Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Consultare OÜ Pikk tn 30 93819 Tel/faks: 4524995 e-post: [email protected] www.consultare.ee

Kuressaare 2009

Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

SISSEJUHATUS ...... 4

1. ÜLEVAADE ÜLDPLANEERINGUST ...... 8

1.1.Eesmärk ja sisu...... 8

1.2. Alternatiividest...... 10

1.3. Seos muude asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ...... 10

2. ÜLEVAADE PLANEERINGUALAST ...... 13

2.1. Asustus ja elanikkond...... 13

2.2. Sotsiaalsed vajadused, tööhõive ja ettevõtlus ...... 15

2.3. Kultuuripärand ...... 16

2.4. Maakasutus ja tehniline infrastruktuur ...... 18

2.5. Loodus...... 20

3. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 28

3.1 Mõju maastikule ning kultuuripärandile sh kultuurikeskkonna säilitamist tagavad tingimused...... 28

3.2 Mõju inimeste sotsiaalsetele vajadustele, tervisele ja varale...... 30

3.3 Mõju rannale ja kaldale ...... 31

3.4 Mõju vee ja õhu kvaliteedile ...... 33

3.5. Alternatiivide võrdlus...... 35

4. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE ...... 37

5. SEIRE ...... 41

- 2 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

6. AVALIKKUSE KAASAMINE KSH PROTSESSI ...... 42

7. RASKUSED KSH TEOSTAMISEL ...... 43

LÕPPJÄRELDUSED ...... 44

LISAD ...... 45

1. KSH programm...... 45

- 3 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi lühendina ka KSH) eesmärgiks on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule: a) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, b) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning c) edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Käesoleva KSH eesmärk on hinnata Salme valla territooriumi planeerimisega kaasnevaid võimalikke strateegilisi keskkonnamõjusid. Salme aleviku ja valla sisemaa üldplaneering (edaspidi ÜP) algatati koos KSH-ga Salme Vallavolikogu 28.03.2007. a. otsusega nr 15. Planeering hõlmab ala, mis ei ole haaratud Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringusse. Salme valla ranna-alade osaüldplaneering (kehtestatud Salme vallavolikogu 22.09.2003. a otsusega nr 16) hõlmab Salme valla ranna-alasid (v.a. Salme alevik ja selle lähiala) keskmiselt 600 m ulatuses tavalisest veepiirist.

Isikud ja institutsioonid, keda üldplaneeringuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla üldplaneeringu vastu põhjendatud huvi esitatud tabelis 1.

Tabel 1. KSH menetlusest huvitatud isikud. Asjast huvitatud isik või Võimalik mõju ja/või KSH protsessist teavitamise institutsioon võimalik huvi viis Salme Vallavalitsus Kohaliku elu korraldaja ja Kirjaga ei teavitata, kuna on tasakaalustatud avalike otsustajana protsessiga kursis huvide kaitsja. Salme Vallavolikogu Kohaliku elu korraldaja ja Kirjaga ei teavitata kuna on tasakaalustatud avalike otsustajana protsessiga kursis huvide kaitsja.

- 4 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Asjast huvitatud isik või Võimalik mõju ja/või KSH protsessist teavitamise institutsioon võimalik huvi viis Keskkonnaamet KSH järelevalve. Kirjaga Kaitsealade valitseja ja kaitse korraldaja kaitstavatel loodusobjektidel. Saare Maavalitsus Maakonna arengu edendaja Kirjaga ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Maaomanikud/ vallaelanikud/ Huvitatud maa kasutamise teavitatakse maakonnalehes ja ettevõtjad tingimustest ning Ametlikes Teadaannetes kvaliteetsest elukeskkonnast Valitsusvälised Keskkonnaalaste või e-kirjaga Eesti organisatsioonid ja muude organisatsiooni Keskkonnaühenduste Kojale kodanikeühendused suunitlusest tulenevate [email protected] väärtuste arvestamise tagamine Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja teavitatakse maakonnalehes ja huvi. Ametlikes Teadaannetes Muinsuskaitseamet Arengu edendaja ja Kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ning üldplaneeringu koostamise ajakava on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. ÜP ja KSH koostamise ajakava

- 5 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Üldplaneeringu koostamise Strateegilise keskkonnamõju hindamise Aeg etapp etapp Üldplaneeringu algatamine 28.03.2007

KSH algatamine 28.03.2007

KSH programmi koostamine. Mai 2008 Seisukoha küsimine KSH programmi sisu Mai 2008 osas keskkonnateenistuselt, Kultuuriministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ÜP eskiislahendust tutvustav avalik KSH programmi avalik arutelu ja selle Juuni 2008 arutelu eelnev avalik väljapanek (vähemalt 14 päeva). KSH programmi esitamine heakskiitmiseks Juuli 2008 Saaremaa keskkonnateenistusele Planeerimisettepaneku koostamine KSH aruande koostamine Juuni 2008 – veebruar 2009 Planeerimisettepaneku Märts-juuli kooskõlastamine 2009 Planeerimisettepaneku avalik KSH aruande aval ik arutelu ja sellele eelnev Oktoober - väljapanek (1 kuu) ja avalik arutelu avalik väljapanek (vähemalt 21 päeva) november 2009 KSH aruande esitamine Keskkonnaametile November 2009 heakskiitmiseks.

KSH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (Haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.

Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja koostaja: Salme Vallavalitsus Sõrve mnt 13 Salme 93201 Saaremaa telefon: 45 20 350 e-post: [email protected] Kontaktisik: Jüri Kluge

KSH teostaja: Consultare OÜ Pikk 30, Kuressaare [email protected]

Töörühm:

- 6 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

KSH juhtekspert Kristo Kiiker (BSc geograafias, keskkonnamõju strateegilise hindamise kogemus alates 2003. aastast), ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte, Triin Laaneväli (BSc keskkonnatehnoloogias) Agne Peetersoo (BSc loodusgeograafias, keskkonnamõju hindamise kogemus alates 2001. aastast).

KSH juhtekspert Kristo Kiiker omab sellekohast õigust (vastavalt KeHJS §34), kuna: on omandanud kõrghariduse geograafias Tartu Ülikoolis; omab erialast reaalsest töökogemust üldplaneeringute koostamise alal, nii konsultandina planeeringuid koostavas töörühmas kui ka planeeringuspetsialistina üldplaneeringu koostamise töörühmas omavalitsuses; on läbinud Tartu Ülikoolis planeerimise alase koolituse 40 tunni mahus ja sooritanud eksami positiivse tulemusega; tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte.

- 7 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

1. Ülevaade üldplaneeringust

1.1.Eesmärk ja sisu

Strateegiline planeerimisdokument on Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneering (algatatud koos KSH-ga Salme Vallavolikogu 28.03.2007. a. otsusega nr.15). Planeering hõlmab ala, mis ei ole haaratud Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringusse (joonis 1).

Planeerimisseaduse § 8 lg 3 kohaselt on üldplaneeringu täpsemad eesmärgid: 1) valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine; 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras;

- 8 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Joonis 1. KSH objektiks olev ÜP ala

- 9 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa- alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.Vastavate objektide puudumise tõttu ei käsitleta planeeringus ülesandeid, mis puudutavad miljööväärtuslikke hoonestusalasid, parke, kaitsealasid ja kaitstavaid looduse üksikobjekte. Planeeringus ei määrata tiheasustusalasid maareformiseaduse mõistes ja riigikaitselise otstarbega maa-alasid, kuna selleks puudub vajadus.

1.2. Alternatiividest

ÜP ruumise arengu põhimõtete kujundamisel lähtuti kehtivas Salme valla arengukavas seatud visioonist ja eesmärkidest, samuti kehtivast Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringust. Uusi strateegilisi valikuid ÜP koostamise käigus ei tekkinud. Seega on ka KSH objektiks vaid üks arengusuund, mis on vormistatud planeerimisettepanekuna. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt peab KSH aruanne kirjeldama ka „tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida” ehk nn 0-alternatiivi. Kehtiva Planeerimisseaduse kohaselt olid kohalikud omavalitsused kohustatud tagama valla üldplaneeringu kehtestamise hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks. Seetõttu ei saa 0-alternatiivi pidada reaalseks alternatiiviks. Olemasolevat olukorda kirjeldatakse 2. peatükis.

1.3. Seos muude asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

Salme valla ranna-aladel on kehtiv osaüldplaneering. Kogu vallas ühtse ruumilise arengu kujundamiseks võeti Salme aleviku ja sisemaa ÜP koostamisel arvesse ranna-alade osaüldplaneeringus sätestatud põhimõtteid, reserveeritud maakasutust ning maakasutus- ja

-10 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

ehitustingimusi, eriti väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid asuvate elamumaade osas. Elamuehitus on Salme vallas valdavalt koondunud ranna-alale, milleks seal on reserveeritud piisavalt maa-alasid. Valla sisemaal elamumaade reserveerimist ei peetud seetõttu vajalikuks. Arvestati ka osaüldplaneeringu kehtivusajal saadud kogemustega tingimuste rakendatavuse ja otstarbekuse kohta. Näiteks on selgunud, et üldplaneeringus määratletud krundi minimaalse laiuse ja elamute vahelise kauguse rakendamine ei ole alati võimalik.

Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu koostamisel aluseks kehtestatud maakonnaplaneering. Otseseid maakasutuspiiranguid, peale looduskaitseliste, ega maakondlikul tasandil olulisi objekte Saare maakonnaplaneeringus Salme vallas välja toodud ei ole. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on määratletud väärtuslikud kultuurmaastikud, roheline võrgustik, väärtuslikud põllumaad ja puhkealad maakonnas.

Salme vallas on väärtuslike maastikena 1 määratletud kokku 4 ala – Salme, – Lõpe (osaliselt Lümanda vallas), (osaliselt Torgu vallas) ja Sõrve “selgroog” (osaliselt Torgu vallas). Kõik need on maakondliku või kohaliku tähtsusega ning mereäärsest asukohast tingituna eelkõige esteetilise ja puhkeväärtusega alad. ÜP-ga teemaplaneeringuga määratletud väärtuslike maastike piire ja maakasutustingimusi ei muudeta.

Vastavalt teemaplaneeringu soovitustele on ÜP-s põllumaad 2 üle vaadatud ja Salme valla sisemaal on väärtuslikeks määratud kõik põllumaad, millel on olemasolev või potentsiaalne põllumajanduslik kasutusväärtus (st põllumaad, mis on oma viljakuse, pindala ja ligipääsetavuse poolest majanduslikult kõlbulikud põllumajandussaaduste tootmiseks). Rohelise võrgustikuga 3 seoses on teemaplaneeringus ühe konfliktialana 4 nimetatud Sõrve sääre kaela. Sõrve sääre kaela laius on kitsamas kohas vaid 2 km ja see on ainuke ühendus (koridor)

1 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. 2 Teemaplaneeringuga määratletud põllumassiivid Saare maakonnas, kus mulla boniteet on vähemalt 35. 3 täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Võrgustiku moodustavad ümbritsevatest aladest kõrgema loodusliku väärtusega ja/või intensiivse majandustegevuse suhtes tundlikud alad.

-11 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Sõrve poolsaarel asuva rahvusliku tähtsusega tuumala ja Saaremaa keskkõrgustikku hõlmava rahvusvahelise tähtsusega tuumala vahel. Sidususe tagamiseks tuumalade vahel on teemaplaneeringuga määratletud rohelises võrgustikus Üüdibe, Läätsa ja Imara küla administratiivpiiridesse jääval alal ÜP-ga keelatud uute kompaktse hoonestusega alade 5 rajamine. Elamuehitus on lubatud vaid hajaasustuse põhimõttel.

4 Konfliktialadena vaadeldakse alasid, kus olemasolev ja/või kavandatav tegevus toob kaasa vastuolusid, kuna samale territooriumile pretendeerib mitu tegevust või need eeldatavalt mõjutavad negatiivselt rohelise võrgustiku toimimist. 5 Selgelt piiritletav olemasolev või planeeritud hoonestatud ala, mida iseloomustavad ühised tehnovõrgud.

-12 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

2. Ülevaade planeeringualast

2.1. Asustus ja elanikkond

115,1 km² suurune Salme vald asub Saaremaa edelaosas hõlmates Sõrve poolsaare põhjaosa. Valla keskus – Salme alevik asub Salme jõe suudmealal Kuressaare – Sääre ääres. Kuigi tegemist on Salme aleviku ja valla sisemaa ÜP-ga, siis külasid, mis kogu ulatuses asuvad sisemaal (ÜP planeeringualal) on 4 - Metsalõuka, Länga, ja Ula. Kokku on Salme vallas 24 küla. Valla väljavenitatud “kahe mere” vahel asuvast kujust tingituna, on enamikul küladest ka oma rannajoon (joonis 1). Vallavalitsus asus Salmel juba 19. saj lõpus, kuid tollal oli Salme väike küla ja keskustena toimisid vallas Anseküla ja külad. Salme aleviku areng intensiivistus 1960-ndate aastate alguses, kui Salmest sai Sõrve sovhoosi keskus ja kui Läätsa küla hakati arendama kalatööstuskeskuseks 1950. aastatel. Salme alevik on nüüdseks arenenud valla ainukeseks teenindus-, äri-ja administratiivkeskuseks. Ansekülale ja Tiirimetsale on jäänud pigem kultuurilis-sotsiaalsete keskuste funktsioon, mõlemas on seltsimajad, kirikud ja aktiivne kogukond. Valitsevaks külatüübiks sisemaal on hajaküla (nt , Imara, Suurna).

Asustustihedus oli 01.01.08 seisuga 10,1 in/km2, mis võrreldes Saare maakonna valdade keskmisega (6,8 in/km2) on kõrge näitaja. Enamus asustusest on koondunud Salme alevikku ja lähiümbrusse (Läätsa ja ), kus elab 60 % kogu valla rahvastikust. Planeeringualal elab ca 80 % valla elanikkonnast.

Tabel 3. Elanike arv Salme valla asulates (01.07.08 rahvastikuregistri andmed) Asula Elanike arv 1. Anseküla 48 2. Easte 4 3. Hindu 5 4. Imara 27 5. Järve 18 6. Kaimri 9 7. 8 8. 45 9. Lassi 23

-13 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Asula Elanike arv 10. Lõmala 48 11. Länga 13 12. Läätsa 147 13. Metsalõuka 13 14. Mõisaküla 15 15. Möldri 16 16. Rahuste 53 17. Salme 541 18. Suurna 39 19. Tehumardi 66 20. Tiirimetsa 55 21. Toomalõuka 16 22. Ula 2 23. 19 24. Üüdibe 7 25. Vallas kokku 1237 26. Planeeringualal kokku ca 984

Elanike arv on aastatel 2000-2008 küll vähenenud 3,6 %, kuid võrreldes teiste maakonna valdadega on vähenemine olnud väike (tabel 13).

Tabel 13. Elanike arvu muutus Saare maakonna kohalikes omavalitsustes aastatel 2000-2008 (allikas: Statistikaamet) elanikke % Saare maakond -1165 -3,2 Kuressaare linn 34 0,2 Vallad kokku -1199 -5,7 -55 -1,4 -101 -10,4 Kärla -230 -12,4 -30 -3,7 -98 -4,5 Lümanda -74 -8,4 Muhu -183 -9,6 -42 -5,4 -80 -3,8 -86 -5,8 Pöide -67 -6,6

-14 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

elanikke % Salme -43 -3,6 Torgu -38 -9,5 -76 -5,2

Demograafiline tööturusurveindeks 6 oli 01.01.08 seisuga 1,14, mis on maakonna kõrgemaid (Saare maakonna keskmine 0,87). Samuti on kõrge 5-14 aastaste laste osatähtsus – 15,31 % (maakonnas keskmiselt 14,72). Kokkuvõttes omab Salme vald arvestades eelpool nimetatud demograafilisi näitajaid Saare maakonna kohalikest omavalitsustest kõige kõrgemat arengupotentsiaali.

Salme vallas oli 2007. a Statistikaameti andmetel 477 eluruumi 7. Suurem osa elamutest on hajaasustusele omaselt ühepereelamud (ca 420), neist Salme alevikus asub ca 100. Korterelamuid on Salmel 12 ja Läätsal 9, neis elab ca 38% valla elanikest. Suvilaid ja perioodiliselt kasutatavaid eluhooneid on ca 140. Ehitustegevus on viimastel aastatel hoogustunud, aastatel 2003-2008 on kasutusluba antud 21 ühepereelamule ning 10-le suvilale/aiamajale. See väljendab ka Salme valla atraktiivsust elu- ja puhkuskohana.

2.2. Sotsiaalsed vajadused, tööhõive ja ettevõtlus

Salme alevikus on hästi tagatud avalike teenuste pakkumine võrreldes teiste Saaremaa vallakeskustega 8, samuti on vald piisavalt atraktiivne erateenuste 9 pakkujatele. Alevikus on olemas lasteaed, põhikool koos spordisaaliga, staadion, rahvamaja, raamatukogu koos interneti kasutamise võimalusega, avatud noortekeskus, vallavalitsus, perearstikeskus, postkontor, mitmed kauplused, samuti pangaautomaat. Ainuke puudu olev avalik teenus on päevakeskus, Saare maakonna sotsiaalhoolekande arengukavas on seatud eesmärgiks päevakeskuse olemasolu igas vallas. Vastava

6 eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5-14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55-64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. 7 alaliseks elamiseks sobiv ühepereelamu, kahepereelamu ja ridaelamu sektsioon või korter 8 avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus, kaup, info, hüve nt kool, raamatukogu, päevakeskus jmt. 9 eraettevõtte poolt pakutav teenus, nt kauplus, apteek, pank, postkontor jmt.

-15 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

teenuse saab aga luua mõne olemasoleva ühiskondliku hoone, nt rahvamaja, baasil ja see ei eelda täiendavat maa reserveerimist ÜP-s.

Kuressaare lähedus tagab elanikele hea tööhõive, üle poole hõivatutest töötab väljaspool valda. 2008. a oli vallas 66 ettevõtet (tabel 4), enamik väikesed, alla 10 töötajaga, üle 50 töötaja on ühes ettevõttes. Vallavalitsuse hallatavaid asutusi on 5.

Tabel 4. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtjad Salme vallas 2008.a seisuga (allikas: Statistikaamet) Tegevusalad kokku 66 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 38 Ehitus 5 Töötlev tööstus 7 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 4 Majutus ja toitlustus 4 Info ja side 1 Veondus ja laondus 1 Kinnisvaraalane tegevus 1 Tervishoid 2 Haldus- ja abitegevused 1 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1

Kõige rohkem ettevõtteid on primaarsfääris. Kalapüügiga tegeleb statistiliselt ca 10 ettevõtjat. 2001. a põllumajandusloenduse järgi on vallas 1714 ha põllumajandusmaad, sellest 827 ha põllumaad ja 846 ha looduslikku rohumaad. Suurem osa põllumaadest paikneb valla sisemaal ja on tekkinud maaparanduse/kuivendamise tulemusena. Suurimad põllumajandusettevõtted on Saaremaa Ökoküla AS (lambakasvatus) ja Salme Põllumajanduse OÜ (piima tootmine, veisekasvatus).

2.3. Kultuuripärand

Suurem osa Salme valla praegusest terrritooriumist kuulus kuni 19. sajandi lõpuni administratiivselt Anseküla kihelkonda. Kuigi Salme vald tänasel kujul eksisteerib alates 1972. aastast (tol ajal oli Salmele liidetud ka praegune Torgu vald), on vallavalitsus juba 19. sajandi lõpust asunud Salmel.

-16 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Kultuurimälestistest on Salme vallas mitmeid arheoloogiamälestisena kaitstavaid kivikalmeid ja kultusekive, kuid eripäraks võib pidada mitmete II maailmasõjaga seotud ajaloomälestiste esinemist, enamasti on tegemist II maailmasõjas hukkunute ühishaudadega (tabel 5). Alates 2008. a septembrist on Salme kuulsust kogunud arvatavalt 7. sajandist pärineva nn muinaslaeva leiuga. Kuna muinaslaevaga seonduv on ajaloolastele-arheoloogidele paljuski veel uurimata, on ÜP kaardile kantud Muinsuskaitseameti spetsialistide määratud kavandatav kaitsevöönd, mille piires on kavas teha täiendavaid arheoloogilisi uuringuid.

Tabel 5. Kinnismälestised ÜP alal

Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Asukoht 1. 12646 Kalmeväli Anseküla küla 2. 12648 Kalmistu "Kalmurünk" Anseküla küla 3. 12649 Kivikalme Anseküla küla 4. 12650 Kivikalme Anseküla küla 5. 12651 Kivikalme Anseküla küla 6. 12652 Kultusekivi Anseküla küla 7. 12653 Kultusekivi Anseküla küla 8. 4163 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Anseküla küla 9. 4164 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Imara küla 10. 4165 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Massinõmme kalmistu 11. 4166 Vananõmme kalmistu Metsalõuka küla 12. 12654 Kivikalme Rahuste küla 13. 12655 Kivikalme Rahuste küla 14. 12656 Kivikalme Rahuste küla 15. 12657 Kivikalme Rahuste küla 16. 12658 Kivikalme Rahuste küla 17. 4168 Massinõmme kalmistu Tiirimetsa küla 18. 27280 Tiirimetsa palvemaja Tiirimetsa küla 19. 27290 Tiirimetsa koolihoone Tiirimetsa küla 20. 4169 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Vananõmme kalmistu 21. 28913 Salme laevkalme Salme alevik

II maailmasõja purustuste tõttu ei ole Salme valla arhitektuuripärand väga rikkalik. Seetõttu ei sisalda ÜP ettepanekuid miljööväärtuslike hoonestusalade määramiseks.

-17 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

2.4. Maakasutus ja tehniline infrastruktuur

Salme valla 11 507 ha suurusest pindalast oli 31.12.08 seisuga maakatastris registreeritud 85,5 %. Sellest riigimaad 970,9 ha, munitsipaalmaad 38,5 ha ja eramaad 8831,5 ha. Katastriüksuste pindalast 94% moodustab maatulundusmaa (tabel 6).

Tabel 6. Katastriüksuste sihtotstarbe järgne maakasutus Salme vallas. Katastriüksuste arv Katastriüksuste pindala (ha) Kokku 2411 9840,9 Elamumaa 524 377,5 Ärimaa 9 6 Tootmismaa 41 31.8 Mäetööstusmaa 0 0 Sotsiaalmaa 18 30,5 Veekogude maa 0 0 Transpordimaa 26 123,9 Jäätmehoidla maa 1 0,1 Riigikaitsemaa 1 13,.5 Kaitsealune maa 6 50,5 Maatulundusmaa 1779 9202 Sihtotstarbeta maa 6 5,1

Märkimisväärne osa – ca 25 % kogu valla pindalast (peamiselt maatulundusmaast) on kuivendatud, vallas on 12 maaparandussüsteemi 10 (tabel 7).

Tabel 7. Maaparandussüsteemid Salme vallas

Nimetus Pindala (ha) Tüüp Anseküla 52 põld Sopi 614 mets Üüdibe 128 põld/ mets Uusküla 69 põld Rahuste 144 põld Lõmala 171 põld Tehumardi 360 põld Tiirimetsa II 204 põld

10 Maaparandussüsteem on maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa kuivendamiseks või niisutamiseks või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike hoonete ja rajatiste kogum.

-18 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Nimetus Pindala (ha) Tüüp Lõmala I-II-III 81 põld Tiirimetsa 159 põld Mändjala 474 mets Vananõmme 509 mets

Teedevõrk on üle valla võrdlemisi ühtlane ja järgib üldjoontes reljeefi kõrgemaid osasid, kulgedes sageli piki rannavallide ahelikke, nagu Kuressaare-Sääre mnt, mis läbi aegade on olnud olulisimaks ühendusteeks Sõrve ps ja ülejäänud Saaremaa vahel. Valla põhjaosa keskne tee on Mustjala- Kihelkonna-Tehumardi mnt. Riigimaanteedest on mustkate Kuressaare-Sääre mnt-l ja osaliselt Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi mnt-l. Seetõttu peamised teedega seotud probleemid ongi teede jooksev remont ja suur kruusateede osatähtsus, mis külasid läbivatel lõikudel tekitab suvel tolmuprobleemi. Alustatud on kergliiklusteede rajamisega. Esimesena valmis Salme – Tehumardi kergliiklustee, eelprojekteerimine käib Loode-Tehumardi kergliiklustee rajamiseks. Tulevikus on plaanis pikendada kergliiklustee Salmelt Läätsani. Valda läbib ka jalgrattatee EuroVelo marsruut.

Planeeringualal on üks väikesadam – Läätsa, süvis -1.5 m, mille omanik on MTÜ Läätsa sadam. Sadam on avalikkusele piiratud kasutusega. Avaliku paatide sildumiskohana on aktiivses kasutuses Salme jõe suue.

Ühisveevärk on välja ehitatud Salme alevikus, väiksemad süsteemid ka Läätsa ja Tiirimetsa külas. Salme aleviku ühisveevärk koosneb kahest puurkaevust (tabel 8) ning veejaotusvõrgust. Mõlemad puurkaevud on juba ületanud normaalse ekspluatatsiooniperioodi, kuigi vee kvaliteet Salme aleviku ühisveevärgis vastab EV Standardi 665:1995 Joogivesi nõuetele. Kohati on probleemiks liigne soolsus (kloriidid) ning rauasisaldus ja veidi halvenenud organoleptilised näitajad veejaotussüsteemis. Salme ja Läätsa veevarustuseks on rajatud uus puurkaev Tehumardi külla.

Tabel 8. Puurkaevude alandus ja deebit Puurkaevu passi Alandus Põhjaveekiht Deebit Asukoht number m l/s 4100 17,5 S 5 Salme alevik Kastani tänav A-346-B 5,5 S 4,2 Salme farmid

-19 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Puurkaevu passi Alandus Põhjaveekiht Deebit Asukoht number m l/s 3306 12,9 S 1,16 Läätsa küla 587 SL 3,4 S 10 Tehumardi küla (uus puurkaev Salme ja Läätsa küla veevarustuseks)

Ühiskanalisatsioon funktsioneerib Salme alevikus ja Läätsa külas. Kanalisatsioonivõrguga on ühendatud Salme aleviku ja Läätsa küla kortermajad, ühiskondlikud- ja ärihooned. Eramajade piirkonnas aleviku lääneosas ei ole ühiskanalisatsiooni välja ehitatud, reovesi suunatakse seal kogumis/imbkaevudesse. Sadeveekanalisatsioon alevikus puudub. Salme - Läätsa reoveepuhasti on kestusõhustusega aktiivmudapuhasti, j ärelpuhastuseks suunatakse reovesi kolme biotiiki (4800 m²), väljalask suubub Liivi lahte. Puhasti territooriumil asub purgimissõlm. 2007. a valmis kanalisatsioonitrass piki Kuressaare – Sääre maanteed Kaarma vallast Nasva külast Salmeni, millega järgmise 10 aasta perspektiivis on kavas liita ka Järve ja Tehumardi küla.

2.5. Loodus

Salme valla aluspõhjas avanevad põhjast lõunasse ülemsiluri ladestiku Kuressaare, Kaugatuma ja kihistu (lademe) lubjakivid ja dolomiidid. Aluspõhjale on kujunenud peamiselt kuhje- ja moreentasandikud ehk akumulatiivsed ja abrasioonilised tasandikud (joonis 2). Esimestes on pinnakattena levinud peamiselt liiv-kruus-veeristik, aga ka kruusliiv, saviliiv ja segateraline liiv, teistes moreen. Suuremal osal valla territooriumist on levinud erinevates variatsioonides soostunud kamarmullad (gleimullad), rannikul esineb kamar-karbonaat- ja leetmuldi. Mullalõimiseks on valdavalt rähkne liivsavi, liivsavi või liiv.

Salme vallas nagu kogu Saaremaal on põhilise tarbevee allikana levinud siluri põhjaveekompleks. Salme valla territooriumil on valdavalt tegemist vesinik-kloriidse ja kloriidse veega mineraalainete sisaldusega 0,5-1 g/l, mis on kõrgem kui Saaremaal keskmiselt. Sooldunud põhjavesi raskendab kohati siluri veekompleksi kasutamist, kuna vesi ei vasta joogivee standardile. Soolaka põhjavee levikualaks Lääne-Saaremaal on Mändjala – Järve piirkond, Salme-Läätsa piirkond ja Sõrve

-20 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

poolsaare mitmed rannikualad (joonis 3). Lisaks kloriididele sisaldab Salme-Läätsa piirkonna

Joonis 2. Geomorfoloogia

-21 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

põhjavesi veel ülemäärast boori ja fluori. Joogivee ja isegi joogiveeallikana kasutada kavatsetava põhjavee kvaliteedinäitajatele vastava põhjavee leidmine mitmel pool Saaremaal (Järve, Salme, Läätsa) tõsine probleem. 2004. aastal viidi nimetatud piirkonnas spetsiaalseid uuringuid, leidmaks Salme-Läätsa piirkonnas sobilik joogiveeallikas. Uuringu tulemusel on Salme-Läätsa piirkonnas võimalik leida väiksema boori, fluoriidide ja kloriidide sisaldusega vett ainult Salme jõega piirneval alal (0,5 km põhja pool). Lõuna suunas nimetatud komponentide sisaldused põhjavees suurenevad. (Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskava, 2006).

Seetõttu omab Salme vallas suuremat tähtsust kvaternaari veekompleksi meresetete ja jääjärvesetete veekiht, mille kasutamist võimaldab ka võrdlemisi hea põhjaveekaitstus sooldunud põhjavee levikualal. Veekihi kasutamist piirab suhteliselt väike paksus ja veekihi langus suvisel ajal.

Valdavalt jääb vald põhjavee väljealale, vaid põhja- ja lõunaosa jääb osaliselt põhjavee transiitalale. Põhjavesi on ÜP alal enamasti keskmiselt kaitstud kuni kaitstud (joonis 3).

-22 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Joonis 3. Põhjavee kaitstus ja kvaliteet

-23 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Maastikuliselt võib Salme valla sisemaal eristada nelja piirkonda, mida ilmekalt kajastab Corine maakattetüüpide kaart (joonis 4). Sõrve sääre kaelast lõunasse jääv ala on hõredalt asusutatud metsa-ala. Sarnaselt võib iseloomustada valla äärmist, Kärla ja Lümanda vallaga piirnevat, põhjaosa. Mõlemad moodustavad ka osa suurematest rohelise võrgustiku tuumaladest.

Sõrve sääre kaelast põhja jääv ala on valdavalt põllumajandusliku kasutusega, siin on rohkesti maaparandussüsteeme (tabel 7). Külad on suuremad, kuid hajali. Erandiks on Järve ja osaliselt Tehumardi küla, kus pinnakatteks liiv ja levinud männimetsad.

Peamiselt kultuurmaastik on Salme-Läätsa piirkonnas, mis on tihedalt asustatud ja hoonestatud.

-24 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Joonis 4. Corine maakattetüübid. (rohelised – metsad, kollased - põllumajanduslik maa, sinised – üleminekulised metsa-alad, pms võsa, punane – hoonestatud ala)

-25 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Tähtis maastikuelement on läbi Salme aleviku voolav Ariste ja Liivi lahte ühendav Salme jõgi. Jõeäärsed alad on peamiselt kuivendatud. Teised märkimisväärsed vooluveekogud on Möldri oja ning Tehumardi peakraav (tabel 9).

Tabel 9. Salme valla siseveekogud

Nimi Valgala pindala (km²) / järve pindala (ha) Salme jõgi 22,8 Möldri oja 16,6 Tehumardi peakraav 12,6 Sopi oja 8 Lõu oja 7,1 Järve järv 3 Tehumardi karjäär (tehisjärv) 3,5

Salme valla olulisim maapõue loodusvara on kruus, mida leidub Tehumardi ja Länga külas (Tatterselja maardla) (tabel 10). Tehumardi kruusamaardla (registrikaart nr 0127) kuulub suurimate ja parima koostisega maardlate hulka Saaremaal. Hetkel Salme valla maardlates kehtivaid kaevanduslubasid ei ole, kuid Tehumardi kruus on hea kvaliteediga sobides betoonisegudesse ja selle kasutuselevõtt on tõenäoline. Kaasnev maavara on ehitusliiv, liivavaru paikneb 60% ulatuses põhjaveetasemest allpool.

Tabel 10. Maardlad Salme vallas (andmed Maa-amet, Eesti Geoloogiakeskus)

Nimetus Pindala Kasutusala Aktiivsed varud (tuh m 3) Passiivsed varud (tuh m 3) (ha) Tarbe Reserv Tarbe Reserv Tatterselja 6,04 ehituskruus 133 - - - Tehumardi 5 ehitusliiv 128 - 17 - Tehumardi 50,8 ehituskruus 813 - 65 -

-26 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

ÜP planeeringualal ei ole kaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ega Eesti Ürglooduse Raamatusse kantud ürglooduse objekte. Osaliselt või täielikult ÜP alal asuvaid hoiualasid on 4, neid käsitletakse peatükis 4.

-27 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

3. Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

3.1 Mõju maastikule ning kultuuripärandile sh kultuurikeskkonna säilitamist tagavad tingimused

Võimalikke negatiivseid või ka positiivseid muutusi kultuuripärandile ja maastikule põhjustavad eelkõige ÜP-ga võimaldatavad muutused maakasutuses. Et ÜP-ga uusi äri-, tootmis- ega tehnoehitiste (sh tuulepargid) maid ei reserveerita, on peamiseks mõju allikaks elamuehitus. Konkreetsetel aladel reserveeritakse ÜP-s elamumaad Salme alevikus ja sellega piirnevatel aladel, samuti Järve külas. Valla sisemaal jääb ÜP konservatiivseks, hoidudes põllumaade hoonestamisest ja eeldades hajaasustuse säilimist, mis maastikupildis olulisi muutusi kaasa ei too. ÜP ettepaneku kohaselt väärtuslikke põllumaid üldjuhul ei hoonestata. Arvestades väga suurt maaparandussüsteemide hulka vallas (ca 25 % valla territooriumist), mis on maastikku oluliselt lihtsustanud, võib mõningatel juhtudel hoonestamine olla ka põhjendatud. Iga konkreetset juhtu tuleb aga eraldi kaalutleda, lähtudes muuhulgas visuaalsetest aspektidest.

Salme alevik on kahtlemata üks kõige atraktiivsema elukeskkonnaga tiheasustusalasid maakonna valdades. Mereäärse alevikuna võib nimetada veel vaid Orissaaret. Maastikulise ja visuaalse atraktiivsuse annavad alevikule peamiselt Sõrve maanteelt kohati avanevad vaated merele ja jõele. ÜP-s on elamualasid Salme alevikus tihendatud ja laiendatud piki maanteed sh maantee ja mere vahel, kus 35 kV õhuliini likvideerimine lainedab ehitusvõimalusi. Õhuliini likvideerimine on positiivse visuaalse mõjuga, mida ka kavandatavad pereelamud ei peaks kavandama. ÜP-s on järgitud Salme aleviku, tiheasustusala kohta suhteliselt suuri, väljakujunenud krunte (minimaalne suurus 2500 m 2), mis väldib ka mereäärse ala liiga tihedat hoonestamist. Merevaadete säilitamist või loomist tuleks detailplaneeringute koostamisel silmas pidada.

Väikesadama maa kõrvalfunktsiooni andmine jõe-äärsele puhke- ja virgestusmaale Salme alevikus lisab piirkonnale atraktiivsust. Paadisillad koos paatidega moodustavad osa rannakultuurist (paat on ka Salme valla vapil). Liiatigi on Salme viimasel ajal kuulsust kogunud muinaspaadi leiuga 2008. a septembris. ÜP-s on seda peale paadimatuse koha kajastatud ajaloolaste ja muinuskaitsespetsialistide poolt määratud kavandatava kaitsevööndiga, mille piires peab igasugused

-28 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

ehitus- ja kaevetööd kooskõlastama Muinsuskaitseametiga. Muid meetmeid kultuuripärandi kaitseks on ÜP raames raske kohaldada. Salme vald on tuntud ka kui II Maailmasõja aegsete lahingute paik, kuid peale mälestistena kaitse all olevate ühishaudade, ei ole sellest enam palju säilinud. Samuti ei ole alevikus ja valla sisemaal terviklikke hoonestusalasid, mida miljööväärtuslikena kaitsta.

Järve külas reserveeritud elamumaal on praeguse metsailme säilitamiseks ÜP-s sätestatud tingimused, mille kohaselt peab 70 %-l krundi pindalast kõrghaljastuse säilitama ning piirete rajamine on lubatud vaid ümber õuede. Järve piirkonnale on iseloomulik teatav vööndilisus, mida peegeldab hästi mullastik (joonis 5). Luidete (mullakaardil mitmesugused L-mullad) vahele on kujunenud soostunud alad (mullakaardil soomullad – S, M, R). Soomullad on ehitusgeoloogiliste tingimuste tõttu hoonestamiseks sobimatud, millest võib eeldada, et ala mosaiiksus säilib. Kui hoonestus tekib, siis piki luiteid, mida praegu markeerivad pinnasteed.

Joonis 5. Väljavõte mullakaardist Järve piirkonnas (allikas: Maa-amet)

Oluliselt maastikku muutev tegevus on maavarade kaevandamine. ÜP-ga reserveeritakse mäetööstusmaana Tatterselja kruusamaardla ja Tehumardi kruusamaardla riigimetsamaal paiknevad

-29 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

osad. Karjääride rajamisel raadatakse mets ja hävitatakse positiivsed pinnavormid. Mõju vältida pole võimalik, kuid seda saab leevendada vastavate rekultiveerimistingimuste seadmisega. Pikemas perspektiivis võib mõju olla ka positiivne, näiteks on ühest ammendunud karjäärist Tehumardi külas tänaseks kujunenud tehisveekogu, mis ilmestab maastikku ja on populaarne supluskoht. Siiski tuleb kaevandusloa andmisel kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, et vältida keskkonna- ja sotsiaalse taluvus ületamist.

Kokkuvõttes ei ole ÜP elluviimisel mõningad muutused maastikupildis Salme alevikus ja Järve külas reserveeritud elumaadel ning Tehumardi ja Tatterselja mäetööstusmaadel välistatud, kuid tervikuna on ÜP ettepanek valla maastikke ja kultuuripärandit säilitav.

3.2 Mõju inimeste sotsiaalsetele vajadustele, tervisele ja varale

Valla elanikkonna sotsiaalsete vajadustega arvestamine tähendab eelkõige avalike teenuste ja selleks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide olemasolu. Salme vald ja eriti Salme alevik on maakonna üks kõige parema avalike- ja erateenuste spektriga omavalitsusi ning demograafiliste näitajate poolest omab kõrgeimat arengupotentsiaali. ÜP ettepanekus säilitatakse kõik sotsiaalse funktsiooniga maa-alad, seega muutusi sotsiaalse infrastruktuuri osas ÜP elluviimine kaasa ei too.

ÜP elluviimisel lisanduks valda uusi elamuid ja suvilaid ehk nii alalisi kui hooajalisi elanikke. Valdavalt on lisanduv elanikkond nähtav positiivse mõjuna, kuna sel juhul on vallas jätkuvalt ka kohalike teenuste tarbijaid ja ettevõtjaid. Vältida tuleb valglinnastumise trende, kus töökohad paiknevad vaid Kuressaares ja ka teenused tarbitakse seal. ÜP ülevaatamisel peale igakordseid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi tuleb muuhulgas tähelepanu pöörata ka lisandunud elamumaa paiknemisele ning vajadusel ja kohaliku huvi olemasolul näha elamute juurde ette maad kogukondliku tegevuse võimaldamiseks.

Üheks ÜP ülesandeks on ka inimeste tervisele ohutu elukeskkonna säilitamine ja loomine. Peamiselt tähendab see joogivee ja välisõhu ohutuse tagamist ning vastavalt ehitustegevuse reguleerimist. Salme alevikus ja Järve külas reserveeritud elamumaad ei paikne vahetult

-30 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

tootmismaade lähedal ning arvestavad nõutud kujadega (nt Salme-Läätsa reoveepuhasti 100 m kuja 11 ).

Kuna teistes asulates elamualasid konkreetselt reserveeritud ei ole, tuleb tootmismaade (nt farmid) lähedusse kavandatud juhtudel silmas pidada mitmeid inimeste tervise kaitse eesmärgist lähtuvaid piiranguid: 1. Elamualasid võib kavandada vaid sellise tootmise lähedusse, mille puhul ei kaasne negatiivset mõju (müra, õhusaaste sh ebameeldiv lõhn) väljaspool hoone piire. 2. Liikluskorralduslike vahenditega ja juurdepääsude planeerimisel tuleb vältida tootmismaadega seotud transpordi liikumist läbi elamu- ja puhkealade. 3. Olemasolevatel tootmismaadel uue tootmistegevuse kavandamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust, et selgitada vastava tootmise võimalik mõju looduskeskkonnale ja inimese tervisele ning varale.

Kokkuvõttes on ÜP elanike sotsiaalseid vajadusi ja tervisliku elukeskkonna säilitamist arvestav ning seega positiivse mõjuga. ÜP mõju inimeste varale on kaudne ning valdavalt positiivne. ÜP-ga korrastatakse piirkonna perspektiivne maakasutus luues kindluse maaomaniku jaoks tulevaste muutuste kohta valla maakasutuses, mis võimaldab nii omavalituse kui individuaalsel tasandil tegevusi paremini planeerida.

3.3 Mõju rannale ja kaldale

Looduskaitseseaduse § 34 sätestab, et on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Looduskaitseseadus kaitseb randa ja kallast piirangu- ja ehituskeeluvööndiga, mille ulatus mere puhul on saartel üldjuhul 200 m, kuid Salme alevikus vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 3 on ehituskeeluvööndi laius 50 m, kuna tegemist on tiheasustusalaga. Sama seaduse § 41 lg 5 kohaselt

11 lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust -31 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

toimub ranna ja kalda piiranguvööndis asuva aleviku või küla tiheasustusala laiendamine kehtestatud üldplaneeringu alusel. ÜP-ga laiendatakse Salme aleviku kompaktselt asustatud ala (tiheasusutusala) põhja (ca 350 m) ja lõuna (ca 200 m) suunas, millega seoses väheneb Läänemere ranna ehituskeeluvöönd nimetatud alal seniselt 200 meetrilt 50 meetrini. Põhja suunas järgib 50 m ehituskeeluvöönd olemasolevat aleviku asustusjoont. Alal, kus ehituskeeluvöönd väheneb, on tegemist peamiselt 35-45 a tagasi kultuurina rajatud, pohla kasvukohatüüpi kuuluva männikuga (Metsaregistri andmed). Võib eeldada, et männikultuur rajati omal ajal liivade kinnistamiseks, selle looduskaitseline väärtus on madal. Vaba juurdepääs kõnealusele piirkonnale on tagatud praegu ja edaspidi Tehumardi memoriaali juurest. Kokkuvõttes ehituskeeluvööndi vähenemine ranna kaitse eesmärke ei kahjusta. Lõuna suunas järgib ehituskeeluvöönd esialgu alevikus kehtivat 50 m tavavee piirist ja alates Ranna maaüksuse põhjapiirist korduva üleujutusega ala piiri, mis valdavalt ühtib kõlvikupiiriga. Looduskaitseseaduse paragrahv 35 lõige 3 1 sätestab, et „Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon”. Korduva üleujutusega aladel koosnevad ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja 200 m laiusest vööndist. Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud töö „Läänemere Läänesaarte alamvesikonna piiresse jääva ranna ajuveeala piiride täpsustamine ja erinevate veeseisude kaartide ning meetmeprogrammi koostamine” raames selgitati välja ajuvee 12 piirid Saaremaa rannikul. Vastavalt uurimustööle asub ÜP alal ajuvee ala Salme alevikus Salme-Läätsa reoveepuhasti Ranna maaüksuse (katastritunnus 72101:002:0245) põhjapiiri vahel, mida on planeeringus ka kajastatud.

Valla olulisemate siseveekogude – Salme jõe, Järve järve ja Tehumardi karjääri kallastel ega läheduses ÜP olulisi muutusi ei kavanda. Salme jõe suudmesse on reserveeritud küll väikesadama maad, kuid sisuliselt toimib see juba täna, jõe suuet on süvendatud, ega ole käsitletav muudatusena.

12 Ajuvesi on tugevate, kestvalt ühesuunaliste tuulte või tormiga mere rannikule kanduv tavapärasest suurem veemass.

-32 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

3.4 Mõju vee ja õhu kvaliteedile

Vee ja õhu kvaliteedi tagamine on üks tervisliku elukeskkonna säilitamise olulisemaid aspekte. Salme valla sisemaal on põhjavesi enamasti keskmiselt kaitstud kuni kaitstud ning erinevalt paljudest teistest maakonna valdadest on probleemiks hoopis sooldunud põhjavesi (joonis 3). EL joogiveedirektiiviga (98/83/EÜ) on selleks, et kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest, kehtestatud teatud joogivee kvaliteedinõuded 13 . Joogivee vastavus neile tuleb tagada eelkõige Salme-Läätsa ühisveevärgis ja ettevõtjatel/majutusteenuse osutajatel, aga seda tuleks arvestada ka nt elamuehituses. 2004. aastal läbiviidud uuringu tulemusel on Salme-Läätsa piirkonnas võimalik leida väiksema boori, fluoriidide ja kloriidide sisaldusega vett ainult Salme jõega piirneval alal (0,5 km põhja pool). Edasi Sõrve suunas nimetatud komponentide sisaldused põhjavees suurenevad. Seda enam omab Salme vallas suuremat tähtsust kvaternaari veekompleksi meresetete ja jääjärvesetete veekiht. Samas on salvkaevud ohustatud pindmise reostuse poolt, mis tingib hoolika suhtumise reoveekäitlusesse.

Salme – Läätsa piirkonnas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine seotud EL Ühtekuuluvusfondi projekti “Läänesaarte alamvesikonna asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine” elluviimisega ja ÜP selles osas muudatusi ei tee. Sama projekti raames on määratletud reovee kogumisala 14 piir, mis üldplaneeringus fikseeritakse. Reovee kogumisalal peab kohalik omavalitsus üldjuhul tagama kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimise kohta.

Reoveekäitluseks hajaasustuses, sh Järve külas kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni, on 3 põhimõttelist võimalust:

13 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrus nr 82 (RTL 2001, 100, 1369; RTL 2005, 69, 971) 14 ala, kus on piisavalt reostusallikaid reovee juhtimiseks kogumissüsteemide või kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse

-33 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

1. Kogu reovesi suunatakse kogumismahutisse, mida vastavalt vajadusele tühjendatakse Salme – Läätsa reoveepuhasti purglasse. 2. Eraldatakse nn must fraktsioon ja hall vesi. Must osa suunatakse vastavasse mahutisse või kompost-kuivkäimlasse ning hall vesi puhastatakse omapuhastis. 3. Rajatakse omapuhasti. Reoveepuhasti rajamisel tuleb arvestada Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuetest tulenevaid (Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171) (RT I 2001, 47, 261; 2006, 40, 310) tingimusi: a) reoveepuhasti peab paiknema kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett; b) reoveepuhasti peab jääma asulast valdavate tuulte suhtes allatuult; c) reoveepuhasti peab paiknema kohas, mida ei ohusta üleujutused; d) reovee kogumisalale omapuhastit rajada ei tohi.

Heitvee ärajuhtimisel tuleb lähtuda „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korrast 15 ”. Kokkuvõttes, kui veevarustuses ja reoveekäitluses kasutatakse kaasaegseid õigusaktidele vastavaid lahendusi, ei avalda ÜP elluviimine vee kvaliteedile olulist negatiivset mõju.

Salme vallas ei ole ega planeerita suure liikluskoormusega maanteid ega tootmisobjekte, mis välisõhu kvaliteeti mõjutaksid. Samuti ole siin momendil suuri farme, kus võiks tekkida probleeme ebameeldiva lõhna levikuga. Kui vastav taotlus peaks tehtama, tuleb kindlasti kaaluda keskkonnamõju hindamise (sh nn ebameeldiva lõhna leviku modelleerimine) algatamist.

Peamine õhukvaliteedi probleem vallas on siiski tolm, mis lendub kruusakattega teedelt, seda eriti teede äärde jäävate majapidamiste jaoks. Planeeringus kavandatakse kõige olulisemate ühendusteede mustkatte alla viimist, seega on planeeringu elluviimine teede valdkonnas positiivse mõjuga. Seni saab tolmutamist piirata kas vastava teehooldusega või liikluskorralduslike vahenditega (kiiruspiirangud). Tolmuvabaks tuleb esmajärjekorras muuta teelõigud, mis läbivad külade asustatud osasid, nagu seda mitmes kohas ka tehtud on.

15 Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269. (RT I 2001, 69, 424; 2003, 83, 565; 2006, 10, 67)

-34 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

3.5. Alternatiivide võrdlus

Planeerimisettepaneku ning 0-alternatiivi võrdlus lähtuvalt KSH tulemustest on kokku võetud tabelis 11. ÜP puhul on tegemist omavalitsuse jaoks olulise strateegilise arengudokumendiga ja erinevate mõjude kõrval tuleb arvesse võtta ka selle kulusid-tulusid kogukonnale ning kokkuvõttes kogu dokumendi realiseerimise mõttekust.

Tabel 11. Planeerimisettepaneku ja 0-alternatiivi võrdlus 0-alternatiiv ÜP elluviimine Mõju Olulisel osal vallast on ruumilise arengu ÜP koostatakse suurema ala looduskeskkonnale põhimõtted ja maakasutus on kohta, arvestades kõigi kujundamata ning detailplaneeringute, võimalike mõjudega. projekteerimistingimuste ja ehituslubade Kavandatav maakasutus on menetlemisel arvestatakse vaid piiratud loodusväärtusi säilitav ja territooriumiga. Kuigi üksikjuhtumi puhul negatiivseid mõjusid vältiv. ei pruugi negatiivset mõju Arvestatakse mõjuga maastikule looduskeskkonnale avalduda, võib see ning ranna ja kalda kaitse- kumuleeruda ja kokkuvõttes oluliseks eesmärkidega. osutuda (keskkonnataluvust ületavaks ja pöördumatuid muutusi põhjustavaks). Mõju Kultuuripärand on kaitstud riiklikku Suunatud ja tasakaalustatud kultuuripärandile, kaitset omavatel aladel/objektidel, sotsiaalset ning majanduslikku sotsiaalsetele kohalikul tasandil määratlemata. ÜP arengut soodustav. Määratavad vajadustele ja puudumisel on vallal raske kaitsta maakasutus- ja ehitustingimused varale avalikke huve (miljööväärtused või nende võimaldavad tõhusamalt kaitsta puudumine, puhkevõimalused). ning säilitada kohalikku kultuuripärandit ja traditsioone. Otsesed kulud ÜP puudumisel peavad nii omavalitsus Kehtestatud ÜP annab kui maaomanikud kulutama palju maakasutus- ja ehitustingimused ressursse ehitusõigusega ja ning vähendab oluliselt nii

-35 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

0-alternatiiv ÜP elluviimine maakasutusega seotud probleemide omavalitsuse kui arendajate lahendamisele. varasemast määramatusest tingitud kulusid nt detailplaneeringutele ja keskkonnamõju strateegilistele hindamistele. Ühiskondlik Puudub terviklik nägemus ja kokkulepe On kokkulepe huvigruppide efektiivsus Salme aleviku ja valla sisemaa ruumilisest vahel valla arengu osas. arengust, ühiskondlikult ebaefektiivne. Ühiskondlik efektiivsus on suur. Realiseerimise ÜP puudumine on takistuseks valla ÜP elluviimine on mõistlik ja mõttekus arengule ja vastuolus lühemas või pikemas planeerimisseadusega. Seega perspektiivis realistlik. ebaotstarbekas.

-36 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

4. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

ÜP alal asub tervikuna või osaliselt neli Natura 2000 võrgustikku kuuluvat hoiuala: Vana- Lahetaguse, Pajumaa, Kaugatoma-Lõu ja Kura kurgu hoiuala, planeeringuala piirneb Tehumardi hoiualaga (tabel 12). Hoiualal on vastavalt looduskaitseseaduse § 32-le keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või looduskaitseseaduse §-s 33 sätestatud korras.

ÜP ei ole otseselt seotud Salme valla sisemaal asuvate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade kaitsekorraldusega, kuid läbi ÜP-ga kehtestavate maakasutus- ja ehitustingimuste on võimalik tegevusi nimetatud aladel reguleerida.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Üldjuhul Natura hindamine eeldab planeeringu elluviimise mõju hindamist igale Natura elupaigatüübile ja liigile eraldi. Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole võimalik seda teha, üldplaneeringute puhul hinnatakse eelkõige Natura alade terviklikkuse säilimist.

Vana-Lahetaguse, Pajumaa, Kaugatoma-Lõu hoiualade puhul, mis paiknevad alal, kus elamuehitus on lubatud hajaasustusena, võiks otsese mõju allikaks olla üksikute elamute rajamine. Kõik kolm ala on aga elamuehituseks väheatraktiivsed, puuduvad juurdepääsud ja vajalik infrastruktuur, seega on nimetatud võimaluse realiseerumine äärmiselt ebatõenäoline. Kui aga huvi elamuehituseks peaks ilmnema, tuleb iga üksikut juhtu analüüsida eraldi, eelkõige elupaikade ja liikide esinemisest lähtuvalt konkreetsel alal. Kui tegemist on varem asustatud kohtadega (vanad talukohad), võib eeldada, et rangelt kaitstavaid liike ja elupaiku seal ei esine ning hoiuala kaitse-eesmärke ei kahjustata. Küll on hoiualade puhul eeldatavalt nende terviklikkust lõhkuvad kompaktse asustusega alad 16 . Eeldades, et kaitseala valitseja suudab Vana-Lahetaguse, Pajumaa ja Kaugatoma-Lõu hoiualadel korraldada töid, mida Looduskaitseseadus ette näeb, nagu niitmine, loomade

16 Selgelt piiritletav olemasolev või planeeritud hoonestatud ala, mida iseloomustavad ühised tehnovõrgud.

-37 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, muutub alade seisund pikemas perspektiivis soodsamaks. ÜP elluviimine seda ei takista.

Kura kurgu hoiualast asub Salme alevikus vaid marginaalne 3 ha suurune ala, Tehumardi nõmme hoiuala piirneb Salme aleviku kavandatava administratiivse laiendusega. Mõlema ala puhul võib mõju olla vaid kaudne, sest maakasutuse muutust ega infrastruktuuride rajamist neil ette ei nähta. Kaudne mõju võib avalduda peamiselt elupaigatüüpide tallamises või liikide häirimises, kui inimeste elualad hoiualade piiridele lähenevad.

Tabelis 12 antakse kokkuvõtvalt üldised hinnangud ja soovitused Natura 2000 võrgustiku aladel või nendega piirnevatel aladel kavandatavate tegevuste osas.

Tabel 12. Hoiualad ja ÜP elluviimise mõju neile

Hoiuala Pindala Kaitse-eesmärgid ÜP elluviimise Leevendavad (ha) võimalik mõju ala meetmed kaitse-eemärkidele Vana- 42 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas Vähetõenäoline mõju. - Lahetaguse nimetatud elupaigatüüpide – lubjarikkal hoiuala mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse; Pajumaa 6,6 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas Vähetõenäoline mõju - hoiuala nimetatud elupaigatüübi – puiskarjamaade (9070) kaitse Kaugatoma- 4155, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas Vähetõenäoline mõju - Lõu hoiuala plan. nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja alal 23 mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soo -lehtmetsade (9080*)

-38 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Hoiuala Pindala Kaitse-eesmärgid ÜP elluviimise Leevendavad (ha) võimalik mõju ala meetmed kaitse-eemärkidele ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos), piilpart (Anas crecca), tuttvart (Aythya fuligula), merivart(Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), liivatüll (Charadrius hiaticula), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), tõmmukajakas (Larus fuscus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula); Kura kurgu 188 600 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas Võimalik kaudne Vajadusel hoiuala plan. nimetatud elupaigatüüpide – karide mõju piirnevate võib ala alal 3 (1170), üheaastase taimestuga esmaste elamumaade valitseja rannavallide (1210), rannaniitude arendamisest - seada ajutisi (1630*), väikesaarte ja laidude (1620), lindude pesitsemise liikumispiiran püsitaimestuga liivarandade (1640), häirimine, guid lindude hallide luidete ehk kinnistunud rannikuelupaikade häirimise ja rannikuluidete (2130*), tallamine. tallamise sinihelmikakoosluste (6410) ning II vältimiseks. lisas nimetatud liigi – hallhülge (Halichoerus grypus), nõukogu Alal tuleb direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud inimeste linnuliikide ja I lisas nimetamata liikumist rändlinnuliikide elupaikade kaitse. suunata, et Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, vältida on: punakurk-kaur (Gavia stellata), elupaikatüüpi järvekaur (Gavia arctica), kormoran de tallamist. (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk -lagle (Branta

-39 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Hoiuala Pindala Kaitse-eesmärgid ÜP elluviimise Leevendavad (ha) võimalik mõju ala meetmed kaitse-eemärkidele leucopsis), mustlagle (Branta bernicla), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi (Calidris alpina), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda)ja krüüsel (Cepphus grylle); Tehumardi nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas Võimalik kaudne Vajadusel nõmme nimetatud elupaigatüüpide – eelluidete mõju piirnevate võib ala hoiuala (2110), hallide luidete ehk kinnistunud elamumaade valitseja rannikuluidete (2130*), metsastunud arendamisest - seada ajutisi luidete (2180), kuivade nõmmede lindude pesitsemise liikumispiiran (4030) ning II lisas nimetatud taimeliigi häirimine, guid maal – nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp. rannikuelupaikade lindude arenarius) elupaiga kaitse, samuti III tallamine. häirimise ja kaitsekategooria linnuliigi – tallamise nõmmelõokese (Lullula arborea) vältimiseks. elupaikade kaitse; Alal tuleb inimeste liikumist suunata, et vältida elupaigatüüpi de ja nõmmnelgi tallamist.

-40 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

5. Seire

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 järgi on seire 17 meetmete kavandamise eesmärk teha varakult kindlaks strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline negatiivne keskkonnamõju ja rakendada seda mõju ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Kinnitatud seiremeetmed on strateegilise planeerimisdokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud.

ÜP elluviimisega ei eeldata olulise negatiivse keskkonnamõju kaasnemist ja seega ei ole vajalik ka seire rakendamine. Teatud keskkonnaloa (nt vee-erikasutusluba, maavara kaevandamisluba jne) kohustust omavate tegevuste / üksikobjektide seiret tehakse ka praegu ning seda ei ole vajadust ÜP- s kinnitada.

Üheks indikaatoriks ÜP vastavusele reaalse eluga on ÜP muutmise põhjendatud ettepanekut sisaldavate detailplaneeringute kehtestamine. Kui see sageneb, on ilmselt vajadus asuda uue ÜP koostamise juurde.

17 Elukeskkonna seisundi ja muutuste jälgimine ja registreerimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundi muutusi ja saada lähteandmeid programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks (Säästva arengu sõnaseletusi. Tallinn, 2000)

-41 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

6. Avalikkuse kaasamine KSH protsessi

KSH avalikustamine toimus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (vt tabel 2). KSH programm ja aruanne olid avalikustamise perioodil paberkujul kättesaadavad Salme vallavalitsuses ja digitaalkujul veebilehel aadressiga www.salmevald.ee.

KSH programmile kirjalikke seisukohti ei esitatud.

Peatükki täiendatakse peale KSH aruande avaliku arutelu toimumist.

-42 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

7. Raskused KSH teostamisel

Olulisi raskusi KSH läbiviimisel ei ole seni ilmnenud.

-43 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lõppjäreldused

ÜP ettepanek vastab Salme valla arengukavas seatud visioonile Salme vallast kui merele avatud mitmekesise ettevõtlusega atraktiivsest elu- ja puhkepiirkonnast ning Salme alevikust Sõrve poolsaare majandusliku ja kultuurilise keskusena. ÜP elluviimine säilitab valla praeguse hea arengupotentsiaali, avalikud teenused ja ettevõtluse. Kui maakasutus ja ehitustegevus toimub vastavalt ÜP-s seatud tingimustele, siis olulist negatiivset mõju ÜP elluviimine kaasa ei too.

Kristo Kiiker KSH juhtekspert

-44 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisad

1. KSH programm

-45 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Salme valla sisemaa ja Salme aleviku osaüldplaneeringu aastani 2018 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Consultare OÜ Pikk tn 30 Kuressaare 93819 Tel/faks: 4524995 e-post: [email protected] www.consultare.ee Töö nr: 02/08

Kuressaare 2008

-46 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

-47 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi lühendina ka KSH) eesmärgiks on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule: a) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, b) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning c) edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Käesoleva KSH eesmärk on hinnata Salme valla sisemaa ja Salme aleviku territooriumi planeerimisega kaasnevaid võimalike strateegilisi keskkonnamõjusid. Salme aleviku ja sisemaa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine algatati Salme Vallavolikogu 28.03.2007.a. otsusega nr.15. KSH programmi avalik arutelu on planeeritud koos üldplaneeringu eskiislahenduse tutvustamisega.

-48 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus

Strateegiline planeerimisdokument on Salme Vallavolikogu 28.03.2007.a. otsusega nr 15 algatatud Salme aleviku ja sisemaa ÜP (edaspidi osaüldplaneering). Osaüldplaneering hõlmab ala, mis jääb välja Salme rannaalade osaüldplaneeringust. Salme rannaalade osaüldplaneering hõlmab Salme valla rannaalasid 600 m ulatuses rannajoonest (Joonis 1 - 2 ). Salme rannaalade osaüldplaneering on kehtestatud Salme vallavolikogu 22.09.2003.a. määrusega nr. 16.

Joonis 1. Salme rannaalade osaüldplaneeringu 1 osa

-49 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Joonis 2. Salme rannaalade osaüldplaneeringu 2 osa.

-50 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

2. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Üldplaneeringu eesmärgid on (Planeerimisseadus §8 lg3): 1. Salme valla sisemaa ja Salme aleviku ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2. kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3. maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4. detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine; 5. miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 6. rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 7. teede, tänavate ja sadamate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine Teeseaduses sätestatud korras; 8. põhiliste tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9. puhke- ja virgestusalade määramine; 10. ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine Looduskaitse seaduses sätestatud korras; 11. vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 12. vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13. üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 14. muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus.

-51 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Arvestades osaüldplaneeringu eesmärke on KSH-s käsitletavad teemad järgmised:

1. planeeritava maakasutuse ja ehitustegevuse mõju maastikule ning kohalikule kultuuripärandile; 2. planeeritava ehitustegevuse (pms tehnovõrgud, tootmismaad, teed) mõju vee (eritähelepanuga põhjavee kaitsele) ja välisõhu kvaliteedile. 3. osaüldplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju planeeringualale jäävatele Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele kaitse- ja hoiualadele, samuti kaitsealustele üksikobjektidele. Üldplaneeringu täpsusastmes vastavalt üldtunnustatud metoodikale: "Juhised loodusdirektiivi artikli 6, lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis"; 4. planeeringu elluviimise mõju vallaelanike tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele. 5. hinnang osaüldplaneeringus tehtavatele võimalikele ettepanekutele Läänemere ranna ehituskeeluvööndi täpsustamiseks arvestades ranna kaitse-eesmärke (vastavalt LKS §34). 6. hinnang osaüldplaneeringus tehtavate kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavusest ja vajadusel täiendavate ettepanekute tegemine.

KSH aruanne koostatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvile 40.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus §40: (1) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teavet. (2) Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel peab selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel peab arvesse võtma: 1) olemasolevaid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat;

-52 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

2) strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit; 3) missugusel määral saab mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise erinevatel tasanditel. (4) Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne peab sisaldama: 1) strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja alternatiivsete arengustsenaariumide korral, sealhulgas alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis on seotud kaitsealade, kaitsealuste üksikobjektide ja liikidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud; 6) hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust; 7) erinevate mõjude omavahelisi seoseid ja piiriülest keskkonnamõju; 8) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid; 9) ülevaadet põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti; 10) ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; 11) ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise ja piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta; 12) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel;

-53 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

13) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust; 14) käesoleva lõike punktides 1–13 nimetatud teabe kokkuvõtet; 15) keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja selle avaliku arutelu protokolli; 16) keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokolli; 17) asutuste ja isikute ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning ülevaadet nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.

Piiriülest (Eesti Vabariigi piire ületavat) mõju Salme valla osaüldplaneeringu elluviimine kaasa ei too.

KSH tulemusi kasutatakse osaüldplaneeringu lahenduses ning KSH tulemusi arvestatakse osaüldplaneeringus maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel.

-54 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

3. Asjast huvitatud isikud

Isikud ja institutsioonid, keda osaüldplaneeringuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla osaüldplaneeringu vastu põhjendatud huvi esitatud alljärgnevas tabelis.

Asjast huvitatud isik või Võimalik mõju ja/või võimalik KSH protsessist teavitamise viis institutsioon huvi Salme Vallavalitsus Kohaliku elu korraldaja ja Kirjaga ei teavitata, kuna on tasakaalustatud avalike huvide otsustajana protsessiga kursis kaitsja. Salme Vallavolikogu Kohaliku elu korraldaja ja Kirjaga ei teavitata, kuna on tasakaalustatud avalike huvide otsustajana protsessiga kursis kaitsja. Saaremaa Keskkonnateenistus KSH protsessi järelvalvaja huvi ja Kirjaga funktsioon on tagada KSH protsessi seadusejärgsus ja üldiste keskkonna-alaste huvide tasakaalustatud arvestamine Riiklik Looduskaitsekeskus Saare Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja Kirjaga regioon kaitstava looduse üksikobjekti kaitse korraldaja Saare maavanem Maakonna arengu edendaja ja Kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Maaomanikud/ vallaelanikud/ Huvitatud maa kasutamise teavitatakse maakonnalehes, ettevõtjad tingimustest ning kvaliteetsest vallalehes, Ametlikes Teadaannetes elukeskkonnast ja kohalikel teadetetahvlitel Valitsusvälised organisatsioonid ja Keskkonnaalaste või muude e-kirjaga Eesti Keskkonnaühenduste kodanikeühendused organisatsiooni suunitlusest Kojale [email protected] tulenevate väärtuste arvestamise tagamine Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvi. teavitatakse maakonnalehes, vallalehes, Ametlikes Teadaannetes ja kohalikel teadetetahvlitel Muinsuskaitseamet Arengu edendaja ja tasakaalustatud Kirjaga avalike huvide kaitsja

Tabelis toodud isikute huvi on teada KSH programmi koostamise ajal. KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

-55 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ning osaüldplaneeringu koostamise ajakava on esitatud alljärgnevas tabelis.

Osaüldplaneeringu koostamise etapp Strateegilise keskkonnamõju hindamise etapp Aeg Osaüldplaneeringu algatamine 28.03.2007

KSH algatamine 28.03.2007

KSH programmi koostamine. märts 2008 Seisukoha küsimine KSH programmi sisu osas aprill 2008 Saaremaa keskkonnateenistuselt, Muinsuskaitseamet Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu KSH programmi avalik arutelu ja selle eelnev avalik mai 2008 väljapanek (vähemalt 14 päeva). KSH programmi esitamine heakskiitmiseks mai 2008 Saaremaa keskkonnateenistusele Planeerimisettepaneku koostamine KSH aruande koostamine juuni –august 2008 Planeerimisettepaneku kooskõlastamine september – Saaremaa Keskkonnateenistuse ja teiste november 2008 riigiametitega. Planeerimisettepaneku avalik väljapanek KSH aruande avalik arutelu ja sellele eelnev avalik detsember 2008 (1 kuu) ja avalik arutelu väljapanek (vähemalt 21 päeva) KSH aruande esitamine heakskiitmiseks Saaremaa jaanuar 2009 keskkonnateenistusele

Strateegilise keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (Haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.

Täpset osaüldplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist on KSH programmi koostamise hetkel raske fikseerida, seetõttu tuleb esitatud ajagraafikut lugeda tõenäoliseks soovitavaks visiooniks. Keskkonnamõju hindamisest teatamine toimub vastavalt sellealasele seadusandlusele.

-56 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

5. Programmi koostanud eksperdi ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed

Osaüldplaneeringu koostaja: Salme Vallavalitsus Sõrve mnt. 33 Salme 93201 Saaremaa telefon: e-post: [email protected] Projektijuht:

KSH programmi koostaja ja KSH ekspert: Consultare OÜ Pikk 30, Kuressaare [email protected]

Töörühm: KSH juhtekspert Kristo Kiiker (BSc geograafias, keskkonnamõju strateegilise hindamise kogemus alates 2003. aastast). Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.

KSH projektijuht, ekspert Triin Laaneväli (BSc keskkonnatehnoloogias, keskkonnamõju strateegilise hindamise kogemus alates 2006. aastast)

KSH juhtekspert Kristo Kiiker omab sellekohast õigust (vastavalt KeHJS § 34), kuna • On omandanud kõrghariduse geograafias Tartu Ülikoolis • Omab erialast reaalset töökogemust planeeringute koostamise alal, nii konsultandina planeeringuid koostavas töörühmas kui ka planeeringuspetsialistina omavalituses; • On läbinud Tartu Ülikoolis planeerimise alase koolituse 40 tunni mahus ja sooritanud eksami positiivse tulemusega; • Tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte.

-57 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

6. KSH programmi avalikul väljapanekul ja arutelul laekunud ettepanekutest ja muust tagasisidest

KSH programmi eelnõu kohta küsiti kirjalikku seisukohta:

Saaremaa keskkonnateenistuselt, Muinsuskaitseametilt.

Kirjalikult vastasid Saaremaa Keskkonnateenistus (Lisa1) ja Muinsuskaitseamet(Lisa 2).

Saaremaa Keskkonnateenistus ei esita täiendavaid ettepanekuid programmi eelnõule enne programmi avalikule väljapanekule suunamist.

Saaremaa Keskkonnateenistus juhib tähelepanu asjaolule, et edaspidise keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi käigus on oluline kõigi asjast huvitatud osapoolte õigeaegne teavitamine lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetest.

Saaremaa Keskkonnateenistuse märkust arvestatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi läbiviimisel. Muinsuskaitseamet juhtis tähelepanu järgmistele analüüsimist vajavatele teemadele ja vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid: 1. erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väärtus 2. võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud alad 3. olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad. Väärtuskriteeriumiteks võivad olla nii tüüpilisus kui ebatüüpilisus. 4. ajalooliselt väärtuslikud objektid (sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne) ja nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine 5. maastikupilt sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine 6. väärtuslike maastike piiride täpsustamine.

Punktides 1, 3, 4, 5, 6 tehtud ettepanekud on seotud väärtuslike maastike ja hoonestuslade kaitsmisega. Osaüldplaneeringuga kavandatu mõju maastikule ja kohalikule kultuuripärandile

-58 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

hinnatakse KSH aruandes. Käesolevaid ettepanekuid käsitletakse KSH programmis oleva punkti (planeeritava maakasutuse ja ehitustegevuse mõju maastikule ning kohalikule kultuuripärandile - KSH programm lk 7) raames. Punktis 2 on Muinsuskaitseamet teinud ettepaneku, hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid võimalikele arheoloogilistele väärtuslikele aladele. Kuna Salme osaüldplaneering ei määratle võimalikke arheoloogiliselt väärtuslikke alasid, siis käesoleva KSH raames ei hinnata võimalikke mõjusid arheoloogiliselt väärtuslike alade määramisele (Keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus §40 lg2).

Muinsuskaitse amet tegi ettepaneku planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamisel lähtuda riikliku kaitse all olevatest mälestistest, muinsuskaitsealadest ja nende kaitsevöönditest ja kasutada Muinsuskaitseameti poolt koostatud elektroonilise registri (www.register.muinas.ee) andmeid. KSH aruande koostamisel arvestatakse selle ettepanekuga.

Muinsuskaitseamet tegi ettepaneku hinnata kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust ja vajadusel teha strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus täiendavaid ettepanekuid. Ettepanek lisatud KSH programmi.

Muinsuskaitseamet soovib kindlasti planeeringuga tutvuda ning soovitab määratleda ja kehtestada osaüldplaneeringus miljööväärtuslike aladena ka neid vallale olulisi piirkondi, objekte jms, mis ei ole riiklikud kultuurimälestised.

Salme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikul väljapanekul ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud.

Koostas:

Triin Laaneväli, 08.07.2008 KSH projektijuht

-59 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

LISAD:

Lisa 1 Saaremaa Keskkonnateenistuse seisukoht KSH programmi kohta Lisa 2 Muinsuskaitseameti seisukoht KSH programmi kohta Lisa 4 Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikul arutelu protokoll Lisa 5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise avaliku arutelul osalejate nimekiri Lisa 6 Avalikustamise teated

-60 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisa 1

-61 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisa 2

Pr Triin Laaneväli Consultare OÜ Pikk tn 30 Kuressaare 93819 Saare maakond Meie: 21.04.2008 nr

Vastus

Muinsuskaitseamet tänab teavitamast Salme valla osaüldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi algatamisest.

Planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamisel tuleb lähtuda riikliku kaitse all olevatest mälestistest, muinsuskaitsealadest ja nende kaitsevöönditest. Mälestiste nimekiri on nähtaval Kultuurimälestiste riiklikus registris, millel on olemas ristkasutus ka Maa-Ameti põhikaardiga ( vt www.register.muinas.ee .).

Kinnismälestiste kaitsevöönd on vastavalt muinsuskaitseseaduse §25 50 m mälestise väliskontuurist juhul kui ei ole määratud teisiti. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et käesoleval ajal vaadatakse üle mälestiste kaitsevööndeid – juba kehtestatud muudetud kaitsevööndid on nähtaval Maa-Ameti kaardil, töös olevate kaitsevööndite kohta saate informatsiooni maakonna vaneminspektorilt. Juhul kui planeeritaval alal on maa-alalisi arheoloogiamälestisi (asulakohad, linnamäed jne) palume täpsustada nende piirid maakonna vaneminspektoriga. Samuti saab maakonnainspektoritelt teavet kaitsealuste parkide piiride kohta.

Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele analüüsimist vajavatele teemadele ja vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid: 1. erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väärtus 2. võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud alad 3. olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad. Väärtuskriteeriumiteks võivad olla nii tüüpilisus kui ebatüüpilisus. 4. ajalooliselt väärtuslikud objektid (sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne) ja nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine 5. maastikupilt sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine 6. väärtuslike maastike piiride täpsustamine. Oluline on hinnata ka kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust ja vajadusel teha strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus täiendavaid ettepanekuid.

Pakume Teile abimaterjalina ülalnimetatud teemade analüüsimiseks Muinsuskaitseameti poolt viimastel aastatel tellitud valdkondade inventeerimisi ja analüüse. Kõik need on saadaval

-62 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Muinsuskaitseameti arhiivis Pikk tn 2 Tallinnas. Mõningatel juhtudel on töö nähtav ka internetis. Täiendavate küsimuste puhul palume pöörduda Muinsuskaitseameti maakonnainspektori poole.

Mart Kalm (2004) - ENSV arhitektuur Epp Lankots(2006) - Eesti arhitektuur 1920-40. Muinsuskaitseline aspekt Martin Jänes, Urmas Oja (2004) - Eesti raudteejaamad, vt ka www.muinas.ee/raudtee.html , www.evr.ee Martin Jänes, Urmas Oja (2005, 2006) - Eesti meiereid – Järvamaa, Harjumaa, Raplamaa (töö jätkub teistes maakondades) Jaan Vali Eesti tuletornid Tõnu Sepp ( 2005) - Saaremaa tuulikud Enno Selirand, Kalle Rosenberg ( 2004 ); Dan Lukas ( 2005) - Hiiumaa tuulikud TLÜ Ökoloogiainstituut ( 2005) - Rebala muinsuskaitseala muinsuskaitse eritingimused teemaplaneeringu koostamiseks

Muinsuskaitseametis on lõplikult vormistamata kujul olemas hea andmebaas Eesti parkidest ning mõisa- ja talukalmistutest.

Muinsuskaitseamet soovib kindlasti planeeringuga tutvuda ning soovitab määratleda ja kehtestada osaüldplaneeringus miljööväärtuslike aladena ka neid vallale olulisi piirkondi, objekte jms, mis ei ole riiklikud kultuurimälestised.

Austusega

Rita Peirumaa Saaremaa vaneminspektor

Kontakt: Kitsas 3, Kuressaare 5145558, 4533269 [email protected]

-63 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisa 3

-64 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisa 4

-65 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisa 5 Kasutajatugi

29.05.2008 Keskkonnamõju hindamise teated

Ajavahemikul 3. juunist 18. juunini 2008. a toimub Salme Vallavolikogu 28. märtsi 2007 otsusega algatatud „Salme aleviku ja sisemaa üldplaneeringu aastani 2017” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek.

Piiriülest (Eesti Vabariigi piire ületavat) mõju Salme valla osaüldplaneeringu elluviimine kaasa ei too.

„Salme aleviku ja sisemaa üldplaneering aastani 2017” eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga on võimalik tutvuda Salme Vallavalitsus es (Salme alevik, Salme vald 93201) ja Salme valla veebilehel www.salmevald.ee.

Väljapaneku kestel on igal isikul õigus kirjalikult või meili teel esitada küsimusi ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu eskiislahenduse ja strateegilise keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Küsimused, ettepanekud ja vastuväited esitada hiljemalt 18. juuniks 2008. a Salme Vallavalitsusele. Salme Vallavalitsus: Salme alevik, Salme vald, 93201 Saaremaa, tel 452 0350, e-post: [email protected].

19. juunil 2008. a algusega kell 14.00 toimub Salme vallamajas (Salme alevik, Salme vald) „Salme aleviku ja sisemaa üldplaneeringu aastani 2017” üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamine.

www.ametlikudteadaanded.ee

-66 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

-67 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisa 1 Saaremaa Keskkonnateenistuse seisukoht KSH programmi kohta

-68 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisa 2 Muinsuskaitseameti seisukoht KSH programmi kohta

-69 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisa 3 Teade KSH programmi avaliku väljapaneku kohta ajalehes “Meie Maa”

-70 - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu KSH aruanne

Lisa 4 KSH programmi avaliku arutelu protokoll

-71 -