Väljaandja: Meremäe Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2010, 93, 1254

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine

Vastu võetud 24.09.2009 nr 12

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37, Meremäe valla põhimääruse p.10.4, Meremäe Vallavolikogumäärab: § 1. Võtta vastu Meremäe Vallavolikogu 25.10.2007. a määrusega nr 5 kinnitatud ja Meremäe Vallavolikogu 19.12.2007 määrusega nr 12 ja 30.09.2008. a määrusega nr 3 muudetud Meremäe valla arengukava aastateks 2007–2013 muudetud kujul vastavalt lisale. § 2. Määrus jõustub 01. oktoobril 2009. a.

Volikogu esimees Margus PALOK

Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25.oktoobri 2007. a määrusega nr 5 Muudetud Meremäe Vallavolikogu 19. detsembri 2007. a määrusega nr 12 Muudetud Meremäe Vallavolikogu 30. septembri 2008. a määrusega nr 3 Muudetud Meremäe Vallavolikogu 24. septembri 2009. a määrusega nr 12

Meremäe valla arengukava 2007 – 2013 Sissejuhatus Meremäe valla arengukava on koostatud eesmärgiga suunata ja juhtida valla arengutegevusi perioodil 2007 – 2013 ning saavutada piirkonna tasakaalustatud areng. Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadest ja teemadest, kus omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll. Koostatud arengukava sihiks on tagada valla elanikele arenev ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööd erinevate partnerite, investorite ning avalikkusega. Arengukava osad on Meremäe valla arengustrateegia aastateks 2007-2015 ja tegevuskava lähiaastate tegevustega. Arengustrateegias on kirjeldatud valla üldist olukorda ja välja toodud peamised võtmeprobleemid, arengustrateegia sisaldab visiooni – piirkonna üldise soovitud tulevikupildi kirjeldust. Arengustrateegias on sõnastatud peamised tegevussuunad võtmeprobleemide lahendamiseks ja visioonini jõudmiseks. Arengukava koostati perioodil mai 2006 - juuni 2007. I ASEND, KUJUNEMINE, ELANIKKOND 1. Asend Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas. Administratiivselt kuulub Meremäe vald Võru maakonda. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala, mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksul moodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonega kahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ning Misso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu.

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 1 / 25 Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa. Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas läänes ja lõunas ning Orava ja Värska vald Põlva maakonnas põhjas. Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: 14 km Petseri linnast Vene Föderatsioonis, 34 km Võru linnast, 70 km Pihkva linnast Vene Föderatsioonis, 104 km Tartust, 230 km Riiast Läti Vabariigis, 290 km Tallinna Üldandmed

2006 2007 2008 Rahvaarv 1295 1259 1229 Pindala, km² 131.97 131,97 131,97 Asustustihedus, elanikku 9.8 9,5 9,3 km² kohta

Allikas: Võru Maavalitsuse registrite osakond 2. Kujunemine, ajalugu Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus 4 suure valla asemele moodustati 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäe vald, mis esialgu kandis Obinitsa nime. Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai 1922.

Valla kantselei asus perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Vahepeal käisid üsna tõsised vaidlused vallakeskuse asukoha ja selle nime ümber. Nende tulemuseks oli see, et vallamaja otsustati ehitada üsnagi valla geograafilisse keskpunkti, Mihailova puustusele, ajalooliste Võru-Petseri ja Pankjavitsa-Kiirova-Orava-Räpina teede ristumiskohta. Ka valla nimi peeti õigeks ära muuta ning see võeti lähedal asuva Meremäe mäe järgi. 16. mail 1923. aastal kiitis Eesti Vabariigi siseminister oma otsusega vallanõukogu ettepaneku heaks ning Obinitsa vald nimetati ümber Meremäe vallaks. Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud. 1944. aasta augustis NSVL keskvõimu survel sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas ENSV valitsus üle poole Petserimaast Vene Föderatsioonile. Selle hulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist; Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad. 1960. aasta 3. septembril liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust ( Kapera, Möldre ja Vana- Vastseliina piirkonna külad). Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992. aastal. 01. jaanuaril 1998. aastal anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallale ning tänane Meremäe vald hõlmab 132 km² suuruse territooriumi, kus asub 87 ajaloolise Setomaa suuremat ja väiksemat küla. 3. Asustus, rahvastik Elanikke 01.01.2009.a seisuga 1229 (sh Meremäe külas 178, Obinitsa külas 187, Miikse külas 52, Võmmorski külas 32, külas 37, külas 35), neist: koolieelikud (0-6) - 59, s.o 4,8% elanikkonnast; koolilapsed (7-18) - 130, s.o 10,6% elanikkonnast; tööealised (19-60) - 691, s.o 56,2% elanikkonnast; pensionärid (61-…) - 349, s.o 28,4% elanikkonnast. Elanike arv ja vanuseline koosseis

Aasta Elanike 0-14 15-24 25-34 35-44 45-54 55-65 Vanemad arv kui 65 2006 1295 154 166 148 161 178 162 326 2007 1259 144 182 136 163 177 180 277 2008 1229 133 174 143 158 181 170 270

Allikas: Statistika regionaalandmebaas Meremäe vallas on 87 küla: Ala-, , , Helbi, , Hilläkeste, Holdi, Härmä, Ignasõ, Jaanimäe, , Jõksi, , Kangavitsa, , , Kastamara, , , Kiislova, , Kitsõ, , , Kuigõ, , Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, , , , Marinova, , Masluva, , Merekülä, Meremäe, Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa, Olehkova, Ostrova, , Palandõ, Palo, Paloveere, , , Poksa, Polovina, , , , Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, , , , Tessova, Teterüvä, , Tiklasõ, , , Triginä, Tsergondõ, , Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, , Uusvada, Vaaksaarõ, , Veretinä, , Viro, Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla.

Leht 2 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Suuremad külad

Küla Elanike arv Meremäe 178 Meremäel asuvad: vallamaja, kus asub ka raamatukogu, avalik internetipunkt ning Rahvamaja saal, perearstipunkt, erapood , Meremäe – Obinitsa Põhikool, koolistaadion ning Meremäe Avatud Noortekeskus. Meremäe koolihoones asuvad Meremäe lasteaed „Tsirgupesäkene” ja postkontor. Obinitsa 187 Obinitsa külas asuvad: Seto Muuseumitarõ, turismiinfopunkt, Obinitsa Külakeskus, Obinitsa lasteaed, Obinitsa raamatukogu, postkontor, perearsti vastuvõtupunkt, Tarbijate Ühistu kauplus, Seto Seltsimaja, Galerii Halas Kunn ning Eesti Apostliku Õigeusu Obinitsa Issanda Muutmise kirik ning surnuaed. Miikse 52 Külas asuvad: Eesti Apostliku Õigeusu Meeksi Ristija Johannese kirik ja surnuaed Võmmorski 32 Külas asub Kagu Piirivalvepiirkonna Piusa kordon. Uusvada 37 Helbi 35

II MEREMÄE VALLA HETKESEISU ANALÜÜS JA TEGEVUS-EESMÄRGID 1. Ettevõtlus ja tööhõive 1.1. Tööhõive Vallas elas 2007. aasta andmetel 752 tööealist inimest. Töötuid oli 16, mis moodustas tööealisest elanikkonnast 2,1 %. Siiski on vallas töö leidmine inimeste jaoks probleem. Tööhõive

Aasta Tööealised Töötud sh abiraha Töötute osakaal Abiraha saajate saajad tööealisest % töötutest elanikkonnast % 2006 705 21 18 3,0% 85,7% 2007 752 16 12 2,1% 75% 2008 710 24 15 3,4% 62,5%

Allikas: Statistika regionaalandmebaas 1.2. Ettevõtlus Meremäe valla territooriumil tegutseb 2008. aasta andmetel 22 ettevõtet, 23 mittetulundusühingut ja 71 füüsilisest isikust ettevõtjat. Tuntumad ettevõtted kohapeal on OÜ Kimeko, OÜ Kimeko Kaubandus, Piusa Põllumajanduse OÜ, Setomaa Turismitalo OÜ, OÜ Katusõkatja (Ahto Raudoja), OÜ Naxos (Piusa Ürgoru Puhkemaja), OÜ Seto Metall, OÜ Tõrvas, Lõuna-Antsu talu, Seto Aedvili TÜ, Obinitsa farmid OÜ, Taarka köögikõnõ OÜ, Seto Rügä OÜ. Ettevõtete arv

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 3 / 25 Kokku FIE Osaühing MTÜ ja SA 2006 107 77 14 16 2007 113 71 20 22 2008 116 71 22 23

Allikas: Statistika regionaalandmebaas; Äriregister Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega tegelejate arv, samuti on suurenenud haritavad pinnad; areng on olnud seotud tänu toetuste süsteemi stabiliseerumisele, uue tehnika soetamise, palgatööjõu ulatuslikuma kasutamise ja kaasaegsema tehnoloogia rakendamisega.

SWOT

Tugevused Nõrkused · Võimalus saada toetust uue tehnika soetamiseks · Kvalifitseeritud tööjõu puudumine · On olemas tegutsevad ettevõtted · Töötute suur osakaal · Hea asukoht (turismi jaoks) · Vähe tegevusvaldkondi · Säilinud käsitööoskused · Kaugel suurematest keskustest ja turgudest · Kohalike maavarade olemasolu · Teede võrgustik ja madalad raudtee viaduktid ei soodusta piiriäärset liikumist · Veekogude olemasolu · Teede vilets olukord Setomaa piires · Olemasolev küllaldane teedevõrk · Olematu internet · Osalemine erinevates investeerimisprojektides · Puudulik bussiliiklus · Riikliku programmi olemasolu · Inimeste tervislik seisund · Toodangu väiksemate koguste turustamise võimaluse puudumine · Töötleva tööstuse puudumine

Võimalused Ohud · Paindlikum toetuste süsteem · Kaugus turgudest · Väljastpoolt tulevad ettevõtlikud inimesed · Teede halb olukord · Vabade eluruumide olemasolu · Kvalifitseeritud tööjõu puudus · Maavarade olemasolu · Vajaliku elektrivõimsuse puudus · Soodsad laenutingimused · Eesti Energia monopoolsus · Jahimaade olemasolu · Väike investeerimisvõime · Olemasolevad tootmishooned · Interneti halb levi · Kasutamata põllumajandusmaad ja hooned · Kuritegevus kasv · Investeeringute rahastamise võimalused · Loodusõnnetused · Kasutamata hoonete varisemine

Probleemid 1. Umbrohtunud põllumaad 2. Kasutamata ja lagunevad ehitised 3. Madal ettevõtlusaktiivsus 4. Oskustööjõu puudus 5. Ettevõtjate suutmatus maksta konkurentsivõimelist palka

Leht 4 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Visioon 2015 Maareform on lõpule viidud ja kõik maa on omandis. Kõik olemasolevad ehitised on kasutusele võetud, remonditud või lammutatud. Valla territooriumil tegutsevad konkurentsi-võimelised põllumajanduslikud ettevõtted. On arenenud käsitööalane ettevõtlus. Valda on tagasi tulnud noored, kes soovivad siin ettevõtlust alustada ja edasi arendada. Turismiga tegelevate ettevõtjate arv on suurenenud. Kõok Meremäe vallas olevad hooned on kasutusele võetud, remonditud või lammutatud. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Infrastruktuuri parendamine 2. Ettevõtjate koolituse korraldamine

3. Meremäe valla, kui investeerimiskeskkonna tutvustamine 4. Lagunevate hoonete omanike motiveerimine hooneid korda tegema või lammutama 2. Turism ja puhkemajandus 2.1. Turism, vaatamisväärsused Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setumaa. Sellest tulenevalt omab turism Meremäe valla jaoks järjest suuremat tähtsust: tegutseb turismiinfopunkt ja muuseum, Seto Seltsimaja, suurenenud on tähistatud vaatamisväärsuste arv, paranenud viidastus, on olemas turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted. Kaunis looduskeskkond soosib nii sise- kui välisturismi arengut. Vald on tuntud kui kultuuri- ja loodusturismi piirkond. Säilinud autentne setu kultuur, Piusa ürgoru looduskaitseala vaheldusrikas, puutumatu maastik, oma keel, elukombed, kaunid omapärased rahvariided, rahvalaul ja -tants. Omakultuuril põhinevate ürituste ja õppuste korraldamine (leelo, tants, pillimäng, rahvussöök, käsitöö), Seto Muuseumitare Obinitsas, aktiivne puhkus (Piusa jõe ürgoru matkarada, Piusa käsitöö – savikoda), üritused-sündmused (Seto Kuningriigi päev, Lihavõttemaa, Savipäevad, talsipühad, kirikupühad – paasapäev, külakirmaskid), vaatamisväärsused (tsässonad, Piusa jõe liivakivipaljandid, setudele iseloomulikud sumbkülad), pere-, kooli- ja grupiturism. Turismialast tegevust vallas korraldab Obinitsa Muuseumitarõs asuv turismiinfopunkt. Olulisemad vaatamisväärsused vallas: Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik ja Meeksi Ristija Johannese kirik. Mõlemad kirikud on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Obinitsa kirikuhoone ehituse eestvõtja oli preester Villiam Talomees, kirik sai valmis 2 aastaga ja pühitseti sisse 15.06.1952. a. piiskop Romani poolt. Obinitsa kiriku suurim püha on Paasapäev 19. august ja Meeksi kirikul Vana jaanipäev 7. juuli. Mõlema kiriku juures asuvad kalmistud. Obinitsa kalmistu rajati 1500 aastat tagasi. Vanima osa moodustab kääbaskalmistu I a.t. keskel. Obinitsa kalmistul asub ka piirkonna kuulsaima seto lauluema Hilana Taarka (1856-1933) haud. Jaanikivi Jaanikivi (ohvrikivi) asub Meeksi kirikust teisel pool (paremal) teed, Meeksi oja teisel kaldal. Kivil olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisniku karjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi: loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid oma pärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid. Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika. Meremäe ja Kuksina mägi Meremäe mäelt (202 m) ja Kuksina mäelt (212 m) võib hea ilma korral kogu vallale pilgu heita. Kätte paistavad ka Vastseliina kirik ning Petseri kloostri kirikute kuldsed kuplid. Ennevanasti olla selge ilma korral nähtud ka Pihkva järve veepeegeldust, siit saanudki paikkond oma nime (mere mägi). Meremäe mäel asuvad ka vaatetorn ja laululava. Viro kivirist

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 5 / 25 Tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva tee ääres. Lubjakivist rist 15. sajandist on ainuke, mis on alles jäänud Meremäe vallas olnud kiviristidest. Viro tsässon oli Paasapüha tsässon. Obinitsa paisjärv Obinits paisjärve ehitamine jõudis lõpule 1995 a. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 ha pindalaga järv on sobilik ujumiseks, kalapüügiks ja paadisõiduks. Juudatarõ Obinitsa järve vasakpoolses kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas. Paljude legendidega seotud koobast on hakatud kutsuma juudatarõks (juudakoopaks, hundikoopaks). Juudatarõst räägitakse, et kui vanasti mindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad (kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord läksid need kirikutegijad koopasse sisse vaatama kas on ehk kedagi ka näha. Sääl sees olid laud ja punase linikuga kaetud ja söögid peal. Nad vaatasid ringi kuid kedagi ei näinud. Ja hakkasid uuesti kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tulles oli jälle kirik laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki. Kirik ehitati hoopis vastasmäe otsa. Seto lauluema kuju Kuju (skulptor E. Rebane, E. Taniloo 1986, graniit) seisab kõrgel Obinitsa paisjärve kaldal. Monumendi ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi laulikutele. Seto lauluema nime ei andnud rahvas igaühele. Kuulsamad lauluemad olid võimelised üles ütlema kuni 30 000 värsirida. Tsässonad

Setomaal oli peaaegu igas külas oma kabel, mida kutsutakse tsässonaks. Tavaliselt olid need puust väikesed ehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel oli väike rist. Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak. Meremäe vallas on 2007 a. seisuga 12 tsässonat. Osad neist on säilinud ammusest ajast: Ulaskova, Pelsi, Serga, Uusvada, Tobrova, Rokina, Meldova, Võmmorski (vana), osa uuesti üles ehitatud või remonditud: Küllatova, Võmmorski, Obinitsa. Meeksis olevat varem olnud 3 tsässonat kuid neist pole ükski säilinud, samuti Viro küla tsässon on hävinud, aset näitab vana kivirist. Obinitsa tsässon hävitati 1950 aastal. Ehituslikult omapäraseim on Pelsi külas asuv tsässon, see on maakividest, lähedal on Anne ohvrikivi kuhu annetati lambavilla ja oinapäid. Turistidele külastamiseks on mõeldud Tobrova Lihavõtte tsässon mis asub Meremäe - Obinitsa tee 6 km, paremal pool Luikjärve talu juures ja 2006.a aastal valminud Obinitsa tsässon, 2008. aastal lisandus uusehitisena Kuigõ küla tsässon. Härma müürümäed ja Piusa ürgoru matkarada Piusa jõe ürgorust saab alguse 15 km pikkune Piusa ürgoru matkarada (matkaraja kohta on koostatud kirjeldustega kaart). Olenevalt matkajate võimetest ja rajalõigu pikkusest on rada sobiv ühepäevaseks jalgsi-, osaliselt ka paadimatkaks. Matkarajal on kokku 12 liivakivi paljandit. Härma mäemine müür ehk keldri müür, mis laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Lausalist paljandit on näha 19 m, paljandi pikkus on 150 m. Veskile on nime andnud paljandi lõunapoolses otsas liivakivis asuv vana kelder. Härma alumine müür ehk Kõlksniidu müür. See 20,5 m kõrgune kalju on Piusa ürgoru üks kaunimaid. Tema mitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Härma Alumisel müürimäel on vändatud üks väike lõik filmist "Libahunt” 2.2. Puhkemajandus Vallas on olemas kaks suuremat majutusasutust, mis suudavad pakkuda kvaliteetset teenust (Setomaa Turismitalu ja Piusa Ürgoru Puhkemaja) ja mõned väiksemad talud, mis pakuvad suvisel ajal majutust. Majutusvõimalusi pakub ka Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe õpetajate majas asuv internaat, mille ruumid vajavad põhjalikku renoveerimist, internaadi sisustus uuendamist. SWOT

Tugevused Nõrkused · Seto pärimuskultuuriga seotud paikade ja ürituste · Kaugus suurematest keskustest olemasolu · Kohalike teede halb seisukord · Omakultuuri üritused · Kvalifitseeritud teenindajate puudus · Looduse mitmekesisus · Omafinantseerimise väike võime · Külalislahke kogukond · Suuremate majutuskohtade vähesus · Puhas ja puutumatu loodus · Avalike söögikohtade vähesus · Puhkekohtade olemasolu

Leht 6 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine · Majutuskohtade olemasolu · Turismiteenuste vähesus · Osalemine piirkondlikes turismimarsruutides · Kohalike käsitöötegijate vähesus · Turvalisus

Võimalused Ohud · Setomaa ja seto kultuuri atraktiivsus · Muutumine massiturismi piirkonnaks · Seto käsitöö toodete turustamine · Kvalifitseeritud tööjõu puudus · Kohalike noorte koolitamine (noorgiidid) · Seoses piiride avanemisega on oht kuritegevuse kasvuks · Uute piiripunktide avanemine · Atraktiivsete turismiobjektide väljalangemine · Koostöö turismifirmade ja partneritega (Piusa koopad) · Eesti tuntuse suurenemine

· Fondide ja programmide vahendite kasutamine

Probleemid 1. Turismiteeninduse puudulikkus

2. Turismiobjektide madal kvaliteet 3. Internetiside vähene levik ja kohati vilets mobiiliside Visioon 2015 Mainekas on puhata Meremäe vallas. Taastunud on tänavkülad, uusehitiste rajamisel eelistatakse ajaloolist ehitusstiili. Meremäe mäel on vaatlustorn. Arenenud kõik vajalikud turismiteenused. On olemas spordi- ja terviserajad, skatepark, matkarajad. On taastatud traditsiooniline seto talu . Taastatud vanad ja ehitatud uusi tsässonaid. Kogu valla territoorium on kaetud interneti ja mobiilside võrguga. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Puhkekohtade ja objektide hooldus 2. Ajalooliste ehitiste ja –objektide korrastamine 3. Kultuuriobjektide ligipääsetavuse parandamine 4. Kultuuritraditsioonide tutvustamine 5. Meremäe ja Obinitsa paisjärvede juurde puhkekohtade väljaehitamine ja hooldamine 6. Renoveerida Meremäe ja Obinitsa paisjärvede veelüüsid ja leida atraktiivseid võimalusi vee-energiale taastuvenergia tootmisel ja kasutamisel 3. Tehniline infrastruktuur 3.1. Elamumajandus Korterelamute haldamiseks Obinitsa piirkonnas ei ole loodud ühistuid. Meremäe külas asuvate kortermajade baasil on moodustatud neli korteriühistut. 3.2. Teed Riigi poolt eraldatud rahalised vahendid on parandanud vallateede üldist olukorda. On suurenenud liikluskoormus Meremäe, Obinitsa, Uusvada külasid läbivatel riigimaanteedel ja on halvendanud nende olukorda. Kaugematesse küladesse viivate teede olukord on halb. Valla teed

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 7 / 25 Teed kokku, Kohalikud Kohalikud Kohalikud Metskondade Erateed Km teed maanteed tänavad teed 2006 143 103 103 0 0 40 2007 143 103 103 0 0 40 2008 143 103 103 0 0 40

Allikas: Statistika regionaalandmebaas 3.3. Vee- ja kanalisatsioonitrassid Koostatud ÜVK (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava). Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid on nii Meremäe kui Obinitsa külas vanad ja vajavad uuendamist. 2006. aastal käivitus Obinitsa küla vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitus-ja renoveerimisprojekt. Paljudes külades on kuival ajal joogi-ja majandusveega varustatuse probleemid. 2007. aastast rakendus vallas ülemaakonnaline Võrumaa Hajaasustuse Veeprogramm, sama programm jätkus ka 2008. ja 2009. aastal. 3.4. Elektrivarustus Kaugemates külades ei jätku elektri võimsust. Esineb elektrivoolu sagedasi katkestusi. Meremäe ja Obinitsa külades on vaba elektrilist võimsust.

3.5. Soojavarustus Meremäe külas köetakse 3 paneelkorterelamut elamute keldrites asuva 3 lokaalkatlamaja baasil. Ühes paneelelamus tsentraalkütmist ei toimu. Meremäe ja Obinitsa katlamajade hooned on müüdud eraomandisse.

Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütmist ei toimu, küttesüsteemid on hoonetesiseselt ümber ehitatud. Valla allasutuste hoonete soojavarustus on lahendatud lokaalkatlamajade baasil. 3.6. Ühistransport Ühistransport toimib ülemaakonnaliste liinide baasil. Vallasiseselt ühtegi bussiliini avatud ei ole. 3.7. Side, internet Suurem osa valla territooriumist on kaetud mobiilside võrguga. Operaatorid on Tele2, EMT ja Elisa. 2006. aastal käivitus ülemaakonnaline internetiprojekt, mis 2007. aasta lõpuks pidi tagama valla territooriumil interneti 90%-le soovijaist, mis realiseerus osaliselt. 2008. a ehitati välja Meremäe küla traadita interneti ühendus (WiFi), mis katab osaliselt ka Meremäe ümbruses asuvaid külasid. SWOT

Tugevused Nõrkused · Mobiilside levi on paranenud · Konkurentsi puudumine elektrienergiaga varustamisel · Piiriäärne asend soosib riigi poolt raha eraldamist · Taastuvenergia ja uute tehnoloogiate vähene · Obinitsa hea ühendus maakonna keskusega kasutamine · Vajaliku elektrilise võimsuse olemasolu Obinitsas · Kaugemates külades vähene elektriline võimsus ja Meremäel · Olemasolevad vee- ja kanalisatsiooni trassid on · Olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni vananenud arengukava ja Obinitsa küla projektid · Setomaa piires puudub loogiline · Valla teede üldine seisukord on rahuldav transpordikorraldus · Interneti kättesaadavus on paranenud · Kaugkütte puudumine · Korteriühistute vähesus · Külades puuduvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid · Meremäe halb ühendus maakonna keskusega

Leht 8 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Võimalused Ohud · On olemas valla üldplaneering · Looduskatastroofid võivad ohustada infrastruktuure · On olemas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava · Sagedased elektrikatkestused · On võimalus taotleda raha EL -st · Eelarve vähesus tagamaks EL-i nõuetele vastava joogi- ja heitvee trasside olemasolu kortermajade · Piisava elektrivõimsuse olemasolu Obinitsas ja piirkonnas Meremäel

Probleemid

1. Vananenud vee- ja kanalisatsioonitrassid. 2. Joogivee halb kvaliteet. 3. Paljudes kohtades kvaliteetse joogivee puudumine. 4. Sagedased elektrikatkestused. Visioon 2015 Ehitatud uued vee- ja kanalisatsioonitrassid ja reoveepuhastusseadmed. Meremäe ja Obinitsa külades on puhas joogivesi. Valda läbivad riigimaanteed on mustkatte all. Kogu vald on kaetud traadita internetisidega. On korrastatud piiräärsed teed. Uuendatud alajaamad ja kaasajastatud elektriliinid. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Koostada kõigi avalikult kasutatavate teede korrastamise pingerida. 2. Obinitsa ja Meremäe külades on rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid. 3. Kortermajades on moodustatud korteriühistud. 4. Meremäe küla kortermajad on lokaalkatlamajade küttel. 5. Vald on võõrandanud kõik valitsemiseks mittevajaliku vara. 6. Avalikud WiFi-alad on vähemalt Meremäe ja Obinitsa külas 7. Leida uus rakendus Obinitsa külas olevale lasteaiahoonele 8. Ehitada Obinitsa ja Meremäe külas välja nõuetele vastavad kanalisatsiooni- ja veetrassid 4. Keskkonnahoid 4.1. Maafond Valla maafond kokku on 13196,7 hektarit. Maafond

Aasta Maa- Maafond Kogu- Haritav Loodus- Metsa- Õue- Sh abi- Muu maa Sh vee üksusi kokku ha pind maa lik maa aiamaa hoonete all rohumaa all 2006 1880 13196,7 11835,7 5026,9 1189,6 4767,1 98,0 16,4 578,1 61,6 2007 2060 13196,7 12440,4 5346,1 1242,1 5076,3 112,4 21,3 580,6 61,6 2008 2080 13196,7 12740,6 5546,2 1342,2 5076,3 112,4 21,3 580,6 61,6

4.2. Looduslikud ja tehis veekogud Valla territooriumil asub kolm järve - Obinitsa järv (suurusega 22 ha), Engli järv (8 ha) ja Meremäe järv (2 ha). Valla piirijõena voolab Piusa jõgi. Ojadest on suurim Tuhkvitsa oja. 4.3. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 9 / 25 Maastikukaitseala asub põhiosas Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitseala on rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljandite kaitseks. Jõe org on kuni 35m sügavune ja keskmiselt 300m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg, mille veerud on paiguti väga järsud (kalle ulatub 35 kraadini). Jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis. Tänaseni on säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma veskite hooned ja osaliselt ka sisseseaded. Kaitseala suurimaks väärtuseks on 12 devoni liivakivipaljandit, nn "müüri", kõrgusega 6-20m ja pikkusega 20-130m. Paljandid omavad ka suurt kultuuriloolist tähtsust - nendega on seotud mitmed muistendid ja uskumused. Piusa jõe ürgorg on huvipakkuv mitmete koosluste ja liikide elupaigana. Seal on hooldatavaid luhaniite, lammimetsa, salumetsa ja väga tüüpilised pohla- ja samblikumännikud. Botaaniliselt on tähelepanuväärne mitmete lõunapoolse päritoluga taimeliikide esinemine (palu-liivakann (Arenaria graminifolia), tatari põisrohi (Silene tatarica), käokuld (Helichrysum arenarium) ja teised). Nimetamist väärib liblikaliigi mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) elujõuline populatsioon.

4.4. Maavarad Maavarade registrisse on kantud üks ehituslubjakivi maardla – Tiirhanna ja Marinova Meremäe vallas. 17.01.2007. a kiitis Meremäe Vallavolikogu heaks Võrumaa Keskkonnateenistuse otsuse „Maavara kaevandamise loa väljaandmine AS Põlva Teed Marinova ehitusdolokivi maardlas“ ja nõustus välja andma kaevandamise loa. Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkavitsa ja Väike-Härma liivamaardlad ning Küllatova savimaardla. Ehituslubjakivi ja sellega kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, osaliselt ka õhkkuiva lubja valmistamiseks, viimistlus- ja dekoratiivplaatide valmistamiseks. 4.5. Vee tarbimine

Vallas on arvel 5 veekasutusloaga puurkaevu. 4.6. Jäätmed

Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Meremäe külas. Avatud: tööpäeviti 08.00 – 17.00. Jäätmete liigid: õlijäätmed, õline pühkematerjal, õlifiltrid, vanad akud, patareid, päevavalgustuslambid, elavhõbedajäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, vanarehvid, värvi- ja lakijäätmed, aegunud ravimid, olmekemikaalid, taimekaitsevahendid, tundmatud jäätmed. Meremäe ja Obinitsa küladesse on paigutatud ETO pakendikonteinerid. Meremäe valla haldusterritoorium moodustab koos Värska, Veriora, Orava ja Mikitamäe valdade piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna. Toimub korraldatud jäätmevedu. Ainuõigus segaolmejäätmete veoks on konkursi tulemusena antud aktsiaseltsile Jõgeva Elamu viieks aastaks. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid. Liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Toimub jäätmete sorteerimine. Taaskasutusorganisatsiooni paigaldatud pakendite ja pakendijäätmete kogumismahutid asuvad Meremäe külas ja Obinitsa külas. Ohtlike jäätmete ja olmeelektroonika kogumispunkt asub Meremäe külas. Avatud: tööpäeviti 08.00 – 17.00. Jäätmete liigid: õlijäätmed, õline pühkematerjal, õlifiltrid, vanad akud, patareid, päevavalgustuslambid, elavhõbedajäätmed, värvi- ja lakijäätmed, aegunud ravimid, olmekemikaalid, taimekaitsevahendid, tundmatud jäätmed, olmeelektroonika. Meremäe valla jäätmehooldusega seotud küsimused lahendatakse Meremäe valla jäätmekavas 2009-2013. 4.7. Puhastusseadmed Reostuskoormused on tunduvalt vähenenud. Rekonstrueeritud on Meremäe ja Obinitsa küla puhastusseadmed. SWOT

Tugevused Nõrkused · Reostuskoormuse vähenemine · Inimeste vähene teadlikkus ja hoolimatu suhtumine · Suurenenud metsamaa pindala · Madal energia- ning loodusressursside säästliku · Maastikukaitsealade olemasolu kasutamise vajaduse tunnetamine · Puhta veega veekogude olemasolu · Hajaasustuses ja väiksematel ettevõtetel puuduvad reovee puhastamise süsteemid · Keskkonnaaktivistide olemasolu · Vähesed teadmised taimekaitsevahendite · Keskkonnaalase informatsiooni saamise kasutamisel võimalused

Leht 10 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine · Mitmekesine loodus

Võimalused Ohud · EL toetuste kasutamise võimalused · Võõrliikide pealetung · Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine · Saastekoormuse suurenemine muutusi tekitava piirini · Suurem tähelepanu informatsiooni levitamisele · Kasutamata põllumaad (kulu põletamine) · Maastikukaitsealade ja hoiualade olemasolu · Suutmatus üle minna säästvale ja puhastele tehnoloogiatele energeetikas ja põllumajanduses

Probleemid 1. Heakorrastamata puhkealad. 2. Teeääred ja metsaalused on reostatud. 3. Vähesed võimalused reoveesüsteemide rajamiseks hajaasustuses.. 4. Elanike vähene keskkonnateadlikkus. 5. Külades lagunenud hooned.

Visioon 2015 On korraldatud jäätmete kogumine hajaasustuses. On olemas avalikult kasutatavad korrastatud puhkealad. On välditud looduse reostumine jäätmetega. On olemas kaasaaegsed reovee puhastid Obinitsa ja Meremäe külades ja hajaasustuses. Avalikud kohad (bussiootekohad, ujumiskohad, külaplatsid) on korras, niidetud ja prahist puhtad. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Olemasolevate puhkealade heakorra tagamine. 2. Vältida jäätmete sattumist loodusesse. 3. Vähendada puhastamata reovee sattumist pinnasesse. 4. Suurendada puurkaevude arvu vallas. 5. Prügiveo vajadus on kaetud piisava hulga prügilepingutega 6. Korraldada vallas nn prügiringid ohtlike jäätmete, ehitusprügi, vanapaberi ja suuremõõtmelise prügi ära andmiseks 7. Leida võimalus Vastseliina jäätmejaama kasutamiseks 5. Haridus 5.1. Põhiharidus Vallas on üks kool: Meremäe-Obinitsa Põhikool, mis asub Meremäe külas. Kooli kasutuses oleva territooriumi suuruseks on 5,3 ha. Kooli hooned ja rajatised

Meremäe Hooned, rajatised Ehitusaasta, pind 1. Kolmekorruseline koolimaja 1960.a., 2016 m2 2. 8 korteriga elamu 1955.a., 380 m2 5. Staadion 1,4 ha, jooksuraja pikkus 250 m

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 11 / 25 Õpetajate arv on Meremäe-Obinitsa Põhikoolis 2008/2009 õppeaaastal 16, muu personal 7 inimest. Õpilaste arv koolis 2008/2009õppeaastal on 49. Õpilaste arv on vähenemas, õpilaste arvu vähenemist ning suuremat langust võib prognoosida aastaks 2011/2012, kui esimesse klassi tuleb 1 laps. 7.-18. aastaste laste arvu prognoos 2007 – 2010

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 tegelik tegelik tegelik (7-9- 41 34 26 21 24 24 25 aastased) (10-12- 39 33 37 41 34 26 21 aastased) (13-15- 43 47 45 39 33 37 41 aastased) (16-18- 58 58 50 43 47 45 39 aastased) Õpilaste 181 172 158 144 138 132 126 arvu prognoos kokku

Allikas: Maakonna aastaraamat

5.2. Lasteaiad Meremäe lasteaed „Tsirgupesäkene”. Meremäe lasteaia ruumid on remonditud, lasteaed asub Meremäe-Obinitsa Põhikooli esimesel korrusel. Lasteaia nimekirjas on 2009/2010 õppeaastal 19 last. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Lasteaial puudub aiaga piiratud territoorium. Lasteaiale on rajatud uus mänguväljak koolihoone taha. Laste arv lasteaedades

2006 2007 2008 Meremäe 14 1 15 1 19 1 Obinitsa 17 1 14 1 16 1

Allikas: valla lasteaiad Obinitsa Lasteaed. Obinitsa lasteaed asub Obinitsa Külakeskuses 2009. a valminud ruumides. Lasteaia nimekirjas on 2009/2010 õppeaastal 13 last. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Olemas aiaga piiratud territoorium ja nõuetele vastav mänguväljak. 5.3. Noorsootöö Üldised arengueesmärgid valdkonniti 1. Huvialaharidus ja huvitegevus • luua lisaks huviringe Meremäel ja Obinitsas (näitering, arvutiring, kunstiring, peotantsuring, erinevaid tantsustiile tutvustav ring - stepp, breik jms); • luua lisavõimalusi poiste huvitegevuseks (tehnikaring, puutööring jm). 2. Noortesport • luua lisavõimalusi spordiringideks Meremäel ja Obinitsas (enesekaitse, maadlus, jalgpall, aeroobika, ratsutamine laskmine, rulasõit); • kaasajastadaspordiväljakuid Meremäel ja Obinitsas • leida kogemustega treenereid/juhendajad spordiringide spordi- ja huviringidele maapiirkonda. 3. Õpilasüritused ja koolivaheaja projektid • luua tingimusi ja võimalusi koolivaheaegade sisustamiseks ning sündmuste läbi viimiseks. 4. Koolide ja ANK-dega sõpruskontaktid ja koostöö

Leht 12 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine • rahvusvaheliseks muutunud noorsootöös osalemiseks otsida kontakte ja finantseerida keele ja kultuuri õppimise eesmärgil noortevahetusteks. • Euroopa vabatahtlike kaasamine piirkonna noorsootöösse • Sõprussidemed ja koostöö teiste Eesti koolide ja ANK-degs 5. Tervistav ja arendav puhkus ning töökasvatus • korraldada töökasvatuse ja sotsiaalse kompetentsi kujundamiseks töö- ja puhkelaagreid ning õpilasmalevaid • kaasata noori enam heakorratöödele, et arendada oma kodukandi tunnet

• selgitada välja tööandjate poolne huvi noortele tööd pakkuda 6. Noorte teavitamine ja nõustamine • käivitada noortele suunatud info kogumine ja vahendamise süsteem; • arendada kutsenõustamisalast tegevust koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega; • tagada nõustamine igale noorele. 7. Erinoorsootöö

• korraldada koostöös kooli, valla sotsiaalnõuniku, noorteorganisatsioonide ning noorsoopolitseiga süstemaatiline kuritegevust ennetav tegevus • käivitada tugiisiku- ja tugiõpilasliikumine; • korraldada hariduslike erivajadustega laste teadlikku suunamist vaba aja ja huvialategevusse; 8. Noorte osalus (sh noorteühenduste ja omaalgatuse toetamine) • töötada välja noorte omaalgatuse ja tegevuse tunnustamise süsteem; • luua koostööalaseid kontakte naaberomavalitsuste noorteühendustega; • arendada välja pidev koostöö noorteesinduse ja omavalitsuse vahe.l 9. Avatud noorsootöö • remontida noortele suunatud tegevuste läbiviimiseks vallale kuuluvad ruumid Meremäe ja Obinitsa külas; • hankida koostöös külaseltside ja MTÜdega noortetegevuseks vajalikke vahendeid • motiveerida noori omaalgatuslikule tegevusele kohapealsetes külaseltsides ja MTÜdes. • Motiveerida kohalikke ettevõtjaid ja noori omavahelist koostööd tegema. SWOT

Tugevused Nõrkused · Vajalikud tingimused · Noorte arvu (2009. A välja ehitatud vähenemine ruumid Meremäel ja Obinitsas) · Vabaaja veetmise võimaluste piiratus · Laste, õpilaste, noorte olemasolu, · Erialaspetsialistide inimressurss vähesus · Materiaalne baas · Koolivälisel ajal (valla eelarve , riigi puudub ühistransport valla eelarve) erinevate piirkondade vahel

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 13 / 25 · Turvaline kasvu- ja · Hoonete suured õpikeskkond ülalpidamiskulud · Ilus ja puhas loodus · Vähene koostöö asutuste vahel · Koolibussi olemasolu · Oma valla lapsed õpivad teistes põhikoolides · Haridusasutustes tasuta hea toit lastele · Noorte väljaränne vallast · Toimiv Setomaa arenguprogramm ja kultuuriprogramm · Interneti kasutamise võimalus · Põhikooli ja kahe lasteaia olemasolu vallas

Võimalused Ohud · Maakonna hariduse · Laste arvu arengukava olemasolu vähenemine · Koostöö piirkonna · Piirkonna teiste haridusasutustega elanikkonna vananemine

· Erinevad · Ebastabiilsed rahastamisvõimalused rahastamisskeemid (fondid, valla eelarve) · Inflatsioon, · Valla toetus elukalliduse tõus · Piirkonna maine · Infrastruktuur arendamine läbi (bussiliikluse halb olukord, hariduspoliitika teede halb olukord, interneti puudumine · Ilus keskkond ja loodus · Valla kaugus suurematest linnadest / · Olemasolev geograafiline asukoht pärimuskultuur · Kohapealsete · Väljaarenenud töökohtade nappus infrastruktuur · Suutmatus · Piiripunktide lähedus naaberkoolidega (töökohad, kutsesuunitlus) konkurentsis püsida · Arenenud · Lasteaedade vähese turismipiirkond riigipoolse toetuse poliitika jätkumine · Erasektori ja sponsorite kaasamine · Ümberkorraldused koolivõrgus (laste arvu · Koostöö III sektori, vähenemine) kooli, omavalitsuse ja ettevõtjatega · Kaasaegsete õppevahendite kõrge hind · Täiendkoolitused

Probleemid 1. Noorte arvu vähenemine 2. Noorsootöö alafinantseerimine 3. Noorsootöö puudumine Obinitsa külas

Leht 14 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine 4. Vaba aja veetmise võimaluste nappus õhtusel ajal 5. Erialaspetsialistide vähesus 6. Info liikumine asutuste vahel ebapiisav 7. Piisava hulga avalike arvutite puudumine 8. Vähene noorte kaasatus Visioon 2015 Meremäe vallas on aastal 2015 süsteemselt toimiv ja ühiskonna arenguid arvestav noorsootöö. Erinevatele sihtgruppidele on tagatud turvaline suhtlus- ja tegevuskeskkond avatud noortekeskustes Meremäe ja Obinitsa külas. Noosrootöökson olemas selge ja mõistetav struktuur, kus kõik noorsootööga seotud spetsialistid teavad, millega teised osapooled tegelevad (millised on nende võimalused ja vastutus). Tegutsemine noorsoovaldkonnas kannab ühist eesmärki. Mitmekülgsed võimalused arendava vaba aja sisustamiseks – erinevatele huvigruppidele on loodud vähemalt esmased võimalused arenemiseks. Omatakse piisavalt vahendeid ernevate tegevustega tegelemiseks. Pakutavaid võimalusi muudetakse vastavalt sihtgruppide muutumisele ja vajadustele. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Hoida lapsi ja anda neile alus- kui põhiharidus oma vallas 2. Noosrootöötaja töökoha loomine Meremäe ja Obinitsa külas (0,5+0,5) 3. Integreerida naaberpiirkondade (Tamme, Tuderna, Lindora, Kõrveküla, Möldriküla, Vana-Vastseliina) õpilasi õppima Meremäe valla kooli 4. Luua hea hariduskorraldusalane koostöö laste, lastevanemate, vallavalitsuse, koolipersonali, kõigi asutuste ja piirkondade vahel 5. Konkurentsivõimelise põhihariduse andmise säilitamine ja edasiarendamine vallas 6. Valla haridusasutuste kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustamine 7. Noorsootöö kaasajastamine, noortele huvipakkuvate kooliväliste tegevusvõimaluste loomine. 8. Mängu- ja spordiväljakute väljaehitamine 9. Jätkata põhihariduse andmist Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe koolihoones viie klassikomplektiga 10. Obinitsa Külakeskusesse noortekeskuse ruumide sisustamine mitmekesiste harrastustega tegelemiseks 11. Jätkata kõigis valla haridus- ja kultuuriasutustes pärimus- ja omakultuuriga seotud tegevust ning luua uusi sellealaseid huvialaringe. 12. Jätkata ja arendada edasi majandusõpet Meremäe-Obinitsa Põhikoolis ning toetada õpilasfirmade tegevust 6. Kultuur 6.1. Kultuuriasutused ja -paigad Kultuuriürituste läbiviimiseks on Meremäel vallamaja hoones asuv Rahvamaja saal ning Meremäe- Obinitsa Põhikooli saal-aula. Meremäe mäel ja Meremäe noortekeskuse juures on vabaõhulavad, Meremäe noortekeskuses on koolitus- ja peoruumid. Obinitsas Seto Seltsimaja, Obinitsa külakeskus ja väike vabaõhulava paisjärve nõlval. Teatri- ja kontserdiõhtuid korraldatakse ka Obinitsa galeriis Halas Kunn. Olemasolevaid

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 15 / 25 võimalusi saavad seltsid ja seltsingud kasutada oma tegevuse läbi viimiseks ning ülevallaliste ürituste korraldamiseks. Seltside ja seltsingute tegevust toetatakse valla eelarvest nii omaalgatustoetuse kui tegevustoetusega samuti suuremate kultuuriprojektide omafinantseeringuga. Kodanikeühendused Meremäe vallas

Nimi Põhitegevus/tegevusvaldkond Meremäe Pensionäride Selts ürituste korraldamine Obinitsa Pensionäride Selts ürituste korraldamine, elukestev õpe Obinitsa naisselts „Miitsirk” naiste vaba aja sisustamine, ürituste korraldamine Meremäe maanaiste seltsing ”Sipelgas” Meremäe piirkonna naiste vaba aja sisustamine MTÜ Meremäe Kultuuriühing spordi- ja kultuuriürituste korraldamine, töö noortega Miikse külaseltsing „Jaanikõsõ`” Küla arengu toetamine, ürituste korraldamine Helbi leelokoor seto kultuur Noorte leelokoor Tsibihärbläseq Seto kultuuri alane koolitus noortele, ürituste korraldamine Hõpõhelmed ja Meremäe mehed Seto kultuur Obinitsa Noorte seltsing Ürituste korraldamine, küla heakorra eest hoolitsemine MTÜ Uusvada Potiseto Maaettevõtluse edendamine, töö noortega MTÜ Seto Ateljee-Galerii seto kultuur Meremäe Naiskoor Klassikalise ja kergemuusika viljelemine Meremäe Noored Ürituste korraldamine Taarka Pärimusteater Teatristuudio tegevus ja vabaõhulavastused Obinitsa Raamatusõprade Seltsing Ürituste korraldamine Kuksina Küla Seltsing Külaelu edendamine Serga Küla Seltsing Külaelu edendamine Muuseumitarõ Seltsing Ürituste korraldamine Setu Kultuurifond Oma- ja pärimuskultuuri edendamine Seto Käsitüükogo Traditsioonilise käsitöö edendamine Setomaa Valdade Liit Ülesetomaaline kultuuri- ja majandustegevuse toetamine ja arendamine KÜ Meremäe Tiigike korteriühistu KÜ Meremäe Kaasiku korteriühistu KÜ KOLMAS MAJA korteriühistu Meremäe esimese maja KÜ Korteriühistu MTÜ ProjektRokina Projektide koostamine ja elluviimine, külaelu edendamine, koolituste ja ürituste korraldamine

6.2. Raamatukogud Vallas on 2avalikku raamatukogu, Obinitsas ja Meremäel. Obinitsa raamatukogu asub Obinitsa külakeskuses (1 töötaja), Meremäe raamatukogu vallamaja II korrusel (1 töötaja). Obinitsa raamatukogu ruumid renoveeriti 2009. a, Meremäe raamatukogu ruumid on renoveeritud 2004. aastal. Raamatukogudes töötavad avalikud internetipunktid. Obinitsa raamatukogu teeninduspiirkonnas oli 2007. aastal lugejate nimekirjas 235, Meremäe raamatukogus 349 inimest. Raamatukogud

Aasta Raamatu- Trükiste Luge-jaid Lugejate Laenu- Laenutusi Külastuste Külastusi Personal kogu arv % tusi 1 lugeja arv elaniku teenindus- kohta kohta piirkonna elanikest 2006 Meremäe 18259 370 53,5 14888 40,2 7874 11,4 1 Obinitsa 16169 248 41.0 7550 30.4 3844 6.3 1 2007 Meremäe 18459 349 50,5 13105 39,1 7245 10,48 1 Obinitsa 16295 235 38,9 6293 27,0 2680 4,4 1 2008 Meremäe 17939 335 49,9 13016 38,9 6567 9,78 1 Obinitsa 15291 244 41,5 7254 30,0 3517 6,0 1

Allikas: valla raamatukogud

Leht 16 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine 6.3. Muuseum Obinitsas külas asub valla allasutusena töötav Seto Muuseumitarõ, kus on aastaringselt kaks töökohta. Muuseumitarõ ruumid renoveeriti 2004. aastal. Aastateks 2006 – 2009 on muuseumile läbi Setomaa programmi planeeritud riigipoolne lisafinantseerimine. 6.4. Kultuurimälestised Kultuurimälestiste arv (2003)

Kultuurimälestisedsh ajaloo- arheoloogia arhitektuuri kunsti- muinsuskaitse- Kokku mälestised mälestised mälestised mälestised ala 297 4 93 0 200 0

6.5. Kirikud, tsässonad Obinitsas ja Meeksis tegutsevad õigeusu kirikud ja kogudused. Tsässonad e. palvemajad asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa ja Kuige külas. Hävinud on Miikse küla tsässonad ja Viro küla tsässon. SWOT

Tugevused Nõrkused · Omakultuuriga tegelejate ja pärimusekandjate · Aktiivsete inimeste, tõsiste eestvedajate nappus, olemasolu erinevates vanusegruppides praeguste vedajate äraväsimine · Kultuurilise omapära oskuslik kasutamine · Kohaliku elanikkonna madal enesehinnang, passiivsus · Seltside ja seltsingute olemasolu, nende aktiivne tegevus · Ootused kultuurielule suured, kaasalöömise tahe väike · Toimiv kohapealsete kultuuriasutuste võrgustik (rahvamajad, raamatukogud, muuseum, kirikud, MTÜ- · Kohatine oskamatus teha koostööd naabritega (ka d) teatud soovimatus) · Riikliku Setomaa kultuuriprogrammi ja · Nõrk suutlikkus osaleda projektides (kirjutamine, arenguprogrammi toimimine elluviimine, aruandluse koostamine) · Valla omaalgatusliku tegevuse toetuse olemasolu · Projektipõhine kultuuritegevus ei kindlusta selle jätkusuutlikkust · Kultuuriürituste ebapiisav väärtustamine kohalike elanike poolt · Seltside tegevustoetuse vähesus · külades kooskäimiskohtade nappus

· Täiskasvanute ringijuhtide tasustamise puudumine

Võimalused Ohud · Uute väljundite otsimine · Vallaelanike vähene kaasamine · Arendada head koostööd kõikidel tasanditel · Piirkonna elanike vähenemine (naabervallad, Setomaa, maakond, riiklik ja välismaine tasand) · Projektipõhine rahastamine ei kindlusta kultuuritegevuse stabiilsust · Riiklike toetusprogrammide võimaluste oskuslikum ja aktiivsem kasutamine · Raamatute kallinemine ei võimalda vajalikul määral uusi raamatuid soetada · Kultuuriürituste, -objektide kasutamine valla maine kujundamisel · massikultuuri surve omakultuurile

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 17 / 25 · Külaliikumise aktiveerumine, külavanemate rolli · omakultuuri kandjate vähenemine tähtsustamine · kohaliku kogukonna vähene huvi kultuuriürituste vastu · riiklike toetusprogrammide võimalik lõppemine

Probleemid 1. Aktiivsete kogukondade kokkukäimiskohad ja külaplatsid vajavad korrastamist (Seto Seltsimaja, Halas Kunn, Meremäe rahvamaja saal, jt samalaadsed)

2. Muuseumi olmeruumide ja II korruse ebapiisav soojustus, museaalide säilitamiseks ja aktiivseks muuseumitööks ei ole piisavalt ruume 3. Trükiste hinna pideva tõusuga kaasnev raamatukogude komplekteerimisvõimaluste piiratus 4. Meeksi kiriku ja kalmistu omandiküsimus 5. Aktiivsete kogukondade kooskäimiskohad on korrastamata või vajavad „iluravi” 6. Tsässonad vajavad renoveerimist, hooldamist 7. Infotahvlite vähesus

8. Setu kultuuri sisu vähene tundmine kohalike elanike hulgas 9. Erinevate huvigruppide tegevuste korraldamiseks napib koostöötahet ja vahendeid

Visioon 2015 Noored on hõivatud sihipärase tegevusega, valla kultuuritöö on ümber korraldatud. Meremäe rahvamaja saal on renoveeritud kultuuriürituste korraldamiseks. Raamatukogu trükiste soetamise raha kasvab igal eelarveaastal vähemalt 10% võrra. Kirikud ja kalmistud on koguduse omad. Igal nulgal või suuremal külade grupil on oma kooskäimise koht. Tsässonad on korras, omandiküsimused lahendatud, kindla kirikupühaga seotud palvused on jõudnud kõikidesse tsässonatesse, külarahvas hoolib oma tsässonast ja hoolitseb selle eest. Traditsioonid on valla poolt väärtustatud, nendega tegelemist soositakse ja toetatakse. Käivitunud on põhjalik setu kultuuriloo õpetus nii lastele kui täiskasvanutele. On leitud vahendid setu kultuuri väliste tegevuste toetamiseks, huviringide tegevuse rahastamiseks. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Kultuuriasutuste võrgu (raamatukogud, muuseum) säilimine ja korrastamine vallas ning hoonete ja kultuuriobjektide renoveerimine 2. Omakultuuri jätkuv toetamine. Traditsioonide säilimisele kaasaaitamine. 3. Noorte vaba aja sisustamise mitmekesistamine. 4. Omaalgatusliku tegevuse jätkuv toetamine. 5. Huvialahariduse võimaldamine. 6. Täiskasvanud inimestele suunatud huvialaringide juhendajate töö on tasustatud. 7. Kultuurikorraldus baseerub valla allasutuste, mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevusel. 8. Mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevuseks tingimuste loomine. 9. Taastada kinokultuur Meremäe vallas ja luua selleks vajalik tehniline baas 10. Algatada vähemalt kahe igaaastase suvise vabaõhuürituse läbiviimise traditsioon Meremäe mäe laululaval. 11. Taastada kõik vallas olevad tsässonad 10. Meremäe leinapargi kui kohaliku pühapaiga idee väljaarendamine

Leht 18 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine 13. Setu keele igapäevase kasutuse, traditsiooniliste käsitööoskuste, setu taluarhitektuuri,sepa- ja puutöö ning keraamikaoskuste säilitamine ja edasi andmine piirkonnas 14. Kogukondade võimekuse tõstmine rahaliste vahendite taotlemisel erinevatest fondidest ja projektide elluviimine vajalikul tasemel 15. Külaplatside korrastamine ja väljaehitamine. 7. Sport 7.1. Spordirajatised ja -vahendid Vallas on 2 staadioni, nii Meremäel kui Obinitsas on olemas aula-spordisaal. Head võimalused on vallas tervisespordiga tegelemiseks: võimalik on talvel suusatada, olemas on lumerada. Pallimänge on võimalik mängida Helbi küla palliplatsil, samuti mitmete talude palliplatsidel. Spordivahenditest on koolimajades olemas esmased vahendid sportimiseks (võrkpallivõrgud, korvirõngad jmt). Kitsaskohaks on Meremäe ja Obinitsa staadionite halb olukord. Mõlemad staadionid vajavad renoveerimist. Meremäe staadionile on rajatud skatepark ja tänavakorvpalliplats. 7.2. Spordialad Vallas harrastatakse ja tegeletakse vabal ajal spordialadest aktiivsemalt võrkpalli, jalgpalli, korvpalli, koroona, lauatennise, suusatamise, ujumise ja kepikõnniga.

Spordiringides osalejate arv ning aktiivsete sportijate arv on talvel 40, suvel 70 (populaarne spordiüritus on näiteks Obinitsas toimuvad pallimängude turniirid) Vanuseliselt on spordiga tegelejate hulgas esindatud kõik vanusegrupid. Suuremad spordiüritused on Paasavolle, jalgpallivõistlused, petanquei turniirid, valla võrkpalliturniir, vastlapäev, lumerajasõit ning koolis läbiviidavad spordipäevad. Sporditegevuse rahastamiseks on valla eelarves eraldi rahalised vahendid, spordiüritusi rahastatakse ka läbi Meremäe valla omaalgatuse, rahastust on saadud ka mitmetest teistest allikatest ja programmidest. SWOT

Tugevused Nõrkused · Sporditegevuse traditsioonid · Kooliväliste spordiringide juhendajate rahastamise puudumine · Korras spordiväljak Obinitsas · Puudub toimiv tunnustamissüsteem (sportlased, · Spordiväljak Meremäel eestvedajad) · Spordiaktivistide olemasolu · Aktivistide väsimine · Igas vanuses spordihuviliste olemasolu · Järjepidevuse kadumine · Valla eelarves olemasolevad rahalised vahendid · Noored ei hinda olemasolevaid võimalusi, ei oska neid väärtustada ja kasutada · Kena ja puutumatu loodus, suured kasutamata reservid aktiivse sportliku tegevuse viljelemiseks · Inimressursi piiratus · Meremäe piirkonnas eestvedajate vähesus · Vähene informeeritus erinevatest võimalustest · Inimeste ükskõiksus-passiivsus. · Puudub järjepidev rahastamissüsteem · Valla spordisaali puudumine

· Elanike madal enesehinnang

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 19 / 25 · Loodusliku ressursi vähene kasutamine

Võimalused Ohud · Kaks spordiväljakut · Rahvaarvu vähenemine · Kaks aula-võimlat · Juhendajate motiveerituse vähenemine · Looduse võimaluste kasutamine · Spordivahendite kulumine, kallinemine · Lähiümbruses olemasolevate kahe sise-võimla, · Oleskleva elustiili süvenemine Orava ja Kääpa, ning Vastseliinakasutamine · Eestvedajate vähesus, hõivatus erinevates · Siselasketiir Vastseliinas kasutamine valdkondades, väsimine · Väimela ujula kasutamine · Klubilise tegevuse puudumine.

· Võru spordihalli kasutamine · Transpordi ja ruumide kasutamise pidev kallinemine. · Piirkonna traditsioonilised spordialad: jalgpall, võrkpall, orienteerumine · Treeningrühmades vähe õpilasi. · Head spordiaktivistide motiveerimine · Spordiväljakute kulukas hooldamine. · Piiriülese koostöö võimalused · Vähene huvi sportimise vastu · Sporditegevuseks saab kasutada kooli vahendeid · Tunnustamissüsteemi väljatöötamine

Probleemid 1. Spordirajatiste halb olukord ( Meremäe ja Obinitsa staadionid vajavad investeeringuid) 2. Erinevate spordivahendite nappus, vananenud spordiinventar 3. Vallaelanike vähene aktiivsus ja huvi tervisespordi vastu 4. Valla sporditöö koordinaatori puudumine. 5. Valla sportlaste vähene tunnustamine. Visioon 2015 Renoveeritud ja korras staadionid Meremäel ja Obinitsas. Obinitsa Külakeskuse jõu- ja spordisaal on populaarsed ja vallarahva poolt aktiivselt kasutatavad. Piisab vahendeid erinevate spordialadega tegelemiseks. Tervisespordiüritustest osavõtt on aktiivne. Toimivad sportlikud võistlused ja üritused külades, kogu vallas. Noortespordi järjepidev toetamine. On olemas vallasisene toimiv tunnustussüsteem Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Traditsiooniliste ürituste jätkamine, uute väljundite otsimine, spordiürituste, traditsioonide taaselustamine 2. Valla staadionite renoveerimine 3. Meremäe elamuspargi korrashoid, arendamine ning varustusega kindlustamine 4. Obinitsa Külakeskusesse saunade, spordi- ja jõusaali 5. Uute spordialade tutvustamine ja sportimisharjumuse kasvatamine 6. Värska Veekeskuse kasutamise jätkuv toetamine 7. Ülesetomaaliste spordiürituste toetamine 8. Sotsiaalhoolekanne 8.1. Sotsiaalasutused Sotsiaalhoolekande asutustest asub Meremäe küla paneelmajas 2007. aastal renoveeritud ruumidega Meremäe valla varjupaik-turvakorter. Varjupaik on koduks vanuritele ning füüsiliselt ja sotsiaalselt mitte toimetulevatele

Leht 20 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine kodanikele - seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevaringne ea- ja seisundikohane hooldus. Varjupaigas elas 2007. aasta 01.04. seisuga 10 inimest. 8.2. Sotsiaaltoetused 01.01.2009 aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel oli vallas 1229 elanikku sh. tööealisi 691 lapsi kuni 19 189 pensionäre 349 puudega inimesi 358 Toimetulekutoetused- vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale jagunevad sotsiaaltoetused: riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused - toimetulekutoetuse vahenditest võib maksta vahendite piisavuse korral täiendavat toetust vähekindlustatud peredele, jt. riskigruppidele; hooldajatoetus–vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Meremäe vallas koduteenuse st avahoolduse osutamiseks, tasu makstakse individuaalhoolduse puhul. kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused -makstakse isiku avalduse alusel vähekindlustatud või erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude, mida ei ole võimalik kompenseerida teiste riiklike või kohalike toetustega, osaliseks katmiseks. Toimetulekutoetus (tuh. krooni)

2006 2007 2008 534 508 385

01.01.2009. aasta seisuga on vallas 42 toimetulekutoetuse saajat, 76 inimesele on määratud hooldaja. Täiendavad sotsiaaltoetused

Toetuse liik Toetus Kindlaksmääratud toetused lapse sünnitoetus, matusetoetus, ranitsatoetus Ühekordsed toetused avalduse alusel Laste prillide toetus, küttepuude toetus, õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra toetus jm toetused

9. Tervishoid Tervishoiuteenust pakutakse vallas Meremäe ja Obinitsa külas. Mõlemas külas (Meremäe Perearstikeskus) asuvad perearstiruumid on täielikult renoveeritud 2007. aastal. 2007. aasta aprillis oli Meremäe valla perearsti nimistusse kantud 1139 isikut, neist 139 isikut kindlustamata. Meremäel töötab osalise tööajaga hambaarst . Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lõuna-Eesti häirekeskuse, kust need edastatakse kiirabibrigaadidele. Statsionaarse arstiabi- ja erialaarsti teenuse saamiseks (va hambaarst) tuleb pöörduda Võrru, Põlvasse või Tartusse. Vallas puudub apteek. Lähimad apteegid on Vastseliinas ja Võrus SWOT

Tugevused Nõrkused · Turvaline elukeskkond · Elanikkonna kõrge vanus noorte vähene osakaal · Lasteasutuste olemasolu (2 lasteaeda, põhikool) · Töökohtade nappus · Kohaliku initsiatiivi tõus külades · Probleemsete perede toimetulematus laste kasvatamisel ja hooldamisel · Toimiv sotsiaalabi (toetused, turvakorter, vallakorterid) · Liikumispuudega ja psüühikahäiretega inimeste vajaduste ebapiisav rahuldamine

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 21 / 25 · Esmatasandi arstiabi · Noortel ei kujune tööharjumisi · Elukondlikud teenidusasutused (2 kauplust, 2 · Vaba aja sisustamise võimaluste vähesus postkontorit, raamatukogud, bussiliiklus) · Tööharjumuse puudumine pikaajalistel töötutel · Seltsitegevus · Transpordi probleem eriarstidele konsultatsioonile · Huvitegevuse toetamine (lastel on tegevust) käimisel (Võru, Tartu) · Sotsiaalhoolekande, tervishoiuteenuste alane info · Vallasisene transport ebapiisav arsti juures meedias käimiseks · Puuduvad kodutud · Kaugus maakonna keskusest

· Elukondlike teenindusasutuste puudumine kohapeal (juuksur, saun, pesuköök) · Väljatöötamist vajab avahooldusteenuste süsteem · Ebapiisav info liikumine (toetustest ja võimalustest teavitamine) · Külavanemate süsteemi puudumine

Võimalused Ohud · Sotsiaalteenuste spektri laiendamine : · Madal iive (hooldustöötaja; koduhooldus; turvakorter; päevakeskus) · Elanikkonna halb tervislik seisund

· Sotsiaalkorterite loomine · Noorte ja elujõuliste elanikkonna väljaränne · Hambaravi teenuse jätkuv osutamine · Elanikkonna vananemine · Koostöö kogutustega · Hoolitsuseta lapsed, hooldamata vanurid · Tugi ja kasuperede koolitamine · Sõltuvusainete kasvav tarbimine · Koostöö naaber omavalitsustega · Tööharjumise puudumine (osal elanikkonnal) sotsiaalvaldkonnas · Valla elanikkonna vähenemine · Noortekeskuse töö jätkamine, hoogustamine, laiendamine · Ravimid kallid (suureneb valla eelarvest toetuste maksmise vajadus) · Tööhõive parandamine läbi kutsekoolitus projektide (õpipoiss) · Eriarstiabi kallinemine (transport, visiiditasu) · Tervise eest hoolitsemise võimaluste loomine · Stressi tugevnemine järskudest muutustest (massaaž, võimlemine, aeroobika) ühiskonnas · Elanikkonna teadlikkuse tõstmine · Üldine hinnatõus (terviseedendus) projektides osalemine · Tööpuudus, töökohad kaugel, tööjõupuudus · Koostöö eritasandil erivajadustega inimeste hoolekandes · Varjatud töötus · Naabrivalve arendamine (külavanemad, kodused emad) · Sportimisvõimaluste parandamine · Pikaajaliste töötute tööle rakendamine (valla eelarvesse planeerida raha) · Info edastamise parandamine (vallaleht, setomaa, raamatukogud) · Laat või taaskasutuskeskus (ostan, müün , vahetan) · Kohapeal töötute koolitus või koostööprojektid naabritega

Leht 22 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Probleemid 1. Töökohtade nappus 2. Elanikkonna vähenemine 3. Eriarstiteenust, va hambaravi teenus, ei ole vallas kättesaadav. 4. Sotsiaalteenuste vajavate elanike suur osakaal, teenuste spekter väike 5. Tööharjumuse puudus: noortel, töötutel 6. Ebapiisav ühistransport ja kiiresti kallinev isiklik transport

7. Vabaaja-ja sportimisvõimaluste vähesus 8. Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele Visioon 2015 Elanikkonna arv on tõusnud, valda on tulnud elama noori peresid, tegutsevad lasteaiad, kool. Arstiabi – hambaarst, perearst ja teised teenused (koduõendus), on kohapeal kättesaadavad. Ülesehitatud ajakohane ja hästi toimiv sotsiaalteenuste võrk. Loodud tingimused mugavaks vajadustele vastavaks ühistranspordiks. Pakutakse tugiisiku ja toetatud elamise teenust. Laienenud on seltsitegevus ja sportimisvõimalused.

Elukeskkond on turvaline. Koostöös vallavalitsusega pakub sotsiaalhoolekandeteenust kolmas sektor. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Terve ja tugev töövõimeline elanikkond 2. Tõsta oluliselt sotsiaaltöö aktiivsust, taotleda EL-i vahendeid valla vajadusi arvestavate sotsiaalprojektide elluviimiseks 3. Elanikele vajalike sotsiaalteenuste osutamine kohapeal (lastekaitse töötaja, pesupesemine, päevakeskus, avahooldus, turvakorter, sotsiaalkorterid, „supiköök”, (küla)saunad Obinitsas, Meremäel, autokauplus, pangabuss, postiteenus) 4. Tervisliku eluviisi propageerimine, rahvaspordi võimaluste laiendamine, elanikkonna teadlikkuse tõstmine 5. Kohapealse arstiabi säilitamine ja laiendamine (koduõendus) 6. Parem ühistranspordi korraldus 7. Sotsiaaltoetuste süsteemi korrigeerimine, täiendamine 8. Koostöö tugevdamine kogudustega ja küladega, külavanemate süsteemi taastamine 9. Luua lastekaitsetöötaja ametikoht 10. Ehitada välja sotsiaalkorterid Meremäe ja Obinitsa külas 11. Ühisprojektid naabervaldadega hooldekodude ehitamiseks, laiendamiseks 10. Turvalisus Meremäe valda teenindab üks konstaabel. Abiks on piirivalvekordoni olemasolu (Piusa kordon). Enamus vallaasutusi on varustatud valvesüsteemidega. Toimib mitteametlik naabrivalve. Valla territooriumil on palju tühje valveta eravalduses olevaid hooneid. Asulate põhitänavad Meremäel ja Obinitsas on valgustatud. Liiklusohutus Valda läbivad põhimaanteed on aasta läbi sõidetavad ja varustatud liiklust reguleerivate märkidega. Tuleohutus

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 23 / 25 Kohapeal on säilitatud tuletõrjeautod. Tuletõrjeekipaažide rahastamine toimub valla eelarvest. Hea koostöö Võrumaa Päästeteenistusega (koostööleping väljasõitude osaliseks finantseerimiseks). Kuritegevus Peamised vallas toimepandud kuriteod on kergemat laadi, siiski on täheldatav Meremäe vallas toimepandud kuritegude ja väärtegude arvu tõus 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga. Kuritegude analüüs Võru Konstaablijaoskonna teeninduspiirkonnas 2007. ja 2008. aastal

Kuriteod 2007 2008 muutused Meremäe vald kokku 12 24 12 sh alaealised 0 0 0

Vabatahtlikud abiühendused Kaitseliidu kohaliku struktuuri olemasolu. SWOT

Tugevused Nõrkused · Aktiivne kogukond · Nõrk koostöö tahe · Aktiivsed eestvedajate olemasolu · Tööjõu puudus

· Konstaabliteenus kohapeal · Kaugus linnast · Kohalikku elu arendavate programmide · Ühistranspordi vähesus olemasolu

Võimalused Ohud · Turvafirmateenuse võimaluste loomine · Konstaablikohtade koondamine · Kaitseliitlaste suurem kaasamine · Piiririkkumised (abipolitseinikeks koolitamine jne) · Loodusõnnetused (metsatulekahjud, jne) · Tööhõive suurendamine läbi erinevate koolitus- jt projektide · Tööpuuduse suurenemine (töökohtade kadumine jne)

Probleemid 1. Metsatulekahjude puhul piiratud ligipääs põlengutele. 2. Vähestes valla omandis olevates hoonetes paigaldatud tuletõrje-ja valvesignalisatsioon. 3. Kulupõletamisperioodil hooletu suhtumine tuleohutusse. 4. Rahaliste vahendite piiratus kogu turvalisust tagavate tegevuste elluviimiseks (alaliste tuletõrjeekipaažide ülevalpidamine, asulate välisvalgustus, jne). Visioon 2015 Meremäe vald on turvaline elukeskkond piirkonnas elavatele ja seda külastavatele inimestele. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Naabrivalve käivitamine 2. Turvalisust tõstvate ürituste läbiviimine 3. Abipolitseinike töö käivitamine 4. Noorte ja naiste kaasamine Kaitseliidu tegemistesse. Kaitseliidu tegevuse propageerimine. MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGA

Leht 24 / 25 Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks: Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2007-2013) sätestab üleeestilised eesmärgid inimressursi arendamisel, elukeskkonna arendamisel ja majanduskeskkonna arendamisel. Dokument on aluseks Eestile Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamisel. Perioodil 2007-2013 laienevad kohalikele omavalitsustele kolm struktuurifondi ( tõukefondi): Euroopa Sotsiaalfond (ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajate konkurentsivõime tõstmisele. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) toetab investeeringuid sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks.

Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist. ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE Arengukava täitmist kontrollivad vallavolikogu ja volikogu revisjonikomisjon. Arengukava muutmine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korrale. Arengukavast lähtuv tegevuskava kinnitatakse igaaastaselt järgneva aasta eelarve menetlemise käigus seaduses sätestatud korras.

Meremäe valla arengukava 2007–2013 muutmine Leht 25 / 25