Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

RAKVERE 2020 1 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Kaanefoto: allikas külas, millele on rajatud külakaev. Foto: T.Vahtra

2 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

KINNITATUD

Eesti Geoloogiateenistuse Teadusnõukogu otsusega nr 20-5

Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Töögrupi juht: Magdaleena Männik Töögrupi liikmed: Magdaleena Männik, Tiina Vahtra, Valle Raidla, Maile Polikarpus, Hando-Laur Habicht

RAKVERE 2020

3 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Sisukord

Tabelite nimekiri ...... 5 Jooniste nimekiri ...... 5 Sissejuhatus ...... 7 1. Pinnamood ja hüdrograafia ...... 8 2. Hüdrogeoloogia ...... 15 3. Kvaternaari põhjaveekompleks ...... 17 4. Aluspõhja ja aluskorra vettandvad ja -pidavad kihid...... 18 5. Põhjavee tarbevaru ja selle kasutamine ...... 22 6. Põhjavee kaitstus ...... 26 7. Põhjavee keemiline koostis ...... 28 7.1 Rapla ...... 28 7.2 Järvakandi ...... 31 8. Karst ja allikad ...... 35 Kasutatud materjalid ...... 46

4 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Tabelite nimekiri Tabel 4.1. Seirepuurkaevu nr 1256 (katastri number 2074) seire aastatel 1975–1982 ...... 19 Tabel 4.2. Seirepuurkaevu nr 1314 (katastri number 8409) seire aastatel 1982–1988 ...... 19

Tabel 4.3. Seirepuurkaevu nr 1314-A (katastri number 8410) seire aastatel 1982–1988 ...... 19 Tabel 4.4. Seirepuurkaevu nr 1269 (katastri number 10606) seire aastatel 1975–1977 ja 1980–1981 . 21 Tabel 5.1. Põhjavee kinnitatud varud Rapla ja Järvakandi kaardilehe piirkonnas...... 22

Tabel 5.2. Veevõtt Rapla ja Järvakandi kaardilehe piirkonnas 2016. ja 2017. aastal ...... 23

Jooniste nimekiri Joonis 4.1. Seirepuurkaevude 1256, 1314 ja 1314-A veetaseme absoluutkõrguse muutused aastatel 1975–1988 ...... 20 Joonis 5.1. Seletuskirja koostamisel kasutatud puurkaevude asukohad Rapla kaardilehel ...... 24

Joonis 5.2. Seletuskirja koostamisel kasutatud puurkaevu asukoht Järvakandi kaardilehel ...... 25 Joonis 7.1.1. Ammooniumi levik S-O põhjaveekompleksis Rapla kaardilehel...... 29 Joonis 7.1.2. Raua levik S-O põhjaveekompleksis Rapla kaardilehel...... 29

Joonis 7.1.3. Fluoriidi levik S-O põhjaveekompleksis Rapla kaardilehel ...... 30 Joonis 7.2.1. Ammooniumi levik S-O põhjaveekompleksis Järvakandi kaardilehel ...... 31 Joonis 7.2.2. Raua levik S-O põhjaveekompleksis Järvakandi kaardilehel ...... 32

Joonis 7.2.3. Naatriumi levik S-O põhjaveekompleksis Järvakandi kaardilehel ...... 33 Joonis 7.2.4. Fluoriidi levik S-O põhjaveekompleksi Järvakandi kaardilehel ...... 34

Fotode nimekiri Foto 1.1. Vigala jõgi (T. Vahtra) ...... 9 Foto 1.2. Vaade sillalt jõele (T. Vahtra) ...... 9

Foto 1.3. Vaade sillalt jõele (T. Vahtra) ...... 10 Foto 1.4. Kopratamm Ahtama ojal (T. Vahtra) ...... 10 Foto 1.5. kraavipervel uurib geoloog jõesetteid (T. Vahtra) ...... 11

Foto 1.6. Ohukotsu kraav (T. Vahtra) ...... 11

5 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 1.7. Alu mõisapargi tiik (T. Vahtra) ...... 12 Foto 1.8. ehituskivi karjäär (T. Vahtra) ...... 12 Foto 1.9. Limestone OÜ killustiku karjäär (T. Vahtra) ...... 13

Foto 1.10. Orgita III karjäär, kust võetakse ehituskivi (T. Vahtra) ...... 13 Foto 1.11. Lubja karjäär (T. Vahtra) ...... 14 Foto 1.12. Reinu karjäär (T. Vahtra) ...... 14

Foto 8.1. Jalase külas Tiidu-Tõnikse lookarstiala piiritleb põhjast kiviaed (T. Vahtra) ...... 36 Foto 8.2. Tammiäärne järta kevadel (T. Vahtra) ...... 37 Foto 8.3. Päädeva küla Leitre talu maadel on järta suvel kuiv (T. Vahtra) ...... 37

Foto 8.4. Tulimurru abru (T. Vahtra) ...... 38 Foto 8.5. allikaala (T. Vahtra) ...... 39 Foto 8.6. Mihka-Jüri allikad (T. Vahtra) ...... 40

Foto 8.7. Mihka-Jüri allikad (T. Vahtra) ...... 40 Foto 8.8. Allikas Väljataguse külas on aktiivses kasutuses (T. Vahtra) ...... 41 Foto 8.9. allikad (T. Vahtra) ...... 42

Foto 8.10. Rangu allikavesi voolab edasi kraavi (T.Vahtra) ...... 42 Foto 8.11. Suurekivi allikas Jalase külas, millele on rajatud külakaev (T. Vahtra) ...... 43 Foto 8.12. Jalase külas sesoonsete allikate ala (T. Vahtra) ...... 43

Foto 8.13. Põrguallika tiik (T. Vahtra) ...... 44 Foto 8.14. Allikas Kehtna lähedal (T. Vahtra) ...... 44 Foto 8.15. Sesoonne allikas Käbikülas (T. Vahtra) ...... 45

6 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Sissejuhatus

Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) kaardilehed paiknevad täies ulatuses maismaal, ühe kaardilehe pindala on 625 km2. Rapla kaardileht jääb tervikuna Rapla maakonda ning suurim asula on Rapla linn. Järvakandi kaardileht hõlmab administratiivselt Rapla maakonda ja Pärnu maakonda. Suurim asula kaardilehel on Järvakandi alev. Rapla ja Järvakandi hüdrogeoloogilised kaardid kirjeldavad maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi ehk Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veejuhtivusomadusi, põhjavee keemilist koostist ning põhjavee survetasemeid nii Siluri-Ordoviitsiumi kui Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksides. Põhjavee kaitstuse kaardid kirjeldavad esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi põhjavee kaitstust maapinnalt lähtuva reostuse eest. Kaartide koostamisel võeti aluseks geoloogilise kaardistamise juhend (Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks …, 2015) ja selle seletuskiri (Juhendi seletuskiri, 2017). Juhend tugineb rahvusvahelisele tugilegendile ”Hydrogeological Maps. A Guide and a Standard Legend” (Struckmeier, Margat, 1995), samuti Eesti hüdrogeoloogilise kaardi M 1:400 000 (Perens, 1998) ja Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Perens, 2001) legendidele. Hüdrogeoloogilise ja põhjavee kaitstuse kaartide koostamisel analüüsiti läbi keskkonnaregistrisse kantud 820 puurkaevu (puuraugu) info, millest Rapla kaardilehele jääb 563, nendest 497 on tarbepuurkaevud ja 66 uuringupuurkaevud ning Järvakandi kaardilehele 284 puurkaevu (puurauku), millest 247 on tarbepuurkaevud ja 37 uuringupuurkaevud. Kaartide kvaliteedikontroll viidi läbi programmis FME Workbech, kus analüüsiti kaardistatud andmete vastavust faktikale (puurkaevud) ja geoloogilisele situatsioonile (aluspõhja ja pinnakatte avamused, pinnakatte paksus jne). Lisaks vaadeldi kaardistatud andmete kooskõla teistes registrites (Keskkonnaregister (EELIS), Maardlate nimistu) olevate vastavate andmetega.

7 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

1. Pinnamood ja hüdrograafia

Rapla kaardilehest põhiosa hõlmab Harju lavamaa kesk- ja lõunaosa ning Lääne-Eesti madaliku maastikurajooni. Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku 35 m (kaardilehe edelanurgas) kuni 80 m (kaardilehe põhja- ja kirdeosas). Kaardilehel on palju soid (ligikaudu kolmandik), neist suuremad on raba, Kodila-Linnuraba, Sõbessoo, Aigitse soo, Kõnnu raba, Kõrvetaguse soo, Pühatu soo, Kose raba, Orgita raba, Illesoo ja soo. Enamuse kaardilehest hõlmab Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikond. Ainult Rapla kaardi kirdenurk kuulub Harju alamvesikonda (Keila jõgi). Kõige suuremaks jõeks antud kaardilehel on Vigala (Kasari jõe vasakpoolne lisajõgi, foto 1.1), mille lisajõed jäävad ka Rapla kaardilehele: 26 km pikk Kodila jõgi (foto 1.2), 24 km pikk Kuusiku jõgi (foto 1.3), Kabala oja ja 17 km pikk Ahtama oja (foto 1.4). Tähelepanuväärne on ka Ohukotsu kraav (fotod 1.5 ja 1.6), mida on hiljuti puhastatud. Rapla kaardialale jääb väga vähe järvi ja need on väikesed. Mõned neist on rabajärved, mõned paisjärved. Suurim järv on Jalase ehk Sõbessoo järv pindalaga kõigest 2,5 ha (Kink, 2006). Märkimisväärsed on veel järv, Öökulli järv ja Alu mõisapargi tiigid (foto 1.7). Vee kiiret infiltreerumist maapinda soodustavad arvukad karstilõhed ja -nõod (Märjamaa järtad, Kaunismaa järta, karstiala, Huntaukude karstiala, Tiido-Tõnikse lookarstiala jt). Rapla kaardilehele jääb karstipiirkond. Rapla kaardilehe alal on Orgita- dolokivimaardla, mis asub Märjamaast ida pool. Orgita neljas karjääris kaevandatakse Raikküla lademe dolokivi (fotod 1.8–1.10). Lisaks on piirkonnas Lubja lubjakivimaardla, mis asub 12 km Raplast edela pool. Lubja lubjakivikarjääris kaevandatakse Raikküla lademe lubjakivi (foto 1.11). Reinu lubjakivimaardla (foto 1.12) asub Raplast 10 km loodes ning kaevandatakse lademe lubjakivi. Järvakandi kaardilehe ala kuulub suuremas osas Lääne-Eesti madaliku koosseisu ning kirdeosa Harju lavamaale. Reljeef on tasane, mõne üksiku laugenõlvalise kõrgendikuga, mille kõrgusvahed jäävad 10 m piirimaile. Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku 60 m (Harju lavamaa äärealas) kuni 20 m (läänes). Sood hõlmavad kaardilehest 10% (Lehu raba, Lõo raba, Kaisma raba, Järvesoo, Rogenese raba, Nõlvasoo, Tõrasoo ja Päärdu raba). Kaardileht hõlmab Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonda ning kaguosas ka Pärnu alamvesikonda. Suurimateks jõgedeks antud kaardilehel on Vigala ja jõgi. Vigala jõkke suubuvad Karvoja, Tüüringi ja Kivimehe oja. Velise jõgi läbib kaardilehe põhjaosa 30 km ulatuses, sinna suubub Nurtu jõgi, millel on omakorda lisajõed jõgi ja Rogense oja. Läbi kaardilehe edelaosa voolab enam kui 15 km ulatuses Enge jõgi. Järvakandi kaardialale jääb väga vähe järvi ja need on põhiliselt rabajärved. Suurim järv on Kaisma järv (140,4 ha).

8 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 1.1. Vigala jõgi (T. Vahtra)

Foto 1.2. Vaade sillalt Kodila jõele (T. Vahtra)

9 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 1.3. Vaade Kehtna sillalt Kuusiku jõele (T. Vahtra)

Foto 1.4. Kopratamm Ahtama ojal (T. Vahtra)

10 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 1.5. Ohukotsu kraavipervel uurib geoloog jõesetteid (T. Vahtra)

Foto 1.6. Ohukotsu kraav (T. Vahtra)

11 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 1.7. Alu mõisapargi tiik (T. Vahtra)

Foto 1.8. Orgita ehituskivi karjäär (T. Vahtra)

12 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 1.9. Limestone OÜ killustiku karjäär (T. Vahtra)

Foto 1.10. Orgita III karjäär, kust võetakse ehituskivi (T. Vahtra)

13 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 1.11. Lubja karjäär (T. Vahtra)

Foto 1.12. Reinu karjäär (T. Vahtra)

14 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

2. Hüdrogeoloogia

Põhjavesi esineb pinnakattes, aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Tegeliku veevarustuse seisukohalt eristatakse piisavalt vettandvaid põhjaveekihte ning põhjaveekomplekse (kaevude valdav erideebit q>0,1 l/(s˟m), filtratsioonikoefitsent K>1 m/d) ning nõrgalt vettandvaid põhjaveekihte ja põhjaveekomplekse (q<0,1 l/(s˟m), K<1 m/d). Erideebiti all mõistetakse kaevu tootlikkust (l/s) veetaseme alandamisel ühe meetri võrra (tootlikkus jagatakse üldise taseme alanemisega pumpamise käigus). Põhjaveekompleksi moodustavad sarnase veetüübiga, kuid erinevate filtratsiooniomadustega veekihid. Veepidemena käsitletakse kivim- või settekihte, mille transversaalne (risti kihi pinnaga) filtratsioonikoefitsient on väiksem kui 10-2 m/d. Filtratsioonikoefitsient iseloomustab sette või kivimi veeläbilaskevõimet. Põhjaveekihi lateraalne (kihi pinnaga paralleelne) ja transversaalne filtratsioonikoefitsient võib erineda 10-100 korda, suuremad erinevused on karbonaatsetes kivimites, väiksemad liivakivides. Pinnakatte ülemine osa või kohati kogu pinnakate kuulub aeratsioonivöösse, kus peale filtratsioonivoolude liigub hulk vett auruna või kapillaarjõudude toimel. Aasta lõikes on maksimaalne põhjaveetase kaardilehtede alal jälgitav aprilli esimeses pooles (veetaseme tõus 1-2 m, harvem 3 m). Veetase alaneb poole augustini, kohati oktoobri alguseni. Tasasel maal on veetaseme tõus aeglasem, kiire tõus ja langus on iseloomulik karstialadele (Vatalin, 1996). Tüsedamates Kvaternaari (pinnakatte) setetes esinevad surveta vett sisaldavad ja vahetult meteoroloogilistele mõjuritele alluvad poorsed põhjaveekihid. Kaardilehtedel on kujutatud kaks mattunud orgu (Keila jõe org, Enge mattunud org), kus glatsiofluviaalsed setted võivad kohati moodustada veekihi, mida saab kasutada alternatiivse veevõtu allikana. Kaardilehtede piires moodustavad maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi Siluri ja Ordoviitsiumi lõhelised ja karstunud karbonaatsed kivimid, kus põhjavesi saab kiiresti liikuda läbi lõhede ja maapinnalähedaste karstiõõnsuste. Enamasti on karstunud ja lõheline karbonaatkivimite pealmine, kuni 30 m paksune kiht. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks lasub Ordoviitsiumi veepidemel, mis eraldab veekompleksi allpool paiknevast Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksist. Ordoviitsiumi- Kambriumi poorsed liivakivid lasuvad sügavamal kui 200 m maapinnast, kus mõnevõrra kõrgendatud mineraalsusega vee liikumiskiirus on väiksem. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks lasub Lükati-Lontova savidest moodustunud regionaalsel veepidemel, mille all lamab Kambriumi-Ediacara liivakivimitest moodustunud Kambriumi-Vendi põhjaveekompleks. Kõik põhjaveekompleksid ja veepidemed moodustavad põhja osa Balti arteesiabasseinist. Põhjavee majandamist ning seiret teostatakse Eestis Euroopa ühtse veepoliitika põhimõtete alusel, mis on peamiselt reguleeritud veepoliitika raamdirektiiviga (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2000/60/EÜ). Põhjavee seisundi hindamiseks on määratletud põhjaveekogumi mõiste. Veekogum üldisemas tähenduses on peamine üksus, mille piires hinnatakse veepoliitika raamdirektiiviga sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamist (juhendmaterjal nr. 2; European Communities, 2003) Direktiivi artikli

15 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

2 punkti 12 järgi on põhjaveekogum piiritletud veehulk veekihis või veekihtides. Rapla ja Järvakandi kaardilehtede alale jääb kokku 5 põhjaveekogumit (Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum; Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum; Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum; Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Kambriumi-Vendi põhjaveekogum).

16 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

3. Kvaternaari põhjaveekompleks

Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga soo-, jõe-, järve-, jääjärve-, liustikujõe ja liustikusetetes. Kvaternaari põhjaveekompleksi suurimaks puuduseks on suur reostustundlikkus. Rapla ja Järvakandi kaardilehtedel ei ole Kvaternaari põhjaveekompleks eraldi välja toodud. Tingmärgiga on kaardil mattunud Enge ja Keila jõe org, kus võib kohati leiduda alternatiivse veevarustuse allikaks olevaid glatsiofluviaalseid setteid. Kuna allpool kirjeldatavad veekihid on lokaalse levikuga ja Kvaternaari põhjavett tsentraalses veevarustuses ei kasutata, siis juhendi seletuskirja kohaselt Kvaternaari põhjaveekompleksi hüdrogeoloogilisel kaardil ei kujutata. Kvaternaarisetete vett klassifitseeritakse setete geneesi alusel. Põhiliselt on pinnakatte setted Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi filtreeruvate sademete regulaatoriks. Veekompleks toitub sademeist ja levikuala langeb kokku toitumisalaga. Kvaternaarisetete levikut võib jälgida kaardikomplekti pinnakatte kaardil ja läbilõigetel.

Soosetete (bQIV) veekihi levik ühtib turbasoode levikualadega. Turba otsingu- ja uuringutööde käigus kogutud andmete (Orru jt., 1984; Orru jt., 1986) järgi oli maksimaalne turba paksus Orgita rabas 4 m, Sõbessoos 6,8 m, Kodila-Linnurabas 6 m, Kaisma soos 6,8 m, Rogense soos 6,3 m, Tõrasoos 3 m ja Nõlvasoos 7,1 m. Viiu Salo kogus andmeid Kõnnu ja Hagudi rabas 1982. aastal. Kõnnu raba turbakihi maksimaalseks paksuseks on 4,8 m ning Hagudi rabas 7 m. Soovees on palju lahustunud orgaanilist ainet ning humiinained koos rauaühenditega annavad veele iseloomuliku pruuni värvuse. Soovesi on väga pehme ja mineraalsusega alla 0,1 gl-1. Turbalasundi lamamiks on enamasti jääjärvelised peeneteralised setted (Kaigepere soo), järvelubi või järvemuda (Kõrvetaguse raba). Üksikutel juhtudel ka moreen (Illesoo) või karbonaatkivimid (Hagudi raba, Sõbessoo). Praktilist kasutust soosetete veekiht ei ole leidnud, kuid need on väga olulised sademete vee akumuleerijana.

Järvesetteid (lQIV) esineb kaardilehtede piires vaid lokaalselt. Liivade paksus ei ületa tavaliselt 1 m. Oluline on vettpidava iseloomuga järvelubi, mis esineb laiguti turba all. Järvelupja on Hagudi rabas turbakihi all (1982. a Viiu Salo andmetel kuni 0,4 m), Libandust edelas sooalal üle 0,4 m.

Jääjärveliste setete (lgQIII) põhjaveekiht levib laiguti kaardilehtede ulatuses. Sageli esinevad limnoglatsiaalsed setted turba lamamina. Vesi on surveta. Kuna põhjaveekiht on väikese veeanniga, siis seda ei kasutata. Jääjärvelised savid eraldatakse traditsiooniliselt välja veepidemena (K<10-4 md-1). Kehtna savimaardla kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1,6 m. Rapla savi levialal on kasuliku kihi paksus keskmiselt 3 m. Kuusiku savi leiukohas on kasuliku kihi paksus keskmiselt 4,7 m. Kaardialale jääb veel Vardi savi leiukoht, kus kasuliku kihi paksus on keskmiselt 2 m.

Glatsiofluviaalsete (fQIII) setete põhjaveekiht leiab kasutamist väheste üksiktarbijate salvkaevudega (näiteks Hagudi oosides). Kuigi setete paksus on kohati kuni 15 m, on nad seotud positiivsete pinnavormidega ja moodustavad tavaliselt aeratsioonivöö.

Moreeni (gQIII) põhjaveekihist võetakse vett üksikute salvkaevudega. Põhjaveekiht on surveta ning kuna moreenid on üldiselt suhteliselt veevaesed, siis antud kaevud võivad suviti kuivaks jääda.

17 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

4. Aluspõhja vettandvad ja -pidavad kihid

Pea kogu Eestis on oluliseks veevarustuse allikaks Siluri–Ordoviitsiumi (S–O) põhjaveekompleksi veekihid (Karise jt., 2008). Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, kus esinevad savikamad vahekihid. Eestis üldiselt on karbonaatkivimite kuni 30 m paksune ülemine osa lõheline ja karstunud ning põhjavesi liigub lõhedes. Sügavamal kui 100–120 m kivimi lõhelisus väheneb ning praktiliselt pole seal ka vett. Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eeskätt õhukese pinnakattega aladel. Põhjavesi voolab karbonaatsetes kivimites peamiselt mööda horisontaalseid kihtide vahelisi lõhesid. Vertikaalsuunas toimub liikumine suhteliselt harvem esinevate vertikaalsete lõhede ja tektooniliste rikete kaudu. Puurkaevu töötavaks osaks on tavaliselt mitte kogu puurkaevu avatud intervall, vaid sügavusvahemikud, kus esineb rohkesti lõhesid ja kaverne (Tšeban, 1975). Paljudes kohtades voolab Siluri–Ordoviitsiumi põhjavesi allikatena maapinnale (antud kaardilehel näiteks Purila allikad ja Pihka-Jüri allikad). Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks levib kogu kaardilehe ulatuses ning on survetu või nõrgalt surveline. Ordoviitsiumi kivimite avamusala jääb kitsa ribana kaardilehe põhja-, kirde- ja kaguossa. Enamus Rapla ja Järvakandi kaardilehele jäävast alast paikneb Siluri karbonaatkivimite avamusalal. Piirkonnas levib Kvaternaarisetete all Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla ja Juuru lademe lubjakivi ning Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku , , Vormsi, Nabala, Rakvere, Oandu, Keila, ja lademe lubjakivi ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku, Lasnamäe, , Kunda ja Volhovi lademe lubjakivi. Veetaseme absoluutkõrgus on suurim kaardilehe kirdenurgas (üle 65 m) ning madalaim edelaosas (alla 15 m). Üldise trendina alanevad hüdroisohüpsid kaardilehel edela suunas. Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekompleksis on loobutud vettpidavate kihtide ja põhjaveekihtide eristamisest. Avamusalal sõltub karbonaatkivimite veeandvus peamiselt lõhelisusest, seetõttu käsitletakse Siluri ja Ordoviitsiumi põhjaveekihte liigestamata põhjaveekompleksina. Pindalaliselt esineb lõhelisus tektooniliste rikete piirkonnas (antud kaardilehtedele jäävad Kõrvemaa rikkevöönd, Rapla rike, Saku rike, rike ja rike). Murenemisvöö ehk lubjakivilasundi enim karstunud ja murenenud ülemise osa paksus on 1–3 m. Järvakandi ning Rapla kaardilehtede piirkonnas on Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihi veejuhtivus km 300 m2/d ning piesojuhtivus a on 5,5x106 (Savitskaja, 2007). Kaardilehtede piirkonnas varieerub põhjaveekihi filtratsioonikoefitsent vahemikus 1–50 m/d, keskmiselt on väärtus 15–30 m/d (Vatalin, 1982). Hüdrogeoloogilisel kaardil on põhjaveekompleksi vett andvaid omadusi kirjeldatud erideebiti alusel.

Puurkaevude erideebitid on 0,01 kuni 50 l/s ühe meetri alanduse kohta (keskmine 2,37 l/(s˟m)). Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on piirkonnas põhiliseks eratarbijate veevarustuse allikaks. Tabelites 4.1.–4.3. ja joonisel 4.1. on toodud Rapla ja Järvakandi kaardilehe piires asuvate Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi seirepuurkaevude veetasemete mõõtmistulemused. Seirepuurkaevu nr 1256 sügavus on 60 m (avatud osaga alates 8,5 m), seirepuurkaevu nr 1314 sügavus 82,8 m (avatud osaga alates 29 m) ning seirepuurkaevu nr 1314-A sügavus 28 m (avatud osaga alates 5 m). Antud seletuskirjas kasutatud puurkaevude asukohad on toodud joonistel 5.1. ja 5.2.

18 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Tabel 4.1. Seirepuurkaevu nr 1256 (katastri number 2074) seire aastatel 1975–1982 Aasta Veetaseme Aasta Maksimaalne veetase Minimaalne veetase absoluutkõrgus, keskmine m veetase, m Veetase, m Kuupäev Veetase, m Kuupäev 1975 62,81 1,89 0,95 03.02 2,71 06.11 1976 62,56 2,14 1,02 21.04 2,91 03.11 1977 62,78 1,92 0,98 12.05 2,88 09.03 1978 63,30 1,40 0,86 15.04 2,05 09.03 1979 63,33 1,37 1,03 01.05 2,35 01.03 1980 62,77 1,93 1,21 15.12 2,47 18.09 1981 63,57 1,13 0,74 12.04 1,59 18.03 1982 63,04 1,66 0,76 12.04 2,37 15.10

Tabel 4.2. Seirepuurkaevu nr 1314 (katastri number 8409) seire aastatel 1982–1988 Aasta Veetaseme Aasta Maksimaalne veetase Minimaalne veetase absoluutkõrgus, keskmine m veetase, m Veetase, m Kuupäev Veetase, m Kuupäev 1982 61,29 4,52 4,08 27.12 4,85 18.10 1983 61,64 4,17 3,29 09.04 5,40 18.09 1984 61,73 4,08 3,08 15.04 4,40 12.05 1985 61,58 4,23 3,55 27.12 4,94 24.03 1986 61,89 3,92 2,82 09.12 4,83 18.08 1987 62,18 3,63 2,74 01.10 4,40 24.03 1988 62,00 3,81 3,12 12.01 4,72 21.07

Tabel 4.3. Seirepuurkaevu nr 1314-A (katastri number 8410) seire aastatel 1982–1988 Aasta Veetaseme Aasta Maksimaalne veetase Minimaalne veetase absoluutkõrgus, keskmine m veetase, m Veetase, m Kuupäev Veetase, m Kuupäev 1982 62,60 3,21 2,84 27.12 3,48 15.10 1983 63,06 2,75 1,65 09.04 3,91 21.09 1984 63,53 2,28 0,71 12.04 3,40 03.08 1985 63,09 2,72 1,80 03.05 3,43 24.08 1986 62,86 2,95 1,63 09.12 3,98 15.08 1987 63,18 2,63 1,32 01.10 3,56 27.03 1988 63,15 2,66 1,86 03.05 3,58 06.08

19 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Joonis 4.1. Seirepuurkaevude 1256, 1314 ja 1314-A veetaseme absoluutkõrguse muutused aastatel 1975–1988

Ordoviitsiumi veepidemesse kuuluvad Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu graptoliitargilliit ja Leetse kihistu glaukoniitliivakivi. Nende kivimkihtide kogupaksus on 3,5–5 m. Hüdrogeoloogilisel kaardil on loetud vettandvaks 120 meetrine karbonaatkivimite lasund ning sügavamal loetakse lubjakive juba vettpidavaks. Veepideme läbilaskvus on anisotroopne. Kui lateraalne filtratsioonikoefitsent on 0,001–1,0 m/d, siis transversaalne on 10-9–10-4 m/d (Vallner, 2002). Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekompleks (O–Ca) levib kogu kaardilehe ulatuses. Kallavere kihistu (Ordoviitsium) biodetriiti sisaldava kvartsliivakivi ja Tiskre kihistu (Kambrium) peeneterisest liivakivist ja aleuroliidist koosneva kompleksi paksus on 15 m (kaardilehe keskosas) kuni 30 m. Veekompleks on surveline. Veekompleks toitub peamiselt tektooniliste rikete kaudu (Kõrvemaa, Rapla, Saku ja Varbola rike), kuid Pärn (2018) näitab, et kaardiala piirkonnas leviva O-Ca veekompleksi põhjavesi on liustikulise geneesiga, vanusega enam kui 25000 aastat (14C dateering puurkaevust nr 1679, Alu asula). Põhjaveekompleksi ülevalt poolt toitumine küll toimub, kuid see on äärmiselt aeglane. Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekompleks lasub 175 m (Rapla kaardilehe põhjaosas) kuni 450 m (Järvakandi kaardileht) sügavusel maapinnast, veevahetustingimused on halvenenud lõuna suunas ja vähenenud on ka ilmastikutingimuste mõju põhjaveerežiimile. Põhjavee survetaseme absoluutkõrgus on >40 m Rapla kaardilehe põhjaosas ja langeb tasemele <25 m Järvakandi kaardilehe edelapiiril. Põhjaveekihi veejuhtivus on väike ja ei ületa 100 m2/d. Rapla linnas on Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi piesojuhtivus a 7300 m2/d ja põhjaveekihi veejuhtivus km on 73 m2/d (Savitskaja, 2007). Antud piirkonnas on põhjaveekihi filtratsioonikoefitsent vahemikus 0,6–1,6 m/d (Vatalin, 1982). Tabelis 4.4. on toodud Rapla ja Järvakandi kaardilehe piires asuva Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi seirepuurkaevu veetasemete mõõtmistulemused. Seirepuurkaevu nr 1269 sügavus on 250 m.

20 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Tabel 4.4. Seirepuurkaevu nr 1269 (katastri number 10606) seire aastatel 1975–1977 ja 1980–1981 Aasta Veetaseme Aasta Maksimaalne veetase Minimaalne veetase absoluutkõrgus, keskmine m veetase, m Veetase, m Kuupäev Veetase, m Kuupäev 1975 39,12 21,46 21,08 06.04 21,68 21.10 1976 38,85 21,73 21,18 12.01 22,28 27.07 1977 41,37 19,21 16,68 06.05 19,68 01.01 1980 35,65 24,93 23,28 03.04 27,78 18.12 1981 32,85 27,73 26,08 03.09 29,28 09.04

Lükati–Lontova regionaalne veepide levib kogu alal. Kõikjal enam kui 50 m paksune kompleks koosneb Lükati kihistu aleuriitsest savist, millel on liivakivi vahekihid, ning Lontova kihistu sinisavidest. Lükati- Lontova veepide on suurima isolatsioonivõimega veepide – transversaalne filtratsioonikoefitsient on enamasti 10-7–10-5 m/d (Vallner, 1980). Kambriumi–Vendi põhjaveekompleksi (Ca–V) vettandvateks kihtideks on Kroodi kihistu liivakivid ja aleuroliidid, mille paksus jääb vahemikku 18–28 m. Veekompleks on kaardilehtede piires hüdrogeoloogiliselt uurimata. Aluskorra murenemiskooriku ja lõhelise vööndi põhjavesi on surveline ning analoogia põhjal kõrvalaladega on põhjavesi suure mineraalsusega ja väga väikese veeandvusega ning seetõttu ei oma tähtsust veevarustuses.

21 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

5. Põhjavee tarbevaru ja selle kasutamine

Rapla kaardilehe piires on kinnitatud põhjaveevaru Rapla linnale. Põhjaveevaru kinnitati keskkonnaministri 2016. aasta käskkirjaga nr 1-2/16/743. Ordoviitsiumi veekihi Uusküla veehaarde (puurkaevud katastri numbriga 8428 ja 14729) põhjaveevaru on 3000 m3/d, puurkaevu nr 10251 veehaarde põhjaveevaru on 500 m3/d ja puurkaevu nr 8533 veehaarde põhjaveevaru on 100 m3/d. Nende veehaarete põhjaveevaru kasutusaeg on aastani 2038. Rapla Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi põhjaveevaru on 1800 m3/d ning selle veehaarde põhjaveevaru kasutusaeg on kinnitatud aastani 2043 (tabel 5.1.). Tabelis 5.2. on välja toodud nende veehaarete veevõtt 2016. ja 2017. aastal.

Tabel 5.1. Põhjavee kinnitatud varud Rapla ja Järvakandi kaardilehe piirkonnas (Olesk, 2018) Põhjaveemaardla Põhjavee- Põhjavee- Veekihi Põhjavee kinnitatud varu, maardla kogumi geol. m3 ööpäevas seisuga 31.12.2017 piirkond nr indeks Varu Kinnitamise Dokumendi Kasutamise kuupäev nr lõpp, a. Järvakandi Järvakandi 11 O 2400 10.12.1996 60MM 2021

Rapla Rapla O-Ca 4 O-Ca 1800 26.07.2016 1-2/16/743 2043 Ordoviitsiumi- põhjaveevaruga MK Kambriumi ala põhjaveemaardla

Rapla Uusküla 11 O3prg 3000 26.07.2016 1-2/16/743 2037 Ordoviitsiumi MK põhjaveemaardla Puurkaev nr 11 O3prg 500 26.07.2016 1-2/16/743 2037 10251 MK

Puurkaev nr 11 O3prg 100 26.07.2016 1-2/16/743 2037 8533 MK

22 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Tabel 5.2. Veevõtt Rapla ja Järvakandi kaardilehe piirkonnas 2016. ja 2017. aastal (Olesk, 2018) Põhjaveemaardla, veehaarde või Põhjavee Veevõtt, m3 ööpäevas Kasutamises olev kinnitatud varu piirkonna nimetus kinnitatud vaba põhjaveekogus varu, m3

ööpäevas (seisuga 2016.a 2017.a 31.12.17) Järvakandi 2400 207 290 2110 Rapla Ordoviitsiumi 3600 465 112 3488 põhjaveemaardla Uusküla 3000 363 0 3000 Puurkaevu nr 10251 500 102 112 388 Puurkaevu nr 8533 100 0 0 100 Rapla Ordoviitsiumi-Kambriumi 1800 0 819 981 põhjaveemaardla

Varasemalt on Rapla linna veevarusid uurinud OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2007. aastal (Rapla linna põhjaveevaru tarbevaru ümberhinnang; Savitskaja, 2007) ja AS Maves 2015. aastal (Rapla linna Uusküla veehaarde rekonstrueerimine, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi põhjaveevaru arvutus Rapla arvestuspiirkonnas; Tamm ja Pello, 2015). Uusküla veehaarde puurkaevudes katastri nr 8428 ja 14729 märgati aastatel 2012–2013 vees halvenenud värvuse näitajaid. Lisaks oli tõusnud oksüdeeritavuse (PHT) näit üle lubatud piirväärtuse 5 mg/l O2 (6,3–6,7 mg/l O2). AS Maves töö tulemusena pakuti välja joogivee kvaliteedi parandamiseks järgmised alternatiivid: 1. algse veekvaliteedi taastamine Uusküla veehaardes, 2. Uusküla veehaarde puurkaevude veepuhastamine, 3. uue veehaarde rajamine. Eelistati Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekihti uue veehaarde rajamist kahe puurkaevu baasil. AS Rapla vesi opereerib 6 reoveepuhastit, 6 puurkaevu ja kolme veetöötlusjaama. Rapla linn, Uusküla küla, Alu alevik, ja küla saavad joogivee Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksist: Uusküla puurkaevust sügavusega 237 m (katastri number 54730) ja Uusküla veetöötluse territooriumil asuvast Pihlaka puurkaevust sügavusega 240,5 m (katastri number 54871). AS Rapla vee Hagudi aleviku puurkaev on 80 m sügavune ja ammutab vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist (katastri number 8230). Kuusiku alevik ja küla saavad joogivee Kuusiku puurkaevust (katastri number 8978), mis on 145 m sügavune ja ammutab vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Loetletud puurkaevud on rekonstrueeritud 2008. aastal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti „Matsalu valgala piirkonna ÜF veeprojekt“ raames. Järvakandi kaardilehe piires on kinnitatud põhjaveevaru Järvakandi alevile. Põhjaveevaru kinnitati keskkonnaministri 2006. aasta käskkirjaga nr 402. Ordoviitsiumi veekihi Järvakandi põhjaveemaardla põhjaveevaru on 2400 m3/d ja selle kasutusaeg on aastani 2021 (tabel 5.1.). Tabelis 5.2. on toodud selle veehaarde veevõtt 2016. ja 2017. aastal. O-I Estonia AS-le (endise nimega AS Järvakandi klaas) kuulub 2015. aastal rajatud 55 m sügavune puurkaev tootmisvee saamiseks (katastri number 53924), mille projekteeritud tootlikkus on 150 m3/d,

23 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000 millest kasutatakse 33,4 m3/d. O-I Estonia AS territooriumil asub neli hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu sügavustega 80 m (katastri nr 19490), 10,5 m (katastri nr 19489), 22 m (katastri nr 19488) ja 12 m (katastri nr 19487). Veel omab tehas kahte 80 m sügavust puurkaevu (katastri numbrid 15203 ja 13801) olmevee saamiseks, mis ammutavad vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi põhjaveekihtidest.

Joonis 5.1. Seletuskirja koostamisel kasutatud puurkaevude asukohad Rapla kaardilehel

24 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Joonis 5.2. Seletuskirja koostamisel kasutatud puurkaevude asukohad Järvakandi kaardilehel

25 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

6. Põhjavee kaitstus

Rapla ja Järvakandi põhjavee kaitstuse kaartide koostamise aluseks olid järgmised kaardikomplekti kaardid: aluspõhja geoloogiline, pinnakatte geoloogiline, hüdrogeoloogiline, aluspõhja reljeefi ja pinnakatte paksuse kaart. Põhjavee kaitstuse kaardi koostamisel kasutati faktilise materjali andmeid Maa-ameti ArcGIS geoandmebaasist ning Keskkonnaregistri avaliku (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) puurkaevude ja kaitstavate loodusobjektide andmebaasist (samad andmed ka Eesti Looduse Infosüsteemis EELIS http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx). Kaartidel on kujutatud maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi põhjavee looduslikku kaitstust ja antud kaardid on käsitletavad vaid põhjavee loodusliku kaitstuse kaardina ning seetõttu puuduvad antropogeense koormuse elemendid (reostuskoormus). Erandina on toodud vaid veehaarded kui põhjavee survepinna alandajad. Maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstuse all mõeldakse selle kaetust vettpidavate või nõrgalt vett läbilaskvate setetega ja lähtutakse nende paksusest, litoloogiast ning siit tulenevalt filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivöö paksusest. Olulise tegurina arvestatakse pinnase- ja põhjavee tasemete erinevusi. Survelise veekihi kaitstus on tagatud, kui põhjavee survepind on pinnasevee tasemest pidevalt kõrgemal. Lisaks põhjavee looduslikule kaitstusele on olulised ka puurkaevu enda konstruktsiooni vastavus nõuetele ning selle tehniline seisund ning puurkaevu sanitaarkaitseala olemasolu. Puurkaevu konstruktsioon peab olema selline, mis ei lase pinnavett puurkaevu voolata ning takistab erinevate põhjaveekihtide vee segunemist. Rapla ja Järvakandi põhjavee kaitstuse kaartidel on järgmised alad (vt põhjavee kaitstuse kaardi legendi): 1. Kaitsmata alad (väga kõrge reostusohtlikkus). Põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse (nii orgaaniliste kui ka mineraalsete reoainete) suhtes praktiliselt puudub. Moreeni paksus ei ületa valdavalt kaht meetrit. Kaitsmata alade hulka kuuluvad eelkõige alvarid (Tõrma, Pakamäe, , Palamulla, Orgita). Rapla ja Järvakandi kaardilehedest moodustab kaitsmata ala 42%. 2. Nõrgalt kaitstud alad (kõrge reostusohtlikkus). Moreeni ja aleuriidi paksus on enamasti 2–10 m, liiva või kruusakihi paksus 20-40 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus on kuni 2 m. Peamiselt on tegemist madalsooturba-, raba- ja moreenialadega, vähemal määral levivad limnoglatsiaalsed setted (aleuriit, peenliiv), fluvioglatsiaalsed setted (eriteraline liiv, kruus) ja vähestes kohtades esineb soosetete all järvelupja. Nõrgalt kaitstud alad moodustavad 48% Rapla ja Järvakandi kaardilehtede pindalast. 3. Keskmiselt kaitstud alad (keskmine reostusohtlikkus). Moreeni paksus jääb valdavalt vahemikku 10–20 m (Konnaveski org) ning savide paksus 2-5 m (Sõbessoo, Illesoo). Järvakandi kaardilehel on keskmiselt kaitstud aladeks aleuriidi ja viirsavi levikupiirkonnad (Nurtu, Vigala ja Enge jõe kaldad). Keskmiselt kaitstud alad moodustavad 7% Rapla ja Järvakandi kaardilehtede pindalast. 4. Suhteliselt kaitstud alad. Suhteliselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse piirkonda, kus põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle viie meetri paksune savi- või

26 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

liivsavikiht. Suhteliselt kaitstud ala esineb Järvakandi kaardilehel Märjamaast lõuna pool viirsavi levikupiirkondades. Rapla ja Järvakandi kaardilehtede pindalast moodustavad suhteliselt kaitstud alad 3%. Kaardialal puuduvad kaitstud alad (ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega). Reoainete levik põhjaveekihis sõltub lateraalsetest (külgsuunalistest) filtratsiooniomadustest ja on eriti kiire hüdrogeoloogilisel kaardil suurema erideebitiga tähistatud aladel ning karstialadel, peamiselt suurveeperioodil. Kvaternaari veekompleksi kaitstust ning allikate ja pinnaveekogude kaitsetsoone antud kaart ei kajasta.

27 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

7. Põhjavee keemiline koostis

7.1 Rapla

Kaardistatud alal levivad Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi-Kambriumi, Siluri-Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekompleksid. Kuna kaardistatud piirkonna Kvaternaari vett hästi juhtivate setete paksus on suhteliselt väike (2 kuni 5 m), siis on ka sellest settekompleksist toituvate kaevude arv väga piiratud ning enamik madalaid kaeve avanevad juba Siluri põhjaveekihi ülemisse porsunud ossa ning on arvatud Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi. Keemiliselt on Kvaternaari setetest toituvate kaevude veed väga sarnased Siluri põhjavee keemilisele koostisele. Peamiseks tarbevee allikaks piirkonnas on Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks, mille ülemine osa on tihti välja eraldatud kui Siluri põhjaveekompleks. Litoloogiliselt koosneb põhjaveekompleks mitmesugustest lubjakivi ja dolomiidi erimitest, milles esinevad ka mergli vahekihid. Põhjavesi on keemiliselt koostiselt valdavalt HCO3-SO4-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,4–0,6 g/l ja mõõduka karedusega (5,5–6,5 mg-ekv/l). Põhjavee mineraalsus on peamiselt kontrollitud lubjakivide ˉ 2+ lahustumisest, mis väljendub väga suurtes HCO3 ja Ca kontsentratsioonides. Kohati võib kaevudes toimuda karbonaatne üleküllastumine, mille tulemusena tekib vette valkjas hägu. Viimast on piirkonna kaevude vetes ka korduvalt täheldatud. Sõltuvalt raua sisaldusest vees võib mainitud hägu põhjavees muutuda kollakaks või lausa pruuniks. Keemiliselt on Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveed üsna homogeensed, kuid mitmetes veekihi ülemises osas (nö. Siluri veekompleks) avanevates kaevudes on tuvastatavad väga tugevad keemiliste parameetrite kõikumised. Põhjuseks on ilmselt reostunud pinnavete sissetung kaevu. Kõige indikatiivsemaks näitajaks reostusprotsesside tuvastamisel on Clˉ suurenenud sisaldused madalates kaevudes, mis looduslikult jäävad enamasti madalamaks kui 30 mg/l. Suure keemilise muutlikkusega kaevudes küündisid Clˉ kontsentratsioonid kuni 170 mg/l. Kuna mainitud kaevud asusid sõiduteede lähikonnas, on põhjuseks ilmselt lumetõrje vahenditega rikastunud talviste ja kevadiste sulavete imbumine pinnasesse. Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi kaevude tavapäraselt madalad Clˉ-sisaldused viitavad põhjavee suhteliselt lühikesele viibeajale ning põhjavee kiirele vahetumisele. Seega on kohalik veevarustus tundlik maapinnalt lähtuva reostuse suhtes, kuid ajutine lokaalne reostus võib üsna kiiresti (aasta jooksul) hajuda.

- + Peamiselt põllumajandusega seotud reostus-indikaatorite nagu NO3 ja NH4 sisaldustes olulisi - variatsioone ei esine. NO3 kontsentratsioonid jäävad kogu kaardilehe ulatuses alla joogiveele lubatud + piirsisalduse (50 mg/l). Piirsisaldusest kõrgemaid NH4 väärtusi (0,5 mg/l) on aga registreeritud mitmel + pool sügavustel 30 kuni 100 m (joonis 7.1.1.). Enam kui 100 m sügavustes kaevudes on NH4 sisaldused stabiilselt 0,1 mg/l. Ilmselt toimub ülemises pinnasekihis intensiivne nitraadi redutseerumine + ammooniumiks, kuna kohati kaasneb PHT (permanganaatne hapnikutarve) tõusuga NH4 iooni sisalduse kasv põhjavees. Kõrgemaid PHT sisaldusi (mis enamasti iseloomustab suuremat orgaanika sisaldust) on 2- täheldatud kaevudes sügavusega kuni 50 m. Redokstundliku iooni SO4 sisaldused kaardistatud ala 2- põhjavees näitavad aga väga suurt varieeruvust (2 kuni 80 mg/l). Üheltpoolt on SO4 sisaldused 2- kontrollitud SO4 redutseerimisest (orgaanika bakteriaalsest lagundamisest), mis võiks väljenduda

28 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

mädamuna lõhnana (H2S) põhjavees ning teisalt intensiivse püriidi oksüdatsiooniga ülemises, aereeritud pinnasekihis.

Joonis 7.1.1. Ammooniumi levik S-O põhjaveekompleksis Rapla kaardilehel

Joonis 7.1.2. Raua levik S-O põhjaveekompleksis Rapla kaardilehel

29 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Valdava osa üldkeemiliste näitajate poolest vastab Siluri-Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi joogivee nõuetele (Sotsiaalministri määrus 01.10.2019 nr 61), v.a looduslikult suurem rauasisaldus, mis küll enamasti ei ületa piirkonnas 1 mg/l (joonis 7.1.2.). Üksikutes kaevudes on siiski raua sisalduseks mõõdetud väärtused, mis ületavad kehtestatud joogivee piirväärtust (0,2 mg/l) viis või enam kui 10 korda. Tüüpiliselt on kõrgemad raua sisaldused vanemates kaevudes (Rapla linna piirkond) ning on võimalik, et vees esinev raud pärineb kaevu hooldamata manteltorult, mitte niivõrd põhjaveest. Kuna Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekomplekse avavad kaardistatud alal vaid üksikud kaevud, siis laiemat üldistust neist kaardilehe ulatuses anda ei saa. Mõlemas põhjaveekihis levib glatsiaalset päritolu põhjavesi, mis on väga hästi kaitstud inimtegevusest põhjustatud reostuse eest + (Raidla jt., 2009; Pärn jt., 2016). Küll võib esineda looduslikult kõrgeid NH4 või raadiumi sisaldusi. Muude parameetrite järgi on tegemist väga hea joogiveega.

Joonis 7.1.3. Fluoriidi levik S-O põhjaveekompleksis Rapla kaardilehel

Mikrokomponentidest on kaardistatud alal täheldatud kõrgemaid fluoriidi sisaldusi Siluri-Ordoviitsiumi põhjavees, kuni 4 mg/l (piirväärtus 1,5 mg/l; joonis 7.1.3.). Alumistes Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi veekomplekside põhjavees jäävad Fˉ sisaldused alla kehtestatud piirmäära. Fluoriidi seost sügavuse või soolsusega ei ilmne. Fenoolide, benseeni ja bensopüreeni sisaldused puurkaevudes ei ületa lubatud piirnorme (Savitskaja jt. 2003), kuid oluline on siiski jälgida fenoolide sisaldusi endise Rapla asfaltbetoonitehase Siluri-Ordoviitsiumi puurkaevude lähikonnas.

30 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

7.2 Järvakandi

Kuigi kaardistatud piirkonnas levivad Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksid, ei asu alal neid komplekse avavaid puurkaeve ning peamiseks tarbevee allikaks piirkonnas on Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekompleks, mille ülemine osa on tihti välja eraldatud kui Siluri (S) veekompleks. Litoloogiliselt koosneb Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks mitmesugustest lubjakivi ja dolomiidi erimitest, milles esinevad ka mergli vahekihid. Regionaalne põhjaveevool pärineb Pandivere kõrgustikult, kuid õhukese pinnakattega kaetud kohalikud paekõrgendikud ja rabakuplid toimivad täiendavate infiltratsioonialadena.

Joonis 7.2.1. Ammooniumi levik S-O põhjaveekompleksis Järvakandi kaardilehel

Pealmises, Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksis levib valdavalt HCO3-Ca-tüüpi põhjavesi, mineraalainete sisaldusega 0,3–0,7 g/l. Sügavamates kivimites, kus lõhelisus väheneb, muutub põhjavesi keemiliselt koostiselt pigem HCO3-Na-Ca-tüübiks, mineraalsusega 0,4–0,8 g/l. Kohati võib kaevudes toimuda karbonaatne üleküllastumine, mille tulemusena tekib vette valkjas või kollakas hägu, sõltuvalt rauasisaldusest vees. Enamik madalaid Kvaternaari kaeve ulatub Siluri karbonaatsete kivimite ülemisse, porsunud ossa, mistõttu on nende veed väga sarnased Siluri põhjaveekihi ülemiseosa keemilise koostisega. Kuigi keemiliselt on kaardialal leviv Siluri-Ordoviitsiumi põhjavesi üsna homogeene, on siiski tuvastatavad paigutised keemiliste parameetrite kõikumised. Põhjuseks on ilmselt looduslike anomaaliatega või inimtegevusest reostunud pinnavete sissetungiga kaevudesse. Kaardistatud ala on valdavalt kaetud

31 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000 looduslike kooslustega (mets ja soo), põllumajanduslikku maakasutust esineb vaid kaardilehe loodeosas. - Peamise põllumajanduse reostus-indikaatori, NO3 kontsentratsioonid jäävad kogu kaardilehe ulatuses alla joogiveele kehtestatud piirsisaldustele (50 mg/l). Teise olulise põllumajandusega seotud reostus- + indikaatori, NH4 piirväärtusest kõrgemaid sisaldusi (0,5 mg/l) on aga registreeritud kõigis Järvakandi asula puurkaevudes. Kõrged ammooniumi kontsentratsioonid on tõenäoliselt kujunenud hoopiski soovete infiltreerumisel Nõlvasoolt, mis piirneb asula idaosaga (joonis 7.2.1.). Sama põhjus võib olla ka asula puurkaevude kõrgetel rauasisaldustel (rauarikkad sooveed), kuigi kõrgemad rauasisaldused on täheldatavad üle kogu kaardilehe (joonis 7.2.2.). Selle põhjus pole üheselt tuvastatav, kuid taas võib kahtlustada puurkaevude manteltorudesse ladestunud raua mõju.

Joonis 7.2.2. Raua levik S-O põhjaveekompleksis Järvakandi kaardilehel

32 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Joonis 7.2.3. Naatriumi levik S-O põhjaveekompleksis Järvakandi kaardilehel Enamasti ei ületa Clˉ-sisaldused Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi ülemises osas 30 mg/l, mis viitavad vee suhteliselt lühikesele viibeajale ning põhjavee kiirele vahetumisele. Märksa kõrgemate Clˉ- sisalduste (40 kuni 90 mg/l) põhjuseks Tallinn-Pärnu maantee lähikonnas võivad olla lumetõrje vahenditega rikastunud talviste ja kevadiste sulavete infiltreerumine pinnasesse. Samas tuleb märkida, et kõrgemate Clˉ ja Na+ sisaldustega (joonis 7.2.3.) on kaasnenud ka kõrgemad fluoriidisisaldused (joonis 7.2.4.). Fluoriidi ja Na+ korreleerumist seostatakse küll enamasti loodusliku protsessiga nagu katioonvahetus. Võimalikule katioonvahetusele viitavad ka fluoriidi sisalduste väga selge seos kaevu sügavusega. Kaevudes, kus sügavus ei ületa 50 m, jäävad fluoriidi sisaldused lubatud 1,5 mg/l madalamaks. Fluoriidi kontsentratsioonid > 2 mg/l on registreeritud enam kui 75 m sügavustest kaevudest. Fluoriidi, kloriidi ja naatriumi kõrgemad sisaldused selles piirkonnas viitavad pigem nende põhjavete paiknemisele mõõduka või aeglase veevahetuse vöös ning vete vastastikmõjule savimineraalidega.

33 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Joonis 7.2.4. Fluoriidi levik S-O põhjaveekompleksi Järvakandi kaardilehel

Kaardilehe põhjavesi vastab enamasti joogiveele kehtestatud piirsisaldustele, probleemiks võivad olla raua, ammooniumi ja fluoriidi kõrgemad sisaldused (Sotsiaalministri määrus 01.10.2019 nr 61).

34 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

8. Karst ja allikad

Märjamaa ümbruskond asub Kohila karstipiirkonna lääneservas. Rapla ja Järvakandi kaardilehtedel on rohkesti madalaid aluspõhjalisi kõrgendikke, mille vahele jäävad nõod või ulatuslikud madalamad soostunud alad. Palamulla karstiala asub Palamulla külast 1,6 km läänes endise Üüste talu varemete lähedal. Palamulla karstiala on suurte karstitühimikega lookarstiala ning sel on karstoloogiline, speleoloogiline (koopateaduslik) ja maastikuline riiklik tähtsus. See karstiala on kantud keskkonnaregistrisse kui ürglooduse objekt. Intensiivselt karstunud ala on ligi 300 m pikk ja 200 m lai. Toitealaks on Linnuraba soo kaitseala. Kink (2014) soovitab võtta antud ala maastikukaitsealade hulka (7 ha), et säilitada looduslik veerežiim ja vältida karstivormide mehaanilist rikkumist. Palamulla karstiala saab alguse soo servalt, kus madala astangu kaudu on sooveed tuhandeid aastaid voolanud karstilõhedesse. Astangu lähedal loopealsel leidub langatuslehtreid ja avalõhesid. Langatused on korrapäratu kujuga, laiusega kuni 5 m ja 1-2 m sügavad. Langatused moodustavad ligi 100 m pikkuse ahela, mis jälgib maa-aluse jõe vooluteed. Mõnes karstilehtris on koopaavad. Palamulla karstiala on uurinud Heinsalu (1977). Palamulla karstialal on teada üks lai madal karstitunnel (-koobas), mis asub keset soiseid metsi väikesel loopealsel. Maapinnal on näha kastjaid karstilehtreid, millest kaks on omavahel ühendatud mõne meetri pikkuse madala ja laia karstitunneliga. Koopa põhi maapinnast on 2,5 m sügavusel, koopa kõrgus on 0,4–0,6 m, laius 1–2 m ja pikkus 8 m (Heinsalu, 1977). Tiidu-Tõnikse lookarstiala külastati välitöödel 21.05.18 (foto 8.1 kiviaiast, mis ääristab lookarstiala põhjaserva.) Lookarstiala asub Jalase külas Tiidu-Tõnikse talust 100 m edelas. Alates aastast 2000 kuulub Jalase kaitseala Oodava sihtkaitsevööndisse. Tiidu-Tõnikse lookarstiala on 250 m pikk ja kuni 100 m lai loopealne, mis paikneb õhukese pinnakattega kuusikus. Kohati paljandub Raikküla lademe lubjakivi ning näha on avalõhesid ja karre. Kõrgeim paljand (1 m) asub karstiala edelaserval kurisus, mida on paemurdmisega süvendatud.

35 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 8.1. Jalase külas Tiidu-Tõnikse lookarstiala piiritleb põhjast kiviaed (T. Vahtra)

Rapla kaardilehel esineb suuremaid suletud karstinõgusid ja -orge, mis veerikkal kevadel muutuvad ajutisteks karstijärvedeks (järtad), aga kesksuvel jäävad kuivaks. Karstijärvedel pesitsevad veelinnud. Suvel kasutatakse kuivanud karstijärvede nõgusid heina- või karjamaana. Karstijärvede nõod on enamasti pikliku kujuga ja lamedate nõlvadega. Ajutiste karstijärvede nõod kujutavad endast enamasti jääajaeelseid karsti-denudatsioonilisi pinnavorme (Heinsalu, 1977). Märjamaa maastikukaitsealale, mis loodi 2006. aastal, jääb kolm järtat: Esimene järta, Tagumine ehk Tagajärta ja Tammiäärne järta. Märjamaa järtade maastikukaitseala asub Raplamaal Märjamaa vallas Kõrtsiotsa ja Nõmmeotsa küla maadel. Maastikukaitseala pindala on 105 ha ning järtad on kergesti leitavad ja tähistatud ka infotahvliga. Maastikukaitseala eesmärgiks on karstiala (järtade), lubjarikkal mullal kuivade niitude, loode, puisniitude ning mitmete taimede kaitse. Järtad täituvad veerikkal aastaajal veega. Nii tekivad ajutised järved, mis meelitavad kohale veelinde. Märjamaa järtasid on karstoloogiliselt kirjeldanud Ü. Heinsalu (Heinsalu, 1977). Esimene järta (pindala ligi 5 ha) on Märjamaa lähedal kirde-edelasuunaline lage karstinõgu, mis asub Tallinn-Pärnu maanteest 250 m idas ning Järta talust põhja pool. Esimene järta on ligi 400 m pikk, 100 m lai ja üle 2 m sügav ning pindala ligi 5 ha. Kevadise suurveega võib vee sügavus ulatuda üle 2 m. Kaitse alla võeti Esimene järta juba 1964. aastal. Tagumine ehk tagajärta asub Tallinn-Märjamaa maanteest 750 m idas ja Järta talust 500 m loodes. Tagumine järta on ligi 400 m pikk, 250 m lai ja kuni 2 m sügav ajutise karstijärve nõgu. Tagajärta põhjas leidub karstilohke ja -lehtreid, mis on kuni 0,5 m sügavad ja 20 m laiad. Tagajärta on looduskaitse alla alates aastast 1964. Tammiäärne järta (foto 8.2) on kirde-edelasuunaline ajutine karstijärve nõgu Nõmmeotsa külas. Tammiäärne järta on ligi ühe kilomeetri pikkune, 250 m lai ja selle sügavus ulatub kuni 2 meetrini. Karstinõo laugel põhjal esineb karstilohke. Järtat loodest piiraval raudteetammil sõitsid rongid kuni 1968. aastani.

36 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 8.2. Tammiäärne järta kevadel (T. Vahtra)

Kaardilehele jääb järtasid veelgi. Päädeva küla Leitre talu peremehe sõnul on talu maadel järta (foto 8.3), milles on kevadeti kuni 1 m vett. Kuna välitööde perioodil oli järta kuiv, siis oli seda piiritleda keeruline ning seetõttu jäi järta kaardile kandmata.

Foto 8.3. Päädeva küla Leitre talu maadel on järta suvel kuiv (T. Vahtra)

Vaadeldavas piirkonnas on rohkesti karstunud loopealseid, kus võib kohata avalõhesid (Palamulla karstialal, Lipstu nõmmel, Vardi loometsas) ja karre (ehk paljaskarsti). Lipstu nõmm asub Jalase maastikukaitsealal. Seal on hästi vaadeldavad karrid, avalõhed ja karstilohud.

37 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Kohila karstpiirkonnas on maa-alune karst kohati tugevalt arenenud. Rapla kaardilehe suuremad kurisud, millest saavad alguse maa-alused jõed, on Pajakal ja Põlmas. Andmete puudumisel kaardialal eraldi maa- aluseid jõgesid välja toodud ei ole. Rangu rangad ehk Rangu karrid asuvad Märjamaa vallas Nõmmealuse küla ja Varbola vahel Rangus hävinud taluaseme juures. Tegemist on tugevasti karstunud loopealsega, kus esineb laiu pragusid ja väga konarlikku paepinda. Kraavi kaldal paljanduvad paksukihilised Raikküla lademe lubjakivid. Avalõhede ja karride ala on kuni 50 m lai. Lõhed on kuni 20 cm laiad ja 0,2–0,5 m sügavad. Tulimurru abru ja allikad – potentsiaalselt nõrglubja lasundit moodustav allikaala (foto 8.4). Abru on lage, looduslik ning enamasti märg rohumaa. Sademerohkel perioodil tekib sinna ajutine järveke sügavusega kuni 1 m. Vesi tuleb ümbritsevaist loometsadest väga väikeste allikatena nõo põhjast ja nõlvadelt ning ojakestena kirde poolt. Tulimurru abru on kirde-edelasuunaline nõgu, mis koosneb soisest ja kuivast alast. Nende alade vahele jääb kitsas metsariba. Edelapoolne soine osa on ligi 15 m pikk ja 100 m lai, suhtelise sügavusega 1,5 m. Soisest alast kirdes asub väga õhukese pinnakattega abru kuiv osa, mille pikkus on ligi 200 m ja laius 100 m. Siin paljandub kohati lubjakivi. Tulimurru abru põhjaosas esineb pisikesi allikaid, mille vesi voolab kevadeti ojana abru soisesse alasse. Kõrgvee perioodil voolab sealt vesi üle abru edelaserva Lepparu taluaseme poole.

Foto 8.4. Tulimurru abru (T. Vahtra)

38 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Kohila karstipiirkonnas esineb karstiallikaid sageli tektooniliste rikkevööndite kohal. Suuremad allikad asuvad tavaliselt jõeoru nõlvadel ja jõesängi põhjas rühmiti. Veerikkuse poolest paistvad silma Keila jõe orus Purila allikad ning Kehtnas Mihka-Jüri allikad. Purila allikad (foto 8.5) asuvad Raplamaal Rapla vallas Purila külas Keila jõel Juuru mnt lähedal (maanteesillast 600–700 m põhjas ning kirdes). Tegemist on Raplamaa suurimate allikatega. 1981. aastal võeti Purila allikad riikliku kaitse alla. Purila allikate kaitseala pindala on 1,9 ha. Siin on suur rühm tõusu- ja langeallikaid, mis asuvad astangu jalamil, millest algab Keila jõkke suubuv oja. Oja ja allikad on paese põhjaga ja allikafrondi pikkus on 150 m. Kevadeti on allikate vooluhulk enamasti üle 100 l/s, suvel ja talvel langeb alla 20 l/s. Allikate maksimaalne deebit 245 l/s mõõdeti 1965. aastal ja minimaalne deebit oli 11 l/s 1964. aastal (Heinsalu, 1977). Vee temperatuur on -6℃ (mõõdeti 1961. a Keskkonnaregistri andmetel).

Foto 8.5. Purila allikaala (T. Vahtra)

Mihka-Jüri allikad ehk Puhkama allikas (fotod 8.6 ja 8.7) asuvad Kehtna vallas Käbikülas. 30 m pikkune allikafront algab kahe meetri sügavuse ja 15 m allikalehtriga, mille põhjas paelõhedest voolab välja langeallikas (veevaesel ajal vooluhulgaga 0,3 l/s). Sellel allikaalal avaneb mitu väikest tõusuallikat. Allikate koguvooluhulk oli 20 l/s (19.05.75). Kuivendamine on mõjutanud allikate veerežiimi märgatavalt ning 01.09.92 andsid allikad kokku vett u 5 l/s. Alates 1981. aastast on allikas riikliku kaitse all.

39 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 8.6. Mihka-Jüri allikad (T. Vahtra)

Foto 8.7. Mihka-Jüri allikad (T. Vahtra)

40 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Rapla linnast edelas Väljataguse külas on allikas, mis asub kraavis. Välitöödel oli vooluhulka keeruline hinnata, kuna allikale on paigutatud kaevurõngas. Kohalikud inimesed käivad regulaarselt allikast vett ammutamas (fotod 8.8). Allikavee temperatuur oli 5,3℃, lahustunud O2 oli 38% ehk 4,8 mg/l, elektrijuhtivus 641,5 μS/cm, lahustunud mineraalainete hulk vees (TDS) oli 416 mg/l, pH oli 7,29 ja ORP (redokspotentsiaal) 207,4 mV.

Foto 8.8. Allikas Väljataguse külas on aktiivses kasutuses (T. Vahtra)

Rangu allikad (fotod 8.9 ja 8.10) asuvad Märjamaa vallas Nõmmealuse küla ja Varbola vahel endise Rangu talu lähedal. Ligikaudu 2 m kõrguse Raikküla lademe karbonaatkivimitest astangu jalamil on Rangu allikafrondi pikkus ligi 20 m.

41 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 8.9. Rangu allikad (T. Vahtra)

Foto 8.10. Rangu allikavesi voolab edasi kraavi (T.Vahtra)

Jalase Vainupealse allikad ja Suurekivi allikad (fotod 8.11 ja 8.12) asuvad Raikküla vallas Jalase küla maadel kirde-edelasuunalises nõos. Nõo põhjaserval on ajutiste allikate vöönd. Vainupealse allikate vesi on suurvee ajal surveline. Suurima allika – Suurekivi allika – kohal on kooguga külakaev, mis suurvee aegu üle ajab. Põhjavee madalseisu ajal jääb kaev tühjaks (näiteks 1992. a suvel). 21.05.18 välitöödel oli kaevu veetase maapinnast 1,3 m ning sügavus 2,6 m. Temperatuur oli kaevuveel 6,8℃, lahustunud O2 oli 36% ehk 4,4 mg/l, elektrijuhtivus 476,5 μS/cm, lahustunud ainete hulk (TDS) oli 309,4 mg/l, pH oli 7,31 ja ORP (redokspotentsiaal) 198,8 mV.

42 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Foto 8.11. Suurekivi allikas Jalase külas, millele on rajatud külakaev (T. Vahtra)

Foto 8.12. Jalase külas sesoonsete allikate ala (T. Vahtra)

Vetla Pühaallikas (Vetla Pihaallikas) asub Märjamaa vallas Põlli külas ning annab oma vee Ohukotsu ojja. Kaardile seda allikat ei kantud.

43 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Põrguallikas (foto 8.13) asub külas Nirgimäe talust loodes. Allikatiigist saab alguse kraav, mis viib vee Kodila jõkke. Allika vooluhulk oli mõõtmise tulemusel üle 1 l/s.

Foto 8.13. Põrguallika tiik (T. Vahtra)

Kehtnast läänes paikneb alaline allikas (foto 8.14). See allikas viib oma vee kraavi, mis omakorda suubub Kuusiku jõkke. Allikale on paigutatud aastate eest kaevurõngas, kuid allikas keeb üles nüüd hoopis kaevurõnga kõrvalt. Vooluhulk oli üle 1 l/s.

Foto 8.14. Allikas Kehtna lähedal (T. Vahtra)

44 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Keetallikas asub Raikküla vallas Jalase maastikukaitsealal Oodava nõmmel Hiiematsi talust 700 m kagus ning metsateest u 40 m lõunas. Sesoonne allikas asub loometsas mõne meetri laiuse ja u 0,5 m sügavuses lohukeses. Suurvee ajal ulatub vooluhulk mitmekümne liitrini sekundis. Keetallikast läänepool 150 meetri pikkusel lõigul väljub maapinnale väikese vooluhulgaga allikaid (Erg, EL 5/2013). Välitöödel külastati nimeta allikat (foto 8.15), mis paikneb Märjamaa vallas Käbikülas Paadeküla talust kagus. Allikakoht on läbimõõduga 4,1–4,6 m ning sesoonselt on tegemist väga suure vooluhulgaga. Sellele viitab allika alguses ringikujuline väljavooluala, kus paljandub Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivi. Külastuse ajal, 21.05.18 allikast vett välja ei voolanud, aga lohus oli u 20 cm seisvat vett (sademevesi?) ning kraavi suunas on kümmekond meetrit allikasängi laius u 2–3 m. Kaardile ei kantud, kuna tegemist sesoonse allikaga. Veel üks sesoonne allikas asub Hagudi küla Mihkli talust kirdes ning viib vee Keila jõkke. Antud allikas oli samuti välitööde ajal (21.05.18) kuiv.

Foto 8.15. Sesoonne allikas Käbikülas (T. Vahtra)

45 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Kasutatud materjalid

Belkin, V., Kelder, N., 1974. Aruanne põhjavee otsingutest Rapla, Türi, Paide ja Jõgeva linna veevarustuseks. EGF 3304, 323 lk. Belkin, V., Norman, A., 1974. Aruanne põhjavee eeluuringust Tallinna veevarustuseks (vene keeles). Keila, EGF 3289, 290 lk.

Erg, K., Raplamaa loodus ja inimene. Eesti Loodus. 5/2013. http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus05_2013.pdf

Heinsalu, Ü., 1977. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tallinn, Valgus, 96 lk.

Härmat, E., 1973. Tasuja kolhoosi Aruküla maaparandusobjekti hüdrogeoloogilise uurimise aruanne. Rapla rajoon. EGF 5630, 5 lk.

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1:50 000, version 2.4, 2015. Maa-amet, Tartu, 145 lk.

Eesti geoloogilise digitaalkaardistamise (mõõtkavas 1:50 000) juhendi seletuskiri (juhendi version 2.4), 2015. Maa-amet, Tartu, 55 lk. Jõgi, T., Eltermann, G., 1973. Aruanne põhjavee otsingutest Tallinna veevarustuseks (kompleksne geoloogilis-hüdrogeoloogiline ja ehitusgeoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000). EGF 3237, 357 lk.

Karise, V., Metsur, M., Perens, R., Savitskaja, L., Tamm, I., 2008. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Maves AS, 80 lk. (Püsilink: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:42000)

Kink, H., 2004. Hüdrogeoökoloogilised uuringud Geoloogia Instituudis aastail 1965–2003. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 166 lk.

Kink, H., Petersoo, T., 2010. Loodusmälestised 19. Raplamaa. Rapla, Märjamaa, Raikküla vald. Loometsade riik. MTÜ Pakri Looduskeskus, Tallinn, 39 lk. http://raikkyla.ee/sisu/Valla%20tutvustus/Loodusmalestised19.pdf

Kink, H., 2006. Veeobjekid „Eesti ürglooduse raamatus“. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 144 lk.

Krapiva, A., 1974. Rapla rajoon, Lenini nimeline kolhoos, Lepiku maaparandusehitis. Hüdrogeoloogiline aruanne. EGF 5443, 30 lk. Krapiva, A., 1982. Rapla rajooni Varbola sovhoosi Sirgu maaparandusehitis. Ehitusgeoloogia aruanne. Eesti Maaparandusprojekt, EGF 6661, 11 lk.

Kupits, T., 1995. Rapla tankla pinnasereostuse uuringud. AS Maves, EGF 4965, 8 lk.

Maa-amet, 2015. Eesti geoloogilise digitaalkaardistamise (mõõtkavas 1 : 50 000) juhendi seletuskiri (Juhendi versioon 2.4). [Võrgumaterjal] Available at: http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Juhendi_Seletuskiri_2015.pdf

Muljava N., 1953. Pass-läbilõige ja hüdrogeoloogiline kokkuvõte arteesiapuurkaevule nr. 7201 Rapla asulas. Burvod. EGF 359, 4 lk.

Olesk, K. 2017. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur. Tallinn, 57 lk.

Perens, R., 1998. Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400 000. Seletuskiri. Tallinn, 40 lk. Perens, R., 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Tallinn, EGF 7120, 47 lk.

Perens, R., Eltermann, G., Perens, H., 1983. Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest, ehitusgeoloogilisest ja melioratiivkaardistamisest mõõtkavas 1:50 000 Türi alal. Geoloogia Valitsus, EGF 3984, 311 lk.

Pärn, J., 2018. Origin and geochemical evolution of paleogroundwater in the northern part of the Baltic Artesian Basin. Doktori dissertatsioon. Tallinna Tehnikaülikool.

Pärn, J., Raidla, V., Vaikmäe, R., Martma, T., Ivask, J., Mokrik, R., Erg, K., 2016. The recharge of glacial meltwater and its influence on the geochemical evolution of groundwater in the Ordovician-Cambrian aquifer system, northern part of the Baltic Artesian Basin. Appl. Geochemistry 72. https://doi.org/10.1016/j.apgeochem.2016.07.007.

Raidla, V., Kirsimäe, K., Vaikmäe, R., Jõeleht, A., Karro, E., Marandi, A., Savitskaja, L., 2009. Geochemical evolution of groundwater in the Cambrian-Vendian aquifer system of the Baltic Basin. Chem. Geol. 258, 219–231. https://doi.org/10.1016/j.chemgeo.2008.10.007

Rammo, M., 1991. Märjamaa asula põhjaveevarude otsingu ja eeluuringuaruanne. Geoloogia Valitsus, EGF 4476, 189 lk. Riige, S., 1991. Rapla maakond, Vigala jõe reguleerimine. Ehitusgeoloogia aruanne. EGF 7243, 4 lk.

Savitskaja, L., 2007. Rapla linna põhjavee tarbevaru ümberhinnang. Eesti Geoloogiakeskus, EGF 7893, 43 lk.

46 Eesti Geoloogiateenistus / Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000

Suuroja, K., Karimova, M., Veski, A., 2017. Eesti Geoloogiline Baaskaart M 1:50 000. Rapla (6314) kaardileht. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, EGF 8761 Suuroja, K., Kaljuläte, K., Morgen, E., Ploom, K., Karimova, M., Vahtra, T., Veski, A., 2017. Baaskaardi Rapla (6314) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, EGF 8830, 95 lk.

Suuroja, K., Kaljuläte, K., Morgen, E., Ploom, K., Karimova, M., Vahtra, T., Veski, A., 2017. Baaskaardi Järvakandi (6312) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, EGF 8826, 47 lk.

Tamla, Ü, Valgma, A., 1997. Jalase küla aja ja looduse lood. Tallinn, 208 lk.

Tamm, I., Pello, A., 2015. Rapla linna Uusküla veehaarde uuring. AS Maves, 38 lk.

Tennokese, V., Viigand, A., Välkmann, S., Lutter, T., Otsmaa, M., Skorohodova, V., Savitskaja, L., Bajev, V., 1991. Põhjavee kaitsealaste tööde aruanne (1998-1991. A.). Geoloogia Valitsus, EGF 4478, 216 lk.

Tšeban, E. Eesti NSV põhjavesi ja selle kasutamine. Tallinn, Valgus, 166 lk. Uri, U., 1977. Rapla rajooni maaparanduse skeemi hüdrogeoloogiliste uurimiste aruanne. Maaparandusprojekt. EGF 3446, 74 lk.

Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.

Vallner, L., 1980. Geohüdrodünaamiline liigestus ja Eesti põhjavete bilanss (vene keeles). Vallner, L. (toim). Eesti hüdrogeoloogia probleeme. TA GI, Tallinn, 120 lk.

Vallner, L., 2002. Eesti hüdrogeoloogiline mudel. Tallinn, EGF 7477, 104 lk.

Vatalin, I., Perens, H., Saaremets, V., 1982. Aruanne põhjavee eeluuringust Rapla asulas (ekspluatatsioonilsed varud arvutatud seisuga 01.01.1982.a) 1979.-1982. a. EGF 3926, 113 lk.

Vatalin, I. 1996 Aruanne põhjaveevaru arvutustest Järvakandi alevi tarbeks. EGF 5442, 57 lk. Veskimets, A., 1989. Rapla rajoon, I. V. Mitshurini nim. sovhoosi Väljataguse soo (Virakannu allikad) täiendavate uurimistööde ehitusgeoloogia aruanne. Eesti Maaparandusprojekt. EGF 7183, 8 lk.

Veskimets, A., 1991. Rapla maakond, Raikküla kolhoos, Lepiku kuivendussüsteemi rekonstrueerimine. Ehitusgeoloogia aruanne. EGF 7242, 6 lk.

Vilu, M., 1985. Rapla rajooni kombinaat "Järvakandi Tehased" maa-ala (pargi kuivenduse kollektor). Ehitusgeoloogia aruanne. EGF 6915.

47