PERSOON AUTO Meelelahutusärimees Rebane loodab Metallica abil läbi murda

lk 12–13 REEDE • LAUPÄEV • PÜHAPÄEV lk 30 9. juuni 2006 Skandinaavia luksus – S80. nr 111 (3126) • hind 16 kr JJÜRIÜRI KKÄOÄO – EEestiesti mmõjukaimõjukaim iinimenenimene Jüri Käol on Eesti eliidi seas mõjukaimad sidemed, näitas Äripäeva uuring. lk 9–11, 33

Foto: Andras Kralla

lisaks Ramon Lindal Raudteetunnel seab miljonivõlgade küüsis ÄRIPÄEV MAAKONNAS: Saaremaa TOPi maaomanikele piirangud Endine sportlane ja praegune väi- võitis Saarte Investeering. lk 24 Viimsi vallas on riik reserveerinud võimaliku Helsin- keärimees Ramon Lindal on oma NOORED: Välismaise tööpakkumise tingi- gi–Tallinna raudteetunneli suudmeala ning raudtee- Soomes püsti pandud mööblifir- muste uurimata jätmine valmistab töös pet- koridori jaoks eraomanike maad, kuigi tunneli enda ma 2,5 miljoni kroonise tasumata tumuse. lk 32 ehitamine on vähetõenäoline. lk 2 arvega inkassofirma huviorbiidis, mis on lisa tema ligi 14 miljoni kroonisele maksuvõlale Eestis. lk 7 Aivar Hundimägi: lehe taseme mõõdupuu on Euroopa Keskpank tõstis taas intressi kohtusse kaebamise sagedus ning lehele posi- Laenuraha kallineb – Euroopa Keskpank tõstis eile Äripäeva 20 000ni jõudmise lugu tiivselt lõppenud kohtuvaidluste arv. lk 33 eurotsooni baasintressi 25 baaspunkti võrra, 2,75 Äripäeva toimetuse kaheleheküljeline mosaiik küm- protsendile ning osa analüütikud prognoosib järgmist me aastat tagasi võetud eesmärgini – 20 000 tellijani Grilli eri. lk 13–36 tõusu veel suvekuudel. lk 4 – jõudmisest. lk 16–17

Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 2 Äripäev2 uudis 9. juuni 2006 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

sõnumid

EMT käivitas uue internetiportaali
Eile käivitas EMT uue mo- biilse internetiportaali EMT SurfPort, mis asendab senise portaali EMT Go! Portaali saavad kasutada kõik EMT lepingulised, kõne- kaardi Simpel ja POP! klien- did. “Uues portaalis näeb ko- he esilehelt ära viimased päe- vauudised ning ilmaennustu- se, mis on senisega võrreldes oluliselt mugavam,” ütles EMT arendusjuht Holger Haljand. “Ligikaudu kuu aja pärast lisan- dub ka otsingu võimalus, mis võimaldab portaalist leida lem- miksisu eriti operatiivselt.” TeliaSonera grupis on SurfPort kasutusel kuues rii- gis: Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Leedus ja nüüdsest siis ka Eestis. Äripäev Justiitsministeerium saab raha hoonete renoveerimiseks
Järgneva kolme aasta jook- sul investeeritakse justiitsmi- nisteeriumi haldusala hoonete renoveerimisse kuni 264 mil- jonit krooni. Viimsi valla Laiaküla elanik Helle Rand ei saa hakata oma maale tütre jaoks maja ehitama, sest tema krundilt hakkaks läbi jooksma Tallinna–Helsingi Valitsus otsustas lubada jus- raudtee. Foto: Veiko Tõkman tiitsministeeriumil sõlmida Rii- gi Kinnisvara Aktsiaseltsiga le- pinguid ministeeriumi haldus- ala hoonete nõuetega vastavus- se viimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel. Utoopiline tunnel seab Ministeeriumi haldusala asutuste kasutuses olevast li- gi 49 000 ruutmeetrist kuu- lub aastatel 2006–2009 reno- veerimisele ligi 29 000 ruut- eraomanike maadele piirangud meetrit. Äripäev Viimsi vallas on riik re- Kristjan Lepiku töösuhe TUNNEL ALGAKS VIIMSI POOLSAARELT RAIL BALTICA EUROOPAS TÄHTSAL KOHAL serveerinud võimaliku lõppes aprillis Helsingi–Tallinna raudteetunneli võimalik asukoht
Rail Baltica on lisatud Euroopa Komisjoni prioriteetsete
Vastupidiselt projektide nimekirja nr 1 järgmise ajakavaga Helsingi–Tallinna raud- Helsingi–Tallinn raudteetunnel Oliver Peegile teetunneli suudme- Varssavi–Kaunas ...... 2010. a ei oma Kristjan Kaunas–Riia ...... 2014. a Lepik töösuhet ala ning raudteekori- HELSINGI Pasila Riia–Tallinn ...... 2016. a LHVga, sest lõpe- dori jaoks eraomanike Ruoholahti Soome on esitanud otsuse lisasse ka lõigu Tallinn–Helsingi. tas aprillis poolte maad, kuigi tunneli en- Ajalist raami selle rajamiseks kokku lepitud ei ole. kokkuleppel töö- Kristjan Allikas: Äripäev da ehitamine on üsna lepingu. Lepik Võimalik “Pärast SECi kiirraudteetrass ebatõenäoline. ja reservmaa uurimise algust 2005. a no- Koit Brinkmann raudtee alla jäävad maad re- Tema teatel on praegu vembris peatasime kokkulep- [email protected] serveerida. töös Rail Baltica teostatavuse pel LHVga minu töölepingu ku- Rail Baltica, mis viiks reisi- Küll oli Oravas skeptiline uuring, mis valmib selle aasta ni uurimistulemuste selgumi- jad kiirrongiga Tallinnast Ber- Pär tee tunneli ehitamise rahalise ta- detsembris. seni. Selle aasta aprillis otsus- namä liini, jätkuna on räägitud Hel- Muuga suvuse suhtes. Tasuvusarvutustes võetakse tasime poolte kokkuleppel töö- singi–Tallinna raudteetunne- e te Viimsi valla tellimusel raud- arvesse ka võimalikku Soome lepingu lõpetada,” teatas LHV e endine osakonnajuhtaja Krist- list. Tunneli suue tuleks Viim- Tallinna madal tee asukoha alal maavajaduste ekspordi mõju ehk siis võima- si valda Äigrumäe külla. Sealt taustauuringu ning üldplanee- likku laadimisühikute trans- jan Lepik Äripäevale, lisades, edasi läheks raudtee Pärnamäe ringu koostanud ASi Entec pro- porti meritsi ja raudteepraamil et LHV pole teda kuidagi kõr- valdanud. Äripäev kalmistu kõrvalt Vana-Narva jektijuhi Kaur Lassi Olime taga- tulevikus – lahen- maanteeni ning edasi Jõeläht- sõnul on reservee- dused sõltuvad vali- ” sihoidlikud, me valla maadel Iru elektrijaa- Rohuneeme ritud Viimsi vallas tavast tehnoloogiast Rootsi arutab ei hakanud kohe ma juures Peterburi tee kõrval Maardu 96 hektarit elamu- ning loomulikult ka börsifirmade nõukogudes oleva raudteeni. Raudteekori- maad, 718 hektarit pärast maade majanduslikust ta- sookvoodi kehtestamist dori jaoks jäetakse 200 meetri TALLINN maatulundusmaad tagasisaamist suvusest.
Ekspert tegi Rootsi valitsuse- laiune reservmaa, kuhu ei lu- ning 7 hektarit sot- ehituseasju Harju maavalit- le ettepaneku kehtestada bör- sifirmades seadusega naiste- bata ehitada. Allikas: AS ENTEC siaalmaad. ajama. Nüüd on suse planeerimis- le vähemalt 40protsendiline 65aastane Laiaküla elanik Lassi arvates on ümberringi täis osakonna juhataja Helle Rand, kelle kinnistutelt tunneli väljaehita- Heino Alaniit ütles, kvoot ja selle rikkumist karis- raudtee üle läheks ning elu- ” Tunneli väljaehitamine on mine täiesti võima- ehitatud, meie et inimeste seisuko- tada trahviga. maja tuleks seetõttu lammu- täiesti võimalik. Täiesti lik, pinnas on hea, maadele on hea halt, kelle maad on Ekspert Catarina af tada, rääkis nukralt, et soovis omaette teema on tunneli eriti kui võrrelda raudteed planee- reserveeritud, oleks Sandeberg andis kolmapäeval vanemale tütrele kodu rajami- tasuvuse küsimus. seda Prantsusmaa rida. küll õiglane, kui riik oma ettepanekud valitsuse- seks anda osa oma maast. “Oli- Kaur Lass, ASi Entec projektijuht ning Inglismaa va- Helle Rand, võtaks võimalikult le üle. Kvoodi rikkumise trah- me tagasihoidlikud, ei hakanud helise tunneli või Laiaküla elanik kiiresti seisukoha vi suuruseks pakub ta 150 000 kohe pärast maade tagasisaa- Peterburi metroo tunneli ehituse as- Rootsi krooni. Soovituse koha- mist ehituseasju ajama. Nüüd ehitamisega. “Täiesti omaette jus. Juhul kui otsustatakse, et selt peaks uus seadus jõustuma on ümberringi täis ehitatud, teema on tunneli tasuvuse kü- tunnel tuleb, kas või mitme- aastal 2008. meie maadele on hea raudteed mene tegelikult tõsiselt ei võ- määratud üleriigilise planee- simus,” lisas Lass. kümne aasta pärast, oleks rii- Nii Rootsi majandusorgani- planeerida,” jutustas ta. ta. “Põhjust hüvitist või asen- ringuga ning Harjumaa üldpla- Majandus- ja kommunikat- gil mõistlik need maad väl- satsioonide kui ametiühingu Tütre Heli Ranna sõnul on- dusmaad saada seni ei ole ja neeringuga. siooniministeeriumis Rail Bal- ja osta. esindajad on Sandebergi seisu- gi probleem selles, et inimeste oma maad vastavalt soovile ja Viimsi abivallavanem Haldo tica projektiga tegeleva nõuni- Alaniidu arvates ei õigus- kohti juba tugevasti kritiseeri- maad on määramata ajaks re- vajadusele kasutada ka ei saa,” Oravas rääkis, et vallal on maa- ku Anti Moppeli sõnul on üsna- ta Rail Baltica raudteeprojekt nud ja enamik neist on kvoo- serveeritud objekti tarvis, mille märkis ta. konna üldplaneeringu järgi ko- gi tõenäoline, et raudteetunne- end majanduslikult, kui ta lõ- di kehtestamise vastu, kirjutas realiseerimist ükski mõtlev ini- Raudteetrassi asukoht on hustus valla üldplaneeringuga lit ei ehitata. peb Tallinnas. Näringsliv24. Äripäev uudis Äripäev2 3 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 9. juuni 2006 Paljassaares avatakse Pikakari puhkeala sõnumid Metsastamise kohta MM ei too
Eile avati Põhja-Tallinnas va abilinnapea Olga Sõtniku ligi 100kohalise sõidukite par- oodatakse ostutõendit Paljassaarel Katariina kai juu- sõnul avatakse Pikakari rand kimisplatsi ja valgustuse.
PRIA ootab esmaspäeva- res Pikakari rand, teatas Põhja- sel aastal eelkõige puhkealana Paigaldatud on riietuskabii- ni põllumajandusmaa met- Tallinna linnaosavalitsus. ning pärast veepuhtuse kva- nid, pingid, prügikastid, kuiv- sastamise toetuse taotleja- Tallinna tervisekaitsetali- liteedi aastaringset seiret ka käimlad ning suunavad viidad. telt metsapuutaimede soe- massilist tuse juhtivspetsialisti Natalja Tallinna viienda ametliku su- Avatud on võrkpalliplats ja väi- tamist tõendava dokumen- Šubina sõnul ei saa ametlikku pelrannana. kelastele kiiged. di koopiat. randa avada varem, kui on ühe “Tallinna keskkonnaame- 1. mail alustasid Paljassaa- Metsakultuuri rajamis- hooaja jooksul tehtud veeana- ti tellimusel alustati veekvali- re puhkealal patrullimist lin- toetust taotles 641 isikut. lüüse, seepärast oleks korrekt- teedi püsivuse seirega tänavu na pargivahid ning alates 15. Kokku taotleti toetust vei- tööluusi ne nimetada seda ala Pikakari jaanuaris,” ütles Sõtnik. “Sellel maist osutab rannavalve tee- di üle 2000 hektari põllu- puhkealaks. aastal tehakse vee puhtuse sei- nust AS Falck. Randa hooldab majandusmaa metsasta- “Kaks kevadel jää alt võe- re Pikakari rannas täies mahus AS Jaakson&Ko. miseks. Täna algav jalgpalli MM tud proovi sisaldasid normist ja kui tulemused on jätkuvalt Sel aastal on avalikud su- Lisaks laekus PRIA-le ei too Eesti suurfirmade enam ammooniumi, viimane positiivsed, avame ametliku su- pelrannad Harku järve supel- 384 metsakultuuri hooldus- personalijuhtide sõnul proov 23. mail oli korras,” rää- pelranna 2007. aastal.” rand, Kakumäe supelrand, Pi- toetuse ja 45 täiendamis- kis Šubina. Tallinna kommunaalamet rita supelrand ja Stroomi su- toetuse taotlust. Äripäev kaasa massiliselt hai- Keskkonnaametit kureeri- korrastas randa viiva tee, rajas pelrand. Äripäev guslehti ega märgata- vat puhkuste võtmist. Ralf-Martin Soe [email protected] ” Kui Inglismaa män- “Kindlasti on neid, kes on gib Saksamaa vastu, tõelised jalgpallihuvilised ja on siis see ei tohiks küll Meiega saate rohkem! oma puhkuse jalgpallist sõltu- mitte kuidagi meie tööelu valt planeerinud,” ütles Tallin- mõjutada. na Piimatööstuse personalijuht Sami Seppänen, Tiiu Sarapuu, kuid tema sõnul Eesti Jalgpalliliidu peasponsori piima tootmine selle tõttu ära Elisa juhatuse esimees ei jää. Jalgpalli pärast haigus- lehe võtmine on fiktsioon, kuid haiguslehtede kergelt saamine ei ole väga tõsiseltvõetav prob- on küll probleem, nentis Sa- leem,” ütles Hansapanga per- Kolige meile! rapuu. sonalijuht Tea Trahov. “Hai- “Ei ole meil mingit muutust geks jäämine ei ole Hansapan- puhkuse võtmises või haigeks ga komme,” lisas ta haigusleh- jäämises seoses jalgpalli MMi- tede kohta. Tema sõnul oleks ga, meil on nii suur ressursi siiski ebaõiglane töötajad sel- Kogu fi rmaga. puudus,” ütles kahetuhandelise lest ilma jätta, näiteks elasid töötajaskonnaga päästeameti Hansapanga töötajad kõik koos personali- ja siseauditiosakon- ka Eesti suusatajatele kaasa. Tulge nüüd terve fi rmaga EMT ärikliendiks ja Teile on kõik na juhataja Katrin Peets. Siiski Aga raske on vahet teha, kas saavad kontoritöötajatest jalg- puhkus on planeeritud juunis- fi rma omavahelised kõned aasta lõpuni tasuta! pallifanaatikud puhkenurgas se jalgpalli tõttu või muudel vutiga kursis olla, nii vaadati kaalutlustel. Parima kõnekvaliteedi eest ei küsi me midagi. üheskoos olümpiamänge ning “Kui Inglismaa mängib Sak- Ja et oleks, millega rääkida, pakume Teile mobiiltelefone komandode mehed on nagunii samaa vastu, siis see ei tohiks ooterežiimis ja võivad sel ajal küll mitte kuidagi meie tööelu Sony Ericsson K510i poole hinnaga. televiisorit vaadata. Muidugi mõjutada,” ütles Eesti Jalgpal- ei tähenda see, et kuue minu- liliidu peasponsori Elisa juha- ti valmisoleku aeg tohiks veni- tuse esimees Sami Seppänen, da, ütles Peets. kes Eesti mängude korral eral- “See on selline naljakas daks küll paar konverentsiruu- koht, olen just praegu Berlii- mi nende vaatamiseks. ni sõitmas ning ootan lennu- Hollandi kindlustusfirma on jaamas check-in’i,” ütles Falck loonud spetsiaalse kindlustus- Eesti personalidirektor Eela liigi, et korvata jalgpalli MMi Velström, kuigi teda ei viinud tõttu tööandjale tekkivat kah- Berliini jalgpall. “Isiklikult ar- ju, näiteks 2004. aasta Euroo- van, et suuri kaadrimuutu- pa meistrivõistluste ajal, kui si jalgpalli pärast pole,” lisas mängis Hollandi rahvuskoon- Velström. dis, jäi 20% töötajatest haige- “Enda tunnetus ütleb, et see na koju.

Sony Ericsson K510i Emor: majanduse mõjukaim stiilse välimusega tippkvaliteediga kõnes inimene on Savisaar ja pildis 128x160 pix, 262 K värve Mälu 28 MB
Äriajakirja Saldo tel- sionär Toomas Luman, Bluetooth limusel tegi TNS Emor Kalevi omanik Oliver 1,3 Mpix kaamera E-post küsitluse, millest sel- Kruuda, Silmet Grupi gus, et tipp- ja keskast- aktsionär Tiit Vähi, Eu- Tavahind: 3090.- mejuhid peavad mõ- roopa Komisjoni ase- Hind liitujale: 1545.- jukaimaks inimeseks president Siim Kallas ja Telefonide kogus on piiratud. Eesti majanduses Ed- Eesti Energia juhatuse gar Savisaart. esimees Sandor Liive. Edgar Majandus- ja kom- Võrreldes aastatagu- Savisaar munikatsiooniminist- se küsitlusega on Sal- rit ning Keskerakonna esimeest do mõjukate esikümnest väl- Edgar Savisaart nimetas 13% ja kukkunud Hansapanga eks- vastanutest. juht Indrek Neivelt, Eesti Pan- Järgnesid suurärimehed Ur- ga endine president Vahur mas Sõõrumaa ja Aadu Luukas. Kraft, ekspeaminister Juhan Neljandale kohale jõudis Refor- Parts ning ettevõtjad Rein Kilk mierakonna esimees ja peami- ja Oleg Gross. Äripäev nister Andrus Ansip. www.emt.ee Esikümnesse mahtusid veel Äripäeva tehtud uuringu Pakkumine kehtib enne 31. augustit 2006 sõlmitud liitumistele ning sisaldab tasuta fi rmasiseseid lühinumbriga tehtud kõnesid. Tallinki suuromanik Enn Pant, järgi on majanduses Lisainfo ja kampaania tingimused www.emt.ee Eesti Kaubandus-Tööstuskoja suurim mõju Jüri Käol, loe juht ja Eesti Ehituse suurakt- lk 9–11. 4 Äripäev2 uudis 9. juuni 2006 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] Keskpank tõstis intressi

Laenuraha kallineb – Ka pole intresside tõusu- TRICHET TÕSTIS KOLMANDAT KORDA INTRESSI Euroopa Keskpank tõs- trendist jahtunud laenukasv, mis aprillis oli aastataguse aja- 3,50EKP baasintressimäär tis eile eurotsooni baas- ga võrreldes Eesti Panga and- intressi 25 baaspunkti meil 41%. Eraisikute laenud 3,25 võrra, 2,75 protsendile kasvasid 73%. “Intressitõusu 3,00 2,75 mõjud nii kiiresti ei avaldu,” 2,75 08.06.2006 ning osa analüütikuid kommenteeris Marnot. “Kui prognoosib järgmist vaadata palgainflatsiooni, on 2,50 tõusu veel suvekuudel. praegu igati ratsionaalne lae- 2,25 nu võtta,” lisas ta. 2,00 Sirje Rank Kommenteerides eurotsooni [email protected] intresside tõusu mõju Eesti ma- 1,75 Intressid on ikka alles ma- jandusele laiemalt, ütles Han- 1,50 dalad, ütles eile Euroopa sapanga makroanalüütik Maris 10.06.2002 08.06.2006 Keskpanga juht Jean-Claude Lauri, et isegi kui realiseeruvad Allikas: Tallinna börs Trichet, kellele eilne intressi- kõige äärmuslikumad ootused, tõus oli arvult kolmas läinud ei avalda need Eesti majandu- Marnoti sõnul pole Eesti lae- vu kiirenemisest, mis annab aasta detsembrist sele oluliselt halba nuvõtjad veel massiliselt lae- ettevõtjatele rohkem voli ener- alates. Trichet sõ- Kui vaadata mõju. “Euroopa ül- nuintresse fikseerinud. Ott Ja- giakulud tarbijatele üle kanda. nul oli kaalumisel ” palgainflat- dine seis on selline, lakas möönis aga, et paljud on Tööstus- ja teenindussektori ka järsem intres- siooni, on praegu et see jääb dünaa- siiski hakanud mõtet kaaluma. kasv oli mais kuue aasta suu- sitõus, 50 punkti mika poolest meist “See aitab hoiduda ootamatu- rim ning jaekaubanduse käive igati ratsionaalne võrra. ikka sedavõrd palju test kuludest,” ütles ta. kasvas kiireimas tempos 2004. Eesti laenuvõtja- laenu võtta. maha,” ütles Lauri. Euroopa Keskpanga põhi- aastast. Saksamaal ja Prantsus- le, kes näiteks mul- Allan Marnot, Hansa- Üldine konsen- mure on inflatsioon, mis ker- maal on tööpuudus vähenenud lu sügisel 2,8 prot- panga intressitoodete sus on, et aasta lõ- kis mais 2,5 protsendile ja üle- ning tarbijate ja firmade tulevi- sendiga 25 aastaks kauplemise osakonna puks kerkivad euro- tas panga soovitud 2% piiri ju- kuootused on optimistlikud. miljon krooni lae- juhataja tsooni intressid 3,25 ba 16. kuud järjest. Inflatsioo- Euroopa Keskpank prognoo- nas, on kuu taga- protsendile. Kuue ni õhutavad nii kõrge kütuse sib eurotsooni tänavust majan- simaksed tänaseks umbes 500 kuu Euribor, mis on aastatagu- hind kui ka rahapakkumise ja duskasvu 2,1% ning inflatsioo- krooni kasvanud, rehkendas ei- selt tasemelt tänaseks protsen- tarbijalaenude kiire kasv. Ap- ni 2,2%. le Hansapanga intressitoode- dipunkti võrra tõusnud, võiks rillis kasvasid eurotsooni lae- te kauplemise osakonna juha- aasta lõpuks kerkida ca 3,55 nud 11,3%, mis on kiireim tem- taja Allan Marnot. Et aga int- protsendile, ütles Ühispanga po 1999. aastast, mil Euroopa resside tõus oli oodatud ja tur- raha- ja kapitaliturgude müügi- Keskpank eurotsooni rahapo- Euroopa Keskpanga juhi gudel juba arvesse võetud, siis osakonna juhataja Ott Jalakas. liitikat juhtima asus. Jean-Claude Trichet’ olulist muutust Euroopa Kesk- Allan Marnot Hansapangast pi- Intressitõusu poolt on kõnel- hinnangul on interssid panga eilse otsuse peale ooda- das tõenäoliseks Euribori tõusu nud ka hulk positiivseid uudi- ikka alles madalad. ta ei ole, ütles Marnot. 3,75 protsendile. seid eurotsooni majanduskas- Foto: Bloomberg

sõnumid Lohkva, Luunja vald, 62211 Tartumaa Läti tarbijahinnad kasvasid Tel 740 9500, faks 740 9501 [email protected] Hennes & Mauritz Piltidega hinnakiri internetis: ELi kõige kiiremas tempos palkas Madonna
mannekeeniks www.plantex.ee Läti tarbijahinnaindeks nud, et riigi majandus on üle
Maailma üks suuremaid tõusis mais Euroopa Liidus kuumenemas. rõivavalmistajaid Hennes & kõige kiiremas tempos, kas- Leedu tarbijahinnaindeks Mauritz on sõlminud koos- JUHANI PUUKOOL vades võrreldes aastatagu- tõusis mais aastataguse aja- töölepingu Madonnaga, kes se ajaga 6,6 protsenti. Lee- ga võrreldes 3,6 protsendini, hakkab reklaamima nende- du tarbijahinnaindeks tõusis tõugates riigi kaugemale ees- rõivaid. mais aastataguse ajaga võr- märgist ühineda Euroopa ra- Hennes & Mauritz val- reldes 3,6 protsendini. haliiduga. Aprillis oli Leedu mistab Madonna Confes- i näd Aprillis kasvasid Läti tar- inflatsioon 3,5 protsenti. sions World Touriks nii te- g al bijahinnad aastataguse aja- Võrreldes aprilliga tõu- üü al ma kui ka programmis esi- õ ga võrreldes 6,1 protsenti, va- sid tarbijahinnad Leedus 0,4 nevate tantsijate riided. im p hendas Bloomberg. protsenti. Kuu varem oli vas- Need kavandab Prant- r p Võrreldes varasema kuu- tav näitaja 0,7 protsenti. suse moekunstnik Jean- e ga kasvas inflatsioon 1,2 Euroopa Liit lükkas kol- Paul Gaultier, kirjutas 8 protsenti, võrrelduna 0,6- mapäeval tagasi Leedu soovi Taloussanomat. Äripäev e protsendise kasvuga aprillis. ühineda Euroopa rahaliiduga t . Läti majandus kasvas mul- järgmise aasta alguses. Soome saab i - lu Euroopa Liidu kõige kiire- Rahaliiduga liitumiseks Venemaalt poole l 1 mas tempos. Rahvusvaheli- oleks Leedu inflatsioon pida- vähem puitu

ne Valuutafond (IMF) ja mit- nud olema 2,7 protsenti või
1 e 1 Venemaa tollireeglite

med analüütikud on hoiata- sellest väiksem. Äripäev

r

r muutumise tõttu on taker-

. . i

i dunud Venemaa puidu too-

s

s mine Soome, mis avaldab j j

u

u Venemaa valitsus nõustus elektrituru tõsist mõju Kagu-Soome r

r metatööstusele.

u u

u

u liberaliseerimisega Metsäteollisuus RY te-

n n

u

u gevjuht Hannu Valtanen i i
S S Venemaa valitsus kiitis kol- tada,” ütles Tšubais Reuter- nimetas olukorda tõsiseks. mapäeval heaks elektritu- sile. Soome metsatööstus ru liberaliseerimise ning 90 Selle uudise peale kerkis importis mullu vajami- miljardi dollari suuruse in- UESi aktsia 4,5%. nevast puidust rohkem vesteerimisplaani. Majandusarengu ja kau- kui neljandiku, kirjutas Seda otsust peetakse banduse minister German Kauppalehti. Ühendatud Energiasüstee- Gref pole otsusega sugugi ra- Puidu import on taker- mide (UES) juhi Anatoli hul. Ta kardab, et elektri hin- Hulgimüük: Tartu istikuäri: Tallinna istikuäri: Pärnu istikuäri: dunud selle tõttu, et alates Tšubaisi võiduks, kes juba na vabakslaskmine võib suu- juuni algusest nõuab Ve- Tel 52 40 592, Lohkva Pärnu mnt 435 Riia mnt 29 seitse aastat on valitsuselt se- rendada inflatsiooni. ne toll puidu klassifitseeri- 740 9509 (puukooli juures) Tel 677 7718, Tel 443 9401, da luba taotlenud. “Miks peaksid investo- mist läbimõõdu järgi ja tol- [email protected] Tel 740 9500, 50 28 154 50 38 074 “Võitlus on läbi. Usun, et rid sinna raha paigutama, lipunktid ei ole uute reegli- 740 9505 [email protected] [email protected] mitte ühelgi poliitilisel, äri- ega nad lollid ole,” vahen- te kohaldamisega veel har- või tööstusgrupil ei ole enam das Bloomberg Newsi Gre- junud. Äripäev Kõik istikud ühest kohast! võimalik seda protsessi pea- gi sõnu. Äripäev uudis Äripäev2 5 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 9. juuni 2006 Raivo Kallas lahkub Reformierakonnast Ettevõtjad peavad
Erakonna nõudel Saare maa- algu Saare maavane- sega Kallasele kandi- vanemaks kandideerimisest ma kandidaadiks esita- deerimisnõusolek ta- loobunud Raivo Kallas lahkub tud Kallast on kahtlus- gasi võtta. Reformierakonnast, kirjutas tatud seotuses mitme Tamkivi nentis, et Meie Maa. korruptsioonihõnguli- ajakirjanduse rünnak hariduskava kaugeks Saaremaa keskkonnateenis- se juhtumiga, kuid Kal- Kallase vastu oli väga tuse juhataja Kallas esitas lah- las ise ei tunneta endal tugev. “Seetõttu tekkis kumisavalduse teisipäeval, se- mingit süüd. Raivo Kallas kahtlus, kas ta oleks Ettevõtjad kritiseerivad Raie: hariduses da hakkab arutama Kuressaa- “Politsei on mitut maavanemana saanud eile valitsuses heaks re piirkonna juhatus. Erakon- juhtumit uurinud ja neil pole oma igapäevatööd teha või puudub ühtne alus na Saaremaa arendusjuhi Ter- mulle midagi ette heita,” ütles oleks pidevalt pidanud enese- kiidetud Eesti kõrgha-
Eesti Kaubandus-Tööstusko- je Eimre sõnul Kallas avalduses ta. “See, mis toimub, on poliiti- kaitse ja -õigustamisega tege- ridusstrateegiat aasta- ja peadirektor Siim Raie heidab lahkumist ei põhjendanud. lise taustaga klaperjaht ja mut- lema,” lisas ta. teks 2006–2015, sest ette ühtse poliitika puudumist Mees ise ütles esmaspäeval tatrampimine, mis on ka mu Kallase asemel pakub Re- erinevate haridustasemete pla- BNSile, et on erakonnas tõsiselt isiklikku elu seganud.” formierakond Saaremaa uueks see keskendub akadee- neerimises ja rahastamises. pettunud, kuna erakond läks Saaremaa reformierakond- maavanemaks siseministeeriu- milisele haridusele ja “Põhiharidus, kutseharidus kaasa ajakirjanduse rünnaku- laste juht Jaanus Tamkivi on mi piirivalvepoliitika büroo ju- jätab tööjõuturu vaja- ja kõrgharidus on planeeritud tega tema vastu. öelnud, et tegemist polnud hataja kohusetäitja Toomas Ka- erinevate põhimõtete järgi, tih- Reformierakonna poolt esi- survega, vaid pigem soovitu- semaa (38). Äripäev dused tagaplaanile. ti tekitades üksteisele konku- Harry Tuul rentsi,” ütles Raie, kelle sõnul [email protected] just seetõttu püüab igaüks neist “Selles kerkivad kõige jõu- põlistada endale kindlat hulka Tõhus ja lisemalt esile avalik-õiguslike õpilasi ja sellega ka pearaha. ülikoolide huvid ning tööturu Raie hindab püüdlust nn mitmekülgne... vajadused jäävad alla õppurite teadmistepõhise majanduse UUS valikutele,” ütles Eesti Kauban- poole, sest mida rohkem on dus-Tööstuskoja peadirektor kõrgharidusel põhinevaid kõr- Siim Raie, kes tõi näite, et stra- gepalgalisi töökohti, seda jõu- teegiasse on sisse kirjutatud ra- kam rahvas. “Kuid see areng ei hastamispõhimõttena teatud sünni üleöö, vaid vajab samuti protsent sisemajanduse kogu- samm-sammult planeerimist,” produktist, mis põlistaks ühe lisas ta. Adekvaatne kõigi põ- Husqvarna Rider 13 C haridusliigi rahastamise. hikooliõpilasteni jõudev kutse- Husqvarnaraideritele raideritleomase omase manööverdusvõimemanööverdusvõime ja Kõrghariduse rahastamise nõustamine on esimene samm, hüdrostaatilise ülekandega. 94 cm laiune Combi- lõikeseade, mis võimaldab nii BioClip peenestajaga sisuline lukustamine teeb mu- mida ettevõtjad haridussüstee- kui tahaväljaviskega niitmist. ret ka Eesti Põlevkivi juhile Ma- milt ootavad. Briggs Stratton - 9.2 kW - Tuff Torq K46 - 94 cm ti Jostovile, kelle sõnul võitle- Haridusminister Mailis 54 990.- vad ülikoolid juba praegu pea- Repsi sõnul on kavas välja töö- miselt pearaha nimel, meeli- tada ühistel alustel toimiv riik- tades populaarsete, aga mitte lik kutsenõustamissüsteem. Te- tööjõuturule tarvilike eriala- ma sõnul sõltub ühiskonna in- dega. “Kuna meil on puhtalt te- novatsioonivõime suurel mää- gemist tööstusega, siis insene- ral kõrgharidusega inimeste STOKKER TÖÖRIISTAKESKUSED: Tallinn, Haapsalu, Paide, Kuressaare, WWW.HUSQVARNA.EE www.stokker.com ridest on meil tõsiselt puudu,” arvust. Nii on USA majandu- Pärnu, Rakvere, Narva, Jõhvi, Tartu, Viljandi, Valga rääkis Jostov. “Küll aga on pal- se üks alustalasid Euroopaga ju juriste, ei tea, kas palgaleh- Eesti Kaubandus-Tööstus- võrreldes suuremad kulutused te või muud dokumenti võibki koja peadirektor Siim Raie kõrgharidusele ja teadusele. Harry Tuul varsti enam töötaja ilma juris- Foto: Raul Mee ROHELINE KAUBAMAJA tita vastu võtta,” ütles ta nalja- ga pooleks. Laupäeval, 10. juunil Raie sõnul eeldab 70 prot- KAVA: KÕRGHARIDUS ELULE LÄHEMALE senti töökohtadest oskustel ba-
järgmise kümnendi Eesti kõrghariduse eesmärgid seeruvat haridust ning 30 prot- • konkurentsivõimeline kvaliteet Rodopäev “Aiakuninga saladused” õppekavad saavad Euroopas akrediteeringud senti akadeemilist kõrghari- akadeemilise mobiilsuse tase Euroopa keskmine Aednikud rajavad turbaaeda ja räägivad rododendronitest. dust, mistõttu tänane olukord, • teenib Eesti arenguhuvisid ja innovatsiooni Rodorongi väljasõit vanasse rodoaeda. kus 70 protsenti noortest õpib õppe- ja teadustöö järgib Eesti majanduse ja ühiskonna vajadusi kõrgkoolis ja neist enamik nn • kõrgkooliõppe maht vastab Eesti vajadustele 235 000 lille ja istikut iga päev pehmetel erialadel, ei ole liht- 2006–2008 riiklikud koolitustellimuse kohad vähemalt 50% keskhariduse omandanutele ja 10% kutsekeskhariduse Enamus müüdavaid roose, püsililli, lehtpõõsaid ja salt jätkusuutlik. “Kui midagi Pärnu mnt omandanutele okaspuid on kasvatatud siinsamas Hansaplanti puukoolis tuleks kaitsekulutustega sar- JÄRVE Ülemiste • otstarbekas struktuur Nädalapakkumised erihindadega naselt sisemajanduse kogupro- Viljandi mnt õppesuunad/kavad arvestavad Eesti vajadusi ja ressursse ASSAKU Tartu mnt duktiga siduda, siis on see ko- selge tööjaotus õppeasutuste vahel Toalilled, väetised, mullad, kivid, tööriistad, aiakaubad RAUDALU gukulutused haridusele, sõltu- akadeemiline ja rakenduskõrgharidus orienteerub tööturu Asume Tallinna külje all Kiili vallas – kesklinnast ainult mata liigist,” leidis ta. vajadustele 15 min autosõidu kaugusel (vaata kaarti) JÜRI • eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng Tuhala, Haridus- ja teadusminister Rohelise Kaubamaja ürituste kalender: Kiili kõigis õppesuundades eestikeelne kõrgharidus kõigil Tallinna ringtee Mailis Repsi sõnul pole õige õppeastmetel www.hansaplant.ee telefon: 672 5117 vastandada akadeemilist kõrg- • sotsiaalne dimensioon E–R 9–19 L 9–17 P 10–17 LUIGE

Kiili tee haridust ja tööturu vajadusi, õiglane juurdepääs kõrgharidusele kõigile õppuritele sest tööturg vajab ka akadee- Allikas: haridusministeerium milise kõrgharidusega inimesi. Repsi sõnul on katseid siduda hariduskulutusi kindla protsen- Tallinna Ülikooli rektor strateegia nõude üle, et ka iga diga SKPst tehtud ka teiste ha- Rein Raud leidis, et väide, na- bakalaureuseõppekava peab ridusvaldkondade puhul, kuid gu ei arvestaks strateegia piisa- tagama väljundi tööturule. Ma seni pole need üritused leid- valt tööandjate huve, on aluse- ei usu, et keegi sooviks ravida nud poliitilist toetust. “Kõrg- tu, sest kui loota, et meie ma- oma hambaid bakalaureuse- haridusstrateegia väljatöötami- jandus ja elukeskkond ka edas- kraadiga hambaarsti juures,” sel on osalenud väga erinevad pidi areneb, läheb tööandjatel märkis Raud. osapooled – nii ülikoolid, töö- järjest enam tarvis iseseisva Tema sõnul on selge, et mi- andjad, ametiühingud kui ka mõtlemisoskuse ja kiire õppi- da kaugemale Eesti areneb, se- üliõpilased – ja kõigil on olnud misvõimega töötajaid. da enam peaks ka siinne töö- võimalus oma seisukohti esita- “Ausalt öeldes on minu mee- turg eelistama taset kiirusele da,” ütles Reps. lest pigem põhjust muretseda ja kvantiteedile.

TD Baltic Eesti müük kasvas hüppeliselt
Balti riikide juhtiva IT-too- Kaarel Kalkun prognoosis et- nitakse Kalkuni sõnul 60 000– dete hulgimüüja TD Baltic Ees- tevõttele sellel aastal Eesti tu- 70 000 sülearvutit ning 80 000 ti müügikäive oli tänavu mais rul lauaarvutite müügi tunta- lauaarvutit. Toome elu aeda! oli 48,9 miljonit krooni, mis on vat kasvu, seda tänu sellele, et TD Baltic 2005. aasta käive 43% rohkem kui eelmise aas- tootjad on fokuseerinud oma oli 1,2 miljardit krooni, millest ta mais. tooted kodutarbijale. Eesti käive moodustas 453 mil- TD Baltic Eesti tegevjuht Selle aasta läbimüügiks plaa- jonit krooni. Äripäev 6 Äripäev2 uudis 9. juuni 2006 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] Pirita-Kose fantoommajal puudub ka projekt

Pirita-Kosele aadres- linna linnaplaneerimise ame- sile Künnapuu 9 oma- tis Haabersti ja Põhja-Tallin- na osakonna peaspetsialistina voliliselt kortermaja ega soovi oma nime selle loo- ehitanud arendajal Tiit ga seoses lehes näha. Kivimägil puudub ka Ebaseaduslike korterite ostmiseks on eluasemelaenu maja projekt. Erama- andnud Hansapank, SEB Ees- ja tegi ta kortermajaks ti Ühispank ja Sampo Pank. enda jooniste järgi. Laenud ja hüpoteegid on an- tud mitte korterile, vaid kin- Kadi Heinsalu nistu kaasomandile. Kokku [email protected] on 1200ruutmeetrise kinnis- Kolmapäeval kirjutas Äri- tu peale hüpoteeke seatud päev Tiit Kivimägist, kes pa- rohkem kui 5 miljoni kroo- ni hiljuti detailplaneeringu- ni eest. ta ja ehitusloata püsti kümne korteriga maja, selle asemel Pank detailplaneeringut et rekonstrueerida eramaja. ei kontrolli Kivimägil oli plaanis sinna Hansapanga eluaseme finant- ka hotell rajada, kuid naabri- seerimise osakonna arendus- te vastuseisu tõttu loobus sel- juht Kersti Arro sõnas, et kor- lest mõttest. teri soetamiseks kodulaenu väljastamisel pank detailpla- Linnaamet nimetab Tartusse Annelinna algusesse ehitatud uue silla juurde tuleb hotell, arhitektuurikonkurss juba käib. Foto: Väinu Rozental neeringu olemasolu üldju- Loov Arhitektide nime hul ei kontrolli. “Kui vara os- Tallinna ehituslubade osa- tetakse kaasomandisse mõt- konna juhataja Arnold Knuuri telistes osades, siis reeglina sõnul on Künnapuu 9 ehi- soovime kaasomanikevahe- tise rekonstrueerimise pro- list notariaalselt tõestatud ka- jekti projekteeri- sutuskorra kokku- Tartusse Annelinna kerkib Loov Arhi- ja Loov Arhitek- ” lepet. Kaasoman- tid OÜ. tektide nimel disse soetamine ta- Firma juhatu- ei saa selle maja gatise osas takis- se liige Andres projekteerimist tuseks ei saa. Vara 15korruseline hotell Soojärv eitas se- kommenteerida- müümisel tähen- da eile. “Loov Ar- gi, sest nimeta- dab see lihtsalt se- Sel kevadel kinnitas li ehitama hakata, vastas Ka- Juba on tehtud ka ehituseks linnalt ega kelleltki teiselt,” üt- hitektide nimel tud objekt ei ole da, et teistel kaas- Tartu linnavalitsus An- lev Kase, et müügiplaane po- tarvilikke lammutustöid. Plaa- les Šarapova. ei saa selle ma- omanikel on eelis- le ja praegu mõtlevad nad as- nitava hotelli vahetus lähedu- Linnavalitsuse linnaplanee- ja projekteerimist meil projekteeri- ostuõigus,” selgi- nelinna 15korruselise jaga ise tegelema hakata. Kase ses oleval maa-alal on siiski rimise ja maakorralduse osa- kommenteerida- tud. tas ta. hotelli krundi detailpla- sõnul arhitektuurikonkurss ju- veel püsti mõni lammutamise- konna juhataja Urmas Ah- gi, sest nimetatud Andres Soojärv, Loov Ühispangast neeringu, krunt kuulub ba käib ja eskiislahendus paku- le kuuluv hoone – teiste seas ka ven väitis, et linn on enda objekt ei ole meil Arhitektid OÜ juhatuse öeldi, et kaas- takse välja 15. augustil. Ehitus pandimaja ja baar poolt teinud kõik, et projekteeritud. Ei liige omandis olevatele Tartus mõjukatele ehi- algab järgmisel aastal. Ankur. Viimati võttis kokkuleppele jõu- ole lepingut ega kinnistutele on hü- tus- ja hotelliärimeeste- Mitme hotellijuhataja sõnul Söögi- ja joogi- ” linn ühen- da, passiivseks poo- laekumisi tööde teostami- poteegi seadmine võimalik. le ja linnavolikogu ase- on uuele hotellile turul ruumi koha Ankur omanik dust kaks aastat leks on tema sõnul seks,” lisas ta. “Küll külastas Pank nõuab notariaalse ka- esimehele. küll, seda siiski vaid suviti. on oma maa juba tagasi ja pakkus hoopis Šarapova. meid 2004. aastal klient hu- sutuskorra olemasolu. “Lae- Detailplaneeringus on kind- ära müünud, hoo- 500 krooni ruut- “Šarapova ütles ai- viga samal aadressil asuva nu andes võtab pank peami- Liis Rohtmets laks määratud ka hotelli suu- nete lammutami- nult, et ei ole müü- üksikelamu projekt tellida. selt laenuvõtja riski ja see- [email protected] rus: esimene kuni neljas kor- ne lükkub aga kahe meetri eest, mis gist huvitatud, linn Tegemist oli ebaseaduslikult tõttu ei kontrollinud pank ka Maa-ala, kuhu hotell raja- rus võib enda alla võtta maksi- aasta võrra edasi, on naeruväärne on aga valmis asju ehitatud hoonega, millele pa- ostetava korterimaja ehitus- da plaanitakse, on vahetanud maalselt 3000 ruutmeetrit, üle- siis lõpeb baari te- hind. arutama ja maksma luti koostada eelprojekt. Hin- loa olemasolu. Pank eeldab, omanikku juba mitu korda, jäänud üheteistkümne korru- gevusluba. Sergei Grišakov, sellise hinna, mi- napakkumiseks sai koostatud et klient on sellise ostu pu- ja kuulub praegu osaühingule se pindala tohib olla 550 ruut- Pandimaja oma- pandimaja omaniku da omanik nõuab. esialgsed üksikelamu jooni- hul endale riskid selgeks tei- Kvintett Kinnisvara, mille oma- meetrit. nik Svetlana Šara- abikaasa Muidugi kui hind sed, aga lepingu sõlmimist nud,” lisas panga avalike su- nikeks on Hannes Astoki tädi- Hotell on tegelikult vaid üks pova ja tema abi- jääb mõistuse pii- ja projekti tellimist ei järgne- hete juht Evelin Allas. poeg ja ASi Linnaehitus nõuko- osa Emajõe, Sõpruse silla, For- kaasa oma maad aga müüa ei resse,” lisas Ahven. nud. Loov Arhitektide nime Ka Sampo Pangast öeldi, gu esimees Alar Kroodo, Lin- tuuna ja Pika tänavaga piira- soovi. Ka linnavalitsuse planee- kasutamine selle aadressiga et laenu andmisel kontrol- naehituse juhataja Kalev Kase tud ala detailplaneeringust, “Viimati võttis linn ühen- rimisosakonna töötaja Jaana seoses on seetõttu alusetu ja lib pank arendaja tausta va- ning Tartu linnavolikogu ase- mis kokku hõlmab 31 hekta- dust kaks aastat tagasi ja pak- Hämariku kinnitusel arvamus- väljastatud plaanide kasuta- jadusel. esimees ja hotellide London rit ja kolmeteistkümmet krun- kus 500 krooni ruutmeet- avaldusi ega ka kaebusi Anne- miseks ei ole objekti omani- Tiit Kivimägiga pole või- ning Pallas juhatuse esimees ti. Plaanitavale alale on pea- ri eest, mis on naeruväärne linna detailplaneeringu kohta kul õiguslikku alust.” malik kontakti saada, kuid Verni Loodmaa. le hotelli kavas rajada ka käm- hind,” ütles pandimaja omani- tulnud ei ole. “Ilmselt võtavad Eskiisi tegi tookordne fir- täna ootavad teda kohtumi- Küsimusele, kas on plaanis ping ning jooksu-, rulluisu- ja ku abikaasa Sergei Grišakov. inimesed sõna alles siis, kui al- ma juhatuse liige Martin sele Tallinna linnaplaneeri- maa edasi müüa või ise hotel- suusarajad. “Praegu ettepanekuid ei ole, ei gab ehitus,” märkis ta. Aus. Praegu töötab Aus Tal- misametnikud.

Piirideta suveelamusi pakuvad Hyundai maasturid Terracan ja Tucson Hinnasoodustus vähemalt 26 000.-

Standardvarustuses Baltikumi parim garantiipakett ja lisaks konditsioneer, ABS-pidurid, www.koreaauto.ee valuveljed, istmesoojendus jpm.

Hyundai Terracani keskmine kütusekulu 8,7-9,1 l/100km, CO2 222-241 g/km. Hyundai Tucsoni keskmine kütusekulu 7,1-10,0 l/100km, CO2 187-237 g/km.

UUS UUS UUS Tallinnas Pärnu mnt. 139c, tel 650 2626; Kadaka tee 72a, tel 650 2801; Pärnus Kilgi 4, tel 443 4540/ 511 8540; Jõhvis Sventli AS, Rakvere 19, tel 33 7 1264; Getz Matrix Coupe Elantra Accent Sonata Grandeur Tucson Santa Fe Terracan Trajet H-1 Viljandis Marki Auto AS, Karula teerist, tel 435 5723 uudis Äripäev2 7 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected] 9. juuni 2006

sõnumid

Põhja-Eesti Regionaalhaigla sai Ramon Lindalil võlad kaelas 500 miljonit krooni laenu
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Endine sportlane ja LINDALIL VÕLGU ja Põhjamaade Investeerimis- praegune väikeärimees ÜLE 16 MILJONI pank (NIB) kirjutasid eile alla Ramon Lindal on oma
Ramon Lindali ettevõtete 32 miljoni euro ehk umbes 500 võlad, mln kr miljoni krooni suurusele laenu- Soomes püstipandud Lindal Private Finland lepingule, kirjutas ETV24. mööblifirma 2,5 miljoni OY ...... 2,5 Laen moodustab 50% haigla kroonise tasumata ar- Lindal Pro OÜ ...... 5,9 moderniseerimiseks vajamine- Lindal Private Shipping vast summast, seisis NIBi pres- vega inkassofirma huvi- OÜ ...... 7,9 siteates. Haiglat ei ole alates orbiidis, mis on lisa te- Allikas: Intrum Justitia selle valmimisest 1979. aastal moderniseeritud. ma peaaegu 14 miljoni Võetud laenu kasutatakse kroonisele maksuvõlale uue haiglaosa ehitamiseks ning Eestis. töös süüdistamist. “Kõik tööd olemasoleva hoone renoveeri- on vastu võetud, lepingu jär- miseks, lisaks soetatakse kaas- Gert D. Hankewitz gi on kõik korras, pretensioo- aegset meditsiinitehnikat. Ra- [email protected] ne tööde kohta ei saa ka olla,” hakasutus on planeeritud pe- “Tema suust ei ole ühtegi kinnitab Tomingas. rioodile 2006–2010. Äripäev adekvaatsest sõna tulnud pä- Kui enam oodata ei jaksa- rast makseraskuste tekkimist,” nud, andis tasuta jäänud fir- räägib hääletooni järgi sel- maomanik asja ajada inkas- gelt närvis ATK Ehitus-Investi sofirmale Intrum Justitia. Vii- juht Robert Tomingas telefo- mane kirjutab oma e-kirjas, et nis, paisates elava jutu sisse ka vaatamata korduvatele kirjali- paar ajaleheveergudele sobi- kele meeldetuletustele ja isik- matut sõna. likele kohtumistele ei ole Lin- Tomingas ootab siiamaa- dal Private võlga tasunud ega ni 2,5 miljonit krooni, mis te- alustanud läbirääkimisi mak- ma firma selle aasta algusest segraafiku koostamise üle. Sa- maikuuni tehtud töö eest saa- muti märgib inkassofirma kir- Tallinna Lennusadam ma oleks pidanud. Nimelt te- jas, et kui Lindali firma oma gi Tomingase firma Tema suust võlga selle töönä- Lennusadama krunt läheb Ramon Lindali Soo- ” dala lõpuks ära ei riigile me mööblitootmis- ei ole ühtegi tasu, esitatakse et-
Riigi õigus Lennusadamale ettevõttele Lindal adekvaatsest tevõtte vastu pank- on kohtu otsusega taastatud. Private Finland all- sõna tulnud rotiavaldus Soome Riigikohus otsustas kolma- hanget kolmel lae- pärast makseras- kohtusse. päeval mitte menetleda Lennu- val. kuste tekkimist. Ramon Lindal sadama seniste valdajate kas- Tööga mais val- Robert Tomingas, ütleb algul telefo- satsioonkaebusi ning seega on mis saanud, jäi ATK Ehitus-Investi juht nis, ta et ei soovi jõustunud Tallinna ringkonna- Tomingas teenitud võlgadest rääkida. kohtu 1. märtsi 2006. aasta ot- palka ootama, mi- Et mehe vastu on sus OÜ B&E, OÜ Agrin Partion, da aga ei tulnud. Seepeale võt- aga tõsiseid süüdistusi esitatud, AS Verest, ELA Tolli AS ja AS tis mees asja tõsisemalt käsile. nõustub ta poole tunni pärast Ramon Lindal kaks aastat tagasi Soomes omandatud puiduettevõtte juures, mille töö ei ole BPV vastu. “Kirjutasime paar kirja ja siis kommenteerima. nii edukalt läinud, kui loodetud. Foto: Andras Kralla Nimetatud äriühingud pea- ootamatult tuli välja, et neil lä- “Sellepärast, et tööjõu hind vad andma riigile üle Küti täna- heb nii kehvasti, et on miinu- on hüppeliselt tõusnud ja kva- le Ehitus-Investi ja peaaegu heküljel oli eile võlg ikkagi pea- tile oma firmaga Lindal Pro val asuva Lennusadama krun- ses ning ei saagi maksta,” jät- liteet pole tihtipeale rahuldav. 14 miljoni kroonise võla Eesti aegu 14 miljonit. 2,5 miljonit krooni. Tänaseks di, sest praeguseks on kõik koh- kab firmajuht. Kui graafikutest minnakse üle, maksuametile on tal veel tei- Lindal toodab mööblit ju- on see võlg 5,9 miljonini tõus- tu astmed tunnistanud riigi sel- Ta räägib, et seejärel läks see ajab projektid lõhki ja saa- sigi maksmata jätmisi. Ta too- ba aastast 1993. Oma mööb- nud. Mehe teine ettevõte Ees- le maatüki seaduslikuks oma- käiku venitamistaktika, mis me suure kahjumi,” seletab ta nitab, et maksuametile enam litehase Soomes Turu lähedal tis Private Shipping OÜ võlg- nikuks. sisaldas endas nii tühjade lu- miks võlad on tekkinud. Endi- 14 miljonit võlgu pole, vaid al- avas ta 2004. aastal. Juba siis neb maksuametile 7,9 miljonit Kui valdajad ei peaks Len- baduste andmist kui ka halvas ne teivashüppaja lisab, et pea- la kümne. Maksuameti kodule- võlgnes tööstur maksuame- kroonini. nusadama ala riigile vabataht- liku üle andma, tõstetakse et- tevõtted seal asuvatest ruumi- dest välja. Äripäev Vormsi liinil sõitnud Kihnu Veeteed on saanud kõvasti kahju
Vormsi ja mandri vahet tal- vab osaliselt kindlustus, kuid “Raha toovad sisse ainult mõ- saarega ühenduse pidamiseks. tuleb laev ka kümne aastaga vel sõitnud parvlaeva rikke tõt- asenduslaeva rentimiskulud tu- ned üksikud raskeveod.” Üle 30aastaste laevadega ei saa amortiseerida. “Mõned laeva- MÜÜA tu pidi Kihnu Veeteed AS kasu- leb meil endal maksta,” ütles “Parvlaevaühendus pole na- teenuse inimlikku kvaliteeti ta- firmad aga on oma laevakor- Pärnu rannarajoonis uued vahvad tama renditud puksiirlaeva ja Kihnu Veeteede juhataja Too- gu bussiühendus – siin tu- gada,” nentis Kõmmus. puste amortisatsiooniks määra- SUVITUSKORTERID sai kokkuvõttes üle poole mil- mas Kõmmus. leb majanduslikke riske võt- Et liiniveoleping on vaid nud 55 aastat,” tõi ta näite. suurus 28,7 m2, hind 850 000.- joni krooni rahalist kahju, kir- Ta lisas, et talvisel hooajal ta pikema aja peale ette,” üt- kümneks aastaks, on uut laeva “Odavate riigihangetega ei jutas Lääne Elu. piletitulu peaaegu ei ole, ku- les Kõmmus. osta või ehitada Kõmmuse sõ- tee paraku midagi kvaliteet- Info 50 30 600, www.masterinvest.ee “Laeva remondi kahjud kor- ni jäätee toimib suurepäraselt. “Teisalt ei ole ka alternatiivi nul peaaegu võimatu, sest siis set,” ütles Kõmmus. Äripäev

Tunneta Statnett Transport ASi erinevust! koostööpartner UUS Lister Shipping Estonia OÜ õnnitleb ASi Nordic Energy Link uue transformaatori soetamise puhul ja tänab osutatud abi eest järgmisi asutusi ja isikuid: Husqvarna Rider 13 AWD Kõigile Husqvarna raideritele omane ainulaadne manööverdusvõime ning täiendav veojõud neliveo Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, (AWD) näol. Hüdrostaatiline ülekanne. Briggs Stratton - 9.2 kW - Kanzaki K574 - 94 cm Keskkonnaamet, Maanteeamet, Põhja-Tallinna valitsus, AS Eesti Energia, AS Eesti Gaas, 67 990.- AS ELTEL Networks, OÜ Exesstar, AS Falck Eesti, AS Fortum Termest, OÜ Hansatrans, AS Harku Karjäär, OÜ Jaotusvõrk, AS KH Energia Konsult, AS K-Projekt, OÜ Linxtelecom Estonia, OÜ Põhivõrk, OÜ RasmusSon, AS Signaal, AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis, AS Tallinna Vesi, AS Tallinna Küte, AS Teede Tehnokeskus, Tallinna Tehnikaülikool, hr Inge Brevik. WWW.HUSQVARNA.EE 8 Äripäev2 uudis 9. juuni 2006 toimetaja Kristi Malmberg, tel 667 0158, e-post [email protected]

sõnumid

Gazprom ei taha Tallinnas levivad Läänemere gaasijuhtmele teisi ligi lasta
Gazprom teatas, et ei soovi kartellivastase seaduse raken- dumist Balti merre ehitatavale libaparkimistrahvid gaasijuhtmele. Bloomberg kirjutas, et maa- Tallinna kesklinnas te- muti käsitsi, kuid lisavad trüki- pordiamet päevas 250 ja aastas ilma suurim maagaasi eksporti- gutsev maailmaparan- tud lehel kontonumbri ja konk- 50 000 viivistasu otsust. ja Gazprom soovib saada eran- reetse otsuse numbri. Veidrik tegutseb Kuuse sõ- dit seoses kartellivastase sea- dajast kelm jätab au- Tallinna linnavalitsuse par- nul juba enam kui pool aas- dusega, mis lubaks muidu kol- todele võltsitud parki- kimiskorralduse osakonna juht tat. Põhiliselt ilmuvad võlts- mandatel osapooltel samuti to- mistrahvide teatisi, mis Aado Kuuse teab paugupealt, trahvid välja Laial tänaval ja ru kaudu gaasi transportida. millest jutt käib. “Kesklin- siseministeeriumi ümbruses “See on investeeringute pä- on identsed Tallinna nas tegutseb üks kord nädalas. Igal rast. Me ei ole konkurentsi vas- transpordiameti kviitun- ilmselt nõrgamõis- ” Niikaua, kuul saab transpor- tu,” rääkis Gazpromi juhatuse gitega. tuslik inimene, kes kuni ta diamet võltsingu esimehe kohusetäitja Aleksan- tahab olla diktee- pole kviitungile kohta mõne telefo- der Medvedjev eile gaasikong- Airi Ilisson riv,” kirjeldab Kuu- nikõne. ressil Amsterdamis. Äripäev [email protected] kirjutatud oma se. “Õnneks ei tun- kontonumbrit, on On teada, et tegu Äripäevani jõudnud trahvi- du ta olevat vägi- on mehega. Amet Kruuda hakkab Paides lipikult vaatab vastu tõsine ka- valdne ja kasu peal seda kelmusena proovis teda trah- juustu tootma ristus: lohakale autojuhile teh- väljas.” üpris keeruline vikviitungitele jäe-
Kalev rajab Paide Tootmise tud 900kroonine trahv. Kvii- Nimelt seisab käsitleda. tud numbri kau- juurde juustutööstust, kus te- tungi esitajaks on märgitud AS autoakendele jäe- Rocco Ots, majan- du meelitada koh- ma äripartneriteks on Vene äri- Pevilla Turvateenindus. Käsitsi tud trahvikviitungi- duskuritegude talituse tumisele. Mees nä- naine Margarita Novikova ning kribitud paberile lisab usaldus- tel transpordiameti vanemkomissar gi ilmselt varitsu- tundmatu Luksemburgi firma, väärsust ASi Pevilla templijälg, kontonumber. See se läbi. Ka Äripäe- kirjutas eilne Eesti Päevaleht. kust hakkab silma firma regist- raskendab politsei tööd. “Nii- va telefonikõne peale ei võta Novikova firmale Militello rikood. Trahvipaberi nurgal on kaua, kuni ta pole kviitungile mees toru. kuulub ligi kolmandik firmast mobiilinumber ja märge: “Info: kirjutatud oma kontonumbrit, “Oleme tõstnud käed üles, Valmetek Invest, mis peaks ju- NB! Helista koheselt!” on seda kelmusena üpris kee- sest ei oska tema suhtes enam ba sel aastal Paides juustu- Äriregister kahjuks Pevilla ruline käsitleda,” tõdeb Põhja midagi ette võtta,” ütleb Kuu- tootmise käivitama. Kalevile nime ei tunnista. Riigi Teataja politseiprefektuuri majandus- se. Kuidas võisid tühjad trah- kuulub samuti ligi kolmandik andmetel sundlõpetas Kose val- kuritegude talituse vanemko- viblanketid kurjadesse kätes- Valmetekist ja sama suur osa- las registreeritud Antti Sarajär- missar Rocco Ots. se sattuda, Kuuse arvata ei os- lus on ka Luksemburgi firmal vi juhitud Pevilla AS tegevuse Seni pole transpordiameti ka. “Ehk mõne kontrolöri tut- Resmius Holding. Kõik kolm juba kaheksa aasta eest. raamatupidamine aluseta ra- tava või sugulase kaudu,” pa- osapoolt on Valmetek Investi Päris- ja võltskviitungi eri- haülekandeid registreerinud. kub ta. aktsiakapitali panustanud ligi nevuseks on pastapliiatsiga sir- “Registreeritud trahvide üleku- Rocco Ots paneb autojuhti- 20 miljonit kooni. geldatud kontonumber. Falcki lu põhjustab meile sama palju dele südamele pöörduda kaht- Libaparkimistrahvi kviitungil on märgitud otsuse kirjutajaks Kalevi omaniku Oliver ja transpordiameti kontrolörid muret kui puudujääk,” nendib lase trahvikviitungiga polit- AS Pevilla Turvateenindus, mis on juba kaheksa aastat taga- Kruuda sõnul on Resmius on kirjutavad viivistasu otsuse sa- Kuuse. Keskmiselt teeb trans- seisse. si tegevuse lõpetanud firma. Foto: Veiko Tõkman väike riskifond. Äripäev THE EUROPEAN BUSINESS AWARDS REGISTREERIMINE ON ALANUD Euroopa silmapaistvaid ettev›tlusalaseid saavutusi tunnustav programm

SEE ON SINU VËIMALUS SAADA OMA OSALEMISREEGLID VËISTLUSKATEGOORIAD SAAVUTUSTELE TUNNUSTUS KOGU EUROOPA The European Business AwardsÓi tšškeel on inglise The CMS Business of the Year Award €RIRINGKONNALT keel ja k›ik taotlused tuleb esitada selles keeles. - ËigusbŸroode liidu CMS Aasta Ettev›tlusauhind The European Business Awards tunnustab Šritegevuse silmapaistvust Finalistid kutsutakse end tutvustama rahvusvahelisele The Entrepreneur of the Year Award k›ikidel turgudel ning kaasab igas suuruses ja vanuses ettev›tteid kohtunikekogule BrŸsselis novembri l›pus v›i - Aasta Ettev›tja Auhind k›igist 25 ELi riigist. detsembri alguses. Igast Ü rmast kutsutakse The Business Leader of the Year Award (nomination only) Osalejaid hinnatakse erinevates kriteeriumites, mis katavad edu-, konverentsile ja auhinnal›unale tegevjuht ja Ÿks - Aasta €rijuhi Auhind (ainult kandidaadid) innovatsiooni- ja eetikavŠŠrtuseid. juhatuse liige. The SociŽtŽ GŽnŽrale Award for Customer Focus - SociŽtŽ GŽnŽrale`i Klienditeeninduse Auhind The European Business Awards`i v›itjad kuulutatakse vŠlja enam kui The Siemens Business Innovation of the Year Award 400 silmapaistvast tegevjuhist ja juhatuse liikmest, riiklikest avalikest Lisainfo saamiseks ja The European - Siemens`i €riinnovatsiooni Auhind tegelastest, meediaesindajatest Business Awards 2007 konkursil The Grey EMEA Growth Strategy of the Year Award ja teistest tŠhtsatest isikutest osalemiseks kŸlastage koosneva publiku ees 31. - Grey EMEA Aasta Kasvustrateegia Auhind jaanuaril 2007. aastal BrŸsselis. www.businessawardseurope.com The Corporate Social Responsibility Award K›rgetasemelisele konverentsile v›i v›tke Ÿhendust (inglise keeles) - Sotsiaalse Teadlikkuse Auhind jŠrgneb auhinnal›una ja sinna e-posti aadressil The Lifetime Achievement Award (nomination only) kutsutakse osalema k›ikide Ü naalis - Elutšš Auhind (ainult kandidaadid) osalevate Ü rmade tegevjuhid. [email protected]

SPONSOR MEDIA PARTNER

RECOGNISING EXCEPTIONAL BUSINESS, WITHOUT EXCEPTION Äripäev2 9. juuni 2006 9

toimetaja Raimo Ülavere tel 667 0091, e-post [email protected] Mõjukas Jüri Käo

Äripäev mõõtis Tiina Mõis arvutiprogrammi Juhan Kolk abil Eesti eliidi Ain Hanschmidt Mati Polli sidemete rohkust Toomas Sildmäe Koit Uus Tiit Kuuli ja kvaliteeti. Toivo Ninnas

Uuring näitas, et Indrek Neivelt Meelis Milder Eesti mõjukaim Rain Lõhmus Väino Kaldoja inimene on Toomas Annus Andres Keevallik ettevõtja Jüri Käo. Enn Veskimägi Valdo Kalm Erki Aavik Jüri Käo Loe lk 9–11, 33. Toomas Luman

Olari Taal Oliver Kruuda Jaanus Otsa

Andres Lipstok Neinar Seli Tarmo Kriis

Mati Jostov Gunnar Kraft Margus Leivo Urmas Sõõrumaa Enn Kunila

Tiit Tammsaar

Villu Reiljan Peeter Kreitzberg Jüri Ehasalu Janno Reiljan Peep Aaviksoo Jüri Saar

Kalev Kallo Helir-Valdor Seeder Meelis Atonen Edgar Savisaar

Heido Vitsur Maret Maripuu

Vilja Savisaar Henn Pärn

Jaan Männik Toivo Tootsen Andrus Ansip

Selline näeb välja ar- Elmar Sepp vutiprogrammi Ucinet koostatud Eesti eliidi Toomas Vitsut suhtevõrgustik. 2 Äripäeva luubi all 10 Äripäev 9. juuni 2006 toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected] Eesti mõjukate esikolmik

Eesti kolm mõjukamat inimest on Jüri Käo, Mati Jostov ja Neinar Seli. Sellise tulemuse andis arvutiprogrammi Ucinet abil tehtud uurimus selgitamaks välja need, kelle häälel meie ühiskonnaelus kõige enam kaalu on.

Äripäeva tehtud uuring mõõdab inimestevaheliste si- Usun, et demete hulka ja kvaliteeti. Ku- na uuringu lähtealuseks said Eesti kõi- ettevõtlusega otseselt või kaud- ge” mõjukam selt seotud organisatsioonid, on paratamatu, et tabeli esi- inimene on meses otsas valitsevad majan- dusinimesed. Siiski on esiviie- ikkagi keegi kümnes seitse Keskerakonna, Peeter Raidla kuus Rahvaliidu ja neli Refor- poliitikutest. [email protected] mierakonna juhtpoliitikut, li- Mati Jostov, saks veel üks Isamaaliidu esin- Eesti Põlevkivi juht daja. Kusjuures johtuvalt tabe- li koostamise metoodikast jäid praeguse võimukoalitsiooni “Väga raske on sellist as- liidrid tabeli tagumisse otsa. ja kommenteerida,” ütles Ees- Selle põhjus on üks – ei peami- ti Põlevkivi juht Mati Jostov, nister Andrus Ansip ega ka ma- kuuldes, et ta on tabelis tei- jandusminister Edgar Savisaar sel kohal. “See teie koostatud kuulu kõikvõimalikesse nõu- edetabel võib näidata pigem kogudesse ja juhatustesse, eri- tegevuse aktiivsust, mitte mõ- nevalt näiteks 17. tõusnud Vil- jukust. Ma tegelen tõepoolest lu Reiljanist. paljude asjadega. Samas tun- “Pigem võib siin jutt olla dub mulle, et see tabel on ma- võimalike kontaktide arvust, janduse poole kaldu, ehkki Jü- mitte mõjukusest,” arvas sot- ri Käo mõjukuses pole mul vä- sioloog Andrus Saar edetabelit himatki kahtlust. Usun, et Eesti kommenteerides. “Pealegi me kõige mõjukam inimene on ik- ju ei tea, kas üks või teine per- kagi keegi poliitikutest.” soon neis nõukogudes, kus ta “Minu mõistus ütleb, et ik- istub, ka tegelikult otsustavat ka peaminister peaks olema rolli mängib. Näiteks Äripäe- kõige mõjukam inimene rii- va peatoimetajal Igor Rõtovil gis,” tõdes tabeli kolmas, äri- võib olla ainult üks kontakt – mees Neinar Seli. “Kindlasti ei Äripäeva juhatus – ning ta võib ole mul sellist mõju, nagu teie platseeruda sellega nimekirjas tabel väidab. Vähemasti ma ei viimaseks, ent samas ta suudab tunneta seda. Riigikogu liik- avalikkust oluliselt mõjutada mena sain ma veel ühiskonna ka oma nime kasutamata – liht- protsesse mingil määral mõju- salt Äripäeva välja andes.” tada, kuid praegu tegelen ma Andrus Saar möönis, et pi- küll vaid oma ettevõtete ees- gem saab tõelähedasema tu- märkidega.” lemuse siis, kui mõõta inimes- Ettevõtja Jüri Käod ei õn- te mõjukust mõnes kitsamas nestunud kommentaari saami- sektoris. seks tabada.

Kasulik suhtevõrgustik ehk sotsiaalne kapital rahast olulisem

Käegakatsutava kapitali, ra- sel väljal (nt majandus, mingi ha ja kinnisvara kõrval on tei- kunstivaldkond, ülikool, polii- si kapitaliliike, millest võib ol- tika jne). la tunduvalt rohkem kasu kui Sotsiaalne kapital on sot- rahast. siaalteadlaste hinnangul äär- Prantsuse sotsioloog Pierre miselt oluline elus edasijõud- Bourdieu defineeris sotsiaal- miseks. Inimese läbilöögivõi- set kapitali lihtsustatult öeldes me on otseses seoses tema kas- kui üksikisiku jaoks kasulik- vukeskkonnast saadud tõekspi- ku suhtevõrgustikku. Sotsiaal- damiste ning edasise elu käi- ne kapital on sotsiaalse võimu- gus kujunenud suhtevõrgus- võitluse ressurss, mis aitab ini- tiku ja haridusega. Mida roh- mesel saavutada eesmärke, või- kem ja väärtuslikumaid side- maldab juurdepääsu majandus- meid inimene omab, seda mõ- likele ressurssidele ning kont- jukam ta on. rolli sotsiaalse positsiooni üle. Kapitali on mitut liiki (ha- Bourdieul on sotsiaalne kapi- ridus, suhted jne), edukad on tal isikuomadus, see väljen- need, kellel on rohkem kui üh- dab tema edumaad võrreldes te liiki kapitali. Sotsiaalne ka- teiste tegutsejatega hierarhi- pital on ka vahend võimu saa- liselt struktureeritud sotsiaal- miseks ja hoidmiseks. Äripäev Jüri Käo Fotod: Andras Kralla, Veiko Tõkman, Raul Mee Äripäev2 9. juuni 2006 11 – Käo, Jostov ja Seli

1. Jüri Käo – mitmekesine ettevõtja Eesti mõjukaim inimene on Jüri Käo 1. Jüri Käo NG Investeeringute nõukogu esimees
Jüri Käod võib julgesti pi- järjest laienevas ketis. Lisaks 2.–3. Mati Jostov Eesti Põlevkivi juhatuse esimees dada Eesti kõige mitmekesise- JÜRI KÄO SIDEMETE veel mitmed kinnisvarafirmad maks ettevõtjaks. Omaaegse ALLIKAD ning osalus Sikupilli Keskuses. 2.–3. Neinar Seli Rondam Grupi nõukogu esimees Norma erastamise käigus tek- Suurettevõtjate Ning muidugi väike aktsiapakk 4. Meelis Milder Baltika juhatuse esimees kinud NG Investeeringud on Assotsiatsioon Eesti Raudtees. Kogu loetelust 5.–6. Väino Kaldoja Silberauto juhatuse esimees pärast osaluse müümist turva- Kaubandus-Tööstuskoja kuulub kaudselt Jüri Käole 17 juhatus 5.–6. Enn Veskimägi Standardi juhatuse esimees vöösid tootvas ettevõttes aga- Tööandjate Keskliidu protsenti. Ning ehkki ka te- 7. Urmas Sõõrumaa Falck Balticsi juhatuse liige ralt erinevatesse firmadesse volikogu ma lähimatel äripartneritel on 8.–9. Toomas Annus Merko Ehituse nõukogu esimees investeerinud. Nii kuulub NG Olümpiakomitee täpselt sama suur osalus, seon- 8.–9. Toomas Luman Eesti Ehituse nõukogu esimees Investeeringutele jäätisetoot- esindajate kogu duvad NG Investeeringud laie- Lennart Meri Euroopa 10. Toomas Sildmäe Scandic Hotels Eesti juhatuse esimees ja Balbiino, alkoholituru lii- Sihtasutus male avalikkusele eeskätt ik- der Liviko, kaubandussisus- Jahimeeste Selts kagi Käo nimega. 11. Oliver Kruuda Kalevi juhatuse esimees tuse ja mööbli valmistamisele Autospordi Liit Jüri Käo on etendanud ak- 12. Jaanus Otsa Skanska EMV juhatuse esimees spetsialiseerunud Kitman ning Jahtklubide Liit tiivset rolli ühiskondlike prot- 13.–14. Ain Hanschmidt Infortari juhatuse esimees NG Investeeringud enamusosalus Tallinna Kauba- Tallinna Kaubamaja sesside mõjutajana. On ju 13.–14. Indrek Neivelt Bank Saint Petersburgi nõukogu esimees majas, millest omakorda harg- Eesti Raudtee NG Investeeringud olnud läbi 15.–16. Olari Taal Riigikogu liige nevad enamusosalused Tar- aegade üks suuremaid erakon- Allikas: Äripäev 15.–16. Koit Uus Uuemõisa Investi juhataja tu Kaubamajas ning Selverite dade rahastajaid. Äripäev 17. Villu Reiljan keskkonnaminister, Rahvaliidu esimees 18. Tiit Kuuli ehitusettevõtja 19. Rain Lõhmus investeerimispankur 20.–22. Erki Aavik Eesti Eine nõukogu esimees 2.–3. Mati Jostov – mõjukas juht 20.–22. Juhan Kolk MC Kasiinod juhatuse liige 20.–22. Tiina Mõis investor
Mati Jostov on mõjukate äri- 23.–24. Mati Polli investor, endine Sylvesteri juht ja ühiskonnategelaste pinge- reas tegelikult erandlik kuju. 23.–24. Tiit Tammsaar Riigikogu liige, Rahvaliidu juhtpoliitik Juhtides Eesti Põlevkivi kui 25. Jüri Saar Riigikogu liige, Rahvaliidu juhtpoliitik üht suurimat riigile kuuluvat 26. Gunnar Kraft Sangari juhatuse esimees ettevõtet ja kuuludes sedakau- 27. Andres Lipstok Eesti Panga president du Eesti Energia juhatusse, on 28. Kalev Kallo Tallinna abilinnapea, Keskerakonna juhtpoliitik tal piisavalt autoriteeti ka era- 29. Heido Vitsur majandusministri nõunik, Keskerakonna juhtpoliitik ettevõtjate hulgas. 30. Margus Leivo Riigikogu liige, Rahvaliidu juhtpoliitik Temaga suutnuks ses mõt- tes konkureerida üksnes Gun- 31.–32. Tarmo Kriis Tööandjate Keskliidu tegevjuht nar Okk, kes suundus aga läi- jatav ehitusplokitehas. Endise 31.–32. Edgar Savisaar majandusminister, Keskerakonna esimees nud sügisel Põhjamaade In- MATI JOSTOVI pangajuhina teab Jostov hästi, 33.–35. Peep Aaviksoo ettevõtja, Reformierakonna liige vesteerimispanga asepresiden- SIDEMETE ALLIKAD kuidas ettevõtte tasuvust arvu- 33.–35. Jaanus Männik Riigikogu liige, Rahvaliidu juhtpoliitik Kaubandus-Tööstuskoja diks. Samas pole Jostov erine- tada ning kuhu oma raha in- 33.–35. Janno Reiljan Riigikogu liige, Rahvaliidu juhtpoliitik valt Okist soovinud end võõ- juhatus vesteerida. Samas on ta suut- Tööandjate Keskliit 36.–37. Peeter Kreitzberg Riigikogu liige raste sulgedega ehtida ning on nud ka Eesti Põlevkivi, mil- Haigekassa nõukogu 36.–37. Vilja Savisaar Põhja-Tallinna linnaosa vanem, Keskerakonna juhtpoliitik Suurettevõtjate Assotsiatsioo- Riigikaitse Edendamise le etteotsa ta asus juba 1999. nist kui oma olemuselt oma- Sihtasutus aastal, kahjumit tootvast ette- 38. Toivo Ninnas Tallink Grupi nõukogu esimees nike sõpruskonnast eemale Eesti Maaülikooli võttest kasumlikkuse oaasiks 39.–40. Helir-Valdor Seeder Riigikogu liige, Isamaaliidu juhtpoliitik kuratoorium hoidnud. Lennart Meri Euroopa muuta. Koguni sedavõrd, et 39.–40. Toivo Tootsen Riigikogu liige, Keskerakonna juhtpoliitik Siiski on Jostov leidnud põ- Sihtasutus anda emaettevõttele Eesti 41. Meelis Atonen Riigikogu liige, Reformierakonna juhtpoliitik levkiviettevõtte juhtimise kõr- Jahimeeste Selts Energiale üle poole miljardi 42. Andres Keevallik endine Tallinna Tehnikaülikooli rektor valt aega ka aktiivselt oma era- Eesti Laskurliit krooni investeerimislaenu. Jalgratturite Liit 43.–44. Andrus Ansip peaminister äridega tegeleda. Kusjuures Poliitikast on Jostov püüd- Eesti Energia 43.–44. Toomas Vitsut Tallinna volikogu esimees, Keskerakonna juhtpoliitik üsna edukalt. Uusi perspektii- Hansapanga endine nud eemale hoida, ehkki kor- ve selles vallas tõotab Jostovile sõpruskond ra on temagi libastunud, kuu- 45.–47. Enn Kunila NG Investeeringute nõukogu liige koos Ida-Virumaa ühe suure- Allikas: Äripäev ludes lühikest aega Keskera- 45.–47. Maret Maripuu Riigikogu liige, Reformierakonna juhtpoliitik ma tegija Vjatšeslav Šlõkiga ra- konda. Äripäev 45.–47. Elmar Sepp Tallinna volikogu liige, Keskerakonna juhtpoliitik 48. Valdo Kalm EMT juhatuse esimees 49. Henn Pärn Riigikogu liige, Res Publica juhtpoliitik 50. Jüri Ehasalu Eesti Posti nõukogu esimees 2.–3. Neinar Seli – edukas mitmel alal Allikas: Äripäev
Neinar Seli on püüdnud olla edukas nii äris kui poliitikas. NEINAR SELI SIDEMETE ALLIKAD Vaatluse all oli 600–700 inimest Mõjukate edetabeli pani Reformierakondlasena kuulus kokku arvutiprogramm ta 1999–2003 Riigikokku, Tar- Suurettevõtjate
Eesti kõige mõjukama tegela- jad, vaatasime üle ühiskondli- tu linnavolikogus on ta tegut- Assotsiatsioon se väljaselgitamisel oli vaatluse kud organisatsioonid ja ülikoo-
Äripäev kasutas Eesti mõ- Olümpiakomitee senud kümmekond aastat. täitevkomitee all kokku 600–700 inimest, kes lide kuratooriumid. Läbi käisi- jukate inimeste väljaselgi- Äri vallas on Seli suurimaks Jahimeeste Selts sattusid nimekirja tänu kuulu- me ka kõik presidendi ja kait- tamiseks arvutiprogrammi saavutuseks Estiko börsile vii- Tartu Ülikooli Kliinikumi misele teatud institutsioonides- sevägede juures tegutsevad ko- Ucinet, mis on kirjutatud just mine, kontserni ülesehitami- nõukogu se ja juhtkondadesse. gud ning sellised kooslused na- sotsioloogilisteks uuringu- Tallinna Sadam ne ja seejärel kõigi aktsiate Tallink Grupp Esmalt võtsime vaatluse al- gu näiteks Rotary ja Lions. teks ja nende analüüsiks. kokkuostmine. Selist on saa- Ühispanga endine la ettevõtlusega seotud organi- Saadud nimistu põhjal vali- Programm võttis arvesse nud Tartu üks suuremaid äri- sõpruskond satsioonid, seejärel erakondade sime enam kui 600 isiku hul- inimeste omavaheliste su- pindade omanikke. Talle kuu- RER Valdus (Eesti juhtorganitesse kuuluvad per- gast välja 50 enam kordunud hete arvu, kusjuures ka sel- Raudtee erastamist luvad Emajõe ärikeskus, kau- taotlenud äriseltskond) soonid. Vaatasime üle kõik rii- nime, et moodustada uus, vas- le, kui palju suhte teisel pool bahall, sisustuskaubamaja ja Tartu Rotary Klubi gi või Tallinna osalusel tegut- tastikuseid sidemeid kajastav oleval inimesel on omakorda mitu büroohoonet. Just kin- Reformierakond sevad äriühingud, samuti riigi tabel. Et nende 50 isiku oma- suhteid teiste oluliste inimes- nisvaraga Seli oma rikkuse- Allikas: Äripäev ja Tallinna sihtasutused, MTÜd vahelised sidemed osutusid üs- tega. See kõik kokku näitab le aluse lõigi, kui ta 1990nda- ning avalik-õiguslikud institut- na tihedaiks, tekkis tabelisse li- inimese sotsiaalset kapitali. te alguses veel Tartu Ülikooli siseneti ka EVP-ärisse. Ilmselt sioonid. gi 650 rida, kus iga rida kajas- Selliste uuringute tege- õppe- ja spordibaaside juhina just sealtkaudu sattus Seli ka Panime kirja kõigi börsiet- tas kahe isiku vahelisi kontak- mine on mujal maailmas üs- esimesed suuremad investee- omaaegsesse Ühispanga sõp- tevõtete ning veel mõnede bör- te. Saadud tabel oligi aluseks na tavapärane, sarnaseid ringud tegi. Abiliseks ei keegi ruskonda, kes salapäraste akt- sil mittenoteeritud, kuid laia- Eesti kõige mõjukama isiku väl- uuringuid teevad nii ajakirja- muu kui nüüdne peaminister siatehingutega sadu miljoneid põhjalise osanikeringiga ette- jaselgitamisel vastava arvuti- nikud kui ka sotsioloogid. Andrus Ansip. Paarisrakendis kroone tuulutas. Äripäev võtete juhtorganitesse kuulu- programmi abil. Äripäev Äripäev 12 Äripäev2 PERSOON 9. juuni 2006 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected] Rebasepoiss kannab lipsu hädaolukorras

Sel ajal, kui Metallica BDG on kasvanud Baltimaade sev kahepalgelisus, kus ühe- piletid juba otsapidi üheks suuremaks kontserdi- le öeldakse üht ja teisele teist korraldajaks. Kui vendade Re- ning sõna ei peeta. Muusika- mustal turul olid, pol- baste esimeseks sammuks oli äris on selline asi välistatud,” nud muusikaärimehel 1995. aastal klubi Hollywood, räägib Rebane. Peeter Rebasel veel le- siis praegu on see vaid väike Siiski teeb ta möönduse ja osa kogu meelelahutuskont- ütleb, et Venemaaga asju aja- pingutki taskus. See sai sernist. Balti riigid, Ukraina ja des ja seal kontserte korralda- alla kirjutatud teisipäe- Venemaa – kui suur on kogu des eelistab ta sõnale siiski le- val, nädal enne raske- Rebaste loodud maailm koos pingut ja lubadusele konkreet- Cinamoni kinodeketi, video- set ettemaksu. roki lipulaeva randu- ja filmilevi, ööklubide, baari- mist. “Loevad sõnad ja de ning muude äride võrgusti- Tähed on tavalised inimesed usaldus,” võtab Rebane kuga, teavad vaid asjaosalised. Kui algusaastatel tundusid- Alalisi töötajaid on BDGs ja sel- ki maailmanimed kuidagi tä- kokku oma eluvalemi. lega seotud ettevõtetes Balti- hesärast ümbritsetud ja pisut Krista Taim maades kokku 350–400. “Aga pimestavad, siis Rebase sõnul [email protected] näiteks Metallica ajaks võta- on tegemist tavaliste inimeste- Kümme aastat tagasi üli- me 2000 inimest juurde,” rää- ga, kel pole erilisi kapriise ega konna ja lipsuga Londonis ühe gib Rebane. staarilikke tujusid. “Kõige hul- kontserdiagentuuri uksest koos lemad on üleöö kuulsaks saa- vennaga sisse astunud ning Edu algaski Metallicast nud artistid. Mõttetud boy- või oma väljanägemise ja nooru- Metallica seekordse Eesti kont- girl-bändid à la East Seventeen. sega kummastavaid pilke tee- serdiga võib BDG tähista- Saavad raha, kuulsust, au- ninud Peeter Rebane meenu- da omamoodi teist sünnipäe- paistet ja katus sõidab tab möödunut huumoriga. Sel- va. Just see rokkbänd avas ära. Hakatakse esi- lest ajast peale ta lipsu ei kan- 1999. aastal jah-sõnaga uksed nema staarina ega na, kui siis äärmisel juhul, BDG kui kontserdikorralda- anta aru, et kõik tel- hädaolukorras. Pole tal sõr- ja jaoks. Peeter Rebane mee- gitagused, produtsen- mes kullast klotserit ega kae- nutab, et eelnevalt nad tihti tidest kontserdi-korralda- las jämedat kuldketti. Ainus agentuuride sekretäri ruumist jateni, oleme need, kes neist ehe on pintsakureväärile tor- kaugemale ei pääsenud ning staari teevad. Kui halvasti käi- gatud kultuuripealinna märk agent esitas eesruumis esine- tud, on kukkumine kiire,” lisab Tallinn 2011. Tema juhtida on jate listi sõnadega, et Balti- ta lihtsalt. 2006. aasta lõpuni Tallinna maades töötavad nad koos Jü- “Mida staažikam ja tuntum Kultuuripealinna projekt. ri Makaroviga. “Selline tunne artist, seda viisakam inime- oli, et jookseme peaga vastu ki- ne. Kui käitud nendega nagu Senine skoor: 400 staari viseina,” meenutab ta. teiste inimestega, siis käituvad Aval naeratus, vaevumärgatav 1997. usaldas tundmatule nemad sinuga ka normaalselt. põrisev rrr ning rahulik kõne- BDG-le Riia kontserdi korral- Kõige hullem, mida üks nii- maneer võiks iseloomustada damise Depeche Mode. “Nad öelda staar ootab, olgu ta El- 33aastast meest, kes on küm- jäid rahule ja soovitasid teiste- ton John või Metallica, on see, ne aastaga toonud Eestisse li- le,” meenutab Rebane. et sa kohtleksid teda kui staa- gi 400 suuremat ja väiksemat Läbimurre tuli Metallicaga. ri. Kui sa ette-taha koogutades staari või staarikest. BDGd soovitas Thomas Johan- ja autogramme küsides tal hul- Ta on teinud 16aastaselt son, maailma suurima kontser- lu pilguga järel käid, siis ilmsel- aasta kestnud ümbermaailma- difirma Live Nationi muusika- gelt on ka temal ebamugav ja reisi. Lõpetanud Harvardi üli- juht, ABBA tuurimänedžerina halb olla. Lõpuks on tegemist kooli suurepäraste tulemuste- alustanud vanahärra. Ja uksed ikkagi inimestega, kelle töö on ga. Suutnud juriidiliselt kor- avanesid. “Ilma usalduseta pole teinud neist ebaproportsionaal- rektselt käibemaksuseadusest show-bisnisis midagi teha. Sõna selt populaarsed inimesed,” sõ- mööda pääseda ning klaari- on see, mis maksab,” sõnab Re- nab Rebane. nud suhteid Eesti Autorikait- bane ja räägib naerulsui, kui- “Muidugi on ka neid, kes on se Ühinguga. Elanud üle Ees- das ta nelja päeva pärast lau- narkootikumide küüsis või liig- ti kontserdituru ülekuumene- luväljakul ülesastuva Metallica selt oma rahast sisse võetud. mise 2001. aastal, kui kontser- lepingu allkirjastas alles teisi- Aga õnneks Sting, Phil Collins, tidele ei jagunud publikut. Li- päeval. Seni kehtis suusõnali- Depeche Mode’i liikmed on saks rahaline häving Pühajär- ne kokkulepe. küll ülimalt toredad inimesed. ve Beach Partyga – see on väi- Ta tunnistab, et on väikese On tulnud isegi pärast kontser- ke kokkuvõte senisest elukäi- võõristusega vaadanud, kuidas ti ja kutsunud hotellibaari väik- gust. “On olnud igasuguseid kinnisvaraga seotud projektide sele afterparty’le,” räägib Reba- aegu, aga mul on olnud õnne puhul advokaadid tunde mõn- ne kiitlemata. Kõige hullemad on üleöö ja hea meeskond,” sõnab Pee- da sõna paberil lihvivad. “Mi- Suurimaks õnnestumiseks ter Rebane. nu jaoks on inimese sõna ol- peab ta enda jaoks Phil Collinsi kuulsaks saanud artistid. 1993. aastal vanema ven- nud kõige olulisem. Pettumust kontserti, kus 55 minutiga ” Peeter Rebane na Priiduga kahasse loodud valmistab aga just Eestis valit- müüdi Saku suurhall välja. Äripäev2 9. juuni 2006 13

PEETER REBANE TEMA FIRMAD ON GRUPEERUNUD sündinud 1973. aastal BDG Meelelahutuse AS – asutati 1994, praeguseks kogu Baltikumi hõlmav meelelahutuskontsern, mille Haridus tütarettevõtted on tegevad järgmistes valdkondades: On olnud igasu- Tallinna 37. Keskkool; Tallinna 44. Keskkool kontserdikorraldus, välisartistide booking’ud, guseid aegu, aga Teismelisena käis Noorte Meremeeste Klubis purjetamas ning ööklubid ja lounge’id, üritusturundus, filmi- ja 15aastasena võistles üleliidulistel purjevõistlustel. Parimad pää- videolevi ning kinod. Lisaks investeerimisprojektid, ”mul on olnud õnne ja sesid purjemeeskonda, mis läks ümbermaailma reisile. 1990 nagu Uus Sakala. asus ainsa eestlasena NSV Liidu kümneliikmelises meeskonnas Kontserdigrupp – asutati 1996. aastal. On hea meeskond. 11 kuud väldanud merereisile. Sõbrunenud pardal olnud Amee- korraldanud live-kontserte ja üritusi peale Baltimaade Peeter Rebane rika koolipoisiga, kutsusid viimase vanemad ta aastaks Ameeri- ka Ukrainas, Venemaal. Lisaks on korraldanud kasse. Riia linna 800. a juubelipidustused, Eurovisiooni 1991 lõpetas USAs Alabama osariigis keskkooli Satsuma High lauluvõistluse ja muusikafestivale. School BDG Klubigrupi nime all omab ja opereerib ööklubi 1991–1995 Harvardi Ülikool, majandus, finantsjuhtimine (cum laude) Club Hollywoodi ning samas hoones asuvat Lounge Kaheksat (8). Poolteist aastat tagasi lisandus Angel. Töökogemus Juulis avab Lounge 8 uksed Riia vanalinnas. 1991–1992 Harvardi Business Schooli Filmi- ja Videogrupp tegeleb väärtfilmide teaduri assistent maaletoomisega ja toimetab kinos Sõprus. Hiljuti 1992–1993 Balti Auto finantsdirektor loodud Baltic Multiplex Venture Cinamoni kinod 1993 Meelelahutuskontserni BDG alustasid tegevust Lätis. 2. detsembril avati Kaunases juhatuse liige, asutaja. Firma lõi ta ja 12. mail Klaipedas Cinamoni kino. Järgmiseks koos venna Priiduga 500 dollari eest. aastaks on plaanid avada kinod Tartus ja Riias. 1997– 2001–2002 ETV Eurovisiooni produt- 2004 oli BDG Filmigrupil rahvusvahelise levifirma sent Buena Vista Internationali (BVI) filmide, videote ja 2006 Tallinna Kultuuripealinna pro- DVDde eksklusiivne levitamisõigus Baltimaades, jekti juht näiteks Walt Disney Pictures, Hollywood Pictures ja Touchstone Pictures.

Kõrvetada saamised Rebaseid viimaseks ei jää ja kavalused oona, kui mina neid
Ebameeldiv õppetund oli Pü- Ttundma õppisin, müü- Jüri Makarov hajärve Beach Party ost, mis tä- sid nad vennaga autosid ja muusikaärimees hendas 3 miljoni kroonist hävin- teksaseid. Nad majandasid gut. Eelmisest korraldajast Priit Hollywoodi klubiga ja olid Kalast jäänud võlgnikud olid uue noored ambitsioonikad me- omaniku ilmudes hopsti ukse ta- hed, niimoodi ma neid mä- ga ja nõudsid saamata jäänud letan. Viimastel aastatel pole juhtunud nägema. esinemistasusid. Konkurendid? Nii ja naa. Meelelahutustööstuses on kõik Kui üldiselt on tegevused su- omavahel konkurendid: kinod, teatrid. Kõik, kes rabele- junud valutult, siis senistest ras- vad sel alal ja jahivad sama inimest. Küsimus on, kes milli- kemaks peab Rebane piikide seid artiste tahab teha. Noored mehed nooremat, Anne Erm murdmist Sakala keskuse üm- teeb džässi ja mina toon maale neid artiste, kes mulle meel-

Illustratsioon: Kadri Laugas berehituse pärast. “Kui me kolm divad. Pärast Rebaseid tuleb aga kindlasti veel suuri tegijaid aastat tagasi asja ette võtsime, ja praegugi on silmapiiril paar noort uut tegijat. See on nor- eeldasime, et nüüdseks on uk- maalne evolutsioon. sed lahti. Ei arvanud, et selle kal- lal on nii palju huvigruppe,” sõ- nab Rebane. Ka pole väikesed kavalused Edu pandiks on positiivne Rebasele võõrad. Erakorralda- ellusuhtumine ja vedamine jate suhtes ebavõrdne 18% käi- bemaks on pinnuks silmas kõi- eeter on järjekindel, gile kontserdikorraldajatele. Kui Paus, heatahtlik, tasa- Imre Sooäär konkurent Lauri Laubre kõnnib kaaluka loomuga. Suuri- sõber, riigikogulane jätkuvalt kohtuteed, kuna müüs maks edu pandiks on te- kontserdipileteid teatripileti- ma positiivne ellusuhtumi- te pähe, siis BDG hiilis seadusi ne ja tasakaalukus. See või- kasutades käibemaksust möö- dab. Lisaks veel tänu oma da Phil Collinsi kontserti kor- õpingutele saadud head kontaktid. Kui vaadata tema elulu- raldades. Selleks kasutati Rae- gu, siis kindlasti ta poleks praegu seal, kus on, kui tal poleks koja 600. sünnipäevaks loodud õigel ajal vedanud. Ta oli õigel ajal õiges kohas ja see on äri- MTÜd, mis tasus müüdud pileti- tegevuses väga oluline. Vahel peab ka vedama. Inimesena telt 5% käibemaksu. aga võib Peetri peale alati kindel olla ning tal on oskus tei- “Meie puhul oli tegemist sea- si ära kuulata. dusliku korraldamisega. Kui riik on sellised seadused loonud ja neid täpselt täita, ei saa midagi halvasti minna. Üks firma kor- Napsas Metallica ära raldab kontserdi ja saab kasu- eetrit tean ja tunnen mit, teine toodab kontserdi köö- Pajast, mil ehitasime De- Lauri Laubre gipoole ja teenib ka. Kõik on võit- kolteed ja Hollywood oli konkurent, muusikaärimees nud. Tuua iseseisvalt maale Phil meie suurim konkurent. Collins ja maksta 18% käibe- Eks siis oli ka teravamaid maksu, võtta 100% risk, on utoo- hetki, kuid muidu oleme piline ja see oleks tähendanud, siiski läbi saanud normaal- et piletihinnad oleks tõusnud selt. Ta on diplomaatiline, positiivne inimene, mis on vaja- üle tuhande krooni. Aga siin oli lik, et sellisel keerulisel alal nagu kontserdiäri edukas olla. MTÜ Raekoda 600 huvitatud ja Oleme aeg-ajalt teinud ühiseid lõunasööke ja hoolimata sel- teenis päris hästi oma kolmanda lest, et oleme ehk suurimad konkurendid Eestis, oleme alati sektori tegevuses. Ma ei näe sel- suhteliselt avameelselt infot vahetanud ja probleeme aruta- les midagi koledat. Pigem seda, nud. Sellest on kindlasti kasu olnud. et riik võiks võtta mõistuse pähe Teiste promootoritega ei ole see kahjuks võimalik olnud – ja teha seadused selliseks, nagu arvan, et see on eelkõige kinni Peetri inimtüübis. Ta on ava- on naabritel,” sõnab Rebane. tud inimene. Lastehaigusi me enam ei põe, ärategemist meie Meelelahutusäri karusellis ei vahel ei esine. Näiteks võtan üsna rahulikult Metallica kont- tunne Rebane end väsinuna ning serdi edukat korraldamist, kuigi suhtlesin veel viimase het- kinnitab, et on veel, kuhu edasi keni ka ise artisti agendiga, kus pakkusin korraldada kont- püüelda. Juhul, kui oleks vali- sert A. Le Coq Arenal. kud olnud teised, õpetaks ta tei- Nagu näha, olin liiga ettevaatlik – huvi oli suurem, kui si purjelauaga sõitma või kasva- oleksin julgenud prognoosida. Peeter ja ta partnerid julge- taks lambaid. Töötaks seal, kus sid suurelt võtta ette, mis andis artistile paremad võimalu- saaks ühendada hobi elatise tee- sed, see tagas ka edu. Nii ei ole mul kellelegi midagi ette hei- nimisega. Krista Taim ta peale iseenda – nii et seekord jäi Piibeleht peale ... 14 Äripäev2 VAATLUS 9. juuni 2006 toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected]

1992 vahetult enne Eesti krooni tulekut

Eluasemeid müüdi siis valdavalt USA dollarite ja Soome markade eest. Oma raha tuleku ootuses oli Miljon ostuhuvilisi müüjatega võrreldes kordi enam. Kui toonased hinnad arvestada ümber kroonidesse vahetult pärast Eesti rahareformi kehtinud valuutakursside alusel, siis tuleb tõdeda, et 1 miljoni krooni paigutamisega 1992 kinnisvarasse (mis sel ajal oli küll kirjas veel vallasvarana) tulnuks kõvasti vaeva näha. pärast Eesti krooni tulekut

Rahareform tingis elamuasemete turul lühikese
1 miljoni krooni eest oleks siis saanud osta hingetõmbepausi. Ning needki vähesed, kes midagi krooni müüsid, ei soovinud lehes avaldatud kuulutustes müüki pandud korteri või eramu hinda avaldada. Alates augustist 1992 võis juba lugeda müügisoove, kus hind 3toalise korteri fikseeritud. Nagu näha, olid hinnad lühikese ajaga Tallinna vanalinnas oluliselt kerkinud. Kuid ka siis nõudis miljoni krooni (100 000 krooni) investeerimine kinnisvarasse tõsist peamurdmist. enne ja
1 miljoni krooni eest oleks siis saanud osta kolm 3toalist korterit Mustamäel või Lasnamäel kas 4toalise korteri (à 70 000 krooni) Tallinna südalinnas või kahekorruselise kaks 2toalist maja Nõmmel korterit (kumbki 460 000 Mustamäel krooni) (à 60 000 nüüd krooni)

Kinnisvara hinnatõus, mis on kestnud eramu Pärnu alates Eesti krooni kehtestamisest 1992. suvila Keila- Joal (120 000 kesklinnas aasta suvel kuni tänase päevani, on muut- krooni) (340 000 krooni) nud kroonimiljonäriks peaaegu iga Eesti elaniku, kel hinge taga mõni korter, maja või maakoht. maja Saaremaal 100 meetri 4toalise korteri kaugusel merest Lasnamäel või Peeter Raidla [email protected] (120 000 krooni) Mustamäel (90 000 krooni) Lugedes veidi enne krooni tulekut 1992. aastal il- muma hakanud ajalehes Soov avaldatud kinnisvara müügikuulutusi, võib südamesse pugeda tõsine piin: talumaja Tallinnast 85 km mida ma oleksin saanud 1 miljoni krooni eest osta kaugusel – 20 000 krooni 1992. aastal ja mis see kõik nüüd maksaks? Kes soo- vib end aga tõelistesse õudusunenägudesse lennuta- da, peaks ajas veelgi kaugemale tagasi minema. Piisab sellest, kui mainida, et 1992. aastal muutus tarbijahin- naindeks statistikaameti andmeil võrreldes 1991. aas- pool maja väikese suvila Vääna-Vitis taga enam kui 1000 protsenti. Praeguses mõistes koš- Pärnus (70 000 krooni) maarne oli ka 1993. aasta, mil tarbijahinnaindeks (70 000 muutus 89,8 protsenti. Alles 1999. aastal jõudis Eesti krooni) selles vallas alla 4 protsendi tähise, mida on väikeste kõikumistega siiani suudetud hoida. majakrundi Sauel Kui 1992. aasta rahareformiga anti stardipauk koos kogu vajaliku võidujooksuks rikkuse poole, sai igaüks meist kaasa ehitusmaterjaliga 150 krooni. Nii räägib legend, mis jätab tähelepanuta 2korruselise eramu need, kes enne krooni tulekut olid suutnud piisavas ehitamiseks (240 000 koguses USA dollareid ja Soome marku koguda. Seda krooni) viimast asjaolu kõrvale jättes on ikkagi mõnus täna- päeval võrrelda, kuhu keegi pärast 1992. aasta suvel kõlanud ühist stardipauku on jõudnud. Olgu siis selle talukoha võrdluse aluseks eri aastate kinnisvarahinnad. Läänemaal (40 000 krooni)

Juba tekkisid turule ka objektid, mille ostmiseks oleks 1 miljonist kroonist väheks jäänud. Näiteks uue 2korruselise eramu eest Meriväljal taheti siis saada juba 1,8 miljoni krooni. Samas võis kõigest 36 000 krooniga osta ilma krundita kokkupandava puitmaja (5 tuba, kokku 108 ruutmeetrit, ja garaaž).

keskmine palk 549 kr keskmine palk 549 kr ümberarvestatult Äripäev2 9. juuni 2006 15

Kui 1992. aasta rahareformiga anti Korteri ruutmeeter stardipauk võidujooksuks rikkuse maksab aina rohkem ”poole, sai igaüks meist kaasa 150 krooni.
20 000 krooni eest saab Tallinnas 2toalises korteris järjest väiksema tüki. Nii räägib legend, mis jätab tähelepanuta need, kes enne krooni tulekut olid suut- nud piisavas koguses USA dollareid ja Soome marku koguda. 4000 kr m2

1997

6500 kr m2

2001 1996

Ehkki 1996. aastaks olid kinnisvara hinnad märgatavalt tõusnud, oli ka valik oluliselt laienenud. 14 000 kr m2 Müügitehingutes eelistati paljudel juhtudel miskipärast taas USA dollarit, ehkki dollari ja krooni kurss püsis sel ajal suhteliselt stabiilsena ning see oli samas suurusjärgus praeguse kursiga. 2001 2005

Selleks, et 1 miljoni krooni eest endale vähegi vääriline eluase soetada, pakkus 2001. aasta veel
1 miljoni krooni eest oleks häid võimalusi. Aga väga kauaks ootama ka ei saanud siis saanud osta jääda, sest õhus oli juba tunda järsku hinnatõusu.

1 miljoni krooni eest oleks siis saanud osta

neli aastat tagasi kerkinud uhke Tallinnas 2korruselisse eramu Kadriorus värskelt 2006 Pääskülas renoveeritud 3toalise korteri (290 ruutmeetrit, Tallinnas 1 miljoni krooni eest endale sobiliku vaatega merele 7 tuba, saun, garaaž eluaseme leidmisega võib praegu tõsiselt kimpu (460 000 krooni) – kokku 950 000 jääda. Selle raha eest on veel saadaval 2toalisi krooni) kortereid Mustamäel ja Lasnamäel. Miljoni krooniga 2toalise korteri 3toalise korteri ostmise peale ei maksa aga siin enam Mustamäel suurt mõeldagi. Tallinna kesklinnast tasub sellise (240 000 krooni) rahasummaga üldse eemale hoida, kui just pole soovi muretseda endale 1toaline eluase, näiteks keskturu lähedal Lastekodu tänavas või siis teispool Pärnu talukoht Pärnumaal maantee viadukti Paide tänavas. Ligi 100 000 krooni jääb (50 000 krooni) siis üle veel remondikski. 3toalise korteri saab miljoni krooni eest aga veel näiteks Pärnus ja Tartus. 2toalise korteri Pärnu südalinnas (300 000 krooni)
1 miljoni krooni eest saab nüüd osta

2toalise korteri Mustamäel või Lasnamäel (1 000 000 krooni)

Või siis pisut suurema 3toalise korteri Kadriorus (700 000 krooni) ja suvemaja Vääna-Jõesuus (300 000 Samas võis 1 miljoni krooni eest soetada ka Kui on aga soov hakata elama oma majas, tuleb krooni). Kuid miljon krooni võis paigutada ka ühte mitmekesisemaid objekte – osaliselt üürnikega heita pilk kaugele väljapoole Tallinna ning hoiduda 72 ruutmeetri suurusesse Tallinna vanalinna 2toalisse asustatud 2korruselise ahiküttega maja Tallinna ka teistest suurematest linnadest. 1 miljoni krooniga korterisse (täpselt 1 miljon krooni). Mustamäe ja kesklinnas (246 ruutmeetrit, kokku 400 000 krooni), võib endale leida sobiliku eramu näiteks Märjamaal, Lasnamäe 3toaliste korterite hinnad hakkasid sel ajal 4toalise erastatud korteri Pääskülas (220 000 Põlvas, Mustvees ja Vändras. Ning ehkki raha jõudma 400 000 krooni piirimaile, kesklinnas aga üle krooni), 2toalise korteri Kadriorus (250 000 krooni) võib pärast ostu ülegi jääda, tuleb sellest maja 600 000 krooni. ja 3toalise korteri Pärnus (130 000 krooni). Seda kordaseadmisel ikkagi puudu. Kui aga veab, võib Just sel ajal või pisut varemgi hakkasid Tallinna perioodi iseloomustab üldse väga kirju ja kõikuv Tallinnas miljoni krooni eest saada endale krundi, lähedal hinda minema ka mereäärsed eramukrundid hinnapakkumine. kuhu on võimalik hakata oma väikest maja ehitama. – nende eest tuli maksta juba 250 000–400 000 krooni. keskmine palk 2985 kr keskmine palk 5510 kr keskmine palk 8591 kr

Eve Rammo 16 Äripäev2 20 000 TELLIJAT 9. juuni 2006 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected]

19 148 tellijat Äripäeva maagiline

Olulisem käibe- või ka- ilmas enimmüüdud majandus- ta. Nüüd, mil toonastest noor- suminumbrist on Äri- leheks elanike arvu kohta, mi- test on varast keskiga nautivad da poleks võimalik saavuta- spetsialistid ja erinevate astme- päeva jaoks lugejate ar- da ilma ettevõtlike inimeste- te juhid saanud, on kerge loor- vamus ja armastus. Tel- ta. Nendeta, kellele me ajaleh- beritele puhkama jääda. lijate arv on selle kõige te teeme, keda me oma lugu- Õnneks on meil lugejad, dega otsustada aitame ja tänu kes seda ei luba. Kui poliitiku- täpsem indikaator ning kellele on Eestist saanud ELi tel on mihklipäev iga nelja aas- 20 000 tellijani jõud- kiireimini arenev majandus. ta tagant, siis ajalehe üle mõis- mine suur tunnustus. Siinsetel lehekülgedel on tetakse kohut iga päev. See Äripäeva lugu. Või täpsemalt, hoiab vormis ja sunnib pingu- Tänavu mais saavutatud väike ülevaade ehk mosaiik tama. Et neil lehekülgedel näi- maagilised 20 000 tasulist tel- sellest, mis toimetuse mee- datav tellimustekõver langema limust on Äripäeva ühe ammu- lest selles loos väljatoomist ei hakkaks. se eesmärgi täitumine. Nii na- väärt on. Äripäev gu kaks aastat varem täitus va- Kõige huvitavam on alati litsuse eesmärk Eesti ELi viia. algus. Aeg, mil sõna “lapsaja- Äripäeva süda, Pentagoniks Kui esimesena pähe tulev ana- kirjanikud” veel tegelikkusele kutsutud keskus, kus toimetajate, loog tuua. vastas ja mil sündmustekeeris fototoimetaja ja kujundajate koos- Äripäev on tõusmas maa- võis päevapealt uue suuna võt- töös valmib järgmise päeva leht.

14 160 14 120 1996 tellijat tellijat Äripäev püstitab eesmärgi jõuda 20 000 tellijani. Eesmärgi täitmine võtab aega 10 aastat.

12 634 tellijat

MÄRTS Esimene massiline SÜGIS “Äripäev otsepostitus Eestis. Reporter Raul Kalev Eetris” – 100 000 suvalisse lahkub toiduaine- Äripäev postkasti saadetud VEEBRUAR tööstust valitsevasse alustab pakkumisest tuleb Äripäev hakkab ETFC Gruppi. Grupi regulaarseid 1500 täishinnaga ilmuma 5 korda juht Ants Laos tänab saated Kuku tellimust. nädalas. toimetust suupistete ja raadios. SUVI 26. SEPTEMBER joogipoolisega. 16. APRILL Lahkub 29aastane Äripäev läheb Farma paljastamine. Esimese sekretär, sest internetti. Väinu Rozental ja Kaja käsiraamat ei suuda laps- Koovit kaevad Moskvas – ilmub inimestega Farmaatsiatehase “Personali- töötada. Kümnetest MAI olematut tehast. juhtmise lapsajakirjanikest Äripäeva tellimus Tulemuseks Farma käsiraamat”. ja -fotograafidest aasta lõpuni aktsia järsk kukkumine on nüüdseks 10 350 100 rubla. ja uuriva ajakirjanduse sirgunud keskiga tellijat Mittesihtgrupp Bonnieri preemia. nautivad Äripäeva JAANUAR 8956 ehk Rahva Hääle, tippspetsialistid, tellijat Õhtulehe, Noorte Järsk tellimis- 8. OKTOOBER kesk- ja tippjuhid. hinna tõus. Hääle tellijad SEPTEMBER Meeldejääv jooksevad üle. DETSEMBER nimeeksimus. Äripäev Tellijate arv Telefonimüügi- tituleerib Forekspanga Tiraaž tõuseb Esimene TOP – kukub pea osakond alustab 27. NOVEMBER investeeringute viie töötajaga. järsult 18 000 ilmub “1992. aasta kaks korda. Alustab venekeelne direktori Jens Haugi 1993 lõpp: viimased Praeguseks töötab peale. Siis tuleb 50 edukamat Juhtkond majandusleht Enn Saugiks. päevad enne tellijate Äripäevas ligi 70 kroon ja paberi ettevõtet”. kaalub firmast Delovõje Vedomosti. arvu hinnatõusust inimest, kes kirjastuse tingitud järsku kuk- hind alustab kiiret lahkumist. 4. NOVEMBER tõusu. 8245 tooteid telefoni teel AASTA LÕPP kumist. müüa pakuvad. ÄP indeks tõuseb tellijat VEEBRUAR Lahkub reporter 1000 punktini. Esimene Erle Rudi (praegu Toimetuses on suur server. Põhja Ringkonna- pidu. Järgmise nelja Toimetuse prokuratuuri pressi- päevaga kukub indeks infovahetus nõunik), keda Hans H. kolmandiku jagu. muutub Luik pidas omal ajal elektrooni- Igor Rõtovi Vahetult pärast liseks. varjunimeks. börsikrahhi ilmub ajakirja Tulu esimene number. Internet ja info Roosad vormirõivad? Uudistetoimetuses Kaanelugu börsil liikumine Idee need rätsepalt punktisüsteemi kõrgaeg meeletult teeninud Keeb tuline vaidlus Äripäeva ajakirjanikele Iga ajakirjaniku panust üritati Meelis Atonenist. tuleviku üle – õnneks ja fotograafidele tellida punktidega hinnata. Katsetati Üleminek jäävad flopiketaste piirdub õnneks vaid ka tagumine-paar-välja-stiili, mis üksus- fännid alla. mõõtude võtmisega. ajakirjanikele hirmuhigi laubale tõi. juhtimisele 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Äripäev2 9. juuni 2006 17

mai 2006 20 100 number täitus tellijat

18 780 tellijat

SEPTEMBER Uuriv toimetus alustab. Äripäev loob 17 132 uudistetoimetuse tellijat kõrvale uuriva JAANUAR toimetuse. BBN. Karjäär omanikfirmas Alustab ingliskeelne ÄP² esimest korda. SÜGIS Äripäeva toimetus – Äripäeva online-uudiste kanal kommertsdirektor Konflikt Tallinkiga. Baltic Business News valmistab ette nädalalõpuväljaannet. Andrus Vaher saab Tallinki ja suuromaniku Bonnier Business vahelisi seoseid MAI Omanikud panevad projektile veto. Pressi Venemaa kajastava uudise tõttu Konflikt. Äripäev projektide juhiks. lõpetab börsile tulnud ründab Hansapanga VEEBRUAR Tallink ajalehega juhti Indrek reklaamilepingu. VEEBRUAR Neivelti neli aastat Kohtuvaidlus Esimene kuukiri varem toimunud Savisaarega. 2006 – ilmuma hakkab insaidertehingu Ilmub lugu Juhtimine. Praegu on pärast. Hansapank “Kahtlane raha Ajakirjandupreemiate Äripäeval juba kuus survestab Savisaarele”. auhinnasadu. kuu- või kvartalikirja. reklaamilepingu Keskerakonna juht Uuriva ajakirjanduse katkestamisega, Edgar Savisaar Bonnieri preemia saab reklaamisuhted nõuab Äripäevalt Peeter Raidla looga taastuvad alles miljon krooni. Ain Hanschmidtist. 6. JAANUAR Neivelti lahkumisel Vaidlus on Fotograafid Raul Äripäev Online – pangast 2005 kevadel. praeguseks Mee ja Andras Kralla Äripäev asub esimese jõudnud Euroopa võtavad jackpot’i aasta 4. VEEBRUAR SEPTEMBER Eesti ajalehena Valus viga. Inimõiguste kohtusse. pressifoto valimistel, Puhkepäev – hakkab edastama online- Äripäev süüdistab Esindaja USAs. kujunduskonkursilt ilmuma Äripäeva uudiseid. Toimetus esikülje pealkirjas NOVEMBER Äripäev loob saadakse kolm nädalalõpulisa. edastab hasartselt ja viitetekstis Kohtuvaidlus korrespondendikoha auhinda. Fotograafid ka veebitelevisiooni, maksupettuses Kofkiniga. Washingtonis, ja kujundajad olid 1999 SEPTEMBER intervjueerides alkoholitootjat Ofelia. Äripäevas ilmub sealseks edukad ka aasta varem “Äriplaan 2000” – arvamusliidreid Tegelik peategelane lugu “Kofkin maksis esindajaks saab toimunud konkursil. ajalehe juubeliks improviseeritud oli hoopis Onistar. Savisaare võlad”. arvamustoimetaja korraldatud telestuudios. APRILL Alexander Kofkin Kertu Ruus. MÄRTS Netitele kaob, kui 7. JUUNI kaebab ajalehe edukas konverents Kahjumit tootnud ÄP² teine tulemine. kaamera toimetusest kohtusse, märtsis viib Äripäeva Tulu lõpetab. Sari “Eesti Reedene Äripäev varastatakse. 2005 avaldab Äripäev seminarideturule. Ajakirja tellijad saavad majanduse leksikon” saab nimeks ÄP² ja vabanduse. Äripäeva tellijateks. algab raamatuga sinna koondatakse “Eesti majandus “Eesti suuremate parimad uurivad lood. 24. MAI Tulust kasvab välja 10 aastat” – Luksus, millest ettevõtete tippjuhid Lehe üksikmüük ilmub almanahh, Esimene seminar nüüdseks on saanud 2002”. on sellest alates millest saab alguse “Kuidas ettevõtja ajakiri Visioon. Õhtusöögil USA kahekordistunud. raamatuklubi idee. internetist kasu saab”. ekspresident Bill Clintoniga 13. APRILL Altkäemaks. KEVAD käis enamik Kohtuvaidlus Ajakirjanik Peep toonasest Eesti Oleg Grossiga. Sooman, praegune Esimene teatmik “Hea maitse poliitika- ja Grossi firmas Pindi Kinnisvara juht ärieliidist, töötanud Äripäeva annab äriregistris 2001” teavitab söögikohtadest. sh president ajakirjanik avaldab pistist. Lennart Meri. loo “Ümbrikupalk Tasuks Äripäeva kaebab Oleg Grossi juurest”. Bonnieri Gross nõuab preemia. kohtusse ehitusettevõtja kohtus 1,5 mln kr ja Toomas Luman, vabandust. kelle tegevust 10. JUUNI Eesti Energia EESTLASTE ETTEVÕTLIKKUS VEAB ÄRIPÄEVA nõukogu Konverents USA MAAILMA LOETAVAIMAKS ÄRILEHEKS liikmena ajaleht ekspresident Bill loetavaimad ärilehed maailmas, müüdud tiraaž tuhande elaniku kohta oma juhtkirjas Clintoniga. Ajaloo kritiseeris. Kauppalehti suurejoonelisim Soome, levitatud tiraaž ettevõtmine, enam kui Dagens Naeringsliv DETSEMBER miljon krooni kahjumit. Norra Äripäeva Äripäev 13,8 29. SEPTEMBER Raamatuklubi Dagens Industri avaraamat on Indrek Esimene infoleht Rootsi Neiveltist. – Äripäev tuleb Borsen Taani turule infolehtedega, progn 2007. a: 15,9 esimene neist Financial Times müüdud tiraaž 21 500 Suurbritannia, trükitud tiraaž “Transport ja logistika” 0481216

Fototoimetus läheb Kodubüroo Superdesk üle digikaameratele, Äripäev loob kodus töötamise võimaluse oma Äripäev loob Pentagoni nime kandva kõikide toimetuste haldustoimetuse, esimesena Eesti ajalehtedest. ajakirjanikele ja kaastöötajatele. mida juhib roteerivalt üks, Saddamiks kutsutav toimetaja.

Allikad: Äripäev, European 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Business Press 18 Äripäev2 reklaam 9. juuni 2006 reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected]

Eestlased maailma tippu!

20 066 ud maailma kõrgeima mäetipu. Eestlane on juba vallutan Nüüd oleme teel ka maailma ettevõtlikuimaksde makstud rahvaks. tiraaže kel maailmas kolmandal Kõrvutades juhtivate majanduslehte ga! tuhande elaniku kohta, olemesoomlaste het Kauppalehti ja norralaste 20 000 kohal – eespool on vaid ahe nendega väheneb iga kuu Dagens Naeringsliv, kuid v

15 000 2006 Mais ületas ÄRIPÄEVA makstud tellijate arv esmakordselt 2005 2004 2003 2002 20 000 piiri. 2001 10 000 2000 1999 1998 1997 1996 L TIPPU! 1995 1994 1993 5 000 1992 ÄRIPÄEV – TEE RAHA Äripäev2 19 toimetaja Annika Matson, tel 667 0405, e-post [email protected] 9. juuni 2006

07.06.2006 TOOMASE PORTFELL 2 013 048 kr USA investor loodab raha mln kroonides 1,85 teenida Brasiilias ja Hiinas 1,55 USA investeerimisfirma 1,25 Cumberland Advisors juht David Kotok pa- 0,95 nustab hetkel areneva- 02.01.02 24.03.04 07.06.06 tele turgudele Ida-Eu- Toomas on Äripäeva välja mõeldud tegelane, kelle käsutuses on roopas, Aasias ja Lõu- miljon krooni reaalset raha, mida hakati alates 2002. aasta algu- na-Ameerikas. sest Äripäeva börsitoimetuses investeerima aktsiaturgudele.

Annika Matson [email protected] aktsiamäng Äripäeva korraldatud ma- janduskollokviumil, kus Ees- ti äriliidrid kohtusid Ameerika 10/2006 juhtidega, ütles Kotok, et peab reeglid suurtest riikidest kõige pers- 1. Üks mäng kestab kolm kuud. pektiivikamateks Hiinat ja Bra- KOKKUVÕTE 2. Aktsiamäng 10/2006 siiliast, väiksematest meeldi-
Äripäeva aktsiamängu algab 5. juulil Helsingi ja vad Tšehhi ja Slovakkia. 6/2006 lõppkokkuvõte Stockholmi väärtpaberibörsi sulgemishindadega ning lõpeb Venemaale investor parimad portfellid 4. oktoobri sulgemishindadega. põhimõtteliselt raha ei pane 7. mai seisuga Mitmel börsil noteeritud aktsiate portfelli muutus protsentides sulgemishinnaks on võetud Tema lemmikuteks on bör- asukohamaa börsi hind. 3. Igal kuul algab uus mäng USA investeerimisfirma Cumberland Advisors juht David Kotok Tallinnas. Foto: Andras Kralla Epp Solovjev ...... 3,922 sil kaubeldavad indeksaktsiad, ja tehakse kokkuvõtted mis vähendavad riski, aga ka Aadu Birnbaum ...... 3,204 käimasolevatest. kasumit. Ligi kolm aastat ta- le eeskujuks. “Tšehhid ja slo- Epp Solovjev ...... 3,083 4. Aktsiamängu portfell tuleb gasi paigutas ta raha Morgan vakid on pühendunud sellele, DAVID KOTOKI PORTFELL ON HAJUTATUD moodustada kupongil nimetatud väärtpaberitest, kusjuures Stanley’ arenevate turgude in- et hoida intressid madalad ja Morgan Stanley arenevate turgude indeksaktsia EEM on investori lemmik. Epp Solovjev ...... 2,275 kolme aasta tõus, indeksaktsia väärtus dollarites portfelli peab kuuluma vähemalt deksisse. iSharesi indeksaktsia- meelitada riiki välisinvestee- Tiit Käbin ...... 1,433 neli aktsiat. Panus ühele aktsiale 110 te vahendusel on ta investeeri- ringuid,” märkis Kotok. Eestit Anne Jalakas ...... 1,340 ei tohi jääda alla 10% ja ületada nud ka Jaapanisse, Hiinasse, peavad tema firma liiga väi- 91,82 Anne Jalakas...... 1,340 25%. Üks mängija võib osaleda 06.06.2006 Brasiiliasse ja Lõuna-Ameeri- keseks ja siinsed börsifirmad 95 Anne Jalakas ...... 1,340 maksimaalselt 5 portfelliga. Anne Jalakas ...... 1,340 5. Portfelli tinglik väärtus on kasse. “Venemaale ma põhi- on sellest rahast ilma jäänud. 10 000 krooni, kuid panused mõtteliselt iseenda ja ligi 1000 “Olen Eesti kohta palju head lu- 80 Anne Jalakas ...... 1,340 tuleb teha täisprotsentides (nt kliendi raha üle kogu maail- genud ja näinud – väikeinvesto- võitja portfell: BMW 25%, BP 25%, Nokia 25%, • Sandvik ...... 25% Deutsche Telekom 25%). ma ei paiguta,” ütles Kotok, li- rite jaoks on Eesti firmad huvi- 65 • SEB ...... 25% 6. Mängu võidab portfell, mille sades, et kuigi seal on investo- tavad,” ütles ta. • Tele2 ...... 25% tinglik väärtus on 5. juulist ritel seni väga hästi Ungari pärast on 50 • TeliaSonera ...... 25% 4. oktoobrini kõige rohkem läinud, otsustas ta Olen Eesti Kotok mures ning kasvanud. Venemaast eemale ” seal tema raha het- 7. Ak tsiamängus osalemiseks tuleb kohta palju 35 täita juuresolev kupong, lõigata jääda pärast seda, kel ka pole. “Unga- 09.06.2003 06.06.2006 Võitnud portfelli omanikku head lugenud ja premeeritakse rahasummaga, see välja ja saata kupongil kui riigi president ril on suur eelar- energiafirmade indeksaktsiaga VDE on investor rahul näidatud aadressil. mis moodustab 30% juurde Vladimir Putin pa- näinud – väikein- ve puudujääk ja ini- 90 8. Kupongid peavad toimetusse ni vangi naftafirma vestorite jaoks on mestele on antud 79,09 kasvanud väärtusest krooni- jõudma hiljemalt 4. juuliks. 06.06.2006 des. Järgmised kaks portfelli Jukose juhi Mihhail Eesti huvitav. palju tühje lubadu- 81 Hodorkovski ning si,” osutas ta ning li- saavad auhinnaks kasulikud võttis ära ta vara. sas, et välistatud ei raamatud. 72 “Me ei paiguta raha riiki, kus ole ka Ungari forinti järsk de- inimestel pole õigust omandi- valveerumine. Poolal on tema Aktsiamäng 10/2006 le,” lisas ta. Vihaseks ajas elu- sõnul võimalik oma mainet pa- 63 aeg investeerimisega tegele- randada, aga see sõltub nüüd Elisa nud meest ka Venemaa jät- juba valitsusest. 54 Elcoteq kuv osalemine maailma juhti- Finnair vaid demokraatlikke tööstusrii- Hiina on positiivne 45 3529.09.2004 06.06.2006 Fortum ke koondavas G8s. Alates selle kasvumootor farmaatsiatööstuste indeksaktsia XLV on paigal seisnud F-Secure aasta algusest on Venemaa es- Kotoki investeerimisfirma on 33 Neste Oil makordselt ühenduse eesistu- väga rahul ka paari-kolme aas- 30,46 nimi ja. “Venemaa osalemine ühen- ta taguste rahapaigutustega are- Nokia 31 06.06.2006 duses on teistele riikidele sol- nenud riikide aktsiatesse. “Usun Outokumpu vav,” möönis Kotok. kindlalt Jaapani taastumise ja Perlos 29 kasvamise lugu,” lisas ta. Euroo- PKC Group Ungaris valmistab muret aadress past arenenud riikide aktsiaid Sampo suur eelarve puudujääk valides tuleb tema sõnul siiski 27 Stockmann Teiste Ida-Euroopa riikide väga ettevaatlik olla. “Prantsus- 09.06.2003 06.06.2006 Allikas: Bloomberg osas on investor väga positiiv- maa ja Itaalia on kohutavas olu- 25 Stora Enso selt meelestatud. Austria bör- korras,” möönis Kotok. Raha on Tietoenator sifirmade vahendusel on te- paigutatud ka Kanadasse. Hiina on ka kommunistide või- jandusele ning välisinvestee- UPM Kymmene ma raha rännanud ka Tšeh- “Vahel, kui olen investori- mu all, aga sinna te investee- ringutele ja kümne aastaga on ABB telefon hi ja Slovakkiasse. Neid riike tele selgitanud, miks ma Vene- rite. Hiina on andnud selgelt ka firmade arv Shanghai börsil Autoliv toob ta Ida-Euroopast teiste- maad ei armasta, ütlevad nad: mõista, et panustab avatud ma- kasvanud kümme korda.” Electrolux Ericsson Hennes & Mauritz e-post Väikeinvestoril tuleb aktsiaid ostes kodutööd teha Nordea Skanska
Väikeinvestor peaks David alati vaadelda kui oma äri. Tu- esimese investeeringu koos va- nud ja sain väga valusaid kaotu- SKF Kupong saatke hiljemalt Kotoki sõnul enne investeeri- leb teada, kuidas lugeda kasu- naisaga, kes armastas aktsia- si,” muheles ta. Kotok on olnud SEB 4. juuliks mist ära tegema kodutöö – fir- miaruannet ja bilanssi. Ka ter- turgudel kaubelda,” meenutas investeeringute juht 35 aastat. aadressil: mat analüüsima ja lugema et- ve mõistus ja kaine meel tule- Kotok. “Tema avas mulle ka esi- Tema kogemuste põhjal on väga Securitas Svenska Handelsbanken Äripäev tevõtete kohta avaldatavat in- vad kasuks. mese väärtpaberikonto.” Esime- tähtis vaadata ka firmade oma- Börsitoimetus Swedbank fot, et mõista nende äri. Kui in- Kotok tegi esimese investee- se paigutuse puhul oli ta väga nikke ja juhte. Eestiski ollakse Pärnu mnt 105 vestor ei mõista firma äri, mil- ringu kümneaastasena, juba 50 õnneliku käega ja aktsia tõu- kindlasti kuulnud firmadest ni- Tele2 19049 Tallinn le aktsiaid ta osta soovib, siis aasta eest. Ta ostis ühe tänaseks sis kiiresti kolmelt USA sendilt mega Enron ja Parmalat. Need TeliaSonera ei peaks ta sinna investeerima. juba kadunud Kanada kaevan- 19 sendini. “Pärast seda arva- aususega ei hiilanud. kokku 100% Ka finantsinvesteeringut tuleb dusfirma aktsiaid. “Tegin oma sin, et olen väga tark, aga ei ol- Annika Matson LÕIKA VÄLJA JA SAADA TEELE ÄP INDEKS 8. juuni Äripäev2 BÖRS 52 nädalat 1704,08 20 -0,61% 9. juuni 2006 toimetaja Lauri Matsulevitš, tel 667 0037, e-post [email protected] 2000 perioodi kõrgeim 1900 1991,55 madalaim 1800 1584,17

1700 Äripäeva indeks Aktsiaturgudel uus müügilaine on arvutatud 1600 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemis- Maailma börsid on 1500 hinna põhjal viimastel päevadel VENE AKTSIAD KOLME PÄEVAGA TAAS ENIM ODAVNENUD 07 09 11 01 03 05 taas langenud sel- maailma börsiindeksite langus esmaspäevast neljapäevani protsentides le aasta madalaima- -11,2 Vene RTS B30 INDEKS 8. juuni le tasemele speku- 52 nädalat 191,97 -0,93% latsioonide tõttu, et 240 -9 India SENSEX perioodi maailma riikide kesk- 229 kõrgeim 237,57 pangad jätkavad inf- -8,7 Norra OBX 218 madalaim latsiooni ohjamiseks 191,43 -6,6 Jaapani Nikkei 207 intressimäärade tõst- Balti 30 indeksisse kuulub 30 Eesti, mist. 196 Läti ja Leedu -5,9 Soome HEX enimkaubeldud Annika Matson 185 aktsiat [email protected] 07 09 11 01 03 05 -4,9 Rootsi OMX Intresside kasvamise hir- mus langesid eile aktsiad Saksa OAX USAs, Euroopas, Aasias ja -3,3 Inteli aktsia kukkus kolme aasta arenevatel turgudel. Viimase Kalev juhtis kukkujaid madalaimale tasemele kolme päevaga on taas enim suurimad eilsed kukkujad -2,8 Suurbritannia FTSE 100 langenud Vene börsiindeks Tallinna börsil
Protsessoritootja Lighthouse Capital RTS, olles väärtuses kaota- -2,7 USA Nasdaq* Inteli aktsia kaupleb Managementi pea- nud 11 protsenti. India bör- -2,82 Kalev kolme aasta madalai- analüütik Richard siindeks on samal ajal lange- ma taseme juures. Hunter. “Intel on suur -1,5 USA Dow Jones* nud 9 ja Norra indeks 8 prot- -2,76 Merko Investorid leiavad, firma ning hea kasvu senti. * USA et In teli plaan eral- saavutamine on ras- Leedu VILSE Uudisteagentuuri Bloom- -2,60 Tallink -1,2 börside dada sideseadmete ke, eriti kui nad on berg teatel ootavad analüü- eilne kiipide äri ei vähen- seotud personaalar- Eesti avanemis- tikud, et Euroopa Keskpank -0,97 -0,7 Eesti ÄP INDEX da firma suurt sõltuvust per- vutitega.” Ehitus tase jätkab intresside tõstmist ka punktides sonaalarvutite müügist ning Samuti on Intel kaotanud edaspidi. Üleeile märkis üks -0,56 Eesti teistest vananevatest sektori- turuosa konkurent AMD-le. USA keskpanga (Fedi) amet- Telekom Läti RIGSE 0,4 test, kirjutas MarketWatch. Sa- Selle tagasivõitmiseks plaanib nik, et pankurite suurim mu- Allikas: Bloomberg, Äripäev mas kasvab telefonides ja võr- Intel teisel poolaastal välja tul- re on inflatsioon ning see tea- guseadmetes kasutatavate kii- la uute toodetega sülearvutite, daanne saatis langusele USA “Investorid on mures, et Iga kord, kui turg kukub, pide turg kiiremini kui arvuti- lauaarvutite ja serverite jaoks. ja Aasia aktsiaturud. USA kõrghetk on saavutatud ja et ” leitakse uus põhjus. Kui te ja serverite oma. Aasta algusest on Inteli aktsia Äripäev aktsiaturud kukkusid viima- varsti hakkame nägema ette- aktsiad tõusevad, ei otsi keegi “Meie Intelit ei oma,” sõnas kukkunud 30%. se nelja kuu madalaimale ta- võtete kasumlikkuse ja mar- põhjust. semele ja USA Dow Jonesi ginaalide allakäiku,” ütles sõnumid tööstuskeskmine langes al- Londonis asuva Baring Asset Raido Lillemets, Hansapanga la 11 000 punkti taset. Näi- Managementi Euroopa akt- maakler teks maandusid siate juht James Tallinna Kaubamaja suuromanikud on aktsiaid veidi Lõuna-Korea akt- ” Keskpan- Buckley. juurde ostnud siad eile viimase gad taovad Viimati tabas
Juuni alguses on Tallinna Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud kahe aasta mada- inflatsioonimure suurem langus Turu kukkumisele otsitakse alati põhjus firma suuromanikud Jüri Käo, Andres Järving ja Enn Kunila. laimale taseme- trummi nii valjult, maailma börse mai Teisel juunil on firma NG Investeeringud juurde ostnud 10 000 le, sest keskpank et võivad sellega lõpus. 23. maiks
“Iga kord, kui turg kukub, mata ka Tallinna börsi, plussis Tallinna Kaubamaja aktsiat. Ettevõtte omanikud on Andres tõstis ootamatult ka üle piiri minna. oli näiteks Vene- leitakse uus põhjus. Kui akt- lõpetasid ainult Baltika ja lisa- Järving, Enn Kunila ja Jüri Käo. Tallinna Kaubamaja tütarfirma intresse. Ka Tür- Stephen Pope, maa börsiindeks siad tõusevad, ei otsi keegi põh- nimekirjast Saku Õlletehas. Selveri keti juhataja Ain Taube on alates 26. maist juurde ostnud gi keskpank tõs- Cantor Fitzgeraldi RTS kaotanud ka- just,” kommenteeris Hansa- Eesti aktsiatest liigub kõige 1000 Tallinna Kaubamaja aktsiat. tis intressid kõr- analüüsiosakonna he eelneva näda- bank Marketsi maakler Raido enam välisturgude järgi Tal- Eile viidi Tallinna Kaubamaja aktsiaga läbi fondiemissioon, Äripäev gemale, kui turg juht laga oma väärtu- Lillemets. link, sest seal on ka kõige roh- kus iga aktsia kohta anti juurde 5 aktsiat. ootas. sest 25, India börs “Enne olid nafta ja toor- kem välisaktsionäre, kes juhin- “Keskpangad 16, Rootsi börs mehinnad, nüüd on intressi- duvad mujal toimuvast. “Ma USA ettevõtted hindavad enim IT-sektoris Delli, taovad inflatsioo- 14, Soome 13 ja määrad,” loetles ta argumen- arvan, et kui meil oleks Han- eurooplased Hewlett-Packardit nimure trummi nii valjult, Eesti 6 protsenti. te, millega on langust seleta- sapank börsil alles, kukuks ta
Parim IT-kaubamärk USAs on Dell, millele järgneb Hewlett- et võivad sellega ka üle piiri Euroopa Keskpank ot- da püütud. täpselt samamoodi,” lausus Packard/Compaq, Euroopas on järjestus vastupidine, kirjutas minna,” ütles Londonis asu- sustas tõsta eile intresse Mingit ühest põhjust ta siis- Lillemets ning lisas, et liider- ajaleht Financial Times. va investeerimispanga Cantor 0,25 protsendipunkti võrra, ki välja tuua ei osanud. Euroo- aktsiate puhul sõltub palju sel- Ettevõtete tehnoloogiaotsuste tegijate seas tehtud uuringu ko- Fitzgeraldi analüüsiosakonna 2,75 protsendini. Osa analüü- pa Keskpanga eilne intressi- lest, mis ümberkaudsetel bör- haselt oli mõlemas regioonis kolmandal kohal IBM, kirjutas aja- juht Stephen Pope. Ta lisas, et tikuid kartis, et eurotsoonis de tõstmine oli maakleri sõnul sidel toimub. leht. Reitingu koostamise aluseks oli ettevõtte maine, toodangu börsidel on oodata veel mit- tõstetakse intresse kiiremini. tegelikult oodatud ning selle Firmade poolaastatulemus- kvaliteet, usaldusväärsus, kulutused seadistusele ning integree- meid rahutuid päevi. Keskpank tõstis intresse peale turg eriti ei reageerinud. test ei tohiks ka midagi hullu rumise hõlpsus. Aktsiad odavnesid üle ko- kolmandat korda kuue kuu “Selgus keskpanga käitumise tulla, sest keegi suurtest nime- USA ettevõtted tähtsustavad rohkem hinda, Euroopa firmade gu maailma, sest analüüti- jooksul, et ohjata inflatsiooni. suhtes oli enne olemas, ena- dest ei ole veel Lillemetsa sõnul jaoks on olulisem toodete mitmekesisus. Äripäev kute hinnangul lämmatavad Bloombergi küsitletud ana- mik inimesi oli kindel, et see midagi kurba öelnud. Eelmiste kõrgemad intressimäärad ini- lüütikud ennustavad, et det- 0,25protsendipunktine tõstmi- kuudega võrreldes on müügi- Uudis terroristi tapmisest kukutas nafta hinda meste tarbimislusti ja firma- sembri lõpuks on intressimäär ne tuleb ära,” lausus Lillemets. soovid maakleri hinnangul vä-
Nafta hind kukkus eile alla 70 dollari barrelist pärast teateid de kasumi kasvu. 3,25 protsenti. Müügilaine ei jätnud puutu- henenud. Lauri Matsulevitš al-Qaeda Iraagi haru juhi tapmisest, kirjutas Bloomberg. Abu Musab al-Zarqawi tapeti õhurünnaku käigus Bagdadist põhjas, teatasid Iraagi peaminister Nuri al-Maliki ja USA kindral George Casey. Investorid ootavad, et rünnakud ja sabotaaž, mis on piiranud Iraagi naftaeksporti, vähenevad. Nafta lähima kuu Trigoni aktsiafondide jaoks oli maikuu ajaloo halvim lepingute hind kukkus New Yorgis eile hommikul 1,1%, 70,01 dollarini barrelist, käies ka allpool 70 dollari taset. Äripäev Annika Matson Varssavi indeks Wig-20 kuk- pa fondidest välja rekordiline diselt alles. “Meie arvates on [email protected] kus mais 14%. Praha turg kuk- 1,3 miljardit dollarit, mis on arenevad turud tervikuna ning investori kalender Trigon Capitali aktsiafondi- kus teist kuud järjest osalt ko- võrdne 4 protsendiga nende Kesk- ja Ida-Euroopa turud ühe de jaoks oli maikuu ajaloo hal- halike stop-loss-korralduste ja fondide netovaradest. osana sellest haavatavad po- vim, teatas firma. langevate tagatisaktsiate müü- Positiivse poole pealt jätka- tentsiaalse toorainehindade R 9. juuni Viisnurk – viimane kauplemispäev dividendi- “Samas langesid meie fon- mise tõttu. Balkani piirkonnas sid Kesk- ja Ida-Euroopa ma- languse ning USA ja Euroopa õiguslike aktsiatega dide osakute väärtused oluli- oli suurim kaotaja Türgi (ISE jandused tugevat kasvu, kus- intressimäärade edasise tõusu E 12. juuni Lehman Brothers Holdings Inc. – majandus- selt vähem kui riikide indek- 50), kus aktsiahinnad lange- juures 2006. aastaks oodatud poolt,” lisas ta. Arvestades tu- tulemused sid, sest oleme aktiivse inves- sid eurodesse arvestatult kuu- SKT kasvu määrad on ligikau- gevaid fundamentaalnäitajaid Starman – viimane kauplemispäev dividendi- teerimisstiiliga, kasutame kait- ga 27,8%. du 5%. Kasumite kasv on jät- (tugev SKP ja kasumite kasv) õiguslike aktsiatega semeetodeid ning investeerime “Mai oli kogu maailma akt- kuvalt tugev ning suhtarvud on ning langevaid hinnatasemeid alahinnatud ettevõtetesse,” üt- siaturgudel viimaste aastate märgatavalt alanenud. Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis, T 13. juuni USA – tootjahinnaindeks, jaemüük, mai les Trigon Capitali varahaldu- jooksul üks halvemaid kuid,” Lähiajal ootab Trigon aktsia- peab Trigon edasist märkimis- 2006 se osakonna juht Kristel Kivi- lisas Kivinurm-Priisalm. Mai turgudelt tugevust, kuid eda- väärset langust hindades väga Best Buy Co – majandustulemused nurm-Priisalm. jooksul läks areneva Euroo- sise korrektsiooni risk on en- heaks ostumomendiks. Goldman Sachs – majandustulemused investeerimine Eestisse Äripäev2 21 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 9. juuni 2006

aktiivseim aktsia EESTI 08.06. MERKO 08.06. TELEKOM 112,03 EHITUS 209,66 -2,76% Meil pole sugugi -0,56% Eesti Ehitus ...... 7,80 mln krooni krooni krooni 135 325 hullusti läinud indeksid 130 300

OMX Tallinn ...... 610,58 ...... -0,52% 125 275 asta algusega võrreldes tun- Adub, et aktsiaturgudel on Romet Kreek ÄP tööstusindeks ...... 240,00 ...... -0,97% analüütik 120 250 koledad ajad – nii meil kui ka Pensioniindeks ...... 134,18 ...... -0,34% mujal. Samas pole siin olukord EPI 100 ...... 111,52 ...... -0,04% 115 225 sugugi halb, kui võrrelda eriti järsult kukkunud Araabiamaa- EPI 75 ...... 124,46 ...... -0,24% 110 200 de aktsiaturgudega. Eesti akt- ral on tegu aga vaid ajutise ta- 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06 EPI 50 ...... 141,60 ...... -0,41% siaturg on küll aasta algusest gasilöögiga, millest saadakse langenud 11,3 protsenti, kuid varsti üle. Paraku ei pruugi siis Investeerimisfondid samal ajal on saadud kopsakaid enam riikide, sektorite ja akt- dividende. siate seas olla veduriteks seni- fond kuu- va- ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht haldav ettevõte päev luuta aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kui aga vaadata Venemaad, sed suurimad tõusjad. Langu- siis seal on ka pärast hilju- se lõpp võib pakkuda väga häid II PENSIONISAMBA FONDID tist järsku langust aktsiad aas- ostuvõimalusi, ainult et me ei ERGO Tuleviku Pf ...... 08/06 ...EEK ...... 14,33 14,90 ...... 14,47 ...... - ...... -0,48 ...... 6,79 ...... 10,93 ...... - ...... 139 102 300 ...... AS ERGO Varahaldus ERGO Rahulik Pf ...... 08/06 ...EEK ...... 11,23 11,68 ...... 11,34 ...... - ...... -1,65 ...... -1,82 ...... 2,89 ...... - ...... 38 395 484 ...... AS ERGO Varahaldus ta algusest lugedes ikka võim- tea, millal see kätte jõuab. Se- Hansa Pensionifond K1 ...... 08/06 ...EEK ...... 11,02 11,30 ...... 11,13 ...... - ...... -3,30 ...... -3,80 ...... 1,13 ...... - ...... 198 609 305 ...... AS Hansa Investeerimisfondid salt plussis. niks on võib-olla mõistlikum Hansa Pensionifond K2 ...... 08/06 ...EEK ...... 12,49 12,81 ...... 12,62 ...... - ...... -2,25 ...... 2,19 ...... 6,15 ...... - ...... 974 052 858 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K3 ...... 08/06 ...EEK ...... 14,41 14,78 ...... 14,56 ...... - ...... -1,36 ...... 8,49 ...... 11,44 ...... - ...... 1 696 872 121 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Tegelikult võib suurim oht hoida kontol raha – vaatamata Pf LHV Maailma aktsiad ...... 08/06 ...EEK ...... 15,03 15,33 ...... 15,18 ...... - ...... 3,76 ...... 19,06 ...... 14,58 ...... - ...... 147 189 061 ...... LHV-Seesam Varahaldus varitseda meid kummalisest sellele, et inflatsioon närib seal Pf LHV Dünaamilised Võlakirjad ...... 08/06 ...EEK ...... 12,07 12,31 ...... 12,19 ...... - ...... 2,01 ...... 4,19 ...... 4,12 ...... - ...... 18 666 615 ...... LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Uued Turud ...... 08/06 ...EEK ...... 12,23 12,60 ...... 12,35 ...... - ...... 1,06 ...... 12,17 ...... 8,12 ...... - ...... 27 495 562 ...... LHV-Seesam Varahaldus kohast. Euroopa arenenud akt- seisva raha väärtust. Pf LHV Tasakaalustatud Strateegia ...... 08/06 ... EEK ...... 11,56 11,91 ...... 11,68 ...... - ...... 1,13 ...... 7,16 ...... 4,79 ...... - ...... 27 230 494 ...... LHV-Seesam Varahaldus siaturud on peaaegu ammen- Börsil oli eile huvitavaimaks Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad ...... 08/06 ...EEK ...... 11,44 11,68 ...... 11,56 ...... - ...... 2,03 ...... 4,14 ...... 2,90 ...... - ...... 12 351 410 ...... LHV-Seesam Varahaldus Sampo Pension 25 ...... 08/06 ...EEK ...... 12,10 12,34 ...... 12,22 ...... - ...... -1,29 ...... 3,21 ...... 4,40 ...... - ...... 69 017 033 ...... Sampo Baltic Asset Mngt danud sel aastal toimunud tõu- sündmuseks Tallinna Kaubama- Sampo Pension 50 ...... 08/06 ...EEK ...... 13,42 13,70 ...... 13,56 ...... - ...... -1,53 ...... 5,85 ...... 7,42 ...... - ...... 650 458 782 ...... Sampo Baltic Asset Mngt su ja jõudnud väga nulliläheda- ja fondiemissioon, kus igale akt- Sampo Pension Intress ...... 08/06 ...EEK ...... 10,86 11,08 ...... 10,97 ...... - ...... -0,18 ...... 0,37 ...... 1,31 ...... - ...... 18 955 208 ...... Sampo Baltic Asset Mngt se tulemuseni. Rootsi börs on siale anti lisaks viis. Kuna aktsia SEB Ühispanga Konservatiivne Pf ...... 08/06 ... EEK ...... 10,98 11,26 ...... 11,09 ...... - ...... -2,80 ...... -3,14 ...... 1,61 ...... - ...... 238 230 433 ...... SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Progressiivne Pf ...... 08/06 ... EEK ...... 14,36 14,72 ...... 14,50 ...... - ...... 0,76 ...... 12,58 ...... 10,90 ...... - ...... 1 222 837 703 ...... SEB Ühispanga Fondid suisa miinuses, nagu ka Suur- üleeilset sulgemishinda ei korri- III PENSIONISAMBA FONDID britannia. Sarnane on olukord geeritud, terendas börsi kodule- Hansa Pensionifond V1 ...... 31/05 ...EEK ...... 17,45 17,89 ...... 17,63 ....4,03 ....-1,01 ...... 6,33 ...... 9,85 ...... 9,31 ...... 85 440 180 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond V2 ...... 31/05 ...EEK ...... 13,96 14,31 ...... 14,10 ....7,10 ....-0,35 ...... 14,54 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 104 228 352 ...... AS Hansa Investeerimisfondid ka USAs. Kui praegune “vaik- heküljel ja ka Äripäeva veebikül- Hansa Pensionifond V3 ...... 31/05 ...EEK ...... 17,39 17,83 ...... 17,57 ..11,62 .....1,27 ...... 28,16 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 153 856 412 ...... AS Hansa Investeerimisfondid ne” langus jätkub pikemat ae- jel vastu aktsia 81,75%ne kuk- LHV Täiendav Pensionifond ...... 01/06 ...EEK ...... 15,51 15,83 ...... 15,67 ..11,92 .....2,89 ...... 26,07 ...... 19,38 ...... 0,00 ...... 16 380 835 ...... LHV-Seesam Varahaldus Sampo Pensionifond ...... 31/05 ...EEK ...... 15,31 15,62 ...... 15,46 ....5,98 ....-1,72 ...... 8,34 ...... 9,24 ...... 0,00 ...... 28 547 215 ...... Sampo Baltic Asset Mngt ga või tuleb järsk kukkumine, kumine. Tegelikult midagi nii SEB Ühispanga Tasakaalukas Pf ...... 31/05 ... EEK ...... 16,15 16,31 ...... 16,31 ....5,91 .....1,09 ...... 11,64 ...... 10,53 ...... 10,28 ...... 87 023 564 ...... SEB Ühispanga Fondid siis võivad investorid leida, et hullu ei juhtunud, Kaubamaja SEB Ühispanga Aktiivne Pf ...... 31/05 ... EEK ...... 13,71 13,85 ...... 13,85 ....0,00 .....4,01 ...... 32,59 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 43 180 985 ...... SEB Ühispanga Fondid aktsiad on raha paigutamiseks aktsia hoopis tõusis 9,5%. Fon- AVATUD INVESTEERIMISFONDID üldse üks ohtlik vara. Selli- diemissioone ehk aktsiate tü- Evli Global Multi Manager 75 ...... 05/06 ... EUR ...... 118,08 118,08 ...... 118,08 ....9,97 .....0,74 ...... 17,09 ...... 17,23 ...... 2,66 ...... 47 171 154 ...... Evli FMC (Suprema) Evli Global Multi Manager 40 ...... 05/06 ... EUR ...... 124,48 124,48 ...... 124,48 ....5,79 ....-0,32 ...... 8,92 ...... 10,38 ...... 0,00 ...... 27 411 421 ...... Evli FMC (Suprema) sel juhul võib minna laiemaks keldamisi tehakse siis, kui akt- Evli Baltic ...... 06/06 ...EUR ...... 211,77 211,77 ...... 211,77 ..17,38 ..-18,79 ...... 1,61 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 12 932 433 ...... Evli FMC (Suprema) aktsiate müügiks, valimata rii- sia maksab liiga palju. Madalam Evli Greater Russia ...... 06/06 ...EUR ...... 190,62 190,62 ...... 190,62 ...... N/A .. 10,99 ...... 64,60 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 102 156 354 ...... Evli FMC (Suprema) Evli Nordic TMT ...... 06/06 ... EUR ...... 39,77 39,77 ...... 39,77 ..13,25 .....1,43 ...... 17,42 ...... 25,14 ...... -3,91 ...... 7 514 399 ...... Evli FMC (Suprema) ke ja sektoreid, kus ettevõtted hind teeb aktsia investoritele Evli IT ...... 06/06 ...EUR ...... 7,11 7,11 ...... 7,11 ..17,74 ..-10,39 ...... 2,08 ...... 7,22 ...... -10,36 ...... 28 167 270 ...... Evli FMC (Suprema) tegutsevad. kättesaadavamaks ja peaks suu- Evli European Smaller Companies ...... 06/06 ...EUR ...... 35,05 35,05 ...... 35,05 ..12,11 .....5,83 ...... 28,40 ...... 29,80 ...... 8,35 ...... 28 727 815 ...... Evli FMC (Suprema) Positiivse stsenaariumi kor- rendama selle kaubeldavust.

Evli Global ...... 06/06 ...EUR ...... 10,45 10,45 ...... 10,45 ..11,84 ....-2,51 ...... 16,77 ...... 14,52 ...... -5,70 ...... 15 572 372 ...... Evli FMC (Suprema) Evli Select ...... 07/06 ...EUR ...... 19,16 19,16 ...... 19,16 ..14,03 .....6,75 ...... 23,52 ...... 30,39 ...... 9,17 ...... 124 016 753 ...... Evli FMC (Suprema) Evli Euro Mix ...... 07/06 ...EUR ...... 13,06 13,06 ...... 13,05 ....5,36 .....0,33 ...... 8,08 ...... 8,19 ...... 2,40 ...... 19 836 524 ...... Evli FMC (Suprema) Hansa Balti Kasvufond ...... 07/06 ...EEK ...... 349,86 358,69 ...... 353,39 ....9,53 ..-12,09 ...... -6,30 ...... 13,34 ...... 14,48 ...... 440 961 019 ...... AS Hansa Investeerimisfondid HULLEMATENI ME EI KÜÜNDI Hansa Kesk-Aasia Aktsiafond ...... 07/06 ...EUR ...... 9,76 10,01 ...... 9,86 ...... N/A .... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 1 008 009 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond ...... 07/06 ...EEK ...... 176,90 181,37 ...... 178,69 ..19,35 .....4,17 ...... 25,21 ...... 0,00 ...... 0,00 ....2 237 001 139 ...... AS Hansa Investeerimisfondid börside liikumine aasta algusest, % Hansa Ida-Euroopa Kinnisvara Af ...... 07/06 ... EUR ...... 9,87 10,12 ...... 9,97 ...... N/A .... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 941 392 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Venemaa Aktsiafond ...... 07/06 ...EEK .....1679,32 1721,72 ...... 1696,28 ..27,71 ...12,46 ...... 94,85 ...... 53,31 ...... 36,16 ....1 161 344 086 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond 30 ...... 07/06 ...EEK ...... 96,84 99,29 ...... 97,82 ...... N/A ... -2,84 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 111 346 470 ...... AS Hansa Investeerimisfondid 21,7 Hansa Fondifond 60 ...... 07/06 ...EEK ...... 97,61 100,08 ...... 98,60 ...... N/A ... -2,27 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 261 818 352 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond 100 ...... 07/06 ...EEK ...... 99,22 101,72 ...... 100,22 ...... N/A ... -1,02 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 230 180 170 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Mandatum Russia G* ...... 07/06 ...EUR ...... 0,00 0,00 ...... 2209,15 ..29,76 .....8,59 ...... 81,47 ...... 0,00 ...... 0,00 ....2 244 500 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy 9 9,3 Nordea Euroland ...... 07/06 ...EUR ...... 2,57 2,62 ...... 2,59 ..11,40 .....0,18 ...... 13,88 ...... 15,10 ...... -1,50 ...... 238 200 000 ...... Nordea Rahastoyhtiö 5,9 1,2

Suurbritannia 0,4 Araabia ÜE Araabia Nordea Optima.fi ...... 07/06 ...EUR ...... 9,96 10,16 ...... 10,06 ....0,00 .....0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 593 500 000 ...... Nordea Rahastoyhtiö Saudi Araabia Leedu Läti Tšehhi Eesti Türgi Rootsi Ungari Nordea Euro Obligaatio ...... 07/06 ...EUR ...... 0,28 0,28 ...... 0,28 ....2,97 ....-3,08 ...... -2,20 ...... 2,30 ...... 4,60 ...... 489 100 000 ...... Nordea Rahastoyhtiö -0,3 Sampo Balti G* ...... 07/06 ...EUR ...... 0,00 0,00 ...... 337,74 ..14,35 ..-17,17 ...... -5,38 ...... 22,65 ...... 21,85 ...... 408 800 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy -4,1 Sampo Compass 25 G* ...... 07/06 ...EUR ...... 0,00 0,00 ...... 1191,57 ....3,93 .....0,73 ...... 6,73 ...... 7,24 ...... 4,05 ....9 979 600 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy -5,6 Vene Poola Saksa

Sampo Compass 50 G* ...... 07/06 ...EUR ...... 0,00 0,00 ...... 1194,24 ....6,54 .....0,23 ...... 9,52 ...... 10,54 ...... 0,00 ....2 404 900 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy -11,3 -10,7 Soome

Sampo Compass 75 G* ...... 07/06 ...EUR ...... 0,00 0,00 ...... 1176,11 ....9,55 .....0,98 ...... 14,71 ...... 14,12 ...... 0,00 ....1 266 400 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy -16 Bulgaaria -16,5 Sloveenia Sampo Compass Equity G* ...... 07/06 ... EUR ...... 0,00 0,00 ...... 721,69 ..12,15 .....0,55 ...... 18,11 ...... 17,72 ...... -0,13 ....1 738 700 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy -16,9 Sampo Compass Liquidity G* ...... 07/06 ... EUR ...... 0,00 0,00 ...... 1269,91 ....1,27 ....-0,58 ...... -0,03 ...... 2,17 ...... 3,64 ....1 847 400 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2010 G* ...... 07/06 ...EUR ...... 0,00 0,00 ...... 1273,41 ....6,70 ....-0,33 ...... 8,87 ...... 10,92 ...... 3,46 ...... 621 500 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy -28,2 Sampo 2020 G* ...... 07/06 ...EUR ...... 0,00 0,00 ...... 1189,14 ..11,85 .....0,78 ...... 17,86 ...... 15,67 ...... 1,76 ...... 848 200 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2030 G* ...... 07/06 ...EUR ...... 0,00 0,00 ...... 1065,74 ..13,10 .....0,76 ...... 21,34 ...... 16,86 ...... -0,14 ...... 494 900 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 2040 G* ...... 07/06 ...EUR ...... 0,00 0,00 ...... 1344,60 ...... N/A .... 0,14 ...... 22,84 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 60 600 000 ...... Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Uus Euroopa Fond ...... 07/06 ... EEK ...... 24,44 24,94 ...... 24,69 ..14,87 .....0,16 ...... 20,50 ...... 30,34 ...... 19,04 ...... 260 548 765 ...... Sampo Baltic Asset Mngt Sampo Globaalne Kasvufond ...... 07/06 ...USD ...... 11,24 11,46 ...... 11,35 ...... N/A .... 4,42 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 2 171 529 ...... Sampo Baltic Asset Mngt SEB Kasvufond ...... 07/06 ...EEK ...... 6,63 6,76 ...... 6,69 ..20,18 .....7,96 ...... 42,49 ...... 33,58 ...... 29,57 ...... 748 766 844 ...... SEB Ühispanga Fondid -53,9 Allikas: Äripäev, Bloomberg SEB Ühispanga Fondifond ...... 07/06 ... EEK ...... 11,87 12,11 ...... 11,99 ...... N/A .... 3,03 ...... 18,16 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 143 078 592 ...... SEB Ühispanga Fondid SEB Geneerilise Farmaatsia Fond ...... 07/06 ...EEK ...... 11,47 11,70 ...... 11,59 ...... N/A .... 9,19 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 144 685 095 ...... SEB Ühispanga Fondid Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond ...... 08/06 ... EEK ...... 224,14 232,10 ...... 227,55 ..15,07 ....-1,79 ...... 16,96 ...... 28,65 ...... 0,00 ....1 752 203 054 ...... Trigon Funds Tallinna börs 08.06. Trigon Teise Laine Fond ...... 08/06 ...EEK ...... 173,75 179,93 ...... 176,40 ...... N/A .. 14,19 ...... 31,15 ...... 0,00 ...... 0,00 ....1 184 564 246 ...... Trigon Funds Trigon Uus Euroopa Väikeettevõtete F ..08/06 ... EEK ...... 114,60 118,68 ...... 116,35 ...... N/A .... 6,65 ...... 15,43 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 819 766 524 ...... Trigon Funds käive 22,06 mln kr Trigon Uus Euroopa Top 10 Fond ...... 08/06 ... EEK ...... 94,90 98,28 ...... 96,35 ...... N/A .... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 103 285 667 ...... Trigon Funds sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta VÕLAKIRJAFONDID Evli European High Yield ...... 06/06 ...EUR ...... 136,42 136,42 ...... 136,42 ....3,54 .....2,40 ...... 7,53 ...... 9,41 ...... 6,30 ...... 125 327 309 ...... Evli FMC (Suprema) PÕHINIMEKIRI Evli European Investment Grade ...... 06/06 ...EUR ...... 129,80 129,80 ...... 129,79 ....2,43 ....-2,05 ...... -1,44 ...... 3,12 ...... 5,27 ...... 87 515 876 ...... Evli FMC (Suprema) Baltika ...... 211,07 ...0,30 ...... 208,10 ...... 211,07 ....13 ...... 408 325 ...16,6 ...... 2,00 Evli Ruble Debt ...... 06/06 ...EUR ...... 103,62 103,62 ...... 103,62 ...... N/A .... 1,80 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 22 058 336 ...... Evli FMC (Suprema) Hansa Ida-Euroopa Võlakirjafond ...... 07/06 ...EUR ...... 9,01 9,06 ...... 9,01 ...... N/A ... -8,99 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 22 841 246 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Eesti Ehitus ...... 95,44 ..-0,97 ...... 94,66 ...... 95,44 ....20 ...... 7 798 753 ...13,5 ...... 1,95 SEB Ühispanga Võlakirjafond ...... 07/06 ... EEK ...... 12,79 12,79 ...... 12,79 ....1,47 ....-0,41 ...... 0,62 ...... 2,94 ...... 4,16 ...... 310 891 005 ...... SEB Ühispanga Fondid Eesti Telekom ...... 112,03 ..-0,56 ...... 112,03 ...... 112,50 ....17 ...... 1 327 278 ...13,9 ...... 9,00 Harju Elekter ...... 56,95 ..-0,27 ...... 56,33 ...... 56,95 ...... 3 ...... 293 715 ...19,4 ...... 1,60 ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht haldav ettevõte Merko Ehitus ...... 209,66 ..-2,76 ...... 208,88 ...... 211,23 ....14 ...... 628 582 .....9,0 ...... 5,00

RAHATURUFONDID Norma ...... 78,70 ...0,00 ...... 78,23 ...... 79,02 ...... 0 ...... 0 ...13,2 ...... 5,00 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Starman ...... 53,20 ...0,00 ...... 52,57 ...... 53,36 ...... 2 ...... 21 279 ...25,7 ...... 0,35 Evli Target Return ...... 06/06 ...EUR ...... 23,05 23,05 ...... 23,05 ....0,00 .....0,15 ...... 0,44 ...... 2,45 ...... - ...... 577 600 294 ...... Evli FMC (Suprema) Tallink ...... 58,67 ..-2,60 ...... 58,67 ...... 58,99 ....62 ...... 5 290 124 ...16,7 ...... - Hansa Intressifond ...... 07/06 ...EEK ...... 142,17 142,17 ...... 142,17 ...-0,01 .....0,24 ...... 0,52 ...... 1,44 ...... - ...... 907 734 555 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Tln Kaubamaja ...... 57,11 ...9,50* ...... 56,95 ...... 57,11 ....14 ...... 154 009 ...20,6 ...... 0,50 Hansa Rahaturufond** ...... 07/06 ... EEK .....1000,00 1000,00 ...... 1000,00 .... 2,10 .....2,07 ...... 1,99 ...... 1,79 ...... - ...... 1 276 357 724 ...... AS Hansa Investeerimisfondid Tallinna Vesi ...... 199,49 ..-0,23 ...... 199,34 ...... 199,96 ...... 8 ...... 5 293 630 ...17,6 ...... 7,85 Sampo Likviidsusfond ...... 07/06 ...EEK .....1213,87 1213,87 ...... 1213,87 ....0,00 .....0,19 ...... 0,55 ...... 1,94 ...... - ...... 298 703 216 ...... Sampo Baltic Asset Mngt SEB Ühispanga Likviidsusfond** ...... 07/06 ... EEK ...... 100,00 100,00 ...... 100,00 ....1,51 .....2,40 ...... 2,30 ...... 2,04 ...... - ...... 2 396 431 630 ...... SEB Ühispanga Fondid I-NIMEKIRI ...... Kalev ...... 21,59 ..-2,82 ...... 21,59 ...... 22,37 ....17 ...... 756 749 ...... - ...... - Klementi ...... 38,33 ...0,00 ...... 34,58 ...... 38,02 ...... 0 ...... 0 ...23,1 ...... - Rakvere LK ...... 44,59 ...0,00 ...... 44,44 ...... 45,22 ...... 0 ...... 0 ...12,2 ...... - * NAV tuhande osaku kohta ; ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult Saku Õlletehas ...... 151,93 ...1,15 ...... 151,93 ...... 153,96 ....10 ...... 73 292 ...20,7 ...... 10,00 riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve Tln Farmaatsiatehas .39,12 ...0,00 ...... 39,12 ...... 44,91 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Viisnurk ...... 34,42 ..-0,45 ...... 34,42 ...... 35,20 ...... 4 ...... 14 831 ...21,1 ...... 0,93 VÕLAKIRJADE NIMEKIRI BIG Pank ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Fondivalitsejad Maaklerifirmad Eesti Post ...... 10 432 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - ERGO Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn Sampo Pank ...... 15 830 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 669 0941, faks 661 6038 AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn 15 038, Sportland ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 631 0336, faks 626 0636, e-post: [email protected] Hansapank Liivalaia 8, Tallinn LHV-Seesam Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 613 1659, faks 613 1545 Ilmarise KVP ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 680 0435, faks 680 0402, e-post: [email protected], koduleht: www.lhv.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn SBM Pank ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Nordea Rahastoyhtiö Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3344 tel 680 0401, faks 680 0410 Tallinna Sadam ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Sampo Baltic Asset Management Narva mnt 11, Tallinn, Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel 630 2295, faks 630 2275, e-post [email protected], koduleht: www.sampo.ee tel 630 2104 VABATURG Trigon Funds Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn EVP ...... 0,960 .0,00 ...... 0,950 ...... 0,970 ....0 ...... 0 ...... - ...... - tel 667 9208 faks 667 9221, e-post:[email protected], koduleht: www.trigon.ee tel 665 6622, faks 665 6802 SEB Ühispanga Fondid Tornimäe 2, Tallinn 15 010, SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn tel 665 6565, faks 665 7122, e-post [email protected], koduleht: www.seb.ee tel 680 2500, faks 680 2501 * fondiemissioon sisse arvestatud Suprema Varahaldus (Evli Fund Management Co) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, Suprema Tartu mnt 2, Tallinn P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal tel 640 5720, faks 640 5701, e-post [email protected], koduleht: www.suprema.ee tel 640 5784, faks 640 5701 dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) 22 Äripäev2 investeerimine välismaale 9. juuni 2006 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected]

Maailma väärtpaberiturud indeksid OSLO OBX 07.06 indeks viimane muutus 52. nädala Norra aktsiaturu 299,90 eelmisest, % Naftakompaniid kõrgeim madalaim indeks, punkti -5,11% Dow Jones ...... 10884,63 ...... -0,42 Ameerika Nasdaq ...... 2124,54 ...... -1,27 Standard & Poors 500 ...... 1248,12 ...... -0,64 ...... 1326,70 ...... 1168,20 Euroopa kukutasid Oslot Oslo ...... 408,70 ...... -5,44 ...... 493,90 ...... 288,66 360 Helsingi ...... 8283,96 ...... -2,91 Kopenhaagen ...... 358,98 ...... -3,26 ...... 418,87 ...... 329,21 Madrid ...... 1195,29 ...... -2,12 ...... 1321,97 ...... 1018,75 ui tõusvad naftahinnad mõjusid hästi naf- Stockholm ...... 898,66 ...... -3,66 Milano ...... 35440,00 ...... -1,89 ...... 38896,00 .... 31248,00 320 K Amsterdam ...... 421,23 ...... -2,51 ...... 478,44 ...... 370,98 takompaniide aktsiatele, kelle osakaal Nor- London ...... 5587,80 ...... -2,08 Kesk- ja Ida-Euroopa ra börsiindeksis on suur, siis nüüd on olukord Varssavi WIG ...... 39259,10 ...... -2,40 ...... 45894,55 ....27284,17 280 vastupidine. Frankfurt ...... 5413,26 ...... -2,36 Praha PX50 ...... 1249,50 ...... -3,94 ...... 1597,80 ...... 1163,90 Moskva RTS-Interfax ...... 1373,48 ...... -4,05 ...... 1795,00 ...... 671,23 Nafta hinna langus kukutas Statoili ja Norsk Pariis ...... 4709,37 ...... -2,39 Riia ...... 564,86 ...... -0,53 ...... 713,09 ...... 455,40 240 Hydro aktsiat, kes omakorda vedasid alla Nor- Vilnius ...... 358,63 ...... 0,00 ...... - ...... - Tokyo ...... 14633,03 ...... -3,07 Balti indeks BALTIX ...... 511,11 ...... -0,68 ...... 620,38 ...... 484,22 ra indeksit OBX. Indeks kukkus kella 17ks Aasia 200 5,1 protsenti, 299,90 punktini. Hongkong Hang Seng ...... 15450,11 ...... -2,32 ...... 17328,43 ....13801,42 07 09 11 01 03 05 indeksid kella 18 seisuga , allikas Bloomberg Statoili aktsia kukkus 5,7 protsenti, 164 Nor- indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg ra kroonini. Aasta algusega võrreldes on aktsia 6,1 protsenti plussis. Norsk Hydro aktsia hind USA börsid 07.06. Helsingi börs 08.06. Londoni börs 08.06. kukkus 7,6 protsenti, 153 Norra kroonini. See aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia on ka pärast viimast langust sel aastal hind % min max hind % min max hind % min max tõusnud 10,4 protsenti. Norra lehe Aftenposteni Advanced Micro Device ...... 28,00 ...-3,28 ...... 16,58 .....42,70 ..26,2 Comptel ...... 1,66 ... -1,78 ...... 1,47 ...... 2,01 ...... - Barclays ...... 603,50 ... -2,11 ...... 516,50 ... 701,00 .. 11,1 andmetel rõhus aktsiat lisaks nafta hinna lan- Elisa Comm...... 14,72 ...-1,93 ...... 12,01 .....18,15 ..12,6 AIG ...... 60,23 ...-0,10 ...... 54,51 ..... 71,09 ..15,8 BHP Billiton ...... 938,00 ...-6,29 ...... 666,50 .1242,00 ..13,2 gusele veel investorite mure tõusvate intresside, Alcoa ...... 30,05 ...-2,09 ...... 22,28 ..... 36,96 .. 16,3 Elcoteq SE ...... 15,52 ...-3,48 ...... 15,43 .....21,30 ..12,3 British Airways ...... 340,75 ....0,22 ...... 246,50 ...379,00 ....8,3 Altria Group ...... 70,95 ...-1,50 ...... 63,60 .....78,68 ..13,6 Elektrobit Group ...... 2,18 ...-5,22 ...... 1,82 ...... 2,83 ..14,9 BP ...... 606,50 ... -2,80 ...... 555,00 ... 723,00 .. 10,7 muudel börsidel üle maailma toimuva languse Amazon.com ...... 33,77 .... 1,08 ...... 31,52 ..... 50,00 ...... - Finnair ...... 10,47 ...-4,12 ...... 6,90 ..... 15,00 .. 17,3 BT ...... 233,25 ... -0,32 ...... 200,50 ... 240,50 .. 12,7 ning aeglustuva majanduskasvu pärast. Amgen ...... 67,21 ... -0,59 ...... 59,50 ..... 86,92 .. 19,8 Fortum ...... 18,12 ... -2,05 ...... 12,10 ..... 23,48 .. 16,1 HSBC Holdings ...... 927,50 ...-0,86 ...... 867,50 ...998,00 ..12,5 Apple Computer ...... 58,57 ...-1,94 ...... 35,52 .....86,40 ..30,0 F-Secure ...... 2,59 ... -1,15 ...... 1,64 ...... 3,48 .. 50,4 Lloyds TSB ...... 526,00 ....0,57 ...... 435,25 ...583,00 ..11,8 Naabermaal Rootsis naftapumpajatele sead- Bristol Myers Squibb ...... 24,90 ...-0,40 ...... 20,70 .....25,95 ..17,7 Kemira ...... 12,13 ... -5,23 ...... 10,15 ..... 14,98 .. 15,2 Marks & Spencer ...... 542,00 ...-0,82 ...... 337,25 ...634,50 ..17,3 meid valmistava Atlas Copco aktsia hind kukkus Caterpillar ...... 66,74 ... -2,54 ...... 47,43 ..... 82,03 .. 15,1 Metso ...... 26,33 ... -3,91 ...... 16,11 ..... 34,95 .. 14,6 Reuters ...... 365,50 ... -2,01 ...... 346,00 ... 467,75 .. 22,4 Chevron Corporation ...... 57,17 ...-2,99 ...... 53,76 .....65,98 ....8,1 Neste Oil ...... 23,90 ... -6,16 ...... 17,76 ..... 32,19 .... 9,2 Rio Tinto ...... 2588,00 ...-6,71 ...... 1592,62 .3387,00 ..12,5 viis protsenti, 180,5 Rootsi kroonini. Ettevõte on Cisco Systems ...... 19,91 ...-1,29 ...... 16,83 .....22,00 ..19,0 Nordea ...... 8,85 ...-5,25 ...... 7,31 ..... 10,59 ...... - Royal Bank of Scotland ... 1739,00 ...-1,86 ...... 1515,00 .1952,00 ..10,3 saanud rekordkoguse tellimusi naftakompanii- Citigroup ...... 49,95 ....0,38 ...... 42,91 .....50,72 ..12,7 Nokia ...... 15,80 ... -2,59 ...... 12,42 ..... 19,09 .. 17,8 Royal Dutch Shell ...... 1752,00 ... -3,20 ...... 1667,06 . 2071,00 ...... - Coca-Cola ...... 43,38 ... -0,28 ...... 39,36 ..... 44,76 .. 19,7 Outokumpu ...... 16,62 ... -4,21 ...... 9,63 ..... 21,30 ...... - Unilever ...... 1153,00 ... -2,21 ...... 1148,00 . 1363,33 .. 14,5 delt ja teatas hiljuti, et ei suuda seadmeid täht- DaimlerChrysler ...... 48,86 ...-1,45 ...... 39,19 ..... 60,22 ...... - Perlos ...... 7,38 ...-0,14 ...... 5,90 ...... 9,67 .. 67,0 Vodafone ...... 119,00 ... -2,86 ...... 109,00 ... 156,50 ...... - aegadeks tarnida. Pohjola Yhtyma ...... 14,10 ....0,00 ...... 10,50 .....14,34 ....5,2 Dell ...... 25,26 ... -1,37 ...... 23,60 ..... 41,99 .. 16,5 hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg Du Pont ...... 41,09 ...-2,56 ...... 37,60 .....47,67 ..18,9 PKC Group ...... 11,40 ...-4,04 ...... 9,50 .....14,08 ..10,0 Rootsi kaevanduskompanii Bolideni akt- Eastman Kodak ...... 23,27 ...-0,47 ...... 20,77 .....30,91 ..26,4 Sampo ...... 14,38 ... -2,97 ...... 11,51 ..... 17,99 .... 7,9 Frankfurdi börs 08.06. sia hind kukkus kuus protsenti, 118,50 Root- eBay ...... 31,91 .... 1,01 ...... 28,87 ..... 47,86 .. 35,5 Stockmann ...... 30,33 ... -3,65 ...... 26,81 ..... 36,86 .. 21,0 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e si kroonini. Exxon Mobil ...... 58,82 ... -2,62 ...... 54,50 ..... 65,96 .. 10,6 Stonesoft ...... 0,50 ... -3,85 ...... 0,44 ...... 0,68 ...... - Stora Enso ...... 10,53 ...-1,96 ...... 10,20 .....13,58 ...... - hind % min max Võib-olla tuleks hakata tulevasi tõusjaid otsi- FedEx ...... 107,75 ... -0,48 ...... 76,81 ... 120,01 .. 19,2 Tietoenator ...... 21,27 .... 0,85 ...... 20,33 ..... 32,88 .. 12,3 UPM Kymmene ...... 16,09 ...-2,66 ...... 15,25 .....20,91 ..53,5 Adidas-Salomon ...... 36,4 .....-1,52 ...... 33,38 .....44,00 ..15,5 ma ärapõlatud sektoritest – näiteks lennukompa- Flextronics ...... 10,82 ... -2,79 ...... 8,97 ..... 14,37 .. 15,5 Allianz ...... 114,12 ... -2,94 ...... 92,95 ... 139,99 .... 9,1 Ford Motor ...... 6,79 ...-1,59 ...... 6,75 .....11,48 ...... - hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg BASF ...... 61,16 ... -2,32 ...... 52,70 ..... 69,90 .. 10,2 niide seast. Neile peaks mõjuma positiivselt naf- General Electric ...... 34,40 ... -0,43 ...... 32,21 ..... 37,05 .. 18,9 Bayer ...... 33,75 ... -2,43 ...... 26,10 ..... 37,67 ...... - ta hinna langus (kui see on pikemaajaline), me- General Motors ...... 24,99 ...-1,03 ...... 18,33 .....37,70 ...... - Stockholmi börs 08.06. BMW ...... 37,85 .... 0,27 ...... 34,97 ..... 46,47 .... 9,5 tallihindade langus (lennukitootjatel on ruumi Google ...... 386,51 ...-0,89 ...... 267,43 ...475,11 ..57,8 Commerzbank ...... 26,38 ...-3,30 ...... 17,36 ..... 33,96 ..11,0 Hewlett-Packard ...... 30,93 .... 0,10 ...... 22,38 ..... 34,52 .. 15,2 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e DaimlerChrysler ...... 37,71 ...-1,72 ...... 32,48 ..... 50,45 .. 13,4 lasta lennukihindu madalamale), probleemiks Home Depot ...... 36,71 ...-0,94 ...... 36,60 .....43,98 ..12,9 hind % min max Deutsche Bank ...... 83,50 ...-2,77 ...... 62,90 ...100,20 ....9,4 on aga intressitõus, mis laastab tarbijate raha- IBM ...... 79,15 ... -0,76 ...... 73,45 ..... 89,94 .. 14,2 Deutsche Lufthansa ...... 13,68 ...-0,07 ...... 9,65 .....15,31 ...... - Intel ...... 17,39 ... -2,25 ...... 17,33 ..... 28,84 .. 13,4 ABB ...... 81,75 ...-2,97 ...... 48,60 ... 109,00 ...... - kotte ning muudab lennukite finantseerimist Autoliv ...... 399,00 ... -1,85 ...... 311,00 ... 451,00 ...... - Deutsche Post ...... 21,04 ...-1,22 ...... 17,70 .....23,85 ..10,6 International Paper ...... 31,98 ...-2,35 ...... 26,97 .....37,98 ..31,7 Deutsche Telekom ...... 12,86 ...-0,31 ...... 12,15 .....16,49 ....9,8 Romet Kreek JP Morgan Chase ...... 42,25 ...-0,31 ...... 32,92 .....46,80 ..14,0 Assa Abloy ...... 116,50 ...-4,90 ...... 96,50 ...160,50 ..15,6 soetamisel kallimaks. AstraZeneca ...... 384,00 ... -1,16 ...... 312,00 ... 412,00 ...... - E.ON ...... 85,00 ... -3,34 ...... 69,70 ... 100,35 .. 12,3 JDS Uniphase ...... 2,91 ....0,69 ...... 1,46 ...... 4,30 ...... - Infineon ...... 8,28 ...-3,72 ...... 7,27 ..... 10,04 ...... - Johnson & Johnson ...... 61,17 ....0,38 ...... 56,65 .....66,95 ..17,4 Electrolux ...... 96,25 .-51,02 ...... 80,58 ... 120,87 ..10,8 Ericsson ...... 22,00 ...-3,51 ...... 21,60 ..... 31,00 .. 14,4 Metro ...... 42,96 ... -0,79 ...... 35,94 ..... 48,10 .. 28,5 Vilniuse börs 08.06. Juniper Networks ...... 17,02 ....1,31 ...... 14,33 .....27,65 ..22,4 Münich Re ...... 99,94 ...-2,17 ...... 84,07 ...121,88 ....7,7 FöreningsSparbanken ...... 179,50 ... -1,64 ...... 168,00 ... 226,00 .... 7,6 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Lucent Technologies ...... 2,48 ...-0,40 ...... 2,39 ...... 3,49 ..20,7 Siemens ...... 62,58 ...-3,22 ...... 58,20 ..... 79,97 .. 19,5 Hennes & Mauritz ...... 260,00 .... 0,00 ...... 248,50 ... 306,00 .. 22,5 hind % McDonalds ...... 33,32 .... 0,03 ...... 27,36 ..... 36,75 .. 15,6 Volkswagen ...... 51,9 ...... 0,06 ...... 36,11 ..... 66,30 .. 14,5 min max Merck ...... 33,96 ....0,18 ...... 25,50 .....36,65 ..12,5 Holmen ...... 281,00 .... 1,63 ...... 204,00 ... 339,00 .. 16,5 Merrill Lynch ...... 70,99 ....0,16 ...... 54,36 .....81,25 ..12,7 Investor ...... 119,50 ... -3,63 ...... 97,25 ... 149,00 .... 1,7 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Grigiškes ...... 2,88 ... -2,37 ...... 2,65 ...... 3,95 ...... - Sandvik ...... 79,75 ...-3,92 ...... 56,80 ...106,00 ..14,6 Invalda ...... 11,75 ... -2,08 ...... 10,30 ..... 15,00 ...... - Microsoft ...... 22,04 ...-0,41 ...... 21,98 .....28,38 ..17,1 Skandia ...... 49,40 .... 0,82 ...... 38,40 ..... 54,25 ...... - Lithuanian Energy ...... 2,10 ....0,00 ...... 1,76 ...... 2,52 ..17,5 3M ...... 80,34 ...-2,33 ...... 69,71 .....88,35 ..18,2 Skanska ...... 106,50 ... -1,84 ...... 91,75 ... 136,50 .. 12,6 Tokyo börs 08.06. Mažeikiu Nafta, ...... 8,75 ... -1,69 ...... 8,40 ..... 13,40 .... 8,6 SKF ...... 102,50 ... -5,96 ...... 74,75 ... 140,00 .. 12,0 Morgan Stanley ...... 59,14 ....0,41 ...... 49,15 .....66,00 ..12,0 aktsia sulgemis-muutus 52 nädala p/e Snaige ...... 11,00 ... -7,56 ...... 11,00 ..... 17,90 .. 24,9 SEB ...... 166,00 ...-1,48 ...... 126,50 ... 199,50 .. 12,1 Rokiškio Suris ...... 56,00 ....0,00 ...... 56,00 .....82,00 ..16,9 Motorola ...... 21,18 ... -1,72 ...... 17,87 ..... 24,99 .. 18,1 hind % min max Novartis ...... 54,84 ... -0,44 ...... 46,67 ..... 58,57 ...... - Securitas ...... 134,00 ...-2,19 ...... 115,00 ... 161,00 .. 18,0 TEO LT (Telekomas) ...... 2,20 ...-1,35 ...... 2,15 ...... 2,85 ...... - Oracle ...... 13,54 ... -2,03 ...... 11,75 ..... 15,21 .. 17,4 Svenska Handelsbanken ...186,00 ...-2,87 ...... 156,50 ...240,00 ....9,4 Bridgestone ...... 2 240 ...... -0,89 ...... 2 055 .....2 945 ...... 15,4 Vilniaus Vingis ...... 5,15 ....0,00 ...... 3,00 ...... 5,30 ....4,9 PepsiCo ...... 60,30 ... -0,36 ...... 52,07 ..... 61,19 .. 22,2 Tele2 ...... 75,00 ... -2,91 ...... 68,75 ..... 98,00 ...... - Hitachi ...... 730 ...... -2,93 ...... 637 ...... 888 ...... 65,7 Pfizer ...... 23,91 ....0,29 ...... 20,27 .....29,21 ..11,4 TeliaSonera ...... 44,30 ...-0,23 ...... 35,50 .....50,75 ..16,4 Honda Motor ...... 6 930 ...... -3,62 ...... 5 260 .....8 570 ...... 21,2 Procter & Gamble ...... 53,24 ...-0,24 ...... 51,91 .....62,50 ...... - hinnad kella 18 seisuga, allikas Bloomberg Matsushita ...... 2 315 ...... -4,14 ...... 1 607 .....2 870 .....267,9 * sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Prudential ...... 76,78 ... -0,30 ...... 60,37 ..... 80,30 .. 15,3 Mitsubishi Motors ...... 184 ...... -5,64 ...... 130 ...... 363 ...... - Starbucks ...... 35,71 .... 1,25 ...... 23,01 ..... 39,88 .. 51,4 Moskva kauplemissüsteem 08.06. NEC ...... 599 ...... -4,31 ...... 559 ...... 920 ...... 28,3 Sun Microsystems ...... 4,31 ...-1,37 ...... 3,57 ...... 5,38 ...... - Nissan Motor ...... 1 270 ...... -2,53 ...... 1 066 .....1 556 ...... 23,2 Riia börs 08.06. aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Texas Instruments ...... 30,72 ...-2,26 ...... 26,70 .....36,40 ..20,5 Nomura Holdings ...... 2 005 ...... -3,14 ...... 1 304 .....2 770 .....224,7 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max NTT ...... 540 000 ...... -3,91 ..443 000 .594 000 ...... 20,1 Time Warner ...... 17,61 ...-0,11 ...... 16,10 .....19,00 ..20,7 hind % min max Wal-Mart Stores ...... 47,04 .... 0,02 ...... 42,31 ..... 50,87 .. 17,2 NTT DoCoMo ...... 169 000 ...... -1,74 ..160 000 .216 000 ...... 18,7 Gazprom ...... 9,55 ...-6,83 ...... 7,63 .....13,25 ..17,8 Sharp ...... 1 746 ...... -3,91 ...... 1 561 .....2 185 ...... 22,8 LASCO ...... 0,91 ...-1,09 ...... 0,71 ...... 1,42 ..18,6 Walt Disney ...... 30,65 ....0,39 ...... 22,89 .....31,03 ..23,4 Lukoil ...... 70,20 ... -5,77 ...... 34,50 ..... 96,00 .... 8,9 Wells Fargo ...... 68,23 ....0,86 ...... 57,62 .....69,24 ..15,0 Sony ...... 4 860 ...... -2,80 ...... 3 660 .....6 200 ...... - Latvijas Gaze ...... 10,00 ....0,00 ...... 6,72 .....11,13 ..21,3 Rostelekom ...... 4,45 ... -0,22 ...... 1,99 ...... 4,75 .. 20,4 TDK ...... 8 780 ...... -1,79 ...... 7 480 ...10 230 ...... 37,8 SAF Tehnika ...... 9,75 ....0,00 ...... 9,66 .....13,55 ...... - Verizon Communications .....31,84 ....0,44 ...... 29,13 .....35,40 ..12,6 Surgutneftegaz ...... 1,22 ... -4,69 ...... 0,69 ...... 1,85 .. 10,2 Yahoo! ...... 30,54 ... -0,52 ...... 28,60 ..... 43,66 .. 54,5 Toyota Motor ...... 5 720 ...... -3,38 ...... 3 810 .....6 950 ...... 24,3 Valmieras Fiberglass ...... 2,27 ....0,00 ...... 1,62 ...... 2,68 ..44,5 UES ...... 0,61 ... -3,39 ...... 0,29 ...... 0,82 .. 22,2 Toshiba ...... 696 ...... -3,33 ...... 422 ...... 815 ...... 98,6 Ventspils Nafta ...... 1,77 ...-1,67 ...... 1,77 ...... 2,91 ...... - sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg

Riigiasutuste Naisjuhtide Kui Teie juhitava asutuse 2006. aasta eelarve algab 10 miljonist kroonist (10 mln kaasa arvatud) ja olete • asutuse nimi ja ametikoht: asutuse juhina töötanud • registrikood: vähemalt aasta, siis • asutuse aadress, indeks, asukoht (linn/maakond): ootame alljärgnevaid • asutuse 2006. a eelarve kroonides: • asutuse juhi 2005. a aastapalk kroonides: andmeid. • asutuse töötajate arv 2005. a lõpus: TOP • missugusest aastast töötate praeguses ametis: TOP • telefoni- ja faksinumber: Palume andmed saata • isiklik e-posti aadress (Äripäevaga isiklikuks suhtlemiseks, hiljemalt 15.07. avaldamisele ei kuulu): 29. augustil ilmub Äripäeva kuukiri • isiklik telefoninumber (Äripäevaga isiklikuks suhtlemiseks, [email protected], avaldamisele ei kuulu): faks 667 0275, telefon Juhtimine, milles avaldame riigiasutuste • ettevõtte kodulehekülje ja e-post: 667 0120 Õilme Muru Naisjuhtide TOPi. Eeltoodud andmete avaldamine on tasuta. rahaturg/börsikaubad Äripäev2 23 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 9. juuni 2006

16. juuni Radisson SAS 08.06.2006 1 kuu ...... 2,869 EURIBOR 2 kuud ...... 2,935 konverentsikeskuses 3,149 3 kuud ...... 2,990 Intresside tõus tõstis Äripäeva Seminar 6 kuud ...... 3,149 6 kuud 08.12.2005 9 kuud ...... 3,284 0,595% 2,554 12 kuud ...... 3,386 dollarit Eesti Pank 08.06. Juht Börsikaubad 08.06. ollari kurss tõusis, kuna de Trichet ütles pressikonve- valuuta tähis EEK Kütused Rotterdami sadamates Dkeskpangad tõstsid intres- rentsil, et rahapoliitika tegijad (CIF) se. Aktsiate hinnad langesid ja kaalusid istungil ka suuremat, Araabia ÜE dirham ...... AED ...... 3,32463000 USD/t konfliktide Aserbaidžaani manat .... AZN .... 13,55280000 Nafta* ...... 68,18 investorid eelistasid viia raha 0,50protsendipunktist intres- Austraalia dollar ...... AUD ...... 9,05387000 Kerge kütteõli ...... 624,25–626,25 Bulgaaria lev ...... BGN ..... 7,99989000 Masuut ...... 319-323 pakku dollaritesse. Lisaks Eu- sitõstmist. Euro ...... EUR .... 15,64660000 Bensiin...... 738–742 roopa Keskpangale tõstsid vii- Vaid üks 47 Bloombergi keskel Hiina jüaan (renminbi) .. CNY ...... 1,52314000 Diisel ...... 639,25–641,25 mase 24 tunni jooksul intresse poolt küsitletud ökonomistist Hongkongi dollar ...... HKD ..... 1,57332000 *Brenti segu Londoni rahvusvahelisel Horvaatia kuna ...... HRK ...... 2,15547000 naftabörsil (USD/barrel) ka Lõuna-Korea, Türgi ja India ootas keskpangalt intressi tõst- IMF arveldusühik ...... SDR ....18,16580000 keskpangad. mist kolme protsendini. India ruupia ...... INR ...... 0,26563100 Väärismetallid Konfliktid on kurnavad. Kuigi Indoneesia ruupia ...... IDR ...... 0,00130286 USD tr.oz “Riski vältimine on tulnud “Inimesed, kes ootasid kesk- Islandi kroon ...... ISK ...... 0,16668100 dollarile kasuks,” kirjutas UBSi pangalt 0,50 protsendipunk- konflikt ongi osa suhetest, võime Jaapani jeen ...... JPY ...... 0,10777100 Kuld ...... 614,00 Kanada dollar ...... CAD ... 10,95160000 Hõbe ...... 11,5500 valuutastrateeg Adam Myers ti võrra intressi tõusu, pet- me muuta viisi, kuidas sellesse Kasahstani tenge ...... KZT ...... 0,10199200 Plaatina ...... 1218,00 Bloombergile. “Kõrgemate int- tusid otsuses,” ütles Société Korea won ...... KRW ..... 0,01287810 Pallaadium ...... 327,00 suhtuda ja sellega toime Kõrgõzstani somm ...... KGS ..... 0,30133900 1 tr.oz=31,105 g resside väljavaade üle maail- Générale’i valuutastrateeg Londoni fiksingud tulla. Seminaril pakume Küprose nael ...... CYP .... 27,21730000 ma on pannud inimesi aktsiaid Niels Christensen. Leedu litt ...... LTL ...... 4,53157000 müüma ja arenevatelt turgu- Tulevikutehingute näol hin- ideid, kuidas konflikte Läti latt ...... LVL ..... 22,47980000 Värvilised metallid Malta liir ...... MTL .... 36,44810000 7. juuni seisuga delt lahkuma.” davad kauplejad 82 protsenti tulemusrikkalt lahendada. Moldova leu ...... MDL ..... 0,91503700 Euro langes eile õhtupooli- tõenäosuseks, et USA keskpank ühik ost müük Modereerib Äripäeva reklaami- Norra kroon ...... NOK ..... 2,00796000 Alumiinium ....USD/t ...... 2480,5 2481,0 kul 1,2660 dollarini, mis tegi tõstab sel kuul intressi 0,25 ja turunduskonsultatsiooni Poola zlott ...... PLN ...... 3,96256000 Nikkel ...... USD/t .....21625,0 21630,0 dollari kursiks 12,359 krooni. protsendipunkti võrra, 5,25 direktor Rootsi kroon ...... SEK ...... 1,69831000 Ethel Reier Plii ...... USD/t ...... 1015,0 1016,0 Rumeenia leu ...... RON ..... 4,44976000 Euroopa keskpank tõstis protsendini. 16. mail näitasid Tina ...... USD/t ...... 7900,0 7910,0 Singapuri dollar ...... SGD ..... 7,71507000 Tsink ...... USD/t ...... 3555,0 3560,0 baasintressi 0,25 protsendi- intressifutuurid sellise sammu Slovakkia kroon ...... SKK ...... 0,41434100 Vask ...... USD/t ...... 7425,0 7435,0 Sloveenia talaar ...... SIT ...... 0,06529090 punkti võrra, 2,75 protsendi- tõenäosuseks 38 protsenti. Suurbritannia nael ...... GBP ... 22,70270000 ni. Keskpanga juht Jean-Clau- Romet Kreek Šveitsi frank ...... CHF .... 10,02090000 Kohv Taani kroon ...... DKK ...... 2,09763000 7. juuni seisuga Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Taiwani dollar ...... TWD ..... 0,37909500 Arabica (USc)/LB ...... 96,50 Tšehhi kroon ...... CZK ...... 0,55527400 Robusta (USD/t) ...... 1150,00 Nordea Pank EEK, EUR, % päevasaldolt Türgi liir ...... TRY ...... 7,85987000 1 LB = 453,59 g klient hõbeklient kuldklient Ukraina grivna ...... UAH ..... 2,43734000 LIFFE, CSCE arvelduskonto, eraisikud Ungari forint ...... HUF ...... 0,05951810 kuni 50 000 EEK ...... 0,15 ...... 0,30 ...... 0,60 USA dollar ...... USD ... 12,21100000 Suhkur 50 000–250 000 EEK ...... 0,25 ...... 0,50 ...... 1,00 Uus-Meremaa dollar ..... NZD ...... 7,66669000 üle 250 000 EEK ...... 0,45 ...... 0,85 ...... 1,70 Valgevene uus rubla ..... BYR ...... 0,00569478 valge suhkur(USD/t) ...... 444,50 reservhoius, eraisikud Venemaa rubla ...... RUB ...... 0,45489300 toorsuhkur (USc/LB) ...... 15,05 kuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR ...... 2,15 ...... 2,45 ...... 2,75 LIFFE, CSCE 50 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR ...... 2,25 ...... 2,55 ...... 2,85 Kuld (EEK/oz) ...... XAU 7614,19000000 Allikas: Bloomberg üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR ...... 2,35 ...... 2,65 ...... 2,95

Allikas: pangad Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu minimaalne tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa Sampo Pank ...... 0,25 ...... 0,25** ...... - ...... 2,15 ...... 2,30 ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,55 ...... 2,65 ...... 2,65 ...... 1000/5000(4) Sampo Pank(3) ...... 0,30 ...... - ...... 2,25 ...... 2,35 ...... 2,40 ...... 2,50 ...... 2,60 ...... 2,75 ...... 2,75 ...... 1000/5000(4) Krediidipank ...... 0,30 ...... - ...... 2,40 ...... 2,45 ...... 2,50 ...... 2,65 ...... 2,85 ...... 3,10 ...... 3,25 ...... 1000/3000(4) SEB Eesti Ühispank ...... 0,20 ...... 0,25 ...... 2,30 ...... 2,33 ...... 2,36 ...... 2,45 ...... 2,55 ...... 2,75 ...... 2,78 ...... 2000* Hansapank ...... 0,20 ...... - ...... - ...... 2,25 ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,65 ...... 2,65 ...... 3000 Tallinna Äripank ...... 0,20 ...... 2,35 ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,65 ...... 2,75 ...... 2,85 ...... 2,85 ...... 1000 Tallinna Äripank(3) ...... 0,20 ...... 2,65 ...... 2,80 ...... 2,85 ...... 3,00 ...... 3,15 ...... 3,25 ...... 3,25 ...... 100 000 Nordea Pank ...... kuni 1,70 (vt arvelduskonto ja reservhoiuse tabel ülal) ...... 2,38 ...... 2,40 ...... 2,45 ...... 2,65 ...... 2,80 ...... 3,00 ...... 5000 Parex Pank ...... 2,00 ...... 2,55 ...... 2,65 ...... 2,75 ...... 2,80 ...... 2,90 ...... 3,00 ...... 3,35 ...... 10 000 SBM Pank ...... 0,25 ...... 0,30 ...... 2,70 ...... 2,85 ...... 2,90 ...... 3,05 ...... 3,20 ...... 3,35 ...... 3,50 ...... 5000 BIG(5) ...... - ...... - ...... - ...... - ...... - ...... - ...... - ...... 3,60 ...... 3,80 ...... 5000 BIG(5) ...... - ...... - ...... - ...... - ...... - ...... - ...... - ...... 3,65 ...... 3,85 ...... 100000 tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank ...... 4,70 ...... 4,75 ...... 4,80 ...... 4,95 ...... 5,00 ...... 5,10 ...... 2,25 ...... 2,35 ...... 2,40 ...... 2,50 ...... 2,60 ...... 2,75 Krediidipank ...... 4,75 ...... 4,80 ...... 4,85 ...... 5,00 ...... 5,10 ...... 5,20 100/200 (4) USD .....2,40 ...... 2,45 ...... 2,50 ...... 2,65 ...... 2,85 ...... 3,10 .....100/200 (4) EUR SEB Eesti Ühispank ...... 4,60 ...... 4,65 ...... 4,70 ...... 4,85 ...... 4,91 ...... 4,97 ...... 200 USD ...... 2,30 ...... 2,33 ...... 2,36 ...... 2,45 ...... 2,55 ...... 2,75 ...... 200 EUR Hansapank ...... - ...... - ...... 4,60 ...... 4,75 ...... 4,82 ...... 4,95 ...... 231 USD ...... - ...... - ...... 2,25 ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,65 ...... 192 EUR Tallinna Äripank ...... 4,60 ...... 4,65 ...... 4,75 ...... 4,85 ...... 4,95 ...... 5,05 ...... 100 USD ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,50 ...... 2,60 ...... 2,70 ...... 2,85 ...... 65 EUR Nordea Pank ...... 4,79 ...... 4,86 ...... 4,92 ...... 5,01 ...... 5,07 ...... 5,10 ...... 300 USD ...... 2,38 ...... 2,40 ...... 2,45 ...... 2,65 ...... 2,80 ...... 3,00 ...... 320 EUR Parex Pank ...... 4,40 ...... 4,45 ...... 4,50 ...... 4,75 ...... 4,85 ...... 5,00 ...... 780 USD ...... 2,55 ...... 2,65 ...... 2,75 ...... 2,80 ...... 2,90 ...... 3,00 ...... 640 EUR Konflikt kui SBM Pank ...... 4,65 ...... 4,70 ...... 4,80 ...... 4,90 ...... 5,00 ...... 5,10 ...... 500 USD ...... 2,70 ...... 2,85 ...... 2,90 ...... 3,20 ...... 2,80 ...... 3,35 ...... 350 EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpanganduse klientidele (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus loodusnähtus Meeskonnakoolituse Põhivaluutade kursid 08.06. konsultant Ülo Vihma USD EUR SEK ost müük ost müük ost müük Arukad vastasseisu ÜLEKANNE Parex Pank ...... 12,3061 ..... 12,3926 ...... 15,6466 ...... 15,6466 ...... 1,6920 ...... 1,7022 lahendused Politseiameti Järgmine vanemspetsialist-psühholoog Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 08.06. Helle Niit • Välispindade krohvitööd RUB LTL LVL OMA • Erinevad fassaadikatted ost müük ost müük ost müük Konfliktis ÜLEKANNE • Looduslikud ehitusmaterjalid Parex Pank ...... 0,4554 ...... 0,4599 ...... 4,5180 ...... 4,5452 ....22,4120 .....22,5470 kahe tule vahel Tallinna Trammi- ja Trollibussi- • Aiatehnika – muruniitjad, Allikas: pangad, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad MAJA koondise personalijuht Tiiu Sirts trimmerid, hekilõikurid Forward ilmub • Puitpindade kaitse -tehingute kursid Eesti pankades 08.06. Loominguline USD EUR SEK • Traditsioonilised katusekatted ost müük ost müük ost müük lähenemine 5. juulil • Väikeehitised aias, Nordea Pank arusaamatusele spot ...... 13,0287 .. 13,0316 ...... 15,6455 ...... 15,6475 .....1,6600 ...... 1,6614 grillimiskohad, varjualused 1 nädal ...... 13,0225 .. 13,0261 ...... 15,6447 ...... 15,6476 .....1,6602 ...... 1,6617 Eesti Entsüklopeediakirjastuse 1 kuu ...... 13,0063 .. 13,0122 ...... 15,6443 ...... 15,6500 .....1,6611 ...... 1,6629 juhatuse esimees Hardo Aasmäe • Veesilmad aias 3 kuud ...... 12,9617 .. 12,9726 ...... 15,6436 ...... 15,6556 .....1,6625 ...... 1,6650 6 kuud ...... 12,8937 .. 12,9136 ...... 15,6411 ...... 15,6646 .....1,6641 ...... 1,6679 • Aiavalgustus 9 kuud ...... 12,8328 .. 12,8607 ...... 15,6424 ...... 15,6764 .....1,6656 ...... 1,6706 12 kuud ...... 12,7809 .. 12,8103 ...... 15,6416 ...... 15,6864 .....1,6673 ...... 1,6726 • Välikaminad Kontaktandmed SEB Eesti Ühispank – Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 Hansapank – Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0310, faks 631 0410 Eesti Krediidipank – Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 Seminari hind kuni 12.06.2006 2160 Reklaami tellimine 15. juunini Tallinna Äripank – Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 Nordea Pank – Hobujaama 4, Tallinn 10151 tel 628 3300, faks 628 3201 krooni (km-ga 2548,80 krooni). Hiljem e-post: [email protected], www.nordea.ee registreerujatele 2700 krooni (km-ga 3186 Sampo Pank – Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], www.sampo.ee krooni). Mitme osaleja registreerumisel ühest SBM Pank – Pärnu mnt 12, Tallinn 10158 tel 680 2500, faks 680 2501 maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. Projektijuht Gert Laasme Parex Pank – Rootsikrantsi 2, Tallinn 10119 tel 611 0200, faks 611 0244, e-post: [email protected] tel 667 0176, faks 667 0200, [email protected] Balti Investeeringute Grupi Pank – Rüütli 23, Tartu 51006 tel 668 1888, faks 737 7581, Lisainfo www.aripaev.ee/seminar e-post: [email protected], www.hoius.big.ee telefonil 6670 237 Kersti Leppiksaar 2 ÄRIPÄEV SAAREMAAL 24 Äripäev 9. juuni 2006 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected] Edukuse tõid head koostööpartnerid

Saarte Investeering OÜ E-Profiil. Libliku iseloomus- ESIKOHT omanik Tullio Libliku tuse põhjal on see väga hu- vitav ettevõte, mis toodab Saarte Investeering OÜ sõnul tugineb nende raskemetallkonstruktsioo- Asutatud: 2001 edukus tublidele ja pro- ne. Eelmise aasta käive oli Asukoht: Kuressaare fessionaalsetele koos- 68 miljonit krooni ja selle aas- Tegevusala: ta plaan on 88 miljonit. Too- kinnisvaraarendus, tööpartneritele. detavad konstruktsioonid on juhtimisalased Ardo Kalda enamjaolt naftapuurtornide konsultatsioonid [email protected] tõsteseadmed ehk kraana- Tegevjuht: Tullio Liblik Oma koostööpartnerite va- nokad. Omanikud: likutega ollakse ülimalt rahul. Eesti siseturu vajadustele Tullio Liblik 100% Praegu on Saarte Investeerin- see firma suunatud pole, kuna Töötajaid 2005: 3 gul kolm peatöövõtjat. Neist siin on nõudlus nii suurte me- Käive 2005: 79,3 mln kr ühega on juba pikaajalisem tallkonstruktsioonide järgi suh- Kasum 2005: koostöö, kuid kaks on sellest teliselt väike. 26,5 mln kr aastast uued. Juhuste kokkulangemise Et Eesti on väike, siis neist, tõttu üle-eelmisel aastal väga Allikas: Äripäev kes on korrektsed, ausad ja töö- suuri käibe- ja kasuminumb- kad, on ju ikka kuulda ja nende reid ei tulnud ja sestap ei oldud kuulduste põhjal valitakse en- ka TOPi esikolmikus. Küll oldi dale ka koostööpartnerid. seal kaks aastat tagasi. Tänavu ” Me oleme ost- Saarte Investeering OÜ ootab Tullio Liblik käibeks juba nud mitme firma omaniku Tullio Libliku kinni- 100 miljonit krooni. aktsiaid, mis tänase tusel tegeleb ettevõte kinnisva- Tallinnas on Saarte In- seisuga on meie firma ra, konsultatsioonide ja inves- vesteering OÜ-l hetkel poo- tütarettevõtted. teerimisega: “Me oleme ostnud leli kaks korterelamut, Pär- Tullio Liblik, Saarte Investee- mitme firma aktsiaid, mis täna- nus on kaheksa ja Kuressaa- ring OÜ omanik se seisuga on meie firma tütar- res on neli. ettevõtted.” Ettevõte ise alustas küll Saa- Praegu on raskuspunkt kin- remaal, kuid eelpoolnimeta- Saarte Investeering OÜ nisvaral, kuid tulevikus on tud korterelamute asukohtade juht Tullio Liblik oma järje- soov tütarettevõtete juhtimi- järgi on näha, et mastaabid on kordsel Tallinna objektil. sega tegeleda. Eelmise aasta praegu objektide suhtes mand- lõpus omandati osalus firmas ri kasuks. Foto: Julia-Maria Linna

Saaremaa ettevõtete TOP

koht firma nimi tegevusvaldkond tegevjuht müügitulu kasum enne punkti- koht 2004 2005 tuh kr makse 2005 tuh kr summa 1. Saarte Investeering OÜ kinnisvara, konsultatsioonid Tullio Liblik 79 288 26 505 18 60. 2. Saare Kinnisvara OÜ kinnisvara Toomas Tarus 17 392 26 967 37 8. 3. Kuressaare Ehitus AS ehitus Tõnu Toompuu 130 038 8 000 46 36. 4. EBC Ehitus AS ehitus Ago Arge 50 625 3 795 54 5. Duschy Marketing AS jae- ja hulgikaubandus Nils Erland Larsson 19 108 2 185 71 17. 6. Baltic Workboats AS laevaehitus Margus Vanaselja 31 181 4 154 74 7. 7. Primus PR OÜ ehitus Priit Riim 220 915 4 254 79 39. 8. Kuressaare Sanatoorium AS majutus, taastusravi Toivo Ast 91 727 10 789 88 3. 9. Veemaailm Inc OÜ keskkonnaehitus Margus Õunpuu 86 718 1 935 92 10. Kalla Mööbel OÜ tellimusmööbli valmistamine Robert Pajussaar 14 629 1 855 95 21. 11. Oilex OÜ vedelkütuse jaemüük Tarmo Ratas 65 382 3 002 108 12. Saare Erek AS ehitus Tarmo Sink 29 689 920 118 13. Niines OÜ jae- ja hulgikaubandus Aare Pärn 6 788 1 866 120 18. 14. Merinvest OÜ kummidetailide tootmine Enn Meri 88 387 4 568 121 1. 15. Kärla Põllumajandusühistu TÜH veise- ja piimakarjakasvatus Ülar Tänak 15 041 1 587 128 16. Saare Agrovaru AS jaekaubandus Einu Rüütel 40 492 2 445 130 19. 17. Sarbuss AS reisijate vedu, autorent, kaubavedu Kalle Tuisk 15 594 950 132 13. 18. Saare Gaas AS jaekaubandus, transport Agu Ool 14 100 1 402 137 12. 19. Kehte OÜ ehitus Kulder Traumann 6 672 521 140 63. 20. Kingamaja OÜ jalatsite tootmine Jaakko Kivelä 7 573 830 140 10. 21. Asfako OÜ teedeehitus, omanikujärelevalve Viktor Proos 7 131 568 143 46. 22. SIVA Invest OÜ toitlustus Aarne Mustis 9 324 1 417 145 16. 23. Saaremaa Tarbijate Ühistu jaekaubandus Peeter Kilumets 435 485 3 179 151 23. 24. Mauriks AS jaekaubandus Aadu Grepp 16 712 587 152 37. 25. Ehitusmees OÜ jae- ja hulgikaubandus Igor Leemet 25 959 1 326 152 9. 26. Saare Martex OÜ kummikaupade tootmine Sirje Suuster 6 885 472 159 26. 27. Saarte Liinid AS reisijate vedu laevadega, sadamateenused Ants Tammleht 39 098 5 725 160 5. 28. Sporrong Eesti OÜ metalltoodete valmistamine Hendrik Karlson 12 868 474 161 50. 29. Prikem Color OÜ kaubandus Kalle Truu 7 237 319 164 44. 30. Karja Pagariäri OÜ toiduainetööstus Aivo Kanemägi 12 456 910 165 14. 31. Lemet OÜ autotransporditeenused Igor Leemet 15 164 603 171 22. 32. Saaremaa Raadio OÜ kirjastus Priit Rauniste 12 007 1 012 173 30. 33. Duschy AS tootmine Nils Erland Larsson 54 268 3 297 182 28. 34. Ensert OÜ hulgikaubandus Märt Käesel 22 606 188 184 40. 35. Warma Auto OÜ kaubandus, teenused Igor Leemet 11 413 286 189 31. 36. Kuressaare Soojus AS ehitus, soojuse tootmine Paul Leemet 33 302 1 046 189 33. 37. Siimu Auto AS transport Ossi-Olavi Rantanen 17 760 437 189 38. Kuressaare Autoteenindus AS autod, kaubandus, teenused Margus Mägi 16 846 424 203 43. 39. Kellamäe OÜ jaekaubandus Marje Kelder 14 772 236 209 41. 40. Makros AS jaekaubandus Meelis Kangur 85 271 251 214 54. 41. Ops-Trans OÜ transport Udo Laht 4 238 413 215 34. 42. Lääne Ehitus OÜ ehitus Rein Kallas 9 843 163 216 43. EQ Computer OÜ infotehnoloogia, jaekaubandus Egon Kaljulaid 6 233 214 216 44. Tridensi Kuressaare Kaubalao OÜ hulgikaubandus Rain Riim 16 738 161 224 47. 45. Nasva Pagar AS toiduainetööstus Tiia Rand 4 337 ei avalda 230 46. Vätta Puit OÜ puidu töötlemine Rait Saar 5 771 153 232 55. 47. Saare Frydendahl OÜ kalapüüniste valmistamine Vallo Heina 30 654 4 233 35. 48. Träx OÜ jae- ja hulgikaubandus Rain Traumann 6 556 159 237 49. 49. Karukell AS ehitus, renoveerimine, restaureerimine Silja Pauts 10 141 –1 255 50. Adniel AS õmblustööstus Kaljo Rahnik 11 426 –219 262 32. 51. Eikla Agro OÜ veise- ja piimakarjakasvatus Ülar Tänak 6 370 –785 269 52. Kuressaare Veevärk AS vee- ja kanalisatsiooniteenused Illar Noot 18 446 –1 393 276 52. Äripäev2 9. juuni 2006 25

küsitlus

Millised on teie maakonna ettevõtlust soodustavad tegurid?

Konkreetseid soodustavaid • Telefonimüük 651 1222 • tegureid on maakonna kohta raske välja tuua, pigem on te- • Kalevi põik 1, 93815 Kuressaare • gu erinevate majandusarengut mõjutavate faktorite õnnestu- nud koosmõjuga. • Tel 453 1555 • Saare maakonnal on Eesti mõistes ajalooliselt väljakuju- • www.wuerth.ee • nenud infrastruktuur. Enamik nõukogudeaegseid tootmiset- tevõtteid on edukalt reorgani- seeritud, toodang on kaasajas- tatud (kivimite, turba ja puidu Saare Kinnisvara OÜ juht Toomas Tarus demonstreeri- töötlemine, ehitusmaterjalide mas just omandatud endise Saare EPT territooriumit. tootmine) ja turustamine suu- Foto: Veiko TõkmanEttevõtluse arengut pärsib püsiühenduse puudumine natud uutele turgudele (toidu- aine- ja kalatööstus).
Kui Saaremaa TOPist võis nagu mujaltki maa- Tootmismahtude vähene- kondadest esikohtadelt leida ühel või teisel moel PARIM GASELL – mine põllumajanduses ja ka- Sel aastal käivitub Saare kinnisvaraga seotud ettevõtted, siis gasellide ni- AUTOMÜÜJA landuses on kompenseeritud mistu on tegevusaladelt märksa kirjum.
Saaremaa kiiresti arenevate firmade TOP kasvuga muudes traditsiooni- Kinnisvara suurim projekt Maakonna gasellide TOPi tippu jõudnud listes ja uutes tööstusharudes Warma Auto OÜ tegeleb autode müügi ja nen- Warma Auto OÜ (paadiehitus, elektroonika- de hooldusega. kaubandus, teenused tööstus, kummi, plasti ja me- Saare Kinnisvaral on TEINE KOHT Firma juht Igor Leemet usub, et Saaremaal Saare Foods OÜ talli töötlemine). peab autosid müüv ettevõte müüma ja hoolda- tootmine käsil firma jaoks seni- Saare Kinnisvara OÜ Villu Vatsfeld, Saarte Liinid AS ma rohkem kui ühte marki, sest siis saab ka lä- Lehe Elamud OÜ ni suurim projekt, mil- Asutatud: 1995 bimüügist rääkida. kinnisvara, vahendustegevus
Sadamaehitus, kinnisvara leks on umbes 7 hek- Asukoht: Kuressaare Praegu saarele ehitatav Audi keskus on oma- Sarbuss AS ehitus, majanduse üldine kasv, tari suuruse, endise Tegevusala: kinnisvara ette fenomen, sest keegi pole seal varem ühe sõitjate vedu, transport turismi kasv, omavalitsuste arendamine, margiga esindatud olnud. Kingamaja OÜ haldussuutlikkuse tõus. Saare EPT territooriu- vahendamine, Autode müüki ja hooldust merega piiratus tootmine Veemaailm Inc OÜ mi ala arendamine Ku- haldamine Leemeti arvates suisa soodustab, sest tegemist HM Grupp Saare OÜ ressaare kesklinnas. Tegevjuht: Toomas on omaette suletud ühiskonnaga, kust sa välja ei jaekaubandus
Turismi vallas on selle aas- Tarus saa, seepärast pead oma autot ikkagi kohapeal Ores Ehitus OÜ ta sündmus nr 1 kindlasti Saa- Ardo Kalda Omanikud: Rein remontima. Samas nendib mees, et majanduse ehitus remaa süvasadama avamine. [email protected] Tallermo 50%, Toomas ja ettevõtluse üldisemat arengut püsiühenduse Merinvest OÜ Lennuliikluse kiire areng, uute Keskuse suuremateks an- Tarus 25%, Kalle puudumine mandriga siiski segab. tootmine liinide avamine. kurrentnikeks saavad hü- Sarnet 25% Saare Foods OÜ juht Meelis Lonni hinnan- EQ Computer OÜ SIVA Invest OÜ permarket ja ehitusmarket, Töötajaid 2005: 7 gul pärsib püsiühenduse puudumine mais- infotehnoloogia mis võtavad enda alla ligi Käive 2005: 17,4 mln kr maaga tugevalt saare ettevõtluse arengut. Eri- Karja OÜ
Tuntus turismipiirkonnana. poole 16 000–17 000 ruut- Kasum 2005: ti saab kehvast ühendatusest aru talvel, kui pä- põllumajandus Omavalitsuste ettevõtlust soo- meetrisest keskusest. Saare 26,9 mln kr rast kella üheksat õhtul maismaale kuidagi ei Allikas: Äripäev siv poliitika. Ettevõtlike ini- kinnisvara juht ja üks oma- Allikas: Äripäev saa ja kõik. meste olemasolu. nikke Toomas Tarus ütleb, Lonn nimetab end sajaprotsendiliseks silla- Kuressaare Soojus AS et uuest projektist peaks pooldajaks ja arvab, et püsiühendus tooks en- saama korralik kaubandus- Saaremaa turul tuntakse end daga kaasa ka turismi aktiviseerumise ja võõra- Gasellideks nimetatakse ettevõtteid, mis on viimastel aastatel kiirelt arenenud ja teenindus- ja vabaajakes- kodus, kuigi mandril teeniks maalasi oleks siis Saaremaal aastaringselt nagu kasvatanud oma kasumit või käivet enam kui
Takistavaks teguriks on mak- kus. Keskus peaks valmima märksa suuremat tulu. Pärnus, mitte nagu praegu, kui kooliaasta algus poole võrra. su- ja tolliameti Kuressaare 2008. aastaks, mis tähen- TOPi tõstis firma eelmi- tänavad turistidest tühjaks pühib. Äripäev büroo tegevus, mistõttu meie dab seda, et lammutamise sel aastal eelkõige mitmete kontsern kavatseb registreeri- ja ehitusega alustatakse õi- kinnistute, sealhulgas Saare da kõik Saaremaaga seotud et- ge pea. Endise EPT territoo- Selveri kinnistu müük, mis tevõtted ümber teistesse regist- riumi üks nurgake on küll on ka Saare Kinnisvara OÜ ripiirkondadesse. varem müüdud sinna juba senini üks suurematest aren- Oilex OÜ kerkivale Audi keskusele. dusprojektidest. Olulisimaks Muidu äripindadega tege- projektiks firma ajaloos peab
Turismi arendamine, süvasa- lev firma on maatükke soe- Tarus Kuressaare keskvälja- dama valmimine, spaade kü- tanud ka valmiva golfikes- kul paikneva Ferrumi ärikes- lastatavuse suurenemine, ka kuse territooriumile ja sin- kuse rajamist. mereturismi arendamine. Sil- na tulevad esimesed eramu- Hoone ehitusel on selle Eesti on väike. Paljud ettevõtted näevad la vajalikkus mandri ja Muhu- projektid. välimus viidud harmoonias- kurja vaeva, et oma toodangut välisturgudel maa vahel. Et mitte ennast killustada, se kogu Kuressaare kesklin- müüa. Ensert OÜ on firma jäänud Saaremaa- na olemusega ja sobib sinna Koos saartega ei olegi Eesti nii väike - keskseks. Tarus nimetab, et väga hästi. liidame saarlased, muhulased ja hiidlased, kokku ligi 60 000 elanikku, ja juurde veel saarte külastajaid kui palju! MAAKONNA TOPI METOODIKA Võimalus tabada
Maakonna ettevõtete TOPi majandusnäitajatega. Arvutustes tootlikkuse aastal 2005. pääsemiseks peab ettevõtte osalesid kõik ettevõtted, kes Iga näitaja põhjal reastatakse kaks saart ühe hoobiga. registreerimisaadress või saatsid TOPi koostamiseks ettevõtted edetabelitesse, tootmine/tegevus asuma vajalikud finantsnäitajad. iga koht järjestuses annab Soodsalt! vastavas maakonnas. kohale vastava arvu punkte. Samuti peab ettevõte olema
Koond-TOPis näidatakse ära Kuue tabeli punktid liidetakse. tegutsenud kahel järjestikusel 50 parima ettevõtte andmed, Võidab kõige vähem punkte täismajandusaastal. kõigi TOPis osalejate andmed kogunud ettevõte. leiab üldandmete tabelist
2005. aasta TOPi Äripäeva kodulehelt. trükiarv trükiarv koostamiseks tellis Äripäev 2700 8500 justiitsministeeriumi
Ettevõtted seatakse pingeritta registrikeskusest 2004. kuue näitaja põhjal. Arvutamise aasta majandustulemuste aluseks võtame 2005. aasta Kogu edetabel põhjal maakonna 150 käibelt müügitulu, müügitulu kasvu ning firmade üld- ja suurima ettevõtte andmed. võrreldes aasta maksueelse finantsandmed Äripäeva Andmed saadeti ettevõtetele kasumi, kasumi kasvu võrreldes trükiarv 12 200 kontrollimiseks ja paluti 2004. aastaga, rentaabluse kodulehel Täisvärviline! neid täiendada 2005. aasta aastal 2005 ja omakapitali www.aripaev.ee 26 Äripäev2 Äripäev Saaremaal 9. juuni 2006 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected]

Saaremaa Peeter Laum: kui ütled Saaremaa, TOP 2004. a

2004. aasta TOPi siis lööb silme ette paadiehitus võitis autoosade Saare Paat ASi juhata- tootja ja Peeter Laumi kinnitu-
2004. aasta Saaremaa TOPi võitis üsna pikalt Merinvest sel peavad nad Saare- OÜ. Tänavu on sama firma maal olema ja mandrile taandunud 14. kohale. kolida ei saa, sest siis Merinvest OÜ tegeleb au- todele membraanide ja O-rõn- kaoks firmalt Saare- gaste tootmisega. Firma juht ja maale omane paadiehi- enamusomanik Enn Meri rää- tuse taust. kis eelmisel aastal Äripäeva- le, et firma toodab aastas 150 Ardo Kalda miljonit O-rõngast ja 19 miljo- [email protected] nit membraani. 2004. aastal Kui suur on huvi selle vastu, oli Merinvestil 159 töötajat ja et paadid on just Saaremaal ettevõtte juhi sõnul peaks et- tehtud? tevõte kasvama 250 töötaja- ni. Töötajaid on juurde võetud Me oleme võtnud oma too- ja 2005. aastal oli neid seal ju- dangu sihtpunktiks põhiliselt ba 190. Eelmisel aastal rääkis Soome. Kui seal mainid sõna Enn Meri: “Keskmise suuruse- “Saaremaa”, siis löövadki ini- ga ettevõtete hulka kuulumise mestele silme ette paadiehi- põhimõte on end õigustanud. tustraditsioonid. Paadimeistri- Oleme suutnud haldusaparaa- te töökojad on alati olnud ran- di väikese hoida, see koosneb nikualal või saartel. Kui ma üt- kuuest inimesest, lisaks labor. leks, et ma olen Lõuna-Eestist, Niisugune töökorraldus ongi siis kindlasti küsitaks, et mida üsna optimaalne.” sa seal teed ja kust sa oma ko- 2004. aastal teise koha saa- gemused said. nud RK Trans OÜ juht Ivar Sau Päris iga mees vist paadiehi- selgitas eelmisel aastal Äripäe- tajaks ei kõlba? vale, et firma on küll registree- ritud Saaremaal, kuid tegut- Algharidusega inimest me Saare Paat ASi juhataja Peeter Laumi sõnul puhtalt puupaatide tegemisega end ära ei elata ja sestap tuli hakata valmis- setakse peaasjalikult ikka Vil- ikka tööle ei ole võtnud. So- tama ka plastikpaate ja -jahte. Foto: Veiko Tõkman jandis. bivate inimeste väljaselektee- Põhjuseks nimetas Sau seda, rimine toimub aga katseaja et Viljandi on logistiliselt väga jooksul. dada firmade kulusid, kes pea- sialist tuua, kes teeb seda tööd mal, et tule, paneme püsti siin- ke Eesti kapitalil põhinev fir- hea koht, sest sealt ulatab vä- Kui võtame inimese näi- vad võtma tänavalt mehe ja te- efektiivsemalt. või sealpool Eestis samasuguse ma, mis tegeleb oma brändi ga hästi erinevatesse Eesti lin- teks puusepaks, siis paneme ta da katsetama. Ehitussektor pole teilt tööli- tööstuse ja kaovad ära trans- edasiarendamisega. nadesse ja ka Lätisse. Ettevõte meistri käe alla tööle ja meil on Seda te ei karda, et konku- si ärameelitanud? pordikulud. Oma tootega on ka palju ise on spetsialiseerunud jõu- info olemas, mida ta oskab kuu rendid need lõpetajad enda Kui ma mujale lähen, siis ma muresid ehk seda peab suutma sööda ja vilja vedamisele, mille aja pärast, mida kahe kuu pä- juurde meelitavad? On ikka. Meie oleme töö oma traditsioonidest ju rääkida müüa. Samas on allhangetega tarbeks on ostetud lausa spet- rast jne. Paljud saavad ise aru, aastaringselt stabiilseks saa- ei saa. Koostööd vallaga eriti tegelemine ka selline, et seal siaalsed autod. et nemad ikka ei sobi paadi- Oht on olemas ja ametikoo- nud, kuid ehituses nii ei ole ja pole ja töölised käivad siia ik- üks päev sul on tööd ja teine Kolmanda koha sai mullu AS ehitajaks. lile me lõplikku panust töö- selle sektori kevadpaanika viib ka väga kaugelt. Meie oleme päev ei ole ja sa sõltud kellest- Kuressaare Sanatoorium. Fir- Õnneks oleme jõudnud sel- jõu suhtes polegi teinud. Alati siit töölisi ära. oma põhilise abi ja toe saanud ki teisest. ma juht rääkis Äripäevale, et leni, et Kuressaare ametikoo- oleme valmis otsima töölisi ka Kui soodne on tootmine Ettevõtluse ja Arenduse Siht- Meie suund on, et oma too- erinevalt möödunud aegadest, list tulevad kevadel 2007 esi- mujalt. Uus samm oleks tööli- Saaremaal ja kui palju soo- asutusest. tega on kasumimarginaal suu- kus sanatooriumites oli väga mesed lõpetajad paadiehitu- si Soomest siia tuua. Kohati me dustab seda kohalik omava- Tänu nende abile oleme saa- rem ja seda tuleb edasi viia. karm kord, püütakse pakkuda se erialalt. oleme seda tegema pidanudki, litsus? nud oma tootearenduse üsna Omapäi oleks toote turus- erinevaid atraktsioone, et kü- Miks ma seda ajasin, et selli- sest mõnede paatide ehitamise heale tasemele viia. Siiani ole- tamine raske ja selleks on ka lastajal oleks võimalikult pal- ne kursus seal oleks? Et vähen- juures on vaja Soomest spet- On olnud jutuajamisi tee- me paadiehituse sektoris ainu- EASi abi vaja. ju tegevust. Äripäev Tõnu Toompuu elutöö on lõpuks vilja kandma hakanud
AS Kuressaare Ehitus on juba kuid firma jääb objekte hal- ligi 15 aasta vanune firma. Fir- dama. Toompuu sõnul Saare- KOLMAS KOHT ma juht Tõnu Toompuu räägib, maal magusaid krunte enam AS Kuressaare Ehitus et alati ei ole kõik läinud nii li- palju alles pole ja nende hin- Asutatud: 1992 bedalt, kui juhid tahtnud oleks, nad on Kuressaares meele- Asukoht: Kuressaare ja kaks korda on ka päris põh- tult kõrged. Mees ennustab, et Tegevusala: üldehitus, jast läbi käidud. järgmise paari aasta jooksul sanitaartehnilised ja Mehe sõnul on ükskord ol- tuleb linna peaaegu 500 uut ventilatsioonitööd; Äripäev nud ka selline tunne, et lihtsam korterit juurde ehk Kuressaa- ehitustööriistade olnuks sellel firmal minna lasta re uputatakse korteritega üle. laenutus ja uus teha, kuid tänu sellele, et Toompuu sõnul on nende fir- Tegevjuht: tegu on siiski elutööga, sai põh- ma arendusprojektide trum- Tõnu Toompuu jast välja rabeletud. biks see, et müüakse asukoh- Omanikud: Tõnu tänab Tänavu on Tallinna tehtud ta, sest krundid asuvad pargi, Toompuu 37%, T.T. Saaremaa arengukonverentsil tütarfirma OÜ BauEst, mida ju- mere ja spaade lähedal. Asset OÜ 26%, Neeme hivad Tõnu Toompuu õepojad. Tõnu Toompuu nendib, et Truumees 24% osalejaid, esinejaid ja Mehe sooviks on anda noorte- viimase pooleteise aasta jook- Töötajaid 2005: 56 le meestele võimalus end tões- sul, kui on käinud suur ehi- Käive 2005: koostööpartnereid! tada, sest iseendal on mandril tusbuum, pole firmal olnud 130 milj olevate objektidega tegelemi- just tööd raske leida, kuid tei- Kasum 2005: 8 milj sest juba väsimus kallal. ne asi on leida töökäsi, kes töö Allikas: Äripäev Eelmisel aastal tehti Ku- ära teeks. Kaadri voolavus po- ressaarde ühe maja näol esi- le olnud siiski suur, vähesed mene kinnisvaraarenduspro- mehed on välismaale tööle läi- jekt, selle aasta sügisel tehak- nud. Toompuu nimetab, et nad AS Kuressaare Ehitus juht se arendusprojektina teine- on suutnud palgad heal tasemel Tõnu Toompuu sõnul neilt gi kortermaja. Praegu tehak- hoida ja ehitajad pole pidanud palju ehitajaid lahkunud se kõik projektid müügiks, mujale minema. Ardo Kalda pole. Foto: Julia-Maria Linna KODU Äripäev2 27 toimetaja Teet Reier, tel 667 0109, e-post [email protected] 9. juuni 2006

küsitlus TÄNANE TAPEET VÕIMUTSEB SEINAS Kas eelistate seinas tapeeti
tänapäevased moodsad või värvi ja miks? tapeedid on:

enamjaolt paberist Tapeedipanek suurte julgete mustritega sobilikud kaunistama üht võtab liialt palju seina neljast mõnikord reljeefse aega ja vaeva pinnaga julgetes ja vahel ebaharilikes värvitoonides Heiki Laur Estonian Holidays ASi äärmiselt fantaasiarikkad peadirektor mõnikord vanaaegse või retroliku väljanägemisega hõlpsasti kombineeritavad ühevärvilise tapeediga ma kodus olen üldjuhul hinnaklassis Oseinas eelistanud tapee- 400–4000 kr rull dile pigem värvi, kuna tapee- ca diga on ikka palju rohkem te- Allikas: Äripäev gemist. Selle panek võtab alati oma- jagu aega ja vaeva ning ma liht- salt ei viitsi sellega eriti jänna- ta, pole sellist püsivust ega ae- Sisustussalongi Muster gagi. tootejuht Leena Sinisalu Värviga läheb aga asi tun- tutvustab kataloogi, kus üht duvalt lihtsamalt ja tulemuse- mustrit saab valida erine- ni jõuab samuti hulga kiiremi- vates värvikombinatsiooni- ni. Toonidest armastan aga kõi- des. Fotod: Maris Ojasuu ge enam võimalikult heledaid ja pastelseid toone. Inglismaalt tuleb Eestisse Väikses kodus palju põnevat Ülimoekas tapeet võrgutab
Sisustussalongi Muster saa- eelistan värvi bus esimesena Eestis äsja müü- gile briti firma Osborne & Little kollektsioon. Nimelt lõi firma Tiiu Vilms 1968. aastal käsitsivalmistatud Pirita Top Spa hotelli kollektsiooni, mille seast valiti personali- ja koolitusjuht helkiva kuldse mustriga nüüd välja kaheksa enimmüü- nud disaini ning anti neile tä- Erilised ja tõeliselt tä- visandatud inimfiguurid, he- napäevased värvid. indlalt eelistan kodus vär- napäevased tapeedid lerohelised palmilehed rohe- “Tollal olid need erilised Kvitud seinu, sest minu väi- kaspruunil pinnal ja pitslini- oma mustri suuruse ja värvide keses elamises oleks tapeet üllatavad nii imepärase kuid meenutavate ornamenti- poolest,” sõnab kaupluse too- kui tähelepanutõmbaja liiast. mustri kui ka harjuma- dega tapeet. Üks kuldse var- tejuht Leena Sinisalu. “Hästi Seinad on kogu sisekujundu- tult kõrge hinnaga. jundiga tapeet nägi välja nagu julged mustrid. Ega kõiki sei- se raamistik, taust, kust tule- kunagi moes olnud kortsuriie, nu ei kannatagi nendega kat- vad seinapildid ja mööbel pa- Monica Raud teine nagu sädelev suuretera- ta.” 69 cm laiune rull maksab remini esile. [email protected] line krohv. 1400 krooni. Värvitud seina eelis tapeedi Omapäraseimad tapeedid Mustrid üksi ei oleks aga Inside Interior müüb ainult ees on, et värvitud seina saab leiab tõenäoliselt väiksema- midagi ilma värvide ja teks- pikkade traditsioonidega ingli- kergemini muuta üle värvides. test sisustussalongidest, mit- tuurita. “Fuksia, lilla, aqua, se firma Cole & Son toodangut Tapeetimine on juba suurem te suurtest ehituspoodidest. aniis, metallik – sellised vär- hinnaklassis 1200–4500 kroo- töö. Lisaks, värvidel on väga “Uutes majades on tavaks sei- vid on pea igas kollektsioo- ni rull. Kõige kallim on sameti- palju erinevaid toone. nad värvida, ent sageli tule- nis,” loetleb Sinisalu. Metal- se reljeefiga kollektsioon. Kui mul oleks suuremat sor- vad inimesed mõne aja pärast likutest kohtab sageli kuldset Scandinavia tapeedisalon- ti kodu, siis prooviks tapeedi ja poodi ja ostavad ikkagi tapeedi ja hõbedast, veel on populaar- gi valiku üks omapärasid on Maast laeni värvitud seinte kombinatsioo- ka,” räägib Scandinavia tapee- sed musta ja valge kombinat- kindlasti Soome vanima siia- sirguvad ni. Eksperimenteerida mulle disalongi müüja Priit Rätsep. sioonid. Vastavalt soovile võib ni tegutseva tapeedivabriku hõbedased meeldib. Peamine erinevus uute ja valida nii libeda ja läikiva, si- Pihlgren & Ritola traditsioo- kasetüved vanemate tapeetide vahel on leda ja mati, kergelt krobelise nilisel moel valmivad paber- mustal pinnal ilmselt suured ja fantaasiakül- või hoopistükkis sametise rel- tapeedid. toovad tuppa lased mustrid. Paberile trü- jeefse mustriga tapeedi vahel. Mustrid barokist modernse- Tapeet salapärast kitakse nii hiiglaslikke lilli, Metallikvärvid mängivad sei- ni on disaininud kuulsad Skan- hõngu. passib hästi barokkornamente, nas valgusega, sa- dinaavia disainerid. Kauplu- 60ndate popkuns- Suured metised ornamen- se müüja Priit Rätsepa sõnul magamistuppa tist inspireeritud did kutsuvad aga need 500–1000 krooni maks- ” mustrid taha- kujundeid, loodus- pai tegema. Vastu- vad tapeedid just müügihitt motiive kui lihtsalt vad saada suurt kaaluks kirevatele ei ole, kuna pole kuigi vastu- Taavi Aunre ebaharilikult laiu pinda, et seal siis mustritele on saa- pidavad. OÜ Boom.ee sisearhitekt triipe. “Kuhu iga- toretseda. da ka rahulikumaid Teiste seast jääb silma nes fantaasia viib,” Leena Sinisalu, Mus- ja pastelsemaid kol- ka ühe inglise tootja Today ütleb Liina Vaino ter Sisustussalongi lektsioone. Interiorsi mõisastiilis tapeetide sisustussalongist tootejuht Tihti saab üht di- sari, ca 800 krooni rull. ulle meeldib tapeedi ja Inside Interior. saini valida erineva- Monica Raud Mvärvitud seinte kombi- Niisugune ta- tes värvikombinat- natsioon, kui vaadata kodu kui peet ei ole mitte ainult seina- sioonides. Samuti pakutakse tervikut. kate, vaid omamoodi kunsti- kataloogides võimukate must- Põnev tapeet paneb Kuna tapeet on oma mater- teos. “Suured mustrid tahavad rite tasakaalustuseks sobiva- proovile selle puhastaja jalilt soe, siis jätab see seinas saada suurt pinda, et seal siis tes toonides ühevärvilisi tapee-
Mis silmale ilus, võib olla aga hubasema tunde kui värvitud toretseda,” soovitab Muster Si- te või värve. “Aga paljud otsi- keeruline korras hoida. Näiteks sein. See sobib magamistuppa sustussalongi tootejuht Leena vad hoopis romantilist tapeeti sametisi mustreid ei ole võima- ja puhkenurka. Sinisalu. – kulunud roose näiteks. Kin- lik lapiga puhastada, tolmu- Värvitud sein on kõige prak- “Suure mustri puhul peab del koht on William Morrise imeja peab appi tulema ka teks- tilisem just köögis. Kuigi prae- meeles pidama, et kuna kordus loomingul,” toonitab Leena tiiltapeedi puhul. gu on tapeedivalikus olemas ei ole iga 10 cm tagant, vaid Sinisalu. “Tullakse küsima ka Tekstiiltapeeti saab osta ka palju pestavaid tapeete, on näiteks 70 cm tagant, siis võib siidtapeete, aga see on tegeli- jooksva meetriga, mille hind värvitud pinda kergem ja mu- tapeedi kadu olla kohati üsna kult viskoos.” Miks mitte algab umbes 200 kroonist. See- retum hooldada. suur,” lausub Vaino. Kõnealuste tapeetide hinna- katta vanni- vastu üha populaarsust koguv Ehkki tapeet on dekora- Väga omanäolistena jäid klass on ca 400 kuni ca 4500 toa seinad bambus naljalt plekke sisse ei tiivne ja ilus, ei tahaks sellega poeretkel silma näiteks neoon- krooni rulli eest. Seetõttu vahelduseks võta ja tapeedimüüjate kinni- liialdada. Seepärast ongi kom- roosade jalgadega flamingod oleks mõistlik paluda enne os- hoopis võluva tusel on seda väga kerge pu- bineerimine hea lahendus. hallil taustal, suured lohakalt tu koju proovimiseks näidis. tapeediga? hastada. Äripäev 28 Äripäev2 AUTO 9. juuni 2006 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected]

Volkswagen töötab Dodge’i kontsepti kallal
Automotive News Europe’i andmetel töötab Volkswagen välja väikeautot, mida haka- takse Daimler Chrysleri mar- gi Dodge’i nime all Ameeri- kas ja arvatavasti ka Euroopas müüma. Volkswageni tootmisjuht Reinhard Jung ütles Automotive News Europe’ile, et jah, tõe- Poleerimine on poolest töötatakse praegu au- pikk ja keeruline tot välja. Jungi väitel peaks uus protsess, mille prototüüp olema lihtsalt pak- võiks jätta kumine Daimler Chryslerile ja asjatundjatele. mingit kindlust selle tootmisse Foto: Andras Kralla mineku osas ei ole. Chrysleri grupi eesmärgiks on saada mu- delivalikusse väikeauto, mis Ameerika turul müüks. Daimler Chrysleri juhatuse anonüümsust palunud liige ni- metas, et Volkswageni pakku- Poleerimine paneb mine on mõeldav. Siiski nentis ta, et esmajärjekorras räägi- takse ikkagi tehnoloogiate ja- gamisest. Reinhard Jungi väitel on firmad omavahel jõudnud kok- tuhmunud auto jälle särama kuleppele selles, et Volkswa- gen Polo platvorm on liialt väi- ke ja auto peaks suurem ole- Poleerimist on vaja, et näiteks tolmune, keegi läheb da tööd omal käel ette võtta. ja Risto Aarelo räägib, et enne must. Viimasena kantakse au- ma. Volkswageni pakutav sõi- eemaldada autolt krii- selle vastu ja kohe ongi pind Tegemist on pika ja värvkatte poleerimist tuleb läbi käia sa- tole uus vaha. duk on umbes eelmise põlv- kriibitud. AS RMW värvitöö- jaoks delikaatse protsessiga, ma protsess nagu enne vaha- Margus Liivranna arvates konna Jetta (Bora) suurune. mud ja tuhmus. Viima- koja juhataja Margus Liivran- mida valesti tehes võib rikku- tamistki: “Meie peseme enne tuleks siiski olla ettevaatlik ja Jung usub siiski, et on veel seid põhjustavad vale di kinnitusel on kriibitud vär- da kogu auto välimuse. Krist- poleerimist auto väga kange- vaadata, millist autot poleeri- liialt vara öelda, milline auto pesu, päike, liiv ja pu- viga ikkagi nii, et jan Peterson toob te leotusainetega üle, et saaks ma hakatakse. Kindlasti ei to- olema saab või mis firma ja kus tulevad need asjad Autol olid näite, kus inimene maha ka sellel oleva vaha.” hiks poleerida päris uue värv- selle ehitab. Ardo Kalda tukad ehk asjad, mille nii või naa ja kellel- ” suured jutid oli ostnud poest po- Pärast pesu kuivatatakse au- kattega autot, sest see kee- eest ei ole ühelgi auto- gi nende eest pää- peal, suurest leerimisketta, pan- to hoolikalt ja tundlikumad rab värvi lihtsalt tuksi. Samuti omanikul pääsu. su pole. tööst hoolimata nud selle ketaslõi- kohad teibitakse kinni, et po- peaks enne konsulteerima ko- Liivrand nime- kuri otsa ja siis täis- leerija neid ei kahjustaks. Kui genud poleerijaga, kas on üld- ei suutnud meie Ardo Kalda tab, et ka pleeki- pööretel sellega au- auto on väga tuhm ja sellel on se mõtet tööd ette võtta või [email protected] mise eest pole kel- praktiliselt uue tot hõõrunud: “Au- väga sügavad kriimud, siis las- on mõistlikum juba kogu auto Kriime põhjustab vales- lelgi pääsu. Mõni auto värvi enam tol olid suured jutid takse see kõigepealt üle jäme- uuesti üle värvida. Arvestama ti või vales kohas pesemine. värv kardab päi- päästa. peal, suurest tööst da pastaga. Edasi minnakse peab ka sellega, et poleerimi- Autoplus Eesti OÜ juhataja kest lihtsalt roh- Kristjan Peterson, hoolimata ei suut- üle peenemale pastale ja seejä- ne kulutab auto värvkatet. Liiv- Kristjan Petersoni sõnul või- kem kui teine. Autoplus Eesti OÜ nud meie praktiliselt rel korratakse sama veel pee- ranna kogemuse kohaselt tohib vad kriimud igasuguste ruma- Et tuhmunud juhataja uue auto värvi enam nema pastaga. autot ühe värvkatte ajal polee- lustega tulla: “Nägin näiteks või kriime täis au- päästa.” Õige polee- Kui auto on musta värvi, rida kõige enam neli korda. ükspäev, kui üks inimene pe- tot jälle läikima saada, on au- rimine näeb välja nii, et kõige- hõõrutakse autot lõpuks švam- Poleerimise hind algab Tal- si oma autot talvel kasutatava tot peale ülevärvimise võima- pealt pestakse auto põhjalikult miga, et saada välja ringikuju- linna ümbruses keskmiselt lumeharjaga.” Kriimud võivad lik ka poleerida. Kuigi polee- ja võetakse sellelt maha kõik- tised, mis poleerimisest näha 1800–2000 krooniga ja tõu- autole tekkida ka kõige süütu- rimiseks müüakse erinevaid võimalik mustus. Actrona Ees- jäävad. Pärast protseduuri pu- sevad sõltuvalt auto suurusest mast olukorrast, kui auto on villasid ja kettaid, ei tasu se- ti OÜ pesula Pese Mind juhata- hastatakse auto poleerimistol- ja vahast.

T E H N I L I S E L T K O N T R O L L I T U D, G A R A N T I I Tauf-Auto, Sepa 24b, Tartu, tel 730 0868 Avatud E–R 9–19, L 9–16 www.taufauto.ee

Audi A4 1,9 l TDi PD 2003 Audi A6 3.0 l Multitronic 2003 Audi A8 4.0 l TDI V8 Audi Allroad 2.5 l TDI V6 Ford Galaxy 1.9 l TDi PD Ford Ranger 2.5 l TD Double Volkswagen Phaeton 3,2 l Volkswagen Touareg 5.0 l TDI NB! AUTO TEHNILISELT KONTROLLI- NB! AUTO TEHNILISELT KONTROLLITUD, Quattro Tiptronic 2004, garantii, quattro Tiptronic 2000, hõbedane VIVA 2004, NB! AUTO TEHNILISELT Cab 4x4 2004, hõbedane metallik, pikap, automaat 2004, NB! AUTO TEHNILI- V10 Tiptronic 2004, NB! AUTO TEH- TUD, tumesinine metallik, sedaan, esi- tumesinine metallik, sedaan, esive- NB! AUTO TEHNILISELT KONTROLLI- metallik, maastur, nelikvedu, diisel, KONTROLLITUD, beež metallik, maht- nelikvedu, diisel, stereo (Ford 5500), SELT KONTROLLITUD, must (schwarz NILISELT KONTROLLITUD, tumehall vedu, diisel, kliimaautomaatika, stereo du, bensiin, kliimaautomaatik, stereo TUD, tumeroheline (tiefgrün perleffect) kliimaautomaatik, stereo (Symphony), universaal, esivedu, diisel, konditsioneer, istmesoojendus, käetugi ees laekaga, 4x perleffect) metallik, sedaan, esivedu, metallik, maastur, nelikvedu, diisel, (Blaupunkt), CD, käetugi ees, allakla- (Chorus RDS), 2x istmesoojendused, metallik, sedaan, nelikvedu, diisel, CD, subfoofer, istmesoojendus, käetugi stereo (Ford 5000RDS), CD, 2x istme- peatoed, reg. rool, roolivõimendi, kesklukk bensiin, eraldi kliima taha, stereo (VW kliimaautomaatik, stereo (Radio Navi), pitav tagumine seljatugi, 4×peatoed, sportistmed, käetugi ees laekaga, 4x kliimaautomaatik, stereo (MMI), 6x ees laekaga, käetugi taga laekaga, alla- soojendused, käetugi ees, allaklapitav puldiga, ABS, 2x turvapadi, signalisat- originaal), 6×CD-box, navigatsiooni- 6x CDBOX, navigatsiooniseade, 2x el. kahes suunas reg. rool, roolivõimendi, peatoed, kahes suunas reg. rool, nahk- CDBOX, TV-vastuvõtja, navigatsiooni- klapitav tagumine seljatugi, kahes suunas tagumine seljatugi, 2x laste iste, 5x sioon, taga udutuled, tulede korrektor, seade, 2×el. istmed, 2×istmemälud, istmed, 2x istmemälud, 2x istmesoojen- kesklukk puldiga, ABS, 6×turvapadi, rool, roolivõimendi, kesklukk puldiga, seade, 4x el. istmed, 2x istmemälud, reg. rool, sport-, nahkrool, roolivõimendi, peatoed, kahes suunas reg. rool, rooli- el. peeglid, el. aknad, toonitud klaasid, 4×istmesoojendused, käetugi ees laeka- dused, käetugi ees laekaga, 5x peatoed, immobilisaator, veojõukontroll, külglib. ABS, 6x turvapadi, immobilisaator, 4x istmesoojendused, Comfort istmed, kesklukk puldiga, ABS, pidurdusjõukont- võimendi, kesklukk, ABS, 4x turvapadi, kärukonks, tehase garantii, 49 000 km. ga, 4×peatoed, el. reg. rool, multifunkt- el. reg. rool, multifunktsionaalne-, nahk- vast. seade jpm, 151 000 km. veojõukontroll jpm, 128 000 km. käetugi ees laekaga jpm, 45 000 km. roll jpm, 256 000 km. veojõukontroll jpm, 134 000 km. sionaalne-, nahkrool jpm, 30 000 km. rool, roolivõimendi jpm, 37 000 km. Hind 229 000.– Hind 295 000.– Hind 785 000.– Hind 290 000.– Hind 259 000.– Hind 265 000.– Hind 490 000.– Hind 799 000.– reklaam Äripäev2 29 reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, reklaamimüügi projektijuht Asso Laido tel 667 0072 9. juuni 2006

Balti Merekaatrid annab sulle võimaluse veel SELLEL SUVEL veele saada!

Bayliner 175 on kaater, mis annab kõik, et Bayliner 245 on ruumikas, läbimõeldud ning prak- alustada veesõidu rõõmudega ning seda tiline kaater. Kaatril on rikkalik standardvarustus, imetlusväärselt soodsa hinnaga. mis muudab veel olemise igati nauditavaks.

245 000 krooni 899 000 krooni tavahind 265 000.- tavahind 979 000.- • 3,0l 135hj Mercruiser bensiinimootor • 5,0l 260hj Mercruiser bensiinimootor • pikkus 5,35 m • laius 2,11 m • pikkus 7,34 m • laius 2,57 m • kaal 838 kg • kaal 2397 kg

• 6 kohta • 12 kohta • 4 magamiskohta Kampaania tingimused www.paadid.ee

Bayliner 602 soodushind Bayliner 652 soodushind Bayliner 652D soodushind 3,0l 135hj MerCruiser bensiinimootor 349 000.- 3,0l 135hj MerCruiser bensiinimootor 395 000.- 1,7l 120hj diiselmootor 540 000.- pikkus 5,87 m • laius 2,39 m • kaal 1082 kg pikkus 6,22 m • laius 2,49 m • kaal 1125 kg pikkus 6,22 m • laius 2,49 m • kaal 1125 kg kohti 8 • magamiskohti 2 tavahind 399 000.- kohti 8 • magamiskohti 2 tavahind 450 000.- kohti 8 • magamiskohti 2 tavahind 584 000.-

Bayliner 192 soodushind Bayliner 195 soodushind Bayliner 265 soodushind 3,0l 135hj MerCruiser bensiinimootor 395 000.- 3,0l 135hj MerCruiser bensiinimootor 305 000.- 5,0l 220hj MerCruiser bensiinimootor 999 000.- pikkus 5,89 m • laius 2,41 m • kaal 1141 kg pikkus 5,72 m • laius 2,31 m • kaal 1508 kg pikkus 8,23 m • laius 2,59 m • kaal 2608 kg kohti 6 • magamiskohti 2 tavahind 432 000.- kohti 6 tavahind 338 000.- kohti 12 • magamiskohti 4 tavahind 1 094 000.-

Trophy 2052 soodushind Trophy 2052D soodushind Trophy 2002 soodushind 4,3l 220hj MerCruiser bensiinimootor 599 000.- 1,7l 120hj diiselmootor 625 000.- 150hj Mercury Optima Saltwater bensiinimootor 585 000.- pikkus 6,58 m • laius 2,46 m • kaal 1588 kg pikkus 6,58 m • laius 2,46 m • kaal 1588 kg pikkus 6,58 m • laius 2,46 m • kaal 1516 kg kohti 7 • magamiskohti 2 tavahind 666 000.- kohti 7 • magamiskohti 2 tavahind 687 000.- kohti 8 • magamiskohti 2 tavahind 656 000.-

BALTI MEREKAATRID • TALLINN Pärnu mnt 232 telefon 6 710 075 • TALLINN Pirita Regati 1 telefon 6 396 786 GSM 52 66 640 [email protected] PÄRNU Tallinna mnt. 89A telefon 447 2777 [email protected] • TARTU Turu 1 telefon 737 1890 [email protected] • www.paadid.ee 30 Äripäev2 auto 9. juuni 2006 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected]

Automüük tõusis läbi lae elmisel kuul said auto- praeguseks on. Tegelikult võib Emüüjad sellega jälle hak- Civicuid juba tänavapildis nä- kama. Tänavu purustasid nad ha, mis peaks ostmishimuli- 2005. aasta mai müüginumbri si kliente veelgi ligi meelita- 41 protsendiga. ma. Aasta lõpupoole muutub Uueks automüügirekordiks ehk ka autode kättesaadavus on nüüd 2771 müüdud autot. paremaks. Tabeli liidris polnud ka sel kuul Segmentide tabel löödi eel- kindlasti kahtlejaid ja Toyota misel kuul samuti sassi. pani esikoha taskusse. Eesti inimene näitas, et ta Küll muutus teine koht, on täiesti ettearvamatu, ja hoo- mille hõivas möödunud kuul limata kõige targemategi en- Honda, kelle suur Civicu-müük nustusest vahetus eelmine lii- on lõpuks hakanud vilja kand- der hoopis veel suuremate au- ma. Seni ikka veel piiratud ko- tode vastu. Kui varem juhtis guses, sest terve maailm ajab edetabelit väike-keskklass, on neid taga, kuid ikkagi on see nüüd esikoha hõivanud kesk- tõstnud Honda sinna, kus ta lassi segment. Ardo Kalda

TOYOTA EDU ENDISELT MÄEKÕRGUNE
sõiduautode müük Eestis 2005 mai 2006 mai muutus, % Toyota 274 371 35 Volvo S80 on saanud voolujoonelise välimuse. Fotod: Ardo Kalda Honda 117 229 96 Volkswagen 161 214 33 Citroën 131 193 47 Ford 106 191 80 Mazda 88 173 96 Skandinaavia luksus – Opel 73 152 108 Renault 169 149 -12 Peugeot 79 129 63 Nissan 114 109 -4 Volvo S80 Škoda 63 97 54 lles Lõuna-Rootsis uue tub S80 samasse takti teise au- Hyundai 94 96 2 OVolvo S80 proovisõidul, Ardo Kalda toga. Kui aeglasest sõidust tü- Kia 65 81 25 kohtab igal sammul ühte ja toimetaja dined, võtad kõrvalritta ja au- Mercedes-Benz 39 59 51 sedasama väljendit: “Skandi- to kiirendab enne sisestatud Lexus 29 51 76 naavia luksus”. Kui see peaks kiiruseni. Chevrolet 31 50 61 tähendama vaoshoitud, kuid Kui ette satub mõni järsk Suzuki 28 47 68 samas kõiki vajadusi rahulda- takistus, siis sellele reagee- vat sõiduelamust, siis on Volvo Sõita on uue rimiseks auto n-ö laeb pidu- Dacia 3 45 1400 ” selle olemusele naelapea pih- S80ga … igav, rid ette ära, nii et väiksema- BMW 31 42 36 ta tabanud. kui aus olla. Ma ei gi puudutuse peale pidurda- Seat 47 39 -17 Auto on välimuselt voolu- ole harjunud, et takse auto tugevalt kinni. Li- Chrysler 24 38 58 jooneline ja ilus, kuid jooned minu eest kõik ära saks hakkab armatuuri esi- Audi 28 36 29 on joonistatud nii, et see tun- osas vilkuma punane tuli, mis tehakse. Subaru 24 35 46 dub väiksem kui tegelikult on. annab märku, et nüüd on küll Volvo 47 33 -30 Hoogsa pliiatsitõmbega visan- viimane aeg keskmist pedaa- Auto sisu on rootslaslikult Mitsubishi 31 28 -10 datud küljejoon jätab mulje, le ju mingi auto, mida roosaks li tallata. konservatiivne nagu ikka. Jeep 13 17 31 nagu kihutaks auto ka siis, kui värvida ja rohkelt kroomida, Ah soo, see tuluke ise näeb see tegelikult seisab. Esimese et siis selle elukaga linna peale välja, nagu oleks ta kolme- Fiat 9 13 44 autoga vahet mõõtev sensor eputama minna. Volvo on ker- kümne krooniga kuskilt män- Lada 17 13 -24 iluvõres rikub soliidset üld- gelt konservatiivse, aga viisa- guasjade poest ostetud, kuid VOLVO S80 3,2 Land Rover 5 11 120 muljet vaid pisut. ka ja soliidse inimese auto. samas teeb oma tööd häs- mootor: 3,2 R6 Saab 6 10 66 võimsus: 238 hj Interjöör on see koht, kust Sõita on uue S80ga … igav, ti. Huvitava lisana on auto- kiirendus 0–100 km/h: Mini 0 7 “Skandinaavia luksus” peaks kui aus olla. Ma ei ole harju- del küljes ka andur, mis näi- 7,9 s Cadillac 3 4 33 pihta hakkama. Mis siin salata nud, et minu eest kõik ära te- tab, ega sul kedagi nn pime- tippkiirus: 240 km/h – hakkab ka. Mugavad istmed hakse. das nurgas ei ole. keskmine kütusekulu Alfa Romeo 1 4 300 100 km kohta: 9,8 l Jaguar/Daimler 1 2 100 ja hästikäsitsetavad nupud on Ainuke asi, mida selles au- Uus V8 mootor ei paku ai- mõõdud: üks asi, kuid teine asi on ma- tos teha ei saa, on käsi roolilt nult tõmmet, vaid ka üht-teist Ssang Yong 4 2 -50 pikkus: 4851 mm terjalid ja koostekvaliteet. tõsta ja silm looja lasta. Samas kõrvale. laius: 1861 mm Porsche 5 0 -100 Koostekvaliteet on volvolikult – sisestad kiiruse, millega kul- Valikus on ka uhiuus kõrgus: 1490 mm Dodge 0 1 hea ning armatuuri ja istmete geda tahad, ning Volvo sõidu- 3,2liitrine reas kuuene moo- kütusepaagi maht: 70 l alghind 2,5liitrise Corvette 1 0 -100 materjalid ei jäta virisemiseks tab sind selles tempos ja kui tor. Seegi mootor suutis pak- turbomootori puhul: kokku 1961 2771 41 eriti ruumi. Kogu sisustus jä- ees on auto, mis liigub aegla- kuda väga head dünaamikat. 473 000 kr Allikas: AMTEL tab kergelt konservatiivse mul- semalt kui sina, siis tänu ees- Ajakirjaniku sõidukulud tasus Allikas: Volvo je ja olgem ausad – Volvo po- osas olevale sensorile aeglus- Volvo Car Corporation.

Pilt on illustreeriva tähendusega.

Aprilia SR 50 R on üle maailma populaarseim Maaletooja: AP-Moto OÜ D-max – parima hinna ja kvaliteedi suhtega Renneks Kaubandus OÜ Aprilia SR 50 R sportroller. Tuntud oma terava mineku, suure moo- Raudtee 129a Tallinn, tel 677 7143, 50 83 256 Isuzu D-max 4veoline pikap. Saadaval 2,4 ja 5 istekohaga Suur-Sõjamäe 36, Tallinn torivõimsuse ja moodsaima tehnika poolest. mudelid. Suur kandejõud, võimsad mootorid, tel 646 5140 Hind 37 600.– Samuti väärivad rõhutamist eriti kerge ja sportlik Edasimüüjad: Hind alates 249 900.– väike kütusekulu ja palju lisasid. Järelveetava www.renneks.ee juhitavus ning tundlikud pidurid. SR 50 on kõikide Tartus Manufaktuur OÜ, tel 730 3045 haagise mass lubatud 3000 kg. Kõik see teeb rolleritestide võitja. Pärnus Kummigrupp OÜ, tel 50 18 702 Garantii 2 aastat, ilma läbisõidu piiranguta. Isuzu D-max pikapi asendamatuks tööriistaks www.aprilia.ee ja sõiduvahendiks paljudele. reklaam Äripäev2 31 reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, reklaamimüügi projektijuht Asso Laido tel 667 0072 9. juuni 2006

Porsche USA. Premium Motors Bayliner 175 Bayliner 175 on kaater, mis annab kõik, et alustada Info-Auto AS Cayenne Hind 699 000.- tel 620 0210 veesõidurõõmudega imetlusväärselt soodsa hinna- Pärnu mnt 232, Tallinn, tel 671 0075 ga. 3,0-liitrise mootori ja voolujoonelise disainiga Cayenne Turbo Hind 1 449 000.- Hooldus Kadaka tee 86a, Tallinn. www.porsche.ee Regati pst 1, Pirita, Tallinn, tel. 639 6786 Bayliner 175 pakub kõigile võimaluse nautida veel- Turu 1, Tartu, tel 737 1890 www.premiummotors.ee Soodushind alates 245 000.– olemist endale meelepärasel viisil. Viimane võimalus Cayenne Turbo S Hind 1 810 000.- www.premiummotors.eu juba selleks suveks veele saada! Tallinna mnt 89a, Pärnu tel 443 3393 www.paadid.ee

Pilt on illustreeriva tähendusega. Pilt on illustreeriva tähendusega. Lincoln Navigator Navigator Luxury 5.4 (220 kW) 1 190 000.- Premium Motors Ford Focus ST on auto, mis on ideaalne sportlikku Info-Auto AS Navigator Ultimate 5.4 (220 kW) 1 290 000.- tel 620 0210 Ford Focus ST sõidustiili armastavale juhile ning on ka välis- Pärnu mnt 232, Tallinn, tel 671 0060 ilmelt ligitõmbav ja stiilne. Oma turbolaaduriga Lülitatav nelikvedu, 6-astmeline automaatkäigukast, www.lincoln.ee Kadaka tee 84, Tallinn, tel 677 6060 www.premiummotors.ee 225hobujõulise 2,5-liitrise viiesilindrilise Duratec aeglusti, 8 istekohta. Keskmine kütusekulu Hind alates 385 900.- ST-mootoriga on see ka seni kõige võimsam Ford Turu 1, Tartu, tel 737 1890 www.premiummotors.eu Tallinna mnt 89a, Pärnu, 18 l/100km, CO² pääst 330 g/km Focus sõiduauto. Tule proovisõidule! Ford Focus ST keskmine kütusekulu 4,8–7,7 l/100 km; tel 447 2777 heitmed 127–184 CO g/km. www.ford.ee 2

Baasvarustus: ABS, EBD, roolivõimendi, elektriaknad Edasimüüjad: www.fiat.ee Ameerika Autoteeninduse OÜ Uus Grande Punto ees, kesklukk, esimesed turvapadjad, peatoed, parda- Uus Ford Mustang kompuuter, CD-raadio (v.a 1,2), kahevärviline siseinter- Sõpruse pst 27, Tallinn Hind alates 155 000.– jöör, 15” rehvid. Mootorivalik: bensiin – 5käigulised tel 699 9222 Suurim omas klassis! 1,2 65 hj, 1,4 77 hj ning diislid – 5käiguline 1,3 JTD nüüd Eestis 75 hj ja 6käigulised 1,3 JTD 90 hj, 1,9 JTD 120 hj, www.ameerikaauto.ee Maksimaalsed 5 tärni EURO-NCAP 1,9 JTD 130 hj. Grande Punto 1,2 Active 3D: CO sisaldus heitgaasides 140 g/km, kombineeritud kü-2 turvatestis. tusekulu 6,1 l/ 100 km. Hind alates 440 000.-

Pilt on illustreeriva tähendusega.

RX50 on rikkaliku varustusega suur ja sportlik Tallinnas: Top Parts, Meistri 20; Honda salong TGB R50X roller. Rocca al Mare Keskuses; Amax Moto, Paavli 6 Hind 29 900.– 2taktiline mootor, 13’’ rattad, ketaspidurid, sport- Tartus: Velt Motocenter Sõbra Keskuses; summuti, mobiiltelefoni laadija pesa, digitaalsed GT-Studio, Teguri 39; Top Parts, Ringtee 43 näidikud. Garantii 2 aastat, ilma läbisõidu piiranguta. Pärnus: First Stop Härma Kaubahoovis Rakveres: Wiru Auto www.topparts.ee Äripäev2 NOORED 32 9. juuni 2006 toimetaja Pille Rõivas, tel 667 0357, e-post [email protected] KKIRJUTAIR ISE Löö kaasaNNOORTELE noorterubriigiJU te- O TA gemises – kirjutaOR artikleid! IS Kui kirjutada ei soovi,T annaE infotE et- tevõtlikest noortest ja nendeLE tege- mistest. ! Oot ame kuni 18aastaseid noori. Kirjuta meiliaadressil Vähesed teadmised tööst pille.roivas@ar või helista numbril 667 357. ipaev.ee välismaal põhjustavad pettumust Mullu suvel käis Kaarel mis oli noormehe sõnul veelgi Kutti Soomes põllutöö- raskem töö. Maatööga harjunud Kaarlit liseks, kuid kuna ta pol- sundisid seljavalu ja pikad töö- mis toimub nud pakutavate tingi- päevad õige pea koju tagasitu- mustega eelnevalt tut- lekule mõtlema. Tihti tuli põl- Loomingulaager lul veeta kuni 14 tundi ja süüa “Vabad käed”
vunud, valmistas palga- sai minimaalselt. “Kohalikku 12.–16. juunil toimub noorte süsteem ja elamistingi- poodi viidi meid, nagu jumal anima- ja loomingulaager, kus mused talle pettumuse. juhatas,” ütleb noormees. saab proovida ka filmi tege- Kaarel soovis tööpostilt va- mist. Maksumus 400 krooni. Pille Rõivas rem kodumaale lahkuda, aga www.piritavak.ee [email protected] nendeks asjaajamisteks kulus Katre Tatrik viis päeva, et tehtud töö eest Juhtimiskonverents [email protected] palka kätte saada.
14.–17. juunil toimub rahvus- Toona 20aastast Kaarlit Kaarel meenutab seda töö- vaheline juhtimiskonverents. meelitas välismaale tööle mine- kohta kui head kogemust eluks. www.ec2006tallinn.ee ma raha, sest ta elas vanema- “Enne tuleb ikka uurida, kuhu telt saadud taskurahast ja õp- minna!” paneb ta ka teistele pelaenust. Koos kursusekaas- rikkuseotsijatele südamele. konkursid lasega leiti põllutöölise töökoht Praeguseks 18aastane Vil- Soome talus. jandi neiu Krista Zinkovski töö- Noorteprojekt Lubatud korralikke elutingi- tas eelmise aasta juulis Soo- “Tähed särama” musi seal polnud. Kaarel paigu- mes maasika- ja kurgikorjaja-
Projekt peab aitama noo- tati ööbima majja, mida ta ise na. Töökoha leidis ta ühe pe- ri arendada, näiteks teaduse, nimetab pigem 17. sajandist rekonna tuttava kaudu, kes oli spordi, meelelahutuse vallas. pärit hütiks. Magada oli seal- seal juba varem käinud ja soo- Projekte võivad esitada kõik ses voodis võimatu, sest voodi vitas. Eelnevaid ootusi-lootu- vähemalt 16aastased. jaluts oli märksa kõrgemal kui si ei olnud ta endale püstita- Tähtaeg 3. juuli peats. nud, kuid eesmärk www.npnk.ee Esimesel tööpäe- ” Enne tuleb oli kindel – teenida Maksustamine on välisriikides erinev val kõplas ta proo- ikka uuri- ise endale raha.
Soomes ei ole kehtestatud üldist miinimumt Lillelugude kogumine vitööks kaalikaid. Kuna eelmi- Enamikul ametialadest määrab kollektiivleping öötasu.tööta- da, kuhu tööle
Ühisprojekt eesmärgiga tal- “Peremees ütles, sel aastal ei olnud su ja muude töötingimuste minimaaltaseme. minek. letada kultuuriloos lillede kin- et pärast vaatame, kuigi hea maasi- omes hästi, ja töötaja võivad kokku leppida ka palgale lisanduvateTööandja Kaarel Kutti, endine Kristal sujus töö So kimise, saatmise ja saamise- mis saab. Näida- kasaak, said noo- soodustuste suhtes, nagu näiteks toi põllutööline Soomes sest oli tingimustega kursis. t või majutus. ga seonduvaid lugusid. Projekt ti vagu ette, et see red vahepeal teha rakogu Tööandja on ko Foto: E hustatud koos palga maksmisega esi- kestab aasta lõpuni. on 10 eurot.” Kaar- tööd kurke korja- tama töötajale palgaarvestuslehe, millest selguvad pal- www.taninfo.ee li hinnangul oli vagu 500 meet- tes. Kui maasikate ja kurkide söögikulud oleks võimalikult ga suurus ja palga määramise alused. Palgaarvestusleht rit pikk. Päeva lõpuks jõudis korjamine ära tüütas, võis va- väikesed. on vältimatu abivahend, mille põhjal on võimalik selgi- ta kõplata kaks ja pool vagu helduseks korjata ka vaarikaid “Mul oli kõik hästi, sest olin tada palgaarvestuse käigus ett e tulnud arvutusvead või Kirjuta häid lugusid ning ei pidanud seda ise keh- ja herneid. tingimustest teadlik ja uuri- muud eksimused. Kui töötaja ei ole oma hinnangul saa-
Heateo SA kutsub üles kir- vaks tulemuseks teenides selle Kuu jooksul teenitud pal- sin tuttavate varasemaid koge- nud tööandjalt kätte kogu pa jutama lugusid elust ja näiteid lka, millele tal on õigus, eest 390 krooni. Seepeale tea- gast sai ta kätte 11 000 kroo- musi,” leiab Krista. Omal käel peab ta taotlema tööandjalt oma palga korrigeeri heade tegude tegemisest Eestis. tasid töökaaslased talle, et pal- ni. “Tööandja arvestas ise mak- poleks ta võõrasse kohta töö- Soome firma mist. Vabatahtlike kirjutajate lood poolt tööle võetud palgatöötaja pealt gast tuleb ööbimise eest tasu- sud ja kulud maha, mina selle- le läinud, kuid tuttavate soo- makstakse makse Soomes kehtestatud seaduste järgi. avalikustatakse. www.heategu.ee da 50 krooni, makse võetakse ga tegelema ei pidanud,” rää- vitused andsid kindlust Soome Enne välisriiki tööle asumist o n kasulik tutvuda just maha 35% ja süüa peab ka ise gib Krista. Elamistingimused tööandja suhtes. Peagi läheb ta selle riigi maksustamissätetega, mi s ei pruugi olla Ees- ostma. Järgmisel päeval suuna- olid korralikud ja suure osa toi- koos sõbrannaga Soome sibula- ti omadega väga sarnas ed. üks küsimus ti ta ameerika salatit korjama, dust ostis ta Eestist kaasa, et korjajaks. Allikad: www.tyosuojelu.fi ja www.rmp.ee Mida tuleks silmas pidada, kui sõlmid Soomes töölepin- Martin teenib taskuraha kohalikus spordikeskuses gu suvetööks? Praktikatasu Viimsi noormees Mar- mees ka suviti töötanud, alus- tin Talvari ei taha elada tades Viimsi töömalevast ning ENDA TEENITUD RAHAGA SAAB LÕBUTSEDA kokkuleppel lõpetades tööga Soomes. Teeni- Martini keskmised sissetulekud ja väljaminekud kuus, kroonides lla 18aastaste noorte töö- üksnes vanemate raha- tud raha on alati ära kulunud. Asuhteid reguleerib Soomes kotil, vaid teenib ka ise “Olen ostnud jalgratta, riideid sissetulekud noorte töötajate seadus. Üldi- kooli kõrvalt. ning kulutanud ka meelelahu- enda teenitud raha emalt isalt selt sõlmitakse tööleping vähe- tusele,” seletab Martin. Üldju- malt 15aastase töötajaga. Triin Rebane hul raha alles ei jää. 600 300 500 Vähemalt 15aastane tööta- [email protected] Martini põhikuludeks on ja saab ise ka töölepingule alla 19aastane Viimsi keskkoo- riided, söök-jook ja hobid. kirjutada. 15aastase ja vanema transport söök-jook li abiturient Martin on veen- Ta tegeleb kümnendat aastat väljaminekud noore tööaeg on kuni 8 tundi dunud, et kooli kõrvalt on või- korvpalliga. Trenniraha kulub ööpäevas, alla 15aastasel kuni malik ka natuke taskuraha tee- 350 krooni kuus, lisanduvad 350 90100 200 660 7 tundi. Kohustuslik katkematu nida. kulutused sporditarvetele ja trenn juuksur meelelahutus puhkeaeg on vähemalt 15aas- Noormees ei saa vanema- laagritele. Ühistranspordi kuu- tasel töötajal 12 tundi. telt kindlat rahasummat, vaid kaart maksab 90 krooni ning Allikas: Martin Talvari Lisaks tuleb tööandja poolt peab põhjendama raha vajalik- aeg-ajalt tuleb ka juuksurit kü- silmas pidada töö turvalisust, kust. “Niisama laristamiseks ei lastada. hasumma kõrvale panema, aga Olen korduvalt mõel- tervislikkust ja juhendamist anta,” ütleb Martin. Taskuraha Kooli ajal kulub raha vä- sellest plaanist pole veel mida- ” nud, et hakkaks raha puudutavaid nõudeid. suurus on alati olnud kontrolli hem, suvel rohkem, kuil toimu- gi välja tulnud,” seletab Martin. Eestlastel ei ole Soomes all. Martin meenutab, et varem vad kõiksugused matkad ja rei- Pidevalt kulub raha ära. kõrvale panema, aga sel- töötamiseks enam töötaja ela- sai ta taskurahaks 200 krooni sid sõpradega. “Suvel teenin ka Maksmisel eelistab noor- lest pole veel midagi välja misluba vaja. Kui tööd tehak- kuus ja ema pidas ka arvestust ise rohkem ja saan seda endale mees pangakaarti, mis on ena- tulnud. se kauem kui 14 päeva, tuleb kulude osas. lubada,” seletab Martin. masti lihtsalt taskus, mitte ra- Martin Talvari, töötav koolinoor teavitada Soome tööjõuametit. Martin käib kooli kõrvalt Martin ei pea end laristajaks hakotis. Martin leiab, et kaar- Vastava teate võib tööl kohalikus spordihallis. Ta ning püüab vältida olukorda, diga on lihtsam, ei pea münti- esitada nii tööandja leiab, et ainult vanemate raha- mil kuu alguses on kohe raha dega sehkendama, kui ka töötaja. kotil ei saa elada. “Väga mu- otsas ning ülejäänud kuu tuleb saab internetis ku- ebis! Margo Jõgi, Martin leidis suveks ka ve gav töökoht, ei nõua suurt vae- rahata hakkama saada. lude kokkuvõtteid Noored aadressil TÜ õigusinstituudi teise abitöölise töökoha. rterubriik 4. kursuse tudeng va ega aega,” sõnab ta. Juba “Olen korduvalt mõelnud, teha ning ülekan- ÄP noo /noored Foto: Julia-Maria Linna alates 12. eluaastast on noor- et hakkaks iga kuu mingi ra- deid sooritada. aripaev.ee s vaba! www. ri. Ligipää mmentee Loe ja ko ARVAMUS Äripäev2 33 toimetaja Kertu Ruus, tel 667 0052, e-post [email protected] 9. juuni 2006

toimetaja veerg Rüütli jätkamise poolt

o lõpuks ometi tuli see õnnetu “jah” Arnold Rüüt- Nli suust. Küllap keeras sisemuses nii mõnelgi eestla- sel: kas tõesti jätkame ekskommunistist nomenklatuuri- töötaja juhtimisel? Aga vaadakem ka Rüütli jätkamise positiivseid pooli. Rüütel on teinud juba aastakümneid parima, mida üks poliitik saab inimeste heaks teha. Ta ei ole sekkunud. Po- liitikute ja riigi osa inimeste igapäevases elus võikski ol- la võimalikult väike. Rüütel on tei- ” Tõenäoliselt jätkame ka kahe nud parima, Eesti kursil – Rüütel räägib abst- mida üks poliitik raktsest “teisest Eestist” ja kihis- saab inimeste tumisest. Samas näitab kihistu- heaks teha. Ta ei mist mõõtev Gini koefitsient ki- ole sekkunud. histumise vähenemist ja kõigi ini- meste heaolu kasvu. Rüütli “teine Eesti” hoiab meid intellektuaalselt heas vormis, samas kui tegeliku töö teeb ära turumajanduse “nähtamatu käsi”. See on heaoluühiskonna tunnus.

ätkuvalt pakuvad kõneainet võidupüha ja iseseisvus- Jpäeva teleülekanded – kas president saab seekord õi- gele päevale pihta või ei? Vaatad ja värinaga ootad, mil- lal president midagi niisugust teeb, mille pärast on jube piinlik. Aga see liidab inimesi. Poliitikud räägivad sageli ebahuvitavatest asjadest. Nii Sidemed maksavad igal ajal, muutubki inimeste jaoks üha olulisemaks poliitika män- gulisus, võrdlused, võistlused. Ja iga kord, kui tehakse edetabeleid, on Rüütel tegija. Kindlalt vanimate presiden- tide esikolmikus, vahest varsti ka ainuke ekskommunis- ka turumajanduses tist riigijuht, kõige vähem keeli valdav riigijuht, pikima mittemidagiütleva lause ütleja jne. Niisiis veidi äraspi- ui raha on piisavalt, milleks siis juhtkiri tavad kõrvaldada äriajamise formaal- diselt – Rüütli aeg on veel sidemeid vaja? Saab ju osta, sed takistused). Üldisemalt võttes ma- Eestile hea. Ees ootab Ktellida, mida süda ihaldab. Para- hea. Halb ses mõttes, et sidemete täht- hub sidemete kasutamine mõiste j.o.k.k. meeleolukaid sünd- ku mõtleb nii vaid naiivne ja elukau- sustamine vähendab äri, poliitika ja alla ehk juriidiliselt on kõik korrektne. musi, toredaid ede- ge inimene. Tänane Äripäev2 kirjutab ühiskonnaelu läbipaistvust. Nõukaaeg Väljastpoolt võib paista, et tehingu osa- tabeleid ja arutelusid oma ala meistritest sidemete punumi- oli äärmuslik: maksid ainult tutvused pooled on kohtunud avaliku info alusel, abstraktsetel teema- del. Ja mis olulisim, ses – omasuguste mõjukate inimestega – eelkõige kaubandusvõrgus, nõutud tegelikult on tehing aga kokku lepitud olenemata Rüütlist nii äris kui ka poliitikas. kaup oli n-ö leti all. Seetõttu olid tut- ja sooritatud siseringis. jätkub inimeste heaolu Äripäev nendib, et sidemete omami- vused näiteks liha- või ehitusmaterja- Suurepärast suhtevõrgustikku pea- kiire kasv. ne on liberaalses turumajanduses en- lide poes kuldaväärt, sotsialismi sot- vad sotsiaalteoreetikud raha omami- diselt tähtis. siaalne kapital. sest tunduvalt olulisemaks. Raha ei Raimo Ülavere peatoimetaja asetäitja Kui loeks ainult raha, oleks maail- Viineritarneid võis vahetada näiteks too nii palju väärtuslikke sidemeid, ma mõjukaim mees Bill Gates ja Ees- välismaiste sukkpükste või galanterii- kui väärtuslikud sidemed toovad ra- tis Toomas Annus. Aga ei ole. Eestis kombinaadi Linda jänesenahast müt- ha. Suur sotsiaalne kapital on võimsam on mõjukaim inimene Jüri Käo, kel- si vastu – üksikisiku tasandil. Huvita- relv kui raha. le sidemevõrk ettevõtete nõukogude, val kombel jagasid ka ettevõtted tollal ühiskondlike organisatsioonide ja liht- oma ressursid likviidseteks ja mittelik- eisalt näitab inimese mõjukuse salt oluliste inimeste tasandil on kõi- viidseteks – esimeste eest tuli võidelda, hindamine sidemete järgi, et ra- ge tihedam. teisi võis lihtsamini saada. Tha võim ei ole absoluutne. Ka pu- nädala ilm Samuti võiks pidada Eesti mõjukai- Turumajandus lammutas paljud mõ- rurikkuseta võib olla mõjukas inimene, maks poliitikuks Edgar Savisaart, kes jukate suhete võrgustikud, aga mitte võimalused eneseteostuseks ei ole ai- päike aga kaotab mitmele poliitikule, ka oma kõik. Seega ei käi kõik tehingud sugu- nult rahas kinni. Või on hätta sattudes Majandus kasvab mis mühiseb nõunikule Heido Vitsurile. Poliitikuist gi turusuhete kaudu, vaid osa jääb si- loota sõbrakäele. Laiemalt: sidemed tä-
Eestis on ilus elada. Esimese kvartali majanduskasv kerkis mõjukaim on hoopis Villu Reiljan, kelle demete, tutvuste, tagatrepluse korral- hendavad suuremat kollektivismi, küü- juba 12% ligi, mis on viimaste aastate rekord ja arenenud rii- sidemete hulk ületab kahekordselt Ed- dada. Võib arvata, et need tehingud ei narnukitunnet; ainult rahale toetudes kide seas tõeline plahvatus. Selle eest saab tõsta palku ja pen- gar Savisaare oma, mis näitab, et Kesk- teostu osapooltele turuhinnaga. Kaota- tegutseb “üksik hunt”. sione, osta maju ja Hummereid. Kõigile jätkub. erakonna juht on poliitiku kohta suhte- jaks pooleks võivad jääda näiteks mak- Kuid halb on see, kui sõbrad aitavad lises isolatsioonis. mõjuka inimese pättused kinni mätsi- 5,4,3,2,1...läks! sumaksja (riigihanked), väikeaktsio- Sidemete olulisuse kohta, mida ni- da. See on juba kõige ehtsam korrupt-
Täna algab jalgpalli MM Saksamaal. Tehke oma panused närid (aktsiate jaotamine turuhinnast ja nautige mängu ilu. Eks Eesti SKPd see natuke jahutab, kui metatakse ka sotsiaalseks kapitaliks, odavalt – teenete eest kompenseerimi- sioon. Loe ka uudist lk 9-11. jalgpallihullud teleka ees istuvad, aga me saame seda endale ei saa a priori öelda, et see on halb või seks) või aus konkurents (sidemed ai- lubada. Adrenaliin annab ka tööindu. Raivo Kallas ütles maavanema kohale “ei”
Ja õigesti tegi. Koerte haukumine ikka mõnikord aitab ka- nädala anekdoot ravani peatada. Kallas sai riigilt miljoneid laenu, aga ettevõt- Äripäev 5 aastat tagasi mised läksid hingusele ja laenud jäid maksmata. Siseminister Kalle Laanet räägib oma Soome kolleegiga palka- 11. juuni 2001 dest. Soome minister ütleb: “Minu töötajad saavad 3000 eurot. äike 2000 läheb korterile, söömisele, sinna-siia... Kuhu aga läheb Hansapanga reiting võib Eesti oma ületada ülejäänud 1000, see pole enam minu asi.” Ametiühingute väljapressimisaktsioon USA reitinguagentuur Moody’s on vaimustatud Hansapanga Laanet ütleb: “Minu päästjad saavad 3000 krooni. Kust nad
Tallinkiga läks nii, nagu oligi arvata – annad kuradile sõr- tugevast turupositsioonist, mistõttu on valmis tõstma panga ülejäänu saavad – see pole enam minu asi.” me, too võtab terve käe. Nüüd tahavad ametiühingud kõigile hoiuste usaldusväärsushinnet kõrgemale Eesti tasemest. * * * Tallinki töötajatele soomlastega võrdset palka. Praegu nõua- Hansapanga pikaajaline hoiusereiting võib tõusta mõ- Ärimees satub lennukiõnnetusse, jääb ainsana ellu ja leiab en- vad, pärast nutavad, kui Tallink põhja peaks vajuma. ne kuu jooksul seniselt tasemelt Baa1 (sama on ka Ühispan- nast üksiku saare rannalt. Robinsoniks on sellel saarel kena gal ja Eesti riigil) tasemele A3, mis on kõrgeim Kesk- ja Ida- rinnakas neidis, kes ärimeest turgutab, poputab, toidab ja mas- Arendajad jätavad korteriostjad hätta Euroopas. Parem hinne võimaldab pangal omakorda odava- seerib. Neljandal päeval teatab neidis ärimehele,
Eestis rallisid kinnisvarahinnad mullu kiiremini kui kuskil malt raha sisse ja välja laenata. et too võib lõpuks ometi teha seda, mil- mujal maailmas. Kuid terade sekka sattus ka palju sõklaid ja Hansapangale antava hinde tõstmine lähiajal veel min- lest ta on neli päeva unistanud. “Kas nood hakkavad pinnale ujuma. Kes on ühelt selliselt korteri ost- git mõju ei avalda, ütles Hansapangas välislaenude võtmi- siin on tõesti internetiühendus?” elav- nud, seisab võtmete kättesaamise päeval tühja majakarbi ees. se eest vastutav nn group treasurer Petteri Lappalainen. Ta neb ärimees. tunnistas, et uus reiting muudab soodsamaks edaspidised Tööinspektsiooni omad teenivad taskuraha laenud, mida pank võtab sügisel. Marko Pomerants
Paha ainult, et tööajast. Tööinspektsiooni töötajad käivad Hetkeseis: Täna annab reitinguagentuur Moody’s nii ettevõtjaid koolitamas, võtavad lektoritasu ka, aga nende töö- Eesti riigi kui Hansapanga reitinguks A1. lauad seisavad samal ajal tühjana. 34 Äripäev2 arvamus 9. juuni 2006 toimetaja Mati Feldmann, tel 667 0052, e-post [email protected]

Müüa kaks tegutsevat pulbervärvimisega tegelevat tootmisüksust. Asukohad Tallinn ja Tartu. Toomas Annuse pipardamine Info tel 50 65 697

Valmisfirmade müük, äri- ja peegeldab meedia kvaliteeti mittetulundusühingute asutamine jakirjandus on tänases Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik AEestis ainus jõud, kes suu- www.wasp.ee [email protected] dab korruptsiooni ning korpo- Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 ratiivsuse vastu võidelda. Mee- wasp project Mob. 51 12 061 dia segab äriliidrite ja tipp-po- liitikute mõnusat äraolemist ning valgustkartvaid kokku- Valmisfirma (OÜ, AS) mänge. Ajakirjanikud ei la- kätte 1 päevaga! se kohalikel kunnidel omava- Äriühingud alates 5900 kr litsustes kamandada. Meedia Tõnismägi 3a kohta kehtib reegel: mida roh- Tel 646 3760 kem ilmub lehes kriitilisi artik- [email protected] www.altius.ee leid, seda kõrgem on lehe tase. Nii on ajalehe taseme mõõdu-
& puud lehe kohtusse kaebami- MÜÜA TEGUTSEV 
 se sagedus ning lehe jaoks po-  **   sitiivselt lõppenud kohtuvaid- luste arv. Hea ajaleht on nagu ETTEVÕTE / Tegevusalaks on mullivannide ja
    knopka istumise all, mis ei la- aurusaunade import ning müük se pättustega tegeleval eliidil   Info tel 56 904 477 mugavat elu nautida. Kuna press on sageli kriitili- ne, siis tekivad pinged meedia ja nende vahel, keda ajakirjan- dus kajastab. Meedia mõjukus, Kuidas sõltumatus ja kvaliteet on põh- jused, miks äriliidrid või po- liitikud üritavad ajalehti aeg- töötajaid ajalt boikoteerida ning süüdis- tavad pressi kehvas kvalitee- dis. Äripäeva näitel võib tuua õnnelikuks ridamisi juhtumeid, kus mõni äriliider on lõpetanud Äripäe- va ajakirjanikega suhtlemise, lehest tema juhitava ettevõtte teha? reklaami välja võtnud või min- giks perioodiks ajalehe tellimi- Kuidas tekitada sünergiat firma väärtuste ja sest loobunud. Illustratsioon: Ave Teeääre töötaja väärtuste vahel? Reeglina põhjendab ta tao- Pro Konsultatsioonide juhtimiskonsultant Mait Raava. list käitumist lehe kehva tase- Äriliidrid Merko Ehituse ja Tallinna lin- mast Äripäeva kui aktsionäri Kuidas, miks ja millal teha karjääris me, nõrkade lugude ning pide- navalitsuse tehingust. Indrek küsimustele. Küsimused olid kannapöördeid? vate eksimustega. Tegelikult peavad Neivelt hakkas Eesti meediat esitatud korrektselt ning üld- AT Treeningute juht ja treener Aira Tammemäe. on aga sellise käitumise taga arvestama,” et kritiseerima pärast seda, kui koosoleku läbiviijate soovitusi konkreetsest persoonist ilmu- ajakirjandus võttis põhjalikult ja juhiseid järgides. Koosolekul Diskussioon. Kuidas valida: nud kriitiline artikkel. läbi tema vaidluse maksuame- anti mõista, et kui Äripäev eda- kas meeskonna juht või iseenda peremees? Meedia sõltumatus on pin- kui nad valivad tiga ning kajastas tema sisein- si aktiivselt Merkost või Annu- Arutlevad reklaamiagentuuri Zavod tegevdirektor Marek Reinaas nuks silmas nendele võimu lä- fo kahtlusega aktsiatehinguid. sest kirjutab, siis Merko Äripäe- ja ärikonsultant Indrek Saul. tehingud mak- hedal seisjatele, kes ei kanna- Tõnis Palts katkestas Äripäe- vaga jätkuvalt ei suhtle. Kuidas tekitada tööga rahulolu? ta vasturääkimist ega kriitikat. sumaksjatega, vaga suhtlemise, kui leht ka- Kommentaaridest hoidumi- PE Konsulti juhataja professor Mare Teichmann. Neile, kelle jaoks on olemas ai- ei saa nad pres- jastas tema maksuvaidlust. Tiit ne või ainult ühe ajakirjaniku Kuidas töötajal silm säramas hoida? nult kaks arvamust: minu ar- Kõuhkna ei suhtle Äripäevaga, väljavalimine ja talle eksklu- HR Outsourcingu juhataja Riina Rohelaan. vamus ja vale arvamus. Neile si vältida. sest leht on kirjutanud kriitili- siivsete intervjuude andmine inimestele meeldiks ajakirjan- selt tema pankrotiohus oleva- on üks võte, kuidas üritatakse Kuidas õige hingamine aitab dus, mis nende tehingutest ei test äridest, mida riik on lah- ajakirjandust suukorvistada. pingeid maandada? kirjutaks ega esitaks neile tera- kelt abirahaga turgutanud. Ur- Loodetakse, et harv esinemi- Koolitusfirma Creates organisatsioonikonsultant Kaupo Saue. vaid ja tülikaid küsimusi. mas Sõõrumaa sõimas Äripäe- ne meedias on trump. Ajakir- Need unistused aga ei täitu. va reporteril näo täis, kui vii- janik on intervjuu saamise ni- Seminar toimub 15. juunil Eesti ühiskonnal on vedanud, mane tundis huvi tema kohtu- mel nõus tegema järeleandmi- Laulasmaa Resortis. et taasiseseisvumise algusaas- mise vastu linnapea Edgar Sa- si, nt intervjuud enne ilmumist tatel panustasid toonased äri- visaarega. Samal ajal oli mee- näitama ja parandama. liidrid ehitusfirmade, pankade, dia tähelepanu all Sõõrumaa Ma saan meie äriliidrite kaubanduskettide või tööstuse soov osta Tallinna linnahall. katsetest aru: avalikkuse sur- Vaata ajakava www.aripaev.ee/seminar. Seminari hind 2900 krooni (km-ga 3422 ülesehitamisesse ega tabanud Ain Hanschmidt ja Enn Pant ve võib panna poliitikuid plaa- krooni). Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest ära meedia olulisust. Just tänu hoidusid intervjuudest, kui sai nitud tehingutest loobuma. kehtib soodustus 10%. Info telefonil 667 0237 Kersti Leppiksaar. ajakirjandusele võib äriliidri in- ilmsiks Hanschmidti äkkrikas- Heaks näide oli Merko Ehi- vesteering võimul oleva partei tumine. Need on ainult mõned tuse ja Keskerakonna juhita- kassasse vastu taevast lennata. näited, mis peegeldavad pressi va Tallinna linnavalitsuse hil- Ja seda on tänastel äriliidritel head ja äriliidrite kehva taset. jutine katse hakata arendama raske mõista. Neil on justkui Lasnamäel asuvat paekarjää- kõik olemas: korralik sideme- ui meie äri- ja poliitiline ri. Merkot eelistati ilma igasu- te võrk, nad on mõjukad ja neil Keliit hakkab rääkima mee- guse konkursita ja linnajuhid on lihtne saada oma tahtmist, dia kolletumisest, siis räägi- laulsid Merko suunas kiidulau- nad kasutavad oskuslikult sea- vad nad enda väikesest mõ- le. Merko ise aga keeldus kom- dustes olevaid auke. Kui aga te- just kohaliku meedia üle. Nad mentaaridest. Oldi kindlad, et kib konflikt meediaga, ei suuda räägivad sellisest ajakirjandu- Keskerakonna ainuvõimu Tal- nad sageli sellest võitjana väl- sest, mis tegutseb praegu mit- linnas ei väära miski ning suurt juda. See ajab vihale ja põhjus- mes endises liiduvabariigis. tulu tõotav diil saab tehtud. tab solvumisi. Nad unistavad, et tuleks aeg, Ühel hetkel pakuti aga lin- mil neil on võimalik ajalehe nale piirkonna arenduse eest uidugi ei tõtta keegi rää- peatoimetaja uks lahti lüüa ligi 100 miljonit enam. Kui Mkima, et ma olen ajalehe ning artiklile veto panna. press poleks Pae karjääri te- peale pahane sellepärast, et Kuna neil ei ole tänases hingut kriitiliselt hambu võt- ta kirjutas minust hea kriitili- Eestis meedia suhtes oma- nud, oleks tallinlane saja miljo- Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV, väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS Aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn se artikli ning nurjas kavatsu- nikuvõimu, siis üritavad nad ni võrra vaesem ja Merko Ehi- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 e-post: [email protected], WWW: http://www.aripaev.ee se maksumaksjale, kaasinves- teisiti. Oma põhimõtete järgi- tus rikkam. Selle tehingu pu- TOIMETUS: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected] torile või võlausaldajale müts misega läks Annus koguni nii hul oli ajakirjanduse kisa hind Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected] pähe tõmmata. Toomas Annus Aivar Hundimägi kaugele, et keeldus hiljuti toi- Merkole kõrge ning on mõiste- SEMINARID JA KÄSIRAAMATUD tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Äripäeva arvamustoimetuse juht, REKLAAMIOSAKOND: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 ei suhtle Äripäevaga, sest Äri- munud Merko Ehituse aktsio- tav, miks firma juhid ei armas- TELLIMINE JA LEVI: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 peatoimetaja asetäitja Tellimishind 12 kuuks 2595 kr. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine. Trükk AS Kroonpress päev on kirjutanud kriitiliselt näride üldkoosolekul vasta- ta meediat. NÄDALA FOTO Äripäev2 35 toimetaja Raul Mee, tel 667 0133, e-post [email protected] 9. juuni 2006 JALGPALL stardib täna

Täna siis lähebki lahti. Saksamaal jooksevad väl- jakule esimesed jalgpallurid, et alustada kuuajalist perioodi, kus televiisorist muud ei näidata ja baaris muust ei räägita. Pildil järgmise ja ülejärgmise MMi tähed, FC Flora 13–14aastased jalgpallinoored eilsel treeningul Lilleküla staadioni harjutusväljakul. Loo- mulikult võtab siis MMi finaalturniirist osa ka Eesti koondis. Andras Kralla [email protected]

“Elamiseks on vaja pääseda sisemiste ja välimiste käskude vahelt läbi.” Jaan Kross

Ülo Vihma “INIMENE

KONFLIKTIDE Hind Äripäeva Raamatuklubi liikmetele 269 krooni. Tavahind 349 krooni. Tellimine: www.aripaev.ee/raamatuklubi, KESKEL” [email protected], tel 667 0108 Oliver Kruuda Alar Tamming Dovelin Balticu üks omanikke ASi Tavid nõukogu esimees

Weroliga toimuv on nagu On ainult üks raha, mi- ” see, et kui Pekingi olümpial ” da valitsused ei saa de- saab meie sõudekoondis tei- valveerida ega väärtusetuks se koha, läheb sõudeliidu pre- muuta – see on kuld. sident Kilk koos meeskonnaga Äripäev, 08.06.2006 ärilause Reede, võitjaid mõladega nüpeldama. õnne! 36 9. juuni 2006 Äripäev, 08.06.2006

REEDE

Tarmo Salumaa 46 Merlecons ja KO OÜ juhataja

Indrek Tiido 40 KKuningasuningas jjalgpallalgpall Klaasiteeninduse ASi juhatuse esimees Jalgpall on üüratu äri, mitmetahuline Televisiooni- ja kaupade lepingud ning LAUPÄEV globaalne tööstus, mis toodab professionaalsete meeskondade arv tee- vad vutist kõige tulutoovama meeskond- MM ARVUDES kümneid miljardeid dollareid aastas. liku spordiala tervel planeedil, kirjutas Tulekul mängud National Geographic. reede, 9. juuni SUURIMA LEVIKUGA Saksamaa– SPORDIALA MAAILMAS Costa Rica 19.00 riigid, kus jalgpall on spordiala nr 1 Poola–Ecuador 22.00

laupäev, 10. juuni Jalgpalli Leonid Krasnodubski Inglismaa–Paraguay 16.00 mängivad 51 Trinidad ja Tobago– maailma kõik Chr. Jensen Eesti ASi Rootsi 19.00 rahvad Maakeral on juhatuse esimees Argentina– kokku üle 120 mln Elevandiluurannik 22.00 regulaarse mängija Raul Kadaru 45 Enim mängijaid ja Rautakesko ASi suurimad summad pühapäev, 11. juuni liiguvad juhatuse esimees Serbia ja Monte- Euroopas Vaadatuim Tauno-Jussi Onoper negro–Holland 16.00 spordisündmus 33 Mehhiko–Iraan 19.00
enim vaadatud spordisündmused 2002–2005, TJO Konsultatsioonid Angola–Portugal 22.00 televaatajaid miljonites OÜ juhatuse esimees FAKTE TÄNA ALGAVAST MMIST PÜHAPÄEV Avalöök Rahvusvahelise Jalgpalli- 95 96 127 153 218 Peeter Ernits 53 föderatsiooni FIFA arvestuste järgi Maaleht ASi jalgpallikuule jälgib iga mängu staadionil Super olümpia olümpia jalgpalli jalgpalli juhatuse liige, äna õhtul kell seitse al- keskmiselt 47 000 pealtvaatajat, mis Bowl 2004 2004 2004 EMi finaal MMi finaal peatoimetaja T teeb kõikide mängude peale kokku (Ameerika lõpe- avamine gav Saksamaa ja Cos- jalgpall) tamine 2004 2002 ta Rica vaheline mäng on 3 miljonit vaatajat. stardiks kuu aega kestvale maailma suurimale spordi- Saksa politsei hinnangul on vähemalt RAHALISELT ÜLE TEISTEST peole. 64 mängu järel sel- 21 mängu kõrgendatud ohu all, sh avamäng gub Saksamaal toimuva- Münchenis ning finaal Berliinis. Erilist MEESKONDLIKEST SPORDIALADEST tel 18. jalgpalli maailma- tähelepanu pööratakse kõikidele USA ning
suurima sissetulekuga spordiklubid 2004–2005, tulu mln dollarites meistrivõistlustlustel rah- tema Iraagi sõja liitlaste – Inglismaa, Hispaania, vuskoondis, kes järgmised Poola ja Austraalia mängudele. Real Madrid, Hispaania neli aastat kannab auväär- set maailmameistri tiitlit. FIFA lepingulised tulud MMist ulatuvad 334 Urmas Ingver 45 Nagu ka eelmise MMi 1,6 miljardi euroni, sh 1,1 mld tuleb Manchester United, Inglismaa Jõgevamaa Põlluma- ajal, on Äripäeva tagumi- teleülekandeõigustest. jandustootjate Liidu ne külg seekord pühenda- 299 direktor, juhatuse liige tud jalgpalliga seotud tee- Münchenisse Washington Redskins (Ameerika jalgpall), USA madele. Vähem kirjutame MMiks ehitatud, Maisa Annuka spordist, seda enam pü- 1,5 mld kr 287 Romanainen 39 hendume majandusteema- maksnud Stockmann ASi dele, mida jalgpal- rahvus- AC Milan, Itaalia juhatuse liige li MM otseselt vaheline 283 ning kaudse- meedia- Vutist läbivoolav raha annab võimaluse malt mõju- keskus tippmängijate miljonitesse ulatuvateks Juventus, Itaalia tab. mahutab palkadeks ning kopsakateks klubilepingu- teks. Maailmas hetkel parimaks tunnistatud 278 Koit Brinkman, kuni 15 000 brasiillane Ronaldinho teenib aastas enam jalgpallikülgede ajakirjanikku. kui 350 miljonit krooni. sh piletitulu tulu TV-ülekannetelt toimetaja Allikas: National Geographic, Äripäev Foto: All Over Press Elu ilma prillideta? Suvi ei anna asu ning nõuab pühendumist kesk- Maksegraafik: korraliku nägemise saab ka kohe konnale vaatamata. Kõik, mis nautimist vääribe- suurt rahasummat kulutamata. Ainult 591 liiv, vesi ja päike -, prillidele ei meeldi. Ühine krooni kuus* annab hea nägemise kogu eluks. KSA Silmakeskuse õnnelike inimeste klubiga, Järelmaksulepingu saab sõlmida kohapeal. vabasta end prillidest ja naudi elu. Kui prillid segavad elamist, milleks kannatada. Turvalisus - Carl Zeiss Meditec’i laser kuulub Uuri lisainfot aadressilt www.ksa.ee silmalaserite tippklassi, sellega tehtavad protse- ja tule konsultatsioonile. duurid on kiired ja valutud. KSA Silmakeskuse Aitame ka pluss prillidega inimesi! teeninduse tase vastab ISO 9001 kvaliteedijuhti- missüsteemi standardile. *järelmaksu periood kuni 4 aastat Litsents nr. L01045 Litsents nr. KSA Silmakeskus, Raua 36/Vilmsi 5, Tallinna Tel. 644 5060, 644 5061, [email protected], www.ksa.ee Laserprotseduurid prillidest vabanemiseks (-10 kuni +6) HZL protseduurid lugemisprillidest vabanemiseks.