kergliiklustee Kullamaa -Silla-Üdruma kergliiklustee 2016 800 000 Riik, fondid Külade- ja linnadevaheline bussiliiklus Igal aastal 26 000 Riik Bussipeatuste korrastamine 2013 6 500 Vald Asulates ja teedel liiklusmärgid, Igal aastal 3 200 Riik, vald, fondid teemärgistused

3.6 Elamumajandus Korterelamuid on Kullamaal 6, Liivil 4, Üdrumal 3 ja Koluveres 7. Kullamaal on moodustatud 6 ja Üdrumal 2 korteriühistut. Eesmärk on valla poolt igati toetada ja soodustada korteriühistute tekkimist ka Liivi külas.

Valla munitsipaalomandis on 12 korteriomandit. Korteritest 5 on tühjad, 6 välja üüritud, 2 korterit (1 Üdrumal ja 1 Liivil) on eurotoetuste abil remonditud sotsiaalkorteriteks, 3 korterit on kooli kasutuses õpilaste majutuseks. Osad Liivil asuvad korterid on väljaüürimiseks kõlbmatus olukorras. 2011. aastal korraldatud kirjalikul enampakkumisel müüs vald 4 korterit.

Kitsaskohad: Mitmed tühjalt seisvad remonti vajavad korterid Liivi külas. Eesmärk: Vallale kuuluva elamufondi olukorra parandamine. Valla erinevates piirkondades vajaliku koguse üürikorterite säilitamine. Osa munitsipaalkortereid võõrandada.

Elamumajanduses 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Munitsipaalkorterite remont ja hooldus Igal aastal 16 000 Vald, fondid Elamufondi arendamine, elamukruntide Igal aastal 6 400 Vald, fondid soetamine

3.7 Sotsiaalhooldus ja tervishoid Lasterikkaid perekondi on Kullamaa vallas 2012. aastal: 3 neljalapselist, 6 kolmelapselist. Vald maksab sünnitoetust 320 eurot. Kõik Kullamaa Keskkooli ja lasteaia lapsed saavad tasuta süüa. 2004. aastast alates on Kullamaa Keskkooli õpilastele töövihikud tasuta. Üldhariduskoolide õpilased, kes õpivad mujal koolides, saavad valla poolt sõidusoodustust. Jõulude ajal saavad lapsed kingituseks kommipakid. Kõik esimesse klassi minevad lapsed saavad ühekordse toetusena ranitsa sisu. Põhikooli- ja gümnaasiumi lõpetajatele makstakse koolilõpetajatoetust. 2012. aasta mais sai vallavalitsus Sotsiaalministeeriumilt sotsiaaltöö tarvis tasuta kasutuseks elektriauto. Eesmärk on tagada peredele soodne elukeskkond, et väheneks väljaränne Kullamaa vallast ja areneks ettevõtlus.

17 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

3.7.1 Sotsiaalhooldus Toimetulekutoetuse saajaid on 2012. aasta andmetega 7 leibkonda. Töötuid on Eesti Töötukassa andmetel 34. Vallas on vanaduspensionäre 317. Üksi elavaid vanureid (70.a. ja vanemad) on 54. Eakaid, kes on 90 aastat ja vanemad, on 5. Alates 70. juubelist saavad juubilarid vastavalt vanusele valla poolt ühekordset toetust. Üksikud eakad inimesed, kellel ei ole seadusejärgseid ülalpidajaid saavad üks kord aastas küttetoetust. Hooldusele on seatud 6 puudega täisealist inimest ja üks laps ja nende hooldajatele maksab vald hooldajatoetust. Vallas tegutseb aktiivselt pensionäride ühendus, vallaeelarvest on neid toetatud tasuta transpordi võimaldamisega väljasõitudele ja üritustele. 2012. aasta eelarves oli selleks ette nähtud 2000 eurot. Matusetoetust makstakse vähekindlustatud peredele. 2012. aastal on hoolekandeasutustes hooldusel 3 inimest, kelle ülalpidamiskulusid maksab osaliselt vald.

3.7.2 Koluvere Kodu (hooldekodu) Varem maavalitsuse haldusalas tegutsenud Koluvere hooldekodu reorganiseeriti 31.12.2007 AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekoduks. Alates 2012 on asutuse nimeks Koluvere Kodu. Hooldekodus pakutakse hoolekandeteenuseid täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele. Ööpäevaringse hooldusega kliendid elavad 1960-ndatel ehitatud kolmes ühiselamulaadses hoones ja toetatud elamise kliendid korterelamutes omaette korterites või tubades. Hooldekodul on kaks tegevuskeskust, klubi ja liikumiskeskus. On võimalus tegeleda käeliste tegevustega, muusikaga või spordiga. Koluvere Kodus on 2012. aastal 210 klienti ja ca 95 töötajat. AS Hoolekandeteenused tulevikuplaanide kohaselt planeeritakse rajada Haapsalu lähedale Uuemõisa hoolealustele uued peretüüpi kodu-majad. Kuna hooldekodu on vallas suurim tööandja, võivad üleviimisega valla seisukohalt kaasneda probleemid tööhõivega. Valla eesmärk on tagada sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu alaste teenuste kättesaadavus ning hooldekodu säilimine Koluvere külas.

3.7.3 Tervishoid Tervishoiuteenuseid pakuvad Martna perearst Kullamaal ja Risti perearst Koluveres. Alates 2008 on koostöös vallaga taas avatud hambaravikabinet. 2008.a. lõpus lõpetas tegevuse Kullamaa apteek. Alates 2012 tegutsevad nii perearst, kui hambaarst rekonstrueeritud Goldenbecki majas. Eesmärk on tagada tervishoiuteenuste säilimine vallas.

Tervishoiu valdkonnas 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Sotsiaalkorterite remont 2015 13 000 Riik, fondid, vald Eakate ühistegevuse toetamine (tasuta buss) Igal aastal 2 000 Vald Hambaraviseadmete kapitalirent Kuni 2013 1 300 Vald, erakapital

3.8 Korrakaitse ja turvalisus Turvalisuse tagamine on politsei, kohaliku võimu, kuid ka elanike ülesanne. Turvalisuse tagamisel on tähtis olustikuline ja sotsiaalne ennetustöö. Vallavalitsuse olustikuline ennetustöö

18 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37 seisneb eelkõige järelvalves. Vallavalitsuse sotsiaalne ennetustöö on haridus- ja kultuuriobjektide korrashoid, aktiivne tegelemine noortega ning riskiperekondadega. Viimaste aastate jooksul on vald oluliselt panustanud tänavavalgustuse parendamisse, mis oluliselt parandab turvalisust. 2002. aastal paigaldati kirikutorni valgustus, mida 2009. aastal uuendati. 2003. aastal said Koluvere ja Silla külad tänavavalgustuse. 2005 said tänavavalgustuse metskond ja Üdruma küla. Plaanis on välja töötada kogu valda hõlmav valgustuskontseptsioon, kus on välja toodud ka hajaasustuse valgustamise võimalused, samuti avalike objektide (seltsimajad, kauplused, kalmistu) valgustuse võimalused ja põhimõtted. Eesmärk on laiendada tänavavalgustusega kaetud piirkondi ja parendada olemasolevat tänavavalgustust. Tulevikus on plaanis Kastja külla Kasari jõele silla rajamine, mida saaksid kasutada kohalikud elanikud. See tõstab küla elanike turvalisust, kuna sellega võimaldatakse operatiivsõidukitel (päästeteenistus, kiirabi) jõe ületamine. Kullamaa valda teenindab Lääne Politseiprefektuuri konstaabel, kelle tööpiirkond on peale Kullamaa valla veel Risti vald. Eesmärk on rakendada edaspidi lisaks abi- või munitsipaalpolitseid või osta sisse turvateenust. Tulekustutus- ja päästetööde tegemisel kuulub Kullamaa vald Risti komando väljasõidupiirkonda. Konstaablile on Kullamaa vallamajas loodud privaatsed tööruumid.

Kitsaskohad: Puudub ülevallaline naabrivalvesüsteem. Eesmärk: Luua ülevallaline naabrivalvesüsteem. Tänavavalgustuse kaasajastamine.

Korrakaitse alal 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Üdruma tänavavalgustus 2012 6 400 Vald, fondid Kullamaa tänavavalgustus 2013 13 000 Vald, fondid Abipolitsei, munitsipaalpolitsei, Igal aastal 6400 Riik, Vald, turvateenuste ost erakapital Kastja külla Kasari jõele silla rajamine 2018 700 000 Riik, vald, fondid, erakapital

3.9 Ettevõtlus Kullamaa vald on põhiliselt põllumajanduslik piirkond. Suurimad ettevõtted selles harus on: Reinu-Einari OÜ, OÜ Parmeli Farm, FIE Arvo Riisalu, FIE Hannes Smitt, OÜ Kauni, Kärneri- Jõe OÜ, Uus-Mõtte OÜ ja Ketu-Reinu talu, OÜ Hansu-Kalda, OÜ Kullamaa Mõisad, Udo Ojabsteini Jaagu talu, Tiiu Korpuse Tänavotsa talu, FIE Ago Kirsipuu. Teiseks põhivaldkonnaks on metsandus, millega tegelevad järgmised ettevõtted: OÜ Serviti, OÜ Kambekor Puit ja Reinu-Einari OÜ. Suurimad halupuude tootjad on Serviti OÜ ja OÜ Kambekor Puit.

Turismi valdkonnas on tegutsemas OÜ Kullamaa Puhkekeskus, AS Kassikakk, Paepealse Turismitalu OÜ ja OÜ Altmäe Investeeringud majutuse-pakkujatena ja Kullametsa viburada seiklusturismi pakkujana. Toitlustamisega tegelevad Amanda Puhvet Üdrumal ja Pärli Pubi Kullamaal. Kaubandusega on Kullamaal, Liivil ja Koluveres esindatud Lihula TÜ poed. Sideteenuseid osutab AS Eesti Post Kullamaa Postkontor. Kahjuks suleti 2008. aastal postkontor Koluveres. Kord kuus külastab Kullamaad Swedbank pangabuss.

19 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Autoremonditeenust osutab Kullamaal OÜ Tammela Autod ja Üdrumal Reinu-Einari OÜ autoremonditöökoda. Elektritöödega tegeleb Rait Elekter OÜ.

FIE Maarja Jõevee eestvedamisel toimub käsitöö edendamine. Kullametsa külas asub FIE Rita Saviiri Pontu pansionaat, kus pakutakse koerte hoiu- ja koolitusteenust. Ettevõtjate ühendustena tegutsevad mitmed mittetulundusühendused. Maaparandusühistute (Hipodroomi, Palu ja Kastja) põhieesmärgiks on ühistegevuse kaudu maaparandussüsteemide ning nendega seotud teede ning keskkonnarajatiste ehitamine, hooldamine ja uuendamine, et tagada maaparandussüsteemide toimimine ja maade sihtotstarbeline kasutamine, tegevuspiirkonna metsa majandamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Põllumajandustootjate, metsandusega tegelejate ja jahimeeste ühistegevuseks on loodud Kullamaa-Loodna Metsaühistu ja Kullamaa Jahi- ja Kalameeste Selts, mille tegevust vald igati toetab.

Eesmärk on tagada elanikkonnale võimalikult paljude kvaliteetsete teenuste kättesaadavus kohapeal, võimaluste loomine koostööks ettevõtjate, eraisikute ja erinevate sektorite vahel, võimaluste leidmine eraettevõtluse arendamiseks ja täiendavate töökohtade loomiseks.

3.9.1 Turism Kullamaa vallas on turism ja puhkemajandus suures osas arendamata. Majutust pakuvad Kullamaa Puhkekeskus, puhkemaja ”Karukoobas”, Paepealse Turismitalu OÜ ja OÜ Altmäe Investeeringud. Leidub mitmeid vaatamisväärsusi- Koluvere loss, Kullamaa kirik ja kalmistu, Kullamaa Vabadussammas, mitmed ohvrikivid ja mälestised. Kullamaa valla territooriumile jääb ka 1/5 Marimetsa looduskaitsealast. 2006. aastast osaleb vald MTÜ Läänemaa Turism tegevuses. Koluvere Piiskopilinnus, mis on 13. sajandist pärit muinsuskaitse all olev objekt, läks eravaldusse 2006. aastal. Linnuses toimuvad ulatuslikud renoveerimistööd eesmärgiga ehitada välja kompleksne kultuurikeskus, kus hakkavad toimuma kontserdid, erinevad etendused, näitused ning väljapanekud ning kus asub samuti tipptasemel toitlustus ja võimalus külalisi majutada. Koluvere mõisapark koos paisjärvega läks eravaldusse 2006.a. Park on plaanis rekonstrueerida Inglise pargi stiilis ja on tulevikus mõeldud vabaaja veetmise kohana, kus korraldatakse vabaõhuüritusi. Park on muinsuskaitse ja looduskaitse all. Pargis on haruldasi puuliike, samuti elavad seal looduskaitse alla võetud loomaliigid. Pargis asuvat paisjärve on saneeritud 2006 ja 2007 KIK i rahade abil. Koluvere Tallihoovi tõmbekeskus on muinsuskaitse all olev objekt, mis läks eravaldusse 2009. aastal. Plaanis on rekonstrueerida hooned tõmbekeskuseks, kuhu tekiks käsitöö ja müügikeskus (töökojad, sepikoda, kauplused); ülakorrusel majutus. Koluvere Hüdroelektrijaam on ehitatud paisjärvele. Rekonstrueerimistööd algasid 2010. Toodetav "roheline elektrienergia" on plaanis kasutada Koluvere küla keskuse ja mõisapargi valguslahenduseks. Tõstab ka küla turvalisust.

Ettevõtluse (turismi ) alal 2012 - 2022 planeeritud tegevused

Ülesanne Täitmise Ligikaudne Rahastaja tähtaeg maksumus Uute turismiobjektide loomine vallas ja Igal aastal 1 500 Vald, fondid, olemasolevate korrastamine, pärandkultuuri erakapital objektide esiletoomine

20 Kullamaa valla arengukava aastani 2022 Vastu võetud Kullamaa Vallavolikogu 28.09.2012 määrusega nr. 37

Kullamaa tehisjärve äärde puhkeala rajamine 2015 19 200 Vald, fondid, (vee- ja elektrivarustus) erakapital Koluvere Piiskopilinnuse rekonstrueerimine 2014 1 000 000 Fondid ja erakapital Koluvere mõisapargi rekonstrueerimine 2015 1 000 000 Fondid ja erakapital Koluvere Tallihoovi tõmbekeskuse 2015 300 000 Fondid ja rekonstrueerimine erakapital Koluvere Hüdroelektrijaama 2013 100 000 Fondid ja rekonstrueerimine erakapital Jõeäärsete puhkekohtade arendamine Igal aastal 32 000 Fondid ja erakapital Kullametsa küla paadisilla ja paadikuuri 2014 70 000 Fondid, selts, ehitamine erakapital Väikeettevõtluse arendamine läbi 2012 200 000 Fondid, turismitalude erakapital Laastre vesiveski rekonstrueerimine 2019 700 000 Fondid, hüdroenergia tootmiseks, selle juurde Käntu- erakapital Kastja kaitseala keskse teabepunkti loomine. Muinsuskaitse all oleva mälestise, Jõgeva 2014-2019 700 000 Riik, fondid, kõrtsu, korrastamine erakapital Liivi mõisahoonesse minimeierei 2013 35 000 Fondid, projekteerimine erakapital Liivi mõisahoone väliskommunikatsioonide 2014 120 000 Fondid, väljaehitamine ja katuse remont erakapital Liivi mõisahoonesse minimeierei 2015 100 000 Fondid, väljaehitamine erakapital

Einar Pärnpuu Vallavolikogu esimees

21