Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa

JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM

JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA

nr 02

Ida-Harju, JAH1000297 (jahipiirkonna nimi)

1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Harju Jahindusklubi 1.2. Registrikood 80043041 1.3. Aadress Ilmarise 38, 10920 Tallinn 1.4. Esindaja nimi Rein Sõitja 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5027098 Faksi number E-posti aadress [email protected]

2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected]

3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Rein Sõitja Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti merikotka püsielupaigad. 1.Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud püsielupaigas 01.augustist kuni nimetus/ 14.veebruarini. 2.Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) piirangu kirjeldus püstitamine. 3.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 4.2. Objekti Suursoo väikekonnakotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 4 ja lg 5 ning § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: 1.Väike-konnakotka pesapaiga ümber on 100 m raadiusega kaitsetsoon, kus inimeste viibimine ja piirangu kirjeldus jahipidamine on keelatud 15. märtsist kuni 31.augustini. 2.Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatuduute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 3.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 4.3. Objekti Kolga lahe maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 10.02.1999 a määruse nr 57 § 18 lg 1 ja lg 8 ning § 24 lg 3 lähtuvad nimetus/ piirangud: 1.Malusi sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud 01.jaanuarist kuni 20.juulini, ja piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndites 1.aprillist kuni 20.juulini. 2.Kolga lahe maastikukaitsealal on lubatud ainult rebase-, kähriku- ja mingijaht kaitseala valitseja nõusolekul, muu jaht on keelatud. 4.4. Objekti Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja looduse üksikobjekti kaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuv piirang: nimetus/ 1.Ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamine. piirangu kirjeldus

1/3 4.5. Objekti Kõrvemaa MKA. Vabariigi Valitsuse 05.05.2004 a määruse nr 183 § 4 lg 5 ja § 10 lg 1 ja lg 2 lähtuvad piirangud: nimetus/ 1.Kaitsealal on lubatud jaht, kusjuures linnujaht on lubatud Põhjaku ja Kakerdaja sihtkaitsevööndites üksnes piirangu kirjeldus 20.septembrist kuni 30.oktoobrini. 2. Inimeste viibimine ja jahipidamine on keelatud Kakerdaja sihtkaitsevööndis 15.veebruarist kuni 31.juulini. 3. Keelatud on uute ehitiste püstitamine. 4.6. Objekti Laukesoo LKA. Vabariigi Valitsuse 11.08.2005 a määruse nr 210 § 4 lg 6 ja § 12 lg 2 lähtuvad piirangud: 1.Jahipidamine nimetus/ on lubatud 01.augustist kuni 15.veebruarini. 2. Ehitiste püstitamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. piirangu kirjeldus 4.7. Objekti Anija LKA. Vabariigi Valitsuse 30.12.1999 a määruse nr 442 punkt 9 lähtuvad piirangud: 1.Jahipidamine on lubatud nimetus/ 01.oktoobrist kuni 31.märtsini. piirangu kirjeldus 4.8. Objekti Virla, Saarevälja, Rihma, Loibu ja Võllaskatku metsise püsielupaigad Keskkonnaministri 13.01.2005 a määruse nr 1 § 4 nimetus/ lg 4 ja lg 5 lähtuvad piirangud: 1.Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud 01.septembrist kuni 31.jaanuarini. piirangu kirjeldus 2.Metssigade lisasöötmine on keelatud. 3.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.9. Objekti Ardu must-toonekure püsielupaik. Keskkonnaministri 03.07.2006 a määruse nr 43 § 5 lg 3 ja lg 5lähtuvad piirangud: nimetus/ 1.Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud 01.septembrist kuni 14.märtsini. 2.Täpne elupaiga asukoha piirangu kirjeldus avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.10. Objekti I kategooria kaitstavad liigid. Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 3 ja p 4, lg 5 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: 1.Voose nimetus/ väike-konnakotkaste ja Igavere väike-konnakotka pesapaikade ümber on 100 m raadiusega kaitsetoon, kus inimeste piirangu kirjeldus viibimine ja jahipidamine on keelatud 15. märtsist kuni 31.augustini. 2.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.11. Objekti Ihasalu ja Ihasalu 12 merikotka püsielupaiga sihtkaitsevööndid. Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 2, § 30 lg 4 p 4, § 14 nimetus/ lg 1 p 10 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: 1. Merikotka pesapuu ümber on 200 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2. piirangu kirjeldus Jahipidamine on merikotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. 3. Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4. Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.12. Objekti Kehra, Pajupea, Peningi, Raasiku ja Alavere väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndid. Looduskaitseseaduse § 50 nimetus/ lg 2 p 4, § 30 lg 4 p 4, § 14 lg 1 p 10 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: 1. Väike-konnakotka pesapuu ümber on 100 piirangu kirjeldus meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2. Jahipidamine on väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. 3. Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4. Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.13. Objekti ja Kulli merikotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 2, § 30 lg 2 ja lg 4 p 4, § 14 lg 1 p 10 ja § nimetus/ 53 lg 1 lähtuvad piirangud: 1. Merikotka pesapuu ümber kehtib 200 meetri raadiusega sihtkaitsevööndi režiimiga piirangu kirjeldus kaitsekord. 2. Jahipidamine on merikotka püsielupaigas keelatud. 3. Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaigas ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4. Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.14. Objekti Raasiku väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4, § 30 lg 2 ja lg 4 p 4, § 14 lg 1 p 10 ja § 53 lg nimetus/ 1 lähtuvad piirangud: 1.Väike-konnakotka pesapuu ümber kehtib 100 meetri raadiusega sihtkaitsevööndi režiimiga piirangu kirjeldus kaitsekord. 2.Jahipidamine on väike-konnakotka püsielupaigas keelatud. 3.Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaigas ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.

5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1

1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele.

6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Ida-Harju jahipiirkonna piir läheb Loo jõe suudmest Soome lahes mööda Loo jõge Lahemaa rahvuspargi piirini, jätkudes piirikirjeldus mööda Lahemaa rahvuspargi piiri Tallinna–Narva maanteeni ning mööda Tallinna–Narva maanteed Liiapeksi teeni; sealt mööda Liiapeksi teed Mati teeni; edasi mööda Mati teed Panga sihini; siis mööda Panga sihti Saare kinnistu põhjapiirini ning mööda Saare kinnistu põhjapiiri Aegviidu metskonna kvartali CJ052 kirdenurka; seejärel mööda Aegviidu metskonna kvartalite CJ052, CJ051, CJ050 ja CJ049 põhjasihti Orusilla teeni, jätkudes mööda Orusilla teed Oru sillani Soodla jõel; siitpeale mööda Soodla jõge jõe Soodla veehoidlasse suubumise kohani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Soodla veehoidla Soodla jõe väljavooluni; edasi mööda Soodla jõge Ruunoja ojani, jätkudes mööda Ruunoja oja Jägala– Aegviidu maanteeni; siis mööda Jägala–Aegviidu maanteed Vikipalu teeni ning mööda Vikipalu teed Jansi teeni; teeristist mööda Jansi teed Tallinna–Tapa raudteeni, jätkudes mööda Tallinna–Tapa raudteed Paunküla metskonna kvartali RK096 põhjanurgani; edasi mööda Paunküla metskonna kvartalite RK096 ja PK108 läänesihti ning kvartalite RK107, RK106, RK105 põhjasihti ja kvartali PK103 põhja- ja läänesihti Kaunissaare veehoidlani; sealt mööda Kaunissaare veehoidla idakallast Jägala jõeni ning mööda Jägala jõge Vetla–Jäneda maanteeni; siitpeale mööda Vetla–Jäneda maanteed Paunküla metskonna kvartali WE117 kagusihini; seejärel mööda kvartalite WE117, WE116, WE124, WE131, WE131, WE140, WE153 ja WE164 kagusihti Külvandu kraavini ning mööda Külvandu kraavi Sae ojani; edasi mööda Sae oja Mudajärve kraavini, jätkudes mööda Mudajärve kraavi Kautla kinnistu idapiirini ning mööda Kautla kinnistu idapiiri Rava metskonna kvartali 15 läänesihini; sealt mööda Rava metskonna kvartali 15 lääne- ja lõunasihti Sikkemäe kinnistu põhjapiirini ning mööda Sikkemäe kinnistu põhja- ja idapiiri Väätsa metskonna kvartali 17 läänesihini; seejärel mööda Väätsa metskonna kvartalite 17 ja 18 läänesihti Reopalu jõeni ning mööda Reopalu jõge Väätsa metskonna kvartal 33 kirdesihini, jätkudes mööda Väätsa metskonna kvartalite 33 ja 32 kirde- ning kvartali 31 kirde- ja loodesihti Väätsa metskonna kvartali 24 kagusihini; siis mööda Väätsa metskonna kvartalite 24, 26 ja 27 kagusihti Väätsa metskonna kvartali 29 loodesihini ning mööda kvartali 29 loode- ja edelasihti ning kvartali 30 edelasihti Mustla raba sihini, jätkudes mööda Mustla raba sihti Kasesalu teeni ning mööda Kasesalu teed Tõrvaaugu kinnistu lõunapiirini; edasi mööda Tõrvaaugu kinnistu lõunapiiri Lintsi jõeni ning mööda Lintsi jõge Võõbu–Saarnakõrve teeni, jätkudes mööda Võõbu–Saarnakõrve teed Saarnakõrve–Saueaugu maanteeni; teeristist mööda Saarnakõrve–Saueaugu maanteed Väätsa metskonna kvartali 144 põhjasihini; sealt mööda Väätsa metskonna kvartali 144 põhja- ja kvartali 143 põhja- ja loodesihti ning kvartalite 145, 154, 163, 176 ja 175 loodesihti Vahastu metskonna kvartali 60 idasihini; seejärel mööda Vahastu metskonna kvartali 60 idasihti Käsna sihini, jätkudes mööda Käsna sihti Käsna kraavini ning mööda Käsna kraavi Kõue–Vahastu maanteeni; sealt mööda Kõue–Vahastu maanteed Aela–Virla elektriliini trassini; edasi mööda Aela– Virla elektriliini trassi Virla–Kuimetsa elektriliini trassini ning mööda Virla–Kuimetsa elektriliini trassi Rapla–Tallinna kõrgepingeliini trassini; siis mööda Rapla–Tallinna kõrgepingeliini trassi Pundi sihini; siitpeale mööda Pundi sihti Laane

2/3 teeni ning mööda Laane teed Purila–Kose maanteeni; teeristist mööda Purila–Kose maanteed Äksi–Kolu maanteeni, jätkudes mööda Äksi–Kolu maanteed Pundi kraavini ning mööda Pundi kraavi Kuivajõeni; sealt mööda Kuivajõge Soopõllu kraavini ning mööda Soopõllu kraavi Onni kinnistu põhjapiirini; seejärel mööda Onni kinnistu põhjapiiri Ojasoo teeni ning mööda Ojasoo teed Kaasiku sihini; sealt mööda Kaasiku sihti Männiku kinnistu lõunapiirini, jätkudes mööda Männiku kinnistu lõunapiiri Kose–Purila maanteeni ning mööda Kose–Purila maanteed Uuejõe teeni; teeristist mööda Uuejõe teed Punamäe kraavini ning mööda Punamäe kraavi Punamäe metsateeni, jätkudes mööda Punamäe metsateed Sipelga teeni; teeristist mööda Sipelga teed Kiisa–Rõõsa teeni, jätkudes mööda Kiisa–Rõõsa teed Kiisa–Voose maanteeni ning mööda Kiisa–Voose maanteed Sae–Kaasiku teeni; edasi mööda Sae–Kaasiku teed Aninõmme teeni ning mööda Aninõmme teed Sae sihini, jätkudes mööda Sae sihti Võlvisoo teeni ning mööda Võlvisoo teed Kiisa–Voose maanteeni; teeristist mööda Kiisa–Voose maanteed Liivaku teeni; edasi mööda Liivaku teed Tammetsa teeni, jätkudes mööda Tammetsa teed Indreku kinnistu lõunapiirini; seejärel mööda Indreku kinnistu lõuna- ja läänepiiri Tammetsa kraavini ning mööda Tammetsa kraavi Vilama peakraavini, jätkudes mööda Vilama peakraavi Jüriöö kraavini; sealt mööda Jüriöö kraavi Alavere teeni ning mööda Alavere teed Laidema teeni; siis mööda Laidema teed Laidema kraavini, jätkudes mööda Laidema kraavi Võhma kraavini ning mööda Võhma kraavi Karjatse sihini; edasi mööda Karjatse sihti Pelgupaiga teeni, jätkudes mööda Pelgupaiga teed Esku piirikraavini ning mööda Esku piirikraavi Esku teeni; sealt mööda Esku teed Pihuvere kraavini ning mööda Pihuvere kraavi Niine I kinnistu põhjapiirini; seejärel mööda Niine I kinnistu põhja- ja loodepiiri Virviku kinnistu kagupiirini, jätkudes mööda Virviku kinnistu kagupiiri Pikavere–Kose maanteeni ning mööda Pikavere–Kose maanteed Urvaste teeni; teeristist mööda Urvaste teed Aruvalla–Pikavere maanteeni; siis mööda Aruvalla–Pikavere maanteed Vaida–Aruvalla maanteeni ning mööda Vaida–Aruvalla maanteed Tallinna–Tartu maanteeni; siitpeale mööda Tallinna–Tartu maanteed Pirita jõeni ning mööda Pirita jõge Tallinna–Narva maanteeni, jätkudes mööda Tallinna–Narva maanteed Maardu linna piirini; edasi mööda Maardu linna piiri Soome laheni, jätkudes mööda Soome lahe rannajoont Loo jõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest ning , , , Rammu, , Rohusi, , Põhja- Malusi, Vahekari, Lõuna-Malusi saared akvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare rannajoonest). 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000297&mount=view kaart

3/3