LIBATSE LASTEAED-ALGKOOLI

ARENGUKAVA

AASTATEKS 2007-2010

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...... 2 2. ÜLDANDMED...... 2 2.1 Ajalugu, saavutused ...... 2 2.2 Hetkeseis kaadri osas ...... 2 2.3 Hetkeseis lasteaialaste ja õpilaste osas ja prognoos...... 2 2.4 2004-2006. aasta arengukava täitmine ja visioon aastani 2010...... 3 3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...... 3 3.1 Tulemuslikkuse hindamine ...... 3 3.2 Hetkeseis ja arengueeldused ...... 4 3.2.1 Tugevused...... 4 3.2.2 Nõrkused...... 4 3.2.3 Ohud ja takistused...... 4 3.2.4 Võimalused ...... 5 3.3 Arengu üldeesmärk ...... 5 3.4 Arengukava valdkonnad ...... 5 4. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS...... 6 4.1 Arengukava ülesanded ja projektid...... 6 4.1.1 Koolisisene juhtimine ...... 6 4.1.2 Hoolekogu...... 6 4.1.3 Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus. Koostöö üldsusega...... 7 4.2 Kooli töö planeerimine ...... 7 4.3 Õppe-ja kasvatustöö...... 7 4.4 Koolikohustuse täitmine ...... 8 4.5 Kooli töökeskkond...... 8 4.6 Klassi ja kooliväline töö...... 9 5. ARENGUKAVA TÄIENDAMINE JA UUENDAMINE...... 9 5.1 Kooli arengukava täiendamine ...... 9 5.2 Arengukava uuendamise kord...... 9

1 1. SISSEJUHATUS 1.1 Lasteaed-algkooli (edaspidi kool vastavas käändes) arengukava määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 1.2 Libatse Lasteaed-algkooli arengukava lähtub haridust puudutavatest õigusaktidest kooli põhimäärusest ja valla arengukavast 2007-2010(2018).

2. ÜLDANDMED Libatse Lasteaed-algkool on Halinga valla omandis olev haridusasutus, mis asub Libatse külas. Telefon 44 59 470 e-post: [email protected] kodulehekülg: libatsekool.edu.ee Kooli teeninduspiirkonnaks on Libatse, , , Aasa, Arase, Pallika, , Altküla, , Lehtmetsa, Oese ja Rukkiküla külad.

2.1 Ajalugu, saavutused 01.09.1988. a alustas vastvalminud majas tööd kaks klassi 39 õpilasega. Kool on kasvanud kuueklassiliseks. 04.01.1989. aastal avas uksed lasteaed nelja rühma ja 73 lapsega. 1992/1993 õppeaastal oli koolis 121 õpilast ja lasteaias 63 last, mis on olnud kõige suurem laste arv kokku. Seoses laste arvu vähenemisega töötab lasteaed hetkel kahe rühmaga ja kool kolme liitklassiga. Lasteaed-algkool pakub lisaks alusharidusele ja riiklikule õppekavale arvutiõpet ja varajast keeleõpet nii koolis kui ka lasteaias (projekt Lingua 2). Alates 1999. aastast on kool aktiivselt osalenud erinevates projektides (alates 2000. aastast euroopa haridusprojektides Comenuis I ja Lingua 2). Kooli on lõpetanud 282 õpilast.

2.2 Hetkeseis kaadri osas Koolis on 11 õpetajat ja lasteaiaõpetajat, neist üks õpetaja-metoodik, kaks vanemõpetajat, kaheksa õpetajat. Kolm õpetajat õpib Tallinna Pedagoogika Ülikoolis, neist kaks klassiõpetajaks ja üks kehalise kasvatuse õpetajaks.

2.3 Hetkeseis lasteaialaste ja õpilaste osas ja prognoos Libatse algkoolis õpib 47 õpilast, neist 23 tüdrukut ja 24 poissi. Lasteaias käib 31 last, neist vanemas liitrühmas 18 ja nooremas liitrühmas 13 last. 1. klassis on 6 õpilast 2. klassis on 11 õpilast 3. klassis on 6 õpilast 4. klassis on 7 õpilast 5. klassis on 10 õpilast 6. klassis on 7 õpilast

Liidetud on I ja II klass õpilasi 17 III ja IV klass õpilasi 13 V ja VI klass õpilasi 17

2

Prognoos koolitulevate laste osas lähiaastatel: 2006. aastal - 6 last 2007. aastal – 11 last 2008. aastal – 8 last 2009. aastal –10 last 2010. aastal – 6 last

Prognoos õpilaste arvu kohta koolis lähiaastatel: 2006. aastal – 47 last 2007. aastal – 51 last 2008. aastal – 47 last 2009. aastal – 53 last

2.4 2004-2006. aasta arengukava täitmine ja visioon aastani 2010 Libatse Lasteaed-algkooli 2004-2006. aasta arengukavas püstitatud eesmärgid õppe- ja kasvatustegevuse osas on täidetud. Koolis toimis arengule kaasaaitav sisehindamissüsteem, milles suur roll oli arenguvestlustel. Arenguvestluste läbiviimist alustati 2003. aastal ühe klassiga ning see on kasvanud käesolevaks aastaks terviklikuks süsteemiks. Välja on kujunenud toimiv võrgustikutöö psühholoogi, sotsiaaltöötaja ja noorsoo- politseinikuga. Vajadusel kaasati ka lapsevanemaid. Samuti toimus süsteemne kasvatustöö analüüs. Erilist tähelepanu on pööratud erivajadusega õpilastele. Majas töötab logopeed ja psühholoog, avatud on parandusõppe rühmad. Nii lasteaialastele kui kooli õpilastele võimaldati täiendavalt arvuti- ja keeleõpet. Välja on kujunenud stabiilne pedagoogiline kaader. Õpetajate koolitussüsteem on olnud eesmärgistatud ja plaani- pärane. Osaleme edukalt rahvusvahelistes projektides, kus välispartneriteks on Soome, Austria, Tšehhi, Belgia ja Poola koolid. Pikaajalised sõprussidemed on Vormsi Lasteaed- Põhikooliga. Kool osaleb liikumises „Kaunis kool“. Koolis töötab õpilasesindus. Lastevanemate osalus koolielus võiks olla aktiivsem, kuigi viimasel aastal on õpetaja ja lapsevanemate vaheline koostöö paranenud. Remonditud on lasteaia pesuruumid, kooli kaks WC-d, arvutiklass. Ostetud on kuus uut arvutit. Neljas klassiruumis ja väikeses saalis on paigaldatud nõuetekohane valgustus. Rahule ei saa jääda tervisekaitse- ja tööohutusnõuetest tulenevate tingimuste täitmisega. Remontimata on võimla, duširuumid, õueinventar, tööõpetuse klass, osades ruumides ei vasta valgustus nõutud tasemele jms.

3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

3.1 Tulemuslikkuse hindamine Kooliarenduse põhisuunad tulenevad hetke tulemuste analüüsist. Tulemuslikkuse hindamiseks on koolis välja töötatud sisehindamissüsteem, tunnustamise- ja motivatsioonisüsteem. Ühistöö tulemusena arendatakse edasi arengukava ja määratakse õppeaastate prioriteedid.

3 3.2 Hetkeseis ja arengueeldused Hetkeseisu määramiseks on koolis kasutatud SWOT analüüsi. Koosolekud, kus osales kogu kooli personal, toimusid 2006. aasta augustist oktoobrini. Analüüsi tulemusena on välja selgitatud probleemid, kujundatud arengustsenaariumid ja –strateegia, ning kalendaarsed tegevuskavad, kulutused eelarves ja tagasiside.

3.2.1 Tugevused 1. Koolis töötab üksmeelne ja õpihimuline kaader. 2. On olemas hädavajalikud õppevahendid. 3. Õpetaja tunneb peresid ja nende olukorda. 4. Arvutite ja arvutiklassi olemasolu. Nende kasutamine on tehtud kättesaadavaks ka kohalikele elanikele. 5. Väikesed klassid, kus õpetaja jõuab märgata laste eripära. 6. Palju osaletakse maakondlikel viktoriinidel, konkurssidel jm. 7. Väliklassi ja loodusraja olemasolu. 8. Kool on kodu lähedal. Lähiasulatesse on tagatud õpilastransport. 9. Lasteaed ja kool on ühes majas, üleminek kooli on valutum. 10. Lasteaed pakub vajadusel lastehoiuteenust. 11. Töötavad, näite-, flöödi-, puutöö, käsitöö- ja arvutiring lastele, jalgpallitreeningud poistele, aeroobikaring lastele ja naistele, inglise keele ring lasteaias ja I, II klassi lastele. 12. Koolis on aktiivne projektitöö, mis rikastab õppe- ja kasvatustegevust - kool osaleb Euroopa Liidu hariduskoostööprogrammi Comenius 1 koolide koostööprojektis Lingua 2. Koostööpartnerid on Poola, Inglismaa, Rumeenia, Prantsusmaa, Kreeka, Bulgaaria ja Türgi). 13. Koolil on pikaajalised sõprussidemed Vormsi Lasteaed-Põhikooliga. 14. Spetsialistide olemasolu - psühholoog, logopeed. 15. Koolis töötab pikapäevarühm ja parandusõpperühmad. 16. Väike kool loob turvalise õpikeskkonna, lapse probleemid on kergemini märgatavad. 17. Lastevanemate usaldus. 18. Lasteaed-algkooli inspekteerimisel said õppekasvatustöö korraldus ja kooli juhtimine hea hinnangu.

3.2.2 Nõrkused 1. Lapsevanemate ükskõiksus oma laste kasvatamise vastu. 2. Üha halvenev õpilaste käitumiskultuur ja keelekasutus. 3. Kvalifitseeritud kaadri puudus. 4. Professionaalsete ringijuhtide nappus. 5. Tunniplaan on koostatud õpetajate järgi. 6. Nõuetekohase jooksuraja puudumine. 7. Lagunev õueinventar lasteaed-algkooli territooriumil. 8. Tööõpetuse vahendite puudumine ja tööõpetuse klassi halb olukord. 9. Lagunev maja, suured majandamiskulud.

3.2.3 Ohud ja takistused 1. Osade lastvanemate koostöövalmiduse puudumine. 2. Laste arvu vähenemine.

4 3. Lapsed lähevad linna kooli (linnakoolidel parem bränd). 4. Õppe-materiaalse baasi vananemine.

3.2.4 Võimalused 1. Lastevanemate senisest suurem kaasamine lasteaia ja kooliellu, nende harimise (silmaringi laiendamise) võimalus. 2. Koostöövõimalus valla teiste lasteasutustega. 3. Lastelaagrite korraldamine suvel. 4. Kooli- ja tunnivälise töö mitmekesistamine. 5. Tunnustada õpilasi tublide saavutuste puhul aine-, spordi- ja muus valdkonnas. 6. Pakkuda nõrgematele õpilastele (ka abiõpe) haridust, mis aitab neil elus toime tulla. 7. Tööarmastuse kujundamine. 8. Õpikeskkonna kaasajastamine. 9. Kooli oma näo kujundamine. 10. Kooli sümboolika ja meene väljatöötamine. 11. Vajadusel beebikooli loomine. 12. Väliklass ja loodusrada.

3.3 Arengu üldeesmärk Kooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele.

Kooli VISIOON: Kõige tähtsam on lapse areng turvalises, loodussõbralikus ja –säästlikus keskkonnas, et temast kasvaks ja kujuneks elus toimetulev isiksus, kes austab ennast, oma kodu, perekonda ja kaasinimesi.

3.4 Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimiseks toimub koolis järgnevate valdkondade arendamine: 1. Koolisisene juhtimine • Koolisisene juhtimine • Hoolekogu • Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2. Kooli töö plaanimine • Kooli arengukava, plaanid • Kooli arengukava järgimine, täiendamine 3. Õppe- ja kasvatustegevus • Ainealase töö plaanimine • Ainealase töö korraldus • Õpilaste osalus õppetöös • Õpilaste hindamine 4. Koolikohustuse täitmine 5. Kooli töökeskkond 6. Klassi- ja kooliväline töö, side lastevanemate ja üldsusega

5 4. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

4.1 Arengukava ülesanded ja projektid

4.1.1 Koolisisene juhtimine Jrk Tegevus Aeg Vastutaja nr 1. Kooli asjaajamise korra täiustamine 2009 juhataja 2. Sisehindamine kehtestatud korra alusel 2010 juhataja 3. Kooli õppenõukogu ja lasteaia pedagoogilise nõukogu 2007 õppeala- töö tõhustamine juhataja, õpetajad 4. Kooli kodukorra täiustamine 2009 õpetajad 5. Ressursside kasutamise kord, otstarbekuse analüüs 2007-2010 juhtkond 6. Investeeringute taotlemine fondidest jms ja nende 2007-2010 juhtkond, sihipärane kasutamine õpetajad 7. Sideme loomine kooli vilistlastega, vilistlasnõukogu 2008 juhtkond, töölerakendamine hoolekogu 8. Kooli meenete väljatöötamine, valmistamine 2008 juhtkond 9. Koostöö jätkamine sõpruskoolidega 2007-2010 juhtkond, 10. Instrueerida regulaarselt õpilasi ohtudest koolimajas ja 2008 juhtkond, kooliteel õpetajad 11. Töötajatega arenguvestluste korraldamine 1 kord 2007-2010 juhataja aastas

4.1.2 Hoolekogu Jrk Tegevus Aeg Vastutaja nr 1. Kindlustada hoolekogu esindatus ja tegutsemine 2007-2010 juhataja, vastavalt seadusandlusele hoolekogu esimees 2. Planeerida hoolekogu töö 2007-2010 hoolekogu esimees, juhataja 3. Analüüsida hoolekogu töö tulemusi, uue hoolekogu 2007-2010 hoolekogu, valimine juhataja 4. Korraldada hoolekogu liikmetele koolitusi 2008 juhataja

6 4.1.3 Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus. Koostöö üldsusega Jrk Tegevus Aeg Vastutaja nr 1. Määratleda õpilasomavalitsuse (ÕOV) roll ja 2007-2010 huvijuht ülesanded koolis 2. Toetada ÕOV tegevust koolielu korraldamisel 2007-2010 juhtkond 3. Läbi viia küsitlus lastevanemate ootustest koolile 2007,2010 juhataja 4. Rakendada tööle lastevanemate koolitussüsteem 2009 juhataja 5. Võimaldada täiskasvanute huviringidele kooliruumide 2007-2010 huvijuht, kasutust juhataja 6. Koostöö sponsorfirmadega 2007-2010 juhataja

4.2 Kooli töö planeerimine Jrk Tegevus Aeg Vastutaja nr 1. Lähtuvalt uuest kooli arengukavast teha muudatused 2007 juhtkond kooli õppekavas 2. Planeerida personali täiendkoolitust 2007-2010 juhataja 3. Kooli õppeaasta üldtööplaani koostamisel arvestada 2007 juhtkond arengukavas püstitatud töösuundi

4.3 Õppe-ja kasvatustöö Jrk nr Tegevus Aeg Vastutaja 1. Kooli ja lasteaia õppekavade täiustamine 2008 juhataja, õpetajad 2. Kooli ja lasteaia ainekavade ja töökavade koostamine 2007-2010 õpetajad 3. Andekatele õpilastele senisest laiema ainealase 2007-2010 juhataja tegevuse võimaldamine 4. Keskkonda säästva ja loodust väärtustava mõtte- ja 2007-2010 klassijuha- käitumisviisi arendamine tajad 5. Mitmekesistada õuesõppimise võimalusi ja metoodikat 2007-2010 õpetajad 6. Ökomaja ja terviseraja kasutamine 2008 juhataja 7. Hariduslike erivajadustega laste väljaselgitamine ja 2007-2010 logopeed, töö nendega õpetajad 8. Õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks, 2007-2010 õppeala- konkurssideks juhataja 9. Terviseedendamise süsteemi väljatöötamine 2007-2010 juhataja 10. Jätkata osalemist erinevates projektides 2007-2010 juhataja

7 11. Rakendada tööle rohkem huviringe poistele 2007-2010 huvijuht 12. Turvalise õpikeskkonna tagamine 2007-2010 juhataja 13. Arengumappide koostamine 2007-2010 õpetajad 14. Osalemine rahvusvahelistes projektides 2007-2008 juhataja Lingua 2 ja Comenius 1

4.4 Koolikohustuse täitmine Jrk nr Tegevus Aeg Vastutaja 1. Analüüsida kord aastas koolikohustuse täitmist 2007-2010 juhataja 2. Tugisüsteemide kasutamine. Vajadusel organiseerida 2007-2010 õppeala- õpiabi (konsultatsioonid, suunamine erialaspetsialisti juhataja, juurde jms) õpetajad 3. Jätkata pikapäevarühma tööd 2007-2010 juhataja 4. Tutvustada kodukorda 2007-2010 juhataja 5. Operatiivne võrgustikutöö 2007-2010 juhataja

4.5 Kooli töökeskkond Nr Tegevus Aeg Rahastamine 1. Kooli riietehoiu sanitaarremont ja 2008 vallaeelarve sisustamine 2. Infotehnoloogia uuendamine ja 2007-2010 projektid, vallaeelarve täiustamine vastavalt vajadusele 3. Kaasaegse tuletõrjesignalisatsiooni 2009 vallaeelarve paigaldamine 4. Põrandakatete väljavahetamine 2009 vallaeelarve, sponsorid 5. Ruumide sanitaarremont 2010 vallaeelarve, lastevanemate abi värvide muretsemisel 6. Maja katuse vahetus 2009-2010 vallaeelarve, fondid 7. Võimla valgustuse parendamine 2010 vallaeelarve, projektitöö 8. Poiste tööõpetuse ruumi remont 2008 vallaeelarve, sponsorid 9. Köögiploki seadmete ja ruumide 2007-2010 vallaeelarve, kaasajastamine võimalusel leida sponsorid 10. Mööbli uuendamine vastavalt 2007-2010 vallaeelarve vajadusele 11. Õueala uuendamine 2007-2010 projektid, sponsorid 12. Spordiväljaku renoveerimine 2008 vallaeelarve 13. Kooliümbruse ümberkujundamine 2007-2010 projektid, sponsorid

8

14. Loodusraja täiustamine 2008-2010 projektid, sponsorid 15. Ökomaja ehitamine 2008 projektid, sponsorid 16. Seiklusraja (terviseraja) 2009 projektid, sponsorid ehitamine 18 Muruniiduki ostmine 2009-2010 Projektid, sponsorid

4.6 Klassi ja kooliväline töö Jrk nr Tegevus Aeg Vastutaja 1. Analüüsida koos hoolekogu ja ÕOV-ga kooli 2007-2010 juhataja huvitegevust 2. Analüüsida huviringide tegevust, teha uuringuid 2008-2010 õppeala- juhataja, õpetajad 3. Korraldada ringide aruandeüritus - kevadpidu ja näitus 2007-2010 juhataja laste töödest 4. Jätkata suvelaagri korraldamist 2007-2010 juhataja Lisaks suurematele investeeringutele igal õppeaastal: • osta uusi õppevahendeid; • osta juurde metoodilist ja teatmekirjandust; • viia läbi sanitaarremont.

5. ARENGUKAVA TÄIENDAMINE JA UUENDAMINE

5.1 Kooli arengukava täiendamine Kooli arengukava täitmist analüüsitakse üks kord õppeaastas. Seda tehakse sisehindamise tulemuste põhjal. Analüüsivad ja teevad täiendusi õpetajad, lapsevanemad, hoolekogu ja õpilasomavalitsus. Kooli arengukava on aluseks eelarve koostamisel ja koolielu strateegilisel planeerimisel.

5.2 Arengukava uuendamise kord Arengukava uuendatakse ja täiendatakse koostöös õpilasomavalitsuse, kooli hoolekogu ja õppenõukoguga igal aastal. Arengukava kinnitatakse hiljemalt novembrikuu volikogu istungil.

Raul Peetson Volikogu esimees

9