Lääne-Viru Maavalitsuse aastaraamat 2011

Lääne-Viru Maavalitsuse aastaraamat 2011

Rakvere 2012 Lääne-Viru Maavalitsus Fr. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere, 44314, Lääne-Virumaa Tel 325 8001, faks 325 8003 E-post: [email protected] http://laane-viru.maavalitsus.ee

Koostanud: Lääne-Viru Maavalitsus Korrektuur: Reet Piik Fotod: Heili Nõgene, Kaire Kullik, Lääne-Viru Maavalitsus, Marek Lillemaa, Rainer Alas ja Märt Lõhmus

Lääne-Viru Maavalitsus

Makett: AS Kuma, 2012 Trükk: Kuma Print. Paide, 2012 Sisukord

8 Eessõna 25 Haridus 37 Lääne-Virumaa Noortekogu Einar Vallbaum, Lääne-Viru maavanem 25 Olulist hariduse valdkonnas 2011. aastal 9 Preface 25 Alusharidus 38 Noorte karjäärinõustamine Einar Vallbaum, Lääne-Viru County Governor 26 Eriharidus Tiina Halling, vanemspetsialist 26 Nõustamiskomisjon Merike Trumm, nõustamiskomisjoni sekretär 38 Maakonna alaealiste komisjon 27 Üldharidus Siiri Rannamäe, alaealiste komisjoni sekretär 27 Tabel 3. Õpilasi omavalitsuste kaupa, sügis 39 Tabel 8. Alaealiste komisjoni töö Kantselei 2011 28 Tabel 4. Gümnaasiumi lõpetanute sissesaamine 13 Finantsvaldkond ülikoolidesse 2011. a 41 Kultuur Riina Kaptein, finantsnõunik 28 Tabel 5. Gümnaasiumi lõpetanute vastuvõtt Pilvi Lepiksoo, kultuuritöö vanemspetsialist 13 Tabel 1. Maavalitsuse eelarvete mahud viimase kõrgkoolidesse 2011. a 41 Eesti Kultuurkapitali maakondlikud kultuuri- kolme aasta jooksul (ümber arvestatuna euro- 29 Kutse-, kõrg- ja täiskasvanuharidus preemiad 2011. aastal desse) 30 Tabel 6. Kursuste, osalejate ja koolitustundide 42 Aastapreemiad arv maakonna kutse- ja kõrgkoolides 2011. 42 Rahvakultuur 15 Perekonnaseisutoimingud aastal 44 Virumaa kultuuriprogramm Anneli Riim, perekonnaseisuametnik- 46 Välissuhted juhtivspetsialist 31 Välishindamine ja õppeasutuste järelevalve 46 Rahvamajad Maaja Valter, inspektor 46 Tabel 9. Klubilised asutused Lääne-Virumaal 17 Rahvusvahelised suhted 46 Rakvere Teater Heili Nõgene, avalike suhete peaspetsialist 33 Konkurss „Lääne-Virumaa Aasta Õpetajad” 48 Raamatukogud 48 Tabel 10. Raamatukogude kasutamine 2011. 34 Tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab” aastal Haridus- ja sotsiaalosakond 49 Muuseumid

23 Haridus- ja sotsiaalosakond 2011 35 Noorsootöö 50 Sport Marge Lepik, haridus- ja sotsiaalosakonna juha- Mari Kongi, noorsootööspetsialist Liis Lille, spordi- ja kultuuritöö vanemspetsialist taja 35 Tabel 7. Noorsootöö eest vastutavad ametni- 51 Lääne-Virumaa spordinõukogu 24 Tabel 2. 2011/2012. õppeaastal maakonnas kud ja noorte arv omavalitsuste lõikes 51 Lääne-Virumaa Spordiliit tegutsevad õppe- ja lasteasutused 36 Olulisemat 2011. aasta noorsootöös 52 Aasta sportlased, võistkond, treenerid

5 52 Riigieelarveline toetus maakonna Arengu- ja planeeringuosakond 75 Maakonna turismivaldkond maavalitsuse sporditegevusele töös 61 Arengu- ja planeeringuosakonna tegevus 2011. Kaire Kullik, arengu- ja planeeringuosakonna 53 Tervishoid aastal peaspetsialist Mati Jõgi, arengu- ja planeeringuosakonna juha- 76 Tabel 18. 2011. a korraldatud turismivald- 53 Terviseedendus taja konna üritused Olga Boitsov, terviseedenduse spetsialist 77 Tabel 19. Ametlike turismiinfopunktide statis- 63 Planeerimisalase tegevuse korraldamine tika 54 Sotsiaalhoolekanne Jaan Kangur, planeeringuspetsialist 78 Tabel 20. Majutamine Lääne-Virumaal aastal Tiiu Kuus, sotsiaalvaldkonna peaspetsialist 2011 55 Tabel 11. Toimetulekutoetused 68 Rahastamine EL tõuke- ja siseriiklikest 78 Tabel 21. Majutatud elukohariigi järgi Lääne- regionaalarengu fondidest Virumaal 2010, 2011 56 Lastekaitse 69 Tabel 12. Regionaalarenguprogrammide toetu- 78 Tabel 22. Ööbimised reisi eesmärgi järgi 2011. Helbe Jaanimägi, sotsiaalvaldkonna nõunik sed (SiM/EAS) 2011. aastal maakonniti aastal 56 Lapsendamine 56 Asenduskoduteenus 70 Lääne-Viru maavalitsuse menetletud 79 Transport 2011. aastal 58 Riigi rahastatav lapsehoiuteenus regionaalarengu meetmed Martin Keskküla, ühistranspordi vanemspetsialist Moonika Aruvainu, arendusspetsialist Urve Saluste, ühistranspordi inspektor Kaire Kullik, arengu- ja planeeringuosakonna Väino Aunapuu, ühistranspordi inspektor peaspetsialist 79 Ühistransport 70 Tabel 13. Meetmes „Koolitus -ja teavitustege- 79 Kohalikud autobussiliinid vus” toetust saanud taotlejad 80 Tabel 23. Ühistranspordiseaduse alusel väljas- 71 Hajaasustuse veeprogramm tatud dokumendid Lääne-Viru maavalitsusest 71 Tabel 14. 2011. aasta raames võeti vastu ja 2011. aastal rahuldati kohalike omavalitsuste lõikes alljärg- 80 Tabel 24. Avaliku teenindamise lepinguga veda- nevad projektid jad maakonnas 2011. aastal 72 Tabel 15. Külade uuendamise ja arendamise 80 Tabel 25. Avaliku teenindamise lepinguga veda- investeeringutoetus. Toetatud projektid jate liinimaht ja reisijate osakaal maakonnaliini- 73 Maakondliku arendustegevuse programm del 2011. a 73 Tabel 16. Toetatud projektid 80 Reisijate vedu raudteel 74 Kohaliku omaalgatuse programm 80 Järelevalve 74 Tabel 17. Kohaliku omaalgatuse programmi 81 Tabel 26. Rongikasutajad Lääne-Virumaal 2011 2011. a registreeritud ja toetatud projektid AS Edelaraudtee liinidel omavalitsuste lõikes 81 Tabel 27. Järelevalve numbrites jaanuar–det- sember 2011. a

6 Maatoimingute talitus

83 Maatoimingud aastal 2011 Sirje Kurik, maatoimingute talituse juhataja 84 Tabel 28. Maaomand kohalike omavalitsusük- suste kaupa (ha) seisuga 31.12.2011 86 Tabel 29. Katastris registreeritud maa (ha) jagunemine sihtotstarbe liigi järgi kohalike omavalitsusüksuste kaupa seisuga 31.12.2011 88 Tabel 30. Maakatastris registreeritud katastri- üksused kõlvikulise koosseisu järgi (ha) seisuga 31.12.2011

90 Lääne-Viru maavalitsuse struktuur ja töötajad 2011

94 Brief summary

96 Lääne-Viru maavalitsuse sõpruspiirkonnad 2011

7 Hea lugeja! Einar Vallbaum, Lääne-Viru maavanem

Mul on hea meel esitleda maa koostöölepingu, mis keskendub turismile, on mõlemad numbrid väga tõsiseks ohumärgiks. järje­kordset Lääne-Viru maa- kultuurivahetusele, kogemuste ja kontaktide vahe- Koostöös maavalitsuse heade partneritega jät- valitsuse aastaraamatut. Teie tamisele majandus-, planeerimis-, haridus-, sot- kasime 2011. aastal erinevate seminaride, infopäe- ees on läbilõige 2011. aastast siaal- ja muu avaliku halduse valdkonnas. vade, ümarlaudade korraldamist. maavalitsuse töös ja riigi antud 2011. aastast alates on maavalitsuse koordinee- Ajendatuna murest Eesti ja oma maakonna rah- funktsioonide täitmisega seo- rimisel Lääne-Virumaa ainsa maakonnana ühise vastiku vähenemise pärast korraldas Lääne-Viru tud valdkondades, avatuna väljapanekuga esindatud Eesti Ekspokeskuses, maavalitsus 2011. aasta märtsis Palmse mõisa koo- ametnike enda sule kaudu. samuti on mõni Lääne-Viru firma seal kohal ise- lituskeskuses rahvastikuteemalise seminari „Rah- Nii võtavad järgnevad lehekül- seisvalt. Eesti Ekspokeskus on maailma esimene vaga või rahvata maakond?!”. Seminari eesmärk oli jed kokku meie tegevuse perekonnatoimingutes, lennujaamas asuv püsimess, mis aitab ettevõtetel tõsta teadlikkust perekonnatoimingute ja rahvas- finantsvaldkonnas, välissuhete, turismi ja noorsoo- sõlmida väliskontakte müügi ja koostöö arenda- tikuprotsesside teemadel, tuua välja probleemid töö alal, haridusvaldkonnas, karjäärinõustamises, mise eesmärgil. Lennujaamas jookseb ekraanil ning nende võimalikud lahendused. kultuuri-, spordi- ja tervishoiuvaldkonnas, tervise­ meie maakonna ettevõtteid tutvustav videoklipp ja Novembris Lääne-Virumaal toimunud Harju­ edenduses, sotsiaalhoolekandes, lastekaitses, külastajad saavad kaasa võtta meie brošüüri. Ette- maa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, ühis­transpordis, maatoimingutes, planeerimis- ja võtted on välja toonud, et kuigi igast kontaktist Raplamaa ühisel Põhja-Eesti VI turismikonverent- regionaalse arengu alal. koostöölepingut ei tule, on väljapanekul osalemine sil räägiti kultuuri- ja loodusturismist. Hea meel on tõdeda, et alates 2011. aastast ka hea reklaamivõimalus. Üle-eestilisel XI maaraamatukoguhoidjate korraldatavad läänevirulaste regulaarsed kohtumi- Olen seisukohal, et peame ise viima väikese päeval, mida peeti Sõmerul, olid teemaks kultuur sed meie piirkonnast valitud Riigikogu liikmetega Eesti ja oma ilusad paigad maailmani – maailm ja kultuurikandjad, maainimese roll, Virumaa kul- õigustavad ennast. Neil kokkusaamistel käsitle- ise ei tule meid otsima ega avastama. Iga tekkinud tuur ning siinsete inimeste teo- ja heatahtelisus. takse päevakajalisi teemasid ning side parlamendi kontakt laieneb suhtevõrgustiku kaudu paljude Raskema poole pealt jääb 2011. aastat meenu- liikmete ja valijate vahel on tagatud. huvigruppideni, potentsiaalsete investorite, või- tama pingeline olukord perearstinduses ja Rakvere Maavalitsus peab oluliseks heade koostöö­ malike koostööpartnerite, külaliste, reisibüroode Haiglas seoses mitme arsti lahkumisega ning pere- suhete jätkamist, aga ka uute loomist erinevate ja turistideni. arstide nimistutele väljakuulutatud konkursside huvigruppide, asutuste, ettevõtete, välispartne- Valusa reaalsusena on võetav aga teadmine, et ebaõnnestumisega. Samuti toimusid keerulised ritega. Laiendasime rahvusvahelisi suhteid, kui 2011. aastal vähenes Lääne-Viru maakonna elanike arutelud Lääne-Viru noortekogu, omavalitsuste 2011. aasta kevadel toimunud Moldova suursaa- arv võrreldes eelmise aastaga ligemale 900 inimese esindajate ja maakonna koolijuhtidega gümnaasiu- diku esmakordne visiit Lääne-Virumaale lõi koos- võrra. Samuti teeb tuska fakt, et meie maakonnas mite võrgu üle, mille tulemusena edastasime oma- tööks soodsa pinnase. Selle tulemusena sõlmisid sündis eelmisel aastal 59 last vähem kui 2010. aas- poolsed ettepanekud koolivõrgu tuleviku teemal Moldova Vabariigi Criuleni rajoon ja Lääne-Viru- tal. Arvestades tõsiasjaga, et meid on niigi nii vähe, haridus- ja teadusministrile.

8 Lääne-Virumaa tugevuseks on meie inimesed, tet edukalt vähemalt vastavalt 10, 15 või 20 aastat. arengusse on olnud märkimisväärne ja kes on kes on valmis panustama, looma ja leidma või- Maakonnas on palju pikaajalisi ettevõtjaid, kes on olnud ühiskondlikult aktiivsed. malusi. Nad on ära teeninud austuse ja tunnus- aastaid andnud oma panuse piirkonna tööhõi- Igapäevane töö Virumaa arendamiseks ja hüvan- tuse. Lääne-Viru kuldse vapimärgi pälvisid maa- vesse, aga ka kohalikku arengusse ning ühiskond- guks käib reaalselt, mitte ainult paberil. Oleme konnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate likku ellu. Vaid ettevõtete tegevuse ja aktiivsuse püüdnud olla aktiivsed ja läheneda asjadele uuen- saavutuste eest 2011. aastal kultuuritegelane Ello najal saab areneda piirkond, luues võimalusi oma duslikult. Kõige alus on inimesed. Tugev ja kokku Odraks, võrkpalli treener-pedagoog Mati Meri- elanikele ning hoides neid kodupaigaga seotuna. hoidev meeskond on meie asutuse vundament. rand, kunstnik Valli Lember-Bogatkina ning rii- Tunnustasime maakonna vabatahtlikke, silma- Kodanike kindlustunne ja usaldus riigi ning giametnik, Maanteeameti ida regiooni direktor paistvaid ja aktiivseid inimesi, kes on andnud mär- ametkondade ja võimuesindajate suhtes on oluline Eugen Õis. kimisväärse panuse ühiskonnaelu edendamisse ja ning määrab paljuski kodanikutunnetuse ja emot- Esimest korda tunnustasime rinnamärgiga ka kodanikuteadvuse tõstmisesse. Seejuures andsime sionaalse seotuse riigiga. Loodetavasti aitab sellele maakonna pikaajalisi ettevõtjaid, kes loovad töö- samuti esimest korda pidulikult üle Tubli Töötaja kaasa ka käesoleva raamatu pilguheit maavalitsuse kohti ja kelle najal püsib majandus. Kolmes järgus rinnamärgi maakonna inimestele, kes on tööta- tööle. kavandatud rinnamärk Hea Ettevõtja 10/15/20 nud konkreetses ettevõttes või asutuses vähemalt Informatiivset lugemist ja head kaasamõtle- Aastat antakse ettevõtjaile, kes on juhtinud ettevõ- kümme aastat, kelle panus antud organisatsiooni mist!

Dear reader of the yearbook, Einar Vallbaum, Lääne-Viru County Governor

I am glad to present another yearbook of Lääne- I am happy to say that meetings between the dova in spring 2011, which created a favourable Viru County Government. You have opened inhabitants of the county and the members of the environment for co-operation. As a result of that an overview of the year 2011 in the work of the parliament elected from our area, organised by the the Criuleni district in Moldova and Lääne-Viru County Government and in the fields related to County Government since 2011, have been very county signed a co-operation agreement, which the functions the state has given to the county, successful. Topical subjects have been discussed is focused on tourism and cultural exchange, as all written by officials themselves. And so the on these meetings and the tie between the mem- well as on exchange of contacts and experience in following pages will wrap up our activities in the bers of the parliament and the electors is steady. the field of economy, planning, education, social vital statistics procedures, finances, foreign rela- The County Government considers it impor- affairs and in other fields of public administration. tions, tourism and youth work, as well as in the tant to maintain the good relations in co-operation Since the year 2011 Lääne-Viru county is the area of education, career counselling, culture, as well as creating new connections with various only county to be represented with a joint presen- sports and healthcare, in health promotion, social interest groups, institutions, enterprises, foreign tation at the Estonian EXPO Center, also, some welfare, child protection, public transport, land associates. The international relations were broa- enterprises from Lääne-Viru county are there deeds, planning and regional development. dened by the first visit of the ambassador of Mol- independently. Estonian EXPO Center is the first

9 of the kind all-year-round permanent exhibition as well as to bring out the problems and possible also to long-time entrepreneurs of our county, as in airport. It helps the companies to create foreign solutions. they create jobs and hold up the economy. The contacts in order to promote sales and co-ope- At the joint VI tourism conference of North badges have three ranks: „Good entrepreneur for ration. On a screen in the airport one can see a Estonia of Harju, Ida-Viru, Järva, Lääne-Viru and 10/15/20 years”, and they are given to the ent- video-clip of our county, the visitors can also have Rapla county, which took place in Lääne-Viru repreneurs who have successfully run a company our booklet. The companies have pointed out that county, the main topic was cultural and nature tou- correspondingly for at least 10, 15 or 20 years. We even though not every contact leads to co-opera- rism. have many long-time entrepreneurs in the county tion agreement, being present at the display is also The XI Day of Rural Library took place in who have contributed to the employment in the good publicity. Sõmeru. The subjects there were culture and county and also to local development and com- It is my belief that we have to show our little its media, the role of country-people, culture in munity life. The region can develop, create new Estonia and its beautiful sights to the world oursel- Lääne-Viru county, as well as the vigorousness and opportunities for the people, and tie them to their ves – the world is not coming here to discover us. benevolence of the local people. native place only leaning on the operations and Each new contact spreads through social networks On a difficult note, the year 2011 will be activeness of the local entrepreneurs. to many interest groups, potential investors and remembered by the tense situation with the We rewarded the volunteers of the county, the co-operation associates as well as to visitors, travel family physicians and also in Rakvere Hospital, outstanding and active people who have signi- due to several doctors leaving and competitions ficantly contributed to social development and agencies, tourists. on practice lists being unsuccessful. Also there raising the civil consciousness. For the first time As a painful reality, we have to accept the fact were serious discussions concerning the network we gave „Good employee” honorary badges to the that in 2011 the population of Lääne-Viru county of upper secondary schools with the Lääne-Viru people of our county, who have worked in some decreased by 900, compared to the previous year. Youth Assembly, representatives of municipalities company for at least 10 years and who have sig- Also there is a bitter occurrence that the number of and headmasters of the schools of the county. As nificantly contributed to the development of the births was smaller by 59 compared to 2010. Con- a result the County Government sent the sugges- organisation and who are also active in commu- sidering the fact that we are small in number, it is a tions on the future of school network to the minis- nity life. very serious sign of danger. ter of education and research. The daily work on Virumaa’s development In co-operation with the County Government’s The strength of Lääne-Viru county is our and prosperity is real, not on paper only. We have good associates we continued to organise various people, who are willing to contribute, create and to tried to be active and to have innovative approach. discussion groups, information days and round find the opportunities. They deserve to be honou- Everything is based on people. The strong and uni- table meetings in 2011. red and acknowledged. The Lääne-Viru county ted team is the foundation of our organisation. Actuated by concern about the decrease of honorary decorations for special merits and outs- Confidence and trust of our citizens to state, population of Estonia and Lääne-Viru county, the tanding achievements were given in 2011 to Ello administration and public authorities determines County Government organised a conference focu- Odraks, a cultural figure, to Mati Merirand, a vol- the perception of citizenship and emotional invol- sing on population issues „County with or without leyball trainer and pedagogue, to artist Valli Lem- vement with the state. We hope that the overview population?!” The conference took place in March ber-Bogatkina and to civil servant, the director of of the activities of the County Government in this in conference centre of Palmse manor. The goal of Eastern Region of Estonian Road Administration, book will be of some help. the conference was to raise the awareness of vital Eugen Õis. I wish you an informative reading and a good registry procedures and demographic processes, For the first time we rewarded honorary badges thinking along!

10 Kunda sadam

11 Käsmu rand

12 Finantsvaldkond KANTSELEI Riina Kaptein, finantsnõunik

Alates 1. jaanuarist 2010. a Tabel 1. Maavalitsuse eelarvete mahud viimase kolme aasta jooksul (ümber arvestatuna eurodesse) tsentraliseeriti maavalitsuste raamatupidamised Viljandi maavalitsuse juurde, kuhu loodi raamatupidamis- ja 2009 2010 2011 personaliarvestuse osakond Maavalitsuse ülalpidamiskulud 678 160,1 652 589,1 656 171,6 (RPÜ). Tsentraliseerimise Teostatud investeeringud 7989,0 21 282,6 7573,1 käigus mindi üle uuele üht- sele raamatupidamistarkvarale Maavalitsuse kaudu eraldatavad riigieelarvelised toetused SAP. Kahe aasta kogemusest lähtudes võib öelda, Ühistranspordi dotatsioon 1 146 658,1 1 193 780,0 1 294 715,1 et muudatus on ennast õigustanud, süsteem on Laste riikliku hoolekande toetused 671 225,7 635 064,5 684 603,6 juurdunud ja täieneb pidevalt. Proteesid ja ortopeedilised abivahendid 275 286,6 250 124,6 325 929,5 Maavalitsus edastab kõik väljamaksmisele kuu- Toetused noorsootööks 56 529,9 47 914,6 47 720,0 luvad arved jm väljamaksedokumendid posti teel Toetused spordile 37 938,0 32 741,9 32 738,0 või DVK kaudu RPÜ-le. Eelnevalt kontrollitakse Toetused kultuurile 5496,4 1406,1 661,0 kuludokumentidel nõutud rekvisiitide olemasolu, Koolinoorte karjäärinõustamise projekt 21 864,2 36 257,1 31 982,0 märgitakse dokumentidele kontolaiendid, kontrol- Terviseedenduslikud programmid 10 289,8 17 211,4 24 835,6 litakse vastavust kinnitatud eelarvele, majandus­ Hajaasustuse veeprogramm 77 377,8 52 119,9 97 920,5 tehingute õigsust ja seaduspärasust või dokumen- Kohaliku omaalgatuse programm 93 726,4 83 807,3 98 302,1 tide vastavust sõlmitud lepingutele. Maakondlik arendusraha 19 109,6 19 109,6 26 360,0 Maavalitsuse ülalpidamiskulude eelarve suu- Maaparandusühistute osa- ja liikmemaksud 5649,8 14 214,0 13 221,6 ruse määrab igal aastal Siseministeerium. Lisaks Siseministeeriumilt ühekordsed toetused 52 771,8 8244,6 8306,0 sellele eraldavad erinevad institutsioonid sihtots- Maakondlik tervisespordikeskus (Ebavere) 19 812,6 13 632,4 19 174,0 tarbelisi toetusi maavalitsusele seadusjärgsete üles- Õppelaenu tasumine 1476,4 2665,1 2378,5 annete täitmiseks. Muud üritused (sh EL projekt) 1105,7 - 2011. aastal olid maavalitsuse ülalpidamisku- Valimiskomisjoni kulud 101 715,4 - 100 257,0 Norra välisabi projekt „Lääne-Viru maakonna rannikuala” 29 629,4 23 845,4 7706,0 lud suuremad 2010. aasta lõpul kasutamata jäänud Tulu majandustegevusest 37 586,4 32 256,2 21 271,0 summade arvel, mida sai kasutada 2011. aastal. 2011. aasta ülalpidamiskulude eelarve maht oli Kõik kokku 3 351 399,1 3 138 266,4 3 501 826,2 656 171,6 eurot. Ülalpidamiskuludest moodusta- Maavalitsuse ametikohtade täituvus aasta lõpus 38,7 38,2 37,3 vad 2/3 personalikulud, ülejäänud 1/3 majandus-

13 kulud, mida kasutatakse hoonete ülalpidamiseks, nisteeriumi toetus tervisespordile ning koolidele administreerimiseks, IT kuludeks ja inventari soe- ujumise algõpetuse toetuseks; Tervise Arengu tuseks, koolitusteks, lähetusteks, autode ülalpida- Instituudilt südame- ja veresoonkonnahaiguste miseks jms. ennetamise programmiks; veeprogramm maapiir- 2011. a jooksul ametikohti ei vähendatud, aasta kondade joogi­vee kvaliteedi parandamiseks ning lõpuks oli maavalitsuse koosseisus 40 ametikohta, paljud muud väiksemamahulised projektid. lisaks 1,3 koosseisuvälist ametikohta (sh vakant- Maavalitsuses sõlmitakse lepinguid järelmak- sed ja osalise koormusega, kokku 4 ametikohta). suga riigimaade erastamiseks tasumistähtajaga 2011. aastal saadi Siseministeeriumilt mit- kuni 50 aastat. Kantselei ja maatalituse spetsialis- mel korral täiendavat raha renoveerimistöödeks. tid peavad arvestust kõikide sõlmitud lepingute, Remonditi koridoride põrandat, paigaldati uus laekumiste ja võlgnike üle. linoleumkate ning trepile uus vaipkate. Remonditi Seisuga 31.12.2011. a on järelmaksunõudeid ka tuletõrje signalisatsiooni. arvel 13,9 milj euro ulatuses, töös on 2204 toimi- Ühekordset sihtotstarbelist toetust said kõik kut. Tähtajaks tasumata summa oli 2011. aasta maavalitsused IT valdkonnas kontoritöö tarkvara lõpu seisuga 0,52 milj eurot (842 lepingut). litsentside muretsemiseks. Riigi esindajana osaleb maavanem kohustus- Erinevad ministeeriumid ja riiklikud ametid liku liikmena maaparandusühistute koosseisus, eraldasid maakonna vajadusteks aasta jooksul kuna nende tegevuspiirkonda kuuluvad ka riigi- sihtotstarbeliste toetustena ligi 2 844 000 eurot. maad. Maaparandusühistute peamine eesmärk Suuremad projektid olid ühistranspordi korral- on maaparandushoiutööde tegemine, et tagada damise dotatsioon bussiettevõtetele, Sotsiaalmi- maaparandussüsteemide toimimine ja maade siht- nisteeriumi eraldatud toetused laste riiklikuks otstarbeline kasutamine. 2011. a lõpu seisuga on hoolekandeks, lapsehoiuteenuseks ning puudega maavalitsus esindatud 11 Lääne-Viru maakonnas laste hooldajatoetuseks, puudega inimestele teh- registreeritud maaparandusühistus. niliste abivahendite toetuseks; valimiskomisjo- Maaparandusühistutele riigieelarvest riigi esin- nide kulud; Eesti Noorsootöö Keskuselt avatud damisega kaasnevate kulude finantseerimine toi- noortekeskustele, nõustamiseks ja teavitamiseks, mub maavalitsuse vahendusel (liikme- ja osamak- alaealiste komisjonide tegevuseks; Kultuurimi- sud ning PRIA toetuse omaosalusmaksed).

14 Perekonnaseisutoimingud KANTSELEI Anneli Riim, perekonnaseisuametnik-juhtivspetsialist

Aastal 2011 tegid perekonna- keskuses, Rakvere linnas, on 01.01.2012 seisuga seisuametnikud oma tavapä- rahvastikuregistri andmetel 16 801 elanikku. rast tööd. Märkimisväärseid 2011. aastal koostasid ametnikud maakonnas seadusemuudatusi ei tehtud dokumendid 615 sünni kohta (314 poissi ja 301 ning aina paremini hakkas tütarlast), 608 vastsündinu elukohaks sai Lääne- tööle uus tarkvara, millega Virumaa. Maavalitsuses registreeriti neist 201 alustasime 1. juulil 2010. aas- sündi. Surnult sünde enam ei registreerita ja see- tal. tõttu pole maavalitsusele nende arv teada. 192 Aasta-aastalt väheneb lapse vanemad olid lapse sündimise hetkel abielus, nende avalduste arv, kus inimesed soovivad oma 380 last võtsid isad omaks sünni registreerimisel ja õiguste kaitseks või tõendamiseks esitada erine- 43 last jäid isata. Noorim sünnitaja oli 16- ja vanim vaid perekonnaseisudokumente. Põhjus ei ole 44-aastane. mitte selles, et inimesed ei vaja neid enam, vaid sel- Kaksikuid sündis kuus paari, neist kahel juhul les, et nüüd kantakse arhiivis olevad dokumendid olid mõlemad tüdrukud, ühel poisid ning kolm rahvastikuregistrisse ning pensioniamet, notarid ja peret said korraga poja ja tütre. ükski riigiamet ei tohi inimeselt enam paberkand- Ühe käe sõrmedel võib üles lugeda sünni regist- jal dokumenti nõuda, vaid vaatavad ise andmeid reerimiseks laekunud avaldused, mida just abielus registrist. Mida registris ei ole, selle sisestamine olevad vanemad saavad esitada kodanikuportaali tellitakse. Selliseid tellimusi tuleb meile iga päev, kaudu selleks maavalitsusse või omavalitsusse aga meile meeldib see. kohale tulemata. Sellest on kahju, sest eelkõige Inimestel jääb ära avalduse esitamine ja riigi- hoiab see kokku vanemate aega ja ka Rakvere lõivu maksmine, meil avalduste registreerimine, Haigla on andnud oma panuse, et abielus vane- kinnitused täitmise kohta ja muu sarnane töö, mis mad saaks seda teha. Nimelt annab eelmise aasta võtab palju aega. Seda saab nüüd kasutada registri aprillist alates Pärnu Haigla, Fertilitase ja Tallinna korrastamiseks. suurte sünnitusmajade kõrval elektroonilise isiku- Register ei ole muidugi täielik, kuna kogu koodi välja ka Rakvere Haigla. arhiivi ei ole veel jõutud sisestada nii, et see oleks Populaarsed tüdrukunimed on endiselt Sandra, nähtav elektroonilises registris. Seda tööd jätkub Laura, Mia, Emma, Lisandra, Berit, Karoliina, aastateks. Kaisa. Tüdrukutele pandi ka võõrnimesid, nagu Maakonna elanike arv on seisuga 01.01.2012 Yvonne-Mirell või harvaesinevatest Äli, Engelina, rahvastikuregistri andmetel 64 613. Maakonna­ Selene, Therese-Säde, Izabella-Kätili.

15 Kui poistenimedest olid aastaid edetabelis Mar- lapse esindamiseks anda need õigused seaduslikult Abielu sõlmimise õigust omavad Lääne-Viru kus, Marcus, Rasmus, siis 2011 tulid uued lemmi- emale üle. maakonna perekonnaseisuametnikud registree- kud: Joosep, Andri, Kaspar, Sander, Kristjan, Mar- Mõnel juhul on samade probleemide ees ka risid kokku 172 abielu, neist maavalitsuses 147, ten, Martin, Robert. isad. notarid 15 ja vaimulikud 10. Abiellumise päeval Väike väljavõte poistele antud võõrnimedest: Igavikku läks 801 Lääne-Virumaa elanikku. jättis maavalitsusse tulemata 5 paari, kes ei olnud Raico-Rico, Greig-Gerret, Deivid Leander, Remy Nendest 790 inimese surm (391 meest ja 399 teatanud avaldusest loobumise soovist. Woldemar. naist) registreeriti maakonna perekonnaseisuasu- Millise varasuhte abiellujad valivad? Enne Väga vähe kasutati hooldusõiguse kuuluvuse tustes, neist maavalitsuses omakorda 259. Kolm 01.07.2010 kehtestatud perekonnaseadust oli abi- muutmist maavalitsuses (viiel korral), kuigi vest- surnut olid alla ühe aasta vanused lapsed. kaasade varasuhteks ühisvara, kui nad ei vormista- lustest vanematega selgub, et vajadust selle järele Oleme märganud, et aasta-aastalt suureneb nud hiljem notari juures abieluvaralepingut. Nüüd on palju rohkem. Põhjuseks on ikka see, et lapsel nende lahkunute hulk, kelle põrm tuhastatakse on võimalik valida abieluavaldust esitades kolme on küll isa, kuid temast pole enam midagi kuulda ning surma registreerija ei tea öelda, kuhu urn varasuhte vahel. Maavalitsuses abiellunutest vali- – ta on kadunud laia maailma, seega ei ole tal või- maetakse. Seega jääb see fakt dokumenteerimata ja sid ühisvara 114 paari, 23 lahusvara ning 10 vara malik ka ühist hooldusõigust teostada ja mõistli- tulevastel põlvedel on väga raske otsida oma lähe- juurdekasvu tasaarvestuse. kum oleks ema asjaajamiste kergendamiseks ehk daste kalme. Sel aastal vähenes abieluvõime tõendite välja- andmine 2010. aastaga võrreldes 24-lt 8-le. Mis selle põhjus võib olla, ei oska öelda, sest viimastel aastatel on see arv olnud üle 20, 2006. aastal isegi 33. Seekord andsime välja tõendi abiellumiseks Venemaale (3), Tuneesiasse, Kanadasse, Filipiini- dele, Soome ja Saksamaale. Meile tuli abielluma inimesi USA-st, Kanadast, Valgevenest, Venemaalt (5) ja üks Venemaa koda- nik, kes elas Moldovas. Noorim pruut oli 18-aastane ja peig 20, vanim pruut aga 76 ning peig 84-aastane. Maavalitsuses lahutati abikaasade kokkuleppel 95 abielu ning 2 lahutust vormistati vana, enne 1995. aastat tehtud kohtuotsuse alusel. 15 paari esitas küll avalduse, kuid lahutama ei tulnud. Notarite juures lahutati 8 abielu. Üks lahutatud abielu kestis alla 1 aasta, 9 abielu 1–2 aastat. Kõige rohkem lahutati abielusid, mis olid kestnud 3–10 aastat (50 paari) ning 5 paari Lääne-Viru maavalitsuse keldris on arhiiv, kuhu mahub sündide, surmade, abielude, lahutuste ja teiste toimingute abielu oli sõlmitud juba üle 30 aasta tagasi. dokumentatsioon 1926. kuni 2010. aastani Uue nime saamiseks esitati 37 avaldust, neist

16 8 menetles regionaalminister, 29 aga maavalitsus. Kõik maavalitsusele esitatud avaldused puuduta- Rahvusvahelised suhted KANTSELEI sid perekonnanime muutmist. Uueks nimeks soo- Heili Nõgene, avalike suhete peaspetsialist viti kas vanema, vanavanema või vanavanavanema nime ja see oli dokumentaalselt tõendatud. Maavalitsuse pädevusse kuulub ka isaduse Lääne-Viru maavalitsusel noortebändide vahetus ja vastastikused omaksvõtu registreerimine pärast lapse sündi. Ala- kehtisid 2011. aastal sõprus- konkursid-kontserdid, koolide õpilasvahe- ealiste laste puhul tehti seda 13 korral, täisealise lepingud järgmiste piirkon- tuse fokusseerimine keskkonnateemadele. lapse puhul 1 korral. dadega: Plöni kreis (Saksa- Visiidi käigus alustati kahe maakonna vahe- Suure aja tööst võtab arhiivis olevate dokumen- maa Liit­vabariik), Kuopio lise partnerluse 2014. aastal saabuva 25. tide sisestamine rahvastikuregistrisse, korduvate linn (Soome Vabariik), Vest- aastapäeva kavandamist. Tähtpäevaks otsus- dokumentide andmine inimestele, kes vajavad Agderi­ maakond (Norra tati välja anda perioodi 1999–2014 käsitlev neid põhiliselt välismaale esitamiseks. Arvutiprog- Kuningriik), Dobele suurvald eesti-saksakeelne sõprussuhete kroonika, ramm võimaldab seda teha nii saksa-, inglis- kui ka (Läti Vabariik), Jönköpingi mis on varem koostatud partnerluse esimese prantsuskeelsel plangil, seega jääb ära notariaalne kommuun (Rootsi Kuningriik), Konini maakond kümne aasta kohta. tõlkimine, kuigi apostilliga kinnitamist vajab ena- (Poola Vabariik), Jász-Nagykun-Szolnoki oma­ Soome Vabariigi Kuopio linnaga kehtib koos- mik perekonnaseisudokumente ja seda saab teha valitsus (Ungari Vabariik), Criuleni rajoon (Mol- tööleping alates 1994. aastast. notarite juures. dova Vabariik). • 2011. aastal visiite ei toimunud. Maavalitsused hakkasid vastu võtma elukoha Saksamaa Liitvabariigi Plöni kreisiga on Norra Kuningriigi Vest-Agderi maakonnaga registreerimise teateid ning edastavad need ise Lääne-Virumaal sõprussuhted 1989. aastast ala­tes. on Lääne-Virumaal koostööleping alates 1995. vastavatele omavalitsustele. Kui elukohta muude- • 2011. aasta septembris külastasid Lääne- aastast. takse, tuleb muudatused teha ühe kuu jooksul ka Viru maavalitsuse esindajad Plöni kreisi. • Vest-Agderi maakond annab neljandat aas- rahvastikuregistris. Lütjenburgis tähistati samal ajal Rakvere tat välja stipendiumi Lääne-Viru maakonna Inimesed pöörduvad maavalitsuse poole väga gümnaasiumiga õpilasvahetuse 20. aasta- tegutsevale kunstnikule. Vest-Agderi kuns- erinevate muredega ja asja arutades leiame ikka päeva, mille pidulikul üritusel käis osalejaid tistipendiumi pälvis 2011. aastal teatrikunst- lahenduse. Paljudel juhtudel on küsimused tekki- tervitamas ka Lääne-Viru maavanem Einar nik, kunstiõpetaja ja Rakvere Loovuskes- nud seoses välismaal viibimise või elamisega. Vallbaum. Lääne-Viru maavalitsuse poolt kuse ellukutsuja Jule Käen-Torm mitme­ Seetõttu tuletan meelde, et kui välisriigis oli tegu eelkõige tutvumisvisiidiga kohtu- külgse tegevuse eest maakonnas ja Eesti tehakse perekonnatoiminguid (sünnib laps, abi­ maks Plöni kreisi uue maavanema Stephanie kultuurikeskkonnas. Stipendiumi abil on ellu­takse jne), tuleb seal välja antud dokument Ladwigiga. Plönis toimunud töökoosole- kunstnik Jule Käen-Tormil võimalus 2012. ühe kuu jooksul esitada kas maavalitsusele või lähi- kute käigus arutati, mil viisil maakondade- aastal nii ennast kui ka loovuskooli loomin- masse Eesti saatkonda andmete sissekandmiseks vahelist koostööd jätkata. Otsustati, et ka guliselt edasi arendada. Eesti rahvastikuregistrisse. See, et enamik välisriigi tulevikus on tähtsal kohal noortevahetus, Läti Vabariigi Dobele suurvallaga on maakon- dokumente vajab kohapeal apostilliga kinnitamist mis mõlema osapoole hinnangul toimib nal koostööleping alates 2001. aastast. või hoopis legaliseerimist, pole samuti veel kõigile perfektselt. Kohtumisel käidi mõtetena • 2011. a augustis külastas Lääne-Viru maa- teada. välja muusika­koolide õpilaste, kooride, valitsuse kolmeliikmeline delegatsioon

17 sõpruspiirkonda Dobele suurvalda. Nädal sele. Et saada rahastust Põhja- ja Baltimaade külalised Jönköpingist. Visiidi teemadeks varem aset leidnud Dobele sõprusfestivalist ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogrammi olid koostöövõimalused kultuuri, hariduse, võttis osa ka Rakke naisrahvatantsurühm raames, on võimalik esitada ühine projekt turismi ja ettevõtluse soodustamise alal. Lääne-Virumaalt. Maavalitsuse delegat- Põhjamaade Ministrite Nõukogule. Üks tin- Visiidi keskne teema oli ettevõtlusalade sioon külastas visiidi käigus Dobele iidse gimusi on, et projekti oleks kaasatud vähe- laiendamine ja arendamine kohalike oma­ lossi festivali ning kohtumistel arutleti eda- malt kolm riiki – kaks põhjamaad ja üks valitsuste tasandil ning võimalik Dobele, siste koostöövõimaluste üle, tutvuti Läti Balti riik või kaks Balti riiki ja üks põhjamaa. Jönköpingi ja Lääne-Virumaa ühistaotlus põllumajanduse, toiduainetööstuse, aga ka Dobele kinnitas oma osalemisvalmidust Põhjamaade Ministrite Nõukogule. Jönkö- Dobele piirkonnas asuva biogaasitehasega, ning 2011. aastal alustati Lääne-Viru maa- ping kinnitas oma osalemisvalmidust ning mis on suurim Põhja-Euroopas. Visiidi üks valitsuse eestvedamisel ühistaotluse ette­ 2011. aastal alustati Lääne-Viru maavalit- põhiteemasid oli võimalik Dobele, Jönkö- valmistamist. suse eestvedamisel ühistaotluse ettevalmis- pingi ja Lääne-Virumaa ühistaotlus, mis Rootsi Kuningriigi Jönköpingi kommuuniga tamist. keskenduks kohalike omavalitsuste tasandil on partnerlusleping sõlmitud 2003. aastal. • Jönköpingis tegutsev Rootsi-Eesti Selts ettevõtlusalade laiendamisele ja arendami- • 2011. a juunis viibisid Lääne-Virumaal andis 11. korda stipendiumi noorele kultuuri­tegijale ja selle sai Jane Napp Rak- vere Linnanoorte näitetrupist. Jönköpingis tegutsev Rootsi-Eesti Selts rajas 2002. aas- tal stipendiumi, mis antakse üle kord aastas Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil ühele lootustandvale Lääne-Virumaa noo- rele kultuuri või spordi alal. • 2011. a novembris osalesid maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi ning SA Lääne-Viru Arenduskes- kus kohalike omavalitsuste konsultant Triin Varek Jönköpingis ELMIA 2011 allhanke- messil. Põhja-Euroopa suurimal allhanke- messil on kokku 1200 osalejat rohkem kui 30 riigist. Visiidi tulemusena on Lääne-Viru maavalitsus ja SA Lääne-Viru Arenduskes- kus pakkunud maakonna ettevõtetele või- malust osaleda külastusdelegatsioonis või ühisstendiga 2012–2013 messidel. Samuti toimus visiidi käigus ettevalmistav kohtu- mine Põhjamaade Ministrite Nõukogule Jönköpingi delegatsiooni vaimustas Rakveres toimunud II punklaulupidu esitatava projekti osas.

18 Koostööleping Poola Vabariigi Konini maa- tulevikus hakatakse festivali korraldama üle suse ja omavalitsustega, tutvuti ettevõtete konnaga kehtib alates 2006. aastast. aasta. ning haridus- ja spordiasutustega. Visiidi KANTSELEI • 2011. a aprillis leidis Lääne-Virumaal aset Koostööleping Moldova Vabariigi Criuleni tulemusena said Lääne-Virumaa esindajad rahvusvaheline noortelaager. Comeniuse rajooniga sõlmiti 2011. aastal. kutse Moldovasse Criuleni rajooni. projekti raames korraldas Kunda Ühisgüm- • Lääne-Viru maavalitsus alustas 2010. aastal • 2011. a augustis külastasid Criuleni rajooni naasium sõpruskoolide kohtumise, mille välissuhete elavdamist, saates kõigile Ees- Lääne-Virumaalt maavanem Einar Vall­ läbiv teema oli „Eestlaste traditsioonilised tis asuvatele välisriikide suursaatkondadele baum, Riina Kaptein maavalitsusest, tööd”. Osalesid 12–17-aastased noored Lääne-Virumaad tutvustavad materjalid Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ja Kad- Rumeeniast, Bulgaariast, Poolast, Leedust, ning kutse tulla maakonnaga tutvuma. Selle rina vallavanem Aivar Lankei. Visiidi käigus Türgist ja Eestist. Noortelaagris osales ka tulemusena külastas Moldova suursaadik sõlmiti Criuleni ja Lääne-Virumaa vahel grupp noori Konini maakonna Kramski Eestis Victor Guzun 2011. a aprillis Lääne- koostööleping, mis keskendub turismile, omavalitsusest. Virumaad, toimusid kohtumised maavalit- kultuurivahetusele, kogemuste ja kontak- • Juulis 2011 käis õppereisil Poolas Lääne- Virumaa Põllumeeste Liit, kes külastas ka sõprusmaakonda Koninit. 30-liikmeline Lääne-Viru põllumeeste delegatsioon koh- tus Konini vastse maavanema pr Małgorzata Waszakiga ning tutvus kohalike talunike ja taludega. • Konini maavanem kutsus Lääne-Viru esin- dajad Poznańisse 2011. a septembris toimu- nud rahvusvahelisele konverentsile, mille teema oli võõrsil töötavad lapsevanemad ja sellest tulenevad probleemid vanemlike kohustuste täitmisel. Konverentsi korraldaja oli Poola Haridusministeerium. Lääne-Viru- maad esindasid konverentsil maavalitsuse sotsiaalvaldkonna nõunik Helbe Jaanimägi ning Vinni valla haridusnõunik Margit Diits. Ungari Vabariigi Jász-Nagykun-Szolnoki oma- valitsusega kehtib koostööleping 2006. aastast. • Traditsiooniliselt on Lääne-Virumaa kol- lektiivid kord aastas osalenud Szolnoki Rahvatantsufestivalil. 2011. aastal festivali ei toimu­nud, Jász-Nagykun-Szolnoki oma- valitsus teavitas Lääne-Viru maavalitsust, et Criuleni rajooni maavanem Vitalie Rotaru ja Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum kohtumisel maavalitsuses

19 tide vahetamisele majandus-, planeerimis-, Viru maakond üks osapooli Eesti-Soome nelja noorsootöös, ettevõtlik noor, sidusvald- haridus-, sotsiaal- ning muu avaliku halduse maakonna (Põhja-Savo, Ida-Virumaa, Järvamaa ja kondade koos­töö erinoorsootöös. Kava valdkonnas. Lääne-Virumaa) vahelises noorsootööalases koos- kohaselt toimuvad kogemuste vahetamise • Novembris 2011 viibis maavanema Einar töös, mis sai alguse 1997. aastal. eesmärgil neli koostööpoolte kohtumist Vallbaumi kutsel Lääne-Virumaal delegat- • 2011. a detsembris allkirjastasid Lääne-Viru Soomes ja neli Eestis – Lääne-Virumaal ja sioon Criuleni rajoonist. Visiidi käigus tut- maavanem Einar Vallbaum, Ida-Viru maa- Järvamaal kummaski üks kohtumine ning vusid külalised Sõmeru ja Kadrina valla ning vanem Riho Breivel, Järva maavanem Tiina Ida-Virumaal kaks kohtumist. Soomet esin- Rakvere linnaga, lisaks maakonna erinevate Oraste ja Soome Põhja-Savo majandus- dab pärast 01.01.2010 toimunud kohalike ettevõtete ja asutustega. Kohtumisel arutati arengu-, transpordi- ja keskkonnakeskuse omavalitsuste riiklikku reformi Põhja-Savo võimalusi kultuurialaseks koostööks, spet- juhataja Kari Virranta Paides toimunud koh- majandusarengu-, transpordi- ja keskkon- sialistide ja õpilaste vahetuseks, infrastruk- tumisel noorsootööalase koostöölepingu. nakeskus. Eelmine noorsootööalane koos- tuuri arendamiseks, teedeehituseks, ette- Lepinguga kavandatakse nelja maakonna tööleping aastateks 2010–2011 sõlmiti Soo- võtluse ja kaubavahetuse soodustamiseks. vahelist noorsootööalast koostööd aasta- mes novembris 2009. Selle alusel toimus Criuleni rajoon väljendas oma soovi osaleda teks 2012–2013. Lepingusse pandi kirja kokku üheksa koostöökohtumist, mille tee- välisprojektides ning teha koostööd meie kaheksa koostööpunkti, mille teemad on mad olid noorsootöö koolis, erinoorsootöö, teiste välispartneritega. noorte suuna­mine, toetamine ja nõusta- noored ja liikumine ning kodanikualgatus ja Lisaks mainitud partnerlussuhetele on Lääne- mine tööturule astumiseks, multikultuursus noorte osalus.

20 HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA

21 Rakvere linnus

22 Haridus- ja sotsiaalosakond 2011 Marge Lepik, haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

Osakonna eesmärk on kujun- 5. Kultuuriasutuste, -tegelaste ja -ühenduste ainetundjatele tunnustusüritus ning hea õpetaja dada maakonnas regionaalset kaasamine Virumaa kultuuriprogrammi kuu raames haridusfoorum „Ettevõtlikkus ja loo- ning riiklikku haridus-, kul- elluviimisesse. vus – kas edu?”. tuuri-, spordi- ja noorsoo­ 6. Uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest Jätkus koostöös maakonna kolme kõrgkooli, poliitikat ning korraldada tulenevate muudatuste elluviimisele ning Rakvere linna, VIROLi ja maakondliku arendus- maavalitsuse ülesannete täit- uue õppekava väljatöötamisele ja rakenda- keskusega 2009. a asutatud SA Virumaa Kompe- mist nendes valdkondades, misele kaasaaitamine haridusasutustes. tentsikeskus nn Targa Maja arendamine. Kevadel tagamaks maakonnas hari- 7. Noorte laulu- ja tantsupeo õnnestunud ette- toimus konverents, oktoobris tutvuti Soomes vas- duse, noorsoo, kultuuri ja valmistuse ja korraldamise tagamine. tavate keskustega. EASile esitati taotlus Targa Maja HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA spordi tervikliku ja tasakaalustatud arengu koos- rajamiseks, kuhu koonduksid parimad kompetent- töös tegevuse sihtrühmadega. Haridusvaldkonnas oli erilise tähelepanu all sid ettevõtluse ja elukeskkonna arendamiseks. Vastavalt osakonna põhimäärusele, 2011. a uue õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumi- Hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamis- tegevuskavale, koostöölepingutele Siseminis- seaduse tutvustamine. 2011. a hoogustus aru- komisjon kutsus ellu uue algatuse – kord kuus toi- teeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning telu maakondliku gümnaasiumide võrgu ning muva koostööpartnerite ümarlaua erinevatel tee- Kultuuriministeeriumiga oli osakonna prioriteet erikoolide saatuse üle, toimusid aktiivsed ümar- madel. maakonna institutsioonide, organisatsioonide ja lauad kooli­juhtide ja omavalitsuste esindajatega. Noorsootöö valdkonna prioriteedid olid asutuste kooskõlastatud tegutsemine eelkõige järg- Arutelu jätkus 2012. a kevadeni. Osakond jälgis maakonna noorte kaasatuse suurendamine ühis- mistes suundades: õppeasutuste sisehindamise aruannete esitamist tegevuses ja otsustusprotsessides (noortekogud, 1. Aktiivne osalemine õpetajaameti parema Haridus- ja Teadusministeeriumile. 2011. a jaa- õpilasesindused jt noorteorganisatsioonid) ning maine kujundamises (tunnustussüsteemi nuariks olid enamikul õppeasutustest (puudusid noorte isamaalise kasvatuse tõhustamiseks uute arendus, Õpetaja autähis ja haridusfoorum). veel kahel koolil ja kahel lasteaial) aruanded esi- töövormide arendamine. Enam tähelepanu pöö- 2. Koostöös erinevate institutsioonidega tatud, esitamise näitaja oli üleriigiliselt parimate rati maakonna noorsootöötajate ja noortejuhtide noorte karjäärinõustamise edendamine, hulgas. Muud välishindamise toimingud toimusid koolitamisele ning informeerimisele, et optimee- maakonnale vajalike elukutsete, loodustea- õigel ajal ja nõuetekohaselt. Riiklike tasemetööde rida koolituskulusid. Viidi ellu noorsooprogram- duste ja tehnoloogiahariduse populariseeri- ja eksamite korraldus oli maakonnas koordineeri- mid, osakond koordineeris noorsootööasutuste mine. tud, kokkuvõtted koolidele esitatud ja infoportaa- tegevust, korraldati noorte teavitust ja nõustamist. 3. Spordinõukogu ja -liidu tõhusama koostöö lis avalikustatud. Algatati uus programm „Ettevõtlik haridus” noorte tugevdamine spordivaldkonna arendamisel. Koostöös Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ettevõtlikkuse ja ettevõtluse arendamiseks. 4. Maakonna noorte kaasamine omavalitsuste (VIROL) tegevjuhi ja hariduskomisjoniga kor- Kultuurivaldkonna prioriteet oli kultuuri- ühistegevusse ja otsustusprotsessidesse raldati augustikuus hariduspäev kõigile haridus- asutuste, -tegelaste ja -ühenduste kaasamine maa- noortekogude kaudu. valdkonnas tegevatele inimestele, mais parimatele kondlikku ühistegevusse, selleks koordineeriti

23 ning viidi ellu kultuurialaseid tegevusi ja projekte, programmide väljatöötamine ja elluviimise kor- Tabel 2. 2011/2012. õppeaastal maakonnas tegut- toetati kultuuri- ja ajaloolist omapära ning tradit- raldamine; tervisekaitse ja tervise edendamisega sevad õppe- ja lasteasutused sioonide säilitamist. Põhirõhk oli noorte laulu- ja tegelevate asutuste ning arstide vahelise koostöö Laste arv tantsupeo heal ettevalmistusel ning selles osalemisel. koordineerimine; proteeside, ortopeediliste ja Lasteaiad/üldhariduskoolid Arv seisuga Spordivaldkonna prioriteet oli spordinõukogu muude abivahenditega varustamise korraldamine 10.09.11 ja -liidu koostöö tugevdamine valdkonna arenda- ning maakonnas perearstinimistu alusel tegut- Lasteaedu (sh lasteaed-algkoolid 31 2741 misel ning elanikkonna kaasamisel harrastussporti. sevate perearstide tegevuse üle järelevalve teos- ja lasteaed-põhikoolid) Tugevnes maakondliku spordinõukogu tegevus tamine. Terviseedenduse programmide raames neist eralasteaedu 2 spordivaldkonna juhtimisel, spordiprojektide ellu- täideti ettenähtud tegevused, täiendati maakonna Põhikoole 1.–6. klassini 6 177 viimisel. Paranes koostöö spordiliiduga. terviseprofiili. Maakonnast lahkus viis perearsti, neist lasteaed-algkoole 4 161 Sotsiaalhoolekande valdkonna ülesanded on neist neli läks tööle Soome. Konkursid perearstide Põhikoole 1.–9. klassini 17 1262 riikliku sotsiaalhoolekandepoliitika elluviimine, leidmiseks ebaõnnestusid, kaks nimistut (Tapal ja neist lasteaed-põhikoole 9 515 asenduskoduteenuse ja riigi rahastatava lapsehoiu- Kundas) liideti teistega ning vabadele nimistutele Erikoolid 5 285 teenuse rahastamise korraldamine; lapsendamise määrati ajutised asendajad. sh erakoolid 2 55 korraldamine ning vastava registri pidamine; asen- Kokkuvõtvalt hinnates täitis osakond 2011. Õpilaskodusid 5 61 duskodu- ning lastehoiuteenuse tegevuslubade aastaks püstitatud põhilised ülesanded, rakendas üldhariduskoolide juures menetlemine ja järelevalve; järelevalve teostamine uusi töövorme, leidis uusi erinevaid partnereid neist riiklikult toetatud kohti 3 55 maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu koostööks ja tunnustusvorme erinevate valdkon- munitsipaalkoolide juures abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekan- dade tublimate töötajate äramärkimiseks. Õppurite deks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite Osakonna tugevuseks on pädevad ametnikud, arv Kutseõppeasutused Arv kasutamise üle. Järelevalvet maakonnas osutata- kes on huvitatud mitmekesisest tegevusest erine- seisuga vate sotsiaalteenuste kvaliteedi üle teostati seits- vate valdkondade vahel ning koostööst partneri- 10.09.11 mes kohaliku omavalitsuse üksuses, kolmeteist- tega väljaspool maavalitsust. Abi oli kindlasti ka Keskkoole, gümnaasiume 13 5535 kümnes üldtüüpi hooldekodus ja neljas asendus- sellest, et kaasati Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli neist eragümnaasiume 1 341 neist õhtuse ja koduteenust osutavas asutuses. õpilasi ja üliõpilasi praktika kaudu oma ülesannete kaugõppeosakondadega 2 52 Rahvatervise valdkonna ülesanded on tervi- täitmisele. neist täiskasvanute gümnaasium 1 167 sekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edenda- Osakonna kogutud andmetest on koostatud Huvikoole 10 1733 mise abinõude rakendamise tagamine maakonnas; elektrooniline kogumik, millega saab tutvuda neist munitsipaalkoole 6 1053 tervisehäirete ja haiguste ennetamisele suunatud www.virol.ee/maakond/haridus. neist erakoole 4 680 Rakenduskõrgkoole 1 1197 sh kutsekeskharidust omandamas 360 Üli-/kõrgkooli filiaale 2 300 Kutsekoole 3 1109 Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

24 HARIDUS

Kõikides haridusasutuste tüüpides oli laste või lide saatuse üle, toimusid aktiivsed ümarlauad Oktoobris toimus hea õpetaja kuu raames õpilaste arvu vähenemine. Haridusasutuste võr- kooli­juhtide ja omavalitsuste esindajatega. Maa- Sõmerul koostöös VIROLi, Rakvere Teatri ja Eesti gus olulisi muudatusi ei olnud: 2011. a liideti kaks valitsus esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile Ettevõtluskõrgkooli Mainor Rakvere õppekesku- kooli (Rakvere Vene Gümnaasium liitus Rakvere (edaspidi HTM) oma ettepanekud gümnaasiu- sega haridusfoorum „Ettevõtlikkus ja loovus – kas Gümnaasiumiga), Tudu lasteaed ja Tudu Põhikool mide võrgu ümberkorraldamiseks ning maakonna- edu?”. 2010. a lõpuks oli Eesti õpetaja autähise Tudu Lasteaed-Põhikooliks ning F. v. Wrangelli võrgu kujundamiseks. Arutelu jätkus 2012. a keva- rajamise toetuseks erinevate projektidega kogutud nim Roela Põhikool ja Roela lasteaed F. v. Wran- deni. ligi 200 000 krooni, mis võimaldas 2011. a autä- gelli nim Roela Lasteaed-Põhikooliks. Komisjon hindas maakonna arengukava 2007– hise ehitust alustada. Autähis avatakse 2012. a õpe- 2015 täitmist ja tegi ettepanekuid selle täienda­ tajate päeval. HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA miseks. Olulist hariduse valdkonnas 2011. aastal Koostöö VIROLi tegevjuhi ja hariduskomis- 2010/2011. õppeaastal oli erilise tähelepanu all joniga oli edukas, ühiselt korraldati augustikuus Alusharidus uue õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumi- hariduspäev kõigile haridusvaldkonnas tegevatele Kohaliku omavalitsuse kohustus on luua kõigile seaduse tutvustamine. 2011. a hoogustus arutelu inimestele, mais tunnustusüritus parimatele aine- 1,5–7-aastastele lastele, kelle elukoht on antud maakondliku gümnaasiumide võrgu ning erikoo- tundjatele. valla või linna haldusterritooriumil ning kelle Jätkati infolehe kui peamise infokandja edasta- vanemad seda soovivad, võimalus käia teenindus- mist haridusasutustele haridussündmuste kohta piirkonna lasteasutuses. ning haridusjuhtidele aktuaalsetel haridusteema- Koolieelseid munitsipaallasteasutusi on maa- del ja seadusandlusest. Maakonna infoportaalis konnas kokku 18, sh üks venekeelse õppekeelega uuendati pidevalt infot haridusstatistika ja analüü- lasteaed Tapal ja kaks eralasteaeda, lisaks neli laste- sidega. aed-algkooli ja üheksa põhikooli, mille juures töö- Maakonna kolme kõrgkooli, Rakvere linna, tavad lasteaiarühmad. VIROLi ja maakondliku arenduskeskuse koos- 2011. a sügisel oli maakonnas 3090 (2010. a töös kolmekümne koostööpartneriga maakonnast 2961 ja 2009. a 2712) lasteaiakohta, kuid lasteaias ja üle Eesti jätkus 2009. a asutatud SA Virumaa oli HTM andmetel 2811 (2010. a 2663 ja 2009. a Kompetentsikeskus nn Targa Maja arendamine 2670) last. Vabu kohti on 279 (2010. a 331 ja TLÜ Rakvere Kolledži direktori Kalle Karroni 2009. a 249), kusjuures üle 10 vaba koha oli Vin- aktiivsel eestvedamisel. Taotlus Targa Maja, kuhu nis, Tamsalus, Väike-Maarjas, Haljalas, Kadrinas, koonduksid parimad kompetentsid ettevõtluse ja Põlulas ja Jänedal. 2011. a septembris avati Vihula vallas spetsiaalselt sel elukeskkonna arendamiseks, rajamiseks läbis edu- Lasteaias käivate laste arv suurenes 2011. a otstarbel ehitatud Võsupere lasteaed-külakeskus kalt konkursi. 12 (2010. a 7, 2009. a 8 ja 2008. a 11) lasteaias.

25 Mihkli Kool (35 õpilast), Rakvere Lille Kool (20 Merike Trumm õpilast), Vaeküla Kool (117 õpilast), Porkuni Kool nõustamiskomisjoni sekretär (70 õpilast) ja Tapa Erikool (43 käitumisraskus- tega õpilast), neist kolm viimast on riigikoolid. Õpilaste arv erikoolides kokku on kümmekond aastat olnud ikka üle 300, 2011. a langes see näitaja Nõustamiskomisjon esimest korda allapoole. Vastavalt põhikooli- ja güm- Peale erikoolide on hariduslike erivajadustega naasiumiseadusele tegutseb lastele maakonnas järgmised võimalused: maakondlik erivajadustega • erivajadustega laste koolieelne arendus- laste nõustamiskomisjon maavalitsuse juures. rühm Rakvere lasteaias Triin seitsme lap- Maavanema kinnitatud komisjoni koosseisu kuu- sega. Rühmas töötavad eripedagoog, kaks lub viis liiget: eripedagoog, logopeed, psühholoog, õpetajat ja õpetaja abi; sotsiaaltöötaja (lastekaitsespetsialist) ja maavalit- Laste­asutustes viibis 2011. a 70,0% (2010. a • logopeedilist abi saab maakonna 16 lasteaias suse esindaja. Maakonna üheski vallas ega linnas ei 74,6%, 2009. a 57,3% ja 2008. a 49,4%) maakonna ja 26 koolis. Kokku sai 2011. a maakonnas ole moodustatud oma komisjoni. 2–6-aastastest lastest. logopeedilist abi 804 õpilast (2010. a 928, Komisjon töötas oma aastatööplaani alusel: Lasteaedades töötas 394 pedagoogi (2010. a 2009. a 899); pidas 16 koosolekut (2010. a 23). Aasta jooksul 369 ja 2009. a 341), neist õpetajatena 291 (2010. a • õpiabi/parandusõpperühmad töötasid 26 nõustati 168 last (2010. a 135, 2009. a 167), see- 273, 2009. a 279), 18 juhatajat, 12 juhataja asetäit- koolis kokku 861 õpilasele (2010. a 946, juures õppekava määrati 56 korral (2010. a 67, jat, 31 muusikaõpetajat (2010. a 26 ja 2009. a 27), 2009. a 775); 2009. a aga 59), erikooli või -klassi suunati 61 kor- 20 liikumisõpetajat (2010. a 17 ja 2009. a 19), 17 • tasandusklassid spetsiifiliste õpiraskustega ral (2010. a 53, 2009. a 72) ning koolipikendust logopeedi (2010. a 17 ja 2009. a 18), 3 eripeda- õpilastele olid seitsmes koolis kokku 150 anti 28 lapsele (2010. a 23, 2009. a 41). Nõusta- googi, 1 ujumisõpetaja ja 1 eesti keele õpetaja. õpilasega (2010. a 248). miskomisjoni koosolekud toimusid reeglipäraselt • klassid kasvatusraskustega õpilastele (7.–9. kord kuus, vajaduse korral peeti ka lisakoosolekuid kl) olid Rakvere Õhtukeskkoolis – 2 klassi- (viis istungit). Igale istungile eelnesid ka eelistun- Eriharidus komplekti 14 õpilasega (2010. a 27 ja 2009. gid, kus komisjoni liikmed tutvusid komisjonile 2010. a kehtima hakanud uus põhikooli- ja güm- a 23, seejuures kolm komplekti); laekunud dokumentidega. naasiumiseadus sätestab hariduskohustuse täit- • koduõppel oli tervislikel põhjustel maakon- Komisjon jätkas eelmisel aastal alustatud ümar- miseks ja võimetekohase hariduse omandamiseks nas kokku 10 õpilast (2010. a aga 12). laudade korraldamist koostööpartneritele. 2011. a senisest enam paindlikku õppekorraldust ning käsitleti erinevaid aktuaalseid teemasid: erivaja- individuaalset lähenemist õpilastele, aluseks on Üldhariduskoolides oli kokku 1914 haridusliku dustega laps põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, kaasava hariduse põhimõtted. erivajadusega õpilast, s.o 25,8% (2010. a 25,7%) erivajadusega laps maakonna kutsekoolides ja täis- Erivajadustega õpilastele on loodud maakon- õpilastest. kasvanute gümnaasiumis, koostöö perearstidega. nas riigikoolid ja erakoolid, kus vastavalt erivajadu- Hariduslike erivajadustega lastele osutasid abi Kohtuti erikoolide esindajatega ja tutvustati neid sele õpetatakse lihtsustatud või toimetuleku riik- VIROLi juures tegutsev õppenõustamiskeskus ja koole koostööpartneritele. liku õppekava alusel. Maakonnas on viis erikooli: nõustamiskomisjon maavalitsuse juures. 2011. a tegevuskavas planeeritu sai täidetud,

26 Tabel 3. Õpilasi omavalitsuste kaupa, sügis 2011 Omavalitsus Kool Õpilasi Õpilasi Õpilasi Vahe a-ga 2010 Omavalitsus Kool Õpilasi Õpilasi Õpilasi Vahe a-ga 2010 2009 2010 2011 2009 2010 2011 Haljala vald Haljala G 358 345 298 47 Vihula vald Vihula L-AK 4 3 3 Kadrina vald Kadrina KK 662 623 584 39 Võsu PK 62 60 58 2 Vohnja L-AK 18 19 14 5 66 63 61 680 642 598 44 Vinni vald Roela PK 78 63 59 4 Kunda linn Kunda ÜG 411 384 361 23 Tudu PK 45 40 40 Laekvere vald Laekvere PK 87 89 78 11 Vinni-Pajusti G 442 401 366 35 Muuga PK 64 55 50 5 565 504 465 39 151 144 128 16 Viru-Nigula v Vasta Kool 114 102 88 14 Rakke vald Lahu AK 12 10 9 1 Väike-Maarja Kiltsi PK 57 66 55 11 Rakke G 172 159 140 19 vald Simuna K 68 67 62 5 Salla PK 41 33 30 3 Väike-Maarja G 404 378 366 12 225 202 179 23 529 511 483 28 HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA Rakvere linn Rakvere G 767 744 786 42 KOKKU 7826 7432 6974 458 Comment [R1]: Legendikirjes parandus – gümnaasiumiastmes (kokku) Rakvere Linna AK 136 136 126 10 Rakvere PK 213 211 208 3 Rakvere RG 908 878 877 1 Rakvere VG 131 108 Rakvere TäisG 246 223 167 56 Rakvere Vanalinna 7 7 Kool Õpilasi gümnaasiumiastmes 1999–2011 Rakvere Eragümn 360 356 341 15 2761 2656 2512 144 2000 Rakvere vald Lasila PK 89 80 69 11 1800 1909 1917 1898 1832 Veltsi L-AK 22 15 18 3 1600 1765 1750 1772 1754 111 95 87 1606 1400 1556 Rägavere vald Põlula K 70 71 67 4 1472 Sõmeru vald Sõmeru PK 184 177 168 9 1200 1372 Uhtna PK 85 83 89 6 1225 1000 269 260 257 3 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Tamsalu vald Tamsalu G 418 404 392 12 Vajangu PK 46 47 38 9 Õpilaste arv gümnaasiumiastmes 464 451 430 21 Tapa vald Jäneda K 67 64 60 4 Lehtse PK 49 50 43 7 Tapa G 684 651 625 26 Tapa VG 252 237 232 5 1052 1002 960 42 27 Tabel 4. Gümnaasiumi lõpetanute sissesaamine ülikoolidesse 2011. a ÜLIKOOL Rakvere RG Haljala G Tamsalu G Rakke G Tapa VG Rakvere TG V-Maarja G Vinni-Pajusti G Kunda ÜG Kadrina KK Rakvere G Rakvere EG Tapa G KOKKU RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV KÕ Eesti Maaülikool 2 1 1 1 5 6 1 1 18 Estonian Business School 2 1 3 Euroakadeemia 1 1 1 3 Tallinna Tehnikaülikool 16 3 3 2 2 2 4 3 1 2 9 11 6 1 65 Tallinna Ülikool 6 4 5 3 1 2 5 1 4 1 5 9 2 1 1 50 Tartu Ülikool 9 2 1 3 4 2 3 1 8 20 1 2 56 EMU Tehnika Kolledž 2 2 TLÜ Balti Filmi- ja Meediakool 1 1 2 TLÜ Haapsalu Kolledž 1 1 TLÜ Rakvere Kolledž 1 1 TTÜ K-Järve filiaal 1 1 TTÜ Tallinna Kolledž 1 1 TÜ Pärnu Kolledž 1 1 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 1 1 11 9 5 1 2 2 4 4 13 6 9 5 9 1 4 3 1 KOKKU 39 20 6 2 2 4 4 19 14 30 47 10 7 205 Allikas: koolide andmed 2011. aasta kohta Eelmisel õppeaastal osutus Lääne-Virumaa abiturientide seas populaarseimaks ülikooliks edasiõppimise suhtes Tallinna Tehnikaülikool, kus alustas õpinguid 58 õpilast. Tartu Ülikoolis alustas oma õpinguid 55 õpilast ning Tallinna Ülikoolis 48 õpilast.

Tabel 5. Gümnaasiumi lõpetanute vastuvõtt kõrgkoolidesse 2011. a KÕRGKOOL Rakvere RG Haljala G Tamsalu G Rakke G Tapa VG Rakvere TG V-Maarja G Vinni-Pajusti G Kunda ÜG Kadrina KK Rakvere G Rakvere EG Tapa G KOKKU RE REV RE REV RE REV RE REV RE REV RE KÕ RE REV REV KÕ RE REV RE Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 3 1 4 Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool 1 1 3 5 Eesti Lennuakadeemia 1 1 2 4 Eesti Mereakadeemia 3 1 1 1 6 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 8 2 1 2 1 1 7 1 4 4 4 35 Sisekaitseakadeemia 2 1 3 1 7 Tallinna Pedagoogiline Seminar 1 2 2 5 Tallinna Tehnikakõrgkool 8 1 1 2 2 5 5 1 25 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1 4 1 2 1 1 2 12 Tartu Kõrgem Kunstikool 1 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 1 1 1 4 1 9 KOKKU 25 1 4 3 4 1 2 3 9 1 10 1 1 14 21 5 5 3 113 Allikas: koolide andmed 2011. aasta kohta Kõrgkoolidest pürgisid maakonna abituriendid enim Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli. Tallina Tehnikakõrgkoolis alustas õpinguid 24 õpilast. Välismaa üli- ja kõrgkoolidesse asus õppima 9 noort. 28 lisaks oli mitmeid uusi algatusi (igakuine ümar- • Tõhusad meetmed pikaajalise tööpuuduse 2011. a õppis 78 (2010. a 83, 2009. a 73) õppu- laud, kohtumised koostööpartneritega ja koolide leevendamiseks rit päästespetsialisti, päästekorraldaja ja päästja külastused). • Õppijate väljalangevuse vähendamine kut- erialal, kusjuures riigi tellimus oli 84 (2010. a 81) Komisjoni sekretär nõustas mitme kooli kutsel seharidussüsteemist kohta. ka koolides pedagooge. Komisjoni liikmed võtsid • Comenius – Noor ja vabatahtlik. Partneri- Olulisim üleriigiline üritus oli Lõpusõda koos- osa psühholoogia- ja eripedagoogikaalastest koo- teks Saksamaa ja Ungari töös SKA erinevate struktuuride (politsei ja piiri- litustest ning üleriiklikust teabepäevast õppenõus- • KUPO projekt – kutsehariduse popularisee- valve), Tervishoiukõrgkooli, Tartu ja Tallinna kiir- tamiskeskuste meeskondadele ja nõustamiskomis- rimine uuenduslike huviringide organiseeri- abiga. jonide liikmetele. mise kaudu EL rahastusega viidi ellu projektid Firefight II 2012. a jätkab komisjon tihedat koostööd oma • Kutseõpetajate ja praktikajuhendajate ame- (koostöös Rootsi päästeametiga) ja LIFE+. partneritega, selgitab komisjoni ülesandeid, nõus- tialane enesetäiendamine Euroopas tab ja informeerib neid. • Muud abikõlblikud kulud. Seadmed Väike-Maarja Õppekeskus • Wining a job through successful workplace- (direktor Raili Sirgmets) ment 2007. a alates on Väike-Maarja Gümnaasium ja HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA • Õppimine avastades Euroopa mitmekesi- Väike-Maarja Õppekeskus ühtse juhtimise all. Kutse-, kõrg- ja täiskasvanuharidus sust Lõpetajad võivad omandada kutse- või kutse- • E-õppe arendamine kutsehariduses keskhariduse, gümnaasiumiõpilastel on võimalik Rakvere Ametikool omandada kutse-eelõpet. Koolis saavad õppida (direktor Hannes Mets) Märkimisväärsemad sündmused koolis: ettevõ- põhikooli lõpetanute kõrval ka füüsilise puudega Lääne-Virumaa suurim kutseõppeasutus, mille tete tänupäev, õpilaslaat, jõululaat, erialavalikupäe- inimesed – koka, autotehniku, müüja, arvuti ja peamine ülesanne on anda kutsekeskharidus põhi- vad, koolide külastused, TÕNi raames õpetajate puhastusteeninduse erialal. 2011. a oli õpilaste arv kooli lõpetanutele ja kutse keskkooli lõpetanutele, tunnustamise üritus, piirkonna täiskasvanuõppe koolis 185 (2010. a 200, 2009. a 178). eelkutsealast koolitust põhikooli- ja gümnaasiumi- seminar. Jätkuvalt oli aktiivne osalus Leonardo da Vinci õpilastele ning korraldada täiskasvanutele täien- ja Nordplus projektis. ESF vahendeist lisandusid dus- ja ümberõpet. Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Päästekool robootika, digimatk ja tehnika – Väike-Maarja EHISe andmetel õppis koolis 846 (2010. a (direktori asetäitja Janek Lass) õppekeskuse ja gümnaasiumi innovaatilised huvi- 943 ja 2009. a 971) õpilast 22 (2010. a 17) erialal. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.02.2004. a korral- ringid. Riiklik koolitustellimus oli 918. dusele nr 107-k (Väike-Maarja Päästekooli ümber- Suuremad projektid koolis: korraldamine) on keskhariduse baasil töötav kool Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž • Ettevõtlikuks ja loovaks õpilasfirmas alates 01.09.2004. a Sisekaitseakadeemia koos- (direktor Kalle Karron) • Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse aren- seisus, kusjuures päästekooli juhib Päästekolledži 1. septembril 1999. a Tallinna Ülikooli Rakvere gule II direktori asetäitja. Kolledži avamisega taaskäivitati Rakvere Õpeta- • Karjääriõppekursused töötutele noortele Päästekool eristub teistest maakonna kutse- jate Seminarist alguse saanud õpetajakoolitus. Rakvere Ametikoolis, Väike-Maarja Õppe- õppeasutustest, sest õpilased on täielikul riiklikul 2011. a sügise seisuga toimus õppetöö alus­ keskuses, Narva Kutseõppekeskuses ning ülalpidamisel ning õpilastele kehtivad kõrgenda- hariduse ja sotsiaalpedagoogika, riigiteaduste ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses tud distsipliininõuded. sotsiaaltöö erialal kokku 231 (2010. a 254, 2009. a

29 247, 2008. a 321) üliõpilasega, neist 49 (2010. a likku kõrgharidust kui ka täiendus- ja ümberõpet. Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus 45) õppis päevases õppes alushariduse peda- 2011. a oli koolis 837 (2010. a 845, 2009. a (õppekorralduse juht Siiri Annimäe) googika erialal. Riiklik koolitustellimus oli 36 795) üliõpilast. Kõrgharidust sai omandada 1992. a Rakveres alustanud Mainori Kõrgkool on (2010. a 12) kohale. Teised õpilased õppisid kaug- majandusarvestuse, kaubandusökonoomika, äri- nüüd suurim erakool ja suurima õppekeskuste võr- või tsükliõppes, neist 34 (2010. a 35) riigiteaduste juhtimise ja sotsiaaltöö erialal. gustikuga (12 õppekeskust Eesti erinevais paigus) magistriõppes. 2011. a sügisest avati rakendusliku Kutsekeskharidust oli kutsehariduse õppeka- kõrgkool Eestis. Alates 1. detsembrist 2010 kan- sotsiaaltöö eriala. vade järgi majandusarvestuse, väikeettevõtluse, nab kool uut nime Eesti Ettevõtluskõrgkool Mai- 2011. a märkimisväärsemaks sündmuseks ärikorralduse, sekretäritöö, müügikorralduse, tark- nor. oli rahvusvahelise kolmeaastase koostööpro- vara arenduse ja hooldustöötaja erialadel omanda- Rakvere õppekeskuses õppis 2011. aastal 69 jekti „Innocare” käivitamine. Projekt on suuna- mas 360 (2010. a 340, 2009. a 325, 2008. a 812) (2010. a 88 ja 2009. a 98) üliõpilast. Õpitavad eri- tud kodudes elavate eakate inimeste elukvaliteedi õpilast. alad on ärijuhtimine, infotehnoloogia, disain loo- parandamisele ning nende turvalisuse suurenda- 2011. a suuremad kordaminekud: vettevõtluses. I kursusele võeti vastu 12 (2010. a misele, kasutades uuenduslikku tehnoloogiat. 1) sotsiaaltöö eriala õppekava üleminekuhin- 21) üliõpilast. Jätkusid traditsioonilised akadeemilised märtsi­ damise edukas läbimine; päevad ja suvekool. 2) kvaliteediprojekt ”Kvaliteedijuhtimine kõrg- koolis 2011” sai väga hea tagasiside; Täiskasvanuhariduse valdkonnas oli olulisim Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 3) rajati muuseuminurgakesed raamatupida- sündmus täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mis (rektor Helle Noorväli) mise ja kooli ajaloost; on elukestvat õpet propageeriv üritus, pööramaks Lääne-Viru Rakenduskõrgkool loodi 3. septembril 4) loovuslektooriumi sisukas jätkumine; enam tähelepanu täiskasvanueas õppimisele ja 2007. a Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli baasil. See 5) Erasmuse programmi kaudu üliõpilasvahe- arenemisele. Erinevate tegevuste, ürituste ja koo- on maakonna suurim kõrgharidust andev kool, kus tuse hoogustumine; lituste abil tuuakse igal aastal õppimise juurde ini- saab omandada nii kutsekeskharidust ja rakendus- 6) rakendus uus praktikasüsteem. mesi, kes on mingil põhjusel seni eemale jäänud. 7.–14. oktoobrini 2011 toimus XIV täiskasvanud õppija nädal juhtmõttega „Õppimine seob põlv- kondi”. TÕN toimub koostöös Haridus- ja Teadus- Tabel 6. Kursuste, osalejate ja koolitustundide arv maakonna kutse- ja kõrgkoolides 2011. aastal ministeeriumi, ETKA Andrase ja TÕNi piirkond- like koordinaatoritega. Maakonnas oli ettevõtmise Kool Kursuste arv Osalejate arv Tundide arv koordinaator Lääne-Virumaa Keskraamatukogu Rakvere Ametikool 91 1062 7548 peaspetsialist Lea Lehtmets. Väike-Maarja Päästekool 120 2164 2489 Traditsiooniliseks on saanud avalikud loengud Mainori Rakvere õppekeskus 5 132 176 kõrgkoolide juures, kuid sel aastal oli eriti palju Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 59 703 3954 üritusi raamatukogude ja seltside eestvedamisel. TLÜ Rakvere Kolledž 27 611 1175 Selle nädala raames tunnustatakse ka aasta Väike-Maarja õppekeskus 8 100 432 õppijat, aasta koolitajat, aasta koolitussõbraliku- Kokku 310 4772 15 774 mat organisatsiooni ja aasta koolitussõbralikumat Allikas: koolide andmed, 2011 omavalitsust. Tunnustamise eesmärk on väärtus-

30 tada õppimist ja õpetamist erinevatel tasanditel: • aasta koolitajaks Jaanus Lekk, avalikus, era- ja kolmandas sektoris. Tunnustatute • aasta koolitussõbralikumaks organisat- Välishindamine ja valimine toimub kõigis kategooriates kahel tasan- siooniks Tapa sõdurikodu, õppeasutuste järelevalve dil: maakondlikul ja üleriigilisel. • aasta koolitussõbralikumaks omavalitsu- Maakonnatasandil valiti vastavalt üleriigilisele seks Rakvere linn. Maaja Valter, reglemendile juba juunikuus Lääne-Virumaal Esimest korda anti ka aasta vabatahtliku kooli- inspektor • aasta õppijaks Mari Liima, taja tiitel, mille sai Mamsel Janika alias Janika Saar, kes on MTÜ Lahemaa Rakenduslik Loovuskool juhatuse liige ja põhikoolitaja, OÜ Jaanioja Mõis Riiklikud tasemetööd omanik, tegevjuht ja põhikoolitaja. Üleriigiliste tasemetööde ette- valmistamist korraldab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsiooni- Täiskasvanute põhi- ja keskhariduse omanda- keskus. mine 2011/12. õ-a Lääne-Viru maakonna kooli- Maakondliku ülevaate saami- HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA des seks tehakse Lääne-Viru maa- 2011. a septembris asus põhi- ja keskharidust konnas eksamikeskuse koosta- õhtuses ja kaugõppes omandama 205 (2010. a tud ülesannetega tasemetööd 273, 2009. a 306) täiskasvanut. Maakonna suurim kõikides koolides. on Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, kus õppis Tasemetööde tulemused annavad õpetajale õhtuses või kaugõppes, eksternina või üksikaineid teadmise, kuhu on õppekava täitmisega jõutud. kokku 167 inimest (2010. a ja 2009. a 197). Kesk- Õpetaja saab analüüsida oma õpilaste tulemusi haridust saab täiskasvanu omandada ka väljaspool lähtuvalt maksimaalsest tulemusest. Võrdlus riigi maakonnakeskust – Väike-Maarja Gümnaasiumi ja maakonna keskmisega annab kasulikku taust­ õhtuosakonnas ja Tapa Gümnaasiumi kaugõppes. infot. 2011. aastal sooritasid 3. klassi õpilased töö matemaatikas ja eesti keeles/vene keeles. Täiskasvanute koolitus kutse- ja kõrgkoolides Eesti keele tasemetöö tehti 33 koolis, osales Süstemaatiline täiendus- ja ümberõpe toimub 553 õpilast. maakonnas kutse- ja kõrgkoolide juures, 2011. a Keskmine sooritusprotsent oli kõrgeim algkoo- toimus kokku 310 (2010. a 290, 2009. a 216) kur- lide 3. klassides (82,1). Põhikoolides oli see 77,6 sust 4772 (2010. a 4682 ja 2009. a 3171) inime- ja gümnaasiumides 77,5. Maakonna keskmine oli sele, neist kõige enam Päästekoolis 120 kursust 77,8 ja riigi keskmine 78,9. (2010. a oli 118 kursust 2244 inimesele, 2009. a Matemaatika tasemetöö tegi 35 koolis kokku 56 kursust 1132 inimesele). Täienduskoolitus on 585 õpilast. selles koolis toimunud enamasti Päästeameti telli- Sooritusprotsendi keskmine oli 86,4, mis on Aasta õppija Mari Liima musel. viimase kolme aasta kõrgeim ja kõrgem ka riigi

31 keskmisest (84,9). Kõrgeim oli jällegi algkoolide kooli lõpetajad. 2011. aastal sooritas Lääne-Viru- Rakvere Gümnaasiumi ja Vinni-Pajusti Gümnaa- õpilaste sooritusprotsent (90,5), järgnesid güm- maa 30 põhikoolis eksami kokku 695 õpilast. siumi lõpetajad. naasiumid (85,5) ja suuremates põhikoolides Matemaatika­eksami tulemused varieerusid maa- Inglise keele eksami sooritajaid oli 341, s.o üle õppivate õpilaste sooritusprotsent oli 82,6. konnas kõige enam. Kõrgeima hinde sai 13% õpi- 70% lõpetajatest. Tulemus jäi napilt alla riigi kesk- 2011. õppeaastal sooritati 6. klassi riiklikud lastest ja „hea” tulemuse 19% õpilastest, kuid 17% mise. Paremaid tulemusi (üle riigi keskmise) said tasemetööd eesti/vene keeles, matemaatikas ja õpilastest sai hinde „1” ja 14% õpilastest hinde „2”. Haljala Gümnaasiumi, Kadrina Keskkooli, Kunda kunstis. Keskmine sooritusprotsent oli 52 ja see jäi alla riigi Ühisgümnaasiumi, Rakvere Gümnaasiumi ja Tam- Eesti keele töö toimus 29 koolis, osales 553 keskmise (63). salu Gümnaasiumi õpilased. õpilast. Eesti keele eksami sooritas 647 õpilast 28 koo- 321 õpilast (valdavalt 11. klasside õpilased) Töö keskmine sooritusprotsent oli maakonnas lis. „Väga hea” või „hea” tulemuse said rohkem kui sooritasid geograafiaeksami. Maakonna keskmine 80,7 (eelmisel aastal 77,7), riigi keskmine 82,7. pooled õpilased. Mitterahuldava tulemuse 3% õpi- tulemus oli üle riigi keskmise ja koolidest said üle Põhikoolide keskmine sooritusprotsent oli 82,1, lastest. Maakonna keskmine (70) oli suhteliselt riigi keskmise punktisumma Haljala Gümnaasium, gümnaasiumides 80,7. lähedal riigi valimi keskmisele (74). Edukuse prot- Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaa- Matemaatika tasemetöö tehti 31 koolis, osales sent ületas 1% võrra riigi keskmist ja kvaliteedinäi- sium, Vinni-Pajusti Gümnaasium ja Väike-Maarja 553 õpilast. taja oli 54%. Gümnaasium. Töö sooritusprotsendi keskmine oli maakonnas Valikeksamitest eelistasid õpilased võrdselt Nagu varasematelgi aastatel, oli suhteliselt palju 59,4, riigis 63,8. inglise keelt ja ühiskonnaõpetust. Mõlema eksami (311) ühiskonnaõpetuseeksami sooritajaid. Kesk- Nagu eesti keeleski, oli matemaatikas põhikoo- sooritas ligikaudu veerand lõpetajatest. Suhteliselt mine eksamitulemus maakonnas jäi 4% võrra alla lide keskmine sooritusprotsent (60,9) kõrgem kui populaarsed olid veel bioloogia (valis 15% õpilas- riigi keskmise. Riigi keskmisest kõrgema tulemuse gümnaasiumides (58,8). test) ja geograafia (valis 13% õpilastest). Ülejää- saavutasid Haljala Gümnaasium, Kadrina Kesk- Tasemetööde tulemustest pikemalt ja kokkuvõ- nud aineid valiti vähem. kool, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaal- tet saab lugeda VIROLi infoportaalist. Põhikooli lõpueksamite tulemustest pikemalt gümnaasium, Rakvere Gümnaasium ja Vinni- ja kokkuvõtet saab lugeda VIROLi infoportaalist. Pajusti Gümnaasium. Parim tulemus oli Haljala Põhikooli lõpueksamid Gümnaasiumil. Lääne-Virumaa õpilaste põhikooli lõpueksamite Matemaatika riigieksami sooritajaid oli 167. tulemused (keskmine sooritusprotsent, edukus ja Gümnaasiumi riigieksamid Riigi keskmisest kõrgem tulemus saadi Haljala kvaliteet) jäävad üldiselt alla riigi keskmise. Riigi Päevases õppes gümnaasiumi lõpetanute (ilma Gümnaasiumis ja Väike-Maarja Gümnaasiumis. keskmiseni ulatusid keemia- (tegijaid 45) ja bio- varem lõpetanuteta) tulemuste võrdlemine üle- Bioloogiaeksami sooritajaid oli 155, maakonna loogiaeksami (tegijaid 107) tegijate keskmised riigilise gümnaasiumiõppurite (päevane õpe ilma keskmine tulemus oli riigi keskmisest kõrgem. sooritusprotsendid. varem lõpetanuteta) keskmise tulemusega annab Maakonna hea tulemuse tagasid Haljala Gümnaa- Eksamisooritajate edukus, st õpilaste osa, kes suhteliselt hea pildi 2010/2011. õppeaastal lõpeta- siumi, Kadrina Keskkooli, Rakvere Gümnaasiumi, said eksami maksimaalsest tulemusest vähemalt nud gümnasistide tasemest. Tamsalu Gümnaasiumi ja Vinni-Pajusti Gümnaa- 45%, oli riigi keskmisel tasemel lisaks keemiale ja Eesti keeles (sooritajaid 461) oli maakonna siumi õppurid. Parim tulemus oli Rakvere Güm- bioloogiale veel eesti keeles, ajaloos ja ühiskonna- gümnasistide keskmine tulemus 4% riigi keskmi- naasiumil. õpetuses ning vene keeles võõrkeelena. sest madalam. Riigi keskmisest kõrgema tulemuse Ajaloos, füüsikas, keemias, vene keeles ja saksa Matemaatikaeksami sooritavad kõik põhi- said Kadrina Keskkooli, Kunda Ühisgümnaasiumi, keeles oli riigieksami sooritajaid suhteliselt vähe.

32 Eksamitegijad said üleriigilisest tulemusest kõr- sioonile vastavate õpetajate osa suur. Kvalifikat- gema keskmise punktisumma ainult saksa keeles siooninõuded olid täitmata kahel õpetajal. Kõik Konkurss „Lääne-Viru- (6 õpilast). õpetajad olid osalenud viimase viie aasta jooksul maa Aasta Õpetajad” Eksamitulemustest saab lugeda ka VIROLi täienduskoolituses ning ainult paaril õpetajal oli infoportaalist. vähem kui 160 täienduskoolituse tundi. Pikemat kokkuvõtet 2010/2011. õppeaasta Riiklik järelevalve toimus 2011. aastal Porkuni koolide ja lasteaedade järelevalvest saab lugeda Koolis ja Vaeküla Koolis, Vinni-Pajusti Gümnaa- VIROLi infoportaalist http://virol.ee. Konkursile esitati 2011. aastal 11 kandidaati. Maa- siumis, Lehtse Kooli koolis ja lasteaias, Veltsi Las- konna Aasta Õpetajaks sai koolide valdkonnas Elo teaed-Algkooli koolis ja lasteaias, Haljala Lasteaias Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) kaudu Üleoja, lasteaedade valdkonnas Inara Seppel, huvi- ning Rakke Gümnaasiumis. on võimalik tutvuda õppeasutuse (kooli, lasteaia, koolide valdkonnas Edvin Lips ja haridusjuhtide Riikliku temaatilise järelevalve käigus selgi- huvikooli) tegevusnäitajatega, näiteks õpilaste arv valdkonnas Martti Marksoo. Eesti Haridustööta- tati välja, kuidas üldhariduskoolides on tagatud õpetaja kohta, keskmine õpilaste arv klassis, klassi- jate Liidu ning Eesti Haridus- ja Teadusministee- pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavus, kursuse kordajate osakaal õpilaste koguarvust jms. riumi korraldataval Aasta Õpetajate üleriigilisel HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA korraldatud pedagoogide atesteerimine ja neile Näitajaid saab võrrelda teiste samasse gruppi kuu- vastuvõtul Tartus osales maakonna esindajana täienduskoolituse võimaldamine, kontrolliti peda- luvate õppeasutuste näitajatega. Martti Marksoo. googide kvalifikatsiooni, atesteerimise ning täien- Lisaks kuulutas maavalitsus 2011. aastal välja duskoolituse kohta esitatud andmete õigsust Eesti konkursi Aasta Noor Õpetaja, kelleks sai Helen Hariduse Infosüsteemis. Medari – Rakvere Reaalgümnaasiumi klassiõpe- Munitsipaalkoolides oli kvalifikatsioonile vas- taja. tavate õpetajate osa suurem kui erivajadustega Aasta Õpetaja konkursile esitati veel järgmised õpilaste riigikoolides. Kõikide juhtide kvalifi- õpetajad: Enel Suutre – Rakvere Gümnaasiumi katsioon vastas nõuetele ja nad olid viimase viie eesti keele õpetaja; Anneli Kütt – Väike-Maarja­ aasta jooksul läbinud rohkem kui 160 tundi töö- Õppekeskuse müüja eriala kutseõpetaja, Elle ja ametialaseid täienduskoolitusi. Kuigi Vaba­ Türkel – Kunda lasteaia Kelluke liikumisõpetaja, riigi Valitsuse määrus „Õpetajate koolituse raam- Agnes Maasild – Muuga Põhikooli direktor, Anne nõuded” ei kohusta logopeede, psühholooge, Känd – Kadrina lasteaia Sipsik direktor, Tiina sotsiaalpedagooge nagu koolijuhtegi viie aasta Piip – Tapa Gümnaasiumi õppealajuhataja. jooksul läbima 160 või rohkem koolitustundi, osalesid tugispetsialistid reeglina aktiivselt nii eri- alastel kui ka üldpedagoogilistel koolitustel. Kõikides koolides toimus täienduskoolituste planeerimine, koolitusplaanid olid arengukavade ja üldtööplaanide osad või nende lisadena kinnita- tud dokumendid. Lääne-Virumaa aasta õpetaja haridusjuhtide vald- Järelevalves olnud lasteaedades oli kvalifikat- konnas Martti Marksoo

33 Tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab”

Üldhariduse valdkonnaga seotud haridusala ini- ehitamisele alates selle loomisest 1988. aastal ja meste tegevust ja väärt ettevõtmisi märkas ja tõstis olnud järjepidev kooli arendustegevuse initsiaator. teist aastat esile ÕKVA tunnustussüsteem „Eesti- Teine selle valdkonna kandidaat oli Väike-Maarja maa õpib ja tänab”. Gümnaasiumi ja Väike-Maarja õppekeskuse direk- Valdkonnas „Õppija arengu toetaja” tõsteti esile tor Raili Sirgmets. Tapa lasteaed Pisipõnn, kus aastaid on tegutsenud Loodus- ja täppisteaduste auhinnale esitatud Lääne-Viru alushariduse juhtide ja käelise tege- kandidaat oli Rakvere Reaalgümnaasiumi peda- vuse ainesektsiooni tööd juhtiv vabatahtlike grupp googide töögrupp koosseisus Kadri-Ly Trahv, koosseisus Tea Välk (asutuse juht) ning õpetajad Mare Murs, Kadri Marksoo ja Tiina Sirelpuu. Kairi Kroon, Karin Hiis, Leevi Ivainen ja Kaidi Need õpetajad on olnud loodusainete (füüsika, Koppel. Veel esitati õppija arengu toetaja auhin- keemia, geograafia, bioloogia) integreeritud õpe- nale Lääne-Viru maavalitsuse nõustamiskomisjoni tamise propageerijad oma koolis ja ka väljaspool sekretär Merike Trumm, Rakvere Reaalgümnaa- kooli. Nende tegevuseks on olnud õpilaste juhen- siumi logopeed, kooli tugisüsteemide koordinaa- damine GLOBE programmis ja projektis „Minu tor Kaie Kender, Rakvere Gümnaasiumi psühho- kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised loog Maarika Kongi ja Rakvere Eragümnaasiumi ja majanduslikud väärtused”; füüsika õpitubade kehalise kasvatuse õpetaja Rein Eensalu. organiseerimine koostöös Tartu Ülikooliga, loo- Valdkonnas „Hariduse sõber ja toetaja” tõsteti dusteadusteteemalise loengusarja korraldamine esile AS Kunda Nordic Tsement. Tehas on kooli- Lääne-Virumaa õpilastele jt elanikele, loodustea- sõbralik ettevõte, kes toetanud aastaid haridusasu- dusliku haru praktika korraldamine 10. ja 11. klassi tusi materiaalselt. On pidev karjäärinõustamisega loodusharu õpilastele. tegeleja, õppekäikude korraldaja ja tihe haridus- Eestimaa ja kodanikutunde auhinnale esitati asutustega suhtleja. Lisaks olid hariduse sõbrad samuti üks kandidaat, kelleks on Rakvere Güm- veel Rakvere lasteaia Triin hoolekogu, Rakvere naasiumi õpetaja Heli Kirsi. Õpetaja on toetanud Gümnaasiumi õppealajuhataja Kadi Kruusmaa, õppija arengut eesti kultuuri ja kodanikutunde MTÜ Tapa Lastekaitse Ühingu tegevjuht Ave väärtustamisel. Tal on haruldane oskus tuua igasse Pappe, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja õppetundi ühiskonnas toimuv. Osavasti seob ta noorteosakonna juhataja Reet Tomband. päevakajalised teemad käsitletava valdkonnaga – Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinnale seda on õpilased korduvalt esile toonud ning oska- esitati Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õppealajuhataja vad hinnata. Tema tegevust läbivad märksõnad Vaike Kingsepp, kes on kaasa aidanud kooli üles- „isamaaline” ja „kodanikukasvatus”.

34 Noorsootöö Mari Kongi, noorsootööspetsialist

Noorsootööd ja selle korral- tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja töövä- Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmis- dust reguleerib noorsootöö liselt tegutseda. test põhimõtetest: seadus, mille alusel on noor- Maavalitsus koordineerib noorsootöö riik- • noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos sootöö noortele tingimuste like programmide elluviimist maakonnas, kohalik noortega, kaasates neid otsuste tegemisse; loomine arendavaks tegevu- omavalitsus korraldab noorsootööd oma haldus- • tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste seks, mis võimaldab neil vaba territooriumil. omandamiseks lähtutakse noorte vajadus- test ja huvidest; Tabel 7. Noorsootöö eest vastutavad ametnikud ja noorte arv omavalitsuste lõikes • noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel; HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA Noorsootöö eest vastutav Noorte (7–26) Noorte (7–26) Noorte (7–26) Jrk KOV • noorsootöö toetab noorte omaalgatust; ametnik (ametinimetus) arv 2010 arv 2011 osakaal %* • noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, 1. Haljala vald vallavanem 733 764 30 sallivuse ja partnerluse põhimõttest. 2. Kadrina vald lastekaitsespetsialist 1456 1379 26,57 Noorsootööspetsialiste on meie maakonnas 3. Kunda linn haridus- ja kultuurinõunik 842 811 22,4 vaid kolmes kohalikus omavalitsuses. Ülejäänud 4. Laekvere vald vallavanem 460 461 26,8 piirkondades tegeleb noorsootööalaste küsimus- 5. Rakke vald - 488 486 26,7 tega kas haridusnõunik, lastekaitsespetsialist jt. kultuuri- ja Noorte arv meie maakonnas on võrreldes eel- 6. Rakvere linn 4624 4277 24,25 noorsootööspetsialist miste aastatega kahanenud. Omavalitsuste lõikes 7. Rakvere vald sotsiaalnõunik 586 564 25,8 suurenes noorte osakaal vaid Haljala ja Tapa vallas. 8. Rägavere vald - 295 269 27,6 Märkus kõrvaloleva tabeli kohta: Omavalitsu- 9. Sõmeru vald noorsootööspetsialist 1093 910 25 sed on esitanud noorte arvu erinevate seisudega, 10. Tamsalu vald lastekaitsespetsialist 1708 1332 30 seetõttu ei saa neid nii kokku summeerida. Kuid 11. Tapa vald kultuurispetsialist 1998 2062 24,07 Statistikaameti andmetel oli seisuga 1. jaanuar 12. Vihula vald - 547 420 21,2 2011. a maakonnas 16 766 noort vanuses 7–26 13. Vinni vald noorsootööspetsialist 1516 1349 25,7 aastat, s.o 25,6% elanikkonnast. 14. Viru-Nigula vald vallavanem 293 273 21 Noorsootöötajad on peale omavalitsuste amet- haridus- ja 15. Väike-Maarja vald 1295 1136 26 nike ka avatud noortekeskustes ja koolides. kultuuriosakonna juhataja Seisuga november 2011 oli avatud noortekes- Kokku: 17 934 kustes 29 töötajat ja 47 koolist 29-s huvijuht. Allikas: haridus- ja sotsiaalosakonna andmed omavalitsuste küsitluse tulemusel, 2011 *Noorte arv maakonnas seisuga november 2011.

35 satus, noored ja liikumine). 2011. a toimus kolm Olulisemat 2011. aasta koolitust: üks maakonnas, üks Paides ja üks Soo- noorsootöös mes. Koostööküsimusi arutati ka Gävleborgi lääni (Rootsi), Plöni kreisi (Saksa), Konini (Poola) ja Criuleni (Moldova) maakonna delegatsiooniga, Lääne-Virus olid 2010.–2011. aastal Roela Noor- et arendada noorte kaasatust, noorte omavahelist temaja, Sõmeru Noortekeskus ja Ubja Noortekes- koostööd erinevates riikides ja vahendada koge- kus kaasatud programmi „Noorsootöö kvaliteedi musi noorsootöö valdkonnas järgnevatel aastatel. arendamine”. Programmi eesmärk oli noorte kon- Noortele suunatud info on kättesaadav maa- kurentsivõime suurendamine ja sotsiaalse tõrju- konna infoportaalis: www.virol.ee/maakond/noo- tuse vähendamine. red, Facebookis (Lääne-Viru Noored), kodulehte- Suurenes vabatahtlike arv: 8 omavalitsuses töö- del www.teejuht.ee ja www.l-virunoortekogu.ee, tas noortega kokku 62 inimest, neist välismaalasi 5. avatud noortekeskuste kodulehtedel. Noorte teavitamise valdkonnas oli uueks ette- 2011. a seisuga oli maakonnas 23 noortekes- võtmiseks koostöös SA Lääne-Viru Arenduskes- kust (neist 9 MTÜ-d ja 14 KOV allasutust), neist kus maakondlik programm „Ettevõtlik haridus”, avatud noorsootöö meetodil 18. Suuremat aktiiv- millesse kaasati haridusasutused ja noortekesku- sust näitavad 15 keskust, kes regulaarselt endale sed. Oktoobris toimus infopäev „Ettevõtlik noor” projektide jms kaudu vahendeid taotlesid ning (arutelu ja ettekanded võimalustest arendada ühistel koolitustel ja üritustel osalesid. noortes ettevõtlikkust). 2011. aastal olid avatud noortekeskuste (ANK) Jaanuaris tutvustati noorsootöötajate infopäe- konkursi maakondlikud prioriteedid noorte ette- val hetkeprioriteete noorsootöös (Euroopa Noo- võtlikkuse arendamine (konkurentsivõimelisus red, Euroopa Komisjon, ESF). tööturul / tööhõivele kaasaaitamine); sallivuse Mais toimus Euroopa päeva raames vaba- juurutamine (erinevuste mõistmine ja austamine tahtlikkuse seminar (arutelu ja ettekanded vaba- / sotsiaalse tõrjutuse vähendamine / kultuurilise tahtlikkuse arendamisest ja selle kohta info levi- mitmekesisuse mõistmine); keskkonnasõbralike tamisest maakonna noorte seas). Detsembris eluviiside kinnistamine; noorte omaalgatuslike ja korraldati koos lastekaitse liiduga infopäev „Vaba- jätkusuutlike ideede toetamine (sh maakonna eri tahtlik noor”. piirkondade noorte omavahelise koostöö toeta- Kokku toimus koostööpartneritega 14 info- mine). päeva ja 8 ümarlauda ning paarkümmend kohtu- Maakonna noortekeskuste tegevust rahastati mist koostööküsimustes. 2011. aastal ANK projektikonkursi kaudu kokku 14 166 euro ulatuses. Sel aastal laekus konkursile Jätkus koostöö kolme Eesti ja ühe Ida-Soome 37 projekti, neist rahastati 29. 10 taotlust esitas maakonna noorte ja noorsootöötajatega noor- Sõmeru vald, 5 Rakke Noortekeskus. teinfo teemadel (kodanikualgatus ja noorte kaa- ANK komisjoniliikmetele ja projektijuhtidele

36 korraldati ringsõidud nii Lääne-Viru kui ka Lõuna- Raplamaa ja Lääne-Virumaa Noortekogu ühis- Eesti noortekeskustesse. Lääne-Virumaa projekt „Osalus – Sinu Võimalus!” võidutses suu- Traditsiooniliselt tunnustati noorsootöötegi- Noortekogu relt ENLi parima osaluskogude noorteprojekti jaid nii maakondlikul kui ka üleriigilisel tasandil. konkursil. Ühisprojekt kulmineerus 3.–4. augustil Septembrikuus välja kuulutatud konkursile laeku- Raplamaal Toosikannu puhkekeskuses, kus osaleti sid esildised neja kandidaadi kohta. Lääne-Virumaa Noortekogu 2011. aasta priori- osalussimulatsioonis ning mitmetes õpitubades. 2011. aasta maakonna noorsootöötaja tiitli päl- teetid olid liikmeskonna tugevdamine ja koostöö Lisaks korraldasid noortekogu liikmed jutuõh- vis Rakke Avatud Noortekeskuse juhataja Taimi arendamine maakonna teiste noorteorganisatsioo- tuid, motivatsiooniürituse osaluskogudele, suve- Talpas-Taltsepp. Proua Talpas-Taltsepp on väga nidega. Noortekogu president oli 2011. a Eva Kaa- päevad ning juba traditsioonilise aastakonverentsi, aktiivne projektikonkurssidel osaleja ning noorte rin Viise. Aasta lõpus võttis juhtohjad üle asepre- sel korral teemal „Miks Eesti parim on?”. näitejuht. Rakke piirkonna noorte jaoks on ta sident Kalev Kodzis. 2011. aasta lõpu seisuga oli 2011. a toimus meie maakonnas esimest korda kindlasti palju enamat kui vaid noorsootöötaja. noortekogus 20 liiget. Lääne-Viru Noortekogu eestvedamisel ja Eesti Üle-eestilisele konkursile kandideerisid meie Kohtuti maakonna õpilasesindustega ja tutvus- Noorteühenduste Liidu projekti raames osalus- noorsootöötajad järgnevates kategooriates: pika- tati Lääne-Virumaa Noortekogu tegemisi. Kohtu- kohvik. Osaluskohviku formaadiks on maailma­ HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA ajaline panus noorsootöösse – muusikakooli mistelt saadi noortekogusse uusi tegevliikmeid. kohvik. Maailmakohvik on kaasamismeetod, Rajaots asutaja Toomas Rannu, aasta tegu noor- Toimusid kohtumised Lääne-Viru maavanema mis võimaldab olulisi vestlusi algatada, erinevaid sootöös – Viru Maleva noortejuht ja J. Kunderi ja maavalitsuse teiste ametnikega. Toimus kooli- osapooli kaasates olemasolevatele probleemidele Seltsi purjespordiringi juhendaja Aive Ott (Ernake võrgu ümberkujundamise ümarlaud, kus rühma- lahendusi leida ning ühiselt tulevikku mõjutavaid 2011 eestvedaja), aasta koostöö noorsootöös – tööde käigus koguti noorte arvamusi olukorrast. uudseid ideid otsida. Noored olid meie maakon- Rakvere Karmeli koguduse noortejuht Evelin Noortekogu esindaja osales avatud noortekeskuste nas dialoogi vajavateks teemadeks valinud spordi- Põldsaar (tiheda noorsootööalase koostöö aren- projektikonkursi komisjonis, aitas välja valida võimalused, infoliikluse ja tõhususe ning haridus- daja koguduse ja koolide vahel, rahvusvaheliste aasta noorsootöötaja ning rääkis kaasa üleriigilise liku tuleviku. Noortega pidasid dialoogi Paul-Eerik noortekoolituste eestvedaja). planeeringu „Eesti 2030+” piirkondlikul arutelul. Rummo, Aarne Mäe ja Ain Suurkaev. Noortekogu kogus teadmisi ja lõi koostöö­ Endiselt tegelevad noortekogulased noortelehe sidemeid Rakveres noorteühenduste messil „Tule toimetamisega Virumaa Teatajas. kaasa!” (30.09), noorteprojektide kogemusmessil Lisaks maakondlikule noortekogule alustasid (25.–26.03), noortekogude kohtumisel Paides ja tegevust kolm noortevolikogu: Haljalas, Tapal ja osaluskogude suvekoolis. Väike-Maarjas.

37 Noorte Maakonna alaealiste komisjon karjäärinõustamine Siiri Rannamäe, alaealiste komisjoni sekretär Tiina Halling, vanemspetsialist

2009. a märtsis EL tõukefon- Alaealiste komisjoni ülesanne gusid (alkoholi tarvitamine, vargused kauplustest, dide rahastamisega maavalit- on 7–18-aastaste laste õiguse- avaliku korra rikkumised, liiklusalased süüteod). suse juures käivitunud maa- rikkumiste arutamine ja neile Samas on võrreldes 2010. aastaga üle kahe korra kondlik karjäärikeskus jätkas mõjutusvahendite kohalda- kasvanud prokuröri taotluste arv alaealiste osas, edukalt oma tegevust 9. ja 12. mine. Oma töös juhindub kes on toime pannud kuriteo – valdavalt varguse klasside õpilaste nõustamisel komisjon alaealiste mõjutus- või vägivallateo eakaaslase suhtes. keskuses ja koolides kohapeal. vahendite seadusest. Mõjutusvahenditest kohaldas komisjon kõige Keskuses töötab 4 nõus- Seitsmeliikmelisse alaea- enam hoiatust – 63 korral, s.o 39% kõigist määra- tajat. 2011. aastal korraldasid liste komisjoni kuuluvad hari- tud mõjutusvahenditest. Üldkasulikku tööd mää- karjäärikeskuse spetsialistid esimest korda karjää- dus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste töökogemustega rati 57 korda (36%), osalemist rehabilitatsiooni- rialase konverentsi, kus osales üle 200 abituriendi isikud, politseiametnik, kriminaalhooldusametnik teenusel või spetsialistide juurde vestlusele suuna- maakonnast. Tagasisidet andes pidasid abiturien- ja maavalitsuse koosseisuline teenistuja, kes on ala- mist kohaldati 29 korral (18%). Kohaldatud mõju- did konverentsi huvitavaks ja vajalikuks. Samuti ealiste komisjoni sekretär. tusvahenditest kasvas 2011. aastal kõige enam toimus kevadel Põhjakeskuses traditsiooniline 2011. aastat alustas komisjon koosseisus Kaido erinevate spetsialistide kaasamine töösse alaealiste infopäev „Õpi ja tööta Lääne-Virumaal”. Kreintaal (esimees, koolijuht), Helbe Jaanimägi õiguserikkujatega. See sai võimalikuks Ida-Viru- (sotsiaal- ja lastekaitse alal), Tiina Josua (tervis- maal asuva OÜ Corrigo tegevuse laienemisega 9. kl 11. ja 12. kl hoiu alal), Marge Lepik (haridusametnik), Alek- Lääne-Virumaale, mis andis komisjonile võima- õpilasi 706 õpilasi 931 sei Osokin (politseiametnik), Viktoria Tinnuri luse lisaks maakonnas töötavatele spetsialistidele Nõustatud 404 119 (kriminaalhooldusametnik) ja Siiri Rannamäe kasutada eespool nimetatud osaühingu erinevaid individuaalselt (komisjoni sekretär). 2011. aasta jooksul komis- sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Grupinõustamine 704 931 joni koosseis muutus – Kaido Kreintaal, Viktoria Seitsme õiguserikkuja kohta esitas komisjon Kokku saanud 1108 1050 Tinnuri ja Marge Lepik lõpetasid töö komisjonis, taotluse Viru Maakohtule loa saamiseks nende nõustamisi uuteks liikmeteks kinnitati Martti Marksoo (koo- paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpi- lijuht), Liisi Lillemets (kriminaalhooldusametnik) laste kooli. Sellised koolid asuvad Tapal ja Kaag- ja Jaanika Jalast (politseiametnik). veres. Alaealise õiguserikkumise arutamise aluseks Erikooli suunatakse õiguserikkujad, kes vaata- on taotlus. Esitatud taotluste arv on võrreldes eel- mata kohaldatud mõjutusvahenditele ei käitu sea- miste aastatega vähenenud. Oluliselt on vähene- duskuulekalt. nud politseiametnike esitatavate taotluste arv alla 2011. aastal ei arutatud komisjonis koolikohus- 14-aastaste laste osas, kes on toime pannud väärte- tuse mittetäitmisega seotud taotlusi ega kohalda-

38 nende vanematega. ja õpilaste mittetäitvate koolikohustust lemiseks tege - õigusi omavalitsuselejakohustusi kohalikule ja koolile andis gümnaasiumiseadus ja põhikooli- Uus mõjutusvahendeid. koolikorralduslikke tud Tabel 8. 6. Alaealiste komisjoni kaasfinantseeritud projekte 5. Komisjoni istungile on alaealiste suhtes sundtoomist kohaldatud - kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine (Tapa Kaagvere EK) EK, - noorte- või sotsiaalprogrammides, rehabilitatsiooniteenuses või osalemineravikuuris - käendus - üldkasulik töö- üldkasulik - kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus - lepitamine - vestlusele suunamine psühholoogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde klassi suunamine) õpilaste kasvatusraskustega ja (pikapäevarühma mõjutusvahendid koolikorralduslikud - - hoiatus 4. Mõjutusvahendeid on määratud järgmiselt: - prokurör - kohtunik - sotsiaalametnik - lastekaitseametnik - kooli esindaja - politseiametnik - alaealise seaduslik esindaja 3. Taotluse alaealise õigusrikkumise asja on arutamiseks esitanud - ei täida koolikohustust kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud mõjutusvahendit nähtud ette 87 § karistusseadustiku või karistust mõjutada saab isikut et nud, leid on kohus või kohaldamata, karistust mõjutada saab isikut et leidnud, on menetleja tuväline - on 14–18-aastasena toime pannud karistusseadustiku või muu seaduse alusel väärteo, kuid koh- hendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud mõjutusva ettenähtud 87 § karistusseadustiku või karistust mõjutada saab isikut et leidnud, on kohus või prokurör kuid kuriteo, põhjal karistusseadustiku pannud toime 14–18-aastasena on - väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo nähtud ette seadusesmuus või karistusseadustikus pannud toime14-aastasena kui noorema on - vastava õigusvastase teo kuriteokoosseisule nähtud ette karistusseadustikus pannud toime14-aastasena kui noorema on - 2. Komisjoni poole pöördutud alaealiste suhtes, kes - poiste toime pandud arv õigusrikkumiste - tüdrukute toime pandud arv õigusrikkumiste - arutatud alaealiste õigusrikkumisi 1. Lääne-Viru maakonna alaealiste komisjonis Allikas: alaealiste komisjoni protokollid 2011 Alaealiste komisjoni töö - - 2009 152 391 304 346 106 452 12 73 29 52 52 86 4 6 6 2 1 8 9 1 ------2010 211 145 198 250 47 15 95 26 11 12 22 65 52 1 4 6 1 1 2 6 ------2011 147 142 197 39 13 57 16 63 49 49 86 60 55 1 7 1 3 1 2 ------

HARIDUS- JA SOTSIAALOSAKOND 40 Kultuur Pilvi Lepiksoo, kultuuritöö vanemspetsialist

Kultuuriauhinnad ja auhin- ning nõudliku, täpse ja mõjurohke keeletaju eest, nad kultuurivaldkonna tegi- eesti keelemõtte talletamise eest. F. J. Wiedemanni jatele keeleauhind määratakse igal aastal ühele füüsilisele Lääne-Viru vapimärgi said isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uuri- kunstnik Valli Lember-Bogat- misel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel kina maakonnale pühendu- või kasutamisel. mise ja Lääne-Virumaa kunstis II punklaulupidu pälvis Läänemere Linnade jäädvustamise eest ning kul- Liidu kultuuripreemia innovaatilise ja julge lähe- tuuritöötaja Ello Odraks pika- nemise eest, preemiat jagati Gotlandi keskaja HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA ajalise panuse eest maakonna kultuuritöö aren- nädalaga. gusse. Aasta muuseumiarendaja ehk Arenduse Virumaa kirjandusauhinna laureaadiks sai Muusa 2011 pälvis Maie Urbas Virumaa Muuseu- Andrei Hvostov teosega „Sillamäe passioon”. midest Palmse mõisa arendamise eest. Virumaa kirjandusauhind, mida rahastavad Ida- Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvis Jule Viru ja Lääne-Viru omavalitsuste liit, anti tänavu Käen-Torm, teatrikunstnik, kunstiõpetaja ja Rak- välja 24. korda. vere Loovuskeskuse ellukutsuja, mitmekülgse 46. Ed. Vilde kirjandusauhind anti Indrek tegevuse eest maakonnas ja Eesti kultuurikeskkon- Harglale romaani „Apteeker Melchior ja timuka nas. tütar” kui kõige vildelikuma teose eest. Eduard Jönköpingis tegutsev Rootsi-Eesti Selts andis Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis 11. korda stipendiumi noorele kultuuritegijale ja E. Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil selle sai Jane Napp Rakvere Linnanoorte näitetru- 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaasta­ pist. päeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni valla kul- tuurkapital ning alates 1999. aastast Vinni Vallava- Eesti Kultuurkapitali maakondlikud kultuu- litsus. ripreemiad 2011. aastal Wiedemanni keeleauhinna määras Wiede- Kultuuripärl – preemia anti teist korda välja manni keeleauhinna komisjon Mari Tarandile koos Lääne-Viru maavalitsuse ja Lääne-Viru Oma- keelevalgustusliku saatesarja „Keelekõrv” loomise valitsuste Liiduga ning sellega tunnustati dirigent ja toimetamise, raadiosaadete „Keeleminutid”, „Ex Elo Üleojat kui maakonna kõige professionaal- Jönköpingis tegutseva Rootsi-Eesti Seltsi stipendiumi libris” ja „Om maid maailman tuhandit …” juhti- semat koorijuhti nii kohaliku kui ka üle-eestilise noorele kultuuritegijale sai Jane Napp Rakvere Linna- mise, igierksate kultuurisidusate keelearutluste tegevuse eest. Elo Üleoja on tegev kohalikul tasan- noorte näitetrupist

41 dil, juhatades kammerkoori Solare, olles muusika- Lääne-Virumaa aasta raamatukogu 2011 tiitli Vinni valla tänumedaliga autasustati Reet Ala- õpetaja ja koorijuht Rakvere Reaalgümnaasiumis. pälvis Kunda Linnaraamatukogu. veret 45. tööjuubelil. Maakondlikul tasandil juhatab Elo Üleoja Viru- Rakvere linna teenetemärgi ehk Rakvere Viru-Nigula valla vapimärk anti seoses Viru- maa poiste- ja tütarlastekoori ning üle-eestilisel Kroonimärgi sai Rakvere Muusikakooli õpetaja Nigula valla 20. aastapäevaga Ervin Lemberile. tasandil oli Elo XI noorte laulupeo lastekooride Liivi Lukas, kes on olnud 35 aastat solfedžoõpetaja Väike-Maarja valla Aasta Tegija tiitli omani- üldjuht, samuti tegutseb ta kooride mentorina. ja oli aastatel 1979–2000 muusikakooli direktor. kuks sai spordiajakirjanik Paavo Kivine Georg Haljala valla väljaantava Peeter Tominga Lurichi sisuka ja esindusliku elulooraamatu fotopreemia võitis Anette Parksepp. „Lurich” eest. Aastapreemiad Sõmeru valla Hea Teo plaadi said MTÜ Elu- Loomingu preemia – Toivo Peäske, Rakvere mõnu Sõmeru eakate festivali „Me ei ela ainult Muusikakooli direktor, inimene, kelle elu on muu- leivast” korraldamise eest, Helle Pajula erivaja- Rahvakultuur sika. dustega inimeste ühistegevuse hoogustamise eest, 2011. aasta läheb ajalukku kui Euroopa kultuuri- Järjepidevuse preemia – Jaak Vettik, Rakvere Uhtna naisrühm Tantsumaias rahvatantsutradit- pealinna aasta. Kultuuripealinna nimetust ei kand- Spordikooli direktor ja treener, maakonna spordi sioonide hoidmise eest ja Uhtna Pasunakoor pil- nud ainult Tallinn, vaid kogu Eesti ja see ulatus viimise eest vabariiklikule ja rahvusvahelisele limängutraditsioonide hoidmise eest. ka meie maakonda. Kultuuripealinn Tallinn 2011 tasandile. Tapa valla Aasta Tegijad: kategoorias kul- suurejoonelises programmis olid alljärgnevad rah- Pühendumise preemia – Marko Torm, Rak- tuur – Lehtse kammerkoor revüü-opereti „Haljal vakultuuriga seotud projektid. vere ööjooksu korraldamise eest. aasal” eest. Maa Sool – Eerik Lumiste, Venevere Hari- duse- ja Kultuuriseltsi eestvedaja, Venevere küla- elu elluäratamise ja elushoidmise eest. Elurõõmu preemia – Reet Tomband, Lääne- Viru Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja, kirjanduse aktiivse propageerimise eest nii laste kui ka täiskasvanute hulgas. 2011. aasta raamatukoguhoidjaks valiti Tiina Kriisa – Lääne-Viru Keskraamatukogu arendus­ spetsialist, särava ja originaalse raamatukogusid ja raamatukoguhoidjaid, kultuuri ja lugemist väär- tustava reklaami eest, mis aitas tõsta Eesti raama- Tapa valla Aasta Tegijad tukogude mainet ning väärtustada lugejate silmis kultuuri kategoorias – raamatukogu kui kultuuritarbimist võimaldavat Lehtse kammerkoor revüü- paika. Lääne-Viru maavanema tunnuskirja said opereti „Haljal aasal” eest, veel Uhtna Raamatukogu direktor Inge Pikkoja ja mis esimest korda toodi Ees- Tapa Linnaraamatukogu raamatukoguhoidja Mar- tis lavale 1937. aastal nime git Lättemägi. all „Rohelisel aasal”

42 HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA

Lääne-Viru maakond XI noorte laulu- ja tantsupeo „Maa ja ilm” rongkäigus

Noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm”. Esi- mängisid laulukaare all rahvamuusikaorkestrid. omandada uusi käsitööalaseid oskusi ja kuhu oli mest korda korraldati nii laulu- kui ka tantsupidu Julgeks ja edukaks eksperimendiks võib pidada välja pandud ka konkursside võitjate loomingut. ühel ja samal territooriumil, lauluväljakul, pidu koondorkestrit, mis koosnes puhkpilli-, sümfoo- Lääne-Virumaalt osales peol 38 koori, 3 orkestrit õnnestus igati. See ühine lauljate, tantsijate ja pil- nia- ning rahvamuusikaorkestritest. 1160 laulja-mängijaga ja 26 tantsu-, 4 võimlemis- limängijate pidu ühes ja samas paigas kasvatas Nii peol osalejate kui ka külaliste seas olid rühma 494 tantsija-võimlejaga – kokku 71 kollek- ühtsustunnet. Uuendusi oli veelgi. Esimest korda populaarsed käsitöömeistrite ehtekojad, kus sai tiivi 1654 osalejaga.

43 11. juunil Rakveres peetud teine punklaulu- pidu „Anarchy in the E.U.” oli mitte ainult Lääne- Virumaa, vaid terve Eesti jaoks suursündmus, mis tõi Rakvere Vallimäele 2000 lauljat 85 koorist ja 7000 pealtvaatajat. 6. augustil Tallinnas Raekoja platsil toimunud pärimuskultuuri päeval PäriMusi esitasid Virumaa pärimusi maakonna regilauluansamblid Tink-Tin- Maratontantsukett „TeateTants” gadi ja Kadrina Kadrid ning Tarvanpää Seltsi folk- loorirühmad. naistetantsupidude traditsioonile – toimus I nais- TeateTants, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuu- tetantsupidu „NaiseLugu”, kus Lääne-Virumaalt sika Seltsi algatatud, koos maakondadega korral- osales 13 rühma 150 tantsijaga. datud ning 20.–28. augustini kestnud maraton- tantsuketis, kus läbiti tantsides 1000 km Eestimaa maanteid, lõi kaasa 470 kollektiivi enam kui 6200 Virumaa kultuuriprogramm tantsijaga. Lääne-Virumaalt osales TeateTantsus Juba aastaid toimivatele Setomaa, vana Võrumaa, 25 kollektiivi 412 osavõtjaga, kes läbisid tantsides Mulgimaa, Kihnu, Saarte ja Peipsiveere kultuu- Albu teeristist Sonda teeristini 14 tunni vältel 66,8 riprogrammidele lisandus 2011. aastal Virumaa kilomeetrit. pärimuskultuuri programm 2011–2014. Virumaa Aasta 2011 tõi meie kultuuriellu veel ühe uue kultuuriprogrammi üldeesmärk on väärtustada ja algatuse. Kui seni on Rakveres osa saadud kahest taaselustada Virumaa piirkondadele omast päri- meestetantsupeost, siis nüüd pandi Jõgeval alus muskultuuri ja pärimuslikku elulaadi, mis annab II punklaulupidu neile identiteedi ja järjepidevuse tunde ning eden- dab seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja loome- tegevust. Esimest programmi-aastat võib lugeda kompamise aastaks, kus paljud taotlejad ei olnud tutvunud programmi põhisõnumiga ning üritasid oma tegevusele toetust saada. Jääb loota, et sõnu- mid Virumaa programmist panevad paljusid viru- maalasi mõtlema pärimuskultuuri väärtustamisele ning edendamise võimalustele. 16. märtsil peeti Sõmeru Kultuurikeskuses VII Lääne-Virumaa näitemängupäev, parimaks lavas- tuseks valiti Kunda huviteatri etendus „Pirukas”, mille lavastas Tiit Alte. 8.–10. aprillil toimus Rakvere Teatris ja rahva-

44 majas 30. kooliteatrite festival, kus osales 17 kooli- teatrit üle Eesti. 7. mail tähistas rahvatantsuansambel Tarvanpää oma 65. sünnipäeva. 14. mail tähistas Lehtse kammerkoor oma 30. juubelit J. Beneši operetiga „Haljal aasal”. 27. mail toimus Rakvere Vallimäel VIII maa- kondlik seeniortantsupäev, kus Lääne-Viru maa- konna 17 rühma kõrval osalesid külalisrühmad teistest maakondadest. 23. juunil toimus Laekveres Lääne-Virumaa maakaitsepäeva tähistamine, paraad, sõjatehnika näitus, võidutule laialisaatmine valdadesse-linna- desse, kus sellest süüdati kohalikud jaanituled. HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA 12.–18. juulil olid Võsu 500. juubelinädala kavas etendused, kontserdid, sportlik rannanädal, öökino Georg Otsa filmidega, laululahing, toimus järjekordne puhkpillimängijate suveakadeemia „Võsu Viis 10” ning XIX Võsu muusikapäevad. 16. juulil toimus Kunda rannas XV mere- ja perepäev. 30. juulil oli VIII torupillipäev Palmses. 2.–4. augustil osales Ida-Virumaal Narva-Jõe- suus V üleriigilises rahvamajade suvekoolis 17 maakonna rahvamajade töötajat. 12.–14. augustil sai Käsmus teoks IV Viru Folk. 13. augustil peeti Mahu rannas V pilliroofesti- val. 12.–13. oktoobril toimusid Hõimupäevade kontserdid – kohtumised koolides ja rahvamaja- des, külas oli folkloorirühm Kuvan Kengež (Vana- naistesuvi) Marimaalt. 11. novembril lõppesid kogu aasta kestnud üle-eestilised filmitalgud ühiselt tehtud filmiga „Õnnelik lõpp”. Maakaitsepäev Laekveres. Võidutule üleandmine

45 Välissuhted Haljala segarühm Segapidi osales folkloorifestiva- Tabel 9. Klubilised asutused Lääne-Virumaal lil Valgevenes ja Ahvenamaal, Kadrina segakoor ja naiskoor Katrina andsid ühiskontserdi Riias, toi- Asutuse korraldatud Klubis tegutsevate mus Kadrina ja Rakke naiskoori ühine kontserdi- Klubi/ rahvamaja ürituste osalejate kollektiivide osalejate Vald/ linn Juhataja reis Norra Kuningriiki, Cadencia tantsurühmad arv arv arv arv osalesid rahvusvahelisel festivalil Türgis, Pajusti 1. Haljala Rahvamaja Haljala vald Martti Samolberg 120 13 455 13 166 klubi rühm Särtsakad Seeniorid osales Jūrmalas 2. Kadrina Rahvamaja Kadrina vald Ene Kaldamaa 100 10 758 23 278 rahvusvahelisel seeniortantsufestivalil. Kunda 3. Kunda Linna Klubi Kunda linn Maiu Küngas 88 10 535 27 601 memmede tantsurühm osales kultuuripäevadel Lätis. 4. Laekvere Rahva Maja Laekvere vald Õilme Lainesaar 110 5962 16 213 5. Rakke Kultuurikeskus Rakke vald Rene Põllumaa 40 2294 14 163 6. Rakvere Rahvamaja Rakvere linn Keio Soomelt 244 37 746 23 499 Rahvamajad 7. Ulvi Klubi Rägavere vald Teele Kallip 32 329 12 162 2011. aastal korraldati klubides kokku 1620 üri- 8. Kadila Seltsimaja Vinni vald Lidia Mets 60 1511 4 60 tust, mis teeb keskmiselt 4-5 üritust päevas, külas- 9. Kehala Klubi Vinni vald Anne Rätsep 36 1110 5 62 tajate arv kokku 140 609, keskmine külastajate arv 87 ühe ürituse kohta. 10. Pajusti Klubi Vinni vald Reet Aru 72 2950 13 158 2011. aasta andmete põhjal tegutses klubides 11. Roela Rahva Maja Vinni vald Reet Alavere 72 6470 9 79 kokku 285 taidlus- ja huvialaringi 4207 harrasta- 12. Tudu Rahvamaja Vinni vald Helve Ploom 109 2916 9 74 jaga. Loomingulisi töötajaid koos ringijuhtidega 13. Sõmeru Klubi Sõmeru vald Annika Aasa 32 2983 10 104 oli kokku 240. 14. Uhtna Kultuurituba Sõmeru vald Annika Aasa 3 730 4 65 15. Lehtse Kultuurimaja Tapa vald Leelo Jürimaa 113 6131 13 250 16. Tapa Kultuurikoda Tapa vald Heili Pihlak 81 8216 14 233 Rakvere Teater 17. Tamsalu Kultuurimaja Tamsalu vald Tiia Uudeberg 142 17 049 32 456 Rakvere Teatris anti 2011. aastal kokku 352 eten- 18. Võsu Rannaklubi Vihula vald Taimi Samblik 14 1350 4 37 dust, mis teeb aasta iga päeva kohta peaaegu ühe etenduse. Neist 232 etendust toimus statsionaa- 19. Võhma Seltsimaja Vihula vald Riina Kens 6 607 3 48 ris ning 120 väljasõitudes. Väljasõiduetendused 20. Viru-Nigula Rahvamaja Viru-Nigula vald Ervin Lember 39 3252 17 251 jagunevad omakorda 56 linnades ja 64 maal antud Ville-Markus etendusteks. Kokku käis Rakvere Teatri etendusi 21. Väike-Maarja Rahvamaja Väike-Maarja vald Kell / Heli-Liivia 73 1650 10 132 aasta jooksul vaatamas 68 485 külastajat, neist täis- Komp kasvanuid 47 374 ja lapsi 21 111. 22. Simuna Rahvamaja Väike-Maarja vald Auli Kadastik 34 2605 10 116 Aasta jooksul toodi vaataja ette 8 uuslavastust. Kokku 1620 140 609 285 4207 2011. aasta Rakvere teatri kolleegipreemiad: Allikas: klubiliste asutuste andmed • parim lavastaja – Eili Neuhaus – „Kaasa-

46 HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA

Rakvere Teater

47 varatu”, parima kunstniku preemia võitis Simuna renoveeritud rahvamaja ruumidesse, 2011. a kasutas raamatukogu 35,8% maakonna lavastusele „Noor Eesti” kujunduse loonud Võsupere uude külakeskuse hoonesse ja Jäneda elanikest. Hoolimata elanikkonna vähenemisest, kolmik Uku Kristjan Küttis, Ott Kadarik ja Raamatukogu võib ennast oma asukoha tõttu tõusis raamatukogu kasutajate ja kojulaenutuste Mihkel Tüür, parim naisnäitleja – Silja Miks nüüd lossiraamatukoguks pidada. Paremad tingi- arv. Külastused vähenesid. Tõus oli ka lastest luge- (rollid: „Nullpunkti” ema ja õpetaja ning mused sai ka Viru-Nigula Raamatukogu. jate arvu ja laenutuste osas, laste külastuste arv lan- „Tuhkatriinu” võõrasema), parim mees- 2011. aastal oli maakonna raamatukogude eel- ges. näitleja – Velvo Väli (rollid: Pato Dooley arve kokku 1 362 514 eurot. 2010. aastaga võrrel- Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldas „Leenane’i kaunitaris”, Gailit „Noor Eestis” des vähenes see 24%. 2011. a maakonna raamatukogutöötajatele 12 ja Karandõševin „Kaasavaratus”). 62,12% moodustas tööjõukulu (832 451 koolitust ja seminari ning ühe õppereisi Ida-Viru- • Parimaks etendust teenindavaks kolleegiks eurot). maale. tunnistati inspitsient Indrek Apinis, pari- Komplekteerimisele kulus 242 888 eurot ehk Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Virumaa maks teenindajaks kohvikuteenindaja Janek 18,3%. 2010. aastaga võrreldes jäi see summa Keskraamatukogu alustasid koos maakonna aasta Kupp ning parimaks korraldajaks juhiabi enam-vähem samaks. Riigipoolse toetusena saadi raamatukoguhoidja tunnustamist. Esimesed tiitlid Helle-Mall Niinemets. 101 303 eurot ja omavalitsuste eelarvest 137 489 pälvisid Kunda Linnaraamatukogu meeskond ja • Kategoorias „Lihtsalt imeline” pälvis kollee- eurot. Tiina Kriisa Lääne-Virumaa Keskraamatukogust. gipreemia teater Tuuleveski osalemise eest Maakonda tuli juurde 24 872 teavikut. Kogude Nominendid olid veel Inge Pikkoja Uhtna Raama- lavastuses „Kaasavaratu”. suurus oli aasta lõpul 748 851 eksemplari. tukogust, Margit Lättemägi Tapa Linnaraamatuko- Professionaalse teatrikunsti kättesaadavuse parandamiseks maal toetati programmi „Teater Tabel 10. Raamatukogude kasutamine 2011. aastal Maal” 2011 raames rahvamajades, klubides ja Lug-d Lug-d Külast-d Külast-d Laenut-d Laenut-d koolides toimunud 14 lasteetendust 2703 euroga, Raamatukogu 7 täiskasvanuteetendust 1810 euroga ja kooli- 2010 2011 2010 2011 2010 2011 gruppide teatrietenduste külastamist statsionaaris Maakond kokku 23 309 23 464 412 090 397 606 757 806 761 141 Sh keskraamatukogu 8106 7887 125 125 120 227 246 272 244 470 5 korral 1504 euroga, kokku saadi toetust 6017 Allikas: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eurot.

Raamatukogud 2011. aastal oli Lääne-Virumaal 29 raamatukogu ja 14 haruraamatukogu. Neist 1 maakonna keskraa- matukogu, 3 linnaraamatukogu ja 27 külaraamatu- kogu. Raamatukoguhoidjaid oli 90. Kolm Haljala valla raamatukogu – Aaspere, Haljala ja Varangu – ühinesid Haljala Vallaraama- tukoguks. Uutesse ruumidesse kolis 3 raamatukogu:

48 gust, Ene Heide ja Tiiu Kaare Kadrina Vallaraama- Muuseumid tukogust ning Ira Kasekamp ja Raili Elmest Tam- Lääne-Virumaal tegutseb 18 muuseumit 9 filiaa- salu Raamatukogust. Maakonna parimaks maaraa- liga. Lääne-Virumaa muuseume külastas 2011. a matukoguhoidajaks tunnistati Riina Tülli Simuna 291 314 inimest, neist 176 000 SA Virumaa Muu- Raamatukogust. seumid. Muuseumides korraldati aasta jooksul 383 Toimus juba kuues suvine koolituslaager, mille näitust ja üritust. teema oli „Raamatukoguhoidja – kohaliku elu Ilmusid Ants Heina raamatud „Sagadi mõis” ja edendaja”. Laagri korraldasid Laekvere valla raa- „Kiltsi mõis”. matukogud ja keskraamatukogu. Väike-Maarja muuseumis alustati internetinäi- Koostöös ERÜ maaraamatukoguhoidjate sekt- tustega, augustikuus valmis kodulehekülg ühes siooniga korraldati Sõmeru keskusehoones XI esimese internetinäitusega „Vana aja lapsed pilt- maaraamatukoguhoidja päev teemal „Kultuur ja niku juures”. kultuurikandjad Virumaal”, kus astusid esinejatena Lobi muuseum tähistas suure peoga oma 30. üles Kristel Vilbaste, Sulev Oll, Tauno Toompuu ja juubelit. HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA Toomas Suumann. Igal aastal on üha rohkem neid muuseume, kes avavad oma uksed muuseumiööl.

Väike-Maarja muuseum ja turismiinfopunkt Raudrüü Rakvere linnuses

49 Sport

Liis Lille, spordi- ja kultuuritöö vanemspetsialist

Sporditööd korraldavad ja edendavad spordiseaduse järgi riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisat- sioonid. Riigi esindaja maakonnas on maavanem, kes loob tingimused spordi üldiste arengusuundade elluviimiseks ning esitab koostöös kohaliku oma- valitsuse organitega ettepanekuid spordialaste riik- like finantseerimis- ja investeerimisprogrammide väljatöötamiseks. Maavanema nõuandev organ on spordinõukogu. Lääne-Virumaa Spordiliit ühendab Lääne-Viru- maal tegelevaid spordiklubisid, -seltse ja -ühendusi ühistegevuseks, sportliku tegevuse edendamiseks maakonnas ning sellealase tegevuse koordineeri- miseks. Maakonnas tegutses Eesti Spordiregistri and- metel 2011. aastal 106 spordiklubi/seltsi ja üks spordikool, harrastajaid oli spordiklubides 4073 ja spordikoolis 482, treenereid 117. Maakonnas oli 2011. a spordiregistri andmetel 92 spordirajatist. 2010. a oli maakonnas 78 spordiklubi kokku 4176 harrastajaga. Infot maakonna spordiklubide, treenerite ja spordirajatiste kohta leiab Eesti Spordiregistrist www.spordiregister.ee.

50 Lääne-Virumaa spordinõukogu Lääne-Virumaa Spordiliidu liikmeks 18 spordi- Rooma maadus, naistemaadlus, vabamaadlus, Spordialaste ülesannete täitmiseks maakonnas on kubi, siis 2010. a kuulus liitu juba 34 klubi, 2011. a ujumine, koroona, juudo, orienteerumine, ranna- oluline panus spordinõukogu aktiivsel tegevusel. 37 spordiklubi. 2011. aasta esimesel poolel juhtis võrkpall, laskmine, tennis, saalihoki, bowling, golf, 2011. aastal kuulusid komisjoni esimees Kert spordiliitu viieliikmeline juhatus, mille esimees male, jalgrattasport, sumo. Lisaks täiskasvanute Karus (MTÜ Palermo spordiklubi) ja liikmed oli Vello Vasser. 2011. aasta teisest poolest vahetus võistlustele peeti neljal alal ka veteranide meist- Aivar Lankei (Kadrina vald), Lauri Pärna (AS spordiliidu juhatus täies koosseisus, esimeheks sai rivõistlusi. Meistrivõistlused toimusid aasta ringi Lajos), Erich Petrovits (Rakvere spordikeskus), Udo Klopets ja peasekretäriks Anu Kilki. maakonna erinevates spordibaasides. Kokku osa- Sven Hõbemägi (VIROL), Merle Tammre (Rak- 2011. aastal korraldati maakonna meistrivõist- les täiskasvanute meistrivõistlustel ligi 2000 sport- vere Gümnaasium), Merle Laud (Esteetika- ja lusi 22 spordialal: kergejõustik, võrkpall, korvpall, last. Välja anti 900 täiskasvanute medalit ning üle tantsukool), Liis Lille ja Marge Lepik (Lääne-Viru jalgpall, murdmaasuusatamine, jäähoki, Kreeka- 1500 spordivõistluste medali või auhinna. maavalitsus). 2011. a toimus kuus spordinõukogu koosole- kut, sh laiendatud spordialaseid seminare kaks. Nõukogu koosolekutel arutati järgmisi teemasid: HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA sportlaste austamisõhtu, harrastusspordi riigieel- arvelise toetuse jagamine, maakonna arengukava täiendamine.

Lääne-Virumaa Spordiliit Lääne-Virumaa Spordiliit on registreeritud ärire- gistris 06.05.2002. a pärast Lääne-Viru Maaspordi Seltsi Jõud põhikirja uue redaktsiooni vastuvõt- mist 14.03.2002. a. Maakonna spordiliit on avalikes huvides tegut- sev mittetulundusühing, keda tunnustavad partne- rina EOK, Kultuuriministeerium, Eestimaa Spor- diliit Jõud, Eesti Koolispordi Liit jt üleriigilised spordiorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste liit ning maavalitsused. Spordiseadusest tulenevalt on maakonna spordiliit maakonnas tegutsevate spor- diklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomi- tee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid. Kui 2008. a alguses oli Aasta naissportlane Epp Mäe ja treener Riho Mäe

51 Koolispordivõistlusi peeti kümnel alal: kerge- Margus Tamm ja Sirje Kiviaru. Eesti meister triat- Aasta sportlikum perekond – perekond Täpp/ jõustik, murdmaasuusatamine, korvpall, võrkpall, lonis absoluutklassis, 2. koht Eesti duatloni MV Koha, spordivaimuga perekond, kus sport on põi- rahvastepall, jalgpall, lauatennis, juudo, Kreeka- ja KV, kolmekordne Eesti meister kergejõustikus munud igapäevaeluga. Liikumisharrastusega tege- Rooma maadlus ja sumo. Koolispordivõistlustel kesk- ja pikamaajooksudes, maakonna täiskasva- levad suured ja väikesed, noored ja vanad. Kõik oli kogu aasta jooksul 6800 osalejat. Välja anti 500 nute rekordite püstitaja jooksualadel. põlvkonnad on aktiivsed ka spordiürituste korral- noortemedalit. Aasta võistkond – Rakvere Spordikooli U-20 damises ja teiste spordirõõmuga nakatamises. võrkpallimeeskond, treener Mati Merirand. Võist- konda kuuluvad Ronald Järv, Hardi Talv, Sander Aasta sportlased, võistkond, treenerid Konso, Olari Aas, Mihkel Hiielaid, Kristjan Tam- Riigieelarveline toetus maakonna sporditege- Lääne-Virumaa Spordiliit valis 2011. aastal aasta bik. U-20 EVF KV ja Eesti KV 2. koht, U-20 Eesti vusele sportlased, treenerid ja võistkonna. Tiitlid selgusid MV 4. koht. Harrastusspordi toetuseks eraldati 2011. aastal kolme hääletusvooru (üldsus, spordiklubid ja mee- Aasta spordiveteran – Helle Tuhkla (Vinni 19 505 eurot. Toetus jaotati vastavalt maavanema dia) tulemuste liitmisel. Hääletada sai nii e-posti vald). Veteranide maailmamängudel kergejõusti- korraldustele järgnevalt: kohalike spordiorga- teel kui ka ajalehes ilmunud hääletuskupongidega. kus 2 hõbemedalit. nisatsioonide toetuseks 862 eurot, maakonna Aasta meessportlane – Kaarel Nurmsalu, tree- Aasta sportlik eakas – Arnold Kalvik, 1923. elanikkonna eri vanusegruppidele korraldatud nerid Hillar Hein ja Toomas Nurmsalu. Juunioride aastal sündinud spordimees, kes osaleb aktiivselt harrastusspordi ürituste ja nendest osavõtu toe- MM-il kolm 3. kohta suusahüpetes ja kahevõistlu- spordivõistlustel. tuseks 6033 eurot, maakonna meistrivõistlusteks ses, maailma karikavõistluse B-grupi võitja kahe- Aasta invasportlane – Sirly Tiik, treener Liivi 7590 eurot, sportimispaikade heakorrastamiseks võistluses, Eesti meister suusahüpetes ja kahe- Rünk. INAS sisekergejõustiku EM-il kuulitõukes ja spordiinventari soetamiseks 2321 eurot, spordi võistluses. 3. ja kaugushüppes 6. koht, INAS Global Games korraldamisega seotud isikute koolitamiseks 784 Aasta naissportlane – Epp Mäe, treenerid Arvi MM-il 1. koht odaviskes ja kettaheites, 6. koht eurot. Spordiorganisatsioonide omafinantsee- Aavik, Riho Mäe. Naistemaadluse MM-il 8. koht kuulitõukes, odaviske maailmarekordi püstitaja. ring oli 214 733.57 eurot ja kaasfinantseeringuid ja U-20 MM-il 10. koht, EM 15. koht ja U-20 3. Aasta sportlik küla – Triigi küla Väike-Maarja 3994.35 euro ulatuses. koht, Eesti meister naistemaadluses, Eesti meister vallas (valis MTÜ Virumaa Lootus). Ujumise algõpetuse toetuseks eraldati 13 233 sumos. Aasta sportlik ettevõte – JELD-WEN Eesti AS eurot. Lepingud toetuse kasutamiseks sõlmiti Aasta sportlik noormees – Ralf Tribunt- (valis Ettvõtjate Klubi Wesenberg). kohalike omavalitsuste ja erakoolidega. Koha- sov, treenerid Siiri Põlluveer ja Gunnar Tõnning. Aasta spordiaktivist – Kaido Vahesalu, Kunda like omavalitsuste omafinantseering oli 55 328.28 Euroopa juunioride MV 16. koht 50 m seliliuju- linna spordielu eestvedaja juba 20 aastat, ta on eurot ja kaasfinantseering 946 eurot. Ujulate üüri- mises, kolmekordne Eesti meister, arvukate Eesti tunnistatud kolmel aastal vabariigi parimaks noor- ja ekspluatatsioonikuludeks läks 38 062.39, tree- rekordite püstitaja 2011. aastal. tetreeneriks jõutõstmises, arendab spordirajatisi ja nerite ja juhendajate töötasudeks 17 834.24 ja Aasta sportlik neiu – Kaidi Kivioja, treenerid aitab hankida spordivarustust. transpordikuludeks 13 610.65 eurot.

52 Tervishoid Terviseedendus Olga Boitsov, terviseedenduse spetsialist

Maavanema ülesanded tervishoiuküsimustes on nimistule, kusjuures asendamine oli neile arstidele Maakonna jätkusuutlikkus sätestatud tervishoiuteenuse korraldamise seadu- täiendav töö oma nimistule lisaks. oleneb inimestest, kes siin ela- sega. Tervishoiuvaldkonnas toimus tavapärane Maakonnas töötas 1. detsembri 2011. aasta vad ja tegutsevad. Mida terve- tervishoiustatistika ja tervishoiualase majanduste- seisuga 38 (2010. a 41) perearsti 39 nimistul, kus- mad nad on, seda tervem on gevuse aruannete kogumine, koondamine ja õige- juures 9 (2010. a 6) perearstinimistut­ on isikute ka rahvas tervikuna. Tervis on aegne esitamine Sotsiaalministeeriumile. Maava- arvuga üle 2000 ja 5 (2010. a 3) nimistut isikute olulisim individuaalne ja rah- nem kinnitas perearstide nimistud ning Haigekas- arvuga alla 1200. Kolmes suure nimistuga perears- vuslik ressurss. saga kooskõlastati piirsuurusest kõrvale kalduvad tipraksises töötavad abiarstid. Eesti rahva tervise arengu­ nimistud. Maakonnas oli kokku täidetud 105,95 arsti kavas püstitatakse strateegilisi HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA 2011. aasta kujunes keerukaks nii Rakvere ametikohta, neist ambulatoorselt 71,70. Enim oli eesmärke rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätku- Haiglale kui ka perearstindusele seoses mitme arsti peale perearstide günekolooge (10,5 ametikohta), vaks parandamiseks. Vabariigi Valitsuse prioritee- lahkumisega. Maakonnast lahkus viis perearsti, üldarste (7,25 ametikohta), üldkirurge (6,75 ame- tide seas on olulisel kohal rahvastiku iibe positiiv- neist neli läks tööle Soome. Perearstikonkursid tikohta), anestesiolooge (5,75 ametikohta), sise- seks muutmine, eeldatava ja tervena elatud eluea ebaõnnestusid, kaks nimistut (Tapal ja Kundas) arste (5,25 ametikohta). pikenemine. Antud eesmärkide saavutamiseks on liideti teistega ning vabadele nimistutele määrati Põhikohaga arste oli kokku 95, neist ambula- rahvastiku tervise arengukavas toodud ära soovi- ajutised asendajad. 2011. a lõpul oli maavanema toorselt 63. tuslikud eesmärgid ja tegevused. Need suunad on korraldusega määratud ajutine asendaja kolmele Maavanema algatusel korraldati kaks kohtu- aluseks ka meie maakonna tervise­edenduse ees- mist perearstidega Eesti Perearstide Seltsi esinda- märkidele ja tegevustele. jate osavõtul, arutati Sotsiaalministeeriumis maa- Terviseedenduse eesmärgid ja põhiülesanded konnas kujunenud olukorda seoses perearstide on Lääne-Virumaal seotud rahvastiku tervise hoid- nappusega ning külastati Tartu Ülikooli arstitea- mise ja jätkuva paranemisega, kus tähtsal kohal on duskonda, et tutvustada residentidele maakonnas inimeste eeldatava ja tervena elatud eluea pike- töötamise võimalusi. nemine. Eesmärgi täitmiseks on välja töötatud Kersti Veidriku perearstikeskust tunnustas põhilised tegevussuunad, milleks on tegevused president Toomas Hendrik Ilves Eesti Perearstide rahvastiku füüsilise aktiivsuse suurendamiseks, Seltsi ettepanekul kvaliteediauhinnaga üleriigiliselt toitumisharjumuste parandamiseks, tubaka tar- ühena 24 keskuse seas. Eesti 468 perearstikesku- bimislevimuse ja tubakasuitsuses keskkonnas vii- sest saatsid perearstide seltsile oma andmed 109, bimise vähendamiseks ja traumade ennetamiseks kellest 24 saidki kõrgeima kvaliteeditunnistuse. ning alkoholi tarbimisega seotud õnnetuste vähen- Tervishoiuasutuste aruannetega saab tutvuda damiseks. Maakonna elanike tervise ja seda mõju- internetis aadressil http://213.184.49.169/aveeb. tavate tegurite kvantitatiivne ja kvalitatiivne kir-

53 jeldus valmis 2010. a ning sai uuendatud 2011. a toidu kokaraamat”, mis sisaldab lihtsa ja tervisliku pealkirja all „Lääne-Viru maakonna terviseprofiil toidu konkursil osalenute toiduretsepte. Sotsiaal- ja tegevuskava 2010–2012”. Tutvumiseks kättesaa- Terviseedenduslik töö käis ka projekti „Vigas- davad aadressil www.virumaa.info/maakond/ter- tuste vältimine Lääne-Virumaa maakonnas” hoolekanne vishoid_ja_sotsiaalhoolekanne/terviseedendus. kaudu. Koolilastele toimus alates veebruarist koo- Tiiu Kuus, sotsiaalvaldkonna peaspetsialist Selles määratletakse probleemid, sekkumist nõud- lides kohapeal koolitus „Kaitse end ja aita teist”, vad valdkonnad ja vajalikud tegevused. mis lõppes laagriga 6.–8. juunil Kaitseväe kesk­ 2011. a oli maakonnas suuremateks tegevus- polügoonil. Korraldajad olid Ida prefektuuri noor- teks traditsioonilise südamenädala korraldamine, soopolitseinikud, Ida päästekeskuse ennetustöö Maavanema ülesanded sot- sellega olid haaratud haridusasutused ja kohalikud spetsialistid, Maanteeameti ida regiooni spetsialis- siaalhoolekande alal sätestab omavalitsused, samuti võistlus „Suitsuprii klass”, tid ja Kaitseliidu Viru Maleva kaitseliitlased ning sotsiaalhoolekande seadus. milles osales 13 kooli 41 klassiga. teised koostööpartnerid. Koordineeris Lääne- Seaduse alusel teostab Lääne-Viru maavalitsus võttis osa riikliku puu- Virumaa traumanõukogu. maavanem järelevalvet sot- ja köögivilja teavituskampaania korraldamisest Suurem üritus, ohutusalane perepäev „Kaitse siaalteenuste osutamise kvali- maakonnas. Toimusid toidukoolitused, mille ees- kodu” toimus Rakvere Põhjakeskuses 14. mail. teedi üle. märk oli õpetada osalenuid odavalt ja tervislikult Elanikke teavitati oma kodu, pere ja piirkonna tur- Maakonnas on üldhoolde- perele igapäevast toitu valmistama. Kampaania valisemaks muutmise võimalustest ja vahenditest. kodudes 462 hoolealust, kesk- raames koostati kolme maakonna koostöös (Saa- 20 turvalisusega tegelevat organisatsi­ ­oo­ni­ jagasid miselt on kulud ühe hoolealuse kohta kuus 422 remaa, Järvamaa ja Lääne- Virumaa) „Lihtsa küla- ohutusalaseid nõuandeid ja praktilist abi. eurot. 2010. aastal oli see näitaja 409 eurot. Järe- levalve toimus 12 üldtüüpi hooldekodus. Hoolde- kodude omanikud on enamasti kinnitanud asutuse kodukorra, mis peaks tagama teenuse osutamise kvaliteedi ja enamasti nii see ka on. Hooldekodud peavad täitma Terviseameti ja Päästekeskuse tule- ohutusbüroo ettekirjutusi. Ettekirjutused on teh- tud turvavalgustuse ja hoolduspäevikute korras- hoiu alal, samuti on antud soovitused korraldada personalile tuletõrjeõppused. Üldhooldekodudest vajaksid renoveerimist Tapa hooldekodu, Kadrina hooldekodu ja Rakke valla Tammiku Avahoolduskeskuse köök ja söögi- tuba. Statistilised andmed hoolekandeasutuste kohta on aadressil www.sm.ee/meie/statistika/sotsiaal- valdkond/sotsiaalhoolekanne.html. Peamised hoolekandeteenuste ja -toetuste osu-

54 tajad on kohalikud omavalitsused. Seitsmes koha- erinevaid järelepärimisi hoolekannet puudutavates T T T väljamaksed elaniku kohta liku omavalitsuse üksuses teostatud järelevalve küsimustes. käigus tehti kohalikele omavalitsustele mitmed Maavalitsus sõlmib lepingud tehniliste abi- ettepanekud erinevate sotsiaalteenuste osas: leida vahendite soodustingimustel müümiseks ja lae- võimalusi raske ja sügava puudega lastele lapse- nutamiseks teenust osutavate firmadega. 2011. a hoiuteenuse ja sotsiaalteenuste arendamiseks ning sõlmiti tehniliste abivahendite soodustingimustel osutamiseks; isikutele abi osutamisel kasutada juh- eraldamise lepingud 23 firmaga. Sotsiaalvaldkonna tumikorralduse põhimõtet ja isikutele, kes vajavad peaspetsialist peab arvestust sõlmitud lepingute ja pikaajalist ning mitmekülgset abi, võtta kasutusele arvete üle ning koostab teenuse osutamise aruan- juhtumiplaanid; täiendada asenduskoduteenusel ded. viibiva lapse juhtumiplaani; aruandluses kajastada 2011. aasta jooksul on soodustingimustel teh- andmeid vastavalt tegelikele kuludele; perekonnas nilisi abivahendeid saanud osta või laenutada 2586 hooldamise seadmisel järgida sotsiaalhoolekande inimest, s.o 161 inimest rohkem kui 2010. aastal. seadust; korrastada spetsialistide ametijuhendid; Kõige suurem on vajadus ortopeediliste toodete ja HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA jälgida kohaliku omavalitsuse kodulehtedel esita- proteeside järele nii laste kui ka tööealiste isikute tava info asjakohasust ja vastavust seadustele. osas, eakad vajavad enim põetus- ja hooldusvahen- Üheks töövaldkonnaks on kohaliku omavalit- deid ning kuulmisabivahendeid. suse sotsiaalteenuse, -toetuse või muu sotsiaalabi Statistilised andmed tehniliste abivahendite andmise või sellest keeldumise otsuse peale esita- eraldamise kohta on aadressil www.sm.ee/meie/ Allikad: Siseministeerium, rahvastikuregister (www.siseminis- tud vaide menetlemine. statistika/sotsiaalvaldkond/sotsiaalhoolekanne. teerium.ee); Sotsiaalministeerium, statistika, H-veeb (www.sot- 2011. aasta jooksul algatati kodaniku avalduse html. siaalministeerium.ee) alusel kaheksa järelevalvemenetlust sotsiaaltee- Maavalitsuses koguti, koondati ja esitati sot- nuste osutamise üle. Seitse avaldust oli seotud siaalministeeriumile sotsiaalhoolekande riiklik sta- kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaaltoetuste maks- tistika. Muu hulgas tehakse kokkuvõtted toimetu- peresid. Toimetulekupiiri määr oli endiselt 76.70 mise ja teenuste osutamisega, üks avaldus teenuste lekutoetuse maksmisest kohalikes omavalitsustes. eurot kuus perekonna esimesele liikmele ning pere osutamisega üldhooldekodus. Töö ja sissetulekute vähenemine või isegi kaotus teisele ja igale järgnevale liikmele 80% sellest ehk Lisaks tuli lahendada maavanemale esitatud puudutas ka 2011. aastal väga paljusid maakonna 61.36 eurot. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada Tabel 11. Toimetulekutoetused koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoe- tust 15 eurot kuus. 2007 2008 2009 2010 2011 Statistilised andmed toimetulekutoetuse maks- Toetused kokku, tuh eur 426,7 559,5 770,9 1 322,8 1 550,8 mise kohta kohalikes omavalitsustes on aadressil Toetus toimetulekupiiri tagamiseks, tuh eur 296,5 327,2 719,5 1 301,9 1 507,6 www.sm.ee/meie/statistika/sotsiaalvaldkond/ Rahuldatud taotluste arv toimetulekupiiri tagamiseks 3626 3313 6551 10 417 10 088 sotsiaalhoolekanne.html. 2011. aastal tunnustati maakonna sotsiaalvald- Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee konna tublisid inimesi. Parimaks maakonna sot-

55 siaaltöötajaks valiti Lea Kivipõld Rakvere linnava- litsusest. Lastekaitse Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing annab igal aastal välja imelise vanaema või vanaisa tiitli neile lugupidamist väärivatele vanavanematele, kes oma lapselastele jagatava hoole ja armastuse Helbe Jaanimägi, Asenduskoduteenus kõrval leiavad aega ja tahtmist ka aktiivseks ühis- sotsiaalvaldkonna nõunik Alates 1. juulist 2007 peab kõigil asenduskodu- kondlikuks tööks. Tiitliga pärjati meie maakonnast teenuse osutajatel olema tegevusluba. Tegevusloa Maie Ehlvest Laekvere vallast. Imelise vanavanema Lastekaitse tagatakse riiklike, väljastab teenuse osutamise asukohajärgne maa- tiitli nominendid olid Galina Erik Rägavere vallast, omavalitsuslike ja ühiskond- vanem, tegevusluba kehtib viis aastat. Kõigi tege- Milvi Märtson Rakvere linnast ja Maiu Part Viru- like organite kaudu. Maava- vusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate Kabalast. litsuse ülesanne on lapsen- andmed on kantud majandustegevuse registrisse Sotsiaalministri tänuvastuvõtule olid kutsutud damise korraldamine ning (http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsiteg). aktiivselt tegutsevad eakad Elli Vallbaum Kunda vastava registri pidamine, järe- 2011. aastal Lääne-Viru maavanem asendusko- linnast, Mai Mäeots ja Regina Seppik Rakvere lin- levalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas duteenuse tegevuslubasid ei väljastanud. Lääne- nast. ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekait- Viru maavanema 22.06.2011 korraldusega nr 121 sega seotud küsimustes. Lastele ja peredele osuta- tunnistati kehtetuks Kesk-Norra Eesti Ühingule tava abi kvaliteet on seotud lastekaitsespetsialistide asenduskoduteenuse osutamiseks antud tegevus- arvu ning nende erialase ettevalmistusega. 2011. luba nr 104. Asenduskoduteenuse osutamise koht aastal töötas Lääne-Virumaa seitsmes kohalikus oli Tapa Laste- ja Noortekodu. Viru maakohus omavalitsuses seitse lastekaitsespetsialisti, kellest kuulutas 20.06.2011 kohtumäärusega välja Kesk- kuuel oli erialane ettevalmistus. Rakvere linnas oli Norra Eesti Ühingu pankroti. Ühing osutas asen- aasta lõpul täidetud kahest lastekaitsespetsialisti duskoduteenust 15. juunini 2011, seejärel asusid kohast üks. Vinni vallas teeb lastekaitsetööd hari- lapsed elama teistesse asenduskodudesse. dusnõunik. Lastekaitsespetsialist puudub Laek- Asenduskoduteenusele õigustatud lapsele osu- vere, Rakvere, Rakke, Rägavere, Sõmeru, Vihula tatavat teenust rahastatakse riigieelarvest. Rahas- ja Viru-Nigula vallas, seda tööd teeb omavalitsuses tamise tagab Sotsiaalministeerium maavalitsuste sotsiaaltöötaja. kaudu. Maavalitsus tasub maakonna lastele riikliku Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob asenduskoduteenuse osutamise kohta esitatud lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse arved. Riigieelarvest rahastatava asenduskodutee- vahelised õigused ja kohustused. 2011. aastal lap- nuse hinna ning maksimaalse maksumuse asen- sendas 1 lapse tema bioloogilise vanema abikaasa duskoduteenusele õigustatud lapse kohta kalend- (2010. a – 1; 2009. a – 2; 2008. a – 3). Võõrasse riaastas kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. peresse lapsendati 2011. aastal 2 last (2010. a – 2; 2011. aastal eraldati puudega laste ning 0–3-aas- 2009. a – 0; 2008. a – 4). Lapsendamise statistili- taste laste ülalpidamiseks kuus 1023 eurot ja üle sed andmed on kättesaadavad www.sm.ee/sveeb. 4-aastaste laste ülalpidamiseks 640 eurot kuus.

56 Lapse elukohajärgsel omavalitsusel tuleb valida registris seoses tegevusloa andmise aluseks • kasvatusala töötajatel jätkata täienduskoo- lapsele sobiv asenduskoduteenuse osutaja ja esitada olnud kasvatusala töötajate andmete muu- lituste läbimist; lähtuda laste peredesse seejärel taotlus asenduskoduteenuse rahastamiseks tumisega; paigutamisel kehtivast nõudest, et asendus- lapse elukohajärgsele maavanemale. Lapse riikli- • jälgida iga lapse juhtumiplaani, teha kokku- kodu pere võib koosneda kuni kaheksast kule asenduskoduteenusele paigutamiseks sõlmiti­ võtteid ja täiendada juhtumiplaani koostöös lapsest; 2011. aastal 9 halduslepingut (2010. a 14; 2009. a lapse võrgustiku (omavalitsuse ja kooli esin- • arvestades laste arvu rühmas, kaaluda või- 12). Asenduskoduteenuselt lahkus iseseisvasse ellu daja) liikmetega. malusi personali arvu suurendamiseks selli- 4 last, tagasi bioloogilisse perekonda 1 laps. 3. Imastu Koolkodu (riiklikul teenusel 39 last). selt, et korraga saaks tööl olla rohkem tööta- Asenduskoduteenuse kvaliteeti kontrolliti nel- Asutusele tehti järgmised ettepanekud: jaid; jas asutuses. • teha kokkuvõtteid ja täiendada juhtumi- • pidada kinni tegevusloa väljastaja teavita- 1. MTÜ Maria Lastekeskus (riiklikul ülalpida- plaani koostöös lapse elukohajärgse omava- mise kohustusest majandustegevuse regist- misel 2 last). Asutusele tehti järgmised ette- litsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajaga; risse kantavate andmete muutumisel. panekud: • teha koostööd lapse elukohajärgse omavalit- HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA suse sotsiaal- või lastekaitsetöötajaga juhtu- miplaanide koostamisel; • kasvatusala töötajatel jätkata täienduskoo- lituste läbimist; viia kasvatusala töötajate isikkoosseis vastavusse sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud nõuetele. 2. MTÜ Kesk-Norra Eesti Ühingu Tapa Laste- ja Noortekodu (riiklikul ülalpidamisel 13 last). Asutusele tehti järgmised ettepane- kud: • korraldada ühisüritusi noortes pere ühtsus- tunde suurendamiseks; ajakohastada ja viia ühingu põhikiri vastavusse seadusandlusega seoses laste- ja noortekodu tegutsemiseks ühingu struktuuriüksusena; • töötada välja ja kinnitada asutuse raamatu- pidamise sise-eeskiri, millega viia raamatu- pidamise korraldus vastavusse raamatupida- mise seadusega; • tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse § 217 lg 1 esitada maavanemale õigel ajal taotlus andmete muutmiseks majandustegevuse

57 4. Vinni Perekodu (riiklikul ülalpidamisel 41 Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus last). Asutusele tehti järgmised ettepanekud: raske või sügava puudega lapse seaduslikul esin- • teha kokkuvõtteid ja täiendada juhtumi- dajal või hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, plaani koostöös lapse elukohajärgse omava- kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel, et lapse hool- litsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajaga; las- dusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitat- tekodu töötajatel jätkata täienduskoolituste siooniplaanis, lapse hooldamine ei ole samal ajal läbimist; tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse pere- • lähtuda laste peredesse paigutamisel keh- konnas hooldamine) ja laps ei viibi samal ajal hari- tivast nõudest, et asenduskodu pere võib dusasutuses. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse koosneda kuni kaheksast lapsest. vahendid eraldati valla- või linnaeelarvesse maa- Maavanema ülesandeks on maakonnas asen- valitsuse kaudu vastavalt kohalikus omavalitsuses duskoduteenuse osutamisega kaasnevate aruan- elavate raske või sügava puudega laste arvule 2011. nete kogumine, kontrollimine, koondaruannete aasta alguse seisuga, arvestades 2010. a vahendite koostamine ja nende esitamine Sotsiaalministee- jääki. riumile. Riigi rahastavat lapsehoiuteenust kasutas 2011. Asenduskodude statistilised andmed on kätte- aasta jooksul maakonnas kaheksa last. saadavad http://213.184.49.169/hveeb. Lääne-Virumaa kõigis 15 omavalitsuses on volikogu vastu võtnud riigi rahastatava lapsehoiu- teenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise Riigi rahastatav lapsehoiuteenus korra, mis on kooskõlas sotsiaalhoolekande sea- Alates 1. jaanuarist 2007 on sotsiaalhoolekande dusega. Kõigi omavalitsuste vastav kord sisaldab seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus ja sellele ühesuguseid teenuseid. Volikogude kehtestatud esitatavad nõuded. Lapsehoiuteenus on lapseva- korra kohaselt võib riigi rahastatava lapsehoiutee- nema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav nuse rahaliste vahendite ülejääke kasutada raske teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, aren- või sügava puudega laste ja nende peredega seo- damise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. tud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, Täielikult või osaliselt riigi- või kohaliku oma- sealhulgas koolivaheaja laagrite korraldamiseks, valitsuse eelarvest rahastatava lapsehoiuteenuse isikliku abistaja ja tugiisiku teenuse korraldami- osutamiseks on nõutav tegevusluba, mille väljas- seks, intervallhoolduse korraldamiseks, perede tab lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgne nõustamise korraldamiseks, lapsehoiuteenuse osu- maavanem. Kõigi tegevusluba omavate lapsehoiu- tajale koolituse korraldamiseks, transporditeenuse teenuse osutajate andmed kantakse majanduste- osutamiseks ja korraldamiseks, lastele rehabilitat- gevuse registrisse (http://mtr.mkm.ee/default. siooniplaani tegevuskavas soovitatud raviteenuste aspx?s=otsiteg). 2011. aastal anti välja üks tege- ja abivahendite hinna kompenseerimiseks. vusluba lapsehoiuteenuse osutamiseks Puuetega Lapsehoiuteenuse statistilised andmed on kät- Laste ja Noorte Toetajate Ühendusele Kirilill. tesaadavad aadressil www.sm.ee/sveeb.

58 HARIDUS- SOTSIAALOSAKOND JA

Toolse linnus

59 Vaade Kunda tööstuslinnale

60 Arengu- ja planeeringuosakond Mati Jõgi, arengu- ja planeeringuosakonna juhataja

Arengu- ja planeeringuosa- videolõikude ettevalmistamises, nii et trükkides sele ja osakonna töötajate tööpanusele toimus konna 2011. aastasse mahub YouTube’i märksõnad Estonia family või Estonia novembris 2011 Palmses kindlasti üks sisutiheda- nii töörutiini, tegevuslikke manor, siis on esimene valik tutvumine Lääne-Viru maid ja rahvarikkamaid Põhja-Eesti turismiasja- traditsioone kui ka innovat- maakonna puhkamisvõimalustega. liste üritusi ehk Põhja-Eesti Turismikonverents. siooni. Põhitöövaldkonda- Tänu maavalitsuse materiaalsele kaaspanu- Uuendusele oli suunatud ka maa järelmaksuga des – maakonna bussiliinide töö korralduses, maareformi toimingute jätkamises, planee- ringute järelevalves ning regio- naalarenguprogrammide rakendamises – radikaal- seid muutusi ei toimunud. Osakond on üha rohkem kaasatud maavanema algatusse pöörata enam tähelepanu maakonna ettevõtjatele ning ettevõtetele ja uudse ettevõtmi- OSAKOND sena koostöös üheksa maakonna ettevõtjaga val- mistasime ette maakonna esitluse Tallinna lennu- ARENGU- PLANEERINGU JA ­ jaamas Eesti Ekspokeskuses. Oma esitlust oleme jätkamas ka 2012. aastal. Lääne-Virumaa ettevõt- teid tutvustava videoklipiga saab tutvuda aadres- sil www.virumaa.info/maakond/laaneviru_maa- konda_tutvustavad_videod. Turismivaldkonnas on meil traditsioonid ja nii ei jäänud vahele ka 2011. aasta turismimess Tou- rest, kus osales üheksa turismiettevõtjat ning Lahe- maa turismiettevõtjate ühendus Ehedad Elamu- sed Lahemaal. Maavalitsusel on osakonna kaudu olnud kogu osaluse koordineerija roll. Oleme osalenud MTÜ Lääne-Viru Turismiga koostöös maakondliku turismiturundusprojekti raames Eesti Ekspokeskuses jookseb ekraanil Lääne-Viru maakonna ettevõtteid tutvustav videoklipp ja külastajad saavad maakonna peamisi puhkuseteemasid käsitlevate kaasa võtta meie brošüüri

61 haldamisega seotud üle-eestilise tarkvara kasutu- selevõtt, mida siis samm sammu haaval ning mõni- kord ka samm edasi ja kaks sammu tagasi astudes kasutusele võttes sai tõdeda, et (uue) tarkvara kasutuselevõtt ei ole alati ajavõit. Aega võttis ka maakonnaplaneeringu „Lääne- Viru maakonna rannikuala” kehtestamine, mis aasta lõpus pärast mitmekordseid parandusi teoks sai. Ühe praktilise väljundina võib mainida, et maakonnaplaneering sai vähemalt esimeseks pla- neeringuliseks aluseks Võsu-Käsmu vahelisele kergliiklusteele, mille rajamisega nüüd kohalik omavalitsus aktiivselt tegutseb. Paberile sai maakonna probleemsete teenuste kättesaadavuse parendamise tegevuskava, reaalses elus kipuvad teenused ääremaistest piirkondadest siiski üha kaugemale nihkuma. Samas võib posi- tiivse asjana märkida, et tegevuskava koostades õnnestus meil viie ministeeriumi esindajad sot- siaalsete teenuste kättesaadavuse küsimuses ühe laua taha tuua ja koostöö- ning kokkupuutepunkte näha. 2011. aastal tuli koostada ka ülevaade maa- konna planeeringutegevusest, maakonnaplanee- ringute rakendumisest. Eks siingi tuli tõdeda, et tegelikult on planeeringutes palju häid ja vajalikke põhimõtteid, vajadusi ning ideid sätestatud, nende elluviimine ja järgimine on veidi viletsamalt teos- tatud. Ühistranspordis on tähtis, et buss tuleb õigel ajal ja viib reisija sinna, kuhu tal vaja. Täpselt nõnda 2011. aastal maakonna bussi­ transport toimiski.

Nõmme jõgi

62 Planeerimisalase tegevuse korraldamine Jaan Kangur, planeeringuspetsialist

Maakonnaplaneeringute üle- mise tulemused ja ülevaate planeerimisalasest infrastruktuur” (kehtestatud 14. septembril 2009 vaatamine ja maakonna pla- olukorrast maakonnas, sealhulgas informatsiooni Lääne-Viru maavanema korraldusega nr 151). neerimisalase olukorra hinda- kehtestatud üldplaneeringutest regionaalministrile Maakonna areng on üldjoontes toimunud vas- mine oli 2011. aastal üks oluli- esitama. tavalt maakonnaplaneeringus 2010+ püstitatud semaid tegevusi. Koostatud on Lääne-Viru maakonnaplanee- eesmärkidele, kuid kahjuks mitte ajalises plaanis. 2009. aastal jõustunud ring 2010+ (kehtestatud 29. mail 2000 Lääne- On valdkondi, kus planeeringuga seatud eesmär- planeerimisseaduse muuda- Viru maavanema korraldusega nr 134), teema- gid on senini ellu viimata ning on ka tänasel aja- tus kohustas maavanemaid planeering „Asustust ja maakasutust suuna­vad hetkel aktuaalsed. Sellele tuginedes võib väita, et hiljemalt nelja kuu jooksul keskkonnatingimused” (kehtestatud 18. juulil maakonnaplaneering 2010+ ei ole olnud maa- pärast Riigikogu korralisi valimisi kehtestatud 2006 Lääne-Viru maavanema korraldusega nr konna ühtse, sihiteadlikult suunatud ja finantsee­ maakonnaplaneeringu­ üle vaatama ning ülevaata­ 114), teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne ritud arendustegevuse alus, vaid on olnud maa- konna positiivsele arengule suunatud põhimõtete ja arusaamade kogum, mida vastavad asjaosalised (harukondlikud ministeeriumid ja ametkonnad, ettevõtlus, kohalikud omavalitsused) on vastavalt OSAKOND oma plaanidele, prioriteetidele, võimalustele kas täielikult või osaliselt realiseerinud või ka teatud ARENGU- PLANEERINGU JA ­ tegevusi edasi lükanud. Käesoleval hetkel on raske öelda, millises osas planeeringueesmärgid täituvad või jäävadki Keskkonnaminister osaliselt ellu viimata tingituna majanduslikest, Keit Pentus külas- sotsiaalsetest, kultuurilistest ja looduskeskkonna tas Lääne-Viru muutustest. maakonnavisiidi Maakonnaplaneeringu 2010+ muutmise ette- käigus AS Nord- panekuid on tehtud kolmel korral, mis puuduta- kalki Rakke lubja- vad planeeringuga määratud tiheasustusega ala- tehast. 2011. aastal sid. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut pandi nurgakivi AS sisaldavad üldplaneeringud olid: Nordkalki uuele • Rakvere valla üldplaneering – maakon- lubjakivifillerite naplaneeringut muudetud maavanema tootmishoonele 23.04.2010 korraldusega nr 72

63 Äntu Valgejärv

64 • Viru-Nigula valla üldplaneering – muudetud ülesanne oli analüüsida sotsiaalsete esmatasandi tamiseks 2010. aasta lõpus, aga järelevalve teostaja maavanema 30.11.2007 korraldusega nr 180 teenuste kättesaadavust maapiirkonnas ning esitatud nõudmised ja ettepanekud planeeringule • Väike-Maarja valla üldplaneering – maa- kavandada tegevused teenuste kättesaadavuse ning läbirääkimised järelevalve teostajaga tingisid konnaplaneeringut muudetud maavanema parandamiseks. Kuna teemaplaneering on suhte- planeeringu kehtestamise alles 2011. aastal. 16.02.2010 korraldusega nr 29 liselt hiljuti kehtestatud, siis planeeringu ülevaata- Maakonnaplaneering annab üldised suunised Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teema- mise ajal ei olnud veel võimalik selle rakendumi- omavalitsuste üldplaneeringute ja detailplanee- planeeringu „Asustust ja maakasutust suunavad sele hinnangut anda. ringute koostamiseks ning loob võimaluse maa- keskkonnatingimused” eesmärk oli määratleda Kohalike omavalitsuste ruumilise planee- kondlike arengukavade või strateegiate paremaks väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik. rimise alasele tegevusele hinnangut andes võib seostamiseks. Põhjalikum ülevaade on maakon- Väärtuslike maastike määratlemise, nende hoiu tõdeda, et üldjoontes on üldplaneeringute ja naplaneeringust toodud Lääne-Viru maavalitsuse ja arengu suunamise kaudu on võimalik säilitada detailplaneeringute koostamise kvaliteet parane- aastaraamatus 2010. riigile ja piirkondadele olulisi kultuurmaastikke nud. Eelmise aasta seisuga on 14 omavalitsusel Planeeringu kehtestamise järel valmis 2011. ning tagada nende kestlikum kasutamine. Rohelise kehtiv üldplaneering olemas. Koostamisel on veel aasta lõpus koostöös Tartu Ülikooliga aruanne võrgustiku planeerimisega soovitakse tagada ole- kogu Tapa valla territooriumit kattev üldplanee- „Lääne-Viru maakonnaplaneeringu „Lääne-Viru masolevate kaitse- ja hoiualade omavaheline sidu- ring. Lisada võib, et osal omavalitsustest on kehtes- maakonna rannikuala” asustuse arengualade tege- sus, mis aitab tagada looduslikku mitmekesisust, tatud juba teine üldplaneering, kuna esmane pla- vusplaanide koostamine”. kaitsealade säilimist ja toimimist ning parandab neering oli kaotanud oma ajakohasuse. Aruande kohaselt on külade tegevusplaanide loomade ja lindude liikumisvõimalusi. Planeeringutega seotud kohtuvaidluste põhjal koostamine kavandatud 2012. aastaks ning selle Üldiselt on tegemist toimiva planeeringuga, võib väita, et olulisemaks eksimuseks planeerin­ töö raames on kavas kaardistada väärtused, huvi- kuna planeeringus seatud tingimused rakendu­ gute menetlemisel on olnud planeeringuotsuste grupid ja arenguideed, analüüsida külade arengu- OSAKOND vad omavalitsuste üldplaneeringute ja detailpla- vähene põhjendamine, sageli just juhtudel, kui võimalusi, kasutades vajaduse korral eksperte. Et neeringute koostamisel. Riiklikul tasandil teema- detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muut- tegevusplaanide ja projektide koostamine on väga ARENGU- PLANEERINGU JA ­ planeeringu rakendumisega on ees küsimus, mise ettepanekut. töömahukas, siis on kavandatud koostöö Tartu kuidas säilitatakse rohevõrgustik ja ka väärtuslikud Siseministeeriumile esitatud ülevaates oleme Ülikooli geograafiaosakonnaga ja rakendada harju- maastikud aladel, kus asuvad riigi strateegilised märkinud, et kohalike omavalitsuste haldussuut- tustööde raames üliõpilasi. maavarad ja kus nende maardlate kasutuselevõtt likkus planeeringute koostamise valdkonnas on 2011. aastal valmis Lääne-Viru maakonna- võib lähima 20–25 aasta jooksul olla reaalne. See viimastel aastatel küll paranenud, kuid selgelt planeeringu teemaplaneeringu „Maakonna eeldab erinevate ministeeriumite, maavalitsuse ja annab tunda planeerimisspetsialistide ning juris- sotsiaalne­ infrastruktuur 2009–2015” prob- kohalike omavalitsuste vahel tihedamat koostööd. tide puudus omavalitsustes. Valdavalt teevad seda leemsete teenuste kättesaadavuse parandamise Teemaplaneeringut on muudetud Haljala oma põhiülesannete kõrvalt teiste valdkondade tegevuskava. valla üldplaneeringu ettepanekul maavanema spetsialistid. Töö eesmärk oli välja töötada ja kokku leppida 31.05.2011 korraldusega nr 105. Ettepaneku Lääne-Viru maavanema 14.12.2011 korraldu- lahendused teemaplaneeringus määratletud viie kohaselt muudeti Kandle ja Võle küla vahel asuvad sega nr 258 kehtestati Lääne-Viru maakonnapla- probleemse teenuse – ühistransport, esmatarbe- rohekoridorid rohevõrgustiku tuumalaks. neering „Lääne-Viru maakonna rannikuala”. kaubad ja ravimimüük, turvalisuse teenus, huvi­ Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemapla- Maakonnaplaneering esitati planeerimissea- haridus ja -tegevus – kättesaadavuse parandami- neeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” duse kohaselt siseministeeriumile järelevalve teos- seks.

65 René Reinumäe skulptuur „Haigutav kunstnik” Karepa Kalame talumuuseumis

66 Töö teostati kolmes etapis: tide huvisid esindavate kodanikeühenduste tulemuslik elluviimine sõltub paljude osapoolte I etapis SI teemaplaneeringus sisalduvate tee- esindajad. panusest. nuste kättesaadavust parandavate meetmete ja Töö teostamisel korraldati Lääne-Viru Riigi keskvalitsuse kaasamiseks konsulteeris seminaride käigus esitatud soovituslike lahenduste maavalitsuses neli temaatilist seminari – Lääne-Viru maavalitsus kirjalikult viie ministee- analüüs ning ettepanekud parimate lahenduste huvihariduse, esmatarbekaubanduse, ühis- riumiga – Siseministeeriumi, Sotsiaalministee- osas; transpordi ja turvalisuse valdkonnas. Semi- riumi, Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja II etapis tegevuskava koostamine ja kokkulep- naridel osalesid teenuseid pakkuvate ning Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja pimine; teenuseid korraldavate era- ja avalike orga- Teadusministeeriumiga –, kes kõik esitasid ka oma III etapis töö tulemuste avalikustamine ja tead- nisatsioonide esindajad, Lääne-Viru valdade tagasiside tegevuskava ning valitsusasutustele teh- miste levitamine. juhid. tud ettepanekute kohta. 2011. aastal viidi ellu II ja III etapp. • Teenuste kättesaadavuse parandamise valit- Samuti osalesid ministeeriumite esindajad II etapis toimunud tegevused: susasutustele suunatud ettepanekute koos- maavalitsuse poolt 13. septembril Rakveres kor- • Eksperthinnangute andmine ja eelvalikute tamine viie probleemse teenuse kohta. raldatud seminaril, kus arutati tegevuskava ja selle tegemine teenuste arendamise parimate • Tegevuskava koostamine, mis sisaldas vaja- elluviimisega seonduvat. lahenduste osas. likke tegevusi ning kirjeldas erinevate osa- Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemapla- • Avalike seminaride korraldamine. Semi- poolte panust ja vastutust teenuste kättesaa- neeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur naridel tutvustati vaheraporti sisu, konsul- davuse parandamisel Lääne-Virumaal. 2009–2015” probleemsete teenuste kättesaada- tantide eksperthinnanguid ning eelvalikuid vuse parandamise tegevuskavaga ja ministeeriu- lahenduste osas, anti tagasiside võimalus III etapi sisuks oli tegevuskava tutvustamise mite seisukohtadega on võimalik tutvuda maava- ning koguti ettepanekuid. Samuti selgitati ürituse korraldamine, kus avalikustati koostatud litsuse kodulehel www.laane-viru.maavalitsus.ee/ OSAKOND välja Lääne-Virumaa võtmetegijate võimed töö tulemusi ning Lääne-Virumaa võtmetegijad et/maakonna-sotsiaalne-infrastruktuur. ja valmisolek panustada SI probleemsete tutvustasid oma panust SI probleemsete teenuste Detailplaneeringute algatamise osas valitses ARENGU- PLANEERINGU JA ­ teenuste kättesaadavuse parandamisesse. kättesaadavuse parandamisel. Lääne-Viru maakon- 2011. aastal langustrend, mille põhjuseks võib olla Seminarile kutsuti Lääne-Viru maakonnas naplaneeringu teemaplaneeringu „Maakonna sot- kinnisvaraturu langus ja üldine majandusolukorra asuvate riigi regionaalhaldusasutuste, koha- siaalne infrastruktuur 2009–2015” probleemsete halvenemine. Omavalitsused menetlevad pigem liku omavalitsuse valitsemisorganite ja kan- teenuste kättesaadavuse parandamise tegevuskava varem algatatud planeeringuid.

67 Rahastamine Euroopa Liidu tõuke- ja siseriiklikest regionaalarengu fondidest

Oleme püüdnud maavalitsuse varasemates aasta- Tõukefondidest rahastatud 2004.–2011. aasta 139,8 miljonit eurot ja sellest 99,6 miljonit eurot raamatutes anda lühikese ülevaate Euroopa Liidu projektide eelarve kogusumma suureneb igal aas- ehk 71,2% on siis toetus. Toetusest omakorda 46% kui ka siseriiklike toetusprogrammide kasutami- tal ja seda kõigis maakondades, kuid ikka paistab on läinud keskkonnainvesteeringute valdkonda, sest Eestis maakondade tasandil, mille informat- silma, et mida suurem maakond, seda suuremad millest omakorda 92% ehk 42 miljonit eurot on siooni kokkupanek on meile endalegi andnud tea- projektid ja rohkem toetust. 2011. aasta lõpuks kasutatud maakonna linnade ja teiste asulate vee- vet Lääne-Virumaa edukuse või vähem edukuse ületas kõikides maakondades 2007–2013 toetust ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. kohta, võrreldes teiste Eesti maakondadega, ning saanud projektide eelarve perioodi 2004–2006 Lisaks Euroopa Liidu tõukefondidele on ka terviklikuma ülevaate regionaalprogrammide toel samad maakondlikud näitajad. mitmeid siseriiklikke regionaalarenguprogramme. elluviidud või elluviidavatest projektidest ja tege- Lääne-Viru maakonna toetatud projektide eel- Regionaalarenguprogrammid on valdavalt Sise- vustest. Nõnda siis ka seekordses aastaraamatus. arvete kogumaht perioodil 2007–2013 on siiani ministeeriumi (SiM) koordineerida ja Ettevõtluse 2011. aasta on olnud viies aasta Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2007–2013 vahendite kasu- tamisel ning peamiselt on see olnud juba rahasta- Tõukefondidest 2004–2011 rahastatud projektide eelarvete kogusumma maakonniti misotsuse saanud projektitaotluste realiseerimis­ aasta. 2011. aasta lõpus hakati riigi tasandil üha rohkem rääkima ka juba uuest Euroopa Liidu eel- arveperioodist 2014–2020 ning vajadusest ennast ette valmistada nii väitlusteks eurobürokraatiaga Brüsselis kui ka tulevikuprojektide elluviimiseks, alates külaseltsi tasandist, maakonna tasandist rää- kimata. Tagasivaatavalt, võrreldes eelmise perioo- diga 2004–2006 on käesolev periood 2007–2013 mahukam nii rahaliselt – 53,3 miljardit kr 12,5 mil- jardi asemel – kui ka sisuliselt – 54 erinevat meedet (lisaks tehniline abi) eelmise perioodi 26 meetme (lisaks tehniline abi) asemel. Uus periood, 2014– 2020, tuleb rahaliselt mahult eeldatavalt sama suur kui praegune, meetmete arvu ütlemine on sama, mis 2014. aasta ilma prognoosimine.

68 Tabel 12. Regionaalarenguprogrammide toetused (SiM/EAS) 2011. aastal maakonniti Toetuse Toetus Projektide keskmine (milj eur) arv suurus (tuh eur) Rinnamärgid Hea Ettevõtja 10/15/20 Aastat Harju 19,0 282 67,4 Hiiu 4,2 63 66,7 Ida-Viru 15,5 124 125,0 Arendamise Sihtasutuse (EAS) rakendada. 2011. milj eurot väiksem summa kui 2010. aastal. Võr- Jõgeva 2,8 112 25,0 aastal olid rahaliselt mahult suurimad piirkondade reldes aga maakondi toetusega ühe elaniku kohta Järva 2,2 91 24,2 konkurentsivõime tugevdamise programm 21,5 2011. aastal, siis Lääne-Virumaa jaoks see aasta Lääne 1,0 113 8,8 miljoni euroga ning piirkondade kohalike avalike enam nii edukas polnud kui eelmine, kus 2010. Lääne-Viru 4,3 157 27,4 teenuste arendamise (KOIT kava) programm 19,5 aasta pingerea teiselt kohalt oleme langenud kesk- Põlva 2,1 182 11,5 miljoni euroga. Uue meetmena alustati 2011. a mike hulka. Pärnu 5,1 152 33,6 internetiühenduse kättesaadavuse parandamist, Suurimaid regionaalarengutoetusi 2011. aas- Rapla 1,3 91 14,3 mille raames toetatakse lairibaühenduse baas- tal said kohalikud omavalitsused kohalike avalike Saare 4,8 143 33,6 võrgu rajamist väljaspool suuremaid linnu, sealhul- teenuste arendamise (KOIT kava) programmist: Tartu 7,8 191 40,8 gas Lääne-Virumaal. Väike-Maarja vald Väike-Maarja Gümnaasiumi Valga 0,6 75 8,0 2011. aastal oli Siseministeeriumi regionaal- rekonstrueerimiseks 1,095 milj eurot, Rakvere OSAKOND Viljandi 5,5 157 35,0 arengutoetuste maht u 79 milj eurot, mis on ligi 20 linn lasteaia Triin hoone ja õueala rekonstrueeri- Võru 3,1 152 20,4 miseks 0,887 milj eurot ning Kadrina vald Kadrina ARENGU- PLANEERINGU JA ­ huvikeskuse rajamiseks 0,845 milj eurot. 0,5 milj eurot toetust sai SA Virumaa Muuseumid Rak- vere linnuse kesk- ja varauusaegseks teemapargiks muutmiseks. 2011. aastal said 39 maakonna ettevõtet EASi rakendatavate meetmete kaudu toetust ligi 382 000 euro ulatuses. Suurima toetuse, 78 000 eurot, pälvis AS Maag Piimatööstus ekspordi aren- damiseks. Allikad: Euroopa Liidu tõukefondide (www.struk- tuurfondid.ee), Siseministeeriumi (www.siseministee- rium.ee) 2011. aasta regionaalarengutoetuse ja EASi (www.eas.ee) toetatud projektide andmebaasid Regionaaltoetused (SiM/EAS) ühe elaniku kohta eurodes 2011. aastal

69 Lääne-Viru maavalitsuse menetletud regionaalarengu meetmed

Moonika Aruvainu, Tabel 13. Meetmes „Koolitus- ja teavitustegevus” toetust saanud taotlejad arendusspetsialist Taotleja Tegevus Toetus eurodes Infopäeva „Pindalatoetused 2012” kor- 1. MTÜ Abiks Põllumehele 746 raldamine Infopäeva „Nõuetele vastavus põlluma- 2. MTÜ Abiks Põllumehele 959 janduses” korraldamine Infopäeva „Karjamaade rajamine erine- 3. Põllumajandusnõuanne OÜ vatele loomaliikidele ja karjatamise kor- 1151 Kaire Kullik, raldamine” arengu- ja planeeringuosakonna Koolituse „Koduköögist tarbijani” koo- peaspetsialist 4. Lääne-Viru Maanaiste Liit litusprogrammi väljatöötamine; kuue- 9816 päevane koolitus 2-päevase koolituse „Jätkusuutlik põllu- 5. MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit 3475 majandustootmine” korraldamine Infopäeva „Rohumaaviljeluse hea prak- 6. Põllumajandusnõuanne OÜ 1151 tika” korraldamine Infopäeva „Farmer – elustiil või äri” kor- 7. MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit 958 Euroopa Liidu „Maaelu arengukava 2007– raldamine Infopäeva „Teadmisi naaberfarmist” kor- 2013” meede 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus” 8. Jõudluskontrolli keskus 850 Toetatavad koolitus- ja teavitustegevused on: raldamine Infopäeva „Igalt ammlehmalt igal aastal • mitmepäevase koolitustegevuse, sh õppe- 9. Põllumajandusnõuanne OÜ 1151 reisi korraldamine ja koolitusel osalemine; terve ja elujõuline vasikas” korraldamine Infopäeva „Kaasaegseid seisukohti lüpsi- • ühepäevase teavitustegevuse, sh ekskur- 10. Põllumajandusnõuanne OÜ 1151 siooni korraldamine ja infopäeval osale- lehmade söötmisel” korraldamine mine; Teravilja-, rapsi- ja hernekasvatuse põl- 11. Jõgeva Sordiaretuse Instituut 946 • konverentsi korraldamine ja konverentsil lupäeva läbiviimine osalemine; Toetust kokku: 22 354 • juhendaja teenuse ostmine; • kutse andmine; Allikas: PRIA andmebaasi andmed ning Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond 70 • väljaande, sh käsikirja ettevalmistamine, • rajatud hooneteväliste veesüsteemide teos- vahendid omavalitsuste vahel, informeerib, nõus- koostamine, täiendamine, kujundamine, tusmõõdistamine; tab maakonna tasandil ja teeb järelevalvet kohaliku paljundamine, trükkimine ja ostmine; • vanade puurkaevude tamponeerimine; omavalitsuse tegevuse üle antud programmi raa- • koolitusprogrammi ja õppekava väljatööta- • vee kvaliteedi analüüs. mes. mine. Programmi raames saavad taotlejaks olla 2011. aastal oli programmi toetuse maht Toetust võib taotleda täiskasvanute kooli- • füüsilised isikud; 120 500 eurot, millest 93 400 eurot olid riiklikud tusasutus „Täiskasvanute koolituse seaduse” § 2 • mittetulundusühingud ja sihtasutused vahendid ja 27 100 eurot osalevate omavalitsuste tähenduses. Taotlusi menetleb ja lõpliku rahasta- (mille põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub kaaspanus. Taotlejate omafinantseerimise kohus- misotsuse teeb PRIA, kuid taotlusi hindab ja moo- oma liikmete või elanike joogiveega varusta- tus on 1/3 projekti maksumusest. dustab pingerea taotluste rahastamiseks maava- mise tagamine või kes täidavad korteri- või 2011. aasta voorus osales 11 omavalitsust. Val- nema moodustatud komisjon. veeühistu ülesandeid). dav arv taotlusi on olnud seotud puurkaevude raja- Lääne-Virumaalt esitati PRIA-le 13 taotlust misega. taotlussummas 32 916.14 eurot. Maakondliku Maavalitsus korraldab programmi iga-aas- 2011. aasta voorus ei osalenud Vinni ja Väike- vooru võimaliku toetuse maht oli aga 22 370 eurot. tast väljakuulutamist, jagab programmi riiklikud Maarja vald. Komisjon hindas projekte ja moodustas pingerea, mille maavanem oma korraldusega ka kinnitas. Tabel 14. 2011. aasta raames võeti vastu ja rahuldati kohalike omavalitsuste lõikes alljärgnevad projektid

Hajaasustuse veeprogramm Vastuvõetud Rahuldatud

Omavalitsuse Vastuvõetud Rahuldatud Lõpetatud projektid OSAKOND Jrk-nr taotlusi, kogu- taotlusi, kogu- (siseriiklik regionaalprogramm) nimi taotlusi taotlusi seisuga 31.12.2011 summa summas

Hajaasustuse veeprogramm rakendus 2008. aastal 1 Rakke v 7 22 680.72 6 18 384.72 23 ARENGU- PLANEERINGU JA ­ tervikuna kogu Eesti territooriumil. 2 Rägavere v 9 22 454.23 5 13 412.41 15 Programmi raames toetatakse järgmisi hoone- 3 Sõmeru v 8 34 461.90 7 30 611.90 9 tevälise joogivee kättesaadavust tagavate rajatiste 4 Vihula v 13 59 638.36 10 46 756.15 15 rajamisega seotud tegevusi hajaasustusega piirkon- 5 Viru-Nigula v 4 22 644.86 2 9178.46 9 dades: 6 Haljala v 9 20 468.31 9 20 468.30 23 • kaevude (puur- ja salvkaevude) ehitamine 7 Kadrina v 8 19 058.93 8 17 908.30 11 ja puhastamine, kaevumajade ehitamine; 8 Laekvere v 2 8221.67 2 8221.67 32 • olemasolevatest või uutest kaevudest joogi- 9 Rakvere v 6 33 710.04 5 24 161.35 19 10 Tamsalu v 5 17 796.73 5 17 796.73 17 veetorustiku ehitamine ja selle ühendamine 11 Tapa v 7 24 494.41 6 23 099.97 10 hoonesisese veesüsteemiga; 12 Vinni v 0 0 0 0 13 • kaevude varustamine vee pumpamiseks ja 13 Väike-Maarja v 0 0 0 0 7 puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete Maakond 78 285 630.16 65 229 999.96 203 ja tarvikutega, sealhulgas selleks vajalike elektritööde teostamine;

71 Siinjuures tuleb märkida, et 2011. aasta on jää- külade ja põllumajandusmaastike ilme tatakse taotluste paremusjärjetus. Moodustatud mas sisuliselt hajaasustuse veeprogrammi viima- parandamine ja korrastamine); paremusjärjestuse alusel teostab PRIA taotluste seks aastaks, sest 2012. aastal enam avatud taotlus- • uudsete lahenduste leidmine erinevate tee- tehnilise kontrolli ning teeb rahastamisotsused. vooru ei toimu ja pigem on see eelnevatel aastatel nuste kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse Taotlusvoor avati 14.02–28.02.2011. Kokku rahastamisotsuse saanud taotluste elluviimise ja parandamiseks. laekus 51 taotlust, millega taotleti toetust kogu- lõpetamise aastaks. Kuigi veel päris lõplikku kok- Maavalitsused korraldavad maakondlike summas 2 231 611.14 eurot. Lääne-Viru maakon- kuvõtet programmi tulemuste kohta Lääne-Viru- komisjonide tööd, mille hinnete alusel moodus- nal oli toetusteks vahendeid jagada 869 310 eurot. maal teha ei saa, sest 68 projekti on alles lõpeta- mata, siis 2011. aasta lõpuga on programmi 4 aasta Tabel 15. Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus. Toetatud projektid jooksul rajatud ja uuendatud 217 majapidamises 190 kaevu, sh 6 salvkaevu, paigaldatud ligi 140 Määratud toetuse Taotleja Investeeringuobjekti nimetus veetõste- ja puhastusseadet, pandud maasse ligi 3 summa EUR km veetorustikku. Maakonna 13 omavalitsuse 760 MTÜ Rägavere Valla 1 Ulvi küla lastemänguväljak ja virgestuselemendid 45 144.41 inimesel on joogivee kättesaadavus ja kvaliteet olu- Noorus liselt paranenud. 2 Viru-Nigula Spordiklubi Viru-Nigula aleviku multifunktsionaalne pallimänguväljak 58 701.23 3 Kadrina Saunaklubi Kadrina saunaklubi seltsimaja rekonstrueerimine II etapp 59 397.89 Külade uuendamise ja arendamise investeerin- gutoetus (meede 3.2) 4 MTÜ Miila Hiiemäe Miila külaplatsi parendamine ja seltsimaja sisustuse soetamine 26 111.84 Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meede 5 Lääne-Viru Maanaiste Liit Pulmamaja-muuseum Lääne-Viru Maanaiste Liidu kodu 39 619.80 3.2 on suunatud mittetulundusühingutele, siht- 6 Kadila Naisselts Kadila seltsimaja rekonstrueerimine – III järk 59 820.00 Kunda külaseltsi seltsimaja fassaadi renoveerimine ja abihoone asutustele ja maapiirkonnas tegutsevatele kuni 7 Kunda Külaselts 59 731.02 keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle eesmärk rekonstrueerimine Jäneda Külaelu Arendamise on investeeringute abil parandada maapiir- 8 Jäneda külakeskuse rekonstrueerimine 51 169.50 konna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti. Selts Toetust antakse Eesti maaelu arengukava 2007– 9 MTÜ Võhma Seltsimaja Võhma seltsimaja rekonstrueerimis- ja laiendustööde I etapp 60 000.00 2013 alusel ja väljamaksed tehakse Maaelu Arengu 10 SA Esku Kabel Esku kabeli torni ja saali lae restaureerimine 60 000.00 Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning rii- 11 Hokiklubi Uudeküla Uudeküla liuväljale kõvakatte ehitamine 57 208.90 gieelarvest. 12 MTÜ Kunda Crew Kunda skatepark 53 514.00 Meetme eesmärgid on: Vinni-Pajusti staadioni ehitamine III järk ja sporditarvikute ost- 13 Vinni Spordiklubi Tammed 53 506.43 • omaalgatuse, koostöötahte ning sotsiaalsete mine suhete tugevdamine; 14 OÜ Ojassaar Ojasaare spordiplatsi laiendus 48 450.00 • külade elukeskkonna säilitamine, taasta- Ubja noortekeskuse rekonstrueerimine Ubja vaba aja kesku- 15 MTÜ Sõmeru Start 14 685.60 mine ja kvaliteedi parandamine; seks. Lõppjärk • sotsiaalse infrastruktuuri arendamine; 16 Essu Selts Essu küla mänguväljak 16 190.93 • maapiirkonna kultuuripärandi säilitamine, 17 Muuga Maanaisteselts Eha Muuga küla multifunktsionaalne pallimänguväljak 60 000.00 taastamine ja kvaliteedi parandamine (sh 18 Simuna Spordiklubi Simuna Spordihoone 46 058.45 72 KOKKU 869 310.00 Allikas: PRIA andmebaasi andmed ning Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond Maakondliku arendustegevuse programm 2011. aastal toetatud projektidest oli suur osa- olnud esindatud Tallinna lennujaamas asuval Eesti kaal turismivaldkonna projektidel – toetati osa- Ekspokeskuse näitusel, kus on üleval maakonna Programmi eesmärgid: lemist turismimessil Tourest (2012. aasta messi- ettevõtteid ja ettevõtluskeskkonda tutvustav - esit • Programm on ellu kutsutud maavanemale­ pinna rendiga), Põhja-Eesti turismikonverentsi lus ja voldikud. Ühiselt olid maakonna ettevõtetest Vabariigi Valitsuse seadusega pandud korraldamist Palmses ja reisikorraldajate reisi maa- esindatud Palmse mõis, Rakvere Linnus, Sagadi kohus­tuse – hoolitseda maakonna tervik­liku konna huviväärsustega tutvumiseks. Samuti val- mõis, HAKA Plast OÜ, Lajos AS, AS E.Strauss, ja tasa­kaalustatud arengu eest – täitmiseks. misid maakondliku arendustegevuse programmi Metsiku Piisoni Saloon, AS Kunda Nordic Tse- • Programmi eesmärk on toetada ja rahastada abiga maakonna turismiklipid. ment, Vihula mõis. projekte maakonna sotsiaalmajanduslikku 2011. aasta kevadest on maakonna ettevõtted Jätkuvalt on maakondliku arendustegevuse arengut takistavate kitsaskohtade lahenda- miseks, regionaalarengu stimuleerimiseks ja maakonna arengueelduste tugevdamiseks Tabel 16. Toetatud projektid ning paremaks kasutamiseks. • Programmi vahendite kasutamisel kesken- dutakse maakonna paremale turundamisele, Projekt Toetus eurodes maakonna arengu kavandamiseks vajalike Maakonna rahvastikuseminar 1995.04 uuringute ja analüüside ning strateegiate Konkursi „Kaunis Kodu 2011” korraldamine 1158.68 Tourest 2012 maakonna stend 3096.60 väljatöötamisele, maakondlike koostöövõr- Lääne-Viru maakonna siseturismi kvaliteedi tõstmine 1003.40 gustike edendamisele. Lääne-Viru maakondlik turismiturundusprojekt 3439.11 OSAKOND Sotsiaalsete teenuste parendamise tegevuskava 1213 Maakonna ettevõtluskeskkonna tutvustamine 1733.34 ARENGU- PLANEERINGU JA ­ Tunnusmärgid ja tänukirjad maakonna ettevõtjatele 2151.52 Rahvusvahelise noorsoo koostöö edendamine sõpruspiirkondadega 1279.97 Omavalitsuste arengufoorum „Elukeskkonna ruumiline areng ja turundus” 1500 Oma pidu 940 Lääne-Virumaa sotsiaaltöötajate koolitus „Juhtumikorralduse protsessid abi osutamisel kliendile” 828 Õpetaja konverents 444.62 Põhja-Eesti VI turismikonverents Lääne-Virumaal 1917 Maakonna ettevõtlusalade osapoolte õppeprogramm 904.72 Homne vabatahtlik – vabatahtlikkuse teemaline maakondlik seminar 99.99 Stažeerimine Pedagoogilise Korrektsiooni Instituudis Moskvas 420 SA Põhja-Eesti Turism tegevustoetus 2235 Kokku 26 359.99 Rahvusvahelise turismimessi Tourest 2011 avanud Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves külas- Allikas: Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond tas ka Lääne-Virumaa messipinda

73 programmist toetatud ka heakorraalaste konkurs- Tabel 17. Kohaliku omaalgatuse programmi 2011. a registreeritud ja toetatud projektid omavalitsuste lõikes side „Kaunis Eesti Kodu” ja „Ilus küla” korralda- mist Lääne-Virumaal. 29. märtsil 2011. aastal toimus Palmse I ja II voor kokku Registreeritud Toetatud seminari­­keskuses rahvastikuseminar „Rahvaga või KOV Maht Maht rahvata maakond?!”, kus arutleti põhjuste ja lahen- taotluste arv taotluste arv duste üle, mis puudutavad demograafilisi ja majan- Haljala vald 7 9554.00 6 8688.00 duslikke arenguid. Kadrina vald 2 2014.00 2 2014.00 Oskuste ja kompetentsi arendamine on vajalik Kunda linn 0 0.00 0 0.00 igal erialal. 2011. aastal toetati maakondliku aren- Laekvere vald 4 4644.86 4 4644.86 dustegevuse programmi raames maakonna sot- Rakke vald 3 4448.00 2 2850.00 siaaltöötajate koolitust ja Lääne-Viru Õppenõus- Rakvere linn 9 10 010.72 8 8938.22 tamiskeskuse spetsialistide stažeerimist Moskva Pedagoogilise Korrektsiooni Instituudis. Rakvere vald 10 11 913.16 2 2444.00 Rägavere vald 13 14 791.08 9 10 968.40 Sõmeru vald 4 5226.00 3 3679.00 Kohaliku omaalgatuse programm Tamsalu vald 15 22 602.00 2 3200.00 Tapa vald 7 10 623.00 6 9102.00 Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on Vihula vald 9 8948.00 8 7220.00 kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime Vinni vald 23 26 367.40 11 9895.40 kasv kogukonna kaasamise ja tugevdamise abil. Viru-Nigula vald 8 11 410.00 7 7596.00 Taotlusi programmi vahenditest toetuste saa- Väike-Maarja vald 17 20 991.24 8 10 403.24 miseks võivad esitada avalikes huvides tegutsevad seltsingud (v.a linnapiirkondades), mittetulundus- Maakondlik 3 4775.00 2 3200.00 ühingud ja sihtasutused, mis pole asutatud koha- KOKKU 134 168 318.46 80 94 843.12 liku omavalitsuse või riigi osalusel ja milles ei osale Allikas: Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond liikmena kohalik omavalitsus või riik. Toetatakse järgmisi valdkondi: 1. Kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamine; 2. Kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine; 3. Kohaliku elukeskkonna parandamine. Toetuse suurus oli 2011. aastal nii kohaliku tähtsusega kui ka maakondliku või laiema tähtsu- sega projektidele kuni 1600 eurot.

74 Maakonna turismivaldkond maavalitsuse töös

Kaire Kullik, teisest poolest kuni 2011. aasta märtsini oli lisaks turis­tidega vahetuteks suhtlejateks on turismiette- arengu- ja planeeringuosakonna rakendatud turismikonsultant. 2011. aasta märt- võtjad ja ka turismiinfopunktid. peaspetsialist sist tegeleb turismivaldkonnaga osakonna peaspet- 2011. aastal külastas maakonna ametlikke turis- sialist koostöös MTÜ Lääne-Viru Turismiga. miinfopunkte statistika järgi kokku 22 204 turisti, Lääne-Viru maavalitsuses on Et maakonna turismiettevõtjate teadlikkust ja mis on 4627 võrra rohkem kui 2010. aastal. Kõige aastast 2006 töötanud aren- oskuseid parandada, on maavalitsus panustanud rohkem külastavad välisturistidest turismiinfo- dusspetsialist, kelle üks üles- 2011. aastal palju ettevõtjate koolitamisse ning punkte sakslased, soomlased ja venelased. andeid on olnud ka maakonna nende heade mõtete koondamisse. Samuti on Lahemaa teabepunkt 2011. aasta statistikat turismivaldkonna koordi- panustatud ettevõtjate reklaamimisse ning infor- enam päritoluriikide lõikes ei kogu, kuid teabe- neerimine. 2008. aastast täidab turismivaldkonna matsiooni jagamisse. punkti töötaja sõnul on külastajatest 80% välis- ülesandeid osakonna peaspetsialist. 2009. aasta Olulisteks informatsiooni kogujateks ning maalased ja neist üle poole on sakslased. OSAKOND ARENGU- PLANEERINGU JA ­

Sagadi mõis

75 Tabel 18. 2011. a korraldatud turismivaldkonna üritused

Üritus Sisu Lääne-Viru maakonna stendi suurus oli 71 m². Maakonna turismivaldkonda esindasid 11 ette­ võtet/organisatsiooni (Viru Folk, Rakvere linna­ päevad koos Eesti Ööjooksuga, Vihula mõis, 18.–20. veebruaril Turismimess „Tourest 2011” Tallinnas Sagadi mõis, Rakvere Teater, Viitna kõrts, Lam- 2011 masmäe Puhkekeskus, Väike-Maarja turismiinfo- punkt-muuseum, Pandivere Paetee, Metsiku Pii- soni Saloon), kellele lisandusid koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal esindajad Lääne-Viru maakonna turismiasjaliste infopäev Käsmu meremuuseum koostöös MTÜga Ökokratt Kiltsi lossis. Ettekan- Turismiedendajate infopäev Kiltsi lossis deid tegid Kaire Kullik (Lääne-Viru MV), Mart 6. aprillil 2011 + MTÜ Lääne-Viru Turism üldkoos- Reimann (MTÜ Ökoturism / Reimann Retked olek OÜ / TLÜ rekreatsiooniõppejõud), Priit Adler (MTÜ Ökokratt), Järvamaa esindaja, Varri Väli (SA Põhja-Eesti Turism) Koostöös MTÜga Lääne-Viru Turism korraldati 11.–12. mail 2011 Reisikorraldajate reis Lääne-Virumaale reisikorraldajatele tutvustusreis Lääne-Viru maa- konna vaatamisväärsuste ja ettevõtjate juurde Lääne-Viru maakonna turismiasjaliste infopäev, kus ettekandeid tegid Birgit Prikk (EAS), Varri Väli (SA Põhja-Eesti Turism), Sigrid Karon (Ida- 25. oktoobril 2011 Turismialane infopäev Sagadi mõisas Viru Turismikoordinaator), Monika Sooneste (MTÜ Lääne-Viru Turism), Kaire Kullik (Lääne- Viru MV). Põhja-Eesti turismikonverents Palmse mõisa kon- verentsikeskuses. Konverentsi valmistas ette SA 17. novembril 2011 Põhja-Eesti turismikonverents Põhja-Eesti Turism koostöös Lääne-Viru Maa­ valitsuse ja MTÜga Lääne-Viru Turism Allikas: Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond Palmse mõisa sepikoda

76 Tabelis 19 on välja toodud külastajate elukoha- riigid külastatavuse sageduse põhjal. Riike, mille esindajad maakonna turismiinfopunkte külasta- vad, on rohkem.

Tabel 19. Ametlike turismiinfopunktide statistika

Kunda Väike- Rakvere Lahemaa turismi­ Maarja turismiin- teabe- info­- turismi­ fokeskus punkt punkt infopunkt Eesti 1627 139 251 Soome 402 23 2 Saksamaa 279 33 3 Vihula mõis Venemaa 214 14 Läti 94 36 1 USA 46 Prantsusmaa 32 2

Itaalia 32 4 OSAKOND Hispaania 14

Leedu 13 ARENGU- PLANEERINGU JA ­ Rootsi 11 1 Taani 9 Inglismaa 7 1 1 Holland 5 3 3 Jaapan 4 Poola 3 Belgia 2 Austraalia 1 2 1 Šveits 2 Tšehhi 6 Kokku 2967 18 709 263 265 külastas Palmse mõis Allikas: turismiinfopunktide töötajate kogutud statistika

77 Tabel 20. Majutamine Lääne-Virumaal aastal 2011 Riikliku statistikaameti andmebaasi järgi tekib suvekuudel, turismi kõrghooajal, võrreldes talvise Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Okt Nov Dets madalhooajaga majutuskohtasid juurde ligikaudu Majutuskohad 44 46 45 50 57 66 66 65 55 47 47 45 34%. Põhjus seisneb selles, et talvisel hooajal osa Toad 674 699 687 728 799 953 975 956 796 741 741 700 majutusasutusi oma teenuseid turistidele ei paku. Seetõttu on suvekuudel ka rohkem voodikohtasid Voodikohad 1571 1626 1588 1699 1932 2373 2380 2362 1963 1786 1786 1675 ja tube pakkuda. Ööpäevane keskmine maksumus Tubade täitumus, % 25 22 26 26 30 34 39 43 28 29 26 27 on võrreldes madalhooajaga madalam. See tule- Voodikohtade 19 17 20 20 21 26 34 35 20 23 19 20 neb sellest, et suvel pakutakse lisaks kallimatele täitumus, % majutuspakkumistele ka odavamaid, mida talvel ei Ööpäeva keskmine 25 25 26 26 27 21 20 20 27 24 27 29 pakuta (tabel 20). maksumus, eurot Tabelist 21 on näha, et Lääne-Viru maakonnas Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee majutub kõige rohkem välisturistidest soomlasi ja sakslasi. Võrreldes 2010. aastaga oli 2011. aas- tal majutatud turiste kokku 7,4% rohkem. Kõi- Tabel 21. Majutatud elukohariigi järgi Lääne-Virumaal 2010, 2011 gist majutatud turistidest moodustasid eestlased 72,3%, soomlased 13,2%, sakslased 5,0% ja vene- lased 2,9%. Ülejäänud välisturistid moodustasid Kokku Eesti Soome Saksamaa Venemaa Läti Rootsi Prantsusmaa väiksema osa kõigist majutatud turistidest. 2010 84 215 60 975 11 132 3779 1817 1193 684 377 Võrreldes teiste maakondade ja Tallinnaga, on 2011 90 987 65 799 11 975 4589 2636 1166 729 350 näha, et Lääne-Viru maakonnas ööbitakse enam Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee seoses puhkuse- ja tööreisidega. Näiteks Rapla ja Järva maakonnas domineerivad pigem tööreisid (tabel 22).

Tabel 22. Ööbimised reisi eesmärgi järgi 2011. aastal

Osavõtt konverentsist, Kokku Puhkusereis Tööreis Muu reis koolitusest Tallinn 2 770 488 2 012 662 694 123 85 950 63 703 Ida-Viru maakond 321 329 125 287 88 252 4846 107 790 Lääne-Viru maakond 163 987 79 380 55 456 8160 29 151 Rapla maakond 22 046 4210 10 154 221 7682 Järva maakond 23 939 6487 16 101 1435 1351 Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee

78 Transport 2011. aastal

Martin Keskküla, mise lepingute alustel teenindas maakonnaliine ühistranspordi vanemspetsialist kokku neli vedajat: OÜ Kiiker, OÜ M.K.Reis-X, AS GoBus ja AS Järve Bussipark. Lääne-Viru maavalitsus oli kehtestanud 2011. aastal maakonnaliinidel järgmised piletitariifid: 1. Avaliku teenindamise lepinguga seotud vedajate maakonnaliinide liinikilomeetri kõrgeim tariif on 5,56 eurosenti, mis kehtib kuni 20 kilomeetri sõidu kaugusele. Alates Urve Saluste, sõidukaugusest 21 kilomeetrit on liinikilo- ühistranspordi inspektor meetri kõrgeim tariif 4,73 eurosenti. Pileti miinimumhind maakonnaliinidel, välja arvatud maakonna linnaliinidel (liinid 1, 2, 3, 5), oli 0.65 eurot ja tariifide alusel arvesta- tud kõrgeimaks sõidupileti hinnaks oli 2.56 OSAKOND eurot. 2. Rakvere linna ja lähiümbruse maakonna- ARENGU- PLANEERINGU JA ­ liinidel nr 1, 2, 3 ja 5 on eelnevalt ostetud Väino Aunapuu, sõidutalongi hind 0.58 eurot ja autobussist ühistranspordi inspektor ostetud bussipileti (või sõidutalongi) hind 0.65 eurot. Kuupileti hind on 15.34 eurot, õpilastele ja pensionäridele 7.67 eurot.

Ühistransport Kohalikud autobussiliinid 2011. aastal eraldati Lääne- Ühistranspordiseadus näeb ette tasulist sõit- Viru maavalitsusele ühistranspordi sihtotstarbelist jatevedu korraldavalt vedajalt alates 1. jaanuarist toetust 1 241 000 eurot. Liinimaht avaliku teenin- 2002 ühistranspordiluba, iga autobussi kohta sõi- damise lepingute alusel oli 2011. aastal ligikaudu dukikaarti ning kommertsliinivedudel bussiliini- 2,45 miljonit liinikilomeetrit. Avaliku teeninda- luba.

79 Tabel 23. Ühistranspordiseaduse alusel väljastatud dokumendid Lääne-Viru maavalitsusest 2011. aastal Kohalikke autobussivedusid maakonnaliinidel teostati 2011. aastal ligikaudu 2 458 800 liinikilo- Väljastatud ühistranspordiload 13 meetri ulatuses, mis on u 6000 km rohkem kui eel- Väljastatud bussiliiniload 10 misel aastal. Liinikilomeetri keskmine maksumus avaliku teenindamise alusel sõitvatel liinidel oli Väljastatud sõidukikaardid siseriiklikuks bussiveoks 23 vedajate andmetel 1.03 eurot liinikilomeetri kohta. Väljastatud sõidukikaardid rahvusvaheliseks bussiveoks 48 2011. aastal oli Lääne-Virumaal käigus 61 maa- Allikas: Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond konnaliini. Maakonna suurima teenindusmahuga bussiettevõtteks, veomaht ligi 73%, oli AS GoBus, Tabel 24. Avaliku teenindamise lepinguga vedajad maakonnas 2011. aastal teenindades avaliku teenindamise lepingu alusel kokku 45 maakonnaliini. Maakonnas registreeri- Sõidetud liini- Sõidetud liini- tud suurimaks bussiettevõtteks busside arvu alusel Veetud reisi- Liinide kilomeetreid kilomeetreid Veetud reisijaid oli OÜ M.K.Reis-X. Nr Liinipidaja jaid 2010. a arv 2011 2010. a 2011. a 2011. a (tuh) (tuh) (tuh km) (tuh km) 1 Kiiker OÜ 7 180,9 180,3 92,3 76,3 Reisijate vedu raudteel 2 Järve Bussipark AS 7 274,1 276,0 51,8 50,9 Võrreldes 2010. aastaga, on reisijate arv pisut kas- 3 GoBus AS 45 1794,2 1793,7 1069,3 1024,6 vanud, kasv on 2%. 4 M.K.Reis-X OÜ 4 203,6 208,8 321,7 294,5 Reisijate arv kasvas kõige rohkem Tapa ja Kad- rina jaamas. Kõige suurem vähenemine toimus Kokku 63* 2452,8 2458,8 1535,1 1446,3 Kiltsi jaamas (tabel 26). * Osa liine teenindas mitu vedajat. Allikas: Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond Järelevalve Alates 2009. aasta aprillist töötab Lääne-Viru maa- Tabel 25. Avaliku teenindamise lepinguga vedajate liinimaht ja reisijate osakaal maakonnaliinidel 2011. a valitsuses kaks ühistranspordi inspektorit, kelle peamisteks tööülesanneteks on järelevalve teos- tamine, reisijate loendamine ning ühistranspordi- Liinimaht maakon- Sõitjate osakaal Liinimaht Sõitjad alase info kogumine maakonnas (tabel 27). ATL lepinguga vedaja naliinide liinima- maakonnaliinide (tuh km) (tuh) hust % reisijate arvust % Kiiker OÜ 180,3 7,33% 76,3 5,28% Järve Bussipark AS 276,0 11,22% 50,9 3,52% GoBus AS 1793,7 72,95% 1024,6 70,84% M.K.Reis-X OÜ 208,8 8,5% 294,5 20,36% Kokku 2458,8 100% 1446,3 100% Allikas: Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond

80 Tabel 26. Rongikasutajad Lääne-Virumaal 2011 AS Edelaraudtee liinidel

2011 Muutus 2010-ga Jaama nimi KOKKU Peale Maha KOKKU Jäneda 7968 3656 4312 3% Lehtse 13 615 6737 6878 –8% Tapa 140 513 69 442 71 071 4% Tamsalu 50 670 25 165 25 505 2% Kiltsi 9160 4633 4527 –12% Rakke 18 486 9639 8847 –6% Kadrina 12 166 6268 5898 5% Rakvere 27 560 12 390 15 170 1% Kabala 1548 909 639 4% Allikas: Edelaraudtee AS

Tabel 27. Järelevalve numbrites jaanuar–detsember 2011. a OSAKOND

Kontrollitud liine 1162 ARENGU- PLANEERINGU JA ­ Avastatud rikkumisi 217 Alustatud väärteomenetlusi 109 Kirjalikke hoiatusi 108 Avastatud bussijuhtide rikkumisi 0 Menetluses rikkumisi 14 Allikas: Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond

81 82 Maatoimingud aastal 2011

Sirje Kurik, riigimaadele kasutusvalduse seadmisest on uue 2297-lt 2204-le. Maksetähtajaks tasumata summa maatoimingute talituse juhataja töölõiguna 174 kinnistu kasutusvaldajat teavitatud oli seisuga 31.12.2011 0,52 miljonit eurot. kasutusvalduse tasu täpsest suurusest ja maksmise Novembrikuus tähistati üleriigiliselt Maa-ameti korrast. korraldamisel konverentsiga „Maareform 20” ja Maareformi toimumise 20 Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ajutisel valit- maakondlikult meie osakonna korraldamisel koos- aasta jooksul on Lääne-Viru- semisel on meie tegevused olnud järgmised: maa töös VIROL-iga „Maareformi ja planeeringute maa territooriumist maa- ajutise kasutamise taotluste menetlemine koos päeval” 20 aasta möödumist maareformi seaduse katastrisse kantud 93%, st 124 lepingu sõlmimisega ning 82 nõusoleku and- jõustumisest, mida loetakse maareformi toimu- 335 917 ha. Oleme selle pind- mine tehnovõrkude ja -rajatiste paigaldamiseks mise alguseks. alaga Pärnu- ja Harjumaa järel maakondade hulgas ning sotsiaalkultuuriliste objektide rajamiseks ja Esimene maatükk kanti meie maakonnas kolmandal kohal. 2011. aastal kanti maakatastrisse ühekordsete ürituste korraldamiseks. Jätkuvalt katastrisse 1993. aasta maikuus. 2011. aasta lõpuks sarnaselt eelmiste aastatega u 1% registreeritud riigi omandis oleva maaga seoses on maavalitsu- oli katastriüksusi moodustatud 41 030, kinnistute maast. sele esitatud ka selliseid taotlusi, mille lahenda- moodustamiseks on koostatud kokku 28 560 toi- 2011. aastal olid maatoimingute talitusel maa- miseks puudub kas õiguslik alus, raha või kompe- reformi teostamisel peamisteks tegevusteks koha- tents, nt on soovitud truupide rekonstrueerimist like teede aluse ja neid teenindava maa munit- ja maaparanduskraavide puhastamist üleujutuste sipaalomandisse andmine (371 otsust), vaba vältimiseks aladel, kus maaparandusühistut pole põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine moodustatud, kalapääsude rajamise nõusolekuid, (90 lepingut), maa erastamise korraldamine (75 vee- ja kanalisatsioonitrasside kaevamisel tekkivast lepingut), maareformi käigus kasutusvaldusesse pinnasest liumägede või krossiradade ehitamise antud maa võõrandamise korraldamine (11 lepin- nõusolekuid. Paljudel juhtudel tekib probleemi- gut koguväärtuses 75 500 eurot). Vähesel määral dele lahendus alles siis, kui maa saab omaniku, eriti toimus maa riigi omandisse jätmist ja selle hoo- kui omavalitsused esitaksid taotlused kogu neile nestusõigusega koormamise korraldamist hoonete vajaliku maa munitsipaalomandisse saamiseks. omanike kasuks (5 lepingut), iseseisva kinnistuna Eesti Vabariigi kasuks hüpoteekidega koorma- MAATOIMINGUTE TALITUS MAATOIMINGUTE väärtust mitte omava maa ehk nn ribade erastamise tud kinnistuid ja vastavaid lepinguid oli hüpotee- korraldamist (7 lepingut) ja järelevalve teostamist gipidajal seisuga 31.12.2011 hallata kokku 2204, kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud otsuste kokku järelmaksunõudeid summas 13,9 miljonit üle õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise eurot. 2011. aastal sõlmiti 16 uut maa järelmak- Riigi Maa-ameti maakatastris registreeritud maa kohta (6 otsust). Seoses kasutusvalduse tasu maks- suga erastamise lepingut. Võrreldes 2010. aastaga osatähtsus maakondade lõikes seisuga 31.12.2011 mise kohustuse tekkimisega viie aasta möödumisel vähenes hüpoteekidega koormatud kinnistute arv Allikas: www.maaamet.ee

83 mikut. Kõige töömahukamad aastad olid maa­ korraldaja Erika Roger ning meie endine peaspet- Maareform jätkub. Seitsmel protsendil katast- reformi teostamisel 1997–2004. sialist Toomas Lep. Maavanem tänas ja tunnustas risse kandmata maal peab meie maakonnas veel Seoses aastapäevaga ja tulemusliku töö eest maa- maakondlikul tähtpäevaüritusel maakonna kõigi toimuma muu hulgas pool tuhat erastamist, üle reformi teostamisel said konverentsil keskkonna­ omavalitsuste kauaaegseid maakorraldajaid, ­ meie kahesaja hoonestusõiguse seadmise, ligi kolm- ministri tänukirja Laekvere vald, Väike-Maarja valla maatoimingute talituse töötajaid ja omandireformi kümmend tagastamist ja üle kahe tuhande teemaa maanõunik Diana Seepter ja Kadrina valla peamaa- spetsialisti ning Lääne-Viru katastribürood. maatüki andmise munitsipaalomandisse.

Maa-amet Katastri andmetöötlusbüroo

Tabel 28. Maaomand kohalike omavalitsusüksuste kaupa (ha) seisuga 31.12.2011

Haldus- Katastris Katastris sh riigi munitsipaal- ostueesõigu- enampakku- vaba Katastris M a a k o n d / vaba metsa- tagastatud üksuse pind- registreeri- registreeri- % omandisse omandisse sega erastatav misega eras- põllumaj- registree- Omavalitsus maa erast. maa ala kokku tud arv tud pindala jäetud maa antud maa maa tatav maa maa erast. rimata maa Lääne-Virumaa 362 779,7 41 030 335 917,1 92,6% 114 125,2 2147,8 73 064,1 6 206,1 20 413,2 12 380,7 107 580,0 26 862,6 Haljala 18 302,1 2119 16 700,0 91,2% 3104,4 46,0 4403,6 62,6 2647,8 780,4 5655,2 1602,1 Kadrina 35 481,3 3796 33 712,3 95,0% 8908,3 125,6 9133,3 215,0 2283,4 1348,7 11 698,0 1769,0 Kunda linn 1001,4 462 603,4 60,3% 121,9 273,0 161,1 2,1 0,0 0,0 45,3 398,0 Laekvere 35 241,8 2389 34 490,9 97,9% 15 063,9 63,0 4669,4 954,4 1501,1 1240,0 10 999,1 750,9 Rakke 22 586,8 1934 20 321,2 90,0% 6754,8 139,5 4627,5 361,4 272,6 866,5 7298,9 2265,6 Rakvere 12 768,6 1977 12 314,1 96,4% 1370,6 127,6 5133,1 63,3 1209,1 247,3 4163,1 454,5 Rakvere linn 1073,5 3717 931,3 86,8% 57,0 397,0 355,7 0,0 0,0 0,0 121,6 142,2 Rägavere 17 374,3 1212 16 685,0 96,0% 7056,2 42,1 3028,8 628,4 709,8 444,0 4775,7 689,3 Sõmeru 16 819,2 2252 14 712,8 87,5% 2019,5 156,0 4583,2 61,9 1812,8 435,8 5643,6 2106,4 Tamsalu 21 462,5 2532 19 725,6 91,9% 5278,4 196,3 5741,5 210,4 1471,0 559,7 6268,3 1736,9 Tapa 26 433,1 3673 23 384,5 88,5% 5275,3 8,2 6190,6 926,0 2233,4 2129,6 6621,4 3048,6 Vihula 36 428,1 4316 32 321,1 88,7% 19 670,1 106,8 3668,8 1,7 217,6 322,3 8333,8 4107,0 Vinni 48 664,8 4231 46 950,7 96,5% 19 461,7 186,4 7891,4 1011,6 2431,7 1760,1 14 207,8 1714,1 Viru-Nigula 23 404,6 1993 20 507,4 87,6% 6749,0 57,1 4270,6 766,1 2537,3 674,3 5453,0 2897,2 Väike-Maarja 45 737,6 4427 42 556,8 93,0% 13 234,1 223,2 9205,5 941,2 1085,6 1572,0 16 295,2 3180,8

84 MAATOIMINGUTE TALITUS MAATOIMINGUTE

Viljakoristus Vinni vallas

85 Tabel 29. Katastris registreeritud maa (ha) jagunemine sihtotstarbe liigi järgi kohalike omavalitsusüksuste kaupa seisuga 31.12.2011

Sihtotstarvete liikide järgi Registreeritud Haldusüksus elamumaa ärimaa tootmismaa sotsiaalmaa veekogude maa transpordimaa jäätmemaa katastriüksused (001) (002) (003) (005) (006) (007) hoidla (008) arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala Lääne-Virumaa 41 030 335 917,1 13 867 5330,6 837 442,9 1914 2092,3 4 11,2 14 115,7 1543 3637,7 70 127,0 Haljala 2119 16 700,0 477 290,0 26 14,6 122 102,5 0 3,7 0 0,0 113 262,0 8 16,8 Kadrina 3796 33 712,3 966 492,5 60 54,6 162 133,0 1 5,5 1 11,3 156 518,6 16 10,0 Kunda linn 462 603,4 330 62,9 43 27,3 51 264,3 0 0,0 1 5,2 8 20,5 3 18,3 Laekvere 2389 34 490,9 290 207,6 21 4,4 73 83,9 0 0,0 0 0,0 57 134,9 4 5,0 Rakke 1934 20 321,2 380 198,5 10 5,2 64 72,3 0 0,0 1 10,5 50 214,1 4 5,4 Rakvere 1977 12 314,1 679 326,0 40 37,9 112 112,8 0 0,0 0 0,0 156 203,4 8 15,4 Rakvere linn 3717 931,3 2954 321,7 274 71,8 221 121,3 0 0,0 2 1,6 107 90,4 0 0,0 Rägavere 1212 16 685,0 178 159,7 6 4,1 32 49,7 0 0,0 0 0,0 30 179,1 1 0,7 Sõmeru 2252 14 712,8 719 327,9 43 70,4 146 291,0 0 0,0 1 3,3 105 276,3 7 29,8 Tamsalu 2532 19 725,6 776 249,9 44 19,5 155 165,2 0 0,0 1 53,6 179 248,1 4 2,6 Tapa 3673 23 384,5 1596 505,7 75 27,8 154 144,0 0 0,0 0 0,0 110 489,0 0 0,0 Vihula 4316 32 321,1 1989 788,3 65 28,9 92 43,3 3 2,0 4 16,0 70 219,7 2 4,8 Vinni 4231 46 950,7 1145 602,1 57 25,8 245 213,3 0 0,0 1 0,7 99 279,1 5 8,9 Viru-Nigula 1993 20 507,4 503 338,2 16 27,3 69 137,1 0 0,0 0 0,0 67 162,6 1 2,0 Väike-Maarja 4427 42 556,8 885 459,6 57 23,3 216 158,6 0 0,0 2 13,5 236 339,9 7 7,3

86 Maa-amet Katastri andmetöötlusbüroo Sihtotstarvete liikide järgi riigikaitsemaa kaitsealune maa maatulundusmaa sihtotstarbeta määratlemata mäetööstusmaa turbatööstusmaa ühiskondlike ehi- üldkasutatav maa (009) (010) (011) maa (012) sihtotstarve (014) (015) tiste maa (016) (017) arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala arv pindala 48 900,5 45 14 254,2 22 062 305 280,8 8 71,1 0 0,0 43 1038,7 13 1399,6 319 564,5 243 650,3 1 0,7 1 0,0 1354 15 969,5 0 0,0 0 0,0 1 11,4 0 0,0 14 18,8 2 10,0 4 33,2 15 4162,9 2374 27 971,5 0 0,0 0 0,0 2 17,2 2 207,8 17 38,4 20 55,8 2 2,9 0 0,0 3 78,5 1 49,2 0 0,0 1 35,5 0 0,0 15 13,5 4 25,3 2 6,5 4 2664,0 1917 31 313,8 0 0,0 0 0,0 5 37,2 0 0,0 9 17,5 7 16,1 1 0,5 1 901,2 1397 18 686,6 0 0,0 0 0,0 4 183,3 0 0,0 14 17,3 8 26,3 0 0,0 0 0,0 950 11 546,7 0 0,0 0 0,0 5 17,9 0 0,0 11 5,7 16 48,3 7 4,3 0 0,0 8 85,6 1 0,0 0 0,0 0 0,0 0 0,0 60 46,4 83 188,2 1 3,9 2 8,8 953 16 234,4 0 0,0 0 0,0 2 4,3 0 0,0 6 35,5 1 4,8 4 24,1 0 0,0 1184 12 994,5 1 3,2 0 0,0 4 600,0 0 0,0 19 28,7 19 63,6 0 0,0 0 0,0 1337 18 856,5 0 0,0 0 0,0 4 52,1 0 0,0 16 36,6 16 41,5 10 575,7 0 0,0 1707 21 513,8 2 5,5 0 0,0 1 10,0 3 86,4 13 21,5 2 5,1 10 208,7 20 6242,6 2009 24 591,1 0 0,0 0 0,0 2 6,1 0 0,0 36 122,9 14 46,7 0 0,0 2 274,7 2605 45 054,1 1 12,2 0 0,0 5 14,1 2 355,6 44 86,9 20 23,2 1 11,7 0 0,0 1319 19 547,8 0 0,0 0 0,0 2 24,4 1 223,4 12 12,9 2 20,0 5 28,3 0 0,0 2945 40 836,4 2 1,0 0 0,0 5 25,2 5 526,4 33 61,9 29 75,4 MAATOIMINGUTE TALITUS MAATOIMINGUTE

87 Maa-amet Katastri andmetöötlusbüroo

Tabel 30. Maakatastris registreeritud katastriüksused kõlvikulise koosseisu järgi (ha) seisuga 31.12.2011 Omavalitsuse nimi Arv Pindala Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa Vesi Muu maa Haljala vald 2119 16 700,00 9174,60 1786,80 4224,20 209,4 263,9 1041,10 Kadrina vald 3796 33 712,30 12 184,30 2652,90 13 757,50 399,8 512,2 4205,60 Kunda linn 462 603,4 11,8 31,2 12 71,4 1,9 475,1 Laekvere vald 2389 34 490,90 8241,40 1205,00 22 363,20 211,7 391,2 2078,40 Rakke vald 1934 20 321,20 6828,90 1565,40 9801,40 137,2 345,2 1643,10 Rakvere vald 1977 12 314,10 6898,50 1487,80 2720,50 221,6 115,8 869,9 Rakvere linn 3717 931,3 5,8 9,4 147,4 353,8 0,5 414,4 Rägavere vald 1212 16 685,00 3391,00 957,2 11 412,10 110,2 118,3 696,2 Sõmeru vald 2252 14 712,80 7351,40 1429,30 3923,20 203 192,3 1613,60 Tamsalu vald 2532 19 725,60 8082,80 1056,70 9169,00 253,5 91,5 1072,10 Tapa vald 3673 23 384,50 9170,20 1705,80 8985,70 404,1 273,7 2845,00 Vihula vald 4316 32 321,10 2708,00 3132,30 22 781,40 332 412,4 2955,00 Vinni vald 4231 46 950,70 14 128,70 2022,00 28 210,70 489,3 304,7 1795,30 Viru-Nigula vald 1993 20 507,40 5312,50 3048,60 9145,20 167,2 417,1 2416,80 Väike-Maarja vald 4427 42 556,80 15 796,10 1362,60 22 216,00 429,7 303,9 2448,50 Lääne-Virumaa 41 030 335 917,10 109 286,00 23 453,00 168 869,50 3993,90 3744,60 26 570,10

88 Lääne-Viru maakonnasLääne-Viru registreeritud maakonnas registreeritudpind (ha) 1993–2011 pind (ha) 1993 (31.12.2011.–2011 (31.12.2011. a seis) a seis)

70000 20

ha 18,08925476 18 60000 % 60764,9 16

14,62464995 50000 14 49126,7

12 40000

10,40441228 10 34950,2 9,465638992 8,934585349 30000 31796,7 30012,8 8,201309192 8 6,891968286 27549,6

6 20000 23151,3 5,161868806

17339,6 4 3,665636551 12313,5 10000 2,851715498 6132,5 2,331289476 9579,4 3298,6 2 2385 1,825599233 1,543297439 7831,2 2576,4 1,304637364 1,233310242 5184,2 1,011886564 0,7669749470,981968468 0,709996603 4382,5 3399,1 4142,9 0 0 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Lääne-Viru maakonnas registreeritud katastriüksused (tk) 1993–2011 Lääne-Viru maakonnas registreeritud katastriüksused(31.12.2011. (tk) a seis) 1993–2011 (31.12.2011. a seis) 6000 14

12,18864246 tk 12 5000 % 5001 10,65074336 10,90421643

10,25834755 4474 10 4370 9,317572508 4000 4209

3823 7,691932732 8

3000 3156 TALITUS MAATOIMINGUTE

6 5,271752376

2000 4,4699000734,662442116 2163 1913 1639 3,99463807 1834 4 3,268340239 2,8564465033,017304411 2,875944431 11512,805264441 1341 2,273945893 1172 1238 1000 1180 2,093590056 2 933 859 1,09919571

123 0,299780648451 0 0 89 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Lääne-Viru Maavalitsuse struktuur ja töötajad 2011

JUHTKOND

Einar Vallbaum maavanem

Tarmo Mikkal maasekretär

KANTSELEI

Heili Nõgene avalike suhete peaspetsialist

90 Eve Prillop Riina Kaptein spetsialist Arne Laks finantsnõunik rahvastikuregistripidaja haldusspetsialist

Silvi Palmar Helin Leichter omandireformi Uuno Eiber jurist-nõunik vanemspetsialist informaatik

Anneli Riim Kai Hinnosaar perekonnaseisuametnik- Eda Lauri kantselei vanemspetsialist juhtivspetsialist vanemspetsialist

Terje Pärnasalu Liina Raudsepp perekonnaseisuametnik- Riina Aas vanemspetsialist vanemspetsialist kantselei arhivaar

91 TÖÖTAJAD JA MAAVALITSUSE STRUKTUUR MAAVALITSUSE HARIDUS- JA SOTSIAALOSAKOND

Marge Lepik Tiina Halling Merle Maimjärv-Mirka osakonna juhataja hariduse vanemspetsialist vanemspetsialist

Siiri Rannamäe Helbe Jaanimägi alaealiste komisjoni sekretär- Mari Kongi sotsiaalvaldkonna nõunik vanemspetsialist noorsoospetsialist (lastekaitse)

Pilvi Lepiksoo Tiiu Kuus Maaja Valter vanemspetsialist sotsiaalvaldkonna inspektor (kultuuritöö) peaspetsialist

Liis Lille spordi- ja kultuuritöö Merike Trumm Olga Boitsov vanemspetsialist nõustamiskomisjoni sekretär terviseedenduse spetsialist

92 Arengu- ja maatoimingute planeeringu­ talitus osakond

Mati Jõgi Moonika Aruvainu Sirje Kurik osakonna juhataja arendusspetsialist talituse juhataja

Martin Keskküla Jaan Kangur vanemspetsialist Eerik Lumiste planeeringuspetsialist (ühistransport) peaspetsialist

Kaire Kullik peaspetsialist (regionaalarenguprogram- Urve Saluste Leili Kaljula mid, MTÜ-d, turism) ühistranspordi inspektor vanemspetsialist

Väino Aunapuu ühistranspordi inspektor

93 TÖÖTAJAD JA MAAVALITSUSE STRUKTUUR MAAVALITSUSE Lääne-Viru County Government yearbook 2011

Lääne-Virumaa or Lääne-Viru County is located in Brief summary Education, culture, the social area North-Eastern Estonia and covers the western part As at the end of 2011, there were 34 munici- of the historical Virumaa region. Population pal schools (4 kindergarten/primary schools, 1 Lääne-Viru County is the fifth county in Esto- In 2011, 608 children were born in Lääne-Virumaa primary school, 9 basic school/kindergartens, 8 nia by population and the third county by total (for reference – the total number of children in basic schools and 12 upper secondary schools) area. According to the Population Register data as Estonia was 14,369). In the same year, 801 deaths and 2 private schools (1 basic school and 1 upper at January 1, 2012, the number of inhabitants in were registered in the county (for reference – the secondary school) in the county. the county was 64,613. The total area of the county total number of deaths in Estonia was 14,972) and There are 5 special schools (3 state schools and is 3,626.6 km². The county seat is Rakvere with a thus the natural growth in the county continues to 2 private schools). As at September 2011, there population of 16,801 according to the Population be negative. were 2,741 children attending kindergartens, Register data as at January 1, 2012. The County Government officials registered 5,593 students attending basic schools and 1,381 147 marriages, church ministers registered 10 students attending upper secondary schools. Different areas of life are coordinated and orga- and notaries 15 marriages, while the number of The county’s high schools and colleges had nised by the Lääne-Viru County Government, divorces registered was 105. 1,497 students, vocational schools 1,109 students. which is located at Fr. R. Kreutzwaldi 5, 44314 In 2011, 1,733 students participated in the Rakvere, phone +372 325 8001, fax +372 325 work of the county’s hobby schools (dance, music 8003, e-mail: [email protected] Operational expenses of the County Govern- and art schools). ment An important event in the Estonian cul- The County Government is under the jurisdic- ture was the eleventh Youth Song and Dance tion of the Ministry of the Interior and is funded Festival in Tallinn. Lääne-Viru county was from the state budget. The management expenses represented by 38 choirs, 3 orchestras, 26 in 2011 were 656,171.6 EUR (in 2010: 652,589.1 dance groups, 4 gymnastics groups – alto- EUR). 2/3 of the management expenses are used gether 71 groups with 1,654 participants. for staff costs, 1/3 for economic costs. The 2011 An important event not only for the Lääne–Viru budget volume of the County Government was county, but for the whole Estonia was the second 3,501,826.2 EUR (in 2010: 3,138,266.4 EUR). Punk Song Festival „Anarchy in the EU”, which

94 brought 2,000 singers to perform in front of an 2011 (in 2010: 409 EUR). There was a significant audience of 7,000 people in Rakvere. The second improvement in the availability of hearing aids and Punk Song Festival was awarded a cultural award other products for disabled people, due to an addi- by the Union of the Baltic Cities. tional allocation of funds meant for technical aids. One of the most unusual events of the Euro- pean Culture Capital Tallinn 2011 program took place in August and was named Relay Dance. More Development and planning than 6200 dancers were dancing for eight days and In 2011, the County Government focused on ent- nights, covering close to 1,000 kilometers of Esto- repreneurship. An innovative project led by the nian roads. In Lääne-Viru county 25 dance groups County Government was the joint presentation of with 412 participants were dancing through 66.8 Lääne-Viru enterprises in the Estonian Expo Cen- kilometers in 14 hours. ter in Lennart Meri Tallinn Airport. The joint pro- The County Government collects health care ject will continue in 2012. statistics and reports of economic activities. 2011 In 2011, the planning solutions of Lääne-Viru was a challenging year due to family doctors county’s coastal area were finally approved and will leaving the county (most of them to work abroad) become the basis for new projects in the future. and thus creating a need for reorganization. At the The biggest event organised by the Lääne-Viru end of 2011 there were 38 family physicians prac- County Government in 2011 was the tourism con- ticing in the county. ference of North Estonia held in Palmse, which The education and social department inspects received good feedback from the target groups. the quality of social services, assesses the work of The county’s land procedures service mainly nursing homes and makes suggestions for imp- focused on carrying out a land reform in 2011 rovement. In 2011, there were 13 general social by making the foundations of roads municipal welfare institutions whose service was used by property (371 orders) and on establishing posses- 462 people. Expenditure on adult care in nursing sory use rights on available agricultural land (90 homes is increasing, amounting to 422 EUR in contracts).

For more information and contacts, see http://laane-viru.maavalitsus.ee and http://virol.ee

95 Lääne-Viru Maavalitsuse sõpruspiirkonnad 2011 Twin regions of Lääne-Viru County Government 2011

Jász-Nagykun-Szolnok, Konin, Plön, Jönköping, Ungari Vabariik Poola Vabariik Saksamaa Liitvabariik Rootsi Kuningriik Republic of Hungary Republic of Poland Federal Republic of Germany Kingdom of Sweden

Vest-Agder, Kuopio, Dobele, Criuleni, Norra Kuningriik Soome Vabariik Läti Vabariik Moldova Vabariik Kingdom of Norway Republic of Finland Republic of Latvia Republic of Moldova

96