Lisa 1. Tallinna loomastiku uuringu kokkuvõte

Tallinna loomastiku uuringu kokkuvõte1

Tallinna rohealade loomastiku uuringud teemaplaneeringu jaoks toimusid ajavahemikus oktoober - detsember 2006. Esmase indikaatoruuringuna ei kata töö kõiki Tallinna rohealasid. Uuringu eesmärgiks seati ülevaate saamine loomastikust kaheteistkümnel Tallinna rohealal, tuua välja toimivad ohutegurid ning anda soovitused nende liikide seisundi säilitamiseks või parendamiseks. Kasutades ka varasemate loomastiku uuringute vaatlusandmeid anti hinnang ala sobivusele erinevate loomagruppide elupaigana. Kogutud andmed on allpool kirjeldatud rohealade kaupa. Esitatud andmetest on teemaplaneeringu kaardianalüüsi käigus koostatud koondskeem 9 Loomastik. Andmed ja skeem kehtivad vaid uuritud rohealade kohta ja antud ajavahemikus ning ei anna piisavat alust teha järeldusi loomastiku liigilise ja arvulise esinemise kohta Tallinna teistel rohealadel. Klassikalisi konfliktliike (nt hunt, karu, ilves, hüljes) uuritud rohealadel pole. Kõige suuremaks probleemiks võiks lugeda linna sattuvaid põtru ning ka kitsi. Kord juba linnaterritooriumile sattunult on suurtel loomadel raske metsadesse tagasi pääseda, sest teedevõrk on tihe ja rohealad omavahel isoleeritud. Sellest tuleneb ka üks laiade ökoloogiliste rohekoridoride funktsioone – võimaldada suurtel linna sattunud imetajatel linnast lahkuda ilma stressi ja konfliktsituatsioone tekitamata. Aedades tekitavad probleeme pisemad imetajad: mügri, kobras ning piirkonniti vähesel määral ka jänes ja metskits. Pirita uutes elamupiirkondades on sageli nähtud ka rebaseid. Ettepanekud linnustiku seisundi säilitamiseks ja parandamiseks on teemaplaneeringu planeeringulahenduses.

Haabersti rohealad

Kakumäe Kakumäe roheala koosneb 3 lahustükist. Esimene neist on vähese külastuskoormusega männi-kuuse segametsaala (suurusega 46 ha), mis paikneb Kakumäe poolsaare tipus, Kakumäe teest kirde pool. Antud ala oluliseks puuduseks on ümbritsetus tiheasustusega, mis takistab loomade liikumist naaber-rohealadele. Teise lahustüki (66 ha) moodustab Tiskre rannaroostik ning sellega piirnev männi-segamets ning kolmas ja kõige väiksem (16 ha) roheala jääb Vabaõhumuuseumi tee, Kakumäe sadama ja elamurajoonide vahele. Vaatamata oma väikestele mõõtmetele on antud piirkond oma 9 liigiga selles kategoorias esimene. Suurematest imetajatest registreeriti Kakumäe piirkonnas nugis, halljänes ning rebane.

1 Aruanne Tallinna rohealade loomastik. (2006). Koostaja P. Kiristaja. Tallinna Keskkonnaameti lepinguline töö 1-6/123 on kättesaadav Tallinna Keskkonnaametis.

TLPA 2007 Lisa 1 lk. 1 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 1. Tallinna loomastiku uuringu kokkuvõte

Haabersti Ala koosneb 2 lahustükist, millest ühe osa tuumikuks on Õismäe raba ja seda ümbritsevad männi- ja segametsad pindalaga 86 ha. Siin on suurimaks ohuks Pikaliiva elamurajooni laienemisest tingitud Õismäe raba ja metsade isolatsiooni jäämine. Teise osa moodustab Vabaõhumuuseumi territoorium ning Vabaõhumuuseumi tee ja Rocca al Mare kaubanduskeskuse vahele jääv metsaosa (102 ha). Sellel alal leiab nii okasmetsi, segametsi kui ka laialehist tammikut. Kui Vabaõhumuuseumi territooriumil on viimastel aastatel elanud põder, siis Õismäe raba loomastiku liigilisus on viimastel aastatel kahanenud. Tähelepanuväärsematest liikidest leidub alal jälgi veel rebaste ja metskitsede tegevusest.

Tiskre oja ja Harku järve ümbrus Piirkond koosneb kolmest osast, millest esimese osa moodustab suhteliselt kitsas ja suure külastatavusega Harku järve lõunakalda ja Paldiski maantee vaheline roheala (21 ha), mille peamisteks elupaikadeks on järve kaldal kasvav roostik, niisked niidud ja pajupõõsastik. Teise osa moodustavad Harku järve läänekalda niidu ja põõsastikud ning Harku järve ja Vana-Rannamõisa tee vahelised segametsad-põõsastikud (106 ha). Selle ekstensiivse ala suurimaks ohuks on valglinnastumise käigus uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele. Praktiliselt on ühendus katkenud Õismäe raba ja Harku järve roheala vahel ning kadumas on Harku järve roheala ja Astangu roheala vaheline koridor. Kolmanda lahustükina vaadeldi väikest segametsa-ala Vana-Rannamõisa maantee ja Pikaliiva elamurajooni vahel (4 ha). Olulisematest liikidest registreeriti antud aladel: põder, metskits, metssiga, rebane, saarmas, mink, kährik, nugis ja halljänes.

Astangu Astangu roheala (252,5 ha) jääb Astangu elamurajooni, raudtee, Tähetorni tee ja selle ääres asuva tööstuspargi ning Paldiski mnt vahele. Alal esineb eriilmelisi elupaiku- niisketest põõsastikest kuivade loopealseteni. Peale klindiastangu ilmestavad ala reljeefi endiste sõjaväerajatiste ümber kuhjatud muldvallid, terve ahelik tiike ning suur segamets. Praegu vähekülastatava ala suurimaks ohuks on võimalik ehitustegevus. Suurematest imetajatest võib märkida põtra, metskitse, metssiga, rebast, kährikut, nii mets- kui kivinugist ja halljänest.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Elupaikadest esineb kaitsealal (200 ha) kuivadest liivikutest ja männimetsadest kuni niiskete allikaalade ja lodumetsadeni. Piirkond, mis jääb Kadaka puiesteest lääne poole, piirneb Astangu rohealaga ja suures osas on mõlema ala liigiline koosseis sarnane. Loomastikule on oluline just lääneosa, sest kaitseala kesk- ja idaosa on intensiivselt kasutatav nii puhke- kui spordialana. Seega annab Astangu piirkonna ning Harku metsa ühtse roheala säilitamine võimaluse ka suurematel loomadel siin püsima jääda. Siinsel maastikukaitsealal registreeriti põdra, metskitse, rebase, nugise ja mõnede pisiimetajate kui ka arusisaliku tegevusjälgi.

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 1 lk. 2 TLPA 2007 Lisa 1. Tallinna loomastiku uuringu kokkuvõte

Põhja-Tallinna rohealad

Pelgulinna Pelgulinna roheala (121 ha) asub Põhja-Tallinna ja Haabersti linnaosas Kopli lahe idakaldal. Roheala piirneb linnapoolses küljes Pelguranna tänava, Kolde puiestee, Hipodroomi, Paldiski maantee ja nimetatud teede äärsete ehitiste ja väiksemate teedega. Ala on eri-ilmeline – siia jääb Stroomi ranna-ala koos 200 meetri laiuse ja ligi 1,5 km pikkuse kujundatud ranna-äärse haljasalaribaga kui ka kohalike poolt suuremal või vähemal määral kasutatavat parkmetsa. Mereääres kasvab kuni sajaaastane männik, mis sisemaapoole liikudes läheb sujuvalt üle kase, lepa ja paju rikkaks lehtpuumetsaks. Inimkoormuse ja külastatavuse poolest on käsitletav roheala Tallinna mastaabis keskmine, eelistatuimad puhkekohad asuvad rannale lähemates metsaosades. Kuna kogu roheala on suhteliselt looduslähedases seisus, siis tuleks vältida uute teede rajamist loodusilmelisematel metsaaladel ning kogu piirkonna pargiks muut(u)mist. Loomastiku seisukohalt on lisaks rohkele inimtegevusele problemaatilised ka siin vabalt liikuvad koerad ja kassid. Ala on registreeritud järgnevaid tähelepanuväärivamaid liike: hallhüljes, põder, rebane ja rästik.

Paljassaare Natura 2000 kaitsekorraga Paljassaare roheala (175 ha) asub Põhja-Tallinnas Kopli linnaosas Paljassaare poolsaarel. Lõunast piirneb ala veepuhastusjaama, käesoleval aastal rajatud avaliku ranna ja Katariina kaist lõunasse jääva sadama territooriumiga. Kuigi viimastel aastatel on alustatud piirkonna korrastamisega, on ala lõunaosa väga halvas korras – siinset üldilmet rikub kõikjal vedelev praht, olmejäätmed, autokummid, lagunevad ehitised. Enamus siinsetest liigniisketest aladest (ala lõunaosa ja Suur-Paljassaar) on võsastunud, madalamad kohad roostunud. Noortes puistututes on peamisteks puuliikideks erinevad pajud, kohati kasvab kaske, paplit, haaba, toomingat, mändi ja pihlakat. Lagealasid (looduslikke rohumaid) on rohkem Väike-Paljassaarel. Huvitavamatest liikidest leidub siin rästikut, nastikut ja rebaseid ning varajasemast perioodist on siin täheldatud ka arusisaliku, rabakonna, tähnikvesiliku ja põhja-nahkhiire esinemine.

Pirita rohealade grupp Pirita rohealade seisund on valdavalt talutav. Selle mitmekesiste elupaikadega ala puhul on tegemist kahtlemata ühe väärtuslikuma Tallinna rohepiirkonnaga, mille tuumaladeks on Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Kloostrimets. Olulisim Pirita rohelade grupi ühendus(koridor) väljaspool Tallinna oleva loodusmaastikuga kulgeb mööda Pirita jõge ja selle hoonestamata kaldaalasid. Rohealade grupi seisundi säilitamiseks on väga oluline tagada ühendus(koridor) piki Pirita jõeorgu. Ettepanek on pikendada Pirita jõeoru maastikukaitseala teisele poole Peterburi maanteed kuni Tallinna piirini ja koostöös Harjumaaga tagada, et koridor jätkuks ka seal. Piirkonna suurimateks probleemideks on hulkuvad koerad, salaküttimine, jalgratastega trikkide tegemiseks rajatud „hüppekad” jt.

TLPA 2007 Lisa 1 lk. 3 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 1. Tallinna loomastiku uuringu kokkuvõte

Pirita rand Ala (46 ha) on suhteliselt liigivaene, kitsas, isoleeritud männimetsa riba ranna ja maantee vahel. Üldiselt on elupaiga seisund on halb. Erineva laiusega teed ja rajad killustavad metsaala, populaarsusele inimeste seas viitab prahistatus. Lähedusse rajatud uusehitised on ala ühenduskoridorid teiste Pirita rohealadega läbi lõiganud, nii et näiteks kitsed satuvad nendes uusehitiste piirkondades majade vahele. Loomastiku seisundit parandaks ühenduskoridori(de) loomine ala ja Kloostrimetsa vahele. Vaatamata elupaiga kesisele olule on alal registreeritud järgmisi olulisemaid liike: põder, metskits, metssiga, valge- ja halljänes, rebane, kärp, metsnugis.

Kloostrimets ja Metsakalmistu Kloostrimetsa (241 ha), kus domineerivaks elupaigaks on okasmetsad, suurimaks probleemiks on hooldamata kraavidest tingitud liigniiskus ning sellest tulenev võimalik metsahäving. Kloostrimetsa ja Pirita jõeorgu ühendava männi-rikka Metsakalmistu (41 ha) valukoht on sõidutee poolt katkestatud ühendus maastikukaitsealaga. Ent sellele vaatamata on siinse liigirikkuse säilimise seisukohast ühendus Pirita jõeoruga ääretult oluline. Kogu linnaosale omased hulkuvad koerad teevad ka siinkandis pahandust. Alal registreeritud suuremate imetajate liigid: põder, metskits, valge- ja halljänes, rebane, metsnugis, nirk.

Kose mets Ala on väike (44 ha), ehitiste ja teede poolt suhteliselt isoleeritud. Domineeriv elupaik on männik, mis jalgradadest killustatud. Kuigi elupaiga seisund on talutav ning inimtegevuse mõju kõikjal näha (prahistatus, iseloomulikud koorekahjustused puutüvedel), väärib tähelepanu Varsaallika oja ja selle kaldaalad kui nastiku elupaik ning kahepaiksete elupaik ja võimalik kudemisala. Kuna ala kasutatakse liikumiskoridoriks Pirita jõeoru maastikukaitsealale, ning ka siinne loomastik moodustab terviku Pirita jõeoru maastikukaitseala loomastikuga, siis oleks õige liita Kose mets maastikukaitseala koosseisu.

Lillepi park Tugeva inimmõju all kannatava Lillepi pargi (29 ha) elupaiga seisund on halb kuni talutav. Pargi suhteliselt väikesed puistud on isoleeritud (ehitiste, teede, avamaastiku poolt)ning liikide arv väike. Loomastiku seisundit ja liigirikkust parandaks puistulise ühenduskoridori loomine olemasoleva puistu ja Kose metsa vahele, samuti võiks kaaluda puisniiduilmelise ala loomist avatud alale või osale sellest. Samas on pargis säilinud tähelepanuväärseid loodusmaastikul elavaid liike, näiteks metsnugis.

Pärnamäe kalmistu Pärnamäe kalmistu (111 ha) jääb Lepiku-Äigrumäe vahelisele alale, mille elupaiga seisund on halb kuni talutav. Valdavalt männimetsaga kaetud ala on suhteliselt kitsas ja ümbritsevatest metsaaladest isoleeritud. Haudade all olev osa on heakorrastatud ja teedevõrguga kaetud. Taas kord tekitavad probleem hulkuvad koerad. Kalmistu lääneserva jääv tiik võiks sobida kahepaiksetele kudemisveekoguks. Tähelepanuväärsemad alal registreeritud liigid: põder, metskits, halljänes, rebane.

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 1 lk. 4 TLPA 2007 Lisa 1. Tallinna loomastiku uuringu kokkuvõte

Pirita jõeoru maastikukaitseala Maastikukaitseala suurest mõõtmest (475 ha) tingituna on ala seisukord piirkonniti väga erinev. Näiteks ala Iru poolsel otsas jõe Lasnamäe poolsel kaldal (maastikukaitseala Priisle piiranguvööndis) on kohati iga paarikümne meetri järel lõkkease, paljude lõkkeasemete ümbrus on prügine. Laiemal alal on probleem võsastumine ja prahistamine – viimane on eriti tugev ala Lasnamäe poolses servas, kuhu on kerge ligipääs autodega. Seega on vajalik külastuskoormuse reguleerimine, ettevalmistatud ja järjepidevalt hooldatavate lõkkepaikade rajamine, ala puhastamine prahist ja edasise omavolilise prügi ladustamise vältimine. Samuti tuleb tõhustada kontrolli võimaliku salaküttimise üle. Varasemate andmete (T. Kukk ja A. Mank) ja 2006. aasta välitööde käigus kogutud andmete võrdluse tulemusena võib väita, et piirkonna põdra arvukus on langenud; metskitse arvukus on tõusnud; võimalik, et ka rebase arvukus on tõusnud; uute liikidena elutsevad Pirita jõel ja sellesse suubuvatel ojadel kobras ja mink. Kokkuvõtvalt võib kolme tehtud uuringu põhjal väita, et tähelepanuväärsemad maastikukaitsealal leiduvad liigid on: 1. ala Iru poolses osas (90 ha) – põder, metskits, halljänes, rebane, kärp, nirk, tuhkur, metsnugis, kobras, saarmas, mink. 2. ala Pirita poolses osas (385 ha) – põder, metskits, metssiga, halljänes, rebane, kährik, kärp, nirk, metsnugis, kobras, saarmas, mink. 3. T. Kukk’i avaldamata andmetel kasetriibik (Sicista betulina) – III kategooria kaitsealune liik.

Kokkuvõte Töö teostamise periood oli loomastiku uurimiseks äärmiselt lühike ja ajaliselt ebasoodus – kõigest kaks sügiskuud (oktoober-november) –, mis seadis uuringule omad piirid. Aeg ei sobinud näiteks kahepaiksete ja roomajate vaatluseks. Oluline oleks selgitada eelkõige kahepaiksete kudemisveekogud ja nende seisund, sest kahepaiksed on oluliseks toiduahela lüliks ning puhta keskkonna indikaatorid. Sellist ülevaadet saab teha vaid kevadisel perioodil. Samuti oli välitööde jooksul ainult mõni lumekattega päev, mil oli võimalik teha jäljevaatlusi. Talvine aeg oleks enamuse imetajaliikide jälgede leidmiseks ning selle järgi arvukuse hindamiseks kindlasti sobivam. Uurimisaladest jäid välja need linna rohealad, mis omavad ühendust linna ümbritsevate valdade territooriumile jäävate metsadega. Peamised probleemid aga tekivad just nendes liikumiskoridorides, kust suurtel loomadel avaneb võimalus linna sattuda ning sellega ohtu tekitada nii endale kui linnaelanikele. Linnaterritooriumile sattunult on suurtel loomadel raske metsadesse tagasi pääseda, sest teedevõrk on tihe ja rohealad omavahel isoleeritud. Üks laiade ökoloogiliste rohekoridoride funktsioone on võimaldada suurtel linna sattunud imetajatel linnast lahkuda ilma stressi ja konfliktsituatsioone tekitamata. Sellised rohekoridorid vajavad säilitamist. Vältida tuleb tupikolukordi, kus lai rohekoridor katkeb ilma selge edasiliikumisvõimaluseta.

TLPA 2007 Lisa 1 lk. 5 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 1. Tallinna loomastiku uuringu kokkuvõte

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 1 lk. 6 TLPA 2007 Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte

Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte1

Uuringu välitööd toimusid perioodil mai 2006 – oktoober 2006 ning andmed analüüsiti aasta lõpuks. Indikaatoruuring on Tallinna kohta esmane ja ei kata kõiki Tallinna rohealasid. Eesmärgiks oli saada ülevaade linnustikust uuritavatel Tallinna rohealadel, tuua välja toimivad ohutegurid ning anda soovitused nende liikide seisundi säilitamiseks või parendamiseks. Kasutati ka varasemate linnustiku uuringute vaatlusandmeid ning anti hinnang ala sobivusele erinevate lindude elupaigana. Kogutud andmed on uuringus kirjeldatud tabelite ja skeemidena allpool toodud rohealade kaupa. Informatsioon on koondatud nii Exceli formaadis tabelina kui ka MapInfo formaadis kohtandmetena. Esitatud andmetest on kaardianalüüsi käigus koostatud teemaplaneeringu koondskeem 10 Linnustik. Andmed ja skeem kehtivad vaid uuritud alade kohta antud ajavahemikus ning ei anna alust teha järeldusi linnustiku liigilise ja arvulise esinemise kohta Tallinna teistel rohealadel, mida tuleb täiendavalt uurida. Samuti ei hõlma uuring Tallinna veelinnustikku. Märgitud on kaitsealuste liikide kaitsekategooriad (vastavalt lühendid I-III). Eraldi on välja toodud „Linnudirektiivi“ (79/409/EMÜ) esimesse lisasse kuuluvad liigid (lühend LD). Linnudirektiivi I lisasse kantud liigid on Euroopas ohustatud ning vajavad kaitset kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Ettepanekud linnustiku seisundi säilitamiseks ja parandamiseks on teemaplaneeringu planeeringulahenduses.

Haabersti rohealad

Kakumäe raba Kakumäe raba männisegametsades pesitseb ligikaudu 51 linnuliiki, kellest valdav enamus on värvulised. Kaitsealuseid pesitsejaid alal on tõenäoliselt 3. Nendeks on väänkael, musträhn (LD) ja hoburästas. Läbirändel peatub siin hulgaliselt värvulisi, kuid samuti mitmeid kullilisi. Läbirändavatest kaitsealustest liikidest on alal olulisemad raudkull (III), kanakull (II), hiireviu (III) ning nõmmelõoke (III; LD). Kokku on alal kohatud 96 linnuliiki.

Õismäe raba Suhteliselt metsiku ja tiheda aluspõõsastiku ja –taimestikuga Õismäe raba linnustik on sarnane Kakumäe raba linnustikule. Kohatud on ligikaudu sama palju liike (92) ning haudelinnuliike (51). Peamine erinevus seisneb pesitsevate paaride arvus. Õismäe rabas on Kakumäe rabast paremad pesitsemisvõimalused, mistõttu haudepaaride arv on suurem. Lisaks võivad siin alal pesitseda nii raudkull (III) kui ka kanakull (II), kuna neid liike on alal ja ümbruskonnas tihti nähtud. Kaitsealustest haudelindudest võivad alal tõenäoliselt pesitseda väänkael (III), musträhn (III; LD), väike-kirjurähn (III) ja väike-kärbsenäpp (III; LD). Peatuvatest Linnudirektiivi liikidest on alal kohatud veel herilaseviud, laanepüüd, hallpearähni, valgeselg-kirjurähni (II). Kindlalt pesitseb alal ka üks kakuline – kõrvukräts.

1 Aruanne Tallinna rohealade linnustik. (2006). Teemaplaneeringu „Tallinna rohealad” taustauuring. – Tallinna Linnuklubi on kättesaadav Tallinna Linnaplaneerimise Ametis

TLPA 2007 Lisa 2 lk. 1 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte

Saku Suurhalli tagune metsaala Metsaala on biotoopide poolest sarnane Õismäe rabale, kuid aluspõõsastik on hõredam ning inimestest ja lemmikloomadest tulenev segamisfaktor on oluliselt suurem. Selle tõttu on väiksem nii kohatud linnuliikide (83) kui ka pesitsejate arv (34). Ala on sellegipoolest linnu- ja linnulaulurikas, kuna kõik tavalisemad värvulised on rohealal olemas. Kaitsealustest liikidest pesitseb alal tõenäoliselt vaid väänkael (III), läbirändel võib kohata raud- ja kanakulli, lõopistrikku, mitmeid rähniliike jt.

Tiskre oja rohekoridor Rohekoridor on pikk kuid suhteliselt kitsas ala Harku järve ja Tiskre elamurajooni vahel. Alal leidub eriilmelisi biotoope – lagedaid kuivi rohumaid, niiskeid niite, ojaäärseid lehtmetsi, männikut ning palju aedu ja maju. Seepärast oli ka kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur (80) ning kindlaid ja pesitsemiskahtlusega haudelinde kokku 49. Linnudirektiivi I lisa liikidest kohati alal saagijahil roo-loorkulli (oja suudme lähedal) ning häälitsevat täpikhuika (Harku järve ligidal). Muudest kaitsealustest liikidest kohati alal hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ning väike-kirjurähni.

Räime, Sooranna, Lõhe, Siia tn ja merega piiritletud haljasala Kuigi haljasalal leidub nii tihedat võsa kui männisegametsa, vähendab sealset liikide arvukust ala väiksus ja ala aktiivne kasutamine puhkealana. Antud alal tegutsevad peamiselt Eesti tavalisemad laululinnud. Kokku võib kohata 67 linnuliiki, kellest vähemalt veerand (18) alal kindlalt ka pesitsevad.

Kokkuvõte Haabersti rohealade olulisus linnustikule seisneb nende asukohas. Kõik need asuvad nn. Lääne-Tallinna rändeteel. Kevadeti ja sügiseti peatub Haabersti metsades ja metsatukkades arvukalt värvulisi ja teisi rändavaid puistulinde, kes toituvad ja puhkavad seal enne edasi rändamist. Kevadeti koonduvad värvulised rohealadele, kust nad lendavad edasi üle ja ümber Kopli lahe Kopli parkidesse ja Merimetsa metsa ning sealt edasi Paljassaare poolsaare ja Viimsi poolsaare kaudu üle Soome lahe. Sügisel kulgeb ränne vastupidises suunas. Lisaks kasutavad Haabersti metsaalasid toitumis- ja peatumisalana paljud kaitsealused röövlinnud (raud- ja kanakull, hiire- ja herilasviu, karvasjalg-viu, lõopistrik jt), kusjuures osad neist (lõopistrik, raud- ja kanakull) võivad neil aladel ka pesitseda.

Kesklinna rohealad

Kadrioru park Põhilised liigid on toitekülalised sinikael-part, naerukajas, kodutuvi ja koduvarblane. Haruldastest liikidest tuleb tõenäoliste pesitsejatena mainida väike-kirjurähni, ööbikut ja kodukakku. Kodukakk tegutseb pargis aastaringselt, pesakoht on kahjuks teadmata. Läbirändel võib pargi tiikidel kohata sarvikpütti ja tuttvarti. Kõige liigirikkam osa on klindialune mets, mis ulatub Narva maanteeni. Merepoolne osa on suure inimtegevuse mõju all, seetõttu pesitsevad liigid puuduvad. Mere poolses osas kohtab palju huvitavaid rändel olevaid veelinde.

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2 lk. 2 TLPA 2007 Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte

Vaatlustele tuginedes loendati 2006 aastal 103 liiki linde, neist 40 kindlat või tõenäolist pesitsejat. Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, musträstas, hallrästas, pruunselg-põõsalind, punarind, hallvares, hakk, rasvatihane.

Vanalinna ümbritsev haljasalade vöönd, sh Harju tn haljasala ja Roheline turg, Falgi park ja Komandandi aed Vanalinna ümbritseva haljasvööndi parkides kasvab palju vanu õõnsustega puid, mis pakuvad lindudele häid pesitsuskohti, kuigi pesitsustingimused Tallinna kesklinnas pole kõige paremad. Sellele vaatamata on neis parkides kohatud 53 linnuliiki, kellest ligi pooled (25) on ka pesitsejad. Peatumas on kohatud vaid üht kaitsealust liiki (väike-kirjurähn). Harju tn haljasala ning Roheline turg on väga väiksed alad, mistõttu nende linnustik on väga muutlik ning arvukus väga väike. Potentsiaalsed pesitsejad neis paigus on hallvares, rasvatihane ning hallrästas.

Tiigiveski park ja Poolamägi Mõlemad pargid on tihedad ja vanade lehtpuudega, mistõttu leidub seal sobivaid pesitsuspaiku suluspesitsejatele kui avapesitsejatele. Viimaste aastate jooksul on seal pesitsenud kuni 16 tavalisemat parkide lindu. Kokku on kohatud 39 linnuliiki.

Kristiine rohealad

Löwenruh ja Liimi pargid Löwenruh park on pärast korrastustöid (enamiku võsa ja põõsaste maha raiumist) muutunud väga läbipaistvaks ja lindudele vähem atraktiivseks. Siiski leidub seal puude otsas veel pesitsuskohti, maas ja põõsastes pesitsejad peaaegu puuduvad. Pargi osa Kullo põhjaküljel jäi 2006. aastal rohust trimmerdamata, mis ala väiksusele vaatamata pakkus pesitsusvõimalusi mitmetele maas ja põõsastel pesitsejatele, kellest võiks välja tuua soo-roolinnu, keda peetakse üheks parimaks linnuhäälte matkijaks. Liimi pargi teeb eriliseks asjaolu, et aastaid on seal pesitsenud suur naerukajakate koloonia. 2006. aastal pesitsemine ebaõnnestus, kuna mingil põhjusel kolisid nad pärast pesitsemise alustamist Loomaaia territooriumile. 2005. aastal aga pesitses seal ligikaudu 700 paari naerukajakaid. Lisaks neile pesitses allikalise pargi tiigikestel tõenäoliselt ka varjulise eluviisiga tait. Kokku on kohatud neis parkides 52 linnuliiki, kellest kuni 29 on ka pesitsejad.

Lasnamäe rohealad

Tondi raba Tondi raba peab tingimata rohealana säilitama ja seda võimalikult suures mahus. 2005. ja 2006. aasta jooksul hävitati Lasnamäe tööstuspargi ja muude ehitustegevuste tõttu suur osa kunagisest tähtsast rohekoridorist, mis ulatus Peterburi maanteelt läbi Lasnamäe kuni klindialuse metsani. Ulatusliku ehitustegevuse tõttu on paljud laululinnud kaotanud pesituskohad ning väljakujunenud Ida-Tallinna rändetee on kaotamas ka teist oma haru. Tondi raba väärib rohealana kaitsmist arenduste eest, kuna see on üks vaid kahest roheala nime väärilisest alast üle 100 000 elanikuga Lasnamäe linnaosas.

TLPA 2007 Lisa 2 lk. 3 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte

Paevälja Paevälja on pesitsevate liikide poolest suhteliselt liigivaene ala, eelkõige suure segamisfaktori tõttu. Vaatlustele tuginedes loendati 2006. aastal 74 liiki linde, neist 24 kindlat või tõenäolist pesitsejat.

Mustamäe rohealad

Männipark Haudelinnustik on suhteliselt liigivaene. Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, musträstas, hallvares ja rasvatihane. Kaitsealustest liikidest esineb toitekülalisena kanakull (II).

Parditiigi park Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, musträstas, hallrästas, pruunselg-põõsalind, punarind, hallvares, rasvatihane, tavaline on ka ööbik. Huvitavamatest haudelindudest tasuks märkida taita, tõenäoline pesitseja on veel soo-roolind. Kaitsealustest liikidest esineb toitekülalisena kanakull (II) ja tõmmukajakas (II).

Lepistiku park Pargi liigirikkus on viimasel ajal vähenenud. Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, mustpea-põõsalind, musträstas, hallrästas, punarind, künnivares, rasvatihane. Regulaarselt pesitseb ööbik. Huvitavaim pesitseja on väike-kirjurähn, tõenäolised pesitsejad on soo-roolind, suurnokk-vint ja koldvint. Kaitsealustest liikidest esineb toitekülalisena kanakull (II) ja tõmmukajakas (II).

Nõmme rohealad

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala2 Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, mets-lehelind, aed-põõsalind, mustpea-põõsalind, musträstas, hallrästas, punarind, metskiur, hallvares. Tavalised on veel pruunselg-põõsalind, väike-lehelind, laulurästas, vainurästas, suur-kirjurähn, rasvatihane, leevike, talvike jt. Suurlinna jaoks huvitavatest lindudest asustavad kaitsealuseid metsi kägu, ööbik, väike-kärbsenäpp, väike-kirjurähn jt. Haruldastest liikidest tuleb kindlate või tõenäoliste pesitsejatena mainida kanakulli (II), raudkulli, lõopistrikku, väikepistrikku (I, LD) ja nõlva-lehelindu. Eelnevatest aastatest on teada nõmmelõokese (LD) pesitsemine. Kaitsealal on 2005. ja 2006.a. tõestatud kanakulli (II) ja väikepistriku (I) pesitsemine. Eestis on see liik veidi rohkem kui saja aasta jooksul taandunud koguni kõige arvukama pistrikuliigi seisundist väljasuremise äärele, praegune arvukus on 10 – 20 paari. Väikepistriku praeguse seisundi, ohutegurite ja bioloogia kohta on Eestis sedavõrd vähe teada, et iga pesitsuspaik vajaks eraldi uurimist ja kaitset.

2 Vt ka Nõmme-Mustamäe MKA kaitsekorralduskava

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2 lk. 4 TLPA 2007 Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte

Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal on tegutsemas registreeritud herilaseviu (LD) ja väike- kärbsenäpp (LD) - mõlemad võimalikud pesitsejad, musträhn (LD) – tõenäoline pesitseja, punaselg-õgija (LD), händkakk (LD), vööt-põõsalind (LD), ja põldtsiitsitaja (LD) – toitekülalised.

Männiku männik Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, musträstas, hallrästas, punarind, metskiur, hallvares, hall-kärbsenäpp, must-kärbsenäpp, rasvatihane. Eelnevatest aastatest on teada nõmmelõokese (LD) pesitsemine. Märkimist väärivad kindlasti alal pesitsevad väikepistrik (I, LD), lõopistrik, musträhn (LD) ja valgeselg-kirjurähn (II, LD). Kaitsealustest lindudest on kohatud toitekülalisena välja-loorkulli (LD), soo-loorkulli (LD), kanakulli (II), laanepüüd (LD), tetre (LD), laanerähni (II, LD), põldtsiitsitajat (II, LD) jne.

Pääsküla raba Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, mets-lehelind, aed-põõsalind, mustpea-põõsalind, musträstas, pruunselg-põõsalind, hallrästas, punarind, metskiur, vainurästas, rasvatihane, hall-kärbsenäpp, talvike. Veel väärib märkimist kanakulli (II) ja raudkulli kindel, lõopistriku, hiireviu, tedre (LD), pasknääri ja käo võimalik pesitsemine. Kaitsealustest liikidest on tõenäoline pesitseja veel punaselg-õgija (LD), toitekülalisena sarvikpütt (II, LD), roo-loorkull (LD), väikepistrik (I, LD), vööt-põõsalind (LD) jne.

Vabaduse pst. pargid Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, musträstas, hallrästas, hallvares, rasvatihane, lepalind, hall-kärbsenäpp, must-kärbsenäpp. Kaitsealustest liikidest esineb toitekülalisena kanakull (II).

Valdeku park Dominantliikideks on metsvint, salu-lehelind, musträstas, hallrästas, hallvares, rasvatihane, hall-kärbsenäpp, must-kärbsenäpp. Kaitsealustest liikidest esineb toitekülalisena kanakull (II).

Nõmme Võidu puiestik Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, rohevint, salu-lehelind, mustpea-põõsalind, musträstas, hallrästas, punarind, metskiur, hallvares, rasvatihane, hall-kärbsenäpp, must- kärbsenäpp. Tõenäoline pesitseja on kaelus-turteltuvi. Kaitsealustest liikidest esineb toitekülalisena kanakull (II).

Väikepargid Nõmme raudteejaama juures Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, rohevint, musträstas, hallrästas, hallvares, hakk, rasvatihane, must-kärbsenäpp. Huvitavaim pesitseja on kaelus-turteltuvi. Kaitsealustest liikidest esineb toitekülalisena kanakull (II).

TLPA 2007 Lisa 2 lk. 5 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte

Pirita rohealad

Kloostrimets Kloostrimets on väga suur metsamassiiv Pirita linnaosas, kus leidub sobivaid biotoope paljudele erinevatele puistulindudele. Seepärast võib Kloostrimetsas kohata pesitsemas kuni 69 linnuliiki ning üldse kokku 99 linnuliiki. Kõige arvukamalt pesitseb Kloostrimetsas värvulisi – mets-lehelindu, musträstast ja metsvinti. Linnudirektiivi liikidest pesitseb alal kõige arvukamalt väike-kärbsenäpp, lisaks võivad pesitseda ka herilaseviu, hallpea-rähn, musträhn ja nõmmelõoke. Muudest tõenäolistest kaitsealustest haudelindudest esineb alal raud- ja kanakull, lõopistrik, väänkael, väike-kirjurähn ning hoburästas. Kloostrimets on oluline sellegi poolest, et asub Tallinna kagu- ja idaosa läbival lindude rändeteel (nn. Ida- Tallinna rändeteel).

Merivälja tee äärne mets Pirita rannamännik pole väga linnuliigirikas, küll aga linnurikkam kui mõni sarnane park mujal Tallinnas. Alal on kohatud 55 linnuliiki, kellest kuni 26 alal ka pesitsevad. Põhiline inimkoormus alale algab juuni lõpust, ehk ajast mil enamik sealseid linde on pesitsemise lõpetanud või lõpetamas.

Klindialune mets Klindialune mets koosneb kahest osast. Lasnamäe paejärsaku kõrghaljastusest ja järsaku all olevast niiske pinnasega põõsastikust. Ala on äärmiselt oluline. Rohekoridor rändavatele linnuliikidele. Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, musträstas, hallrästas, rasvatihane . Haruldastest liikidest tuleb kindlate või tõenäoliste pesitsejatena mainida raudkulli ja kodukakku. Vaatlustele tuginedes loendati 2006 aastal 71 liiki linde, neist 42 kindlat või tõenäolist pesitsejat.

Lillepi park ja Kose park Lillepi park koosneb kolmest osast. Tiheda alusmetsaga niiske ala, pargi keskel avatud maastik ja üle Varsaallika oja jääv nõmme-palumets. 2006. aastal loendati 90 liiki linde, neist 40 kindlat või tõenäolist pesitsejat ja valdav enamus neist värvulised. Lillepi pargi sümbol liigiks võib nimetada ööbikut, seda eriti pargi edela osas (tiheda alusmetsaga niiske ala). Nõmme-palumetsa ala on suhteliselt liigivaene. Kaitsealustest liikidest tuleb tõenäoliste pesitsejatena mainida väike-kirjurähni, väänkaela. Toitekülalisena võib kohata kodukakku. Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, musträstas, hallrästas, pruunselg-põõsalind, punarind, rasvatihane .

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2 lk. 6 TLPA 2007 Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte

Põhja-Tallinna rohealad

Merimets Merimets on Tallinna suuremaid metsamassiive. Kuna alal leidub männikute kõrval ka lehtpuid ja lagedamaid ja niiskemaid alasid, on Merimetsa linnustik suhteliselt mitmekesine. Kokku on alal kohatud 84 linnuliiki, kellest 55 pesitsevad alal. Kaitsealuseid pesitsejaid on 3 – raudkull, lõopistrik ja väike-kirjurähn (kõik III). Merimetsas on toitumas või läbirändel kohatud 6 Linnudirektiivi liiki, kelleks on sarvikpütt (II), herilaseviu, hallpea-rähn, musträhn, valgeselg-kirjurähn (II) ja nõmmelõoke. Muudest kaitsealustest liikidest on läbirändel kohatud ka kanakulli (II), hiireviud, karvasjalg-viud ja hoburästast. Merimets on seega Tallinna mastaabis üks olulisemaid pesitsus- ja rändepeatuspaiku mitmesugustele röövlindudele. Samuti asub Merimets paljude värvuliste rändeteel. Oma osa Merimetsa linnurikkuses on ka roostikualal Kopli lahe ääres, mis ühendab Rocca al Maret ja Merimetsa ning Vesiravila tänava ja Paldiski mnt vahel Mustjõe suudmes asuval metsatukal. Lisaks sellele, et roostikus pesitseb arvukalt erinevaid, sh kaitsealuseid veelinde ja värvulisi, täidavad roostik ja metsatukk Mustjõe suudmes ka rohekoridori ülesannet, kuna ühendab Haabersti rohealasid Merimetsaga. Roostikualal, rannikul ja selle ümbruses pesitseb ja rändab läbi mitmeid kaitsealuseid linnuliike. Pesitsejateks on liigid punaselg-õgija (LD), roo-loorkull (LD), rand-, jõgi- ja väiketiir (kõik LD).

Kase park Kase pargis on kohatud 33 linnuliiki, kellest 21 võib alal ka pesitseda. Arvukaimad on rasvatihane ja metsvint. Tänu sellele, et rohi oli niitmata, suutsid 2006.a. edukalt pesitseda ka maas pesitsevad liigid, nagu lehelinnud.

Süsta park Süsta pargis on registreeritud 25 linnuliiki, kellest 14 on haudelinnud. Arvukaimad on rasvatihane ja metsvint.

Tammenukk Tammenukk on üpris linnuvaene roheala, kus registreeriti 16 linnuliiki, kuid nende pesitsemist ei olnud võimalik täiesti kindlaks määrata.

Paljassaare linnuhoiuala Paljassaare linnuhoiuala on vaieldamatult Tallinna linnurikkaim paik. 1. oktoobri 2006.a. seisuga on alal ja lähiümbruses registreeritud 210 linnuliiki. Neist 105 on registreeritud pesitsejatena, kusjuures kindlaid pesitsejaid on 58, tõenäolisi 47 liiki. Linnudirektiivi lisas I nimetatud liike on alal kohatud 39, nende hulgas ka 4 I kategooria kaitsealust liiki. II kategooria liike on registreeritud 25. Kuna vaatlusala pindala on väike, siis varieerub haudelindude liigiline ja eriti arvuline koosseis aastati küllaltki suurel määral. Eriti kõigub lindude arvukus tiheda asustusega roostikus – 8,69 - 19,38 paari/ha. Kõige enam sõltub see naerukajakate koloonia asupaigast, mis kolis igal kevadel uude kohta ja vahel pesitseb osa linde väljaspool vaatlusala piire. Kindlateks dominantliikideks tuleb lugeda ka kõrkja- roolindu, kühmnokk-luike, sinikael-parti, lauku ja rootsiitsitajat. Need kuus kolmekümnest roostikus pesitsevast liigist moodustavad keskmiselt 94% selle roostiku biotoobi haudepaaridest. Vähearvukate roostiku asukatena esinevad veel tuttvart, rästas- ja tiigiroolind,

TLPA 2007 Lisa 2 lk. 7 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte samuti väikepütt, tuttpütt, hallpõsk-pütt ja sarvikpütt. Lisaks leidis kinnitust hüübi (1-2 paari), roo-loorkulli (1-2 paari), rooruiga, taida, roo-ritsiklinnu, roohabeka ja kukkurtihase pesitsemine, kusjuures kolm viimast on kohalikku haudelinnustikku lisandunud viimastel aastatel. Lehtmetsades pesitseb 42 linnuliiki. Kuna Paljassaare puistu meenutab paiguti pigem põõsastikku, siis küündis metsade asustustihedus eri aastatel vaid 2,39-3,52 paarini/ha. Samal põhjusel moodustub küllaltki iseloomulik dominantide rühm. Märkimisväärselt madala arvukusega (0,35-0,44 paari/ha) metsvindi kannul püsivad tihedalt pruunselg- ja aed- põõsalind, samuti ööbik, salu-lehelind, karmiinleevike ja hallvares. Nende 7 liigi arvukus annab kokku keskmiselt 59% metsade haudelinnustikust. Järgnesid punarind, must- ja vainurästas, rasvatihane, harakas, metskiur, väike-lehelind jt. Hõredaid põõsastikke eelistavad nurmkana, kivi- ja kadakatäks, linavästrik, hänilane, kanepilind, rohevint ja punaselg-õgija. Samad liigid (välja arvatud viimane) esinevad ka rohu- ja jäätmaadel, kus lokaalselt pesitsevad ka väiketüll ja põldlõoke. Ranniku haudelinnustik on suhteliselt linnuvaene. Dominantideks võib lugeda kala- ja hõbekajakat ning randtiiru. Karakterliikideks on kühmnokk-luik, ristpart, hahk, liiva- ja väiketüll, merikajakas, jõgi- ja väiketiir, kivitäks, linavästrik. Paljassaare kindlatest haudelindudest peaks nimetama veel tikutajat, punajalg-tildrit, meriskit, räästa-, kalda- ja suitsupääsukest. Tallinna lahte väljasopistuv Paljassaare poolsaar asub geograafiliselt väga soodsas kohas lindude rändeteel. Lisaks pesitsemisele kasutavad paljud linnud kohalikke soodsaid olusid sügis- ja kevadrändel puhke- ja toitepeatuste tegemiseks. Vaid vähesed liigid – järvekaur, valgepõsk-lagle, rabahani, suur-laukhani – lendavad rände ajal Paljassaarest pea alati otse üle. Kevadel puhkavad ja toituvad Paljassaare ranniku lähedal avavees ja/või roostikus arvukalt mitmed veelinnud, näiteks aul, sõtkas, hahk, tuttvart, jääkoskel ja lauk. Kurvitsaliste silmapaistvalt liigirohke sügisränne algab juba juuni lõpus. Arvukamad liigid siinsel kaldamuda paljandil ning liivasel leetseljakul on liivatüll, soorüdi, tutkas ja mudatilder. Paljassaare soodsa asendi tõttu on siia mitmeid linnuharuldusi eksinud, näiteks kuninghahk, punajalg-pistrik, hallkibu, karkjalg, roosterind-tüll, suur-veetallaja, alk, krüüsel, sarviklõoke, tundrakiur, kuldhänilane, kaelusrästas ja kuld-lehelind. Et üleeuroopalise tähtsusega linnuliikide ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide soodne seisund Paljassaare linnuhoiualal säiliks ka pikas perspektiivis ning et kogu Paljassaare poolsaare arengut kujundavad otsused ei kahjustaks Paljassaare poolsaare loodusväärtusi, on Paljassaare linnuhoiualale koostatud kaitsekorralduskava, millega on kavandatud tegevusi ja ressursse linnuhoiuala kaitse-eesmärkide elluviimiseks.

Teised Tallinna uuritud rohealad

Ülemiste järve äärne mets Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, mets-lehelind, aed-põõsalind, mustpea-põõsalind, musträstas, hallrästas, punarind, metskiur ja rasvatihane . Röövlindudest on kindlad pesitsejad kanakull (II), raudkull, hiireviu ja lõopistrik. Tõenäolised pesitsejad on veel väikepistrik (I, LD), händkakk (LD) ja tuuletallaja. Teistest liikidest pakub huvi veel sabatihase, laanepüü (LD), valgeselg-kirjurähni (II, LD) ja metskurvitsa tõenäoline pesitsemine. Alal esineb läbirändajana merikotkas (I, LD) ja väike-konnakotkas (I, LD), nii toitekülalise kui läbirändajana veel kaljukotkas (I, LD) ja kalakotkas (I, LD). Toitekülalisena on kohatud ka põldtsiitsitajat (II, LD).

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2 lk. 8 TLPA 2007 Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte

Politseiaed, Koidu park, Vaikne park, Lembitu park, Tammsaare park, Cederhilmi park, Räägu park, Jüriöö park, Merivälja park. Need alad on suhteliselt linnuvaesed, kus pesitseb kuni 15 liiki ja üldse võib kohata kuni 36 liiki. Liigivaesuse põhjusteks on väga suur häirimisfaktor, pesitsemiskohtade vähesus ja/või toidu vähesus. Lisaks on need pargid võrdlemisi korrastatud ja väikesed. Kindlasti ei pesitse need 15 liiki igas pargis igal aastal. Neis parkides suudavad pesitseda inimest paremini taluvate liikide kõige urbaniseerunumad isendid. Arvukaimateks pesitsejateks on vareslased (künnivares ja hallvares). Linnustiku seisundi säilitamiseks ja parandamiseks võiks nendesse parkidesse juurde istutada tihedaid hekke, mis pakuvad kaitset ja heal juhul ka pesitsusvõimalust ning söödavate viljadega ilupuid ja –põõsaid

Õismäe tiigi ümbrus, Kivila tänava haljasalad, Arbu park ja Pirita LOV haljasala Need haljasalad on väga linnuvaesed. Ainsaks pesitsejaks on hallvares, lisaks tegutsevad seal teised sünantroopsed linnuliigid (koduvarblane, kaelushakk, kodutuvi jt). Põhjuseks on alade väiksus, haljasalade noorus, pesitsuskohtade ja piisavate toiduallikate puudumine. Kokku on neil aladel kohatud 17 linnuliiki. Linnustiku seisundi säilitamiseks ja parandamiseks tuleks aladele juurde istutada rohkem söödavate viljadega ilupuid ja –põõsaid. Nende alade väärtus rohkemate liikide jaoks tõuseb pikkamööda aja jooksul, kuna tegemist on suhteliselt noorte aladega ning märkimisväärseid muutusi linnustikus paari aastaga ei toimu.

Pirita jõeoru maastikukaitseala 2006. loendati aastal 118 liiki linde, neist 73 kindlat või tõenäolist pesitsejat. Kaitsealuseid liike kohati 32, kellest 16 on Linnudirektiivi I lisa liigid. Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint, salu-lehelind, mets-lehelind, aed-põõsalind, mustpea-põõsalind, musträstas, hallrästas, punarind, metskiur, hallvares . Tavalised on veel pruunselg-põõsalind, väike-lehelind, laulurästas, vainurästas, suur-kirjurähn, rasvatihane, leevike, talvike jt. Suurlinna jaoks huvitavatest lindudest asustavad kaitsealuseid metsi kaelustuvi ehk meigas, väike-kärbsenäpp, ööbik, väike-kirjurähn jt. Veelindudest on tavaline pesitseja sinikael-part ja jääkoskel. Haruldastest liikidest tuleb kindlate või tõenäoliste pesitsejatena mainida kanakulli (II), raudkulli, lõopistrikku, väikepistrikku (I, LD), kodukakku ja rukkirääku. Rändavatest liikidest peab esile tooma jäälindu, händkakku ja talvituvatest vesipappi, kes armastab kärestikulist Pirita jõe lõiku Lükati tee ja Peterburi tee vahel. Toitekülalistest on kõige rohkemaarvuliseks liigiks Pirita purjespordi keskuse hoonete katustel pesitsevad randtiirud.

Probleemlinnud Tallinnas Probleemlindudeks peetakse liike, kes inimestele mingitel põhjustel ei sümpatiseeri. Näiteks nad häälitsevad liiga valjult, roojavad liiga palju või ründavad inimesi. Tallinnas on nendeks peamiselt 6 liiki – naerukajakas, hõbekajakas, hallvares, hakk, künnivares ja kodutuvi.

TLPA 2007 Lisa 2 lk. 9 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2. Tallinna linnustiku uuringu kokkuvõte

Nende lindude lärmakus ja domineerimine linnapildis ei meeldi paljudele inimestele, kes süüdistavad näiteks vareseid muuhulgas ka väikelindude pesitsemise nurjamises ning peavad vastutavaks Tallinna linnustiku vaesumises. Probleemlindude osas on uuringus esitatud konkreetsed lahendused. Need on pigem korralduslikku laadi, mistõttu ei oma väljundit üldplaneeringus.

Naerukajakas Naerukajaka kolooniad on Merimetsa reoveekollektori suubla juures, Ülemiste järve ääres, Mustjõe rannas, Kakumäele ja Kopli lahel, Tallinna Loomaaia tiikidel.

Hõbekajakas 1960ndatel aastatel asus enamus kajaka Eesti populatsioonist pesitsema meresaartel ja rannikul, misjärel hakkas hõbekajaka arvukus plahvatuslikult suurenema. Suure arvukuse tõttu ammendusid looduslikud toiduvarud ning paljud isendid hakkasid tarbima inimtegevusest ülejäänud toidujäätmeid.

Künnivares Künnivarese esimesed pesitsuskolooniad tekkisid Tallinna territooriumile tõenäoliselt 20. sajandi esimesel poolel. Viimase 15 aasta jooksul pole künnivarese arvukuses muutusi esinenud. Künnivares on kõikjal üle Tallinna väikesearvuline haudelind.

Hakk Haki puhul on inimeste silmis olnud peamiseks probleemiks tema kärarikkad parved koos varestega ja ööseltsingud ning paljusid inimesi häirivad häälitsused, mis sügisest kevadeni on tihti seganud inimeste öörahu.

Hallvares Hallvarest peeti aastakümneid kahjulikuks linnuks, kes toitub „kasulike“ lindude poegadest ja sööb põldudel teravilja Kui 1970. aastatel oli Tallinna parkides keskmine asustustihedus 10- 15 paari / km2, siis 1980ndate lõpus juba 35 – 50 paari / km2

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 2 lk. 10 TLPA 2007 Lisa 3. Veekogud

Veekogud

Veekogude kirjeldus annab ülevaate Tallinna veekogudest (nn sinivõrgustikust) ning selle kujunemisest. Ajalooliste veekogude uuring valmis teemaplaneeringu taustatööna R.Nermani poolt 2006.aastal. Ajalooliste vooluveekogude sängid on digitaliseeritud ning MapInfo formaadis kohtandmetena kättesaadavad Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

Ülevaade koosneb järgmistest osadest: Vooluveekogud Seisuveekogud Allikad Ajaloolised veekogud Ülevaadet illustreerib teemaskeem 7. Veestik ning planeeringukaart Piirangud ja väärtused.

Vooluveekogud Looduslikud vooluveekogud jagunevad jõgedeks ja ojadeks. Tallinna linnas asuvad järgmised vooluveekogud: Pirita jõgi* (reg kood 10892; pikkus 105 km; valgala pindala 799 km2; avalikuks kasutuseks); Pääsküla jõgi* (reg kood 10955; pikkus 18 km; valgala pindala 40,9 km2; avalikuks kasutuseks); Kurna oja (reg kood 10931; pikkus 12 km; valgala pindala 51,8 km2; avalikuks kasutuseks); Tiskre oja (reg kood 10940; pikkus 4 km; valgala pindala 50 km2; avalikuks kasutuseks); Harku oja (reg kood 10941; pikkus 12 km; valgala pindala 30,6 km2; avalikuks kasutuseks); Vaskjala–Ülemiste kanal (reg kood 10930; valgala pindala 28,7 km2; ei ole avalikuks kasutuseks); Soone oja (reg kood 10942; pikkus 3 km; valgala pindala 7,2 km2; ei ole avalikuks kasutuseks); Hundikuristiku oja (reg kood 10938; pikkus 3,5 km; valgala pindala 7,4 km2; ei ole avalikuks kasutuseks); Apametsa peakraav (reg kood 10943; pikkus 3,5 km; valgala pindala 4,4 km2; ei ole avalikuks kasutuseks); Mustoja (reg kood 10939; pikkus 2,5 km; ei ole avalikuks kasutuseks); Varsaallika oja (reg kood 10937; pikkus 2,5 km; ei ole avalikuks kasutuseks); Mähe oja* (reg. kood 108918) Kadaka/Mäekalda oja Randvere oja Katku oja Koha oja Paljassaare ojad * reostustundlik veekogu – keskkonnaministri 16.11.1998.a määrus nr 65 Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi (RTL 1998, 346/347, 1432; 1999, 167, 2446)

TLPA 2007 Lisa 3 lk. 1 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 3. Veekogud

Mitmed vooluveekogud (Pääsküla jõgi, mõned ojad) on heitvee ja sademevee eesvooluks.

Seisuveekogud Tallinnas on järgmised seisuveekogud: Ülemiste järv (reg kood 200590; pindala 960 ha; valgala pindala 99,2 km2; looduslik järv; Tallinna joogiveeallikas, ei ole avalikuks kasutuseks) Harku järv (reg kood 200130; pindala 163,8 ha; valgala pindala 47,2 km2; looduslik järv; avalikuks kasutuseks) Raku järv (reg nr 200602; pindala 111 ha; tehisjärv, ei ole avalikuks kasutuseks) Männiku järv (reg kood 200602; pindala 20,9 ha; valgala pindala 130 km2; tehisjärv, avalikuks kasutuseks) Tooma järv (pindala 1,3 ha; looduslik järv 1; asub Lasnamäe linnaosas Väo karjääris; ei ole avalikuks kasutuseks) Pae veehoidla Shnelli tiik Kadrioru tiigid Lossi tn tiigid Siili tn tiigid Paljassaare retrojärved (Paljassaare linnualal) Õismäe tiik Ülemiste polder Nimetatud veehoidla, tiigid, retrojärved ja polder ei ole avalikult kasutatavad veekogud. Tiigid on käsitletavad eelkõige maastikukujunduslike elementidena. Tallinna lõunapiiril paiknev Männiku järvistut (Raku ja Männiku järved) on tekkinud liiva kaevandamise tagajärjel ning jääb osaliselt ka Saku valla territooriumile. Männiku järvistu vesi on tallinlaste joogiveeressurss. Saku valla üldplaneeringus on Männiku järvistu ümbrus kavandatud puhke- ja virgestusalana. Ala kuulub Tallinna rohelise vööndi koosseisu. Järvistu kohta on koostatud töö: Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressurssi säilimiseks vajalikud uuringud, AS Maves töö nr 3112. Tallinn, juuni 2004.

Allikad Tallinna allikad avanevad põhiliselt paekalda jalamil. Lepasalu (Lepistiku) allikad asuvad 2–3 m kõrguse astangu jalamil. Kuni kaheteistkümne allika vesi on pärit aluspõhja ja liivase pinnakatte piirikihtidest. Allikad toituvad Mustamäe liivikul ja Ülemiste luitestikul infiltreerunud veest. Allikate vesi moodustas varem kuus ojakest, pärast Lepasalu pargi renoveerimist 2003. aastal on neist säilinud vaid kolm. Lepasalu allikate koguvooluhulk on 1–10 l/s. Vanasti suubus allikate vesi Löwenruh forellitiikidesse, praegusajal kanalisatsiooni. Allikaala on kogu Sõpruse puiestee äärne Lepasalu sanglepapark, mis võeti looduskaitse alla 1992. aastal. Mustamäe nõlv on Nõmme liiviku osa, mille on kulutanud 15–18 m kõrguseks ja 4 km pikkuseks astanguks liustiku ja mere tegevus 11 000 aasta vältel. Nõlv koosneb 26 m paksusest kruusa- ja liivakihist, mis lasuvad Ordoviitsiumi lubjakive katval õhukesel

1 http://eelis.ic.envir.ee/w4/default.asp?topic=qry.VEEKOGU&id=-1110216928&action=view

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 3 lk. 2 TLPA 2007 Lisa 3. Veekogud moreenikihil. Seega on tegemist Põhja-Eesti paekalda maetud lõiguga. Glehni pargi allikaala paikneb Mustamäe astangu jalamil, kus kiildub maapinnale Nõmme liivikutel maa sisse imbunud vesi. Kevadel avaneb kuni 24 allikat, millest suvel tegutseb 10–12. Allikate vooluhulk on 1–3 l/s, suurimal – Rõõmuallikal kuni 10 l/s. Siinsetest allikatest algavad ojakesed, millest läänepoolsema vesi neeldub Mäepealse tänava lähistel Kivinuka karstialal. Allikavett kasutatakse ka Mustamäe basseinides. Osa Mustamäe allikate veest jõuab ülirohketoitelisse Harku järve. Alates 1992. aastast on Glehni pargi allikaala looduskaitse all ning 2004. aastal loodi Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Varsaallikad avanevad ligi 60 m pikkusel lõigul Pirita–Lasnamäe paekalda jalamil. Madalvee ajal on allikaid kaks kuni neli, suurvee ajal kümmekond. Langeallikatena toituvad need põhiliselt Lasnamäel Tondi rabas paelõhedesse valguvast veest ja avanevad alumistest lubjakivikihtidest. Allikate suurveeaegne vooluhulk on 120 l/s, madalvee ajal kuni 1 l/s. Vesi koondub ojakesse, mis suubub Tallinna lahte. Allikad on alates 1992. aastast looduskaitse all ning kuuluvad Natura 2000 eelvaliku nimestikku. Parditiik asub Sõpruse puiestee ääres Lepasalu pargist 300–500 m kirde pool Mustamäe liiviku ja Lilleküla–Pelguranna ürgoru piirkonnas. Siin valdab merelise tekkega liiv, milles vabapinnaline vesi liigub Ülemiste järve poolt Kopli lahe suunas, avanedes ka Parditiigis. Tiigi vesi suubub sademete drenaaži vooluhulgaga 2–7 l/s. Arvukate lindude elupaik renoveeriti 2005. aastal. Löwenruh park ja tiigid rajati Mustamäe tee ja Linnutee vahelisele alale juba 18. sajandil. Tiigid on allikalise toitumisega, vesi pärineb mere- ja glatsiofluviaalsetest kruus-liivadest. Tiikide eesvooluks on Kopli lahte suubuv Mustjõgi. TTÜ teedeinstituudi ja geoloogiainstituudi poolt 2003–2005 tehtud veeseire tulemusena jõuti järeldusele, et Tallinnas mõjutab allikate vett inimtegevus, eelkõige intensiivistunud transport ja Nõmmel ka kanalisatsiooni osaline puudumine. Vee kvaliteedi hindamisel kasutati analoogsete allikate seireandmete pikaajaliste vaatluste keskmisi näitajaid. Tegemist on linnaoludes säilinud loodusmaastike ja taimestikuga. Vees sisalduvad kloriidid kahjustavad tunduvalt taimestikku. Lepasalu allikate aluseline koostisega vesi sisaldab üle loodusliku fooni kloriide – madalvee ajal vähem, suurvee ajal rohkem. Leidus ka koobaltit, kaadmiumi ja pliid. Võrreldes Viidumäe looduskaitseala allikate veega sisaldub kloriide kaks kuni neli korda rohkem. Rõõmuallika neutraalse reaktsiooniga allikavee kloriidide sisaldus oli Lepasalu allikatega võrreldes kõikuvam. Ka seal leiti vees koobaltit ja kaadmiumi. Analoogsete allikate vees Lahemaa rahvuspargis Koljakul on kloriide kuni viis korda vähem. Vaadeldavatest Tallinna allikatest sisaldus kloriide kõige rohkem Varsaallikate aluselises vees. Nagu Lepasalus ja Rõõmuallikates, leidus ka seal allikavees koobaltit, kaadmiumi ja pliid. Samasuguste allikate vesi Pandiveres, Kunda tööstuspiirkonnas, Pakri saartel ja poolsaarel sisaldab kloriide kümme korda vähem. Väga suure kloriidisisaldusega oli ka Parditiigi vesi. Löwenruh pargi tiigi vee kloriidisisaldus oli väiksem kui Parditiigis, võrreldes Lepasalu allikaveega aga kaks korda suurem. Tallinna allikate vee kvaliteeti mõjutab oluliselt sademete hulk. Nii oli 2005. aasta juunikuus kõigis seirepunktides vee kloriidisisaldus vähenenud, s.t eelnenud rohke vihmaga pinnasest välja pestud. Allikavee suure reostuskoormusse tingib kindlasti tänavate-teede talvine keemiline libedustõrje. Seda näitab kloriidide suurenenud sisaldus kohtades, kus selleks pole looduslikke eeldusi. Võrreldes analoogsetes loodusoludes avanevate allikate veega on

TLPA 2007 Lisa 3 lk. 3 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 3. Veekogud

Tallinna allikate vees kloriide 4–8 korda rohkem, mis on ilmselt linnaelust põhjustatud saaste.2 Eelkõige tuleks kaitsta allikate toiteala. Vajalik on jätkata seiret, et selgitada, kas kloriidisisalduse vähenemine allikavees on ajutine või püsiv.

Ajaloolised veekogud Tallinna puhul on peaaegu kogu linna kohta olemas võrdlusmaterjal 1880. aastaga. F. Eurichi erinevates mastaapides (1:420, 1:840 ja 1:2100) koostatud mensulaplaanide näol. Paikkonniti, näiteks Kadrioru puhul on väga heaks võrdlusmaterjaliks 1823. ja 1829. aasta kaardid. Üksikute lõikude osas on lokaliseerimistööde juures kasutatud J. H. Schmidti 1855. ja 1871. aasta kaarte. Piirkondade kohta, mis jäid väljapoole tolleaegset linnapiiri, on analüüsitud 1960. aastate 1:2000 mastaabis planšette (Varsaallika, Iisaku, Hundikuristiku, Mähe ojad). Vanemad suuremas mastaabis kaardid osutusid detailsemate võrdluste jaoks sobimatuks. Silmas on peetud ka edaspidi jätkuvaid lokaliseerimisi ja uuringuid ajaloolise topograafia osas. 1960. aastate planšette oli otstarbekam kasutada ka nendes piirkondades, mille kohta polnud F. Eurichi mensulaplaanid säilinud. Lokaliseerimistööde ajal selgus, et mitmel pool olid jõe sängide osas toimunud niivõrd suured muutused, et 1880. ja 1960. aastate plaane oli isegi võimatu kokku panna. Veelgi vanemate, näiteks 17. ja 18. sajandi kaartide puhul tuli arvestada liiga suuri ebatäpsusi. Tallinna veestiku kujunemisele on suurt mõju avaldanud Tallinna linnast kõrgemal asuv Ülemiste järv. Seda järve on nimetatud ka Kuningajärveks, samuti Järveküla, Mõigu ning Paberijärveks. Normaalveeseisu korral 36,62 meetri kõrgusel asuvast Ülemiste järvest on maa sisse imbunud vesi tänu suurele kõrguste vahele leidnud rohkete allikate näol väljapääsu Lasnamäe paekalda ja Mustamäe astangute jalamil. Osa Ülemiste järve vetest on väljapääsu maapinnale leidnud ka kaugemates piirkondades, näiteks Mustamäe tee piirkonnas. Veed on alati otsinud kergemaid läbimurdekohti ning Ülemiste järv on kõige enam allikaid ja sellest ka vooluveekogusid tekitanud loode- ja läänepoolsetel aladel tänapäeva Lilleküla, Kassisaba, Tondi, Mustamäe ja Väike-Õismäe piirkonnas. Selle suure maa-ala vooluveekogudest on suurima valgalaga kahtlemata Mustjõe (ka Mustjõe oja) koos oma rohkete harudega. Üks haru sai alguse Mustamäelt, Männipargi piirkonnast ja suundus mööda praegust Mustamäe teed looklevalt Löwenruh’ pargini. See oja veestiku täiendasid ka kaugemal asunud allikad näiteks üks veerohkem allikas asus endise ABC-V juures, millest üks haru voolas praeguse Vilde 70 maja kohalt Mustamäe tee äärde ning teine haru suundus endise restorani „Kännu Kukk“ juurest üle Vilde tee ja mööda omaaegset Mooni tänavat pidi Tammsaare tee garaažide juurde. Sääse bussipeatuse juures ühines see Mustjõe oja idapoolseima haruga. Teine haru sai alguse samuti Mustamäelt, Põhja-Eesti Regionaalhaigla lähistelt ning suundus Lepistiku pargi juures üle Sõpruse puiestee ja sealt diagonaalis kuni Löwenruh’ pargini. Lisaks Mustamäe jalamil asuvatest allikatest said need ojad vett ka Tammsaare tee piirkonnas asunud rabast.

2 Kink, H., Hääl, M-L. Linna allikad Tallinnas. Eesti Loodus 2/2006, vt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1385_1376.html

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 3 lk. 4 TLPA 2007 Lisa 3. Veekogud

Löwenruh’ pargi juurest suundus oja praeguse Mustjõe ja Marja tänava nurgani. Kuna selles piirkonnas asus mitu suvemõisa, mille parkide kujundamisel rajati rohkesti tiike ja kuivenduskraave, olid algsed oja sängid 1880.-ndateks aastateks täielikult ümber kujundatud. Mustjõe veed suundusid selles piirkonnas edasi mööda erinevaid kraave. Praeguse Mustjõe ja Marja tänavate ristumise piirkonnast suundub jõgi Kopli lahte looduslikku sängi pidi. Samas erinevate detailsemate plaanide võrdlemine näitab, et aastakümnete jooksul on seegi lõik Mustjõest korduvalt muutunud. Paldiski maanteest lõuna pool viis oma veed Mustjõkke veel üks haru, mis on kandnud Sipe (ka Zipe) oja nime. See Paldiski maanteest lõunapool looklev oja hargnes Paldiski maantee ja Endla tänava ristumise kohalt Stroomi metsa, tänapäeva Pelgulinna ja Tõnismäe ning läbi Lilleküla suure kaarega Tondini. Sipe ojal oli haru, mis suundus Löwenruh’ pargi piirkonnas praeguse Mustjõe ja Marja tänavate ristumise piirkonnani. 46 suure partselli rajamine Kristiine heinamaadele muutis Mustjõe valgala ojade sänge. Inimtegevuse mõjul toimusid Mustjõe vesikonnas suured muutused juba 17. sajandi keskel, kui Kristiine heinamaadele rajati sügavaid kuivenduskraave, mis olid ühtlasi ka partsellide piirideks. Mitmel pool õgvendati endisi ojakesi ning neist kujunesid maavalduste piirid. Looklevaid partsellipiire võib leida nii detailsetelt asendiplaanidelt kui ka praegu veel loodusest. 18. sajandi plaanidel ei ulatu looklevad ojad enam Tõnismäe piirkonnani. Eriti suured muutused toimusid Mustjõe idapoolsetes harudes pärast raudteetammi rajamist 1860. aastate lõpus. Omaaegsete ojade õgvendustöid tehti eelkõige Paldiski maantee Pelgulinna poolses osas, Endla tänava lõpus ja Mustamäe tee alguses. Näiteks F. Eurichi 1880. aasta plaanide järgi suundus Sipe oja lõunapoolne haru mööda Endla ja Koskla tänavat väga tagasihoidliku looklevusega üle Kotka tänava ja raudtee Lilleküla jalgpalli staadionini ja sealt edasi Tondi piirkonnani. Selle oja ülemjooks oli seevastu säilitanud oma looklevuse. Kirjalikes allikates on seda lõiku ojast nimetatud ka Rudolfthali ojaks, mille nimi tulenes tagasihoidlikust suvemõisast Marta tänaval. Mustjõe erinevate harude äärde rajati rohkesti suvemõisaid juba rootsi ajal, sh. Mustjõe suudmes asunud Schwartzenbeck (algselt „Happels hof“). 1809. aastal ostis selle Samuel Reinhold Winckler ja rajas sellele supelasutuse. Suvemõisaid asus eriti palju Mustamäe tee ümbruses, Paldiski maantee ja Endla tänava ääres ning suurtest teedest veidi eemalgi (näiteks Duborgi ja Rudolfsthali suvemõisad). Ülemiste järvest algas Härjapea jõgi, mis oli Tallinna omaaegsetest vooluveekogudest tähtsaim. See läbi tolleaegse Tallinna lõuna- ja isaosa voolanud jõgi sai alguse Ülemiste järvest ja järve loodekallast piirava luidete jalamil asuvatest allikatest. Jõgi voolas mööda Siselinna kalmistus linnapoolset piiri ning pöördus Apostelliku õigeusu väravate läheduses kaarega Juhkentali tänava poole, moodustades selle äärde Tiigiveski paistiigi (praeguse Tiigiveski pargi piirkonnas). Ületades Juhkentali tänava kulges jõgi rööbiti Veski tänavaga Lennuki tänavani ja sealt üle Liivalaia tänava läbi Stockmanni kaubamaja territooriumi edasi pikki Maakri tänavat, seejärel edasi Tartu maantee algusest diagoonalselt üle Gonsiori tänava Narva maantee ja Pronksi tänava ristumiskohani, kust suundus mööda Jõe tänavat. Lootsi ja Ahtri tänava nurgalt suundus jõgi järsult paremale ning vähem kui 100 meetri teiselpool Uus- Sadama tänavat suubus merre. Härjapea jõge on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud juba 1363. aastal (Haryenpe). Jõgi oli juba keskajal Tallinna tööstuse hälliks. Esimene veejõul töötav veski käivitati seal 13. sajandil. 17. sajandil asus jõel 8 veskit (Ülemiste veski, paberiveski, vasepada, Tiigiveski, Jaaniveski jt.). Keskajal oli Härjapea jõgi vee- ja kalarohke. Liivapealse ja Kivisilla eeslinna elanikud kasutasid algselt tollal veel puhast jõevett joogiveena ning muul otstarbel. Koos asustuse suurenemisega halvenes järk-järgult Härjapea jõe kvaliteet. Jõgi on kandnud ka Angerja jõe nime. Linna suurenedes jõgi ja tiigid madaldusid ning reostusid. 1862. aastaks oli see muutunud niivõrd halvaks, et jõgi tunnistati roiskvee äravoolukanaliks. 1872. aasta koolerataudi puhul suleti keskaegsest veejuhtmest toituvad äärelinna kaevud, sest selgus, et tõvekolded asusid piirkondades, kus tarvitati nende kaevude vett. Kõigile sellele vaatamata piirdusid linnavalitsuse sekkumised vaid keeldudega Härjapea vett joogiveena kasutada. Veevärk toodi nendesse piirkondadesse alles aastakümneid hiljem.

TLPA 2007 Lisa 3 lk. 5 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 3. Veekogud

Härjapea jõe parempoolne lisajõgi Mardioja (ka Martini ja Püha Martini oja) algas Lubja tänava piirkonnast ja suundus Härjapea jõkke Raua tänava alguses. 1932-1934 juhiti Härjapea jõgi suures osas maa-alustesse kanalisatsioonitorudesse. Hiljem juhiti maa-alusesse kanalisatsioonikollektorisse ka Härjapea ülemjooksu ala Juhkentalis. Kuigi Tallinna vanalinnas oli mitmeid üldkasutatavaid kaeve, oli nende vesi suure lubjasisalduse (eriti Toompeal), orgaaniliste lisanduste või hooldamatuse tõttu joogiks kõlbmatu. Võib arvata, et joogiveena eelistati Karjaallika puhast vett. Arheoloogilised kaevamised Tatari ja Sakala tänaval tõendasid, et Karjaallika poolt suundusid joogiveekanalid nii Harju kui ka Karjavärava suunas. Võimalik, et kasutati ka teiste allikate vett. Tallinna jõukamad kodanikud palkasid allikavee kohaletoomiseks elukutsi veevedajaid (aquaeductores, watervorer). Mis puutub Karjaallikasse ja Karja kaevu, siis seda mainitakse kirjalikes allikates juba 14. sajandil (Karri-Quelle, Karribrunner). Allikas asus 1911. aastani Tatari 24 maja kohal ja Karjakaev asus praeguse Inglise Kolledži kõrval Pärnu maanteel. Keskaegse joogiveekanali rajamine Ülemiste järvest algas varsti pärast vastava loa saamist Taani kuningalt Waldemar IV-lt. Ülemiste järvest Tallinna linnamüürini ja sealt edasi piki linnamüüri mereni 4 km pikkuse veevarustuskanali rajamisel 1345. aastal kasutati oskuslikult ära Ülemiste järve äärse liivamäe ja selle jalamil laiuvate heinamaade loomulikku langust mere poole. Kanal ehitati lahtise veejuhtmena, mille põhi ja seinad olid laotud paest. Hiljem kaeti see võlvidega. Kanali puhastamine ja võlvide korrastamine oli töömahukas ülesanne ning see-tõttu üritati sellest kõrvale hoiduda. Juba 17. sajandil tekkisid tõsised probleemid kanali võlvkattega. Näiteks Mülleri põldude piirkonnas (Süda tänava ümbruskond) olid võlvid juba 17. sajandi keskel pikemaajalise hooldamatuse tõttu mitmes kohas sisse varisenud. Sissevarisenud kohtades käidi aeg-ajalt ujumas ning isegi ujutati hobuseid. Et takistada joogivee rikkumist otsustati kanalil asuva kaevu asemele ehitada selle kõrvale avalik kaev. Pidevad probleemid jätkusid kanali ummistamisega. 19. sajandi I poolel alustati seniste võlvide rekonstrueerimistöödega ja uute võlvide ehitamisega. Tööd kestsid 1860. aastani. Ülemiste järve vetest said alguse ka Mustamäe astangu jalamil asunud allikad. Kevadel avaneb praegugi Glehni pargi allikaalal 24 allikat, millest suvel tegutseb 10-12. Neist suurima, s.o. Rõõmuallika vesi on liiva uuristanud järsunõlvalise oru. Need allikad on Iisaku oja lätteks. Seda oja on nimetatud ka Kadaka, Kadakaküla ning Soone ojaks. Viimati nimetatud nimetus on dubleeriv, sest mõiste „soon“ tähendabki oja. Kohaliku pärimuse järgi oli 150-200 aastat tagasi oja laiuseks rahuliku voolu kohas 1 meeter ja Kadaka küla kohas veidi rohkem. Oja oli väga sopiline, millest võib järeldada, et vetevool rajas endale ise tee. Oja läbis praeguse Vana- Mustamäe piirkonnas asunud suvilate piirkonna ning võttis seal järsu suuna Kadaka küla vana tuumiku suunas. Enne seda murdis oja läbi kõrge liiva-kruusaseljandiku ja suundus Kadaka küla madalamatele heinamaadele. Kevadiste üleujutuste ajal ei leppinud oja oma kitsa sängiga ning uputas kaldad mõlemalt poolt paarisaja meetri laiuselt üle. Vaid Kadaka küla talude juures, kus maapind oli kõrgem ja oja sügavam, üleujutusi ei olnud. Harku järve pool, kus heinamaad olid madalamad, ujutas oja suures ulatuses need üle. Osa heinamaadest olid vihmase suve korral pidevalt vee all. Oli aastaid, kus oja kuivas täiesti ning Iisaku heinamaal ei saanud loomad vett juua. 20. sajandi alguseni oli Iisaku oja veevõtukohana väga tähtis. Kui igasse talusse rajati oma kaev, ei olnud sõltuvus ojast enam nii suur. Vee hulk ojas vähenes umbes poole võrra pärast seda, kui Nikolai von Glehn rajas 20. sajandi algul lätete kohale tiigid, ühendas need kanalitega ning piiras sügava kanaliga ka perekonna matmispaiga. Kadrioru ümbruse veestiku moodustasid Liiva ja Hundikuristiku oja, Peetri ning sadama veejuhe. Liiva ojal (ka Liivaoja), Katariina ojal oli mitu lätet, millest üks asus praeguse Torupilli Selveri piirkonnas. Teine läte ühines Liiva ojaga Asunduse tänava piirkonnas. Liiva ojasse suundus Kadrioru staadionist põhja pool asunud maa-alast lookleva sängiga haru, millest juba

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 3 lk. 6 TLPA 2007 Lisa 3. Veekogud ammu looduses enam jälgi pole. Teine Lasnamäe paekalda alt Liiva ojasse suunduv haru algas praeguse Vene muuseumi (L. Koidula 23) piirkonnast ning suundus Luigetiigi kesktelje kohalt edasi kuni Liiva ojani. Poska 16 juurest suundub Liiva oja mööda Poska tänavat minimaalsete looklevustega kuni Weizenbergi tänavani ning sealt suundus Poska tänava elumajade ning seejärel Narva maantee omaaegsete villade tagant merre. See on ainuke piirkond, kus Liiva oja endine säng on hästi jälgitav. Looklevuse puudumine Poska tänava kandis ja alamjooksu piirkonnas ei välista seda, et vooluveekogu oli õgvendatud. Selliste mahukate tööde tegemiseks polnud konkreetses piirkonnas probleeme, sest seal asus Vene tsaarile kuulunud loss ja park. Liiva oja juurest suundus veel 19. sajandi keskel praeguse Poska 19a ja 21 hoonete vahel diagonaalselt läbi kvartali looklev oja mere poole. Selle oja nime kohta puuduvad andmed ning tema suudme kohta on praegusel ajal vasturääkivaid andmeid, kuid kindlamad andmed on selle kohta, et oja suundus Weizenbergi 2 kohalt üle tänava Weizenbergi 11 maja suunas. Võimalik, et see oli algselt suurema vooluga, kuid pärast ulatuslikke ehitustöid Kadrioru pargis, vee hulk ojas kahanes. Kadrioru piirkonnaga on seotud veel Hundikuristiku oja (ka Kohaoja), mis algab Lasnamäelt, laskub Hundikuristikus pangaojana alla Kadriorgu, kus praegugi on veel jälgitav Joa, Kuristiku ja Oru tänava vahelises kvartalis. Oja oli 3,5 km pikk ja suundus praeguse Russalka juures merre. Lasnamäel on Hundikuristiku oja säng enamasti veeta. Sealset veestikku on mõjutanud oluliselt intensiivne ehitustegevus Lasnamäel ning Laagna tee rajamine. Peetri kanal ehk Kadrioru lossi veejuhe rajati 18. sajandi I poolel Peeter I korraldusel Ülemiste järvest Kadriorgu, varustamaks veega lossi, pargi tiike ning purskkaeve. Sellest on tänapäeval alles üksikud lõigud Lasnamäe nõlval, endise loomaaia territooriumil, kust vesi voolas Kadrioru staadioni tagusesse kraavi ning sealt edasi Liiva ojasse. Seda veesüsteemi kasutati 1923. ja 1924. aasta suurvee ajal liigvee juhtimiseks Ülemiste järvest merre. Peetri kanalist võeti vett ka 18. sajandi lõpul Lasnamäele rajatud mereväelinnaosa ehk Uuslinna jaoks (praeguse Kumu piirkonnas). Uuslinna oli majutatud kuni 7000 ohvitseri ja madrust. Veega varustamisel tekkis probleeme, kui Ülemiste järv oli madala veetasemega. Tallinna raad nõudis, et mereväelased ehitaksid Ülemiste mäele veemasina ja reservuaarihoone ning astuksid samme Ülemiste veevarude suurendamiseks. Seega nõuti juurdevee kanali ehitamist Pirita jõest. Mereväelased ehitasidki Ülemiste mäele veereservuaarihoone ning tegid geoloogilisi uurimisi Vaida-Ülemiste kanali trassil. Kanal jäi väljaehitamata, sest sõjaväelased muutsid oma asukohta. 18.-19. sajandil eksisteerinud sadama veevarustuskanal, mis kulges mööda Vesivärava ja Uus-Sadama tänavat mereni, kasutas Peetri kanali vett. Sadama veevarustuskanal algas hilisema sadamaraudtee ja Liivi oja ristumiskohal asunud lüüsihoonest, kust lüüsi vesivärava kaudu juhiti vajaduse korral vett sadamasse laevade varustamiseks, sulgedes sel puhul veevoolu Liiva ojasse. Praegune Vesivärava tänava nimi Kadriorus ongi sellest oma nime saanud. Keerulise arengulooga on praeguse Mähe piirkonna ojad. Paraku on detailset võrdlusmaterjali Mähe oja kohta säilinud vaid 1960. aastatest. Varasemad kaardid on võrdluste jaoks ebapiisava täpsusega. Ilmneb, et ligi 50 aastat tagasi oli võrreldes praeguse ajaga säilinud üllatavalt palju inimmõjutustest suhteliselt puutumata vooluveekogude lõike. Analoogiline on olukord ka Varsaallika ojaga, mille kohta puuduvad detailsed kaardid vanemast ajast. Võrdlusteks võib kasutada siingi 1960. aasta planšette, mis näitavad, et seegi vooluveekogu oli pool sajandit tagasi tunduvalt erinev praeguse aja olukorrast. Palju on muutunud ka

TLPA 2007 Lisa 3 lk. 7 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 3. Veekogud

Varsaallika Lasnamäe poolne osa, mis on intensiivse ehitustegevuse tõttu muutunud veevaeseks. Tallinna linnapiiril asuv Mõigu oja osas on detailne võrdlusmaterjal olemas vaid suudmeala kohta. Kurna-Mõigu-Lehmja peakraavi rajamisega muudeti ka Mõigu oja veestikku. Detailsemad võrdlusmaterjale on säilinud vaid 1960. aastate olukorrast. Tallinna linna territooriumil on asunud muidki kanaleid, mis on kaardimaterjali poolest ebaühtlaselt kaetud ning mille uurimine nõuab pikemat aega.

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 3 lk. 8 TLPA 2007 Lisa 4. Suvemõisad

Suvemõisad

Teemaplaneeringu käigus lokaliseeriti ajalooliste kaartide ning välitööde alusel Tallinna suvemõisad, hinnati koostöös Kultuuriväärtuste Ameti spetsialistidega nende seisund, koostati vastav tabel Exceli formaadis ning MapInfo kohtandmestik. Andmed on kättesaadavad Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. Suvemõisate asend linnaruumis on kujutatud teemaskeemil 18. Suvemõisad ning planeeringukaardil Väärtused ja piirangud.

Tähistus tabelis Lokaliseeritavus: leitavus tänases linnaruumis. Peahoone, kõrvalhoonete, rajatiste, tervikhaljastuse, põlispuude, muinsuskaitserežiimi, pärandhaljastuse ja –hoonestuse olemasolu (+), puudumine (-) või/ja kaheldavus ? Hoonestuse seisund: väga hea (++), hea (+), rahuldav (+/-), halb (-), hävinud (--) või

nimetatud tunnuste kombinatsioonid

us

ID nimi teised nimed asukoht, aadress märkused

lokaliseeritav peahoone kõrvalhooned rajatised tervikhaljastus põlispuud muinsuskaitse pärandhaljastus pärandhoonestus seisund hoonestuse 1 Sprincktal + Tondi tn 40, 42; + + + + + + + + + Haraka tn 7a 2 Dunten Tondi mõis + Tondi tn 82, 84, - + + + + - + - -/-- 86, 88, 90 3 Cederhilm's + Endla tn 61 + + + + + + + + - Höfchen 4 Wittenhof + Endla tn 77 + - - - + - - + +/- 5 Annenhof (I) Marienthal - Kuskil - - - - + ? - - ? - -- Mustamäe tee ääres 6 Gertrudenlust Boustedt - Kuskil - - - - + ? - -? - -- Mustamäe tee ääres 7 Löwenruh + Mustamäe tee 59 - + + + + - + + -- /+/ - 8 Blankenthal + Mustamäe tee 2, - - - + - ? - + - -- 4 9 Duborgh Mühlenshof - umbes Laki tn 1 ------10 Charlottenthal + Mustamäe tee 20 - - + + + - + - -- 11 Berghof Vogdti + Pärnu mnt 102 - + + + + - + + - osa hoonestust suvemõis, /+/ demonteeritud Lindheim - ja teisaldatud, praegune hoonestus pole suvemõisa aegne 12 Burchardt + Narva mnt 89, 91 + + + - + - + + + peahoone ümber ehitatud

TLPA 2007 Lisa 4 lk. 1 Tallinna rohealade teemaplaneering

Lisa 4. Suvemõisad

us

ID nimi teised nimed asukoht, aadress märkused

lokaliseeritav peahoone kõrvalhooned rajatised tervikhaljastus põlispuud muinsuskaitse pärandhaljastus pärandhoonestus seisund hoonestuse 13 Clemen- Meyer's + Oru tn 3, Joa tn + + - - + + + + +/- koosneb tinenthal Hof, 2; Narva mnt 120 kv mitmest Eggersi hoonete mõis kogumist 14 Erbe - umbes Pärnu mnt - - +? - - ? - - - -- 162 15 Fahrenholtz + Pärnu mnt 129, - + - + + - + - --/- 129B 16 Estonia - Paldiski mnt 48A ------17 Gernets Hof - umbes Paldiski ------mnt 123 18 Friedheim + Tuvi 14b + - - + + + + - + praegune hoone on ehitatud 1920. aastail, endise peahoone koopia 19 Hohenhaupt Glehni + Vana-Mustamäe + + + + + + + + + suvemõis 48 20 Juhkenthal + Juhkentali tn 58 - + + + + + + + + praegune hoonestus sõjaväe- hospidali aegne, kas midagi ka suvemõisa ajast, on segane 21 Katleri Carlova + Narva mnt, - - - - + - + - -- Katleri bussipeatusest edasi käänaku kohal 22 Kose + Kose põik tn 9, + + + + + + + + - Kose tee 9 23 Köningsthal - Toom-Kuninga - - - - + + + - + praegune tn 20a, 20b hoonestus pole suvemõisa- aegne 24 Liberty + Vabaõhumuuseu + + + - + + + - - mi tee 8, 10, 12 25 Luisenthal - umbes Luise tn - - - - - ? - - - -- 15 26 Maarjamäe Strietberg, + Pirita tee 56, 58, + + + - + + + + + Marienberg 68 76, 74, 72, 78 27 Mustjõe/ + Paldiski mnt 82, - + + - + - + + +/- Schwarzen- 82e, 82f, 82g, /-- beck 82h 28 Rocca al Mare + Vabaõhumuuseu - + + ? - + - + + +/- mi tee 12, muuseumi territooriumil 29 Seevald + Paldiski mnt 52, + + - + + + + + +/- (Seewald) 52a /-

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 4 lk. 2 TLPA 2007 Lisa 4. Suvemõisad

us

ID nimi teised nimed asukoht, aadress märkused

lokaliseeritav peahoone kõrvalhooned rajatised tervikhaljastus põlispuud muinsuskaitse pärandhaljastus pärandhoonestus seisund hoonestuse 30 Sõjamäe - ? kuskil lennuvälja -? -? -? - ? - - - -- territooriumil 31 Villa Windeck + Kose tee 5 - -? + + + - + - -- peahoone kohal selle umbkaudne koopia 32 Wittenau - umbes Narva - - - - -? - - - -- peahoone kohal mnt 70 1870 ehitatud vannimaja 33 Böcklershof - Paldiski mnt 44, - - - - +? - - - -- 46 34 Carlshof + Kose tee 55, 57; + + + - + + + + +/- plaanis Vabaõhukooli v kv peahoone tee 1 ja 3 vundamendile ehitada samas mahus uus maja 35 Rudolfsthal + Asula tn 16c; + + - + - - + + --/- Asula tn 8, 10, v v 12 kruntide taga 36 Klein + Pärnu mnt - - - - + - - - -- endisesse parki Friedrichshof 107/109; Rapla ehitatud tn 7/9 lasteaed 37 ? Tiesen- + Kotka tn 44 + - - - + ? - + + +/- hausenite suvemõis 38 Habersti - Paldiski mnt 96, - + - - + - - ? - -- linnamõis 96A, 98a 39 Gloy - Narva mnt 51 - - - - + - - - -- 40 Pfaff + Narva mnt 81 + + - + + + + + +/- kv 42 Luther + Poska 15, 17, 19 - + - + + + + + +/ praegune +/- hoonestus valdavalt ei ole suvemõisa- aegne 43 Waldfried + Kosemetsa tn 11 + - + - + - + + - 44 Tannenrode + Kose tee 27 + - - - + + + + + + 45 Andreasheim + + + - - + - + + +/- ? ? 46 Annenhof (II) + Kose tee 66 + + + + + + + + ++ 47 Fick Vick, + Sõudebaasi tee +? -? +? + + - + + - Vikimõisa 18, 21, 23 48 Fischmeister - ? - - - - ? - - - --

TLPA 2007 Lisa 4 lk. 3 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 4. Suvemõisad

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 4 lk. 4 TLPA 2007 Lisa 5. Tallinna rohealad

Tallinna rohealad

Tabelis Tallinna rohealad on valik teemaplaneeringu kaardi koostamisel kasutatud kohtteabeandmetest. MapInfo tabeli originaal on Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

Tähistus tabelis ID: roheala number planeeringukaardil Roheala tähtsus: 1 – ülelinnalise, 2 – linnaosa, 3 – asumi, 4 – kohaliku tähtsusega, 5 – muu. Roheala põhiiseloom: 1 – mets või metsalaadne, 2 – looduslik, 3 – pargilaadne. Hinnang (sotsiaalne ja ökoloogiline): 1 – väga oluline, 2 – oluline, 3 – vähemoluline. Arengusuunad: 1 – rekreatiivne, 2 – ökoloogiline, looduslik, 3 – esinduslikkus, 4 – muu.

Haabersti

hinnang

ID nimetus asukoht

htsus

rengusuund

ä

t iseloom sotsiaalne ökoloogiline a 1 Haabersti mets 1 1 1 1 1,2 89 Veskimets 1 1 1 1 1,2,3 219 Mäeküla mets 1 1 2 1 1,2 89 Veskimets 1 1 1 1 1,2,3 285 Rocca al Mare koolimets 1 1 1 1 1,2 198 Mustjõe rannaroostik 1 2 3 1 2 264 Tiskre rannaroostik 1 2 3 1 2 295 Kõrgepinge tänava rohekoridor 1 2 1 2 1,2 315 Mustjõe oja rohevöönd 1 2 2 1 2 359 Harku järve kaldaala 1 2 1 1 1,2 360 Tiskre oja 1 2 1 1 1,2 280 Rocca al Mare 1 3 1 1 1,2,3 209 Pikaliiva mets 2 1 2 1 1,2 279 Kakumäe mets 2 1 1 1 1,2 95 2 1 2 2 1,2 90 Haabersti ringi haljasala 2 2 3 2 2 277 Kakumäe läänerannik 2 2 1 2 1,2 281 Kakumäe idarand 2 2 1 1 1,2 358 Rannamõisa tee kaitsehaljastus 2 2 2 1 1,2 199 Hans Lepa puukool-aed 2 3 2 1 2,3 286 Õismäe tiigi ümbruse puhkeala 2 3 1 2 1,2,3 80 Vana-Rannamõisa tee 33/35 3 1 2 2 2 85 Lesta tee 3 1 1 1 1,2 86 Sooranna 14 3 1 2 2 1,2 210 Pikaliiva metsatukad 3 1 2 2 1,2 211 Pikaliiva metsatukad 3 1 2 2 1,2 212 Pikaliiva metsatukad 3 1 2 2 1,2 282 Tanuma 3 1 1 1 1,2

TLPA 2007 Lisa 5 lk. 1 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5. Tallinna rohealad

hinnang

ID nimetus asukoht

htsus

rengusuund

ä

t iseloom sotsiaalne ökoloogiline a 296 Veskimäe metsatukk 3 1 2 2 1,2 200 Kilu/Kakumäe tee 3 1 1 1 1,2 201 Kakumäe tee (47) 3 1 1 1 0 278 Kakumäe sanglepik 3 1 2 2 2 283 Õismäe raba 3 1 1 1 1,2 357 Rannamõisa tee 18C 3 1 3 2 1,2 356 Rannamõisa tee 14D 3 2 3 2 2 374 3 3 1 3 2,3 82 Mirta 16 4 1 2 2 2 83 Suurevälja 16 4 1 2 2 2 203 Künkamaa tn 1 4 1 3 2 2 270 Vabaõhumuuseumi tee 41 4 1 2 2 2 284 Vabaõhumuuseumi tee 49a 4 1 2 2 2 204 Tiskre tee 36/Rannamõisa tee 32 4 1 2 1 1,2 206 Rannamõisa tee 36B 4 1 2 1 1,2 81 Käba 5 4 2 2 2 2 205 Kristeni tn 22 4 2 3 2 2 271 Vabaõhumuuseumi tee 47 4 2 3 2 2 93 5 2 2 216 5 2 2 221 5 2 2 222 5 2 2 223 5 2 2 273 5 2 2 84 5 2 2 4 87 Ratsaspordibaasi arenguala 5 2 2 4 94 5 2 2 4 202 Rannamõisa tee 50/52 5 2 2 4 207 Kakumäe tee 8a,8d 5 2 2 4 208 Saviliiva tee 5 2 2 4 220 5 4 265 Tindi 1 5 2 2 4 266 Vabaõhumuuseumi 81 5 2 2 4 272 5 2 2 4 275 5 2 2 4 276 5 2 2 4 309 5 4 Kesklinn 101 Ülemiste järve äärne mets, Järve mets 1 1 1 1 1,2 102 Järve mets 1 1 1 1 1,2 330 Ülemiste järve äärne mets 1 1 2 1 2 331 Ülemiste järve äärne haljasala 1 1 2 1 2 374 Ülemiste järve äärne mets, Järve mets 1 1 1 1 1,2 62 Hundikuristiku 1 2 1 1 1,2,3 253 Keskhaigla haljasala 1 2 1 2 1,3

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5 lk. 2 TLPA 2007 Lisa 5. Tallinna rohealad

hinnang

ID nimetus asukoht

htsus

rengusuund

ä

t iseloom sotsiaalne ökoloogiline a 256 Mäekalda haljasala 1 2 2 2 1,3 348 Maarjamäe klindi haljasala 1 2 1 1 1,2 2 Tammsaare park 1 3 1 2 3 3 Kanuti aed 1 3 1 2 3 4 Toompark 1 3 1 2 1,3 5 Tornide väljak 1 3 1 2 1,3 7 Virumägi ehk Musumägi 1 3 1 2 3 8 Harju tn haljasala 1 3 1 3 3 9 Roheline turg 1 3 1 2 3 45 Fahle aed 1 3 2 2 3 46 Kadrioru park, Russalka 1 3 1 1 1,2,3 52 Kuberneriaed 1 3 1 2 3 53 Taani Kuninga aed 1 3 1 2 3 54 Tõnismäe haljak 1 3 1 3 3 61 Skoone bastion 1 3 1 2 1,3 63 Hirvepark 1 3 1 1 1,3 64 Kaarli puiestee 1 3 1 2 3 65 Harjumägi 1 3 1 1 1,3 88 Toompea nõlva haljasala 1 3 3 2 3 135 Rannavärava mägi 1 3 1 2 3 136 Margareeta aed 1 3 1 2 3 137 Islandi väljaku haljak 1 3 1 3 3 138 Teatri väljaku esplanaad 1 3 1 2 3 139 Jaani kiriku haljak 1 3 1 2 3 140 Rävala puiestee 1 3 2 3 3 141 Lindamägi 1 3 1 2 3 142 Harjuoru 1 3 1 2 1,3 143 Nunne haljak 1 3 2 2 3 144 Komandandi aed 1 3 1 2 3 145 Seitsme Linnuse park 1 3 1 2 3 177 Hõlmikpuu haljak 1 3 2 1 3 179 1 3 2 2 3 252 Keskhaigla haljasala 1 3 1 2 1,3 255 Juhkenthali mõisapark 1 3 3 1 1,3 329 Saksa sõjaväekalmistu 1 3 1 2 3 332 Kadrioru park 1 3 1 1 1,2,3 333 Kino "Kosmos" haljasala 1 3 2 2 3 346 Lauluväljak 1 3 1 2 1,3 48 Siselinna (Sõjaväe) kalmistu 1 3 1 1 3 49 Siselinna Nevski kalmistu 1 3 1 1 3 50 Siselinna (Vana-Kaarli) kalmistu 1 3 1 1 3 134 Maarjamäe memoriaal 1 3 1 2 3 78 Järvevana tee äärne metsa-ala 2 1 2 1 2 147 Berghofi suvemõisa park 2 2 2 2 3 178 2 2 1 2 3

TLPA 2007 Lisa 5 lk. 3 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5. Tallinna rohealad

hinnang

ID nimetus asukoht

htsus

rengusuund

ä

t iseloom sotsiaalne ökoloogiline a 14 Tiigiveski park 2 3 2 2 1,3 15 Poolamägi 2 3 2 2 1,3 51 Tuvi park 2 3 2 2 1,3 166 2 3 2 2 3 176 Kreutzwaldi haljak 2 3 1 2 1,3 250 Õnnepalee esine haljak 2 3 1 2 3 336 2 3 1 3 3 340 Nunne haljak 2 3 2 2 3 6 Falgi park 2 3 2 2 3 12 Politseiaed 2 3 1 2 1,3 13 Lembitu park 2 3 1 2 1,3 370 Paevälja haljasala 2 3 1 2 1,2,3 163 Joa 1 metsatukk 3 1 2 2 2 146 Vineeri trammiringi haljak 3 2 3 3 3 162 Oru tn haljak 3 2 2 2 3 170 3 2 2 2 3 172 3 2 2 2 2,3 182 Asula tn haljasala 3 2 2 1 1,2,3 251 3 2 2 2 3 10 Kodu park 3 3 2 2 1,3 11 Koidu park 3 3 2 2 1,3 168 3 3 2 3 3 169 Kompassi plats 3 3 1 3 3 246 Marta rist 3 3 2 3 3 167 4 2 2 3 3 173 4 2 2 2 1,3 183 4 2 2 2 3 171 4 3 2 2 3 174 4 3 2 2 3 180 4 3 2 2 3 181 Asula tn 11 lõunas 4 3 2 3 3 184 Koidu (52) bussipeatuse haljak 4 3 2 3 3 175 4 3 2 2 3 185 5 2 2 4 254 5 2 2 4 258 5 2 2 4 259 5 2 2 4 260 5 2 2 4 334 5 4 Kristiine 41 Liimi park 2 3 2 2 3 42 Löwenruh' park 2 3 2 2 1,3 366 Tondi park 3 2 2 2 1,3 16 Cederhilmi park 3 3 2 2 3 17 Räägu park 3 3 2 2 1,3

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5 lk. 4 TLPA 2007 Lisa 5. Tallinna rohealad

hinnang

ID nimetus asukoht

htsus

rengusuund

ä

t iseloom sotsiaalne ökoloogiline a 365 Kotkapoja haljak 3 3 2 2 1,3 18 Dunteni park 3 3 2 3 1,3 77 Mustamäe tee 59 4 1 2 2 2,3 247 Laki tn haljasala 4 2 2 2 1,2 76 Muti haljak 4 3 2 3 1,3 Lasnamäe 165 Väo rohekoridor 1 1 2 1 1,2 354 Pirita jõe org (lõunaosa) 1 1 1 1 1,2 372 Mõigu polder 1 1 3 1 1 66 Pae park 1 2 1 2 1,2,3 103 Tondiraba-Pirita jõeoru rohekoridor 1 2 1 2 1,3 310 Tondi raba 1 2 1 1 1,2 347 Kadrioru-Tondiraba rohekoridor 1 2 2 2 1,3 34 Jüriöö park 1 3 2 2 3 104 Ümera metsatukk 2 1 1 2 1,2,3 106 Sinimäe mets 2 1 2 1 1,2 35 Arbu park 2 3 1 2 1,3 164 Punase tänava haljasala 2 3 1 2 1,3 257 Pae tn haljasala 2 3 2 2 3 114 Läänemere tee metsatukk 3 1 2 1 2 112 Mustakivi-Mahtra haljak 3 2 2 2 1,3 115 3 2 2 2 1,3 116 3 2 2 2 1,3 118 Katleri haljak 3 2 2 2 1,2 261 3 2 2 2 1,3 262 3 2 2 2 1,3 312 Mustakivi-Kivila haljak 3 2 2 2 1,3 313 Priisle tee-Narva mnt haljak 3 2 2 2 1,2,3 320 Kuuli/Punase tn haljasala 3 2 3 2 1,2 107 Mahtra park 3 3 1 3 1,3 108 Mahtra haljak 3 3 2 3 3 109 Mahtra-Raadiku haljak 3 3 2 2 3 110 Raadiku 1 3 3 2 2 3 111 Raadiku haljak 3 3 2 2 3 113 Kihnu haljak 3 3 1 2 1,3 214 Asunduse park 3 3 1 2 1,3 311 Dvigateli park 3 3 2 2 3 343 Vormsi park 3 3 1 2 1,3 341 4 105 Ümera 50a 4 2 2 2 1,2 47 Ülemiste trammiringi haljak 4 2 3 3 3 215 Peterburi tee 6/8 vaheline haljak 4 3 2 3 3 339 Killustiku haljak 4 3 2 2 3 342 Lindakivi-Kalevipoja haljak 4 3 2 2 1,3 344 4 3 2 3 3

TLPA 2007 Lisa 5 lk. 5 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5. Tallinna rohealad

hinnang

ID nimetus asukoht

htsus

rengusuund

ä

t iseloom sotsiaalne ökoloogiline a 345 4 3 2 3 1 94 5 4 101 5 4 Mustamäe 291 Üliõpilaste parkmets 1 1 1 1 1,2 292 Sütiste parkmets 1 1 1 1 1,2 293 Kadaka mets 1 1 1 2 1,2 21 Männipark 1 3 1 2 1,2,3 19 Parditiigi park 2 1 1 1 1,2,3 20 Lepistiku park 2 1 1 1 1,2 294 IV mikrorajooni mets 2 1 1 2 1,2 245 Retke tee äärne haljasvöönd 2 2 1 2 1,2,3 56 III mikrorajooni metsatukk 3 1 2 2 2 75 Mustjõe org 3 2 2 2 1,2 297 Raja tn haljasalad 3 2 2 2 2,3 362 Keskuse 4, 4a, 6 3 2 2 2 1,2 364 Tammsaare tee paralleel 3 2 2 2 1 307 3 2 2 2 1,2 96 II mikrorajooni haljasala 3 3 1 3 1,2,3 55 Retke tee metsatukk 4 1 3 2 2 92 Kadaka tee 72b 4 1 3 2 2 97 Eesti Energia aed 4 1 3 2 2 363 Vilde tee 52 4 2 2 2 1,2 98 Burmani aed 4 3 2 2 3 Nõmme 28 Valdeku park 1 1 1 1 1,2 67 Hüppetorni mets 1 1 1 1 1,2 68 Rahumäe mets 1 1 1 1 1,2 69 Kuusiku mets 1 1 1 1 1,2 70 Liiva mets 1 1 2 1 1,2 287 Kivinuki mets 1 1 1 1 1,2 288 Rõõmuallika mets 1 1 1 1 1,2 289 Glehni mets 1 1 1 1 1,2 290 Glehni park 1 1 1 1 1,2,3 301 Harku (Pääsküla) mets 1 1 1 1 1,2 302 Pääsküla rabamets 1 1 1 1 1,2 305 Pääsküla raba ja mets 1 1 1 1 1,2 317 Raudalu mets 1 1 2 1 1,2 242 Männiku puhkeala 1 2 1 1 1,2 57 Hiiu Rahu kalmistu 1 3 1 1 3 59 Rahumäe kalmistu 1 3 1 1 3 60 Liiva kalmistu 1 3 1 1 3 274 Rahumäe kalmistu 1 3 1 2 3 27 Janseni puiestik 2 1 1 1 1,2

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5 lk. 6 TLPA 2007 Lisa 5. Tallinna rohealad

hinnang

ID nimetus asukoht

htsus

rengusuund

ä

t iseloom sotsiaalne ökoloogiline a 29 Võidu puiestik 2 1 1 1 1,2 228 2 1 1 2 1,2 25 Hiiu park 2 1 1 1 1,2,3 26 Sanatooriumi parkmets 2 1 1 1 1,2,3 230 Veskimöldre rohekoridor 2 1 1 1 1,2 306 Vabaduse parkmets 2 1 1 1 1,2,3 238 2 2 3 3 1,2 71 Õie park 2 3 1 2 3 79 Oravamäe park 2 3 1 1 1,2,3 304 Pääsküla rekultiveeritav prügila 2 4 3 3 1,2,3 72 Lootuse tänava metsatukk 3 1 2 2 1,2 227 Sõnajala tn metsatukk 3 1 2 2 1,2 229 Põdra tn mets 3 1 2 1 1,2 236 Rännaku puiestik 3 1 2 2 1,2 300 Kalda tn mets 3 1 2 1 1,2 303 Laaniku rohekoridor 3 1 2 2 1,2 58 Lossi lodumets 3 1 2 2 1,2 73 Vabaduse parkmets Sihi 94 3 1 2 2 1,2 100 Tihniku metsatukk 3 1 1 1 1,2 319 Vana karjääri mets 3 1 2 2 1,2 74 Tervise haljastu 3 2 2 2 1,2 298 Harku raudtee rohekoridor 3 2 2 2 1,2 22 Keskuse park 3 3 2 2 3 23 Keskuse park 3 3 2 2 3 24 Kiige park 3 3 2 2 3 91 Pääsküla jaama haljasala 3 3 2 2 2,3 240 Hiiu tn haljasala 3 3 2 2 2,3 99 Torni 4 4 1 2 2 2 225 Hommiku/Särje metstukk 4 1 2 2 2 231 Palusambla/Möldre tee metsatukk 4 1 2 2 1,2 232 Saarvahtra metsatukk 4 1 2 2 2 239 Risti 2x 4 1 2 2 1,2 243 Adra tn metsatukk 4 1 2 2 1,2 244 Päikese pst 61a 4 1 3 2 2 226 Tammiku haljasala 4 2 2 2 1,2 233 Saagi tn haljasala 4 2 3 3 2 234 4 2 2 2 1,2 235 4 2 2 2 1,2 237 Tungla haljasala 4 2 2 2 2 299 Tammepärja metsatukad 4 2 2 2 1,2 148 Ilo-Liiva park 4 3 2 3 1,3 241 Valdeku-Lootuse ristmiku haljak 4 3 3 3 3 318 Mai park 4 3 2 2 3 224 Särje arenguala 5 2 2 4

TLPA 2007 Lisa 5 lk. 7 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5. Tallinna rohealad

hinnang

ID nimetus asukoht

htsus

rengusuund

ä

t iseloom sotsiaalne ökoloogiline a Pirita 149 Merivälja tee äärne mets 1 1 2 1 1,2 160 Pirita rannamets 1 1 1 1 1,2 349 Varsaallika mets 1 1 2 1 1,2 353 1 1 1 1 1,2 361 Pirita jõe org 1 1 1 1 1,2 361 Pirita jõe org 1 1 1 1 1,2 117 Klindi rohekoridor 1 2 2 2 1,2 322 Viimsi raudtee kaitsevöönd 1 2 2 2 1,2 324 Mähe oja rohekoridor 1 2 2 1 2 350 Mähe oja rohekoridor 2 1 2 2 1 2 133 TOPi haljasala 1 3 1 2 1,3 43 Metsakalmistu 1 3 1 2 3 44 Pärnamäe kalmistu 1 3 1 2 3 321 2 1 1 1 1,2 161 Kose mets 2 1 2 1 1,2 131 Kosemetsa tee haljak Kosemetsa tee 11b 2 2 2 2 36 Lillepi park 2 2 1 1 1,2,3 37 Merivälja mänguväli 2 3 1 2 1,3 38 Merivälja park 2 3 1 2 1,3 119 Puhkekooli haljak 2 3 1 2 1,2 130 Purde tänav 2 3 2 2 1,3 327 Jahtklubi haljak 2 3 2 2 3 120 Karukella haljak 3 1 2 2 1,2 121 3 1 2 2 2 150 Palderjani tee metsatukk 3 1 2 2 1,2 155 3 1 2 2 1,2 157 Lehiku tee hobukastanisalu 3 1 2 1 1,2 126 Varsaallika 6a 3 2 2 2 1,2 129 Varsaallika haljasala 3 2 2 2 1,2 151 Aianduse tee haljak 3 2 2 2 1,2 323 3 2 1 2 1,2,3 39 Pirita keskuse haljak Kloostrimetsa tee 2 3 3 2 3 3 328 3 3 1 2 3 153 Rukkilille metsatukk 4 1 2 2 1,2 154 Suislepa haljak 4 1 2 2 1,2 325 4 1 2 2 2 122 4 2 2 2 2 123 4 2 2 2 2 124 4 2 2 2 2 125 4 2 3 3 2 127 Varsaallika rohevöönd 4 2 3 1 2 128 4 2 2 2 1,2 152 Maikellukese tee 4 2 2 2 2,3 158 Paakspuu tee haljak 4 2 2 2 1,2

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5 lk. 8 TLPA 2007 Lisa 5. Tallinna rohealad

hinnang

ID nimetus asukoht

htsus

rengusuund

ä

t iseloom sotsiaalne ökoloogiline a 159 4 2 2 2 2 326 4 2 2 2 2 156 5 2 2 132 5 2 2 4 263 5 2 2 4 314 5 4 351 5 4 352 5 4 Põhja-Tallinn 316 Hipodroom 1 1 2 1 40 Merimets 1 1 1 1 1,2 187 Merimets 2 1 1 1 1 1,2 188 1 2 1 1 1,2 192 Paljassaare puhkeala 1 2 1 1 1,2 193 Maleva tn 4 1 2 1 2 1,2,3 268 Paljassaare linnuhoiuala 1 2 2 1 1,2 269 1 2 1 1 1,2 267 Stroomi rand 1 3 1 2 1,3 338 Süsta park 2 1 2 2 1,2,3 33 Tammenukk 2 2 2 2 1,2 30 Kalamaja kalmistupark 2 3 1 2 1,3 32 Kase park 2 3 1 1 1,2,3 186 Sõle tn rohekoridor 2 3 1 2 3 335 2 3 1 3 3 355 Sõle tn rohekoridor 2 3 1 2 3 31 Kopli kalmistupark 2 3 1 2 1,3 189 Kolde puiestee skväär 2 3 1 2 3 217 3 249 Paljassaare põik 16 lõunas 3 2 3 2 1,2 194 Randla 16 lõunapool 3 3 2 2 3 195 Lõime skväär 3 3 1 2 3 196 Kangru tn 7 4 3 2 3 3 197 Sõle tn 67 4 3 2 3 3 367 5 4 368 5 4 369 5 4 190 5 2 2 4 191 5 2 2 4 248 5 2 2 4 308 Seevaldi arenguala 5 4 337 5 4

TLPA 2007 Lisa 5 lk. 9 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5. Tallinna rohealad

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 5 lk. 10 TLPA 2007 Lisa 6. Maakattetüüpide bilanss

Maakattetüüpide bilanss

Tabelisse Maakattetüüpide bilanss on koondatud ülevaade Tallinna 1:10 000 aluskaardi maakattetüüpidest ülelinnaliselt ning teemaplaneeringu kaardil kujutatud rohealade piires.

Tallinn Rohealad ha % ha % Teed ja väljakud kokku 3738,7 24,3% 345,0 6,5% kõvakattega teed ja väljakud 3278,6 21,3% 192,5 3,6% vett läbilaskva kattega teed ja väljakud 460,2 3,0% 152,5 2,9% Valdavalt kõrghaljastusega alad 3484,1 22,7% 2735,7 51,4% Muud alad (õuealad, rohumaad) 7782,4 50,6% 2008,8 37,8% aia-, rohu-, põllumaa 6216,8 40,4% 1605,3 hoonetealune pind 1287,7 8,4% Veekogud ja märgalad (järvedeta) 372,2 2,4% 229,3 4,3% roostik 176,5 147,7 märgala 52,2 26,6 Kokku 15377,4 100,0% 5318,8 100,0% 34,6%

TLPA 2007 Lisa 6 lk. 1 Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 6. Maakattetüüpide bilanss

Tallinna rohealade teemaplaneering Lisa 6 lk. 2 TLPA 2007