Rãngu Valla Üldplaneering Seletuskiri

Rõngu Vallavalitsus

RÃNGU VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI

OÜ Hendrikson & Ko Rõngu Vallavalitsus Raekoja plats 8 Valga mnt 6A 51004 Tartu Rõngu alevik Tel 742 7777, faks 738 4162 61001 Tartumaa [email protected] Tel 731 4480 www.hendrikson.ee [email protected]

Rõngu 2008 2 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 3

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS. ÜLEVAADE PLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESSIST...... 5

2 PLANEERINGULAHENDUSE PÃHJENDUS JA KOKKUVÃTE...... 7

3 RÃNGU VALLA RUUMILINE ARENGUSTRATEEGIA ...... 9 3.1 TULEVIKUVISIOON ...... 9 3.2 ARENGUSTSENAARIUM ...... 9 3.3 MAAKASUTUSPÕHIMÕTTED ...... 10

4 PLANEERINGU ELLUVIIMISE PÃHIMÃTTED ...... 14

5 ÜLEVAADE ÜLDPLANEERINGUST TEEMADE JA JUHTFUNKTSIOONIDE KAUPA...... 15 5.1 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD ...... 15 5.1.1 Detailplaneeringu kohustusega alad tulenevalt avalikust huvist...... 16 5.1.2 Veekogude ranna ja kalda piiranguvöönd detailplaneeringu kohustusega ala...... 16 5.1.3 Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud väärtuslik kultuurmaastik detailplaneeringu kohustusega ala..17 5.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUGA „ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED” MÄÄRATUD VÄÄRTUSLIKU KULTUURIMAASTIKU KASUTUSTINGIMUSED ...17 5.3 TIHEASUSTUSALAD ...... 18 5.4 SÄILITAMISELE KUULUVATE LOODUSVÄÄRTUSLIKE MAASTIKE JA KOOSLUSTE KASUTAMISTINGIMUSED...... 18 5.5 MUINSUSKAITSE ALLA VÕETUD ALADE JA OBJEKTIDE KAITSEREŽIIM ...... 21 5.6 ROHELISE VÕRGUSTIKU ALADEL MAADE ARENDAMISE TINGIMUSED ...... 22 5.7 LIIKLUSSKEEM JA TEEDEVÕRK...... 23 5.7.1 Ühistransport...... 24 5.7.2 Kergliiklus ...... 24 5.7.3 Teede avalik kasutus...... 25 5.8 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ...... 25 5.8.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 25 5.8.2 Elektrivarustus, tänavavalgustus...... 27 5.8.3 Kaugküttepiirkond ...... 28 5.8.4 Jäätmemajandus ...... 28

6 ERINEVA JUHTFUNKTSIOONIGA MAADE ARENDUSPÃHIMÃTTED JA œ TINGIMUSED...... 29 6.1 ÄRI- JA BÜROOHOONE MAA (B)...... 29 6.2 ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA (AA) ...... 30 6.3 VÄIKEELAMU MAA (EV)...... 30 6.3.1 Tingimused elamumaade arendamiseks olemasolevate põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga ning määratlemata juhtfunktsiooniga maadel ...... 32 6.3.2 Ehitamise põhimõtted traditsioonilise asustusstruktuuriga aladel ...... 33 6.4 KORTERELAMU MAA...... 35 6.5 KESKUSE MAA (C) ...... 35 6.6 LIIKLUSMAA (LT) JA LIIKLUST KORRALDAVA JA TEENINDAVA EHITISE MAA (LE)...... 36 6.7 TOOTMISMAA (TT) ...... 37 6.8 MÄETÖÖSTUSMAA (TM)...... 39 6.9 PUHKE- JA VIRGESTUSMAA (PP) ...... 39 6.10 LAUTRIKOHAD ...... 40 6.11 SUPLUSKOHAD ...... 41 6.12 HALJASALA JA PARKMETSAMAA (HP), LOODUSLIK HALJASMAA (HL) JA KAITSEHALJASTUSE MAA (HK) ...... 41 6.13 KALMISTUMAA (K) ...... 42 6.14 VEE-ALA (V)...... 42 6.15 TEHNOEHITISTE MAA (OT)...... 43

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 4 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

6.16 PÕLLU- JA METSAMAA (PM JA MM) ...... 43

7 ÜLDPLANEERINGU LAHENDUS RÃNGU ALEVIKUS...... 45

8 RÃNGU VALLA ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE...... 48 8.1 ÜLDPLANEERINGU RAKENDUMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ...... 48 8.2 MAADE MUNITSIPALISEERIMINE ...... 48 8.3 DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS ...... 48 8.4 MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS ...... 49

9 LISAD...... 50 9.1 TULETÕRJE VEEVÕTU KOHAD ...... 50 9.2 SUUREMAD MAAPARANDUSLIKUD EESVOOLUD ...... 51 9.3 KINNISMÄLESTISED ...... 51

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 5

1 SISSEJUHATUS. ÜLEVAADE PLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESSIST

Kohaliku omavalitsuse üldplaneering on oluline arengudokument, mis võimaldab vallal paika panna ruumilise arengu eelistused ja määrab ära valla territooriumil oleva maa kasutuse tulevikus.

Rõngu valla üldplaneeringu koostamine ja strateegiline keskkonnamõju hindamine algatati Rõngu Vallavolikogu otsusega 30.03.2006. Planeeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks sõlmis omavalitsus konsultatsioonilepingu OÜ Hendrikson&Ko.

Vastavalt Planeerimisseadusele koostatakse üldplaneering kogu valla või linna territooriumi või selle osa kohta. Üldplaneeringu eesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine. Rõngu valla üldplaneeringuga määratakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitamistingimused, detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ning tiheasustusalad. Samuti määratakse ehitamistingimused hajaasustusalal ning säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja koosluste kaitse- ja kasutamistingimused.

Planeeringu koostamise esimeseks etapiks oli lähteandmete kogumine, et saada ülevaade planeeringuala sotsiaal-, kultuurilistest-, majanduslikest- ja looduslikest eeldustest ja eripäradest ning lahendamist vajavatest probleemidest. Esimene köide ‚Rõngu valla üldplaneering. Lähteandmestiku koond“ käsitleb Rõngu valla hetkeolukorra andmeid ja hinnanguid sisaldavaid koondmaterjale ning üldplaneeringule põhialuse andvaid kõrgemalseisvaid arengudokumente ja õigusakte. Nimetatud dokument on aluseks Rõngu valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamiseks ning keskkonnamõju strateegilisele hindamisele.

Planeeringu koostamise teises etapis keskenduti planeeringulahenduse väljatöötamisele. Üldplaneeringu protsessist ning planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võetud keskkonnakaalutlustest annab ülevaate planeeringuprotsessi ja KSH aruande köide ‚Rõngu valla üldplaneeringu protsess ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“. Planeerimise ja hindamise etapi tulemused koondatakse köitesse ‚Rõngu valla üldplaneering. Seletuskiri“, mis käsitleb ruumilise arengu põhimõtteid ning üldplaneeringuga reserveeritud maa-alade maakasutus- ja ehitustingimusi.

Üldplaneeringu koostamist igapäevaselt korraldas tuumikgrupp, kuhu kuulusid: Aivar Kuuskvere œ Vallavanem Ene Joosing œ maa- ja arenguteenistuse juhataja Raido Kutsar œ ehitus- ja majandusteenistuse juhataja (planeerimisettepaneku väljatöötamise ja KSH aruande vormistamise etapis siirdunud teisele töökohale) Toomas Klein œ keskkonnateenistuse juhataja Töögrupi tööd konsulteeris OÜ Hendrikson&Ko esindaja.

Planeeringuprotsessi käigus on toimunud mitmed avalikud arutelud ning arenguseminarid, millest võtsid osa kohalikud elanikud, maaomanikud, ettevõtjad ja avaliku sektori esindajad. Valla elanike seas viidi läbi ankeetküsitlus augustis- septembris 2006 valla üldiste arenguvajaduste väljaselgitamiseks. Kokkuvõtted seminaride protokollidest on esitatud üldplaneeringu teises köites ‚Rõngu valla üldplaneeringu protsess ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande“ lisade peatükis ning kokkuvõte arenguvajaduste küsitlusest üldplaneeringu esimeses köites ‚Rõngu valla üldplaneering. Lähteandmestiku koond“.

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 6 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

Üldplaneeringu koostamise protsessi käigus on olulist informatsiooni saadud Tartumaa Keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialistilt. Kõik planeeringuprotsessi lisamaterjalid koondatakse neljandasse lisade köitesse ‚Rõngu valla üldplaneering. Lisad“, mis sisaldab planeeringu koostamise ja menetlemise käiku ning protsessi dokumentatsiooni. Üldplaneeringu protsess on järginud järgnevat põhimõttelist skeemi:

ÜP JA KSH ALGATAMINE

Lähteandmete kogumine,

tuumikgrupi

moodustamine,

lähtesituatsiooni analüüs

KSH programmi koostamine Kõrgemalseisvatest planeeringutest ja arengudokumentidest tulenevate ruumiliste aspektide ja põhimõtete ülevaatamine ja võimaluste analüüsimine

ÜP lähteseisukohtade läbiarutamine avalikkusega

KSH programmi avalik arutelu

Ruumiliste arengusuundade, arengustsenaariumite KSH programmi heakskiitmine väljatöötamine, arenguvariantide kirjeldamine Keskkonnamõju strateegiline hindamine, KSH aruande koostamine

Maakasutuspõhimõtete väljatöötamine, eskiisilahenduse väljatöötamne, keskkonnamõju strateegiline hindamine, KSH aruande koostamine

Eskiislahenduse, KSH tulemuste esialgne tutvustamine ja läbiarutamine avalikkusega

Planeerimisettepaneku vormistamine, kooskõlastamine

Planeerimisettepaneku ja KSH avalik väljapanek, arutelu

Planeerimisettepanekusse täienduste sisseviimine

ÜLDPLANEERINGU KHTESTAMINE

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 7

2 PLANEERINGULAHENDUSE PÃHJENDUS JA KOKKUVÃTE

Üldplaneeringu koostamise eesmärk on täpsustada valla ruumilised arengusuunad, määrata maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitamistingimused ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud, määratleda tiheasustusalad. Samuti määratakse ehitustingimused hajaasustusalal ning väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimused.

Üldplaneeringu peamine eesmärk on läbi avaliku planeeringuprotsessi leida kaalutlemise ja strateegilise mõjude hindamise tulemusena parimad lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Üldplaneeringu koostamise protsessi käigus analüüsiti erinevaid arengustsenaariumeid. Paralleelselt üldplaneeringu koostamise protsessiga toimus keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus analüüsiti, millised on planeeringuga kavandatud arengustsenaariumite mõjud ning üldplaneeringuga kavandatud tegevuste mõjud valla sotsiaal- majanduslikule keskkonnale ja looduskeskkonnale. Läbi avaliku planeeringuprotsessi ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise on jõutud valda edendava ja keskkonnaväärtusi kõige enam arvestava ja edasiarendava planeeringulahendusteni.

Üldplaneeringu üheks eesmärgiks oli täpsustada ehitustegevust tiheasustusaladel ning väärtusliku kultuurimaastikuga aladel. Üldplaneeringuga on määratud ka hajaasustuses maatulundusmaale ehitamise tingimused. Eesmärgiks on hajaasustuses elamute ja kõrvalhoonete paigutusel külale iseloomuliku struktuuri ja/või ajaloolise struktuuri säilitamine. Täpsustatud on ka Tartu maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustusalade piire ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid ja juhtusid.

Samuti on täpsustatud Rõngu valla rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire ning määratud rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused.

Tuginedes Rõngu valla tulevikuvisioonile, kus Rõngu valda nähakse eelkõige kui heatasemelise infrastruktuuriga turvalist elukeskkonda, kus hinnatakse traditsioone ja arendatakse tasakaalustatud ja loodushoidvat majandust, keskendub valla üldplaneering just atraktiivse elukeskkonna säilitamisele ja edasiarendamisele.

Rõngu valla üldplaneering näeb ette Rõngu ja Käärdi aleviku tihenemist ja laienemist läbi täiendavate elamualade reserveerimise. Ekstensiivsemaks elamuehituseks on eeldused olemas Käo külas, kus elamumaa arendamine toimub tiheasustuse põhimõttel. Oluline tõmbekeskus Rõngu aleviku kõrval on Valguta küla kui tugeva ühtekuuluvustundega piirkond. Perspektiivis näeb üldplaneering ka Valguta arenemist ja laienemist eelkõige kohaliku piirkonna keskusena, kuid elamuehituse areng külas järgib hajaasustuse põhimõtteid ning olemasolevat maastikumustrit. Üldplaneeringuga on antud võimalus elamuehitamiseks hajaasustuse põhimõttel ka maatulundusmaale.

Tootmismaade arendamisel on arvestatud olemasoleva infrastruktuuriga ja logistilise asukohaga.

Elukeskkonna kvaliteedi tõstmise eesmärgil on oluliseks peetud reserveerida üldplaneeringuga maad mänguväljakute ja külaplatside rajamiseks ning puhkeotstarbelise maa reserveerimist suurematesse keskustesse.

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 8 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

Üheks valla prioriteediks elukeskkonna arendamisel on kergliiklusteede rajamine ning üldplaneeringuga on määratletud perspektiivsed kergliiklusteede asukohad.

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 9

3 RÃNGU VALLA RUUMILINE ARENGUSTRATEEGIA

Rõngu valla ruumiline arengustrateegia töötati välja arenguseminaride käigus. Aluse ruumilisele arengustrateegiale annavad nii kõrgemalseisvad arengudokumendid, valla arengukava kui ka erinevate huvigruppide mõtted ja soovid.

3.1 Tulevikuvisioon

Rõngu valla ruumilise arenguvisiooni väljatöötamisel võeti aluseks valla arengukavast tulenevaid eesmärke:

Rõngu vald peab olema aktiivset eluhoiakut väärtustav heatasemelise infrastruktuuriga turvaline omavalitsus, kus hinnatakse traditsioone ja arendatakse tasakaalustatud ja loodushoidvat majandust.

Rõngu vald on olnud puhta loodusega turvaline elamis- ja puhkamispaik. Piirkonda iseloomustab rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, traditsioonide järjepidevus on loonud vallaelanikes ühtse kogukonnatunde. Seni on inimtegevus olnud loodust säästev, mis on taganud keskkonna bioloogilise mitmekesisuse säilimise. Rõngu valla eesmärk on ka tulevikus arendada tasakaalustatud ja loodushoidvat majandust, arendada välja kogu piirkonda hõlmav kaasaegne infrastruktuur. Oluline piirkonna arengus on pakkuda kvaliteetset haridust, mis annab kindlustunde noortele peredele ning välja ehitada valla vajadusi rahuldav sotsiaalne infrastruktuur. Vajalik on korrastada valla teedevõrk ja edendada ühistranspordivõimalusi valla erinevates piirkondades, mis loob ohutu ja kiire ühenduse vallasiseselt ja väljaspool valda asuvate keskustega/linnadega.

3.2 Arengustsenaarium

Planeerimisseadus seab ruumilise arengu põhimõtete kujundamise üheks olulisemaks üldplaneeringu koostamise eesmärgiks. Üleriigiline planeering Eesti 2010 lähtub sellest, et ruumilise arengu kujundamine peab olema põhjendatud üldiste sotsiaal-majanduslike arengu vajadustega. Rõngu valla kontekstis on üleriigilises planeeringus toodud eesmärkidest ehk kõige olulisem inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine ning asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine.

Rõngu vallas on selgelt eristatavad hästi säilinud asustusstruktuuriga erinevad külatüübid (haguküla, ahelküla, ridaküla) ja suhteliselt tugeva tõmbejõuga keskused (Rõngu ja Käärdi alevik). Valla ruumistruktuurist tulenevalt käsitleti erinevaid arengustsenaariumeid. Arengustsenaariumid on üldplaneeringu lahenduse põhimõttelised variandid, mis kujutavad erinevaid ruumilisi arenguvõimalusi. Erinevate arengustsenaariumite analüüs ja võrdlemine ning keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus analüüsiti, millised on erinevate arengustrateegiate puhul planeeringuga kavandatud mõjud loodus- ja inimkeskkonnale, on aluseks Rõngu valla ruumilisele arengule. KSH tulemusel on valitud arengustsenaariumite hulgast kõige positiivsem arengustsenaarium, mille alusel töötati välja lõplikud maakasutus- ja ehitustingimused.

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 10 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

Valla asustuse struktuurist tulenevalt on arengustsenaariumitena käsitletud 4 stsenaariumi: 0-arengustsenaarium œ planeerimata stsenaarium I-arengustsenaarium œ elanikkonna koondumine keskustesse II-arengustsenaarium œ toimub olemasolevate keskuste mõningane tihenemine ja laienemine ning kasvavad hajakülad III-arengustsenaarium œ kombineeritud stsenaarium ehk tekkivad tugevad keskused ja uued suured tiheasustuse põhimõttel arendatavad elamualad

Erinevate arenguvariantide analüüsi ja võrdluse tulemusel valiti Rõngu valla ruumilise arengu aluseks II arengustsenaarium, mille korral toimub olemasolevate keskuste tihenemine ja laienemine, kuid eelkõige kasvab hajakülade elanike arv sisserändava elanikkonna arvel. Põhjalikuma ülevaate erinevate arengustsenaariumite valiku põhjustest, kirjeldusest, arengustsenaariumite mõjudest looduslikule keskkonnale ja inimkeskkonnale ning arengustsenaariumi valiku põhjendusest annab planeeringuprotsessi teine köide ‚Rõngu valla üldplaneeringu protsessi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“.

3.3 Maakasutuspõhimõtted

Maakasutuspõhimõtted on üldplaneeringu väga oluliseks tulemuseks, sest maakastuspõhimõtted kajastavad erinevate huvigruppide vahelist kokkulepet, kuidas valla territooriumit edasi arendada. Seega on maakasutuspõhimõtete väljatöötamine toimunud töökoosolekute ja arutelude käigus, millest võtsid osa erinevad huvigrupid. Töögruppide poolt väljatöötatud maakasutuspõhimõtteid täpsustati ja täiendati juhtrühma poolt.

Rõngu valla maakasutuspõhimõtete väljatöötamisel tugineti valla üldisele ruumilisele tulevikuvisioonile ning järgiti järgmist põhimõttelist skeemi:

Rõngu valla tulevikuvisioon: Ω Turvaline traditsioone hindav hea infrastruktuuriga atraktiivne elupaik Ω Arenenud, loodushoidvat ja tasakaalustatud arengut soosiv ettevõtluskeskkond

Olemasolevast olukorrast tulenevad võimalused ja ohud MAAKASUTUS- PÃHIMÃTTED Valla ruumistruktuur

Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest tulenevad põhimõtted (maakonnaplaneering, maakonnaplaneeringu teema- planeering)

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 11

ELAMUMAA MAAKASUTUSPÃHIMÃTTED

Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi väljakujunenud asustusstruktuuris. Üldplaneering keskendub looduskauni elukeskkonna ja traditsioonilise elulaadi säilitamisele ja edasiarendamisele. Olemasolevate elamumaade tihendamine ja laiendamine toimub tiheasustuse põhimõttel Rõngu ja Käärdi alevikus ning uued tiheasustusalad tekkivad Rõngu alevikuga piirnevatel aladel Tilga külas ning Käärdi alevikuga külgnevatel aladel Käo ja Kalme külas. Ehitusõigust omava krundi minimaalseks suuruseks on: - Rõngu alevikus ja alevikuga piirnevas Tilga külas minimaalselt 0,12 ha - Käärdi aleviku ja Kalme küla maadel, mis asuvad Käärdi-Kalme maantee ja raudteetrassi vahelisel maa-alal minimaalselt 0,12 ha - mujal Kalme külas ning Käo ja Uderna külades minimaalselt 0,5 ha - Käärdi aleviku piirides Vapramäe-Elva-Kalme ja Elva-Rannu kõrvalmaanteede vahelisel maa-alal minimaalselt 0,5 ha

Suuremate elamumaade planeerimisel on soovitav säilitada olemasolevad metsatukad 90% ulatuses. Valguta ja Lapetukme külades, samuti teistes hajakülades, kus ilmneb üksikelamu ehitamise soov, toimub elamuehitus hajaasutuse põhimõttel piirkonna looduslikku eripära ja maakasutusmustrit järgides vastavalt väljakujunenud külatüübile ja ehituslaadile. Suuremate elamualade planeerimisel tuleb planeerida sotsiaalmaa mänguväljakute ning haljasalade ja parkmetsade rajamiseks. Tuginedes ajaloolisele asustusstruktuurile (külatüübile) määratletakse üldplaneeringuga võimalike hoonestusalade asukohad hajaasustuses. Esmatarbeteenuste kättesaadavuse parandamise ning töö- ja elukohtade ühildamise eesmärgil võimaldada üldplaneeringuga elamumaa juhtfunktsiooniga maale ärimaa kõrvalfunktsioon 20% ulatuses, kuid kvaliteetse elukeskkonna ja loodushoiu tagamise eesmärgil seatakse üldplaneeringuga seada tingimused ärimaade arendamiseks. Rõngu aleviku ümbersõidutee koridori hooneid ei planeerita. Uusi tiheasustuse põhimõttel arendatavaid elamualasid ei planeerita ka rohevõrgustiku aladele, välja arvatud üksiktalud.

ÄRI- JA TOOTMISMAA MAAKASUTUSPÃHIMÃTTED

Piirkonna mitmekülgse arengu tagamiseks reserveeritakse üldplaneeringuga täiendavaid tootmis- ja ärimaade asukohti. Uute tootmismaade reserveerimisel ja olemasolevate laiendamisel arvestada logistilise asukohaga ja olemasoleva infrastruktuuriga. Tööstusliku iseloomuga tootmine tuleb suunata piirkonda, kus vahetus läheduses asustus puudub. Olulise keskkonnamõjuta tootmismaa võib jääda ka elamumaade lähedale, soosimaks töökohtade teket elukoha läheduses. Tootmis- ja elamumaa funktsioonide külgnemisel on otstarbekas ette näha roheliste puhvertsoonide rajamine. Olemasolevate tootmismaade laiendamist nähakse ette Lossimäe, Teedla, Tilga ja Kalme külas. Uue tootmismaa reserveerimist näha ette Kalme ja Tammiste külades kahel pool Jõhvi-Tartu-Valga maanteed. Mujal vallas uute tootmismaade reserveerimist ei peeta vajalikuks, küll aga peetakse keskkonnakaitse seisukohalt oluliseks ja majanduslikult otstarbekaks võtta esmalt kasutusele endised tootmisterritooriumid. Kohapealse teenindussfääri arengu ja tekke eesmärgil võimaldatakse üldplaneeringuga tootmismaade juhtfunktsiooniga maale ärimaa kõrvalfunktsioon, mis lubab maa-alal arendada kas toomis- või äritegevust või nimetatud funktsioonide kombinatsiooni. Määratletakse väärtuslikud põllumaad ja seada neile kaitse- ja kasutustingimused.

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 12 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA JA ÜLDKASUTATAV MAA, sh PUHKEOTSTARBELINE MAA MAAKASUTUSPÃHIMÃTTED

Üldplaneeringuga reserveeritakse maad mänguväljakute, külaplatside, spordiplatside rajamiseks. Üldplaneering annab aluse maade munitsipaalomandisse taotlemiseks sotsiaalse infrastruktuuri arenguks. Käärdi alevikus reserveeritakse maa lasteaia rajamiseks, kuid koos detailplaneeringu koostamisega on vaja läbi viia mõjude hindamine eesmärgiga selgitada reserveeritud maa-ala ehitusgeoloogilist sobivust ühiskondlike hoonete rajamiseks. Puhkeotstarbeliste maad reserveeritakse piirkonda, kus on olemas eeldused puhkemajanduse arenguks (veekogud, looduslikult atraktiivsed kohad). Ujumiskohtade rajamiseks reserveeritakse maad Võrtsjärve, Mädajärve ning Rõngu jõe äärde Teedla ja Lossimäe külas. Võrtsjärve äärde kavandada avalikud juurdepääsud veekogude kallasrajale kohtadesse, mis on traditsioonilistelt olnud külastatavad. Valla erinevates piirkondades elukvaliteedi tõstmise eesmärgil reserveeritakse puhkeotstarbel maad suurematesse keskustesse (Rõngu ja Käärdi alevik) ja külakeskustesse (Valguta, Koruste, Kõduküla jne). Tilga külas endise Sika karjääri maa-ala reserveeritakse puhkeotstarbeliseks maaks motokrossiraja rajamise eesmärgil. Üldplaneeringuga tuleb tagada puhkeotstarbelistel maadel looduskkeskkonda säästev tegevus. Puhkealad siduda omavahel ning lähialadega kergliiklusteede ja matkaradadega. Üldplaneeringuga tuleb anda alus puhkealadele maksimaalseks avalikuks kasutuseks ja juurdepääsuks. Määratletakse ka puhkeotstarbeliste maade täpsem kasutusotstarve.

TEEDE JA TEHNILISE INFRASTRUKTUURI MAA MAAKASUTUS- PÃHIMÃTTED, ÜHISTRANSPORDI ARENG

Üldplaneeringuga reserveeritakse maa Tartu maakonnaplaneeringus kavandatud Rõngu aleviku ümbersõidu teekoridori tarbeks. Teekoridori hooneid ei planeerita. Reserveeritakse maad kergliiklusteede võrgustiku rajamiseks, mis seob keskused olemasolevate/kavandatavate puhkealadega, haridusasutustega, külaplatsidega. Esmane prioriteet on kergliiklustee rajamine Rõngu alevikust Tartu suunas, et tagada pikemas perspektiivis ühendus Elvaga. Oluline on parandada ühistranspordivõimalusi valla erinevates piirkondades vallasisese ja linnaga parema ühenduse tagamiseks. Ühistranspordi arengus säilitada bussiliinid küladesse.

KESKUSE MAA

MAADE KASUTUS- JA EHITUSPÃHIMÃTTED MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALAL

Maaparandussüsteemi maa-ala Maaparandusseaduse tähenduses on maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 13

Maaparandusseaduse tähenduses on veejuhtme võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks. Maade arendamisel, mis asuvad maaparandussüsteemi maa-alal, tuleb järgida järgmiseid tingimusi: - maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega, mis võib tekitada kahju teistele maavaldajatele - maaparandussüsteemi omanik või isik, kes õigussuhte alusel kasutab maaparandussüsteemi oma valduses oleval kinnisasjal peab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalikke maaparandushoiutöid, et maaparandussüsteem selle kasutamise kestel vastaks Maaparandusseaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele (Maaparandusseadus § 45 lõige 2) - maaparandussüsteemi maa-ala siht- või kasutusotstarvet (maakasutus) võib muuta Tartu Maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel - kinnisasja, millel paikneb maaparandussüsteem, võib ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada (maakorraldustoiming) Tartu Maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel - maaparandussüsteemi maa-alale ja kraavile kavandatava mõne muu ehitise ehitusprojekt ja ühiseesvoolu reguleerimine või ühiseesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus kooskõlastatakse Tartu Maaparandusbürooga

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 14 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

4 PLANEERINGU ELLUVIIMISE PÃHIMÃTTED

Üldplaneeringu põhiülesanne on määrata omavalitsuse üldised ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Planeeritud ruumilist arengut saab vastavalt erinevatele seadustele ja võimalustele ellu viia erineval moel. Üldplaneeringuga on võimalik koheselt muuta maakasutuse sihtotstarvet, kehtestades maale uue, senisest erineva sihtotstarbe või siis reserveerida maad tulevikuks vastavalt soovitud maakasutuse otstarbele.

Kõige levinum üldplaneeringu rakendamise viis on maa-alade reserveerimine mingi kindla juhtfunktsiooniga. Sellist lähenemist kasutatakse ka käesolevas üldplaneeringus.

Maade reserveerimisel ei toimu kohest maaüksuse sihtotstarbe muutmist, vaid maa-alad reserveeritakse mingiks kindlaks otstarbeks, et antud ala oleks vajaduse korral tulevikus võimalik kasutada ettenähtud otstarbel. Olemasolevat maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni ei muudeta koheselt, maaomanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni, kuni ta seda soovib. Kui maad soovib kasutada planeeringus reserveeritud funktsioonil keegi teine kui maaomanik ise, tuleb tal sõlmida rendi- hoonestusõiguse leping või maa praeguselt maaomanikult ära osta. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub tiheasustusaladel läbi detailplaneeringute ning hajaasustusaladel läbi projekteerimistingimuste ja sihtotstarbe muudatuse maakatastris. Arendustegevusel on kohustuslik arvestada kehtestatud üldplaneeringuga sätestatud arengusuundi.

Üldplaneeringu elluviimiseks on võimalik koheselt muuta maakasutuse sihtotstarvet, kehtestades maale mingi uue, senisest erineva sihtotstarbe vastavalt üldplaneeringu kehtestamise hetkel kehtivale Maakatastriseaduse § 18, katastriüksuse sihtotstarbe määramine.

Üldplaneeringu elluviimiseks võib kasutada kinnisasja sundvõõrandamist (so kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldises huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest) üldplaneeringu kehtestamise hetkel kehtiva Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel. Vastavalt üldplaneeringu kehtestamise hetkel kehtivale Planeerimisseadusele on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud üldplaneeringuga - nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel - piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek maade munitsipaliseerimiseks. Maade munitsipaliseerimine toimub Maareformi seaduse § 25, Maa munitsipaalomandisse andmise alusel.

Kui detailplaneeringu koostamise ajal selgub vajadus muuta üldplaneeringut, siis on see ka läbi detailplaneeringu võimalik. Planeerimisseaduse § 9 lõike 7 kohaselt võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Juhul, kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, ei tohi detailplaneeringu tellijaks olla eraisik (Planeerimisseadus § 10 lõige 6). Enne detailplaneeringu avalikku väljapanekut peab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heaks kiitma maavalitsus.

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 15

5 ÜLEVAADE ÜLDPLANEERINGUST TEEMADE JA JUHTFUNKTSIOONIDE KAUPA

5.1 Detailplaneeringu kohustusega alad

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimisprotsessi tagada parem arendatava keskkonna kvaliteet. Detailplaneering annab lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluse valla või linna väiksemal territooriumil. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ja olemasolevate katastriüksuse piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

Detailplaneering on: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) aluseks maa-alade kruntideks jaotamise korral.

Kohalik omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ilma detailplaneeringut koostamata:

1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.

Peale üldplaneeringus näidatud detailplaneeringu kohustusega alade tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda detailplaneeringu koostamise algatamise vajalikkust järgmiste juhtudel, kui kavandatakse: - ühepereelamute, aiamajade või suvilate gruppi, mis koosneb kolmest või enamast nimetatud hoonetest, mille omavaheline kaugus on alla 100 meetri; - eraldiseisvat üle 1000 m2 ehitusaluse kogupinnaga tootmishoonet(d) või laohoonet(d); - kämpingut või motelli; - puhkeküla või puhkebaasi; - spordikompleksi või supelranda;

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 16 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

- mõisakompleksi koos selle juurde kuuluva pargiga; - sadamat, autoteenindusjaama või bussijaama; - tehnomasti püstitamist.

Kohaliku omavalitsus võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, mille puhul üldreeglina detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole.

5.1.1 Detailplaneeringu kohustusega alad tulenevalt avalikust huvist

Tartu maakonnaplaneeringuga on määratud Rõngu vallas detailplaneeringu kohustusega aladeks (tiheasustusaladeks): - Rõngu alevik - Käärdi aelvik

Lisaks sätestab Rõngu valla üldplaneering detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks: - kõik tiheasustuse põhimõttel reserveeritavad elamualad - arendatavad tootmismaa ja ärimaa juhtfunktsiooniga alad - säilitamisele kuuluv väärtuslik kultuurmaastik Elva ümbrus

Rõngu valla üldplaneering sätestab detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtudeks: - ranna ja kalda piiranguvööndis maa-ala jagamise kruntideks - bensiinijaama rajamise (kaasneb keskkonnamõju hindamise kohustus) - kämpingu või motelli, puhkeküla või puhkebaasi rajamise - uue tootmismaa või ärimaa planeerimise - hajaasustatud piirkonnas rohkem kui kolmest majapidamisest koosneva elamutegrupi arendamise - mälestise maa-alal kruntide moodustamisel

5.1.2 Veekogude ranna ja kalda piiranguvöönd detailplaneeringu kohustusega ala

Ranna ja kalda piiranguvöönd Looduskaitseseaduse mõistes on kogu piiranguvööndi ulatuses detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, sest piiranguvööndis asuvad väärtuslikud looduskooslused, kus eksisteerib suur avalik huvi ja mille kasutamine peab toimuma võimalikult säästlikult, et oleks tagatud maastike väärtuste säilimine ja laiapõhine huvide kaitse. Elva jõe kallastel ja Mustjärve ääres asuvad inventeeritud märgalad, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning võivad sattuda ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Samuti asuvad veekogude piiranguvööndis mitmed inventeeritud niidud ning väärtuslike või kaitsealuste liikide elu/kasvukohad.

Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvad metsad peavad säilima. Metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Piiranguvööndis on keelatud lageraie.

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 17

Maakasutusplaanile on kantud maaparanduslikud eesvoolud ja nende ulatus, milliste olemasolu tekitab piiranguid. Suuremad eesvoolud on esitatud käesoleva planeeringu lisas 9.2 tabelina.

5.1.3 Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud väärtuslik kultuurmaastik detailplaneeringu kohustusega ala

Teemaplaneeringuga on määratud maakondliku, võimalikult riikliku tähtsusega väärtuslikuks kultuurmaastikuks Rõngu vallas: Elva ümbrus œ väärtuslikust maastikust jääb 386,0 ha suurune maa-ala Rõngu valda. Kogu väärtusliku maastiku suurus on 7627 ha.

Üldplaneeringuga järgitakse ja täpsustatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku kaitse- ja kasutustingimusi järgmiselt: - maastikuliste väärtuste säilimine kaitsealal tagatakse esmajoones kaitse-eeskirja järgimise ja kaitseala valitseja tegevuse kaudu - kaitsetegevuses arvestatakse ala rekreatsiooni- ja turismipotentsiaali, välditakse alade puhke- ja virgestusotstarbelise avaliku kasutuse põhjendamatut piiramist - Elva jõe ürgoru nõlvadel ning veekogude kaldail välditakse täiendava alalise ja sesoonse asustuse teket - Elva ümbruse väärtuslikul maastikul Rõngu valla piires, mis kattub Elva-Vitipalu maastikukaitsealaga, on ehitustegevus keelatud

Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel on vallavalitsusel õigus väärtusliku maastiku alal detailplaneeringu nõudest loobuda.

5.2 Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud väärtusliku kultuurimaastiku kasutustingimused

Teemaplaneeringuga on määratud kohalikul tasandil väärtuslikuks kultuurmaastikuks Rõngu vallas: Lapetukme-Koruste œ väärtuslik maastik hõlmab 1413 ha suurust maa-ala Rõngu vallas.

Ala väärtuseks on suhteliselt hästi säilinud maastikustruktuur, vanad külad; vaated huvitava reljeefiga hästi säilinud talumaastikule; jõed ja jõeorud, ümbritsevad metsad, kaitsealused objektid; vanad asustusalad, ilmekas küla ja talumaastik; võimalik talu- ja maaturism.

Üldplaneeringuga on täpsustatud väärtusliku maastiku piire ning täpsustatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku kaitse- ja kasutustingimusi järgmiselt: - põhiliseks säilimist tagavaks tingimuseks on alale omase maastikumustri säilitamine

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 18 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

- vaadete tagamiseks huvitava reljeefiga hästi säilinud maastikule ja maastikumustri säilitamise eesmärgil on väärtuslikul maastikul ehitusõigust omava katastriüksuse min suuruseks 3 ha, millest aiaga piiratav õueala ei tohi olla suurem kui 0,1 ha - igale ehitusõigust omavale katastriüksusele võib ehitada 1 elamu kõrvalhoonetega - uued hooned peavad olema põhiplaanis ja mahus olemasolevatega sarnaste gabariitidega ja katusekujuga - uute hoonete rajamisel tuleb vältida nende paigutamist avanevate vaadete ette huvitava reljeefiga hästi säilinud maastikule

5.3 Tiheasustusalad

Käesoleva üldplaneeringuga määratakse Rõngu vallas tiheasustusaladeks: - Rõngu alevik ja alevikuga piirnev kavandatud elamuala Tilga külas - Käärdi alevik ja alevikuga piirnev kavandatud tootmis- ja elamuala Kalme külas - Käo küla kavandatav tootmis-, äri- ja elamuala

Tiheasustusaladel toimub ehitustegevus ainult detailplaneeringute alusel, mis võimaldab ala arendamist läbi avaliku planeeringuprotsessi tagades seeläbi parema keskkonna kvaliteedi ja võimalikult paljude huvitatud isikute huvide arvessevõtmise.

Tiheasustusalade piirid on kantud üldplaneeringu maakasutusplaanile.

5.4 Säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja koosluste kasutamistingimused

Kõikide säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja kooslustega osaliselt või täielikult kattuvatel ehitusõigust taotlevatel aladel tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine. Neist võib loobuda omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ja keskkonnateenistuse nõusolekul, asendades need projekteerimise keskkonnakaitseliste tingimustega.

Säästva arengu seaduse § 9 Bioloogilise mitmekesisuse säilimine lõige 2 ütleb, et bioloogilise mitmekesisuse säilimise üks põhialuseid on eritüübiliste ökosüsteemide ja maastike säilitamine ning süsteemi loomine looduslikest ja poollooduslikest kooslustest asustuse ja majandustegevuse mõju tasakaalustamiseks ning kompenseerimiseks. Rõngu valla keskkonna arendamise üks strateegilisi põhimõtteid on säilitada olemasolev väärtuslik keskkond, tagada looduse bioloogiline mitmekesisus, kaitsta poollooduslike kooslusi, märgalasid ja vääriselupaiku.

Säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja koosluste hulka loetakse käesoleva planeeringu järgselt järgmised alad:

Kaitsealad, hoiualad, kaitsealused pargid, kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohad.

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 19

Planeeringualale jääb kaitseala: - Elva-Vitipalu maastikukaitseala

Planeeringualale jäävad hoiualad: - Võrtsjärve hoiuala - Mustjärve hoiuala

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.06.2006. aasta määrusele nr 129 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas on Rõngu vallas kaitse alla võetud: Mustjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi œ huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse ning II lisas nimetatud liikide œ hariliku hingi (Cotitis taenis) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse; Võrtsjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide œ looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), lamminiitude (6450), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetatud rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Võrtsjärv on Natura 2000 võrgustikku esitatud nii linnu- kui loodusalana. Hoiuala tähtsus seisneb linnudirektiivi I lisasse kantud linnuliikide ja regulaarselt esinevate rändlinnuliikide ning loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaikade ja II lisasse kantud liikide kaitses ja soodsa seisundi saavutamisele kaasaaitamises.

Elustiku kaitse ja soodas seisundi tagamiseks ning negatiivse inimmõju vältimiseks veelinnukogumitele keelatakse Võrtsjärvel skuutritega sõitmine: - kaitstavate liikide rändeajal aprill-mai ja september-november

Skuutritega Võrtsjärvele minek on lubatud üksnes maakasutusplaanil märgitud lautrikohtadest.

Planeeringualale jäävad kaitsealused pargid: - Uderna park (Uderna haigla park) - Rõngu Hiugemäe metsapark; Hiagemäe metsapark - Rõngu Lossimäe park - Valguta park - Käo park; Käo metsapark - Mäkumägi

Käesoleva üldplaneeringu koostamise ajal on uuendamisel Tartumaa looduskaitsealuste parkide piirid (piiride eeldatav kinnitamise aeg 2007 aastal). Esitatud piiriettepanekus moodustatakse Rõngu Hiugemäe metsapark ja Rõngu Lossimäe park ühiseks Rõngu lossi pargiks. Moodustatava Rõngu lossi pargi piiriettepanek on kantud maakasutusplaanile.

Kaitsealuste objektide kasutamist reguleerivad kaitseala kaitseeeskirjad, kaitsekorralduskavad ja/või muud seadused (Looduskaitseseadus) ja määrused, millega määratakse koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmise erinõuded ja kasutamistingimused.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel esinevad Rõngu valla territooriumil järgmised kaitsealused taime- ja loomaliigid:

I kategooria taimed: Juncus squarrosus (nõmmluga)

II kategooria taimed:

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 20 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

Pulsatilla patens (palu karukell)

III kategooria taimed: Dactylorhiza maculata (kuradi sõrmkäpp) Pulsatilla pratensis (aas-karukell) Lycopodium clavatum (karukold) Goodyera repens (roomav öövilge) Diphasiastrum complanatum (mets-vareskold) Dactylorhiza fuchsii (vööthuulsõrmkäpp) Epipactis palustris (soo-neiuvaip)

I kategooria loomad: Aquila pomarina (väike-konnakotkas)

II kategooria loomad: Unio crassus (paksukojaline jõekarp) Aspius aspius (tõugjas)

III kategooria loomad: Cobitis taenia (hink) Cottus gobio (võldas)

Lisaks kaitsealustele objektidele ja aladele loetakse säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja koosluste hulka käesoleva planeeringu järgselt järgmised alad:

vääriselupaigad ja potentsiaalsed vääriselupaigad - säilitamise ja kasutustingimused Vääriselupaikade kaitse korraldamise ja kasutamise tingimused ja korra määrab Metsaseaduse § 23 Vääriselupaik ja selle majandamine. Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri käskkirja kohaselt. Vääriselupaiga kaitse eraõiguslikule isikule ja omavalitsusele kuuluvas metsas toimub Erametsakeskuse ja metsaomaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepinguga määratakse metsaomaniku kohustused vääriselupaiga kaitsel ning riigipoolsed kohustused vääriselupaiga kaitsele kaasaaitamisel, samuti bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest ja lepingust tulenevate metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjude hüvitamiseks või täiendavate kulude tasumiseks

‹ Rõngu vallas asub üks vääriselupaik

märgalad - säilitamise ja kasutustingimused Eesti poollooduslike märgalade inventeerimise käigus anti ülevaade nende looduskaitseliste väärtuste hindamisest, kaitsest ja majandamisest ning esitati konkreetsed soovitused inventeeritud märgalade edaspidiste majandamistingimuste ja kaitse kohta

‹ Rõngu vallas esineb inventeeritud märgala: Lulli soo (Mustjärve äärne osa) ja Elva jõgi: Illi-Uderna luht

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 21

Natura alad - säilitamise ja kasutustingimused Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest I lisas nimetatud linnuliikide või selle nimetamata rändlinnuliikide või EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.

‹ Rõngu vallas esinevad Natura 2000 alad: Võrtsjärve linnu- ja loodusala, Elva-Vitipalu loodusala, Elva jõgi

Pärandkooslused - säilitamise ja kasutustingimused 2001. aastast kehtib üle Eesti ühtne niitude kaitsekorraldussüsteem, mis on vastavuses EL maaelu arengu määrusega. Kaitsekorralduslepinguid sõlmivad talunike, osaühingute jt hooldajatega keskkonnateenistused või kaitsealade administratsioonid. Lepingus näidatakse niidu tüüp, suurus, asukoht, omand jm juriidilised üksikasjad ning hoolduse viis. Hooldus on kas niitmine koos heinakoristusega, karjatamine, ka võsaraie. Toetust saab ka rohumaade taastamise eest, sõltuvalt algsest võsastumise astmest. Vt Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus.

‹ Rõngu vallas asuvad mitmed inventeeritud niidud, mille asukoht on kantud maakasutusplaanile

Üldplaneeringu rakendumisega seotud tegevuste puhul, sealhulgas detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel, tuleb täpsustada taimeliikide kasvukohad (areaalid) ning omavalitsusel kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajadust.

5.5 Muinsuskaitse alla võetud alade ja objektide kaitserežiim

Rõngu valla kinnismälestisteks on ajaloomälestised, arhitektuurimälestised ja arheoloogiamälestised.

Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndi laius 50 m mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistatud õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kinnismälestiste kaitsevööndis on ilma muinsuskaitseameti loata keelatud kõik mulla- ja ehitustööd ning puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.

Vastavalt Planeerimisseadusele § 9 lõikele 10 tuleb mälestise maa-alal koostada detailplaneering, kui mälestist soovitakse kruntida. Kui mälestise või mälestise kaitsevööndisse soovitakse ehitada teid, liine või trasse rajada vm juhtudel, tuleb projekteerimistingimused muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

Rõngu valla kinnismälestiste nimekiri on esitatud lisas 9.3.

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 22 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

5.6 Rohelise võrgustiku aladel maade arendamise tingimused

Roheline võrgustik on määratud Tartu maakonna teemaplaneeringus ‚Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne).

Teemaplaneeringu raames käsitletakse ka konfliktkohtadena piirkondi, kus maakasutuslik iseloom takistab või võib tulevikus takistada rohelise võrgustiku pidevuse säilimist ja üldist toimimist. Sellisteks probleemseteks kohtadeks on looduskeskkonna seisukohast eelkõige suure liikluskoormusega teed, kasutuses olevad karjäärid ja maardlad, asustus- ja tööstuspiirkonnad ning nende võimalikud laiendusalad. Probleemsete paikade väljatoomisel on teemaplaneeringus lähtutud järgmistest kriteeriumitest: - võrgustiku struktuurelementide lõikumine põhi- ja tugimaanteedega ning raudteedega - võrgustiku struktuurelementide asumine asustuse mõjualas

‹ Rõngu valda läbivatest suurema liikluskoormusega ja ühtlasi suurema konfliktiohuga maanteeks on Jõhvi-Tartu-Valga maantee. Valda läbiv raudtee on suhteliselt väikese liiklussagedusega raudteelõik ja loomade liikumisele see erilist ohtu ei sea. Samuti ei mõjuta oluliselt rohelise võrgustiku toimimist Mustjärve tuumalal asuvad turbamaardlad.

Rõngu vallas on maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumaladena: Mustjärve tuumala (T211) Vellavere tuumalal (T316)

Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb arvestada järgmiseid maakonna teemaplaneeringus toodud tingimusi ja soovitusi: - senise asustuse ja maakasutuse struktuuri säilitamine - uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida üldjuhul väljapoole võrgustiku elemente - teedevõrgu kavandamisel tagada võrgustiku toimimine - võrgustiku koridorides tagada seadusega ette nähtud ehituskeeluvööndi maksimaalne laius - võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ja looduslike rohumaade lausülesharimist - säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakattetüüp, geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda - võrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada asulate lähiala põllumaade vahel paiknevaid metsaga kaetud alasid

Lisaks maakonna teemaplaneeringus toodud tingimustele ja soovitustele sätestab käesolev planeering maade arendamise tingimused ja põhimõtted rohevõrgustiku aladel:

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 23

- rohevõrgustiku alal on uue tiheasustuse põhimõttel kavandatava elamuala rajamine keelatud, lubatud on üksnes üksiktalu rajamine - rohevõrgustiku alal üksiktalu rajamisel oma tarbeks ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust - rohevõrgustiku alal kaasneb ehitamisega detailplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise kohustus ehitusala kattumisel osaliselt või täielikult punktides 5.1.1 Detailplaneeringu kohustusega alad tulenevalt avalikust huvist, 5.1.2 Veekogude ranna ja kalda piiranguvöönd detailplaneeringu kohustusega ala ja 5.4 Säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja koosluste kasutustingimused nimetatud aladega või juhtudega - rohevõrgustiku alale on ehitusõigust omava katastriüksuse minimaalne suurus 3 ha, millest aiaga piiratav õueala ei tohi olla suurem kui 0,1 ha - igale ehitusõigust omavale katastriüksusele võib ehitada 1 elamu kõrvalhoonetega - seni hoonestamata alal uute hoonete paigutus peab järgima antud küla/piirkonna väljakujunenud hoonete paigutust, hoonete või hoonegruppide omavahelist kaugust. Uute hoonete paigutuse, hoonete või hoonegruppide omavahelise kauguse ja rajatavate hoonete mahud määrab igakordselt vallavalitsus projekteerimistingimustega

5.7 Liiklusskeem ja teedevõrk

Rõngu valla teed jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks, tänavateks, erateedeks ja metsateedeks. Valla teede kogupikkus on 114,7 km, sellest 6 km on tänavaid. Metsateid on 29,4 km ning erateid 84,3 km. Asfalteeritud on üksnes 1,6 km tänavaid, ülejäänud valla hallatavad teed on kruusakattega. Valda läbiv raudtee on suhteliselt väikese liiklussagedusega raudteelõik.

Oluline on olemasoleva teedevõrgu korrashoid ning parkimiskohtade tagamine. Esimeseks prioriteediks tulebki pidada teede sõidetavuse ja seisukorra parandamist. Avalike supluskohtade ja puhkealade, vaatamisväärsuste ja turismiobjektide juurde viivad teed peavad olema korrastatud ja viitadega varustatud, et soodustada valda külastavate turistide arvukuse kasvu ja kohalviibimist. Kuna keskkonna ilu vaadeldakse valdavalt teedel liigeldes, on oluline säilitada avatud vaateid atraktiivsetele turismiobjektidele nagu pargid ja mõisad, Võrtsjärv jne.

Vastavalt Teeseaduse § 13 on kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge riigimaanteel 50 meetrit ja kohalikul maanteel 20-50 meetrit ning tänava kaitsevööndi laius 10 meetrit teemaa piirist tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ning inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tänava vööndi laius nähakse ette detailplaneeringuga. Teekaitsevööndisse on uusehitiste ehitamine keelatud. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse juhul, kui see on lubatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus (Teeseadus § 36).

Teedevõrgu arendamise prioriteetsed suunad - vallale kuuluvate teede sõidetavuse tagamine, teekatte tolmuvabaks muutmine

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 24 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

- asfaltkatte vältimine väljakujunenud traditsioonilise maastikuilmega ja külamiljööga piirkondades - ajalooliste teede õgvendamise vältimine

Valda läbivatest riigimaanteedest on suurima liiklussagedusega Jõhvi-Tartu- Valga (T3) põhimaantee, mille liiklussagedus 2006. aasta loendusandmetel oli Elva-Rõngu lõigul 3090 autot ööpäevas. Arvestades Via Hanseatica liikumistrassiga, perspektiivis liiklussagedus kindlasti tõuseb. Seetõttu on üldplaneeringus arvestatud põhimaantee perspektiivse Rõngu aleviku ümbersõidu rajamisega, mis on vajalik eelkõige alevikus liiklusohutuse tagamiseks. Põhimaantee ümbersõiduteele on määratud koridor (50 meetrine kaitsevöönd mõlemal pool põhimaanteed), kuhu on uute ehitiste rajamine keelatud ning Rõngu-Otepää-Kanepi (71) tugimaanteega ristumisel on kavandatud jalakäijatele ja kergliiklejatele eritasandiline riste (tunnel). Üldplaneeringuga on reserveeritud täiendavalt tootmismaad kahele poole põhimaanteed (Käo, Tammiste ja Kalme külad). Liiklusohutuse tagamiseks on tootmisaladelt põhimaanteele uute juurdepääsude rajamine keelatud ning arendatavatelt tootmisaladelt juurdepääsuks põhimaanteele tuleb kasutada juba olemasolevat teedevõrku. Tootmismaade arendamine toimub perspektiivis ka Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Elva-Rannu (22160) kõrvalmaantee vahelisel alal. Tootmise arendamisel juurdepääsuks toomisalale tuleb kasutada Elva-Rõngu kõrvalmaanteed. Suurem elamumaade arendamine toimub perspektiivis Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteest ida suunas põhimaantee ja Elva-Rannu kõrvalmaantee vahelisel alal. Elamukruntidelt juurdepääsuks Elva-Rannu kõrvalmaanteele tuleb kasutada elamuala läbivat olemasolevat teed. Põhimaantee ja Elva-Rannu kõrvalmaantee ristumiskohata kavandatud ärimaa arendamisel tuleb juurdepääs rajada Elva-Rannu kõrvalmaanteelt.

5.7.1 Ühistransport

Ühistranspordi kasutamise võimalused on vallas piiratud. Raskendatud on sõitmine Viljandisse, Võrru ja Otepääle, samuti on raskendatud ühendus valla erinevate piirkondade ja keskuse vahel. Tulevikus on oluline parandada ühistranspordivõimalusi valla erinevates piirkondades vallasisese ja linnaga parema ühenduse tagamiseks. Hea transpordiühenduse olemasolu tagab piirkonna elanikele võimaluse käia tööl väljaspool valda ja vastupidi. See on üheks oluliseks eelduseks piirkonna elanike püsimajäämisele ja kasvule.

Perspektiivis on vajalik bussipeatuse rajamine Uderna külas Hellenurme tee äärde Vasserpalu ja Uderna peatuste vahele.

5.7.2 Kergliiklus

Kergliiklusteid ja kõnniteid hetkel vallas ei ole. Tervise- ja keskkonnasõbraliku liikumisviisi soodustamiseks ja ohutuse tagamiseks on kergliiklusteede ehitamine valla üheks prioriteediks. Ohutuse tagamiseks on oluline kergliiklusteede võrgustiku rajamine, mis seob keskused olemasolevate/kavandatavate puhkealadega, haridusasutustega, külaplatsidega jne.

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 25

Kergliiklusteid kavandatakse Rõngu ja Käärdi alevikus, Rõngust Elva, Otepää, Lapetukme suunal. Pikemas perspektiivis ühendab kergliiklustee Rõngu alevikku Elvaga. Kavas on Valguta ja Lapetukme ühendamine läbi perspektiivse kergliiklustee. Need kavandatavad kergliiklusteed on riigi või kohaliku maantee ääres autoliiklusest eraldatud ja/või omaette paiknevad jalgratta- ja jalgteed, mis on mõeldud kõigile kergliiklejatele ühiseks avalikuks kasutamiseks. Kergliiklusteede väljaehitamisel tuleb kergliiklejale tagada sõidu sujuvus, st ebasoovitav on tee vastava liiklusmärgiga katkestada igal juurdepääsuteega ristumisel.

5.7.3 Teede avalik kasutus

Vastavalt Teeseadusele tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning omavalitsuse ja eratee omaniku vahelise lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku vallavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandja.

Kõik teeregistrisse kantud teed Rõngu vallas on volikogu otsusega määratud avalikeks teedeks. Samuti on kõik põhikaardil rohevõrgustiku aladel asuvad teed avalikult kasutatavad teed ning soovitav on kõigi puhke- ja haljasalade, supluskohtade ja vaatamisväärsuste juurde viivad teed määrata avalikuks kasutamiseks.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse avalikuks kasutatavaks ka kõik juurdepääsud veekogude kallasradadele, mis on üldplaneeringu maakasutusplaanil vastavalt tähistatud.

5.8 Tehniline infrastruktuur

5.8.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Käesolev planeering lähtub veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamisel kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud Rõngu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast 2006-2017.

Ühisvee- ja kanalisatsioonitrassidega on kaetud Rõngu ja Käärdi alevik, samuti piirkonniti kõik suuremad külad: Valguta, Teedla, Lossimäe, Tamme (Kõduküla), Raigaste, Tammiste, Uderna. Ühisveevärgiga liitujate arvu on võimalik suurendada üksnes Rõngu ja Käärdi alevikus. Valdav osa vee- ja kanalisatsioonitrassidest on amortiseerunud või puuduvad trasside seisukorra kohta üldse andmed. Osa Rõngu alevikust on ühiskanalisatsiooniga ühendamata, nendes piirkondades kasutatakse kogumiskaeve või juhitakse reovesi märgalale. Käärdi alevik on ühendatud Elva linna veevärki ja reoveed pumbatakse Elva reoveepuhastisse. Kogu valla vee- ja kanalisatsioonitrassid vajavad rekonstrueerimist või väljavahetamist.

Ühiskanalisatsiooni arendamine on otstarbekas olemasolevatel tiheasustusega piirkondades keskkonnakaitselistest kaalutlustest tulenevalt, eriti oluline on

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 26 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

ühisveevärgi ja œ kanalisatsiooni väljaarendamine nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Suurem osa Rõngu valla territooriumist on hästi või keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Halvasti (nõrgalt kaitstud põhjavesi) on kaitstud väike ala Rannaküla piirkonnas.

Reovee kogumisalad Käesoleva planeeringuga määratakse reovee kogumisalad vastavalt Rõngu valla ühisveevärgi ja œ kanalisatsiooni arendamise kavas ja üldplaneeringus renoveerimiseks ja väljaarendamiseks kavandatud aladele: - Rõngu alevikus - Käärdi alevikus - Valguta külakeskus - Teedla külakeskus - Tilga küla kavandatav elamuala (Rõngu aleviku laiendus) - pikemas perspektiivis Käo küla kavandatav tootmis- ja elamuala - pikemas perspektiivis Kalme küla kavandatav tootmis- ja elamuala

Reovee kogumisalade määramise kriteeriumi (Keskkonnaministri 15. mai 2003 määrus nr 48 Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid) järgi on valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava määranud reoveekogumisaladeks Rõngu ja Käärdi alevikud ning Valguta ja Teedla külade tihedamalt asustatud alad. Üldplaneeringuga on määratud pikemas perspektiivis võimalikeks reoveekogumisaladeks ka Käärdi aleviku lähialad Kalme külas ja Käo külas kui perspektiivsed arendatavad elamu- ja tootmisalad, kuna alade väljaarendamisel on kavandatud alade varustamise ühisvee- ja kanalisatsioonitrassidega ja liitumine Elva linna ühisveevärgi ja œ kanalisatsiooniga. Kuna Käo küla piirkonnas elamumaa väljaarendamisel kavandatav asustustihedus ei vasta reovee kogumisalade määramise kriteeriumitele, tuleb arendajal võrkude väljaehitamisel arvestada hilisema võimaliku liitumisega kanalisatsioonitrassiga.

Üldplaneeringuga määratud reovee kogumisaladel on reovee pinnasesse immutamine keelatud, kui reovee kogumisalal on pinnase kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Samuti nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb nn imbsüsteemide kasutamisel omapuhastina silmas pidada, et bioloogiliselt puhastamata heitvee pinnasesse juhtimine on keelatud (Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001.aasta määrus nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord).

Reoveekäitluse lahendamisel väljaspool reoveekogumisalasid on põhimõttelised lahendused omapuhasti või kogumismahuti. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 meetrit ning see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumise suhtes allavoolu (Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. aasta määrus nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded). Kogumismahutite kasutamisel peab tagama reovee jõudmise neist reoveepuhastisse, selleks on reoveetekitajal kohustus sõlmida vastav leping puhastusseadmete haldajaga.

Reoveekogumisalad on kantud maakasutusplaanile.

Tuletõrje veevõtukohad Tulekustutusvee veevärgist võtmise võimalus Rõngu alevikus praktiliselt puudub. Pumbamajast tulekustutusvee võtmise ajal on veetarbimine alevikus häiritud, samuti puuduvad piisava suurusega looduslikud veekogud. Seetõttu tuleb

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 27

tulekustutusvee saamiseks kasutada Rõngu aleviku olemasolevat veehoidlat ning looduslikke veekogusid, kuna aleviku suhteliselt hõreda asustuse tõttu ei ole nõuetele vastava läbimõõduga veetorustiku paigaldamine majanduslikult otstarbekas. Valla erinevates piirkondades tuleb kasutada looduslikke veekogusid, tuletõrjetiigid puhastada ning ehitada välja nõuetele vastavad veevõtukohad. Uute hoonestusalade arendamisel tuleb detailplaneeringutes ette näha tuletõrjehüdrantide rajamine ning ehitiste püstitamisel järgida siseministri 08.09.2000 a. määruses nr 55 ‚Tuleohutuse üldnõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 a. määruses nr 315 ‚Ehitistele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Rõngu vallas asuvad ja maakasutusplaanile kantud tuletõrje veevõtukohad on esitatud lisas 9.1.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise tingimused ja põhimõtted - rajada purkimissõlm Rõngu reoveepuhasti territooriumile ning rajada sademeveekanalisatsioon vastavalt ühisvee ja kanalisatsiooni arendamise kavas toodud investeerimiskavale - ühisvee- ja kanalisatsioonitrassid renoveerida, biotiigid puhastada vastavalt ühisvee ja kanalisatsiooni arendamise kavas toodud investeerimiskavale - uued tiheasustuse põhimõttel kavandatavad elamualad liita ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku - hajakülades jälgida salvkaevude asukoha valikul nende paiknemist võimalike reostusallikate (kogumiskaevud vms) suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja neist võimalikult kaugel (mitte vähem kui 10 m) - hajakülades on soovitav korraldada veevarustus mitme kinnistu peale ühiselt võttes vett ühisest puurkaevust

5.8.2 Elektrivarustus, tänavavalgustus

Elektrienergiaga varustamist valla territooriumil korraldab AS Eesti Energia. Täiendavate liinide väljaehitamine toimub projektipõhiselt vastavalt liitumissoovidele. Võimalusel välditakse täiendavate õhuliinide rajamist ja uued liinid paigaldatakse maakaabliga.

Tänavavalgustus on olemas Rõngu ja Käärdi alevikus ning Tammiste, Teedla ja Valguta küla keskustes.

Elektrivarustuse ja tänavavalgustuse arendamise tingimused ja põhimõtted - tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel lähtuda funktsionaalsusest, turvalisuse tagamiseks peavad valgustatud olema eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete lähiümbrus, kõik rohkem kasutatavad kergliiklusteed, avalikult kasutatavad haljasalad ja pargid ning olemasolevad ja kavandatavad tiheasustusalad - lahendada tänavavalgustuse rajamine komplekselt kergliiklusteede rajamisega - kasutada energiasäästlikumaid valgusteid - uute elektriliinide rajamine lahendada võimalusel maakaabliga

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 28 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

5.8.3 Kaugküttepiirkond

Tsentraalne soojavarustus on olemas Rõngu ja Käärdi alevikus. Kaugküttepiirkonda laiendatakse Rõngu alevikus vastavalt korterelamu maa juhtfunktsiooniga maa reserveerimisele ning Käärdi alevikus ühiskondlike hoonete maa juhtfunktsiooniga maa reserveerimiseks.

Kaugküttepiirkonnad on kantud maakasutusplaanile.

5.8.4 Jäätmemajandus

Erinevat tüüpi jäätmete käitlemine valla territooriumil toimub vastavalt Jäätmehoiueeskirjale ja Jäätmekavale. Jäätmekavas käsitletakse jäätmete tekkimist, kogumist, sorteerimist, transporti, taaskasutamist ja ohutut kõrvaldamist. Rõngu valla territooriumil prügilaid ei asu ning üldplaneeringuga ei reserveerita jäätmekäitluse tarbeks ka maad. Lähim avatud prügila on hetkel Aardlapalu.

Hetkel tegutseb vallas 3 käitlemisluba omavat ettevõtet (Ragn-Sells AS, Cleanaway Eesti AS ja Elva Kommunaal Grupp), kes tegelevad teiste poolt tekitatud jäätmete käitlemisega.

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 29

6 ERINEVA JUHTFUNKTSIOONIGA MAADE ARENDUSPÃHIMÃTTED JA œTINGIMUSED

Käesolevas peatükis käsitletakse Rõngu valla üldplaneeringu lahendust maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa.

Juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav maakasutuse valdav sihtotstarve, mis määrab ära maakasutuse üldpõhimõtted tulevikus.

Erineva juhtfunktsiooniga maade arendamispõhimõtete ja œtingimuste väljatöötamisel on aluseks KSH tulemusel valitud arengustsenaarium.

6.1 Äri- ja büroohoone maa (B)

Maakasutuse juhtfunktsioon on äri- ja büroohoone maa (B). Käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all: kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutushoone maad, kontori- ja büroohoone maad.

Äri- ja büroohoone maa juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse ärimaa: - Rannaküla külas Järvekalda maa-ala majutushoone maana - Käo külas

Äri- ja büroohoone maa arendamise põhimõtted - säilivad kõik olemasolevad äri- ja büroohoone maad - äri- ja büroohoone maa juhtfunktsiooni arendamine toimub läbi detailplaneeringu - kõigile olemasolevatele ja reserveeritavatele elamumaa juhtfunktsiooniga maadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon 20% ulatuses, mis soodustab kohapealset ettevõtlust ja tekitab juurde töökohti, elavdab majanduskeskkonda ning vähendab pendelrände vajadust töökoha ja elukoha vahel. Üldplaneeringuga on seatud tingimused äritegevuseks elamumaa juhtfunktsiooniga maal nii, et äritegevusega ei kaasne negatiivset mõju külgnevatele elamualadele. Elamumaa ja elamumaal ärimaa kõrvalfunktsiooni arendamise põhimõtted ja tingimused detailplaneeringute koostamiseks on toodud punktis 6.3 Väikeelamu maa (EV) ja 6.4 Korterelamu maa (KE) - kõigile olemasolevatele ja reserveeritavatele tootmismaa juhtfunktsiooniga maadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või ärimaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina, et pakkuda potentsiaalsele valda tulevale investorile või kohalikule arendajale enam võimalusi sobiva tootmise või ettevõtte arendamiseks. Ettevõtluse ja äritegevuse soodustamine soodustab teenindussfääri arengut, mis omakorda tõstab kohaliku elanikkonna elukvaliteeti ning on ka üheks soodustavaks teguriks turistide peatumisele piirkonnas. Äri- ja tootmismaa arendamise põhimõtted ja tingimused detailplaneeringute koostamiseks on toodud punktis 6.6 Tootmismaa (TT) - ärimaa kõrvalfunktsiooni rakendamisel loodusväärtuslikel aladel ja elamualal on oluliseks kriteeriumiks loodussäästlik majandamine ning lubatud on puhkemajanduslik teenindus, toitlustamine ja majutusteenus

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 30 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

- ärimaa arendamisel kõrvalfunktsioonina ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust juhul, kui äritegevusega ei kaasne oluline mõju ümbritsevale keskkonnale. Detailplaneeringu koostamise kohustuse vajaduse otsustab vallavalitsus igal konkreetsel juhul eraldi

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks - ala juhtfunktsiooniks on ärimaa või büroohoone maa - maa-ala täpne kasutusotstarve täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus, mille käigus täpsustatakse ka parkimisvajadus vastavalt parkimisnormidele - Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Elva-Rannu kõrvalmaantee ristumiskohta kavandatud ärimaa arendamisel tuleb juurdepääs arendatavale alale tagada Elva-Rannu kõrvalmaanteelt

6.2 Ühiskondlike hoonete maa (AA)

Maakasutuse juhtfunktsioon on ühiskondlike hoonete maa (AA). Käesolevas planeeringus mõeldakse selle all: tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste maad, teadus-, haridus- ja lasteasutuste maad, spordihoonete-, kultuuri ja kogunemisasutuste maad, sakraal- ja tavandihoone maa.

Ühiskondlike hoonete maa juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavalt ühiskondlike hoonete maad: - Käärdi alevikus lasteaia rajamiseks - Teedla külas külakeskuse rajamiseks - Valguta küla

Ühiskondlike hoonete maa arendamise põhimõtted - säilivad kõik olemasolevad ühiskondlike hoonete maad (lasteasutused, haridusasutused, ühiskondlikud teenindusasutused) - alade arendamisel säilitada võimalusel maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus - alade arendamisel näha ette turvariske ennetavad ja maandavad meetmed (valgustus, liiklusohutus)

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks - ala juhtfunktsiooniks on ühiskondlike hoonete maa - avalikul funktsioonil kasutatava maa-ala planeerimine toimub läbi detailplaneeringu, mille käigus viiakse läbi mõjude hindamine eesmärgiga selgitada reserveeritud maa-ala ehitusgeoloogilist sobivust ühiskondlike hoonete rajamiseks - detailplaneeringu koostamise käigus tuleb täpsustada parkimisvajadus vastavalt parkimisnormidele ning maa-ala kasutusfunktsioonile

6.3 Väikeelamu maa (EV)

Maakasutuse juhtfunktsioon on väikeelamumaa (EV). Käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all ühepereelamumaad kompaktse hoonestusega aladel ja maatulundusmaa elamu õuemaad hajaasustuses.

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 31

Väikeelamu maa juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavat elamumaa juhtfunktsiooniga maad järgmiselt: - maa-alad Rõngu alevikus - maa-alad Käärdi alevikus - maa-alad Käo külas - maa-alad Kalme külas - maa-alad Tilga külas - maa-ala Uderna külas - maa-alad Rannaküla külas

Väikeelamumaade arendamise põhimõtted - säilivad kõik olemasolevad elamumaad - kõikidele olemasolevatele ja reserveeritavatele elamumaa juhtfunktsiooniga reserveeritud maadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon 20% ulatuses eesmärgiga soodustada piirkonnas väikeettevõtluse ja puhkemajanduse arengut - elamumaal ärimaa kõrvalfunktsiooni arendades ei tohi kaasneda negatiivsed mõjud œ õhusaaste, liiklusvoogude suurenemine, müra - elamumaal ärimaa kõrvalfunktsiooni arendamisel ei tohi äriliseks otstarbeks ehitatava hoone maht oluliselt ületada väikeelamu mahtu ning rajatav hoone peab sobima piirkonda ja moodustama ümbritsevate hoonetega ehitusliku terviku - suurematele elamumaa juhtfunktsiooniga reserveeritud maadele antakse haljasalade ja parkmetsade kõrvalfunktsioon 10%, et tagada vajalike vabaõhu puhkekohtade olemasolu mis tõstab piirkonna elukvaliteeti - uute hoonete ehitamisel ja planeerimisel tuleb tagada nende vastavus keskkonnanõuetele ning võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine - ehitusõigust taotletav krunt peab olema Rõngu alevikus ja Rõngu alevikuga piirnevatel maa-aladel Tilga külas minimaalselt 0,12 ha; Käärdi aleviku keskuses ning Käärdi aleviku ja Kalme küla maadel, mis asuvad Käärdi-Kalme maantee ja raudteetrassi vahelisel maa-alal minimaalselt 0,12 ha; kõigil teistel arendatavatel elamumaadel minimaalselt 0,5 ha, sh Käärdi aleviku piirides Vapramäe-Elva-Kalme ja Elva-Rannu kõrvalmaanteede vahelisel maa-alal - hajaasustuses olemasolevate elamualade tihendamisel traditsioonilistes külastruktuuriga külades tuleb järgida traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi, samuti järgida traditsioonilist hoonete paigutust ja õuestruktuuri

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks - ala juhtfunktsiooniks on väikeelamumaa, mille ehitamise tüübiks peab jääma ühepereelamu - parkimine tuleb elamumaade arendamisel lahendada krundi piires - juhul kui elamumaal ehitusõigust taotletav kinnistu asub täielikult või osaliselt säilitamisele kuuluva loodusväärtusliku maastike või koosluste võrgustikul, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine hoonestusele parema asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Katastriüksuse minimaalseks suuruseks kehtestada 2,0 ha, millest aiaga võib olla piiratud üksnes õueala suurusega 0,25 ha

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 32 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

- elamumaal ärimaa kõrvalfunktsiooni arendamiseks on soovituslik suund puhkemajandusliku teeninduse, toitlustuse või majutuse arendamine - elamumaal ärilisel eesmärkidel või avalikul funktsioonil ehitamisel on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut, detailplaneeringu koostamise vajadus otsustatakse igal üksikul juhul eraldi - väljaspool Rõngu ja Käärdi alevikku määratud elamumaade arendamisel on soovituslik koostada ühine detailplaneering 5-6 ha suurusele maa-alale, et tagada piirkonna terviklik lahendus infrastruktuuri osas. Kui detailplaneering koostatakse väiksema ala kohta, tuleb näidata seos ümbritsevate aladega ning liikluskorralduslikud põhimõtted - Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Elva-Rannu kõrvalmaantee vahelisel maa-alal elamumaade arendamisel tuleb juurdepääs arendatavale alale tagada kõrvalmaanteelt ning kruntidele juurdepääsud siduda elamuala läbiva olemasoleva teega (maakasutusplaanil tähistus munitsipaliseeritav tee)

6.3.1 Tingimused elamumaade arendamiseks olemasolevate põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga ning määratlemata juhtfunktsiooniga maadel

Põllumaal, metsamaal ja määratlemata juhtfunktsiooniga maadel elamute arendamis- ja projekteerimistingimused - põllu- ja metsamajandusmaal on ehitusõigust omava katastriüksuse/krundi minimaalseks suuruseks 1,0 ha, millest aiaga piiratava õueala suurus ei tohi ületada 0,25 ha - igale ehitusõigust omavale katastriüksusele/kinnistule on lubatud ehitada 1 ühepereelamu kõrvalhoonetega - juhul kui elamumaal ehitusõigust taotletav kinnistu asub täielikult või osaliselt säilitamisele kuuluva loodusväärtusliku maastike või koosluste võrgustikul, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine hoonestusele parema asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Ehitusõigust omava katastriüksuse/kinnistu suuruseks säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike või koosluste võrgustikul on minimaalselt 3,0 ha, millest aiaga võib piiratud üksnes õueala suurusega 0,25 ha - väärtusliku põllumaana määratletud põllumaal on uute hoonete ehitamine reeglina keelatud, va üksiktalu ehitamine minimaalselt 3 ha suurusele katastriüksusele, kui järgitakse olemasolevat külatüüpi ning uued hooned sobitatakse maastikumustrisse - metsaga kaetud aladest tuleb vähemalt 90% alast jätta metsmaaks või parkmetsaks - juba hoonestatud külakeskustes ja traditsioonilise külamiljööga piirkondades tuleb uute hoonete ehitamisel järgida piirkonna/küla looduslikku eripära, uued hooned peavad sobima piirkonna väljakujunenud ehituslaadi ja œtavaga. Järgima peab traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalle, aknad, välisviimistlusmaterjalid, fassaadi paiknemine tee suhtes). Hajaasustatud aladel elamute ja kõrvalhoonete rajamisel peab säilima küladele iseloomulik struktuur œ hoonete (hoonegruppide) paigutusel maastikus ja hoonete omavahelise kauguse määramisel

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 33

tuleb lähtuda konkreetses külas välja kujunenud struktuurist ja ehitusjoonest, hoiduma peab maastikulise üldilme ja külatüübi muutmisest (vt punkt 6.3.3 Ehitamise põhimõtted traditsioonilise asustusstruktuuriga aladel) - väärtuslikel kultuurmaastikel (Elva ümbrus ja Lapetukme-Koruste) kehtivad täiendavad kasutus- ja arendamistingimused (vt punkt 5.1.3 Maakonna teemaplaneeringuga ‚Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud väärtuslik kultuurimaastik detailplaneeringu kohustusega ala ja 5.2 Maakonna teemaplaneeringuga ‚Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud väärtusliku kultuurmaastiku kasutustingimused)

6.3.2 Ehitamise põhimõtted traditsioonilise asustusstruktuuriga aladel

Käesoleva üldplaneeringuga ei kavandata suuri ja olulisi muudatusi väljakujunenud asustusstruktuuris. Hajakülades säilitatakse küladele iseloomulik külatüüp ning ehituslaad. Rõngu vallas on selgelt eristatavad erinevad külatüübid, kus uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete projekteerimisel peab lähtuma olemasolevast asustusstruktuurist ja ehitustavadest, säilima peab küladele/piirkonnale omane üldilme ning maastikumuster.

Alljärgnevalt on esitatud olemasolevale asustusstruktuurile tuginedes võimalike hoonestusalade asukohad hajakülades.

Haguküla Haguküla põhitunnuseks on õuede asetus ühel või kahel pool küla läbivat teed, paari-kolmesaja meetri kaugusel nii teest kui üksteisest, kusjuures iga õue juurde viib peateelt kõrvaltee. Peateega seob iga elamut õuetee, mida tihti servavad puud: pajud, pärnad, saared, vahtrad jne. Sageli on taluõued omavahel ühendatud veel piki põllu serva kulgeva teega. Haguküla planeeringut kohtame peamiselt 19. saj. lõpul kas uudismaadele rajatud külades või mitmel pool suurematel põllumassiividel, kus talud kruntimise käigus põldude servadele laiali paigutati ning küla peatee põllumassiivi keskele rajati. Sageli on taluõued omavahel ühendatud veel piki põllu serva kulgeva teega.

Joonis 1. Võimalikud hoonestusalade asukohad

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 34 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

Ahelküla Ahelkülad, kuuludes õuede asetuse poolest piki teid, põlluservi ja veekogude kaldaid ridajate külade hulka, erinevad ridaküladest eelkõige kompaktse külaala puudumisega. Ahelkülas asuvad õued üksteisest mõnevõrra kaugemal, nii et nende vahele jääb väiksemaid või suuremaid põllu- ja heinamaa tükke ning kopleid. Ahelkülades asuvad taluõued 100-200 meetri kaugusel üksteisest. Rida- ja ahelküla omavaheline seos on ilmne, teatud tingimustel võib ridaküla muutuda ahelkülaks ja vastupidi. Seepärast võib neid vaadelda ühtse ridaja vormi variandina.

Joonis 2. Võimalikud hoonestusalade asukohad

Ridaküla Ridakülas paiknevad õued enamasti üsna tihedalt üksteise kõrval, moodustades kompaktse, ümbritsevatest kõlvikutest eralduva külaala. Üldkujult on ridakülad üsna varieeruvad. Väikesed ridakülad on pea alati sirged, kuid pikemad järgivad looduses esinevaid kõverjooni. Tavaliselt asuvad õued ühel pool talusid ühendavat teed, vastu karja- ja heinamaid, kuna teisel pool teed laiuvad põllud. Siiski leidub mitmetes külades teiselgi pool teed talude põhirea vastas mõni õu või asuvad õued osalt vaheldumisi mõlemal pool teed, kusjuures teine rida on sageli lühem või hõredam põhireast.

Joonis 3. Võimalikud hoonestusalade asukohad

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 35

6.4 Korterelamu maa

Maakasutuse juhtfunktsiooniks on korterelamumaa (KE). Käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all: ridaelamu, kahe ja enamkorruseliste korterelamute maad. Korterelamute alumisel korrusel võivad paikneda ka büroo- või ühiskondlikud ruumid.

Korterelamu maa reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavalt korterelamumaad: - Rõngu alevikus olemasolevate korterelamutega külgnev maa-ala

Korterelamu maa arendamise põhimõtted - säilivad kõik olemasolevad korterelamumaad - korterelamu maa juhtfunktsiooniga reserveeritud maadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon 20% - ehitusõigust taotletav krunt peab olema minimaalselt 0,4 ha - korterelamu maa juhtfunktsiooniga reserveeritud maade väljaarendamisel peab 10% krundi pindalast jääma üldkasutatavaks maaks haljasala ja parkmetsa maa ning laste mänguväljakute rajamiseks - lubatud kuni 4 korrust - korterelamu maal ärimaa kõrvalfunktsiooni arendades ei tohi äritegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud väljuda korteri piiridest (õhusaaste, müra vms). Samuti ei tohi oluliselt suureneda liiklusvood

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks - ala juhtfunktsiooniks on korterelamumaa, mille ehitamise tüübiks on kahe- ja enamkorruselised korterelamud - parkimine tuleb korterelamu maade arendamisel lahendada krundi piires - korterelamu maal ärimaa kõrvalfunktsiooni arendamisel on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut

6.5 Keskuse maa (C)

Keskuse maa (C) - valla keskust tähistav või nn segaehitusala, kus on tihedalt põimunud elamute, ameti- ning valitsusasutuste; äri- ja büroohoonete, kultuuri- ja spordiasutuste jms maad.

Üldplaneeringuga on määratud keskuse maa Rõngu aleviku maanteede ristumiskoha lähiümbrus, kuhu planeeritakse suunata jätkuvalt äri- ja teenidusettevõtteid ja sotsiaalteenust. Elanikkonna paremaks teenindamiseks ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks lahendatakse äri- ja teenindussfääri suunamine keskusesse võimaliku äri- ja teeninduskeskuse rajamisega. Perspektiivis võiks teeninduskeskuse väljaarendamine toimuda kõrtsihoone baasil. Oluline on keskusesse suunata täiendavalt sotsiaalteenust igale vanusegrupile, perspektiivis tuleb lahendada ka noortekeskuse rajamine. Keskuse väljaarendamisel ning keskusalale täiendava äri- ja teenindusettevõtluse suunamisel võib probleemiks kujuneda parkimine, mis võiks olla lahendatud kõrtsihoonest lõunasse jääval maa-alal, kus saaksid parkida lisaks väikeautodele ka raskeveokid ja haagissuvilad.

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 36 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

6.6 Liiklusmaa (LT) ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa (LE)

Liiklusmaa (LT) œ maantee, puiestee, tänav või muu liikluseks kavandatud rajatis koos seda moodustatavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega.

Liiklusmaa juhtfunktsiooniga maa reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavalt liiklusmaad: - teekoridor Rõngu aleviku ümbersõidu rajamiseks

Liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa (LE) œ liiklust teenindavate hoonete ja rajatiste ala: jaamahoonete, terminaalide, dispetłerpunktide jne teenindusmaa, samuti parklad ja parkimishooned.

Liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa reserveerimine - Rannaküla külas maa-ala parkla otstarbeks - parkimine Rõngu alevikus lahendatakse aleviku keskusala sees

Kergliiklustee on riigi või kohaliku maantee ääres autoliiklusest eraldatud ja/või omaette paiknevad jalgratta- ja jalgteed, mis on mõeldud kõigile kergliiklejatele ühiseks avalikuks kasutamiseks.

Käesoleva planeeringuga on reserveeritud kergliiklusteed (matkarajad, suusarajad, jalgrattateed) ja kantud need maakasutusplaanile.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse kergliiklusteed järgmistel suundadel: - Rõngu alevikust Tartu suunal - Rõngu alevikust Otepää suunal - Rõngu alevikust Valga suunal - Rõngu alevikust Lapetukme-Valguta suunal kuni Valguta koolini - Käo küla keskusest läbi Käärdi aleviku Elva linna piirini

Üldplaneeringuga kavandatakse Waide motelli ja Tartumaa Tervisespordikeskuse ühendamine läbi kergliiklustee. Selleks reserveeritakse vajalik maa-ala Waide motellist läbi kavandatava elamuala ja Käärdi aleviku kuni Elva linna piirini. Elva linna piirist edasi võiks kergliiklustee kulgeda läbi Elva-Peedu metsapargi ning raudteetrassi ületades mööda jalgrattamarsruuti Tartumaa Tervisespordikeskuseni.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse jalgrattarajad: - marsruudil Käärdi-Tammiste-Teedla-Tilga-Rõngu-Lossimäe-Võrtsjärve äär - marsruudil Waide motelli ühendustee Tartumaa Tervisespordikeskusega

Liiklusmaa ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa arendamispõhimõtted - tagada avalike supluskohtade, lõkke- ja telkimiskohtade juurde viivate teede avalik kasutus, korraldada parkimine ja prügimajandus - vastavalt teeseadusele sõlmida vallavalitsusel eratee omanikuga eratee avaliku kasutamise leping

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 37

- traditsioonilise külamiljööga piirkondades arvestada väljakujunenud teedevõrguga, teid mitte õgvendada ja laiendada, vältida asfaltkatet - teede rekonstrueerimisel arvestada teemaa määramisel ka jalgrattateede rajamise vajadusega - Rõngu aleviku kavandatava ümbersõidu teekoridoril näha ette Rõngu aleviku läbival lõigul müratõkkebarjäärid, samuti maanteepuhkekohad vastavalt Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 55 Tee projekteerimise normid ja nõuded kehtestatud nõuetele - põhimaantee ümbersõidutee ja Rõngu-Otepää-Kanepi tugimaantee ristumisel arvestada jalakäijatele ja kergliiklejate vajadustega ning liiklusohutuse tagamiseks näha ette eritasandiline riste (tunnel) - teekaitsevööndisse on uusehitiste ehitamine keelatud. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse juhul, kui see on lubatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus (Teeseadus § 36) - valda läbiva põhimaantee sanitaarkaitsevööndisse uute perspektiivsete elamualade planeerimine ei ole soovitav - Rõngu alevikku kavandatava parkla rajamisel tuleb arvestada ka autokaravanide parkimise võimalusega. Parkimisnormid ja œkohad tuleb täpsustada detailplaneeringu koostamise käigus

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks - ala juhtfunktsiooniks on kas liiklusmaa või liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa - detailplaneeringu koostamise käigus tuleb kavandada kaitsemeetmed liiklusmaalt või liiklust korraldava ja teenindava ehitise maalt kahjulike mõjude kandumise leevendamiseks elamumaale, ühiskondlike hoonete maale ning puhke- ja virgestusmaale (kaitsehaljastuse rajamine/säilitamine, müratõkke rajamine)

6.7 Tootmismaa (TT)

Maakasutuse juhtfunktsioon on tootmismaa (TT). Käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale.

Tootmismaa juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavalt tootmismaa juhtfunktsiooniga maad: - Rõngu alevikus - Käärdi alevikus - Lossimäe külas - Tilga külas - Tammiste külas - Kalme külas - Teedla külas - Käo külas - Kõduküla külas

Tootmismaade arendamise põhimõtted - säilivad kõik olemasolevad tootmismaad

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 38 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

- eesmärk on intensiivselt kasutusele võtta olemasolevad tootmismaad, reserveerida uusi tootmismaid logistiliselt heas asukohas ning eraldada tootmismaad puhvertsoonidega elamumaadest ja puhkeotstarbelistest maadest - kõikidele olemasolevatele ja reserveeritavatele tootmismaa juhtfunktsiooniga maadele, sealhulgas põllumajanduslikele tootmishoonete maale, antakse ärimaa kõrvalfunktsioon, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või ärimaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina - võimalusel tuleb suunata tootmisest tulenevad transpordivood elamualadest mööda, et liiklusega kaasnevad mõjud elamualadele oleksid minimaalsed - olulise keskkonnamõjuta tootmine (mõjud ei välju krundi piiridest) võib jääda elamumaade lähedusse, et soodustada töökohtade teket ja vähendada pendelrännet töökoha ja elukoha vahel, kuid rajama ja/või säilitama peab rohelised puhvertsoonid - keskkonda ohustava toomise kavandamisel tuleb hinnata selle mõju keskkonnale vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele - põllumajanduslike tootmishoonete maa-aladel tuleb täita veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. aasta määrusele nr 288 Veekaitsenõuded väetis- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded - tootmismaale võib rajada naftasaaduste hoidmisehitisi, kui täidetakse veekaitsenõudeid vastavalt vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. aasta määrusele nr 172 Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded - tootmishoonetele, mis on kasutusest väljas olnud kauem kui 5 aastat, tuleb koostada eksperthinnang ning amortiseerunud hooned lammutada - taaskasutusse võetavatel tootmismaadel jääkreostuse olemasolul tuleb see eelnevalt likvideerida - loomakasvatushooned või œrajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad peavad oma asukoha, projektlahenduse, tehnoloogia ja mikrokliima poolest vastama veterinaarnõuetele

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks - ala juhtfunktsiooniks on tootmismaa ärimaa kõrvalfunktsiooniga, mis võimaldab ala arendada kas toomis- või ärimaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina - ala konkreetne arengusuund ja juhtfunktsioon täpsustatakse detailplaneeringuga - detailplaneeringu koostamise käigus tuleb lahendada parkimine vastavalt parkimisnormidele - detailplaneeringu koostamise käigus tuleb lahendada haljastuse ja puhvertsoonide rajamine kahjulike mõjude kandumise leevendamiseks elamumaale, ühiskondlike hoonete maale ning puhke- ja virgestusmaale - detailplaneeringu koostamise käigus tuleb lahendada juurdepääsud tootmisaladele. Põhimaanteega külgnevatele tootmisaladele tuleb tagada juurdepääs kõrvalmaanteede või juba olemasoleva teedevõrgustiku kaudu - kui tootmismaa arendamisega kaasnevad krundi või hoone piirest väljuvad negatiivsed keskkonnamõjud, tuleb detailplaneeringu

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 39

koostamise raames koostada keskkonnamõju hindamine, mille koostamise vajaduse otsustab vallavalitsus igal konkreetsel juhul eraldi

6.8 Mäetööstusmaa (TM)

Mäetööstusmaa œ tähistab kaevandatavaid alasid, karjääride ja turbatootmise alla jäävaid alasid. Siia võivad kuuluda ka tootmisega seotud ja seda teenindavad spetsiifilised maapealsed hooned, rajatised, ladustamisplatsid jms.

Mäetööstusmaa juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse mäetööstusemaa juhtfunktsiooniga maad - Kõduküla külas

Mäetööstusmaa arendamise tuleb lähtuda Maapõueseadusega määratletust

6.9 Puhke- ja virgestusmaa (PP)

Maakasutuse juhtfunktsioon on puhke- ja virgestusmaa (PP). Käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all haljas- ja metsaalasid, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi- ja kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike, põhiliselt kasutuseks on tegevus välisõhus.

Puhke- ja virgestusmaa juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavalt puhke- ja virgestusmaad: - Rannaküla külas Võrtsjärve ääres supluskoha tarbeks (3 kohta) - Rannaküla külas Võrtsjärve ääres - Lossimäe külas kavandatava paisjärve ääres supluskoha tarbeks - Rõngu alevikus Mädajärve oja ääres supluskoha tarbeks - Rõngu alevikus vallamajast itta supluskoha tarbeks - Tilga külas motokrossiraja tarbeks - Tilga külas külaplatsi tarbeks - Lapetukme külas laste mänguväljaku tarbeks - Koruste külas külaplatside tarbeks - Kõdukülas külaplatsi tarbeks - poolsaar Nooni nina

Puhke- ja virgestusmaana käsitletakse käesolevas planeeringus ka kõiki kaitsealuseid parke ning parkmetsa maid.

Planeeringukaardil on toodud ilusa vaatega kohad, kus suurematel maanteedel või väiksematel külateedel liigeldes avanevad ilusad vaated maastikule või objektidele. Oluline on hoida vaatekoridorid avatuna ning ehitistest ja kõrghaljastusest puutumata. Ilusad vaatekohad on planeeringukaardil toodud leppemärgiga. Ilusad vaatekohad asuvad: - Rannakülas vaade Võrtsjärvele - Lapetukme külas - Valguta külas

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 40 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

- Kirepi külas - Koruste külas

Poolsaarele Nooni nina on perspektiivne koht linnuvaatlustorni rajamiseks. Võrtsjärve hoiuala iseloomustab haruldaste liikide arvukus, mistõttu haruldaste veelindude vaatlemine ja jälgimine pakuks suurt huvi loodusesõpradele.

Puhke- ja virgestusmaa arendamispõhimõtted - säilivad kõik olemasolevad puhke- ja virgestusmaad - puhke- ja virgestusmaade arendamine toimub koostöös maaomanike ja vallavalitsusega - kõigile puhke- ja virgestusmaadele tuleb tagada avalik juurdepääs. Eratee omanikuga sõlmitakse leping eratee avalikuks kasutuseks määramise kohta vastavalt Teeseadusele - puhke- ja virgestusmaade arendamisel tuleb ette näha turvariske ennetavad ja maandavad meetmed (valgustus, liikluskorraldus vms) - puhke- ja virgestusmaad varustatakse teenindamiseks vajalike objektidega (lõkkeplatsid, prügiurnid, käimlad vms) - puhke- ja virgestusmaade väljaarendamisel tuleb korraldada parkimine. Parkimise korraldamine teeninduseta puhke- ja virgestusalal (nt külaplats) toimub koostöös maaomanike ja vallavalitsusega - autokaravanide parkimisnormid ja -kohad täpsustatakse detailplaneeringute koostamise käigus - kergliiklusteede võrgustik siduda puhke- ja virgestusmaadega - anda suurematele perspektiivsetele elamualadele haljasala, parkmetsa ning puhke- ja virgestusmaa kõrvalfunktsioon 10 %, et vältida alade täielikku täisehitamist ning tagada vajalikke vabaõhu puhkealade olemasolu, sealhulgas laste mänguväljakute rajamine

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks - ala juhtfunktsiooniks on puhke- ja virgestusmaa - avalikuks kasutuseks mõeldud puhkeotstarbeliste hoonete ja rajatiste rajamiseks on kohustuslik koostada detailplaneering - juhul, kui arendatav ala kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike või kooslustega tuleb koostada detailplaneering, et mõjud looduskeskkonnale oleksid minimaalsed

6.10 Lautrikohad

Rannalautri koht on looduslik sobiv randumiskoht väikepaatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja maale tõmmata koos alale jäävate minimaalsete eriotstarbeliste teenindavate rajatistega.

Väikepaatide randumiskohad on kantud maakasutuskaardile leppemärgiga.

Skuutritega Võrtsjärvele minek on lubatud üksnes nimetatud rannalautri kohtadest arvestades Võrtsjärve hoiuala (Natura 2000 ala) kaitsetingimustega (vt punkt 5.4 Säilitamisele kuuluvad loodusväärtuslike maastike ja koosluste kasutamistingimused)

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 41

Lautrikohtade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse lautrikohad: - Võrtsjärve ääres Rannakülas (3 kohta)

6.11 Supluskohad

Supluskoht œ on tervistavate omadustega ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse ja ujumise võimaldamine. Avalikud supluskohad on kantud maakasutuskaardile leppemärgiga.

Supluskohtade reserveerimine Käesoleva üldplaneeringuga reserveeritakse avalikult kasutatavad supluskohad: - Võrtsjärve ääres Rannakülas (3 kohta) - kavandatava paisjärve ääres (Rõngu jõe ääres) Lossimäe külas - Mädajärve oja ääres Rõngu alevikus (pikemas perspektiivis) - Rõngu aleviku keskuse maal (vallamajast itta)

Supluskohtade arendamise põhimõtted - kõigile supluskohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs. Eratee omanikuga sõlmitakse leping eratee avalikuks kasutuseks määramise kohta vastavalt Teeseadusele - suplusvee kvaliteet peab vastama kehtestatud normatiividele vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. aasta määrusele nr 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele - tagada supluskohtade ja supelvee terviseohutus - varustada supluskohad teenindamiseks vajalike objektidega (prügiurnid, käimlad vms)

6.12 Haljasala ja parkmetsamaa (HP), looduslik haljasmaa (HL) ja kaitsehaljastuse maa (HK)

Haljasala ja parkmetsa maa œ valdavalt linnalisele asulale iseloomulik puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslik ja poollooduslik metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatiste ala.

Parkmetsa maa juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse parkmetsa maa: - Valguta külas - Uderna külas

Looduslik haljasmaa œ looduspärased alad, kus inimese mõju on vähene.

Kaitsehaljastuse maa œ eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju eest.

Kaitsehaljastuse maa juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse kaitsehaljastusmaa: - Uderna külas Elva-Vitipalu maastikukaitsealale jääv metsamaa (Uderna mets)

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 42 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

Haljasala ja parkmetsa maade, looduslike haljasmaade ja kaitsehaljastuse maade arendamise põhimõtted - kõik olemasolevad haljasalad, parkmetsad ja pargid peavad säilima, mis on oluline aktiivse puhkuse veetmiseks - olemasolevaid parkmetsa maid tuleb regulaarselt hooldada ning tagada neile juurdepääs kergliiklusega - parkmetsa ja kaitsehaljastuse maal on ehitustegevus keelatud, välja arvatud sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine (laululava, lõkke- või peoplats vms) - anda suurematele perspektiivsetele elamualadele haljasalade ja parkmetsade kõrvalfunktsioon 10%, et vältida alade täielikku täisehitamist ning tagada vajalike vabaõhu puhkealade olemasolu, sealhulgas laste mänguväljakute rajamine

6.13 Kalmistumaa (K)

Kalmistumaa œ matmispaik, mis kultuuri- ja keskkonnaobjektina mõjutab külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi.

Rõngu vallas asuvad Rõngu kalmistu Lossimäel ja Sikamäe kalmistu Tilgal.

Kalmistumaa juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavalt kalmistu maa: - Rõngu kalmistu laienduseks Lossimäe külas

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks - ala juhtfunktsiooniks on kalmistumaa - ala planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 28. detsembri 2001. aaasta määrusega nr 156 Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele kehtestatud nõudeid ning määrata nõutud sanitaarkaitseala

6.14 Vee-ala (V)

Vee-ala - looduslikud sise- ja rannaveealad ning kunstlikud veekogud.

Vee-ala juhtfunktsiooniga maade reserveerimine Käesoleva üldplaneeringuga reserveeritakse vee-ala maa: - Lossimäe külas paisjärve rajamiseks

Vee-alade arendamistingimused - kõigile avalikele veekogudele peab olema tagatud avalik juurdepääs. Eratee omanikuga sõlmitakse leping eratee avalikuks kasutuseks määramise kohta vastavalt Teeseadusele

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks - ala juhtfunktsiooniks on vee-ala maa - ala konkreetne arengusuund täpsustatakse detailplaneeringuga - detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia mõjude hindamine

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 43

6.15 Tehnoehitiste maa (OT)

Maakasutuse juhtfunktsiooniks on tehnoehitiste maa (OT). Käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad sideteenust pakkuvad, energiat tootvad ja jaotavad, puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega tegelevad ettevõtted.

Käesoleva üldplaneeringuga ei reserveerita täiendavalt tehnoehitiste juhtfunktsiooniga maad. Vastavalt Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. aasta määrusele nr 55 Tee projekteerimise normid ja nõuded kehtestatud nõuetele tuleb tehnovõrkude paigaldamisel maantee all või peal paiknev ning temaga paralleelselt kulgev tehnovõrk projekteerida vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja käesolevatele projekteerimisnormidele. Maanteega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud peavad reeglina paiknema väljaspool mullet (v.a mulde drenaaš), nii et nende ehitus-, remondi- või puhastustööd võimalikult vähe häiriksid liiklust.

Olemasolevate tehnoehitise maa arendamise põhimõtted - reovee kogumine toimub põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsiooni või kogumiskaevude abil - Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. aasta määrusele nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord peab väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama

6.16 Põllu- ja metsamaa (PM ja MM)

Maakasutuse juhtfunktsiooniks on põllumajandusmaa (PM) œ põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja arendustegevusega seotud maa või metsamajandusmaa (MM) œ metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa.

Maakastuskaardile on kantud põllumassiivid lähtuvalt massiivsusest ja aktiivsest kasutusest, mida peab säilitama põllumajanduslikus kasutuses.

Põllu- ja metsamaa arendamistingimused - põllu- ja metsamajandusmaana ehk maatulundusmaana on määratletud suurem osa valla territooriumist - väärtusliku põllumaana määratletud põllumaal on uute hoonete ehitamine reeglina keelatud, va üksiktalu ehitamine vähemalt 3 ha suurusele katastriüksusele, kui järgitakse olemasolevat külatüüpi ning uued hooned sobitatakse maastikumustrisse - põllumajandusmaa tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses, põldude sööti jätmisel tagada nende niiteline kasutus, kuna põllumajanduslike maastike majandamine ja loodushoid on üheks võimaluseks säilitada külamaastiku ajalooline, esteetiline ja looduslik väärtus - vanadele põllumajanduslikele tootmishoonetele, mis on olnud kasutusest väljas rohkem kui 5 aastat, tuleb koostada tootmishoonete tehnilise seisukorra ja keskkonnaseisundi hinnang ning vajadusel amortiseerunud hooned lammutada

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 44 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

- valla metsaressursse tuleb kasutada säästlikult, metsamaade majandamisel lähtuda metsakorralduskavadest ning metsamajanduse heast tavast - põllumajanduslike tootmishoonete maa-alal tuleb täita veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määrus nr 288 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded - olemasolevatel põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga maadel elamute arendamisel peab järgima punktis 6.3.1 Tingimused elamumaade arendamisele olemasolevate maatulundus- ja metsamaa juhtfunktsiooniga ning määratlemata juhtfunktsiooniga maadel ning punktis 6.3.2 Ehitamise põhimõtted traditsioonilise asustusstruktuuriga aladel toodud tingimusi

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 45

7 ÜLDPLANEERINGU LAHENDUS RÃNGU ALEVIKUS

Rõngu asum kui valla keskus on olnud väga püsiv. Praegune halduskeskus oli omal ajal jõuka kihelkonna keskuseks, praegu aga kohalikele elanikele esmatarbeteenust pakkuv küllaltki suure tõmbejõuga valla keskus, mis on hea kättesaadavusega suuremale osale valla elanikkonnast. Rõngu aleviku edasisele positiivsele arengule aitab kaasa nii aleviku soodne geograafiline asend olles mitme maantee ristumiskohas, rikkalik kultuuripärand kui ka puhkevõimalusi pakkuvad loodusväärtuslikud alad (eelkõige metsapargid, haljasalad).

Rõngu aleviku edasises arengus peab arvestama nii loodus- kui inimkeskkonna vajadustega. Lähtuma peab eelkõige kui mitmekesise teenindusega piirkonna loomise põhimõttest, kus on tagatud kaubandus- ja teenindusstruktuuri areng ning lahendatud parkimine, mis lisaks kohalikule elanikkonnale tagab ka puhkajate ja turistide teeninduse arvestades sealjuures loodushoiuga.

Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks ning piirkonna identiteedi väljakujunemiseks on oluline Rõngu aleviku keskuse väljaarendamine. Keskusala peab olema mitmekesine piirkond, kus segunevad erinevad (maakasutus)funktsioonid ning mis on kättesaadav erinevatele elanikegruppidele. Keskuse funktsioneerimise puhul on oluline avaliku ruumi olemasolu (sealhulgas nii vabaõhu- kui kinnised alad). Üldplaneeringuga on määratletud Jõhvi-Tartu-Valga mnt, Rõngu-Otepää- Kanepi mnt ja Viljandi-Rõngu mnt ristumiskoha lähiümbrus keskuse maaks. Keskuse maa tähistab ala, kus on elamud, ameti- ja valitsusasutused; äri- ja büroohooned; kultuuri- ja kogunemisasutused ning kus funktsioonide eristamine ei ole otstarbekas või ei oma planeeringu seisukohast tähtsust. Olulisteks maamärkideks aleviku keskuses on kirik ja kõrtsihoone. Ajaloolist keskust tähistav Rõngu kirik on ainuke Lõuna-Eesti ühelööviline kirik, olles üks kaunimaid ehitisi Rõngu alevikus. Rõngu kõrtsihoone (tuntud Kõvera kõrtsi nime all) on praegu üksnes osaliselt kasutuses. Üldplaneering peab oluliseks suunata keskusala piirkonda ka edaspidi äri- ja teenindusettevõtlust elanike paremaks teenindamiseks ning keskuse paremaks funktsioneerimiseks, mis oluliselt tõstab elukeskkonna kvaliteeti. Kiriku ümbruse kujundamine haljasalana oleks oluline keskusala funktsioneerimisel. Rõngu kõrtsihoone võiks olla perspektiivne äri- ja teeninduskeskus, oluline on hoonele kasutusotstarbe leidmine kujul, mis säilitab hoone autentsuse. Keskuse väljaarendamisel on oluline lahendada parkimine, kus lisaks väikeautodele saavad peatuda ka pikamaa autod ja haagissuvilad. Suurte veokite ja haagissuvilate parkimiseks mõeldud ala kavandamine ning kõrtsihoonele sobiva kasutusotstarbe leidmine soodustab turismi arengut alevikus. Parkimisvõimaluste pakkumine soodustab turistide peatumist piirkonnas, tuues kaasa majandusliku kasu kohalikele ettevõtjatele ning vähendades juhuslikku parkimist. Perspektiivne parkla asukoht võiks olla Kõrtsihoonest lõunasse jääval maa-alal.

Erinevate maanteede ristumiskoht on ka Rõngu aleviku üks ohutsoon, kus liiklusvood ja sellest tulenevad mõjud keskkonnale on märgatavad. Rõngu aleviku kui terviku arendamisel tulevikus on oluline põhimõtteline seisukoht, kas Jõhvi- Tartu-Valga maantee ümberehitus on aleviku arengu seisukohalt positiivne või pigem negatiivne. Maantee suunamine Rõngu alevikust välja toob endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Ühelt poolt suureneb aleviku liiklusohutus œ väheneb autode, eelkõige suurte veokite osakaal. Väheneb ka autoliiklusega kaasnev õhusaaste, müra, vibratsioon, mis parandab oluliselt elukeskkonna kvaliteeti. Teisalt võib läbisõitva transpordi alevikust välja suunamine kaasa tuua majandusliku kahju kohalikele ettevõtetele, väheneb esmatarbeteenuseid pakkuvate ettevõtete käive.

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 46 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

Joonis 4. Rõngu alevik (väljavõte maakasutusplaanist)

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 47

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 48 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

8 RÃNGU VALLA ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE

8.1 Üldplaneeringu rakendumiseks vajalikud tegevused

Üldplaneeringus määratletu elluviimiseks on vajalikud järgmised tegevused: - avalike supluskohtade väljaarendamine ja neile juurdepääsu tegemine - puhkealade täiendav arendamine ja neile avaliku kasutuse tagamine - külaplatside arendamine - maade munitsipaliseerimine - munitsipaliseeritavatel maadel liiklus-, parkimis- ja jäätmeprobleemide lahendamine - vastavalt teeseadusele eratee omanikuga eratee avaliku kasutamise lepingute sõlmimine

8.2 Maade munitsipaliseerimine

Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek valla üldise arengu tagamiseks munitsipaliseerida järgmised maa-alad: - Käärdi alevikus lasteaia maa - Rõngu alevikus parkla maa - Rõngu alevikus korruselamu maa ja väikeelamu maa - Rõngu alevikus parkmetsa maa - Valguta külas parkmetsa maa - Lapetukme külas - Rannakülas parkla otstarbeks ja avalik juurdepääs kallasrajale

Lisaks taotletakse munitsipaalomandisse mitmed teed, mis on maakasutusplaanil vastavalt tähistatud.

8.3 Detailplaneeringute koostamise vajadus

Rõngu valla üldplaneeringu elluviimisel läbi detailplaneeringute on võimalik välja tuua eeldatavad suunad prioriteetsete detailplaneeringuid vajavate alade osas. Lähitulevikus ei ole teada konkreetseid alasid, kus on vajalik detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringut võib algatada ka iga maaomanik või arendaja ise oma soovist ja huvidest lähtudes. Erahuvil baseeruvat planeerimis- ja ehitustegevuse mahtu ja ajalist kestvust on käesoleva planeeringu raames raske prognoosida.

Detailplaneeringute raames tuleb arvestada keskkonnaaspektiga (maastik, reostusriskid, strateegilised mõjud) juba planeerimise varajases staadiumis, saavutamaks olemasolevate loodusväärtuste maksimaalset kasutamist.

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 49

8.4 Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks

Üldplaneeringu elluviimine toimub valla eelarve vahenditest, millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi välisfondidest ja eraarendajatelt. Lähituleviku prioriteediks on planeeritud elamualade kasutuselevõtt ning teede avaliku kasutuse tagamine ja korrashoid. Elamumaade arendamine toimub arendaja soovil ja rahastamisel.

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 50 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

9 LISAD

9.1 Tuletõrje veevõtu kohad

Jrk Koha nimi Asukoht Vee Seisund Millisel ajal nr kogus saab vett võtta m3 1 Rõngu vallamaja Rõngu alevik 100 lahtine, 2 aastaringne raket lahtised, 2 2 Rõngu haigla Rõngu alevik 2x100 raket aastaringne 3 Rõngu lasteaed Rõngu alevik 200 lahtine aastaringne 4 Rõngu Keskkool, Rõngu alevik 100 kinnine aastaringne võimla taga 5 Põllu tn ja Kesk tn Rõngu alevik 100 kinnine aastaringne nurgas 6 Rõngu Tehas, ees Rõngu alevik 300 lahtine, 2 aastaringne raket 7 Rõngu Tehas, hoovis Rõngu alevik 100 kinnine aastaringne 8 Rõngu Tehas, hoovis Rõngu alevik 300 lahtine kevad-sügis taga 9 AS Priit Piiroja 100 kinnine aastaringne 10 Lossimäe laut Lossimäe 100 lahtine kevad-sügis 11 Valguta kauplus Valguta 1000 lahtine kevad-sügis 12 Valguta koolimaja Valguta 200 lahtine kevad-sügis 13 Valguta kuivati Valguta 500 lahtine aastaringne 14 Valguta suurfarm Rannaküla 2x150 kinnine aastaringne 15 Valguta tall, enne Rannaküla 100 lahtine kevad-sügis suurfarmi 16 Lõve paisjärv Lapetukme oja järv aastaringne 17 Valguta polder, Rannaküla jõgi aastaringne pumbajaam 18 Rannaküla kalapunkt Rannaküla järv aastaringne 19 Kubja suvilad Rannaküla järv aastaringne 20 Tiksi farm Raigaste 100 kinnine aastaringne 21 Tamme kaalukoda Kõduküla 200 lahtine aastaringne 22 Tamme keskuse Kõduküla 1000 lahtine aastaringne kuivati 23 Kirepi keskus Kirepi 100 lahtine kevad-sügis 24 Tammiste keskus Tammiste 100 lahtine kevad-sügis 25 Tammiste org oja aastaringne 26 Rõngu jõgi Lossimäe jõgi aastaringne 27 Teedla farm Teedla 150 kinnine aastaringne 28 Teedlast sigala poole Tilga 1000 lahtine aastaringne vasakul tiik 29 Vana-Kubja sigala Tilga 2x150 kinnine aastaringne 30 Kasumetsa asekaater 2x200 lahtised aastaringne 31 Kasumetsa saekaater 150 kinnine aastaringne 32 Pöksi kuivati Kalme järv aastaringne 33 Rukki 5 ees Käärdi 100 lahtine kevad-sügis

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri 51

9.2 Suuremad maaparanduslikud eesvoolud

Maaparandusliku Valgala Ehituskeelu- Piirangu Veekaitse- eesvoolu nimetus (km2) vööndi ulatus vöönd vöönd muul (m) (m) maal/metsamaal (m)

Rõngu jõgi > 25 50/100 100 10 Kiivitasoo pkr 10-25 25/50 50 10 Ülejäänud maaparanduslikud eesvoolud, mis on esitatud maakasutusplaanil > 10 25/50 50 1

9.3 Kinnismälestised

Reg Mälestise nimi Mälestise liik Aadress nr 4273 Uderna ministeeriumikooli hoone Ajaloomälestis Kalme küla 12961 Asulakoht Arheoloogiamälestis Kalme küla 7269 Vana-Kirepi mõisa peahoone, 18- Arhitektuurimälestis Kirepi küla 19.saj. 7270 Vana-Kirepi mõisa alleed ja park Arhitektuurimälestis Kirepi küla 19.saj. 7271 Vana-Kirepi mõisa ait-kuivati, Arhitektuurimälestis Kirepi küla 19.saj. 7272 Vana-Kirepi mõisa karjakastell, Arhitektuurimälestis Kirepi küla 19.saj. 12962 Kalmistu ‚Kalmemägi“, Arheoloogiamälestis Kirepi küla ‚Võllamägi“ 7267 Koruste külakooli hoone, 19.saj. Arhitektuurimälestis Koruste küla 12963 Kalmistu Arheoloogiamälestis Koruste küla 12964 Kalmistu ‚Kalmemägi“ Arheoloogiamälestis Koruste küla 12965 Kalmistu ‚Pangamäed“ Arheoloogiamälestis Koruste küla 12966 Kivikalme Arheoloogiamälestis Koruste küla 4274 Tilga kirikuaed Ajaloomälestis Kõduküla 12967 Asulakoht Arheoloogiamälestis Kõduküla 12968 Asulakoht Arheoloogiamälestis Kõduküla 7268 Paaslangi vesiveski hoone Arhitektuurimälestis Lapetukme veskitammiga, 19-20.saj. küla 4275 Rõngu kalmistu Ajaloomälestis Lossimäe küla 7266 Rõngu linnuse varemed, 14- Arhitektuurimälestis Lossimäe küla 16.saj 12969 Kalmistu ‚Kabelimägi“ Arheoloogiamälestis Raigaste küla 12970 Kalmistu ‚Hiugemägi“, Arheoloogiamälestis Rõngu alevik ‚Hingemägi“ 4276 Vabadussõjas ja II maailmasõjas Ajaloomälestis Rõngu alevik hukkunute ning terroriohvrite ühishaud 4277 Rõngu kirikuaed Ajaloomälestis Rõngu alevik Arheoloogiamälestis

Rõngu vald Töö nr 779/06, Seletuskiri 2008 52 Rõngu valla üldplaneeringu seletuskiri

7263 Rõngu kirik, 1899-1901.a. Arhitektuurimälestis Rõngu alevik 7265 Rõngu kõrtsihoone, 1807- Arhitektuurimälestis Rõngu alevik 1830.a. 27172 Vabadussõja mälestussammas Ajaloomälestis Rõngu alevik 4278 Rõngu mõisa kalmistu Ajaloomälestis Rõngu alevik, nn Krahvimägi 4279 Aleksander Lätte (1860-1948) Ajaloomälestis Rõngu haud kalmistu 7264 Rõngu kirikumõisa ait, 18/19.saj. Arhitektuurimälestis Rõngu, Tehase tn 12971 Kabeliase Arheoloogiamälestis Tammiste küla 12972 Kalmistu ‚Taremägi“ Arheoloogiamälestis Tammiste küla 4280 Tilga kihelkonnakooli hoone Ajaloomälestis Tilga küla 4281 Sikamäe (Tõnise)kalmistu Ajaloomälestis Tilga küla 7273 Uderna mõisa peahoone, 19.saj. Arhitektuurimälestis Uderna küla 7274 Uderna mõisa park, 19.saj. Arhitektuurimälestis Uderna küla 7275 Valguta mõisa viinavabrik, Arhitektuurimälestis Valguta küla 19.saj. 7276 Valguta mõisa sepikoda, 19.saj. Arhitektuurimälestis Valguta küla 7277 Valguta mõisa ait, 19.saj. Arhitektuurimälestis Valguta küla 12973 Kivikalme ‚Pärnamägi“ Arheoloogiamälestis Valguta küla

Rõngu vald 2008 Töö nr 779/06, Seletuskiri