Eesti Mets 2/2016 1 50

Eesti Mets I R I K A J A S U D N A S T E M

HIND 4 . 9 0 € Puidutöötlemisseadmete tootja AS Hekotek • D U N U M L I Eesti kuimetsariik:

T S A T S A A Peretaimla annableiva lauale 1921 Vigastatud metsloom: võtta võijätta? Tõllistevald I V U S 6 1 0 2 / 2

e a 95

t t s Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee/printech TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] 2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! 24 36

44 60

2 Juhtkiri 24 VIVIKA VESKI Metsanduse lai valdkond Uue metsapõlve rajamisele ühes- 50 Poster koos oma panust andmas AIVAR PIHELGAS 3 Metsandusuudiseid Metsaistutustalgute käigus sai vastuse Looduse eksklusiivses kingapoes ka hulga metsamajandamisega seotud 4 Eesti Mets tähistas sünnipäeva küsimusi. 52 TOIVO MEIKAR Eesti Vabariigi „joone alla” jäänud 6 Debatt 29 Metsamehe terviserubriik linnametsad AGNE NARUSK KRISTIINA VIIRON Võtta või jätta: vaidlus metsloomade Vali müra nõrgendab kuulmist 58 Loodusemees pajatab ja lindude teemal ei vaibu niipea VAHUR SEPP Aeg-ajalt, aga eriti kevadeti tõuseb 30 MERLE RIPS Käbikuningas võtab vahel matti lin- päevakorda arutelu, kas inimene peaks Kümme miljonit metsataime väike- nupesadest ja tihaste pekistki ravitsema vigastatud või lihtsalt väeteid tootjate taimeaedadest Orava toidulaud on väga mitme- metsloomi. Teema käivitab kirgliku aru- Väikeste metsataimeaedade osakaal on külgne, mille järgi saab muuseas telu. märkimisväärne. Kolmekümnest miljo- ennustada järgmise talve kuusekäbi- nist metsataimest kümme miljonit ehk saaki. 12 VIIO AITSAM kolmandik tuleb erasektorist. Eesti kui metsariik: Tõlliste vald 60 Arvamus Eelmises numbris alustatud kirjutiste 36 MART KELK ZYLEIXA IZMAILOVA sari jätkub Valgamaal Tõlliste vallas. Uuenenud raievõistlustel käib mõõ- Põhjused, miks lendorav on muutu- Koht, mis on tuntud pigem põllumajan- duvõtmine maailmameistrivõistlus- nud Eestis nii haruldaseks duspiirkonnana, on metsasektori tege- tele pääsu nimel vustest ja ettevõtetest läbi põimitud. 61 Üks küsimus, üks vastus 38 ÜLO NIINEMETS Milliseks on praegu kujunenud olu- 18 AIN ALVELA Kuidas kohaneb kord küttepuidu, eelkõige hakkpui- Venemaal tuleb äri ajada kindla harilik mänd kas- du turul? partneriga vukohatingimuste, Vastab riigimetsa majandamise kesku- Peagi 25aastaseks saav puidutöötle- stressi ja muutuva se puiduturustusosakonna juht Ulvar misseadmete tootja AS Hekotek on kliimaga Kaubi ehitanud saeliine ka Uruguaisse ja Tansaaniasse, kuigi ettevõtte peamine 44 HELDUR SANDER, ALAR LÄÄNELAID 63 ÜLO TAMM turg juba üle viieteistkümne aasta oli ja Sangaste lehised on pidanud vastu Mees, kes tahtis uurida „taivatähti”, on Venemaa. ligi kaks sajandit teostas end hoopis metsanduses Lugu kõneleb Sangaste mõisa ja pasto- 23 Vahva leid raadi lehistest, mis arvatavasti on pärit 64 In memoriam KRISTIINA VIIRON krahv Friedrich Georg Magnus Bergi Ivar Etverk, Kraanikauss puidust? Miks ka mitte puukoolist. 27.01.1932 – 29.03.2016

EESTI METS 2/2016 1 50. aastakäik. Nr 2/2016 Metsandusajakiri, ilmunud 1921. aastast Metsanduse Toimetus: PEATOIMETAJA KRISTIINA VIIRON tel 5199 1549 lai valdkond faks 610 4109 jakirja sünnipäevapeol, de aitamisest, mis seekordse debati [email protected] kuhu oli kogunenud mit- teemaks on. On seegi ju osa met- VASTUTAV VÄLJAANDJA meid metsandusinimesi, sandusest, kas või juba seetõttu, et TRIINU RAIGNA tekkis seltskondliku vestluse käigus tegemist on metsaelanikega. [email protected] A arutelu, mis vahe on metsamajan- Vaidlus selle üle, kas inime- KEELETOIMETAJA dusel ning puidu- ja metsatööstu- ne peaks sekkuma, kui loom või MERLE RIPS sel. Kõlama jäi igati asjakohane sei- lind on viga saanud, leiab alati palju [email protected] sukoht: sealtmaalt, kus palgiveoau- kaasarääkijaid, kes sageli väga vasta- VÄLJAANDJA: to koorma maha paneb ja minema kaid seisukohti esindavad. Tundub MTÜ Loodusajakiri Endla 3, 10122 Tallinn sõidab, algab metsatööstus. aga nii, et mida rohkem inimesi www.loodusajakiri.ee Eesti Metsa suvenumbrit kokku teab, kuidas loodus toimib ja mõis- pannes tuli see vestlus mulle meel- tab selle igavest ringkäiku – kes de, tõdedes, kuivõrd laiahaardeline keda sööb, kes mida sööb –, seda tegelikult metsandus on. Alustades vähem on neid, kes arvavad hea- näiteks vigastatud või inimese mee- teoks konna mao haardest ära kis- TELLIMINE lest väetite metsloomade ja -lindu- kumise. Ning ei kurjustata fotograa- 610 4105 figa, kel õnnestub pildistada end [email protected] www.loodusajakiri.ee vastu maad litsuvat põdravasikat, et ta looma metsa maha jätab. REKLAAMIJUHT Hoolimine on oluline, aga õigel HELEN LEHISMETS tel 610 4106 ajal ja õigel kohal ning looduses toi- [email protected] muvat tundes. Metsandusega haakub kind- KÜLJENDUS RAUL KASK lasti ka lugu puidutöötlemissead- [email protected] meid tootvast ettevõttest Hekotek,

TRÜKK AS Printall kuigi see tõenäoliselt liigitub pigem metallitööstuse kildkonda. Ometi võiks sellist ettevõtet pidada justkui puidutööstuse esimeseks lüliks – ilma nendeta ei saa ju puidutööt- lejad edasi toimetada. Siinkohal kerkib muidugi kohe Ajakiri ilmub pähe küsimus – mida siis pida- Keskkonnainvesteeringute Keskuse da metsamajandamise esimeseks toetusel tegevuseks. Kas metsataime- de kasvatamist, millest juttu Foto: Terje Lepp Terje Foto: teeme? Või on selleks hoopis seemnete varumine? Või pigem metsauuenduse planeerimine enne metsaraiet? Neile küsimuste- le võiks nüüd ajakirja lugedes omas peas vastuseid otsida. Kaanefoto: Arno Mikkor Metskits Elistvere loomapargis. Kristiina Viiron

2 EESTI METS 2/2016 ROHKEM KUI MASIN

G-seeriat iseloomustab märkimisväärne kütusekulu langus ja tootlikkuse kasv.

Uue 1270G John Deere Final Tier 4 mootoris on ühendatud EGR ja SCR süsteem, mis võimal- dab suuremat mootori võimsust ca 10% madalama kütusekuluga. 6-rattalise 1270G mootori maksimaalne võimsus ja veojõud on kasvanud ca 17%,, samuti tootlikkus võrreldes varasemate eelkäijatega, eriti kui masin on varustatud mitmekiiruseliste söötemootoritega H415 lõike- peaga. Uus lihtsam elektrisüsteem tagab töökindluse ja masina täpse ning kiire toimimise.

Kõigis uutes John Deere metsalangetustraktorites on jõukontrolli tarkvara PPC (Processing Power Control), mis õigel kasutamisel tagab väiksema kütusekulu - sõltuvalt tingimustest on nupuvajutusega võimalik valida kolme erineva masinaseadistuse vahel.

Lisa kokkuhoidu aitavad tagada ForestSight tooted ja teenused – küsi lisa esindusest!

G-seeria on rohkem kui masin. www.JohnDeere.fi/forestry

AS INTRAC Eesti, Tartu mnt 167 Harjumaa, tel. 603 5700, e-post [email protected], www.intrac.ee UUDISED

käsitlevad männi selektsiooni erine- Männiuurija Malle Kurm 70 vaid külgi. Peale selle oli ta teadus- ajakirja Metsanduslikud Uurimused alle Kurm (neiuna Mägi) (Forestry Studies) üks koostaja ja toi- sündis 18. juunil 1946. metaja aastatel 1997–2006. Alates aastal Valgamaal Holdre aastast 1996 on ta loodusuurijate selt- Foto: erakogu Foto: lähedalM Eera külas Vahtra talus. si metsandussektsiooni sekretär. Tema isa Johannes-Voldemar Mägi Malle Kurmi kauaaegseks unistu- oli lõpetanud Voltveti metsakooli ning seks oli koostada raamat Eesti kõige töötas pikka aega Taagepera ja Tõrva levinumast puuliigist. Eesmärk oli metskonnas metsnikuna. Võimalik, koondada raamatusse mitme põlv- et isa metsamehelik eeskuju innustas konna metsateadlaste uurimistule- Mallet 1964. aastal astuma Eesti põl- mused harilikku mändi puudutava- lumajanduse akadeemiasse metsama- tes küsimustes erinevate valdkonda- jandust õppima. de lõikes. Energilise ja visa organi- Professor Endel Pihelgase õhutusel seerijana suutis Malle Kurm 2014. tekkis tal huvi hariliku männi seemla- aastal oma unistuse teoks teha, mil te seemnekandvuse vastu. 1970. aas- tema koostamisel ja toimetamisel tal asus ta tööle metsainstituudi met- Metsainstituudis töötas ta aastani ilmus arvukate autorite koostööna saselektsiooni laboratooriumi, kus 1996, mil instituut integreeriti põllu��- mahukas ja põhjalik kogumik „Mänd jätkusid uurimistööd hariliku männi majandusülikooliga. Eestis”. vegetatiivsete seemlate seemnekand- Vanemteadurina jätkusid uurimis- Soovime sõbralikule ja abivalmis vuse stimuleerimise alal. Tänu mahu- tööd hariliku männi seemnete pärit- kolleegile jätkuvat energiat ja loomin- katele välitöödele ja tulemuste ana- olu mõjust puude kasvuomadustele, guliste unistuste edukat täitumist! lüüsimisele kaitses ta edukalt 1987. männi järglaste sõltuvusest emapuu- aastal Minskis Valgevene tehnoloo- de omadustest jm. Kokku on Malle Endiste ja praeguste gia instituudis põllumajandusteadus- Kurm avaldanud�� või ��olnud kaasau- kolleegide nimel te kandidaadi kraadi. toriks 97 artiklile. Enamik nendest Ülo Tamm Erametsaliit kutsub osalema Kuidas osaleda Metsamajandajate konkursil osa- lemiseks täida ankeet, mille leiad metsamajandajate konkursil aadressil www.erametsaliit.ee. Kristel Arukask, teadmisi ja kogemusi oleme edasi and- Ankeete ootame kuni 30. juu- erametsaliidu projektijuht nud metsamajandajate kokkutulekutel, nini aadressil kristel.aru- kus tutvustatakse eelmise aasta võit- [email protected] või Eesti änavu juba 23. korda toimuva ja metsi ja tegevusi. Kokkutulekutest Erametsaliit, Mustamäe tee 50, konkursi eesmärgiks on leida võtab alati osa rohkelt huvilisi ja on hea 10621 Tallinn. metsaomanikke, kes jagaks tõdeda, et metsamajandajatele pakub Tteistega oma metsamajandamise huvi, kuidas teised samas valdkonnas kogemusi. Eelnevatel aastatel on osa- tegutsejad toimetavad. lenud väga mitmeilmelisi omanikke, Kõigil osalejatel on olnud siiani alates neist, kelle mets on paari hek- ühine joon – metsa majandatakse tari suurune kuni nendeni, kes majan- hoole ja armastusega ning metsa käe- Kristel ArukaskFoto: davad mitutsadat hektarit. käik on omanikele väga oluline. Metsaomanike teadmised ja koge- Konkursil valitakse parim metsa- mused on konkursi pika ajaloo väl- majandaja, metsamajanduslikke töid tel olnud erinevad ning aastate jook- hinnatakse eraldi kategooriatena. sul oleme avastanud mitmesuguseid Konkursi eesmärk on tunnustada ja metsamajandamise võtteid ja tõeks- tutvustada kõiki osalejaid. pidamisi. Alati on tore kuulata prakti- Osalema on oodatud kõik erametsa- kute mõtteid ja arutleda selle üle, mil- omanikud. Tähtis�� ei ole metsa majan- liste põhimõtete järgi on nemad oma damise juriidiline vorm, vaid see, et Eelmise aasta konkursi võitja Tõnu metsa majandanud. metsa eest hoolitsetakse südamega. Mändla enda istutatud ja hooldatud Konkursil osalenud metsaomanike Väärikad auhinnad paneb välja STIHL. noorendikus.

4 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Pidu toob kokku: Tiganik. Kaarel regiooni metsakasvataja Kagu jt). Nende tagant paistab RMK METS (Lemeks, Hiiepuu ettevõtja A&P Rait Andresteeriumi kantsler Talijärv ja S sünnipäevapidu Metsa Eesti kui ta seda juba teinud juba on. seda kui ta samakaua, vähemasti ilmub ajakiri ka ningloodetavasti aastateks sadadeks oli,onjajääb mets Eesti et kahtlust, Relve. Hendrik Polene peatoimetaja kauaaeg Metsa Eesti Arutelu juhis sajandi jooksul. saab järgneva neist muutunud jamis jooksul saja aasta viimase metsad onEestimaa kuidas kõnelesid, EnnPärt juhtivspetsialist Toivo ja Meikar keskkonnaagentuuri sajand tulevikku”. Metsandusloolane ja –sajand minevikku m(Metsale) kuulates arutelu „Vaatedgus Eesti rahvusraamatuko metsandusinimesi seltskond tähistas ja 50.aastakäiku teisel kohal.vanuselt nime all ilmuvad, algse tänaseni mis seas, ajakirjade eestikeelsete kõigi Mets onEesti –sellega ga ühe nime 95 aastat tähtpäevaga. se Virumaa • AS • Kunagine • Minu • Viru-Lemmu • õnne sünnipäevaks! palju soovib Mets Eesti Ajakirja 95. sünnipäeva-aastat Ajakirja 95. sünnipäeva-aastat Marek Tislerliige Marek 40 Urmas Saetalu liige saülem lent äranis siis, kui tegu niioluli kuitegu siis, äranis ise kokkutulla, põhjust ikka on ünnipäeva tähistamiseks

Ülle Läll 50 Ülle Läll Tõnis Hiielaid

Woodwell Mets Lembit NõmmLembit 75,22.mai.

Avinurme metsaühistu

juhatuse

metsaseltsi 50, 23. mai.

, 20. mai. Keskkonna

metsandusjuht ja

60, 9. mai. liige

Lohusuu , 29. mai.

ja juhatuse juhatuse

konsu minis

met autoriõigus MTÜ Loodusajakiri - - - - - - -

Heino Kasesalu. Heino Kasesalu. graaf Pere Jüri jametsandusloolane fotoAun kaasautorid ningEesti Metsa juht Jaanus Kusmin, erametsakeskuse spetsialistmaa metskonna Jürgen Oodatud hetk: Külalised seminariootel: Relve metaja ametisolnudHendrik Kunagine • RMK • RMK • RMK • Metsandusliku • Andres TuviAndres 60 Tiiu Annuk50 Kokk 45 Kristo Twerdianski 75, 3. juuni. algataja uurimise ri

looduskaitsetalituse Matsalu Tartu

Tipu Ajakirja praegune peatoimetaja Kristiina praegunepeatoimetaja Kristiina Viiron Ajakirja ja14aastatpeatoi

looduskes , 11. juuni. puukooli

, 5. juuni. , metsaülem 29. juuni. pärandkultuu RMKLääne

kuse Lembitu

juhataja tööjuht

Rein Rein

juht lõikavadüheskooslahtisünnipäevatordi. - -

Kunagine • Palamuse • Kunagine • Metsa käekäigust sajaaastajooksul. käekäigust Metsa Eesti ka niiEesti metsakui kõnelesid juhtivspetsialistEnnPärtagentuuri Meikar, Relve ja keskkonna Hendrik Arutlevad: Vissak 85, 2. juuli. liige 75, 3. juuli. metsaülem taja jaÕisu jahimajandi juha- peametsaülem, 80, 18. juuli. Velloneline metsakasvataja Aava Raivo Kittus 70 Kittus Raivo

Surju Mahtra Metsandusloolane ToivoMetsandusloolane metsase EESTI METS

metsaülem,

metsamajandi ltsi , 11. juuli.

Rein Kask Kask Rein 2 juhatus /2016

tee

e -

5 - - Fotod: Terje Lepp Fotod: Arno MikkorFotod: Debatt

Loomapargis üles kasvanud põder inimest ei pelga. Võtta või jätta: vaidlus metsloomade ja lindude teemal ei vaibu niipea Agne Narusk, Kommentaatorid ei hoia paha- Kärnkonna ja nastiku lugu on Eesti Päevalehe ajakirjanik meelt tagasi: nüüd siis hakkame juba üks markantsemaid viimase aja nii- loomade ja lindude käest toitu ära nimetatud päästmisjuhtumeid. Sellele ääne Elu vahendas 18. mail kiskuma? Kuid on ka teistlaadi osu- eelnesid veidi tavalisemad, ütleks, et lehelugeja Leili Suitsu kirja, tamist: võib-olla oli päästmine mõle- lausa igakevadised lood, mille muster milles naine üksikasjalikult ma huvides, arutlevad lugejad. Ehk on alati enam-vähem sama – inimese kirjeldab,L kuidas ta nastiku lõugade poleks nastik muidu ellu jäänud, sest arvates on loom hädas ja ta ruttab appi. vahelt kärnkonna päästis. „toidupala” oli kurku kinni jäänud. Hiljem osutub see karuteeneks.

6 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ei ole, väetike, hüljatud

iin fotol end vastu maad suru- „Tegin kähku mõned fotod ja va põdratitega kohtus Marina hakkasin temast ettevaatlikult Lääts Viljandimaal Halliste mööda minema, kuid siis ta avas- Skandis jalgrattaga sõites. tas, et ma ei olegi üldse ohtlik, „Nurga tagant tuli välja väriseva- tõusis püsti ��ja hakkas mulle värise- te jalgadega põdravasikas, ma arvan, vate jalgadega tuterdades järgnema, et ta võis olla umbes paaripäeva- ise pirises kõva häälega. No ei olnud ne,” meenutab Lääts. „Kargasin mul mingit tahtmist tema emaga ratta pealt kohe maha, et teda mitte kohtuda, niisiis andsin pedaalide- ehmatada. Muidugi hakkasin ringi le valu ja maha ta minust õnneks vaatama, kus mammapõder on.” lõpuks jäi,” jutustab Lääts ja lisab, et Põdravasikas, nähes naist, potsa- pidi hiljem nii mõnelegi targutajale tas kohe teele maha, et end võima- hakkama tõestama, et ta ei jätnud liku ohu eest varjata. vasikat vigastatult vedelema.

Näiteks maikuu teisel nädalal toi- sama puu alla tagasi ja kohe laskus käivitab kirgliku arutelu nii avalikes metati Pärnumaalt Surju vallast Eesti tema juurde ema. foorumites, sotsiaalmeedias kui ka loomakaitse liidu (ELL) hoiukodusse Eriti linnupoegi puudutavaid lugu- kitsamates erialainimeste infolistides. kaks kährikkoerapoega, kel silmadki sid on veel ja veel. Ainuüksi EEL veel kinni. Leidja selgitust mööda lei- teatas mai teisel nädalal nende Väga läbimõeldult dis ta ilma emata pojad ja võttis kaasa, hoole alla toodud ühest linnulap- Kas abivajajaid aidata? Kes on abiva- ilma et oleks teadnud, millise liigi esin- jaja, kas näiteks möö- dajatega on tegu. Emast eraldamist dunud sügisel lõuna- kährikulasteks osutunud tegelased üle Eesti inimesed ei tunne looduse maale lennanud par- ei elanud. Kas „päästeaktsiooni” oli toimimise põhitõdesid ning puudub vest Raplamaale Alu tõesti vaja? ELLi juht Heiki Valner selge ja kindel reeglistik, millal ja serva maha jäänud laiendab küsimust veelgi: kas seda kurg vajas, et inime- olnuks üldse vaja ka siis, kui pojad kuidas sekkuda. ne tema käekäiku sek- tõesti olidki emata jäänud, sest tege- kuks? Kui aidata, siis mist on ohtliku võõrliigiga Eestimaal? sest ja kolmest loomapojast. Ükski keda, kus ja kuidas? Ühes on arutlejad Umbes samal ajal leidsid teised neist polnud vigastatud, vaid leidjate üksmeelsed – eesti inimesed ei tunne „päästjad” Tallinnas Nõmme teel puu arvates ��olid vanemad oma järeltuli��- looduse toimimise põhitõdesid ning alt linnupoja, viisid ta korterisse ja jad hüljanud. Mida rohkem aeg edasi puudub selge ja kindel reeglistik, mil- küsisid loomakaitse liidult nõu. Õhtul suure suve poole kerib, seda roh- lal ja kuidas sekkuda. viidi linnuke nende eestvedamisel kem juhtumeid lisandub. Igaüks neist Mai kolmandal nädalal lasi kesk-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 7 Fotod: Arno MikkorFotod:

Elistvere loomapargis elavad rebased on ühel või teisel moel inimese kasvandikud – kas toodud loomaparki või siis on tulnud sealsamas sündinuid lutitada, sest nende ema suri. konnaamet ringlusesse pressiteate, Hea, kui inimestel oleks ilmselgelt vaja koos keskkonnaameti milles palub vigastatud loomade aita- juhend, keda ja kuidas aidata, ja keskkonnainspektsiooni vastavate mise jätta ekspertide hooleks ja ter- ütleb loodusemees ja Muraste juhistega. Loodusvastutuslik täpsus ved üldse rahule jätta. Ilmselgelt ajen- looduskooli juhataja Val on asjakohane.” datuna Paides surmatud ilvese juh- Rajasaar: tumist (loomaarst otsustas linnaae- „Need, kelle hädise olukorra on põh- Loodusearmastus tähendab da tulnud väga kehvas seisus ilvese justanud inimtegevus, need on tõe- loodusseaduste austamist, ja hukata), mis teema – küll veidi teise poolest inimeste parandada. Olgu need pole inimlikud, räägib nurga alt kui linnu-looma niinime- siis tegu naftareostuse, autoavarii, bioloog Monika Laurits-Arro: tatud leidlapsed – taas jõuliselt üles võrkaedadesse takerdumise, aken- „Olen nõus, et tegelikult on vaja ava- tõstis. Kelle asi ikkagi on aidata? Ning desse lendamise ja muu sellisega. likku, üksüheselt mõistetavat niini- miks siis ei aidatud, pahandas ELL. Sealhulgas kindlasti ka mürgistused metatud juhendit, kus selgelt erista- „Metsloomade ellu sekkumi- ja kilekotiteemad. takse nii-��ö��elda inimtekkelised vigas- ne peab olema väga läbimõeldud. tused ja looduslik abi- Sageli on keeruline hinnata looma „Metsloomade ellu sekkumine peab tus. Esimestega on meil seisundit ja olukorda. Kandes üle kohustus tegeleda, teis- oma emotsioone ja tundeid looma- olema väga läbimõeldud. Sageli on test tuleb eemale hoida. dele, võime tihtipeale valed otsused keeruline hinnata looma seisundit Ilmselt peaks juba vastu võtta. Seetõttu ongi oluline, et ja olukorda.” hädaabi numbril vastaja seda teeks kogenud veterinaararst, Teet Koitjärv olema nii pädev, et kes oskab hinnata looma olukorda,” annab kohe tagasisidet, selgitab keskkonnaameti nõunik Teet Mulle meeldiks, kui tekiks mingi kas inimesel on õigus sekkuda või Koitjärv. juhend inimestele – keda on vaja aida- mitte. Praegu tulevad kõik juhtumid Tõepoolest, teema on ülimalt ta, et oma liigi tegevuse vigu paranda- keskkonnaametile. emotsionaalne, nagu elusolendi- da ja kes tuleb looduse omaks jätta. Muidugi tuleb hätta sattunud isen- te puhul ikka. Laskem kõnelda asja- Meie võib-olla saame aru, aga avalik- dite puhul reageerida. (Ma ei räägi tundjatel. kusele oleks vastavat juhendväljundit inimtekkelistest vigastustest – see on

8 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri teine teema.) Aga olen seda meelt, et Karu Alu kurega analoogsetes juhtumites, Karoliina on kus on tegemist nõrkade isenditega, niinimetatud tuleb nad magama panna, mitte elus lutikaru – hoida. See oleks meie panus loodus- tema ema likku valikusse. Ideaal oleks loomu- hirmutasid likult see, et me ei sekkuks üldse – poja juurest Aafrika loodusfilmides ei pane keegi eemale jahi- teiste loomade vigastatud gepardit mehed. magama ja me võime jälgida, kuidas ta vaikselt kustub. Peame oma teavitustes jõudma sel- leni, et inimesed mõistaks – loodusearmastus tähendab loodusseaduste austamist ja need ei olegi inimlikud. Loomulikult on palju olukordi, kus on raske hinnata, kas vigastus on inim- Igaühel oma leidlapseks saamise lugu tekkeline või looduslik. Mina bioloo- gina olen seda meelt, et sel juhul on MK Elistvere loomapar- duses need asjad käivad – nõrgu- parem mitte sekkuda – looduse aine- gis elab mitu leidlast. Neist kesed linnupojad lükatakse pesast ringes ei lähe kunagi midagi kaduma vanim, pruunkaru Karoliina, välja. Nii kõneles tema leidja. ja alati saab keegi kasu.” saiR hiljuti 18aastaseks. Jahimehed Kits Elli täpne taust on teadma- tõid karu Elistverre loomapargi tei- ta, kuid arvatavasti on ta inimeste Õpetada inimesi veel vähem sel tegutsemisaastal. Karoliina kao- juures üles kasvanud. Viljandimaal hoolima sellest, mis ümberringi tas ema, ta oli nii tilluke, et pol- kolm aastat tagasi koduõuele tul- toimub, on vale, arvab Eestimaa nud lootustki, et ise süüa suudab. nud kits inimesi üldse ei kartnud, loomakaitse liidu metsloomade Enam-vähem ��ühevanused,�� kolme- keha kinnitas koerte kaussidest abistamise projektijuht Kadri sed, on Tartumaalt Kärkna kandist ja Elistveres eelistas algul parema Võrel: pärit rebane Riki ja Ida-Virumaalt meelega talitajate võileibu kui kitse- „Kindlasti olen seda meelt, et inimene toodud põder Tuule. le kohast toitu. peab oma tekitatud jamad ise korda Rebaseema oli oma elamise raja- Kaks esimest on selgelt inimte- ajama. Paraku päris sada protsen- nud keset põldu asuvasse kivihun- gevuse tagajärjed – emakaru üles ti üksnes sellest lähtuda ei saa. Alati nikusse, nagu neid ikka leidub. ajanud ja minema hirmutanud jahi- pole ju teada probleemi algpõhjus. Põllutööd olid aga nii häälekad, et mehed ning oma lärmakat tööd Mina lähtuks siiski loomakaitse- rebaseema viis pojad sealt ära. Üks tegevad põllumehed. Eriku juhtum seadusest, mis ütleb üheselt, et looma viletsake oli õnnetult maha jäänud. märgib inimlikku kaastunnet. jätmine abitusse seisundisse on keela- Kui põllumehed ta leidsid, oli tege- „Neid, keda inimesed päästa- tud. Kui mu koduhoovis lebab kärn lane päris kehvas seisus. vad, on umbes üks protsent meie tõve tõttu hinge vaakuv rebane, olen Rebane Taki, kellega Riki koos metsloomadest. Rohkem ei suu- ma veendunud, et ta piinlema jätmine elab, on toodud Painkülast, kus ühe dakski me aidata isegi siis, kui ei ole õige, kuigi kärntõbi pole inim- pere taksikoer pesakonna leidis ja väga tahaksime. Ma ei arva, et tekkeline. Sügisel parvest maha jää- teised õed-vennad maha murdis. see üks protsent on probleem. Ju nud kurg, kes lendab ja leiab ise toitu, Ainsana jäi alles Taki, kes oli kõige siis mingi nähtamatu käsi juha- pole aga minu silmis veel nii abitus riiakam ja näitas kõigile hambaid. tab aegajalt meid sinna, kus loom seisus, et oleks vaja sekkuda. Kui ta Sealt ka nimi Taki – taksikoera vajab abi,” räägib loomapargi juht ühel päeval kellegi akna all kõhu- käest pääsenu. Sirje Saul. „Mulle väga meeldib li maas on ja enam tõusta ei jaksa, Põdravasika Tuule tõi loomapar- Madis Leivitsa ütlus, et enamiku oleks see omal kohal. Iga hinna eest ki üks talunik, kes ta leidis ja arvas rehabiliteeritud loomade puhul sellise linnu elushoidmine võibolla algul looma oma majapidamisse on tegemist lapserööviga. Nii see poleks kõige mõttekam, aga kindlas- sobivaks. Aga selgus, et põdrava- tegelikult on. Peljatakse, et inime- ti ei peaks ta inimese silme all pikalt sikas jõi ootamatult palju piima … se lõhna pärast loomaema poega lõppu ootama. Kaks aastat tagasi Elistvere kas- enam ei taha. Nii nad inimeste Samas, olen nõus, et looduslikele vandikuks saanud Erik oli aga oma juurde satuvad. Õnneks pole neid protsessidele ei pea vahele segama. kaksikvennast või -õest nõrgem ja juhtumeid siiski palju, enamasti on Kui kull püüab varblase kinni, siis ema „raputas” ta maha. Nagu loo- hädasolijad tõesti ema kaotanud.” nii see peabki olema ja sinna vahele

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 9 Lee (MTÜ Imeloomade Selts): „Ma mõtlen nõnda, et kuna metsloo- madele enam palju inimkäest puu- tumata eluaset pole jäänud, peaks inimtegevuse tõttu tekkivate hädade puhul neid ka aitama. Kuna inimte- Foto: MTÜ Imeloomade MTÜ Selts Foto: gevus mõjutab metsloomade elu aina enam, siis tekib�� hädalisi rohkem�� juurde. Kõike ei oskagi üles loetleda, kus inimene on tegelikult metsaasukate elu häirinud. Neid olukordi on palju, kus loomalaps sisuliselt virutatakse ema tagant ära. Kuna süsteem metsloomade abistamiseks puudub, ei oska inimesed kuhugi helistada ja nõu küsi- da. Loomalaps tuuakse koju ning siis hakatakse kontakte ja infot otsima. Kuid pahatihti on siis juba hilja teda Aeg on varjupaigast lendu tõusta, vares! metsa tagasi viia – kahju on juba tehtud. Kui meiega võetakse kontak- ti kohe, samal päeval, kui loomatitt segamine oleks kuritegu. Kui aga koer Seega LoKSi järgi on looma abitu leitakse, saame inimesi suunata teda hirmutab kulli varblase juurest ära ja olukorra puhul�� sekkumine erandi- metsa tagasi viima. Kui aga möödas varblane jääb vigastatult maha, siis tult vajalik. Minu hinnangul LoKSi on juba päevi, siis kahjuks ei ole enam võiks ju küll sekkuda. ja LKSi (looduskaitseseadus) sätetest muud võimalust, kui üritada temast Õpetada inimestele veel vähem tuleneb, et abitus olukorras olevat inimese juures metsloom kasvatada. hoolimist sellest, mis ümberringi looma ei saa sellisesse olukorda jätta. Viimati tuli meile varastatud jäne- toimub, on vale. Astudes täna üle Kui looma elujõulisuse taastamine on sepoeg – seekord kassi koju tooduna. vigase tiivaga kajakast, ei maksa võimalik, tuleb see keskkonnaametil Teda ei saanud kuidagi ema juurde imeks panna, et homme ei märgata korraldada ja hiljem loom looduses- tagasi viia. sedagi, et naabri lapsed söövad koer- se tagasi viia. Teeme alati kõik, mis võimalik, et tega ühest kausist ja pissivad nurka. Minul tekib siin kohe küsimus: meie juurde toodud loomast kasvaks Palusin hinnata küsimust ELLi mis õigusega me hakkame solkima ikkagi metsloom. See õnnestub pare- juristil. Loomakaitseseaduse (LoKS) liigi genofondi? Vaevalt, et see sea- mini siis, kui koos on kaks loomalast. § 16 kohaselt võib õnnetusjuhtumi duste mõte on olnud. Pesast visa- Üksikutel on suurem potentsiaal ini- või hädaolukorra tõttu abitusse sei- tud pojad, nõrgad / jõuetud isendid mesega liialt harjuda. Siiani on meil sukorda sattunud looma hukata, kui ja teised – kõik nad on ju nii-öelda suhteliselt hästi läinud ja enamik on ellujäämine tekitaks talle kestvaid abitus olukorras. Kas tõesti on ena- kasvanud metsaküpseks, seda ilmselt kannatusi või kui tema liigiomane mik tõsimeeli selle poolt, et meie just suuresti tänu mitme kaupa ole- eluviis või loodusesse tagasiviimine sekkumine on õigustatud ja saadame misele. osutub võimatuks. Seejuures LoKS § aga loodusesse tagasi? Sel aastal me loomi enda juurde 4 lg 1 järgi on looma abitusse seisun- Mind paneb muretsema puhtalt kasvama võtta rohkem ei saa, oleme disse jätmine käsitletav looma suhtes looduse tegemistesse sekkumine ja pigem nõuandja rollis. Mehed on lubamatu teona (on karistatav). Seega suunamine enda järgi (see on enda mere taga tööl, puurid amortiseeru- LoKSi järgi on looma abitu olukorra kõrgemaks seadmine), mitte inimtek- vad riburada pidi ja uute ehitamiseks puhul sekkumine eranditult vajalik. kelised juhtumid. ei ole jaksu ega tegijaid. Ma ei oska- Niisiis on tegelikult olemas sea- Ma ei jaga arvamust, et sellega kul- gi kohe öelda, kuhu veel võiks pöör- dused, millega kogu teema on regu- tiveerime hoolimatust. Ei kultiveeri, duda, kui leitakse abivajav loom või leeritud. Miks aga seaduste täitmine pigem muudame looduse inimlikus- lind. Tartu kandi omad on abi saanud täna valikuline on, on kummastav. tamisega inimesed veel loodusvõõra- Madis Leivitsalt (maaülikooli looma- Mõned aastad tagasi asi ju toimis ja maks, kui nad on.” kliiniku loomaarst – toim) – nii palju, Nigula oli kogu aeg täis, kuid nüüd- kui ta vähegi suudab, ta aitab. ne kokkuhoiupoliitika on ilmselgelt Valdav osa loomadega juhtunust Nigula loomapark – kui üldse just nendele „hädavarestele” halvasti ongi seotud inimtegevusega, midagi teeb, siis vast kaitsealuseid mõjunud. seega tuleb aidata, räägib Sibelle ehk abistab.

10 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Arno MikkorFoto:

Kits Elli armastas algul võileiba rohkem kui kitsele kohast toitu.

Olen nukker, sest endal jõudlust 2015. aastal tegi keskkonnaamet vähe, aga kusagile hädalisi suunata lmselgelt vigastatud mets- hättasattunute abistamiseks 438 väl- ka pole. Kuid kui loom vajab abi, siis looma või -lindu märgates jasõitu. Loomade rehabilitatsiooni seaduse järgi peab teda aitama. Minu tuleb sellest teatada keskkon- spetsialist annab pidevalt telefonikon- teada pole palju riike, kes oma mets- nainspektsiooniI valvenumbril sultatsioone loomade heaolu pärast loomi ei aitaks. Looduslikust vali- 1313. Spetsialist hindab olukor- muretsevatele inimestele, mullu 354 kust vaevalt enamikel juhtudel rää- da ja otsustab edasise üle. Samal helistajale. Lisaks vastavad murelike kida saab, kui inimene on igale poole numbril tuleb teatada linnas liiku- kodanike küsimustele ka teised meie oma käed külge ajanud.” vast suurest metsloomast (põder, töötajad, nii et abi saanud inimeste metssiga, karu, hunt, punahirv, number on kindlasti suurem. Loomade ellu sekkumise metskits) või maanteel hukkunud Keskkonnaamet abistab p��ääste- üle peaks otsustama siiski suurulukist. ametit suurulukitega toimetulemisel keskkonnaamet, nendib ning see toimub koostöös maakond- pressiteates keskkonnaameti like veterinaarkeskuste ja ka väljas- nõunik Teet Koitjärv: koostööpartnerite tegevuse koordi- pool ametlikku tööaega. Kindlasti on „Keskkonnaamet on kaasanud loo- neerimine, metsloomade hätta sat- hättasattunud loomade aitamisel suur made abistamisse üha rohkem vete- tumise põhjuste väljaselgitamine ja abi kohalikest omavalitsustest ja jahi- rinaararste erakliinikutest ja maa- riiklik ennetustöö. Keskkonnaamet seltsidest, kelledele kuulub siinkohal ülikoolist, et pakkuda parimat või- sõlmis maaülikooli ja Eesti Looduse meie tänu. malikku abi. Iga looma abistamine Fondiga koostöölepingu, mis sisaldab Tuletame meelde, et terved ning algab tema seisundi hindamisest – I ja II kaitsekategooria�� liikide isen- noored loomad ja linnud ei vaja ini- kas loom vajab abi, millised on tema dite esmase raviteenuse osutamist. meste sekkumist. Oluline on, et hät- vigastused ja võimalikud tõved. Alles Muude vigastatud loomadega seotud tasattunud metsloomad suudaksid seejärel saab plaanida edasisi samme. praktilised tegevused viivad ��läbi ��vas- pärast abi saamist hakkama saada Oluline, et otsuse langetaks koge- tavat õigust ja pädevust omavad isi- oma loomulikus keskkonnas ja meie nud veterinaararst, kes oskab hinnata kud. Vajadusel tehakse looma järel- liigirikas elusloodus säiliks ennekõi- looma olukorda. ravi Nigula metsloomade taastuskes- ke looduses, mitte puurides ja aedi- Keskkonnaameti ülesandeks on kuses. kutes.”

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 11 Eesti kui metsariik: Viio Aitsam Foto: Tõlliste vald Ütlemine, et Valgamaal on palju silmapaistvamaid metsaval- du kui Tõlliste, intrigeeris uurima, kuivõrd tegeldakse metsa ja puiduga just selles väikeses, pigem põllumajanduspiirkonna- na tuntud kohas. Selgus, et Tõlliste on põllumajanduspiirkond küll, aga metsasektori ettevõtetest ja tegevusest läbi põimitud.

Viio Aitsam, metsandusajakirjanik Elanikke on vaid 1616 (selle aasta 1. jaanuari seisuga). Keskuseks on itmes Tõlliste valla tut- Laatre alevik (205 elanikku), ent tei- vustuses kordub üks ja ses alevikus, Tsirguliinas, elab rah- seesama lause: „Valla ise- vast (455) kõige rohkem. loomulikuksM maastikuks on lainjad Vallavanem Madis Gross ütleb metsased tasandikud.” Nii ongi ‒ ja piltlikult, et kui ta aknast välja vaa- põllud laiuvad metsade vahel. Valla tab, jääb ühele poole Tõlliste valda vapi silmahakkavaim motiiv on kuu- Mulgimaa ja teisele poole vana seoks ning seletuse järgi märgib see Võrumaa. Vald ise on mõlema pii- metsa- ja jahimajandust. Metsamaad ridest väljas, on nii-öelda vahealaks, on natuke vähem kui pool territoo- mida ajaloo vältel on piitsutanud riumist (46,4%) ja enamasti kuju- sõjad ja taplused. tab see heal kasvukohal kasvavaid oma olemasolu ning eeskujuga suut- okaspuupuistuid, kus kuuske-mändi Metsa mõttes nostalgiline sid mõjutada lähikonna inimeste enamvähem pooleks. Eesti metsanduse taustal on Tõlliste suhtumist metsa ja metsatöödesse. Tõlliste maakorraldaja Leino vald ainulaadne ‒ just siia, Rampe Tänapäevane sagedane suhtumine, Laulu andmeil on metsamaa pind küla Kaara tallu koguneb igal keva- nagu oleks metsaraie vaid „ahnete võrreldes 1996. aastaga ligi 500 hek- del suur hulk metsamehi kogu rii- metsaomanike” soov oma rahakotti tarit suurem. „1996. aastal loeti met- gist. Kaara talu metsapäev toimub täita, oleks tol ajal kõlanud märksa saks metsamaid, mis olid sovhoosi- kunagise metsamajanduse ja loodus- võhiklikumana kui praegu, mil ini- de, kolhooside ja metskonna bilan- kaitse ministri Heino Tederi sün- mestel metsandusest vähem aimu sis. Katastriüksuste moodustamise- nikodus tema mälestuseks. (Loe ka on. ga lisandusid kasutusest väljas olnud meenutusi Heino Tederist lk 63) Kokkutulekutel on Kaara talu heinamaad, kraaviääred ja muud sel- Metsapäevad algasid Heino maadele hektarite viisi istutatud uut lised kohad, mis olid looduslikult Tederi eluajal, mil ta ise sooviski, et metsa ja metsapäevade kavas on metsastunud,” selgitab maakorralda- Kaara oleks metsameeste kokkutu- ringkäigud, mil kord istutatu kasv ja. „Ja muidugi on ka metsaomani- lekute kohaks. Nüüd meenutatak- üle vaadatakse. 2008. aastal asutati keks saanud inimesed ise põldu või se „head Tederi aega”, kui riigi met- Kaara talu juurde sihtasutus Heino looduslikke rohumaid metsastanud.” sasüsteemis oli puude kõrval ka iga Tederi metsatalu-koolituskeskus, et Tõlliste vald asub Valga linna külje töötaja ja tema heaolu tähtsal kohal. paigast saaks metsainimeste tead- all, olles ühte nurka pidi juba linnas. Metskondi oli nii palju, et need juba miste täiendamise koht.

12 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Just Tõlliste vallas Rampe külas asub kunagise metsamajanduse ja looduskaitse ministri Heino Tederi sünnikodu, kuhu igal kevadel koguneb suur hulk metsamehi kogu riigist. Esiplaanil Heino Tederi mälestuskivi koos teabetahvlitega.

Tõlliste vald Pindala 193,78 km². Elanikke 1616 (1. jaanuaril 2016). Metsamaad 8998,34, sellest riigimetsa 5059,24 ja erametsa 3939,1 hektarit. Erametsadest kuulub firmadele 1274,1 ja eraisikutele 2665 hekta- Puidutöötlejate keskus Väikesele vallale on iseloomulik, et rit (katastriüksuste arvestus ala- Tsirguliina inimesed teavad ettevõtteid rohkem tes 0,3 hektarist). Metsa ja puiduga seotud ettevõtlus nende juhtide või omanike nime järgi. • Statistikaameti andmeil tegut- hakkab suurelt silma Tsirguliina ale- „Ei teagi, mis see firmanimi neil prae- ses 2013. aastal vallas kokku 56 vikus, kus raudteejaama lähedale jää- gu on,” on ütlus, mida sageli kuuleb, kui äriühingut (kaasa arvatud FIEd). vad pikad puiduvirnad. Tegelikult metsa- ja puiduettevõtete kohta küsida. • Ettevõtete infoportaali järgi on see üle Eesti tegutseva Lignator „Vahepeal oli metsanduslikku tegeleb vallas põllumajanduse, Mets OÜ üks ümarpuidu kokkuos- tegevust siin vallas rohkemgi,” mär- metsamajanduse ja jahinduse- tu kohti. Ent ka kohalike tegutse- gib vallavanem. Üks osaühing on ga kokku 64 äriühingut, kelle- jate kontsentratsioon on siin valla lõpetanud seoses omaniku surma- dest FIEsid 34. suurim – Tsirguliinas töötab tervelt ga, teise tegevus on peatunud, kuna • Vallavalitsuse abiga püüdsime kolm saekaatrit, millest igaüks tege- eestvedaja läks Kesk-Eestisse palga- eristada tegutsejad, kellel otse- leb veel millegi muuga. Üheksa tööta- tööle. On ette tulnud ka pankrotte ne või kõrvaltegevuse kaudu jaga Sapronen OÜ valmistab näiteks ja paar ettevõtet on kolinud mujale. seos metsa ja puiduga. Saime kaubaaluseid, nende lisaosi ja muud neid kokku vähemalt 17. taolist. Ise tead, et oled! • Pärast kõnelusi õnnestus tegi- Saeettevõtte Edulaid OÜ juht „Me ei kolinud Valga linna sel- jaid üles leida 31 (13 FIEt ja 15 Andrus Asi ütleb, et uus tootmine lepärast, et keskusesse saaks, osaühingut). Tsirguliinas on hööveldamine. vaid olude sunnil, kuna Tõlliste

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 13 vallas läks rendipind müüki,” ütleb OÜ Majand juht Kristjan Kruusmägi. Nüüd üle kahe aasta linnas paiknenud osaühingus töötab inimesi 15 Foto: Heino Laiapea Foto: tuuris ja toodang – palkmajad – läheb eksporti. „Oleme üks neist väikestest tegija- test, keda maapiirkondades on väga palju,” räägib Kruusmägi. Ta kinnitab tõsiasja, et Eestis on tähelepanu keskel suured tootjad, kuid väikseid ettevõtteid ei märka keegi ‒ ühiskond justkui ei oska tajuda väikeettevõtja- te tegelikku panust. „Puidu väärinda- mise ja kohapeale jääva raha mõttes võivad väikesed hoopis suuremateks tegijateks osutuda kui suured tööt- Kaara talu tänavusel metsapäeval: kokkutulnud metsamehed talu metsi üle vaa- lejad,” arutleb mees, tuues näiteks tamas. võrdluse Imavere saeveski ja väikese palkmajaehitaja panuse kümne tööta- ja kohta. „Kui lihtsustatult öelda, saab sellises palkmajaettevõttes ühest palgist, mis saeveski toodanguna toob Foto: Viio Viio Aitsam Foto: sisse viiskümmend raha, hoopis sada viiskümmend raha.” OÜ Majand on metsa- ja puidu- tööstuse liidu liige. Enamasti maa- piirkonna väikesed tegijad aga suurtesse organisatsioonidesse ei kuulu. „See käib tavaliselt ikka nii, et ise tead, et olemas oled ja ise pead saama omadega hakkama,” ütleb Kristjan Kruusmägi.

Vallas ringi sõites hakkab mitmel pool silma küttepuutegu. Küttepuud ongi valla Ainulaadne töötleja metsasektori üks kindel toode. Valla Valga poolses otsas, Jaanikese külas tegutseb 12 inimesega tööstus, mille sarnast Eestis teist ei ole ‒ puidust side- ja elektriliinipostide tootja OÜ Rahel-Puit. „Meil on, jah, selline nišš,” nendib ettevõtte juht Märt Jürgens. „Postide immutamisega tegeldakse rohkem ka, aga teist sellist, kes

Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: neid otsast lõpuni toodab, ma Eestis ei tea.” Liiniposte (kõnekeeli maste) valmistatakse männi- ja kuusepuidust, aasta toodangumaht on 20 000 tükki ja osa eksporditakse. Et saada kor- ralikku materjali, sõidavad ettevõtte töötajad ringi terves Eestis ja Lätis, märkides metsas sobilikke puid ette ära. „Enam ei ole see aeg, kus metsaomanikud ise pakkumas käivad,” Vello Paidre majandab metsa nii, et kodu kütmiseks on puit olemas ja mets täiesti ütleb Märt Jürgens, lisades, et korra- alles. lik liinipostimaterjal maksab 10‒15

14 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri eurot rohkem kui tavaline palk. Kõige paremat kodumaist materjali saab Tõlliste valla metsasektor Lõuna-Eestist, kuid toodud on seda ka näiteks Tallinna külje alt. „Igal KÕRVALKASUTUS ÜHENDUSED, TUGI PUITKÄSITÖÖ • Jahindus • Laatre jahiselts Enamasti füüsilised isikud juhul tasub meile pakkuda,” märgib • Taksidermism • MTÜ Iigaste jahindus Jürgens. Ettevõte kasutab okaspuu- • Metsamarjad • MTÜ Muhkva palki pikkusega 7,2 kuni 13,2 meetrit. (meesegudes) maaparandusühistu METSA- JA • Vihad-luuad • SA H Tederi metsatalu- PUIDUTÖÖSTUS Metsamajandajate koolituskeskus • 4 saeveskit keskus Laatre • Höövelmaterjali tootja Valla territooriumi metsadest kuu- METSAKASVATUS • Liinipostide tootja PUIDU VARUMINE • Vähemalt 1 kaubaalus- lub riigile 56%, muu hulgas kahek- • Mitusada Vähemalt 4 FIEt, te tootja sa katastriüksust reformimata riigi- erametsaomanikku 2 firmat ja mitme firma maad. Erametsadest kuulub 1274,1 (456 katastriüksust) kõrvaltegevus hektarit firmadele ja 2665 hektarit ja firmadest PUIDUENERGEETIKA metsaomanikke eraisikutele (katastriüksuste arvestus PUIDUVEDU • Kaminapuu tootja • RMK • Palju halupuude tegi- alates 0,3 hektarist). Eraisikutest met- Vähemalt 3 vedajat jaid saomanike hulga muudab maakorraldaja Leino Laulu andmeil suureks see, et nende seas on suvilaomanikud. „Meie firma metsade põhiosa jääb- se või väljaveo teenus näib Tõlliste Metsakonsulent Enn Tomson rää- ki Tõlliste, Õru ja Sangaste valda. vallas olevat üks FIEde või osa- gib, et valla metsaomanikke iseloo- Kuna me majandame kolmes kõrvu ühingute märkimist väärivaid tege- mustab üldiselt see, et eraisikute asuvas vallas kontsentreeritult ja vusi. omandid ei ole suured ja kuuluvad pindala on piisavalt suur, siis paku- Selles liinis võib vallale kuulu- rohkem põllumeestele ehk taludele, me umbes kolmekümnele kohaliku- da muide saemeeste vanuserekord. kus tegeldakse nii põllu kui metsaga. le inimesele aasta läbi pidevalt tööd, „Teised ütlevad, et hull käib metsas,” „Alles hiljuti pöördus minu poole olgu selleks istutus, harvendus, platsi- naerab Tõlliste külas elav 75aastane üks Laatre põllumees, et temal on de puhastus või midagi muud,” räägib Leevi Ruutma. Ta käib teenuse kor- mets saadud „kaasavaraks” ja tahab Metsatervenduse OÜ juhatuse liige ras tegemas vastutusrikast valgustus- selle korda teha, aga ta on agronoom Ants Erik. Just nemad olid eestveda- raiet, lõikab harvesteride eest võsa ja ja vajab seepärast nõu. Eks eramaade jad hiljuti sündinud Muhkva maapa- istutab uut metsa. algseis ole muidugi kehvem kui riigi- randusühistu asutamisel. Plaan maa- „Ega otsest vajadust töötada ei ole, metsas, mida on majandatud ju õieti parandussüsteemide eesvoolud korda aga see pakub mulle huvi ja ei taha mõisate ajast peale.” teha liidab paratamatult teisigi maa- kodus istuda,” põhjendab Ruutma. Teine valla metsanduse tunnus on omanikke, nii metsakui ka põllu- Ja lisab, et tööd on küllaga. Lisaks Enn Tomsoni järgi see, et piiri taga mehi. Maaparandustööd tähenda- metsaomanikest firmadele on teda ehk naabervaldades on suuri töötle- vad osaliselt teede kordategemist, mis võsa lõikama kutsunud näiteks need jaid ja metsaettevõtteid, kes tihtipea- tuleb kasuks juba laiemale ringile. ettevõtted, kes käivad harvesteriga le kohalikku puitu ostavad või anna- RMKle metsa ülestöö- vad siinsetele inimestele tööd. „Minu Valla territooriumi metsadest tamist tegemas. „Ega meelest on Tõlliste metsaomanikele saetöö tegijaid ju nii see ka hea, et puidu transpordikulud kuulub riigile 56%, muu hulgas väga enam ole, paljud ei ole enam suured. Lähikonnas on kaheksa katastriüksust reformimata noored ei taha saega Otepää vineeritehas, Toftani saeves- riigimaad. metsas käia,” arutleb ki, Tõrva lähedal tegutseb hakkpui- mees ja on nõus, et dutootja.” „Tundub küll, et meie roll metsa- palju loeb kogemus. Ta ise on sae- Firmadest on Lõuna-Eesti tuntud omanikuna Tõlliste vallas on suure- töid teinud ühtejutti kakskümmend ettevõte Metsatervenduse OÜ, kes nemas. Arvan, et oleme suutelised aastat. kolis umbes viis aastat tagasi Laatresse kandma seda vastutust, mis kaasneb,” Samasuguste teenuste pakkujaid oma kontori, mis varem asus Õru val- ütleb Erik. on lähikonnas veel vähemalt kaks ja las. Kuna ametis on nii metsaülem kui mitu väljaveoteenuse tegijat samuti. ka metsameister ja firma oma metsi Teenused metsas Päris täpset arvu ei saa ütelda, sest aktiivselt majandab, meenutab kon- Metsandusvaldkonnas annab tööd paljudel on kombeks tegelda korraga tori olemasolu mõnes mõttes vana aja nii Metsatervenduse OÜ kui näi- mitmes liinis ‒ tegevusvaldkonnad on metskonda, mis oli külas metsatead- teks ka lähikonda jääv Valga Puu kõik kirjas, kuid mõnes võib tulla ette miste ja -tööde keskuseks. OÜ ja teised. Metsa ülestöötami- pikem paus.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 15 Foto: OÜ Rahel-Puit koduleht OÜ Rahel-Puit Foto:

Üks tegevusvaldkondi Tõlliste vallas: metsamaterjali vedu. OÜ Rahel-Puit.

sast kütet tuleb, kuid ekstra tootja- na end avalikult nii-öelda üles anda ei taheta. Kalvi Kütt võtab omaks, et valla kohta on ta kõige suurem tootja küll, ent just selles mõttes, et teeb kamina- Foto: OÜ Rahel-Puit koduleht OÜ Rahel-Puit Foto: puid aasta ringi. „Teised tegutsevad hooajati ja müüvad siis toorest halgu. Minu kogused iseenesest suured pole, mina kuivatan puidu ja pakin võrku. Müün välismaale.” Temagi rõhutab, et küttepuude kõrval on tal ka teised tegevusvaldkonnad. Jõuame teemani, et väikeettevõt- ja Eestis riigi toetust ei tunne. Mees ütleb, et valitsus võiks lõpuks aru pähe võtta: „Tahaksin neile kas või OÜ Rahel-Puit toodang, mille sarnast Eestis teist ei leia – puidust side- ja elektrilii- otsaette koputada, et kuidas ikkagi nipostid, mida ettevõte toodab algusest lõpuni ise. Puitu selle tarvis hangitakse nii saab kogu aeg aktsiise tõsta. Kõik on Eestist kui ka Lätist. ära maksustatud ja ikka ei jätku riigil raha. Oleks ehk aeg neil hoopis Majandajate küttepuit ütleb näiteks Ats Käis Tagula küla oma kulutused üle vaadata ...” Valla metsasektori üks kindel toode Kitse-Ado talust. „Las mets kasvab. on küttepuu. Seda, kui palju tegijaid Põhiline, mis praegu käsil, on valgus- Erilised ametid on, aga selgeks ei saanudki. Suurema tusraie.” Kõik, mis räägitud, pole tervik, vaid küttepuutootjana nimetatakse mit- Mitu metsaomanikku märgib, et katse tervikut kirjeldada. Juurde tuleb mel pool Kalvi Kütti (Startek OÜ), küttepuud müüakse siis, kui met- arvata üksiktegutsejad. Näiteks Sooru kuid peale selle on küttepuit ja halud külas elav Pavel Küpar, mitme töötleja kõrvalprodukt ning „Kõik on ära maksustatud ja ikka kes on staažikas met- metsaomanike metsamajandusliku ei jätku riigil raha. Oleks ehk aeg samees. Nüüd hoiab ta tegevuse tulemus. silma peal Valga linna „Jah, tegelesin küttepuude müügi- neil hoopis oma kulutused üle metsadel, mida on 40 ga küll, kuid nüüd on aeg, kui tuleb vaadata ...” hektari ringis. Pavel rohkem noort metsa hooldada,” Kalvi Kütt Küpar on samal tööko-

16 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri hal olnud mitut moodi ametinimetu- sega kokku kaheksa aastat. Tagula külas elab tuntud topise- meister, taksidermist Ülo Virnas. Tegutsevad jahimehed, keda ühendab Laatre jahiselts, mis kuulub Valgamaa jahimeeste ühistusse. Liikmeid on OÜ koduleht Sapronen Foto: seltsi esimehe Kaupo Kutsari andmeil 36. Metsaomanikest kuulub Tõlliste vallast umbes 40 Valgamaa metsa- ühistusse. Iigaste külas elab metsamees, nüüd pensionil olev Vello Paidre, kes kutsub vaatama, kuidas on võimalik oma metsa majandada nii, et kodu Sapronen OÜ valmistab kaubaaluseid, nende lisaosi ja muud taolist. kütmiseks on puit olemas ja mets täiesti alles. Professionaalse metsa- mehena majandab ta oma metsa ise. Kuidas kokku võtta? on raske üles leida – nad ei tee suuri Vello Paidre on kunagi töötanud Selles väikeses vallas liikudes jääb investeeringuid, ei paista silma inno- Iigaste ja kohaliku sovhoosi metskon- lõpuks mulje, et põllumajanduspiir- vatsiooniga, mis tekitaks ajakirjan- nas, viimase lagunemise järel hakkas kond küll, aga see on metsasekto- duslikke võimendusi ... Kuid samas mees talu pidama. Pensionärina on ta ri ettevõtetest ja tegevusest läbi põi- teevad nad oma igapäevast tööd, mil- muu aktiivse tegevuse kõrval tuntuks mitud. Pilt on teatud mõttes täpselt lest elatuvad. saanud sellega, et teeb oma metsa sama, mis avanes Raplamaa Kohila Ükski infomaterjal ega andme- materjalist puidust esemeid. Näiteks vallas, millest oli juttu eelmises Eesti pank seda ei kajasta. Kuidas on või- pinke, laudu, nagisid, treitud kaus- Metsas. Esiteks see, et maapiirkon- malik Tallinna linnast Eesti maaelu se ja muud. „Enamasti kingituseks,” na metsa- ja puidusektoris tegutsejad korraldada, kui selle tegelikku sisu ei ütleb mees. on enamasti väikesed tegijad, keda teata?

OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI

Küsi meilt pakkumist! Tel 738 6905, 520 7813 [email protected]

www.lemeksmets.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 17 Venemaal tuleb äri ajada kindla partneriga Ain Alvela, metsandusajakirjanik ga. Nii näiteks on tänaseks pea kõi- gil suuremate puidutöötlemisüksus- eagi 25aastaseks saav puidu- te omanikel oma pank ja pole mingi töötlemisseadmete tootja AS haruldus, kui sellise omanikust kau- Hekotek on ehitanud saelii- gel paikneva üksuse direktori palk on Pne ka Uruguaisse ja Tansaaniasse, 10 000 USA dollarit. kuigi ettevõtte peamine turg juba „Ettevõtete põhiline probleem, mis üle viieteistkümne aasta oli ja on takistab Venemaal edukalt tegutse- Venemaa. mist, on see, et kohapealt ei leita usal- dusväärseid inimesi,” tõdeb Einpaul. Venemaal on kõik grandioosne „Ja mis sealsesse saetööstusse puutub, Kogu selle veerandsajandi on Hekotek siis elavad nad lühiajaliste perspektii- majandanud edukalt, ainus tõeliselt videga. Metsandus on aga pika vinna- raske aasta oli 2009, mil varasemad ga protsess.” tellimused öeldi massiliselt üles, uusi Mõne aasta eest Venemaa kehtes- aga lihtsalt ei laekunud. Ja kuigi paljud tatud topelttollid töötlemata puidu meie ettevõtjad suhtuvad Venemaal väljaveole lõid Einpauli sõnul enne- äriajamisse pehmelt öeldes skepsi- kõike venelaste endi näppude pihta, sega, siis Hekoteki kauaaegne juha- sest palgi ülestöötamine vähenes tun- taja Heiki Einpaul kinnitab – pole duvalt. Lõpuks saadi sellest ise aru ja selles hullu midagi ja pole suuremat viimast, algul planeeritud kõige kar- vahet, millise riigiga ja millises maail- mimat piirangut, mis oleks mõjuta- ma otsas asju ajada. Põhiline edukuse nud ka saematerjali väljavedu, enam vundament peitub asjaolus, et klient ei rakendatud. Hekoteki juht Heiki peab jääma rahule. Viimastel aastatel Einpaul kinnitab, et kuigi on Hekotek teinud 42–43% oma töö- Leidub eksootilisi turge Venemaal äriajamine dest just Venemaal. Uruguaisse või Aafrika riikidesse nõuab eraldi lähenemist, tehtud töid nimetab on see siiski võimalik, Ettevõtete põhiline probleem, Einpaul niisugusteks seda enam, et sealse mis takistab Venemaal edukalt eksootilisteks projek- metsatööstuse vaja- tideks, milliste saami- dused on meeletult tegutsemist, on see, et kohapealt ei se nimel mingit müs- suured. leita usaldusväärseid inimesi. tilist müügitööd eraldi ei tehta, aga millest ära „Venemaal ei ole ainult aferistid ja ei öelda, kui on vähegi võimalik neid Tegelikult kulus oma kolm aastat. joodikud,” ütleb Einpaul. „Seal tuleb ette võtta. Eelmise aasta sügisel läks Hekoteki lihtsalt mõnevõrra teistmoodi toime- Näiteks norrakatele kuuluv sae- laoplatsilt teele umbes 90 merekontei- tada ja vahepeal teha ka heas mõttes tööstus Tansaanias kutsus Hekoteki neritäit seadmeid, milledest Uruguai trikke.” appi – plaan oli Sauga saeveski sead- linnas Tacuarembos monteeritakse Ta selgitab, et idanaabri saetöös- med sinna tarnida ja üles panna. kokku tänapäevane tootmisliin. Sinna tus on suures osas kontsentreerunud Alguses arvati, et sellega saadak- saadeti palgisorteerimisliin, palkide keskustesse ja kõik käib laia haarde- se kolme ja poole kuuga hakkama. etteandeseaded saeliinile, kombinee-

18 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri se kohale – Venemaale rongidega, Euroopasse autodega, Uruguaisse näiteks laevaga – ja monteeritakse tuleb äri ajada kindla partneriga kohapeal kokku. Kogu tootmisma- hust umbes 70% ostetakse ise sisse peamiselt kodumaistelt allhanke- tööde tegijatelt (APL Production AS, Paide Masinatehas AS ja teis- telt). Ettevõtte enda tootmishoone ja

Fotod: Sven Arbet Sven / Maaleht Fotod: -seadmed on sellised, et katuse all saab prooviks kokku monteerida ka pikki sorteerimisliine. Tsehhi kogu- pikkus on sada meetrit, olemas on seitse kümnetonnise tõstevõime- ga delfer- ja kümmekond väiksemat kraanat ning kümmekond tõstukit. Tööd tehakse laser- ja plasmalõikus- pinkidel, seitsmemeetrisel ja kahek- sasajatonnisel painutuspingil. Kõik see võimaldab efektiivselt käsitleda ka raskeid konstruktsioone.

Kes korra tellinud, tellib uuesti Kui varasematel aastatel oli tootmise põhirõhk eelkõige saetööstuse kon- veierliinide ja muude seadmete val- mistamisel, siis paaril viimasel aastal on jõudsalt lisandunud puidugraanu- lite tootmisliinide tellimusi. „Iga uue projekti puhul meil mingit suurt leiutamist ei toimu, samas puudub ka standartne toode kui selline,” kirjeldab Einpaul. „Iga projekt on mingis mõttes parem ja täiuslikum eelmisest.” Euroopas, kus tootmise omahind kõrgem, on tehnoloogial oluline roll ja selle eest ollakse valmis rohkem ritud liin märja ja kuiva saematerja- rit saematerjali aastas. Linna naabru- maksma. Venemaale müües läheb li sorteerimiseks ning konveiersüs- ses paikneb riikliku puidutagavaraga oluline osa tehinguhinnast transpor- teem saagimisjääkide kokkukogumi- istutusmetsade piirkond, kust peaks dile, sest vahemaad on lihtsalt seda- seks, sõelumiseks ja ladustamiseks. tulema piisav toorainevaru. võrd suured. Kohapeal juhendavad seadmete üles- Heiki Einpauli sõnul käibki Viimasel ajal on valminud mõned panekut Hekoteki spetsialistid. Sealse nende tegevus põhiliselt nii, et Jüris projektid Valgevenes ja Lätis. saetööstusüksuse tootmisliini võim- asuvas tehases toodetakse vajalikud Aastapäevad tagasi läks Valgevenes sus on umbes 150 000 kuupmeet- seadmed valmis, transporditak- Borisovi linnas käiku vastne FLLC

Hekoteki tootmis- ja lao- hooned laiuvad Tallinna külje all Jüri tehnopargis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 19 Fotod: Sven Arbet Sven / Maaleht Fotod:

AS Hekotek • Asutatud 1992. • Asukoht Harjumaa, Rae vald, Jüri tööstuspark. • Alates 2007. aastast kuulub Rootsi kontserni Lifco Group koosseisu. • Töötajaid 120. • 2015. aasta käive ületas 56 miljoni eurot. • Tütarettevõte Venemaal Sorb OOO (müügikäive 2015. aastal oli 2,24 miljonit eurot). • www.hekotek.ee Allikad: Hekotek, äriregister

Swoods Export pelletitehas, mille Borisovis asuv ettevõte Hekotekiga valmistoodangu väljasaatmist soovib seadmed valmisid Hekoteki tehases. aga juba järgmise lepingu uue sae- tootja saada kätte 90% kogu tellimuse Nüüdseks töötab tehas täisvõimsu- tööstuskompleksi seadmete tarneks. hinnast. Teisiti ei saa, sest riskid pai- sel, tootes aastas 30 000 tonni puidu- Seadmed, mida Valgevenesse seekord suksid väga suureks. Teine tõsiasi on graanuleid. müüakse, on enam-vähem analoog- aga see, et kui juba üks projekt kuskil Kuna hakkpuidu otstarbekas sed nendega, mis läksid läinud aas- Venemaal on hästi õnnestunud, siis kasutamine on nii Valgevene kui ka tal Uruguaisse. Ka seal on kompleksi suure tõenäosusega tellitakse sinna Venemaa saeveskitele päris palju projekteeritud tootmisvõimsus 150 midagi uuesti. peavalu valmistanud, siis rajati kõne- 000 kuupmeetrit saematerjali aastas. Ühe projekti müügiaeg on keskelt- alune tehas juba kohapeal töötanud Osad vastsetest seadmetest on juba läbi aasta-kaks, olulised ongi vara- saeveski naabrusse. Selles tekkivat firma laoplatsil valmis ja ootavad oma semad kontaktid. Kui klient on uus, saepuru ja osaliselt hakkpuitu saab järge, et tellija poole teele asuda. siis küllap on ta juba mõnda aega jäl- kasutada graanulitehases, transpor- ginud selle ettevõtte tegemisi, kellele dikulud on olematud ja tootmisjää- Toodangu kõrge lisandväärtus ta mitmeid miljoneid eurosid maksva kide ärakasutamine üksjagu efektiiv- Venemaa ja üldse niinimetatud Ida- töö usaldab. sem. Euroopa riikidega äri ajamisel on „Hekotek müüb projekti, mitte Tänavu mai alguses sõlmis seesama strateegia üldjuhul säärane, et enne rauda,” kinnitab Einpaul. „Raua osa-

20 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Hekoteki tootmise spetsiifika on suuremõõtmeliste metallkonstruktsioonide val- mistamine. Ka nende hilisem transport sihtkohta nõuab nupukat lähenemist.

Hekotek on agar messidel käija. Sellise Anna Tšugulijeva loodud plakatiga käiakse mööda Venemaa puidutööstusseadmeid tutvustavaid väljanäitusi.

Seadmed ettevõtte laoplatsil on valmis Valgevene poole teele asuma. kaal kogu tarne hinnast on kusagil Kahjuks ei ole paljud süttimised seo- Põhjamaades kasvatatakse metsa 20–25%.” tud looduse enda tahtega. Näiteks nagu porgandit, siis Venemaal kasvab Einpaul on seda meelt, et Hekotek kevadel, kulupõletamisajal (mis see ise nõnda, kuidas juhtub.” asub oma väärtusahelas kõrgel kohal Eestis üldse keelatud on) võib kolme- Samas – kui Hekoteki Venemaa – annab tööd paljudele teistele ning sajakilomeetrisel teel Krasnojarskist klienti võrrelda näiteks Saksamaa suudab üle ilma pakkuda kõrgel tase- Lesosibirskisse alati näha oma tosin- omaga, siis viimane on tunduvalt pre- mel oskusteavet ja kõrge lisandväär- kond suuremat kohta, kus põllule tensioonikam, esimesega on aga ühist tusega toodangut. lisaks mets juba mõnda aega leegitseb keelt lihtsam leida. ja keegi ei üritagi sellele piiri panna. Eesti saetööstus järgib üleilmseid Venemaal palju raiskamist Isegi Moskva lähistel on kohti, kus suundumusi, mille tulemusena on Kui veel Venemaa spetsiifikast rääki- juba aastaid põleb turbaraba. Sõnaga, tootmine koondunud nii-öelda suur- da, siis üks iseloomulik asi on loomu- Venemaal põleb kogu aeg midagi ja te tegijate kätte. Sellised, kel võime- likult selle riigi suurus. Mastaabid on seda, tundub, loetakse normaalseks. kust opereerida suurtel eksporditur- üüratud ja kõike justkui jätkub igaves- „Kui käia Venemaa metsades, siis gudel. Väikestel sinna asja pole. Heiki ti. Sellest tulenevalt on seal ka tohu- suurem osa neist on alt põlenud,” Einpaul usub siiski, et ka väikesed, kui tu palju raiskamist. Kasvõi see, kui iseloomustab nähtut Einpaul. „Tõsi nad leiavad õige oma niši, võivad osu- palju metsa lihtsalt tuleroaks läheb. on, et meie Venemaad ei mõista. Kui tuda elujõulisteks.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 21 VAHVA LEID Fotod: KuMaFotod: Wood

Puit kraanikausiks? Miks ka mitte Eestimaisest saare- ja tammepuidust meisterdab Elva lähistel asuv ettevõte KuMa Wood omanäolisi kraanikausse.

Kristiina Viiron kõige efektsema süüga, iseäranis tamm. Lamelle kokku sättides ttevõtte juhatuse liige Martin saab Kuldkepi sõnul kujundada Kuldkepp märgib, et mõte val- ilusaid mustreid. mistada liimpuidust kraani- Eelkõige sobivad puidust kraa- kausseE tekkis internetiavarustes sar- nikausid vannituppa, sest vala- naste toodete pilte nähes. „Tundus mu viimistlus võiks nõusid pes- huvitav ja tulid päris ilusad välja ka,” tes kriimustada saada ning seega muheleb mees. satuks ka kraanikausi veekindlus Kraanikausid valmistatakse liim- ohtu. puidust, kasutades saarest ja tammest Kraanikaussi on lihtne puhasta- lamelle. Kuldkepp tõdeb, et tegeli- da – nagu mööblitki, lihtsalt lapiga kult võiks kasutada ükskõik millist pühkides. puitu, sest toote veekindlus tagatakse Esimesed kraanikausid, mis spetsiaalse, välitingimustesse mõel- KuMa Wood tootis, on nüüdseks dud lakiga. Ka liim, millega lamellid aastajagu päevi kasutusel olnud, kokku kleebitakse, on tema kinnitusel ning Kuldkepi sõnul kenasti hästi vastupidav. vastu pidanud. Kraanikausside „Isegi siis kivistub liim ära, kui lii- vastupidavust testib ettevõte mine pintsel vette visata,” täpsustab koostöös Tartu ülikooliga. Kuldkepp. Lisaks kraanikaussidele valmis- Saare- ja tammepuidu kasuks on tab ettevõte ka treppe-, töötasapin- liisk langenud seetõttu, et need on dasid ja mööblit.

22 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Toeta tellimusega Eesti oma loodus- ja teadusajakirju!

95 aastat Eesti Mets

EestiMETSANDUSAJAKIRI • ILMUNUD AASTAST Mets 1921 SUVI 2 / 2 0 1 6 Vigastatud metsloom: võtta või jätta?

ATACAMA Kasulik UNI kõige kõrbelikum kõrb GENOOMNE RÄMPS kui ärkvelolek

EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 6–7/2016

■ ■ ■ ■ ■ 50. AASTAKÄIK ■ HIND 4.90 horisont3 / 2016 ■ MAI–JUUNI

MARSI-LENDUDE Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € JUUNI–JUULI 6–7/2016 EELPOST Eesti kui metsariik: Tõlliste vald 15 AASTAT € Peretaimla annab leiva lauale UURINGUID Linnud linnas: RAHVUSVAHELISES 4 . 9 0 Puidutöötlemisseadmete tootja AS Hekotek KOSMOSEJAAMAS miks ometi? HIND

I UUED RUBRIIGID: AHHAA! HUVITAV VENEMAA DOKUMENT KÕNELEB

MUUSEUMIPÄRL Linnalinnud – Sõna„rakk“ päritolu –Tumepunane neiuvaip – Puisniidusamblikud – Kliimamuutused – Intervjuu Marko Pomerantsiga

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN Kliimamuutused: kas meri ka meid uputab? RAUL EAMETS: MAJANDUSTEADLANE Tumepunane neiuvaip, aasta orhidee ON AEG HAKATA SUURELT MÕTLEMA TEADUSLUULET ILMAR TRULLI Konna- ja maopildid Telli kohe! e-pood: www.loodusajakiri.ee e-mail: [email protected] tel 610 4105 Uue metsapõlve rajamisele üheskoos oma panust andmas Metsaistutustalgute käigus sai vastuse ka hulga metsamajandamisega seotud küsimusi. Foto: Vivika Veski Foto: Vivika Veski

aplamaa metsaistutustalgute- le Varbola lähedal Pajakal on ennast kirja pannud 80 inimest.R Suurem osa neist on laupäeva hommikul, 21. mail, kella üheteist- kümneks kohal. „Vaid mõni üksik otsustas edasi magada,” muheleb RMK Raplamaa metskonna metsaülem Margus Emberg saabujaid tervitades. Istutajaid ootav neljahektariline lank asub Pajaka maastikukaitseala vastas, küladevahelise kruusatee ser- vas. Vaid vähestele lankidele pääseb ligi tavalise sõiduautoga ja Virumaal leidub selliseidki lagendikke, kuhu viiakse taimed kohale helikopteriga. Pajaka istutuspaigas kasvas varem Istutajate ootel. kase enamusega segamets. Eelmisel aastal tehti seal uuendusraie, täpse- da nii potis kui ka põllul. Mai kesk- pool ja maha sai peaaegu 5000 taime. malt lageraie. Päris lagedaks lanki paigas on neil küljes erkrohelised kas- Vestlusringi raielangi serva jääb siiski ei võetud, nagu igaüks oma sil- vud, mis näitab, et kõige parem istu- mõnikümmend inimest. Selgub, et maga veenduda võib. tusaeg hakkab läbi saama. paljud istutasid äsja metsa esimest Pärast raiet valmistati lank uuendu- Raplamaa metskonna metsnik-met- korda elus. Kuid on ka neid, kes seda seks ette, tõmmates sinna sisse vaod. sakorraldajad näitavad talgulistele ette, varem teinud ja neidki, kes mõni Tegu on sinilille kasvukohatüübiga, kuidas kuusetaimi istutada. Seda on aasta hiljem oma istutatud metsa see on hea kuusemaa. Metsaülema hea teha kahekesi – üks kaevab labi- vaatamas käinud. Näiteks muretses sõnul igale raielangile uut metsa ei daga augu ja teine torkab taime sinna üks selle üle, et tal tuli kuusetaimi istutata, vaid osa jäetakse looduslikult sisse. Taime ümbert tuleb maa jalgade- enam-vähem vette panna. Ometi olid uuenema. Enamasti aidatakse loo- ga kinni vajutada ja siis proovida käega need kaks aastat hiljem ilusti kasva- duslikule uuendusele siiski kuigipalju teda kergelt tõmmata, et veenduda, kas ma läinud, pikkust visanud ja vesigi kaasa – valmistatakse ette maapind, jäi ikka kinni. Kahe taime vahele tuleb oli ümbert kadunud. jäetakse kasvama sobivad seemne- jätta kolm parajat sammu. „Soovitan, kui olete kuskil talgutel puud. Sinilille kasvukohatüübi met- Palavalt särav päike annab märku, käinud, siis minge kolme või kümne sas tuleb aga ilmtingimata istutada. et suur suvi pole enam kaugel. Jope või kahekümne aasta pärast vaatama, Langiserval seisavad reas ämb- muutub peagi üleliigseks. Mõnusat kui kiiresti mets kasvab. See on usku- rid paljasjuursete kuusetaimedega. leevendust pakuvad kerged tuuleiilid. matu!” kinnitab Margus Emberg. RMK edela regiooni metsakasvatus- Mõnus päevitusilm polegi tegelikult Üle Eesti pani ennast RMK talgute- juht Priit Kõresaar räägib, et tegu on metsaistutuseks hea. Paremini sobib le tänavu kirja 900 inimest. Kõige roh- Rapla lähedal Purila taimlas kasvata- hoopis jahe, tuulevaikne ja märg päev. kem (150) oli neid Harjumaal Kosel, tud pott-põldtaimedega, mis tähen- Pärast tööd ja lõunasööki võtab met- kellest enamik ka kohale tuli. Talguid dab seda, et taimed on oma kolme- saülem Margus Emberg kokku, et nel- peeti seitsmes maakonnas, Harjumaal aastase eluea jooksul jõudnud kasva- ja-hektarilisest langist istutati vähemalt ja Ida-Virumaal kahes kohas.

24 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Metsaistutusest raieni alguliste küsimustele metsa diskussiooniteema. Tegelikult on ilu Vivika Veski Foto: majandamise ja sellega seo- ju vaataja silmades. Paljud asjad meile tud probleemide kohta vas- ei meeldi, aga samas elusloodusele on tabT Raplamaa metskonna metsaülem need vajalikud. Margus Emberg. Kas see on samuti loodusele hea, et Kui palju metsa aastas maha võe- oksarisu langile jääb maha? Või on takse? see metsakasvatuse jaoks vajalik? Raplamaal võetakse aastas maha kus- Tehnika on tänapäeval nii kaugele kil 650 hektarit metsa. Enam-vähem arenenud, et me oleme võimelised sama suur ala ka uuendatakse. Miks oksad ära korjama ja hakkurisse lask- enam-vähem? Sest osa uuendusraieid ma. Okste äravedu on kahe otsaga on aegjärksed ehk mets raiutakse asi. Sellega me vähendame langi vil- mitme järguna ja vaid viimast järku jakust. Metsakasvatuslikult aga, ise uuendatakse. Aga lageraiealad, nagu istutasite lanki täna ja veendusite, et see siin, uuendatakse kõik. Klassikalisi natuke segab see oks küll. Võib öelda, loodusliku uuenduse lanke meil tege- et metsakasvatuse seisukohalt on see likult ei olegi. Siin langil on kom- neutraalne. Raplamaa metsaülema Margus Embergi bineeritud meetod. Nagu näete, on abiga said vastuse nii mitmedki metsa- siia seemne- ja säilikpuid alles jäetud, Putukad elavad seal all ... majandamist puudutavad küsimused. see kõik on looduslikule uuendusele Kindlasti. Ja samblaid ja samblikke kaasaaitamine. Säilik- ja seemnepuid kasvab seal. jätame kõikidele lankidele. valgustusraie. Seda tehakse siis, kui Mis saab palgist, mille RMK maha mets on uuenenuks ehk nooren- Mis vahe on säilik- ja seemnepuu- võtab? dikuks arvestatud. Valgustusraiet del? Müüb maha. Meil endal ei ole sae- tehakse kaks-kolm korda, vahel neli. Seemnepuudest tahame me kvaliteet- tööstust, aga Eestis on saetööstus Niikaua, kuni mets saab latimet- set metsauuendust saada. Nad anna- väga kõrgel tasemel, väga peenike ja saks. vad langile seemet. Säilikpuud peavad ka väga jäme puu lastakse saekaatrist Järgmine ring on harvendus. See tagama bioloogilise mitmekesisuse – läbi. Vanasti läks väga suur osa pabe- on esimene koht, kust saab ka puitu. jätame langile vanametsa elemente. ripuud laevadele, tänapäeval väga Kuigi tänapäeval peen puit, mis har- Metsakasvatusega säilikpuudel väike protsent. vendusega tuleb, ei anna rahalist kasu. mingit pistmist ei ole, aga looduse Harvendusraiet võib jätkuvalt nime- seisukohalt on nad vajalikud. Mis täna istutatud langist edasi tada kulupoole tööks. Tänapäeval saab? annab tulu ainult uuendusraie. Äsjaistutatud langil kasvab mit- Osa taimi läheb paratamatult välja, meid suuri puid, enamik neist seda erinevatel põhjustel – istutu- Mis kasvavat metsa ohustab? kased. Kas need kased on ka seem- se kvaliteet, taimede käitlemise kva- Ulukid kahjustavad metsa terve uuen- neks jäetud? liteet, ulukid, putukkahjurid. Nii duse ja noorendiku aja. Raplamaal Osalt küll. Meie eesmärk ei ole kuna- ongi järgmine töö täiendamine. Seda on pidevalt ulukite surve all kümme gi saada üksluist puhast kuusemetsa. tehakse järgneva kahe-kolme aasta tuhat hektarit. Igal liigil on oma koht metsas. Siia peab jooksul, hiljem pole mõtet, sest esi- Sinilille kasvukohatüübi küpses tulema enamikus kuuske, aga sees peab mene ring on juba väga suureks kas- metsas on üraskirüüste väga levinud. olema mändi, kaske, tamme ja haaba. vanud. Oleme looduskaitsjatega aastaid dis- Samal ajal täiendamisega käib kul- kuteerinud kuuse raievanuse üle vil- Miks olete jätnud langile püsti tuuri hooldamine – trimmeriga nii- jakates kasvukohatüüpides. Kuuske ronte, kus midagi küljes ei haljen- detakse taimede ümbert võsa ja hein tuleks varem uuendada. Põhjus on da? maha, et see ei saaks puukest ära selles, et sinilille ja sinilille ülemine- Neil on sama mõte, mis teistel säilik- matta. Eriti oluline on seda teha enne ku kasvukohatüüpides hakkavad kah- puudel. Jäetakse ka lausa surnud puid. talve. Kui rohi on kõrge ja kulu tai- jurputukad väga aktiivselt tegutsema Kui see nõue tuli, siis Tartu maantee mele peale langeb, siis see surub ta juba metsa viiekümnendates eluaas- äärde ühele langile jäeti tohutult sel- vastu maad. tates. Kui siinkandis metsades ringi liseid ronte püsti. See oli kaua aega Kui see töödering on tehtud, tuleb liigute, võite näha kuivanud kuuskede

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 25 2 x Vivika Veski foto:

Neljahektarilisest langist istutasid talgulised täis vähemalt pool ja maha sai peaaegu 5000 paljasjuurset kuusetaime. gruppe. Hea näide on Raikküla Paka Millest see sõltub, kas puidust kureerivad kasvamise käigus omava- mägi. Seal raietööd käivad, kuivanud tehakse paberit või läheb see küt- hel, seega puid ei tohi liiga palju olla. puid võetakse maha. Sageli, kui me teks või tehakse midagi muud? Ka valgust peab piisavalt olema. kuusikus uuendusraiet alustame, on See sõltub tüvekvaliteedist. Põhiliselt pool metsa juba ära kuivanud. Aga vaadatakse tüve diameetrit, aga kõver Kas raiemahud on viimasel ajal see tähendab, et selle metsa rahaline tüvi ei kõlba saeraami panna. Sinna ei kasvanud? väärtus pole enam kaugeltki see, mis sobi mädanikuga või kuivanud tüvi, Mõnevõrra on. Kuusikute üle on dis- oleks olnud viis aastat varem. aga selline ei kõlba ka paberiks, ainult kussioon käinud aastakümneid. Aga kütteks. nüüd on vähemalt sinnamaani jõu- Kas mets peab olema 80aastane, et tud, et on lubatud lisaks vanusele dia- teda tohiks raiuda? Kas sellele saab kuidagi kaasa aida- meetri järgi raiuda. See on natuke Kuusel on 80 aastat, aga oluline on ta, et tuleksid hea kvaliteediga raiemahtusid kasvatanud. Kui met- ka diameeter. Kui kuusikus keskmine tüved? saseadust muudeti, siis mingil mää- rinnasdiameeter saab 26 sentimeetrit Kõik metsamajanduslikud tööd tuleb ral muudeti raievanuseid, kase oma täis, siis võib metsa varem raieküp- õigel ajal ära teha, siis kasvab mets toodi viie kuni kümne aasta võrra seks arvestada. õige tihedusega. Puude juured kon- allapoole, sellega on raiemahud natu-

26 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Harjumaal Vihterpalus, siin ei ole olnud.

Millest metsa tuleohtlikkus sõltub? Metsa koosseisust. Siin on väga palju lehtpuusegust metsa, meie metsad on niisked. Hästi põlevad nõmmemän- nikud ja tihedad rabamännikud. Kui veel puud on alt laasumata ja oksad ulatuvad maapinnani, siis läheb nagu säraküünal.

Looduskaitsjad ütlevad, et metsa on Eestis küll palju, aga vana- ja põlismetsa vähe. Raplamaal on majandusmetsa kuus- kümmend protsenti, ülejäänud neli- kümmend protsenti on kõik loodus- kaitseliste piirangutega mets, kusjuures Raplamaa metsadest viisteist protsenti on rangelt kaitstav, kus me ei tohi midagi teha. Aga tegelikult kaitseb riik kogu metsa, sest ka majandusmetsa- le on metsaseadusega seatud hulk pii- ranguid, looduskaitselistel eesmärki- del. Seega leian, et Eestis on mets saja- protsendiliselt hästi kaitstud.

Põllumajanduses on väga palju infotehnoloogiat kasutuses, kuidas sellega metsakasvatuses on? Meil on ka. Arendame infotehnoloogiat pidevalt ja tegelikult saeme sellega oksa, mille peal ise istume. Kui infotehnoloogia rakendused kõik edukalt tööle lähevad, siis ei ole enam inimesi nii palju vaja. Ligi 80 talgulist uue metsapõlve rajamisel oma panust andmas. Kui mädanik tuleb puusse sisse, kas see levib siis edasi teistele puudele? ke kasvanud, aga mitte oluliselt. Praegu on käimas geneetiline pluss- Nii ja naa. Kui põder koorib kuus- puude projekt. Kuusel ja männil otsi- ke ja selle tagajärjel tuleb mädanik, Metsa pidi rohkem juurde kasvama takse plusspuud (parimad puud – siis see ei levi. Juurepess – seen, mis kui maha võetakse? toim) üles, sealt korjatakse seeme ja esineb eriti loo, sinilille ja jänesekap- Kindlasti kasvab rohkem juurde, ka nendest kasvatatakse järglasi. Juba sa kasvukohas – levib küll, juuresti- pindalaliselt, näiteks põllumaade vene ajal tegeldi sellega aktiivselt, ku kaudu. Eestis loo kasvukohatüü- metsastumise arvelt. loodi plusspuudest seemlaid, kust bid ongi ajalooliselt nakatunud. Pess korjati seemneid. puud ei tapa, aga lauda sellest puust ei Kui põllumaad metsastuvad, kas saa. Loo kasvukohatüübid on aeglase siis tuleb võsa või päris mets? Täna on väga kuiv ilm. Kui suur oht kasvuga, seal ei aita ka varem raiu- Võsa on samuti mets. Aga kui tahame on metsatulekahjud Raplamaal? mine, seal tulebki majandada koos võsast kvaliteetset metsa saada, siis Raplamaa ei ole kuulus väga suurte juurepessuga ja puuliiki vaheldada, tuleb seda võsa hooldada. tulekahjude poolest, neid on ajaloos kui võimalik. Sinilille kasvukohas olnud, aga üldiselt meie metsad ei see-eest võib olla erinevate kahjurite Kas metsapuudel sorte on? Kas ole väga tuleohtlikud. Selliseid tule- koostoimel puude gruppide kuivami- neile tehakse sordiaretust? kahjusid, nagu näiteks Virumaal või ne väga kiire.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 27 sis. Kuigi meil tööjõupuudust praegu pole, on igaüks, kes on soovinud ja meie tingimustele vastanud, mida-

Foto: Vivika Veski Foto: gi saanud.

Kui palju puid kõige parem töötaja päevas istutab? Professionaal istutab üksi viissada kuni kuussada avajuurset kuusetaime päevas.

Kui palju metsamaa metsastamine RMKle maksma läheb? Keskeltläbi on sellise metsamaa met- sastamise kulu, nagu tänane, 700– 800 eurot hektar. Sinna hulka arvestatakse adravaod, taimede ostuhind, taimede istutus.

Kas mehhaniseeritud istutust tehakse? Eestis ei tehta, Soomes ja Rootsis küll. Kopanoole otsas on istutus- pea, mis tipib konteinertaimi maha. Tegelikult ekskavaatori tootlikkus ei ole üldse inimese omast parem, aga RMK Edela regiooni metsakasvatusjuht Priit Kõresaar selgitab, mida tähendab kuu- kulu on hoopis suurem. setaimede pott-põldsüsteemis koolitamine. Tema selgituste läbi said selgemaks Meie istutame ka istutustoruga metsaistutamisega seotud nüansid. suletud juurekavaga konteiner-poti- taimi, nii paneb inimene keskeltläbi tuhat taime päevas maha.

Inimene istutab sama Millest sõltub, kui hästi taimed kasvama lähevad? Mida varem hakata istutustööde- jõudsalt kui masin ga pihta, seda väiksemad on riskid. Tänane ilm ei ole tegelikult hea, alguliste küsimustele metsa kui on valida. Ja eelistame neid, kel- õrnalt vihmane on kõige parem. istutamise kohta vastab lel on vajalik tehnika: auto, järel- Sel aastal alustasime juba april- RMK Edela regiooni metsa- haagis. Kõik langid ei ole tee ääres li alguses. Väga vara ei saa, sest kui Tkasvatusjuht Priit Kõresaar. nagu tänane. Enamik on sügaval veel öökülmad käivad, siis märga- metsas sees, kuhu sõiduautoga ligi des kasvukohtades pragundab külm Kas RMK võtab metsa istutama ei pääse, peab olema maastikuauto maad ja tõstab taimed välja. hooajatöölisi? või ATV. On lanke, kuhu tuleb tai- Istutamise ajal kevadel võta- mekotte kilomeeter seljas tassida. Kas ainult kevadel istutatakse? me aprilliks-maiks hooajalisi appi Kaugemate puhul kasutame taimede Septembris istutame väikeses kogu- küll. Sadakond inimest on Eestis kohale toimetamiseks helikopterit. ses ainult avajuurset kuuske, umbes metsa istutamas hooajaliste töövõ- Näiteks Lääne- ja Ida-Virumaal oli 800 000 taime. Mänd ja kask sügi- tulepingutega. Samuti teevad mit- tänavu helikopter abiks lausa mitu sel ei juurdu. Oluline on, et puu ära med ettevõtjad meile teenustööd. päeva. Need langid on talvel jää pealt juurduks, et talvel külm teda välja ei Istutamisega kogu Eesti peale on raiutud, nüüd on seal vesi, ei saa ligi tõstaks. seotud 500–600 inimest. ühegi masinaga. Sügisel peab kohta hoolikamalt Aga istutustöödele on kõigil siis- valima, tuleb istutada mineraalmaa- Kas järgmisel kevadel võib pakku- ki võimalik tulla ennast pakkuma, dele, mitte turba peale. Turvas hak- da end tööle metsa istutama? kuid siis peate kiiresti reageerima, kab mängima, külmaga pragunema, Eelistame kogemustega istutajaid, hakkame inimesi otsima juba märt- kergitama.

28 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Maksimaalne lubatav müratsoonis viibimise aeg

Ekvivalentne Maksimaalne müratase, lubatav müratsoo- Db nis viibimise aeg Vali müra 85 8 tundi nõrgendab kuulmist 88 4 tundi 91 2 tundi Kristiina Viiron muusika, iseäranis siis, kui seda päevast päeva liiga valjusti kuula- 94 1 tundi õrreldes teiste pereliik- ta. „Järjest rohkem räägitakse mp3- 97 30 minutit metega, vaatan ma tele- põlvkonnast, kelle kuulmist on liig- 100 15 minutit „ kat palju valjema heliga,” vali muusika kahjustanud,” tõdeb räägibV keskeas mees, kes on pikki doktor Luht elleks, et müras töötami- aastaid raiemehena töötanud. Kuigi Ta märgib, et üldiselt – kui tege- se lubatavat aega piken- nüüd hoiab ta puid langetades alati mist ei ole just äkilise akustilise trau- dada, tuleb kasutada kait- helisid summutavaid klappe peas, maga –nõrgeneb kuulmine hiilivalt. Ssevahendeid. Kui näiteks müra- siis kaua sai tööd tehtud valju müra „Kõnest arusaamine muutub tasapisi tasemel 94 dB võiks ilma kuul- käes. kehvemaks, inimene ei kuule teatud miskaitsevahendita viibida üks „Tõepoolest, üks põhilisi tegu- häälikuid,” räägib doktor. Niisugused tund tööpäevas, siis kasutades reid, miks kuulmislangus tekib, on madala helitasemega häälikud, mis kuulmiskaitsevahendit sum- liiga valjud helid,” tõdeb Ida-Tallinna võivad kuulmata jääda, on näiteks z, mutusteguriga SNR = –9 dB) keskhaigla kõrva-nina-kurguarst v, m, d. (st 94 dB – 9dB = 85 dB), vähe- Liina Luht. „Esialgu on nõrgenenud kuulmi- neks kuulmiselunditele lan- 0–20 detsibelli tasemel heli on sega inimesel kõnest raske aru saada gev summaarne müraenergia kõige vaiksem, mida inimene kuu- muude helide taustal. See on raske kaheksa korda ja lubatud tööaeg leb, 10detsibelline on näiteks hin- vahel ka normaalse kõrvakuulmise suureneks kaheksa korda ehk gamine. Normaalse kõne valjus on puhul, aga neil, kel kuulmine on nõr- ühest tunnist kaheksa tunnini. 50–70 detsibelli, tänavaliikluse põh- genenud, muutub kõnest aru saa- Allikas: Tööelu justatav müra jääb 70–85 vahele. mine oluliselt keerukamaks,” ütleb Sellest valjema heli käes viibimi- doktor. Ka see on ohumärk, kui tele- ne hakkab juba kuulmist kahjusta- viisor ja raadio teiste kodakondsete ma. Tööelu.ee andmetel on moo- meelehärmiks aina valjemaks tuleb pingutada ega oodata, kuniks õieti torsae müratase 95 detsibelli ja nii- keerata. üldse enam ei kuule. suguse tasemega müra sees ei tohi Kuulmislangus on süveneva ise- „Mida nooremana abivahend saa- ilma kuulmiskaitsevahendita viibida loomuga, oma rolli mängib muidugi dakse, seda kergemini sellega kuulma kauem kui tund aega. ka vanus – alates keskeast hakkabki harjutakse,” põhjendab doktor Luht. „Meie sisekõrvas paiknevad väga kuulmine nõrgemaks muutuma. Vanas eas võib olla keeruline uuesti tundlikud karvakesed ja liiga val- „Probleem on sotsiaalne,” märgib kuulma õppida, sest ollakse harjutud jud helid kahjustavad neid,” selgitab doktor Liina Luht, tsiteerides pime- teatud helisid mitte kuulma, seade doktor Luht. „Piltlikult öeldes on kurdi Helen Kelleri sõnu: „Pimedus nii-öelda toob need aga kõik tagasi. see nagu viljapõllus – osa kõrsi saab eraldab asjadest, kurtus inimestest.” Lisaks suurele mürale võivad pärast raju kahjustatud ja jäävadki Halvenenud kõrvakuulmist ei kuulmise langust põhjustada ka ravi- pikali, osa tõuseb uuesti püsti. Kui tohiks mingil juhul võtta kui iseene- mid, haigused, traumad, krooniline aga vali heli kestab väga pikka aega sest mõistetavust või ealist iseära- keskkõrvapõletik. Mis täpselt põhju- või on korraks ülivali, siis on kuul- sust. „Kui inimene ei kuule, ei taha ta seks on, selgitab välja arst. miskahjustus pöördumatu.” seltskonda minna, tõmbub endasse,” Tänapäeval saab oma kuulmist tes- Äkk-kurtus võib tekkida tugevate märgib ta. „Tänapäeval on olemas tida näiteks telefonirakenduse abil, plahvatuste või muu ülitugeva heli- väga head kõrgtehnoloogilised abi- teste leiab ka internetist. Absoluutsele tekitaja läheduses viibides. See oht vahendid, mis aitavad inimesel nor- tõele need ei pretendeeri, kuid anna- varitseb näiteks jahimehi ja sõdu- maalselt kuulda ja seega ka normaal- vad aimu, kas on põhjust arsti poole reid, kui nad tulistavad, ilma et kait- set elu elada.” pöörduda või mitte. seks kuulmist müra summutavate Abivahendi kasutuselevõttu Eelmisel aastal diagnoositi müra- vahenditega. tuleks kaaluda juba siis, kui kuulmis- tekkene kuulmisnõrkus kutsehaigu- Kuulmist nõrgendab ka liiga vali langus pole veel väga sügav, mitte sena neljal inimesel.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 29 Kümme miljonit metsataime väiketootjate taimeaedadest Varakevadel käib taimeaedades vilgas tegevus – istutusvalmis kuused, männid, kased kaevatakse üles, sorteeritakse, pakitak- se suurtesse kottidesse ning jagatakse enamasti metsaühistu- test saadud nimekirjade alusel erametsaomanikele laiali. Merle Rips Kui küsin väiksemate ja usinama- te taimekasvatajate kohta, siis soovi- ui RMK taimlates kasvatatu tab Matkamäe käia Aare Kuusemetsa, istutatakse riigimetsa raiesmi- Enno Loosi ning Virve ja Aavo Lauri kele, siis väiksemate tegijate juures. Nii Kuusemets, Loos kui ka taimedK jõuavad peamiselt lähedal asu- Laurid alustasid taimeaiaga aastaid, vatesse erametsadesse. võib öelda, et isegi aastakümneid tagasi, kui töö metskonnas erinevatel põh- Peretaimla annab leiva lauale justel otsa sai. Kui võrrelda väikeste ja suurte, sealhulgas RMK taimlate, mahtusid, siis Esimene peatus Ebaveres eelmise aasta andmetele tuginedes oli Aare Kuusemetsa taimeaed Ebavere esimeste osakaal märkimisväärne – külas jääb kohe maantee äärde, mis kolmekümnest miljonist metsataimest on ühtmoodi hea – möödasõitja saab kümme miljonit ehk kolmandik saadi kaasa osta näiteks taimi kuuseheki tar- erasektorist. See on väga suur abi uue beks. Teisalt aga võttis autotee laien- metsapõlve kasvatamisel, kuid mitte damine mõni aeg tagasi jupikese ja piisav, et saaks loobuda Leedu pärit- sellekevadine kergliiklustee rajamine oluga taimede ostmisest. juba suurema tüki tootvast maast ära, Keskkonnaameti metsauuenduse kust tulevikus oleks igal aastal saanud peaspetsialisti Eda Tetlovi sõnul on 15 000 taime. Eestis eratootjaid kuuekümne ringis, „Ega nutulaul aita, edasi tuleb tegut- nende seas hulk vanemaid metsame- seda,” on mehe murenootidega hääles hi, kellest osa lõpetamisele mõtlevad. tunda siiski ka pisukest entusiasmi. Ühtlasi on tal hea meel, et nooremaid „Inimene peab olema rahul sellega, tegijaid on juurde tulnud. Kuigi töö mis on ja see ongi õnn. Nii lihtne see on raske, mahud väikesed ja seega ongi. Kui ma Porkuni metskonnas tööl pole ka tulu suur, annab maal, kus olin, siis sain kordoni juurde maad alla niigi palgalised kohad aina kaovad, hektari erastada. Seda maad kasuta- Siit saab alguse kasemets. peretaimlas toimetamine leiva laua- ti varem teedeehituse tarbeks toodud le. Suurem osa taimeaedadest asuvad killustiku ladustamiseks. Seega – maa Lääne-Virumaal ja Valgamaal. ilma mullata. Tuli teha valik ja paku- ne rohimine välja arvata, saab midagi Ainuüksi Rakvere metsaühistu tu vastu võtta, sest muid võimalu- muud ette võtta. Hea kodu juures toi- kaudu läks tänavu erametsaomanike- si lihtsalt polnud. Mõtlesin omal ajal, metada, ka siis, kui tervis viletsam on. le kaubaks ligi 300 000 metsataime. mida sellel väiksel lapil teha annab. Mõtlen, miks küll inimesed lähevad Umbes kolmandik on Leedu pärit- Norra, Rootsi, Soome olu, ülejäänu toodud ümbruskonna ja Aprillist juunini on kibekiire tööle, selle asemel, et Lõuna-Eesti taimlatest. aeg, ülejäänud kuud, kui suvine kodus näiteks nendesa- „Üle poole on paljasjuurne kuusk,” made taimedega tegele- teab Rakvere metsaühistu konsulent rohimine välja arvata, saab midagi da. Kaheksasaja ruudu Meelis Matkamäe. „Aga telliti ka neli- muud ette võtta. pealt, nagu minul nüüd sada lehist näiteks, samuti kaske ja haritavat maad järel on, mändi. Männiga on Lääne-Virumaal Kas kasvatada maasikaid või vaari- saad ikka midagi.” mure – jubedalt tuleb hoolt näha, et kaid, aga mõlemad tuleb päeva-paari- Sel kevadel müüs Kuusemets see kasvama jääks. Kas on valgust vähe ga korjata ja maha müüa. Nii jõudsin umbes 100 000 paljasjuurset kuuske või tulevad kitsed kallale … Seepärast metsataimedeni. Aprillist juunini on ja kaske. Rakvere metsaühistu kaudu eelistatakse ikka kuuske.” kibekiire aeg, ülejäänud kuud, kui suvi- läksid kõige paremini meetrikõrgu-

30 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri väiketootjate taimeaedadest Fotod: Arno MikkorFotod:

„Enne pikeerimist tuleb juured ära lõi- gata, kontrollida, kas tipupung on olemas ja taim ikka elujõuline. Seda tööd ei saa teisi tegema panna,” on Aare Kuusemets veendunud.

Sel kevadel müüs Aare Kuusemets umbes sada tuhat paljasjuurset kuuske ja kaske.

sed kaheaastased kased. Neid taime- mede ülesvõtmisel ja rohimisel.” See portturvast, varem tuli leppida auna kasvatajaid, kes kaskesid pikeerivad, kõik on puhas käsitöö. põhjaga, mis oli osalt must, nagu lagu- on peremehe sõnul väga vähe. See on Kuuse- ja männiseeme on Kuuse nenud sõnnik, mille pH kõrge. Kui aega ja suurt vaeva nõudev töö. Selle metsa sõnul enam-vähem kõlblik, kase- happelisus on vale, siis võid taimele tõestuseks viib ta meid põllu ääres seemnega on aga peaaegu alati prob- anda vett ja väetist, aga see ei aita. oleva laua juurde, millel kast tillukeste leeme. Osa ei idane, osa ei kasvagi täis. Hindade üle arutledes ei saa kasetaimedega. „Kasutada võib ainult sertifitseeritud Kuusemets ütlemata jätta, et ega „Enne pikeerimist tuleb juured ära seemet ning müügitaimed peavad olema see piisav küll ole. „Kevadel külvad lõigata, kontrollida, kas tipupung on vigastusteta ja terved. Seda kontrollitak- kaseseemne maha ja sügisel on olemas ja taim ikka elujõuline. Seda se igal aastal. Arvata võib, et tegemist on müügiküpse hind kakskümmend tööd ei saa teisi tegema panna,” on ta geneetiliste põhjustega. Samamoodi on senti,” selgitab ta. „Pikeeritud kase kindel. „Sama kehtib ka külvamise ja ju üks mees pooleteise, teine kahemeet- eest, millega on topelt vaeva, üri- väetamise kohta. Seeme on kallis, seda rine, üks kiilakas, teine mitte. Ega täpselt tasin küsida kolmkümmend senti, ei tohi raisata ja väetist tuleb õigesti teagi, miks,” muigab ta. aga hea, kui kakskümmend viis doseerida. Töölised on abiks peenar- Teine valulaps on turvas. Esimest saab. Kuuse hind jääb küll üle kahe- de ettevalmistamisel, pikeerimisel, tai- korda sai ta tänavu Salla rabast eks- kümne sendi, tulemust ootad aga

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 31 Enno Loosi kaunid männitaimed.

kolm-neli aastat. Igal aastal on vaja peenrad ette valmistada, turvast osta, see laiali vedada, millele järgneb külvamine, pikeerimine, sinna juurde pidev väetamine, kastmine ja rohimine – seega suur kulu ja vaev.” Suuremaid investeeringuid Kuuse mets tegema ei rutta. Seda seepärast, et pole teada, kuhu tulevikus, kui riigilt saadud vabade maade metsasta- Heal aastal läheb müügiks 30 000 potitaime ja umbes sama palju paljasjuurset misega ühele poole jõutakse, RMK kuuske, on peremees tulemusega rahul. taimlate istutusmaterjal läheb. Tema arvates võib juhtuda nii, et siis võtavad ühistud kogu vajamineva koguse liinid töötavad, kuidas taimede välja- söödi kohe ära, lisaks sellele rikkusid RMKlt ja erataimlate vastu huvi enam võtmine õiget moodi on. Tänu sellele kitsed kased ära. Mitu aastat olen ei tunta. koolitusele hakkasingi tõsisemalt asja- sinna istutanud, aga ikka on osa tükist ga tegelema. Soomest tõin esimese tühi. Seepärast eelistatakse siinkandis Teine peatus Nüri külas kasvuhoone ja kassetid. Kasvuhooneid ka männialad kuusega katta.” Sonda lähedal Nüri külas asuv Enno on praegu neli.” Suurem osa taimedest on ühistu Loosi taimeaed jääb samuti kodumaja Loosi taimeaiast saab paljasjuur- kaudu tellitud, aga kuna kõik taht- juurde. „Omaette hakkasin taimi kas- jad sellesse nimekirja ei vatama 2000. aastal,” räägib peremees. mahu, siis tullakse ka „Kui 1971. aastal Sonda metskonda Seemnele pandi mõni aeg tagasi niisama küsima. Hull metsnikuna tööle tulin, siis puutusin tohutu hind otsa, aga ega kvaliteet lugu on siis, kui pan- oma jaoskonnas esimest korda puu- sellega paremaks läinud. nakse end kirja ja hiljem kooliga kokku. Aastaid hiljem, kui loobutakse. pakuti igasugu koolitusi, valisin taime- „Üks härrasmees tel- kasvatajate oma. Soome proua pidas set ja potikuuske, väheke ka mändi. lis seitse tuhat mändi, aga siis tuli loenguid Sagadis, siis olime Kullengal Viimast vähem seepärast, et põder ja ütles ära,”�� näitab�� peremees kasvu- ja Räpinas. Soomes Pieksämäel nägi��- ei lase männil metsas suureks kasva- hoones olevate taimede poole. „Minu me nädalajagu päevadel kevadel ja da. „Mul on omal kaks hektarit endist mänd on ilus, ma pritsin teda iga- sügisel, kuidas asi tegelikult käima põllumaad, kus proovisin mändi ja suguste asjade vastu, sellepärast. Kui peaks, kuidas külvi- ja potitäitmise kaske kasvatada,” räägib Loos. „Mänd hästi läheb, saan need kellelegi teisele

32 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Fotod: Arno MikkorFotod:

Kui koolitusmasin on Enno Loosil töökorda seatud, siis saavad tuhanded taimekesed paari tunniga maha istutatud. müüa, kui ei, tuleb metsa alla viia …” kümmet tuhandet taime ma ei saa. sihvakate kuuskedega peenrad juba Heal aastal läheb müügiks 30 000 Kasvutingimused on täpselt ühesu- kaugele silma jäävad. „On jah jube ilu- poti- ja umbes sama palju paljasjuur- gused, aga idaneb ikka üks-kaks-kolm sad taimed, kiidan takka,” naerab Virve set kuuske. Väljatulek on erinev, see seemet, mõnes mitte ühtegi.” terekätt ulatades. Aavo, labidas käes, sõltub peamiselt ilmast – kui kevadel Loosil maapuudust ei ole, see- annab teada, et neil on tööjaotus – on külm, siis seeme ei idane. Aga sel- pärast asub puukool ühel aastal mees kaevab taimed välja, naine seob list jõudu ka ei ole, et soojapuhurid ühes, järgmisel aastal teises kohas. parajad kimbud kokku ja paneb kotti- suurde kasvuhoonesse sisse tuua. Väljatulek on väga erinev, sõltub see- desse. Maa on kive täis, traktoriga võt- „Ma natuke süüdistan seemet ka,” mikust ja muidugi ilmast. Vahel on tes terveid taimi kätte ei saa, seepärast sõnab ta tagasihoidlikult. „Seemnele kakskümmend, vahel kolmkümmend tuleb „kondiauruga” hakkama saada. pandi mõni aeg tagasi tohutu tuhat taime koolis. Aavo Laur arutleb selle üle, miks hind otsa, aga ega kvaliteet sellega Võõrast tööjõudu ta ei kasuta, hak- kõik ainult kevadel istutada tahavad, paremaks läinud. Suurus on väga kama saadakse oma pere ja oma masi- kui erinevad tööd hunnikus ootel. erinev, peent rämpsu palju hulgas. napargiga (adrad, kultivaator, rullid, „Kevad tuleb kõigile korraga,” mõtisk- Kindel on, et suur seeme idaneb ikka traktor, koolitusmasin). Ainult nii on leb ta. „Ainult tänu�� Virve�� täpsele pla- paremini ja väiksest tulevad kidurad tema sõnul võimalik ära elada. neerimisele-organiseerimisele on kõik taimed. Kassette on mul kuussada, kliendid oma taimekesed õigel ajal igasse kassetti läheb neli-viis seemet. Kolmas peatus Oandul kätte saanud. Ammu ei saa sellest aru, Sealt peaks tulema nii kolmkümmend Oandul, just RMK puhkekoha vastas miks sügisene istutamine ei meeldi. kaheksa tuhat külvikohta, aga kolme on Virve ja Aavo Lauri taimeaed, kus Nii saaks hajutada kevadist kiiret ja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 33 Fotod: Arno MikkorFotod:

Lauridel seda muret pole, et taimed kätte jäävad, pigem vastupidi – tahtjaid on rohkem kui taimi anda. vaadata, millal pääsuke siia jõuab „Peenar peab olema meeter lai ja aastad, kus keegi midagi ei tahtnud ja lilled õitsema lähevad, aga mitte seal peab olema umbes kuusküm- ja metsas laienes aina haava-lepa- olla kogu aeg tatise ninaga vastu mend taime,” õpetab ta. „Külviliistuga võsa. Üks kõva mees oli siiski, küsis maad … Septembris maha pandud saab õige tiheduse kätte. Liiga hõre- viiskümmend taime,” naerab Aavo. taim läheb samamoodi ju kasvama. dalt ei tohi seemet panna, siis jäävad „Kui metsaistutajatele toetust maks- Ainult siis ei tohi, kui kasvud pikad taimed madalaks ja nässakaks. Lisaks ma hakati, alles siis hakkasime taime- küljes. Tegelikult võib istutada kas- sellele on kuusele väga ohtlik hilis- dest lahti saama.” või jaanuaris, kui maa sula on. Võsul, külm, nagu mais ikka võib ette tulla, Selles aias on muld sõredam ja muide, üks tuttav nii teebki.” mis võtab värsked kasvud ära. Kui põld kuivem, seega sobib hästi oma Lauridel seda muret pole, et taimed tarbeks seemikute kas- kätte jäävad, pigem vastupidi – taht- Liiga hõredalt ei tohi seemet panna, vatamiseks. Kaks aastat jaid on rohkem kui anda on. Peamiselt siis jäävad taimed madalaks ja on nad siin, siis viiak- kuuske ja õige pisut mändi, kokku sel se taimed teise aeda. kevadel üle saja tuhande. nässakaks. Koolitamise juures on Aasta tagasi avati Oandu pärand Aavo sõnul kõige olu- kultuurirada, mille äärde jääb Lauride ladvakasvuga nii juhtub, siis areneb lisem juurte kärpimine, mis paran- teine ehk seemikute�� aed, kus tut- kaks latva, aga sellist taime müüa ei dab kasvukiirust ja hilisemat tormi- vustatakse (laste)gruppidele, kuidas tohi. Siin on kaks lahendust – kas vis- kindlust. vanasti taimeaias toimetati. Mändi kad taimed minema või lõikad kääri- „Kui ma noorena alustaks, siis kasvatataksegi peamiselt selleks, et dega ühe ladva ära. See tulevase puu ehitaks esmalt kilekasvuhooned, lastele näidata, milline on kahe tärga- omadust ei riku, ainult tööd on palju.” kuhu saab automaatliinid sisse nud taime vahe. Siin on samuti käsit- Laur muretses kümmekond aastat panna,” on mees kindel. „Samas on sitöö au sees, traktoriga valmistab tagasi toetusega traktori ja pidi vastu- avajuurne taim metsas vastupida- Aavo ainult maa ette ja tõmbab õige tasuks viie aasta jooksul erakasvata- vam, sest kits ja põder eelistavad sügavusega vaod sisse. jatele taimed andma. „Siis tulid need toitaineterikkamat potitaime. Kui

34 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri arvestada siia juurde inimese lais- kus, siis briketiga taime on kergem ja kiirem istutada ka. Seega on nii poolt- kui vastuargumente. Minu eas mõtled aga juba rohkem selle peale, kuidas lõpetama hakata. Ma ei kavatse seda asja siin suurendada, pigem ikka vähendada.” Osa aiast võtavad enda alla tammed. „Üks Lõuna-Eesti vald tellis kord kuussada kolmemeetrist tamme,” meenutab Aavo. „Kui puud suureks said, võtsid ainult kolm- kümmend kolm, sest ootamatult oli nende majanduslik olukord kehvaks muutunud. Tänu sellele, et puud kasvavad aia sees, pole loomad neile viga teinud. Sadakond püramiidtam- me on õnnestunud nii kinkida kui ka m ü ü a .” Lisaks tammepargile on ta siia too- nud looduslikult kasvavaid põõsalii- ke, et lapsed ei peaks nendega tutvu- miseks sõitma ühest Eestimaa otsast teise. Seega on ka siis, kui taimekasva- tusaeg otsa saab, ikka põhjust Lauride „Ainult tänu Virve täpsele planeerimisele-organiseerimisele on kõik kliendid oma taimeaeda tulla. taimekesed õigel ajal kätte saanud,” kiidab Aavo abikaasat. REPELLENT WAM EXTRA

WAM Extra on ainus Eestis turule lubatud WAM Extra on mõeldud ladvakasvude kaitseks, toime- kvartsliival põhinev repellent. Repellendi aine kvartsliiv. kulu keskmiselt 15€/1000 taimele.

Rohkem infot: www.metsatooriist.ee, tel 5551 7125, Metsatööriist OÜ

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 35 Uuenenud raievõistlustel käib mõõduvõtmine maailmameistrivõistlustele pääsu nimel Mart Kelk, Eesti metsaseltsi tegevjuht

aiespordi hooaeg on täies hoos ja sportlased timmivad vormi veel viimaseks oluliseks võistluseks,R et selgitada välja koondis, kes esindab Eestit septembris Poolas toimuval 32. raiemaailmameistri- võistlustel.

Mastipuude langetamine Kevadkarikal Raiesportlased on juba harjunud võistlussaelt õige varakult tolmu pühkima, et hooaja avavõistluseks, Kevadkarikaks, valmis olla. Sel aastal oli valmisolek eriti tähtis, sest võis- teldi raiemaailmameistrivõistlustele pääsu nimel. Hooaja algus annab väga hea pildi konkurentsist ja osavõtjate valmisolekust. Nagu igal aastal, nii oli ka sel kevadel üksjagu uut. Juba talvel lepi- ti kokku Eesti raiespordi sarja uues nimes, milleks nüüd on xTREEm CUP. Nimi tuleneb peasponsori STIHLi uuest kaitseriietuse kollekt- sioonist. Kui varasematel aastatel on olnud võimalik jõukatsumist jälgida suu- Kevadkarika juuniorite vanuseklassi autasustamine. Võitja Jarro Mihkelson. Teine relt ekraanilt võistluspaigas, siis nüüd koht Andrius Mockus, Leedu ja kolmas koht Meelis Rus, Luua metsanduskool. saab seda vaadata otseülekandena interneti vahendusel, millist võima- pealtvaatajate suust jutulõnga kat- järgmisel aastal uuesti ja võimalik, et lust ka agarasti kasutati. kestanud hüüatust: „Vaata, puu lan- siis juba rahvusvahelisena. Uuendus on ühelt poolt tehnilist geb, äkki paneb tikku!” Publiku selli- laadi, kuid teisalt seotud uue kuvandi ne reaktsioon oligi eesmärk – köita Noored raiesportlased ja atraktiivsuse tõstmisega – nimelt pilku ning näidata metsamehe ametit Kui varem võis nii mõnigi kord kuul- langetati esmakordselt Kevadkarika ja selle tehnilist külge. da arutelu, et mis saab siis, kui meie ajaloos mastipuid. On olnud aegu, Järgmisel aastal peetakse langetus- senised vanad tegijad enam ei võist- kui avaala toimus metsas, kus lange- võistlus samuti eelkirjeldatud moel. le, siis viimastel võitlustel on noori tati eluspuid. Viimastel aastatel oli olnud ligi kolmandik ja nende tule- see platsiala ja viidi läbi niinimeta- Uus ala xTREEm CUP sarjas mused lootustandvad. Heaks näi- tud laserlõikusena, kus langetuslõi- Noorendike hooldus on olnud aastateks on Erik Rist, Kaspar Semm ja keid ja täpsust hinnati lasermõõtmis- kümneid metsanduse kutsevõistluste Jarro Mihkelson. Viimati märgitu te abil. Kuna aga selline millimeetrite lahutamatu osa. Tänavusel maamessil oli Kevadkarikal parim eestlane (4. mäng jääb pealtvaatajale üsna mõis- toodi aga esmakordselt suurema vaa- koht), kusjuures võisteldes alles juu- tetamatuks, siis toodi loogilise jät- tajaskonna ette võsasaagidega metsas nioride klassis. Proffidest oli eestlase- kuna maamessi platsile 12meetrised töötajad, et tõsta avalikkuse teadlik- na parim Marko Pohlak (5. koht). palgid, pandi need aukudesse püsti ja kust metsa kasvatusest ja selle nüans- Parimad noored raiesportlased on viidi sellisel viisil võistlus läbi. sidest. Seegi võistlus pakkus pealtvaa- leidnud endale sponsorid, kes anna- Langetamisest saigi publikumag- tajatele üksjagu põnevust ja kinnitas vad neile saed ja varustuse. Näiteks net. Nii mõnigi kord võis kuulda ennast raievõistluste programmi – moodustas STIHL kevadel vali-

36 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri maailmameistrivõistlustele pääsu nimel Fotod: Eesti metsaselts / Mari-Liis Eesti Oberg Fotod:

Eesti 2016. aasta raiemeistriks krooniti Sulev Tooming (nr 6) 1601 punktiga.

tud raiesportlastest oma võistkonna kult palju võistelda ja trenni teha. ma aga soomlane Esa Tumelius – 253 Team STIHL ja Husqvarna on või- Teine tänavune xTREEm CUP punkti täpsussaagimises on maailma- maldanud omadele osavõttu kuulsa- sarja võistlus „Eesti meistrivõistlu- rekordivääriline. Kuna aga raievõist- test Husqvarna laagritest, kust saab sed 2016” toimus 4. juunil Haapsalus. lustel arvestatakse ainult MMidel kindlasti väärtuslikke kogemusi. See Eestile lisaks osalesid veel Soome, tehtud tulemusi, siis ametlikuks maa- kõik peaks uut järelkasvu üksjagu Läti, Leedu ja Valgevene koondised. ilmarekordiks see ei kvalifitseeru. innustama. Sponsorid ise hindavad Sündis mitu väga head tulemust. Eesti 2016. aasta raiemeistriks võistlusi, kutseõpet, kvaliteetset hari- Võistluspäeva hommikul tegi krooniti Sulev Tooming 1601 punk- dust ja muidugi ka head showd, mida esimesel alal suurepärase tule- tiga. Sellega kindlustas ta koha MMi raiesport pakub. muse Luua metsanduskooli õpe- koondises, ülejäänud koondislased taja Tõnu Reinsalu – langetamisel on veel lahtised ja need selguvad sarja Oodatud võistlused ainult viis millimeetrit tikust mööda viimasel võistlusel. Kõik Eestis toimuvad võistlused on ja sellega kindel alavõit 659 punkti- TOP 10 toimub 1. juulil Kurgjärvel aastatega saanud kindla ja arvestata- ga. Ketivahetuses näitasid suurepä- koos 48. metsanduse kutsevõistlus- va koha rahvusvahelises raievõistlus- raseid aegu Team STIHLi võistleja, tega. te kalendris. Juba talvel uurivad välis- Läänemaa metsaühistu metsameister Täpsemalt saab lugeda metsaselt- maa võistkondade juhid, millal üks Jarro Mihkelson ja Luua metsandus- si kodulehelt www.metsaselts.ee ning või teine võistlus toimub, et need ei kooli õpetaja Sulev Tooming, vasta- videod on vaadatavad metsaseltsi kattuks kodumaistega. See kõik käib valt 11.84 ja 11.13 sekundit. Tõelise youtube’i kanalis ja Facebookis www. ühe eesmärgi nimel, et saaks võimali- maailmaklassi tulemusega sai hakka- facebook.com/xtreemcup.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 37 Foto: Jüri Pere Foto:

Harilik mänd on üks kõige levinum puuliik maailmas. Eestiski on mänd kõige levinum puuliik. Kuidas kohaneb harilik mänd kasvukohatingimuste, stressi ja muutuva kliimaga Männi populatsioonisisese varieeruvuse alane uurimustöö Männi geograafiline levik ja näitab, et rabamännikud võivad oma unikaalselt kõrge genee- kasvupaigaeelistused tilise ja kemotüüpse varieeruvusega anda väärtuslikku genee- Hariliku männi (Pinus sylvestris) looduslik levila katab enam kui 30 tilist materjali stressikindlate männipuude selektsiooniks. laiuskraadi subarktikast subtroopi- Ülo Niinemets, maaülikooli taimefüsioloogia professor kani ning ligi 140 pikkuskraadi Briti

38 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri del, on see liik suuteline kasvama ka väheviljakatel õhukestel kaljupealse- tel, orgaanilistel liigniisketel ja süga- vatel liivastel põuaaltitel muldadel. Just sellistel väheviljakatel muldadel on mänd tihti domineeriv puuliik, kuna võimalikke konkurentliike praktiliselt ei ole (vaata fotot). Ekstreemsetes rabakasvukohta- des, kus laiuvad rabamännikud, võib küll teinekord kohata mõnda kolla- kate pisikeste okastega erakordselt kidurat väikest kuuske, kuid sellele Joonis 1. Puu fenotüübi, konkreetsetes keskkonnatingimustes realiseerunud võib juba peale vaadates täie kindlu- tunnuste kogumi varieeruvus koos- sega öelda, et üle mõne aasta ta neis neb kahest komponendist: geneetili- tingimustes kindlasti vastu ei pea. ne ja plastiline (fenotüüpne plastilisus). Küll on mänd väga valgusnõud- Geneetiline varieeruvus iseloomustab lik puu ning viljakamatel mulda- eri genotüüpide tunnuste erinevaid del jääb ta looduslikus konkurent- väärtusi optimaalsetes tingimustes. sis kuusele ja paljudele lehtpuudele Plastiline seevastu on varieeruvus, mis alla. Varjutolerantsemad liigid lihtsalt on tingitud keskkonnatingimuste erine- „varjutavad” männi välja, mistõttu vustest. Näiteks suboptimaalsetes tin- looduslikes puistutes kohtab teda vil- gimustes puude kasvukiirus kahaneb. jakatel muldadel harva. Ökoloogilises Samas fenotüüpse varieeruvuse määr mõttes ongi mänd seetõttu niinime- võib iseenesest olla geneetiliselt kont- tatud varasuktsessionaalne liik, kes rollitud. Joonisel on näidatud kolme domineerib koosluste arengu algstaa- erineva genotüübiga taime (horison- diumitel. Metsanduslikus mõttes ei taalsed jooned). Esimesel genotüübil lasta männipuistul samas „üle küp- on madal potentsiaalne (optimum- seda” ega oodata, kuni männimet- tingimustes esinev) kasvukiirus ja sast saab kuusemets – see võtab meie suur fenotüübiline muutlikkus. Teisel ja kolmandal fenotüübil on suurem laiuskraadidel sadu aastaid. potentsiaalne kasvukiirus, aga erinev Stress ja männi kasv fenotüüpne plastilisus. Antud joonis kajastab fenotüüpseid muutusi stressi Puu kasvukiirus on kõige suurem tea- poolt negatiivselt mõjutatud tunnus- tud kitsas keskkonnafaktorite inter- te väärtustes, näiteks puu kasvukiirus. vallis (optimumtingimustes). Iga Samas on tunnuseid, mille väärtused keskkonnafaktor, mille väärtus väl- kasvavad stressitingimustes – juur- jub optimumtingimustest, vähendab te osakaal või terpenoidide süntees puu kasvukiirust ja on seega puu põuatingimustes ja toitainete madala jaoks stressifaktor. Tavaliselt piira- kättesaadavuse korral. vad puude kasvu abiootilised (kesk- konnapoolsed) stressifaktorid: liiga madal (põud) või kõrge (üleujutus) saartelt ja Lääne-Hispaaniast Ida- ga. Eestiski on mänd kõige levinum vee kättesaadavus, toitainete puudus Siberini. Sellega on harilik mänd puuliik, olles põhipuuliigiks ligi 34% ja liiga madal või liiga kõrge tempera- üks kõige levinum puuliik maailmas. puistutes ja moodustades ligi 38% tuur. On näidatud, et kõik need fak- Tõsi küll, männi leviku kese on koon- metsatagavarast (Pärt 2010). torid mõjutavad männi kasvu Eestis dunud taiga ja parasvöötme kliimas- Millised liigipärased omadused (Hordo jt 2009; Metslaid jt 2011). se ning mida lõunapoole, seda väik- määravad männi laia geograafilise Looduses esineb tihti olukordi, kus semad on tema populatsioonid (tea- leviku? Männil on erakordselt suur mitu stressifaktorit esinevad korra- tud geograafilist ala asustavate sama ökoloogiline amplituud, seega võime ga, veelgi võimendades stressisituat- liigi isendite kogumid). Oma areaa- kasvada erinevates keskkonnatingi- siooni puude jaoks (Niinemets 2010). li lõunapiiril ongi mänd esindatud mustes (Tamm 2001). Kuigi mänd Lisaks keskkonnapoolsetele stressidele reliktsete viimasest jääajast päri- saavutab maksimaalse kasvukiiruse piiravad taimede kasvu ka biootilised nevate eraldatud populatsioonide- viljakatel sügavatel mineraalmulda- (organismidepoolsed) stressifaktorid,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 39 Joonis 2. Näide männivõrsete varieeruvusest väheviljakal liigniiskel turba- pinnasel (Männikjärve raba, Endla LK, Jõgevamaa) ja viljakal mineraalmullal

(Ahunapalu, Tartumaa) kasvavatel män- Ülo Niinemets Foto: didel. Rabamändide võrse juurdekasv on 0,5–1 cm aastas ja võrsel on okaste eluiga kuni viis aastat, samas kui mineraalmullal kasvavatel mändidel on võra ülaosa võrsete aastane juurdekasv 10 cm ja rohkem ning okaste eluiga keskmiselt 1,5–2 aastat (Niinemets jt 2002). nagu patogeenide ja taimetoiduliste ja väiksema valguse neelamise efek- putukate rünnakud ning konkurents tiivsusega võrsed, madalam okaste teiste taimedega. Biootiliste stresside süsiniku sidumise võime, väiksem mõju võib eriti oluline olla keskkon- okste jagunemise intensiivsus ning napoolsetest stressidest nõrgestatud muidugi väiksem puude kasvukii- puude jaoks ja teatud tingimuste kor- rus (joonised 2 ja 3; Niinemets jt ral võivad mitmed kahjurid põhjusta- 2002; Niinemets jt 2001; Niinemets, da metsapuude massisuremist. Lukjanova 2003; Portsmuth jt 2005). Rääkides stressi mõjust puudele, Ühtlasi on rabamändide okaste on oluline eristada geneetilist ja plas- eluiga kõrgem, ulatudes viie aastani, tilist (keskkonnast tingitud) varieeru- samas kui viljakal pinnasel kasvavate vust. Puu genotüüp on puu DNA jär- mändide okaste eluiga on keskmiselt jestuste kogum, mis määrab organis- 1,5–2 aastat (Niinemets, Lukjanova mi tunnuste kogumi. Puu fenotüüp 2003). Suurenenud okaste eluiga nii- seevastu on puu genotüübi avaldu- öelda kompenseerib „kallimat” res- mine konkreetsetes keskkonnatingi- sursside (mineraalsed toitained, süsi- mustes ja sõltub nii genotüübist kui ka nik) hinda ekstreemsetes oludes. vältimatu see, et mõõdetud feno- keskkonnatingimustest (joonis 1). Puu Lisaks struktuursele, fotosünteetili- tüüpsed erinevused sisaldavad nii võib saavutada oma geneetiliselt mää- sele ja kasvu plastilisusele on männil geneetilist kui ka keskkonnapoolset ratud maksimaalse kasvukiiruse ainult ka suur keemiline plastilisus. Eelkõige komponenti. Meie männi ökoloogia- optimaalsetes tingimustes. Kuna kesk- on mitmete sekundaarse ainevahetu- ja füsioloogiaalaste tulemuste aval- se produktide (näiteks damisel küsisid retsensendid ikka ja terpeenid) sisaldus, jälle, et kui suur on geneetiline kom- Looduses esineb tihti olukordi, mis moodustavad pea- ponent meie tuvastatud fenotüüp- kus mitu stressifaktorit esinevad mise osa okaspuudele ses varieeruvuses? See on loomuli- korraga, veelgi võimendades omasest vaigust, raba- kult õigustatud küsimus, kuid liht- stressisituatsiooni puude jaoks. mändide okastes suu- sat metoodikat fenotüüpse variee- rem võrreldes mine- ruvuse eri komponentide, geneeti- raalmuldadel kasvavate lise ja keskkonnapoolse, eristami- konnafaktorid ei ole tavaliselt kuna- mändidega (Kännaste jt 2013). Selline seks ei ole. Et raba ja mineraalmulla gi optimaalsed, siis ei saavuta puu fenotüübiline muutlikkus suurendab männikasvu ja struktuursete ning kasvukiirus üldjuhul looduses oma okaste vastupanuvõimet patogeenide füsioloogiliste erisuste näol on tõe- potentsiaalset maksimaalset väärtust. ja taimetoiduliste putukate rünnaku- poolest suures osas tegemist kesk- Siinkohal on oluline, et kasvukiiru- tele, mis võivad olla just ekstreem- konnapoolse plastilisusega, näita- se kahanemise määr mingites konk- setes oludes kavavatele puudele eriti vad kuivenduskatsed, kus erakord- reetsetes stressitingimustes võib olla dramaatiliste tagajärgedega. selt aeglase kasvuga kidurad män- geneetiliselt määratud (joonis 1), seega nid saavutavad teatud aja möödudes võib populatsioonis olla suurema ja Geneetiline varieeruvus mineraalmullal kasvavate mändide- väiksema plastilisusega genotüüpe. Kui suur ikkagi on männi geneetili- ga sarnase kasvukiiruse (joonis 3). Mändi iseloomustab erakordselt ne varieeruvus ning kas männi kasvu Samuti on alati rabas gradient män- kõrge fenotüüpne plastilisus. Näiteks varieeruvus väheviljakal ja viljakal nipuude kasvukiirustes selle kesk- väheviljakal rabamullal kasvaval mullal on geneetiline? osast, kus toitainete kättesaadavus männil on lühemad okkad, lühemad Eri kasvupaikade võrdlemisel on on kõige väiksem, äärealade suu-

40 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ekstreemsetes oludes kasvav mänd Männikjärve rabas (Endla LK, Jõgeva maa). Ka kidur kuusk püüab seal hakkama saada, kuigi ilmselt mitte enam kaua. Männikjärve raba keskosas on turbala- sund ligi kaheksa meetri paksune ja äär- miselt toitainetevaene. Rabas kasvavad 0,5–2 meetri kõrgused männid on tihti enam kui saja-aastased.

Joonis 3. Hariliku männi aastane juurdekasv (aastarõnga laius) ning diameet- nas, kus turvas muutub järjest õhe- üldjuhul rolli taime fenotüübi määra- ri juurdekasv viljakal mineraalmullal maks ja asendub lõpuks mineraal- misel, siis on nende muteerumiskii- (Ahunapalu, Tartumaa, 32aastane puu) pinnasega. Vaatamata sellele võib rus suur ja seega annavad nad kõrge- ja väheviljakal liigniiskel turbamullal siiski esineda kirjeldatud fenotüüp- ma lahutusvõimega geneetilist infor- (Männikjärve raba, Endla LK, Jõgevamaa). ses varieeruvuses oluline geneetiline matsiooni kui mingit geeni kodee- Männikjärve rabas on vaadeldud kahte komponent, seda just siis, kui teatud rivad DNA järjestused (fenotüübis erinevat puud. Esimene neist on kogu geneetiliste tunnustega indiviidid on avalduvat tunnust määravad DNA oma elu (mõõtmiste ajal 29aastane) kas- kohastunumad kasvamaks madala- järjestused), mis tihti sama liigi piires vanud looduslikul rabapinnasel, seevastu ma toitainete kättesaadavuse juures. on pea 100% identsed. teine (151aastane) on kasvanud osali- Selgitamaks mändide geneetilist 2005. aastal kogusid doktorant selt kuivendatud alal. Esimene suurem varieeruvust, alustasime 2005. aas- Angelika Portsmuth ja bakalaure- kraavitamine toimus 1915. aasta paiku ja tal koostööd Soome Oulu ülikoo- use tudeng Marina Suhorutshenko teine (kraavide süvendamine) 1970ndate lõpul (joonisel tähistatud roheliste nool- li professori Outi Savolaineni met- proove Männikjärve rabas (Endla tega). Kuivendamise mõju on pikaaja- sageneetika rühmaga. Tollal olid küll LK) niiskusgradiendist raba kesk- line ja seisneb mitte ainult veerežiimi juba molekulaarsed markerid jõud- osast äärealani. Marina töötas muutuses, vaid ka toitainete kättesaa- nud okaspuude geneetikasse, kuid kogu 2006. aasta suve professor davuse paranemises turba lagunemise hariliku männi markereid kasutataval Savolaineni laboris. Kuna tihti või- tõttu. Varieeruvus puu aastases juurde- kujul olemas ei olnud. Samas oli juba vad sugulasliikide SSR markerid kasvus sõltub ka konkreetse aasta klii- loodud DNA markereid teiste mändi- sobida ka teistele liikidele, prooviti matingimustest (temperatuur, sademed, de, näiteks Põhja-Ameerika liigi tõr- erinevate mändide SSR markereid päikesekiirguse intensiivsus), samuti vikumänd (Pinus taeda) jaoks. Meie ja saadi kaks korralikult töötavat muutustest puistu konkurentsiolukorras. otsustasime kasutada mikrosateliit- markerit, milliseid rakendati 39 puu Nii näiteks väheneb puude juurdekasv seid (SSR) markereid, mis on lühike- megagametofüütse (seemne toite- Ahunapalus nende suuremaks kasvades sed korduvad (tandeemsed) järjestu- kude) DNA SSR lookuste analüü- ja puudevahelise konkurentsi suurene- sed, üldjuhul mittekodeerivates DNA simisel. Lisaks sekveneeris Marina mise tõttu puistus (võrasiseste valgus- osades. Kuna need on mittekodeeri- ka osa GIGANTEA-sarnasest gee- tingimuste ning mullavee ja -toitainete vates DNA osades ja seega ei mängi nijärjestusest kogutud proovidest. kättesaadavuse vähenemine).

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 41 maga veel molekulaarsete tehnika- tides (Pazouki jt 2016). Seega män- tega sina peal olev doktorant Leila gib geneetiline varieeruvus tõepoo- Pazouki. Samuti alustasime koos- lest rolli männi fenotüüpsel varieeru- tööd maaülikooli veterinaarmeditsii- misel raba-mineraalmulla gradienti- ni ja loomakasvatuse instituudi pro- des, kuigi see on siiski väike võrreldes fessori Haldja Viinalassiga. fenotüüpse plastilisusega. Ühtekokku kogusime DNA proove kolme märgala (Laeva, Parika, Geneetiline varieeruvus, Kakerdaja) ja ühelt mineraalmullal stress ja metsaselektsioon kasvavalt populatsioonilt (Männiku), Mida me võiksime sellest andmes- kokku 240lt erinevalt puult. Proove tikust järeldada? Me ei saa leitud kogusime märgaladel jällegi niiskuse- varieeruvust üksüheselt seostada tea- gradiendis ehk uurimisala keskelt ser- tud puu keerulise geneetilise tagapõh- Joonis 4. Madala ja kõrge geneetili- vadeni. SSR markerite juures otsusta- ja üksikute, näiteks metsanduslikku se varieeruvuse mõju tunnuse abso- sime kasutada nii rakutuuma DNA huvi pakkuvate tunnustega, nagu puu luutväärtusele ja esinemissagedusele markereid (nSSR), kui kloroplasti kõrgus teatud vanuses, kasvukiirus populatsioonides. Madala geneetilise varieeruvuse korral on ka populatsioo- markereid (cSSR), mis männil kan- või tüve geomeetria. Kõik need tun- ni fenotüüpne varieeruvus (sisaldab nii duvad edasi ainult isasliini mööda. nused on polügeneetilised, see tähen- genotüüpset kui ka keskkonnast tin- Ühtekokku testisime enam kui 20 eri- dab, et need tunnused on määratud gitud varieerumist) väiksem kui kõrge nevat SSR markerit ning saime lõpuks suure hulga geenide poolt. Samuti, varieeruvuse korral. Samas on üldjuhul viis nSSR ja viis cSSR harilikul män- nagu juba eelpool nägime, on need alati tunnuse hajuvus suurem tegelikes nil hästi töötavat (reprodutseeritavat) tunnused väga tugeva fenotüübilise populatsioonides (alumised paneelid) polümorfset markerit. plastilisusega. Küll on erineva popu- kui tunnuse võimalik hajuvus opti- latsioonisisese geneetilise varieeru- maalsete kasvutingimuste korral (üle- Populatsioonisisene varieeruvus vuse korral ka üldjuhul suur popu- mised paneelid) keskkonnatingimus- Mida me leidsime? Kogutud andmestik latsioonisisene fenotüüpne varieeru- te varieerumise tõttu populatsiooni näitas, et põhiline osa (99%) geneetili- vus (joonis 4), mille piirid omakorda asupaigas (näiteks mulla toitainete sest varieeruvusest oli populatsiooni- määrab keskkonnafaktorite heterog- ja mullavee kättesaadavuse variee- sisene ja ainult väike osa (1%) oli popu- eensus ja stresside intensiivsus. rumise tõttu). Keskkonnastresside latsioonidevaheline (Pazouki jt 2016). Vähemkeerukama geneetilise taga- tõttu on tunnuse tegelik keskväärtus põhjaga tunnuste juu- ka üldjuhul väiksem, kui see on või- res, kus nende esine- malik optimaalsete tingimuste korral. Kiirekasvulised taimed investeeri- missagedust võivad Metsaselektsioonis kasutatakse pluss- määrata üksikute gee- puude alusel fenotüüpseid tunnuseid vad süsinikku eelkõige fotosüntee- (näiteks puu kõrgus teatud vanuse sivatesse lehtedesse ning neid toeta- nide variatsioonid, on juures). vatesse vartesse ja tüvedesse. seoste leidmine geneetilise varieeruvuse ja taimede fenotüübi Paraku on haploidne megagame- Leitud populatsioonisisene variee- vahel lihtsam. Nii näiteks on männi- tofüütne DNA (üks rekombinant- ruvus on oluliselt suurem kui seni- populatsioonides mitmeid erinevaid ne kromosoomikombinatsioon) ni uuritud männipopulatsioonides, kemotüüpe, mis erinevad üksteisest iseenesest hea uurimaks eri mar- kaasa arvatud Eestis tehtud eelmises okaste terpenoidse koostise poolest kerite sidusust ja rekombinatsioo- uuringus kolme SSR markeri põhjal (Kännaste jt 2013). Need kemotüü- ni (isas- ja emasliini DNA kom- (Maaten, Kurm 2007). bid on oletatavasti erineva vastupa- bineerumine) kaugusi kromosoo- Lisaks leidsime, et kõik populat- nuvõimega konkreetsetele metsakah- mis, kuid mitte tingimata selleks, sioonid olid väga heterosügootsed, juritele ja selline populatsioonisisene et kirjeldada populatsioonisisest ja mis on seletatav sisuliselt isetolmle- varieeruvus kindlustab selle, et näi- populatsioonidevahelist geneetilist mise puudumise ja õietolmu võimali- teks teatud kahjurputukate massrün- varieeruvust. Seetõttu see andmes- ku levikuga isegi mitmesaja kilomeet- nak ei vii kogu populatsiooni kadumi- tik meid ennast huvitava probleemi ri kauguselt (Varis jt 2009). Kõigele seni (Kännaste jt 2013). osas kahjuks edasi ei viinud. vaatamata näitas andmestik, et tea- Väga tervitatav on hiljuti alanud Kuid olles nüüd omandanud tud geograafiline isolatsioon popu- männi selektsiooniprogramm, mis vilumuse SSR markerite kasutami- latsioonide vahel oli täiesti olemas püüab tasa teha eelnenud kümnen- sel, otsustasime oluliselt laienda- (Pazouki jt 2016). Samuti oli märgatav dite vajakajäämisi metsaselektsioo- da puude valimit ja SSR markerite ruumiline populatsioonisisene dife- nis (Maaten 2012; Maaten jt 2013). hulka. Lisaks liitus 2008. aastal rüh- rentseerumine raba niiskusgradien- Metsaselektsiooni programm kes-

42 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kendub eelkõige kõige produktiivse- • Maaten, T., Kurm, M. 2007. Hariliku Needle longevity, shoot growth and mate männiliinide väljaselekteerimi- männi (Pinus sylvestris L.) geneetili- branching frequency in relation to site sest varieeruvusest Eesti populatsioo- fertility and within-canopy light con- sele, kasutades plusspuude järglas- nides mikrosatelliitsete markerite põh- ditions in Pinus sylvestris. – Annals of te selekteerimist. See on kindlasti jal. – Metsanduslikud Uurimused, 46: Forest Science, 60: 195–208. väga vajalik lähenemine, kuid palju- 45–56. • Pärt, E. 2010. Uuring KIK finantsee- • Maaten, T., Vinkman, S., Peterson, A. ritava metsanduse 2008. aasta prog- des praegustes männi kasvukohtades 2013. Hariliku männi katsekultuuride rammi projekti „Eesti metsade seisun- ei pruugi kõrge potentsiaalne pro- rajamise, ülevaatuse ja analüüsimetoo- di ja puidukasutuse prognoos” täit- duktiivsus realiseeruda keskkonna dika. – RMK, Tallinn. 37 lk. miseks. Metsanduse arengukava aas- stresside tõttu. Samuti on taimeriigis • Metslaid, S., Sims, A., Kangur, A., tani 2020 lähteuuring. Ülevaade Hordo, M., Jõgiste, K., Kiviste, A., Hari, „Eesti metsavarud”. – Metsakaitse- ja üldjuhul kompromiss (lõivsuhe) kas- P. 2011. Growth patterns from diffe- Metsauuenduskeskus, Tallinn. 22 lk. vukiiruse ja stressitolerantsuse vahel. rent forest generations of Scots pine in • Pazouki, L., Salehi Shanjani, P., Fields, Kiirekasvulised taimed investeerivad Estonia. – Journal of Forest Research, P. D., Martins, K., Suhhorutšenko, M., süsinikku eelkõige fotosünteesivates- 16: 237–243. Viinalass, H., Niinemets, Ü. 2016. Large • Niinemets, Ü. 2010. Responses of within-population genetic diversity of se lehtedesse ning neid toetavatesse forest trees to single and multiple envi- the widespread conifer Pinus sylvestris vartesse ja tüvedesse. Samas võima- ronmental stresses from seedlings to at its soil fertility limit characterized by like põuaperioodidega, isegi kui need mature plants: past stress history, stress nuclear and chloroplast microsatellite esinevad harva, kuid ikkagi esinevad interactions, tolerance and acclimation. markers. – European Journal of Forest – Forest Ecology and Management, Research, 135: 161–177. puu eluea jooksul, toimetulemiseks 260: 1623–1639. • Portsmuth, A., Niinemets, Ü., Truus, tuleb investeerida enam juurtesse. • Niinemets, Ü., Cescatti, A., Lukjanova, L., Pensa, M. 2005. Biomass allocation Mõlemat korraga ei saa. Analoogne A., Tobias, M., Truus, L. 2002. and growth rates in Pinus sylvestris are Modification of light-acclimation of interactively modified by nitrogen and lõivsuhe esineb investeeringutes kas- Pinus sylvestris shoot architecture by phosphorus availabilities and by tree vuks vajalikesse metaboliitidesse ja site fertility. – Agricultural and Forest size and age. – Canadian Journal of kahjurite kaitseks vajalikesse sekun- Meteorology, 111: 121–140. Forest Research, 35: 2346–2359. daarse ainevahetuse kemikaalidesse. • Niinemets, Ü., Ellsworth, D. S., • Tamm, Ü. 2001. Mänd – vastupidavuse Lukjanova, A., Tobias, M. 2001. Site sümbol. – Eesti Loodus, 1: 18–21. Selliste fundamentaalsete kompro- fertility and the morphological and • Varis, S., Pakkanen, A., Galofre, A., misside tõttu on kiirekasvulised puu- photosynthetic acclimation of Pinus Pulkkinen, P. 2009. The extent of sou- kloonid tihiti vastuvõtlikumad oota- sylvestris needles to light. – Tree th-north pollen transfer in Finnish matute stresside või kahjurite rünna- Physiology, 21: 1231–1244. Scots pine. – Silva Fennica, 43: 717– • Niinemets, Ü., Lukjanova, A. 2003. 726. kutele. Siit johtub, et pikaealise puu (mänd) selektsioonil tasuks silmas pidada eraldi selektsioonikriteeriumi- Loodusesse sulanduv plekk na abiootiliste ja biootiliste stresside Profi ilplekk ei ole just ülearu naturaalsena mõjuv materjal. Mis sellest, et tooraineks kindlust. Seda eriti arvestades muu- kasutatav rauamaak ammutatakse maapõuest ja vanaraud leiab hiljem korduvat tuvate kliimatingimustega, mis ole- kasutust uute toodetena. tatavasti suurendavad mitmete kesk- Küll aga on katusemeistrid loonud pinnakatte, mis sulandub loodusesse moel, konnastresside intensiivsust ja esi- mis petab ära ka teravama loodussõbra silma või hundi koonu. Printech toote- nemissagedust. Selles mõttes võivad sari võimaldab tavapärastele profi ilplekkidele (trapetsprofi ilid, kivimustriga profi i- rabamännikud oma unikaalselt kõrge lid jpt.) anda loodusmustri, mis muudab harjumuspärase metalse välimuse sobivaks just hoonetele ja rajatistele, mida kasutatakse metsades ja maastikel. Olgu geneetilise ja kemotüüpse varieeru- nendeks jälgimishooned jahimeestele, laod, aiad ja piirded, jahimajad või kasvõi vusega anda väärtuslikku materjali väli kemmergud. Ilmselt ei pane ka metskits pahaks, kui söödamaja katust katab stressikindlate männipuude selekt- nüüdsest hoopis moodsam ja soodsam materjal. Üle kogu Eesti on Printech toote- siooniks. sarja pinnakatted katmas paljusid loodusesse peitu jääma pidavaid hooneid. Sobib nii jahimehele kui Kaitseliidule, loodussõbrale ja niisama sõpru üllatada soovivale Kirjandus maja peremehele! • Hordo, M., Metslaid, S., Kiviste, A. Uuri lisa: www.toode.ee/printech 2009. Response of Scots pine (Pinus sylvestris L.) radial growth to climate factors in Estonia. – Baltic Forestry, 15: 195–205. • Kännaste, A., Pazouki, L., Suhho rutšenko, M., Copolovici, L., Niine mets, Ü. 2013. Highly variable che- mical signatures over short spatial dis- tances among Scots pine (Pinus sylvest- Pilt: AS Toode ris) populations. – Tree Physiology, 33: 374–387. • Maaten, T. 2012. Metsaselektsiooni Eristu unikaalse ja programmi esimesi edusamme Eestis. soodsa pinnakattega! – Eesti Mets, 3: 25–29. VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 43 Sangaste asula endise doktoraadi (praeguse pastoraadi) peahoone ja maantee vahel kasvavad euroopa lehised. Sangaste lehised on pidanud vastu ligi kaks sajandit Sangaste mõisa omanikud ning asula kirikuõpetajad ja arstid on Sangaste lossipark jätnud mitmes valdkonnas sügava jälje kohalikku ja Eesti aja- Sangaste mõisa (Schloss Sagnitz) loosse. Seekord peatume 2014. aastal uuritud lehistel, mis arva- keskuse ala võib käsitleda lossipar- gina, mis enne krahv Bergi suure- tavasti on pärit krahv Friedrich Georg Magnus Bergi puukoolist. joonelisi ehitisi ja ümberkujundust Heldur Sander, loodusgeograaf aastail 1874–1881 oli varem jaota- Alar Läänelaid, botaanik-dendrokronoloog tud mitmesse ossa. 1814. aasta plaa-

44 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 x foto: Heili Kalbri 2 x foto:

Kaks arhangelski lehist Sangaste lossi ees. nil on mõisakeskuses 21 [11], 50 1923. aastal kasvas lossi (häärbe- occidentalis), harilik saar (Fraxinus aastat hiljem 30 mitmesuguse suuri) esisel alal suur hulk saja-aasta- excelsior), hall pähklipuu (Juglans rusega hoonet [12]. Mõlemal puhul seid tammesid, mõned oli küll tal- cinerea) ja kalatiikide juures hatuse- on peahoone ees veidi edela-kirde vekülm ära võtnud ja osa tugevasti viljaline pappel (Populus trichocar- suunaline ovaalne esiväljak, mille kannatada saanud. Pargis kasvasid pa) [4]. Lossi taga oli suur harali- poole suundub peatee. ne tamm kõrgusega 27 1814. aastal paiknes mõisakes- meetrit ja rinnasüm- kuses kolm juurviljaaeda (Gemüse 20. sajandi alguse fotodelt nähtub, bermõõduga 466 sen- Garten), kaks puuviljaaeda (Obst et lossipark oli väga puuderikas. timeetrit (2015. aastal Garten), humalaed (Hopfen Garten) juba 613 sentimeetrit, ja kariloomade aed (Veih Garten) mõõtis Mati Laane). [11]. Küllap oli tollasel kaardil mär- euroopa (Abies alba) ja siberi nulg Puu vanus võib küündida 300 aas- kimata jäänud iluaed, seda näeb (A. sibirica) ning grupp korgi- (A. tani. Krahv Bergi pojapoeg Renè sada aastat hiljem 20. sajandi alguse lasiocarpa) ja halli nulgu (A. conco- Roman Alexander Berg on kirju- fotodelt, samuti sedagi, et lossipark lor), mõni ebatsuuga (Pseudotsuga tanud, et suured vanad puud lossi oli väga puuderikas. menziesii), harilik elupuu (Thuja ümber olid osa alleest, mis viis vana

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 45 Foto: Alar Läänelaid Foto:

Joonis 1. Sangaste lossi ees kasvava kolme lehise tüveraadius läbi aastakümnete. Graafikute oletatav lõikumine rõhtteljega näitab tüve nullraadiuse aastat 1,3 meetri kõrgusel maapinnast. Mida kõrgemal asub kõver, seda kiirem on olnud aastane juurdekasv ja seda jämedamaks on kasvanud tüvi. Graafikjoonte kõrgeim punkt ei näita iga kord raadiuse suurimat suurust, sest see oleneb puurproovi pikkusest, mis iga kord ei ulatu säsisse. Ka mõjutab graafikuid tüvede ekstsentriline kasv. Selgelt nähtub kõige jämedama lehise (3) kiirem kasv, umbes 120 aasta vanuselt 1940. aastal on kasv aeglustunud (suure pakase mõju?), teisel kahel puul aga kasv millegipärast hoopis kiirenenud.

Taimeosad Arhangelski lehis Siberi lehis Okastik Roheline Siniroheline Käbi 3–4,5 × 2,5–3,5 cm, laialt 2,2–3 × 1,8–2,3 cm, munakuju- munakujuline, säilib puul kaua line, variseb pärast küpsemist Käbisoomused 25–40, pruunid, selgelt lusika 22–38, helepruunid, sirged, kujulised, kõik soomused ühe- vaevu lusikakujulised, võra ülaosa suurused käbidel soomused suuremad Seeme 4–7 × 3–4 mm 2–5 × 2–4 mm Seemnetiib 12–17 × 6–9 mm 9–14 × 3–5 mm Arhangelski ja siberi lehise tunnused. mõisahoone juurde [5]. tud raadiuse aastarõngaste kumu- tail 1820–1825. Seemnest on need Okaspuudest kasvab siberi nul- latiivseid kasvukõveraid. Ilmneb, et puud aga tärganud 1815. aasta gude ja harilike elupuude kõrval Sangaste lossi ees oleval muruväl- paiku. 1867. aasta plaanilt ei nähtu, lossi esisel alal kolm suurt lehist. jakul kasvavad erineva kõrguse ja et nende asupaik oleks kuidagi Vaadates üle avara muruväljaku jämedusega lehised on samaeali- kujunduslikult tollase (asus praegu- lossi poole, jääb paremale servale sed, 1,3 meetri kõrgusel nullraadiu- sest rohkem loode pool) häärberi- kõrvuti kaks lehist (nende vahel on se aastaga 1825. aasta paiku. Miks ga seotud. EU kiikpink). Lossipoolsema pee- üks lehistest on paremini kasvanud Puude istutaja ei saanud olla nema kõrgus on umbes 22 meetrit ja tüvest oluliselt jämedam, on raske 1808. aastal Sangaste mõisa ostnud rinnasümbermõõt 134 sentimeet- öelda. Võimalik, et see puu oli istu- Friedrich Georg von Berg (1763– rit, jämedamal vastavalt umbes 28 tamisel elujõulisem ja on kasvanud 1811), sest ta oli selleks ajaks juba ja 161. Nende vastu väljaku vasema- eraldi, teised kaks aga üksteisele surnud. Seega jäi mõis abikaa- le servale jääb kõige jämedam lehis, liiga ligistikku, kus oluliseks on saa- sa Gerdruta Wilhelmine von Bergi mille kõrgus on umbes 24 meetrit ja nud puude konkurents. Lossipoolne (sündinud Ermes, 1775–1841) rinnasümbermõõt 266 sentimeetrit. lehis on jäänud ka kõrguskasvus majandada ja tema on ka nende Puude vanuse selgitamisel ei kängu. lehiste istutamise taga. tabanud puursüdamikud säsis- Olenevalt istikute vanusest ja Kui otsida lehiste istutamise või- se, seetõttu on tinglikult pikenda- suurusest, on lehised istutatud aas- malikke põhjusi, siis võiks kõne alla

46 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Vaade Sangaste asula endise pastoraadi pargile (praegu eravaldus) läänest. Tagapool on näha kaks lehist, paremal jaapani lehis, vasakul arhangelski lehis.

tas Charles Lawson 1836. aastal. Arhangelski lehise nimetus on uuesti antud siberi lehise (L. sibirica Ledebour) areaali Euroopa osas levi- vale lehisele, mis varem on tuntud vene lehise (L. rossica Sabine ex Loudon) ja teiste nimede all. Muutused lehiste nomenklatuuris on tingitud Venemaa taimegeneeti- kute Vladimir L Semerikovi, Maria A Polezhaeva ja teiste uuematest uuringutest [2]. Meile ongi juba enam kui 200 aastat tagasi oma läheduse tõttu just Arhangelski piirkonna lehise seemet soovitatud [3]. Ka on sealt pärit Soomes kasvatatavate lehiste alg- seeme. Siinkohal on ära toodud ka arhangelski ja siberi lehiste tunnused [2].

Sangaste asula kunagine pastoraat Sangaste asula tähelepanuväärse- mad kohad on läbi sajandite olnud sealne kirik, pastoraat ja doktoraat. Millal valmis pastoraat (Pastorat Theal) praegusel kohal, pole teada. 1642. aastal kirikukatsumise pro- tokollis, mil ametist lahkus kiriku- õpetaja Joachim Rossihnius (tee- nis aastail 1631–1642) ja ametisse tulla 1820. aasta, mil puud võidi aga lehised istutati 1825. aastal, siis astus Christian Wassermann (1642– maha panna viie-kuue-aastaste isti- võib seda seostada Eesti vaimuliku 1656), nähtub kiriku ja kirikumõi- kutena. Sel aastal läks Bergide esik- kirjanduse ja kooliraamatute autori sa olemus. Kirikul ei olnud lage poeg, hilisem Venemaa kindralfeld- Karl Ernst von Bergiga (1733–1773), ega aknaid, kirikumõisas ei olnud marssal, Soome kindralkuberner ja kes sel aastal ordineeriti Sangaste ükski aken terve, katkisest seitsmest Poola riigihoidja krahv Friedrich kiriku õpetajaks. Küllap tutvustas ta aknast tahtis Rossihnius veel neli ennast tollasele mõi- ära viia, samuti ka enda ehitatud saomanikule ja miks aida. Sealsel rehel puudus kammer Olenevalt istikute vanusest ja siis mitte tollal suhteli- ja saun oli liiga madal [9]. Hilisem suurusest, on lehised istutatud selt haruldasi lehiseid pastoraat oli 18. sajandil ehitatud aastail 1820–1825. ameti alguse tähista- ruumikas kivihoone, mis sarnanes miseks istutada. mõisahoonele [8], praegu on see Praeguse nomenk- eravalduses. Sangaste 1811. aasta Wilhelm Rembert Berg (1794–1874) latuuri järgi on need arhangelski plaanil on näha mitmed pastoraadi sõjaväest erru ning sai kodu külas- lehised (Larix arhangelica P. hooned ja puuviljaaed [10]. tada. See võiski olla piisav põhjus Lawson & C. Lawson ex Trautv., Enam kui kaks sajandit on mõi- lehiste istutamiseks, puude istikud kasutatav sünonüüm L. sukaczewii saparkide kõrval tuntud olnud ka võis ta Peterburist kaasa tuua. Kui Dylis). Sellenimelise liigi eris- pastoraatide pargid, milledest mit-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 47 lumimarja teisend (Symphoricarpos albus var. laevigatus), ungari (Syringa josikaea) ja harilik sirel (S. vulgaris). Praegu kasvavad seal, mis on nüüd koos säilinud puithoonetega eravalduses, enamasti kodumaised puud: jalakad, kased, pärnad, saared, tammed, toomingad, raagremmel- gad ja vahtrad. Juurde on istutatud punaseid tammesid (Quercus rubra, kõrgusega 0,75 ja 0,9 meetrit) ja teisi liike. Võõrliikidest on säilinud üks suhteliselt heas seisundis siberi nulg (kõrgus umbes 22 meetrit, rinna- sümbermõõt 115 sentimeetrit) koos Joonis 2. Sangaste vana pastoraadi juures pargis kasvavate lehiste tüveraadius kolme kuivava puuga ja 14 harilik- läbi aastakümnete. Jaapani lehise (1) puurproov ulatus säsi lähedusse, loendati 93 ku elupuud, neist kaks silmapaist- aastarõngast. Kuna puurproov läks säsist mööda, on tegelik nullaasta umbes 1915. va jämedusega: ühe kõrgus umbes Teisel ja kolmandal lehisel ulatus puurproov säsisse, neljanda puurproov on säsist 18 meetrit ja rinnasümbermõõt 180 kahe aastarõnga kaugusel. Kuigi 1,3 meetri kõrgusel jääb puude vanus aastate sentimeetrit, teine kaheharuline 1905–1915 vahemikku, ei pruugi nende vanus olla erinev. Nende seemnest tärka- (haruneb kahe meetri kõrgusel) puu mise ja istutamise aeg on ilmselt sama, puud on ainult kasvanud selleks kõrguseks harude kõrgus on umbes 12 ja 14 erinevalt või istutati erinevas suuruses istikutena. meetrit ning rinnasümbermõõt 202 sentimeetrit. Lisaks kasvab pargis viis vana lehist, neist üks on jaapani ja teised arhangelski lehised. Jaapani lehise kasvamise pargis publitsee- ris Endel Laas [6] teadmata ajal, puu kõrgus on 26 meetrit ja rinnasüm- bermõõt ligikaudu 200 sentimeetrit. Viiest heas seisus lehisest nelja mõõtmed olid järgmised: 1) jaapani lehise k = 28 m ja ü = 256 cm; 2) K = u 25 m, ü = 197 cm; 3) k = u 24 m, ü = 191 cm; 4) k = u 24 m, ü = 146 cm. Ilmnes, et kõige paremini on siin kasvanud jaapani lehis, arhangelski lehistel on jämeduskasv olnud väik- sem (joonis 2). Seega istutati arhan- Joonis 3. Sangaste vana doktoraadi (praeguse pastoraadi) juures kasvava kolme gelski lehised ajavahemikus 1905– euroopa lehise tüveraadius läbi aastakümnete. Nähtub, et 1,3 meetri kõrgused olid 1915, tõenäoliselt aastal, mil kiri- need 1895. aasta paiku, seega võidi puud istutada sel ajal või veidi varem. kuõpetajad vahetusid. Nende istutaja sai olla Sangaste kirikuõpetaja Albert Freimund Renatus Hesse, kes med on säilinud tänapäevani. Ka rit), hariliku kukerpuu (Berberis jätkas oma isa, kauaaegse kirikuõpe- Sangaste pastoraadi park on ilmselt vulgaris) punaselehine sort (kulti- taja (1871–1903) Theodor Heinrich küllaltki vana, sellele viitavad mit- var) ‘Atropurpurea’, suur läätspuu Renatus Hesse tööd aastail 1905– med põlispuud. 1960. aastal leidus (Caragana arborescens), harilik kik- 1918. Albert Hesse oli poissmees ja pargis võõrliikidest Aleksei Paiveli kapuu (Euonymus europaeus), hari- teda huvitas aiandus. Sealses aias andmeil palsami- (Abies balsamea), lik ebajasmiin (Philadelphus coro- leidus rohkesti lilli, eriti astreid ja siberi ja Fraseri (A. fraseri, kõr- narius), punalehine kibuvits (Rosa kellukaid [9]. gus neli meetrit) nulg, jaapani ja glauca), hõberemmelga (Salix alba) vene lehis, harilik elupuu, Eesti üks hõbedaste lehtedega teisend (var. Sangaste asula suuremaid hõbevahtraid (Acer sacc- sericea), tara- (Spiraea chamaedry- kunagine doktoraat harinum, kõrgus 27 meetrit, rin- folia) ja Douglase enelas (S. doug- Sangaste doktoraadi asemel kolme nasümbermõõt 283 sentimeet- lasii, kõrgus üks meeter), hariliku tee ristumiskohal paiknes 1811.

48 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri aasta plaanil pika hoonena kõrts Jaapani lehi- (Sagnitz Krug) [10]. Doktoraadi se oksake käbidega hooned lasi krahv Berg ehitada Sangaste 1890ndatel aastatel [8], säilinud asula endi- doktoraadihoone valmis 1889. aas- se pasto- tal (Ivo Pill 2014, isiklik teade). raadi pargi Doktoraadi hoonestus hõlmas arsti- puult. de elamu, vastuvõturuumid ja mitmed majandushooned. Ehitati ka laatsaret – nelja-viie ruumiga tellis- ehitis kergete haigusjuhtude raviks. Doktoraadi, mille veranda ette viis kaseallee, ümbrus haljastati, rajati park, istutati ilupuid, oli lille- ja keisri usaldus- puuviljaaed. Nüüd on doktoraadi arstiks. Tema peahoone Sangaste kiriku pastoraa- ravida olid keisri diks. Tänaseni on säilinud algusajast perekonna liikmed vanu kuuskesid, tammesid, pärna- [1, 8]. Kõigi kolme sid, vahtraid ja kaski. Võõrliikidest mehe rahvuslikku iden- aid kasvab maanteeäärses pargiosas titeeti peetakse ebakindlaks. nel Lää Alar kaheksa euroopa lehist (rinnasüm- 1911. aastal asus doktoraadis Foto: bermõõduga 128–211 sentimeet- elama ja töötama mõisa ning kihel- rit). Puud on erineva kiirusega kas- konna neljanda arstina Pihkvast Kirjandus 1. Dr. med. E. Fischer 65-aastane. – vanud, kuid kõik nad peaksid olema tulnud Cornelius Theodor Postimees, 2. veebruar 1933, nr 27: 6. ühevanuselised. Erinev kasvukiirus Heinrich von Rauch koos perega. 2. Hämet-Ahti, Leena 2015. Venäjän tuleneb põhiliselt kunagiste istikute Ka tema oli aiandushuviline. Ta lehtikuuset uusien DNA-tutkimusten suurusest ja individuaalsetest oma- tellis Erfurtist haruldaste okaspuu- valossa. – Sorbifolia, 46 (1): 27–35. dustest ning puude omavahelisest de ja põõsaste seemneid ning uusi- 3. Hupel, August Wilhelm 1796. konkurentsist. maid roosisorte ‘Maréchal Niel’, Oekonomisches Handbuch für Lief- und Ehstländische Gutsherrn, wie Juurdekasvupuuriga võetud ‘Frau Karl Druschki’ ja teisi [7, 8]. auch für deren Disponenten. – Erster proovide järgi leiti, et 1,3meetri- Siinsete lehiste all kasvas üles tema Theil. Riga. se kõrguse (nullaasta) saavutasid poeg, kuulus baltisaksa ajaloola- 4. Kuuse, Johannes 1995. Õppereis ne Georg Alexander Sangastesse. Paves, H. (toim.) Krahv Cornelius Erich von Friedrich Berg ja mets. – Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tartu-Tallinn: Erinev kasvukiirus tuleneb Rauch (1904 Pihkva – 96–100. põhiliselt kunagiste istikute 1991 Kiel). 5. Kübar, Harri 1994. Kirjavahetus Rène suurusest ja individuaalsetest Bergiga. Bergid ja Sangaste: lehekül- Kokkuvõttena omadustest ning puude gi Sangaste kihelkonna ajaloost. – selgus, et lehiste istu- Krahv Fr. Bergi Fond. Tartu Ülikooli omavahelisest konkurentsist. tamine Sangaste los- Kirjastus: 23–37. 6. Laas, Endel 1987. Dendroloogia. sipargis sai algu- Valgus, Tallinn. lehised 1895. aasta paiku. Nähtub, se märksa varem, kui seni teati. 7. Dr. K. Rauch 60-aastane. – Uus Eesti, et puud istutati enne nimetatud Arvatavasti krahv Bergi puukoo- 18 november 1937, nr 314: 6. aastat doktoraadi ehitustööde lõp- list pärit lehiseid, nulge ja teisi 8. Rauch, Georg 1995. Ühe Balti dok- pemisel. Nende istutaja sai olla liike istutati ka Sangaste pasto- toraadi lugu. Kübar, Harri (koost), 1868. aastal Põltsamaal mõisava- raadi ja doktoraadi parki. Ilmneb, Eilart, Jaan (toim). 150 aastat krahv Friedrich Bergi sünnist. – Krahv Fr. litseja pojana sündinud ja 1892. et Sangaste lossipargi lehiste istu- Bergi Fond. Tartu: 56–70. aastal pärast Tartu ülikooli lõpe- tus toimus ilmselt 1820. või 1825. 9. Reiman, Villem 2015. Kultuuriloolised tamist Sangastesse kihelkonna ars- aastal, Sangaste vanas pastoraadis pildid. – Ilmamaa, OÜ Greif, Tartu. tiks tulnud Elmar Fridel Woldemar 1905–1915 ja doktoraadis 1895. 10. Sangaste kirikumõisa üldplaan. Fischer. 1900. aastal siirdus ta tööle aasta paiku. Seega ulatuvad krahv Maamõõtja A. Zabel, M:5200, 1811. Peterburi, kus ta kaitses 1902. aas- Bergi tegevuse jäljed pargipuude EAA, f 3724, n 4, s 1383, l. 1. 11. Sangaste mõisamaade kaart 1814. tal meditsiinidoktori kraadi ning näol ka Sangaste asulasse. Ühtlasi EAA, f 1874, n 1, s 2535, l. 1. tõusis 1906. aastal kolmanda eest- ilmnes, et suure tõenäosusega olid 12. Sangaste mõisa üldine plaan 1862– lasena Philipp Jakob Karelli ja lehiste istutajad meie ajaloos sil- 1867, maamõõtja Matthisson, M Gustav Reinhold Hirschi järel Vene mapaistnud isikud. 1:5200. EAA, f 3724, n 4, s 1386, l. 1.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 49 Kuldking. Eesti kõige suurema õiega orhidee ei ole ilu poolest tagasihoidlik, nagu oleks ühele põhjamaalasele kohane. Raplamaa metsad ja niidud on käpalistele sobivaks kasvukohaks. Kõhutan värskes rohus, päike on soe ja elu on ilus. Olen sattunud looduse eksklusiivsesse kingapoodi – kuldsed sussid ja punased paelad peal.

50 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 51 Eesti Vabariigi „joone alla” jäänud linnametsad Toivo Meikar, metsandusloolane

esti Vabariigi 1938. aasta lin- naseadusega anti neljateist- kümnele alevile linna staatus. Käsitletava teema seisukohast olu- E f 2072, n 9, s 802 EAA, Allikas: lisena omasid nendest kolm – Elva, Kunda, Kilingi-Nõmme – juba mingil määral metsamaad. Metsaomanikuks saab pidada ka 1926. aastal linnaõi- gused saanud Tõrvat. Viljandi kohta aga puudub selgus, kas seda auväär��- se ajalooga linna üldse saabk��i metsaomanikuks lugeda. Eesti linnametsade olemit selgitavas põhjalikus töös (Hurt 1938) ei leia mitmel põhjusel nimetatud linnadel munitsipaalmetsi. Sisuliselt saab siia juurde lisada veel Põltsamaa, mida mõningais allikais (Reim 1937) samuti metsaomanikuna ei käsitleta. Viiratsi linnamõisa põhjapoolsem osa 1882. aastal, kus väiksemate metsatukkadena Viljandi saab metsaomanike seast kohtab kuusikuid ja kaasikuid. siiski välja arvata Sõjaeelses Eestis suuremate linnade võsa. Hilisemaid andmeid arvestades sik ning 2,5 hektari suurune kesk- hulka kuulunud Viljandil ametlikult võis eeskätt karjamaade arvel puisala miselt 20aastane ja üksikute vana- metsamaa puudus. 1920ndate algu- pindala olla suuremgi. Nii oli Viiratsi puudega (umbes 100 aastat) män- se administratiivpiiride laiendamisel mõisal 1870. aasta kaardikirjelduse nik. Metsas leidus arvukalt okaspuu- liideti linnale juurde Viljandi mõisale andmeil 66 ja mõisa talumaadel kogu- noorendikke, samuti varasematest kuulunud umbes üheksa hektarit met- ni ligi 100 hektarit metsa. 1882. aasta raietest tulenevaid lagendikke. sailmelist maad, mida metsana majan- kirjeldusraamat andis mõisa metsa- Eesti Vabariigi alguseks oli Viiratsi dama ei hakatudki ja mis oli mõel- alade suuruseks 75 hektarit. Tegu oli linnamõisal 22 hektarit peamiselt dud tulevikus hoonestada. Suurim kuuse-kase segametsaga, mida sama- karjamaana kasutatavaid võsastikke, puisala (park) asus Lossimägedel, aegselt kasutati ka karjamaana. neist umbes 10 hektarit olid metsail- mille Männimäe-poolset omapärast Aastate jooksul metsaga alade melised. Viimastest umbes kolm hek- sarapuupõõsastega võsametsa läbisid pindala ��vähenes. 20��. sajandi algul mõi- tarit oli arvatud sel ajal katastrimetsa- jalgrajad (Viirok 1936). Varasemate sal otseselt katastrimetsa ei olnud- de alla. Lisaks sellele oli esialgu linna munitsipaalmetsade 1947. aastal riigi- ki, küll leidus siin väikseid kütte- ja omandisse jäänud neljal talul kokku metsafondi arvamine Viljandit ei puu- ehituspuitu sisaldavaid metsatükke. 25 hektarit metsa. 1930ndate aasta- dutanud, kuna linna administratiivpii- 1904. aastal sai linnavalitsus Liivimaa te algul talud erastati, mõisamaadele res selliseid maid ei olnud. metsahoiukomiteelt loa raiuda kaks jäi väiksemaid puudegruppe ja võsa, Viljandi järve vastaskaldal asuva suuremat (15 hektarit) metsatukka katastrimetsa siin enam ei olnud. Viiratsi mõisa sai linn omale 1789. ja kujundada vabanenud maa ümber ENSV Rahvakomissaride Nõukogu aastal Katariina II annetusena. kultuurheinamaaks. Selleks ajaks 3. oktoobri 1940. aasta otsusega tuli Metsamaa siin sisuliselt puudus, küll oli kunagisest segametsast eelmise Viiratsi linnamõisa baasil (453 hek- leidus mõisa- ja talumaadel kokku sajandi 90ndail aastail välja raiutud tarit) moodustada riigimajand (sov- 20 hektarit ��väiksemaid�� kase ja kuu- kõik vanemad kased, mille tõttu oli hoos), mõisa riigistamine sai teoks sega metsatukki ning 60 hektarit kujunenud valdavalt 40aastane�� kuu- 17. novembril. Maade ja varade üle-

52 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri andmiseni jõuti 1941. aasta algul, samal aastal sai Viiratsist Viljandi sovhoosi osakond. Saksa okupatsioo- ni ajal tegutses Viiratsi riigimõisana, pärast sõda taas Viljandi sovhoosi osakonnana (Erm 2013). ERA, f 40, n 1, s 5966 Allikas: Seega saab tõdeda, et Viljandi administratiivpiires metsana käsitle- tavat maad ei olnud, Lossimägi ja selle ümbrus oli park. 1940. aastaks oli vähenenud ka Viiratsi linnamõi- sa põllumajanduslikeks kõlvikuteks loetud maadel metsa ilmet omavate alade ja võsastike pindala.

Väikseim linnamets oli Põltsamaal Põltsamaa omandas alevi staatuse 1920. ja linnaõigus saadi 1926. aas- Põltsamaa alevi südamik ja lähiümbrus 1920. aastal koos hilisemate metsaaladega tal. 1919. aasta esialgse plaani järgi Suur- ja Väikelank. kavandati koguni umbes 4640 hektari suurust omavalitsusüksust, mis haaranuks endasse Uue- ja Vana- Põltsamaa ning Võisiku mõisatest ka vähemalt 400 hektarit metsamaad. Alevi administratiivpiirkonna esialgseks suuruseks määrati 1921. aastal n 3, s 1632 ERA, f T-6, Allikas: siiski 540 hektarit, millest koguni 517 hektarit langes riigi tagavaramaadele (mõisatelt riigistatud maa). Lisaks sellele soovis alevivalitsus 1924. aastal rentida riigilt varem Uue-Põltsamaa mõisale kuulunud alevi piiril oleva umbes kuue hektari suuruse „metsaistutuse” ehk niinimetatud Suurlangi (Suur plank). Tegu oli osalt kultuurmetsaga, kuhu lisaks kohalikele puuliikidele (tamm, vaher, jalakas) oli istutatud ka võõrliike. Seetõttu saanuks seda pargiks kujun- datavat ala edaspidi kasutada kooli- õpilaste loodusloo õpetamise baasi- na. Alevivalitsus oli juba omal initsia- Põltsamaale 1924. aastal endise Uue-Põltsamaa maadest eraldatud metsaala, niinimeta- tiivil asunud seda metsaala hooldama, tud Suurlank. keelanud karjatamise ja koguni val- vuri palganud. Administratiivpiiride parkides ning „kasu metsades” oma- Linna suurimaks metsaalaks olnud laiendamisel saadigi 1924. aastal voliline puude raie ja kahjustamine 11hektarine Suurlank koosnes tuge- tänase Tartu–Tallinna maantee lähe- (Riigi Teataja 1920, 115/116). va liitusega keskmiselt 40–60aasta- dale kaks osatükki (13 hektarit) liig- 1926. aastal konstateeris linnava- sest kuuse-haava-kase segametsast, niisket metsamaad. Koos parkidega litsus, et Põltsamaa linna administra- kuhu sajandi algul oli mõisniku soo- hinnati alevi puisalade pindalaks siis tiivpiires olevad pargid, puiesteed ja vil istutatud ka siberi nulgu ja euroo- ligi 20 hektarit. Juba 1920. aastal oli muud puisalad kuuluvad riigile ning pa lehist. alevi volikogu andnud sundmääruse puude mahavõtmiseks ja uute istu- Niinimetatud Väikelangi (Väike olemasolevate ning tulevaste puisala- tamiseks vajatakse metsaülema luba. plank) osas oli tegu noorema haava- de hoidmiseks ja kasutuse reguleeri- See ebanormaalne olukord lahenes kase-saare-kuuse segametsaga. Vaata- miseks, millega keelati haljasaladel, pärast maade munitsipaliseerimist. mata esialgsetele kavadele ei käsitletud

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 53 neid metsi puhkepiirkonnana ja linna rohealade rohkust arvestades puudus selleks otsene vajadus. Liigniiskuse tõttu vajanuksid metsaalad pealegi kuivendamist, mõisaaegsete kraavide

puhastamine mõnel aastal ei muut- n 3, s 1521 ERA, f T-6, Allikas: nud olukorda. Tegu oli tulundusmet- saga, mille kasutamine piirdus vajadusel sanitaarraiega. Näiteks 1932. aastal kõrvaldati umbes üks hektar vanu haavikuid ja ala metsastati kuusetaimedega. Seitsme aasta jooksul saadi linnale sealt vaid 50 elektriposti ja 200 ruumimeetrit küttepuid. Taimlast (0,3 hektarit) saadava istutusmater- jaliga oli edaspidi kavas suurendada metsa pindala väheväärtuslike heina- maade arvel. Metsade majandamisega tegeles omavalitsuse majandusosakond, otsene järelvalve pandi esialgu metsavahile, hiljem täitis seda ülesannet oma ametikohustuste kõrvalt hoopiski linna käskjalg (Hurt 1938; Voka 1935). 1947. aasta linnametsade metsa- majanditele üleandmise aktsioon Põltsamaad ei puudutanud, kuna siin- seid väikesi metsaalasid polnud otstarbekas riigimetsafondiga ühendada.

Tööstuslinn Kunda metsaomanikuna 1920. aastal moodustatud Kunda alevi (linn 1938) piiresse sooviti arvata ida poole jäävad märkimisväärselt suured metsaalad (niinimetatud Lohastiku mets, Raudkatko mets) ja lääne pool olev väiksem metsaala (Rautkatko Kunda alevi kavandatava administratiivpiiri idapoolne osa 1920. aastal. Tumeda mets), kokku 17 metsakvartalit. Seega joonega eraldatud metsaala alevile ei eraldatud. oleks esialgu kavandatud 1020 hektari suurusest administratiivpiirkon- nast riigimetsa jagu olnud koguni 258 gile kuulunud maade (805 hektarit) (Kunda) metskonda kuuluvana oli siin hektarit. Sellise ulatusliku maa eral- omanikuks. Arvestatav metsaala (88 1921. aasta metsakorralduse andmeil damise protestis 1922. aastal sisemi- hektarit) jäi ida- ja läänepiirile, mil- tegu raieküpse ja vanema, osalt läbi- nisteerium, leides, et alevi piiresse ei lele lisandusid veel pargid (36 hekta- raiutud okasmetsaga. Omavalitsuse ole otstarbekas haarata liialt põllu- rit). Koos varasema alevimaaga hin- jaoks puudus metsal rekreatiivne majanduslikke, eriti aga metsamaid. nati puisalade kogupindalaks 128 hek- väärtus või seda ei tunnetatud. Ka Viimase osas alevivalitsus head põh- tarit, sellest otseselt metsamaaks 89 ei andnud need metsad otsest tulu, jendust ei leidnudki, metsamaad soo- hektarit, mida hilisemas perspektiivis vaid üksikutel aastatel müüdi tühi- viti kasutada eeskätt kohalike elani- tulnuks käsitleda kaitsemetsana. Alevi sel määral küttepuid ja hagu, millele ke karjamaana. Vaidluste tulemuse- puisalad, rohumaad ja muud hoones- lisandus jahiõiguse renditasu. Kulude na arvatigi suurem osa riigimetsast, tamata maad moodustasid umbes 600 reale jäi linna metsavahi (1930ndate kokku 11 metsakvartalit, alevi admi- hektari suuruse jahipiirkonna, mida aastate lõpul metsavaht-aednik) töö��- nistratiivpiiridest välja. renditi kohalikule jahiseltsile. tasu. Üksikutel aastatel tehti väheses 1931. aastal sai Kunda alev admi- Kunda alevi ja linna metsade osas ulatuses ka metsakülve. nistratiivpiires olevate ja varem rii- täpsem kirjeldus puudub. Veel Pada 1948. aasta kevadel arvati 97 hek-

54 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 45, 46, 47) ja lisaks veel niinimetatud Keisripalu männiku (kv 148, 149, 158, 159) kohta, viimasest oli samuti kujunemas kohalike elanike ja suvita- jate puhkepiirkond. Riigi metsavalit-

Allikas: ERA, T-6, n 3, s 1786 ERA, T-6, Allikas: sus oli seda soovi valmis toetama vaid osaliselt – oldi nõus eraldama kv 45 (14,3 hektarit) ja osaliselt kv 46 (9,5 hektarit). Ootamatult aga selgus, et osa Tantsumäe metsast (kv 46, 47) oli juba määratud ühe kuni kolme hektari suuruste osatükkidena asundustalude juurdelõigeteks ja sealne mets kuulus likvideerimisele. 1933. aasta algul informeeris põllutööministeerium alevivalitsust, et maade kruntimine on ajutiselt siiski seisatud ja veel samal aastal sellest tõenäoliselt katastroo- filiste tagajärgedega kavast loobuti. Samas aga ei toodud Tantsumäge alevi administratiivpiiresse. 1936. aastal arvati Õhne jõkke suu- buva Pokardi ehk Tikste oja orust 22,8 hektarit kaitsemetsa kategooriasse. Sellest 6,4 hektarit asus alevi- ja üle- jäänu eramaadel. Riik koostas kaitsemetsa majanduskava, mille järgimi- ne oli kohustuslik ka alevivalitsuse- le. Kaitsemetsa eesmärgiks oli hoida Tõrva linna laiendamise kava 1938. aastal. Tõrva ümbruse looduse ilu ja kaitsta Tikste oja liivakivipaljandeid varise- mise eest (Vilbaste 1939). Tänapäeval tarit linna administratiivpiires ole- konna metsarikkus, loodus- ja kultuu- paikneb samas piirkonnas 1964. aas- vaid metsamaid Rakvere metsama- riloolised objektid. Selle kindlustami- tal asutatud Tikste maastikukaitseala. jandi Kunda metskonna koosseisu. seks võttis alevi volikogu 3. augustil 1938. aastal omandas Tõrva linna 1927. aastal vastu sundmääruse „par��- staatuse. Selleks ajaks oli administ- Suvituslinnaks pürgiva kide, aedade, puiestike ja puiesteede ratiivpiirkonna suuruseks kujunenud Tõrva metsad alalhoiu kohta”, millega kõik admi- 351 hektarit. Koos linnaõiguse saami- 1921. aastal loodi esialgu 140 hektari nistratiivpiirkonnas asuvad puisalad sega esitati rahuldamata jäänud taot- suurune Tõrva alev, millest valdavalt (välja arvatud eravaldus) kuulutati lus piiride edasiseks laiendamiseks, Õhne jõe kaldail asunud metsaala- parkideks. Seal oli keelatud omavo- seda ka kolme Karksi metskonna dele langes umbes 28 hektarit. 1923. liline puude raie, maapinna lõhkumi- metsakvartali (55 hektarit) osas, mis aastaks suurenes alevi administratiiv- ne, niitmine ja karjatamine, tuletege- haaranuks muu kõrval endasse linna- piirkond ligi 340 hektarini. Siinsete mine, sõidukitega liikumine ja muu le suurt huvi pakkunud Tantsumäe. metsade kogupindala saab 1930ndate selline tegevus (Riigi Teataja 1927, Seoses rendilepingu pikendamisega aastate algul hinnata umbes 60 hek- 94). 1937. aastal omandas alev ka tõusis 14 hektari suuruse Tantsumäe tariga. Mitmes osatükis asunud met- ametlikult suvituskoha staatuse (Riigi (kv 45) küsimus taas päevakorda 1939. sad paiknesid valdavalt Vanamõisa ja Teataja 1937, 34). aasta lõpul. Riigi metsavalitsuse esita- Riiska järvede piirkonnas ning Õhne Juba nimetatud 1927. aastal ren- tud kava alusel ei tohtinud linnavalit- jõe kallastel (Valgamaa 1932). 1933. tis alevivalitsus rekreatiivsel eesmär- suse tegevus vähendada puistute juur- aastal anti 22 hektarit alevi administ- gil riigi metsavalitsuselt osa Õhne dekasvu ega tagavara, kohaliku met- ratiivpiires olevaist puistutest ja par- jõe ääres paiknevast niinimetatud saülemaga kooskõlastatult võidi omal kidest munitsipaalomandisse. Tantsumäe metsast (kv 45), et kujun- kulul läbi viia korrastus- ja ehitustöid Tõrva turismi- ja puhkemajandus- dada see rahvapargiks. 1931. aas- (väiksemad rajatised, teed, pingid jms) liku potentsiaali aluseks oli vaheldus- tal esitati alevi administratiivpiiride ning hüvitada tuli rahvakogumistega rikas maastik, kaunis loodus, ümbrus- laiendamise taotlus terve metsa (kv tekkida võivad kahjud. Linnavalitsusel

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 55 tulnuks kavandatud tegevused omalt poolt juba detailsemalt fikseerida. Kava valmis 1940. aasta kevadel, kuid jõudis vahepealsete poliitiliste pöö- rete tõttu ametlikult metsavalitsuseni alles 1941. aasta jaanuaris. Selle järgi ERA, f 40, n 1, s 5920 Allikas: oli rendiobjekt mõeldud suvituslinnale kohaseks�� kasutamiseks. Metsas tulnuks piirduda olemasolevate teede ja väljakutega, hiljemalt 1942. aasta suveks lubati sinna paigutada kümme istepinki ja prügikasti. Metsas olevate teede ja väljakute korrashoid lasus lin- nal. Üldine järelevalve rendiobjekti üle pandi linna metsavahile. Linna haljasalad ja metsad olid Kavandatava Elva alevi territooriumi esialgne visand, millega alevi piiresse jäid allutatud ühele linnavalitsuse amet- Verevi järve ja raudtee ümbruse männikud. nikule, ilmselt 1930ndate aastate lõpust oli ametis ka metsavaht. Et tegu oli valdavalt parkmetsa ja parkidega, siis puudus ka arvestatav metsakasutus. Teada on, et täitevkomitee väljastas 1945. aastal loa, mille alusel anti kolmele punaar- n 3, s 1513 ERA, T-6, Allikas: meelase perekonnale tasuta 40 män- niehituspalki, millised linna kulul ka üles töötati. Munitsipaalomandis olnud metsade ja parkide pindalast puudub täp- sem teave. Näiteks 1941. aasta kevadel andis Tõrva linna täitevkomitee üks statistiline ülevaade linna haljas- ja puisalade pindalaks umbes 46 hektarit. Vähemalt 19. aprillil 1948. aastal arvati 54 hektarit linna haljas aladest Tõrva metskonna koosseisu, neist suurem (24 hektarit) üksus asus Kilingi-Nõmme alev 1923. aastal. Tikste oja orus.

Suvituslinn metsas – Elva 1929. aastal anti Elva alevi admi- siseministeeriumile taotluse linna Juba tunnustatud suvituspiirkonna- nistratiivpiirkonda 276 hektarit riigi administratiivpiiride edasiseks laien- na tuntud Elva raudteejaama ümbrus reservmaid koos metsade ja üksik- damiseks kuni Elva jõeni, sest senised omandas 1923. aastal alevi ja 1938. puudega. 1934. aastal kinnitatud piirid ei rahuldanud kiiresti arene- aastal linna õigused. Suvituspiirkonna administratiivpiir andis alevi suuru- va kuurortlinna vajadusi. Taotletavate arengu tagamiseks pidas alevivalit- seks juba 507 hektarit, millest suu- maade hulka kuulus ka üks Konguta sus hädavajalikuks riigimaade üle- rem osa kuulus aga riigile. Ilmselt metskonna Elva metsandiku met- andmist, seda enam, et 1926. aas- 1930ndate teisel poolel saadi oma sakvartal, millele viimase metsakor- tal omandati ametlikult suvituskoha maade täisõiguslikuks peremeheks. raldusega oli antud parkmetsa staa- staatus (Riigi Teataja 1926, 40). Juba Elvale iseloomulikuna käsitleti siin- tus. Konguta metsaülema arvamu- 1927. aastal andis alevi volikogu välja seid metsaalasid pargina, mistõttu sel võinuks see ala administratiiv- sundmääruse administratiivpiirkon- ametlikult alevi piires metsamaad ei selt kuuluda Elva piiresse, kuid puu- nas puude raiumise reguleerimi- olnudki. 1936. aasta maakorralduska- dus reaalne põhjus ja vajadus anda seks. Sellega keelati omavoliline raie, va andis ainuüksi endistel riigimaadel see mets linnavalitsuse valitsemise- erandkorras oli see lubatud vastava asuvate parkide (männikud) pind- le ja kasutamisele. Leiti, et Elval on loa saamisel eeskätt ehitustegevuse alaks 160 hektarit. juba piisavalt metsamaad, pealegi olid piirkonnas (Riigi Teataja 1928, 4). 1938. aastal esitas linnavalitsus parkmetsad kõigile soovijaile liiku-

56 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri miseks avatud. Linnavalitsusel luba- likku metsamaad võimaliku puhke- Tõrvas�� ja Põltsamaal, kuigi viimati soovi korral parkmetsa kasutada piirkonnana ei käsitletud, alevirahva se puhul kavandatu ei realiseeru- oma puhkepiirkonnana, korrastada ainsaks „jalutusmetsaks” olnud vaid nud omavalitsuse enda tegevusetuse seal jalutusteid, paigutada istepin- Saarde kiriku surnuaed (Pärnumaa tõttu. Kilingi-Nõmme metsaomand ke jms. Elva administratiivpiirkonna 1930). Samas oli alev juba 1929. aas- kujunes välja aga asundustegevust edasisse laiendamisse suhtusid eita- tal võetud tervishoiukaitse alla (Riigi silmas pidades, kusjuures ehitus- valt ka ümbruskonna vallavalitsu- Teataja 1929, 36). kruntide müümise kõrval kujunda- sed ja asjaomaste maade omanikud. ti sinna koguni asun- Täiendavalt metsamaad alevi piiresse dustalusid. Tinglikult ei eraldatud. Esitatud omavalitsuste metsade saaks juurde lisada ka Linnametsade riigimetsafon- üldsuurust saab 1940. aastal Kunda, kuigi praktili- di eraldamine puudutas Elvat tema hinnata ligikaudselt 620 hektarile ne vajadus selleks met- üldise metsarikkuse juures eelda- ehk neljale protsendile Eesti samaid kasutada puu- tust vähem. Elva metsamajandile anti dus. Käsitletud perioo- 1948. aastal üle vaid 57 hektarit met- linnametsade pindalast. dil omavalitsuse metsamaad. Võrdluseks olgu mainitud, saalale õiget rakendust et 1983. aastal oli linna üldsuuruseks Metsakasutust korraldas Kilingi- ei leitudki. Viljandi puhul aga saame 992 hektarit, millest metsale langes Nõmme administratiivpiires oma- rääkida vaid linnasisestest parkidest, 362 hektarit ehk 36%. Metsamaast valitsus, kusjuures raiet tehti vaid tema ajalooline väike ja fragmentaar- haldas linn 294 hektarit, ülejäänu ehituskruntideks antud maade raa- ne metsaala paiknes Viiratsi mõisa jagunes valdavalt Elva metsamajan- damiseks. Metsamüük toimus läbi maadel. di (61 hektarit) ning väheses ulatuses oksjonite. Et tegu oli esialgu alevi Esitatud omavalitsuste metsade Elva ja Konguta sovhooside vahel. maadel paiknenud riigimetsaga, siis üldsuurust ��saab 1940. aastal hinna- otsest metsatulu siit ei saadud. Küll ta ligikaudselt 620 hektarile ehk nel- Metsalinn Kilingi-Nõmme saadi aga 25% riiklikust maatagava- jale protsendile Eesti linnametsade Kilingi-Nõmme omandas alevi staa- rast omavalitsusele eraldatud maa- pindalast (Meikar 2016). Valdavalt tuse 1919. ja linnaõiguse 1938. aastal. delt ja päraldistelt laekunud sissetu- metsamajandite loomise aegu 1947. Asumi põhjaosas arvati administra- lekust, seega ka osa metsatuludest. aastal arvati neist linnade administ- tiivpiiresse ulatuslik, esimeste maja- Samas oli omavalitsuse korraldada ratiivpiiresse jäävaist metsaaladest deni ulatuv riigimetsade vöönd, mille metsavalve. Hiljemalt 1929. aastast umbes 350 hektarit riigimetsafondi. esialgseks suuruseks anti 1923. aas- oli ametis metsavaht. Erakorralise Kas need kunagised metsaalad on tal 273 hektarit ehk 47% alevi pind- kulutusena eraldati 1933. ja 1934. säilinud ja milline on nende omandi- alast. 1928. aastal toodi selle met- aastal arvestatavad rahad alevi pii- õiguslik staatus, on juba hoopis teine saala suuruseks 270 hektarit, mil- res oleva metsamaa kuivendamisele. küsimus. lest 216 kuulus riigile, ülejäänu oli Sellegi ��töö�� eesmärgiks oli aga ilm- valdavalt asundustalude kasutada. selt eelduste loomine elamupiirkon- Kirjandus • Erm, H. 2013. Viiratsi vald ajaloo tuul- Linna administratiivpiiresse kuulus na laiendamiseks. tes. Viiratsi-Viljandi. ligi 60 hektarit soid. Riigilt omava- 20. aprillil 1948. aastal eralda- • Hurt, V. 1938. Eesti linnade ja töös- litsuse valdamisele ja kasutamisele ti linna administratiivpiirest Lodja tusettevõtete metsad. – Tartu Ülikooli jäänud metsamaa pidanuks olema metskonnale 136 hektarit, millest Metsaosakonna toimetused, 29. Tartu. • Meikar, T. 2016. Eesti linnadele on alevi edaspidise laienemise reserv- metsamaad oli 132, sellest omakorda metsad kuulunud ammusest ajast maaks. 1930. aasta alguseks oli alev puistuid 102 hektarit. peale. – Eesti Mets, 1: 54–59. suurenenud 573 hektarini. Sellest oli • Pärnumaa. Maateaduslik, tulunduslik Kokkuvõtteks ja ajalooline kirjeldus. 1930. Tartu. metsa ehk „kasutamata maad” 218 • Reim, P. 1937. Metsamajandus Eestis. hektarit, mis moodustas administ- Kõik käsitletud linnametsad (välja Tallinn. ratiivpiirkonnast 38%. Alevi piires arvatud Viljandi) paiknesid Eesti • Riigi Teataja, 1920, 115/116. • Riigi Teataja, 1926, 40. oli koguni 134 hektarit (23%) põllu- Vabariigis linnaõiguse saanud alevite • Riigi Teataja, 1927, 94. maad (Pärnumaa 1930). 1931. aas- maadel ja olid valdavalt mõeldud alevi • Riigi Teataja, 1928, 4. tal sai alev endisest Kilingi mõisast (linna) arenguruumi laiendamiseks • Riigi Teataja, 1929, 36. ja Saarde kirikumõisast administra- või / ja puhkemajandusliku tegevu- • Riigi Teataja, 1937, 34. • Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik tiivpiirkonda eraldatud riigimaade se toetamiseks. Seda pidi tagama ka ja ajalooline kirjeldus. 1932. Tartu. (363 hektarit) omanikuks. Et eralda- nende metsaalade munitsipaaloman- • Vilbaste, G. 1939. Kaitsemetsad. – tud metsaalad olid mõeldud aleviku disse andmine. Puhkemajanduslikust Eesti Looduskaitse, 4: 117–122. • Viirok, E. 1936. Viljandi linna puis- laienemise tagamaana, siis jääb tege- aspektist oli kõige paremaks näiteks kondadest. – Eesti Mets, 12: 418–422. liku metsamaa suurus ebaselgeks. Elva, mille ulatuslikke metsaalasid • Voka, E. 1935. Kodumaa linnade metsad. Administratiivpiires olevat ulatus- käsitleti pargina. Sama oli määrav Tartu. Käsikiri EMÜ raamatukogus.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 57 LOODUSEMEES PAJATAB Foto: Marina Lääts Foto:

Vaata ette, linnaorav, ei maksa liiga kergemeelselt maapinnale laskuda. Siin varitseb sind palju ohte.

p p e S Käbikuningas e iv A : to võtab vahel matti linnu- o F pesadest ja tihaste pekistki Vahur Sepp, loodusemees enamasti okaspuudel ja toetub külje- Linnaoravad enamasti ei viitsi oks- ga vastu tüve ning on seest vooder- test pesapunumisega jännata. Pealegi ravat ��võib trehvata nii�� met- datud sammalde, samblike, karvade on parkides piisavalt õõnsustega puid sas kui ka linnas. Tema toi- ja sulgedega. Sellisel pesal on kaks ja lindudele üles seatud pesakas- dulaud on väga mitmekülg- avaust, milliseid on võimalik samb- te. Koli aga valmis eluruumi sisse ja ne,O mille järgi saab muuseas ennusta- latordiga sulgeda. Kange pakase kor- soojusta veidi! Kui aga mõni nugis da järgmise talve kuusekäbisaaki. ral võib orav hoida pesakambris sooja peaks meelega või kogemata linnas- kuni 15 kraadi välistemperatuurist käigu ette võtma, on sellistel ohtude- Maa- ja linnaorav kõrgemal. Territooriumi pidaval elu- ga kohanematutel oravatel häda suur. Nii nagu maa- ja linnainimene tegut- jõus oraval on kolm kuni viis niisu- Nugise puhuks on käbikuningal sevad ja käituvad erinevalt, teevad gust pesa. Puude õõnsusi ja musträh- reegel – märka esimesena ja hoia end seda ka oravad. Kui maaoravaks saab ni raiutud kortereid kasutavad ainult vaenlasest kõrgemal. Päästjaks saavad pidada seda looma, kes elab met- noored ja rumalad loomad. Kuna need ülemised peened oksad, kuhu kaalult sas, siis linnaorava koduks on park. on ühe avaga, osutuvad sellised pesad kordades raskem kiskja ei söanda ronida. Elukommete erinevused ongi tingi- nugise külaskäigu korral surmalõksu- Oravaid ohustavad veel kullid, tud sellest, kus orav on end sisse deks. Isegi alles pimedatel poegadel on kakud ja muidugi kassid. seadnud – maal või linnas. nugise sissetungimise korral kombeks Metsaorav punub endale peen- end pesast välja kukutada. See annab Mitte üksnes käbid test raagudest kuni poolemeetrise emale võimaluse poeg lõugade vahele Orava põhitoiduks talvisel ajal on läbimõõduga ümara pesa. See asub haarata ja tagavaraelamusse peita. kuusekäbides leiduvad seemned.

58 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: KristiinaFoto: Viiron

See on orava töö. Ta sööb kuuse kasvu alguses paikneva isasõie pungade sisu, mis on toitev ja maitsev.

Kuna kuused ei kanna kaugeltki igal üldse pole, siis pole ka pungasid, kuusk teda enam ei toida. Ka käbilindude aastal käbisid, aitavad hädast välja ei õitse ja seega pole käbisid loota. tegevuse tulemusena on osa käbisid männikäbid, kuid nende tugevamad Tänavu oli nii, et mõne puu all vede- puu alla maha pudenenud. Niiskes kattesoomused muudavad toidu kät- les kasvusid ja mõne all mitte ning nii keskkonnas käbide kattesoomused ei tesaamise raskeks. Pealegi on männi- saab tuleval talvel ka käbidega olema. avane ja seeme säilib. Edaspidi hak- käbis seemneid vähem. Suureks abiks Viimseni orav kasvusid siiski ühelt kabki orav käbisid maas lüdima. See on oravale sügisel tallele pandud tal- puult nahka ei pane ja pole hirmu, et on ohtlik ettevõtmine – vaenlane on vevarud. Ta peidab sarapuupähklid, emasõied tolmutamata jääks. valvel –, aga mis teha, nälg sunnib tammetõrud või kastanimunad kän- Vahel võib kuusikute all näha tagant. Altimad�� on maapinnale tule- dude alla, juurte vahele samblasse, kasvusid, millede tüvepoolses otsas ma linnaoravad, metsas elutsevad puuõõnsustesse ja mujale. Enamasti on paksend. Need moodustised oravad on ettevaatlikumad. ei ole ühte kohta paigutatud kogu- on okkatäi vastsete tekitatud Kevade edenedes võib orav rüüs- sed suured, sest riske tuleb hajutada. nukkumiskambrid. Orav on sellised tata mõne linnu pesa. Olen teda näi- Vargaid, kes orava kogutust suutäisi mügarikud avanud ja vastsed või nud ka tihastele pandud rasva näksi- võtavad, on palju. nukud söönud. mas. Ju ta siis mõningal määral vajab Näljahäda korral teevad oravad Nii okas- kui ka lehtpuude all võib loomset toitu. vahel pikki rändeid. Noored ja väi- mõnikord näha lahti rebitud koo- Orava väljaheited on alla 0,5 cm keste kogemustega loomad ei ela siis- retükke. Seegi on orava töö – ta on läbimõõduga, ümarad, ühest otsast ki tihtipeale karmi talve üle ja huk- koorinud puid ladva lähedalt. Koort veidi teritunud, tumedat värvi pabu- kuvad. ta ei taha, küll aga selle all paiknevat lad. Suvel on neid raske märgata, tal- Sageli võib talvel näha kuuskede all mähka. Kui oravaid on palju, võib sel- vel võib neid leida toitumispuude alt 5–10 cm pikkusi möödunud aasta kas- line tegevus põhjustada tõsiseid met- lumelt. Sulalume värvivad need veidi vusid vedelemas. See on orava töö. sakahjustusi. Enamasti aga ei osata pruunikaks. Nimelt sööb ta kuuse kasvu alguses oravat süüdlaseks pidada. Orava arvukus sõltub peamiselt paikneva isasõie pungade sisu, mis on Märtsipäikese käes hakkavad kuu- sellest, kui palju on Eestimaal käbi- toitev ja maitsev. Maas vedelevate kas- sekäbide kattesoomused turritama kandmise eas okaspuumetsi ja milline vukoguste järgi saab ennustada järg- ja seeme pudeneb välja. Orav jagab on käbisaak. Samuti mängib oma osa mise talve käbisaagi suurust. Kui neid kähku ära, et puul rippuvad käbid väikekiskjate hulk.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 59 ARVAMUS Põhjused, miks lendorav on muutunud Eestis nii haruldaseks Züleyxa Izmailova, konna juhataja Uudo Timmi hinnan- MTÜ Noored Rohelised eestvedaja ja gul on lendoravaid alles vaid paar- keskkonnaaktivist isaja isendi ringis. Samas pole Tartu ülikooli zooloog Jaanus Remm niigi endorava populatsioon on optimistlik, arvates, et neid võib prae- Eestis kahanenud nii väike- guseks olla juba poole vähem. Kuigi seks, et kõrvalise abita pole lendorava kahanevast arvukusest on talL enam võimalik taastuda. Eelmise Eestimaa Looduse Fond rääkinud juba aasta seire käigus loendati vaid 39 ligi kakskümmend aastat, seisame eba- asustatud leiukohta. meeldiva tõsiasja ees, et liik on meil väljasuremise äärel. Kas võtame seda Züleyxa Izmailova sõnul seab juba niigi Vastuoluline poliitika kui paratamatust, nagu mitmed riigi- nirus seisus lendorava asurkonna veelgi Lendoravate uurija ja Eesti keskkon- ametnikud on avalikult nentinud või suuremasse ohtu valitsuse otsus põle- naagentuuri elus- mõtleme sügavamalt põhjustele, miks tada suures koguses puitu AS Eesti Energia Narva elektrijaamas. looduse osa- üks liik on nii haruldaseks muutunud? Kui Eesti taasiseseisvus, võimaldasid õigusaktid ja olukord puiduturul metsa nii intensiivselt raiuda, et muu hulgas kahanesid lendorava elupaigaks sobivad metsad kiiresti peaaegu olematuks. Aastal 2006 alustas Kundas Foto: Rainar Kurbel Foto:

60 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tööd tselluloositehas Estonian Cell, ministri Taavi Rõivase ütlemist hilju- pluateerimise ja raadamise vältimi- mille aktsiad kuuluvad sajaprotsen- tisel „taastuvenergiaplaani” tutvusta- ne. Lisaks on vanade loodusmetsa- diliselt Austra kontsernile Heinzel val pressikonverentsil: „Puu või mets de raie / raadamine taunitud eraldi Holding GmbH ja mis toodab igal mingist hetkest alates mitte ei seo, Laura Oks Foto: klauslina. aastal 160 000 tonni haava puitmas- vaid emiteerib. Ei ole see ka kuida- Kindlasti vajavad kavandatavad si. Teisisõnu teeb Estonian Cell lend gi keskkonnale kasulik, kui lasta puu metsandusseaduse muudatused laie- orava kodust paberimaterjali, andes metsa ära mädaneda.” Tunnen suurt mat avalikku arutelu, et vältida sah- seeläbi loomakese hääbumisele jõud- kahetsust, et selliste teadmistetase- kerdamist meie kõigi loodusvara- salt hoogu juurde. Seejuures on iroo- mega isikud nii kõrgeid ametikohti dega, ohtu inimeste tervisele ja või- niline, et 2014. aastal pärjas keskkon- täidavad. malust teiste liikide arvelt elatuvate naministeerium just Estonian Celli Juba niigi nirus seisus lendorava äride ülalpidamiseks. keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitliga. asurkonna seab veelgi suuremasse Noorte roheliste algatatud lend Lendoravate elupaikade kaitseks ohtu valitsuse otsus põletada suu- orava päästekampaaniaga tekita- peaks kaaluma haava raievanuse tõst- res koguses puitu AS Eesti Energia sime meedias arvestatavat kõla- mist, praeguse seaduse kohaselt võib Narva elektrijaamas. Kõnealuses pinda, mis kindlasti aitas kaasa, et lageraiet teha juba kolmekümneaas- Auvere elektrijaamas on puidu põle- keskkonnaminister lendorava kait- tases haavikus. tamise kasutegur sama väike, kui on sekava kinnitas. 21. aprillil and 2011. aastal riigikontrollilt tuge- põlevkivi põletamisel ehk alla 40%. sime riigikogu keskkonnakomisjo- vat kriitikat saanud, kuid siiski vastu- Nii suurte kadudega toodetud ener- nile üle avaliku pöördumise, milles võetud ja praegu kehtiv metsanduse giat ei saa tänapäeval enam kuidagi kutsume üles mitmetele tegevus- arengukava aastani 2020 annab mõis- taastuvenergiaks nimetada, aga just tele lendorava kaitsmise nimel ja ta, justkui oleks Eestis palju raieküp- selline plaan valitsusel on. millele andis oma allkirja enam kui set ja üleküpsenud metsa, mille raiu- 2000 inimest. mata jätmine toodab riigile rahalist Lendorava pesapuud ohus Muu hulgas näiteks: kahju. Paraku ei vasta see absoluut- Tagatipuks planeeritakse metsasea- • mitte lubama lendorava elupai- selt tõele – 2007. aasta SMI andme- duse muudatust, mille käigus tahe- gaks sobilike metsade lageraiet tel (need olid arengukava aluseks) oli takse Ia ja I boniteedi kuuskede Ida-Virumaal, kui pole hinnatud Eestis vaid 2,3% metsamaast kaetud raievanust senisega võrreldes veel- selle mõju lendoravale ega kavan- loodusmetsadega. See arv ei ole ka gi enam alandada ning mis omakor- datud täiendavast ohutegurist hilisemate andmete järgi kuigivõrd da looks olukorra, kus metsa raiu- tulenevaid tegevusi; muutunud. taks veel suuremas ulatuses kui prae- • kaasama tõhusalt ja pidevalt lend gu. Ia ja I boniteedi kuusikud pole orava kaitsesse erametsaomanik- Mets on nagu ühiskond reeglina puhtkuusikud, vaid kuu- ke ja kompenseerima neile loo- Samuti kuuleme jutte vähe- se-segametsad, kus on ka haaba ja duskaitseliste piirangute tõttu väärtuslikust puidust. Aga mida kaske. Just kuuskedega koos kasva- saamata jäänud tulud ning lage- üldse tähendavad paljukasutatud des saavutavad haavad segametsas raie vältimisest tingitud kulud. väljendid „raieküps mets” või „vähe��- lendoravatele pesapuudeks vajaliku väärtuslik puit”? Loodus selliseid vanuse ja on parimateks pesametsa- Lõpuks algatas keskkonnaminister mõisteid ei tunne, igas vanuseast- deks. Loomulikult ei ela lendoravaid ka kauaoodatud lendorava püsielu- mes puudel on oma oluline ülesan- kõikjal Eestis, kuid tema levikupiir- paikade moodustamiseks määru- ne. Vanad ja isegi kõdunevad puud kondades toob kuuskede raievanuse, mis pikki aastaid ministeeriu- on paljudele liikidele eluks vajali- se alandamine kaasa olukorra, kus mi sahtlisügavuses tolmu kogus. See kud. Mets on nagu ühiskond, mille mets ei jõuagi potentsiaalselt looma- ajas Eesti ühe peamise saastaja Viru igas vanuses liikmed, nii noored le sobivaks elupaigaks kujuneda. Keemia Grupi ��ärevile,�� sest kavanda- kui ka vanad, täidavad olulist rolli, „Kirsina” tordil kaunistab plaani tavad lendorava püsielupaigad kat- andes oma tarviliku panuse ühis- püüd esitleda seda kui Pariisi kliima- tuvad aladega, kus töösturid põlev- konna toimimisse. leppe täitmist, mis on alatult eksi- kivi kaevandada soovivad. Pelgalt Selline tasakaal kindlustab metsa tav rohepesuvõte, sest puude mas- sooviks see jääda võikski, sest meie kui ökosüsteemi jätkusuutlikku- siline ahju ajamine pole keskkon- algatuse laiem eesmärk on asendada se, mis omakorda tagab temast sõl- nale kuidagi kasulik. Kyoto ja selle- praegune, loodust hävitav ja aegu- tuvate organismide, sealhulgas ka le järgnenud Pariisi kliimakokkulep- nud, ebatõhus, inimeste tervist rik- inimese eluks hädavajalike ainete pe eesmärk ei ole metsamajanduse kuv energiatootmine tõhusamate ringluse. Lobitöö raiemahtude suu- intensiivistamisega kompenseerida ja keskkonda säästvamate energia rendamiseks on niivõrd tugev, et tööstusest ja mujalt tulenevat CO₂ tootmise viisidega, et meie inimesed ulatub lausa riigi juhtivpoliitikute- heidet. Vastupidi, eesmärk on met- saaksid elada tervelt, rikkumata loo- ni välja. Meenutagem kas või pea sade säilitamine ning nende üleeks- dusega liigirikkas Eestis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 61 1 küsimus, 1 vastus Milliseks on praegu kujunenud olukord küttepuidu, eelkõige hakkpuidu turul? Vastab riigimetsa majandamise keskuse puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi Foto: Jüri Pere Foto:

lukord küttepuiduturul on läinud paremaks tänu uutele pelletitehastele Ima Overes, Sõmerpalus, Osulas ja Purilas. Praegune nõudlus peaaegu vastab pakutavale toormema- hule. Edaspidi on töös��- tuste investeeringute maht ��aga kavandatud suurematele kogustele. Prognoosides tulevat aastat, vajavad küt- tepuitu tar- „Kui hind edaspidi sama madalaks jääb, pole lõpuks bivad ettevõt- enam töövõtjaid, kes hakkpuitu hangiks,” räägib ted mahtu, mis Ulvar Kaubi. eeldab praeguse- Kaubi Loora Foto: ga võrreldes suure- vatada, kui tu hangiks. Praegu veel nii hull pole, mat metsaraiet. Meil kõike puitu aga tendents on niisugune. on statistilisele met- ära müüa ei Narva ei ole iseenesest päästerõn- sahindamisele tuginedes saa. Maht kasvab gas, kuid see on üks koht, kus saab olemas ülevaade raiemahtudest siis, kui kõigele – pal- hakkpuitu põletada ja seda tuleks aastani 2013. Et saada värskemat pilti, gile, paberile, küttele ja hakkele – teha, kui võimalik. Selleks aga kulub tuleb natuke arvutada, lähtudes koha- on ühtlane nõudluse tase. Kui ühte aega, kuniks elektrituruseadust muu- likust puidukasutusest ja tasandada suunda pole arendatud, jääb ka teiste detakse ja taastuvenergia statistikaga seda ümarpuidu ekspordi-impordi maht väiksemaks. reaalne tehing sõlmitakse. Eeldatavalt bilansiga. Nii saab 2014. aasta raiema- Arvasime, et energiapuidu turu tekitab see nõudluse vaid Ida- ja huks 10,4 ja eelmise aasta mahuks agoonia lõpeb ära selleks suveks. Lääne-Virumaal, sest turuhinnaga ei 10,1 tihumeetrit. Kui kõrvutame seda Selle prognoosi nurgakiviks oli taas- ole võimalik puitu kogu Eestist Narva prognoositava puidukasutuse mahuga tuvenergiatootmise kasv, kuna ehita- kokku vedada. 2017. aastal, mil uued pelletitehased misel olid Sillamäe ja Imavere koos- Sel aastal ei juhtu veel niikuinii on saavutanud täisvõimsuse, peaks tootmisjaamad, valmis saamas nii midagi. Sügisel�� algab ��neljas kütteperi- metsaraie olema 12 miljonit tihumeet nimetatud Väo 2 koostootmisjaam, ood, mil hakkpuidu hind on languses. rit. See arv on metsanduse arenguka- samuti Auvere elektrijaam ja muud. Olukorda võiks parandada hakk vas olevaga (12,7 miljonit) peaaegu Aga reaalsus on see, et müstilisel puidu eksport, sest Taanis ja Rootsis optimaalsel tasemel. kombel jätkub hinnalangus ja hakk on samuti võimsad koostootmisjaa- Sealjuures on probleemiks see, et puidu ülepakkumine. mad valmis saanud. kui hakkame rohkem küttepuitu tar- Hakkpuidu hinnatase on traa- Kokkuvõttes on hakkpuidu turg vitama, siis peab kohe tekkima ka giliselt madal, see katab vaevu ära tõmbe ootuses – uusi tarbijaid on nõudlus paberi- ja palgipuidule. See tootmise kulud ja uude tehnikasse lisandumas ja seadusandlikke muu- ei ole puiduturule lahendus, kui hak- investeerida ei võimalda. Kui hind datusi tulemas – teadmata täpselt, kame Narvas hakkpuitu põletama, edaspidi sama madalaks jääb, pole millal metsaomanikud selle positiiv- sest ega raiemahtu ole võimalik kas- lõpuks enam töövõtjaid, kes hakkpui- set mõju näevad.

62 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mees, kes tahtis uurida „taivatähti”, teostas end hoopis metsanduses Ülo Tamm kuks käia Kaaral Tederiga aru pida- mas. etsamajanduse ja loodus- Tederi initsiatiivil ellu kutsutud Foto: erakogu Foto: kaitse kauaaegse minist- metsameeste meeskoori Forestalia 35. ri Heino Tederi sünnist aastapäeva kontserdile 20. oktoob- möödubM 21. juulil 90 aastat. Ta oli ril 2007 oli minemas ka ta ise, kuid metsanduse ja looduskaitse juht üle ootamatu tervisehäire tõttu viis poeg veerandsajandi – aastatel 1962–1988. Kuno isa hoopis Tartu ��ü��likooli kliini- Tederi juhtimisel korraldati tulemus- kumi, kus Heino Teder 21. oktoob- lik majandamine, suurendati metsade ril suri. pindala ja tagavara ning seati loodus- Kokkuvõttes võib märkida, et kaitse tugevatele alustele. Heino Tederi juhitud perioodi ise- Keskkooli – Heino Teder lõpe- loomustab: tas Treffneri gümnaasiumi kuldme- • metsade säästlik ja mitmekülgne daliga – viimastel tundidel olevat kasutamine; Heino Teder. igalt õpilaselt küsitud, mida ta kavat- • metsamaa igalt hektarilt saadava seb edasi teha. Heino lausunud, et tulu suurenemine; tema tahab minna „taivatähti” uuri- • kaitstavate territooriumide laie- ma. Metsanduse eriala valinud klas- Nõukogude Liidu järjekordse nemine, sealhulgas esimese rah- sivennad said tema metsasuunitlusest „agraarkompleksi tugevdamise” käi- vuspargi – Lahemaa – loomine teada aga alles siis, kui avalikustati gus 1962. aastal toimunud liitmiste- (1971), paljude looduskeskkon- uute üliõpilaste nimekiri – kuldme- lahutamiste tulemusena arvati met- na kaitseks vajalike õigusaktide ja dali tõttu ei pidanud Teder sisseastu- samajandus ministrite nõukogu allu- normatiivide väljatöötamine ning miseksameid tegema. vusse iseseisva üksusena, sama aasta kehtestamine; Seoses metsamajandite moodus- aprillis moodustati Eesti NSV minist- • tõhus järelevalve metsade majan- tamisega 1947. aastal ja nende kaad- rite nõukogu�� metsamajanduse�� ja loo- damise ja looduse kaitse üle; ri komplekteerimisega oli ametikohti duskaitse peavalitsus. Teder määrati • metsandusliku uurimistöö tugev- metsandussüsteemis ohtralt. Ülikooli selle juhatajaks. damine – metsainstituudi eksis- eduka lõpetajana suunati Teder tööle Neli aastat hiljem reorganiseeri- teerimise ajal aastatel 1969–1996 vanemmetsaülemaks Hiiumaale. Sel ti peavalitsus liidulis-vabariiklikuks saavutas metsanduslik uurimistöö ajal metsanduslikult vähe väljakutseid metsamajanduse ja looduskaitse Eestis oma haripunkti; pakkuvalt saarelt pääses ta mandrile ministeeriumiks ning ministri ameti- • oluline toetus metsateaduskonna 1951. aastal. kohale määrati Heino Teder. tugevaks eksisteerimiseks ja met- Ka edaspidi vahetas ta töökohti 1988. aastal viidi läbi järjekord- sanduskaadri järjepidevuse taga- kaheaastaste intervallidega. Tolle aja ne valitsusasutuste reorganiseerimine miseks, sealhulgas Järvselja lossi kaadripoliitika olevat olnud selline, ning ministeerium likvideeriti. taastamine, kuivendussüsteemide et juhtival kohal üle kahe aasta töö- Üsna pea pärast ministriametist korrastamine, dendropargi rajami- tamist ei peetud otstarbekaks, sest vabastamist siirdus Teder ne, õppejõudude kaadri tugevda- arvati, et pikema aja jooksul muu- otsusekindlalt Tallinnast Valgamaale. mine ja muu; tub inimene kohapeal liialt tuntuks. Oma sünnikodus Kaara talus asus ta • lisaks sellele mitmete rahvale väär- Niisiis suunati Teder 1951 tööle temale omase energia ja organiseeri- tuslike kultuuriobjektide taasta- Rakvere metsamajandi vanemmetsa- misoskusega majapidamist korrastamine (Sagadi mõis, Tammsaare ülemaks ja 1953 Järvamaa metsama- ma ja laiendama. sünnitalu väljaehitamine Varga jandi vanemmetsaülemaks. Eesti taasiseseisvumise järel hak- mäel). See töö lõi Tederile hea maine, kas Teder aktiivselt osalema nii kuid vanemmetsaülem pole otsusta- kohaliku valla kui ka Valga maakon- Südamlikku ja eestimeelset inimest, ja. Selleks, et saada teada, kuidas ta na mitmete kitsaskohtade lahenda- kes hindas töökust, metsanduse kut- tegutseks otsustajana, suunati mees misel. Veelgi enam, mitu keskkonna- se-eetikat ja distsipliini, meenutavad 1955. aastal Paidest Kilingi-Nõmme ministrit, kelle haldusalasse kuulus praegugi hea sõnaga arvukad kollee- metsamajandisse direktoriks. nüüd ka metsandus, pidasid vajali- gid ja Eesti metsad.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EESTI METS 2/2016 63 IN MEMORIAM

hariliku kuuse geograafilise varieeruvuse selgitamine Eestis. Edasi järgnes juba uurimistöö erinevate Baltikumist, Venemaalt, Valgevenest ja Soomest pärit geograafiliste kat- Ivar Etverk sekultuuridega. Uurimuse tulemusi on kasutatud meie metsade uuenda- 27.01.1932 – 29.03.2016 misel ja metsaselektsiooni alase töö ärtsikuu lõpus lahkus meie korraldamisel. Väga tähelepanuväär- hulgast teenekas metsa- ne ja laia avalikku huvi on pälvinud mees, metsateadlane, põl- tema tegevus taasiseseisvunud Eesti lumajandusteadusteM doktor ja eme- Jüri Pere Foto: metsandusliku seadusandluse välja- riitprofessor, Helsingi ülikooli audok- töötamisel. tor Ivar Etverk. Ivar Etverk oli kahtlemata mitme Mehe enese sõnul viis teda met- aastakümne jooksul üks Eesti met- sandusse eeskätt huvi looduse vastu. sanduse tähelepanuväärne kõneisik, Aastal 1955 lõpetas ta Eesti põlluma- kellel olid entsüklopeedilised teadmi- janduse akadeemia (EPA) metsama- sed mitmest metsandusvaldkonnast janduse insenerina cum laude. ning kelle ettekanded olid sisukad ja 1955–1958 töötas Ivar Etverk oodatud. Sagadi metskonnas abimetsaülema Meie õnneks on Ivar Etverk jõud- ja metsaülemana, seejärel lühidalt nud oma põhiseisukohad aval- ka looduskaitse valitsuse vanemins- dada ka mitmetes mahukates raa- pektorina. Kilingi metskonna met- Ivar Etverk on nimetatud Eesti matutes ja monograafiates, eeskätt saülema (1958–1960) kohalt kutsuti NSV teeneliseks metsakasvata- tahaks siinkohal nimetada järgmisi ta EPA Järvselja õppe-katsemetsama- jaks (1984). Ta oli metsamajanduse teosed: „Eesti riigimetsad ja nende jandi direktoriks, kus ta töötas järg- ja looduskaitse teadusliku uurimise majandamine 1918–1998” (1998), nevad neli aastat. instituudi ning EPA metsandus- ja „20. sajand Eesti metsades” (2002) ja Alates aastast 1963 oli ta aastaküm- maaparandusteaduskonna integrat- „Taasiseseisvunud Eesti metsapolii- nete jooksul seotud nii metsatead- siooni toetaja, aidates kaasa insti- tika ja -seadusandluse kujunemine” lase, juhi, kirjamehe kui ka akadee- tuudi teadlaste aktiivsele kaasamisele (2005). mia õppejõu mitmekülgsete tegevus- õppetöösse. Üheks koostöövormiks 2001. aastal tunnustas president tega. Etverk oli metsanduse teadus- oli teaduskonna ja instituudi ühise Lennart Meri Ivar Etvergi panust Eesti liku uurimise laboratooriumi juhata- teadusnõukogu loomine. Mitmed metsanduse arendamisse Valgetähe ja (1963–1969), metsamajanduse ja teadlased suundusid tema initsiatiivil III klassi teenetemärgiga. Aastal 2007 looduskaitse teadusliku uurimise ins- instituudist teaduskonda ja hakkasid peeti teda metsanduse elutööpreemia tituudi sektorijuhataja (1969–1970), tegelema ka õppetööga. vääriliseks. sama asutuse teadusdirektor (1970– Aastatel 1995–1996 oli ta ajakir- Ivar Etverk oli noorena kirglik 1986) ja direktor (1986–1992) ning ja Eesti Mets toimetaja. See oli tema jahimees, kelle jahindushuvi aval- samaaegselt ka metsandusteaduskon- jaoks väga sobiv väljakutse, sest ta das mõju ka tema elukutsevaliku- na dekaan (1989–1992). oli Eesti metsade ja metsanduse hea le. Hiljem väärtustas ta jahil siis- Praktilise metsamehe ja metsan- tundja ning suurepärane sule- ja ki enam head seltskonda, hinna- dusjuhi töö kõrvalt astus ta aspi- sõnaseadja. tud olid tema seisukohad jahinduse rantuuri. Teadustöö toimus käsikäes Oma põhjalikke teadmisi ja koge- juhtorganites. õppetööga. Ivar Etverk õpetas (1975– musi jagas ta aastatel 1995–1996 Ivar Etvergi äärmise mitme- 1977) metsandus- ja maaparandus- keskkonnaministeeriumi nõuniku- külgsuse näiteks võib tuua tema teaduskonna dotsendina üliõpilas- na ��töötades.�� Ka hiljem oli ta aktiiv- populaarsust naljajuttude kirjutajana. tele metsatakseerimist ja metsakor- ne Eesti metsapoliitika kujundamisel, Juhan Sookase varjunime all ilmutas raldust. Taasiseseisvunud Eesti algul esines loengute ja ettekannetega ning ta kogumikud „Vanaisa püss” (1967) oli ta põllumajandusülikooli prorek- osales mitmetes projekttöödes. ja „Sokuperutaja” (1971). Ajakiri tor (1992–1993). 1983. aastal vali- Ivar Etvergi kui metsateadlase Pikker avaldas temalt koguni 21 juttu ti Etverk professoriks, kelle ülesan- uurimistöö oli keskendunud metsa- metsaülem Ibsbergi tegemistest. deks oli metsapoliitika, samuti met- selektsiooni, metsakorralduse, met- Täname teda Eesti metsa heaks samajandusettevõtete organiseerimi- samajanduse organiseerimise ja hili- tehtud elutöö eest. se ja planeerimise õpetamine. Aastast semal ajal metsapoliitikale. 1995 oli ta emeriitprofessor. Tema doktoritöö põhisuund oli Kalle Karoles ja Hardi Tullus

64 EESTI METS 2/2016 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

RAHA T GA ILM D A RA A NE T T A U A S N M T U G A T E U I K A A L G

Ü I

2 2 I

L L O L O L LO GOSO GOSO GOSOL UNIKAALSED MASINAD TULUSATELE PROJEKTIDELE

a vid at eo LINTSAERAAM LUMBERPRO HD36 a t 12kW elektrimootori ja tööstusliku võimasusega uus mudel V

w e w e 9100€ w l. .logoso

LOGOSOL LAKS RAAMSAAG LOGOSOL C210 11kW elektrimootoriga. Traditsiooniline saagimine Tõstke tootlikkust Logosoli servajaga uue tehnoloogia abil 23900€ 5400€

GARANTII VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Vastame rõõmuga teie kõnedele ja kirjadele. ✔ 60-päevane, 100% kindel raha-tagasi garantii Farron Tehnika OÜ Loomäe tee 11, Kui pole kindel milline masin sobib Teie ✔ Logosoli höövelpingil 2-aastane garantii Lehmja küla 75306, Rae Vald, Harjumaa vajadustega, ✔ Logosoli saeraamil 2-aastane garantii +372 5551 5950 • [email protected] ✔ Piiramatu tugi www.logosol.ee