Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (220) SEPTEMBER 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega:

Klassijuhataja: Tauno Tihti. Saarmaa. Edukat ja huvitavat kooliaastat! Flööt: Väike-Maarja Muusikakooli esi- Kevin-Germo Pamberg. meses klassis alustas õpinguid 17 Trompet: Andra Arumäe, Kita Kiisküla, Ric- muusikahuvilist õpilast: Gerli Kaur. hard Lätt, Casper Ottens, Carl Zibo. Klaver: Klassijuhataja: Mall Võhandu. Victoria Adonov, Kailis Broberg, Vallavolikogu ja vallavalitsus soovi- Nele-Liis Kallak, Egert Nilbe, Kerstin vad nii õpilastele kui õpetajatele edu- Simuna Koolis 6 Nurmsalu, Ronald Priks (Simuna), Tony kat ja huvitavat kooliaastat! Kevadeks Karl-Randel Areng, Kaspar Kukk, Priks (Simuna), Liisi Prits, Getrin Raud- aga 9. klasside ja 12. klassi lõpetajatele Greete Ojasaar, Rainis Raam, Marleen sepp, Eliise-Marie Soll, Melina-Liisa õigeid valikuid oma edasise elutee ku- Rivimets, Janar Vilkis. Tovstsik. jundamiseks! Klassijuhataja: Liivika Harjo. Viiul: Renita Priks (Simuna), Mia Sandra Väike-Maarja Gümnaasiumis 40 Taur, Urmeko-Andres Aal, Oskar Daniel 9.a klass Joanne Adamson, Andreas Boiko, Tiina Dieves, Jevgeni Hamidžanov, Bir- Väike-Maarja Gümnaasiumi git Ilves, Margo Jaanimägi, Mari-Liis Kaskema, Jalmar Kolberg, Aigar Kriel, avaaktus toimus renoveeritud Kätlin Kroll, Laura Kuusemets, Tauri Kiltsi kooli 1. klass koos klassijuhataja Ene Kruvega kooliaasta avaaktusel. Lehtmets, Iris Leist, Rait Läänemets, algklassidemajas Foto: Merje Leemets. Riki-Brigita Mitt, Simoona Must, Mari- Ann Mägi, Romet Prants, Madis Sade, 3. septembril alustasid Väike-Maarja töö kulgu koolis”. Uus õppeaasta on juba paraja hoo sis- žanov, Nele-Liis Kallak, Eneli Koska, Siim Salla, Teele Viliberg. gümnaasiumi algklasside õpilased uut Vallavanem Indrek Kesküla mee- se saanud. Suvised tegevused hakka- Aleksander Kuusik, Evelin Kõnnu, Riko Klassijuhataja: Ivi Vainjärv. kooliaastat vastselt rekonstrueeritud nutas, et Väike-Maarja gümnaasiumi vad unustuse hõlma vajuma ning iga Remi Mitt, Egert Nilbe, Tanel Peramets, koolimajas. Ühiseks pidulikuks kooli- renoveerimine on kestnud valla ja ehi- uus koolipäev toob kaasa küllaga uut ja Anneli Pilvistu, Kristal Pitkja, Miikael 9.b klass aasta avaaktuseks kogunes kogu güm- tusettevõtte AS Gustaf koostöös juba põnevat. Preisfreund, Liisi Prits, Jan Christian Cärolin Averson, Kaspar Bork, Ege- naasiumipere algklassidemajja. poolteist aastat. “Töödega alustati Rand, Johanna-Jeta Rauhala, Katre Elizabeth Kaldaru, Keit Kangur, Kuldar Algklassidemaja sai tänavu rekonst- gümnaasiumi peamajas ja õppetööko- Valla koolide esimestes klassides rueerimistööde käigus esindusliku ilme ja hoones 2011. aastal ning sellel aastal alustas tänavu oma kooliteed 50 õpi- nii seest kui väljast. Avaaktuse ajal sai jätkati algklassidemajas. Nüüdseks on last. maja uut ilmet ka lähemalt uudistada. kõik tööd tehtud ja viimasedki iluvead Remonditööde tulemusega võib parandatud,” rääkis Indrek Kesküla Kiltsi Põhikoolis 8 igati rahule jääda. Töid teostas AS Gus- ning lisas, et renoveerimine koos va- Urmas Andero Aal, Kristi Arumäe, taf. Tööde käigus parandati ja värviti jaliku mööbli ja seadmetega läks kok- Romet Belov, Maikel Danilov, Eliise üle fassaadi krohv, vahetati hoone pui- ku maksma 1,42 miljonit eurot, millest Kivistu, Crystal-Speli Lõhmus, Janek tosa katus ja uuendati laudist, ehitati 1,095 miljonit saadi toetusena EASilt Miadzielec, Reneli Nugis. uued ventilatsiooni- ja elektrisüstee- ja 325 000 eurot oli valla omafi nantsee- Klassijuhataja: Ene Kruve. mid, tehti uusi põrandaid, vahetati väl- ring. ja vanad uksed ja aknad ning viimistleti “Väike-Maarja gümnaasiumis käi- Simuna Koolis 11 koridorid. vad 1.-4. klassi õpilased eraldi asuvas Martin Alton, Indrek Beljaev, Henry “Andsime algkoolihoone ehitus- algklassidemajas. See annab neile või- Hiire, Kristjan Jaago, Kristi Lainemaa, fi rmale Gustaf üle kevadel juba enne maluse pärast lasteaeda alustada koo- Katre Linnas, Kaidi Ohno, Andri Pent, viimase veerandi algust, et ehitajad liteed nii-öelda oma koolimajas, mis Renita Priks, Joel Henry Visnapuu, He- jõuaksid oma töödega uue õppeaasta pärast tänavusuviseid renoveerimis- lena Üidik. alguseks lõpule. Sellega tulid nad ke- töid võtab noori õppureid eriti kauni ja Klassijuhataja: Liivika Harjo. nasti toime,” rääkis gümnaasiumi di- rõõmsana vastu,” märkis Indrek Keskü- rektor Raili Sirgmets. la. Väike-Maarja Gümnaasiumis 31 See auväärne hoone on koolimaja- “Algklassidemaja rekonstrueerimis- 1.a klass na Väike-Maarja rahvast teeninud juba tööde kogunaksumuseks kujunes 424 Victoria Adonov, Heli-Liis Aleksa, üle saja aasta. Praeguse kuju sai hoone 000 eurot, ligi 100 000 eurot sellest on Maria Liis Alt, Andriana Ingeroinen, 1938. aastal, mil arhitekt Alar Kotli pro- valla omaosalus. Suures osas fi nant- Simuna Kooli 1. ja 9. klass koos Karlssoni ja klassijuhataja Liivika Harjoga. Kristofer Kaas, Romet Kaas, Katariina jekti järgi lisandus vasak tiib ja teine seeriti töid KATA kava programmi raa- Foto: Liina Kanarbik. Kaljula, Karl Kasekamp, Romet Kask, korrus. mes. KIK-i projekti toel saab aga ümber Kelin Meidla, Getrin Raudsepp, Maar- Treffner. Kangur, Raiko Keinanen, Egert Kruberg, Valla haridus- ja kultuuriosakonna ehitatud kooli katlamaja – vedelkütuse ja-Liisa Sindonen, Melina-Liisa Tovst- Klassijuhataja: Jana Külmallik. Ain Krumm, Mati Lind, Reivo Nugis, juhataja Aare Treial nentis, et algklassi- asemel hakatakse põletama pelleteid,” sik, Taniel Vain, Helari Vill. Andreas Preisfreund, Gerda Savolai- demaja uus ilme jätab tõesti väga kau- rääkis abivallavanem Kaarel Moisa. Klassijuhataja: Tiiu Valk. 9. klassides asus õppima 51 õpi- nen, Hannamari Soidla, Tair Stalberg, ni mulje ning lisas: “Loodan, et küllap last. Kaili Zirk, Reena Tamberg, Agne Treff- virgutab see hoone sellisena ka õppe- Ilve Tobreluts 1.b klass ner, Ursula Tähiste, Anet Veia. Kailis Broberg, Maksim Hamid- Kiltsi Põhikoolis 5 Klassijuhataja: Eda Erras.

Väike-Maarja Gümnaasiumi 10. klassis jätkab õpinguid 19 noort: Birgit Basmanova, Kädli Kiipus, Tarvi Kivipõld, Kristii- ne Kond, Annika Kroll, Reelika Krumm, Marianne Kümnik, Jo- hanna Künnapuu, Anu Limberg, Argo Metsaru, Maria Olonen, Karmen Post, Anett Põllu, Gert Raidla, Rasmus Rikken, Tõnis Saar, Mariin Talu, Ainri Tarassov, Joosep Vainult. Klassijuhataja: Geidi Kruus- mann.

Gümnaasiumi 12. klassis on tänavu 6 õpilast: Renoveeritud gümnaasiumi algklassidemaja lindi lõikasid kooliaasta avaaktu- Triin Alatsei, Kätlin Kaare, Rai- sel läbi Lääne-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Gümnaasiumi 1. ja 12. klassi õpilased ning klassijuhatajad Tauno Tihti, Tiiu Valk ja ner Kõiker, Merilin Lõomets, Pille Lepik, I klassi õppima asunud Getrin Raudsepp ja direktor Raili Sirgmets. Jana Külmallik avaaktusel. Foto: Ly Ipsberg. Poom, Keiri Tammemägi. Foto: Ly Ipsberg. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2012.a. Vallavanema kuu

Tarkusepäeva koolikell on muutnud konkurentsi ei ole ja pearahasüsteemi neid võimalusi, et leida mõistlik lahen- võib tekkida gümnaasiumi ja Kiltsi koo- dusi, olid meie koolide ametiühingu järjekordse suvevaheaja ajalooks ning puhul sõltub rahastus õppurite arvust. dus. li vahel. Lisaks 7.-9. klassi puhul veel usaldusisikud kõik seda meelt, et meie loodus kui andekaim kunstnik, on kau- Meie maakonnas on olnud palju arute- Käesoleval hetkel on Haridus- ja Tea- Väike-Maarja gümnaasiumi ja Tamsalu omavalitsus on kasutanud eelarve nistamas nii meie metsi kui ka kodu- lu Vaeküla kooli olevikust ja tulevikust. dusministeerium kavandamas üldhari- gümnaasiumi vahel, sest omavalitsuste koostamisel piisavalt arukust ning lä- aedasid. Tahan septembrikuus rääkida Tundub, et ka käesoleval hetkel ei ole duses seadusemuudatusi, mis teevad piire ei arvestata. Seega sunnib keskva- bipaistvust. Seega jäi lauale variant, et haridusest. veel konkreetseid lahendusi, mis saab kohalikule omavalitsusele raskemaks litsus meid lähestikku asuvate koolide keskvalitsus peab välja pakkuma lahen- Väike-Maarja vald on osaliselt tüü- nendest õppuritest, kes käivad Vaeküla haridusstrateegiliste otsuste langeta- puhul mõtlema, millise kooli kasuks dusi ning suurendama õpetajate palku. piline Eesti omavalitsus, kus vallavalit- koolis. Vaeküla kooli puhul on valikud: mise, kuna rahastamise alused võivad otsustatakse või leidma lisavahendeid Avaldsin läbirääkijatele juba siis oma suse eelarvest suure tüki moodustavad kas suunatakse õppurid tavakoolidesse oluliselt muutuda. Näiteks hetkel on nende koolide majandamiseks. arvamust, et need lahendused ei pruugi haridusvaldkonnaga seo- olla meeldivad. Täna tegeli- tud tulud ja kulud. Samas kult ongi need lahendused oleme haridusvaldkonnas laual ehk keskvalitsus hak- ka erilised. Meil on oma kab uute rahastusmudelite muusikakool ning lisaks rakendamisega haridusvõr- sisekaitseakadeemia hal- ku kaudselt kokku tõmbama dusalas olev Päästekool. ja just omavalitsustel läheb Eriliseks teeb meid ka see, raskeks koole üleval pidada et meil on üldhariduse kõr- ning osa õpetajaist võivad val lisaks veel munitsipaal- jääda tööta, kuid teised omandis olev kutsehari- saada kõrgmat tasu. Meil duskool. Selline olukord on tuleb mõelda, milline on lisaks meile veel Tallinnas meie jaoks parim lahendus. ja Tartus. Oleme ju tegelikult Äsja võisime ajakirjan- täiesti tasemel ja meie ha- dusest lugeda olukorrast, riduselu on piisavalt mit- kus Vana-Antslas suletakse mekesine, seda nii üld-, sealne kutsekool. Sarnane kutse- kui ka huvihariduse olukord oli kümmekond vallas, lisaks kõik vaba aja aastat tagasi seotud Väi- veetmise võimalused ning ke-Maarja Õppekeskusega, õpilaskodu olemasolu. kuid 2004. aastal kirjutas Oluline on haridusstratee- vallavolikogu alla munitsi- giliste otsuste langetamisel paliseerimislepingule. See arvestada just demograa- on taganud õppekeskuse fi lisi arenguid pikas pers- säilimise ja olulise lisaväär- pektiivis. Meie inimesed tuse meie piirkonna õpi- liiguvad sinna, kus on ole- lastele. Tänu gümnaasiumi mas töökohad ja sobilikud ja õppekeskuse ühendatud elamistingimused. Oleme juhtimisele, tihedale koos- piisavalt suur omavalitsus tööle ja õpilaskodu ole- ning meil on olemas ena- masolule oleme suutnud mik vajalikke teenuseid. meie hariduskompleksi Vaadates meie ettevõt- mõistlikult majandada ning luse tänast päeva, siis vii- võimaldada nii üldharidus- Hetk gümnaasiumi avaaktuselt algklassidemajas. Foto: Ly Ipsberg. masel aastal on ettevõtjad koolis kui ka kutseõppe õpi- palju investeerinud ning lastel saada kvaliteetset haridust. tagasi, leitakse maakonnas alternatiiv- omavalitsusliitudele kooskõlastamise- Kuigi meie koolivõrk Eestis ongi käimas on veel mitmed detailplanee- Samas on kogu Eestis toimunud ne sobilik asukoht või isegi mitu asu- le saadetud seadusemuudatused, kus teiste riikidega võrreldes tihe ja või- ringud, mis näitavad jätkuvat ettevõt- 90ndate aastate keskpaiku demograa- kohta. Kuna Väike-Maarja õppekesku- väiksemate õpilaste arvuga klasside maldaks hoopis suuremal hulgal lapsi lusaktiivsust. fi lised muudatused, mis on just lä- sel on olemas kogemused erivajadus- rahastamisel hakatakse arvestama üld- õpetada, siis viimase hoo selle kokku- Lõpetuseks tahan öelda, et kõik hiaastatel toomas kaasa gümnaasiu- tega õpilastega tegelemiseks ja meil hariduskoolide omavahelisi kaugusi. tõmbamiseks andsid meie õpetajad valdkonnad on omavahel seotud ning mi- ja kutseharidusvaldkonnas olulist on olemas ka õpilaskodu, siis on ühe Poliitiline valik on hetkel selline, et 1.- ise oma kevadise streigiga. Ka minul oluline on seda tasakaalu hoida. õpilaste langust. Ka paljudel suurtel võimalusena kaalutud ka nende õpilas- 6. klassini ei tohi koolid asuda lähemal õnnestus kevadel streikijate esindaja- gümnaasiumidel ja kutseõppeasutus- te õpetamist Väike-Maarjas. Ma arvan, kui 7 km ja 7.-9. klassini lähemal kui 13 tega kokku istuda ja analüüsida nende Indrek Kesküla tel tuleb vastu võtta kõik soovijad, sest et me peame olema avatud ja kaaluma km. Seega piisava rahastuse probleem nõudmisi. Arutades nõudmisi ja lahen- Vallavalitsuse materjalid

Maaküsimused Jakob Liivi tänav ja Pikk 23; omand hinnaga 1 euro. eurot kuus kompenseerimisega seits- nakoori harjutustingimuste paranda- - Nõustuti Määri külas asuva Lille- - Elektrilevi OÜ-le elektriauto laadi- meteistkümnele valla lapsele ajavahe- mine“ toetust summas 868 eurot. oru katastriüksuse jagamisega kolmeks. mispunkti kasutamiseks Väike-Maarja Isikliku kasutusõiguse seadmine mikus 1.09.2012 kuni 31.12.2012 Jagamise tulemusena moodustuvad alevikus Kõnnitee kinnistul; - Otsustati seada tähtajatu isiklik - Nõustuti hooldajatoetuse maks- Raha eraldamine reservfondist uued katastriüksused: Lilleoru (pindala - Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutu- kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse misega 50 eurot kuus ühele taotlejale - Eraldati 700 eurot Väike-Maarja 27 584 m2, sihtotstarve – elamumaa), sele side- ja kommunikatsioonitrasside Sihtasutuse kasuks Ebavere külas asu- perioodil 1.10.2012-24.05.2013. rahvamajas pasunakoori harjutusruumi Lille (pindala 5,31 ha, sihtotstarve – kasutamiseks Aavere, Ebavere, Müü- vale maa-alale pindalaga 35 m2. - Otsustati toetada Lääne-Virumaa tala vahetamise kulu katteks. maatulundusmaa) ja Oru (pindala 5,31 riku, Pandivere, Raeküla, Raigu ja Vao Pensionäride Ühingu üritust „Aktiivne - Eraldati 1 000 eurot Väike-Maarja ha, sihtotstarve – maatulundusmaa). külas ning Kiltsi ja Väike-Maarja alevi- 4. Sotsiaal- ja hooldajatoetuse igas eas” 30 euroga. hooldekodu renoveerimistöödeks. kus; eraldamine Väljastati ehitusluba: - AS-le Baltic Agro teravilja punker- - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- Sotsiaaltoetuse eraldamisest Puurkaevu asukoht - OÜle Pandivere Vesi reoveekanali- lao ja laadimisvarjualuse kasutamiseks se eraldamisega eelarve vahenditest keeldumine - Nõustuti Käru külas Vana-Sillaotsa satsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks Ebavere külas. 46le taotlejale kokku summas 6060,25 - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- kinnistule rajatava puurkaevu asukoha- Ebavere, Eipri, Triigi ja Müüriku küla- eurot. damisega ühele taotlejale. ga. des ning Väike-Maarja alevikus. Anti kirjalik nõusolek - Nõustuti kooli toiduraha kompen- - gümnaasiumi algklassidemaja kat- seerimisega ühele valla lapsele pe- Eluruumi eraldamine Avaliku ürituse luba Väljastati kasutusluba lamaja tehnosüsteemide muutmiseks rioodil 1.09.2012-31.12.2012 1,28 eurot - Nõustuti Väike-Maarjas Aasa täna- - Anti luba Leif Rahvusvahelise Mee- - Väike-Maarja Vallavalitsusele: koo- Väike-Maarja alevikus Pikk 23. päevas. val asuva sotsiaalkorteri üürile andmi- lelahutuse OÜ-le avaliku ürituse „Tsir- limaja renoveerimis- ja rekonstruee- - Nõustuti kooli toiduraha kompen- sega. kuse Tuur“ korraldamiseks Väike-Maar- rimisjärgseks kasutamiseks aadressil Hanked seerimisega kahele valla lapsele aja- ja rahvamaja juures asuval maa-alal Pikk tn 23 Väike-Maarja alevik; Kiltsi - Kuulutati välja lihtmenetlusega vahemikus 1.09.2012 kuni 31.12.2012: Toetuste eraldamine 4.09.2012. a. mõisa pargi (esimene etapp) kasutami- hange „Lumetõrje teostamine Väike- 1,48 eurot päevas. - Eraldati MTÜ Triigi Mõis projektile seks; koolimaja fassaadi rekonstrueeri- Maarja valla kohalikel teedel ja tänava- - Nõustuti kooli toiduraha kom- ,,Jõusaali seadmete soetamine” toetust Heakorrakonkursi tulemuste kin- misjärgseks kasutamiseks aadressil Lai tel 2012/2013 talvel”. penseerimisega kolmele valla lapsele summas 760,05 eurot. nitamine 11 Simuna alevik; - Kuulutati välja lihtmenetlusega perioodil 1.09.-31.12.2012 kokku 2,63 - Eraldati Mihkli Metall OÜ-le ette- - Kinnitati valla 2012. aasta Kauni - Elektrilevi OÜ-le elektrivarustuse hange „Sülearvutid Väike-Maarja valla eurot päevas. võtlustoetust summas 2 000 eurot. Kodu konkursi tulemused ja jagati au- kasutamiseks Triigi külas Mõisatalu, asutustele”. - Nõustuti lasteaia toiduraha 1,02 - Eraldati MTÜ Väike-Maarja Valla hinnafond 550 eurot. Õuekivi, Siimu, Kaberi, Triigi metskond - Kinnitati lihtmenetlusega hanke eurot päevas kompenseerimisega Rahvaspordiklubi projektile „Lõuna 32, Kase, Rebase, Pritsu talu, Tiigi, Met- „Kaarma tööstusala tee rekonstruee- kuueteistkümnele valla lapsele ajava- tänava mänguväljaku kaasajastamine“ Karja katastriüksuse detailpla- sanurga, Kutsari, Kaarli, Kulno ja Kuris- rimise I etapp“ edukaks pakkujaks AS hemikus 1.09.2012 kuni 31.12.2012. toetust summas 3760,65 eurot. neeringu vastu võtmata jätmine tiku, Rätsepa talu kinnistutel; Avispea TREF. - Nõustuti lasteaia toiduraha 1,30 - Eraldati MTÜ-le Väike-Maarja Valla - Nõustuti eelnõu esitamisega voli- külas Kippeli kinnistul; kohalike teede eurot päevas kompenseerimisega Rahvaspordiklubi sihtotstarbelist tege- kogu istungile. Triigi-Karutiigi tee ja Avispea-Karutiigi Korteriomandi ostmine neljale valla lapsele ajavahemikus vustoetust summas 33 845,75 eurot. tee katastriüksustel; Väike-Maarja ale- - Otsustati osta OÜ-lt Luiste Mõis 1.09.2012 kuni 31.12.2012. - Eraldati MTÜ Väike-Maarja Pasu- vikus Tehno 4a, Tehno 4, Tehno tänav, Simuna alevikus Pargi 5-8 asuv korteri- - Nõustuti lasteaia kohamaksu 12,14 nakoor projektile „Väike-Maarja Pasu- September 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Volikogu materjalid Vallavolikogu võttis vastu kaks detailplaneeringut 30. augusti volikogus arutatust 4. Detailplaneeringute vastuvõt- 1. Väike-Maarja valla arengukava mine (Kõrvelaane, Pikk 22, 22A) 2012-2019 tegevuskava muudatused Ette kandis maanõunik Diana Seep- Väike-Maarja Vallavolikogu 30.08.2012 Väike-Maarja valla veebilehel www.v- kute ja -radadega. Detailplaneering ei Ette kandis arendus-ettevõtlusnõu- ter. otsusega nr 21 võeti vastu Väike- maarja.ee ja vallakantseleis (Pikk tn 7 sisalda üldplaneeringu põhilahenduse nik Ene Preem. Otsustati: Maarja alevikus Pikk tn 22 (pindala Väike-Maarja alevik). muutmise ettepanekut. Toimus arutelu ja küsimustele vas- 1) võtta vastu Väike-Maarja vallas 2796 m2) ja Pikk tn 22a (pindala 1221 Detailplaneeringu avalik arutelu toi- Detailplaneeringu avalik väljapanek tamine. Imukvere külas asuvale Kõrvelaane kin- m2) asuvate katastriüksuste maa-alale mub 31.10.2012 algusega kell 15.00 toimub 24.09 – 07.10.2012 Käru küla Otsustati panna eelnõu avalikusta- nistu ligikaudu 2,3 ha suurusele maa- (katastritunnused 92702:002:0100 ja Väike-Maarja raamatukogus (Lõuna tn seltsimajas, Simuna raamatukogus misele ja arutada komisjonides voliko- alale Tallinna Ehitus OÜ poolt koosta- 92702:002:0110) koostatud detailpla- 10 Väike-Maarja alevik). (Lai tn 5 Simuna alevik), Väike-Maarja gu istungil tehtud ettepanekuid. tud detailplaneering; neering. Detailplaneeringuga tehakse Väike-Maarja Vallavolikogu 30.08. valla veebilehel www.v-maarja.ee ja 2) võtta vastu Väike-Maarja alevikus ettepanek Väike-Maarja valla üldpla- 2012 otsusega nr 20 võeti vastu Väi- vallakantseleis (Pikk tn 7 Väike-Maarja 2. Väike-Maarja valla eelarvestra- Pikk tn 22 ja Pikk tn 22a asuvatele ka- neeringu põhilahenduse muutmiseks. ke-Maarja vallas Imukvere külas asuva alevik). teegia 2013-2016 tastriüksustele Ruumi Projekt OÜ poolt Planeeringuga nähakse ette rajada Kõrvelaane kinnistu ligikaudu 2,3 ha Avaliku väljapaneku ajal on õigus Eelarvestrateegiat tutvustas vallava- koostatud detailplaneering; multifunktsionaalne ärihoone ja kaks suurusele maa-alale (katastritunnus Väike-Maarja vallavalitsusele kirjalikult nem Indrek Kesküla. abihoonet, millest ühte kavatsetakse 16102:001:0171) koostatud detailpla- esitada ettepanekuid ja vastuväiteid Eelarvestrateegia on fi nantsplaan 5. Ametiautode ametisõitudeks kasutama hakata OÜ Reinpaul trans- neering. Detailplaneeringu koostamise planeeringute kohta. nelja eelseisva eelarveaasta kohta. kasutamise kord pordivahendite pesulana. eesmärk on rajada turismitaluna vaba Eelarvestrateegia on koostatud Väike- Ette kandis jurist-nõunik Peeter Detailplaneeringu avalik väljapanek aja veetmise kompleks koos sinna juur- Diana Seepter Maarja valla arengukavas 2012-2017 sä- Rahnik. toimub 24.09 – 21.10.2012 Väike- de kuuluvate majutus- ja toitlustushoo- maanõunik testatud tegevuste elluviimiseks. Valla Otsustati kehtestada ametiautode Maarja raamatukogus (Lõuna tn 10), netega ning mitmesuguste spordivälja- eelarvestrateegia koostamise lähtealu- ametisõitudeks kasutamise kord. seks on rahandusministeeriumi majan- dusprognoosid. 6. Peremehetu ehitise arvelevõt- Strateegias esitatakse: mine Koduomanike maamaks alates 2013. aastast - Väike-Maarja valla majandusliku Ette kandis jurist-nõunik Peeter olukorra analüüs ja arengu prognoos Rahnik. 1. jaanuaril 2013 jõustub maamaksu- vikes ning Ebavere, Vao, Liivaküla, Maksuvabastuse rakendamiseks ei eelarvestrateegia perioodiks; Otsustati võtta arvele peremehetu seaduse muudatus, mis vabastab maa Müüriku, Triigi ja Avispea külade selles pea avaldust esitama. Kodualuse maa - valla põhitegevuse eelneva, käes- ehitisena elektrivälisvõrk (Käru Ves- omaniku või maakasutaja tema kasutu- osas, mis on Väike-Maarja valla üld- maamaksuvabastuse saavad vastavas oleva ja järgneva nelja majandusaasta ki alajaamast väljuv F-1 0,4 kV õhuliin ses oleva elamumaa või maatulundus- planeeringuga tiheasustusega aladeks ulatuses kõik koduomanikud, kelle elu- tulud ja kulud; raudbetoonmastidel juhtmega 4xA-35, maa õuemaa kõlviku osas maamaksu määratud, vabastatakse maamaksust koht rahvastikuregistri andmetel on ni- - põhitegevuse tulem ja arvnäitajad, pikkus ca 295m ja F-3 0,4kV õhuliin tasumisest. Selleks peab sellel maal kodualuse maa õuemaa kõlvik kuni metatud asukohas. mis on vajalikud põhitegevuse tulemi raudbetoonmastidel juhtmega 4xA-16, asuvas hoones olema isiku elukoht 0,15 ha ulatuses. Ülejäänud aladel (ehk ja netovõlakoormuse arvutamiseks; pikkus ca 435m). Määrata elektrivälis- vastavalt rahvastikuregistrisse kan- hajaasustusega aladel) on maamak- Palume koduomanikel enne - eelneva, käesoleva ja järgneva nel- võrgu haldajaks Elektrilevi OÜ. tud elukoha andmetele. suvaba kodualuse maa õuemaa kõlvik 01.01.2013 üle kontrollida nii oma maa ja majandusaasta netovõlakoormus. Väike-Maarja, Kiltsi ja Simuna ale- kuni 2,0 ha ulatuses. kui elukoha andmed! Eelarvestrateegia on koostatud läh- 7. Hariduskomisjoni koosseisu tudes vajadusest, et arengukavas kir- muutmine jeldatud tegevused oleksid kooskõlas Ette kandis hariduskomisjoni ase- Väike-Maarja valla eelarveliste vahen- esimees Marju Metsman. Küta korras ahju! ditega ning tagamaks eelarvepoliitika Otsustati vabastada Ain Lembavere jätkusuutlikkust. Lähtutud on tulude hariduskomisjoni liikme kohustustest aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, juures tuleohutusnõudeid. Siiski, ka sel prognoosist, laenuvõimekusest, tege- ja kinnitada hariduskomisjoni liikmeks Ongi läbi meie lühike suvi ja sügis on ahjudes ja korstendes ei oleks pragu- juhul peab üks kord viie aasta jooksul vuskuludest ja investeeringute vajadu- Kaja Põldmaa. ukse ees. Ilmad jahenevad ja aina sid. Samuti tuleb kontrollida, kas kors- küttesüsteemi puhastama kutsetun- sest. enam hakatakse kütmise peale mõt- lema. Kütmisperioodi ettevalmistus- ten pole pigitunud, kas tahmaluugid on nistusega korstnapühkija, kes annab Info te hulka kuulub tingimata ka kütte- kindlalt kinni jms. kütteseadme puhastamise ja kontrolli 3. Väike-Maarja valla 2012. a lisa- Vallavanem Indrek Kesküla andis in- seadmete kontroll ja hooldus. Ahju, kamina või pliidi ning korstna kohta akti. eelarve vastuvõtmine fot Vaeküla koolis õppinud laste Väike- Hooldamata või rikkis seadmete ja ühenduslõõri puhastamise teenust Ette kandis Indrek Kesküla. Maarjas õppimise võimaluste ja valla kasutamine võib muuta mõnusa sooja võib majandustegevusena osutada kut- Täiendavat infot korstnapühkimise Otsustati võtta vastu Väike-Maarja investeeringute kohta. eluaseme tahmanud ja vinguhaisuseks setunnistusega korstnapühkija. Üksike- ja teiste tuleohutusnõuannete kohta valla 2012. aasta lisaeelarve põhitege- saraks. Selle vältimiseks tuleb teha lamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja leiab kodulehelt www.kodutuleohu- vuse tulude kogumahus 194 628 eurot Järgmine vallavolikogu istung toi- vaid mõned vajalikud liigutused. väikeehitises võib küttesüsteemi enda tuks.ee või päästeala infotelefonilt ning põhitegevuse kulude kogumahus mub 27. septembril. Vaata kriitilise pilguga üle kogu küt- tarbeks puhastada ka korstnapühkija 1524. 70 530 eurot, kinnitada investeerimis- tesüsteem, ega kuskilt suitsu sisse ei kutsetunnistuseta isik, järgides seal- tegevuse kuludeks 54 393 eurot;

TEADE Tänusõnad! Seoses Väike-Maarja valla 2013. aasta eelarve koostamisega palume kõigil toetust taotleda soovivatel Väike-Maarja vallas tegutsevatel: Tänan südamest dr Tiina Vili- · mittetulundusühingutel, maad ja Väike-Maarja kiirabi · seltsidel, toredat kollektiivi abi ja mõist- · seltsingutel mise eest! · huvigruppidel esitada oma fi nantstaotlused valla 2013. aasta eelarvest koos konkreetsete te- gevuskavadega Väike-Maarja Vallavalitsusele hiljemalt 20. oktoobriks (taotluste ja Soovin neile kõigile jõudu aruannete blankette saab valla kantseleist ja valla Interneti-koduleheküljelt www.v- ja edu! maarja.ee (Avalik teave /KOVile esitavate taotluste blanketid). Tänulik Margit Karro Eeskätt toetatakse vallas laiemale üldsusele suunatud tegevusi ja üritusi.

Info telefonil 329 5759 (Ilve Tobreluts). Tänu Väike-Maarja 26. augustil põles Pikevere kü- Muusikakoolis alustab tööd las Tooma talus kuivati vilja- punker. eelklass Südamlikud tänusõnad Väi- ke-Maarja päästekomando sel päeval valves olnud meeskonna- Käes on september – tarkusekuu. Nagu Eelklassi esimene kokkusaamine on le, kes aitas põlengu likvidee- enamik koole, alustas ka muusikakool teisipäeval, 2. oktoobril kell 18.00 rida. Päästjad tegutsesid väga oma tööd 3. septembril. Jälle on maja muusikakoolis (rahvamaja teisel kor- oskuslikult ja vastutulelikult. täis muusikat ja askeldamist. rusel). Tänu nende asjatundlikule Peagi alustab taas muusikakoo- Eelklassis ei ole sisseastumiskat- tegevusele õnnestus osa vilja lis tööd eelklass. Eelklass on eelkõige seid. Õppetund toimub üks kord näda- päästa ning sellega kahju suu- nendele väikestele muusikasõpradele, las. Õppetasu suurus on 5 eurot kuus. rust märgatavalt vähendada. kellel on edaspidi plaan asuda õppima Tänulik taluperemees muusikat meie koolis. Eelklassis laul- Kohtumiseni muusikakoolis! dakse ja mängitakse, õpitakse noodi- Info ja registreerimine tel 326 1177 Arne Kõbu tarkust ja tutvutakse erinevate pillidega. või 503 1910 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2012.a.

leemseid olukordi võis tekkida järjest hustust. Pildikesi ametnikutööst mitmeid, sekkuma pidi kohe. Hommi- • Rohkem aega tuleks pla- kul tööle tulles oli päevakava hoopis neerida haridus- ja kul- teistsugune, kui päeva lõpuks tegelikult tuurivaldkonna tulevikule 1. pilt. Esimene tööpäev … suhtlemist nii inimeste probleemide kujunes. Ametnikutöös on nn tulekus- mõtlemiseks. … oli teisipäev, 1. november eel- ärakuulamisel või nendelt nõu küsimi- tutamist seda vähem, mida täpsemalt • Tore, et mul oli võimalus misel aastal. Õues sünge sügis, töö- sel, ülesannete delegeerimisel, arvasin, oma tööülesannete täitmist planeerid. osaleda erinevate võist- ruumid heledad, tundsin ennast nagu et nii on tulemuslikum. Vallamaja stiil Kuu lõpuks volikogusse arutamisele luste, konkursside žürii- prožektorite valgusvihus. Tutvumine oli teine. Toimuvad erinevad koosole- minev dokument peab olema valmis des. vallamaja töötajatega, kiiresti ühest kud ja nõupidamised, kuid väga palju sama kuu esimesel nädalal – muud või- • Minu üks hobidest on ruumist teise, kakskümmend käepigis- infot jagatakse – küsitakse meili või malust ei ole. Ülesannete täitmine on trompetimäng on, hea on tust ja nime. Meelde jäi, et kõige roh- telefoni teel. Olen ise õppinud paind- Väike-Maarja vallamajas ajaliselt ja si- mängida Väike-Maarja pa- kem oli e-tähega algavaid eesnimesid. likult kasutama mõlemat. Kui on vaja suliselt täpsem kui koolis õpilaste ja ka sunakooris, kus on mängi- Järgnevatel päevadel püüdsin endale saada täpne vastus, siis saadan meili- õpetajate poolt. nud ka minu isa. salvestada: kes on kes? Õnneks olid kirja. Tegelikult võimaldab see tööaega Meeldib, et koosolekute alustamisel abiks valla kodulehekülg ja kabinettide mõistlikult jaotada, kui on mingi asi ollakse täpsed, probleeme arutatakse 5. pilt. Näppulõikamised ustel olevad sildid. Tutvusin ametiju- pooleli, saad lõpetada ja keskenduda sügavuti, mõnikord võib see ajaliselt ja õnnestumised hendiga, püüdsin oma töövaldkonnast seejärel uuele teemale. Kui olen hõi- liiga pikaks kujuneda. Harjumatu oli Tunnen, et minu töö on ol- aru saada. Kahel nädalal pidasin päe- vatud, saan kasutada telefoni nuppu suvine lühike puhkus. nud tulemuslik. Probleemid vikut. Väike loetelu: volikogu komisjo- Ä.Sega (loe: ära sega). on tekkinud siis, kui ise ei ole nide toimumisajad, gümnaasiumi puh- 4. pilt. Siit-sealt jõudnud piisavalt süveneda. vetis müüakse vahukomme, tuletõrje 3. pilt. Ametnik&koolijuht • Peab suutma ette mõelda, kuidas Rõõmu valmistab, et mitmed ettekirjutised, vallavalitsuse koosole- Seadusandlikke dokumente, mida dokument tegelikult toimima hak- üritused, mille korraldamise kul pikk arutelu Pandivere Vee teemadel, peab tundma ja täitma, on uuel töö- kab. eest olen vastustanud (valla muusikafestivali ettevalmistus, kas rah- postil rohkem. Samas nende nõuete • Allkirja andmine on sügav ja sisu- ja vabariigi aastapäeva tä- Minu töös on palju pidulikke, rõõmsaid hetki. vamajad tulevad aasta lõpuni eelarve- täitmist koolis kontrollib järelevalve- line vastutus, et tegelik olukord on histamine, Pandivere päev jt) Tervitan VMG põhikooli lõpetajaid. rahadega välja, Simuna noortekeskuse ametnike armee. Piltlikult väljendudes dokumendis õigesti kirjeldatud. on hästi õnnestunud. Rõõmu Foto: Ly Ipsberg. ruumide olukord ja … on vastutust korraga nii vähem kui ka • Stendilt ei kao nööpnõelad. valmistab, et vallavalitsus, rohkem. Koolijuhina oli iga päev minu • Ametniku töös on ka ebameeldivaid koolid, rahvamajad, raamatu- Aare Treial 2. pilt. Suhtlemine tähelepanu all kõigi koolitöötajate ja ülesandeid – nt vanema karistamine kogud, muuseum teevad edukalt koos- haridus- ja kultuuriosakonna juha- Olin seni rakendanud silmast-silma õpilaste tegevus ja selle tulemus. Prob- selle eest, et laps ei täitnud kooliko- tööd. taja

Endel Klebandi ja Ira Võhmaste kaunis koduaed sai kõrge tunnustuse osaliseks

5. septembril autasustati Päides OG di usinust ning silmailu oma koduaia peab Endel Klebandi ja Ira Võhmaste ja omavalitsuste koostöös on see igal palju tööd, aga eelkõige ikka tahtmist Elekra kaunilt kujundatud kinnistul kaunistamisel. “Nende koduaed on koduümbrust lausa musternäidiseks. aastal päris hästi õnnestunud. Kauni- ja huvi,” loetles Meeli Veia ilulooja- maakondliku Kauni Kodu Konkursi tõesti silmatorkavalt kaunis. Murupind “Selle pere aias on kõik eriliselt korras te aedade omanikud loovad silmailu te olulisi omadusi ja hea tulemuseni võitjaid ja Vabariigi Presidendi tunnus- on seal nii puhas ja ühtlane, et tekib ja kaunis: õitseb palju erinevaid lilli, eelkõige küll endi jaoks, aga oluline on jõudmise eeldusi. tuse pälvinuid. tahtmine võtta enne sellele astumist viljapuud on väga korralikult lõigatud ka nende loodud ilu märkamine ja tun- Tublidele kodukaunistajatele on Meie vallast olid tänavu tunnusta- lausa kingad jalast. Endel Kleband vää- ja muru seest ei õnnestu mitte ühtegi nustamine. nende maakondlik austamisüritus igal tavate seas Ira Võhmaste ja Endel Kle- rib tunnustust ka oma leiutajavõimete võilillelehekest leida,” meenutas Leie Meeli Veia sõnul avastab maakond- aastal oodatud sündmus ja igal aastal band Väike-Maarjast (Kolde tn 6). Nen- poolest. Ideid paistab tal jätkuvat – tal Nõmmiste. lik komisjon igal aastal oma kolmepäe- toimub see erinevas kohas. Tänavu Päi- de kodu hinnati kõrge, maakondliku 2. on aiatööde jaoks välja mõeldud mit- 15 aastat tagasi president Lennart vasel ringsõidul midagi uut ja uuen- des toimunud kokkusaamisel pakkusid koha vääriliseks. mesuguseid nutikaid ja põnevaid töö- Meri poolt ellu kutsutud kauni kodu lii- duslikku, nutikat ja huvitavat, ilusat ja meelelahutust Sõmeru naisrahvatant- Maakondliku hindamiskomisjoni riistu, mis aitavad töö igati tõhusamaks kumine on Lääne-Viru maakonnas Hil- põnevat. Ka väikeste kulutustega on sijad ja Vihula valla lauljad. liige Meeli Veia, kes on Kauni Kodu ja lihtsamaks muuta,” rääkis Meeli Veia. ma Männiku eestvedamisel järjepide- võimalik väga kauni tulemuseni jõuda. konkusiga seotud 2004. aastast alates, Valla Kauni Kodu konkursi liige, valt toiminud samuti 15 aastat. Maava- “Koduaia korrashoidmine nõuab head Ilve Tobreluts kiidab Ira Võhmaste ja Elmar Kleban- keskkonnanõunik Leie Nõmmiste litsuse, maakonna omavalitsuste liidu pealehakkamist, julgust, aega, väga

Vallavanem Indrek Kesküla, kauni kodu omanikud Endel Kleband ja Ira Võhmaste, maavanem Pilk Endel Klebandi ja Ira Võhmaste kaunisse koduaeda. Einar Vallbaum, kodukaunistamise piirkonnajuht Lääne-Virumaal Hilma Männik ja konkursikomis- Foto: Leie Nõmmiste foto. joni liige Meeli Veia maakondlikul austamisüritusel Päides. Foto: Heili Nõgene. Eipri kool 150

Augustikuu viimasel laupäeval said andis jõudsaks kasvamiseks oma head Eipri Külaseltsi eestvedamisel kokku soovid kaasa kooli kõige eakam kohal- Eipri endise kooli õpilased. Vaatamata olnud õpilane. sellele, et kool on suletud juba 1972. Oli suur rõõm kaasa elada inimeste aastast alates, oli kohale tulnud pea 40 taaskohtumistele ning kuulata ja jaga- endist koolilast. da ühiseid mälestusi. On väga oluli- Kooli juures tutvustati kooli ajalu- ne, et me ei unustaks koole, mis juba gu, kuulati endiste õpilaste meenutusi ammu suletud, kuid kus paljud alusta- ja tehti ühispilt. Edasi suunduti Eipri sid oma kooliteed. külamajja, kus oli valmis seatud klassi- Täname kõiki kohaletulnuid ja neid, ruum ning soovijad said tindi ja sulega kes aitasid üritust läbi viia. kirjutada etteütlust, toimus ka maatea- dusetund. Eipri Külaseltsi nimel Mälestuseks sellest ilusast päevast Kai Tomingas istutati külamaja juurde puu, millele September 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Raamatukogurahva suvekoolitus Raamatukogu Simuna Väike-Maarja vallas kutsub näitusele rahvamaja Juba kuuendat suve on raamatuko- seotud kirja- ja kultuuritegelastest. Öö- Väike-Maarja raamatukogus on üles pan- taidlushooaeg guhoidjad kogunenud kahepäevasele ülikool jätkus Simuna spordihoones. dud Urve Paimla (Urb) akrüülmaalide nn suvekooli õppusele mõnes vallas. Järgmisel hommikul sõideti Võivere näitus. Põhimõttel, et toimuksid loengud, õp- tuuleveski juurde, kus Ellu Moisa giidi- Urve on maalimist õppinud Tartu 2012/2013 pused, praktiline töö ja tutvumine võõ- töö üle võttis ja meile väga põhjalikult Kunstikoolis Jaan Parise, Alfred Kongo ja Mudilasring (3-7a) rustava valla elu-olu ja kultuuriväärtus- Väike-Maarja valda tutvustas. Käidi Harry Puderselli käe all. tega. Seekord siis Väike-Maarja vallas. Väike-Maarja kirikus, keeletammikus, Praegune on juba teine isikunäitus, Esmaspäeval kell 11.00 Bussitäis raamatukogulasi külastas muuseumis, rahvamajas ja muidugi mis seekord paistab silma elurõõmsate Juhendaja Angela Raik kõigepealt Triigi raamatukogu, kus Tiiu ka Jakob Liivi ausamba juures. Väike ja erksate värvide poolest. Kujutatud on Grünthal näitas oma valdusi ja jutustas peatus tehti ka Väike-Maarja raamatu- nii maastikke kui lilleilu meie ümber. Laste lauluansambel (noorem aste) Triigi kultuuriloolistest paikadest ja isi- kogus. Esmaspäeval kell 12.45 kutest. Elamuslikeks kujunesid Vao tornlin- Irma Raatma Edasi suunduti Simuna rahvamajja, nuse ja Kiltsi lossi külastused. Siinko- Juhendaja Angela Raik kus Riina Tülli ja Auli Kadastik juba oo- hal suur tänu Merje Leemetsale asja- tasid kuuma hommikukohviga. Tutvuti tundliku ja humoorika juhatamise eest Ringide tegevus Väike-Maarja Naisrahvatantsurühm eelmisel aastal uued ruumid saanud Kiltsi lossis. Esmaspäeval kell 18.30 Simuna raamatukoguga ja oligi aeg Riina Tali rääkis Kiltsi aleviku endis- rahvamajas algab oktoobrikuus Juhendaja Auli Kadastik häälestuda koolituse lainele. Krista aegsest elust, kus pärast raudtee raja- Ojasaar Eesti Kirjandusmuuseumist ja mist 1870. a tekkisid mitmed tööstused Segakoor Helin septembril) Eakate naisrühm Tüdrukud Ivika Türkson ning luuletaja Igor Kotjuh ja ka rahva kultuurielu oli väga elav. Esmaspäeval kell 19.30 Juhendaja Epp Kaljos (tel 5563 8128) Teisipäeval kell 12.00 Tallinna Keskraamatukogust kõnelesid Praeguseks on kõik need igavikku ka- Juhendaja Valve Libene (tel 5614 8115) ja tegid meile ka praktilisi ülesandeid. dunud ja Kiltsis on kohapeal väga raske Kiltsi laulu- ja tantsuring Juhendaja Auli Kadastik Ettekannete läbivaks teemaks oli – kui- tööd leida. Härmalõnga lauluansambel Juhendaja Merike Hövelson (tel 524 Vaatasime ka Kiltsi raamatukogu, das tutvustada lugejatele eesti kirjan- Teisipäeval kell 12.00 6198) Kapell dust. Loengust selgus, et eesti kirjan- mille väljanägemine vanas lagunevas Juhendaja Valve Libene (tel 5614 8115) Teisipäeval kell 18.00 dust propageeriti juba selle tekkimise puumajas ja nendes tingimustes, kus Saksa keel Juhendaja Eve Sarnet algusest saadik, algul nn piduõhtutel, ta parasjagu on, kelleski just vaimus- Härmalõnga tantsuring Juhendaja Ene Nurmsoo (tel 5697 4500) rahvakogunemistel ja seltsikoosoleku- tust ei tekitanud. Kõigil on juba ammu- Teisipäeval kell 13.00 tel, kuni 1935. a kuulutati välja raama- gi paremad töötingimused. Tõstatati Juhendaja Ilme Sein (tel 326 1222) Tütarlaste idamaine tantsuring Simuna Vabatahtliku Tuletõrje tuaasta. Ja ega see juba algusaegadelgi küsimus, et miks pole paremaid ruume Juhendaja Kerli Võrno (tel 523 9774) Seltsi näitering „VESI PEALE“ just kõige lihtsamalt läinud, ikka tuli saadud. See, et kiltsilased ise oma raa- Näitering Teisipäeval ja neljapäeval kell 18.30 head või ka kesisemat teost korduvalt matukogu remontisid ja sisustada ai- Kolmapäeval kell 18.30 Huviliste olemasolul alustab tantsu- Juhendaja Maie Rand ja mitmekülgselt soovitada. See tava tasid ning iga hinna eest võitlevad, et Juhendaja Tiit Alte (tel 5597 7778) kooli Revalia peotantsukursus. kehtib siiani. raamatukogu Kiltsi jääks, jäi paljudele Teisipäeval kell 18.30 Pärast loenguid siirduti Simuna arusaamatuks. Tantsuring (10-14aastased) Kursus toimub kümnel korral ja iga Segarahvatantsurühm Segased peale kõndima, kus Riina Tülli viis Koolitusest tehti kokkuvõtted Geor- Väike-Maarja spordihoones tund on 90 minutit pikk. Teisipäeval ja neljapäeval kell 20.00 meid kirikusse ja teiste kultuuriobjek- gi söögimajas ja kuulutat i välja, et järg- Neljapäeval kell 16.00 Kursuse maksumus on 50 eurot. Juhendaja Auli Kadastik tide juurde. Õhtupoolikul pakkus küla- misel suvel kohtutakse Haljala vallas. Juhendaja Ivi Lõomets (tel 528 6641) kosti Simuna näitetrupp väga õpetliku Oktoobris alustab ka noorte näitering. Laulusolistid kooliteemalise looga, õpiti selgeks esi- Irma Raatma Kunstiring Juhendaja Tiina Rumm. Kolmapäeval kell 14.45 mesed line-tantsu sammud ja vaadati Väike-Maarja gümnaasiumi ruumis 202 Toimumisaeg täpsustub lähiajal. slaidiprogrammi Väike-Maarja vallaga Esmaspäeval (1. okt) kell 14.00 õpilased Kõik ringid on avatud ka uutele huvilis- Juhendaja Angela Raik Teisipäeval (2. okt) kell 18.00 täiskasvanud tele! Juhendaja Maie Lepik Line-tantsuring (e-mail: [email protected] Info: kolmapäeval kell 18.30 tel 326 1837, 5302 4437) Kalev Pärtelpoeg juhendaja Tiia Lepp Väike-Maarja rahvamaja Kõhutantsuring e-mail: [email protected] Pühapäeval kell 13.00 (I kohtumine 30. telefonid: 326 1837 ja 5302 4437 Laste lauluansambel (vanem aste) Neljapäeval kell 15.45 Raamatukogupäevad 20. - 30. Juhendaja Angela Raik Kõhutantsuring oktoobril kannavad pealkirja Pühapäeval kell 14.30 KOHTUME RAAMATUKOGUS Juhendaja Epp Kaljos

Väike-Maarja raamatukogud kutsuvad Koolivaheaega aitavad sisustada Kõik kollektiivid ootavad oma meel- nendel päevadel külalisi oma raama- Astrid Lindgreni raamatu- ja fi lmipäe- divasse seltskonda uusi isetegijaid! tukogudesse ja lähevad ka ise koolitu- vad. sele. Kindlasti tasuks sel ajal eriti raa- Oktoobri alguses kuulutame välja Info rahvamajast tel 323 7217 matukogusid külastada, sest toimuvad joonistuste võistluse Astrid Lindgreni mitmed üritused ja ettevõtmised. raamatutegelaste ainetel, näituse soo- Auli Kadastik 19. või 22. oktoobril on võimalus vime nendest töödest üles panna raa- raamatukogudesse tulla ettelugemist matukogus. Ikka ka väikesed viktoriinid Raamatukogurahvas tutvumas Väike-Maarja muuseumiga. kuulama. ja auhinnad parimatele. Foto: Irma Raatma. 24. oktoobril tähistab Triigi raama- Väiksemaid ja suuremaid muinasju- tukogu 60. sünnipäeva tu- ja luuleõhtuid on ka plaanis. 23. oktoober on Eesti raamatu päev, Võimalik, et ka terviseklubi alustab selleks puhuks on üles pandud igas juba oktoobris. raamatukogus just Eesti raamatuid tut- Leti taga võib aeg-ajalt olla just mit- vustavad näitused ja väljapanekud. Väi- te tavapäraseid laenutajaid. Jälgige elu! ke-Maarjas on väljas raamatujuubeli näitus. Väike-Maarja raamatukogus on Irma Raatma kavas kirjandusõhtu Karl Ristikivi 100. juubeli tähistamiseks. Stuudio Alima annab Tulge seeniortantsupäevale! teada: kõhutantsu treeningud Si- 21. oktoober kell 13.00 korraldab Tantsurühmadele on osalemine ta- muna rahvamajas toimu- klubi Härmalõng Väike-Maarja rah- suta. vad alates 30. septembrist vamajas II Seeniortantsupäeva. Pealtvaatajatele maksab pilet 2 eu- pühapäeviti kell 14.30. Tänavu on motoks: „Tantsutruudus ehk rot. tantsule pühendatud aastad“. Loenda- Info ja tantsurühmade registreeri- Oodatud on kõik uued huvili- ge oma tantsuaastaid, nii üksikult kui mine: sed igas vanuses ja kehavormides rühmana! Ilme Sein, tel 326 1222 või ning taasalustajad! Oodatud on kõik tantsurühmad – nii Väike–Maarja rahvamaja, tel 326 need, kes juba kaua koos harjutanud 1837, 5302 4437 Info: kui ka need, kes alles alustavad. Rühma e-mail: [email protected] Epp, tel 5563 8128 Osalejad Simuna kiriku juures kuulamas õpetaja Enn Salveste seletusi. suurus pole oluline, loeb tantsutahe. [email protected] Foto: Irma Raatma. Tulge tantsurõõmust osa saama! 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2012.a. Struve geodeetilise meridiaanikaare Simuna-Võivere baasjoone otspunktid said tähistatud ja viidastatud

Pärast 23. oktoobril 2007. a Avanduse mitmes etapis ja kokku kulus sellele ligi avatult, kon serveeri tult, ilma katteta. Muinsuskaitseameti toel valmisid pere maa-alal Võivere otspunkt asub, mõisas toimunud konverentsi “Struve 5 aastat. Tänavu 25. augustil toimunud Töörühm pooldas ühiselt püramiid- metallist infotahvlid, mis pandi vahe- on otspunkti kõrval asuva tuuleveski geodeetiline kaar. Avanduselt UNESCO teiseks matkaks Struve kaarel said töö- jat katet. Muinsuskaitseamet oli Elo tult kummagi otspunkti tähise lähe- renoveerimise tõsiselt käsile võtnud maa ilma pärandisse” lõppu moodus- rühmal kõik plaanitud tööd tehtud ja Sova koostatud projektiga päri ja koos- dusse. ning on rajamas sinna Struve ja Tenne- tati kaare Simuna-Võivere baasjoone kokkuvõttes võib töörühma tegevuse kõlastas selle. Maa-amet paigaldas nii Simuna kui ri muuseumi. Peale tuuleveski pea on otspunktide tähistamisega tegelev töö- kordaläinuks hinnata. 2010. a septembrikuus tegid geo- Võivere otspunkti juurde suure info- kõik välimised tööd tehtud, pärast ka- rühm ja peeti töörühma esimene koos- deetide ühing ja töörühma liikmed tahvli põhjaliku eesti- ja ingliskeelse tuse paigaldamist keskendutakse muu- olek. Kuidas kõik kulges? koos abilistega ühise tööpäevaku, mille teabega Struve meridiaanikaare kohta. seumi ekspositsioonile.

Võivere otspunkti tähistab eelmisest sügisest klaaspüramiid. Foto: Ilve Tobreluts. Viidad aitavad Struve kaare punkte hõlpsasti leida. Foto: Ilve Tobreluts. Töörühma kuulusid Karin Kollo Esmalt tegi töörühma liige Reet käigus juuriti välja sirelihekk, mis varjas Vallavalitsus korraldas mõlema ots- Suur aitäh kõigile töörühma liikme- (Maa-ametist), Reet Mägi (TÜ ajaloo- Mägi TÜ ajaloomuuseumist koostööd Võivere otspunkti asukohta ja tehti eel- punkti suunaviitadega varustamise. tele, kellest igaüks andis oma panuse. muuseumist), Jüri Aavik, Reet Maadla, kunstnik Margot Saksoniga, kes pakkus töid otspunkti tähise paigaldamiseks. Sellega jõudis ka töörühma tegevus Ühise ettevõtmise tulemusena on meie Ellu Moisa, Mart Pruul, Liivika Harjo, Võivere otspunkti tähistamiseks välja 2011. a sügisel paigaldas OÜ lõpule. vallas asuvad UNESCO maailmakul- Kalev Viiksaar, Ilve Tobreluts. Töörüh- kavandivariandid. Arhi tektuuribüroo Restaure Võivere otspunkti tähise – Järgmise sammuna annab Maa- tuuripärandisse kuuluvad objektid tä- ma tegevusse kaasati hiljem muinsus- Vana Tallinn (arhitekt Elo Sova) koostas 2,8x2,8x0,5m suuruse klaasist püramii- amet välja nii eesti- kui ingliskeelse histatud ja vajaliku teabega varustatud, kaitse esindajaid, valla spetsialiste ja nende järgi projekti, kus pakuti kolm di. Projekti kogumaksumus oli päris voldiku täpse ja asjakohase infoga me- need on huvilistele kergesti märgata- Eesti Geodeetide Ühing. lahendust: paigaldada kas klaasist pü- suur, ligi 8000 eurot, 7050 eurot sellest ridiaanikaare Simuna ja Võivere baas- vad ja leitavad. Otspunktide tähistamise ning nende ramiidjas otspunkti kate, klaasist lame saime toetusena Euroopa Liidu Leader joone otspunktide kohta. info ja viitadega varustamise töid tehti otspunkti kate või jätta otspunkti tähis programmilt. Liivika Harjo ja Kalev Viiksaar, kelle Ilve Tobreluts Simunas matkati Struve kaarel

25. augustil matkati Simunas taas St- punktide tähistega. Eelmise matka ajal, diaani 26ºE. Meridiaanikaare pikkuseks peaks lõpule jõutama tuleval kevadel. üldsust. See annaks põhjust UNESCO ruve kaarel. Õigemini kulges matka aasta tagasi, oli pilt hoopis teine, seda on 2822 km. Triangulatsiooniahel koos- Renoveerimiseks on toetust saadud kultuuripärandisse kuuluvaid objekte teekond Struve geodeetilise meridiaa- nii otspunktide tähiste kui info osas. nes algselt 265 punktist, mis moodus- Euroopa Liidu Leader-programmilt. sagedamini laiemalt tutvustada ning nikaare Simuna-Võivere baasjoone Si- Nüüd on mõlemad otspunktid tähis- tasid 258 kolmnurka. Järgmistes etappides on plaanis Stru- Struve tegevusest ja selle olulisusest muna otspunkti tähistava Katkutulba tatud ja vajaliku info ning viidastusega 2005. aastal lisati Struve Geodeeti- ve-Tenneri muuseumi rajamine tuuli- tihedamalt juttu teha. juurest Võivere otspunkti juurde. Va- varustatud, need on kergesti märgata- line Meridiaanikaar UNESCO kultuu- kusse. Karin Kollo andis Liivika Harjole Matka Struve meridiaanikaare Simu- rem sireliheki all peidus olnud Võivere vad ja leitavad. ripärandi nimekirja. Kultuuripärandi ja Kalev Viiksaarele muuseumi jaoks na ja Võivere punktide vahel on plaanis nimekirja kanti meridiaani- kaare praeguseks säilinud punktid. Neid on kokku 34: Norras 4, Rootsis 4, Soomes 6, Venemaal 2, Eestis 3, Lä- tis 2, Leedus 3, Valgevenes 5, Moldaavias 1 ja Ukrainas 4 punkti. Karin Kollo tundis hea- meelt, et Simuna ja Võivere punktide tähistamisega on lõpule jõutud. “Viis aastat tagasi, kui Simuna naisselt- si eestvedamisel toimus Avanduse mõisas konverents “Struve geodeetiline kaar. Avanduselt UNESCO maail- mapärandisse”, moodustati töörühm, kes hakkas Võivere otspunkti tähistamise ning infotahvlite koostamise ja paigaldamisega tegelema. Samm-sammult liiguti eda- Matkateekond on alanud. Foto: Hugo Toll. Matkaks koguneti Simuna otspunkti juurde. Foto: Ilve Tobreluts. si ja täna võime tulemuse üle ühiselt üle ka ühe esimesi eksponaate – Eesti ka edaspidi korraldada. Järgmise aasta otspunkt sai eelmisel sügisel korraliku Pärast matka meenutas Maa-ameti rõõmustada – Muinsuskaitseameti, Posti poolt välja antud postmargiploki, matk lepiti kokku 24. augustiks. Kaks tähise – uhke klaaspüramiidi – ja võttis geodeesiaosakonna peaspetsialist ja Maa-ameti ja Väike-Maarja valla ning millel on kujutatud 19. sajandi üht tä- esimest matka on nüüd käidud mööda seekord matkalisi väga väärikana vastu. UNESCO Struve meridiaanikaare koor- pererahva ühised jõupingutused on helepanuväärsemat geodeetilist mõõt- teed, loodetavasti aga õnnestub baas- Vallavanem Indrek Kesküla ja Eesti dineerimiskomitee liige Karin Kollo St- kandnud vilja,” rääkis Karin Kollo. mist - Struve geodeetilist kaart. joone kulgemise teekond täpsemalt Geodeetide Ühingu juhatuse esimees ruve tegevust ja rääkis matkalistele lä- Liivika Harjo rääkis matkalistele Struve kaare matkatraditsioon sai looduses ära märkida ja matkatagi Hugo Toll saatsid matkalised Simunast hemalt kogu Struve geodeetilisele me- MTÜ Võivere Tuuleveski tegevusest alguse 2010. aasta sügisel Võivere ots- mööda baasjoont. Karin Kollo ja Hugo heade soovidega teele. Matka pikkus ridiaanikaarele jäävatest punktidest. klaaspüramiidi kõrval asuva tuuliku punkti asukohas rohke osalejaskonna- Toll lubasid mõlemad ka omalt poolt oli 4,9 km. Lisaks kohalikele oli matka- Need asuvad kümnes eri riigis ulatudes renoveerimisel. Tuulik on praeguseks ga toimunud tööpäeva käigus, kui Eesti kaasa aidata, et matka teekond edas- jaid kohale tulnud kaugemaltki, kokku Hammerfestist Põhja-Jäämerel kuni Iz- saanud juba väga kauni välisilme. Järg- Geodeetide Ühingult tuli ettepanek pidi aina huvitavamaks ja põnevamaks 50 osaleja ringis. mailini Musta mere ääres. mise tööna võetakse käsile katuse ehk kujundada mõne igal aastal toimuva ja muutuks. Tänavuse matka eesmärgiks oli tut- Struve meridiaanikaar on triangu- tuuliku pea ja tiibade paigaldamine. mõlemaid otspunkte hõlmava ürituse vuda Simuna-Võivere baasjoone ots- latsiooniahel, mis kulgeb mööda meri- Nende töödega alustatakse sügisel ja traditsioon, kuhu kaasataks ka laiemat Ilve Tobreluts September 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Ülemhelide kursus 29. septembril kell 10.00 algab Väike-Maarja spordihoones Ülemhelide kursus Kursus toimub kahe kolmetunnilise muusikalavastuste assistent Silva Pärast seda jätkub kursuse teine pool osana, üks hommikupoolikul, teine pä- Valdt, kes on palju aastaid töötanud ka spordihoones. rastlõunal. koorilauljana. Kursus maksab 25 eurot. Maksta Kursusel osalejad kogunevad spor- Samal ajal toimub Väike-Maarja saab kohapeal. Kursuseks registreeru- dihoone fuajeesse kell 9.30, kursusega rahvamajas üritustesarja “Seltsimaja da telefonil 566 7459. alustatakse täpselt kell 10. Riietus olgu 100” talutoidupäev koos Lääne-Viru Rõõmsate kohtumisteni! mugav, et ei takistaks hingamist. Kaa- hoidiste messi ja Mihklilaadaga. Kur- sas võib olla ka joogamatt. susel osalejad saavad lõunapausi ajal Kaja Kruup Külla tuleb rahvusooperi Estonia ka rahvamaja üritustel ringi vaadata. Mis on ülemhelid ehk osahelid? Harmonikaalsed helid ehk ülemhelid/ võimaldas inimkonnal suhelda loodu- Maiade kultuuris oli harmonikaal- alamhelid ehk osahelid on põhiheli ehk ses kõigi olenditega. See keel kasutas setel helidel väga suur tähtsus valguse siinusheli ehk fundamentaalheli võn- infokontsentraate, mis olid kodeeritud loomisel. Arvati, et kõrgem harmoonia kumisel kaasahelisev helispekter. Kõ- pühade harmonikaalsete helide puhas- kutsub esile valguse ja tekitab seda. Euroopa Sotsiaalfondi programmi laliselt on nad vile, vilistamise või lin- tele helisagedustele. See keel oli erinev Maiad arvasid, et erinevad eksistentsid „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ nuhääle sarnased ning põrina ja urina telepaatiast, kuna kasutas helidesse resoneeruvad harmonikaalsete helide raames toimuvad 2012. a II poolaastal sarnased helid inimhääles või metallist kodeeritud sõnumeid, kuid natuke sar- jõul. Nad arvasid, et harmonikaalsed Väike-Maarja Õppekeskuses instrumentidel. Inimhäälele annavad nane telepaatiale, sest mõtted ja info helid loovad läbipääsu (dimensionaal- RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE KURSUSED nad muusikalise värvi ja originaalse edastati laine s.t. helilaine abil. se värava) kosmiliste ja galaktikate teis- (Tellitud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ning fi nantseeritakse Euroopa unikaalse tämbri. Kui väljahingamisel Paljud vaimsed traditsioonid usu- te eksistentsivormide juurde. Sotsiaalfondi vahenditest) muusikalise heli tekitamisel häälega vad, et ülemhelidel on tervendav ja vai- Egiptlased ja hindud kasutasid suunata kogu energia fundamentaalhe- musse tõstev vägi, teadvust sügavdav seitset vokaali keha energiakeskuste Kursuste sihtgrupiks on töötavad või tööturule naasta soovivad täiskasva- lile, siis osahelisid ei ole eriti eristata- ja avardav ehk vibratsioonisagedust tasakaalustamiseks ja aktiveerimiseks. nud, kursus on osalejatele TASUTA. valt kuulda. Ülemhelilaulutraditsioon tõstev jõud, et nad loovad harmoni- Arvati, et ülemhelid on sillaks inimese aga jaotab väljahingatavat õhuenergiat kaalseid vibratsioone. Harmoonia on seitsme peenkehaga, seitsme kiirega ja Kursustel ei saa osaleda kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ka osahelidele, mistõttu tekib omapä- aga universumite universaalne keel. seitsme erineva eksistentsi tasandiga. tasemeõppes riigieelarvelisel õppekohal õppijad ning koolikohustuslikud isikud. rane kahe- või enamahäälne laul, kus Ülemhelid on inimesele elulise väär- Hindud kasutasid algselt 5 vokaali heli. fundamentaalheliga helisevad kaasa tusega. Nii nimetatakse ülemhelisid Ülemhelid tekitatakse hääles suu- Tundide Grupi Kursuse nimetus Toimumise aeg kõrvaga selgelt eristatavad osahelid. VALGUSEKS muusikas. See on nagu koopa resonaatorkambris suukoopa arv suurus Esoteerilistes ja metafüüsilistes heliline taevatrepp järgmistesse kõrge- kuju ja suuruse muutmisel erinevate Müüja I kutseeksamiks mõttetraditsioonides on harmonikaal- masageduslike eluvormide elusenergia vokaalide kasutamisel ning aeglasel valmistumine. 25.09-27.11.2012 80 10 setel osahelidel ja vokaalihelidel olnud ja igavese elu juurde. Ülemhelid muu- ühendamisel (diftongide kaudu). Ülem- Kursus toimub TEISIPÄEVITI suur tähtsus tseremoniaalses, maagili- sikas on nagu sillaks erinevate dimen- helid kujutavad endast baasheli ehk RAKVERES ses ja tervendustöös. Legendid jutusta- sioonide ja ainetihedustega eksistent- baassageduse matemaatilist kahekor- 02.10-20.11.2012 vad, et enne, kui tekkis sõnaline kõne- sivormide ning vaimsete reaalsuste distamist või jaotamist. Tabeltöötlus MS Excel 40 10 TEISIPÄEVITI keel, oli olemas universaalne keel, mis vahel. Toitlustusvaldkonna tööta- 10.10–07.11. 2012 jate täiendkoolitus: 40 10 KOLMAPÄEVITI Teie kogukonnas on olemas külamaja (rahva-, seltsimaja), mis toimib kogukonna heaks, sisustades inimeste vaba TOIDUD KÜLMLAUAL aega ja/või pakkudes erinevaid teenuseid? Ei? Aga oleks tore, kui see nii oleks? Teil on olemas toimiv külamaja, Toitlustusvaldkonna tööta- kuid olete hädas selle majandamisega? Pakute külamajas erinevaid teenuseid, kuid ei tea täpselt, kuidas neid jate täiendkoolitus: 24 18. okt, 24. okt, 31. okt 2012 15 müüa? JOOGIÕPETUS Kui kasvõi üks nendest küsimustest Teid kõnetas, ootame Teid Kodukandi Koolituskeskuse ja MTÜ Nelikand Toitlustusvaldkonna tööta- poolt organiseeritud koolitusseeriale: jate täiendkoolitus: 05.10-02.11.2012 40 10 KÜPSETISED REEDETI KÜLAMAJADE KOOLITUSSEERIA DESSERDINA Koolitusseeria koosneb 4 ühepäevasest koolitusest. Koolituspäevade teemad on: I Külamaja arendamine multifunktsionaalseteks teenusekeskusteks (30. september 2012, Kurtna külamaja (Väi- Õppetöö toimub kell 9.00-15.50 ke-Maarja vald), algusega kell 10.00, koolitaja: Eha Paas) Info ja registreerimine tel 3261 892, 5399 1090, Koolitusel käsitletakse järgmisi alateemasid: e-post: [email protected], [email protected] • Sissejuhatus teemasse. Külamajad Eestis – kes on nende taga. Külamaja roll eile, täna ja homme. Külamaja kui kogu- Kodulehekülg: www.v-maarja.ee/vmok (õppetöö/täiendõpe/tasuta kursused) konnakeskus, teenusekeskus. Külamaja ja rahvamaja – kuidas on nad omavahel seotud? Mõisted ja arutelu. • Külamajad kui multifunktsionaalsed teenusekeskused. Küla ja omavalitsuse koostöövõimalused teenuste pakkumisel 50 aastat kutseharidust Väike-Maarjas piirkonnas. Teenused, mida täna Eestis külamajades pakutakse. Arutelu teemal: kes ja kuidas peaks maapiirkonnas multi- funktsionaalseid teenusekeskuseid arendama? Väike-Maarja Õppekeskuse vilistlaste kokkutulek • Külamajade majandamine – kust tulevad täna külamajade majandamiseks rahad, millised võimalused on kasutamata. toimub 10. novembril 2012. Arutelu. Osalustasu on oktoobrikuu lõpuni 10 eurot, alates 1.11.2012 on osalusta- • Kokkuvõte – kuidas külamajade teemat edasi arendada, jätkutegevused. II Külamajade (kui multifunktsionaalsete teenusekeskuste) majandamine su 15 eurot. Osalustasu palume kanda Väike-Maarja Vallavalitsuse kontole (7. oktoober 2010, Paasvere külamaja (Laekvere vald), algusega kell 11.00, koolitaja: Siiri Einaste) 10502009482007 SEB või 221025205355 SWEDBANK. Koolitusel käsitletakse järgmisi alateemasid: Selgituseks palun märkida märksõna VMOK kokkutulek, • Finantsplaneerimine – mis see on ja kuidas seda oskuslikult kasutada külamajade puhul? Finantsprognooside lühike osaleja ees- ja perekonnanimi ning lõpetamise aasta. ja lihtne selgitus. Millest alustada fi nantsarvestuste tegemist? • Õpime koos lihtsaid fi nantsarvestusi tegema külamajade näitel. • Kuidas analüüsida ja hinnata saadud tulemusi? Kuidas külamajad paremini fi nantsiliselt toimima panna? III Avalike teenuste pakkumine - võimalus ja väljakutse? (20. oktoober 2012, Eipri külamaja (Väike-Maarja vald), algusega kell 10.00, koolitaja: Kaie Toobal) Koolitusel käsitletakse järgmisi alateemasid: • Avaliku teenuse ja kogukonnateenuse mõiste ning erisused. Praktilised näited! • Millal eelistatakse kodanikeühendusi avalike teenuste pakkumisel? Eelisvaldkonnad. Teenuste lepingulise delegeeri- mise tugevad ja nõrgad küljed. • Avaliku teenuse üleandmise etapid. • Valikud kodanikuühenduste jätkusuutlikkuse tõstmiseks IV Teenuse pakkumine ning turustamine. Internetiturustamine (10. november 2012, Kurtna külamaja (Väike-Maarja vald), algusega kell 10.00, koolitaja: Aivar Ruukel) Koolitusel käsitletakse järgmisi alateemasid: • Sissejuhatus turundusse ja müüki • Mille poolest erineb kogukonnateenuste/ avalike teenuste turundus ja müük tavaliste teenuste turundusest ja müü- gist? • Internetiturunduse ABC. Kas Internet on sobiv (kogukonna-/avalike)teenuste müügiks? • Kogukonnateenuste müügi ja internetiturunduse parimad praktikad. Näited meilt ja mujalt. Lisainformatsiooniks: Osaleda on võimalik kõigil neljal koolitusel, sellisel juhul on võimalus saada ka tunnistus. Kuid osaleda võib ka üksikutel koolituspäevadel. Pärast registreerimist saadetakse teile koolituse päevakavad. Registreerimine: Koolitusel/koolitustel osalemissoovi korral võta ühendust MTÜ Nelikand juhatuse esimehega Ene Preemiga. Kontakt: Ene Preem (e-post: [email protected]/ tel 523 9550) 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2012.a. Admirali järeltulijad Rennenkampffi de järeltulijad käisid sel külastasid Kiltsit suvel kahel korral Vaos

27. mail külastas admiral Adam Johann sime ja jäi seniks garderoobi tugitooli Vao mõisa endiste omanike von Ren- von Krusensterni pojapoja pojapoeg istuma kui teised perekonnaliikmed nenkampffi de järeltulijatel on Eestiga Jerzy Krusenstern (s 1924) Poolast Kilt- keldrit uudistasid. tihedad sidemed. Pea igal suvel külas- si lossi. Jerzy Krusenstern on meesliini Pärast lossi külastamist ööbis pe- tab keegi Rennenkampffi dest Eestit ja pidi otsene A. J. von Krusensterni otse- rekond Liivaküla seltsimajas. Neile oli iga kord on reisiplaani üheks peasihiks ne järeltulija. Tema isa oli Paweł Juliusz pakutud ka võimalust ööbida mugavas Vao. Erinevate põlvkondade esindajad Krusenstern (1886-1944) ja tema vana- hotellis Rakveres, aga nende soov oli liiguvad huviga oma esivanemate rada- isa Paul Theodori vanim poeg Alexan- kindlasti ööbida kohe Kiltsi lossi lähe- del perekonnale kuulunud valdustes, der «Axel» Krusenstern (1846-1914). duses. Järgmisel päeval läks reis edasi avastavad siin ise huvitavaid seoseid Jerzy Krusensterniga olid kaasas tema Leetu, kust enne sõda lahkusid oma ning tutvustavad siinseid paiku oma poeg Tomasz Krusenstern (s.1963) ja viimasest mõisast Poolamaale Jerzy isa lastele ja lastelastele. veel kolm sugulast. ja ema. Tänavu suvel käidi siinkandis külas- Reisi eesmärk oli tutvuda Jerzy esi- Jerzy rääkis, et tema on esimene käigul kahel korral. vanematega seotud kohtadega Eestis põlvkond, kes peab end poolakaks. Juunikuus oli Eestis Vao mõisa vii- ja Leedus. Eestis külastas perekond Tema isa pidas end sakslaseks, tema mase omaniku Carl von Rennankampffi Toomkirikut, kuhu on maetud Adam vanaisa aga pidas end venelaseks. tütre Renata von Kotzebue tütar Ger- Johann von Krusenstern, Väike-Maarja Poola perekond Krusenstern tänas da-Marie Liese abikaasaga. Saksamaal kirikuaeda, kuhu on maetud Adam Jo- Kiltsi lossi peret ja avaldas soovi aidata Müncheni lähedal elav Gerda-Marie hanni poeg Paul Theodor von Krusens- kaasa lossi edaspidistes ettevõtmistes. tuli seekord Eestisse koos Müncheni tern, ja Kiltsi lossi. Kiltsi lossi on külastanud ka Jerzy Lukas-Choriga, milles nad mõlemad Jerzy Krusensternile oli suur rõõm Krusensterni Saksamaal elav tütar Kat- abikaasaga laulavad. Koor andis kont- Vao mõisa viimase omaniku Carl von Vao mõisapreili Esther von Mühlend- näha oma esivanematega seotud koh- harina von Schnehen. Katharina von serdi Haapsalu toomkirikus ja Tallinna Rennenkampffi tütretütar Gerda-Ma- ahli tütretütar Sabine koos poeg ti. Kogu reisiseltskonnale aga oli suu- Schnehen viibis Kiltsis esimesel suurel Püha Vaimu kirikus. rie Liese jäädvustamas oma külas- Maximilianiga tänavuse Eesti reisi reks üllatuseks, et Kiltsi lossis teatakse Krusensterniga seotud üritusel – admi- Kontsertide ja muu reisiga seonduva käiku Vao torni külalisteraamatusse. ajal. Foto: Ilve Tobreluts. Adam Johann von Krusensterni nii häs- ral Adam Johann von Krusensterni 225. kõrval rentisid Liesed Tallinnast auto Vasakul torni suvine perenaine Maa- ti ja et nii mitmeid üritusi on organi- sünniaastapäeva tähistamisel 1995. ja tegid ringsõidu Rennenkampffi dele rika Reis. Foto: Knut Liese. seeritud tema töö ja elu uurimiseks. aastal, kui Kiltsi lossis avati ka Kru- kuulunud mõisatesse Vaos ja Rakveres. Renoveeritud Kiltsi mõis pakkus kü- sensterni mälestustuba. Teise Carl von Rennenkampffi tütre, lalistele suurt huvi. Ringkäik algas kell Esther von Mühlendahli tütar Christine 20 ja kestis kolm tundi. Jerzy ise väsis Annika Michelson Etzold veetis oma perega tänavu Eestis küll veidike ära kui allkorrusele jõud- terve nädala. Rendiautoga sõideti päris suur ring, oldi Tallinnas, Tartus, Peipsi ääres. Rohkem aega aga varuti oma en- diste valduste jaoks Vaos ja Rakveres. Külastati ka põhjarannikut. Seal oli sihtkohaks Vainupea, kus Vao-Rakvere Rennenkampffi d tavatsesid kuni Esi- mese Maailmasõja puhkemiseni oma suvekuid veeta. Seekord olid Etzoldite Eesti-reisil kaasas ka perekonna noorimad liikmed - tütar Sabine koos pooleteistaastase poja Maximiliani ja abikaasa Martiniga. Etzoldite pere elab Saksamaal, aga Rennenkampffi de järeltulijaid elab veel mitmetes teisteski riikides. Siin on käidud Kandast, USA-st, Hispaaniast, Šveitsist, Taanist. Jerzy Krusenstern näitab Kiltsi lossis suguvõsatahvlil oma isa ja ema nime. Taanis elav vanahärra Peter Henning Foto: Annika Michelson. on seni olnud siinkandis väga sage- dane külaline ja omab siin päris pal- ju sõpru-tuttavaid. Peter Henning on Carl von Rennenkampffi tütre Gertrudi Simuna perepäev tõi kokku Christine Etzoldi pere koos kodu-uurija Janis Tobrelutsuga (paremal). poeg, kes oma lapsepõlvesuved veetis Foto: Ilve Tobreluts. rohkesti osalejaid Vao mõisas. Tema huvi siinse paikkon- na vastu tugineb seega paljuski oma Vao kandi rahvale mitu koolitusreisi perekonnaga on kandunud tänasesse isiklikel mälestustel varasest lapseeast. Taani ning on mitmeti kaasa aidanud päeva ja kestavad tõenäoliselt edaspi- 18. augustil toimunud Simuna pere- Tipptunniks kujunes oodatult kesk- Eelmisel sügisel oli temagi siin koos Rennenkampffe puudutava materjali digi. päev tõendas, et ühest väikesest idee- päeval alanud Marek Sadama ja Tõnu oma laste ja lastelastega. jõudmisele meie muuseumikogudesse. dest korraldada käsitöö- ja vanavara- Laikre kontsert. Oma vahetu esine- Taani Demokraatia Fondi toel korral- On tore tõdeda, et sidemed Vao Ilve Tobreluts laat võib kõikide heade asjaolude kok- misega võlusid nad nii noori kui vanu das Peter Henning 1990. aastate algul mõisaomanike von Rennenkampffi de kulangemisel saada väga tore ettevõt- kuulajaid. Pärast kontserti toimunud mine, mis tõstab sadade inimeste tuju rohked fotosessioonid ja autogrammi ja annab ka järgnevateks päevadeks jagamised näitasid korraldajatele, et hea meeleolu. head asjad võivad sülle kukkuda oota- ETNA Mikrokrediit teeb unistused teoks! Perepäev tõi Simuna allika ümbru- matult ja selleks tuleb valmis olla. sesse sadu inimesi lähedalt ja kauge- Enne kontserti sai nautida isete- ETNA Mikrokrediit on MTÜ ETNA Eesti- ettevõtluskoolitus ja idee paberile kirja Nobeli rahupreemia laureaat (2006), malt. Nii rohke osavõtt oli üllatuseks gevuslaste esinemisi, sooritada oste maal projekt, mille eesmärgiks on pak- pandud, on võimalik saada paindlike sotsiaalse ettevõtluse teerajaja, andis väga paljudele. Simuna keskel olevad laadalt, osaleda laastukorvi punumise kuda maapiirkondades elavatele nais- tingimuste ja soodsa intressiga laenu 27 USD neljakümne kahele külanaisele, parkimisplatsid ei suutnud ürituse ja huulepalsami valmistamise töötu- tele ettevõtlusalast grupimentorlus- oma ideede elluviimiseks. kes valmistasid bambustoole. Tänaseks tipptunnil autosid ära mahutada. bades, maalida jõe ääres kive, istuda programmi ja mikrokrediiti oma ette- Projekti käigus luuakse Eestis küm- tegutsevad väikelaenugrupid juba roh- võtluse alustamiseks või arendamiseks. me laenugruppi kuues maakonnas, kus kem kui 90 riigis. Meile on partneriteks Projekti motoks on – Koos kasva- grupiliikmed otsustavad ühiselt gru- ja headeks nõuandjateks nii lätlased des ettevõtjaks –, sest kõik tegevused piliikmetele laenude andmise. Grupp kui ka norralased. on suunatud tulevaste naisettevõtja- otsustab, aga ka vastutab ühiselt. See Rohkem infot PAIKi kodulehel www. te omavahelisele koostööle, et naised nõuab grupiliikmete omavahelist usal- pandivere.eu ja e-posti aadressil: elle. saaksid ellu viia oma lauasahtlisse pei- dust ja koostööd ning üksteise toeta- [email protected] detud või mõtetes hoitud äriidee. mist. Esimesed kuus kuud käiakse koos Projektijuht Kairi Talvese sõnul algas Infot kodulehelt www.fem.ee vahen- mentorgruppides, õpitakse tundma kõik juba 1976. aastal Bangladeshis, mil das iseennast, oma eesmärke, ettevõtluse Muhammad Yunus (sünd 28.06.1940 Reet Maadla aluseid ja grupiliikmeid. Kui on läbitud Bangladeshis), majandusprofessor ja

kohvikus ja käia Simuna kirikutornis jagamine ja isetegevuslaste esinemi- said inimesi, palju päikest ja head sõb- nautimas kaunist vaadet Simunale. sed. rad – see on retsept, et midagi hästi Laadale kogunes üle neljakümne Rahva tungival soovil läheb üritus õnnestuks. erineva kaupleja. Oste sai sooritada tulevikus kindlasti väikeste korrektuu- alates akordionist kuni traditsiooni- ridega kordamisele. Loodetavasti sai Liivika Harjo liste augustikuu kaupade sibulate ja loodud traditsioon, mis kestab veel mittetulundusühing Võivere Tuule- küüslaukudeni. mitu järgnevat suve. veski Perepäevalised kaasa elamas Marek Sadama ja Tõnu Laikre kontserdile. Perepäeva lõpetas Simuna I tänava- Aitäh kõigile osalejatele, abistajate- juhatuse liige Foto: Kalev Viiksaar. korvpalliturniir, õnneloosi auhindade le ja toetajatele! Suurel hulgal rõõm- September 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Sepad ja sepised

Näituse „Sepad ja sepised“ avamine patöö. Kohalikud sepad valmistasid beriistade tegemine. Eestimaa kuber- 3. oktoobril kell 17.00 Väike-Maarja igapäevaseid tööriistu (kirved, noad, mangus oli tasuks tavaliselt vakk rukist muuseumis. Näitus jääb avatuks 3. det- sirbid, vikatid) ja tehti ka heal tase- ja vakk otra, Liivimaal vakk rukist. Ühe sembrini 2012. mel relvi, näiteks Saaremaal. Järgneval talu töödele kulus paar päeva aastas. Sepatöö on üks vanemaid käsitöö- võõrvõimu ajastul muutus osa sepa- Möödunud sajandi keskpaiku tekkis alasid. Metallist (pronksist) tööriistade tööd (näiteks kullassepatöö) baltisaksa (eriti Lõuna-Eestis) eriline vallaseppa- valmistamine on seotud ülemineku- linnameistrite ainuõiguseks. de rühm, kellega vald sõlmis lepingu. ga maaviljelusele ja karjakasvatusele. Sepad võib jagada kolme rühma: kü- Vallasepp tegi tööd veidi odavamalt, Sepp oli Eestis esimene kutseline käsi- lasepad, mõisasepad ja mittekohaliku ent oli vabastatud (sh õppeajal) liisu- tööline, millele osutab sõna sepp kasu- päritoluga vabad sepad. võtmiskohustusest (sõjaväkke mine- tamine enamikus käsitöölisnimetustes, 18. saj oli vabu seppi rohkem Tal- kust), ta pidi kokkulepitud aja vallas näiteks puusepp, pottsepp, kingsepp linna ümbruses ja Virumaa suurtes töötama. Seltsimaja juubeliraamatu jne. Nimed Sepp, -sepp, -sepa, Sepa mõisates. Vabadel seppadel oli eriline Sepatöö oskused pärandati isalt po- jne on ühed levinumad isiku- ja koha- osa uute tööriistade (puur jm) levikul jale (Põhja-Eestis õpiti rohkem kodus, lugejaile nimedest. ja ehete valmistajatena (Lääne-Eestis Lõuna-Eestis nii küla- kui mõisaseppa- Eesti vanemad sepiseleiud (käe- valmistati ilmselt ka talurahvale eh- de juures). Õpiti keskmiselt 3 aastat. Kuus aastat tagasi oktoobrikuus koh- kid aitavad sisse elada sajanditaguses- võrud, kirved jm) pärinevad varasest teid). Lõuna-Eestis muutus sepatöö 19. tusid Väike-Maarja muuseumis Irene se aega, andes ülevaate põllumeeste rauaajast (6. saj e. Kr. - 1. saj p. Kr.). Viimastel sajanditel tegid talule saj omaette ametiks, Põhja-Eestis ja Kaldma, Hanno Tamm, Eino Tomberg seltside asutamisest, jutustades Eesti Raud oli metall, mida leidus Eestiski. tööd külasepad, saades külalt vastu saartel säilis kodune sepatööoskus ja Asael Truupõld ning leppisid kokku 20. sajandi arhitektuuri algusloo, vaa- Tallinna ümbrusest ja Kirde-Eestist maad, elamise, sepikoja ja loomade igas talus tehti omale väiksemaid töid. Väike-Maarja seltsimaja loo täpsemas dates tagasi Väike-Maarja kujunemise- ning mõnelt poolt mujalt on leitud jär- karjatamise õiguse. Külasepp oli tava- Möödunud sajandi keskpaigast alates üleskirjutamises, kui seda seni tehtud le, rõhutades Märt Meose ja Jakob Liivi ve- ja soomaagi töötlemise jälgi. Suu- liselt vabadik (maata või vähese maaga tuli kasutusse hulgaliselt uusi tööriistu oli. Väike-Maarja gümnaasiumi 135. olulisust seltsimaja ehitamisel. Lisaks relt jaolt on aga toormaterjal Eestisse talupoeg). Külasepa töövahekord algas (puurmasin, kruustangid, viil, vabriku aastapäeva tähistamise eel 2008. aastal seltsimaja ehitusloo ja järgnevate aas- siiski sisse toodud. Vanemal rauaajal jüripäeval. Külasepp töötas tavaliselt päritolu alasid). Suured muutused on tutvustas Eino Tomberg gümnaasiumi takümnete kajastamisele saab raama- (1.-5. saj) muutus raud peamiseks me- üksinda (töötooja ehk sepiline tõmbas toimunud käesoleval sajandil ühelt vilistlaskogus mõtet koguda kaante va- tust lugeda ka intervjuusid ja mälestusi talliks. lõõtsa, lõi haamriga peale, tõi ka raua, poolt tehnika osas, teiselt poolt sund- hele selle kooliga läbi aja erakordselt majaga seotud inimestega. Vahetult muistse vabadusvõitlu- söed, vahel sööki kaasa). Töödest tuli kollektiviseerimise käigus. tihedas seoses olnud maja lugu. Eino Seltsimaja juubeliraamatu koosta- se eel, nooremal rauaajal (10.-13. saj teha: hobuserautamine, põllutööriis- entusiastliku suhtumise toel liikus mise käigus avanes lugu eriliste nur- algus) oli käsitööharudest juhtiv se- tade parandamine, rauast töö- ja tar- Marju Metsman maja ajaloo koostamise mõte ka Väi- kade alt. Mitmed huvitavad leiud post- ke-Maarja põllumeeste seltsis. Seltsi- kaartide ja fotode näol, mille pöördel maja juubeliaasta saabudes oli kindel, kirjutatakse seltsimajasse puutuvast, et maja lugu saab kaante vahel olema, telefonikõne ja kohtumine Inge Te- milline täpselt, kui mahukas, ei tead- deriga, mis keris vaibana lahti maja nud siis veel keegi. jalutussaalis varem asunud kujur A. Paikkonna kultuurilises kujunemis- Weizenbergi valmistatud rahvusliku är- loos kandvat rolli mänginud teatrimaja kamisaja tegelaste büstide kinkija loo, ehitati tulevikku vaatavate ja sirgeselg- valmistasid erilist rõõmu. sete esimeste eestlastest koolmeist- Seltsimaja juubeliaasta on hoidnud rite põlvkonna aktiivsel tegutsemisel. meeled avatuna ja vaimu ärksana, too- Ümbruskonna asutuste ja ühingute te- nud esile sajand tagasi kehtinud tõed gevusele avatud maja täidab eesmärki ning väärtused, rõhutanud koos tegut- tänaseni. semise olulisust ja ainuvõimalikkust, Sajandi seltsielu südameks olnud vääristanud aega ja inimesi ajas. maja – Väike-Maarja seltsimaja – on Juubeliraamatut on võimalus osta ausammas esivanemate sihikindlusele, Väike-Maarja muuseumist. töökusele ja usaldusele, kandes endas paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Marju Metsman jõudu. seltsimaja juubeliaasta toimkonna Käesoleva raamatu esimesed peatü- liige

Kullenga Krihvli Jüri Ärina sepapaja ees 1921./1922. aastal. Foto: Väike-Maarja muuseumi kogu. Üritustesari „Väike-Maarja Seltsimaja 100“

02.06 Pandivere päeval pandi seltsimajale sümboolne nurgakivi. 06.07 Toimus suveõhturetk Väike-Maarja piirkonna veskitesse. 20.09 Toimus konverents „Seltsitegevuse aastasada“ Ettekanded ühistegevuse algusest ja arenemisest Eestis, seltsimajade rajamisest ja arhitektuurist, Väike-Maarja Seltsimaja ajaloost Eesti Rahva Muuseumilt, Eesti Põllumajandusmuuseumilt, Eesti Vabaõhumuuseumilt, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsilt ning Väike-Maarja Gümnaasiumilt. Peaesineja hr Peeter Olesk. Seltsimaja ajalooraamatu “Sajand seltsielu südames” esmaesitlus. 28.09 Suvelõpusündmus noortele Sisukas ülevaade erinevatest vaba-aja veetmise võimalustest vallas. Nahahoolduse, kosmeetika ja meigi õpitoad. Osalevad “SELTSIMAJA 100” Talutoidupäev sõbrad naabervaldade noortekeskustest. Päeva lõpetuseks meeletu tantsuõhtu. Lääne-Viru hoidiste mess. Mihklilaat 29.09 Talutoidupäev. Mihklilaat. Hoidiste mess 29. septembril kell 10.00 Seltsimajas Lääne-Virumaa hoidisevalmistajate mõõduvõtmine magusa, soolase ja üllatushoidise kategooriates. Õpitu- Väike-Maarja rahvamajas bades karaski küpsetamine, loeng köögiviljakasvatusest, tegevused lastele. Keldrikohvik. Kohalikud piimatooted, koduleib, hoidised ja palju-palju muud maitsvat. Kartulitoitude degusteerimine. Viimane võimalus soetada talvevarudeks kartulit jm Kavas: köögivilja. Mihklilaadale ootame kauplejaid valdavalt eheda kodumaise toidukauba ja käsitööga. • Talutoidu õpituba • Hoidiste mess • Laste mängu- ja õpituba • Mihklilaat 18.10 Kinopäev • Meelelahutus laval ja laadal • Seltsimaja 100 loterii! Kohal on kinobuss. Filmid nii suurtele kui väikestele. Tegutsevad töötoad. Näha saab põnevaid ja nostalgilisi ajaloolisi Tulge tutvuge 100-aastase seltsimajaga! kaadreid Väike-Maarja kandi elu-olust. Tulge oma talutoitu pakkuma! 17.11 Stiilipidu „1912“ Tulge pakkuge enda valmistatud hoidiseid! Rännak seltsimaja rajamisaastasse. Tolleaegsete traditsioonide kohane pidu näitemängu ja tantsuga. Kohal päevapiltnik. Tulge varuge oma keldrisse talvekartul! Avatud puhvet. Kauplema on oodatud need, kes müüvad: Jälgige eelinfot seltskonnatantsude õpitubade kohta ja kavandage aegsasti ajastukohased kostüümid! talutoitu, põllumajandus-, aia- ja metsasaadusi, talutehnikat, Eesti käsitööd 22.12 Aastasajaball ja tööstuskaupa. Juubeliaasta säravaim sündmus seltsimaja avamispäeval 100 aastat hiljem. Ootame kõiki kauplema! Tantsuks bigbänd. Kõrgetasemelised üllatusesinejad. Kauplejatele info ja registreerimine: Väike-Maarja rahvamaja, e-post: NB! [email protected], telefonid 326 1837, 5302 4437 Kõik sündmused leiavad aset seltsimajas ja selle ümbruses. Täpsem info iga ürituse eel infolehes ja valla kodulehel. 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2012.a. Väike-Maarja korvpallipoisid mängisid edukalt Kooli-, muusika- ja kirjamees Mini Cup-il Villem Normann – 200

23.-25. augustini toimus Rakveres rah- Virumaa Pallimängude Kooli võist- vastane, aga jällegi pikkuse ja jõu poo- Täieõiguslikult Väike-Maarja kandi nematele. vusvaheline noorte korvpalliturniir kond võitis alagrupimängudes kaht lest meist üle. Soome HNMKY puhul juurtega Villem Normann sündis 4. au- Villem Normanni algatusel toimus New Generation´s Mini Cup. Peterburi võistkonda: Admiralteiskaja on tegu hästi komplekteeritud ja dist- gustil 1812 Põlulas, sest parun Stackel- 1866. aasta jaanilaupäeval Simuna lau- Erinevates vanuserklassides osales II võistkonda tulemusega 56:35 ja Ad- siplineeritud mängustiili harrastava berg tõi Triigi mõisast Põlula mõisa 12 lupäev. Sel päeval esines 40-liikmeline kokku 68 võistkonda ligi tuhande män- miralteiskaja I võistkonda 50:32, Leedu võistkonnaga, kellest meie tehnilised meest, nende seas ka Villemi isa – Eipri meeskoor Normanni juhatusel, kellega gijaga kaheksast riigist. Lisaks Eesti võistkonnast Gargždu SM oldi aga üle oskused ja kehaline ettevalmistus na- külast pärit Jakobi. Väike-Maarja kogu- esitati 13 meeskoorilaulu ja orelil kõlas võistkondadele olid turniiril osalemas tulemusega 51:42. tuke paremaks osutusid. Teine Soo- duse abielumeetrikas seisab, et 1. ok- 9 pala. Kiriku uksed-aknad avati, et ka Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Rootsi, Finaalis mängiti üle Soome võist- me võistkond MuKi on meile tuttav ja toobril 1811 abiellunud Põlulast King- väljasolijad kuulda võiksid. Taani ja Suurbritannia noorkorvpallu- kond MuKi 54:46, poolfi naalis aga oldi väga tubli võistkond – kaks korda on sepa Jakob ja Äntu mõisa tüdruk Ann. Villem Normanni õpilased olid ena- rid. Häid mänge ja korraliku taset näita- paremad teisest Soome võistkonnast nad saanud kolmanda koha meie Lu- Esimesed koolitarkused kodus muse Simuna kihelkonna külakoolide sid nii kodumeeskonnad kui külalised. HNMKY tulemusega 43:23. Pronksme- rich Cupil, eelmisel aastal aga võitsime omandanud, jätkus Villem Normanni koolmeistriteks. 1999. a ja hiljem sündinud poiste dalimängus mängis end kolmandaks neid NG Mini Cupi fi naalis Tartus,” rää- õpingutee Rakveres Gööki koolis, 10. Normann teeb 1889. aastal oma kir- vanusegrupis tuli 16 võistkonna seas HNMKY, olles üle Leedu KM Perkuna- kis Vaido Rego vastasvõistkondi iseloo- jaanuaril 1823. aastal astus ta Rakvere jas V. Reimannile kokkuvõtte oma tööst kindlaks võitjaks Rakvere Pallimängu- sest 42:32. mustades. Kreisikooli, mille lõpetas kaks aastat Simuna kihelkonnakoolis, tuues väljas, de Kooli võistkond, kus mängisid Väi- Treener Vaido Rego pidas turniiri hiljem. et kihelkonnakooli on tema tegevuse ke-Maarja poisid Marti Alt, Ander Talu, kordaläinuks ning hindas kõrgelt vas- Vaido Rego on tänulik lapsevanema- Villem Normanni esimene töökoht jooksul lõpetanud 563 õpilast, kellest Remo Murumaa, Jaagop Janson, Sten taste mänguoskusi. “Mõlemas Peterbu- tele transpordi ja võistlustele kaasaela- oli Põlula mõisas, olles kammerteen- 99 said koolmeistrid. Villem Normanni Saaremäel, Kerdo Kivivare, Martin Oja- ri Admiralteiskaja võistkonnas oli meie mise eest. riks ja raamatupidajaks. Pärast Simuna algatusel loodi Simuna kihelkonda mit- maa ja Henri Matikainen ning Rakvere mõistes kaks-kolm ülipikka poissi ja köstri Hermann Hirchi surma soovitas meid koore – segakoorid Kärus, Avan- poisid Mart Johannes Pariis, Gregor mängiti väga jõulist korvpalli. Gargždu Ilve Tobreluts Viru-Jaagupi praost Hörschelmann Vil- dusel, Salla-Traksil ja Sellil. Kihelkonna Väli ja Ranno Lauri, treener Vaido Rego. SM Leedust oli meie jaoks tundmatu lem Normanni Simuna köstri kohale, 23 koolist olid kahekümnes laulukoo- kuhu asus 3. märtil 1832. Varsti pärast rid. ametisse asumist kutsus Normann Oluline sündmus Villem Normanni kümme poissi ja 10 tüdrukut laulu õp- elus oli lisaks kiriku ümberehitusele pima ja alguse sai Simuna esimene ka uue Simuna kiriku oreli õnnistami- laulukoor. ne, mille tema vend – esimene eesti 1836. aastal saadavad Konsistooriu- soost oreliehitaja – Gustav Normann mi president R. G. Meydell ja sekretär oli 1889. aasta suvel ehitanud. Heinrich Hörschelmann kirja Eestimaa Paljude aastate jooksul oli Villem kubermangu koolidirektorile parun von Normann ka aktiivne kirjasaatja – Mee- Rossillonile sooviga, et Villem Nor- lejahutaja, Eesti Päevalehe, Missionile- mann saaks eksamineeritud kui kihel- he, Tallinna Sõbra ja teiste väljaannete konna talurahvanoorsoo õpetaja. Nor- kaastööline. manni eksamineeritakse Tallinnas ja ta 1882. aastal tuli Simunasse abi- saab õpetamise loa. 6. oktoobrist 1836. köstriks ja kihelkonnakooli abiõpeta- aastast oli Villem Normann ametis Si- jaks Ernst Peterson. Villem Normann muna kihelkonnakooli õpetajana. lahkus kihelkonnakoolist 1886. aastal, Samal aastal kui Simuna kirikusse mille järel kool pea ka suleti, köstri- ehitatakse orel, abiellub Villem Nor- ameti pani ta maha 1892. aastal. Nii oli mann Iisaku köstri Jakob Masingu türe Villem Normann pidanud kihelkonnas Karoline Helenega. Lapsi neil ei olnud, õpetajaametit üle 50 aasta ja köstri- kuid pärast Villemi venna Gustavi abi- ametit 60 aastat. Ametitest lahkumise kaasa surma kasvasid lapsed Villemi järel siirdus koos abikaasaga Tallinna, peres. kuid pärast abikaasa suma 1897. aastal 15. oktoobril 1839. aastal õnnista- tuli Villem Normann tagasi Simunasse ti Simuna kirikus Paide meistri Karl ja elas oma surmani 6. veebruaril 1906. Georg Thali ehitatud orel. Seni oli lä- aastal köster Petersoni juures. hikonnas orel olnud vaid Koeru kirikus. Allikas: H. Ross, “Simuna kihelkonnas Sel pidupäeval esines Villem Normanni laudi ja mängiti“. Simuna, 2001, lk 5-17. 30 lauljaga koor. 1863. aastal oli Simuna kihelkon- Allikmaterjali lehitses nas 17 kooli. Kuna kooli kirjavara oli Marju Metsman napp, hakkas Villem Normann seda puudust kõrvaldama. Oma elu jooksul andis Normann välja üle 30 raamatu – õpikuid, õpetliku sisuga raamatuid, Sellest lahtiviskest tõi Henri Matikainen palli Virumaa PK võistkonnale. Foto: Anneli Matikainen. raamatuid kooliõpetajatele ja lasteva-

Korvpallitreeningud alanud Käimas on hiite kuvavõistlus Käimasolev kuvavõistlus Maavalla maailma pühapaigad. Võistluse eeskiri jm lisateave Maa- hooajal hiied 10225 ootab ülesvõtteid hiitest ja Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning valla koja kodulehelel: http://www.maa- teistest looduslikest pühapaikadest nii Võitjad kuulutatakse välja kooljakuus vald.ee/maausk Väike-Maarja spordihoones toimuvad korvpallitreeningud alanud hooajal Maavallast kui ka piiri tagant. (november) Tartus toimuval hiie väe Eelmisel aastal võitis hiite kuva- neljas rühmas. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tunnustamissündmusel. võistluse Ain Raali ülesvõte Palivere tutvustada ajalooliste looduslike pü- Hiite kuvavõistluse korraldavad hiiepuust (fotol). 1. klasside õpilased (tüdrukud ja poisid koos) hapaikade kultuuri- ja looduspärandit, Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu E, K, R kell 12.00-13.00 jäädvustada nende hetkeseisund ning ülikooli looduslike pühapaikade keskus suunata inimesi pühapaikasid külasta- ning MTÜ Wikimedia Eesti. 2.-4. klasside õpilased (poisid) ma ja hoidma. Võistlust toetavad Kehrwieder, E, K, N, kell 13.00-14.30 ja R kell 13.00-14.00. Viiendat korda toimuval võistlusel Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, on mitmeid uuendusi. Esmakordselt Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, 5.-9. klasside õpilased (poisid) on osalejatel võimalus määrata oma Tihuse hobuturismitalu, Krautmani ter- E, T, R kl 17.30-19.00 võistlustöö soovi korral Creative Com- visekool, looduslike pühapaikade riiklik Kolmapäeviti hakkab 1999. a sündinud poiste võistkond käima kahes osas mons rahvusvahelise vabakasutuse arengukava, Kultuuriministeerium, Si- treeningutel Rakveres ja neljapäeviti kell 15-16.30 osalevad kergejõustikutree- litsentsi alla ning osaleda seega ees- seministeerium, Keskkonnaamet ning ningul Väike-Maarja spordihoones (õp Tauno Tihti). tikeelse Vikipeedia koostamises. Üles- Muinsuskaitseamet. Lisaks on individuaalseteks treeninguteks neljapäeval aeg spordihoones kutsele saata võistlusele ka mujal maa- Rahvusvahelise looduskaitseliidu kell 17.30-19.00. ilmas asuvate looduslike pühapaikade (IUCN) hinnangul on looduslikud pü- Selle rühmaga saavad liituda ka vanemate klasside poisid, kellele sel hoo- pilte on juba vastanud mitmed Soome hapaigad inimkonna ning ka Eesti vani- ajal omaette treeningurühma ei avata. fotograafi d. Mõnevõrra on uuenenud mad looduskaitsealad. Maavalla püha- ka võistluse lehekülg ning nüüd on paigad on osa soome-ugri kultuuri- ja Tüdrukute rühm hõlpsam tutvuda võistlusele saadetud looduspärandist. Eestis on teada vä- K kell 17.30-18.30 ja R kell 14.00-15.00. töödega. hemalt 600 suuremat maa-ala hõlma- Üle mitme aasta alustab tegevust tüdrukute treeningrühm. Võistluse üldarvestuse peaauhind vat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, Vanusepiirangut osalemiseks ei ole. on 500 eurot ning kuni 16-aastaste puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pü- Kõik korvpallihuvilised lapsed on treeningrühmades teretulnud! peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse hapaikasid leidub kõikides maakonda- välja hulk eriauhindu järgmistes rüh- des ja kihelkondades ning paljudes kü- Korvpallitreener mades: püha puu, kivi, veekogu, annid, lades. Valdav osa meie pühapaikadest Lähem teave: Vaido Rego, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saa- on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub Ave Anniste tel 529 4106 red, muinsuskaitse, looduskaitse ning neist mingil määral ligikaudu 15%. tel 5803 5358 September 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Väike-Maarja valla Väike-Maarja valla 2012/2013 spordiaasta 2012/2013. a meistrivõistluste KALENDERPLAAN juhend Oktoober 21.01 kell 18.00 Georgi söögitoas ketiirus valla MV, laskmine, III etapp I Eesmärk 6.10 kell 10.00 Valla MV, valla MV, mälumäng, III etapp 08.04 kell 18.00 Päästekoolis RSK Populariseerida vallas tervislikke eluviise. Selgitada 2012/2013 hooaja valla korvpall 28.01 kell 18.00 Triigi spordihoones üldkoosolek 15.04 Valla MV, biljard, III etapp meistrid 18 spordialal ja parim valla piirkond spordis. 6.10 kell 11.00 Triigi spordihoones Valla MV, koroona, III etapp valla MV, lauatennis, I etapp Veebruar 20.04 kell 12.00 Väike-Maarja aleviku 16.10 kell 17.30 Triigi spordihoones 4.02 kell 18.00 Tamsalu lasketiirus keskväljakul Georgi Kange rammuvõist- II Korraldamine sulgpall lastele, I etapp valla MV, laskmine, II etapp lus Võistlused viib läbi Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi. Võistluste peakohtu- 23.10 kell 18.00 Triigi spordihoones 11.02 kell 18.00 Triigi spordihoones 22.04 kell 19.00 Väike-Maarja Rahva- nikuks on Väike-Maarja valla rahvaspordiklubi juhatuse esimees Ants Rikberg. sulgpall täiskasvanutele, I etapp valla MV, kabe maja juures Lurichi kevadjooks 29.10 kell 18.00 Triigi spordihoones 11.12 kell 18.00 Valla MV, biljard, II Juuni III Aeg ja koht valla MV, koroona, I etapp etapp 1.06 kell 11.00 Pandivere päev Võistlused viiakse läbi tavaliselt esmaspäeviti algusega kell 18.00 või laupäeviti. November 24.02 kell 12.00 Ebaveres vastlapäev 9.06 kell 12.00 Simuna-Laekvere Suusatamine toimub Ebaveres, triatloni start on Äntu paisjärve ääres, laskmine 4.11 kell 12.00 Ebaveres ReinPauli 24.02 kell 14.00 Ebaveres valla MV, jooks kaitseliidu lasketiirus õppekeskuse all või Tamsalu spordihoone lasketiirus. Tennis jooks suusatamine 8.06 kell 11.00 Müürikul valla MV, toimub kas Müürikul või Väike-Maarja spordihoones. 5.11 kell 18.00 Georgi söögitoas val- 25.02 kell 18.00 Triigi spordihoones tennis, II etapp la MV, mälumäng, I etapp valla MV, male 9.06 kell 12.00 Väike-Maarjas valla- IV Osavõtjad 19.11 kell 18.00 Triigi spordihoones Märts maja ees XXIII Pandivere rattaralli Võistlustest võivad osa võtta kõik Väike-Maarja valla territooriumil töötavad, Valla MV, koroona, II etapp 1.-3.03 Vabariigi valdade XX tali- 5.07-7.07 Vabariigi valdade XIX su- õppivad või elavad elanikud. Detsember mängud Võrus vemängud 8.12 kell 10.00 Simuna spordihoo- 2.03 kell 12.00 Triigi spordihoones Juuli V Võistlussüsteem nes valla MV, võrkpall valla MV, lauatennis, III etapp 27.07 kell 16.00 Äntu paisjärvel Väi- Võistlustel selgitatakse valla meistrid nii individuaalarvestuses kui ka võistkon- 10.12 kell 18.00 Simuna rahvamajas 12.03 kell 18.00 Triigi spordihoones ke-Maarja triatlon Ebavere Kange niti. Võistkonnad moodustatakse Simuna, Triigi, Väike-Maarja ja Vao piirkonnas valla MV, mälumäng, II etapp Valla MV, sulgpall lastele, II etapp August (piirkonna arvestamisel arvestame endisi majandite piire). 15.12 kell 10.00 Valla MV, tennis, I 19.03 kell 18.00 Triigi spordihoones 10.08 kell 11.00 Väike-Maarja rahva- etapp valla MV, sulgpall täiskasvanutele, II maja taga valla MV, rannavõrkpall Meistrisarjast osavõtjatel lähevad arvesse 11 spordiala tulemused. Võistkondlik 17.12. kell 18.00 Valla MV, biljard, I etapp 17.08 kell 11.00 Müürikul valla MV, esikoht annab 5 punkti, teine koht 3 punkti, kolmas koht 2 punkti ja neljas ning iga etapp 18.03 kell 18.00 Georgi söögitoas tennis, III etapp järgmine koht 1 punkti. Individuaalala esikoht annab 20 punkti, teine koht 18 punk- 27.12 kell 18.00 õppekeskuse all las- valla MV, mälumäng, IV etapp 24.08 kell 10.00 Triigis Valla MV, jalg- ti kolmas koht 17 punkti jne. Alates 19. kohast saavad kõik osavõtjad ühe punkti. ketiirus valla MV, laskmine, I etapp 25.03 kell 18.00 Triigi spordihoones pall Jaanuar Valla MV, lauamängude mitmevõistlus Koefi tsent 1,2 on järgmistel spordialadel: kabe, male, köievedu ja vastlaree mit- 12.01 kell 12.00 Triigi spordihoones Aprill Jätkub tervisespordiürituste sari mevõistlus. valla MV, lauatennis, II etapp 1.04 kell 18.00 Õppekeskuse all las- “Harjuta terviseks!”

Valla meistrivõistlused viiakse läbi kabes, males, koroonas, lauatennises, mälu- Harjuta Terviseks! mängus, suusatamises, võrkpallis, korvpallis, sulgpallis, triatlonis, lauamängude 13. septembri seisuga on üritusest osa võtnud 533 inimest 9659 korraga. Kolmkümmend aktiivsemat oma osaluskor- mitmevõistluses, köieveos, rannavõrkpallis, jalgpallis, laskmises, tennises ja bil- dadega on: jardis. 1. Heino Külanurk (Väike-Maarja) 785 osaluskorda, 78 boonuspunkti. 2. Urve Tobreluts (Väike-Maarja) 704 ok, 70 bp. 3. Kalle Tobreluts (Väike-Maarja) 657 ok, 65 bp. 4. Aino Saaremäel (Väike-Maarja) 613 ok, 61 bp. 5. Viivi Kahr (päästekool) 571 ok, 57 Võistlused on kolmevoorulised, millest arvesse läheb kaks, välja arvatud kabe, bp. 6. Halar Klaas (Väike-Maarja) 401 ok, 40 bp. 7. Mare Soovik (Maiximar) 298 ok, 29 bp. 8. Heino Lambing (Väike-Maarja) 208 male, sportmängud, triatlon, suusatamine, vastlaree mitmevõistlus ja lauamängu- ok, 20 bp. 9. Õie Lambing (Väike-Maarja) 207 ok, 20 bp. 10. Viia Kiik (Väike-Maarja) 202 ok, 20 bp. 11. Riina Jalast (VMG) 201 ok, de mitmevõistlus, mis on ühevoorulised. 20 bp. 12. Mall Lepiksoo (Väike-Maarja) 200 ok, 20 bp. 13. Urve Kalda (Väike-Maarja) 148 ok, 14 bp. 14. Kessu Sulev (Simuna) 129 ok, 12 bp. 15. Ele Kivisaar (Väike-Maarja) 124 ok, 12 bp. 16. Siiri Bork (Väike-Maarja) 123 ok, 12 bp. 17. Kätlin Timuska (Väi- Võistlussüsteem selgub kohapeal ning sõltub võistlejate ja võistkondade ar- ke-Maarja) 122 ok, 12 bp. 18. Malle Kask (Väike-Maarja) 117 ok, 11 bp. 19. Reet Soidla (Väike-Maarja) 114 ok, 11 bp. 20. Kadri vust. Dieves (Väike-Maarja) 114 ok, 11 bp. 21. Annela Laidre (Väike-Maarja) 108 ok, 10 bp. 22. Sirle-Inga Kuldväli (Väike-Maarja) 97 Sportmängudes saab varuvõistleja medali, auhinna ja diplomi siis kui osaleb ok, 9 bp. 23. Airi Einsalu 96 ok, 9 bp. 24. Marina Rüütel (Joosand) 95 ok, 9 bp. 25. Rita Soidla (Väike-Maarja) 69 ok, 6 bp. 26. vähemalt 25 % turniiri mängudes. Merle Suursaar (Väike-Maarja) 55 ok, 5 bp. 27. Mona Sikkar (Triigi) 54 ok, 5 bp. 28. Peeter Kahr (Väike-Maarja) 53 ok, 5 bp. 29. Maarit Einsalu 52 ok, 5 bp. 30. Heete Ausmeel (Väike-Maarja) 50 ok, 5 bp. Võistkonniti kuulub võistkonda järgmine arv inimesi, sulgudes toimumiskoht: Kabe: 2M, 1N (Triigi spordihoone) Male: 2M, 1N (Triigi spordihoone) Tenniseuudiseid Koroona: 2M, 1N (Triigi spordihoone) Lauatennis: 2M, 1N (Triigi spordihoone) Väike-Maarja valla tennisemeistrivõist- nemets – Eerek Preisfreund Väino Stol- ke-Maarjast Geidi Kruusmann ja Väino luste teine etapp toimus 25. augustil tseni-Andreas Preisfreundi tulemusega Stoltsen. Esimesteks vastasteks olid Mälumäng: 3 võistlejat (Georgi söögituba) Müürikul. 6:2. Krigul ja Traus (tulid üldvõitjaks), kel- Suusatamine: 2M, 1N (Ebavere tervisespordikeskus) Tund aega kestnud fi naalis võitis 18. augustil toimusid Rakveres Lää- lele kaotati. Teises mängus olid vastas- Sulgpall: 2M, 1N (Triigi spordihoone) väga tasavägiselt kulgenud mängu järel ne-Virumaa meistrivõistlused tennises. teks isa ja tütar Piirsalud, kellele kao- Väino Stoltsen Mihkel Niinemetsa 7:5. Vanuseklassis härrad 60+ mängisid fi - tati ka ning seekord järgmisesse vooru Lauamängude mitmevõistlus: 2M, 1N (Triigi spordihoone) Kolmanda koha sai Eerek Preisfreund naalis Ülo Õuekallas ja Väino Stoltsen. edasi ei pääsetud. Rannavõrkpall: arvesse läheb parima võistkonna tulemus (Väike-Maarja) ja neljanda Andreas Preisfreund. Võitis Õuekallas 6:0 ja 7:5. Köievedu: arvesse läheb parima võistkonna tulemus (Pandivere päev) Paarismängus alistasid Mihkel Nii- Segapaarismängus võistlesid Väi- Väino Stoltsen Võrkpall: arvesse läheb parima võistkonna tulemus (Simuna spordihoone) Korvpall: arvesse läheb parima võistkonna tulemus (Väike-Maarja spordihoone) Väike-Maarja rahvamajja oma 30. sün- Jalgpall: arvesse läheb parima võistkonna tulemus (Triigi spordihoone) Sündmuste kalender nipäevpeole. Info Aino Lukman, tel 522 9124 Triatlon: arvesse läheb 3 paremat tulemust (Äntu paisjärv – Ebavere) Tennis: arvesse läheb 3 paremat tulemust (Müüriku) 27. septembril kell 11.00-15.00 on telefonil 566 7459 (Kaja Kruup) 4. novembril kell 12.00 toimub Laskmine: arvesesse läheb 2M ja 1N tulemus (Väike-Maarja, Tamsalu) Väike-Maarja rahvamajas doonoripäev. Ebavere tervisespordikeskuses Rein- Vastlaree mitmevõistlus: võistkond koosneb täiskasvanutest, arvesse läheb Info Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837 12. oktoobril kell 20.00 Väike- pauli sügisjooks. Info Ants Einsalu, tel parema võistkonna tulemus Maarja rahvamajas hooaja avapidu. 529 4245 28. septembril kell 18.00 toimub Jälgige täpsemat reklaami enne üritust! Väike-Maarja rahvamajas üritustesarja Info Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837, 10. novembril tähistab Väike-Maar- VI Majandamine “Seltsimaja 100” suvelõpuüritus noor- 5302 4437 ja Õppekeskus oma 50. aastapäeva. Võistluse majandamiskulud kannavad võistlejad ise, välja arvatud autasustami- tele “TULEVAD, TULEVAD... ka maale Info Raili Sirgmets, tel 327 0910 ne ja võistluskohta sõit, kui sellest on kuulutusel eelnevalt teatatud. tulevad staarid”. Noortega tuleb kohtu- 18. oktoobril toimub Väike-Maarja ma Liina Vahter (Ühikarotid, Elu keset rahvamajas üritustesarja “Seltsimaja 17. novembril toimub Väike-Maar- VII Paremuse selgitamine linna), seejärel disko, muusikat valib 100” kinopäev. Info Marju Metsman tel ja rahvamajas üritustesarja “Seltsi- 1. Eespool on see võistleja kellel, on rohkem kohapunkte. DJ Aare Laanmets, õhtusse lisab vürt- 526 3831 maja 100” Stiilipidu 1912. Rännak 2. Võrdsete punktide korral on eespool see, kes omavahelise mängu on võitnud. si Luisa Värk. Pilet 3 eurot. Info Meeli seltsimaja rajamisaastasse. Tolleaeg- 3. Surnud ringi puhul on eespool see võistleja, kellel on: Veia, tel 526 0594 20. oktoobril toimub Simuna rahva- sete traditsioonide kohane pidu näi- a) rohkem võidetud mänge; majas kontsert “20 aastat lastelaulu Si- temängu ja tantsuga. Kohal päeva- b) kellel on vähem kaotatud mänge; 29. septembril toimub Väike-Maar- muna rahvamajas”. Info Auli Kadastik, piltnik. Avatud puhvet. Jälgige eelinfot c) võrdsete kaotatud mängude puhul vaadatakse omavahelist mängu (võit- ja rahvamajas üritustesarja “Seltsimaja tel 323 7217 seltskonnatantsude õpitubade kohta ja ja on eespool); 100” talutoidupäev koos Lääne-Viru kavandage aegsasti ajastukohased kos- d)võrsete punktide korral korraldatakse surnud ringi võistlejate vahel lisa- hoidiste messi ja Mihklilaadaga. Info 21. oktoobril kell 13.00 Väike- tüümid! Info Egne Liivalaid, tel 5648 voor. Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837 Maarja rahvamajas II seeniortantsu- 7949 päev. Info Ilme Sein, tel 326 1222, Kalev VIII Autasustamine 29. septembril kell 10.00 algab Väi- Pärtelpoeg, tel 326 1837 24. novembril kell 11.00 toimub Iga ala parimat autasustatakse medaliga ja kolme paremat diplomi ja auhin- ke-Maarja spordihoones Ülemhelide Väike-Maarja spordihoones Eesti sise- naga. kursus. Kursus maksab 25 eurot. Maksta 3. novembril kell 18.00 kutsub sõudesarja I etapp. Info Ants Einsalu, Üldkokkuvõttes võitjat autasustatakse rändkarikaga. saab kohapeal. Kursuseks registreeruda rahvatantsurühm MTÜ Maarjakelluke tel 529 4245 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT September 2012.a. Anda rendile Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! 10 ha põllumaad Rastla külas. Astu reipana edasi eluteel, olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel... Tehke pakkumine. Kontakt tel 5646 9581 (Sirje) Oktoober 96 Salme Vahemaa – 3. oktoobril 80 Ingrid Lahesalu – 3. oktoobril 95 Marta Rebane – 2. oktoobril 80 Linda Kaare – 5. oktoobril Koguduste teated Teated 90 Eduard Mel – 18. oktoobril 80 Albert Nikanov – 11. oktoobril 89 Linda Allik – 17. oktoobril 80 Jaan Danilas – 21. oktoobril Väike-Maarja koguduses Väike-Maarja koguduses Jumalatee- Müüa tooreid 88 Helmi Neeme – 12. oktoobril 80 Linda Münter – 22. oktoobril nistused pühapäeviti kell 12.00 87 Jelena Dementjeva – 5. oktoobril 75 Laine Turu – 2. oktoobril Kogudust teenib hooldajaõpetajana ja kuivi küttepuid. 84 Armas Talja – 5. oktoobril 75 Aino Lukman – 3. oktoobril Enn Salveste. Tel 5345 3967, Erinevad sordid ja pikkused, k.a 3m. 84 Vaima Kivistu – 21. oktoobril 75 Õie Altmäe – 9. oktoobril e-post: [email protected] 83 Zoja Iljina – 13. oktoobril 75 Piia Sulane – 22. oktoobril EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tel 504 3246 82 Õie Raidla – 30. oktoobril 70 Mare Veia – 8. oktoobril Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- ...... 81 Eeva Jürgen – 22. oktoobril 70 Eda Roots – 28. oktoobril tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. 81 Kaljo Geidik – 30. oktoobril 70 Aino Haava – 28. oktoobril Koguduse veebil saab Facebookis lii- Müüa kuivi kütteklotse, 80 Hilda Riispere – 2. oktoobril tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja turba- ja puitbriketti. kiriku!” Soovime õnne ja tugevat tervist! Tel 504 5632 Väike-Maarja Vallavalitsus NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti teatada sellest toimetajale tel 329 5759. kell 10.30. Ostan Koguduse vaimulik on Igas õies on killuke päikest, Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. erinevat tehnikat mis saatmas Su töid ja Su käike. Koguduse veebileht: (autoromud, traktorid, http://avispea.edicypages.com/et Igas õies on naeratus peidus, Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina kombainid, veokid igas õies me õnnesoov leidub! Tali, kokkusaamine toimub igal teisi- ja muud masinad). päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Väga kallist tädi Demontaaživõimalus. Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Ida Tsvetkovat kell 14.00. Paku kõike, Koguduse õpetaja on Enn Salveste. ka töökorras tehnikat! õnnitlevad EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna 85. juubelil Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Samas ostan e-post: [email protected] vanametalli, õetütred Helve ja Marina peredega. ka väiksed kogused, paku kõike! Raha kohe. MTÜ Nelikand pakub Kurtna külamaja ruume koolituste, seminaride, konverentside, koosolekute, Tel 5678 6526 vastuvõttude ja muude koosviibimiste korraldamiseks Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- ning matusetalituste läbiviimiseks. nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik kohtuda teistel aegadel. Külamajas on olemas WiFi, dataprojektor, sülearvuti, pabertahvel ja ekraan. Kohalik Toitlustamine kokkuleppel. Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Täpsem info külamaja rentimisvõimaluste kohta: Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, põllumees Ene Preem, tel 523 9550 või e-posti aadressil [email protected] Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. võtab Õnnitleme noorimaid vallakodanikke Priidik Preemi Kooli talu rendile rendib ja ostab Väike-Maarja vallas Mirell-Mary Teppo – 23. juulil või ostab Joonas Hiielaid – 6. augustil põllumaad. Heidi Beljaev – 17. augustil põllumaid. Karl Lainemaa – 17. augustil Tel 5801 6368 (Priidik Preem), 529 8037 (Matti Preem) ja 523 9550 (Ene Preem). Herki Sikov – 18. augustil Headel Hanna Alas – 19. augustil Egert Eelmaa – 22. augustil tingimustel Olge rõõmsad, terved ja tublid! hea hind. Soovi korral ettemaks. Mälestame Eliisa Innos 24.07.2012 – 05.08.2012 Heino Vaarik 11.10.1941 – 17.08.2012 Kontakt Veljo Rand 26.09.1937 – 18.08.2012 telefonil 5392 6640 Jorgen Taar 20.09.1987 – 25.08.2012 Laine Senitšev 05.08.1930 – 30.08.2012

Tasa, tasa lööb aegade kell, alles jääb mälestus, hea ja hell …

Väike-Maarja Hooldekodu Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: [email protected], (Ravi 1, II korrus) Ostame kasvavat metsa Väike-Maarja Vallavalitsus, tel 329 5759. päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Toimetus ei ja metsakinnistuid hin- URIINIPIDMATUSE ABIVAHENDEID: tel 329 5750, www.v-maarja.ee vastuta reklaamide sisu eest. Toimetaja: Trükitud: naga kuni 10 000 eurot/ • naha- ja haavahooldusvahendid, Ilve Tobreluts Trükikoda TRÜKIS AS, • imavad aluslinad, Toimetuse kolleegium: ha. Kinnistud võivad olla Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Olev Liblikmann, tehtud raietega või aset- • mähkmed jm. Krista Ustav, Ellu Moisa, Ilmub kord kuus, Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. kuu lõpunädalal. seda piiranguvööndis. Tellitud tooted tuuakse kohale 12. oktoobril kell 9.00–11.00. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 1000 eksemplari. Tel 55 40 150 kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Tasuline 0,20 eurot Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959