PÕLVA RAJOONI MOODUSTAMISEST MÖÖDUS 70 AASTAT

Põlva rajoon moodustati 1. oktoobril 1950. aastal ja Kiidjärve vallast (Tartumaal) ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, , Põlva vallast (Võrumaal). Rajooni keskuseks sai Põlva alev.

Põlva rajooni kuulusid: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustajõe, Vardja, Kauksi, Mooste, , Kioma, Peri, Põlva, Vanaküla, Rasina (20) külanõukogud.

1. jaanuaril 1990. aastal nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.

Valik fotosid on läbilõige Põlva kujunemisest kirikukülast maakonna keskuseks. Põlva kirik on vanal Võrumaal vanim kirik. Arvatavasti oli kirik (ehitatud 1226) algusest peale kiviehitis ja praeguse Põlva Maarja kiriku hoone asub vanal vundamendil. Põlva Rahvahariduse Seltsi seltsimaja valmis juba 1910. Seltsi põhitegevuseks iseseisvas Eestis kujunes näitekunstiharrastus. Valmis üle 150 lavastuse, väga hinnatud olid eesti algupärandid. Sõnalavastuste kõrval viljeldi ka operetti. Seltsi juures tegutsesid sega- ja meeskoor ning sümfooniaorkester. Põlva Rahvahariduse Seltsi seltsimaja Tartu ja Petseri vahelise otsetee ehitust alustati 1927. aastal. Majanduskriisi tõttu kujunes uue tee ehitusest oluline majanduspoliitiline ettevõtmine, mille peamine eestvedaja oli Karl Ipsberg. Raudteed ehitas kokku tuhatkond töölist. Trassile rajati enam kui 30 silda, millest suuremad on Reolas, Ahjal ja Võhandul. Tartu-Petseri raudtee ehitamisega samaaegselt ehitati ka jaamahooned. Põlva jaamahoone, ehitati Leon Johansoni projekti järgi 1931. aastal. Vaade Põlva kirikule praeguse Võru tänava suunast (1920-nendad) Põlva Vabadussõja mälestussammas on pühendatud Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenud sõduritele. Põlva kiriku värava kõrval asuva vabadussamba nurgakivi pandi 3. oktoobril 1926 ning sammas avati 1928. Nõukogude ajal (1946) Põlva Vabadussõja mälestussammas lõhuti ning taastati rahva algatusel ja Karilatsi Muinsuskaitse Klubi eestvedamisel. Mälestussammas taasavati 1989. aastal. Põlva Vabadussõja mälestussammas 2005. Foto K. Kuusik. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus valmis 1991. aastal. Kolhooside loomisega jäi maal tööjõudu üle ja nii otsustati rajoonikeskustesse rajada tööstusettevõtteid. Ühes korralikus rajoonikeskuses pidi leiduma tootmis- ja töötlemisettevõtteid ja nii ehitati 1954. aastal Põlvasse toorlinavabrik, hilisem Põlva Linakombinaat. Tööstuse rajamine tõi omakorda kaasa elamuehituse. Linakombinaat töötas kuni 1993. aastani. Kagu-Eestis olid olemas kogemused linakasvatuses ning plaanimajanduse alusel sai panna ühismajandid lina kasvatama. Ka õpilased osalesid kolhoosis linatöödel. 1944. aastal sai Põlva keskus sõjas tugevalt kannatada, hävisid kihelkonna kool, apteek jpt hooned. Põlva kaubanduskeskus (kaubamaja) valmis 1979. aastal ja on tänaseks lahutamatu osa linna südamest. Põlva järv asub Orajõe ürgorus, järve toidab Orajõgi. Paisjärv rajati 1966. aastal, mil ehitati 80 meetri pikkune ja 3,1 meetri kõrgune pais ning ujutati üle Orajõe- äärsed madalad heinamaad. Paisjärve rekonstrueeriti aastatel 1997–1999, mil süvendati järve põhja ja rajati järve keskele tehissaar. Foto K. Kuusik. Aastatel 1950-1990 ehitati rajoonikeskusse palju uusi ja olulisi hooneid, ilma milleta me tänast Põlvat ette ei kujuta, nt Põlva täitevkomitee maja (hilisem maavalitsuse maja), kultuurikeskus, haigla, postkontor, ujula. Põlva maavalitsuse maja 2005. Foto K. Kuusik. Põlva haigla 2005. Foto K. Kuusik. Intsikurmu laululava on tuntud kontserdi- ja peopaik. Laululava treppidele mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja pidutsema aga kõik huvilised. Uma Peo toimumise koht. Foto K. Kuusik. Taevaskoda asub Ahja jõe ürgorus tänasel Põlvamaal. See on looduslikult kaunis paik, kus paljastuvad kõrged liivakivikaljud, mida ürgveed on kunagi selliseks uhtunud. Sellest on koht ka oma nime saanud – kõrgeid liivakiviseinu on hakatud kutsuma taevaskodadeks ning nendega on seotud üksjagu rahvajutte ja uskumusi. Taevaskoda on olnud armastatud väljasõidukoht iga ajal. Foto K. Kuusik. Põlva kesklinn. Foto K. Kuusik. Maakonnakeskus Põlva. Foto K. Kuusik. 1. oktoobril 2020. aastal möödus 70 aastat Põlva rajooni/maakonna moodustamisest.

Aastal 2020 on Põlva maakonnas on kolm valda:

Kanepi vald – Põlva vald – Räpina vald.

Maakonnakeskus Põlva linn kuulub 2013. aastast Põlva valla koosseisu.