Nunaqarfinni isorliunerusunilu aalisarnermik inuussutissarsiornermi annertusisamik suliffeq­ar­ titsinissamut periarfissat pillugit nalunaarusiaq

1 Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfik suleqatigalugu

Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik Eqikkaaneq Nunaqarfinni isorliunerusunilu Kalaallit Nunaanni tunitsivinnik tamanik nalunaarusiaq manna nalunaarsuivoq. Nalunaarsuineq taanna sumiiffinni taakkunani aalisarnerup iluani sorlernik piukkunnartortaqarlunilu aporfissaqarneranik qaammarsaaviginnippoq. Tunitsiviit ilanngussaq 1-imi tamanik takussutissiami aaqqissuussaasumik misissorneqarput, tunitsiviillu toqqartukkat (ilaatigut Kuummiuni, Aappilattumi (Qaasuitsup Kommuniani), Kangerlussuarmi aamma Alluitsup Paani) aalisakkat sorliit atugaanerinik, sorliillu niuernermi atornissaasa piukkunnartortaqarnerinik nassuiaaneq ilaliullugu nalunaarusiami misissorneqarput.

Tamakku saniatigut tunitsivinni sulisunik pissarsiorlunilu sulisoqartuarnissamut tunngatillugu unammillerfissat iluarsiissutillu nalunaarusiap nassuiaavigai. Suliffimmit innersuussamit unioqqutitsilluni takkutinngitsoornermut suliartunngitsoornermullu patsisaasunik, kiisalu iluarsiissutinik suliarineqartunik nalunaarsugaqartumik Antropologerne ApS-imik peqateqarluni Royal Greenlandip suleqatigiinneq aallartitaa tassani aallaavigineqarpoq. Antropologerne ApS-ip misissuinera suliffissuarmi ajornartorsiutaasuni qitiusup sulisuusut piumassuseqaratillu soqutigisaqannginnerattut tunngassuteqannginneranik paasisitsivoq, qaqutiguunngitsukkulli pisortat, sulisuusut aamma immikkoortoqarfiit akornanni attaveqaqatigiittoqaraniluunniit naammanngitsumik attaveqatigiinnermik, kiisalu inissisimaffinni qaffasissuni appasissunilu aaqqissuussinikkut pissutsinik patsiseqartuusarluni. Ilanngullugu piffissat ilaannut tunngatillugu nikerartarnerujussuit pissutigalugit suliffissuarmut tatiginninnermik misigissuseqarnerup sakkukillinissaata aarleqquteqarfiunera misissuinerup takutippaa, tamatumuunakkut piffissap ilaani sulisuusut annertuumik artukkiisumillu sulisariaqartarmata, piffissallu ilaani allami nioqqutissiassat amigaataaneri pissutigalugit angerlartiinnarneqartarlutik.

Ilanngullugu sullerissuunissamik isiginninnermik aallaaveqartumik saarullinnik qaleralinnillu aalisarneq taamaallaat aqutarineqarnissaa tulluartuunavianngitsoq nalunaarusiap nassuiarpaa, pissutigalugu tamatuminnga inuit taama amerlatigisut pingaarnertut inuussutissarsiutigimmassuk, tamannali ilutigalugu sumiiffinni aalajangersimasuni aalisartut amerlassusaannut tapersersuisinnaanissaanut tunngatillugu naammanngitsuuneranik takussutissartaqarnera taakkartorpaa, malitsigisaanillu nunami suliarisani nikerartoqartarpoq. Ukiuni kingulliunerusuni saarullinnik aalisarnermi malunnartumik annertunerusumik pisaqartoqartaraluartoq annertusisumik isertitsisoqannginneranik ilusissatut naatsorsuusianik takutitsisumik nalunaarusiaq aamma takussutissaqarpoq. Tamatumunnga patsisaavoq annertusisunik tunisassiornermi suliaqarsinnaassutsimilu aningaasartuutit aamma tunisat akiisa annikilleriarnerisa ataqatigiissusaat. Paasissutissani pigisani tunitsivinnut pingaarnertut qaleralinnik tunitsiviusunut assingusumik ilusiliortoqarsinnaasimanngilaq, taakkuli malunnartumik akilersinnaanerunissaat naatsorsuutigineqarput.

Nalunaarusiap aamma umiarsuarnut tunitsiviusartunut tunngatillugu iluaqutit ajoqutillu misissuivigai, ilaallutik sumiiffimmit sumiiffimmit suussutsimikkut assigiinngissuteqartut. Inuussutissarsiummut soorlulusooq

1 inuiaqatigiinnut iluaqutaasussanik taakku pillugit eqaannerusunik isumaqatigiissutit iluaqutaasumik aalajangiussinnaanissaat nalunaarusiap siunnersuutigaa. Aammattaaq aalisarnermut pingaarluinnartut attaveqaatit ilaat, ingammik umiarsualiviit kiisalu innaallagissamik imermillu pilersuiffiit nalunaarusiap misissuiffigai. Illoqarfinnut naleqqiullutik nunaqarfiit isorliunerusullu tamatigoortumik pilersuutigineranut aningaasartuutit qaffasinneruneri pissutigalugit imermut akit qaffasinnerusut atugaraat, tamannalu sumiiffinnut taakkununnga tunisassiornermi aningaasartuutinik qaffasinnerusunik nassataqartitsivoq.

Tunitsiviit akilersinnaassusaannik ilassutaasumik qaammarsaaviginnissinnaassagaanni suliffissuaqarfiit anginerusut naleqassuseqartitaannut tunngatillugu annertunerusumik ilisimasaqarnissap pisariaqartinnera nalunaarusiap isumaqarfigaa. Assersuutigalugit Danmarks Statistik malillugu Kalaallit Nunaannit Danmarkimut qaleralinnut avammut tunineqartunut naleqqiullugit qalerallit 2015-imi Danmarkimit nunanut allanut tunineqartut 56,16 %-imik qaffasinnerusumik akeqartinneqarput1. Assingusumissaaq Kalaallit Nunaannit Danmarkimut avammut tunisinermut naleqqiullugu Danmarkimit nunanut allanut saarulliit qaffasinnerusumik akeqartinneqarput. Tamatumunnga Danmarkip annertuunik tunisinermi aqqusaagassaqarfiit ilaattut atuuttuunersoq, imaluunniit aalisagaq annertunerusumik tuninissaanut pitsanngorsagaanerusarnersoq assigusumilluunniit nalunaarusiap misissorneqarnissaa siunnersuutigaa.

Ilanngullugu Kalaallit Nunaata imartaani ilaatigut aalisakkat ilaat nassaassaasut, kiisalu sorliit atugarineqartut nalunaarusiap misissugarai. Maannakkut atugaareersunut naleqqiullugit aalisakkat sorliit iluaqutaasumik atugarineqarsinnaasoqartoq nalunaarusiami isumaqartoqanngilaq.

1 Kalaallit Nunaannit Danmarkimut, aamma Danmarkimit avammut tunisinermut qaleralinnik tunisinernut agguaqatigiissitatut akigititat. Najoqqutaq: Danmarks Statistikimi nalunaarsuiffik: Nunamut eqqussuineq avammullu tunisineq KN (EU Ilisimatusarnermi nalunaarsuinermut aaqqissuussamik taaguusersuutinik ataqatigiissitatut iluarsaassaq) nuna, nioqqutit, nunamut eqqussuineq avammullu tunisineq, immikkoortortaq aamma piffissaq najoqqutaralugit. Suussuseq: 03033110 Hellefisk Reinhardtius hippoglossoides, qerititaq. 2015-imut agguaqatigiissitatut kilomut akigititaq ISNNN-imit naatsorsugaavoq.

2 Imarisai

Aallaqqaasiut ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 5

Killiliinerit aamma killeqarfigisat ����������������������������������������������������������������������������������������� 7

Aalisakkat ilaat atorneqartut ������������������������������������������������������������������������������������������������� 8

Aalisakkat nerisassat ����������������������������������������������������������������������������������������������������� 9

Aalisakkat nerisassiassaanngitsut ����������������������������������������������������������������������������������� 10

Tunitsivinnik nalunaarsuineq ����������������������������������������������������������������������������������������������� 11

Qaasuitsup Kommunia (avannaa) ��������������������������������������������������������������������������������������� 11

Aappilattoq (Qaasuitsup Kommunia) ����������������������������������������������������������������������������� 11

Kullorsuaq ������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 12

Tasiusaq (Qaasuitsup Kommunia) ��������������������������������������������������������������������������������� 12

Qaasuitsup Kommunia (sinneri) ��������������������������������������������������������������������������������������� 12

Attu ��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 12

Qeqqata Kommunia ����������������������������������������������������������������������������������������������������� 12

Sarfannguit ����������������������������������������������������������������������������������������������������������� 12

Kangerlussuaq ������������������������������������������������������������������������������������������������������� 13

Kommuneqarfik ������������������������������������������������������������������������������������������� 13

Qeqertarsuatsiaat ��������������������������������������������������������������������������������������������������� 13

Kuummiut ������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 13

Kommune ������������������������������������������������������������������������������������������������������� 14

Alluitsup Paa ��������������������������������������������������������������������������������������������������������� 14

Umiarsualiviit, innaallagissamik imermillu pilersuineq kiisalu assartuineq ����������������������������������������� 14

Umiarsualiviit ������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 14

Innaallagissamik imermillu pilersuineq ������������������������������������������������������������������������������� 16

Assartuineq ��������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 20

Pisortanit suliarisat tapiissuteqarnermullu aaqqiissutit pioreersut ������������������������������������������������� 22

Nuttarnerulersitsinissamut aningaasaliissutut ��������������������������������������������������������������������� 22

Ingerlatsinermut aningaasaliissutit ����������������������������������������������������������������������������������� 22 Aalisarnerup iluani inuussutissarsiornermi siuarsaanissamut aningaasaliissutit

(ESU-mit aningaasaliissutit) ������������������������������������������������������������������������������������������� 23

Umiatsiaaqqanut nutaanut tapiissutit ������������������������������������������������������������������������������� 23 Umiatsiaaqqanik iluarsaassinermut imaluunniit allanngortitsinermut

taarsigassarsiassat aamma tapiissutit ������������������������������������������������������������������������������� 23

Aalisakkanik suliffissuarni suleriaasiusartut ��������������������������������������������������������������������������� 30

Aalisarnermi maannakkut iluserisami pingaarnertut piukkunnaataasut aporfissalu ����������������������������� 28

3 Saarullinnik aalisarnermi akit amerlassutsillu allanngoriartornerisa pingaaruteqassusaat ��������������������� 30

Tunitsiviit qaleralinnik tunisaqarfiusut ������������������������������������������������������������������������������� 34

Umiarsuit tunitsiviit ��������������������������������������������������������������������������������������������������������� 35

Aappilattoq (Qaasuitsup Kommunia) ��������������������������������������������������������������������������������� 35

Kuummiut ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 36

Umiarsuit tunitsiviit pillugit eqikkaaneq ����������������������������������������������������������������������������� 37

Unammillertoqarneq ��������������������������������������������������������������������������������������������������������� 38 Nalunaarusiaq tunngavigalugu sinaakkutitut atugassarititaasunik pitsanngorsaanissamut inassuteqaatit ����������������������������������������������������������������������������������� 40

4 Aallaqqaasiut Kalaallit Nunaanni nunaqarfinni isorliunerusunilu tunitsivinni tunisassiorfinnilu annertusisamik suliffeqartitsinermik pilersitsinissamut naleqqiullugu nalunaarusiaq manna piukkunnartortanik aporfissanillu nassuiaavoq. Nalunaarusiaq Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfimmit Piniarnermut Aalisarnermullu Naalakkersuisoqarfimmik suleqateqarluni suliarineqarpoq, Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, kiisalu Royal A/S, Polar Seafood A/S, Asimit ApS, Lilleholm ApS aamma Arctic Prime Fisheries ApS ilanngussaqarlutik.

Nalunaarusiaq suliffeqartitsinermut periusissiaanni ”Suliffeqarfik toqqissisimanartoq”-mi suliniut 10-p aamma suliniut 13-ip atuutsilernerisa ilaagaat. Suliniutit ataani ilanngussorneqarput:

”Suliniut 10: Nunaqarfinni tunitsivinnik nalunaarsuinerit Nunaqarfinni tunitsiviit nalunaarsornissaat siunertaavoq, taakku iluarsaannissaannut aningaasartuutit missiliornissaat, kiisalu agguaassassatut aningaasanik immikkoortitsinissaq siunertarineqarluni, allaffissorfiginagit pisariunngitsumillu nunaqarfinni isorliunerusunilu suliffeqarfinnit namminersortunillu sumiiffinni sulisartunik suliffissaaleqisunik tunisassiassanillu tunngaveqarfiusunik tunisassiorfiit pingaarutillit pitsanngorsarnissaannut iluarsaannissaannullu qinnuteqarfigineqarsinnaasunik. Taamaammat Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Piniarnermut, Aalisarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfimmit, kiisalu Royal Greenlandimit inuttaqartumik suleqatigiissitat pilersinneqarput. Taakku saniatigut Nunami Namminermi Suliffeqarnermut Siunnersuisooqatigiit peqataatinneqassapput. Nalunaarusiap inaarsarneranut ilassutitut aningaasaliinissamut pilersaarusiortoqassaaq.

Suliniut 13: Aalisarnermi suliniuteqarnerit isumalluutillu uumassusillit Isumalluutitsinnik uumassusilinnik piujuartitsisumik annertunerusumik atuisoqalissaaq, ilanngullugit saarulliit, pisassanut annertusisanut periarfissanik misissuinertut iluseqartillugit. Annertusisamik misileraalluni aalisarnermut aningaasanik immikkoortitsisoqassaaq, tamanna nuussinerit aqqutigalugit pisinnaalluni. Tunisassiassat nunatsinneersut amerlassusaannik pitsanngorsaasinnaanerup misileraavigineqarsinnaanera, najugaqarfinnilu inuussutissanik nammineq pilersuinerup annertusarsinnaanera annertusisamik alaatsinaanneqassaaq, kalaallillu nerisassaataasa akiinik misissueqqissaarineq naammassineqassaaq. Sunngiffimmi aalisartartut inuussutissarsiutigalugu tunisisartunik tamanna killiliissuutiginagu aalisakkanik tunisaqarsinnaanerannik periarfissat misissorneqassapput. Nunatsinni aalisarnermik tunisassiorfissuup iluaqutissartaanik siuarsaanissamut erseqqissaanissamullu suliariniakkanik ineriartortitsisoqassaaq, nunani allani suliffiit inissisimasut Kalaallit Nunaannut nuunnerisigut. Ilanngullugu nunalerinermik inuussutissarsiorfiusup iluani annertusisamik nunami namminermi tunisassiorneq suliffeqartitsinerlu

5 siunertaralugit nunalerinermi maskiinanik allanillu taarsersuinissamut nutarsaanissamullu tapiissuteqarnissamut takkuttussatut iluaqutaasussatut aningaasaliissuteqarnermut aaqqiissummut periarfissaasunik sinaakkutissanillu misissuisoqassaaq. Suliniut 13-imi periarfissat pillugit nassuiaammik Naalakkersuisut saqqummiussaqassapput, ilanngullugit suliniutissanut aningaasaliinissamut periarfissaasut. Suliaqarnermut sullissisarfiit kattuffiillu susassaqartut ilanngunneqarumaarput.”

2016-imi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinneranni aalisakkanik qalerualinnillu tunisarinissaannut pitsanngorsaasarnerup qanoq annertusisinnaaneranik taakkartuisumik nalunaarusiortoqarnissaa pillugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut saqqummiunneqarpoq. Malitsigisaatut ataatsimiititaliami suliaqarnerup nalaani Inatsisartut inuussutissarsiornermut ataatsimiititaliaata isumaliutissiissummini matuminnga nalunaarsuivoq2:

• aalisakkanik pisuussutinik atorluaanerunissamik apeqqut tunisassiornermi atortutigut unammilligassatut taamaallaat isigineqarsinnaagunanngitsoq aammali aningaasaqarneq pillugu isumaliutinik imaqartariaqartoq. Taamaalillunilu tunisassiornikkut ingerlanneqarsinnaasut imaanngillat aningaasaqarnikkut isumatusaarnerusut. Tassunga atatillugu suliareqqiineq aningaasaqarnikkut annertuumik iluanaaruteqarnermik kinguneqarsinnaappat inuussutissarsiummik ingerlataqartut suliareqqiinissamik annertunerusumik aallartitsisimanissaat ilimagineqarsinnaavoq. • aalisarnermik inuussutissarsiutip suliffissaqartitsisinnaaneranik apeqqummi suliffissanik amigaateqarneq kisimi pineqanngitsoq, aammali sulisussanik sulisunillu aalajaatsunik amigaateqarneq aamma pineqarluni, taamaattumillu piginnaaneqarluartunik sulisussarsiortarnermi taakkuninngalu attassiinnarnissami suleqatigiissitaliamit siuliani taaneqartumit aamma isummerfigisariaqarlutik.

Nalunaarusiami matumani sammisaq tassaanngilaq suliareqqiinermik ingerlassarpiaq, imaluunniit tamatuma qanoq annertusarsinnaanera, najugaqarfiusunili pineqartuni ingerlassap taassuma toqqammavissatut atugassarititai pineqarput, ilanngullugit sulisut pissarsiarisinnaasat, aammalu pissarsiariniartarnissaanni pigiinnarnissaannilu periarfissat, soorlu qulaani taaneqartutut inuussutissarsiornermi sapinngisamik annertunerpaamik tunisassaatit pissarsiariniarlugit sapinngisamik annertunerpaamik suliareqqiinermik ingerlataqareersuunerata naatsorsuutiginissaa naammaginartuussammat.

Nalunaarusiap maannakkorpiaq pisunik takussutissiisuunera erseqqissarneqassaaq. Taamaalillutik tunngavigisaasut piaartumik allanngorsinnaapput. Ukiup ilaanut tunngasuni inuussutissarsiornermi, soorlu aalisarnermi piniarnermilu tamanna minnerunngitsumik suliffeqartitsinermi atuuttuuvoq. Pisarialittut innaallagissamik imermillu pilersuinermut tunngatillugu allannguuteqartoqarsinnaavoq, aammalu sumiiffinni

2 UPA2016/34-p aappassaaneerneranut Inatsisartunit Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliap isumaliutissiissutaa: http://www.inatsisartut.gl/dvd/FM2016/pdf/media/2813593/pkt34_fm2016_fuld_udnyttelse_af_fisk_og_skaldyr_bet _2beh_kal.pdf

6 ataasiakkaani isumalluutitut tunngavigisani allanngoriartoqarsinnaavoq. Tamanna oqaluttuarisaanikkut ilaatigut saarulliit pillugit takuneqareerpoq, soorlumi ilaatigut 2015-imi kinguppattassat isumalluutini tunngavigisat pissutigalugit 14 procentinik ikileriartinneqarput3.

Killiliinerit aamma killeqarfigisat Nalunaarusiamut matumunnga naalakkersuinikkut suliassiissutaasoq tassaasimavoq nunaqarfinni isorliunerusunilu aalisarnerup piniarnerullu iluanni qanoq ililluni annertusisamik suliffissaqartitsinermik pilersitsisoqarsinnaaneranik misissuinissaq. Maannakkut pissutsinik misissuineq tunngavigalugu nalunaarusiaq arlalinnik inassuteqaatinik saqqummiussivoq. Nalunaarusiami matumani inassutaasunut aalajangiisumik immikkoortoqarfinnut arlalinnut immikkoortortanut pilersaarutinik suliaqarneq Naalakkersuisut aallartippaat. Immikkoortoqarfinnut taakkununnga killeqarfigisanik nalunaarusiap naatsumik sammivai, taakkunani nunaqarfinni isorliunerusunilu aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiornermi suliffissaqartitsinerup pingaaruteqassusia nassuiarneqarluni. Immikkoortortanut pilersaarutinut immikkoortuni ataasiakkaani immikkoortortat sinneri innersuutigineqarput. Taamatuttaaq ilanngussaq 1 pissutsinut taakkununnga, ilaatigut talittarfeqarnermi pissutsinut, kiisalu innaallagissamik imermillu pilersuinermut tamanut takussutissiamik imaqarpoq.

Nalunaarusiami matumani pissutsinik tamanik qulaajaasoqarsimanngilaq. Taamaattumik inassuteqaatinut pingaarnerutillugu atuutsinneqassaaq inassuteqaatinut ataasiakkaanut killiliinerit tullinnguuttut erseqqinnerusumik nassuiartariaqarnerat:

• Piffissami pineqartumi nalunaarusiaq takussutissaavoq. Taamaattumik taamaallaat annikitsumik annertussuseqartumik inuiaqatigiit agguataarneranni allanngoriartorneq ilanngunneqarpoq. Nunap immikkoortuinut imaluunniit najugaqarfiusunut ataasiakkaanut siunissami allanngoriartornerup nalilersorneqarneranut tunngatillugu assorsuutigalugu 2015-imut Nuna tamakkerlugu nalunaarusiaq sammisaqarpoq. Nuna tamakkerlugu pilersaarusiornissamut isigisumik aallaaveqartumik ataani ilaatitat saqqummiunnissaat pingaaruteqassapput: – Aalisakkanik suliarinninnissap pilersinnissaanut isumalluutini sunik tunngavissaqarpa? – Aalisarnermut soorlulu aamma nunami suliarinninnermut najukkami sulisussanik isumannaarinissamut inuiaqatigiit agguataarneranni toqqammavissaq suua? – Tunisassiornermut immikkoortunut aammalu tunisaqaqqinnermi aningaasartuutit suuppat? – Suliffeqarfinnut aamma inuiaqatigiinnut aningaasaqarnermik misissueqqissaarinerit suut takutippaat, inuiaqatigiit innaallagissamut imermullu aningaasartuutaat eqqarsaatigereerlugit?

3 http://naalakkersuisut.gl/da/Naalakkersuisut/Nyheder/2014/12/301214-Rejekvoten14-procent-mindre

7 – Namminersorlutik Oqartussat taarsigassanut aningaasaliinissanullu tunngavigisaannut naleqqiullugit aningaasaliinerit annertunerusut sunik pingaaruteqassuseqarpat? Siullertut nalunaarusiap matuma pingaarnerutitanik najoqqutat nassuiarpai. Nalunaarusiami inassutaasunik suliap ingerlateqqinneranut atatillugu qulaani pineqartut ilanngussorlugillu inississugarinissaat pingaaruteqassaaq.

• Aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiutaasumut pissutsini silap pissusaata allanngorneri annertuunik allannguutinik nassataqartitsipput. Sumiiffiit ilaanni ileqquliussatut inuussutissarsiutitigut pissutsit allanngornerinik tamanna nassataqarpoq, tamannalu aalisartunut piniartunullu eqqorneqartunut allanngortitsisoqassanermik pisariaqartitsivoq. Allannguutit ajortuinnaangillat. Assersuutigalugu ukiuni kingullerni annertusiartortumik avaleraasartuunik aalisarneq annertusiartuaarsimavoq, soorlulu aamma Qaanaami qaleralinniarluni aalisarneq annertusiartorsimalluni. • Isumaginninnermi pissutsit aammalu suliassaqarfimmi unammillerfiusinnaasut najugaqarfinnut inissisimatillugit qulaajaavigineqarsinnaasimanngillat. Taamaattumik sumiiffinni periarfissaqartillugu suliffissaaleqineq nalunaarummi aallaavigineqarpoq.

Aalisakkat ilaat atorneqartut Tunitsiviit tamatigoortutut aalisakkanik assigiinngitsunik arlalinnik pissarsisarnerannik 2013-imi suliffissuit aalisakkanik assigiinngitsunik pissarsiaannut nalunaarsuutip takutippaa. Tamanna ilutigalugu aalisakkat assigiinngitsut tunisarineqartut sorliunerini najukkani annertuunik assigiinngissuteqartoqarpoq. Assigiinngissummut tassunga patsisaasoq pingaarnerpaaq soorunami tassaavoq sumiiffinni sineriammut qanittuni aalisakkat naleqarluartut sorliit pigineqarneri. Assersuutigalugu qaleralinnik naleqarluartunik peqarluarneq qinigassanik allanik nalikinnerusunik atuinissamut piumassuseqarnermik sunniuteqarpoq. Taamatuttaaq assersuutigalugu qaleralinnik amigaateqarneq aalisartut suliffissuaqarfiillu allanik qinigassarsiortitsisinnaapput. Suliffissuaqarfiit ilaat aalisakkat aalajangersimasut aallutarinissaat toqqarsimavaat, aalisakkallu saniatigut pisarisaagaluarpataluunniit tigusaqassannginneq aalajangiusimallugu. Taakkununnga ilaapput assersuutigalugit suluppaakkat aamma qeeqqat, qaleralinniarluni ningittagarsornermi saniatigut pisarineqarajuttut.

2014-imi decembarimi Kalaallit Nunaata imartaani aalisakkat assigiinngitsut 292-it nalunaarsugaapput. Taamaalilluni kingullertut saqqummiunneqartutut nalunaasuutaasup kingornatigulli aalisakkat ilassutaasut 23-t nalunaarsorneqarput. Aalisakkanit nalunaarsugaasunit 292-init Kalaallit Nunaanni imaluunniit nunarsuarmi sumiiffinni allani 232-t niuernikkut soqutiginassuseqanngillat. Niuernikkut aalisakkat soqutiginanngitsuusut tassaapput aalisakkat nerisassatut imaluunniit aalisakkat nerisassaanngitsut (aalisakkanit qajuusaasiatut, aalisakkanit uuliatut imaluunniit oqummersatut () atorneqarsinnaanngitsut.

8 Aalisakkap atorneqarsinnaannginneranut tunngaviit assigiinngitsut arlaliusinnaapput. Assersuutigalugit aalisakkapmikivallaarnera, pitsaanngitsuunera il.il. Aalisakkat itisoormiut, niuernermi aalisakkani soqutiginaateqanngitsut amerlasuujusut nerpimminni annertuumik imeqarajuttuullutillu anginerpaaffigisaat mikivallaarajuttuupput. Aalisakkat eqiterunnatik pisartut assigiiaartumik siammartiteqqasut aamma niuernermi atugariuminaatsuupput.

Nunarsuarmi sumiiffinni allani aalisakkat assigiinngitsut atorneqanngitsut ilanngutinngikkaanni tulleriiaakkat aalisakkanut 60-inut niuernermi atorneqarsinnaasunut imaluunniit niuerutigissallugit piukkunnaatilinnut ikilisinneqarput. Taakkunanit aalisakkat assigiinngitsut nerisassatut 52-it, aammalu aalisakkatut nerisassaanngitsutut aqqanillit atorneqarsinnaapput, aalisakkallu pingasut nerisassatut aamma nerisassiassaanngitsutut atorneqarsinnaallutik.

Taamaattorli aalisakkatilaat nunarsuarmi imarpinni, soorlu Manerassuarmi, nunani kiattuni imaluunniit Antarktisip imartaani sumiiffinni allani pingaarnertut siammartiteqqasuullutik Kalaallit Nunaata imartaani qaqutigoortuusutut imaluunniit qaqutigoorluinnartutut takkuttartuusutut nalunaarsugaapput. Aalisakkanik assigiinngitsunik imarpimmiunik nalunaarsuisarneq suli nalorninartoqarfiuvoq, ikerinnarsiorluni aalisarneq, ammassaat pinnagit, Kalaallit Nunaanni suli nutaajukannernera pissutigalugu.

Tunisassiaatiminnik annertusaaniarnermik Royal Greenlandip aamma Halibut Greenlandip misileraanerat Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfiup ilisimavaa. Assersuutigalugu eqqusanik misileraaneq, soorlu Norgemi niuernikkut iluatsilluarlugu ingerlanneqartoq. Kinguppaat eqqaassanngikkaanni, Kalaallit Nunaannutaalisakkat ilaat niunerikkut soqutiginarnerpaajusut saarulliit qaleralilli nalunaarusiami sammineqarput, taakkulu piffissamut qanittumut akunnattumillu ungasissusilimmut taamaattuaannarnissaat naatsorsuutigineqarpoq. eqaluillu aamma tassaapput aalisakkat piumaneqartut, taamatulli isertitsissutaanissaat annertoorujussuumanavianngilaq, taakku ukiup ilaani sivikitsuinnarmi taamaallaat aalisarneqartarnerat pissutaalluni, aammalu sumiiffinni taama annertutigisumik siammarsimanatilluunniit amerlatigisutut pisarineqarsinnaanngimmata saarullinnut assersuutigalugit.

Aalisakkat nerisassat Aalisakkanut nerisassanut allattugaatit, niuernikkut soqutiginaateqartuusut nalinginnaasumillu pissarsiarineqarsinnaasut maannakkut piffissami atorneqareersunutaalisakkat ilai pingaarnerpaanut ilaapput, imaluunniit aallartitsivigisatut misileraalluni aalisarneqartuupput, tassaallutik: ammassassuit, guldlaks, kapisillit, eqaluit, ammassaat, saarulliit, uukkat, kullerit saarulliit ilaqutaat), byrkelange, imminnguit, nataarnat, qalerallit, suluppaakkat angisuut, suluppaakkat itisoormiut, nipisat, nimiit, qeeqqat, avaleraasartuut. Kujataani siusinnerusukkut qeqqussanik misileraasoqarsimavoq, qeqqussat ilaatigut nunalerinermi nerisassatut iluatsittumik atorneqarsimallutik. Misileraanerli ilisimaneqanngitsunik patsiseqartumik

9 ingerlateqqinneqanngilaq, naak qeqqussat akikinnerullutillu piujuaannartitsinermullu iluaqutaallutik nerukkaataasinnaagaluartut, taannalu ilutigalugu toqoraarnermi nersutit oqimaannerullutik, nersutinut qeqqussanik nerisaqanngitsunut naleqqiullugit.

Qeqqussanik katersuinissamut Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik akuersissutinik sisamanik tunniussaqareerpoq, kiisalu Maki Seaweedimut, pingaarnertut Sisimiuniittumut, tunisassiornermut akuersissummik ataatsimik tunniussaqarsimalluni. Aammattaaq 2015-imi aallartitsinerup nalaani Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik ingerlatsinermut tapiissutinik Maki Seaweedimut aningaasanik 200.000 kr.-nik kiffartuussinissamik isumaqatigiissummut tapiissuteqarpoq. Maki Seaweedip qeqqqussat angallammit katersugarai, kingornatigullu panersertarlugit, naggataatigullu poortoriarlugit pisiniarfinnut nassiussortarlugit. Manna tikillugu nunami namminermi niuernermi annikinnerusumik ingerlatseqatigiiffik tunisaqarsimavoq, nunaqarfinnilu arlalinni tunisassiornermik pilersitsinissaq sulissutigaa, kiisalu tunisassiornermik ikiorsiisussanik inunnik atorfinitsitaqarniarluni avammut tuniaanissaq siunniutivillugu.

Qeqqussat assigisaallu pillugit katersineq, isumaginninneq il.il. pillugit Namminersorlutik Oqartussat ilitsersuutinik atorneqartussanik suliaqarsimavoq, taakkulu kalaallisut danskisullu oqaatsit atorlugit inaarsarlugillu suliaqartunut attaveqarfimmut siamasissumut agguaanneqarput.

Aalisakkat nerisassaanngitsut Ammassaat pingaarnermi Uummannap kangerluani Qeqertarsuullu Tunuani tunisassiarineqarput, kiisalu Narsami annikinnermik, siusinnerusukkullu Kuummiuni. Kujataata kitaanut naleqqiullutik Kalaallit Nunaata kitaani avannarlermi kangerlunni Tunumilu ammassaat anginerusarput. Ammmassaqarfiunerata avataani tunisassiat nerisassatut neqitassatullu atugaasarput.

Aalisakkat nerisassaanngitsut nalinginnaasumik pissarsiarineqarsinnaasuniipput aalisakkat ilaat ullumikkut niuernermi atugaareersut, pingaarnerullutik ammassat, aammali annikinnerusumik eqalukkat. Sinerissap avataani eqalukkat Sisimiunit avannamut takussaanerpaapput (NAFO 1A). Putooruttut ikkannerusuni nunatta kitaani annertunerusumik ikanneqarfimmiipput , siusinnerusukkullu misileraalluni aalisagaasimallutik.

Tunitsiviit eqqaanni kangerloqarfiit sinerissamullu qanittutut sumiiffiit tamatigoortumik killeqarnerusutut aalisagaqarfiummata (ikkannerullutik kissassusaatigullu assigiinngiffeqarlutik) aalisakkat ilaasakatitigaanerat sinerissap avataani sumiiffinnut naleqqiullutik killeqarnerupput. Taamaattumik aalisakkat ilisimaneqareerlutillu atugaareersut saniatigut aalisakkanik allanik nutaannik niunernermi soqutiginaateqartutut amerlassuseqartunik nassaartoqarnissaq ilimananngilaq.

10 Tunitsivinnik nalunaarsuineq Ilanngussaq 1-imi nalunaarsuinerup takutippaa tunitsivinnit 46-nit 34-t innaallagissakkut imermillu piginnaasaqassuseqaratilluunniit killeqartumik piginnaasaqartuusut, imaluunniit allanik patsiseqartumik tunisisoqarnermut matusaasimallutik. Tunitsivinnit 12-init, imermik innaallagissamillu piginnaasaqassutsimik pissarsiaqarfiusuni tunitsiviit qaleraleqarfimmiittut – imaluunniit qaleraleqarfimmiissinnaasut – tassaasutut pingaarnertut tunisatut aalisagaq ajornanngippat piginnaasamikkut annertusaanissamut pitsaanerpaamik tunngaveqartuunerinik naatsorsuutiginninnissaq naammaginartoorpasissaaq.

Taakkunanit tunisinermut Nunap immikkoortua Tunitsiviit katillugit matusaasimasut Kommune Kujalleq 9 5 Sermersooq Kangilleq 2 2 Sermersooq Killeq 2 1 Kommunia 6 0 Qeqertarsuup Tunua 12 4 Qaasuitsup Kommunia 16 5 Katillugit 46 15

Nalunaarsuiffik 1 Nunap immikkoortuinut agguataarlugit tunitsivinnut tamanik Nalunaarsuiffik

Nunami nunap immikkoortuinut assigiinngitsunut tunitsivinnut toqqartukkanut qulingiluanut piukkunnartortat aporfissalu ataani nassuiaavigineqarput.

Qaasuitsup Kommunia (avannaa)

Aappilattoq (Qaasuitsup Kommunia) Maannakkut Aappilattumi Royal Greenlandip tunitsiviani qerititaqarnermut Aappilattoq piginnaasaq ulloq unnuarmullu ataasiakkaamut tonsinut marlunnut (Qaasuitsup Kommunia): killeqarpoq. 2015-imi 460t tunisaapput, tamannalu nunaqarfimmi inunnik • Royal Greenlandimit 125-nik sulisorisanut, kiisalu sikusarnerata killilersuineranut naleqqiullugu pigineqarpoq • Innaallagissamut inernerisatut pitsaasutut oqaatigineqartariaqarpoq. Nunaqarfimmi imermullu piginnaasat suliffissaaleqineq maannakkut 2,4 %-iuvoq. Tamatuma saniatigut pissarsiarineqarsinnaapput sumiiffimmi umiarsuarmik tunitsivimmik Halibut Greenland inissiisimavoq • 2015-imi 460t tunisaapput (tamanna umiarsuit tunitsiviit pillugit immikkoortumi ilassutaasutut • Suliffissaaleqineq 2,4 %

11 nassuiaavigineqarpoq). Piginnaasanik alliliinissamut tamaani tunngaveqartoqarsinnaanera Royal Greenlandip nalunaarutigisimavaa.

Kullorsuaq Kullorsuarmi Aappilattumisulli qalerallit tunisaapput. 2017-imi Kullorsuaq qerititarisinnaasat 300t-init 500t-inut annertusineqarput. Nunaqarfik (Qaasuitsup Kommunia): Kalaallit Nunaanni annerpaat ilagaat, ingammillu eqqamini nunaqarfinnut, • Royal Greenlandimit pigineqarpoq soorlu Aappilattumut nuttarnerulersitsinermik ikiorsiissutit ikiorsiullugit • Innaallagissamut sulisartunik arlalinnik pilersuivoq. imermullu piginnaasat pissarsiarineqarsinnaapput Tasiusaq (Qaasuitsup Kommunia) • 2015-imi 469t tunisaapput • Suliffissaaleqineq 6,85 % Tasiusami ingammik qalerallit tunisaapput. Tunitsivik 2016-imi iluarsaanneqarpoq. Nunaqarfimmi 1,88 %-iusumik suliffissaaleqisut ikingaatsiarput, taamaattorli tunisinermut tunisassiornermullu tunngatillugu sulisartuni aalaakkaasuni tamaani ajornartorsiuteqartoqartoq Royal Greenlandip nalunaarutigaa.

Qaasuitsup Kommunia (sinneri)

Attu 2015-imi Attumi 292t-it tunisaapput. Qerititaqarsinnaassuseq annikingaatsiarpoq, 20t + 20t, containerini, aamma ullormut unnuarmullu 2t-inik qerititaqarsinnaassuseqarluni. Tunitsivik aalisakkanik tarajortikkanik tunisassiorpoq, soorlusooq aamma tamakku tunitsivinni qanittuni, Niaqornaarsummi Ikerasaarsummilu tunisassiarineqarlutik.

Qeqqata Kommunia

Sarfannguit Tamaani aalisakkat tarajortikkat saarulliillu ilivitsut qerititat Sarfannguit: tunisassiaapput. Nunaqarfimmi ullormut unnuamullu annertun- • Royal Greenlandimit gaatsiartumik 15t-inik qerititaqartoqarsinnaavoq, tamaallu isigalugu pigineqarpoq annertunngitsumik qerititaqarsinnaassuseqarluni (80t), taamaattumillu • Innaallagissamut imermullu piginnaasat nunaqarfik assartuisinnaaffinnik pitsaasunik pisariaqartitaqarnissaa pissarsiarineqarsinnaapput naatsorsuutigisariaqassagunarluni. • 2015-imi 638t tunisaapput • Suliffissaaleqineq 8,5 %

12 Kangerlussuarmi umimmaat toqutat suliarineqartarput, Kangerlussuaq: nioqqutissallu assigiinngitsut tunisassiarineqartarlutik. Tamaani • Lilleholm ApS-imit 4 innaallagissamut imermullu piginnaasat pissarsiassaapput . pigineqarpoq Piniartoq ukiumi piniarfiusumi amerlanerpaanik umimmannik 45-nik • Innaallagissamut tunisisinnaavoq, aamma aqutsisoqarfiusumut pisassat tamakkerlugit imermullu piginnaasat pissarsiarineqarsinnaapput pisarineqarsimanngikkaluarpata. Assartuisinnaanermut nukissamullu • Suliffissaaleqineq 1,57 % akit peqatigalugit killilersuineq tamanna tunisassiortoq malillugu suliffeqartitsinissamut aporfissiivoq. Assartuinermut nukissiornermullu suliassaqarfiusoq annertunerusumik ataani nassuiaavigineqarpoq.

Kommuneqarfik Sermersooq : • Royal Greenlandimit pigineqarpoq Qeqertarsuatsiaat • Innaallagissamut Innaallagissamut imermillu piginnaasat pissarsiarineqarsinnaapput, imermullu piginnaasat tunisassiallu assigiinngitsut suliareqqitassanngorsinnaapput. Nunaqarfinni pissarsiarineqarsinnaapput umiarsuaaqqanut talittarfeqarpoq, aalisariutinut talittarfeqarpoq, •  2015-imi 758t tunisaapput • Suliffissaaleqineq 5,6 % aammalu tulattarfeqarluni.

Kuummiut Kuummiut: Kuummiuni tunitsivik namminersornerullutik oqartussanit sananeqarpoq, • Arctic Prime 1995-imi aasakkut atoqqaarfissiorneqarluni. 1996- imiilli ingerlatsineq Productionsimit aalaakkaasuusimanngilaq, naak nioqqutissiassaqarluarunartoq. 1996-imi pigineqarpoq • September saarulliit 17t tunisaapput5. 2014-imimatusoq, 2013-imi kisitsit taanna 50t missaannut annertusisimavoq. Tunisassiortorli oktobarimi 2016-imi malillugu tamanna ingerlatsinermut aningaasartuutinik matussusiinissamut ammartoq naammassimanngilaq. Ingerlatsineq akilersinnaalissappat ikinnerpaamik • Innaallagissamut imermullu piginnaasat qaleralinnik 150-200t tunisaqartoqartassasoq tunisassiortup pissarsiarineqarsinnaapput nalunaarutigaa. 2016-imi oktobarimi suliffissaaleqineq 31,9 %-iuvoq, kommunimilu qaffasinnerpaat akornanniippoq. Sumiiffimmi umiarsuarmik tunitsivimmik inissiinissamut akuersissut 2016-imi tunniunneqarpoq. Tamanna umiarsuit tunitsiviit pillugit immikkoortumi annertunerusumik nassuiarneqarpoq.

4 Tunisassiorfik Nukissiorfimmi pinnani Mittarfeqarfimmili atuisartunut akigititat atorlugit innaallagissamik imermillu pisiaqartarnera oqaatigineqassaaq.

5 Najoqqutaq: Aalisartoq/Grønlands Fiskeriavis

13 Kommune Kujalleq • Polar Seafoodimit Alluitsup Paa pigineqarpoq • Innaallagissamut Kujataani sinerissap qanittuani aalisartoqanngilaq. Alluitsup Paanit imermullu piginnaasat Narsamut saarullinnik tunisassiorneq Polar Seafoodip nuussimavaa. pissarsiarineqarsinnaapput Ingerlatseqatigiiffik malillugu ilaatigut tunisassiornermut akit • 2015-imi 429t tunisaapput sipaarfiginiarlugit, Narsami innaallagissamut imermullu akit • Nunaqarfimmi suliffissaaleqineq: 12,3 % appasinnerunerat pissutaalluni. 2017-ip aallartinnerani Alluitsup Paani tunisassiorneq matuneqarpoq.

Umiarsualiviit, innaallagissamik imermillu pilersuineq kiisalu assartuineq Immikkoortup matuma aalisarnerup piniarnerullu iluani ilorraap tungaanut ineriartortitsinermut aalajangiilluinnartutut attaveqarfinni suliassaqarfigisat misissuiffigai. Tunngaviusutut attaveqarfiit atuuttuunissaat immikkoortortamut aalajangiisuuvoq. Taamaalillutik umiarsualiveqarfimmut nukissiuutinillu pilersuinermut sanaartornermut immikkoortortanut pilersaarusiornerit aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiorfimmi periarfissanut pingaaruteqassapput. Attaveqarfiit pitsanngorsakkat angallatit anginerusut tulassinnaalersissavai. Taamaattorli nunaqarfinni amerlanerpaani assartuinermik qerititatanillu pisinnaasat killeqartoqarput, taamaattumillu attaveqarfimmi pitsanngorsakkami aningaasaliinerinnaat suliffeqarfitsinerup annertussusaani qularutissaanngitsumik ilorraap tungaanut sunniummik iluseqartumik iluanaaruteqartitsinavianngillat.

Umiarsualiviit Umiarsualivinnut Immikkoortumut pilersaarut Kalaallit Nunaanni 2015-2025-mi allassimavoq nunaqarfinni isorliunerusunilu umiarsualiveqarfiit amerlanersaasa annertusarnissaat naatsorsuutigineqanngitsut, sumiiffinnulli aalajangersimasunut ingerlatsiviit ”multi-purpose”mik taaneqartartumut ingerlatsivinngorlugu nutarsarneqassanerat nalunaarsorneqarpoq. Taamatut nutarsaaneq immikkoortumut pilersaarummi imatut nassuiarneqarpoq: ”Multi-purpose princip”-ip isumagaa inuussutissarsiutit arlallit ataatsikkut ingerlanneqarsinnaanissaat umiarsualivik ataaseq atorlugu. Umiarsualiviit nutarterneqassapput, assigiissaarneqalissapput aamma mattunerulersinneqassapput oqimaannerusunik angallaffigineqarsinnaanngorlutillu nioqqutissanik oqimaatsunik tulaassuiffigisinnaanngorlugit. Kisialli aamma aalisarnermik inuussutissarsiortunut iluaqutaasussanngorlugit. Aqquserngit pitsaasut atajuaannartussallu pilersinneqassapput umiarsuarnut inunnik ilaasoqartartut, umiatsiaaqqanik angalasartut aammalu takornariartitsisartut umiarsuit pillugit. Tassa majuartarfiit ulittarneranut

14 tinittarnerannullu naleqqussakkat sanaartorneqassapput umiarsualiviit tamakkerlugit, taamaaliornikkut niusarfiit puttasut pisariaqartinneqarnerat annikillisinneqassaaq”. Umiarsualivinnut immikkoortumut pilersaarutip inaarutaasutut suliarinera suli tamanut saqqummiunneqanngilaq. Immikkoortumut pilersaarummi tunngavigisaq tassaavoq umiarsualiviit siunissami ingerlanneqarnerisa akikinnerunissaat. Tamatuma nassataraa niusarfiit puttasut atugaarnerisa annikillisinniarlugit ingerlatsivinnik aalaakkaasunik annertunermik sammisaqarnissaq, pineqartut assut aserfallatsaaliugaasarnissaannik ukiuuneranilu nunamut qaqinneqartarnissaannik pisariaqartitsimmata. Umiarsualivinnut immikkoortumut pilersaarummi takkuttussami umiarsualivinnik nalunaarsuiuarnissaq suliaqarfiuvoq, tassani siunertarineqarluni kingornatigut iluarsaassinissaq. Umiarsualiviit makku umiarsualivinnut immikkoortumut pilersaarummut takkuttussamut allaqqaagarigallagaq malillugu multi-purposetut ingerlatsivinngorlugit nutarsarneqassapput:

Kommune Kujalleq Aappilattoq Kujalleq Tasiusaq Alluitsup Paa Qasiarsuk

Qeqqata Kommunia Kangerlussuaq Sarfannguit

Qaasuitsup Kommunia Attu Ukusisaat Nuugatsiaq Innarsuit Aappilattoq Kullorsuaq

Kommuneqarfik Sermersooq Qeqertarsuatsiat Kapisillit

Kommuneqarfik Sermersooq Tunu Isortoq Tiniteqilaaq Kuummiut

Nalunaarsuiffik 2 Ingerlatsiviit multi-purposetut ingerlatsivinngortillugit nutarsarneqartussanut tamanik takussutissiaq

15 Taakku saniatigut Qaasuitsup Kommuniani Kujallermi niusarfik puttasoq 2015-imi betongimik sisammillu sanaamik aalaakkaasumik taarserneqarsimavoq.

Umiarsualiveqarfik soorunami aalisarnermut aalajangiisuuvoq. Kutterit anginerit imarpikkullu angallataasut ingerlatsivinnik anginerusunik pisariaqartitsipput, soorlulusooq Royal Arctic Linep umiarsuai, aalisakkanik suliareqqaakkanik assartuisartut, angallateerarsortulli ulittarneranut majuartarfiit niusarfiillu puttasut pisariaqartippaat. Umiarsualivinnut immikkoortumut pilersaarummi kaammattuutaasutut niusarfiit puttasut atorneri annikillisissinnaagaanni angallateerarsortut pisaminnik tulatsisarnissaannut nunnittarfinnik pitsaassusilinnik qulakkeerinninnissaq pingaartuuvoq.

Umiarsualivinnut immikkoortumut pilersaarummut takkuttussamut allaqqaagarigallagaq tunngavigalugu nunaqarfinni ataasiakkaani umiarsualivinni pissutsinut naatsumik killiffik ilanngussaq 1-imi ilanngunneqarpoq. Umiarsualivinnut immikkoortumut pilersaarusiornermut atatillugu aalisarnermik inuussutissarsiornermi allaniillu attuumassuteqartutut illuatungerisanit siunnersuutinik pissarsiortoqarsimanissaa naatsorsuutigineqarpoq. Umiarsualiviit erseqqinnerusumik eqqartornerannut umiarsualivinnut immikkoortumut pilersaarut innersuussutigineqarpoq.

Innaallagissamik imermillu pilersuineq Ikittuinnaat pinnagit Kalaallit Nunaanni tamarmi najugaqarfiusunut innaallagissamik imermillu pilersuinissamut Nukissiorfiit pisussaaffeqarput. Sumiiffinni ataasiakkaani pilersuineq Nukissiorfittulli aalajangersakkanik assingusunik atugassaqartuunngitsumik Mittarfeqarfinnit isumagineqarpoq. Najugaqarfinni ataasiakkaani ineriartortoqarsinnaaneranut innaallagissamik imermillu pilersuineq nalinginnaasumik aalajangiisuusarpoq. Aalisarnermik inuussutissarsiut assut nukissiuutinik pisariaqartitaqarpoq, taamaattumillu innaallagissamik imermillu pilersuinermut naleqqiullugu naammattumik piginnaasaqarneranik annertunerusumik pisariaqartitsisitsilluni. Ingammik aalisakkanik tunisassiorfimmi imermik atuineq annertuvoq.

Najugaqarfinni ataasiakkaani innaallagissamik imermillu tunisassiornermut atasutut aningaasartuutini annertuumik assigiinngiiaartoqarpoq. Taamaattumik nuna tamakkerlugu annertunerpaaffissanik annikinnerpaaffissanillu akinik aalajangiisoqarpoq. Nalunaarsuiffik 3: Nukissiorfinni akigititanut iluserititat pisoqarfinni pingasuni Nukissiorfiit qanoq ililluni akigititanik aalajangiisarnerannik takussutissiivoq. Annikinnerpaamik-annertunerpaamik atugassap iluani akigititani atukkamut akimullu naleqquttuuppat atukkamut akimullu naleqquttut akigititaq akilerneqassaaq (1). Atukkamut akimullu naleqqutsitaq annikinnerpaatut akigititap ataaniippat annikinnerpaatut akigititaq akilerneqassaaq (2). Atukkamut akimullu naleqqutsitaq annertunerpaatut akigititap qulaaniippat annertunerpaatut akigititaq akilerneqassaaq (3).

16 Pisoqarfik 1 Pisoqarfik 2 Pisoqarfik 3

Atukkamut akimullu Aki annertunerpaaq Aki annertunerpaaq naleqqutsitatut akigititaq Atukkamut akimullu Aki annertunerpaaq Aki annikinnerpaaq naleqqutsitatut akigititaq Atukkamut akimullu Aki annikinnerpaaq Aki annikinnerpaaq naleqqutsitatut akigititaq

Nalunaarsuiffik 1 Nukissiorfinni akigititanut iluserititamik ikiorsiissutinillu tapiissutinik misissueqqissaarinerup aamma “patsisaasunut tunngavigisamik” taaneqartartumik nalilersuinermik ilaqartinnissaa inassutigineqarpoq: Nukissiorfiit akigititanik aalajangiineri . Najoqqutaq: Nukissiorfiit

Akigititanut iluserititap taassuma nassataraa suussutsit assigiinngitsut akornanni annertuumik akimuisumik tapiissuteqartoqartarnera. Tassunga ilanngutissaaq aalisakkanik tunisassiorfiup atuisartunut akigititamit 41,5 procentinik akiliisarnera, taamaattorli annertunerpaatut akigititaq sinnerneqartarani.

Najugaqarfinni ataasiakkaani innaallagissamik imermillu pilersuinermut maannakkut akigititanut tamanik takussutissiamik Nalunaarsuiffik 3 takutitaqarpoq. Takuneqarsinnaasutut akinut tunngatillugu annertuunik assigiinngissuseqartoqarpoq, naak atukkamut akinullu naleqqutsitatut akigititamit 41,5 procentinik akikilliliisoqaraluartoq. Erngup akiinut tunngatillugu ataatsimut isigalugu nunaqarfinni tamani taakku 1000 literikkaanut 33,03 kr.-miipput, innaallagissamilli pilersuinermut akigititani annertungaatsiartunik assigiinngissuseqartoqarluni. Taamaalilluni najugaqarfiusuni ataasiakkaani tunisassiorfittut ingerlatsivinnut atasunik malunnaatilinnik aningaasartuutitigut assigiinngissuseqartoqarpoq. Illoqarfinnut anginerusunut, innaallagissamik pilersuineq erngup nukissiorfitsigut pisartunut akigititat assersuunneqassappata akigititani assiginngissutsit suli annertunerusumik malunnaateqarput.

Nalunaarsuiffik 4: Nunami tunngaveqartumi aalisakkanik tunisassiorfimmi innaallagissamut imermullu akigititat 1. april 2016-imeersut

Koruuninngorlugit kWh- Koruuninngorlugit 1000 imut, qaammaqqutinut Sumiiffik literikkaanut imermut nukissiuutinullu akigititaq innaallagissamut akigititaq 10 1,97 30,23 12 Aappilattoq 3,14 33,03 13 3,27 33,03 14 Tasiusaq 3,27 33,03 16 Ammassivik 3,27 33,03

17 18 Alluitsup Paa 2,95 33,03 20 0,96 19,59 21 Saarloq 2,50 33,03 22 Eqalugaarsuit 2,37 33,03 24 Qassimiut 3,17 33,03 30 Narsaq 0,96 22,96 32 Igaliku 3,27 33,03 35 3,27 33,03 50 1,63 19,76 51 Arsuk 2,76 33,03 60 0,67 10,48 61 Qeqertarsuatsiaat 1,72 33,03 65 Kapisillit 3,17 33,03 70 1,36 25,31 71 Atammik 2,05 33,03 72 Napasoq 3,27 33,03 73 1,95 33,03 80 0,67 8,64 81 Itilleq 3,26 33,03 83 Sarfannguit 2,15 33,03 90 2,10 33,03 92 Attu 2,08 33,03 95 Iginniarfik 3,27 33,03 96 Niaqornaarsuk 1,74 33,03 98 Ikerasaarsuk 3,27 33,03 100 1,52 15,47 103 Akunnaaq 3,04 33,03 104 Kitsissuarsuit 3,27 33,03 110 1,63 16,65 111 Ikamiut 2,76 33,03 120 1,03 7,85 121 Oqaatsut 3,27 33,03 122 Qeqertaq 1,88 33,03 123 Saqqaq 1,77 20,09

18 124 Ilimanaq 3,27 33,03 140 1,75 33,03 143 Kangerluk 3,27 33,03 150 1,78 33,03 151 Niaqornat 2,50 33,03 152 Qaarsut 2,39 33,03 153 Ikerasak 1,67 33,03 154 Saattut 1,61 33,03 155 2,04 33,03 156 Illorsuit 2,06 33,03 157 2,69 33,03 160 Upernavik 3,27 33,03 161 2,75 33,03 162 Kangersuatsiaq 3,27 33,03 163 Aappilattoq 1,75 33,03 164 3,27 33,03 165 Tasiusaq 1,56 33,03 166 Nuussuaq 2,73 33,03 167 Kullorsuaq 1,80 33,03 168 3,27 33,03 169 1,68 33,03 170 2,41 33,03 171 3,00 33,03 174 3,21 33,03 180 1,40 25,37 182 Sermiligaaq 2,23 33,03 183 Isortoq 3,27 33,03 184 Kulusuk 2,30 33,03 185 Tiniteqilaaq 2,65 33,03 186 Kuummiut 1,95 33,03 190 2,83 33,03

Nalunaarsuiffik 4: Nukissiorfinni akigititanut iluserititat Najoqqutaq: Nukissiorfiit

19 Akigititanut iluserititap saniatigut Nukissiorfiit patsisaasunut tunngavigisatut taaguutigititaatut ilaliussaq tunitsivinnik tunisassiorfinnillu ineriartortitaqarnermut akornuseeqataasinnaavoq, ingerlatsivinnut nutaamik pilersuiviliornermut annertuunik aningaasartuutinik ilaqarmat, ingammik innaallagissamik imermillu pilersuinerup iluani pissarsiassaasumik pisassaqartoqariinngippat. Patsisaasunut tunngavigisap nassataraa assersuutigalugu ingerlatsivinni innaallagissamik imermillu piginnaasaqarfigisamik annertusaanissamik aalisakkanik tunisassiortut akilersuisuunissaat, annertusaanissap pisariaqartitarineranik tunisassiortoq patsiseqartitsippat, taamaattoqarnissamillu kissaateqarpat. Innaallagissamik imermillu pilersuinerup annertusinera annertuunik aningaasartuuteqarfiusarpoq, taamaalillunilu assersuutigalugu tunisassiortoq akiliisinnaajunnaarpat assigisaanilluunniit pippat Nukissiorfinnut aningaasaqarnikkut aarleqquteqarfiusinnaalluni. Taamaattumik innaallagissamik imermillu pilersuinerup annertusaaviginera Nukissiorfinnit imaluunniit Namminersorlutik Oqartussanit qaqugukkut nammatarineqarsinnaanera erseqqinnerusumik nalilersortariaqarpoq, aallaavigineqassalluni inuiaqatigiinni aningaasaqarnikkut ilorraap tungaanut takorluuinissaq, tamannalu ilutigalugu unammillertoqarnissaannut apeqqummut sianiginninnissaq.

Maannakkut nukissiuuteqarfimmi immikkoortumut pilersaarusiortoqarpoq. Najugaqarfinni ataasiakkaani innaallagissamik imermillu pilersuinermi piginnaasarisanut maannakkut takussutissiamik ilanngussaq 1 imaqarpoq. Nukissiorfinnut akigititanut iluserititamik misissueqqissaarinerit aallartisarneqarput. Akit aaqqissugaanerinik misissueqqissaarneq najoqqutassanik ilaatigut imaqarpoq, tassani aalisakkerivinnut maannakkut akit annertusarneqassallutik tunisassiornermik inuussutissarsiuutinuik allanik imaqalersillugu.

Najugaqarfinnut ataasiakkaanut piginnaasanik maannakkut takussutissiap saniatigut – suliami ingerlateqqitami piukkunnartortaqarneranik takussutissaqartoqassappat – pisariaqassappat innaallagissamik imermillu pilersuinerup sumi annertusisinnaanissaanik nalilersuineq pingaaruteqassaaq, immikkut annertussuseq patsisaasunut tunngavigisamik nalorniffeqarnermik ikiorsiisarmat.

1. Nukissiorfinni akigititanut iluserititamik ikiorsiissutinillu tapiissutinik misissueqqissaarinerup aamma “patsisaasunut tunngavigisamik” taaneqartartumik nalilersuinermik ilaqartinnissaa inassutigineqarpoq 2. 2017-ip naanerani akigititanut iluserititassap nutaap saqqummiunneranut atatillugu nukissiuutinik pilersuinermut annertusaasinnaaffiit qulaajaavigineqarnissaat inassutigineqarpoq.

Assartuineq Kalaallit Nunaata iluani, kiisalu Kalaallit Nunaannut tamaanngaannillu isumaqatigiissut aqqutigalugu (RAL) assartuinermut isumaginnittuuvoq. Nioqqutissanik piaangaatsiartumik tunisisinnaanissamut suliffeqarfiit assut pisariaqartitsipput. Tunisassiorfittut suliffeqarfiit pineqartillugit tamanna suli annertunermik erseqqissuuvoq, akigisassaa qaffasinnerusoq anguniagaassappat tunisassiaq

20 sapinngisamik nutaajusariaqarmat. Taamaattumik kaaviiaartitsineq pinnagu ingerlatsivinni aalisakkat qerisut toqqortarinerisa nassataraat toqqorsinermut aamma naleqassutsinik pituttuinermut aningaasartuutit annertusisat.

Tamanna ilutigalugu tassunga atatillugu ingerlatsivinni ataasiakkaani annertussuseq pillugu apeqqut pingaartuuvoq. Sumiiffinni annikitsumik qerititanut/toqqortanut annertussuseqarfiusuni aalisakkanik tunisassiarisanik akuttoqatigiissaartumik aallertoqartarnissaq immikkut pisariaqartitaavoq. Tamanna ukiup ingerlanerani umiarsuit tikikulaffiginngisaanni unammillerfiusinnaavoq.

Pissusiviatigut sikusarnerata nalaani sumiiffinni sikusimasuni ingerlatsivinnut RAL angalasinnaaneq ajorpoq. Tamatuma annertussusaa silap pissusaasa allanngornerisa malitsigisaannik annikillissasutut naatsorsuutigineqarsinnaavoq. Suliaqartut arlallit nioqqutissat tunisarinissaannut naleqqiullugu assartuinermi unammillerfissat taakkartorpaat, aammattaarli tunisassiornermut pilersuutinik pissarsiniarnermut tunngatillugu. Tamanna assersuutigalugu Napasumi aamma Kangerlussuarmi Lilleholm ApS-imut, aamma Kuummiuni Arctic Prime Productionsimut atuuppoq.

Kalaallit Nunaata inissisimanera, isorartussutsillu annertuut, nunap iluani aamma avammut tunisinermut atatillugu Kalaallit Nunaanni tunisassiorfittut suliffissuarnut assartuinernut aningaasartuutinik annertusaaqataanerat tamatumunnga ilanngutissaaq. Islandimi umiarsuaatileqatigiiffigisaq Eimskip Kalaallit Nunaannut tamaanngaanniillu assartuisarnermut tunngatillugu RAL suleqateqarneq aallartissimavaa, ilaatigut Kalaallit Nunaannit avammut tunisanut nunarsuarmi niuerfimmut toqqaannarnerusumik sunniuteqarluarnerusumillu attaveqarfissamik pilersitsinissaq siunertaralugu. Nerisassianik tunisassiornermut atatillugu avammut tunisinermut naleqqiullugu Kalaallit Nunaata iluani assartuinermut aningaasartuut pitsanngorsarnissannut periarfissat tassunga ilanngullugit erseqqinnerusumik misissorneqartariaqarput.

3. Najugaqarfinnit tunisassiorfittut ingerlatsiveqartunit RAL-ip angalanissamut pilersaarutaasa assartuinermik annertunerusumik qanoq ilillutik iluaqutaasinnaanerisa misissornissaat, kiisalu allatut qinigassamik assartuinermik aaqqissuussinissamut periarfissaasinnaasut qulaajaaviginissaat inassutigineqarpoq.

21 Pisortanit suliarisat tapiissuteqarnermullu aaqqiissutit pioreersut Aalisarnermik inuussutissarsiornermi tapersersuinissamik siunertaqartunit pisortanit suliarisat tapiissuteqarnermullu aaqqiissutit arlallit pioreerput. Tamakku ataani nassuiaavigineqarput:

Nuttarnerulersitsinissamut aningaasaliissutit Inunnut, assersuutigalugu tunitsivimmi atorfinissimasunut angalanermut aningaasartuutit matussusernissaannut Namminersorlutik Oqartussat nuttarnerulersitsinissamut aningaasaliissutinik tunisisarpoq. Tamakku annertungaatsiartumik atorneqarput, assersuutigalugu Avannaani Royal Greenlandimit, 2016-imi ukiup affaani siullermi akiliutaasunut ataasiakkaanut agguaqatigiissillugit 4600 kr. missaannik (katillugit 161.000 kr. miss.) 35-nut akiliuteqartoqarsimalluni. Ingammik Kullorsuarmit Avannaani illoqarfinnut nunaqarfinnullu allanut sulisartunik siuliani pineqartutut nuussineq aningaasaliissutini taakkunani annertuumik akiliuteqarfiupput. Taamatuttaaq Upernaviup aamma Uummannap illoqarfittaani nunaqarfiinilu ukiup ilaani inuit 18-it Tasiilameersut suliartorput. Aningaasaliissutit iluatsittutut taaneqarsinnaapput, taakku isorliunerusuni suliffeqartitsinermik sulisunillu qulakkeerinnimmata, aammalu sumiiffinnut suliffeqarfiusinnaasunut nunaqarfinnit innuttaasut suliffissarsiortut taamaalillutik ikiorneqartarmata. Ukiumi matumani annertuumik nuttartussanik pissarsiornerit tunngavigalugit 2017-imi ukiup ilaani annertunerusumik nuttartoqassasoq naatsorsuutigineqarpoq.

Ingerlatsinermut aningaasaliissutit Nunaqarfinni isorliunerusunilu tunitsivinnik tunisassiorfinnillu imminut akilersinnaanngikkaluartunut tapersersuinissamik siunertalimmik Aningaasanut Inatsimmi agguaassassat koruunit 5 mio. immikkoortinneqarput. Agguaassassanit pisortat neqeroortitsinerisigut kiffartuussinissamik isumaqatigiissut pillugu suliffeqarfiit soqutiginnittut qinnuteqarsinnaasimapput. Ataavartumillu qinnuteqartoqarsinnaavoq. 2017-imi Aningaasanut Inatsimmi oqaasertaliussami allassimavoq qinnuteqarnermut atortussat ilaattut naatsorsuutit kukkunersiukkat, imaluunniit suliffeqarfinnut aallarterlaanut naammaginartumik suliat ingerlannissaannut pilersaarummik nassiussinissaq qinnuteqartunut piumasaqaataasoq.

Agguaassassani aningaasaliissutissat atorsinnaasat killeqarput. Taamaattumik aningaasaliissutaasut sumi annertunerpaamik suliaqartitsisinnaanerannik nalilersuineq aallaavigalugu kiffartuussinissamik isumaqatigiissutit tunniunneqartarput. Tamanna ilutigalugu akilersinnaasumik ingerlatsinissap anguniarnissaa siunertaralugu ingerlatsivinnik sapinngisamik tapersersuiniartoqarpoq. Taamaattorli kingullertut taasaq annertuutut unammillerfissaasimavoq, nunaqarfinni ingerlatsiveeqqanik aallartitaqarnerit ingerlatsinerillu qaqutiguunngitsukkut annertuunik aningaasartuuteqarfiusarmata.

22 Aalisarnerup iluani inuussutissarsiornermi siuarsaanissamut aningaasaliissutit (ESU- mit aningaasaliissutit) Umiatsiaaqqanik pisiaqarnermut, imaluunniit annertuumik iluarsaassinermut inuussutissarsiornermi siuarsaanermut taarsigassarsiat aamma tapiissutit Aalisarnermik piniarnermillu inuussutissarsiutillit inuussutissarsiornerannik siuarsaaneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 13, 3. december 2012- imeersoq tunngavigalugu tapiissutaasarput. 2016-imi taarsigassarsianut agguaassassat nunalerinerup aalisarnerullu akornanni agguaassassanngortitat DKK 12.159 mio.-pput. Umiatsiaaqqanut tapiissutit DKK 3,32 mio.-ussasut naatsorsuutigineqarput, aalisarnermullu tapiissutaasut sinneri DKK 2,8 mio.-ssangatinneqarlutik. Tamakku saniatigut aamma aalisarnermik ineriartortitsinissamut agguaassassat, assersuutigalugit angallatinik pisoqalisimasunik aserorterinernut DKK 15 mio. pigineqarput.

Umiatsiaaqqanut nutaanut tapiissutit Pisiarinerani akigisaanit 75 %-imut umiatsiaaqqat nutaat pissarsiarinerannut tapiissuteqartoqartarpoq (Qaanaap, Ammassallu imaluunniit Ittoqqortoormiit pigisaanni 85 %-inik). Qinnuteqartoq 18-it aamma 65-it akornanni ukioqassaaq, aammalu qinnuteqarfimmi tamatumalu siuliani ukiuni marlunni inuussutissarsiutigalugu piniartutut imaluunniit inuussutissarsiutigalugu aalisartutut nalunaarsugaasimassalluni. Tamatuma saniatigut aamma inatsimmi allassimavoq: ”Tapiissutit tunniunniunneqartassapput ukiumi qinnuteqarfiusumi qinnuteqaatigineqartut tulleriiaariffigineqarnerisigut. Tulleriiaarinermi qinnuteqarfigineqartumi aalisarnerup annertussusiata pingaaruteqarnera isiginiarneqassaaq”.

Umiatsiaaqqanik iluarsaassinermut imaluunniit allanngortitsinermut taarsigassarsiassat aamma tapiissutit Inuussutissarsiutigalugu umiatsiaaqqanik iluarsaassinermut imaluunniit annertunerusumik allanngortitsinermut assigisaannullu taarsigassarsiat (ESU-mi taarsigassarsiatut taaneqartartut) inuussutissarsiutigalugu umiatsiaaraq minnerpaamik isikkanik (fodsinik) 16-inik annerpaamillu isikkanik 19-inik takissuseqassappat, ilumini atavissumik tankeqarpat, motoreqarpat, aamma sillimaniarnermut atortoqarpat, aammalu Kalaallit Nunaanni inuussutissarsiutigalugu umiatsiaaqqatut atornissaanut akuerisaappat tunniunneqartarput. Motori annertunerpaamik 115 HK- nik nukittussuseqaqqusaavoq.

Taarsigassarsisup nammineq taarsigassarsiatut aningaasat 10 %-iinik tapiissuteqassaaq, tamatumalu saniatigut taarsigassarsisoq qularnaveeqqusiissaaq. Taarsigassarsinissamut qinnuteqartoq tamakku saniatigut ilaatigut makkununnga nalunaaruteqassaaq: ”[…] ingerlatsinikkut aqutsinikkullu pisariaqartinneqartunik piginnaassuseqartoq qulakkeerneqarsimalluni ingerlanniakkaminik imminut akilersinnaasumik ingerlatsisinnaanera inuussutissarsiutit siuarsarniarlugit taarsigassarsisitsinissami piumasarineqartunut naapertuuppata”.

23 Aammattaaq inuussutissarsiornermi siuarsaanissamut taarsigassarsiani naafferartumik akilersuinerit annikillillugit umiatsiaaqqaat allanngortiternerannut imaluunniit iluarsaannerannut atatillugit tapiissuteqartoqartarpoq. Naafferartumik akilersuineq akiliutigisatakkat piffissaq eqqorlugu akilerneqartassappata 35 %-inik appartinneqassaaq. Tamatuma saniatigut tapiissutit uterteqqusaasinnaassapput makku pissappata:

• Tapiissutit tiguneqarnerannit ukiut arfinillit iluanni inuussutissarsiutigalugu umiatsiaaraq tunineqarpat • Inuussutissarsiutigalugu umiatsiaaraq qularnaveeqqusissutaappat • Qaammatit kingulliit aqqaneq-marluk iluanni umiatsiaaqqamik atuisimaneq uppernarsarneqarsinnaanngippat

Umiatsiaaqqat nutaat pisiarinissaannut inuussutissarsiummik siuarsaanermut taarsigassarsisitsisoqarneq ajorpoq – taamaallaat qulaani nassuiarneqartutut tapiissuteqartoqartarpoq.

Aalisakkanik suliffissuarni suleriaasiusartut Royal Greenlandip aalisakkanik suliffissuini suleriaasiusartumik aammalu takkutinngitsoortarnernut inuit ataasiakkaat, inooqatigiinnermi, kultureqarnermi iluserisatigullu patsisaasunik annertunerusumik paasisaqarnissamik pingaarnertut sammisaqartumik Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Niuernermullu Naalakkersuisoqarfik, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut, Antropologerne ApS, Royal Greenland, SIK, KANUKOKA, Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik aamma Naatsorsueqqissaarisarfik 2015/2016-imi peqatigiillutik nalunaarusiorput. Nalunaarusiaq piviusuni Sisimiuni suliffissuarmi sulisartunik aallaaveqarpoq, aammali Kalaallit Nunaanni aalisakkanik tunisassiorfimmi sulisartuni 20 %-it, annertuumik takkutinngitsoortoqartarneranik takussutissiisinnaavoq.

Ataatsimut isigalugu suliffissuarmi ajornartorsiutaasut qitiusut tassaanngitsut sulisartut piumassuseqaratillu soqutigisaqanngitsuusut misissuinerup paasinarsisippaa. Paarlattuanilli pisortat, sulisorisat aamma immikkoortoqarfiit akornanni qaqutiguunngitsukkut amigaataasumik imaluunniit naammanngitsumik attaveqaqatigiinnermik, kiisalu qullersaasuni allersaasunilu inissisimaffinni iluserisatigut pissutsinik patsiseqarpoq. Sulisorisat amerlanerpaat tamatigoorlutik suliffigisartik nuannarigaat 2013-imi aamma 2015- imi atugarissaarnermik misissuinerit takutippaat.

Sulisut suliffissuullu akornanni illuatungeriissumik aalaajaatsoqannginnera takuneqarpoq: sulisorisat pigaartuuffissaminnut takkunneq ajorput, suliffeqarfillu piffissap ilaani suliassat taakkununnga naammanngikkaangata sulisorisat angerlartiinnartariaqartarpai. Tamanna sulisorisat suliffeqarfiullu akornanni illuatungeriissumik toqqissisimannginnermik tatiginninnginnermillu pilersitsisarpoq. Sulisorisat suliffeqarfissuup suleriaasaanut pisarialittut misigisaqanngillat, aammalu suleqatigiissuni

24 pinngitsuugassaanngitsutut akuusutut misigisaqassuseq amigaataavoq. Sulisorisat imaaliallaannaq pisariaqartitaannginnertik misigaat.

Sisimiuni misissuinermut sulisorisat aamma siulersuisut ataasiakkaat apersorneqarnerini oqaloqatigiinnermut sakkutut apersuisup atorsimasaanik sungiusaatissat ineriartortitaapput. Eqimattakkaanik apersuinerni oqaloqatigiinnermut sakkut pillugit peqataasunik tamanna akisussaavoq, tassani apersuisup peqataasut angusassanik toraagalinnik apeqqutitalinnik oqaloqatigiinnermi aperisarlugit. Sukumiisumik apersuinerni sakkussat apeqqutinik misissuisunik piviusunillu ilaqartitamik apersuinermut tamakkiisumik ilusiligaanngitsumik najoqqutassamut ilalersuutigalugit atorneqarput.

Sukumiisumik apersuinerni sulisorisat sooq suliffeqarnertik nassuiassavaat, kajumissutsimut atugarisat oqaasertalersukkat arlallit tassunga aallaavigalugit: Aningaasarsiorniarlunga, akisussaaffeqalerniarlunga, nuannarigakku il.il. Sulisorisat kajumissutsimut atugarisat 1-5-imik naleqassusilerpaat, taakkulu tunngavilersorlugit. Tamanna ilutigalugu kajumissutsinut allanut ilanngussinissamut inissaliisoqarpoq. Periutsip taassuma sulisorisat sooq sulerusunnerannik ilisimasaqalersitsivoq, sungiusakkallu takkununnga sulinissamut patsisaasoq sorleq pingaarnerpaanersoq, kiisalu suliaqarnerisa taakkununnga naleqassutsimik sumik tunniussaqarneranik paasissutissiivoq.

Inassuteqaatit ersarissut arlalippassuit nalunaarummiipput, aammalu suliassaqarfinni eqqumaffigisariaqartut sulisorisap iluarinninnerata pitsanngorsarnerani sammisariaqartut tassaallutik attaveqaqatigiinneq, suleqateqartuuneq aamma kajumissitsiseq.

Inassuteqaatit ersarissut ilaat nalunaarummi saqqummiunneqartut ataani eqqartorneqarput:

Attaveqaqatigiinneq • Atorfinerlaanik sukumiisumik ilinniartitsineq, assersuutigalugu sulisunut quppersagaq najoqqutassaq • Tunisassiornermi allannguuteqarnerni piffissaq eqqorlugu ilisimatitsineq • Sulisumut ataasiinarmut tunngasumik ajornartorsiummut sulisorisamik nassuiaassaqalernermi kisimiitillugu oqaloqateqarneq • Pisortanut pikkorissartitsinerit, taamaalillutik taakkua inerititaqarfiusumik kajumissitsisumillu akissuteqartarneri pitsanngorsinnaammata • Sulisunut ullaakkut ataatsimiisitsisalernerit

25 Suleqateqartuuneq • Suleqatigiinnut aqutsisoq aamma sulisut sinniisuat suleqateqarluartuuneq pillugu toqqammavissamik pilersitsisariaqarput • Aaqqiagiinngilersoqartillugu tamanna pillugu ulloq naatinnagu oqaluuserinissaa pingaartuuvoq • Suliffiup avataani suliarisanik aaqqissuussinermik isumaginnillunilu qaaqqusisartumik attaveqarfiusussamik pissarsinissaq

Kajumissuseqalersitsineq • Sulisortaat suleqatinit siulersuisunillu tikilluaqqusaalluarnissaat pingaartuuvoq • Takkutinngitsoornerni aalajangiussamik assigiissitaartumillu isumaginnittarneq • Suleqatigisat allat takkutinngitsoorneri aamma tamatumunnga patsisaasumik ilisimatsitsineq, taamaattoqanngippat tusatsiakkat pilersarmata. • Ilinniartunik allanillu piffissami nikerartumi sulisorisanik atorfinitsitsinissamut annertunerusumik iliuuseqarnissaq – pingaartumik sapaatip akunnerisa naaneranni, taamaalillutik aalajangersimasumik atorfeqartut sulinngiffeqarsinnaaniassammata • Immikkut ittumik iliuuseqarsimanermi bonusisitsinerit. Assersuutigalugu qaammammi suleqatigiinnut pitsaanerpaanut nereqatigiisitsineq, imaluunniit qaaqquneqarluni pigaartuunissamut aningaasarsiani immikkut tapitigut

Suliniutit allat • Suliffissuarnut tunisanik pitsaanerusumik agguaassisarfilikkamik aalisarnikkut periuseq, aammalu ukiup ingerlanerani aalisarnerup assigiiaarnerusumik agguataarnera suliffissuarmi sulisartunut sulinerminni toqqammavissanik aalajangersimanerusunik aammalu isertitanik aalaakkaanerusunik pilersitsisinnaapput • Containerit qerititsiviit nutaat, taamaalillutik aalisakkat amerlanerit toqqortarineqarsinnaammata, aammalu suliassatigut artukkiissutaasoq piffissap ingerlaneranut assigiiaarnerusumik agguataarneqarsinnaassammat • Sulisunut ungasissumit aggersunut inissiat imaluunniit barakkit pitsaanerusut • Suliaqartitsinermik neqeroorummik pilersitsineq pillugu pisortani oqartussaasunik suleqateqarneq, tassani piffissami sivisuumi suliffissaaleqisut suliffeqarfimmut tassanilu toqqammavigisanut, soorlu makiaartarnermut, piffissaq eqqorlugu takkuttarnermut, takkutinngitsoornerup annikillisinnissaanut il.il. sungiussinissaminnut periarfissinneqarlutik.

Sisimiuni suliffissuarmi inassuteqaatit ilaannik Royal Greenland atuutilersitsiniarluni ulapputeqarpoq. Royal Greenlandimit aningaasarsianut paasissutissat tunngavigalugit inunnut Royal Greenlandimi suliffeqarsimasunut tunngatillugu amerlassusilikkatut misissueqqissaarinernik arlalinnik Naatsorsueqqissaartarfik ingerlassaqarpoq. Misissueqqissaarinerit taakku, siulianilu pineqartutut apersuilluni misissuinerit tamarmik suleriaatsit ilusaannik, ukiup ingerlanerani pisoqarfiusartunik, ukiumut isertitarisanik

26 il.il. itinerusumik paasisaqartitsisinnaapput, aammalu suliffeqarfimmi pissutsit pitsanngorsarnissaannut periarfissanik annertusaanissamut atorneqarsinnaallutik.

Siuliani allassimasut nalunaarusiamut, 2017-ip aallartinnerani saqqummersumut tunngaviliisuupput, tassani sulisinnaasut ilaat pineqarlutik, suliffissamut innersuunneqartumut takkutinngitsoortartut pingaartumillu suliffissarsiortut suliffissaqarfinniiginnarsinnaanermut qanoq periarfissarinnerulersinnaaneri pillugit naalakkersuisoqarfiup najoqqutassiorneranut pingaartuullutik, suliffissamik innersuunneqarnermi naapertuutinngitsumik takkutinngitsoortarnerit sunik patsiseqarneri allanngortissinnaanerilu periusissiorlugit kiisalu Majoriami sulisut suliffissarsiortut inissisimanerinik paasinnissinnaanerinut akuersisinnaanerinullu pitsaanerpaanik tunngavissaqartinniarlugit aammalu sulisut tigussaasunik misilittagaasa akuliunnerisigut piginnittuunissaq qulakkeerniarlugu.

Tamatuma saniatigut Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Ilaqutariinnermut, Naligiisitaanermut, Isumaginninnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfimmit, Aningaasaqarnermut Akileraartarnermullu Naalakkersuisoqarfimmit, Peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfimmit, Qaasuitsup Kommunianit, Kommuneqarfik Sermersuumit, Kommuni Kujallermit, Sulisitsisunit, Nusukamit, SIK-mit aallartitaqartillugit suleqatigiisitat pilersinneqarput, makkuninnga suliaqatut: 1. pisortat ikiorsiissutaasa, suliffeqannginnermi ikiorsiissutit, sulisinnaajunnaarnersiutit, ineqarnermut tapiissutit, meeqqanut tapiissutit, sulinermik sungiusaqqinnersiutit, utertoorutinik aaqqiissuussat il.il. imminnut sunniuteqarnerisa paasiniarneri. 2. imminnut sunniuteqarnerisa naapertuuttumik, ataqatigiissumik ataatsimullu eqqarsaatiginnittumik siunnersuusiornissaa, inatsisit maleruagassallu naleqquttunngorlugit pisariitsunngorlugillu, sulinerup imminut akilersinnaanissaa anguniarlugu. Suliffeqarnermi ilanngaatit, piareersimasussaatitaaneq misissueqqissaarnermut ilanngunneqassapput aammalu inooqataanermut atugarissaarnermullu tunngasut eqqarsaatigineqassallutik. 3. suliffissarsiortutut nalunaarsorsimasut pillugit naatsorsueqqissaarneq pisortatigoortoq eqqornerusoq suliarineqassasoq. 4. Suliffissaaleqisut eqikkartunut sorlernut naleqquttuunerinut najoqqutassat kinaassusiunngitsut suliarineqassasut.

Suliffissaqartitsiniarnermi periusissiap ’Suliffissaqarfik toqqissisimasoq’-p suliffissaleqisutut ilitsersortinnissami, piukkunnarsarnissami iliuusissanillu pilersaarusiornermi ataasiinnarmik saaffiginnittarfeqarnissamik anguniagaqarnermi, Majoriap pilersinneqarnerani tamanna naammassineqarpoq. Majoriat pilersinneqarnerini kommunimi suliffissarsiuussisarfiup, Piareersarfiit isumaginnittoqarfiullu akornanni suleqatigiinneq annertusineqarpoq.

27 Taamaaliornikkut innuttaasut suliffeqalernissamut pitsaanerpaamik ilitsersorneqarnissaat ikiorneqarsinnaanerilu qulakkeerneqarpoq. Siuliani suliat Antrpologerne aamma suleqatigiisitaliat peqatigalugit Suliffissaqartitsinermi suliniut nr. 8-p naammassinissaanut immikkoortuupput pingaarutillit, tassa eqikkartunut naleqquttunut agguataarineq eqqortoq qulakkiissallugu taamaaliornikkullu innuttaasumik eqqortumik ilitsersuinissaq suliniuteqarnissarlu qulakkeerneqassalluni.

Aalisarnerup maannakkut aaqqissuusaanerani pingaarnertut periarfissat aporfissalu Kalaallit Nunaanni isorliunerusuni, aammalu illoqarfinni aalajangersimasuni aalisarneq umiatsiaaqqanit aalisarnermik ilisarnaateqarpoq. Umiatsiaaqqanit aalisarneq siammartitersimasutut aalisarnertut nassataqartitsivoq, nunami sumiiffimmi anginerusumi agguataartumik amerlassutsit ikinnerusut tunineqartarmata, taamaalillutillu eqiterussaanerusumut aalisarnermut naleqqiullugu tunisatut amerlassutsinut naleqqiullugit tunisassiornermut aningaasartuutit amerlanerungaatsiarput, eqiterussaanerusutullu aalisarneq aalisarnermik inuussutissarsiornermi annikinnerusumik suliffeqartitsisoqarneranik nassataqassaaq.

Aalisarnermut Ataatsimiititaliarsuaq 2009-mi isumaliutissiissummini imaattumik saqqummiussaqarpoq:

”Aammattaaq qaleralinniarluni aamma saarullinniarluni inuussutissarsiorfinnut naatsorsuutinik suliaqarnissaq […] kissaatigineqarsimagaluarpoq […]. Taamaattorli aalisarnermut ataatsimiititaliarsuup misissugassaanik piffissaliussat iluanni tamatuminnga periarfissiisunik paasissutissanik imaluunniit iluserisanik tunngavigisaasunik peqartoqanngilaq. Inuussutissarsiorfiilli taakku aamma iluanni aningaasalersugaanerusumik aalisarnermut ikaarsaariarnermi inuiaqatigiinnut tunngasunik pitsaanerujussuarnik inerniliissutit anguneqarsinnaanerannut arlallit takussutissiipput, tassalu nunap immikkoortuini aamma/imaluunniit suliffeqartitsinermut tunngasunik sianigisassat pinngitsoorneqarsinnaassappata. Ilaatigut kapitali 2-mi nalunaarsorneqartutut siunissamut tunngatillugu Kalaallit Nunaanni sulisartunik piginnaanilinnik amigaateqarneq tunngavigisatut atugassarineqarnissaa ilimanaateqangaatsiartutut pisoqarfiusussaarpasippoq. Tamanna aamma aalisarnermik aqutsinerup piviusutut ilusilersornerani takuneqarsinnaasariaqarpoq.”

Inuppassuit aalisarnermut tunngassuteqartumik suliffigisartik salliusutut inuussutissarsiutigaat. Aalisarneq aningaasaliiffigineqarnerulissagaluarpat, inuit tamakku allamik suliffissarsiortariaqassapput, tamannalu nalinginnaasumik nunap immikkoortuiniittarluni, allanik inuussutissarsiorfiunngitsuni.

Taamaattorli ingammik saarullinnik aalisarnermi maannakkut iluserisaq ingammik umiatsiaaqqanik aalisarnermut tulluartuunngitsunik nassataqartitsivoq:

28 • Saarulliit pingaarnertut tunisassiarinerisigut ingerlatsivik akilersinnaassappat maannakkut pisariaqartussaarpasippoq annertungaatsiartumik amerlassuseqartunik tunisassiornissaa (immikkoortup tullia takuuk). 2016-imi sinerissamut qanittumi aalisarnermut saarullinnik pisassarititat (TAC) 34.400t-iupput (uumassusilerisunitsiunnersuissutaasoq tassaasimavoq 12.379 tons). Taamaalilluni siunissamut tunngatillugu pisassarititat saarulleqartuarnissaq attanniarlugu ikilisittariaqarnerannut aarleqquteqartoqarpoq, imaluunniit saarullit taama siammarsimatigiunnaassapput. Tamanna tunisassiorfiit imminut akilersinnaasumik ingerlanerini ajorseriarnermik nassataqarsinnaavoq. • Aalisartut ataasiakkaat akileraarutit aamma assersuutigalugu ikummatissanut aningaasartuutit akilersinnagit qaammatikkaanut DKK 25.000-inik isertitaqarsinnaassappat taassuma agguaqatigiissitatut tunisinermi akimut 6,64 DKK-mut qaammatini arfineq- pingasuni qaammatit tamaasa 5,65 tonsinik tunisaqartarnissaa pisariaqarpoq6. • 2016-imi sinerissap qanittuani saarullitassat aalisartunut 761-nut ikorfartuisinnaavoq, taakku tunisinermi akimut 6,64 DKK-mut akileraarutit akilertinnagit qaammatikkaani DKK 25.000-inik isertitaqassappata.

Tunisinermi akit assersuutigalugu tunisat akiini appariarneq pissutaalluni appartinneqassappata assingusumik aningaasaqarnikkut inuuniarnermut tunngavissaq attatiinnarniarlugu suli annertunerusumik aalisarnissaq pisariaqassaaq, tamatumalu nassatarissavaa pisassarititat ukiumi suli siusinnerusukkut nungullugit aalisarneqarneri, soorlu 2016-imi pisutulli, oktobarip aallartinnerani saarullinni pisassarititaasutt 25.000t-it nungunneqareersimallutik.

6 Nuna tamakkerlugu saarullunnik nunaqarfinni tunisinermi agguaqatigiisitsilluni kisitsisit GFLK-mit 2015-imut tunngasut aallaavigalugit ISNNN-imit naatsorsuisoqarsimavoq.

29 Saarullinnik aalisarnermi akit amerlassutsillu allanngoriartornerisa pingaaruteqassusaat 2009-mi maajip qaammataani Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiup “Nunaqarfinni tunitsiviit matunissaannut aarleqquteqarfiusut pillugit Nalunaarusiaq” saqqummiuppaa. Nalunaarusiami tassani 2008-mut Royal Greenlandip taamanikkut tunitsiviinut, Royal Greenlandip kiffartuussinissamik isumaqatigiissuteqarfiginissaanik kissaatigisaanut naatsorsuutinit kisitsisit takuneqarsinnaapput. Pineqartut tassaapput pingaarnertut saarullinnik tunitsiviusut, tassaasut: Kangaatsiaq, Kangaamiut, Qeqertarsuatsiaat, Arsuk, Niaqornaarsuk, Ikerarsaarsuk, Atammik aamma Nuuk. Kitaani sumiiffinni taakkunani saarullit tunisaanerpaavoq, taamaalillunilu aningaasaqarnikkut isigalugu aalisakkanipingaarnerpaajulluni.

Ataani takussutissiaq 1-imiippoq Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut, Niuernermut Nukissiuuteqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup ilusissatut naatsorsuusiaa. Ilusissatut naatsorsuusiaq nunaqarfinni tunitsivinnut, pingaarnertut saarullinnik tunitsiviusunut takussutissaavoq. Nunaqarfinni tunitsivinnut arfinilinnut (Kangaatsiaq, Kangaarmiut, Qeqertarsuatsiaat, Niaqornaarsuk, Ikerasaarsuk, Atammik) kiisitsisit aallaavigalugit, taakkuninngalu agguaqatigiissitsinikkut naatsorsuusiornikkut ilusissaq pilersinneqarpoq. 2015-imi tunitsivinni taakkunani arfinilinni tunisaasut annertussusaannit tamakkiisunit saarulliit 90 %-it sinneqqavaat. Tunisaasut annertussusaanni allannguutaasimasut, kiisalu 2008-mit 2015- imut tunisinermi, tuniniaanermi tunisassiornermilu akit allannguutaasa sunniutai ilusissap takutippai. Erseqqissaatigineqassaaq aalisarnermut tunngaviusut assersuutigalugu isumalluutissat tunngaviusut, attaveqaqatigiinneq, piffissap aalisarfiusup nikerarnera assigisaalu pissutigalugit, allanngupallassinnaammata, taamaattumillu uisoriinnartut pisut pineqarlutik.

30 Ilusissatut naatsorsuutit kisitsisinik makkuninnga tunngaveqarput: • Tunisassiornermi akit, aningaasarsiat, piginnaasanilu aningaasartuutit ilaannakortumik Kangaatsiamit, Kangaamiunit, Qeqertarsuatsiaanit, Niaqornaarsummit, Ikerasaarsummit, Atammimmillu Royal Greenlandip qulaani pineqartutut nalunaarusiaanit kisitsisit aallaavigalugit7 aamma 2016-imi Royal Greenlandimit naalakkersuisoqarfimmut kisitsit ilisimatitsissutigisai malillugit naatsorsugaapput. • Annertussutsit aamma tunisinermi aningaasartuutit Grønlands Fiskerilicenskontrolimit (GFLK) nalunaarutigineqarput. • Kaaviiaartitsinermut missiliuut8 Royal Greenlandimit aamma GFLK-mit annertussutsit, kiisalu Kalaallit Nunaannit Danmarkimut nunamut eqqussinermut agguaqatigiissitatut akit pillugit paasissutissat aallaavigalugit naatsorsorneqarput, takuuk Danmarks Statistik aamma Naatsorsueqqissaartarfik:

2008-mit 2015-imut annertussutsini akinilu tamakkiisumik allanngoriartorneq

Annertuseriarneq 2008 2015 %-inngorlugu

Tunitsivinni ataasiakkaani agguaqatigiissillugit tonsit tunisat 278,00 723,56 160,27

Tunitsinni ataasiakkaani kaaviiaartitat 4.917.169,60 11.391.039,39 131,66 Tunisat 2.442.410,76 5.448.729,24 123,09 Tunisassiornermi aningaasartuutit 676.568,08 2.113.087,48 212,32 Aningaasarsianut aningaasartuutit 822.360,52 2.728.000,00 231,73

Matusissutissat 975.830,25 1.101.222,68 12,85

Piginnaasatigut aningaasartuutit 687.500,00 825.000,00 20,00 Aningaasarsianut aningaasartuutit aalaakkaasut 362.500,00 449.500,00 24,00 Nalikilliliinerit 450.000,00 450.000,00

Aningaasanut tunngasunut inerniliussat -524.169,75 -623.277,32

Takussutissiaq 1: Kaaviiaartitat, tunisat tunisassiornermilu aningaasartuutit akornanni pissutsit allanngornerinik naatsorsuinerit

7 Nuuk nunaqarfiunngimmat naatsorsuinernit makkunanit immikkoortinneqarpoq, aammalu Grønlands Fiskerilicenskontrolimit paasissutissat malillugit 2015- imi Arsuk taamaallaat nipisat suaannik tunisassiormat nunaqarfik taanna aamma ilanngunneqanngilaq. 8 Nalunaarummi 2009-meersumi “suliffiup iluani tunisassiornerup nalinga” nalunaarsuutaavoq, piviusumik kaaviiaartitsineq pinnagu, taamaattumik annertus- sutsit agguaqatigiissitatullu akigititanik tunngaveqartumik 2008-mut tamanna ISNNN-imit missiliuutigineqarpoq.

31 Siuliani najoqqutassiatut naatsorsuusiami kaaviiaartita, tassaasullu sinneqartoorutit, 2008-mi 2015-imilu pitsaasuusinnaapput. Nunanut allanut niunerup nalingi Naatsuerseqqissaartarfimmit aamma Dnamarks Statitsik-imit naatsorsorneqartut annikinaarsorinarput. Taammaappoq pissutigalugu aalisakkanik tunisassiat, Royal Greenland A/S-imit Nunatsinnit Danmarkimut nioqqutigineqartut, atugassarititaasut immikkuullarissut atorlugit nioqqutigineqarmata, soorlu Nunatta aamma Danmarkip akornanni marloqiusumik akileraartarneq pillugu isumaqatigiissummi allassimasoq. Tassa suliffeqarfiup ataasiusup iluani niuertoqarpoq, tassa inatsisitigut ataasiusup iluani, Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu immikkoortortaqarfeqartumi. virksomhed,Inatsisitigut dvs. ataasiusumit indenfor sammetaassuminnga juridiske nunanut enhed, allanut der niuernemi både har akit afdelinger nalunaarsorneqartarput i Grønland og suliffiup Danmark. Fra iluanidenne toqqorsivimmit juridiske enhed toqqorsivimmut indrapporteres allamut eksportpriser nuussinertut tilnaleqartillugit. værdiansættelser Naleqartitsinerli svarende tunisinermi til en intern akinit piviusunit appasinnerungaartut paasineqarpoq. Taamaattoq erseqqissaatigineqassaaq, taamatut lagerflytning. Værdiansættelsen har imidlertid vist sig at være væsentligt lavere end værdier, der periuseqarneq inatsisinik unioqqutitsinerunngimmat. Taamatuttaaq Naatsuerseqqissaartarfiup naatsorsuinera anvender de faktiske salgspriser. Det bemærkes dog, at der ikke foregår noget ulovligt ved denne eqqortuuvoq, akitsuuserinermik oqartussaasunit akit atoramigit. måde. Ligeledes er Grønlands Statistiks opgørelse korrekt idet de anvender priser fra toldmyndighederne.Kalaallit Nunaanni 2009-mit 2015-imut saarulliit tunisat annertussusaat 321,25 %-inik annertuseriartoq Nalunaarsuiffik 2-mi takuneqarsinnaavoq. 2012-imit 2015-imut saarulliit tunisat annertussusaannik qaffariaat

I figur209,25 2 ses %-iuvoq: det, at mængden af indhandlinet torsk i Grønland steg med ca. 321,25 % 2009 2015. Fra 2012 til 2015 er der sket en stigning i den indhandlede mængde torsk på 209,25 %: Udvikling i gennemsnitlig indhandlet mængde torsk og kilopris

8 35000

7 30000 Kilopris 6 Kilopris 25000 Mængde (kr.) 5 (ton) 20000 4 15000 3 10000 2 1 5000 0 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Figur 2: Udvikling i gennemsnitlig indhandlet mængde og kilopris for torsk

HvisTakussutissiaq priserne var 2: forblevet Agguaqatigiissitatut de samme saarulliit i 2015, tunisatsom de annertussusaanni var i 2008, ville kilomullu omsætningen akigisa være steget med allanngoriartuaarnerat 9 ca. 171 %. Den gennemsnitlige salgspris ved salg fra Grønland til Danmark på frosset torsk var i 2015 imidlertid gennemsnitligt 15,8 % lavere end i 2008 ifølge Danmarks Statistik10:

32

9 Stigningen i omsætningen ville ikke proportionel med stigningen i den indhandlede mængde, selvom kilopriserne i 2015 og 2008 havde været identiske, da der er varitioner ift., hvilke arter der indhandles mest af. I 2015 udgjorde 90 % torsk af den samlede indhandlede mængde, mens det samme tal i 2008 var 71 % 10Ifølge Grønlands Statistiks (GS) redegørelse for udenrigshandel for 2015 var den gennemsnitlige salgspris ved eksport af frossen torsk 13,35 DKK. Da GS imidlertid ikke har lavet et lignende tal for 2008 anvendes tallene fra Danmarks Statistik

30 2008-misut 2015-imi akit taamaaginnarsimagaluarpata kaaviaartitat 171 %-it missaannik qaffassimassagaluarpoq9. Taamaattorli Danmarks Statistik malillugu 2008-mut naleqqiullugu 2015-imi saarullinnik qerisunik Kalaallit Nunaannit Danmarkimut tunisinermi agguaqatigiissillugu tunisanut akigititaq agguaqatigiissillugu 15,8 %-inik appasinneruvoq10 :

25 20 15 10 2008 5 2015 0 Juli Maj Juni April Marts Januar August Februar Oktober December November September

Figur 3: I 2008Takussutissiaq var den gennemsnitlige 3: 2008-mi Kalaallit salgspris Nunaannit på torsk Danmarkimut fra Grønland saarullinnut til Danmark agguaqatigiissitatut 16,96 DKK. I 2015 tunisinermut var den 14,28 DKK. Kilde: Danmarks Statistik: Tabel: Im- og eksport KN (EU Kombineret nomenklatur) efter land, varer, im- og aki tassaavoq 16,96 DKK. 2015-imi tassaavoq 14,28 DKK: Najoqqutaq: Danmarks Statistik: Takussutissiaq: eksport, enhed og tid. Gennemsnitlig kilopris udregnet af ISNNN for torsk af arterne Gadus ogac og Gadus morhua, frosset. Nunamut eqqussuineq avammullu tunisineq KN (EU Ataqatigiissitatut nalunaarsuinermut nassuiaat) nuna, nioqqutit, nunamut eqqussuineq avammullu tunisineq, immikkoortortaq aamma piffissaq malillugit. Som et resultatSaarullinnut, af aalisakkanutt den faldende Gadus ogacimutpris på aamma torsk Gadus viser morhuamut, estimatet, qerititanut at omsætningen agguaqatigiissitatut er steget med blot kilomut aki ISNNN-imit naatsorsorneqarpoq. 131,66 %, selvom den indhandlede mængde er steget med 160,27 %. Udgifterne til indhandling er steget med ca. 123 %. Saarullinnut akip appariartornerata kingunerisaanik missiliuutip takutippaa kaaviaartitaq taamaallaat 131,66 %-inik qaffariarsimasoq, naak tunisatut annertussuseq 160,27 %-inik qaffariarsimagaluartoq. Tunisinermut Inflationenaningaasartuutit og lønstigningerne 123 %-it missaannik blandt qaffariarsimapput. ufaglærte fra 2008 til 2015 har betydet en stigning på ca. 20 % i priser og 24 % i lønudgifter ifølge Grønlands Statistik. Når volumen samtidig er øget med ca. 160 2008-mit 2015-imut akit naleerukkiartorneri ilinniagaqarsimanngitsunilu aningaasarsiat qaffanneri % betyderNaatsorsueqqissaartarfik det en samlet stigning malillugu i akitproduktionsomkostninger 20 %-it missaannik, aamma aningaasarsianut på ca. 212 aningaasartuutit% og lønomkostninger 24 på 231,7311%-inik %. qaffariarsimanerannik kinguneqarput. Annertussuserlu tamanna ilutigalugu 160 %-it missaannik

Slutteligt er estimatet justeret, således kapacitetsomkostninger er steget i takt med inflationen i 9 Tunisat annertussusaanni qaffariarnermut kaaviiaartitani qaffariaat assigiissumik malinnaanngilaq, allaat 2015-imi aamma 2008-mi kilomut akit assigiissi- magaluarpata, aalisakkat sorliit tunisaanerpaaneranut tunngatillugu assigiinngissuteqartoqarnera pissutigalugu. 2015-imi saarulliit tunisani tamakkiisumik perioden. annertussutsini 90 %-iupput, 2008-mi kisitsimmut tassunga 71 % atuussimalluni. 10 2015-imi nunanut allanut niuernermut Naatsorsueqqissaartarfiup (Grønlands Statistikkip (GS)) nalunaarutaa malillugu saarulliit qerisut avammut tunisaane- ranut agguaqatigiissillugu tunisanut aki tassaasimavoq 13,35 DKK. 2008-mulli GS assingusunik kisitsinik peqanngimmat Danmarks Statistikkimit kisitsit atorneqarput. Samlet set vurderes det, at dækningsgraden på et gennemsnitlig anlæg, der primært indhandler torsk er faldet fra 19,8 % i 2008 til 9,7 % 2015, som33 følge af de øgede løn- og produktionsomkostninger kombineret med de lavere priser på torsk. Til gengæld er udgiften til indhandling steget en anelse mindre end de øvrige udgifter.

På trods af en noget nær status quo på bygdeanlæggenes bundlinje har de øgede aktiviteter haft en positiv indvirkning på samfundet, idet det har medført en øget beskæftigelse, og der sker i dag en lidt højere grad forædlingsgrad end i 2008 på visse anlæg.

11 Udgifter til produktions- og lønomkostninger for de respektive anlæg er oplyst af Royal Greenland til ISNNN

31 qaffariarsimappat tunisassiornermi aningaasartuutit 212 %-it missaannik aammalu aningaasarsianut aningaasartuutit 231.73 %-inik tamakkiisumik qaffassimanerannik nassataqarpoq.11

Naggasiullugu missiliuutaasoq iluarsineqarpoq, taamaalillutik piginnaasaqassutsimut aningaasartuutit piffissami tassani aningaasat naleerukkiartornerinut malittaritillugit qaffatsitaallutik.

Ataatsimut isigalugu tunitsivimmut agguaqatigiissitamut, pingaarnertut saarullinnik tunitsiviusumut matussusiissutaasup annertussusaa, saarullinnut akiusunut appasinnernut ataqatigiissillugit aningaasarsiatigut tunisassiornermullu aningaasartuutit annertusisut nassatarisaannik 2008-mi 19,8 %-init 2015-imi 9,7 %-inut appariarsimasoq nalilersuutaavoq. Paarlattuanilli aningaasartuutit sinnerinut naleqqiullugu tunisinermut aningaasartuut annikinnerulaartumik qaffariarsimavoq.

Nunaqarfinni tunitsiviit naatsorsuutaasa inerneranni assigiissoqaannangajakkaluartoq suliarisat annertusisut inuiaqatigiinni ilorraap tungaanut sunniuteqarsimapput, annertunerusumik suliffeqalertitsineq nassatarimmassuk, ullumikkullu tunitsivinni aalajangersimasuni 2008-mut naleqqiullugu annertunerulaartumik suliareqqiinermik pisoqarmat.

Paasissutissat tunngavissaat, tunisinermi akinik piviusunik takussutissiisut pissarsiassaanngimmata, pisiusumik imminut akilersinnaanerinik takussusiisinnaasunik naatsorsuisoqarsinnaasimanngilaq. Tamanna pissutigalugu innersuussut imaattoq saqqummiunneqarpoq:

4. Ilaatigut nunaqarfinni tunitsiviit aningaasaqarnikkut inissisimanerinik tamakkiisumik takussutissiisoq siunertaralugu innersuussutigineqassaaq, paasissutissatut tunngavissanik, aalisakkanik tunisassianik nunanut allanut niuernerup Kalaallit Nunaannut piviusumik naleqassusianik takussutissiisumik, pissarsiaqarnissamik siunertaqartoq suliaq aallartinneqassasoq,

Tunitsiviit qaleralinnik tunisaqarfiusut Tunitsiviit, qaleralimmik pingaarnertut tunitsivigineqartuusut assersuutigalugu 2008-miilli siuariarneq misigisimassaqqooqaat, aalisakkamummi tassunga tunisinermut akiusoq 48 %-it missaannik qaffariarsimammat. Sumiiffinni arlalinni tunisinermut akigititaq annertunerusumik unammillerfeqalernera pissutaalluni aamma qaffariarsimavoq. Saarullinnut naleqqiullugu tunitsiviit qaleralinnik pingaarnertut aalisakkanik tunitsiviusartut ikinnerupput, taamaattumillu qaleralinniarneq nunap immikkoortuinut

11 Tunitsininnut pineqartunut tunisassiornermut aningaasarsianullu aningaasartuutinut aningaasartuutigisat Royal Greenlandimit ISNNN-imut nalunaarutaapput.

34 siammarsimannginneruvoq. Tunitsivinnut pingaarnertut qaleralinnik tunitsiviusartunut qulaani pineqartutut assingusunik naatsorsuinissamut nalunaarusiaq naammaginartunik paasissutissanik tunngavigisassanik peqarsimanngilaq. Tunitsiviilli pineqartut pingaarnertut tassaapput illoqarfinniittut, soorlu Ilulissani, Aasianni aamma Upernavimmi, kiisalu Kitaata Avannaani nunaqarfinni tunitsiviit ataasiakkaat.

Umiarsuit tunitsiviit 2015-imi Inatsisartut ukiakkut ataatsiminneranni oqaaseqaat manna akuersissutaavoq:

“Umiarsuarmi suliareqqiisarfilinnik tunisassiornermik umiarsuarnik inississuisinnaanermik Naalakkersuisut siuarsaaqqullugit Inatsisartut kaammattuuteqarput, taamaalilluni aalisarnermi suliffeqartitsineq inuussutissarsiummillu ineriartortitsineq siunissamut tunngatillugu nukittorsarneqassammat 12”.

Umiarsuit tunitsiviit inississornissaat pillugu qinnuteqaatip suliarinerani tunngavigisaq tassaavoq umiarsuit tunitsiviit iluarsiissutaagallartutut sapinngisamik annertunerpaamik atugaasarnissaat. Taamaattumik piumasaqaateqartoqarpoq ataavartumik aaqqiissuteqarnissaq eqqarsaatigalugu tunitsivimmik pilersitsisoqassasoq. 2016-imi umiarsuit tunitsiviit 16-it inissinneqarsimapput.

Assersuutigalugu tassaasinnaavoq nunami pissarsiarineqarsimappat immikkut suliarisinnaaffiusunik inississuisinnaanermik, imaluunniit qanigisaani naammassisaqarsinnaaffiusumik soqanngitsillugu tunitsiveqarnissamut piginnaasamik inissiisoqarnissamik kissaatigisaq. Pisuni tamani aqutsinermut tunngasutut nalornissutaasinnaasut, ataani nassuiarneqartutut ittut pinngortarput:

Aappilattoq (Qaasuitsup Kommunia) Halibut Greenland 2014-imiilli Aappilattumi umiarsuarmik Aappilattoq tunitsiveqarsimavoq. Ukiut marluk iluanni nunaqarfimmi (Qaasuitsup Kommunia) ingerlatseqatigiiffiup tunitsivimmik ammaanissaa Naalakkersuisut • Royal Greenland A/S-imit piumasaqaatigaat. Taamaattorli kikkut sanaartorfigissaanissaq, pigisaq • Innaallagissamik imermillu aammalu tassunga aningaasaliissutinik pissarsiaqarniarnissaq pillugu pilersuisoqarsinnaavoq nalornissuteqartoqarsimavoq. • 2015-imi tunisat 460t • Suliffissaaleqineq 2,4 %

12 EM2015/135: http://www.inatsisartut.gl/dvd/EM2015/pdf/media/2641510/pkt135_em2015_foresp36_produktionsskibe_jeim_siumut_dk.pdf

35 Nunaqarfimmi pisinnaasat annertusinissaannut tungiminnit aamma tunngavissaqarnera Royal Greenlandip oqaatigaa. Taamaattorli Royal Greenlandip aamma sulisorisanut tunngatillugu aarleqquteqarnertik tunngavissaqartippaa – ingammik nunaqarfimmi marlunnik tunitsiveqalissappat. Taamaalilluni Aappilattumi tunisisarneq nalornissutinik pilersitsivoq:

• Tunitsivinnut marlunnut sulisorisat ikippallaartut Royal Greenlandip oqaatigaa, taamaalillunilu sulisorisat naammassinnissinnaanerannut naleqqiullugu nioqqutissiassaq annertunerusoq piginerarlugu. Taamaattumik pisinnaasatigut unammillernatunik umiarsuaq tunitsivik iluarsiissutaagallartutut aaqqiissutaalluni. • Maannakkut Aappilattumi Halibut Greenland tunitsiviliussappat pisarialittut attaveqarfinnut aningaasartuutinik akiliutissaateqalerlunilu akiliisussaanera paasineqanngilaq. Halibut Greenlandip tunitsivianut sanaartorfigissaanermut kommune aningaasartuutit akilissappagit Royal Greenlandip allisaqarnissamik kissaateqassappat kommunip aningaasartuutinik akileerusussanera apeqqutinngussaaq.

Kuummiut Kuummiut eqqaanni umiarsuarmik tunitsivimmik inissiineq aamma Kuummiut: nalornissutaasimavoq. Arctic Prime Productions-ip tunitsivia 2014- • Arctic Prime Productionsi- imi septembarimit 2016-imi oktabrip tungaanutmatoqqasimavoq, mit pigineqarpoq piginnittoq Arctic Prime Productions (APP) malillugu nioqqutissiassanik • September 2014-imimatu- pissarsiaqarneq naammanngitsoq pissutaalluni. Aamma matusineq imermi soq, oktobarimi 2016-imi ammartoq bakteerianik patsiseqartinniarneqarpoq. • Innaallagissamut imermullu Arctic Raven ApS 2016-imi kvartalimi kingullermi umiarsuarmik piginnaasat pissarsiari- tunitsiveqarnissamut akuersissummik tunineqarpoq. neqarsinnaapput • Suliffissaaleqineq 31,9 %

2014-imi tonsit 42 tunisaapput. Tunisassiorneq akilersinnaalissappat qalerallit 150-200 tonsit tunisarineqartussaassanerat Arctic Prime Productionsip (APP) nalunaarutigaa. Tunitsiviup qerititsinnaassusaa 130t-iussangatinneqaropq13. Taamaattorli pisinnaasamik annertusaanissamik APP kissaateqanngilaq, paarlattuanilli avammut tunisinissaq/Island aqqutigalugu, taamaalillunilu aalisakkat piaarnerusumik tunisarinissaat, kissaatigaa.

Qerititaqarsinnaassutsimik pisinnaasani unammillerfissat saniatigut APP-p umiatsiaaqqanik aalisarneq aqqutigalugu nioqqutissiassanik pissarsiaqarnerup qanoq qulakkersinnaanera qularutigalugu oqaatigisimavaa, taamaattumillu ingerlatseqatigiiffiup nammineq umiarsuaatinik inississuinissaq, najukkamilu umiatsiaararsorlutik aalisartut ilassutitut atugarinissaat siunertarigitsit oqaatigalugu.

13 Tunisassiortumit kisitsisip taassuma uppernarsartinnissaa pisinnaasimanngilaq, sumiiffinnilu allanut 300t-iusutut nalunaarsugaasimavoq.

36 Umiarsuit tunitsiviit pillugit eqikkaaneq Aappilattumi Kuummiunilu pisut assigiinngitsut takutippaat aqutsinermut tunngasumik isiginneriaaseq aallaavigalugu umiarsuup inissinnissaanut akuersissut pillugu aalajangiussaqarnermi issuarneqarumaartutut ittumik pilersitsinissaq unammillernarsinnaasoq. Nunami tunitsiviliornissamut aqutsinerup tungaatigut piumasaqaatit sakkukillisinneqarpata tamanna inunnik amerlangaatsiartumik eqquissaaq, taakku allatut qinikkamik pilersugaqarfissamik nassaartariaqassallutik. Taamaattorli nunami tunitsiviliornermut piumasaqaatit, soorlu Kuummiuni pisutut ittut piffissami sivikinnerusumi imaluunniit sivisunerusumi tunisaqartarnerup unittoornissaanik aarleqquteqartitsipput, tassalu tunitsiviliornermi aarleqqutaasup annertuallaarneranik tunisassiortoq missiliuissappat.

Nunap immikkoortuani pineqartumi inuiaqatigiinnut tunngatillugu isiginniffimmik umiarsuit tunisisarfiit inississorneri tulluartuussaneranik ataasiakkaartumik isummertoqarnissaa pisariaqartitaammat namminersortutut suliaqartup aamma Naalakkersuisut akornanni isumaqatigiissusiornissaq iluarsiissutaasinnaavoq, taanna suliaqartuusumut soorlulusooq inuiaqatigiinnut iluaqutaasussamik isumaqatigiissummik qulakkeerissalluni, aamma umiarsuaq tunitsivimmut naleqqiullugu annikinnerusunik tunisassiornermut aningaasartuuteqartoorpasinnera pissutigalugu. Sapinngisamik amerlanerpaanik najukkamit umiarsuarmi sulisoqartitsinissap aamma/imaluunniit sumiiffiusumi suliffissaaleqisunut piginnaanngorsarnissamik neqerooruteqarnissap qulakkeernisaanik suliaqartuusup isumagisussaassagaa isumaqatigiissutip taama ittup assersuutigalugu imarisinnaavaa.

Qulaani pineqartut eqqarsaatigalugit inassutigineqarpoq:

5. Umiarsuit tunitsiviit inissinnissaannut tunngatillugu suleqatigiinnissamik isumaqatigiissusiornissamut periarfissanik misissuinissaq, taamaalilluni taakkuninnga inissiinerit piviusutut pissutsimik aallaaveqartitaassalluni, kiisalu sapinngisamik annertunerpaamik suliffeqartitsinermik inuiaqatigiinnullu tunngatillugu iluaqutaasussamik qulakkeerinnissalluni.

37 Unammillertoqarneq Qulaani taaneqartutuut isorliunerusuni amerlanerpaani suliaqartuusoq ataaseq sinnerlugu sulisorisani pisinnaaffeqartoqarnavianngilaq. Najugaqarfimmit najugaqarfimmut annertungaatsiartumik unammillertoqarneq assigiinngiiaarpoq. Sumiiffinni aalajangersimasuni qalerallit unammillissutaapput, tamatumalu nassatarisimavaa tunisinermut akigititap annertuumik qaffassimanera. Saarullinnulli imaaliallaannaq najukkami assingusumik unammillertoqanngilaq, aammalu – qulaani naatsorsuinerit malillugit – tunisinermi akigititat malunnartumik qaffatsinniarnissaanut assingusumik aningaasaqarnikkut inissaqartitsisoqanngilaq.

Sumiiffinni pineqartuni Royal Greenlandip suliarisatik unitsereeraangatigit Royal Greenlandip tunitsiviinik pisiarinissaannanissamik suliaqartut allat kissaateqartarnerannut assersuutissaqarpoq. Pisiaqarnermut isumaqatigiissutit ilaanni piginnittuulersumut immikkut piumasaqaammik ilanngussisoqartarpoq, tassani piffissaagallartumi imaluunniit piffissami killiligaanngitsumi tunitsiviit qaleralinnik tunisivigineqartarnissaat, aamma avammut tunisinissat tunitsivinnik pisiaqartuusunut inerteqqusiissutaalluni, paarlattuanillu tunitsiviup pisiarineranut aki appartinneqarluni.

Suliassaqarfimmi malittarisassianut atuuttunut immikkut piumasaqaatip akerliusuunnginnera Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfiup nalilersimavaa, pisiaqartuusoq nunaqarfimmi nammineq tunitsiviliornissamut periarfissaqarsimammat, taamaalillunilu unammillertutut inissisimalluni.

Inatsisartut ukiakkut ataatsiminneranni unammilleqatigiinnermut killiliissutit taakku aamma apeqqarissaaraluni oqallinnermut siunnersuutitut saqqummiunneqarput, Inatsisartullu oqaaseqaataat manna akuersissutaavoq: ”Pisortat pigisaattut piginneqatigiiffinnut naleqqiullugu piginnittuunerup isumaginerani Inatsisartut Naalakkersuisunut kaammattuutigaat Royal Greenlandip nunaqarfinni tunisassiorfiinik tuniniaanermut atatillugu unammilleqatigiinnermi killiliissutinik atugaqartarnerup annikillisaaviginissaanik sulissuteqaqqusineq, tamanna suliffeqarfissuarmut ilungersunartumik niuernermut tunngatillugu ajoqutaanngitsutut pisinnaassatillugu, taamaalilluni tunitsivinnut pineqartunut tunngatillugu sapinngisamik annertunerpaamik najukkami tunisisarnissamut suliffeqartitsinissamullu periarfissanik qulakkeerinnittoqassammat”.

Niuernermi suliaqartut sinnerisulli Royal Greenland assingusunik atugassaqartinnissaa naammaginarpasikkaluartoq niuernermi, sumiiffinni pingaarnertut qaleralinnik tunisisoqarfinni ingammik aalisartunut iluaqutaasimasumik unammilleqatigiinnermut peqqinnartuusumut ajoqutaasumik suliaqartuusut sinneri Royal Greenlandip najukkami annertuumik inissisimaffeqarneranik sunnertisimatitaanissaminnut aarleqquteqarfeqarnerat erseqqissarneqartariaqarpoq.

38 Royal Greenlandip qaleralinnit kinguppannillu isertitaminik qularnaarissanngippat tamanna tunitsivinnut, pingaarnertut saarullinnik tunisassiortunut ingerlatsinermut amigartoorutaasinnaasunik matussusiinissamut tunngatillugu aningaasaqarnikkut qulakkeerinermik ajornerusumik aamma nassataqarsinnaassaaq14.

6. Inassuteqaat: Unammilleqatigiiffik misissortariaqarpoq, ilanngullugulu unammillerfimmi killiliissutit qanoq annertussuseqartuunerat nalilersortariaqarpoq, aammalu taakku unammillerfiusumut sunniutaat nalilersortariaqarput.

14 Assersuutigalugu Polar Seafood naatsorsuutimini kingullermi sinneqartoorummik 11,6 %-imik peqarnera eqqaaneqarsinnaavoq. Assersuussutaassaaq Royal Greenlandip 5 %-inik peqarnera

39 Nalunaarusiaq tunngavigalugu sinaakkutitut atugassarititaasunik pitsanngorsaanissamut inassuteqaatit

1. Nukissiorfinni akigititanut iluserititamik ikiorsiissutinillu tapiissutinik misissueqqissaarinerup aamma “patsisaasunut tunngavigisamik” taaneqartartumik nalilersuinermik ilaqartinnissaa inassutigineqarpoq

2. 2017-ip naanerani akigititanut iluserititassap nutaap saqqummiunneranut atatillugu nukissiuutinik pilersuinermut annertusaasinnaaffiit qulaajaavigineqarnissaat inassutigineqarpoq.

3. Najugaqarfinnit tunisassiorfittut ingerlatsiveqartunit RAL-ip angalanissamut pilersaarutaasa assartuinermik annertunerusumik qanoq ilillutik tapersersuisinnaanerisa misissornissaat, kiisalu allatut qinigassamik assartuinermik aaqqissuussinissamut periarfissaasinnaasut qulaajaaviginissaat inassutigineqarpoq.

4. Ilaatigut nunaqarfinni tunitsiviit aningaasaqarnikkut inissisimanerinik tamakkiisumik takussutissiisoq siunertaralugu inassutigineqassaaq, paasissutissatut tunngavissanik, aalisakkanik tunisassianik nunanut allanut niuernerup Kalaallit Nunaannut piviusumik naleqassusianik takussutissiisumik, pissarsiaqarnissamik siunertaqartoq suliaq aallartinneqassasoq,

5. Umiarsuit tunitsiviit inissinnissaannut tunngatillugu suleqatigiinnissamik isumaqatigiissusiornissamut periarfissanik misissuinissaq, taamaalilluni taakkuninnga inissiinerit piviusutut pissutsimik aallaaveqartitaassalluni, kiisalu sapinngisamik annertunerpaamik suliffeqartitsinermik inuiaqatigiinnullu tunngatillugu iluaqutaasussamik qulakkeerinnissalluni.Inassuteqaat: Unammilleqatigiiffik misissortariaqarpoq, ilanngullugulu unammillerfimmi killiliissutit qanoq annertussuseqartuunerat nalilersortariaqarpoq, aammalu taakku unammillerfiusumut sunniutaat nalilersortariaqarput.

40