DOCSLIB.ORG

Volikogu Yldplank

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Volikogu Yldplank VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Ramsi 27. märts 2019 nr 1-3/ Tarvastu Vallavolikogu 11.10.2017 otsuse nr 39 „Nõusoleku andmine Suislepas Veski tänav 12 kinnistule otsustuskorras hoonestusõiguse seadmiseks“ kehtetuks tunnistamine, hoonestusõiguse seadmine ja enampakkumise korraldamine (EELNÕU) Kolga-Jaani valla ja Tarvastu valla liitumisel Viljandi vallaga moodustus 25.10.2017 haldusüksus nimega Viljandi vald. Tarvastu Vallavolikogu 11.10.2017 otsusega nr 39 „Nõusoleku andmine Suislepas Veski tänav 12 kinnistule otsustuskorras hoonestusõiguse seadmiseks“ otsustati seada otsustuskorras hoonestusõigus Tarvastu vallas Suislepa külas Veski tn 12 kinnistule (registriosa nr 3583339, katastritunnus 79704:002:0065, lähiaadress - Veski tn 12, Suislepa küla, Tarvastu vald) MTÜ SUISLEPA PAADISELTS (registrikood 80335625, juhatuse liige Rauno Soo) kasuks. Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras oli üheks aluseks võetud Tarvastu Vallavolikogu 26.05.2010 määruse nr 14 „Tarvastu vallavara valitsemise kord“ (kehtetu alates 13.07.2018) § 32 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib hoonestusõigust otsustuskorras seada avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks. Kuna MTÜ SUISLEPA PAADISELTS (registrikood 80335625) ei ole avalik õiguslik juriidiline isik, keeldus notar hoonestusõiguse seadmise notariaalse tehingu tegemisest. Kinnistul asub Suislepa koorejaam (Kultuurimälestiste riikliku registri nr 14685 järgi Uue-Suislepa mõisa meierei). Hoone on avariilises seisukorras. Hoone korrastamiseks on mõistlik korraldada enampakkumine Suislepa koorejaama kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks. Viljandi Vallavolikogu 27.06.2018 määruse nr 35 „Vallavara valitsemise kord“ (edaspidi Vallavara valitsemise kord) § 37 lõike 2 kohaselt võib hoonestusõigust seada enampakkumise korras. Vallavara valitsemise korra § 37 lõike 4 kohaselt otsustab hoonestusõiguse seadmise Viljandi Vallavolikogu. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 68 lõike 2, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 41, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 61, asjaõigusseaduse § 173, § 241, § 242, Viljandi Vallavolikogu 27.06.2018 määruse nr 35 „Vallavara valitsemise kord“ § 37 lõiked 2, 4, 5 ja 6, Viljandi Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Tunnistada kehtetuks Tarvastu Vallavolikogu 11.10.2017 otsus nr 39 „Nõusoleku andmine Suislepas Veski tänav 12 kinnistule otsustuskorras hoonestusõiguse seadmiseks“. 2. Seada hoonestusõigus Viljandi vallas Suislepa külas Suislepa koorejaama kinnistule (registriosa nr 3583339, katastritunnus 79704:002:0065, pindala 2385,0 m2, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa, koha-aadress Veski tn 12, Suislepa küla, Viljandi vald, Viljandi maakond) tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat. 3. Viljandi Vallavalitsusel korraldada kirjalik enampakkumine tasulise hoonestusõiguse seadmiseks käesoleva otsuse punktis 2 nimetatud Viljandi vallale kuuluvale hoonestatud kinnistule. 4. Pakkumise objektiks on hoonestusõiguse omandamisõigus alghinnaga 1,00 (üks) euro. 5. Enampakkumise ja hoonestusõiguse tingimused ning tulemused kinnitab Viljandi Vallavalitsus. 6. Lepingu sõlmimise kulud tasub kirjaliku enampakkumise võitja (hoonestaja). 7. Volitada vallavanemat edasivolitamise õigusega sõlmima hoonestusõiguse lepingut. Selleks volitatakse teda esitama ja vastu võtma kõiki vajalikke avaldusi ja dokumente, Viljandi valla nimel lepingule alla kirjutama ja teostama kõik, mis on seotud nimetatud ülesande täitmisega. 8. Käesoleva otsusega mittenõustumisel võib esitada vaide Viljandi Vallavolikogule aadressil Kauba tn 9, 71020 Viljandi või kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil Kalevi tn 1, 51010 Tartu, 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest arvates. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kase vallavolikogu esimees Link Maa-ameti kaardile Esitaja: Viljandi Vallavalitsus Koostaja: majandusnõunik Heino Lapp Hääletamine: volikogu koosseisu häälteenamus .
Load more

Recommended publications
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • MÄLESTUSI ÕPETAJATEST VILJANDI II KESKKOOLIS AASTAIL 1944–1950 Viljandi II Keskkooli 1950
    MÄLESTUSI ÕPETAJATEST VILJANDI II KESKKOOLIS AASTAIL 1944–1950 Viljandi II Keskkooli 1950. aastal lõpetanud Olav Renno, bioloog-zooloog Jüri Schvede, keemik Arno Seemen, matemaatika- ja füüsikaõpetaja Meist kaks esimest õppisid Viljandi II Keskkoolis 1944. aasta sügisest 1950. aasta kevadeni, kolmas aga tuli 8. klassi sügisel 1946 Suislepa Mittetäieliku Keskkooli lõpe- tamise järel. Jüri Schvede käis esimesed 5 klassi Viljandi Linna II Algkoolis (juhataja kuni 1940. aastani August Moks, sõjapäevil Vilhelm Sasi). Olav Renno oli Viljandi I Algkoolis (juhataja August Kiisla) läbi teinud 4. ja 5. klassi. „Moksi kooli“ maja Linnu tänaval raekoja kõrval läks vene kooli (Viljandi III Keskkooli) alla ja poisid suunati teistesse koolidesse. Küpsustunnistuse saime 11. klassi lõpetamise järel 1950. aasta jaanilaupäeval. Nõukogude Liidu haridussüsteemis peeti algkooliks 4-klassilist kooli. Eesti-aegset progümnaasiumi asendas mittetäielik keskkool, milleks varasemale 6-klassilisele algkoolile oli lisatud 7. klass. Keskkooliosa pikkus oli 4 aastat: 8.–11. klassini. Vene keskkoolid olid 10-klassilised – Eesti koolid olevat sellisest lühendamisest pääsenud ettekäändel, et õpilased saaksid vene keelt täielikumalt omandada. Sõda ja hirm nõukogude võimu ees olid sundinud oma kodust ja kodumaaltki lahkuma paljusid elanikke, ka kooliõpetajaid. Veel 1944. aasta kevadel Viljandi II Gümnaasiumis õpetanutest olid sügiseks kodumaalt lahkunud saksa keele õpetaja Else Vilms, ühiskonnaõpetuse ja võimlemise õpetaja Karl Reiman-Reimo ja sõjalise kasvatuse õpetaja Eduard Kublin-Külvet, kes kõik olid VMG-s töötanud 15 aastat või enamgi. Vanu õpetajaid oli kooli jäänud seitse, teistest koolidest või muudelt elualadelt tulnuid asus alul tööle kolmteist. Õpetajate nappuse tõttu tuli tööle võtta ka selliseid, kel polnud vastavat diplomit ja seega keskkooliõpetaja kutset. Sellest hoolimata olid meie kooli õpetajad enamiku õpilaste silmis tublid ja tulid oma üles- annetega hästi toime.
    [Show full text]
  • MAITSVAD LÕUNAD MÕÕDUKAD HINNAD PEOLAUDADE ETTETELLIMINE Tallinna 3B (Kaubamaja Hoovil) Tööpäevadel 11-16 Laupäeval 9-14 Tel
    MAITSVAD LÕUNAD MÕÕDUKAD HINNAD PEOLAUDADE ETTETELLIMINE Tallinna 3B (kaubamaja hoovil) Tööpäevadel 11-16 Laupäeval 9-14 Tel. 34 370 Suurim valik toiduaineid. Grillkana õtse ahjust. Majapidamis- ja kodutarbed. Rohud meie apteegist. Kosmeetika ja pudukaubad. Lilled. Lilled. Lilled... Avatud E - L 9-21, P 9-17PAALA Aktsiaselts "Ariteatmik" väljaanne Viljandi busside ja rongide sõiduplaan seisuga 01. 07. 1997 INFOTELEFONID Bussijaama info.................... 33 680 Cargobuss................................ 33 411 Raudteejaama piletikassa... 49 425 Taksode tellimine.................... 34 441 Viljandi linnaliinide autobusside väljumisajad Liin nr. 1 Männimäe - Viiratsi Väljub tööpäeviti KEK-i peatusest 6.40; 7.35 (Paala tee kaudu); 9.40; 10.40; 11.40 (Side peatuseni); 13.40; 14.40; 16.40; 17.40 6.10 (Paala tee kaudu); 7.10 (Paala tee kaudu); 7.55; 10.00; 11.00; 14.00; 15.00; 17.10; 18.00 (Pargi peatuseni) Liin nr. 2 Peetrimõisa - Männimäe Kosti aiandi peatusest Väljub tööpäeviti 5.30; 6.20 Väljub töö- ja laupäeviti 7.15; 8.10; 9.15; 10.15; 11.15; 12.15; 13.15; 14.15; 15.15; 16.15; 17.15; 18.15; 19.15; 20.15; 21.15; 22.15 Väljub pühapäeviti 9.15; 10.15; 11.15; 12.15; 13.15; 14.15; 15.15 (bussijaamani); 17.15; 18.15; 19.15; 20.15; 21.15; 22.15 (bussijaamani) KEK-i peatusest Väljub tööpäeviti 5.55; 6.45 Väljub töö- ja laupäeviti 7.40; 8.50; 9.50; 10.50; 11.50; 12.50; 13.50; 14.50; 15.50; 16.50; 17.50; 18.50; 19.50; 20.50; 21.50; 22.40 (Side peatuseni) Väljub pühapäeviti 9.50; 10.50; 11.50; 12.50; 13.50; 14.50; 17.50; 18.50; 19.50; 20.50; 21.50 Liin nr.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • VI MULGI MÄLUMÄNG II ETAPP SUISLEPA, TARVASTU KIHEKOND 20.11.18 I POOL 1) TÄHELEPANU! VIDEO! (Kaire) Kus Mulgimaal Asub See 9 Korviga, 884 M Pikkune Discolfirada?
    VI MULGI MÄLUMÄNG II ETAPP SUISLEPA, TARVASTU KIHEKOND 20.11.18 I POOL 1) TÄHELEPANU! VIDEO! (Kaire) Kus Mulgimaal asub see 9 korviga, 884 m pikkune discolfirada? Vastus: Hummuli mõisapargis ja selle ümbruses, Tõrva vallas, Valga maakonnas https://www.youtube.com/watch?v=C2OhT0xlCB4 2) MULGI KEEL (Alli) Ku eesti keelen on – aga- sidesõna, siis mulgi keelen on sii nimisõna ja tähendep kindlat asja. Mes sii tähendeb? Vastus: Sii tähendep - hagu 3) VILJANDI VALD (Piia) Milline praeguse Viljandi valla maadel tegutsenud ettevõte on kujutatud pildil? Esimese toodangu andis see ettevõte 1795. aastal. Vastus:. Vastus: Meleski klaasivabrik 19. sajandi keskel Allikas: http://www.palverand.ee/r%C3%B5ika,- laashoone,-meleski/ 4) MULGI VALD (Annely) See organisatsioon tähistas oma 10. Aastapäeva. Organisatsiooni nimi on ROSIN. Mis peitub selle organisatsiooni taga? VASTUS: Kaarli Rahvamaja naisansambel . Esimene juhendaja oli Eve All ja praegu Ruth Mõttus. 5) TÕRVA VALD (Anne) Helme Piimaühisus ehitas 1915.aastal Kärstnasse Eesti esimese.... Mille? Vastus: Eesti esimese koorejaama. /selgituseks kohtunikele ja vaidlejatele koorejaam - piimatööstuse allettevõte, kus piim separeeritakse ja saadud koor saadetakse pastöriseeritult edasi. Separeerima - (segu, emulsiooni v. suspensiooni) koostisosadeks eraldama, lahutama. 1878. aastal leiutas Rootsi insener Gustav De Laval koorelahutaja. meierei - hrl. väike ettevõte, kus piim töödeldakse (lihtsaiks) piimatoodeteks, piimatalitus/ Allikas: http://www.farmi.ee/piima-blogi/oluline-teada/millal-hakati-eestis-piima-jooma https://eesti100aaret.ee/eesti-piimandusmuuseum/ ja raamat „Helme-Tõrva ajaloost” / 6) SPORT (Enno) Nimetage Eesti kõige vanem rahvaspordiüritus, mida korraldatakse 1928. aastast. Vastus: Ümber Viljandi järve jooks. 7) VARIA (Piia) Millise riigi võistkond saavutas Euroopa meistri tiitli 1. Euroopa meistrivõistlustel korvpallis? Võistlused toimusid 1935. aastal Genfis.
    [Show full text]
  • Savihoone Renoveerimisjuhendi Koostamine
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku ehituse eriala Malvo Tominga SAVIHOONE RENOVEERIMISJUHENDI KOOSTAMINE Loov-praktiline lõputöö Koolipoolne juhendaja: PhD Priit-Kalev Parts Kaitsmisele lubatud .............................. Teemajuhendaja: Marko Kikas Viljandi 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. SAVIEHITUS EESTIS .................................................................................................. 7 1.1. Saviehituse ajalugu .................................................................................................. 7 1.2. Eestis ilmunud saviehitust käsitleva kirjanduse ülevaade ....................................... 8 2. UURITAVATE SAVIHOONETE TÜÜBID JA EHITUS-TEHNOLOOGIA ........... 11 2.1. Käsitsi vormitud saviseinad .................................................................................. 11 2.2. Raketise abil tambitud saviseinad ......................................................................... 12 3. SAVIHOONETE KAHJUSTUSED ............................................................................ 13 3.1. Metoodika ............................................................................................................. 13 3.1.1. Inventeerimiseks vajaliku eelinfo kogumine ................................................. 13 3.1.2. Renoveerimisprotsessil osalemine ................................................................. 13 3.1.3.
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Kullamäe Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava Aastateks 2017
    Kullamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 Keskkonnaamet 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 3 1.1. Ala iseloomustus ............................................................................................................. 3 1.2. Maakasutus ...................................................................................................................... 4 1.3. Huvigrupid ...................................................................................................................... 5 1.4. Kaitsekord ....................................................................................................................... 5 1.5. Uuritus ............................................................................................................................. 5 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud.......................................................................... 5 1.5.2. Inventuuride ja seirete vajadus ................................................................................. 6 2. KULLAMÄE MASTIKUKAITSEALA VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......... 6 2.1. Elupaigatüübid ................................................................................................................ 6 2.1.1. Liivakivipaljandid (8220) ......................................................................................... 7 2.1.2. Okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad) (9060) .............................
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • 25B Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    25B buss sõiduplaan & liini kaart 25B Viljandi - Mustla - Suislepa Vaata Veebilehe Režiimis 25B buss liinil (Viljandi - Mustla - Suislepa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Suislepa: 7:35 - 18:40 (2) Viljandi (Saabuvad Bussid): 8:35 - 19:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 25B buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 25B buss saabub. Suund: Suislepa 25B buss sõiduplaan 30 peatust Suislepa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 18:40 teisipäev 7:35 - 18:40 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 7:35 - 18:40 Kesklinna Kool neljapäev 7:35 - 18:40 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi reede 7:35 - 18:40 Kösti laupäev 7:35 - 18:40 92 Tartu, Viljandi pühapäev 11:30 - 18:40 Viiratsi Pingu Laidu 25B buss info Suund: Suislepa Ekseko Peatust: 30 Reisi kestus: 43 min Kangilaski Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Kesklinna Kool, Kösti, Viiratsi, Pingu, Laidu, Ekseko, Kangilaski, Nõmme Nõmme, Pirmastu, Viisu, Holstre, Konsiku, Pulleritsu, Raassilla, Linsi, Lusika, Simmihärma, Sulevi, Mustla, Pirmastu Vallamaja, Ambulatooriumi, Tarvastu, Liiva, Vambola, Pedastiku, Unametsa, Anni, Kamsi, Suislepa Viisu Holstre 7 Mustla Tee, Estonia Konsiku Pulleritsu Raassilla Viljandi — Rõngu, Estonia Linsi Lusika Simmihärma Sulevi Mustla 5 Turuplats, Mustla Vallamaja 52b Posti, Mustla Ambulatooriumi 54 Posti Tänav, Mustla Tarvastu Liiva Vambola Pedastiku Unametsa Anni Kamsi Suislepa Viljandi — Rõngu, Estonia Suund: Viljandi (Saabuvad Bussid) 25B buss sõiduplaan 30 peatust Viljandi (Saabuvad Bussid) marsruudi
    [Show full text]