Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

LAEKVERE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013-2025

Laekvere 2013 1

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

SISUKORD

SISUKORD ...... 2 1 SISSEJUHATUS...... 3 1.1 ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED...... 3 1.2 ARENGUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA ...... 3 1.3 ARENGUKAVA MUUTMISE PROTSESS ...... 4 2 LAEKVERE VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2008-2015 ...... 4 3 LAEKVERE VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ...... 5 3.1 VÄLISKESKKOND ...... 5 3.2 SISEKESKKOND ...... 6 3.2.1 Rahvastik ja asustus ...... 6 3.2.2 Ettevõtlus ja tööhõive ...... 7 3.2.3 Maakasutus, tehniline infrastruktuur ja keskkonnakaitse ...... 8 3.2.4 Sotsiaalne infrastruktuur, tervis, vaba aeg ja sotsiaalne kaitse ...... 12 3.2.5 Finantsolukord ...... 16 3.2.6. Omavalitsuse poolt pakutavad teenused ...... 17 3.3 KOONDHINNANG VALLA ARENGUTASEMELE ...... 18 4 LAEKVERE VALLA STRATEEGILISE ARENDAMISE MUDEL ...... 21 4.1 LAEKVERE VALLA VISIOON 2025 ...... 21 4.2 OMAVALITSUSE MISSIOON VALLA ARENDAMISEL ...... 21 4.3 VALLA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 21 4.4 LAEKVERE VALLA STRATEEGILISED EESMÄRGID JA ÜLESANDED 2013-2025 ...... 22 5 INVESTEERINGUTE PRIORITEEDID ...... 26 6 LAEKVERE VALLA VÕIMALIKUD STSENAARIUMID HALDUSREFORMI KORRAL ...... 27 7 ARENGUKAVA MUUTMINE JA TÄIENDAMINE ...... 29

2

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

1 SISSEJUHATUS

1.1 ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED

Laekvere valla arengukava on strateegiline juhis omavalitsuse tegevuse suunamiseks. Käesolev dokument annab tervikliku ülevaate valla prioriteetidest, fikseerib põhieesmärgid ning loob eeldused valla arengu stabiilsusele ja järjepidevusele.

Olulisteks põhimõteteks on arengukava elluviidavus, suunatus valla pikaajalisele, stabiilsele, säästlikule ja tasakaalustatud arengule ning maksimaalne arvestamine erinevate valdkondade vajadustega.

1.2 ARENGUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA

Käesolev arengukava on perioodi 2013-2025 muudetud ja kaasajastatud versioon. Arengukava muutmisel tugineti strateegiliste arengudokumentide analüüsile ning volikogu komisjonide aruteludele. Arengukava muutmine algatati vallavolikogu 2016. aasta 29. märtsi otsusega ning see lähtus kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevatest nõuetest ning Laekvere Vallavolikogu 29. detsembri 2015 määrusest nr 17 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise kord“. Valla arengukava tuleb koostada perioodiks, mil vallal on rahalisi kohustusi, Laekvere valla konsolideeritud laenukoormus on aastani 2025, sellest tulenevalt pikendatakse arengukava lõpptähtaega aastani 2025. Eelnevalt kehtis Laekvere vallas aastateks 2013-2020 koostatud arengukava. Arvestades suurte muudatustega eesseisva haldusreformi läbiviimisel, oleme arvestanud selles arengukavas kohaliku kogukonna ja praeguse valla juhtivorgani nägemust Laekvere, kui ühendatud suurvalla ühe osa vajadustest ja suundumistest juba uues vallas. Käesolevas arengukavas on võrreldes 25.09.2012 kinnitatud arengukavaga tehtud järgmised muudatused:  lisatud on 2014 ja 2015 arvandmed ning kaasajastatud on hetkeolukord;  lisatud perioodidel 2013-2015 valmis saanud objektid ja tegevused;  lisatud on laekunud ettepanekud;  lisatud on võimaliku haldusreformi suundumused. Arengukava annab suunad, ajakava, tööjaotuse ja juhtimise alused soodsa elukeskkonna saavutamiseks. Sellest tulenevalt on arengukava jaotatud kuueks valdkonnaks: 1. Laekvere vald kui organisatsioon. 2. Elu- ja puhkekeskkond. 3. Ettevõtluskeskkond. 4. Keskkonnakaitse. 5. Kogukondlike suhete arendamine. 6. Haldusreformi võimalikud valikud

Arengukava lähtub Eesti Vabariigi õigusaktidest ja valla põhimäärusest. Arengukava koos üldplaneeringuga on aluseks omavalitsuse tegevusele, eelarvete koostamisele, investeeringute- ja rahastamistaotlustele ning erinevate valdkondade detailsematele arengukavadele ning planeeringutele. Arengukava täiendatakse ja selle täitmist analüüsitakse igal aastal.

3

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

1.3 ARENGUKAVA MUUTMISE PROTSESS

Arengukava muudetakse Laekvere Vallavolikogu 29. detsembri 2015 määruse nr 17 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise kord“ kohaselt. Kava muutmise vajadust ja elluviimise edukust hindab volikogu regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Kokku kestis arengukava muutmise protsess 5 kuud. Strateegilise osa koostamine leidis aset maist septembrini 2016.

Arengukava muutmise meeskond koosnes: a) juhtgrupist, kuhu kuulusid Laekvere Vallavolikogu eelarvekomisjoni liikmed; b) vallavalitsuse ametnikest.

Avalikkusele on muudetud arengukava projekt tehtud kättesaadavaks valla kodulehel, vallavalitsuses ning raamatukogus.

2 LAEKVERE VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2008-2015

Aastatel 2008-2015 saavutati Laekvere valla arengukava täitmisel järgmisi olulisemaid tulemusi:  Valla säilitamine omavalitsusüksusena.  Stabiilne juhtimine.  Hea koostöö MTÜde ja vallavalitsuse vahel.  Hea koostöö VIROL-i ja PAIK-i tasandil.  Vallavalitsuse strukturaalsed muudatused.  Rakvere-Muuga-Laekvere valgusoptilise kaabli rajamine.  Uute puurkaevude puurimine.  Piirkonna keskkonnajärelevalve inspektori palkamine.  Venevere avaliku veekogu hooldamine ja parendamine, taastamine – suvitus- ja puhkekoha arendamine.  Lastele mänguväljakute rajamine Laekvere Lasteaia territooriumile.  MTÜ-le Laekvere Jahimeeste Ühing kuuluva litsentseeritud jahilasketiiru väljaarendamine – laskespordi, jahiturismi ja vabaajakeskuse loomine.  Lasteaed-päevakeskuse renoveerimine, mängu(sõime)rühma moodustamine, suvise päevahoiurühma loomine.  Päevakeskuse loomine Laekvere lasteaia ruumidesse.  Muuga pargi rekonstrueerimise projekti koostamine.  puhkeala rajamise projekti koostamine.  Muuga biopuhasti rekonstrueerimine ning vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimistööd.  Ohtlike jäätmete konteineri paigaldamine Laekvere alevikku.  Laekvere valla veemajandusprojekti elluviimine.  Laekvere külakeskuse rekonstrueerimine (sauna remont, katuse vahetus)  külamaja valmimine koostöös kolmanda sektoriga.  Venevere seltsimaja rekonstrueerimine koostöös kolmanda sektoriga.  Muuga mõisa katuse rekonstrueerimine ja ventilatsiooni korrastamine  Muuga mõisa keskküttesüsteemide ja trasside rekonstrueerimine.  LEADER programmis osalemine.  Muuga mängu- ja spordiväljakute rajamine  Kergliiklustee rajamine Laekverest Moora  Laekvere raamatukogule uute ruumide väljaehitamine vallamaja (külakeskuse) ruumidesse

4

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

 Külade (Muuga, Moora, Rahkla, Paasvere ja Venevere) veeprojekti elluviimine  Hajaasustuse programmis osalemine  Maade munitsipaliseerimine  Teede munitsipaliseerimine Varem kavandatud tegevustest on eelarveliste vahendite vähesuse tõttu edasi lükkunud järgmiste tegevuste ja investeeringute elluviimine:  Pangaautomaadi paigaldamine valla keskusesse.  Jäätmejaama rajamine Laekveres.  Muuga pargi rekonstrueerimine.  Kellavere puhkeala rajamine.  Vabaaja koha sisustamine Rahkla söökla baasil.  Noorte vaba aja keskuse uuendamine Laekvere alevikus.  Laekvere Rahva Maja täielik renoveerimine ja sisustamine.  Laekvere Pritsikuuri kasutuselevõtmine Laekvere Rahva Maja suviste ettevõtmiste kohana.  Jõusaali rajamine Laekvere külakeskuse I korrusele.  Laekvere külatiigi taastamine.  (Vainu-metsa) ja Rahkla (Silvere) lubjapõletusahjude korrastamine, atraktiivseks muutmine ja viidastamine.  Vabatahtliku tuletõrjujate ühingu loomine.  Bussiootepaviljoni ümberviimine.  Asulate tänavavalgustuse rekonstrueerimine(Mõned lõigud uuendatud).  Muuga mõisa fassaadi renoveerimine.  Laekvere valla sotsiaalkorterite remont.  Uute soojatrasside ehitamine.  Hooldekodu rajamine erainitsiatiivil.

3 LAEKVERE VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED

3.1 VÄLISKESKKOND Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2016. aastal 2% ja 2017. aastal 3%. Ekspordi kasv taastub käesoleval aastal ja kiireneb järgnevatel aastatel järk-järguliselt ning kooskõlaliselt ekspordipartnerite majanduskasvuga. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016. aastal sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema.

Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3% aastas, tuginedes nii ekspordile kui ka sisenõudlusele. Sisenõudluse kasvu toetab ka 2016. aastal kõige rohkem eratarbimine, kuid selle kasvutempo aeglustub eelneva aastaga võrreldes. 2017. aastal peaks eratarbimise reaalkasv aeglustuma veelgi palgakasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu. Tarbimise kasvutempo aeglustumine on tingitud kasutatava tulu kasvu pidurdumisest.

2015. aastal toetas elanike ostujõudu lisaks kiirele brutopalgatulu kasvule ka maksuvaba tulu tõus, tulumaksumäära langetamine ning oluliselt kasvanud peretoetused. Lisaks jätkust mootorikütuste hinnalangus, mis võimaldas inimestel rohkem kulutada muudele kaupadele ja teenustele.

Investeeringute mahu kahanemine jätkus 2015. aastal kiirenevas tempos. 2015. aastal panustas langusesse ettevõtlussektor, samas suurenesid nii valitsemissektori kui ka kodumajapidamiste

5

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

investeeringud. Ettevõtlussektori vähenevaid investeeringuid võis eelmisel aastal seletada erakordselt depressiivse väliskeskkonnaga, mis alates 2016. aastast peaks selgelt paranema. Valitsussektori investeeringute kasvu jätkumist toetab EL 2014-2020 programmperioodi vahendite kasutuselevõtmine.

Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kasvule pöördumist 2016. aastal. Eksport kasvab sel aastal 1,6%, mis saab olema väiksem kui välisnõudluse suurenemine. Tegu on globaalsete, Eesti majanduskeskkonnast sõltumatute ebasoodsate teguritega, mis mõjutasid oluliselt kaupade väljavedu ka eelmisel aastal. Alates 2017. aastast hakkab globaalne majandusaktiivsus paranema ning seeläbi toob kaasa ka kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise. Ekspordi kasv kiireneb sarnases tempos välisnõudlusega, ulatudes 2017. aastal 3,8%ni ning 2018. aastal 4,5%ni.

Madalate toorainehindade tõttu jääb tarbijahindade (THI) tõus 2016. aastal tagasihoidlikuks, ulatudes 0,3%ni. Seejärel kiireneb THI kasv 2017. aastal 2,7%ni ja 2018. aastal 2,9%ni. Kui selle aasta esimesel poolel veavad hinnalangust energiatooted, siis aasta teisel poolel hakkab energia komponendi negatiivne panus taanduma, tuues kaasa tarbijahindade tõusule pöördumise. Maksumeetmete mõju suureneb tänavu kütuse, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõstmise tulemusena. Alates järgmisest aastast võib oodata nafta ülepakkumise järk-järgulist taandumist ja maailmamajanduse tugevnemist ning seeläbi ka toorainete kallinemist, mistõttu välistegurite mõju inflatsioonile edaspidi suureneb. Kaudsete maksude mõju THI-le on suurim 2017. aastal, kui see ulatub 0,9%ni.

Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive kasvas eelmise aasta teisel poolel suvel oodatust kiiremini ning ulatus aasta kokkuvõttes 2,6%ni. Osaliselt oli hõive kasvu taga töötamise register, mis suurendas ametlikult töötavate inimeste arvu.

Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud ning kasv püsis 2015. aastal 6% juures. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama palgaga harudes, samuti on aasta jooksul suurenenud palgaarengute erinevused sektorite vahel. Palgakasv on selgelt ületanud tootlikkuse kasvu ning mõjutanud ettevõtete hinnakonkurentsivõimet negatiivselt.

2016. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,2% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes 2015. aastaga kasvab kiiresti aktsiisitulu määrade tõstmise tõttu ning ka käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumise kasv ületab SKP kasvu, mida korrigeeriti allapoole eelmise prognoosiga võrreldes. Ekspordikeskse majandusstruktuuri puhul ei avaldu aeglustuv nominaalne majanduskasv üks-üheselt maksulaekumistes. Aastatel 2017–2020 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse, kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 33,4% SKPst, langedes 2020. aastaks 33,3%le SKPst.

3.2 SISEKESKKOND

3.2.1 Rahvastik ja asustus

Rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2016 elas Laekvere vallas 1525 elanikku, neist mehi 776 ja naisi 749. Rahvastiku keskmine tihedus vallas on 4,1 inimest km² kohta. Valla rahvastikku on viimasel kümnendil iseloomustanud negatiivne saldo. 1. jaanuaril 2015 oli vallas elanikke 1543, 2014. aastal sama seisuga elas vallas 1585 elanikku.

Sündide arv on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud, kuid samuti on kasvanud surmade arv, mille tulemusena on loomulik iive olnud jätkuvalt negatiivne ning langustrendis.

6

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

2014 2015 Sünnid 4 23 Surmad 26 27 Loomulik -22 -4 iive Tabel 1. Laekvere valla rände struktuur aastatel 2014-2015

Laekvere valla rahvastiku vanuselist koosseisu iseloomustab joonis 1, millest nähtub, et kõige rohkem on vallas kuni 19 aastaseid aastaseid elanikke, järgnevad 50-59-aastased elanikud.

Joonis 1. Laekvere valla rahvastiku vanuseline koosseis seisuga 01.01.2015

Järeldused: Laekvere valla elanike arv on viimaste aastatega vähenenud, kuid vanuselise koosseisu järgi on valla rahvastik noor. Valla laste arv vanuses kuni 19. eluaastani moodustab 18,2 % valla rahvastikust.

3.2.2 Ettevõtlus ja tööhõive

Seoses maailma üldise finantskriisi ja majanduslangusega on toimunud suured muutused nii majanduses üldiselt kui ka ettevõtluses ning see on mõjutanud nii Eestit kui ka Laekvere valda. Samas on üldisest majanduslangusest hoolimata üldine ettevõtlusaktiivsus vallas püsinud hea. Statistikaameti andmed statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete osas näitavad ettevõtete arvu tõusu Laekvere vallas: 2012. a – 97, 2013. a – 89, 2014. a – 94 ettevõtet. Õigusliku vormi järgi moodustavad valdava enamuse füüsilisest isikust ettevõtjad , teine eelistatud ettevõtluse õiguslik vorm on osaühing . Kõige enam on vallas kuni 10 töötajaga ettevõtteid (91).

Jätkuvalt on Laekvere valla tähtsamaks majandusharuks põllumajandus ja metsandus – 66%, järgnevad ehitus – 9%, kaubandus – 6% ja veondus – 4%. Kümme suuremat ettevõtet vallas on AS Palmako, OÜ Artiston, OÜ Laekvere PM, Muuga PM OÜ, K&G Saarelt, Aldar Trading OÜ, Järva Tarbijate Ühistu, OÜ Laglepesa. Suurim tööandja on Laekvere Vallavalitsus 80 töötajaga, põllumajandus- ja taime- loomakasvatusettevõte Muuga PM OÜ ca 54 töötajaga, kaubandus-, põllumajandus- ning taime- loomakasvatusettevõte OÜ Laekvere PM ca 50 töötajaga, metsa ülestöötlemise ja puidutöötlemise ettevõte OÜ Artiston ca 34 töötajaga; puitmajatehas AS Palmako 64 töötajaga.

7

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Laekvere valla elanike tööhõivet iseloomustab suur sõltuvus kohalikest suurematest tööandjatest, mõningal määral ka seotus Rakvere linnaga. Kuna tööga hõivatud inimesed jagunevad eelkõige kohalike erinevate ettevõtete vahel, mõjutab ühe suurema tööandja kadumine paljusid peresid ning on suur risk sissetulekute langusele, sest korraga võivad töötuks jääda mõlemad täiskasvanud. Nii mõjutas tugevalt valla tööhõivet AS Boxer Puit pankroti väljakuulutamine 2010. aasta maikuus. Varasematel aastatel on valla elanikkonnas töötute osakaal olnud 7-8 % ning töötute arv on kõikunud 12-17 inimese vahel. Seoses majanduskliima halvenemisega Eestis hakkas see protsent tõusma alates augustist 2008. Registreeritud töötuid oli vallas kõige rohkem seisuga 31.03.2010, mil töötuna oli arvele võetud 127 inimest. Alates maist 2011 on töötute arv järjepidevalt langenud. Eesti Töötukassa andmetel oli seisuga 01.01.2016 Laekvere vallas registreeritud töötuid 29.

120 108 100

80 74

60 63

47 40 36 31 29 20 15

0 31.05.200831.05.200931.05.201031.05.201131.05.201201.01.201401.01.201501.01.2016

töötute arv

Joonis 2. Registreeritud töötute arv Laekvere vallas mai 2008 – jaanuar 2016 (allikas: Eesti Töötukassa)

Järeldused: Eesti majanduse langusaastad on mõjutanud ka Laekvere vald, kuid üldine ettevõtlusaktiivsus on hea. Vallal on head eeldused turismiettevõtluse arenguks. Vaatamata üldise majandusseisu paranemisele avaldub see töötuse tasemele mitme aasta pärast. Oluline on töötute nõustamine väikeettevõtlusega alustamiseks.

3.2.3 Maakasutus, tehniline infrastruktuur ja keskkonnakaitse

Maakasutus Laekvere valla üldpindala on 35211 ha, millest sihtotstarbelisena moodustab 8522,6 ha haritav maa, 1298,3 ha looduslik rohumaa, 22648,8 ha metsamaa, 234,9 ha õuemaa ning 2506,4 ha on muu maa ( maade ümbermõõtmiste tagajärjel on kõlvikute pinnad muutunud. Kuni pole maad lõpuni vormistatud on see suurus muutuv)

Põllumajanduslikku maad on vallas 9821 ha, sellest 8523 ha on põllumaad ja 1298 ha on looduslikku rohumaad. Maaviljakus on vallas erinev, paremad põllumaad jäävad Laekvere ümbrusesse. Põllumaad kuuluvad keskmise viljakusega maade hulka. Metsade all on 64 % valla territooriumist. Riigimetsa on

8

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

13 165 ha ja seda haldab Lääne-Virumaa metskond. Eraomanduses on 9484 ha metsa. Seega on valla territooriumil palju metsa, mis annab hea võimaluse arendada metsatööstust.

Valla munitsipaalmaad hõlmavad vallale kuuluvate rajatiste ja ehitiste aluseid maid. Olemasolevad munitsipaalmaad 01.06.2016 seisuga on järgmised:

Katastriüksuse nimi Asukoht Pindala ha Kesk tn 8 ( Laekvere õppehoone) Laekvere 1,7092 Bussijaama Laekvere 0,3616 tee 6 (Laekvere keskuse pumbamaja) Laekvere 0,2985 Salutaguse tee 6 (Laekvere lasteaed) Laekvere 1,1471 Vassivere tee 6 (Laekvere pumbamaja) Laekvere 0,2331 Salutaguse tee 2 (Vallamaja) Laekvere 0,7054 Kesk tn 12 (rahvamaja) Laekvere 0,2170 Pargi tee 1(Muuga õppehoone) Muuga 9,38 tee 1(Kaarhall-võimla) Muuga 0,5368 Muuga biotiik Muuga 0,9706 Paasvere pumbamaja Paasvere 0,1613 Salutaguse biotiik Salutaguse 1,8408 Kooli (Venevere seltsimaja) Venevere 2,76 Moora pumbamaja Moora 0,1422 Moora biotiik Moora 0,7570 Keskvälja Laekvere 0,2178 Tiigisilla Laekvere 0,6245 Vahekäigu Laekvere 0,6624 Mänguväljaku Laekvere 0,1842 Rahkla tee 8 Laekvere 0,078 Pargitaguse Salutaguse 1,1414 Teeristi Paasvere 0,1848 Veetorni Rahkla 0,0903 Mõisapargi Rahkla 5,4584 Kaasikmäe Kellavere 7,85 Augu Kellavere 0,2215 Tagavälja Muuga 1,6690 Aianurga Laekvere 0,3127 Kaevu Muuga 0,6378 Köögivilja Laekvere 2,70 Puurkaevu Sirevere 0,0403 Serva Laekvere 0,1156 Veehoidla Moora 0,0383 Veehoidla Paasvere 0,0282 Virgutuse Laekvere 0,0489 Kaupmehe Laekvere 2,06 Pargivälja Laekvere 0,3983 Veehoidla Rajaküla 0,0362 Vahevälja Laekvere 0,1659 Saunavälja Muuga 0,2461

9

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Allee tee 3 Muuga 0,6733 Töökoja veehoidla Moora 0,0285 KOKKU 47,133 Tabel 2. Munitsipaalmaad.

Munitsipaalomandisse on plaanis taotleda üldkasutatava maa sihtotstarbega:  Laekvere-Salutaguse-Vassivere tee ja Kapu-Rakke-Paasvere mnt vaheline maa-ala - ligikaudu 2,8 ha. Eelpool mainitud munitsipaalomandisse taotletav maa on valla üldplaneeringus kirjas elamuehituse reservmaana .

Tehniline infrastruktuur Laekvere vallas on ca 950 majapidamist ja 22 korterelamut. Laekvere valla omandis on kaks 5 toaga, üks 4 toaga ja üks 2 toaga sotsiaalkorterit, mis on rahuldavas seisukorras.

Tsentraliseeritud veevarustus, on Laekvere alevikus, Muugas, Paasveres, Veneveres, Mooras ja Rahklas. Tööstuste ning suurfarmide pumbamajad on AS-l Palmako, Laekvere, Moora ja Muuga suurfarmidel ning Rahkla ja Venevere farmidel. Talude ja eramajade puur- või salvkaevude kohta andmed enamasti puuduvad. Probleemiks on veetaseme langus ning seega on vajadus puurida uued puurkaevud. 2008-2015 a kestnud hajaasustuse veeprogrammi raames rajati ning korrastati kokku 35 puurkaevu. 2011- 2012 a. kestnud Laekvere aleviku veemajandusprojektiga rajati 4 600 m vee- ja 5 805 m kanalisatsioonitorustikke ning renoveeriti Salutaguse biopuhasti. 2011 a. rajati osaliselt ka uus kanalisatsioonitrass Muuga külasse ja renoveeriti biopuhasti. 2012-2015 ehitati uued veetorustikud Moora, Rahkla, Muuga, Paasvere ja Venevere külasse, rajati uued puurkaevud Moora, Paasvere ja Venevere küla veega varustamiseks. Moora küla reoveepuhasti suleti ja ehitati uus kanalisatsioonitrass, mille kaudu pumbatakse reovesi Laekvere reoveepuhastisse.

Laekvere alevikus asuv katlamaja teenindab valla asutusi ning kolme korrusmaja. Stabiilse soojavarustuse tagamiseks on paigaldatud uus katel ja ehitud uus soojatrass rahvamajani ning lasteaia hoovis asuva soojatrassi hargnemiskaevuni. Laekvere aleviku soojaga varustamist korraldab N.R. Energy OÜ. Laekvere alevikus toimub tsentraalne keskküte, mille hind on praegu 76,00 EUR/MWh. Ülejäänud külades on valdavalt ahjuküte.

Kohalikke ja erateid on kokku 284,5 km. Valla hallata on 125,4 km teid, millest 59,3 km asub eramaadel. Enamike erateede omanikega on sõlmitud avaliku kasutamise leping. Riigimetsa Majandamise Keskusega on sõlmitud 5,4 km ulatuses avaliku kasutamise lepingud. Valminud on 2,4 km pikkune Laekvere-Moora kergliiklustee.

Munitsipaalomandis olevad teed ja tänavad seisuga 01.06.2016 Tee nimi Pindala ha Lille tänav 0,1567 Vassivere põik 0,2296 Kesk põik 0,0645 Kaare tänav 0,3122 Salutaguse tee 0,3992 Pargi tänav 0,9768 Valeliku tee 0,3920 Allee tee 0,6524 Alekvere tee 1,8677

10

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Soonurga-Moora tee 0,28 Paasvere-Vassivere tee 0,47 Alekvere-Edivere tee 1,59 Venevere- tee 2,0292 Joodiku-Vassivere tee 0,611 Venevere-Mariküla tee 2,85 Uudismaa tee 0,82 Männi tee 0,45 -Määri tee 1,5014 Rahkla-Väljaotsa tee 0,6277 Sandiväsitaja tee 2,24 Padu-Sootaguse tee 4,1019 Farmi-Kuivati tee 0,36 Kaasiku tee 0,14 Kadaka tee 0,22 Kissa tee 1,43 Kuivati ringtee 0,0947 Laekvere-Moora kergtee 0,8652 Lilleoru tee 0,34 Metskonna tee 0,35 Moora-Rahkla tee 1,13 Moora-Rohu tee 3,22 Muuga-Vanaküla tee 2,49 Otsa tee 0,19 Paasvere-Adomäe tee 2,27 Paasvere-Mõisa tee 1,25 Poe tee 0,4701 Pähklamäe tee 0,0354 Rahkla ringtee 0,38 Rajaküla tee 6,24 Salutaguse-Vassivere tee 3,06 Sivi- tee 0,9211 Toomaste tee 0,0827 Tuuliku tee 0,21 Tänavääre tee 0,0525 Töökoja tee 0,2530 Tööstuse tee 0,26 Vana Tartu tee 0,75 Venevere-Kullisaare tee 1,65 Venevere-Sakssaare tee 1,13 Vesiaugu tee 0,74 Vabaoru tee 0,0585 Metsniku tee 0,0897 Karjääri tee 0,68 Lepanurme tee 0,1031 Rohu-Arumetsa tee 0,0584 Kokku 54,1967 Tabel 3. Munitsipaalomandis olevad teed ja tänavad.

11

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Laekvere vald on rahuldavalt kindlustatud ühiskondliku transpordiga. Valla elanikke teenindavad mitmed bussiteenust osutavad ettevõtted. Peamiselt siiski GO Buss Rakvere, kellega on sõlmitud ka õpilaste tasuta sõidukaartide leping. Ühenduse Tallinnaga kindlustavad mitmed valda läbivad bussiliinid. Kõik valda läbivate teede ääres asuvad bussiootekojad on valla hallata.

Õpilasliine teenindab MK Reis X OÜ, kes osutab ka valla asutustele tellitud transporditeenust.

Laekvere valla tarbijaid varustab elektrienergiaga AS Eesti Energia. Telefoniside osas teenindab valla kliente Telia, Elisa ja Tele2.

Keskkonnakaitse Kõik Laekvere valla majapidamised, ettevõtted ja asutused on suuremal või vähemal määral jäätmetekitajad. Jäätmemajanduses on segaolmejäätmete vedu korraldatud terves vallas (v.a. Sootaguse, Ilistvere ja Luusika külad). Teenust pakub AS Ragn-Sells. Pakendijäätmete kogumiseks on TVO paigaldanud kogumiskonteinerid Rahklas, Paasveres, Veneveres, Laekveres ja Muugas.

Alates 2012 aprillist korraldab MTÜ Roheline PAIK eestvedamisel Pandivere koostööpiirkonna 4 valla (Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke, Laekvere) jäätmekäitlust ja keskkonnakaitset ühine järelevalveinspektor, kelle peamiseks tööülesandeks on jälgida kasside ja koerte pidamise ning heakorra eeskirjade täitmist. Samuti täidab ta keskkonnainspektori ülesandeid.

Järeldused: Kuigi valla elanike arv on vähenenud, on olemasoleva elanikkonna elukvaliteedi parendamiseks oluline investeerida avalike teenuste kättesaadavusse ja kvaliteeti.

3.2.4 Sotsiaalne infrastruktuur, tervis, vaba aeg ja sotsiaalne kaitse Haridus Alates 1. septembrist 2016 on Laekvere vallas üks haridusasutus: Muuga-Laekvere Kool.

Alusharidus Muuga-Laekvere Kooli lasteaia majas töötab kaks rühma, kus on kokku maksimaalselt 44 last. Lasteaias töötab üheksa inimest. Lasteaia õpetajaid on 4, kes töötavad 3,5 ametikohal. Muud personali on 5 inimest. Lapsevanemad maksavad kohamaksu järgnevalt: ühe lasteasutuses käiva lapse kohta 30 eurot; kahe ühest perest lasteasutuses käiva lapse kohta kokku 40 eurot; ühest perest kolme ja enama lasteasutuses käiva lapse kohta kokku 50 eurot. Toitlustamine on tasuta.

Lasteaia täituvus sõltub paljuski sündide arvust, mis aastate lõikes jagunes järgmiselt: 2012. a – 21, 2013. a –18, 2014. a – 4, 2015. a – 23 ning 2016. a – 10. Prognoositav laste arv aastate kaupa 1. septembriks on järgmine:

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Arv 45 50 40-50 40-50 40-50 40-50 40-50 40-50 40-50 Tabel 4. Aastateks 2017-2025 prognoositav laste arv.

12

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Põhiharidus Põhiharidust antakse Muuga-Laekvere Kooli kahes õppehoones, mõlemas on I, II ja III kooliaste.

Muuga õppehoones õpib ca 40 õpilast ning töötab 13 pedagoogi 7,3 ametikohal. Abipersonali on 4 inimest Prognoositav õpilaste arv aastate kaupa 1. septembriks on järgmine:

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Arv 43 44 39 43 40 45 42 35 35 Tabel 5. Aastateks 2017-2025 prognoositav õpilaste arv.

Laekvere õppehoones õpib ca 70 õpilast. Pedagooge on 17 (9,5 ametikohta) ja abipersonali 5 inimest. Prognoositav õpilaste arv aastate kaupa 1. septembriks on järgmine:

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Arv 65 70 71 72 62 68 65 65 65 Tabel 6. Aastateks 2017-2025 prognoositav õpilaste arv.

Vaba aeg Laekvere vallas on 2 rahvamaja:  Laekvere Rahva Majas tegutsevad erinevad ringid, klubi „ Meenutus“ ja Rahvaõpistu.  Venevere Seltsimajas tegutsevad erinevad ringid

Laekvere vallas toimuvad järgmised traditsioonilised üritused:  Muuga mõisa päev - mai lõpus Muuga mõisas toimuv üritus, kus jagatakse Laekvere valla sünnimedaleid, toimub vallavanema vastuvõtt gümnaasiumi ja kutsekoolide lõpetajatele, esinevad nii kohalikud kui ka mujalt tulnud taidlejad ning päev lõpeb tantsuõhtuga mõisa saalis.  Laekvere valla päevad - mai lõpus toimuvad üritused (Põnnide paraad, Muuga mõisa päev, memme-taadi ja lastelaste päev, kohalike taidlejate esinemised erinevates valla paikades).  Laekvere-Simuna rahvajooks.  Laekvere valla isetegevuslaste päev - aprillis toimuv üritus, kus esinevad valla piires tegutsevate isetegevusringides osalejad.  Simuna kihelkonna koolide ühisüritused.  Venevere piirkonna üritused (aastavahetuse pidu, naistepäevapidu, jaanipäeva tähistamine, lõikuspidu, jõulupidu).  Koolide, raamatukogude ja spordihoone üritused (korvpalliturniirid, sulgpalliturniir, lastelaagrid, raamatukogu ööd, teemapäevad koolides jne ).

Vallas on 3 avalikku raamatukogu :  Muuga raamatukogu, mis on rajatud 1956. a ja asub 2005. a renoveeritud Muuga Spordihoones ning mille fondidesse kuulub alates 2008. aastast Muuga Põhikooli raamatukogu fond.  Venevere raamatukogu, mis on rajatud 1920. a ja asub 2002. a renoveeritud Venevere Seltsimajas.  Laekvere raamatukogu, mis on rajatud 1922. a ja asub Laekvere külakeskuses (vallamajas).

Laekvere vallas asub ainukese spordihoonena Muuga Spordihoone, mis on valminud 1986. a ja renoveeritud 2005. a. Hoone kõrval asub 1 välikorvpalliväljak ja 1 välivõrkpalliväljak. Hoones on

13

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

jõusaali kasutamise võimalused, samuti võimalus mängida korv-, võrk- ja sulgpalli, lauatennis ja võimalus tegeleda aeroobika ja sumoga.

Lisaks on jõusaal ja välivõrkpalliväljak olemas Venevere Seltsimajas ning välivõrkpalliväljak ja - korvpalliväljak Laekvere alevikus staadioni kõrval.

Spordiüritused:  Laekvere-Simuna rahvajooks – igal aastal juunikuus toimuv jooks, mida ühel aastal joostakse Laekverest Simunasse ja teisel aastal Simunast Laekveresse.  Muuga rattasõit – septembrikuus toimuv rattamatk Muuga ja Paasvere piirkonna metsateedel.  Kossuäss ja volleäss – Laekvere valla päevade aegu toimuvad pallimänguturniirid Muuga ja Laekvere välisväljakutel.  Veneveres noorte kiirturniir males – üritus toimub aprillis.

Koostöös Pandivere piirkonna omavalitsustega on välja töötatud Pandivere koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse strateegia kuni aastani 2020. Välja on töötatud erinevaid valla vaatamisväärsusi tutvustavaid turismimarsruute, koostatud infovoldikuid ja -brošüüre, rajatud matkaradu, korrastatud ja viidastatud turismiobjekte, varustatud neid vajaliku teabega ning tutvustatud turismivõimalusi mitmetel messidel.

Piirkonna tähtsamad vaatamisväärsused :  Muuga mõis ja mõisapark.  Laekvere maakivihoonete kompleks.  Muuga tuulik ja möldrimaja.  Kellavere radarijaam.  Rahkla viinavabrik ja park.  Rohu mõisa varemed ja park.  Venevere paisjärv ja park (pärnade allee).  Sirevere ja Rahkla lubjapõletusahjud.  Laekvere mänd ja Laekvere-Aruküla mänd.  Luusika ohvrikivi.  Laekvere park ja tiik.  Paasvere park.  Muuga ja Paasvere karstiala.  Muuga kivikalmed.  Moora “ristikivi küngas“.  Luussaare raba pakktee.  Paasvere kabelimägi.  Kellavere mägi.  Kellavere maastikukaitseala.  Tudusoo maastikukaitseala.  Luusika maastikukaitseala.  Avijõe algus.  Vilde majakivi (kivi Eduard Vilde lapsepõlvekodu asukohas).  Eduard Vilde mälestussammas Muuga pargis.  Muuga ja Venevere matkarada.  Kunstniku ja koduloouurija Henrik Olvi sünnikoht Paasveres (tähistamata).  Kirjanik Tõnis Lehtmetsa sünnikoht Luusikal (tähistamata).

14

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Turismiobjektide külastamist on registreeritud seni vaid Muuga mõisas. 2015. aastal külastas mõisa ca 750 inimest (koos Unustatud mõisate mänguga, aga ilma vallasiseste üritusteta) ja 2016. aasta esimese 5 kuuga ca 300 inimest (va vilistlasteõhtul osalejad).

Tervis Vallale on tähtis vallaelanike tervis. 1. jaanuari 2016. a seisuga on vallas perearst, perearsti õde, hambaarst ning apteek. Sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse kaitse küsimustega vallas tegelevad sotsiaalkonsultant, hooldustöötaja, lepingu alusel tugiisikud ning volikogu sotsiaal-ja tervishoiukomisjon. Pensioni saajaid on 400, neist 373 saavad vanaduspensioni, 8 rahvapensioni, 17 toitjakaotuspensioni ja 2 eripensioni. Töövõimetuspensioni saajaid on 106. Puudega inimeste arv on 104 täiskasvanut (neist 16 inimesel on hooldaja, kellele makstakse hooldajatoetust) ja 14 last. Hooldajatoetust maksti 2015. a 6423,31 eurot ja toimetulekutoetust maksti 22 924,92 eurot ning vajaduspõhist peretoetust maksti 2015. aastal 101 korral kogusummas 16 515 eurot. Omavalitsuse makstavad toetused on järgmised: . muu ühekordne toetus; . küttetoetus; . toetus ravimite, prillide, proteeside, abivahendite ostmise või üürimise, tasulise ravi või hoolduse kulude katmiseks; . toetus kooli toiduraha ja kooli ning lasteaia kohatasu katmiseks; . sünnitoetus; . matusetoetus; . koolilõputoetus; . juubelitoetus; . jõulupaki toetus; . ranitsatoetus. . hooldajatoetus.

Laekvere vallal on 5 sotsiaalkorterit, millest kahes on sotsiaalpinda vajavad elanikud, ühte kasutatakse haldusteenuse osutamiseks ja kaks on reservis.

Sotsiaalne kaitse Laekvere valda teenindab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond. Üks piirkonna konstaabel on ühine Laekvere, Sõmeru, Rägavere ja Vinni vallale Politseil on hea koostöö kaitseliidu Viru maleva Tapa kompanii Laekvere rühmaga. Vajadusel on võimalik appi suunata kuni 2 abipolitseinikku.

Naabrivalve piirkondi on kaks ja need asuvad Laekvere alevikus.

Laekvere vald kuulub Ida Päästekeskuse vastutusalasse. Vajadusel tulevad Väike-Maarja ja Rakvere kutselistele päästjatele appi Simuna ja vabatahtlikud päästjad. Tuletõrje reageerimiskiirus (kohalejõudmise aeg) 0,5-1 tund

Lääne-Virumaa elanikke teenindab Karell Kiirabi. Laekvere vallale lähimad kiirabibrigaadid asuvad Väike-Maarjas ja Rakveres . Kiirabi orienteeruv saabumise aeg on 0,5-1 tundi pärast väljakutset

15

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Eesmärgid . Puuetega inimeste teadlikkuse tõstmine nende õigustest ja võimalustest ning nende rehabilitatsioonile kaasa aitamine . Eakate ja puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut tagavate teenuste, sh isikliku abistaja teenuse võimaldamine, arendamine ja mitmekesistamine . Lastega perede abivajaduse õigeaegne tuvastamine ning vajadusel abi osutamine . Lastevanemate koolitusele kaasaaitamine nende teadlikkuse ja oskuste suurendamiseks . Lastevanemate teadlikkuse tõstmine nende vastutusest oma laste eest ja oma lastele tööharjumuste kasvatamiseks . Perekonna väärtustamine . Toimetulekuraskustes inimeste toetamine . Sotsiaal- ja munitsipaalkorterite olukorra parandamine . Tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamisele kaasa aitamine

. Tegevused . Koolitus- ja nõustamisprojektid tööealistele puuetega inimestele ja tööandjatele . Koduteenuste arendamine, mis võimaldab eakal inimesel oma kodus hakkama saada. Avahooldusteenuste arendamine lisaks “tururingidele”. . Kohaliku omavalitsuse ja lasteasutuste tihe koostöö . Koolituste korraldamine lapsevanematele läbi erinevate projektide . Koolituste korraldamine peredele läbi erinevate projektide . Pereürituste korraldamine koostöös MTÜ-de, noortekeskuse ja rahvamajaga . Toimetulekuraskustesse sattunud inimeste märkamine, leidmine. Probleemsete inimeste leidmine võimalikult kiiresti ja neile vajalike teenuste või nõustamise osutamine, kaasates ka võrgustikuliikmeid . Sotsiaal- ja munitsipaalkorterite järjepidev remontimine ja renoveerimine . Tiheda koostöö jätkamine inimesi teenindava perearsti- ja õega . Koostöö jätkamine tervistedendavate institutsioonidega. Tervisepäevade korraldamine, tervislike eluviiside propageerimine . Omastehooldajad saavad omavalitsuselt vajalikku infot, tuge ja abi

Järeldused: Valla kohustus on tagada alg- ja põhihariduse hea kättesaadavus. Vald on teinud mahukaid investeeringuid haridusasutustesse aastatel 2010-2015. Laste arvu prognoos aastani 2021 nii lasteaias kui koolides on üldiselt stabiilne, mis annab lootust jätkusuutlikkusele. Valla elanikele on loodud võimalused vaba aja veetmiseks, tagatud on esmatasandi arstiabi ning sotsiaalne kaitse.

3.2.5 Finantsolukord Valla asutuste majandamise aluseks on valla eelarve. Eelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele.

Eelarve maht sõltub valla ette seatud ülesannetest ja selleks eraldatud vahenditest. Põhilised tuluallikad on laekumised maksudest, munitsipaalasutustest ja -varadest, rahalised toetused, laenud ja intressid, allasutuste omatulud ning muud laekumised. Laekvere vallas on raamatupidamine tsentraliseeritud ja seda teostab vallavalitsuse eelarve- ja raamatupidamisosakond. Välja on töötatud Laekvere valla finantsjuhtimise kord.

16

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Laekvere valla tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest eraldatavast toetusest, mille eraldiste aluseks on valla elanike arv ning kohalike elanike töötasust laekuv üksikisiku tulumaksu osa. Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades katta õpetajate tööjõukulusid, tagada koolilõunat, maksta toimetulekutoetusi ja vajaduspõhist peretoetust ning hooldada kohalikke teid. Väljaminekutest peaaegu pool on seotud haridusteenuste (lasteaiad, koolid) pakkumisega ning kolmandik on hõlmatud kohalike teede korrashoidu ja inimeste vaba aja veetmisega seotud teenuste pakkumisega. Aasta- aastalt on eelarve koostamise protsess läinud pingelisemaks, raske on kogunenud kohustuste ja olemasoleva struktuuri käigus hoidmiseks vajalike vahendite planeerimine.

Järeldus: Valla eelarve maht on aastati muutliku suurusega, sõltudes investeeringute mahust. Aastati on kasvanud kulud erinevate avalike teenuste tagamiseks. Tulude osas on tõstetud maamaksu laekumise määr maksimumini, vähenenud on sihtotstarbelised toetused ja toetusfond. Valla võlakoormuse moodustavad investeeringute abiks võetud summad ja tehnika soetamine liisingu kaasabil. Kuigi laenuvõtmise võimekust on, lähitulevikus pole kohustusi planeeritud suurendada.

3.2.6. Omavalitsuse poolt pakutavad teenused

Teenuse nimetus ja kirjeldus Toetatavad grupid Laekvere vald kui organisatsioon Avalike teenuste (sh e-teenuste) osutamine Valla elanikud, ettevõtted, organisatsioonid Valla planeeringute ja valdkondlike Valla elanikud, ettevõtted, organisatsioonid arengukavade koostamine Elu- ja puhkekeskkond Alus- ja põhihariduse andmise korraldamine Õpilased, lapsevanemad Keskhariduse võimaldamise toetamine Õpilased, lapsevanemad Huvihariduse andmise korraldamine Valla elanikud Õpilasliini teenuse korraldamine Õpilased, lapsevanemad Sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste Valla elanikud tagamine Kultuuri- ja spordiürituste korraldamine, sh Valla elanikud valla tervisespordiürituste korraldamine Muuga mõisa ekskursioonide korraldamine Turistid Raamatute laenutamise teenuse osutamine Valla elanikud Laste päevahoiuteenuse korraldamine Lapsed, lapsevanemad Tervishoiuteenuste olemasolu tagamine Valla elanikud Sotsiaalhoolekandeteenuse osutamine Valla elanikud Erinevate sotsiaaltoetuste eraldamine Valla elanikud Päevakeskuses pakutavate teenuste Valla elanikud osutamine Psühholoogiteenuse ja võlanõustamise Valla elanikud teenuse vahendamine Tugiisikuteenuse osutamine Valla elanikud Laekvere aleviku keskküttega varustamine Valla elanikud Vee ja kanalisatsiooni teenuse pakkumine Valla elanikud Teede ja tänavate korrashoid Valla elanikud Ühistranspordisüsteemi korraldamine Valla elanikud Heakorra tagamine avalikes kohtades Valla elanikud

17

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Kauni Kodu konkursi korraldamine Valla elanikud Ettevõtluskeskkond Ettevõtte alustamise protsessi nõustamine, Ettevõtjad äriidee esmane analüüs (PAIK, Lääne-Viru Arenduskeskus) Ettevõtluse alustamise ja arendamise toetus Ettevõtjad (PAIK) Ettevõtluspäevade, messi, koolituste ja Ettevõtjad seminaride korraldamine (PAIK) Ettevõtete ümarlaua korraldamine Ettevõtjad Info messide, seminaride, jm kontaktürituste, Ettevõtjad erinevate teenuste ja nende pakkujate, ettevõtluse tugiorganisatsioonide ja fondide kohta (PAIK) Potentsiaalsete ettevõtlusalade ja – Ettevõtjad, investorid võimaluste pakkumine Tööturuteenuse pakkumine koostöös Valla elanikud Töötukassaga Keskkonnakaitse Olme-, ohtlike, suuremõõtmeliste, Valla elanikud, ettevõtted, organisatsioonid biolagunevate ja ehitusjäätmete kogumise korraldamine Talgute ja heakorrapäevade korraldamine Valla elanikud Keskkonnaalaste teavitusürituste ja Valla elanikud konkursside korraldamine Kogukondlike suhete arendamine Külade arengu ja algatuste toetamine Kodanikeühendused Kolmanda sektori nõustamine läbi PAIK’i Kodanikeühendused Valla päevade ja muude ühisürituste Valla elanikud korraldamine Külade ümarlaua korraldamine (PAIK) Laekvere valla külad Tabel 7. Laekvere valla poolt pakutavate teenuste kirjeldus.

3.3 KOONDHINNANG VALLA ARENGUTASEMELE

Laekvere valla arengueelduste kokkuvõte on esitatud SWOT-analüüsina:

TUGEVUSED NÕRKUSED Laekvere vald kui organisatsioon Laekvere vald kui organisatsioon - Stabiilne järjepidev juhtimine ning - Uute ideede vähesus. kauaaegsed spetsialistid ja juhid. - Juhuslik investeeringute planeerimine. - Oskuslik EL rahade kasutamine. - Tulubaasi heitlikkus. - Esmavajalikud avalikud teenused on valla - Kõrged juhtimiskulud. elanikele kättesaadavad. - Allasutuste vaheline puudulik koostöö. - Hea koostöö VIROLi ja PAIKi tasandil. - Pädevate spetsialistide puudumine. - Hea koostöö MTÜde, ettevõtete ja - Liialt väike omavalitsus rahvaarvu ja omavalitsuse vahel. tulumaksu laekumise poolest. Elu- ja puhkekeskkond Elu- ja puhkekeskkond - Hea ja tihe teedevõrk. - Suvise lastehoiu võimaluse puudumine.

18

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

- Hõre asustus. - Atraktiivsete puhkepiirkondade vähesus. - Hea hariduse, spordi ja kultuuri võrgustik. - Paljude eramajade ja korterelamute - Aktiivsete vaba aja veetmise võimaluste korrastamata ümbrused. olemasolu. - Lõkkeplatside ja puhkekohtade vähesus. - Puhas loodus, kaunis elupaik. - Rahvamaja kasutusvõimaluste vähesus. - Privaatsus. - Vallakeskuses istepinkide, puhekohtade - Tsentraalkütte olemasolu valla keskuses. puudumine. - Valla koolide täituvus. - Nõrk ühistranspordi korraldus. - Päevakeskuse olemasolu. - Teede halb olukord. Ettevõtluskeskkond - Vähe kergliiklusteid. - Ajalooliselt väljakujunenud tugev - Kaugküte vajab investeeringuid. põllumajanduspiirkond. - Tänavavalgustus vajab arendamist. - Tugevad ettevõtted. - Puudulikud vaba aja veetmise võimalused - Hea viljakusega põllumaad ja suurte lastele. põllumassiivide olemasolu. - Vähe korteriühistud. - Suured metsamassiivid soodustavad - Kõrge pikaajaliste töötute arv. metsanduse arengut. - Palju on lagunevaid ja tühjasid hooneid. - Kohapealne puidu väärindamine. - Päevakeskuse kasutamise võimaluse - Potentsiaalsete tootmispindade ja -maa puudumine argipäeviti. olemasolu. - Osade parkide, mälestustahvlite ja –kivide - Liiva- ja kruusamaardla olemasolu. ning avalike hoonete ümbruse puudulik - Edukalt käivitunud PAIK. hooldamine. - Kaubanduse ja toitlustusasutuste ning Ettevõtluskeskkond majutusasutuste olemasolu. - Ettevõtluses domineerivad põllu- ja - Olemasolev taristu võimaldab arendada metsanduse valdkonnad, vähe on ettevõtlust. tööstuslikku tootmist. - Vaba tööjõu olemasolu. - Valla ebasoodne asukoht suuremate Keskkonnakaitse keskuste suhtes. - Suhteliselt hästi säilinud looduskeskkond. - Madal ettevõtlusaktiivsus. - Kaitsealade hea seisukord. - Kvalifitseeritud tööjõu puudus. - Tootmisettevõtete vähesus. - Noorte äravool. - Vee- ja kanalisatsioonitrassid on - Suurenenud pendelränne. rekonstrueeritud - Elanikkonna vähenemine ja vananemine. - Jäätmekäitlussüsteem on hästi - Olemasoleva tööjõu madal kvalifikatsioon. korraldatud. - Madal tööhõive. Kogukondlike suhete arendamine - Nitraaditundliku ala kitsendused - Aktiivne seltsielu. ettevõtlusele. - Suhteliselt tugevad külakogukonnad. Keskkonnakaitse - Külades on säilinud mitmesugused - Valla asukoht nõrgalt kaitstud ja kaitsmata traditsioonid. põhjaveega alal (osaliselt), mis on väga - Tihe koostöö Pandivere koostööpiirkonna tundlik inimmõjule. küladega. - Intensiivne põllumajandus. - Tihe kihelkonna ülene koostöö. - Piirangud intensiivsele maaharimisele - Esivanemate talude taastamine ja seoses paiknemisega Pandivere korrashoidmine. veekaitsealal ja Pandivere nitraaditundlikul - Tugevad, tegutsevad seltsid ja maa-alal. mittetulundusühingud. - Elanikkonna madal keskkonnateadlikkus. - Raamatukogud seltsielu hoidjana. - Jäätmejaama puudumine.. Kogukondlike suhete arendamine

19

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

- Kauni elukeskkonna väärtustamine ja - Külaliikumise ebaühtlus, tagasihoidlik tunnustamine. ühistegevus osades asulates. - Eestvedajate vähesus. - Vähene küladevaheline koostöö. VÕIMALUSED OHUD Laekvere vald kui organisatsioon Laekvere vald kui organisatsioon - Euroopa struktuurfondide ja Eesti fondide - Majandussurutise jätkumisel valla kaasamine valla arengusse. finantsriskide süvenemine. - Koostöö naabervaldadega, VIROL’iga ja - Elanike arvu kiire vähenemine (negatiivne võimalike sõprusvaldadega väljaspool iive ja väljaränne) ning vananemine, mis Eestit. tingib tulumaksu laekumise vähenemise. - Kiire infotehnoloogia areng ja traadita - KOV’le antud ülesandeid ei kaeta piisavate internetiühenduse (WiFi) laialdasem ressurssidega. kasutuselevõtmine. - Avalike teenuste kättesaadavuse ja - Koostöö ettevõtete ja kvaliteedi halvenemine. mittetulundusühingutega. - Piirkondliku koostöö vähenemine või - Erinevate valdkondade spetsialistide seiskumine. kaasamine valla arengusse. - Ebasoodne regionaalpoliitika, sh valdade - Elanike huvitatuse tõstmine ühinemine. otsustusprotsessidesse kaasamiseks. Elu- ja puhkekeskkond Elu- ja puhkekeskkond - Elanikkonna vähenemine. - Elanike sissetulekute kasvust tulenev - Kuritegevuse kasv. ehitustegevuse hoogustumine. - Ääremaastumisest tingitud elanike - EL struktuurifondide poolsed võimalused ükskõiksus ja minnalaskmismeeleolu. planeerimisalase arendustöö - Maa omandamine maad mitteharivate teostamiseks. eraisikute või organisatsioonide poolt. - Tervise väärtustamise hoiakute - Kinnisvara väärtuse langus. juurutamine elanikkonnas ning sellega Ettevõtluskeskkond seotud huvi kasv vaba aja tegevuste - Nitraaditundlikule alale seatud piirangute mitmekesistamiseks. pärssiv mõju intensiivsele maakasutusele. - Side- ja kommunikatsioonitehnoloogia - Põllumajandustootjatele esitatavad kõrged uuemate lahendite kasutamine renditasud. elanikkonna efektiivsemaks - Kvalifitseeritud tööjõupuuduse kasv. informeerimiseks. - Karmistuvad keskkonnanormid. Ettevõtluskeskkond - Vähene atraktiivsus turismipiirkonnana - Investorite huvi valla vastu. võrreldes teiste piirkondadega. - EL struktuurifondide jt vahendite - Ettevõtluse koondumine linnale lähemale. kasutamine. - Töötuse kasv. - Turismi osatähtsuse kasv Eesti Keskkonnakaitse majanduses, eriti siseturismis. - Inimeste vähene keskkonnateadlikkus ja Keskkonnakaitse tarbimise tõus. - EL soodsad keskkonnaalased direktiivid ja - Põlevkivi kaevanduste laiendamise lepingud. kõrvalmõjud. Kogukondlike suhete arendamine - Põhja- ja pinnavee reostus. - EL projektide kaasamine kogukonna - Kuivendussüsteemide hooldamatuse tõttu arendamisse. tekkiv üleujutus. - Maakodude ja suvilate arendamise Kogukondlike suhete arendamine potentsiaal. - Elanikkonna vananemine. - PAIK tegevuse jätkumine. - Aktiivsete noorte vähesus.

20

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

- Alkoholi, tubaka ja uimastite vaba kättesaadavus. - Aktiivsete elanike (potentsiaalsete osalejate) äravool. Tabel 8. SWOT-analüüs.

4 LAEKVERE VALLA STRATEEGILISE ARENDAMISE MUDEL

4.1 LAEKVERE VALLA VISIOON 2025

Laekvere vald on turvalise elukeskkonna, aktiivse kogukonna, konkurentsivõimelise majanduse ja ajakohase taristuga, omapärase loodusega ning aasta ringi atraktiivne iseseisev omavalitsus Pandivere koostööpiirkonnas.

4.2 OMAVALITSUSE MISSIOON VALLA ARENDAMISEL

Laekvere valla missioon on kindlustada elanikele, asutustele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja külalistele majanduslikult, sotsiaalselt ning ökoloogiliselt turvaline esteetiliselt nauditav keskkond.

Laekvere valla missioon on säilitada ja arendada elamiseks sobivat elukeskkonda, luua eeldused ettevõtluse arenguks ning kindlustada omavalitsuse haldussuutlikkus, mis tagab / ülesannete kvaliteetse, õigeaegse ja majanduslikult kaalutletud elluviimise / (või: arengukava elluviimise). (Kultuuri- ja spordikomisjon, Hariduskomisjon)

4.3 VALLA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED

Vallaorganisatsiooni tegevust läbivad põhimõtted ja väärtused:  Avatus ja pädevus: - Valla juhtimine ja ressursside haldamine lähtudes parimatest teadmistest, oskustest, kogemustest ja demokraatlikult jagatud väärtustest. - Otsuste ja tegevuste avalikustamine ja läbipaistvus. - Tegutsemine valla kodanike ja institutsioonide huvides ja vajadusi arvestades. - Inimeste tunnustamine ja motiveerimine. - Iga probleem otsuse ja lahenduseni.  Eesmärgikindlus: - Püsiva toimetuleku- ja arenguvõime loomine. - Arendustegevuse pidev eesmärgistamine, elushoidmine.  Uuenduslikkus: - Õppimisvõime ja loovuse arendamine ning uuenduslike ideede ja tegevuste toetamine. - Valla avalike teenuste osutamisse on kaasatud avalik-, era- ja kolmas sektor. - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine teenuste osutamisel. - Organisatsioon on uute, arengule kaasaaitavate projektide käivitamise ja läbiviimise toetajaks.  Koostöö: - Kõigi osapoolte kaasamine arengute kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel ning vastavate otsuste ettevalmistamisel. Ühistöös luuakse sünergia valla identiteedi loomiseks ja parimate lahendite kasutamiseks vallaelanike huvides. - Pidev info pakkumine ja suhtlemine.

21

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

- Initsiatiivi ja omaalgatuse toetamine.  Jätkusuutlikkus: - Püsiva toimetuleku- ja arenguvõime loomine. - Arendustegevuse pidev eesmärgistamine, elushoidmine.

LAEKVERE VALLA VISIOON 2032

OMAVALITSUS

A. LAEKVERE VALD KUI B. ELU- JA PUHKEKESKKOND C. ETTEVÕTLUSKESKKOND ORGANISATSIOON 6. Mitmekesine ja 14. Ettevõtlusaktiivsuse ja investorite 1. Tagada otsuste kvaliteetne ja kvaliteetne haridusasutuste arvu kasv, mitmekesine majanduslikult kaalutletud elluviimine võrgustik keskkonnasõbralik väikeettevõtlus ning 2. Kvaliteetsed ja kõigile kättesaadavad 7. Elanikkonna vajadusi väljakujunenud ettevõtlusklastrid avalikud teenused rahuldav tehniline 15. Laienenud võimalused turismis ja 3. Tulemuslik koostöö avaliku, era- ja infrastruktuur puhkemajanduses kolmanda sektoriga kohalikul, 8. Kvaliteetne valla maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel teedevõrgustik tasandil 9. Valla kõigile piirkondadele 4. Valla elanikud osalevad aktiivselt keskusesse head ühendust otsuste tegemise protsessis pakkuv 5. Arendustegevus toimub planeeringute ühistranspordisüsteem alusel 10. Atraktiivne, kohalikku pärandit väärtustav E. KOGUKONDLIKE SUHETE kultuurikeskkond ja ARENDAMINE mitmekesised vaba aja 19. Aktiivne ühistegevus. Säilinud veetmise võimalused kodukoha tunne 11. Kvaliteetne tervishoiu- ja 20. Väljakujunenud tugev Pandivere hoolekandesüsteem koostööpiirkond 12. Turvaline elukeskkond D. KESKKONNAKAITSE 13. Asulate kõrge 17. Puhas keskkond ja miljööväärtus tasakaalustatud looduskasutus. Valla elanike kõrge keskkonnateadlikkus

ÜLESANDED JA INVESTEERINGUD

SEIRE JA ANALÜÜS

ARENGUKAVA UUENDAMINE JA JÄRGNEVATE PERIOODIDE TEGEVUSKAVAD

LAEKVERE VALD 2032 LAEKVERE VALD ON TURVALISE ELUKESKKONNA, AKTIIVSE KOGUKONNA, KONKURENTSIVÕIMELISE MAJANDUSE JA AJAKOHASE TARISTUGA, OMAPÄRASE LOODUSEGA NING AASTA RINGI ATRAKTIIVNE ISESEISEV OMAVALITSUS PANDIVERE KOOSTÖÖPIIRKONNAS

Joonis 3. Laekvere valla strateegilise arendamise mudel.

4.4 LAEKVERE VALLA STRATEEGILISED EESMÄRGID JA ÜLESANDED 2013-2025

A. LAEKVERE VALD KUI ORGANISATSIOON

1. Eesmärk: Tagada otsuste kvaliteetne ja majanduslikult kaalutletud elluviimine Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Erinevate ekspertide kaasamine probleemide lahendamisel.  Ametnike motivatsioonisüsteemi arendamine ja personali süstemaatiline koolitamine.  Pikaajalisel strateegial põhineva vallaeelarve koostamine.

22

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

 Valla mainekujunduse arendamine.  Otsida kõikvõimalikes meetmete, stipendiumide ning rahastuste võimalustes variante, et tuua eelarvesse lisavahendeid arenguks.

2. Eesmärk: Kvaliteetsed ja kõigile kättesaadavad avalikud teenused Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Avalike teenuste elektroonilise osutamise suurendamine.  Allasutuste struktuuri korrastamine.  Kommunaalteenuste osutamisel arvestada paikkondlikku eripära.  Avalike teenuste delegeerimine kolmandale sektorile.  Valla keskusesse pangaautomaadi paigaldamise soodustamine.

3. Eesmärk: Tulemuslik koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektoriga kohalikul, maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil (teenuste osutamisel) Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Pandivere koostööpiirkonna omavalitsuste ametnike vahelise koostöö soodustamine, ühisametnike töölerakendamine.  Ühishangete korraldamine.  Koostöö VIROL’iga maakondliku arengu planeerimisel.  PAIK tegevuse jätkuv toetamine.  Aktiivne osalemine LEADER programmis.

4. Eesmärk: Valla elanikud osalevad aktiivselt otsuste tegemise protsessis Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Küsitluste ja piirkondlike arutelude korraldamine, tagasiside saamine elanikelt.  Informatsiooni kättesaadavuse ja infolevi parendamine läbi e-teenuste.  Haridusasutuste hoolekogude tähtsuse teadvustamine.

5. Eesmärk: Arendustegevus toimub planeeringute alusel Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Üldplaneeringu kaasajastamine.  ÜVK koostamine.  Jalgteede planeerimine.  Soojamajanduse planeerimine.  Puhkealade planeerimine.  Alternatiivsete lahenduste leidmine Laekvere külakeskusele, Rahva Majale, Muuga mõisale ja Venevere Seltsimajale.

B. ELU- JA PUHKEKESKKOND

6. Eesmärk: Mitmekesine ja kvaliteetne haridusasutuste võrgustik Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Haridusasutuste reorganiseerimine.  Huvihariduse korraldamine.  Elukestva õppe soodustamine.

7. Eesmärk: Elanikkonna vajadusi rahuldav tehniline infrastruktuur Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  ÜVK elluviimine.

23

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

 Soojamajanduse parendamine.  Internetiühenduse ja sidekommunikatsioonide parendamine.  Tänavalgussüsteemide kaasajastamine.  Alternatiivenergia ja -kütuse kasutuselevõtu soodustamine.

8. Eesmärk: Kvaliteetne valla teedevõrgustik Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Teede muutmine tolmuvabaks.  Mustkattega teede osakaalu suurendamine.  Teehoolduse piisav rahastamine.  Kruusakattega teede seisundi parandamine.

9. Eesmärk: Valla kõigile piirkondadele keskusesse head ühendust pakkuv ühistranspordisüsteem Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Olemasoleva ühistranspordivõrgu säilitamine.  Õpilasliinide parima korralduse tagamine.  Laekvere bussijaama ümberviimine ohutumasse kohta.  Bussiootepaviljonide korrastamine.  Taksoteenuse kasutamise korraldamine alternatiiviks ühistranspordile.  Kaupluste säilitamine.

10. Eesmärk: Atraktiivne, kohalikku pärandit väärtustav kultuurikeskkond ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Mõisa ja mõisapargi ning mänguväljakute väljaarendamine puhke- ja vaba aja veetmise kohtadeks.  Mainekujunduse ja spordiürituste korraldamine.  Laekvere Noortekeskuse töö korraldamine.  Rahva Maja töö optimeerimine.  Raamatukogude muutmine vaba aja veetmise kohaks.  Jahilaskespordi soodustamine.

11. Eesmärk: Kvaliteetne tervishoiu- ja hoolekandesüsteem Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Perearstikeskuse toetamine.  Apteegi säilitamisele kaasaaitamine.  Sotsiaalkorterite nõuetega vastavusse viimine.  Päevakeskuse töö toetamine.  Pereõe teenuse osutamise soodustamine.  Koostöö teiste omavalitsustega hooldekodu teenuste korraldamisel.  Rakvere Haigla tegevuse jätkuv toetamine.

12. Eesmärk: Turvaline elukeskkond Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Naabrivalve tugevdamine.  Koostöö Konstaabliga.  Abipolitseinike toetamine.  Kaitseliidu toetamine.

24

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

 Vabatahtliku tuletõrjujate ühingu loomine.

13. Eesmärk: Asulate kõrge miljööväärtus Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Kauni Kodu konkursi regulaarne läbiviimine.  Laekvere aleviku maakivi hoonete säilitamine.  Lagunenud hoonete likvideerimine.  Parkide heakorra tagamine.

C. ETTEVÕTLUSKESKKOND

14. Eesmärk: Ettevõtlusaktiivsuse ja investorite arvu kasv, mitmekesine keskkonnasõbralik väikeettevõtlus ning väljakujunenud ettevõtlusklastrid Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Puu- ja juurvilja, piima, liha müügivõrgustiku ning e-teadete tahvli loomine.  Ettevõtluskoolituste ja -ürituste korraldamine.  Ettevõtjate ümarlaua loomine.  Ettevõtlusalade kaardistamine ning väljapakkumine potentsiaalsetele investoritele.  Aidata väiketootjatel turustada toodangut koha peal. Kohaliku tooraine kasutamise soodustamine valla haridusasutuste köökides.  Klastrisüsteemi arendamine koostöös PAIK’iga.  Hooldekodu rajamiseks koostöö tegemine PAIK piirkonnas.

15. Eesmärk: Laienenud võimalused turismis ja puhkemajanduses Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Muuga mõisa teenuste väljaarendamine.  Kellavere puhke- ja ergastusala väljaarendamine.  Venevere puhkeala väljaarendamine koostöös kolmanda sektoriga.  Jalgteede võrgustiku väljaarendamine.  Jalgratta laenutuspunktide loomine koostöös PAIK’iga.  Koostöö kohalike turismiettevõtetega.  Jahiturismi soodustamine.

D. KESKKONNAKAITSE

16. Eesmärk: Puhas keskkond ja tasakaalustatud looduskasutus ning valla elanike kõrge keskkonnateadlikkus Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Kaitsealade ja kaitsealuste üksikobjektide kaitse korraldamine.  Jäätmemajanduse korraldamine.  Keskkonnaalaste teavitusürituste ja konkursside korraldamine.  Talgute ja heakorrapäevade korraldamine.  “Veenädala” korraldamine.  Keskkonnaalastes koostööprojektides osalemine.  Keskkonnaalase õppe korraldamine koolides.

25

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

E. KOGUKONDLIKE SUHETE ARENDAMINE

17. Eesmärk: Aktiivne ühistegevus. Säilinud kodukoha tunne Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Valla päevade ja muude ühisürituste korraldamine.  Koostöö ürituste planeerimisel.  Küsitluste ja piirkondlike arutelude korraldamine.

18. Eesmärk: Väljakujunenud tugev Pandivere koostööpiirkond Aastatel 2013-2025 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:  Erinevate valdkondade projektides osalemine.  Laiapõhjalise koostöö soodustamine.

5 INVESTEERINGUTE PRIORITEEDID

Võttes arvesse valla haldusvõimekust on Laekvere valla arengumudelis püstitatud eesmärkide saavutamiseks lähiaastatel kavandatud tabelis 10 toodud jätkutegevuste püsikulud ja vajalikud investeeringud koos hinnangulise maksumuse ja teostamise ajaga. Nii rahalised vajadusel kui teostamise aeg on indikatiivsed ja täpsustuvad projektide realiseerimise ja valla eelarve menetlemise käigus.

ARENGUKAVA investeeringud 2017-2025

Maksumus Finants. Investeeringu nimetus 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku allikad

A. Laekvere vald kui organisatsioon

PAIK tegevuse rahastamine 5 5 5 5 20 VE Üldplaneeringu kaasajastamine 10 10 ÜT Laekvere aleviku maakivi hoonete (pritsikuur, vallamaja, koolimaja) 5 5 5 5 5 5 5 35 VE säilitamine Algava ettevõtja toetus 5 5 5 5 5 5 5 35 VE MTÜ-de toetamine 5 5 5 6 6 6 7 7 47 VE Rakvere Haigla toetusfond 4 4 4 4 4 4 4 4 32 VE B. Elu- ja puhkekeskkond Laekvere õppehoone osaline 10 140 30 180 ÜT rekonstrueerimine Noorte vaba aja keskuse 20 20 40 RIIK+VE uuendamine Laekvere alevikus Laekvere sotsiaalkorterite remont 10 10 10 10 40 VE Muuga tuuliku tee muutmine 50 50 RIIK+VE tolmuvabaks Bussijaama rajamine Laekvere 20 20 VE alevikus Bussijaama maaüksusele

26

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Muuga bussiootepaviljoni 10 10 VE korrastamine Mahtuniversaali soetamine hariduse, sotsiaali ja kultuuri 30 30 ÜT vajadusteks

c. Keskkonnakaitse

Laekvere külatiigi taastamine 50 50 KIK+VE

Haljastuse arenguplaani kujundus- ja 10 10 VE haljastusprojektide koostamine Laekvere Rahva Maja 60 ÜT Fassaadi rekonstrueerimine Muuga mõisa ja mõisapargi 100 KIK rekonstrueerimine Kellavere puhke- ja ergastusala 100 KIK väljaarendamine Jalgteede võrgustiku 300 PKT väljaarendamine

Laekvere jäätmejaama rajamine 100 KIK

Uute soojatrasside ehitamine 10 200 210 Eraettev elamutele Laekveres

Endise masuudihoidla likvideerimine 10 10 Eraettev

Laekvere staadioni 100 100 VE rekonstrueerimine

Tabel 9. Kavandatud investeeringud 2017-2025

6 LAEKVERE VALLA VÕIMALIKUD STSENAARIUMID HALDUSREFORMI KORRAL

Laekvere vallal on võimaliku haldusreformi korral ühinemiseks põhiliselt kaks varianti: Esimene variant, kas ühineda ajaloolises suunas (Väike-Maarja, Rakke ja Tamsalu), oli ju praegune Laekvere vald üks osa Simuna kihelkonnast. Või siis teine variant: Vinni ja Rägavere vallaga.

Elanike arvust Efektiivse kohaliku omavalitsuse toimimise aluseks on korralik tulubaas. Tulubaas teatavasti tekib maksudest. Kui on lähikonnas piisavalt hästitasustatud töökohti, siis on ka maksulaekumine hea.

Elanike arvud ja pindalad: Omavalitsus Elanike arv Pindala Laekvere vald 1512 352,2 km2 Rakke vald 1631 224,71 km2

27

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

Tamsalu Vald 3820 215,58 km2 Väike-Maarja vald 4481 457,76 km2 Vinni vald 4689 487,66 km2 Rägavere vald 821 173,08 km2

Allikas: Statistikaameti andmed seisuga 01.01.2016

Kui Laekvere vald ühineks Tamsalu suunal Laekvere - Rakke - Väike - Maarja - Tamsalu, siis saaks ühinenud valla elanike arvuks 1512+1631+4481+3820=11444 elanikku. Kui Laekvere vald ühineks Rakvere suunas Laekvere - Vinni- Rägavere, siis ühinenud valla elanike arvuks saaks 1512+4689+821=7022 elanikku. Igal juhul, kuhupoole ka Laekvere vald ei ühineks, jääks ühinenud omavalitsuse suuruseks suurem kui keskmine omavalitsus (ca 5000 elanikku) Eestis. Ühinemiste puhul jäävad keskusteks ilmselt ikkagi kas Väike-Maarja või . Võrdleme kahe võimaliku tulevase keskuse Väike-Maarja ja Pajusti plusse ja miinuseid? Väike-Maarja plussid: pikaajaline koostöö, sarnane juhtimismudel, tulevane ühine perearstikeskus, Laekvere valda teenindava päästekomando ja kiirabi asukoht, on töökohaks Laekvere elanikele, veterinaararstide asukoht, korralik spordihoone ja Ebavere liikumisrajad, on muusikakool, on edukalt ühinenud Avanduse vallaga. Väike-Maarja miinused: kehv bussiühendus, jääb kõrvale igapäevastest liikumissuundadest, ei suuda konkureerida Rakverega, vähe vabu ja atraktiivseid töökohti., ei ole konkurentsivõimelist heal tasemel haridusasutust, ei ole ujulat.

Vinni-Pajusti puhul on plussiks Rakvere linna lähedus, jääb põhilisse liikumissuunda, tasemel haridusasutus, heal tasemel koos ujulaga spordikompleks. Vinni-Pajusti puhul on miinuseks: senine vähene koostöö, ajalooline side nõrk, ei ole väljakujunenud tõmbekeskus, ei ole oluliseks tööandjaks, puudub huvikool.

Missugused eeldused loob ühinemine:  valla pakutavate avalike teenuste kvaliteedi paranemine;  valla pakutavate teenuste ja ametnike sügavama spetsialiseerumise;  eelarveliste vahendite tõhusama kasutamise;  kasvab valla haldussuutlikkus, finantssuutlikkus ja konkurentsivõime;  on võimalik arendada valla haridussüsteemi jätkusuutlikkust;  on võimalik paremini elavdada mittetulundustegevust ja külaliikumist;  on võimalik tõhustada valla juhtimisstruktuuri. Olemasolev haldusterritoriaalne korraldus (ehk kui ühinemist ei toimu), seab järgmised piirangud:  rahaliste vahendite nappus, mis ei võimalda palgata kõiki vajalikke spetsialiste ega kasutada olemasolevaid arenguvõimalusi, samas ei ole tagatud efektiivne tööaja kasutus ametnike poolt väikeses omavalitsuses;  kohalike omavalitsuste eelarved ei võimalda piisavalt investeeringuid ega suuremate projektide omafinantseeringute katmist soovitud projektide elluviimiseks;  omavalitsused osutavad vastastikku teenuseid ja rahastavad infrastruktuuri (kool, muusikakool), mistõttu toimub piirkonna arengu seisukohalt ebamõistlik ressursside kasutamine. Ühinemise tulemusena võivad kaasneda ka mõned riskid:  valla mõnede piirkondade ebaproportsionaalne esindatus valla juhtimises;  ühinenud omavalitsuse haldusaparaadi ümberkorraldamine võib tekitada

28

Laekvere valla arengukava aastateks 2013-2025

mõningat segadust nii ametnike kui elanikkonna hulgas;  keskuse eelistatum väljaarendamine.

Et mainitud riskid oleks maandatud või üldse olemata, tuleb täita kõiki ühinemislepingu punkte täpselt, ilma kellelegi liiga tegemata. Ühinemisreformiga taotletakse tavaliselt ühinevate omavalitsuste poolt avalike teenuste kvaliteedi tõusu ja järjepidevat arengut ning perspektiivseid eesmärke:  teedevõrgu parendamine;  ühistranspordi kättesaadavuse parandamine;  jäätmemajanduse tõhusam korraldamine;  kvalifitseeritud ja eriharidusega ametnike olemasolu ja parem motiveerimine;  kvaliteetse hariduse kättesaadavuse tagamine ja selle taristu korrastamine;  huvihariduse ja sellega seotud tegevuste laiendamine;  sotsiaaltöö ja –hoolekande teenuste ja koostöövõrgustiku arendamine;  noorte ja laste vabaaja veetmise võimaluste arendamine;  kultuurialase taristu korrastamine ja kultuuriasutuste võrgu edendamine;  aktiivse külaliikumise ning kodanikeühenduste võrgustiku arendamine, nende kaasamine valla juhtimisse ja elu korraldamisse;  elukvaliteedi parandamine sotsiaalse taristu ja avalike teenuste järjepideva arendamise kaudu; Mis peaks säilima Laekvere vallas ka pärast ühinemist? Kindlasti peab siia jääma: eelkoolieelset ja põhiharidust andev haridusasutus, raamatukogu(d), rahvamaja, ühistransport, perearstipunkt, apteek, sotsiaalhoolekanne, kaubandusvõrk, spordihoone, MTÜ-de toetamine.

7 ARENGUKAVA MUUTMINE JA TÄIENDAMINE

Arengukava muutmine ja/või täiendamine toimub järgmiste põhimõtete alusel:  Arengukavas püstitatud eesmärke hinnatakse üks kord igal aastal ning koostatakse arengukava täitmise aruanne.  Arengukava muutmise ja/või täiendamise ettepaneku vaatab läbi arengukava juhtgrupp oma koosolekul ning vormistab protokollilise otsuse ettepaneku põhjendatuse kohta ja esitab selle vallavolikogule.  Arengukava muutmise ja/või täiendamise kinnitamine toimub Laekvere Vallavalikogu poolt.

29