Teisipäev, 21. veebruar 2012 kandi rahva teabeleht

nr 84

Tsooru mõis, Litsmetsa, , , , Savilöövi, ,

nõukogudeaegsetel loendustel kasutatavate kaartidega, millele kehtisid teatud moonutamise nõuded. Näiteks tuli teha kõrvalekaldeid riigikaitseliste objektide läheduses. Enne 1979. aasta loendust tehti ära suur töö asutuste struktuuri ja kohanimede korrastamisel. Määrati 011. aasta rahva ja eluruumide loendus toimub 2 kindlaks kõigi asulate piirid, korrastati kohanimed, Eestis üheteistkümnendat korda. Kuigi selle vaja- tehti korda majade numeratsioon. (1970. algusaasta- likkusest on meedia kaudu palju räägitud, liiguvad tel pööratigi peapeale rahvasuus kasutusel olnud rahva hulgas ringi erimeelsusjutud. Üheks pahameele kohanimed ja joonlauaga kaardile tõmmatud pliiatsi- tekitajaks on suured rahalised kulutused, mis vabariik joonega eraldati elanikkond küladesse. Tänaseks on selle loenduse läbiviimiseks planeerinud. Nii mõnigi see küll normaliseerunud, kuid mitte täielikult.) 1979. on ennast parajalt üles kütnud, et esimesel võimalusel aasta loendus saavutas väga suure täpsuse – erinevus rünnata süütuid „sinisalli“ kandjaid. Rahvaloendusi oli alla 100 inimese. 1989. aasta loendusest jäi esma- on aga läbi aegade tehtud ja siinkohal anname väikese kordselt täielik koopia ka Eestisse. ülevaate Eesti rahvaloenduse ajaloost. 2000. aasta 31. märtsil toimus taasiseseisvunud Eesti rahvaloenduse eellugu ulatub 18. sajandisse, Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus. Ankeete kui Vene impeerium korraldas maksukohustuslaste oli kaks – leibkonna ja eluruumi kohta ning isikuan- arvu kindlakstegemiseks hingerevisjone. Esimene keet. Varasemast märksa täpsemad olid aerofotode selline korraldati Eestis 1781/82 aastal. põhjal valminud loenduskaardid. Erinevalt varasema- Enam-vähem tervet Eesti territooriumi haarav esi- test loendustest olid loendajad palgalised. mene tänapäevane rahvaloendus toimus alles 1881. aasta lõpus, kui üheaegselt loendati Eestimaa, Liivi- maa ja Kuramaa kubermangu elanikkond. Teine rah- valoendus toimus 1897. aastal, mis hõlmas kogu Tsaari-Venemaad. Eesti Vabariigi esimene rahvaloendus toimus 1922. aastal. Loendusküsimustik oli varasemast märksa põhjalikum. Uuriti inimeste elamistingimusi, loen- dades eluruume ja -hooneid. Selles ettevõtmises osa- les 17 000 loendajat ja hilisem andmete töötlus kestis poolteist aastat. 1930. aastaks planeeritud rahvaloendus lükkus ma- Rahvaarv Eestia aastatel 1881-2002 janduskriisi ja finantsraskuste tõttu aastasse 1934. Seega on Eestis alates 1881. aastast toimunud küm- 1941. aastal korraldasid Saksa okupatsioonivõimud me täiemõõdulist rahvaloendust. Need annavad põh- rahvastiku üldregistreerimise. Seitsme küsimusega jaliku pildi sellest, kuidas on Eesti rahvastik arenenud saadi ülevaade maa ressurssidest, sealhulgas eeskätt viimase 130 aasta jooksul. Peagi saame teada töökätest, ning selgust, missugust osa elanikkonnast tegeliku seisu Eesti arengust meile avarduvas on vaja varustada toidukaartidega ja milline osa maailmas. suudab end ise oma põllumajandussaadustega toita. Paljud inimesed on interneti teel oma kohuse täit- Nõukogude võimu ajal korraldati Eestis neli rahva- nud. Alates esmaspäevast, 20. veebruarist, hakkavad loendust aastatel 1959, 1970, 1979 ja 1989. rahvaloendajad külastama eluruume ja inimesi, kes Andmetöötlus toimus tsentraliseeritult Moskvas, on loendamata. Tsooru kandis võime uksele kuhu saadeti kõik andmed. Nõukogudeaegsed koputamas kohata kolme rahvaloendajat. Soovime loendustulemused olid valdavalt kättesaadavad vaid omalt poolt neile meeldivaid kohtumisi tsoorulastega. ametlikuks kasutamiseks. Omamoodi probleem oli KL Tsooru kandi Tsooru mõisavalitseja maja skeem Pöönil VERANDA

rahvaloendajad WC SAHVER KAMINA TUBA ELUTUBA Trepp KÖÖK EESRUUM Kamin

KELDER Trepp ESIKUGA TEENIJA toa all TUBA TUBA TUBA

Pikk koridor

Peauks Enda Väits pani paberile Pööni maja tubade asetuse, mis hõlbustab lugejal jälgida meie teekonda.

Leida toauksest näeme, et põranda all asunud keldri lae kokkuvarisemine vedas endaga kaasa selle kohal asunud vaheseina. Kaminaruum ei kanna oma nime- tust. Ilusast potikivist soojusallikast pole jälgegi. Kaminaruumist vasakule jäi suur köök, mille kaudu pääses läbi eesruumi uuesti õue. Selles majaotsas olid Koolitus on läbi ning eksam tehtud. Tsooru kandis asuvad ka WC, sahver ja tuba teenijale. Lõunakülgses otsas rahvaloendust läbi viima Eve Liiv (vasakult) Kikkaoja -, Roosiku - ja Tsooru külas, Merle Rosin Piisi -, Luhametsa -, asus suur elutuba, mille kaudu pääses ka verandale. Savilöövi – ja Roosiku külas ning Sirle Nurk Tsooru -, Veranda suurusest annavad märku üksikud allesjää- Luhametsa – ja Litsmetsa külas. nud vundamendipostid. Selline on sajandi vanuse Foto: Kalle Nurk templi kurb saatus. Tsooru mõisas põletati telliseid algul Savilöövi tee Harald Mõttus – ääres kohas, kus kõrgub mobiilimast. 1905. aastal valmis Tsooru tellisetehas. Kohapelt kaevati savi kui ajalooraamat 4. ning põletati. See oli ajastu, kui mõisas hakkasid kerkima uhked punasest kivist ehitised: Lepistu koo- lihoone praegusel kujul, Tsooru vallamaja (mis prae- Oleme Harri jutustusega jõudnud tagasi Tsooru gu kuulub perekond Järvpõllule), moonakate majad mõisavalitseja maja juurde. (hiljem ühe omanikuks sai kooliõpetaja Henrich Pill, kus nüüd elab vallavolikogu liige Jarek Jõela oma pe- Mõisavalitseja maja rega, teises majas selle kõrval asus paarkümmend sisene vaade peauksest pi- aastat Tsooru algkool. Kolmandas, Tsooru järve äär- ki koridori. ses elab perekond Antsov.) Lisaks tellistele hakati Teise korruse lagi on sisse tootma ka savist maakuivendustorusid. Suurel pinda- kukkunud. Koridoris on al-les trepijäänused, mis lal mõisamaadest teostati kuivendus. Soodsat ameti- viisid teisele korrusele. kohta kasutas ära mõisavalitseja, asudes ehitama Teine korrus jäigi välja omale uhket kodu Pöönile. Ka tema talumaad said ehitamata. Ainult trepi uued kopsulõõrid (savitorud), mis juhtisid pinnasest vastas väikesele toale jõuti liigvee. Isa Märt jäi elama vanasse talumajja, millest põrand alla panna. Koridorist hargnevad tänaseks on järel vundamendi jäänused. ukseavad kolme tuppa. Paremal pool olid viimas- 1943. aastal kolis vanadesse taluhoonetesse elama Enda tena elanud Juhan ja Väits (Hermus) koos vanaemaga, kus elas 25 aastat. Enda Salme Kalmu pere, vasa- jutust saame teada, et maja oli väga vana ning hävimis- kul pool Leida Hermus ohus. Sissekolimisel vahetati ära ülemised palgid. Neil oli tütar Eha Uiboga. kaks tuba ja väike juurdeehitatud köök. Maja kolmandas Foto: Kalle Nurk toas, kus oli ka väike köök, elas tol korral Linda ja Kaarel Sisas. Kui nad asusid 1968. aastal elama Pulsti Pedajale Viimase peremehe poolt on majal aknaraamid ja kuulunud majja, jäid neist maha elumaja, ait ja pikk laut. uksed eest võetud ning nende mädanenud jäänused All orus oli ka kaev. Armetus olukorras oli juba siis ka ve-delevad õues hunnikus. Paraaduksest pääseme küll valitsejamaja. Igatahes tütar Heljule seal pulmapidu ei sisse, kuid edasine teekond on raskendatud. julgenud pidada. Kartsime pulmalisi ohtu sättida. Kalle Nurk Liiduga ühinemine küll hoogu pidurdas, aga kuristiku Ekvaatori joonel 1. põhi on päris lähedal. Riik on maarahvale selja pöö- 27. oktoobril 2009. aastal rivistusid vallavolikogu ranud. uued liikmed üles, et minna vastu neljale töörohkele Tsooru kandis ei anna elu enam kuidagimoodi pa- aastale. Tänaseks on ekvaatorijoon ületatud. Tiksub remuse poole pöörata. Viimase hoobi andis Lepistu teine poolaeg. Külalehes nr 58 andsime ülevaate või- kooli sulgemine. Juba kümme aastat tagasi sai ta aru, mule pürgijate valimislubadustest. Edaspidi püüame et kool on sulgemisele määratud. Nüüd on tabanud vestelda volikogu liikmetega ja vaadata, kuidas nad sama oht Vana- kutsekooli ning äiksepilved on jõudnud end kurssi viia Tsooru kandi eluga ning liiguvad ka gümnaasiumi kohal. Puudub väljapääs mida nende arvates siin veel võiks ära teha. ning selles pole mitte süüdi meie kohalik võim, vaid Jutuajamised ilmuvad kokkuvõtlikult läbi kuulaja sil- vabariigi poliitika. Oleme määratud hukule. made ja kõrvade. Teretulnud oleks volikogu liikmete Temale on arusaamatu, miks väikeses vallas 13liik- enda kirjutised püstitatud teemal, et vältida vääri aru- melises volikogus on nii raske saavutada üksmeelt. saamu. Tunda on tugevat hõõrumist. Kiidusõnu lausub ta eelmise perioodi volikogu esimehe Jarek Jõela kohta. Nüüd ei saa ta enam aru, mis toimub. Igaüks on haa- ranud päästmiseks omale õlekõrre. Kõrtest tuleks ehi- tada laevuke, millega saab ka teisi aidata. Lõpetada tuleks väikesed nokitsemised ning teha midagi läbimõeldavamat ja suurt. Volikogu on jää- nud Tsooru kandist kaugele. Raha kulutatakse mõtle- matult. Siin tõi ta näiteks Viirapalu külla spordiväl- jakule raha eraldamise. Temal on veendumus, et kui oleks jätkatud Lepistu koolimaja laienduse ehitustöö- dega, poleks olukord olnud nii trööstitu. Meil oleks kool alles ning lapsed poleks otsinud teisi arenguvõi- malusi. Aivar meenutas ka seda, et allakirjutanu olla Aivar Sloog (esireas vasakul) 2006. aasta Roosiku külapäeval. esimeste hulgas olnud, kes oma lapsele haridusetee Foto: Kalle Nurk jätkamiseks teise koha valis. Aivar Sloog on volikogus kolmandat hooaega, seega Aivar tunnistab, et on puudunud mitmelt volikogu suurte kogemustega mees. Kui saaks aega tagasi kee- koosolekult, usaldades koosolekute vaheajal vallava- rata ennesõjaaegsesse Eesti Vabariiki, võiks arvata ta litsuse ja volikogu komisjonide tehtud tööd. Ise on ta üheks vallavanema kandidaadiks. Siis peeti lugu maa- kaastegev eelarve- ja majanduskomisjonis. Patt on elust ning põllumajandusest. See oli endast mõistetav, kallist aega raisata sõiduks vallavolikokku, mis mõni- et vallavanemaks sobis mees, kes maaga ühte kasva- kord kestab ainult viis minutit. nud. Luhametsa mälestusteraamatust saame lugeda Talutööd röövivad oma osa. See on ka üheks põh- tolle ajastu viimase vallavanema tegemistest. juseks, miks ta loobus taluliidu juhatuse liikme ko- Muuseas on Aivaril see raamat läbi loetud ning ta on hast. jõudnud teise lugemisega poole peale. On ka põhjust, Kui jutt pöördus Lepistu kooli pargile ja selle eda- sest tollastest luhametsalastest on palju eeskuju võtta. sisele saatusele, jäi talle mõistmatuks, miks pole Päka talu peremees on niinimetatud omakandi mees, ühendust võetud Roosiku küla rahvaga. Just külarah- kes tunneb siinseid tegemisi. Abiks tuleb ka Tsooru va soovi arvestades võeti möödunud aasta lõpus maa- kandi rahva häälekandja Külaleht, mille kõik numbrid tükk müügimõtetest välja. Park tuleks ilusti korda te- on ta rida realt läbi lugenud. Küsimusele, kas selles ha. Kui hoogtööpäev ei lange just kibedale põllutöö on ka midagi halvasti ja võiks olla teisiti, kostub ai- ajale, on ta kindlasti korrastustööde päeval kohal. nult heakskiitvaid sõnu. Külarahvas ongi kuidagi omaette tõmbunud. Võib- Mida võiks Tsooru kandis korda saata? olla aitab see ettevõtmine neid virgutada ning ühel Kahetsusega peab vestluskaaslane tõdema, et täna- päeval leiame aja külarahvaga koosistumiseks. päeval põllumehest enam lugu ei peeta, vähemalt Vestlus, mis pidi olema tunniajane, ületas oma meie vallas. Aivarile ei meenu juhtumit, mil Antsla mõõtmed mitmekordselt. Aivarit võib julgelt nime- omavalitsus oleks kokku võtnud maaharijaid ja neid tada meediasõbralikuks. Vahepeal oli meiega ühine- tunnustanud. Nemad nagu polekski ettevõtjad. Vas- nud perenaine Esta, kes andis mõtte Külalehes kirju- tupidise näite tõi ta Rõuge vallast. Tema arvates hak- tada ka külavanemate tegemistest. kas põllumajandus kiiremini allamäge minema sajan- divahetusel ning liigub selles suunas edasi. Euroopa Kalle Nurk Koolitants 2012 Julge pealehakkamine on pool võitu. Laupäeval, 18. veebruaril, toimus Võrus kultuurimaja Kannel suurel laval etendus „Koolitants 2012“, kus esinesid ka Tsooru noored Janika Tõntseli juhendamisel. Tänavu osaleti Eesti temaatikaga. Ilusad tantsukleidid õmbles Krista Puija. Tsooru tantsutüdrukud peale Koolitants 2012 esinemist. Esireas Heret Siidra, juhendaja Janika Tõntsel, Annemai Harak. Tagareas Mariann Puija, Mariliis Luik, Keity Vassiljev, Karmen Dräbtsinski, Mari Liis Leppoja ja Greta Puija. Foto: Kalle Nurk

Õnnitleme sünnipäevalapsi Veebruar 2012 Märts 2012 88 Hilda Must Savilöövi 89 Liidia Samarüütel Tsooru 87 Aleksandra Kroonmäe Savilöövi 81 Ilse Perli Viirapalu 83 Elmi Marjak Luhametsa 75 Milvi Koobakene Kikkaoja 80 Evald Sarapu Savilöövi 73 Hili Raidma Tsooru 79 Benita Merirand Roosiku 70 Kalju Mändla Litsmetsa 77 Elfriide Iin Tsooru 68 Hilli Pütsep Roosiku 75 Andrei Talja Tsooru 67 Kalju Pütsep Roosiku 74 Helgi Jõgeva Tsooru 73 Leonhard Puksa Tsooru 67 Aare Saia Luhametsa 71 Vaino Annus Kikkaoja 66 Tõnu Pärna Kikkaoja 71 Tiiu Leimann Tsooru 66 Aili Tamm Tsooru 70 Maidu Meltsar Tsooru 64 Uno Kalda Luhametsa 70 Aavo Leimann Tsooru 64 Esta Sisas Tsooru 67 Aarne Leiman Tsooru 60 Helge Saaremägi Savilöövi 66 Tuudo Hommik Litsmetsa 65 Tiiu Koch 59 Taivo Pärna Tsooru Luhametsa 65 Arvo Tamm Tsooru 59 Laine Keerov Savilöövi 64 Heino Saaremägi Savilöövi 56 Mati Ilves Kikkaoja 57 Bille Jürisoo Savilöövi 56 Jaan Jalak Roosiku 57 Aili Sprenk Tsooru 54 Heino Kroonmäe Tsooru 56 Mati Lindpere Tsooru 53 Mart Talja Tsooru 56 Heldur Mägilainen Tsooru 53 Herene Palm Tsooru 54 Ülle Jürisoo Savilöövi 54 Helle Ilves Savilöövi 50 Lea Jõevere Tsooru 53 Aare Kask Tsooru Reedel, 9. märtsil, 52 Andrus Paal Viirapalu 51 Aare Kroonmäe Savilöövi Tsooru rahvamajas Päev looja läinud ja tühjaks kodukamber jäänud. naistepäevapidu Maga vaikselt, puhka rahus. ÕIE MARIONILDA REILJAN 4.IV.1922 - 26.I.2012 Kontsert Saab igaüks meist kingituseks aja, Tantsuks mängib ansambel ta kestvust keegi meist ei tea. On kuskil ülim otsustaja, Priius ta märguandel lõpetame rea.

Õrnemale soole sissepääs tasuta! MADIS DRENKHAN 26.III.1943 - 31.I.2012

Tsooru kandi rahva teabeleht Väljaandja: MTÜ Tsooru Koidukiired Toimetaja Kalle Nurk tel: 5193 0084 Kuulutused ja kaastööd : [email protected] Külaleht Internetis:tsoorukant.planet.ee