Nr 1 (7) kevad 2017

Aasta alguses on ikka auni- metusi jagatud ja tublisid Aasta kohaliku elu edenda- tunnustatud, nii ka sel aastal. ja 2016 − Maarja Kallas Kahe tubli ja tegusaga rää- Maarja on kogukonnaga gime selles lehes pikemalt, seotud tegemistes üles näi- lisaks neile pälvisid danud initsiatiivi ja abival- ja Rõuge valdade aunimetusi midust, tal on hea suhtlemis- järgmised inimesed, organi- oskus ning optimistlik hoiak satsioonid ja teod: ümbritseva suhtes. Maarja on panustanud Sänna Küla- HAANJA VALD ühingu kui piirkondlikku elu edendava ja toetava ühendu- Haanja valla aukodanik se jätkusuutlikusse. Pärlijõe 2016 – Hans Uba tõukerattamaratoni korral- Suure panuse eest koduloo daja, aitab kogu perega kaasa uurimisel ja kirjastamisel. valla spordielu rikastamisele ka muudel aladel. Aasta tegija 2016 − kohvik ja pererestoran Suur Muna Aasta tegu 2016 − Rõuge Kiiresti arenenud toitlus- Ööbikuoru Pesapuu vaate- tus- ja ajaviitekoht, kus on torni valmimine võimalik vaadata kino ja läbi Pesapuu on silmapaistev ja viia seminare. kahtlemata suursugune ehi- tusprojekt mitte ainult oma Aasta tegija 2016 − Juta valla jaoks, vaid laiemaltki. Ester ja Robert Douglas Arhitekti, projekteerija ja Armstrong ehitaja koostööna on saa- On elavdanud majandus- vutatud tulemus, mis sobi- tegevust piirkonnas, mõju- tub ideaalselt ümbritsevasse tanud positiivselt elukesk- loodusmaastikku, laseb enda Veera Ratas – Rõuge valla elutöö preemia laureaat konda, suurendanud Haanja ümber luua erinevaid lugu- valla tuntust väljaspool val- talitustel: ristimistel, Rõu- väärne. 2016. aastal Eesti sid ning jätkvalt üllatavaid da. ge ja Võru hooldekodudes saalijalgpalli meistrivõist- lahendusi, mis vaatajaid köi- ning matustel. luste II liiga mängude parim davad. Aasta ettevõte 2016 − Kõiv- Hans Uba – Haanja valla aukodanik 2016 mängija; aidanud Rõuge klu- saare OÜ Aasta hariduselu edendaja bi nii maakonna meistriks Aasta ettevõtja 2016 − HUT Kiiresti arenenud ettevõ- Aktiivne noor, kelle süda- line ja suure teadmistepaga- 2016 − Rõuge Robot Team kui Eesti meistrivõistluste Eesti OÜ te, kes tegeleb mahemarja measjaks on kohalike noorte siga mees, kes on vabataht- Need noored on silma paist- finaali. 11 töötajaga ettevõtte tege- ja -puuvilja kasvatamisega, kaasamine erinevatesse tege- likult panustanud viimase nud oma asjaliku oleku ja vusalaks on kokkupandavate millest valmistatakse siidrit vustesse. On Haanja Noorte- paarikümne aasta jooksul sihikindlusega. Üheskoos Aasta tulevikulootus 2016 puitehitiste disainimine ja ja veini. klubi looja. oma aega ja energiat, et meil tegutsetakse rõõmuga ning − Joosep Kurm valmistamine. Nende tege- kõigil oleks vallas parem ela- nende ideed on alati suuna- Ta on tõeline seltskonna- vus on edendanud valla elu- Aasta põllumees 2016 − RÕUGE VALD da, et meil oleks, mille üle tud sellele, kuidas maailma hing, tema ümber koguneb keskkonda ja inimeste hea- Kristjan Nagel uhkust tunda ja mida teiste- paremaks paigaks muuta. sageli hulk noori, kellele ta olu, on suurendanud elanike Tegeleb teraviljakasvatusega, Rõuge valla elutöö preemia legi eksponeerida. Tänu neile asjalikele noorte- oma aktiivse, lahke loomuse tööhõivet ja sissetulekuid tema harida on 300 ha põldu. − Veera Ratas le jõuavad teadmised tehno- ning sõbralikkuse ja abival- ning valla tuntust ja muut- Alati sõbralik, kannatlik ja Aasta kultuurielu edendaja loogiamaailmas toimuvast midusega suureks eeskujuks nud selle atraktiivsemaks nii Aasta tegu 2016 − Haanja professionaalne doktor, kes 2016 − Ele Vakk ka Rõuge valda. on. On viimastel aastatel elanikele kui külastajatele. Discgolfi rada on meie inimeste hammaste Rõuge Maarja koguduse or- vedanud eest ja aidanud Haanja suusaradade vahe- eest hoolitsenud juba üle 40 ganist ja koguduse ansambli Aasta sportlane 2016 − korraldada erinevaid üritu- Palju õnne kõigile tiitli- tusse lähedusse rajati 18 ra- aasta. dirigent juba 25 aastat. See Kristo Perli si nii koolis, rahvamajas kui saajatele! jaga discgolfi rada. on tähendanud igal püha- Eriliselt hea ja resultatiivne noortekeskuses. Olles oma Suur tänu ja tunnustus ka Rõuge valla aukodanik − päeval Rõuge kirikus juma- Rõuge jalgpallimeeskonna loomult väga abivalmis, on kõigile neile, kes enda kõrval Aasta noor 2016 − Madis Antti Roose lateenistustel orelil kaasa- liige, kelle panus klubi edu- ta ka kohusetundlik ja julgeb tegutsejaid märkavad ning Perli Eriti laia silmaringiga, aate- teenimist, samuti erinevatel loos on olnud märkimis- võtta vastutust. tunnustamiseks esitavad.

Robootikahuvilised kogunesid Rõuges

Rõuge koolimajas toimus sel liikmeid Triinu Grossmann osalesid ja olid korraldami- kevadel järjekorras juba tei- räägib, et ei osanud nii suurt sel abiks: Võrumaa Oma- ne Võrumaa robootikapäev, huvi õpilaste poolt oodata, valitsuste Liit, Rõuge vald, millest võtsid osa nii suured kuna eelmise aasta koge- Haanja vald, HITSA, Hari- kui ka väikesed. muse põhjal eeldati, et tuleb dus- ja teadusministeerium, Laupäeval, 8. aprillil ko- veidi alla 60 osaleja. Triinu vald, Rõuge Põhi- gunesid 71 võrumaa noort arvab, et lastele toob sära kool, Haanja Kool, Swed- Rõuge koolimajja, et võtta silma just koos õppimine ja bank, Martin Reisid, MTÜ mõõtu nii robotite ehitami- läbi selle millegi loomine. Nuti-Võlur. ses kui nende programmee- Küsimusele, kas üldharidus- Tänu suurele huvile üri- rimises. Noori oli kokku koolides võiks lapsi rohkem tuse vastu annab korraldus- tulnud kaheksast Võrumaa arvutite ja robotite kaudu meeskond rohelise tule ka koolist: Rõuge põhikoolist, õpetada, vastab Grossmann järgmiseks aastaks, kui Võ- Haanja koolist, Varstu kesk- kindlalt: „Jah, eriti algklas- rumaa robootikapäev tuleb koolist, Osula põhikoolist, sides.“ Ta väidab ka, et ro- juba kolmandat korda. Aega Kääpa põhikoolist, Võru bootika hõlmab kõiki aineid, veel on, kuid plaanid on suu- Kreutzwaldi koolist ja Antsla mida algklassides õpetatak- red. gümnaasiumist. se. Ürituse peakorralda- Ühtlasi kasutab Triinu ja ja MTÜ Nuti-Võluri üks võimalust tänada kõiki, kes (Järgneb lk 3) Väikesed robootikud tööhoos. Pilt: Triinu Grossmann 2 TORNIÖÖBIK KEVAD 2017 Haanja valla aasta noor 2016 – tegus ja tubli Madis

Madis Perli, Haanja valla aasta noor 2016, on Haan- ja noortevolikogu esimees, MTÜ Haanja Noorteklubi juht, Võrumaa noortekogu aseesimees, Tartu Ülikooli esimese aasta ajakirjandu- se ja kommunikatsiooni tudeng ... Oma 19-aastase eluea kohta on ta asjalik ja mitmekülgne ning leiab end ka Tartus elades sageli ko- dukohas asju edendamas ja tegutsemas. Haanjas oota- vad Madist nädalavahetus- teks koju ema Tiia ja isa Ülo ning noorem vend Juhan, kes käib veel viimast aastat Haanja koolis; vanem vend Kristjan ja kaksikvend Mee- lis elavad eemal nagu Madis isegi. Haanjas sündinud ja põhikoolis käinud, jät- kas Madis õpinguid Võrus Kreutzwaldi gümnaasiu- mis, kust pärast 10. klassi läks edasi Tartusse Miina Härma gümnaasiumisse. Aasta tagasi lõpetas selle tublisti ning sooritas Tartu Ülikooli juures akadeemi- lise testi, mille tulemused avasid talle ukse ajakirjan- duse ja kommunikatsiooni erialale. Noormees on eri- alavalikuga rahul ja ütleb, et kuigi kohati raske, on see 2015. aasta aprillis teadustas siis veel Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Madis Võru kultuurimajas Kannel praktilise töö raames seitsme igal juhul tema jaoks õige ja koori muusikalide kontserti. Taustal on lastekoorid.Foto: Vaido Otsar. huvitav ala. Isegi legendaar- se Priit Pulleritsu uudise aluste õppeaine, milles igal Madise arvates ühest noor- selleks sobilik koht valida. nädalal päris mahukate ko- sootöötajast Haanja valla Jõusaali- ja võrkpalli- dutöödega tuleb maadelda, jaoks liiga vähe. On ju val- projektidest rääkimine la- ei heiduta teda ning ta ütleb las kaks suuremat keskust seb oletada, et lisaks üldisele hoopis, et see sunnib päris – Ruusmäe ja Haanja – ning ühiskondlikule aktiivsusele hästi oma mugavustsooni mõlemal pool ootavad noo- on Madis ka sportlik poiss. laiendama. Oma tudengi- red, et nendega tegeletaks. „jah, kümme aastat olin elu muljed vormistab Madis Võrumaa noortekogu suusatrennis, aga juba Võr- esmakursuslase blogisse, aseesimeheks sai Madis ru kooli minnes polnud sel- mille leiab Facebooki lehelt valitud küll alles sel talvel, leks enam nii palju aega ja „Tartu Ülikooli sisseastu- kuid ülemaakonnalise tege- trennikaaslasi ka ei olnud mine“ – on tore lugemine vusega on ta silma paistnud enam. Nüüd pole enam õi- ja kohe näha, et poiss pole juba ammu – 2015. aasta get varustust ka ja sel talvel eriala huupi valinud. lõpus võttis ta enda kanda sain ainult ühe korra suus- Lepime kokku kohtu- iga-aastase noorte suurü- kadele,“ räägib ta. Nüüd mise Haanja noortemajas, rituse, Osaluskohviku kor- hoiab noormees end vormis aga kui puhkepäeval sinna raldamise. Osaluskohvik on aeg-ajalt jalgpalli mängides, pääsemiseks võtme saami- üritus, kus noored saavad on paar-kolm hooaega rah- ne ei õnnestu, siis saame kokku tähtsate otsustaja- valiigas mänginud. oma jutud ka mujal aetud. tega, et arutada nii kogu Lisaks spordile on Ma- Selle aasta sõbrapäeval ava- Eesti kui oma maakonna dis ka terve oma teadliku tud Haanja noortemaja on murekohtade üle. Seesuguse elu laulnud, laulab praegugi Madise jaoks oluline koht – suure asja korraldamine oli Tartu Noortekooris, mille- kuigi ta Tartus elades ja õp- Madis Perli 2015. aasta novembris Võrumaa Osaluskohviku peakorraldajana koos Ivari väärt kogemus ja tõi endaga ga minnakse varsti Tallinna pides sinna just tihti ei satu, Padariga. Foto: Marianne Mett. kaasa palju kasulikke tutvu- rahvusvahelisele kooride on tal suur roll selles, et en- si oluliste inimeste hulgas, konkursile. Madis laulab dine RMK majake noorte oma esimese projekti Eesti mal ka juba aru pidanud. valla nimeks ei sobi, ei saa- kellega tänini kohtudes ikka madalat bassi ja on tänu sel- jaoks kohandatud sai. Sel- Noorteühenduste Liidult Noormehe isiklik arvamus nud ta päris hästi aru ja tun- ära tuntakse ja paar sõna lele kooris hinnatud laulja. leks lõi Madis möödunud raha taotledes ja saades. on, et praegused noorte- neb, et ka näiteks turismi vahetatakse – näiteks Ivari Ka üksi laulmise kogemus aastal MTÜ Haanja Noor- Noortevolikoguga on volikogud võiks vähemalt mõttes oleks see olnud so- Padar ja Contra. 2016. aas- pole talle võõras, Haanjas ja teklubi. Ka noortemajale Madis seotud olnud juba kuni järgmiste valimisteni bivam nimi. Samas peab ta tal oli Madis Võrumaa Osa- Võrus koolis käies tuli ak- sisu loomine on poisi jaoks päris selle algusest peale. täies koosseisus liita ning üsna tõenäoliseks, et ei lähe luskohviku korraldamise tustel sageli üles astuda ning oluline ja nii seisis ta hiljuti 2010. aastal, kui Haanjasse teistest valdadest liikmeid kaua aega selleni, kui tuleb juures ametis päevajuhina. veel hiljuti laulis ta Ruus- koos sõber Mairo Hannus- noortevolikogu loodi, oli ta juurde võtta – on ju praegu- järgmine reform ning kogu Küsin, kas Madisel Tar- mäel laste laulupäevalgi nii- tiga hea selle eest, et noor- veel väga noor ning kuna sed volikogulased valitud ja Võrumaa liidetakse üheks tus elades ka sealse elu öelda külalisesinejana. Veel temajja saaks „Nopi Üles“ koosolekud toimusid nii valmis oma aja lõpuni tee- vallaks. edendamiseks vunki jagub, on Madis paar viimast aas- programmi projekti toel Haanjas kui Ruusmäel, ei nima ning uue volikogu käi- Oma noortevolikogu ja kuid noormees vastab naer- tat omal käel kitarrimängu terve hulk jõusaalivarustust. olnud just lihtne alati osa- ma tõmbamise protsessis on aktiivse kogukonnaliikme des, et talle aitab Haanja õppinud. Sobivate seadmete üle ot- lema jõuda. Siiski tunti teda suurem kaasamõtlejate hulk kogemust kavatseb Madis ja Võru asjadest küll ning Noormees väljendab sii- sustamisel oli abiks Madise tragi poisina ning üsna pea igal juhul kasuks. rakendada sügisel pärisvo- Haanjas on tema sooviks rast rõõmu, et tema tegusid vanem vend, kes selle alaga sai Madisest juba noorte- Valdade ühinemisest likogusse kandideerides, hakata vastutust asjade ära- Haanjas on märgatud ning juba aastaid on tegelenud. volikogu aseesimees ning rääkides tundub Madis sest vanuse poolest juba tegemise eest senisest roh- Haanja valla aasta noore Projekt sai rahastatud ja osa 2014. aastal esimees. muidu pigem positiivselt võib ning ta tunneb, et tal kem jagama. Sest asju, mida aunimetus, mis võib-olla asju on praegu juba kohal. Valdade liitumise val- meelestatud – sõpru või oleks selles rollis võimalus teha ja ideid, mida ellu viia, viimast korda välja anti, sai Jõusaal, millest loodetakse guses on ka noortevoliko- tuttavaid on tal igas liituvas nii mõndagi oma teadmis- on piisavalt. Näiteks avanes just temale. Eks ta õigustab Haanja noortele vaheldust gudel tarvis mõelda, kuidas vallas ja need kandid pole test rakendada ja ära teha: hiljuti Eesti Võrkpalli Liidu seda tiitlit igati, olen selles liigsele arvutis olemisele edasi liikuda ning iseene- võõrad, kuid valla nimena „Peamine on ikkagi noorte programm „Võrguplatsid kindel, sest keset mõnusat ning noorsportlastele pa- sestmõistetav arusaam on, oleks ta eelistanud Haanja- kaasamine ja noortega ar- korda“ ja sealt on Haanja puhkepäeva, kui oma jutu- remaid treeningtingimusi, et tulevases ühendvallas maad, mille ka ise nimekor- vestamine, mul on selles pii- noortel soov saada toetust ajamise lõpetame, siirdub avatakse sel kevadel. See peaks noortevolikogu kind- jel välja pakkus. See nimi savalt pikk kogemus.“ Soov võrkpalliplatsi rajamiseks. tema noortevolikogu koos- polnud Madise esimene lasti jätkama. Praegustest väljendaks hästi just valla on teha midagi selleks, et Kuna praegu pole häid võrk- olekut korraldama. kokkupuude „projektindu- valdadest on noortevoli- looduslikke väärtusi: mä- noortel oleks senisest veelgi palli mängimise võimalusi sega“, aasta tagasi juba teist kogud Haanjas ja Rõuges gesid, orge, järvi ja jõgesid. enam kaasatud saamise või- ei sees ega väljas, siis peaks vahetust Haanja noortevo- ning Rõuge esimehe Katri Kohanimenõukogu põh- malusi ja nendega tegeletaks toetuse saamise tõenäosus likogu juhiks saades tegi ta Kõvaga on Madis sel tee- jendusest, miks Haanjamaa veelgi rohkem. Näiteks on olema päris suur, tarvis vaid Viivika Nagel KEVAD 2017 TORNIÖÖBIK 3 Vabatahtlik töö kui Mõttit valitsõmise isikliku kasvamise rada ümbrekõrraldamisõst III

Kõigil on kiire, kõik sebivad Inimese tervis ei ringi: tööle-koju, koju-töö- ole ainult tema le. Kui palju me mõtleme iga päev sellele, et kas me enda vastutus tahame seda ka tegelikult Miks Võrumaa inimesed kogu oma ülejäänud elu ei ela nii tervelt kui mujal teha? Me käime tööl, sest Eestis? See küsimus jäi eel- seda peab ju tegema. Raha mises lehes vastamist oota- on vaja, oleme kui raha or- ma. Mõtlesin siis, et keeru- jad. Teeme midagi, saame tan veel kolmandatki korda midagi, raiskame, ja nii teooriaid ja statistikavahtu muudkui ringiratast. Kui ning teen graafikuid sellest, paljud meist on üldse mõel- et igasugu heaolu- ja tervi- nud muuta oma vaatenurka, senäitajad on meil siinkan- teha midagi tasu saamata, dis nii nigelad, et hüppa või teha lihtsalt heast meelest ja kohe kaevu. Valmistasin rõõmust − nii, et aidatakse juba ette põimlauseid tee- teisi, tehakse midagi koos mal „targad teadlased on või proovitakse uusi asju. tõestanud, et kui inimene on Paljud minu tutvus- haritud ja tal on normaalne ringkonnas küsivad: „Mis töö, siis on ta ka tervem“, ja ma selle eest saan või kui et meil siin on üldise haritu- palju sa mulle maksad, et se ja tööga kehvad lood. Aga Kadri Kangro. Foto: Jaanus Tanilsoo ma sulle appi tuleks?“ Kõik kas see on kellegi jaoks ülla- arvavad, et elu ongi mingi tus või uudis? Ilmselt mitte. kapitalism, kus raha liigub, Kinnitan, et ka käepärased reaalselt mõeldes, on Kallel givett, loodust ja värsket keegi annab, keegi saab. andmed Võrumaa ja kagu- üldse erilist valikut? õhku. Isegi siis, kui teadlik- Kuid mitte siin. Vabatahtlik nurga valdade kohta kinni- Või siis näiteks Malle, kus heast ja mitte-nii-heast töö või tegevus on selle täie- tavad nende väidete paika- kes elab kaugel külas. Tal on olemas, on inimesed lik vastand. Tihtilugu, kui pidavust väga markantselt, pole pole autot ja kuna bus- oma valikute tegemisel väga tegemist on pikemate mit- nii et Võrumaa inimeste sid ka ei sõida, siis satub ebavõrdses seisus. Neist näi- mepäevaste üritustega, on tervena elamise küsimus on ta linna harva. Poodi kü- detest tulebki esile, kui suur olemas võimalus, et maju- sama hästi kui vastatud. las pole, kord nädalas käib on kogukondliku vastutuse tus-toitlustus on hinna sees, Möödunudsuvisel eel- lavka. Malle on kuulnud, et tähtsus iga indiviidi jaoks. välislähetustel teinekord ka arvamusfestivalil oli jutu- täisteratooted on tervisliku- Kogukondlikku vastutust ei mingi sümboolne päevara- paneel teemal „Tervishoid mad kui lumivalge nisusai kanna ainult kohalik oma- ha. Kuid keegi ei saa selle Kui materiaalsed huvid on jäetud tagaplaanile, saab saab olla kas kvaliteetne või ja iga päev peab sööma viis valitsus, vaid kõik inimesed eest otseselt raha, see teebki kõike muud ja see aitab näha kogu elu tervikuna teises kodulähedane“. Alustuseks peotäit köögi- ja puuvilju. ühiselt kokku (see, millist vabatahtlikuna töötamise valguses − keskkonnas, kus puudub soov ajada taga visati nii panelistidele kui Kuna autopoodi peavad eeskuju isa lastele annab; eriliseks. Raha on seatud ta- rahalisi väärtusi. publikule õhku küsimus, mahtuma nii makaronid kui see, kuidas kaupmees poodi haplaanile, esikohal on isik- kes vastutab tervise eest. tualettpaber, siis sortiment sortimendi valib; see, kuidas lik areng, vaba tahe ja soov ei huvita raha, sest raha pole kui me ise seda ei algata. Üleüldine kiire vastus oli, et igas kaubagrupis on pea ole- julgeme või tahame märgata näha maailma. Vabatahtliku tähtis. Tähtis on tahtmine Minu jaoks on vabatahtlik inimene ise. Pikemalt asja matu ja vastab “ajaloolisele” teiste inimeste probleeme töö kogemust hindavad ka teha midagi uut, midagi põ- töö väga põnev, sest läbi lahti ei mõtestatud. Olin nõudlusele. Malle ostab jälle ja neile reageerida jne). Sa- paljud tööpakkujad, sest see nevat, avastada iseennast, selle arenen ise ja õpin ala- sellisest arvamuse ühtsu- valget saia ja virsikukonser- mas on kohalikul omavalit- näitab, et inimesel on rahast viibida koos looduses, õppi- ti midagi uut. Kuna mate- sest mõnevõrra üllatunud, vi. susel väga selgelt võimalik tähtsamaid väärtusi, see da tundma ümbruskonda, riaalsed huvid on jäetud sest nii esinejate kui publiku Samas keegi Mari elab soodustada tervist toetava väärib igati lugupidamist ja miks ka mitte hiljem sellest tagaplaanile, saab kõike hulgas oli palju valdkonna supermarketist paar tänavat keskkonna kujunemist. Ter- eristab päris kindlasti hallist teistele rääkida. Siia tule- muud ja see aitab näha erudeeritud tegelasi. Minu edasi vasakult teises majas. vis ei teki arstikabinetis vaid massist. vad inimesed oma vabast kogu elu tervikuna teises käsi selle vastuse poolt aga Poes on nii pagarilett kui ki- seal, kus me iga päev liigu- Olen varem elanud ligi ajast, vabast tahtest, soovi- valguses − keskkonnas, kus ei tõusnud. Ehk on teisi- lomeetripikkused leiva-saia me, elame, õpime, töötame, kaks aastat teisel pool maa- ga õppida ja näha midagi puudub soov ajada taga ra- timõtlemise juured selles, riiulid. Puuviljade-köögi- armastame. Tervis tekib sel- kera, tutvunud erinevate uut. Kõik, absoluutselt kõik, halisi väärtusi. Selle asemel et olen liiga palju Tervise viljade jaoks on lausa eraldi lest, mida kuuleme, näeme inimestega, õppinud tund- tuleb edaspidises elus vaid saame hoopis ise kasvada. Arengu Instituudi korralda- osakond. Marile meeldib ja tajume. Tervis tekib suu- ma teisi kultuure. Teatud kasuks. Kes leiab läbi mingi Samuti kasvatab see indi- tud paikkonna terviseden- süüa ahjusooja seemne- resti meie kodukohas. piirkondades üle maailma tegevuse iseennast, kes ära- viidides suhtumist töösse, duse seminaridel käinud ja sepikut väherasvase toor- Minu ootus valitsemise hinnatakse näiteks väga va- tundmisrõõmu ammusest väärtustab teisi sarnaselt Laura Aabeni kirjutisi luge- juustukreemiga ning juua ümberkorraldamisele on, et batahtlikku tööd ja sellega unistusest, kes teeb seda mõtlevaid grupi liikmeid nud. Pooldan mõtteviisi, et värskelt pressitud spinati- just nüüd on võimalus võtta seonduvaid muid tegemisi. lihtsalt tegemise naudingu ning tegeletakse ühiste hu- inimese tervis ei ole ainult greibimahla. Tervislikud va- puhas leht ja nihutada vaa- Olen hiljuti ise liitunud ühe pärast. See on tõeliselt tore videga oma vabal tahtel ja tema enda teha, vaid see on likud on inimese enda teha. tenurka. Öelda selgelt välja, põneva vabaühendusega, ja mulle meeldivad sellised vabast ajast. Äärmiselt tore väga suures osas ühisvas- Kas tõesti? et me kõik koos ja igaüks MTÜ-ga Looduskool. Kui inimesed väga. Kõik saa- on teha igasuguseid projek- tutus. Demokraatiat edasi Maalilise väikelinna ser- eraldi vastutame inimes- inimestel on vabatahtli- vad kokku, organiseerivad te koos Annika ja Kristiga viiva arvamuste paljususe va tehti eurorahade toel ter- te hea käekäigu eest. Mit- ku tööst ühine arusaam ja midagi, sest neile meeldib meie MTÜ-st, sest nemad printsiibi käigushoidmiseks viserada. Võiks ju küsida, et te hurjutada alkohoolikut ühised soovid, siis on väga veeta aega üksteisega koos, mõtlevad samamoodi ja see korvan siinkohal toonasel miks seda üldse vaja on, neil joomise pärast, vaid mõel- põnev ka oma lähedasi kaa- anda midagi ühiskonnale meid seobki, selles seisneb- debatil välja toomata jäänud on seal niigi postkaardilik da, mis on sellise käitumise sata. Lihtsalt super! Need tagasi läbi konkreetsete te- ki kogu vabatahtlikuna töö- seisukohad. kena loodus, päikesepaiste tegelik põhjus ning mida inimesed, kes tegelevad va- gevuste, mille lõppeesmärk tamise maagia. ja heinamaad, las inimesed selle põhjusega üheskoos batahtliku tööga, on teist- on ise kasvada ja saada pa- Rait Kapp, Kalled, Malled, teevad seal tervist. Sille käib peale hakata. Julgen arvata, sugused. Nad teevad seda, remaks inimeseks. MTÜ Looduskool kaheksa tundi päevas liini- et väga paljudel juhtudel on sest see meeldib neile, neid Mitte midagi ei muutu, vabatahtlik Marid, Jürid tööl. Suveõhtutel teeb paar probleemide tegelikud põh- Võtame ühe kujutelda- korda nädalas mõnusa sörgi jused väärtushinnangutes, va persooni nimega Kalle. terviserajal või mõnel lähe- hoiakutes ja harjumustes. Robootikahuvilised kogunesid Rõuges Kalle peres ja suhtlusring- dalasuval metsateel. Sügisel Nende muutmine ei ole kii- konnas on kombeks igal ja talvel Sille regulaarselt re ja lihtne, aga ka mitte või- tähtpäeval, külasimmanil ja liikumas ei käi, sest pärast matu, kui seda teadlikult ja (Algus 1. lk) tikapäev tänu sellele veel Kreutzwaldi kooli, keda muidu toreda olemise ajal tööd on juba pime ja ta ei läbimõeldult teha. suurem ja võimsam kui oli esindasid Rain Nelk ja Mar- ohtralt viina visata. Seda te- tunne end siis väljas turvali- On rõõm tõdeda, et meie Suur soov on teha Eesti tänavune. ten Morris. gid juba tema isa ja vanaisa. selt. Terviserada on valgus- valdade ühinemislepingus Vabariigi 100. sünnipäeva 4.−6. klasside arvestuses On lihtsalt selline komme ja tamata, kõnniteed on ainult on seatud eesmärgiks taga- auks omalt poolt riigile kin- Tulemused: jäi karikas Rõugesse, keda harjumus, nii on alati olnud. külakeskuses lühikesel jupil da elanikele hea ja turvaline gitus ning viia aasta jooksul Võistlusi oli kaks: LEGO esindasid edukalt Nansen Ja siis on kuskil olemas Jüri, ning spordisaale lähedal ei elu jätkusuutlikus maaoma- läbi erinevaid õpitubasid nii WeDo ja LEGO Sumo. Esi- Palo ja Kaspa Kimmel. kelle vanemad on karsklased ole. Teeme aktiivselt sporti valitsuses. Loodan, et meil lasteaialastele kui ka laste- mese võitjaks osutusid Rõu- 7.−9. klasside arvestu- ning pidupäevi tähistatakse … suvel. jätkub ühiselt tarkust sellele vanematele, kus huvilised ge Põhikooli õpilased Mari- ses said kindla võidu Võru pigem intellektuaalsete te- Ilmselgelt on üldises eesmärgile ka vääriline sisu saavad tulla kokku, et koos us Wilhelm Adam Wolff ja Kreutzwaldi kooli poisid gevuste ja vestlustega. Kum- mõtteviisis alahinnatud anda, tehes õigeid asju ja õppida ja midagi ise ära Richard Loog. Karl Jakob Pintmann ja Ro- mal neist on lihtsam teha ümbritseva keskkonna, mitte keskenduda ainult as- teha. Tänavuse aasta ko- Kuigi LEGO Sumo 1.−3. gert Hollo. teadlikku ja tervist säästavat hoiakute, suhete, teenuste, jade õigesti tegemisele. gemus näitas, et ka nendes klasside arvestuses oli osa- Kaarel Kõvatu valikut juua vähem või üld- taristu ja muu seesuguse vanusegruppides on huvi lejate arv väga suur, mis TÜ ajakirjanduse ja se mitte? Kas saame Kallele tähtsust inimese heaolu- Kadri Kangro robootika vastu väga suur. muutis osalejate jaoks võist- kommunikatsiooni ette heita, et ta on kasvanud le ning tervisele. Kusjuu- Rõuge valla elanik, Eeldatavasti tuleb järgmi- luse väga pikaks ja pingeli- tudeng, keskkonnas, kus alkohol on res keskkonna all kiputake nelja lapse ema ja Rõuge se aasta Võrumaa roboo- seks, läks siiski võit Võru robootikapäeva kohtunik norm? Kas tegelikult, päris mõtlema ainult puhast joo- tervisenõukogu eestvedaja 4 TORNIÖÖBIK KEVAD 2017

Antti Roose: „Ka kivile üha vett tilgutades tekib sinna lõpuks auk“

Kui inimene suudaks len- heal päeval silmitsi väljarän- nata, siis tõenäoliselt just netega mitte ainult Põhja- nimelt sel moel hoogne ja Aafrika riikidest, vaid ka sü- särav Antti meie kohtumise- gavamalt Saharast. Nendega le ilmukski, hõlmad laiali ja on ilmselt juba väga raske soeng hooletult sassis, kustu- toime tulla, arvestades prae- tades oma teele jäävaid asja- gusi suhteliselt liberaalseid, tult põlevaid lampe ja andes demokraatlikke otsustus- nagu möödaminnes ülevaate protsesse ja valitsemisi. sellest, mil määral fossiilkü- „Ehk siis maailmakord tust see võimaldaks säästa, peab oluliselt karmistuma,“ kui kõik teised sama teeks. teatab Antti ootamatult re- Vabariigi aastapäeval soluutselt ning lisab, et tema Rõuge valla aukodanikuks astub samme selle suunas tituleeritud Antti Roose on just nimelt oma tööga, kus kireva elulooga mees ning üritatakse taastuvenergia seda vahvam on teadmine, kasutamist edendada ja kas- et temasugune oma energia vatada järgmise kümne aasta ja võimekuse osaliselt just jooksul näiteks praeguselt 35 meie kanti on otsustanud protsendilt 43-ni. Aga mitte maha laadida: pärit Kiviõlist, ainult suurte meeste töödes elab ja töötab Tartus, mõtleb ja otsustustes ei käi kliima ja tegutseb üleilmaliselt. päästmine, vaid igaühe või- Antti Roose on geograaf, muses on enda järel tulesid hariduse kõrgeimad tase- kustutada ja kodumasinaid med omandanud 1990-tel välja lülitada, kui neid ei Tartu ja Manchesteri üli- kasutata, ning mitte üleliia koolides, lisaks täienda- palju auto ja lennukiga sõi- nud end nii Rootsis, USA-s ta. Antti ise lubab, et tema kui Inglismaal. Tegusatest järgmine auto saab olema üheksakümnendatest leiab hübriid ja ülejärgmine juba lisaks ülikooliõpingutele ja elektriauto. Lennuliiklusega -tööle vägagi muljetavalda- kliimale tekitatavat kahju Ööbikuoru keskuse avamisel ajaloolisel 25. mail 2006, tõlgiks vallavanem Kalvi Kõvale ja Ühendkuningriigi Tallinna va peetud ametite nimistu, suursaatkonna asjurile Stuart Petersile. Foto: Antti Roose erakogu on muidugi oluliselt raskem näiteks on ta olnud Ida-Viru vähendada, aga ehk on tu- asemaavanem ning raadio levikul ka selles osas midagi Vaba Euroopa toimetaja ja varuks. Suur asi on seegi, osakonnajuhataja. Pärast kui me fossiilkütuseid bio- sajandivahetust jäi kestma kütustega kombineerides töö Tartu Ülikooli juures maismaatranspordis kas või erinevates rollides ning ala- kümnendiku säästetud saa- tes 2016. aastast näeb Antti me. Roose nime Tartu Regiooni Valdades jätkuvalt põ- Energiaagentuuri (TREA) nev ja tundeid tekitav teema, meeskonna hulgas. haldusreform, jätab Antti Rõuge ja Haanja said kui inimgeograafi kahe ja- seda meest tundma ühek- laga maa peale: pole olemas sakümnendate lõpus, kui must-valget maailma, halle KERA programm tõi Võ- varjundeid on igas teemas rumaale Tartumaalt pio- kaugelt rohkem kui viisküm- neerrühma (Antti nende mend. Üldises haldusgeo- hulgas projektijuhina), kelle graafias, arvab ta, on reform eesmärgiks oli tollase maa- juba ammu toimunud – Ees- vanema Robert Lepiksoni tis on kaks arvestatavat ja meeskonna eestvedamisel arengujõulist linna, Tallinn investeerimisvajaduste kaar- ja Tartu. Väiksemates koh- distamine ja nendega seotud tades on paljugi kohapealse võimalike turismitegevuste poliitilise vastutuse küsimus: käivitamise võimaluste otsi- kes on juhid ja millised on mine. Lihtsamini väljendu- nende otsused ühendatud des: oli tekkinud arusaam, et vallas. Kas on need poliitili- on aeg veidi väsinud kolhoo- sed ja parteistatud või kogu- siaegsete ideede väljavahe- kondlikud ja kohalikku sisu tamiseks euroopalikumate arvestavad? vastu. Juri Gotmans Haanjas Ka tulevases suures Rõu- ja Kalvi Kõva Rõuges olid ge vallas näeb Antti enda siis valdade eesotsas noor- jaoks võimalusi: „See on eel- te ja hakkajatena neid ideid kõige konkreetse eneseteos- vastu võtmas ning jõudu- Projektidelegatsiooniga Sitsiilias Etna (aktiivse) vulkaani juures matkal 10. novembril 2005. Leia pildilt endisi ja tuse küsimus. Hiljuti Brüs- mööda käima lükkamas. praegusi vallajuhte! Foto: Antti Roose erakogu selis euroasju ajades tundsin, Nagu oma kõnes auko- nagu paljudel kordadel va- daniku tiitlit vastu võttes, infokeskus ning sellele aasta penuks objekti vastuvõtmise kõrval on korvpalli ja nii- nud Ladina-Ameerika, mis remgi, kuidas suures linnas rõhutab Antti veelkord nii- hiljem järgnenud vaatetorn akti allkirjastamisega, vaid et sama jooksu ning viimaste ikka ja jälle tagasi kutsub. on võimalik justkui ära la- öelda registreerimata aja- on talle armsaks jäänud. Le- sellega tegeletakse ja elatakse aastate suureks eesmärgiks Töö juurde tagasi tulles hustuda ning kui keerulised loolist fakti, et nemad valla- pime siis kokku, et ei hakka ning seda arendatakse üha on käia igal hooajal kõigi selgitab Antti, miks ta otsus- ja pika viivitusega on kõik vanem Kõvaga olid Brüsselis koostama aukartustäratavat edasi. „Nagu projektimaail- suusatajate palverännakul tas tööst ülikoolis loobuda otsustusprotsessid. Arvan, et juba ammu enne, kui Eesti nimekirja kõigist Antti siia mas räägitakse, on protsess Vasaloppetil. Pärast seda on ning hoopis energiaagen- viie tuhande elanikuga Rõu- Euroopa Liitu jõudis. „Eks toodud ideedest ega arvu- tihti olulisem kui tulemus: talve hari murtud, suusad vi- tuuris jätkata: „ Me elame ge on täiesti arengujõuline see olegi Rõuge arengu võt- tama kokku eurosid, vaid kivile üha vett tilgutades te- satakse nurka ja võib hakata energia ja kliima sajandis. maalapp oma eksklusiivse meks, et me oleme nii mõ- nendime, et Rõuges liikudes kib sinna lõpuks auk. Seda linnulaulu kuulama. Lisaks Räägitakse küll, et info- ja asetusega Vene ja Läti piiri nelgi korral olnud ajast ees võib vaat et igal valla poolt me olemegi üritanud teha,“ on mehel päris lai kultuuri- kommunikatsioonisajan- kolmnurgas ning siin on igal ning see võib olla karistatav, tehtud arendusel leida seose sõnab Antti ja teatab siis, et huvi − väärtfilme naljalt vaa- dis, aga ma ei kipu sellega juhul teemasid, millesse ma kui ideed teostamatuteks või mõne tema idee, nõu, pro- aitab nüüd projektijutust. tamata ei jäta, samuti paelub nõustuma. Paljude argiste meeleldi panustan!“ vaid sõnade tasemele jäävad. jektikirjutamise abi või täi- Ning teeb osava teemamuu- teda füüsilisemat sorti teater, tegevuste aluseks on energia Enne kui ma diktofoni Aga sa pead igal juhul olema deviimisega. tuse teatades naerdes, et mille etenduselt lahkudes on ja selle muundamine, mitte kinni klõpsan, teatab Antti võimeline seda oma võib- Rõuge tugevuseks peab- tema lemmikvärv on rohe- kõrvad lukus või on pealt- informatsioon. Info ja kom- talle omase huumoriga veel olla hullu ja antud ajahetkes ki Antti seda, et kaugeltki line. vaatajad poriga pihta saa- munikatsioon on muidugi kord, et tema lemmikvärv liiga innovaatilist ideed tões- mitte kõik, aga päris paljud Küsingi siis jätkuks, et nud. suureks abiks energia- ja on roheline, aga mõnikord, tama ja ellu viima, mida me hullud ideed on koos koha- mis mees ta väljaspool pro- Pingeline töö on alati kliimaprobleemide lahenda- näiteks täna, kannab ta pu- ju olemegi teinud,“ lausub ta. liku meeskonnaga rahastu- jekte ja tööelu on. Antti ar- pakkunud boonusena pal- misel.“ On ju väga selgelt ära nast lipsu. Sest välimus on Tahtmata välja tuua ühtegi seni ja ellu viidud. Küsimus vab, et ta on päris arvestatav ju reisimisvõimalusi ning tõestatud globaalne kliima- oluline! Teen näo, et jäin kõige-kõige olulisemat pro- pole kellegi erioskustes, vaid spordimees. Põhispordialaks praegu võib Antti öelda, et muutus ja kui me fossiilkü- tema viimast väidet uskuma jekti, mis Rõuges käivitatud paikkonna tundmises käsi- on orienteerumine, kus ta ainuke kontinent, kus seni tuste põletamist ei vähenda, ning lasen ta oma lugematu- ja ära tehtud, ütleb Antti siis- käes pühendumise ja vastu- igal aastal oma vanuseklassis käimata, on Antarktika. Selle siis ei lõpeta me pelgalt niru- te maailmaparanduslike pro- ki, et esimene „laps“, 2005. tustundega. Teadmises, et mõne medali Eesti meist- vallutamine polegi eesmärk, de või olematute talvede üle jektide juurde tagasi. aastal valminud Ööbikuoru tööd ei loeta enda jaoks lõp- rivõistlustelt ära toob. Selle sest ta on enda jaoks avasta- nurisedes, vaid seisame ühel Viivika Nagel KEVAD 2017 TORNIÖÖBIK 5 Kodustame Kreutzwaldi ennemuistseid jutte

Papa Kreutzwaldi Õueteat- Kreutzwaldi ennemuistsete juttude vestjad: Helle Laanpere ja Silvi Jan- ri südameasjaks võetud Fr. sons jutustavad Suure Mu- R. Kreutzwaldi loomingu namäe kohvikus 318, kus tutvustamine saab sel aastal jutud vahelduvad Kuukiire uue vormi. Muinasjutuliste trio elava muusikaga. Helju lavastuste järel Kreutzwaldi Kalme ja Ruth Toots pajata- muuseumis ja viimati Ki- vad August Teppo Lõõtsa- rumpää kantsil (2011) ole- talus, mõistagi lõõtsamuu- me nõuks võtnud kodustada sika saatel hinge tõmmates. 1866. aastal raamatusse raiu- Loodame, et Siiri Toomik sel tud „Eesti rahva ennemuist- õhtul Eesti Maanteemuuseu- sed jutud“ võru keelde ja miski endale tänulikud kuu- meelde. Rikkalikus varamus, Helle Laanpere Silvi Jansons Helju Kalme Ruth Toots Siiri Toomik lajad leiab. Võru pärimus- kus paljud jutud on üleilmse tantsu festivali avapäeval 6. levikuga ning saanud oma sealse rahva kombeid ja viise nusest raamatust oma lem- tivalil, Baltica festivalil ning „kuldsuuks”. Helle Laanpere juulil korraldame jutuõdaku alguse tuhandeid aastaid ta- mööda endid kujundavad, miklood välja, teevad endale Võru koolides ja asutustes ja Silvi Jansons veavad Võru Kreutzwaldi majamuuseu- gasi, leidub igaühele midagi nagu oleksid nad praeguses suupäraseks ning levitavad toimunud esinemistelt. Kõi- pärimustantsu festivali jutu- mi saalis. Kõik jutuhuvili- tuttavat, omapärast ning paigas sündinud ja maast neid võrukeelsetena kodu- ge auväärsem meie hulgast jalutuskäike. Enamus meie sed võivad meid mitmekesi Eestile ainuomast. Papa madalast üles kasvanud.“ kandi rahva hulgas. on Helju Kalme, kes on jutuvestjatest võivad end koos ja eraldigi tellida oma Kreutzwald ise on neid jutte Kreutzwald väidab end oma lugusid pajatanud ise- pidada Piret Pääri jutukooli koduõuele või kooli-tarre. nimetanud koduta looma- nad rahva suust korjanud ja Kes on jutustajad? gi Viljandi pärimusmuusika õpilasteks. Soove võtame vastu telefonil deks, „kelle sündimise paik üles kirjutanud olevat, aga festivalil. Ruth Toots on ar- 56924665. Jutuvestjad on Helju Kalme, mõnikord teadmata on, kes küllap on tema enda kujut- mastatud jutuvestja Parkse- Kus kodustatud jutte Meie tegevust toetab lusvõimegi neid raamatusse Siiri Toomik, Ruth Toots, pa keskkooli raamatukogus, siiski igal maal ja kõigi rah- kuulda saab? Vana Võromaa kultuuri- vasugude keskel elavad, ja raiudes tiivad saanud. Helle Laanpere ja Silvi Jan- kus ta korraldab tihti jutu- programm. ehk küll esiotsa kui võõrad Viis Võrumaa jutuvestjat sons, kellel on jutuvestmise õhtuid oma õpilastele. Siiri Laiema avalikkuse ette astu- sinna tulnud, aegamööda valivad nüüd 151 aasta va- kogemus Võru folkloorifes- Toomikut peetakse Võrumaa me 20. mai muuseumiööl. Silvi Jansons Üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL“ julgustab lapsi oma arvamust väljendama

Aprilli keskel algas üle-ees- vene ja inglise keeles telefoni tiline kampaania „Soovin, teel ja ka kirjalikult (e-post, et sa mind kuulad – mul on chat, skype) nõustamist pak- HÄÄL“, mis julgustab lapsi kuv lasteabitelefon töötab oma arvamust väljendama ööpäev läbi ning on helis- ning rääkima oma mõtetest tajatele tasuta. Soovi korral ja muredest lapsevanema- võib pöördumine jääda ano- tele, lähedastele, sõpradele. nüümseks. Ühtlasi julgustab kampaania Sotsiaalkindlustusame- täiskasvanuid lapsi rohkem ti ja Lasteabitelefoni poolt märkama ning neile tähele- tellitud kampaania koosneb panu pöörama. interneti- ja välireklaamist, „Kõik algab jagamisest ja tele- ja raadioklippidest ning rääkimisest. Selleks, et oma see kestab neli nädalat. Kam- mõtteid jagada või problee- paania ideelahenduse on mi lahendada, on vaja see teinud strateegiaagentuur La endast välja saada, rääkida,“ Ecwador. ütles sotsiaalkindlustusame- ti lastekaitse osakonna juht Vaata lisainfot: www.las- Eve Liblik ning lisas, et meil teabi.ee ja www.facebook. kõigil on hääl, oma arvamus, com/lasteabi. aga vahel seda lihtsalt ei Kontakt: kuulata ega märgata. Eve Liblik, sotsiaalkind- „Kampaaniaga kutsume nii saame leida parima la- ja kõigile lapsi ümbritseva- ja laste jaoks siin ja praegu, on lasteabitelefon 116 111 lustusameti lastekaitse osa- lapsi ja noori jagama oma henduse,“ rääkis Liblik tele täiskasvanutele, et nad sest meie laste lapsepõlv on ja kodulehekülg www.las- konna juht, 640 8110 mõtteid ning rääkima nii kampaania ideest. „Samuti võtaksid igapäevaselt las- täna,“ sõnas Liblik. teabi.ee see koht, kust saada Kaili Uusmaa, sotsiaal- muredest kui ka rõõmudest. soovime kampaaniaga meel- te jaoks aega ja kuulaksid Kui mure jääb jagamata nõuandeid ja ideid, kuidas kindlustusameti kommuni- Teeme ennast kuuldavaks, de tuletada lastevanematele neid. Oluline on olla lastega või ei ole leidnud lahendust, probleemi lahendada. Eesti, katsioonijuht, 508 7370 Vana haanjamehe mõttemõlgutusi

Kätte on jõudnud aeg, kui buss sõidaks edasi Rõugesse naiste ülekaal“. Tol ajal oli kirikut. Poisid lappisid ki- päevaks Rõugesse õpetaja neiu haud esimene, millest valdadel tuleb maarahva vä- ja sealt haigla kaudu Võrru. juba kolmandat põlve Rõu- riku katust ning tüdrukud Valter Vaasa, kes teenis siis sündis uuem surnuaed No- hesuse tõttu ühineda suur- Mis siis ikkagi tingib selle ges kirikuõpetajaks sakslane puhastasid üksipulgi lahti- vist Helme koguduses. 50 gopalus. valdadeks. Vana Võrumaa valdade liitumise vajaduse ja Hollmann. võetud kroonlühtreid. Neid aastat hiljem oli Valter Vaa- Kui 1918. aastal tuli Ees- Läti piiri poolse osa viis sunduse? Eks ikka rahvasti- Minu isaga koos leeris tagasi kokku panna ostas ai- sa ikka veel sirge ja toimekas tisse saksa okupatsioon, siis valda ühinevad üheks suur- ku vanenemine ja maarahva käinud kolmesajast leeripoi- nult köster Reinaru. mees ning õnnistas altari õptaja Hollmann lasi kirikus vallaks. Ideaalselt peaks vald vähenemine ning mugavaks sist sirgusid mehed, keda jät- Õpetaja teadis rääkida, et ümber meid, paarikümmet lauda rõõmulaulu ja ütles olema nii suur, et pensionär muutumine. kus hiljem revolutsiooniks, Võru maakonna koguduste kuldleerilast. isegi sõnad ette: „See õnnis saaks jalgsi päeva jooksul Kui minu isa Rudolf esimeseks maailmasõjaks, kümnest õpetajast kaheksa Veel mõni sõna minu aeg on meile kätte jõud- vallamajas ära käia. Press eelmise sajandi algus- vabadussõjaks ja endistele siirdusid enne Punaarmee isa aegsest kirikuõpetajast. nud!“ Kirikus rahva hulgas Kui vaadata kaardilt neid aastail Rõuges leeris käis, mõisamaadele asunikeks. tulekut 1944. aastal välis- Franz Hollmann oli range oli kuulda jalgade trampi- ühinevaid viit valda, siis tu- tolle aja mõistes „pääkoolis“, Nüüd seisame suure kü- maale. usuteener ja käitus sellele mist ning madistamist. Kui leb meelde omaaegne afišš siis oli varakevadel poisslaste simärgi ees: kuhu on jäänud Sõja ajal oli minu kodu- vastavalt. Üks Haanja val- saksa väed pidid Eestist lah- ansamblist Apelsin, kus laul- leer ja leeripoisse oli kolm- eesti rahva elujõud? külas külas välilaatsa- la neiu võttis endalt õnnetu kuma, siis pages ka õpetaja ja Mati Nuude kogukas kuju sada. Kui toimus leeripoiste Mina ise käisin leeris ret, kust käis läbi sadu haa- armastuse tõttu elu ja õpe- Hollmann nendega koos seisab nelja liikme vahel, õnnistamine, siis oli kirikus 1947. aastal, samuti Rõuges. vatud punaarmeelasi. Pressi taja ei lubanud teda matta minema. Rahvasuu rääkis, käed nende õlgadel. Rahva- altari eest viisteist poolringi, Oli segaleer ja õnnistami- külast siirdus haigla edasi Nogopalu surnuaiale, vaid et Hollmannil oli kiriku tor- suu andmeil muutus Mati igas kakskümmend poissi. ne toimus 6. juulil. Meid oli Rõuge kirikusse. Seal käitu- seda piirava kiviaia taha. nis raadiosaatejaam, kust ta diktaatoriks ning ansambel Iga poolringi järel toimus „ainult“ 113 leerilast. Oli ilus ti vene kommete kohaselt ja Maetigi ta siis kiviaia nurga edastas Saksamaale teateid Apelsin lagunes. Ka Rõu- rivides vahetus. Tütarlaste aeg, kaunis loodus. Käisin selle kordategemiseks ning taha maantee äärde. Autode revolutsioonist, tsaariarmee ge vald on kõige kogukam leer oli suve alguses soojal kõigis Rõuge järvedes uju- puhastamiseks tuli rõugelas- tulles tee laienes ja selle neiu liikumistest ning Eesti riigi ja kui veel keskus Rõugesse ajal ning neid võis olla veel mas. Õpetajaks oli Valter tel hiljem kõvasti tööd teha. hauakääbast ei ole enam, aga tekkimisest. Kui usutav see saab, on karta sama. Omalt rohkem kui poisse, sest on Vaasa, köstriks Rudolf Rei- 1947. aasta leerilastele sinna hakati matma ka teisi viimane on, pole teada. poolt soovin vaid, et bussi- ju alati kehtinud Meie Mat- naru. Õppuse kõrvale tegi- korraldati 1997. aastal Rõuge inimesi ja sellest kasvas väl- Einar Press, liiklust muudetaks selliselt, si kalendri salm „Sest nii me ka tööd, näiteks meenub kirikus ja kirikuaias kuldleer. ja Nogopalu surnuaia uuem Haanja valla et Rammuka--Haanja linnas kui ka maal / püsib üks päev, kui korrastasime Külalisõpetajana tuli tolleks osa. Seega oli tolle õnnetu Pressi küla elanik 6 TORNIÖÖBIK KEVAD 2017

Kutse külapäevale ja kooli vilistlaste kokkutulekule Et kõik teaks oma suveplaane seada ja tegemisi sättida, on juba praegu hea teada, et laupäeval, 12. augustil algusega kell 15.00 toimub Haanja vallas Plaani külas külapäev ja kooli vilistlaste kokkutulek. Ootame külla Plaani kooli vilistlasi ning Plaani paikkonna külade (Piipsemäe, Suhka, Tummelka, Vaa- limäe, Pausakunnu, Kõomäe, Juhka, Kääraku, Vänni) endisi elanikke! Rohkem infot tuleb ürituse lähenedes. Palume jagada infot oma sugulastele, tuttavatele ja sõprade- le! Igast päevast tuleb loota, sünnib väike ime, Kohtumiseni Plaanil! tuleb kauniks imetleda iga väikseim õis. Plaani paikkonna aktiiv Tuleb juba hommikuti hajutada uduvine, siis sünnib päev, mis päikest täis. Õnnitleme meie Kiri lugejalt eakaid tähtpäevalisi! 9. aprillil lahkus meie hulgast pärast pikka ja tegusat elu armastatud rõugelane, spordilegend Karin Laine. Temaga on küllap igal teisel kohalikul inimesel mõni helge, asine või suud naerule kiskuv mälestus seotud. Selles lehes avaldame VEEBRUAR ühe väga paljudest Heldur Lüütsepa mälestustest. Irene-Vilhelmine Potsepp Haanja 23.02 93 Aino Vähi Rõuge 4.02 92 Salme-Armilda Kann Rõuge 24.02 92 Lugu sellest, kuidas ma aitasin kaasa murdmaajooksu treeningule Erika Lillemets Rõuge 2.02 91 Helgi Sokk Rõuge 23.02 91 See lugu juhtus sovhoo- kellel oli lina kitkutud, selle- käega, et ma ootaks. Jõudis külanõukogu poole viiva Heili Kink Rõuge 16.02 85 si ajal, kui ma sõitsin ühel le tuli töökäsk teha, et ta töö minuni, istus mootorrat- teeotsa juurde, seisis seal Kornelli Taar Rõuge 17.02 85 sügishommikul kella kuue eest raha kätte saaks. Kel- ta tagaistmele ja ütles, et Karin, stopper käes, ja oo- Leili Puustusmaa Haanja 28.02 85 paiku mootorrattaga lel ei olnud töö lõpetatud, sõitku ma edasi. Sõitsime- tas, millall ta abikaasa Guri Jaan-Valjo Mõttus Haanja 4.02 80 linapõllule, et kontrollida, sellele tuli minna koju ja gi, kuni jõudsime Tootseni kohale jõuab. Muigasin selle Heli Kallemaa Rõuge 17.02 80 kui palju sealkandi rahvas meelde tuletada, et ta oma maja kohale − seal palus ta peale omaette, et näe, üks Helju Soe Rõuge 10.02 75 on lina ära kitkunud ja hak- kohustuse täidaks. mul peatuda. Peatusin. Guri võtab aega, teine istub Toot- Vaino Pettai Rõuge 10.02 70 kidesse asetanud. Linapõld Auglist Rõuge poole ta- hüppas maha, vaatas oma seni maja juures aega para- Linda Tammesoo Rõuge 18.02 70 oli kõigi seal kandis elavate gasi sõites kuulsin Jürihani käekella, istus teepeenrale jaks. Ega see aeg tohi liiga Helle Kikkas Haanja 20.02 70 inimeste vahel ära jaotatud talu kohalt kellegi hüüd- ja andis käega märku, et ma hea tulla – homme tuleb ju Heldi Tagen Haanja 23.02 70 ja tähistatud. Selle peale ku- mist. Peatasin mootorratta edasi sõidaks. ka joosta ja kes siis aitab? Veera Ratas Rõuge 28.02 70 lus mul umbes pool tundi ja ja põõsa tagant tuli jook- Sõitsin kirikumäest alla oligi olukorrast selge pilt – suga Guri Laine, viibates aleviku poole. Kui jõudsin Heldur Lüütsepp MÄRTS Leida-Hermine Raag Rõuge 1.03 100 Senni-Helmeliide Koemets Haanja 23.03 95 Valve Kriisa Haanja 18.03 94 Kuhu minna ja mida teha? Alilia Ungru Haanja 29.03 94 Leida Viks Rõuge 6.03 93 Nagu näha, on valdade kultuurikalendrid ka sel aastal 8. juuli − Külastusmäng Unustatud mõisad Rogosi mõi- Eha Tigane Haanja 30.03 93 juba varakult erinevatest üritustest täidetud – tegemisi sas Maimu Isak Rõuge 4.03 91 jätkub kõigile! 8. juuli − Ohutuse päev Rogosi mõisas Silvia Teder Haanja 6.03 85 21. aprill − XXI Vaskna järve jooks Haanjas Hillar Kalda Rõuge 6.03 85 8. juuli − Rõuge Veepidu ja Paadiralli Pavel Semjonov Haanja 29.03 85 27. aprill − J. Jaigile pühendatud jutuvestmisvõistlus 13. juuli − Ööbikuoru Villa suvekontsert “Meie jäljed” − Liilia Lindenberg Rõuge 4.03 80 Sänna Kultuurimõisas Tanja Mihhailova-Saar ja Mikk Saar Linda Urb Rõuge 12.03 80 30. aprill – VIII Rogosi mõisa aaretejaht Mart Jõgi Rõuge 1.03 75 14.−16. juuli − Mägiratturite mitmepäevasõit XI Tour Mati Kõiv Rõuge 1.03 75 Mai − Kevadkross Vanamõisa motokrossirajal de Rõuge Helju Kalk Haanja 2.03 75 7. mai − Rogosi mõisa kevadlaat 16. juuli − Suure Munamäe vaatetorni sünnipäev Asta Murumägi Rõuge 11.03 75 7. mai − Tuleohutuse ja liiklusalane õppepäev Rogosi 21.−22. juuli − X KaraokeFest Rõuge Ööbikuorus Laine Haanja 17.03 75 mõisas Tiiu Koit Rõuge 2. 03 70 22. juuli − Kalapüügivõistlus “ kuurits 20” Arvi Rest Haanja 2.03 70 12. mai − Emadepäeva tähistamine Haanja rahvamajas 22. juuli − Muinaspäev Rõuge Ööbikuorus Lehte Järv Rõuge 4.03 70 Kalev Koit Rõuge 17.03 70 15. mai − Rahvusvahelise perepäeva ja emadepäeva 22.−23. juuli − Külastusmäng Unustatud mõisad, Poola Laidi Tamra Rõuge 23.03 70 tähistamine Ruusmäe rahvamajas kultuuripäevad Rogosi mõisas Leo Ruus Haanja 23.03 70 18. mai − Avatud uste päev Rogosi mõisas Juuli−august − Rõuge valla suvevollesari Nursi-- 20. mai − Muuseumiöö Rogosi mõisas Viitina-Rõuge APRILL 20. mai − Muuseumiöö Suurel Munamäel August − Rõuge valla spordipäev Aksel Valge Rõuge 19.04 96 Armanda Reiljan Rõuge 27.04 93 23. mai − Avatud uste päev Rogosi mõisas August − 55. juubeli motokross meeskondlikule ränd- Aliide Lehtoja Rõuge 12.04 90 26. mai − Rõuge valla XII laulu- ja tantsupidu karikale “Suure Munamäe Torn“ Abi krossirajal Lembit Truija Haanja 14.04 80 Viitina Järvesaarel 5. august − Rõuge priitahtlike pritsimeeste käraja Rõu- Valve Tever Haanja 12.04 75 Vello Aid Rõuge 15.04 75 1. juuni − Lastekaitsepäeva kontsert Suurel Munamäel, ge pargis Vello Kirch Rõuge 19.04 75 esineb Grete Paia 10.−13. august − Haanjamaa suitsusauna nädal Veera Täht Rõuge 22.04 75 10. juuni − Ümber Maailma Muusika kontsertsari − 11.−13. august − Suvekool “Inimese vägi ja looduse Leo Tiisler Haanja 8.04 70 Prantsusmaa − Rogosi mõisas jõud” Sänna Kultuurimõisas Aino Raat Rõuge 12.04 70 16. juuni – Haanja Põhikooli 9. klassi lõpuaktus 12. august − Külastusmäng Unustatud mõisad Rogosi Arvo Limbo Haanja 27.04 70 mõisas 17. juuni − VI Pärlijõe tõukerattamaraton Kaugu Veski MAI puhkemaja juures 13. august − Kaunimate Aastate Vennaskond Ööbiku- Voldemar Vumba Rõuge 28.05 96 17. juuni – Rõuge Põhikooli 9. klassi lõpuaktus oru Villas Salme Pettai Rõuge 6.05 92 24. juuni − XX käsitsi heinaniitmisvõistlus Plaanil 18. august − Punnvõrride mäkketõusuvõistlus “Sänna Olga-Armilda Pettai Rõuge 1. 05 90 Sumin” Sänna Mäeveski juures Jakob Tiivoja Rõuge 30.05 90 22. juuni − Jaanipidu Rogosi mõisa pargis − ansambel 19. august − Rattapäev Rõuge pargis Avo Eisen Rõuge 10.05 80 Parvepoisid ja Taniel Vares Elli Virk Haanja 25.05 80 23. juuni − Püssa küla jaanipäev Püssa külaplatsil 19. august − Boccia võistkondlikud karikavõistlused Ants Kallastu Haanja 27.05 80 Rõuge Ööbikuorus Hilda Savi Rõuge 30.05 80 24. juuni − Jaanisimman Viitina Järvesaarel 20. august − Rõuge valla külade päev külas Milvi Pettai Rõuge 16.05 75 1. juuli − Jooksuvõistlus Rõuge Trail Run Lilli Mee Haanja 24.05 75 20. august − XX Rõuge rattamaraton 2. juuli − Rõuge viie järve jooks Lydia Must Haanja 16.05 70 10. september − Rogosi mõisa sügislaat Aime Anton Rõuge 19.05 70 4. juuli − Orienteerumise maailmameistrivõistluste ta- Aime Nilisk Haanja 22.05 70 varajavõistlus Rõuges Rohkem infot ja jooksvad täiendused valdade koduleh- tedel ja Facebooki lehtedel asuvates kultuurikalendrites. Vello Anipai Rõuge 22.05 70 Tambet Raud Haanja 25.05 70

Toimetaja Viivika Nagel ([email protected], 785 9322) Küljendatud ja trükitud trükikojas Võru Täht Järgmine Torniööbik ilmub suvel, materjale selles avaldamiseks ootame jooksvalt. Kirjutage ise või võtke ühendust ja kutsuge Torniööbik endale külla!