Märjamaa Nädalaleht 27

TÄNA LEHES:

• Soovitusi jagas Jesper Märjamaa Parve. Lk 2 • Vallavanema aastapäeva- kõne. Lk 3 • Valla tänukirjade saajate tutvustused. Lk 5-7 • Spordikeskuse sihtasutus Nädalaleht otsib tegevjuhti. Lk 10 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 8 (1302) 27. veebruar 2019 Hind 0,50 eurot Aastapäevapidu peeti Vana-Vigalas Eesti Vabariigi 101. aasta- muusikakooli puhkpillian- tänukiri anti üle 41 inimesele. peeti nii Märjamaa kui Kivi- päeva eelõhtul tähistas seda sambel. Pärast suupistete ja peotordi Vigala kirikus Eesti Vabariigi sündmust Märjamaa vald oma Pärast vallavolikogu esi- söömist kutsus rahvast tant- aastapäeva jumalateenistus. peoõhtuga. Seekord kutsuti mehe ja vallavanema sõna- sule noortest muusikutest Vigalas heisati kiriku kella- rahvas kokku Vana-Vigalasse, võttu anti üle valla kõrgeimad koosnenud bänd Inerts. torn-monumenti kümne meet- kus on valla suurim saal. Küla- tunnustused. Maarjaristi I 23. veebruari päeval oli ri pikkune Eesti lipp. Märja- lisi võtsid pillilugudega vastu klassi kuldristi ja aukodaniku Märjamaal juba peetud osa- maa kirikuvärav-monumendi kohalikud rahvamuusikud. Ka nimetuse pälvinud Mati Jets võtjaterohke kodulookonve- mälestustahvlite ette pandi kontsertkavas nägime-kuul- ei saanud kohale tulla, kuid rents, mille teemaks seekord pärjad. sime Vigala taidlejaid: lau- saatis oma tänusõnad. Valla oli „Sajand Vabadussõjast ja lis Vigala maareformist“. 24. veebruaril Reet Saar meeskoor, t a n t s i s Kiitshara- kate nais- ja sega- rühm ning pererühm. Vigala lapsed esitasid karmoš- kalugu- sid. Aga laulis ka Märjamaa ühendatud s e g a k o o r Maarjaristi hõberisti sai Rein Unga. Volikogu esimees ja vallavanem tervitasid kõiki peokülalisi. ja mängis Paremal Jaak Kirsipuu, kes sai valla tänukirja aktiivse tegevuse eest abipolitseinikuna. Fotod Taimo Lehtsalu

Ettevõtte teeneteplaadi võtsid vastu OÜ Breden Kids omanikud Merle ja Erko Leemet. Nad ütlesid, et peavad kõige muu juures väga oluliseks head ja toetavat töökeskkonda ja -õhkkonda, sest inimene veedab päevast nii suure osa ajast tööl. Fotoseina taustal sai teha pilte. Siin on Vigala rahvamuusikud. 2 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2019 Jesper parve on iseenda müügimees

ärjamaa ettevõt- kogeda suurt vaimsust. Ta on jate piirkondlik tänulik sealsele preestrile, kes ühendus on ikka ütles mõtte, mis mehe jaoks sai Mhoolitsenud selle pöördepunktiks. Lihtsustatult eest, et oma liikmeid – ja ka öeldes: kui sa midagi tahad, kõki teisi huvilisi – mõne siis mine ja tee see ära. Usu hariva loenguga kostitada. oma unistusse ja tee iga päev Need on toonud Märjamaa selle heaks midagi. raamatukogu saali täis, kuid Parve kinnitas, et igal ini- 20. veebruaril oli kuulajaid mesel on oma tugevused, ja kui kohe eriti arvukalt ja õhus oli leiad elus oma raja, siis käi seda tunda otsekui erilise sõnumi mööda. Ta julgustas usaldama saamise ootust. oma mõtteid ning kasutama lisaks nutitelefoni võimalusi. Seekord oli magnetiks Head abimehed on tema sõnul Jesper Parve jagas soovitusi oma kogemustest lähtuvalt. - Facebook, Instagram, Google, Foto Reet Saar korvpalllur, nüüd ette võtja, YouTube, kust saab vastuseid naguJesper ta Parve,enda kohta endine ütleb, profi kes paljudele küsimustele ja kus – eriti mehed –, sest inimes- jast eneseabinõustajana, kuid kirjutab blogi ja raamatuid, liigub palju infot. Pealegi aita- tele meeldib aidata. Julgege edasi mõtlema ärgitas ikka. Nii käib Bali saarel giidiks, lisaks vad need kanalid ettevõtjana käia oma rada, kogeda, riskida, et asjata need paar tundi ei läi- koos Eero Spriidi ja Margus end turundada. hoidke lehvik lahti. Et olla edu- nud. Üks kuulaja lisas, et Parve Vaheriga esinemas, kes teeb Endine sportlane, kes on kas, selleks peab tegema teist- raamat meeldis talle rohkem raadiosaadet ja netis jutusaa- harjunud pingutama selle ni- moodi kui teised – selliseid kui vahetu esinemine. Teine teid ning on iseendast teinud mel, et olla teistest parem, li- soovitusi jagas Jesper Parve. kuulaja kinnitas, et Parve jutt oma kaubamärgi. sas veel, et „hea“ on „väga hea“ Parve märkis, et tema esi- oli kui tema enda senise elutee Parve rääkis oma elu näi- kõige kurjem vaenlane. Kui nemiste puhul kehtib 80 : 20 peegeldus: kontoritöö, millest detel sellest, kuidas ta pärast teate, mida tahate teha, siis printsiip: suuremale osale sai villand, siis kannapööre ja ideed tulevad teie juurde „üle- kuulajatest ta vägisõnadega minek Austraaliasse ning põi- kaotada pinna jalge alt, olla valt“ ja abi nutitelefonist. Usal- pikitud väljenduslaad meeldib, ge ka Bali saarele. tallinnaprofikarjääri bussijaamas lõppu R-Kios jõudis- dage oma mõtteid ja olge oma viiendikule mitte. Siinkirjutaja ki frantsiisile võttes täielik asja ajades nagu silmaklappi- kuulub selle vähemuse hulka. Reet Saar exceli tabelite inimene ning dega hobune, kes käib kindlat Parvet kuulates ei mõjunud ta sealt Bali saarele ära minnes rada. Ärge kartke küsida abi veenvalt, pigem asjaarmasta-

Vallavolikogu esimehe Urmas Kristali aastapäevatervitus

Austatud märjamaalased, teks ühisteks väljakutseteks. sandi tervisekeskuse ehitus ja valla ja riigi tuleviku eest. Val- head külalised. Tervitan teid Kas oleme seda aastat ka- Valgu kooli uus küttesüsteem lavolikogu, osavallakogu ja Märjamaa vallavolikogu poolt sutanud otstarbekalt ja suuna- ootab hangete tulemusi. Suur vallavalitsus peavad kandma Eesti Vabariigi 101. aastapäe- nud üheskoos oma tarkuse ja tunnustus ja tänu kõikidele, hoolt selle eest, et Märjamaa val. jõupingutused valla ühenda- kes on andnud oma panuse oleks ka edaspidi hea ja tur- Möödunud aasta oli Ees- mise ja kokku kasvamise ning eelnimetatu saavutamiseks! valine koduvald, kus oma pere tile juubeliaasta, mida täitis püstitatud eesmärkide saavu- „Tugev omavalitsus – tugev luua ja lapsi kasvatada. hulgaliselt sündmusi ja kingi- tamisele või on osa aega kulu- riik“, „Haldusreformi mured ja Sünnipäev on see päev, kus tusi meie riigi auks. Märjamaa nud ka kasvuraskustele? Jäägu rõõmud“ – neid teemasid on me võime südamerahus tunda vallavolikogu ja vallavalitsuse see igaühe enda otsustada. viimasel ajal omavalitsusjuhti- siirast rõõmu oma saavutuste, ning Vigala osavallakogu ja Kokkuvõtvalt võime tõde- de kohtumistel palju arutatud. oma senise elu ja kestmise üle. osavallavalitsuse jaoks oli see da, et see aasta on olnud mei- Kindlasti ei ole üks aasta aja- Kui oskame hinnata oma edu- aasta töine ja väljakutsete roh- le edukas: uus vald on saanud teljel see suurus, mille jooksul samme, armastada iseennast ke. endale uue arengukava; valla kõik mured saavad lahendatud ning endist lugu pidada, siis Mul on siiras rõõm, et saa- toimimiseks vajalikud korrad ja rõõmud teadlikuks. Et Mär- teevad seda ka teised. me juba traditsiooniks saanud ja eeskirjad on ühtlustatud; jamaa vald oleks tugev omava- Elagu Eesti, elagu Märja- vabariigi aastapäeva vastu- kokku on lepitud lähiaastate litsus ja partner meie riigile, maa vald! Head Eesti Vabariigi võtu tänavu korraldada Vana- olulised investeeringud, nen- on vaja meie kõikide pikaaja- aastapäeva! Vigala rahvamajas. Pisut üle dest kaua oodatud valla spor- list panust. President Lennart aasta on möödunud haldusre- dihoone ehitus ja Pillerpalli Meri on öelnud, et riigi eest Vallavolikogu esimees formist, mis ühendas Vigala ja lasteaia rekonstrueerimine on vastutavad selle kodanikud Urmas Kristal Märjamaa valla, muutes meid lepingutega kaetud ja töödega igaüks eraldi ja üheskoos. suuremaks ja andis tõuke uu- saab alustada; valla esmata- Vastutame siis üheskoos meie 27. veebruar 2019 Märjamaa Nädalaleht 3 Vallavanem Merlin Suurna aastapäevakõne

Head Märjamaa vallaelanikud, peitub meis endis – MEIE väär- austatud kuulajad! tused. Nõustun Helena Lotmani- On Eesti Vabariigi 101. ga, et meie eestlus, meie iden- sünnipäeva eelõhtu! Tegemist titeet, mille nimel sada aastat on kahtlemata riigi jaoks olu- tagasi võideldi ja mille jaoks lisima ja väärikaima tähtpäe- seati piir „siit saadik ja mitte vaga, mis puudutab meid kõiki. enam“ kaotab mõtte, kui me Tänan teid, kes te olete unustame inimlikkuse. Sõltu- Märjamaa valla pidulikule mata ajast inimesed on ikka koosviibimisele tulnud. Me inimesed, me vajame üksteise kujundame ühiselt Eesti ole- kaitset ja tuge. vikku ja tulevikku, panustame Mõned nädalad tagasi igaüks oma valla paremasse arutlesin Raplamaa Kaitse- toimimisse. Mul on hea meel liidu juhi Valjo Toomingaga, olla täna siin Vana-Vigala rah- mis on sõda. Kui sada aastat ahju ning palju muudki. Veidi konnas tähtsaks? Mitte ainult vamajas, mille on pidurüüs- tagasi tuli üks väepealik teise aega tagasi lugesin ajalehest, pidupäeval, vaid iga päev võik- se seadnud ja ilusa kontserdi juurde ja ulatas talle noodi – et mujal maailmas avaldatak- sime osutada rohkem siirast ühiselt ette valmistanud kõik algas sõda. Tänapäeva sõda ei se imestust, kui kuuldakse, tähelepanu oma lähedastele ja Märjamaa valla rahvamajade ole sõda kui rahu vastand, vaid et Eesti emad panevad lapsed kaasteelistele. Teada, mis neile juhid ja nende abilised! Aitäh! sõda kui segadus, teadmatus, kümnekraadise külmaga õue rõõmu või muret teeb. Kasvõi Õnnelikud on rahvad, kel- paanika. Sõda käib meie pea- magama. Mis on normaalne ja täna õhtul – võtke aega, et uu- lel on ajaloos avanenud või- des. Tänapäeva sõjatandriks mis on ebanormaalne on meie rida teineteiselt, mis teoksil, malus teostada oma enese- on meedia kõige laiemas mõt- endi kujundada. mis mõttes või südamel. Mitte määramise õigus – luua oma tes: võltsuudised, ainult must- Tänapäeval on elu läinud küsida küsimise pärast, vaid riik. Riigi toimimiseks on vaja valge maailmapilt, kus puudu- mugavamaks. Kodumasinad sellepärast, et on tahtmist ka rohkem, kui vaid vormistada vad halltoonid: oled kas meie teevad ära suurema osa tööst tegelikult kuulata ja teada saa- sünniakt – vaja on eneseusku, poolt või meie vastu. ja lapsepõlv pole ilmselt ku- da – kuidas päriselt läheb? Sel- visa tööd, julgust ja tahet ühi- Kaitseliit pakub inimestele nagi olnud kuldsem, seda just le asemel, et igatseda möödu- selt ning kindlalt seista oma võimalust oma oskusi-teadmi- kohustuste vähesuse mõttes. nut ja olla rahulolematu, tuleks maa ja rahva eest. si parandada ja seeläbi kriisi- Aga hakkama saamist tuleks vaadata tulevikku. Märgata ja Helena Lotman küsis Kark- deks valmis olla. Nad on tuge- igal lapsevanemal eelkõige pakkuda lahendusi. Põhjen- si Vabadussõja mälestussamba vaks partneriks meie vallale ja ise oma lapsele õpetada, vaid dusi, kuidas ei saa on kergem juures 6. jaanuaril käesoleval inimestele. Vallal on hea koos- nutiseadmetele loota ei ole leida, kui vastata küsimusele – aastal peetud kõnes: „Kel- töö samuti Päästeameti ning mõistlik. Täna ei ole saja aasta kuidas saab. Elu on liikumine, le või mille eest peame meie Politsei- ja Piirivalveametiga. tagune elukorraldus mõeldav, mitte paigalseis. Elu on kingi- täna end ühiselt kaitsma?“ Kui Tänan kõiki meie tublisid nai- kuid tasakaalu leidmine uue ja tus, erakordne võimalus, eriti tahame olla vabad, siis tuleb si, mehi ja lapsi, kes on võtnud vana vahel on oluline. Oluline kui oled terve ja vaba. kehtestada piirid, mis on meie vastutuse muuta Eesti ja Mär- on õppida olnust ning raken- On valimiste aasta, kut- jaoks olulised. jamaa vallaelu turvalisemaks. dada see tänasesse ellu, kasu- sun teid kõiki üles täitma Valikute paljususes peame Seda ei saa ülehinnata. Eesti tades kaasaegseid ning miks oma kodanikukohust ja and- üles leidma tuumväärtused, on hästi kaitstud. mitte ka nutilahendusi. Kuid ma oma hääle selle erakonna mille me tänases individua- Tänapäeva inimene on sõl- mis peamine – olles kõige uue esindajale, kelle vaateid kõige listlikus maailmas ühiselt pai- tuv välistest abivahenditest: juures ise mõtlev ja toimiv. õigemaks peate. Rahvas peab ka paneme. Väärtused, millele on oht õpitud abituse kas- Täna on pidupäev! 101 aas- otsustama, mida ta poliitiku- anname au noorusaastatel vuks. Kas te teate, mida oskas tat tagasi loodi Eesti Vabariik: te tööandjana neilt ootab. See ja mille juurde tuleme taga- ja tegi sada aastat tagasi üks me võime oma riigis rääkida nõuab teadlikku mõtestamist si ka siis, kui neid järgmisele kümneaastane maatüdruk? emakeeles, me saame kodule ja häälestamist. Aga ka mõist- põlvkonnale edasi anname. Teisisõnu: kas te suudate ette heisata oma rahvuslipu, me mist, et poliitikud on inimesed Väärtused, mis meid alati kujutada, et kasvõi pooled saame demokraatlikult omi meie endi keskelt, erinevate ühendaksid ja koos hoiaksid, igapäevastest majapidamis- asju ise ajada. elualade esindajad. Eesti va- lähendaksid ja aitaksid võita, töödest teeks tänapäeval laps? 2019. aasta on eesti kee- limissüsteem ei soosi isikute sõltumata sellest, kui keeru- Sajand tagasi pidi laps iga le aasta – väärtustame eesti valimist, vaid usaldab erakon- lised on hetked või milline on päev ja sõltumata aastaajast keelt ning tähistame eesti kee- dade otsuseid selles osas, kes aegruum. On hea, kui meil on hoidma ja hoolitsema nii pere le seadustamist riigikeelena! on kõige õigemad erakonna toetav taristu, aga minu hin- nooremate kui ka kodulooma- Soovin teiega arutleda, vaateid Riigikogus esindama. nangul on olulisem see, mis ei de eest, tooma vee ning puud kuidas meil läheb, kes me ole- Nagu ütles Kohila vallavanem ole käega katsutav – see, mis tuppa, puhastama ja kütma me, mida peame oma kogu- Heiki Hepner: Rapla maakon- 4 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2019 nal on oht jääda oma meheta initsiatiivil on hindamatu roll. kelle pühendunud tegemisi on hoolitsemiseks. Nende võima- Riigikogus. On hea, kui kan- Peame mitte ainult soodusta- kogukond märganud. luste paranedes loodan siiralt, didaat seisab oma kodukoha ma, vaid ka toetama omaalga- Oleme eelmisel aastal saa- et Märjamaa on Eesti kaardil eest, hinnates ning arendades tust, MTÜ-sid ja seltse, mitte nud kogeda mitmeid ilusaid koht, kuhu ka teised perears- samaaegselt Eestit tervikuna. jätma neid üksi ja lootma, et koostegemisi. Erakordselt tid ja elanikud tahaksid oma Olgem siis oma valimisotsus- külasäde on lõputu. kuiv suvi ei soosinud 100 tam- töökohad ning kodud rajada. tes vastutustundlikud. Ükski omavalitsus ei püsi me pargi rohelusse jäämist, Ma näen, et meil on võima- Iseennast ja oma valda ega arene, kui puudub tulu- kuid see ettevõtmine kui prot- lusi märkamiseks ja koostege- peame me ise kasvatama. baas. Eelmine aasta oli posi- sess oli märkimisväärne igal miseks rohkem. Samas on meil Seadma ja looma üheskoos ko- tiivne maksutulu laekumise juhul. Nõrgemad istikud asen- palju, mille üle uhke olla ja dukoha suunad, väärtused ja poolest. Keskmised sissetule- dati uuesti ühise talgutööga mida koos tähistada ja tunnus- rõõmud. Valmis on Raplamaa kud ei näidanud kasvu, pigem ja auväärse pargi kasvamisele tada! Ekslik on arvata, et Eesti ühine arengukava ja ühise uue tõusis maksumaksjate arv, see on alus pandud. Saame uhkust Vabariigi sünnipäeva tähista- Märjamaa valla arengukava. tähendab inimestel on tööd. tunda silmapaistvate õpitule- mine peab toimuma ainult 24. Aga nende suurte kavade juu- Ettevõtjad loovad laiemad muste üle üld- ja huviharidu- veebruaril Estonia kontserdi- res võiks olla ka iga inimese võimalused ja töökohad meie ses. Meie lastel on eelis, et neil majas. See on meie kõigi ühine isiklik arengukava. Nagu on elanikele, sellel on hindamatu on võimalik põhikooli õpin- pidupäev, mida saab ja tulebki öelnud J. F. Kennedy: „Ära küsi, väärtus. Minu selle aasta isik- guid jätkata kodukoha tugevas tähistada ennekõike oma sü- mida riik sinu jaoks teha saab, lik eesmärk vallavanemana gümnaasiumis. Suurepäraseid dametes, kodudes ja üheskoos küsi, mida saad sina riigi jaoks on jõuda rohkem küladesse, tulemusi tegid 2018. aastal täna siin. Väärtustame ja hoia- teha.“ Julgeme igaüks küsida samuti saada paremini tutta- ka meie valla noorsportlased, me neid traditsioone, mille ole- iseendalt, kuidas saan rohkem vaks kohalike ettevõtjate ja kellele 21. veebruari piduli- me juba loonud. Aitame sündi- panustada kogukonna heaks? allasutustega – luua sillad ja kul tunnustusõhtul preemiaid da uutel, meid ja Eesti rahvast Vaidlemine ja arutlemine kandvad ühendusteed! anti ning esmakordselt jagati liitvatel hoiakutel ja tegemis- ei ole midagi ebaloomulikku Vald, see oleme meie koos! erinevaid tiitleid ka täiskasva- tel. Märjamaa vald on juba ja taunitavat, vastupidi, see on Võtame teadlikult ühise suuna nud sportlastele ja spordi toe- tuntud selle poolest, kuidas meie elu vajalik osa, mis aitab ja tegutseme veelgi tugevama tajatele. Sihikindlust ja kõrgeid siin hoitakse ja kantakse põl- jõuda parimate lahendusteni. koos toimiva kodukoha nimel. tulemusi ka uueks aastaks! vest põlve pärimust ja rahva- Raplamaa külade liidu 25. sün- Iga omavalitsus on vaba ise Eesseisev aasta toob valda kultuuri. Ringijuhid ja teised nipäeval ütles meie enda kogu- looma koos oma inimestega rahva poolt igatsetud Märja- kultuurikandajad ning eestve- konna tegus liige Vana-Viga- toimiva mudeli. Ei tasu luua il- maa spordikeskuse ehituse. dajad – aitäh teile pühendumi- last Liina Kikas: „Õige elu ongi lusioone, et lahendused on mu- Konkursi korras leitud tegus se eest! Mingu Märjamaa valla kirgede torm, Ümera lahing ja gavad, kiired ja odavad, kuid sihtasutuse nõukogu töötab lauljatel ja tantsijatel hästi – kõike muud.“ Tänan siinkohal alati on igale asjale lahendus. selle nimel, et leida multi- kohtume laulukaare all ja tant- südamest ennastsalgava töö Valikud on meie endi kätes: funktsionaalsele keskusele tu- suväljakutel suvel pealinnas! eest kõiki külaliikumise vaim- millist kodukohta me tahame, gev tegevjuht ja et hoone töö- Märjamaa valla hea käe- seid isasid ja emasid, eest- milliseid teenuseid me vajame. taks järgmise aasta sügisest käigu nimel soovin uuel aastal vedajaid ja tagant tõukajaid. Ka president Kersti Kaljulaid täistuuridel. rohkem eneseusku, märka- Et teie ind ei raugeks ja et elu ütles oma sõnavõtus omavalit- Märjamaa valla üks suu- mist, inimlikkust, kokkuhoid- oleks elav ka maal! Kogukonna sustele, et võtmeküsimus ei ole rim lasteaed Pillerpall saab mist, elujaatavaid hoiakuid, isegi niivõrd mitte kogukonna põhjalikult uuendatud ning ühist tahet ja julgust seista Märjamaa ühendamine, kui kogukonna Valgu põhikooli kaasaegsem oma kodukoha ja rahva eest raamatukogus lähendamine! küttesüsteem on samuti lähi- nii, nagu tegid seda omal moel Möödunud aasta pakkus aja üks prioriteet. Planeeri- meie esiisad sajand tagasi. Toomas Scheileke meile palju. Saame uhkust tava uue tervisekeskuse abil Soovin kõigile julgust teha akrüülimaalide tunda tublide saavutuste ja parandame täna Märjamaa asju omamoodi ja öelda välja inimeste üle, kes teevad roh- vallas töötavate perearsti- ka seda, mis harilikust erineb. näitus kem, kui neilt oodatakse. Mul de töötingimusi ning loome Õnnestumiseks ei pea me väli- Avatud 10. aprillini. on hea meel anda täna üle 41 sellega paremad võimalused selt suured ja mõõtmatult rik- tänukirja. Tunnustada inimesi, kogu valla rahva tervise eest kad olema. Kasvatame, hoiame ja tunnustame sisemist suu- rust, siis märgatakse meid ka kaugemal. Hea sõna levib ja tõmbab headust juurde. Teeme visioone ja plaane, kuid oskame nautida ka hetke! Elame iga päev kogu süda- me ja rõõmuga! Ilusat pidupäe- va meile kõigile! PALJU ÕNNE, EESTI! 27. veebruar 2019 Märjamaa Nädalaleht 5 Märjamaa valla tänukirja saajate tutvustused

esti Vabariigi 101. aas- tööle peale Tallinna Pedagoo- mekas õpetaja abi. Oma tööd Olustvere teenindus- ja maa- tapäeva peol andsid gilise Instituudi lõpetamist teeb ta südamega ja täpselt. majanduskoolis tekstiilkäsi- volikogu esimees ja aastal 1976. Seega on ta tööta- Ene on lapsesõbralik ja abi- töö erialal. Evallavanem üle valla nud oma esimesel ja ainsal töö- valmis. Tal on huvi kõige uue JAAK KIRSIPUU ja RAIT tänukirja 41 tublile inimesele. kohal ligi 43 aastat. 20 aastat vastu, mida õpetajad ja lapsed ROOSILEHT tagasi omandas Anne käsitöö- rühmas ette võtavad ning ta Meie valla kõige aktiivse- AIMAR MAISTE ja kodunduse õpetaja kutse. on valmis kõiges osalema. Ene mad abipolitseinikud on Jaak Tubli Vana-Vigala kandist Tema õpilased on saavutanud on hea meeskonnaliige, kohu- Kirsipuu ja Rait Roosileht. Rait pärit mees on kaitseliitlase- auhinnalisi kohti vabariiklikel setundlik, tähelepanelik, sõb- on politseilistes tegevustes na väga palju panustanud va- aineolümpiaadidel. Eelmisel ralik ja heas mõttes nõudlik. osalenud küll rohkem tunde, batahtliku tööd ja vahendeid aastal toimunud käsitöönäitu- Enele on oluline, et lapsel oleks kuid Jaak Kirsipuu on oman- metsavendade mälestuse jääd- sel Tallinnas pälvisid tähele- hea ja mõnus olla. danud sellised pädevused, mis vustamisele. Tema eestveda- panu tema õpilaste tööd, mis lubavad tal kanda ja kasutada misel paigaldas Põrgupõhja avaldati ka ajakirja Käsitöö HELLE VILJASTU politsei relvi, teha alarmsõitu Risti Selts Urevere külla mä- kahes viimase numbris. töötab Märjamaa haig- politseisõidukiga ja tegutseda lestuskivi Relvastatud Võitlu- las alates 1998. aastast hool- politsei ülesandel ka iseseis- se Liidu loojale Endel Redlichi- ANNI PAARET dustöötajana. Helle on väga valt. Nende abiga on välja selle ja tähistas Käntu rabas liidu 28. juunil võõrustas Anni heade erialaste oskustega ja gitatud 91 erinevat väärtegu teise staabipunkri asukoha. Märjamaal kodus oma sõp- töökas, talle meeldib, et kõik ja 4 kuritegu. Nad on osalenud Oma isamaalisusega ning tub- ru. Koosviibimise ajal kuul- oleks korralikult tehtud. Tal 106 väljakutse teenindamisel. li isana on ta eeskujuks meile di valvesignalisatsiooni heli, jätkub alati tähelepanu ja toe- kõigile. mis tuli samas majas asuvast tavat sõna oma patsientidele, JANIKA NASIR toidupoest. Sel ajal, kui Anni kes seda väga vajavad. Lisaks on Valgu põhikooli hoole- AIME KIKAS elukaaslane koos sõpradega õpib Helle Tallinna Tervishoiu kogu esinaine aastast 2014. Aime on töötanud Vana- varast jälitasid, helistas Anni Kõrgkoolis hooldustöötaja eri- Janika on väga koostööaldis Vigala põhikoolis 20 aastat. häirekeskusesse. Meest küll alal. Soovime, et tal ka edaspi- ja aktiivne lapsevanem ning Hommikuti helistab ta kella ei leitud, kuid seltskond mär- di jätkuks jõudu ja vastupida- kogukonna liige. Tema eestve- tundidesse, päeval silub kõik kas sõidukit, mille andmed vust. damisel on toimunud mitmed prahihunnikud ja kuivatab edastati politseile. Tänu Anni heategevuslikud kodukohvi- tekkinud loigud, õhtuti koris- kiirele reageerimisele ja tema HILLAR ja SIRJE AIAOTS kud koos kooli vanematekogu- tab klassiruumid. Aime on pal- tuttavate taiplikkusele õnnes- Metsavendluse mäles- ga, mille eesmärgiks oli Valgu jude laste usaldusisik. Kui vaja, tus politseil varas mõne päeva tusüritustel on Hillar ja Sirje kooli õuevalgustuse rajamine. oskab Aime ka kõvemat häält pärast tabada. Läinud sügisel Aiaots alati korraldustoim- Janika on olnud ka aktiivne teha, kuid suure osa ajast on omistati Annile justiitsminis- konnas ja aidanud oma talu spordiprojektide eestvedaja ta nagu päike, kes soojendab, teeriumi poolt kodanikujulgu- toodetega suupistelauda kat- ning tema küpsetatud tordid rõõmustab ja lohutab. Vana- se aumärk. ta. Sirje maitsvad küpsetised on imemaitsvad! Vigala põhikool on õnnelik ja ja taimeteed on kiitmist väärt. uhke oma koolitädi üle, keda ASTRID TAMMAN Lisaks on nad oma Uuskaubi JÜRI KIVISILD kõik väga hoiavad ja armas- on kogemustega õppeala- talus mitmeid kordi võõrusta- on kauaaegne Märjamaa tavad. juhataja lasteaias Pillerpall. nud ajaloo- ja loodushuvilisi. kiirabi autojuht. Olgu väljas Ta hoolitseb selle eest, et lastel Hillari algatusel on toimunud ükskõik kui rasked ilmad või ANNE AASPÕLLU oleks loovust ning arendamist ringreisid Vigala kalmistul. teeolud, Jüri suudab kõigega on töötanud kunstiõpeta- toetav õpi- ja mängukeskkond. Perekond Aiaots on oma isikli- hakkama saada ja brigaadi jana Märjamaa muusika- ja Astrid on aktiivne projektikir- ku tegevusega olulisel määral abivajajani sõidutada. Ainuük- kunstikoolis üle 27 aasta. jutaja. Tänu temale on lapsed kaasa aidanud Märjamaa valla si sellest ajast, kui meie piir- Tema õpilased on osalenud saanud külastada erinevaid kultuurilisele arengule. konda teenindab Põhja-Eesti edukalt erinevatel üleriigilis- loodushariduskeskusi, kasuta- Regionaalhaigla, on Jüri abiva- tel kunstisündmustel, alles da põnevaid robootilisi vahen- ILONA PAPPE jajate pärast maha sõitnud üle äsja võitis Annleen Leesma deid. Käesoleval õppeaastal oli Ilonal täitub sellel aastal 100 000 kilomeetri. Siia sisse Ilon Wiklandi noore kunst- valla lastevanematel võimalus 20 tööaastat Vana-Vigala põ- mahub sadu ja sadu patsiente. niku preemia. Anne on Eesti osaleda vanemlusprogrammis hikoolis. Sotsiaalpedagoogina Jüri on hooliv ja tähelepanelik Kunstikoolide Liidu juhatuse „Imelised aastad“. Astrid Tam- tegeleb ta kõigi õpilaskodu ja alati abivalmis. Temaga on aktiivne liige, tegevkunstnik manile on oluline laste heaolu õpilastega ning teeb pidevat turvaline ja kindel koos töö- ja väga hea silmaga fotograaf. ning õpetajate professionaal- koostööd teiste omavalitsus- tada. Anne on suurepärane kolleeg suse toetamine. Ta on rõõmsa- tega. Ka klassijuhataja ülesan- ja nõuandja. Ikka leidub tal et- meelne ja hinnatud kolleeg. deid võtab ta hingega ja elab KAILI HERMAS tepanekuid koolielu mitmeke- kaasa oma õpilaste muredele on töötanud meditsiiniõe- sisemaks muutmiseks. ENE SIIBER ja rõõmudele. Külavanemana na 30 aastat. Märjamaa haig- Märjamaa lasteaia Piller- muretseb ta küla turvalisuse lasse tuli ta tööle aastal 1994, ANNE HEINARU pall töötaja Ene Siiber on koge- ja heaolu pärast. Sügisel alus- seega täitub tal peagi 25. töö- asus Märjamaa keskkooli mustega rõõmsameelne ja toi- tas Ilona enese täiendamist aasta selles majas. Kaili on ini- 6 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2019 mene, kes paneb oma energia LIINA KIKAS kõigile küsimustele. Iga ostja tegutsemisse, jäädes ise taga- on Vana-Vigala tehnika- ja teenindamine lõpeb naeratu- sihoidlikuks ja malbeks. Tema teeninduskooli eripedagoog- sega. Väga meeldiv on, et ta on abivalmidust, hoolivust, sü- nõustaja ja MTÜ Vigala Külade töötanud piki aastaid. Järeli- damlikkust on aastakümnete Ümarlaud algataja ja juhatuse kult on ta Rimiga rahul ja Rimi jooksul tundud nii patsiendid liige. Ta on energiline, rõõmsa- temaga. kui kolleegid. Lisaks on Kailil meelne ja asjalik kolleeg, keda väga hea loogika, ta on pakku- võib usaldada. Liina täiendab MARE LAANESAAR ja nud erinevaid häid lahendusi end pidevalt eeskätt erivaja- OLGA TANIMÄE igapäevatöödes. dustega õpilaste abistamise Mare on Märjamaa ujulas ja õpetamise alal. On aktiivne töötanud alates aastast 1994. KRISTA TÕLDMAKER kooli ühiskondlikus elus, üri- Ta on suurepärane suhtleja. 30 tööaastat Vana-Vigala tustel kaasalööja ja organi- Tänu oma heale südamele ja põhikoolis täitub Kristal sellel seerija. Liina on Vigala valla sõbralikule meelele oskab ta Krista Viibus aastal. Ta on folkloori ja päri- külaliikumise eestvedaja ja igast olukorrast välja tuua muskultuuri tuntud asjatund- sädeinimene. parima. Oma positiivsusega ja. Alates 1994. aastast on ta nakatab ta kõiki, kes temaga juhendanud Vigala naisrühma, MAIMU PAUNMAA kokku puutuvad. millest on saanud alguse kogu alustas Orgita lasteaias Olga Tanimäe on ujulas folklooriseltsi tegevus. Lisaks töötamist majandusjuhina töötanud alates aastast 2004. folkloorialasele tegevusele on osaliselt juba sovhoosi päe- Ta on alati olemas, temalt ei Krista võtnud oma südame- vilt. Ainult lasteaia heaks on kuule kunagi ütlusi „ma ei asjaks Vana-Vigala ohvrihiie ta töötanud 30 aastat. Maimu saa“, „mul ei ole aega“, „ma ei väärtustamise ja korrastami- on ikka olnud juhtide parim jõua“. Peale oma põhitöö on se. Krista on olnud mitmel aas- käsi. Vähe on naisi, kes hoia- ta ujulas pannud õitsema kõik tal Raplamaa aasta õpetaja ja vad akudrelli sama kindla käe- taimed. Tema käes lihtsalt lööb aasta täiskasvanud õppija tiitli ga kui supikulpi. Rahulikult kõik õide. nominent. paigal püsida Maimu ei oska, Oma pikaajalise töökoge- ühistes tegemistes on just musega Märjamaa ujulas on KRISTA VIIBUS tema see, kes esimesena käed Mare ja Olga kaasa aidanud on klassiõpetaja Vana-Vi- külge lööb. Aastad ei ole teda ujula hea maine kujundamise- gala põhikoolis, kus tal täna- konservatiivseks muutnud ja le. Jüri Kivisild ja Mare Roosi. vu täitub 30. tööaasta. Just ka täna on ta valmis uuendus- tema klassi satuvad need, tega kaasa minema. MARE ROOSI kellel on mõni tõsine erivaja- on Märjamaa haiglas paik- dus või probleem (epilepsia, MAIRE KINGSEPP neva kiirabitugipunkti vastu- autistlike joontega lapsed). Õpetaja Maire Kingsepp on tav meditsiinitöötaja. Tänu te- Kõigi jaoks on tal alati aega ja töötanud Märjamaa gümnaa- male on elutähtsat abi saanud mõistmist teha rohkem, kui siumis ligi 34 aastat, viima- väga paljud meie inimesed. nõutakse. Õpiabiõpetajana on sed 12 aastat klassiõpetajana. Mare on see, kes teile peale ta juba aastaid abiks paljudele Maire on oma klassile hea, ta- õnnestunud elustamist esi- põhikooliõpilastele, kel napib sakaalukas, huumorimeelne mesena otsa vaatab. Mare on õpioskusi. Ta tegeleb ka lihtus- juhendaja ja sõber. Ikka jätkub suure südamega inimene, kes tatud õppekava alusel õppiva- tal optimismi, energiat ja jak- jätab isiklikud vajadused tahate laste abistamisega. su. Tema lapsed on maitsnud plaanile ja aitab hädasolijaid. kitsepiima, lavastanud mui- Marega läheks rindele ilma KÜLLIKE ARULA nasjutte, käinud jõulumaal. kõhklemata ja igal ajal. teeb Kasti-Orgita laste- Õpetaja Maire armastab oma Reet Mänd aias õpetaja tööd hingega ning kooli, tööd ja õpilasi. Kooli vi- MARJE ORAV särasilmselt juba 40 aastat. listlased hindavad Maire King- on töötanud Vana-Vigala Ta on loov, aus, julgustav, hea sepa poolt kuldlendude kokku- põhikoolis matemaatikaõpeta- huumorimeelega, optimistlik kutsumise mõtte algatamist ja jana alates 2005. aastast, neist ja täis mängulusti. Tänu las- elluviimist. kaheksa aastat täitis ta ka õp- teaia muusikaõpetaja kutsele pealajuhataja kohustusi. Ta on on Küllike üks vähestest, kes MAIU-MARGIT SAU sihikindel, rõõmsameelne ja on suuteline laste päevi täit- on AS Rimi Märjamaa Mi- rahulik õpetaja. Aastaid on ta ma muusikaga pea hommikust ni-Rimi müüja-klienditeenin- olnud pranglimise keskkonna õhtuni. Just tema on lasteaia daja. Maiu-Margit töötas Mär- aktiivne kasutaja ja propagee- pidude hing ning eestlaulja. jamaa Säästumarketis selle rija ja on osalenud ka maail- Parima hinnangu annavad avamisest alates. Ostjad on mameistrivõistlustel. Samuti kindlasti tema rühma tänased väga rahul, et ta töötab eda- kasutab Marje aktiivselt Nuti- lapsed, kes ütlevad: „Küllike si ka Mini-Rimis. Ta on väga Mati keskkonda. Kasutajateks on parim!“ töökas, sõbralik, abivalmis, on kõik kooli õpilased ning Olavi Meeles valmis igaüht aitama, vastama osaletud on juba ka vabariikli- Fotod Taimo Lehtsalu 27. veebruar 2019 Märjamaa Nädalaleht 7 tud ka Vigala Külade Ümarlaua tuuri arendavad, täiustavad tasid Märjamaa gümnaasiumi tegevusega. ja levitavad koolitused ja töö- õpilased eesti keele riigiek- kus MARKOfinaalis. KREUZ REEMET ja JÄRVI KASE- toad. Koolituste puhul püütak- sami väga edukalt. Keskmine Kivi-Vigala põhikooli õpe- KAMP se kasutada võimalikult palju punktisumma andis koolile taja Marko Kreuz on olnud läbi on palju aastaid oma va- kohalikku toorainet, kasutada vabariigis 13. koha. See on aastate spordielu edendaja. henditega ja vabast tahtest piirkondlikke retsepte ja val- meie väikese maagümnaasiu- Tema algatusel ja eestvedami- panustanud mälestuste hoid- mistamisviise. Pliidiliisudel mi suurepärane tulemus, mil- sel toimuvad Vigalas mitmed misele meie vallas. Korraldus- on veebikokaraamat. Lisaks le saavutamiseks tegi õpetaja spordisündmused. Eelmise toimkonna liikmetena on nen- valmistatakse maitseainese- Tiia Oidram tõsist tööd. Eelmi- suve suursündmuseks oli Vi- de panus suur vabadusvõitluse gusid. sel aastal oli Tiia Oidram Rapla gala ÖÖkoss Volle 2018. Marko ja metsavendluse mälestus- maakonna aasta õpetaja nomi- abiga valmis Kivi-Vigala kooli üritustel ning ajaloopäevadel SILJA KÄÄR nent. juures valgustatud liivaväljak Vigalas. Reemetil on ajalooline Siljal täitub sel aastal 25. ja renoveeriti kahe mänguväl- fotokogu, kogukonna ja kaitse- tööaasta Vana-Vigala põhi- TIINA LIIVA jakuga valgustatud tänava- liidu tegevusest esimese Eesti koolis muusikõpetajana. Kõi- on Valgu põhikooli ingli- korvpalliväljak. Mitu aastat ajal. Metsavendluse huvigrup- kidel laulupidudel on selle aja se keele õpetaja taas aastast on tema algatusel „Teeme ära“ pidele on ta teinud huvireise jooksul osalenud kas tema 2014. Tiina on väga kohuse- talgutel korrastatud spordira- Põrgupõhja ja Käntu lahingu- juhendatud mudilas- või las- tundlik, abivalmis ja õpilast jatisi. paikka. tekoor. Asendamatu töö on ta toetav õpetaja. Oma põhitöö teinud Vigala meeskooriga. kõrvalt veab ta ka kooli roboo- MERLE SIIMSALU REET AVERIN Aastast 2013 on ta koos poeg tikaringi ning õpetab õpilas- on Varbola lasteaed-alg- Tänavu täitub Reedal 20. Toomasega ette valmistanud tele robomatemaatikat. Tiina kooli lasteaiaõpetaja ja üht- tööaasta Märjamaa vallavalit- ja korraldanud Poti laata, mis on mitmete projektide eestve- lasi hariduslike erivajaduste suses, kus ta täidab juhtivraa- on saanud rahva ja kauplejate dajaks, sealhulgas on ta Eras- koordinaator. Oma kannatlik- matupidaja ülesandeid. Reet seas jällegi tõeliselt populaar- mus+ koordinaator. Ta on väga kuse, põhjaliku süvenemise ja on oma innovaatilisusega and- seks laadaks, kuhu kõik kaup- hea ja hooliv vanaema oma ka- järjekindlusega oskab ta suu- nud suure panuse valla raama- lejad enam ei mahugi. Kogu töö hele lapselapsele. nata rühma lapsi headele te- tupidamise arengusse ja ühtse teevad nad ära vabatahtlike gudele, paneb tähele erisusi abiga ning ilma rahata. TRIIN PÕRI ning loob turvalise keskkonna seoses valdade ühinemistega on Märjamaa Valla Noorte- iga lapse arenguks. Avatud ja aastatelfinantssüsteemi 2003 ja 2018. loomisesse Aastaid SIRJE PRAKS keskuse juhataja. Oma olekuga oskusliku suhtlemisega on ta on Reet tegutsenud Märjamaa on töötanud 15 aastat las- on ta noortesse süstinud pea- saavutanud nii kolleegide kui Maarja koguduses, olles juha- tekaitsespetsialistina Märja- lehakkamist ja huvi valla käe- lastevanemate usalduse. Merle tuse liige ning seeläbi ulatanud maa vallas. Ta on innovaati- käigu vastu. Tema juhtimisel teeb kõike südamega. Tema el- oma abikäe paljudele abivaja- line, empaatiline, aktiivne ja on ellu kutsutud noorte aktiiv, lusuhtumine, positiivsus, huu- jatele. koostöövalmis. 2012. aastal kes ise organiseerib üritusi, morimeel ja naer on nakkavad. pälvis Sirje Raplamaa parima seisab noorte huvide ja tege- REET MÄND sotsiaaltöötaja tiitli. Sirje on vuste eest. Triinu jaoks on iga OLAVI MEELES Tänapäeval on raske lei- vahetu ja soe suhtleja, julge ja noor väärtus, ükski, kes Triinu on Vigala meeskvinteti da nii abivalmis inimest kui loov. Ta on hea lepitaja, oma poole pöördub, ei jää oma mu- ellukutsuja, hing ja mootor. tema. Ükskõik, millise prob- töös leidlik ja järjekindel. Sirje rega üksi. Ta on suutnud luua Kollektiiv on tema juhtimisel leemiga me tema poole oleme tunneb meie kogukonna lapsi noortega erilise sideme, mis toonud Vigala meestelaulule pöördunud, alati oleme saanud ja peresid ning on nende aasta- põhineb usaldusel ja austusel. tunnustust paljudes Eesti pai- abi kellaajast sõltumata. Olgu te jooksul seisnud laste õigus- Triin Põri ei võta midagi nii- kades ja ka välismaal. Kuigi see siis transport arsti juurde te ja perede heaolu eest. sama ette, ta teeb asju noorte meeskvintett otsustas eelmise minemiseks Raplasse, Märja- jaoks ja koos noortega. aasta lõpul tegevuse lõpeta- maale või Pärnusse, erinevate SULO PUUSTA da, meestelaul Vigalas ei kao. ametkondadega suhtlemine, on Märjamaa Haigla AS URVE NURMIK Olavi eestvedamisel käib koos dokumentide täitmine, poes juhataja alates aastast 1985. Lasteraamatukoguhoidja Vigala meeskoor. Meestelaulu käimine… Me kõik oleme juba Oma elutöö on ta pühenda- Urve Nurmik töötab Märja- elushoidmise eest ütleme talle eakad, üle seitsekümneaasta- nud Märjamaa tervishoiu juh- maa raamatukogu lastekogus aitäh. sed pensionärid oma erinevate timisele ja arendamisele. Ta alates aastast 1995. Lastega vajadustega ja liinibussiga ei on aidanud kaasa ka kohaliku saavad edukalt töötada inime- RAILI ROOSI tervishoiu ajaloo talletamise- sed, kes suhtuvad neisse soo- Tänavu täitub Raili Roosil jõua alati soovitud sihtkohta. Oleme õnnelikud, et Teenusel le. 2019. aastal möödub leitud jalt ning lugupidavalt ja seda 20. tööaasta Vana-Vigala põ- ajalooliste allikate põhjal Mär- just Urve teinud ongi. Peale hikoolis. Klassiõpetaja ametile elab selline vahva abivalmis naine. jamaal arstiabi tekkimisest lugemiselamuste pakub ta lisaks on ta ka pikapäevarüh- 170 aastat. Märjamaa haiglal lastele ka erinevaid silmarin- ma kasvataja. Raili on kooli RUSSALU TOIDUKLUBI on olnud keskne roll Märjamaa gi arendavaid tegevusi: koos- - PLIIDILIISUD ja kogu siinse piirkonna aren- tab ristsõnu, kirjanduslikke taja. Ta on olnud ka klassijuha- pälvis oma tegemiste eest gus. mänge ja muud. Urve Nurmik kõige staažikam liitklassi õpe ta tiitli nominent auhinnagalal 2018. aastal üleriigilise aasta on esitatud Rapla maakonna „Eestimaa õpib ja tänab“. Juba õpiteo tiitli. Toiduklubi eest- TIIA OIDRAM nominendiks Eesti Raamatu- mitmendat koosseisu on Raili vedajad on Ethel Espenberg ja on Märjamaa gümnaasiu- koguhoidjate Ühingu tunnus- Vana-Vigala põhikooli hoole- Pilvi Reose. Klubi põhiliseks mi eesti keele ja kirjanduse tusele „Aasta lasteraamatuko- kogu liige. Ta on tihedalt seo- sisuks on kohalikku toidukul- õpetaja. Eelmisel aastal soori- guhoidja 2018“. 8 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2019 Lühidalt volikogu 19. veebruari istungist

olikogu 19. veebruari istungile aseesimeeste valimist ning komisjoni jamaa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kogunes valla elu-olu puudu- koosseise puudutavad punktid. Põhjus – arendamise kava 2017–2028 ning see tavaid teemasid arutama 17 istungi alguseks ei olnud kokkuleppeid, kehtestati uues redaktsioonis. Kinnitati volinikku. kes komisjoni juhtidena üles seatakse Märjamaa valla 2019. aasta hankeplaan ja V ning seega pole tulevased esimehed saa- nimetati volikogu liikmed hankekomisjo- Istungi päevakorda oli esitatud 11 nud läbi rääkida ka komisjoni koosseisu- nidesse. punkti, kuid kohe istungi algul tegi Teet de osas. 15 poolthäälega punktid välja Tunnistati kehtetuks Vigala Vallavo- Tomson ettepaneku arvata päevakorrast ka hääletati. Üksmeelselt kinnitati kuue- likogu 28.09.2006 määrus nr 12 ,,Üüri välja volikogu komisjonide esimeeste ja punktiliseks kärbitud päevakord. piirmäärade kehtestamine Vigala vallas”, kuna käesoleval ajal ei ole määrus oma VALGU Volikogu nõustus, et Põhja-Ees- kehtivas redaktsioonis enam rakendatav. KOOLIMAJA ti Ühistranspordikeskus korraldab Edaspidi määratakse valla munitsipaal- SAALIS Märjamaa eriotstarbelistel liinidel korterites üüri suurus igal konkreetsel reedel, 8. märtsil (õpilasliinidel) avaliku bussilii- juhul eraldi vallavalitsuse korraldusega. kell 20.00 niveo korraldamiseks riigihanke ning vedaja leitakse seekord kol- Informatsiooni punktis esitas osaval- pere- meks aastaks (2019–2022). Täna lavanem Priit Kärsna osavalla seisukohad klubi on liinidel vedajad aastase lepingu- vastukaaluks Tiduvere külavanema sõna- ga, kuid nii vedajatele kui ka telli- võtule volikogu 22. jaanuari istungi info- naiste- jale on mõistlikum pikemaajalisem punktis. päev leping. Lisaks vallavalitsuse amet- Ago Kirsipuu küsis vallavanemalt nikele oli teemat lahti rääkimas selgitusi Raplamaa Sõnumite 6.02.2019 ühistranspordikeskuse sõitjateveo numbris ilmunud intervjuus öeldu kohta. Tantsuks MARCO spetsialist Kadri Krooni. Lisaks avaldas Kirsipuu arvamust aasta lõpul kõigile valla asutuste töötajatele Mehed, kinkige oma kaaslasele ilus õhtu! Harju maakonna Saue vallavo- makstud preemia suhtes, pidades seda * viktoriin * õnneloos * üllatused likogu pöördus detsembris 2018 raha laialikülvamiseks. Kirsipuu meelest Märjamaa valla poole ettepaneku- oleks selle ca 186 000 euroga võinud mi- ga muuta Saue valla ja Märjamaa dagi mõistlikumat teha. * Osalustasu 15 € pere (2 inimest) valla vahelist piiri. Ettepanek on al- Vastajad selgitasid, et preemiat maks- * Infot ja registreeruda saate guse saanud Märjamaa valla Koha- ti eelarves palgafondiks ettenähtud va- mob 5302 1959 tu küla Eharanna ja Raja kinnistute hendite piires ja tegemist ei olnud millegi * Lauale vajalik tuleks kaasa võtta omanike avaldusest Saue vallava- tavapäratuga, mida varasematel aasatel Olete lahkesti oodatud! litsusele. Avaldajate sõnul on eel- tehtud ei oleks. nimetatud kinnistute piirkonnas Mitmete teemade seas räägiti pi- taristu valdade piiride loomise kemalt veel ka kohalike omavalitsuste ajast oluliselt muutunud. Teede ajalehtedest, nende kohast ajakirjandus- läbitavus, hooldus, postivedu, maastikul ning libedusetõrjest. kool ja lasteaed on käesoleval ajal Villu Karu juhtis tähelepanu lasteaia Saue valla suunal ning Märjamaal juhtide liiga madalatele palkadele, mis ei käimine tähendab 80-kilomeet- motiveeri enam juhatajana jätkama, sest rist ringi. pea sama suurt palka saaksid nad ka las- Enne volikogusse jõudmist teaia õpetajana. arutas ettepanekut põhjalikult Vallavanem M. Suurna vastas, et teema majandus- ja eelarvekomisjon. on töös, mille peale V. Karu arvas, et selle Volikogu otsustas toetada komis- nelja inimest puudutava probleemi saaks joni ettepanekut nõustuda Saue lahendada ca 10 000 euroga ning selle valla piirimuutmise ettepaneku- saaks katta eelarve vastuvõtmisel reserv- ga tingimusel, et piiri muutmise- fondi täiendavalt, ilma otsese vajaduseta ga kaasnevad kulud kannab Saue suunatud 30 tuhandest. Vallavanem oli vald. seisukohal, et probleem on laiem ,kui vaid Halduspiiride muutmisel vä- nimetatud neli juhti ning valitsus vaatab heneb Märjamaa valla rahvastik asutuste palgakorraldust tervikuna. ühe inimese ja pindala ca 92 ha Istungi lõpul sai osavallavanema sõ- võrra. Ettepaneku poolt oli 10 vo- navõtule vastulauseks sõna Tiduvere kü- linikku, vastu 3, erapooletuks jäi lavanem Reemet Kasekamp. 3 ning üks volikogu liige ei hää- Koos vaheajaga kestis istung ca 3 tun- letanud. di ja 20 minutit. Järgmine istung on 19. märtsil. Üksmeelselt muudeti Mär- Janika Liländer 27. veebruar 2019 Märjamaa Nädalaleht 9 Laulukarussell tõi lavale palju laululapsi

21. veebruaril toimus Märja- 7–9aastased õpetaja Kulla Aavik. maa rahvamajas lauluvõistlus I koht Eliis Kantsik, õpetaja III koht Agnes Pool, õpetaja „Märjamaa Laulukarussell Monica Arme. Monica Arme. 2019”. Kuues vanuserühmas II koht Emma Martma, õpe- Poistelaulu võistluse eel- laulsid kokku 50 last, kellele taja Kadri Jüriado. vooru läheb Gabriel Ilisson, olid laulud selgeks õpetanud III koht Stefan Schu, õpe- õpetaja Kulla Aavik. 11 õpetajat. Igast vanuserüh- taja Marika Kosubenko ja Rico mast pääses edasi kolm lauljat, Robert Leppsalu, õpetaja Kers- 16-19aastased - ti Mikkor. I ja II kohta jäid jagama rühmast neli laululast. Riia Orgmets ja Ronald-Reigor žürii otsusega mõnest vanuse 10–12aastased Lehtsaar. Kuni 4aastased I koht Hanna Niinemäe, Lauluvõistluse võitjad said tun- I koht Kennart Paumets, õpetaja Kulla Aavik. Kõik Märjamaa Lauluka- nustuseks karika. õpetaja Reelika Põdmann / II koht Birgit Pool, õpetaja russelli võitjad said endale Foto Reet Saar Mai Toimetaja. Monica Arme. karika ja osalevad Raplamaa II koht Liisa Burmeister, III koht Anette Ella, õpetaja Laulukarusselli eelvoorus 6. lasteaias; Inga Tislar – tuntud õpetaja Kadri Burmeister. Thea Paluoja. märtsil Rapla Kultuurikesku- bändist La La Ladies ja selle Poistelaulu võistluse eel- ses. - 5–7aastased vooru läheb Marten Kaljas, Kuna sellel aastal toimub nalist; Kristina Viktoria Hed- I koht Maarja Niinemäe, õpetaja Aili Soonberg. ka vabariiklik poistelaulu aastaman –Eesti ansambli Laulu Heldenekonkursi Aeg fi õpetaja Marika Kosubenko. Eripreemia Gethe Pajula, võistlus, siis osalevad kõik laulja. II koht Mirabel Mitt, õpeta- õpetaja Kadri Jüriado. poisid Laulukarusselli eelvoo- - ja Reelika Põldmann. ru raames ka sellel võistlusel. naalkontsert toimub laupäe- III koht Mia Marleen Kokk, 13–15aastased val, Rapla13. aprillil Laulukarusselli kell 15 Rapla fi õpetaja Silja Käär ja Timo Too- I koht Kevin Männik, õpe- koosseisus: Aet-Triin Vasnu – Kultuurikeskuses. mistu, õpetaja Mai Toimetaja. taja Monica Arme. muusikaõpetajaLaululapsi hindasja Järvakandi žürii II koht Karmen Kungla, kooli direktor; Sirkka Godova- Merle Voolaid nets – klaveriõpetaja; Eve Olgo VALGU KÜLAKESKUSE VALGU KÜLAKESKUSE – muusikaõpetaja Pirita-Kose II KORRUSE FUAJEES II korruse saalis teisipäeval, 5. märtsil näitus kell 13

„EESTI LOODUSE“ KESKPÄEVANE FOTOVÕISTLUSE KOHTUMINE PARIMAD PILDID Reisimuljeid Taimaalt Näitusel on välja pandud räägib Malle valik ajakirja Eesti Loodus fotovõist- * Kaetud väike kohvilaud luse auhinnatud töödest aastatel 2013–2016 OLETE KÕIK OODATUD! Info 5302 1959 rahvamaja 10 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2019 Spordikeskuse sihtasutuse nõukogu on tegevjuhi valikul paindlik ihtasutuse Märjamaa ta sügisel peaks olema spordi- Valla Spordikesku- hoone valmis. se nõukogu neljast Markeerisime tulevase liikmest (Ats Vanker, hoone piire: staadioni poolt SBengt Janson, Kalle Uusmaa ja vaadates ulatub see peaaegu Toomas Jaaniste) kirjutasime tribüünideni, eestpoolt jääb paar lehenumbrit tagasi.. Koh- osa täna söökla ees olevast tusime ja vestlesime nõukogu parklast hoone teenindus- esimehe Kalle Uusmaaga maaks, ühest otsast ulatub möödunud nädalal Märja- hoone peaaegu tänaste suve- maa tulevase spordihoone volle platsideni, teisest otsast asukohal. on piiriks praegune katlamaja. Gümnaasiumi üle 6 ha suuru- Napilt kuuajase tegutsemi- sest kinnistust võtab kahekor- se jooksul on nõukogu aktiiv- ruselise spordihoone enda alla selt suhelnud seoses tegevjuhi 3313 m2, suletud netopinda on konkursiga, kohtunud vallava- 4619 m2, hoone köetav pind- SA Märjamaa Valla Spordikeskus nõukogu esimees Kalle Uus- litsuse töötajate ja sihtasutuse ala on 4207 m2. maa käega tulevase spordihoone asukohale. tänase juhatuse liikme Andres Oleme varem kirjutanud Foto Reet Saar Elmikuga. Samuti on arutatud tulevase spordihoone sisust, ehituse alustamisega seotud aga olgu see üle korratud. Siia enda kanda spordihoone ehi- on piiratud hulk kasutajaid, küsimusi – kuni kopp pole veel tuleb moodne jõusaal, suur tusprotsessi käimalükkami- jooksvad kulud on aga eeldata- maasse löödud on õige aeg va- pallimängusaal, mille kaks se. Samuti on tema ülesanne vasti sama suured kui suure- jaduse korral muudatusi teha, vahekardinaga eraldatud väl- pakkuda välja ettepanekud ja mates asumites. Teiste spordi- mis ehitushinda ei muuda. jakut saab suuremate sünd- konkreetne tegevuskava uue klubide kogemustest johtuvalt Täna on käimas konkurss siht- muste ajaks ühendada üheks spordikeskuse võimalikult ei pruugi haridussüsteemist asutuse tegevjuhi leidmiseks, avaraks alaks, maadlus- ja heale rakendamisele. „Otsime tulenev rahastus ja spordiklu- lõppenud on ehituse omaniku- aeroobikasaal, korralikud sau- visiooniga inimest, kes ei kes- bi liikmemaksud olla piisavad, järelevalve hange. naga pesemisruumid. Spordi- kendu vaid ühele hoonele, vaid mistõttu annab spordikeskuse Ehituse algusajaks on kok- kompleksi tulevad ka ööbimis- oskab tunnetada tipp- ja tervi- nõukogu juba praegu ettevõ- ku lepitud 11. märts, mil haka- kohad, mis annavad võimaluse sespordi vajalikkust kogu piir- tetele võimaluse kogukonna takse paigaldama piirdeaedu pakkuda majutust külalistele konna arengus ning pakkuda tervisearengusse panustada. ja infotahvleid. Mullatöödega ja laagritele. Sihtrühmaks pole välja selleks võimalusi loovad Näiteks nagu Raplas teeb seda tehakse algust nii, kuidas ilm ainult õpilased, vaid kõik ümb- ettepanekud. Otsime majan- Sadolin. võimaldab. Spordihoonet hak- ruskonna harrastus-, tipp- ja duslikult ja ettevõtjalikult Ootame tulevaselt tegev- kab ehitama Haart Ehitus OÜ. tervisesportlased. mõtlevat inimest. Samas ole- juhilt lisaks selle hoone raken- Ehitusperioodiks on planeeri- Praegu keskendub nõuko- me nõukogus kokku leppinud, damisele soovi mõelda kaasa tud 15 kuud ehk ülejärgmise gu tugeva tegevjuhi leidmise- et oleme valikutes paindlikud. valla kõigi spordiobjektide õppeaasta alguseks 2020. aas- le, kes esimese asjana võtab Kui keegi tunneb, et ta küll arengule ning võimekust ot- kõigile kuulutuses välja too- sida ja teha tihedat koostööd dud punktidele ei vasta, kuid riigi ja rahvusvahelisel tasan- südamest soovib seda tööd dil, et siia saaks tuua erine- Vastlapäev ei ole otseselt kirikupüha teha, siis kutsume kindlasti vaid sündmusi. Oleme pika tee Sõna „vastlad“ on eesti keelde märtsil - toim.) kandideerima,“ rääkis Kalle alguses, samas esimene suur tulnud saksa (fasten) ja root- Tänapäeval võib vast- Uusmaa. samm tervislikkusest pakata- si keele (fastlag) vahendusel. lapäeva lähenemisest aimu Sihtasutuse nõukogu soo- va valla suunas on käima lüka- Vastlapäev on kirikupühadega saada sellestki, et vastlakuk- vib, et spordikeskusest saaks tud,“ märkis sihtasutuse nõu- ometi seotud – seda peeti kui lid on ilmunud poodidesse ja isemajandav üksus. „Anname kogu esimees Kalle Uusmaa. viimast meelelahutustega ja kohvikutesse müügile. Vast- endale aru, et asume väikeses priske toiduga täidetud päeva lakukleid süüakse ka Soomes, kohas, kus spordirajatistel Reet Saar enne pikka paastuaega. Hi- Rootsis, Taanis, Norras, Islan- liskeskajal ja varauusajal oli dil, Lätis, Leedus ja mõnel pool vastlapäev kõikjal Euroopas Saksamaal. suur pidu ja karneval. Allikas: M. Kõivupuu „Pä- Vastlapäev on liikuv püha. randiaabits lastele ja suurte- Tema leidmiseks tuleb lugeda le“, 2019 ülestõusmispühadest tagasi seitse pühapäeva, millele Sillaotsa muuseumi järgnev teisipäev ongi vastla- pedagoog Liivi Miil päev. (Tänavu on vastlapäev 5. 27. veebruar 2019 Märjamaa Nädalaleht 11

HAJAASUSTUSE tamise aasta 1. jaanuarist MÄRJAMAA VALLA me; PROGRAMMI kuni toetuslepingu sõl- SPORDIKESKUS mimiseni majapidamine, on vallale kuuluv sihtasu- eneseväljendusoskus eesti TAOTLUSVOOR millega seotud projektile tus, mille eesmärgiks on • keeles;väga hea suuline ja kirjalik toetust taotletakse. Märjamaa valla spordielu Märjamaa Vallavalitsus juhtimine, spordiobjektide suhtlustasandil; Nõuded toetuse taotleja- annab teada, et hajaasus- ja -rajatiste haldamine ning • hea inglise keele oskus le, toetatavate tegevuste, tuse programmi taotlu- arendamine ja muude põhi- oskus ja kogemus; abikõlblike kulude ning seid võetakse vastu 11. kirjast tulenevate • projektide eelarvestamise taotlemise tingimuste koh- märtsist kuni 13. maini ülesannete täitmine. mise oskus; 2019 a. ta on riigihalduse ministri • ehitusprojektidest arusaa- 22.02.2018 nr määruses Sihtasutuse nõukogu kus; nr 14 „Hajaasustuse prog- Programmi eesmärgiks kuulutab välja avaliku • hea arvuti kasutamise os- rammi“, mis on kättesaa- on hajaasustusega maa- konkursi ja isikliku sõiduauto töösõi- dav Riigi Tugiteenuste kes- piirkondades elavatele TEGEVJUHI/JUHATUSE • tudeks B-kategooria kasutamise autojuhiload võima- kuse veebilehel https:// peredele tagada head LIIKME lus. www.rtk.ee/toetused/ elutingimused ning see- ametikohale. läbi aidata kaasa elanike toetuste-rakendamine/ Kasuks tuleb elukeskkond/hajaasustu- arvu püsimisele hajaasus- Tegevjuhi peamiseks ülesan- se-programm. -sündmuste korraldamise tusega maapiirkondades. deks on Märjamaa Gümnaa- • kogemus; varasem sporditöö või Eesmärgi saavutamiseks Taotlus koos lisadoku- siumi juurde rajatava multi- toetatakse programmist mentidega tuleb esitada funktsionaalse spordihoone majapidamiste veesüs- kus ja elluviimise kogemus; majapidamise asukoha väljaehitamises osalemine ja • projektide kirjutamise os- teemide, kanalisatsiooni- järgsele kohalikule oma- eduka majandamise planee- süsteemide, juurdepääsu- kus. valitsusele allkirjastatuna rimine. Uue spordihoone te- • vene ja muu võõrkeele os- teede ning autonoomsete paberil või digitaalselt all- gevjuhi ülesandeks on koos- Pakume tegevjuhile va- elektrisüsteemidega seo- kirjastatuna e-mailile mar- tada sihtasutuse äriplaan ja heldus- ja vastutusrikast tud tegevusi. [email protected]. eelarve ning tagada nende tööd Märjamaa valla spor- täitmine. Juhilt ootame siht- Toetust saavad taotleda dielu arendamisel, spordi- Märjamaa Vallavalitsuse asutuse igapäevase tegevuse füüsilised isikud, kelle ala- rajatiste tulemusliku ma- kontaktisikuks on Kirsti eesmärgipärast korralda- line elukoht on rahvastiku- jandamise organiseerimisel, Mau tel: 53021768, e- mist, sealhulgas spordisünd- registri andmete kohaselt samuti kaasaegseid töötingi- mail: kirsti.mau@marja- muste koordineerimist ja katkematult taotluse esi- musi ning häid sportimisvõi- ma.ee. muude tulundusürituste malusi. korraldamist, samuti keskuse halduses olevate rajatiste Tööle asumise aeg: esi- KVALITEETSED HAMBAPROTEESID MEILT! haldamist ja arendamist. Ju- mesel võimalusel. hatuse liikmena esindab te- 12. märtsil alustab Haldja Hambaravis vastuvõtte kogenud gevjuht sihtasutust suhetes Kandideerimiseks pa- proteesiarst TIIU UMALAS. teiste füüsiliste ja juriidiliste lume esitada elulookirjel- Vastuvõtud toimuvad TEISIPÄEVITI. isikutega ning vastutab or- dus, motivatsioonikiri koos ganisatsiooni põhikirjaliste palgasoovi ja põhjenduse- NB! Haldja Hambaravi omab haigekassa lepingut laste ja tegevuste elluviimise eest. ga enda sobivusest tööks täiskasvanute ravi hüvitamiseks. Samuti on võimalus kasutada Märjamaa Valla Spordikes- Ootame kandideerima proteesihüvitist. kuse tegevjuhina. Lisaks koostööle avatud, vastutus- Alates 2019. aastast laiendas haigekassa tasuta hambara- ootame visiooni Märjamaa vi võimalusi sügava füüsilise või vaimse puudega inimestele, ja organiseerimisvõimelist, valla spordielu ja keskuse kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Nende kõrge eetikaga, tasakaalu- jätkusuutliku korraldamise inimeste hambaravi tasub haigekassa kogu ulatuses ehk kat, kohusetundlikku ning strateegilistest valikutest 5 hambaid saab tasuta ravida kogu elu. Seda siis, kui patsiendile eelkõige spordivaldkonna aasta perspektiivis (A4 kuni on määratud arsti poolt elupuhuse hambaravi diagnoos. Tasuta edendamisest huvitatud ini- 3 lk). Vajalikud dokumendid hambaravi ei kehti kõikidele puudega inimestele. Haigekassa mest, kellel on: on seadnud kindlad kriteeriumid, millele puudega inimese palume saata hiljemalt 28. terviseseisund peab vastama, et ta saaks elupuhust hamba- veebruariks 2019 e-pos- ti aadressil spordikeskus@ ravi. Õiguse tasuta hambaraviks määrab patsiendi perearst • mestekõrgharidus; ja protsesside juhti- marjamaa.ee. või eriarst, mitte hambaarst! Palume aega broneerides meid • mise vähemalt kogemus; 3-aastane ini- teavitada erivajadusest. loomise ja hoidmise oskus; Asume Pärnu mnt 30, • väga hea koostöösuhete Märjamaa : tööle orienteeritus; Täiendav info Oleme avatud • tulemustele ja meeskonna- Kalle Uusmaa, spordikeskus@marja- E-R 9.00-17.00 eesmärkide seadmise os- maa.ee, • kus; majanduslik mõtteviis ja Registreerimine ja info tel 502 1059. tel 578 774 74 • hea algatus- ja analüüsivõi- 12 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2019 Meenutusi Vabaduse kolhoosi ajaloost 2 Sirje Aiaots

Algus 20.02 Tema kohta kirjutab Alfred Tohver: „Müil oli kõva ärimees III Kolme kolnoosi periood ja kolhoos hakkas kosuma ja (1958–1969) kasvama. Kõik vanad autod müüs Venemaale maha ja ostis Vaatamata sellele, et suund uusi, Leningradist toodi rauda oli kolhooside ühinemisele, ja siin müüdi maha – ühesõna- toimus Esimese Mai kolhoosis ga kolhoos sai jalad alla.” hoopis kaheks kolhoosiks ja- Ühinenud kolhoosi kon- gunemine: 15. aprillil 1958. a toriks jäi Rooste talu. See oli eraldus kolhoos Ühisjõud 81 võrdlemisi suur taluhoone, pere ja 67 töövõimelise kol- kus olid hubased tööruumid hoosnikuga. Ühisjõud võttis spetsialistidele ja ka lavaga 1959. aastal endale uueks ni- saal, kus toimusid peod ja näi- meks Jõud ja alles jäänud Esi- mene Mai võttis nimeks Edu. see maja seni teadmata põh- Kolm kolhoosi tegutsesid kuni justeldati kinofilme. 1975. a Parakujaanuarikuus. süttis 1970. aastani. Maja põles maatasa, hävis ka Jaan Müil oli Vabaduse“ kolhoosi esimees aastail 1975–1982. suur osa kolhoosi arhiivist. Kolhooside esimehed Uueks kolhoosi kontoriks välja keskus, kuhu juba väike- majandi peaökonomist Sirje sai Vigala raudteejaama hoo- se „Vabaduse“ ajal oli püstita- Saulep, tuuakse igas kvartalis Vabadus: Oskar Pesti 1951– ne, mis oli pooltühjana seisnud tud teraviljaladu ja -kuivati. lugejate ette põhjalik majan- 1960, Olav Elmend 1961–1963, 1968. aastast alates, mil suleti 1972. a ehitati Eesti Üliõpilas- dusanalüüs nii kordamineku- Arnold Umalas 1963–1969. Tallinna-Virtsu kitsarööpme- te Ehitusmaleva abiga teinegi test kui ka vajakajäämistest. Edu: Hans Rokk 1958– line raudtee. Jaama asulast viljaladu. Hiljem ka töökoja- Palju tähelepanu pööratak- 1959, August Normet 1959– hakatigi kujundama kolhoosi hoone ja tarbeviljakuivati. se kitsaskohtadele. Suureks 1960, Hans Aiaots 1960–1968, keskasulat. Ehitati korter- Seitsmekümnendate aas- mureks oli tollal Kesk-Vigalas Jaak Kildvee 1968–1969. elamuid, mis kiiresti noorte tate tegemisi kajastab väga asunud kultuurimaja olukord, Ühisjõud, Jõud: Oskar Mäe- peredega täitusid. Tekkis ka hästi kolhoosi komsomoli alg- mida ei suutnud ükski amet- pealt 1958–1969. vajadus lasteaia järele, sest organisatsiooni poolt välja kond remontida. naised olid aktiivselt kolhoosi- antud laualeht Meie Elu. Läbiv Omaette rubriigi moo- IV Ühinenud kolhooside töös hõivatud. Lasteaed avati- teema on sotsialistliku võist- dustab satiirileht „Ata-ata“. periood gi 1976. a jaanuarikuus. Sama luse tulemuste kajastamine: Nahutada said purjutanud aasta sügisel avati endises võitjad, nende töötulemused, traktoristid ja töökojamehed, Kolm kolhoosi ühinesid 1970. koolimajas kolhoosi söökla. autasud ja preemiareisid. Sa- napsilembesed spetsialistid ja aastal kolhoosiks Vabadus, Varem oli korraldatud üksnes mas tutvustatakse ka tubli- - mille esimeheks sai Arnold mehhanisaatorite toitlusta- maid kolhoosnikke, pajatatak- litajad jt. Umalas. Ta oli sel ametikohal mine, kellele toit otse põllule se ühistest teatriskäikudest ja šefid, lehmi peksvad karjata 1972. aastani, mil esimeheks viidi. turismireisidest, õnnitletakse Järgneb valiti Endel Arusoo. 1975. a sai Masinakeskuseks jäi kahe juubilare. esimeheks Jaan Müil. kilomeetri kaugusel asuv Mai- Kuna komsomolialgor- ganisatsiooni sekretäriks oli

MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala • kuidas digiteerida ning veebis • dateerimine; korraldab jagada perekondliku fotoarhiivi • nägude märgendamine. laupäeval, 16. märtsil 2019 materjale. Muid ühisloomeprojekte (rahvusar- Vana-Vigala Tehnika- ja Teenindus- hiiv jm). kooli Kultuuripärandi digirepositooriu- peahoone II korruse arvutiklassis mid: Fotopärandi hoidmise-säilitamise algusega kell 10 koolituspäeva • Muis, Digar, Kivike, Etera, Fotis, põhimõtted „Digitaalne kultuuripä- E-varamu; • viited materjalidele; rand – allikad ja ühis- • Europeana, Topoteegid, Vanadpil- • autoriõigused, isikuandmed; loomevõimalused” did.net, Facebook; • digiteerimise põhitõed. • Wikimedia Commons, Wikidata, Koolitaja Vahur Puik (MTÜ Eesti Vikipeedia, Ühisloome. Täiendav info: osavõtust palume eel- Fotopärand, Ajapaik.ee) nevalt registreerida alljärgnevalt: Ajapaik.ee: e-mailil [email protected] või Käsitletavad teemad: • asukohamärgendamine; telefonil 56505783 • digiteeritud kultuuripärand; • ülepildistamine ehk refotograafia; • osalustasu 3 € 27. veebruar 2019 Märjamaa Nädalaleht 13 Tänugalal jagus tunnustust Märjamaa valla inimestele

15. veebruaril 2019 toimus Ra- aastat Märjamaa aleviga seo- pla kultuurikeskuses tänugala, tud mees, kes on olnud Mär- kus anti üle Rapla maakonna jamaa alevivolikogu esimees, hõbemärgid ja kultuurkapitali seejärel ühinenud valla voliko- Raplamaa ekspertgrupi pree- gu esimees, alates 2013. kuni miad. Tunnustatute seas olid 2018. aastani Märjamaa valla- ka mitmed Märjamaa vallaga vanem. seotud inimesed. Raplamaa maakonna Raplamaa maakonna hõ- Kultuuripärli auhinna sai bedase vapimärgi sai Villu Riho Pohla – tulihingeline Karu – kakskümmend viis rahvatantsujuht, kes juhendab tantsurühmi Märjamaal, Keht- Hea Pääsusilma Ostame metsakinnistuid klient! (ka koos põllumaaga) Alates märtsi- ja kasvavat metsa Elutööpreemia sai Sillaotsa muuseumi peavarahoidja Jüri Kus- kuust (raieõigust) asub lillepood min. Foto Taimo Tammik uuel aadressil Tel 528 4932 Riho Alavee Pärnu mnt 62 nas ja ka Rapla vallas. Samuti mest: [email protected] (Coopi poes) jagab tantsuhimu Vahtra tugi- Anne Aaspõllu – Märja- keskuses, esindab maakonda maa muusika- ja kunstikooli sõpruslinnades piiri taga ja kunstiõpetaja, tegevkunstnik, korraldab mitmeid sündmusi. hea silmaga fotograaf, mitme- Elutööpreemia sai Sil- te õpilasündmuste korraldaja; laotsa Talumuuseumi hing Sandra Plamus – noor ja hoidja Jüri Kusmin – pi- sumomaadleja, Vana-Vigala 7. kaajalise ja südamega tehtud klassi õpilane, kes on võitnud kultuuriloolise ja looduskaitse hulgaliselt auhinnalisi kohti, töö eest. sh U18 vanuserühmas sumo Kultuuripreemia sai teis- sumo MM-i I koht; te hulgas ka Rapla Maakonna Marko Kreuz – Raplamaa Noorte Puhkpilliorkester ja vabatahtlik spordielu edenda- peadirigent Tõnu Soosõrv - ja. Vigala korvpalli karika, Vi- puhkpillimuusika hoidmise ja gala võrkpalliturniiri, ranna- järjepidevuse eest. volle, Vigala ÖökossVolle 2018 Aastapreemia saajate korraldaja. hulgas oli kolm meie valla ini-

märjamaa vallava- Enampakkumise osavõtuta- märjamaa vallava- pakkumise alghind ühe kuu litsus korraldab avaliku su ja tagatisraha tasuda Mär- litsus korraldab avaliku üürisumma 156 eurot. suulise enampakkumise jamaa Vallavalitsuse (regist- suulise enampakkumise enampakkumine toimub märjamaa vallale kuuluva rinumber 77000447) kontole märjamaa vallamaja hoones reeDel, 1. märtsil 2019 kinnistu võõrandamiseks. EE411010802004561005 SEB asuva ruumi üürile kell 11:00 Märjamaa ale- pangas. raua tn 10 kinnistu Märja- andmiseks. vis Tehnika 11, Märjamaa enampakkumine toimub maa alevis (kinnistu registriosa Vallavalitsuse maja I korrusel reeDel, 1. märtsil 2019 kell nr 1780837, katastritunnusega Üürile antav ruum (kamina- tuba 6. 9:30 Märjamaa alevis Tehnika 50501:010:0004, majandusliku saal) asub Märjamaa alevis 11, Märjamaa Vallavalitsuse otstarbega tootmishoonete maa, Tehnika 11 kinnistul asuvas Enampakkumisel osa- maja I korrusel tuba 6. pindalaga 8301 m², kinnistu on Märjamaa vallamaja hoones lemiseks esitada avaldus Enampakkumisel osalemi- hoonestatud: katlamaja (ehi- teisel korrusel ja on suurusega Märjamaa Vallavalitsuse seks esitada avaldus Märjamaa tisregistri kood 109025745) ja 74,2 m². kantseleisse kabinet 21, aad- Vallavalitsuse kantseleisse ülepumpla hoone (ehitisregistri ressil Tehnika 11 Märjamaa kabinet 21, aadressil Tehnika kood 109025746 ja kinnistul Äriruum antakse üürile alev 78304 Rapla maakond 11 Märjamaa alev 78304 Rapla paikneb N.R.Energy OÜ-le või digitaalselt allkirjastatud maakond või digitaalselt all- tähtajaga 5 aastat, kasutami- kuuluv kaugkütte torustik) e-post: marjamaa@marjamaa. kirjastatud e-post: marjamaa@ seks kontori- ja laoruumina. alghinnaga 8000 eurot, osavõ- marjamaa.ee, hiljemalt NELJA- Enne kasutusele võtmist vajab ee, hiljemalt NELJAPÄE- tutasu 30 eurot ja tagatisraha PÄEVAL, 28. veebruaril 2019 ruum remonti ja kohandamist. VAL, 28. veebruaril 2019 kell 800 eurot. kell 16:00. Üürile andmisel on enam- 16:00. 14 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2019

1. märtsil kell 11 Vajatakse Ostan vanu jalg- ja moo- Märjamaa kinos Helk kohusetundlikku torrattaid, võrre ning nende K 27.02 kl 16.00 varuosi. Võivad olla ka mit- „VÄIKE DRAAKON KO- meestöölist BEEBIKINO tekomplektsed. Samuti paku- KOSAURUS 2” lihtsamatele ehitus ja „Tõde ja õigus“ vad huvi erinevad vanaaegsed USA kogupere-joonisfilm 1.30 tootmistöödele . esemed. Tel 508 6947 eesti keeles Soovijatel võtta ühendust K 27.02 kl 18.00; 21.00 Maa-amet on välja kuu- emailil: peeter.lehe@ „TÕDE JA ÕIGUS” lutanud avaliku kirjaliku joutsen.com või telefonil VanaVaraVaramu EESTI – ALLFILM draama 2.45 enampakkumise piirkonnas 5699 4421 Mööbel, jalgrattad (MS –12) asuvate kinnisasjade müü- Orgital lihatööstuse kõrval N 28.02 kl 16.00 miseks. Pakkumiste esita- „ HUNDID JA LAMBAD 2: mise tähtaeg on 12.03.2019 Tel 505 4450 SUUR SIGADUS” . www.tiktak.ee VENEMAA kogupere-joonisko- Täpsemat informatsiooni möödia-seiklusfilm 1.25 saab Maa-ameti kodulehelt OÜ teeb ehitus- ja re- eesti keeles aadressiga www.maaamet.ee. monttöid korteriühistute- N 28.02 kl 18.00; 21.00 „TÕDE JA ÕIGUS” Märjamaa vallast on müügis Varbola rahvamajas le, eramutele ja taludele. Kõik sise- ja välistööd. R 1.01 kl 16.00 tükid: Sipa küla, Ruudu (50301:001:0006); Sipa küla, 2.03 kell 12 kohtumine Va- „VÄIKE DRAAKON KO- baerakonna erakonna liikme KOSAURUS 2” Jõesopi (50301:001:0005); Tel 5197 7698 Valgu küla, Eeri Jaak Vackermanniga R 1.01 kl 18.00; 21.00 (50301:001:0008). 9.03 kell 12 trühvlite valmis- „TÕDE JA ÕIGUS” tamise koolitus (u 2 tundi). Mõtetes tuleme L 2.03 kl 15.00; 18.00 Eelregistreerimine ja ette- ikka Su juurde, „ tõde ja õigus” maks 7. märtsini. Hind 15.- hinges * Tööriistade ja kaubi- 9.03 kell 21 Naistepäevapidu, P 3.03 kl 15.00 mälestus helge kute rent hind: naised 7.-, mehed 10.- „LEGO FILM 2” 3D * Akende müük ja pai- ja soe.. USA kogupere-joonisfilm 1.45 15.03 kell 18 Piia Kõveriku galdus, mõõtmine eesti keeles kursus/õpituba „Tatraleiva * Kasutatud kodumasi- Mälestame head sõpra ja valmistamine”, 5.- rõõmsameelset P 3.03 kl 17.00; 21.10 nate müük. Järelmak- 22.03 kell 18.00 Kalligraafia- „POISS , KELLEST SAI KU- töökaaslast Ruunavere päevilt su võimalus kursus, hind 5.- NINGAS” GALINA RAPPUT * Kodumasinate remont Piia Kõveriku USA draama, 2.00 29.03 kell 18 18.11.1957–19.02.2019 ja paigaldus kursus/õpituba „Magustoidud P 3.03 kl 19.10 Facebook.com/kasuta- toortoidust”, hind 5.- Avaldame sügavat kaastun- „PÜHA AGATHA” 30.03 kell 10 Angelika Sone- USA õudusfilm 1.30 (K –14) tud kodutehnika net abikaasale ja tütardele mari terviseloeng „Väsimu- peredega. E 4.03 kl 17.00 „POISS, KEL- Pärnu mnt 68 sest priiks”, hind 5.- LEST SAI KUNINGAS” Tel 5566 9903 Eha, Helje, Tiina Avatud E–L Info tel 502 7322 E 4.03 kl 19.10; 21.40 „ASEPRESIDENT” USA draama-komöödia 2.12 (K –12) T 5.03 kl 16.30; 19.00 „ASEPRESIDENT” T 5.03 kl 21.30 „PÜHA AGATHA” K 6.03 kl 17.00 „TOBOL” VENEMAA ajalooline draama 1.45 (MS –12) K 6.03 kl 19.00; 21.30 „MINEVIKU LABÜRINDID” USA draama 2.12 (K –12)

HINNAD Koolieelik 2.00 € Õpilane, pensionär 3 € Täispilet, sh üliõpilased 4 € 3D passiivprillid 1 € 27. veebruar 2019 Märjamaa Nädalaleht 15 EELK kontsert „Laval ainult mehed“ „Ja mida teile palun“ Märjamaa 9. märts kell 11.30–16 5. aprill kell 11 Viljandi Laste- Maarja Tervisepäev teater Reky etendus „Sööbik ja kogudus 9. märts kell 17 Piip ja Tuut Pisik“, pilet 8.- püstijalakomöödias „Loomad”, 7. aprill kell 17 Margus Tabori Märjamaa rahvamajas pilet 2.- „Mamma lood ehk hiiu eluvilo- Neljapäev, 28. veebruar 15. märts kell 18 soohvia“, pilet 12.-/15.- 7.30 Missa (kogudusemaja) 1. märtsil kell 11 Märjamaa Gümnaasiumi Outmo:d 18. aprill kell 19 Ugala Teatri kinos Helk BEEBIKINO „Tõde 16. märts Soome riiete müük etendus „Meistrite liiga“, pilet Reede, 1. märts ja õigus“ 16. märts kell 11 Mälumäng 12.-/15.- 7.30 Missa (kogudusemaja) 1. märts kell 18 ja 19.30 üksikmängijatele Ly galeriis Viie tiibetlase õpituba, 10.- 17. märts kell 14 Pühapäev, 3. märts Ehalill Halliste gobeläänide 3. märts kell 9–20 Gongiteraapia Pühapäev enne paastuaega näitus „Pae peal“ Riigikogu valimised 21. märts kell 10–14.30 11.00 Missa (kogudusemaja) 6. märts kell 19 Mälumäng Doonoripäev Laudade, piletite ja kohtade Esmaspäev, 4. märts 7. märts kell 19 Komöödia- 23. märts kell 19 Segarühma broneerimine tel 5656 4614 7.30 Missa (kogudusemaja) teatri etendus „Maria Callase Tantsukas 20. aasta kontsert või marjamaa.rahvamaja@ 18.00 Palvetund (kogudusemaja) meistriklass“ pilet 15.-/17.- 2. aprill kell 19 marjamaa.ee 8. märts kell 19 Naistepäeva- Vana Baskini Teatri etendus www.marjamaarahvamaja.ee Teisipäev, 5. märts 7.30 Missa (kogudusemaja) Avaldame kaastunnet Mälestust Sa hella väärid, Svetlana Rappule ema väärid austust, sõnu häid, EEKBL Märjamaa GALINA RAPPU mälestuste kauneid jälgi vabakogudus surma puhul meie hinge Sinust jäi. Jumalateenistus pühapäeviti kell 14 Pargi tn 19 Töökaaslased osaühingust Mälestame lahket On ääretult valus, Runforest ja head sõpra aeg seda ei muuda GALINA RAPPUT. Ja kuidas ka paluks, EELK Kullamaa Sa tulla ei suuda.. Püha Johannese kogudus Südamlik kaastunne Meelise- Avaldame kaastunnet abikaasale ja tütardele peredega. Mälestame ja avaldame Armulauaga jumalateenistus le perega isa, äia ja vanaisa kaastunnet omastele pühapäeviti kell 11 ENDEL SIHIMETSA GALINA RAPPU surma puhul. Perek. Lättekivi ja Verbeštšuk ning ristipoeg Nikolai surma puhul. EELK Vigala Maarja Toomas perega Plekoltee baari kollektiiv kogudus

Jumalateenistused igal pühapäe- Siiras kaastunne Svetale Avaldame kaastunnet Kui elab veel Su emake, val kell 11 perega kalli ema Jüri Rappule abikaasa siis oled rikas Sa. GALINA RAPPU GALINA Kui sulgub kord ta unele, Avaldame kaastunnet kaotuse puhul ootamatu surma puhul. end tunned vaesena... Salmele, Meelisele, Sirjele ja lastele Südamlik kaastunne Jorru kohviku töötajad Endised töökaaslased abikaasa, isa, äia ja vanaisa Leenale ja Svetale perega Rene ja Toomas ENDEL SIHIMETSA armsa ema surma puhul. Galina Rappu Armas Vilhelmine-Maria Avaldame kaastunnet Jürile kaotuse puhul. Tõnu, Kersti, Vello ja Maire ja lastele peredega kalli Oleme Sinuga sel raskel het- abikaasa, ema, vanaema Helme, Kaili, Janne peredega kel, kui jätad hüvasti armsa ja ämma ja Vahastu rahvas LEMBIT LAURISEGA GALINA RAPPU kaotuse puhul. Kaljo, Asta, Ei kao leinavalu hingest, Anne ja Andres peredega Naabrid Maimu ja Jüri ei kao silmist pisarad. Südamlik kaastunne Päikene tõuseb ja vaob, inimene elab ja kaob. Südamlik kaastunne Südamlik kaastunne Gretele ja tema perele Meelisele perega Salme perele kalli vanaema Südamlik kaastunne kalli isa, vanaisa ja äia ENDEL SIHIMETSA Galina Rappu Salme perele ENDEL SIHIMETSA kaotuse puhul. kaotuse puhul. ENDEL SIHIMETSA kaotuse puhul. kaotuse puhul. Mälestab ristipoeg Harri Hiirekeste rühma Maive ja Märt ja Helgi lapsevanemad ja õpetajad Aili ja Mihhail Sipast 16 Märjamaa Nädalaleht 27. veebruar 2019 TEENUSED Ostan nõukogudeaegseid laste KADUNUD mängunukke ja mänguasju. KAARDID ENNUSTAVAD Tel 5373 0674 Kadunud punast karva koheva Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, sabaga noor isane kass.Reageerib vaata ka: ennustus.ee Ostan sõidukorras sõiduauto või nimele Suli. 58078271 väikebussi. Võib vajada pisut re- Kõik ehitustööd! Siseviimistlus monti või olla ka ilma ülevaatuseta. ja välistööd, saunad, vannitoad, Tel 5819 0200, LEITUD katused jne. Ka muu, mis ehitus- [email protected] Märjamaa vanalt staadionilt lei- se puutub, küll koos lahenduse tud võti, lipikul kiri “välisuks leiame. Marko, tel 5399 2362 koodiga”. Kätte saab vallamajast 88 Almire-Sylvia Ohtlike puude langetamine. sekretäri käest II korrus kab 21. Viisma Tel 5663 2968 87 Laine Alasi labürindist. Viljapuude ja hekkide hooldus- Kella 14–17 sõidutavad lapsi 87 Juhan-Kaupo lõikus. Tel 554 7270 Neeme vahvad ponid Täpi ja Fiara. Tõn ts Pakume hernesuppi ja vastla- 85 Elmar Verbak MÜÜK kukleid, 82 Talvi Soon burksi, pannkooke ja palju muud maitsvat. Müüa kuivad küttepuud (leht- 80 Lea Kingisepp Kohal on ka tuttav kokteili- puu) 30-33 cm. meister, kes valmistab 80 Tiiu Nüüd Tel 5646 1529, 489 7706 Hei-hei, suured ja väikesed nii väikestele kui suurtele 79 Leida Valdek sõbrad! Avastes müüa pooleli maja maa- maitsvaid jooke. 79 Margarita Liit- keldriga. El 25A. Tel 506 8326 Vastlapäev on tulemas ja Märjamaa bussijaamast tuleb koolivaheaeg olemas! mäe Müüa 2-toaline ahjuküttega kor- 7-kohaline transport 77 Kaljo Tiigisoon ter Pärnu mnt 131. Tel 5620 8262 Mis võiks veel vahvam olla kell 12.00 ja 15.00 ning viib kui veeta lõbus päev samuti tagasi.

77 Jaan Eintalu Müüa sauna- ja suitsuahjud, boi- Käbiküla lumelinna Näeme ja lõbutseme Käbikü- 75 Urmas Jensen lerid. Vajadusel kaup koju kätte ja kohvikus las juba 2. märtsil. paigaldus. Hinnad soodsad. laupäeval, 2. märtsil 70 Enn Mõistus Kohtumiseni! Tel 505 435 kell 11–18-ni Rohkem infot FB ja 70 Aino Hiibus Laseme liugu, uisutame ja tel 358 404 838 425 Annely 70 Reet Mänd ost otsime väljapääsu 65 Toivo Sklave OÜ Estest PR ostab metsa- ja 65 Paul Isakannu põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, [email protected]

Ostan garaažiboksi Märjamaal. Tel 5555 4494

EDU KAUPLUSES igal teisipäeval kliendikaardiga kõik kaubad 10% odavamad

Kliendkaardiga kõik kaubad igapäevaselt 2–5% soodsamalt.

ISSN 2613-3253 Märjamaa valla infoleht MÄRJAMAA NÄDALALEHT Toimetus 78304 Märjamaa www.marjamaa.ee Tehnika 11 tuba 10, telefon 5306 5805 Trükiarv 1011 eksemplari Toimetaja Reet Saar [email protected]