KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Tugimaantee Nr 62 Kanepi-Leevaku Km 25,5-33,6 Rekonstrueerimise Projekt Keskkonnamõju Eelhinnang

Tellija Maanteeamet

Dokumendi tüüp KMH eelhinnangu aruanne

Kuupäev Juuni, 2014

Projekti nr 2013-0158

TUGIMAANTEE NR 62 KANEPI-LEEVAKU KM 25,5-33,6 REKONSTRUEERIMISE PROJEKT KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Versioon 02 Printimise 2014/06/06 kuupäev Koostatud: Veronika Verš, Raimo Pajula, Kersti Ritsberg, Kristiina Ehapalu Kontrollitud: Inna Romandi Kooskõlastatud: Andres Brakmann

Projekti nr 2013-0158

Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee

2 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ...... 4 2. ÜLEVAADE KAVANDATAVAST TEGEVUSEST ...... 5 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 5 2.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord...... 5 2.3. Projekti raames teostatud uuringud ...... 6 2.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ...... 6 2.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 7 2.5.1. Müra ...... 7 2.5.2. Õhusaaste ...... 8 2.5.3. Vibratsioon ...... 8 2.5.4. Jäätmed...... 8 3. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED ...... 9 3.1. Millal tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhinnang või KMH? ...... 9 3.2. Keskkonnamõju eelhinnangu kriteeriumid ...... 9 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÄHIALA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU PROGNOOS ...... 10 4.1. Kaitsealused loodusobjektid ...... 10 4.2. Roheline võrgustik ja väärtuslik maastik ...... 11 4.3. Taimkate ...... 11 4.4. Muinsuskaitseobjektid ...... 12 4.5. Geoloogia ja veekeskkond ...... 13 4.5.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ...... 13 4.5.2. Pinnavesi ...... 13 4.6. Inimese tervis, heaolu ja vara ...... 14 5. EELHINNANGU JÄRELDUS ...... 16 6. KASUTATUD MATERJALID ...... 18

LISAD

Lisa 1. Keskkonnamõju eelhindamise kontroll-leht Lisa 2. Keskkonnapiirangute kaart (märts 2014, Ramboll Eesti AS)

3 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

1. SISSEJUHATUS

Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 tehniline projekt koostatakse Ramboll Eesti AS-i poolt Maanteeameti tellimusel. Projekti läbiviimisel tuleb mh selgitada KMH läbiviimise vajadus.

Tehnilise projekti koostamise eesmärk on teelõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine, sh tehniliselt vajaliku teemaa-ala määramine. Seoses sellega selgitatakse välja tugimaantee ja sellega ristuvate riigimaanteede ning suuremate kohalike teede ristmike kanaliseerimise vajadus. Samuti selgitatakse jalgteede lõikude rajamise vajadus Miiaste küla ja Kauksi küla tiheasustuspiirkondades ning vajadusel need projekteeritakse. Mh koostatakse Kauksi silla ümberehituse tööprojekt.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 8 tuleb tee ehitamise kavandamisel läbi viia keskkonnamõju eelhinnang.

Käesoleva KMH eelhinnangu koostamise eesmärk on selgitada, kas kavandatava tegevuse läbiviimisel võib tõenäoliselt ilmneda oluline negatiivne keskkonnamõju ning kas on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) tähenduses.

Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 6 lõikes 3 nimetatud eelhindamise kriteeriumitest ning järgides Keskkonnaministeeriumi kodulehel ( www.envir.ee/91552 ) avaldatud Euroopa Komisjoni poolt 2005. a tellitud KMH eelhindamise juhendit.

Eelhinnangu koostas KMH töörühm järgmises koosseisus: Veronika Verš (KMH litsents nr KMH0149, juhtekspert, aruande koostamine, muinsuskaitseobjektid), keskkonnaeksperdid Kristiina Ehapalu (GIS rakendus, hinnang müra ja õhusaaste levikule, vibratsioon, valgus, jäätmed), Raimo Pajula (hinnang kaitsealustele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, rohelise võrgustiku toimimisele ja väärtuslikule maastikule) ja Kersti Ritsberg (geoloogia, hüdrogeoloogia ja pinnavesi).

4 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

2. ÜLEVAADE KAVANDATAVAST TEGEVUSEST

Käesolev peatükk põhineb Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 tehnilise projekti seletuskirjal (seisuga aprill 2014).

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 tehniline projekt koostatakse Ramboll Eesti AS-i poolt Maanteeameti tellimusel. Projekti kaasfinantseerija on Mooste Vallavalitsus.

2.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord

Projektiala (tugimaantee nr 62 ca 8 km-ne rekonstrueeritav lõik) asub Põlva maakonnas Põlva (km 25,5-30,6) ja Mooste vallas (km 30,6-33,6). Maantee kulgeb valdavalt hajaasustusalal. Asustatud punktidest läbib see Miiaste ja Kauksi külasid. Trassi skeem koos bussipeatuste asukohaga on esitatud järgneval joonisel (Joonis 1).

Joonis 1. Trassi skeem ja bussipeatuste (BP) asukohad

Tegemist on kahe sõidurajaga valdavalt kurvilise maantee trassiga, profiil on lõiguti künklik. Vajalik piki- ja külgnähtavus pole kõikjal tagatud. Sõidutee laiusparameetrid (katte laius on 7 m, sõidutee laius 6,0 m, kindlustatud peenra laius 0,5 m) vastavad V klassi maantee nõuetele. Muldkeha laius on ca 12 m. Sõidutee servad on markeeritud, muldkeha on tähistatud tähis- postidega.

Maantee muldkeha on vajunud. Tee on mustkattega, mis on teeregistri andmetel ehitatud aastatel 1974-1976. Teed on korduvalt pinnatud, viimati tehti seda 2013. aastal. Teekatte seisukord on rahuldav. Lõiguti on maanteel olemas külgkraavid.

Tugimaantee all olevad raudbetoontruubid on Teeregistri [13] andmetel ehitatud aastatel 1972- 1976. Truupide seisukord on halb või rahuldav.

5 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Lubatud suurim sõidukiirus on valdavalt 90 km/h. Kiiruspiirang 70 km/h on rakendatud vaid Kauksi küla läbival lõigul km 32,2 kuni 33,3.

Lõigul olevad ristmikud on kanaliseerimata. Osa mahasõite suubuvad teele nr 62 teravnurga all, on sõidetud laiaks ja ebamääraseks. On neljaharulisi ristmikke. Mahasõitudel puudub üleminek kruuskattelt mustkattega teele.

Teelõigul on neli bussipeatust (vt Joonis 1). Neist on ooteplatvormiga varustatud vaid vasak- poolsed Adiste ja Kauksi peatused. Viimane on varustatud ka ootekojaga. Laiendus puudub Kivi kummagi sõidusuuna peatustel ning Kauksi parempoolsel peatusel.

Taaskasutatava prügi jaoks on Põlva valla poolt Adiste BP vahetusse lähedusse paigaldatud prügikonteinerid.

2012. a loendusandmete 1 põhjal on lõigul km 25,5-32,7 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 786 a/ööp ning 440 a/ööp lõigul km 32,7-33,3.

Km 32,67 asub Kauksi sild, mis on ehitatud 1961. aastal ning renoveeritud 1994. aastal.

2.3. Projekti raames teostatud uuringud

Projekti raames viidi läbi järgmised uuringud:

- topo-geodeetilised uuringud (okt-nov 2013, GEO S.T. OÜ); - geoloogilised uuringud (jaanuar 2014, OÜ Rei Geotehnika); - liiklusuuring ja prognoos (nov 2013, Ramboll Eesti AS).

Liiklusuuringu andmete põhjal moodustavad 93-95% liiklusest antud teelõigul sõiduautod. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigul km 24,8-32,6 oli 2012. aastal 786 a/ööp ning 440 a/ööp lõigul km 32,6-41,8.

Eeldades, et ehitusaasta on 2015, koostati liiklusprognoos 2036. aastaks, seda nii projekteerimisnormide kui baasprognoosi järgi. Liiklusprognoosil projekteerimisnormide järgi on lõigul km 24,8- 32,6 eeldatavaks liiklussageduseks 879 a/ööp ning lõigul km 32,6-41,8 on selleks 489 a/ööp. Baasprognoosi järgi on vastavad näitajad 1 105 a/ööp ning 616 a/ööp. Eri metoodikatega prognoositud andmed erinevad teineteisest ca 20%, kuid jäävad siiski IV klassi maantee piirväärtuse vahemikku (500-3000 a/ööp).

Liiklusuuringu põhjal jalakäijate ja jalgratturite arv Kauksi ja Miiaste külades ei suurene, kuna Mooste ja Põlva valdade arengukavades eeldatakse, et elanike arv Kauksi ja Miiaste külades ei kasva.

2.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Projekti elluviimise tulemusena:

- tõuseb sõidumugavuse ja liiklusohutuse tase; - määrtakse tehniliselt vajalik teemaa; - muutub teeklass (praegu V klass, projekteeritakse IV klass); - olemasolevad halvas seisukorras truubid asendatakse uutega, võimalusel sisestatakse uued plastiktruubid sügaval paiknevatesse raudbetoonist truupidesse; - rajatakse lõiguti uued kraavid; - kanaliseeritakse osaliselt tugimaantee ja sellega ristuva riigimaantee nr 18150 ristmik (tingituna halvast geomeetriast);

1 Maanteeameti koduleht: www.mnt.ee/public/Liiklussagedus/2012/LL_2012_aruanne.pdf , külastus 21.03.2014

6 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

- ehitatakse ümber Kauksi sild; - rajatakse uued jalgteed bussipeatuste, koolitee ja elamute ühendamiseks Kauksi külas; - rajatakse maanteeäärne valgustus jalgteede ja bussipeatuste piirkonnas Kauksi külas.

Vastavalt Maanteeameti etteantud tehnilistele nõuetele on:

1) rekonstrueeritava maantee põhilised näitajad järgmised:

x projekteerimise lähtetase hea; x maantee klass IV; x projektkiirus 80 km/h; x katendi tüüp püsikatend; x valgustusklass A5. 2) projekteeritava Kauksi silla (ümberehituse) põhilised näitajad järgmised:

x projekteerimise lähtetase hea; x maantee klass IV; x katendi tüüp püsikatend AC 16 surf; x projekteeritav eluiga 100 aastat. 3) projekteeritava (uue) jalgtee põhilised näitajad järgmised:

x jalgtee katte laius 3 m, ruumi puudumisel 2 m; x katendi tüüp asfaltbetoonkate või kruuskate; x jalgtee eraldamine sõiduteest eraldusribaga või äärekiviga.

Projekteeritud on IV klassi maantee nõuetele vastav 8,0 m laiuse asfaltkattega tee, sõiduraja laiusega 3,0 m. Asfaltkatte põikkalle on 2,5%. Sõiduteele on projekteeritud 0,5 m laiused tugi- peenrad põikkaldega 4%. Lõiguti on kavandatud 0,4 m laiuse põhjaga külgkraavid. Maantee nõlvus on 1:2.

Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud olemasoleva tee pikiprofiilist, geoloogiliste uuringute tulemustest ning projekteeritud uuest katendikonstruktsioonist. Projekteeritud pikiprofiiliga on valdavalt säilitatud olemasoleva maantee kõrguslik tase. Parema sõidumugavuse ja piki- nähtavuse tagamiseks on tee pikiprofiili lõiguti korrigeeritud.

Liiklusprognoos on tehtud projekteerimisnormides toodud juhise ning lisaks baasprognoosi metoodika põhjal. Esimese kohaselt suureneb liiklussagedus 20 aasta jooksul ca 12% ning teise põhjal 40%. Projekteerimisnormides toodud juhise põhjal võetakse liiklussageduse prognoosi- misel järgnevaks 20 aastaks liiklussageduse muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. Baasmetoodika põhjal kasutatakse maakonniti erinevaid kasvutegureid, mis arvestavad nende maakondade iseärasustega. (Ramboll Eesti AS, 2013).

Maantee säilib tänane kiirusrežiim. Tänu teekatte seisukorra ning tee tasasuse paranemisele muutub sõitmine sujuvamaks ja mugavamaks ning sellest tulenevalt vähenevad kütusekulu ning eralduvate saasteainete kogused.

2.5. Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed

2.5.1. Müra

Müra on teede ehituse/rekonstrueerimise puhul üks otsene keskkonnamõju. Müra tase sõltub eelkõige liikluskoormusest, aga ka tee seisundist. Siledam ja tasasem teekate ning sujuvam liiklus on peamine müra leevendav tegur.

7 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Asjaolu, et kavandatava tegevuse käigus rekonstrueeritav teelõik jääb olemasolevasse trassi- koridori ning liikluskoormus märgatavalt ei suurene (2036. aastaks hinnanguliselt umbes 11%) võib eeldada, et liiklusest tingitud müratase jääb samaks ning olulist mõju keskkonnale ei ilmne.

2.5.2. Õhusaaste

Peamised saasteained, mis seoses mootorsõidukite fossiilsete kütuste põlemisega välisõhku paisatakse, on lämmastikoksiidid, süsinikdioksiid ja vingugaas. Vähemal hulgal tekib lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja tahkeid osakesi. 2 Samuti tekib saasteaineid teekatte, sõiduki rehvide ja piduriklotside kulumisel. 3

Liiklusest tingitud õhusaaste leviku iseärasuseks on asjaolu, et tee puhul on tegu joonallikaga, mistõttu on saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tee pinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes märgatavalt. 2

Liiklusprognoosi järgselt suureneb vastaval teelõigul aastaks 2036 liikluskoormus, samas parandatakse kavandatava tegevusega tee seisukorda ning muudetakse liiklus sujuvamaks. Võib eeldada, et need kaks aspekti tasakaalustavad teineteist ning sellest järeldub, et õhusaaste tase jääb pigem samaks. Samuti ei ole oodata 08.07.2011 keskkonnaministri määruses nr 43 „ Välis- õhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteainete sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad “ sätestatud välisõhu saastatuse piir- ja sihtväärtuste ületamist.

2.5.3. Vibratsioon

Transpordiga kaasnev vibratsioon tuleneb eelkõige rehvi ja tee vahelisest hõõrdumisest või löökidest, mis kaasneb aukliku teega või halva teepinna aluse konstruktsiooniga. Üldiselt sumbub vibratsioon pinnasesse ning seega on vibratsiooni üldtase pigem madal. Kuna tee projekteerimisel tuleb tagada liiklusest tingitud vibratsiooni jäämine piirnormidesse (valida sobiv katendi materjal jne), on vibratsiooni näol tegu väheolulise keskkonnamõjuga. 2 Nendele eeldustele tuginedes võib järeldada, et kavandatav tegevus ei too endaga kaasa vibratsiooni suurenemist. Pigem võib seoses teekatte rekonstrueerimise ja liikluse sujuvamaks muutmise tõttu teelt tulenev vibratsioon tulevikus hoopis väheneda.

2.5.4. Jäätmed

Peamised jäätmed, mis kavandatava tegevuse käigus tekivad, on eemaldatav pinnas ja freespuru, mida kasutatakse hiljem objekti korrastamiseks ja/või täitematerjalina. Lisaks tekib jäätmeid bussiootepaviljonide likvideerimisel ning Kauksi silla lammutamisel. Nimetatud jäätmed utiliseeritakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kokkuvõtteks võib öelda, et olulist jäätmeteket ning sellest tulenevat täiendavat mõju keskkonnale kavandatava tegevusega ei kaasne.

2 Tehniline abi Tallinna ümbersõidu ja Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks. KMH aruanne. Hendrikson & Ko, 2011 3 Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2013

8 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

3. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED

3.1. Millal tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhinnang või KMH?

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) sätestab, millal on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH):

Keskkonnamõju hinnatakse (KeHJS-i § 3), kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline , kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KMH tuleb läbi viia tegevuste puhul, mis on loetletud seaduse § 6 lõikes 1. Kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikesse 1, peab otsustaja andma eelhinnangu , kas seaduses nimetatud valdkonna (antud juhul: infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ) tegevusel võib olla oluline keskkonnamõju seaduses nimetatud kriteeriumite alusel.

3.2. Keskkonnamõju eelhinnangu kriteeriumid

Vastavalt KeHJS-ile tuleb otsustajal keskkonnamõju eelhinnangu andmisel arvestada järgmiste kriteeriumitega:

3) kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused (maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime).

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;

4) tegevuse iseloom (sh selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus) ning lähipiirkonna teised tegevused;

5) tegevusega kaasnevad tagajärjed (nt vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn);

6) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus;

7) tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;

8) eelnimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus.

9 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÄHIALA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU PROGNOOS

Järgnevalt on toodud kavandatava tegevusega seotud keskkonnaaspektide kirjeldus ning mõju hinnang.

4.1. Kaitsealused loodusobjektid

Projekti piirkonda jäävad kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad, on näidatud Lisas 2 esitatud keskkonnapiirangute kaardil.

Kaitsealad

Projekti alale lähimaks kaitsealaks on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala , mis paikneb rekonstrueeritava teelõigu algusest 1,9 km kaugusel loodes. Kaitseala põhieesmärk on Ahja jõe keskjooksu ürgoru, selle lisaorgude, oruveerudel esinevate liivakivipaljandite ja ürgoruga piirnevate maastike kaitse, samuti seal esinevate haruldaste ja ohustatud liikide kaitse.

Eoste hoiuala paikneb teelõigu algusest 2,2 km loodes. Hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*) ja lamminiitude (6450) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi ( Cobitis taenia ), hariliku võldase ( Cottus gobio ) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus ) elupaikade kaitse.

Muid kaitstavaid alasid renoveeritavast teelõigust 5 km raadiuses ei ole.

Mõju hinnang: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala ja Eoste hoiuala asuvad projekti alast piisavas kauguses ning on ruumiliselt igasugustest mõjudest eraldatud. Seega ei avalda teelõigu rekonstrueerimine kaitstavatele aladele otseseid ega kaudseid mõjusid.

Kaitsealused liigid

Projekti mõjualas asub III kaitsekategooria kaitstava linnuliigi valge toonekure ( Ciconia ciconia ) pesapaik. Pesa paikneb Miiaste külas taluõuel maanteest 100 m kaugusel elektriliini posti otsas. Muid kaitstavaid liike projekti alal ega mõjupiirkonnas keskkonnaregistri andmetel teada ei ole.

Mõju hinnang: Valge toonekure näol on tegemist inimkaasleva liigiga, kes on tolerantne pesa ümbruses maapinnal toimuva inimeste ning masinate liikumise suhtes. Pesapaigad asuvad sageli tiheda liiklusega teede ääres. Miiaste külas teest 100 m kaugusel paiknevat pesapaika tee renoveerimine ei puuduta, samuti ei mõjuta liiki tee rekonstrueerimisega seotud tööd.

Natura 2000 alad

Ahja loodusala paikneb teelõigu algusest 1,9 km kaugusel loodes. Loodusala hõlmab muuhulgas eelpoolkäsitletud Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala ja Eoste hoiuala. Ahja loodusala eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), liivakivi- paljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (*9010). Kaitse-eesmärgiks on ka loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: saarmas ( Lutra lutra ), harilik hink (Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ) ja paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ).

Mõju hinnang: Ahja loodusala paikneb projektialast piisavas kauguses, olles sellest ruumiliselt piisavalt eraldatud vältimaks kavandatava tegevuse igasuguseid otseseid või kaudseid mõjusid loodusalale.

10 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

4.2. Roheline võrgustik ja väärtuslik maastik

Projekti piirkonda jäävad rohelise võrgustiku alad ning väärtuslik maastik on näidatud Lisas 2 esitatud keskkonnapiirangute kaardil.

Roheline võrgustik

Piirkonna roheline võrgustik on määratletud Põlva maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning täpsustatud Põlva ja Mooste valdade üld- planeeringutega. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt toetub rohelise võrgustiku funktsioneerimine. Koridorid tagavad võrgustiku sidususe ja terviklikkuse.

Rekonstrueeritava teelõiguga ristuvad kaks rohekoridori. Põhja-lõunasuunaline kohaliku tähtsu- sega rohekoridor (K9) ristub teega Himmaste ja Adiste külade vahel km-tel 26,2-26,4. Koridor ühendab põhja pool paiknevat Lahojärve rohevõrgustiku tuumala (T8) lõunas paikneva Põlva- Vanaküla tuumalaga (T9). Teine rohekoridor ristub teega Miiaste ja Kauksi külade vahel km-tel 30,5-31. Tegemist on väikese kohaliku tasandi koridoriga (K9), mis ühendab idas paiknevat Kauksi-Peravalla tuumala edelas paikneva Põlva-Vanaküla tuumalaga. Kuna maantee liiklussagedus on madal ning samuti pole piki koridore liikuvate ulukite arvukus ilmselt kõrge, siis ei ole koridoride ristumised maanteega konfliktikohtadeks. Himmaste ja Adiste vahelise teega ristuva koridori alal on registreeritud viimasel aastakümnel vaid üks ulukiga kokkupõrkest tingitud liiklusõnnetus (02.02.2010) 4, mis on ühtlasi ka ainus kogu rekonstrueeritava teelõigu kohta 5. Renoveeritava tee alal rohevõrgustiku tuumalasid ei leidu, lähim on Kauksi-Peravalla tuumala, mis paikneb teelõigu lõpust 0,5 km kaugusel idas.

Mõju hinnang: Kuna renoveeritava teelõigu liiklussagedus on võrdlemisi madal, siis ei ole tee ristumiskohad kahe rohekoridoriga konfliktikohtadeks praegu ega muutu selleks ka tee rekonstrueerimise järel. Rekonstrueerimistööde käigus koridoride sidusus ning loomade liikumis- võimalused säilivad praegusel tasemel. Seega ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi negatiiv- seid mõjusid piirkonna rohevõrgustiku struktuurile ega funktsioneerimisele.

Väärtuslik maastik

Piirkonna väärtuslikud maastikud on määratletud Põlva maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Planeeringualal ega selle vahetus mõju- piirkonnas väärtuslikke maastikke ei esine. Samuti ei ole projekti alal määratletud ilusaid teelõike. Lähim väärtuslik maastiku (Kiidjärve-Kärsa) ala algab teelõigu algusest 0,7 km loodes.

Mõju hinnang: Kavandatav tegevus toimub väljaspool väärtuslike maastike alasid ning ei mõjuta väärtuslike maastike alasid.

4.3. Taimkate

Rekonstrueeritava tee naabruses levivad Kagu-Eesti lavamaale iseloomulikud mosaiikmaastikud, milles domineerivad haritavad põllu- ja rohumaad. Olulisel määral esineb ka metsaalasid, mille puhul on valdavalt tegemist majandatavate metsadega. Loodusmetsadest esineb piirkonnas rabamännikuid (Loodusdirektiiviga kaitstav elupaigatüüp „siirdesoo- ja rabametsad“ (91D0)). Piirkonnas paikneb ka soid (Loodusdirektiiviga kaitstavad elupaigatüübid rabad (7110) ja liigirikkad madalsood (7230)) ning vähesel määral pool-looduslikke niidualasid (elupaigatüüp „lamminiidud“ (6450). Tee ja selle rekonstrueerimisega seotud tööde otseses mõjualas reeglina väärtusliku loodusliku taimkattega alasid ei esine. Ainus vahetult tee piiril paiknev kõrge loodus-

4 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6. Tehniline projekt. Seletuskiri. Ramboll Eesti AS, aprill 2014 5 Maa-ameti geoportaal, Maanteeameti kaardirakendus: http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Maanteeameti- kaardirakendus-p91.html , külastus 22.05.2014

11 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

liku väärtusega ala on Kauksi ja Miiaste külade vahel teest põhjas paiknev madalsoo (elu- paigatüüp 7230). Sooala ääristab teed siiski vaid lühikesel lõigul km-te vahemikus 62,5-62,6.

Mõju hinnang: Tee rekonstrueerimine ei mõjuta eeldatavalt olulisel määral Kauksi ja Miiaste vahelise madalsooala veerežiimi ega seeläbi ka soo taimkatet. Ülejäänud piirkonna loodusliku taimkattega alad paiknevad teest kaugemal (>250 m) väljaspool võimalike mõjude ulatust. Maantee rekonstrueerimisega (sh kurvide õgvendamisega) paratamatult mõjutatav teeäärne taimkate ei oma olulist looduslikku väärtust ning seetõttu ei ole tegemist olulise keskkonna- mõjuga.

4.4. Muinsuskaitseobjektid

Projektala lähistel asuvad järgmised kultuurimälestiste objektid (Joonis 2), mis on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse:

x km 29,53 paremal teekaitsevööndis arheoloogiamälestis kalmistu (reg nr 11510); x km 29,6-29,67 paremal teekaitsevööndis arheoloogiamälestis asulakoht (reg nr 11509); x km 32,59-32,61 paremal teekaitsevööndis arheoloogiamälestis kalmistu (reg nr 11161).

Joonis 2. Kultuurimälestised nr 11509 (asulakoht) ja nr 11510 (kalmistu) vasakul ning nr 11161 (kalmistu „Sikuti mägi“) paremal joonisel.

Foto 1. Kalmistu (nr 11510) vasakul ja asulakoht (nr 11509) paremal 6 fotol

12 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Vastavalt kultuurimälestiste riiklikule registrile 6 on asulakoha ja kalmistute seisund rahuldav ning tuvastatud on arheoloogilise kultuurkihi olemasolu, lisaks kalmistutel inimluud.

Kalmistu „Sikuti mägi“ (nr 11161) kaitsevööndi moodustab 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Kalmistu nr 11510 kaitsevööndi laiuseks on 50 m laiune maa- ala mälestise piirist arvates. Kalmistu ligikaudne ulatus loodest kagusse on 70 m ja edelast kirdesse 60 m.

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 40 lõikele 1 võib ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid teha ainult Muinsuskaitseameti loal ja tingimustel, mis tagavad mälestise, selle välisilme ja ümbritseva keskkonna säilimise. Kui mälestisel, muinsus- kaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele (MuKS § 41). Eelnimetatu avastamisel on Muinsuskaitseametil või valla- või linnavalitsusel õigus peatada tööd kuni kaheks nädalaks, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või asja vastavus mälestise tunnustele. Tööde peatamisega tekitatud kahju hüvitatakse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (MuKS § 42)

Mõju hinnang: Tee rekonstrueerimise käigus ei tohi arheoloogiamälestisi rikkuda ega hävitada. Projekteerija sõnul ehitustegevus objektide alale ei ulatu, siiski tuleb seda ehitustööde käigus jälgida.

4.5. Geoloogia ja veekeskkond

4.5.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Geoloogilised uuringud teostas projekti raames OÜ Rei Geotehnika (Töö nr 3352-13 ja 3352-14- L). Vastavalt uuringule paikneb projektiala Ugandi lavamaal, kus maapinda katva (kuni 1,6 m paksuse) täitepinnase all lasuvad jõe, jääjärve ja liustiku setted (saviliiv kuni keskliiv). Lutsu jõe ümbruses levib ka turvas ja muda 0,85...6,00 m sügavusel maapinnast.

Kui enamus piirkondades on ehituseks rahuldavad geoloogilised tingimused, siis Lutsu jõe juures oleva muda ja turba tõttu on ehitamine seal raskendatud. Seetõttu võib olla esialgselt kavandatud ajutise ümbersõidu jaoks tehtav silla rajamine olla suurte pinnasetööde ja maavara vajaduse tõttu ebamõistlik. Seega tuleb tõenäoliselt sillaehituse perioodil arvestada suurema ringisõidu teekonnaga.

Himmaste taotletav täiteliiva maardla asub projektile kõige lähemal olles mõne kilomeetri kaugusel. Veidi kaugemal on Kadaja ja Mooste liivakarjäär.

Veetase oli välitööde ajal (28.03.2014) valdavalt sügavamal, kui puurimissügavus (2,3 m). Kolmes puuraugus jäi veetase 0,10...1,05 m sügavusele maapinnast.

Teele kõige lähemal asuv puurkaev on enam kui 80 m kaugusel. Lisaks on esimene põhjaveekiht piirkonnas hästi kaitstud, mistõttu põhjavett projekti elluviimine ei ohusta.

4.5.2. Pinnavesi

Rekonstrueeritav tee asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas ning ületab Kooskora oja, Miiaste kraavi, Kauksi kraavi ja Lutsu jõge. Miiaste kraav on mõlemal pool teed paisutatud ja vastavalt Keskkonnaregistri andmetele on need paisutatud alad endised turbakarjääri alad (Latõrna järv/Soe järv ja Miiaste järv). Ka ülejäänud veekogud olid välivaatlusel projekti piirkonnas oluliselt muudetud.

6 Kultuurimälestiste riiklik register ( http://register.muinas.ee/ , külastus 23.05.2014)

13 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Lutsu jõe ületamiseks on olemas sild, kuid muud kohad on lahendatud truupidega. Lisaks eel- mainitud Keskkonnaregistris olevatele veekogudele, on projektalal veel mitmeid truupe. Valdav enamus truupe ja sildasid on vastavalt 26.04.2014 KMH eelhinnangu pinnaveekäsitluse autori ja projekteerijaga ühiselt teostatud välivaatluste järgi halvas või rahuldavas seisus. Halvas seisus olevad truubid vajavad rekonstrueerimist või väljavahetamist. Seega on vete seisukohalt kasulik nende korda tegemine tee-ehituse käigus. Samas aga on nende halva seisukorra tõttu vajalik ka suuremamahulised sette eemaldamiste tööd, mis toovad endaga kaasa heljumi tekke. Heljumi levikut tuleks võimalikult vähendada tehes veesängis töid väljaspool üleujutusperioodi (tavaliselt märtsi lõpp või aprill) ning soovitav on kaaluda ka heljumi leviku takistamiseks mõeldud vahendite kasutamist (parimaks lahenduseks on tõkkekardin või tõkkeekraan).

Mõju hinnang: Tee-ehitusega kaasneb praegu halvas seisus olevate truupide rekonstrueerimine või väljavahetamine, mis parandab pinnaveevoolu teemulde alt läbi. Seega on tee rekonstrueerimine pikemas perspektiivis pinnavee seisundile positiivse mõjuga.

4.6. Inimese tervis, heaolu ja vara

Rekonstrueeritava maanteega piirneb kokku 32 kinnistut, sh mitmed elamud Adiste külas Põlva vallas (vt Foto 2). Kavandatava tegevuse käigus tuleb võõrandada uue teemaa-ala alla jäävad kinnistud või nende osad (vt Tabel 1). Selleks, et ehitustöid saaks alustada, peab maaomanik andma eelnevalt kirjaliku nõusoleku.

Tabel 1. Võõrandatavad kinnistud ja nende omanikud

Kinnistu katastrinumber Omanik(ud)

61902:003:0721 Eraisik 61902:001:0164 Eraisik 61902:001:0136 Eesti Vabariik 61902:001:0795 Eraisik 61902:001:0031 Juriidiline isik 61902:003:0019 6 eraisikut ja 1 juriidiline isik 61902:003:0081 Eesti Vabariik 61902:003:0576 Juriidiline isik

Foto 2. Projektialaga/maanteega piirnevad elamualad (Adiste külas Põlva vallas)

Viimase viie aasta jooksul on rekonstrueeritaval teelõigul toimunud kuus liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud kaks inimest (hukkunud ei ole). Liiklusõnnetused jalakäijate ja jalgratturitega

14 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

puuduvad. Toimunud kuuest liiklusõnnetusest on kolm olnud ristmikuõnnetused. Kaks teelt välja- sõitu, mis on toimunud 32,4 km olevas kurvis, on põhjustanud vale sõidukiiruse valik (Joonis 3). 7

Joonis 3. Liiklusõnnetused perioodil 2008-2013 7

Mõju hinnang: Kavandatava tegevuse raames võivad ehitustööde käigus lühiajaliselt ja ajutiselt suureneda õhusaaste, müra, vibratsioon ning visuaalne häiring eelkõige inimestele, kelle elamud piirnevad rekonstrueeritava teelõiguga. Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja liiklusvahendite pideva juurdepääsu teeäärsetele maavaldustele. Eelpool nimetatud häiringud kaovad pärast ehitustööde lõppu. Et rekonstrueeritav teelõik asub olemasolevas trassikoridoris ning kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige tõsta tee kvaliteeti, siis ei ole ette näha müra, vibratsiooni ega õhukvaliteedi halvenemist võrrelduna praeguse olukorraga. Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleks vajadusel näha ette meetmed (nt tee kastmine), mis vähendaks ehitustöödega seotud mõju inimese tervisele ja heaolule.

Kavandatava tegevuse eesmärk on suurendada sõidumugavust ning muuta sõitmine sujuvamaks. Sujuvam liiklemine vähendab kütusekulu, mistõttu paraneb õhukvaliteet heitgaaside koguste vähenemisel ning suureneb liiklusohutus. Liiklusohutuse tõstmiseks on Kauksi küla läbivale lõigule projekteeritud veel jalg- ja jalgrattateed, mis ühendavad korterelamute piirkonna Kauksi kooli viiva teega. Samuti tagatakse ka jalgtee Kauksi bussipeatustega. Veelgi enam suurendab inimeste heaolu ja turvalisust uute valgustatud jalgteede rajamine Kauksi külla, mida praegu ei ole.

7 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 tehniline projekt. Liiklusuuring ja prognoos. Ramboll Eesti AS, nov 2013

15 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

5. EELHINNANGU JÄRELDUS

Eelhinnangu tulemused on kokkuvõetud järgnevalt:

Kaitsealad – Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala ja Eoste hoiuala asuvad projekti alast piisavas kauguses ning on ruumiliselt igasugustest mõjudest eraldatud. Seega ei avalda teelõigu rekonstrueerimine kaitstavatele aladele otseseid ega kaudseid mõjusid.

Kaitsealused liigid – projekti ja selle piirkonnas ainuke esinev kaitsealune liik on valge toonekurg, kelle näol on tegemist inimkaasleva liigiga, kes on tolerantne pesa ümbruses maapinnal toimuva inimeste ning masinate liikumise suhtes. Pesapaigad asuvad sageli tiheda liiklusega teede ääres. Miiaste külas teest 100 m kaugusel paiknevat pesapaika tee renoveerimine ei puuduta, samuti ei mõjuta liiki tee rekonstrueerimisega seotud tööd.

Natura 2000 alad – Ahja loodusala paikneb projektialast piisavas kauguses, olles sellest ruumiliselt piisavalt eraldatud vältimaks kavandatava tegevuse igasuguseid otseseid või kaudseid mõjusid loodusalale.

Rohevõrgustik – kuna renoveeritava teelõigu liiklussagedus on võrdlemisi madal, siis ei ole tee ristumiskohad kahe rohekoridoriga konfliktikohtadeks praegu ega muutu selleks ka tee rekonstrueerimise järel. Rekonstrueerimistööde käigus koridoride sidusus ning loomade liikumis- võimalused säilivad praegusel tasemel. Seega ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi negatiiv- seid mõjusid piirkonna rohevõrgustiku struktuurile ega funktsioneerimisele.

Väärtuslik maastik – kavandatav tegevus toimub väljaspool väärtuslike maastike alasid ning ei mõjuta väärtuslike maastike alasid.

Taimkate – tee rekonstrueerimine ei mõjuta eeldatavalt olulisel määral Kauksi ja Miiaste vahelise madalsooala veerežiimi ega seeläbi ka soo taimkatet. Ülejäänud piirkonna loodusliku taimkattega alad paiknevad teest kaugemal (>250 m) väljaspool võimalike mõjude ulatust. Maantee rekonstrueerimisega (sh kurvide õgvendamisega) paratamatult mõjutatav teeäärne taimkate ei oma olulist looduslikku väärtust ning seetõttu ei ole tegemist olulise keskkonna- mõjuga.

Muinsuskaitseobjektid – projekti piirkonda jääb kolm arheoloogiamälestist – kaks kalmistut (reg nr 11510 ja 11161) ja asulakoht (reg nr 11509). Kalmistu „Sikuti mägi“ (nr 11161) kaitse- vööndi moodustab 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Kalmistu nr 11510 kaitsevööndi laiuseks on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates. Kalmistu ligikaudne ulatus loodest kagusse on 70 m ja edelast kirdesse 60 m. Tee rekonstrueerimise käigus ei tohi arheoloogiamälestisi rikkuda ega hävitada. Projekteerija sõnul ehitustegevus objektide alale ei ulatu, siiski tuleb seda ehitustööde käigus jälgida.

Maavarad – projektialas maardlaid ei asu. Lähim on Himmaste taotletav täiteliiva maardla (paari km kaugusel).

Põhjavesi – teele kõige lähemal asuv puurkaev on enam kui 80 m kaugusel. Lisaks on esimene põhjaveekiht piirkonnas hästi kaitstud, mistõttu põhjavett projekti elluviimine ei ohusta.

Pinnavesi – tee-ehitusega kaasneb praegu halvas seisus olevate truupide rekonstrueerimine või väljavahetamine, mis parandab pinnaveevoolu teemulde alt läbi. Seega on tee rekonstrueerimine pikemas perspektiivis pinnavee seisundile positiivse mõjuga.

Inimese tervis, heaolu ja vara – kavandatava tegevuse raames võivad ehitustööde käigus lühiajaliselt ja ajutiselt suureneda õhusaaste, müra, vibratsioon ning visuaalne häiring eelkõige inimestele, kelle elamud piirnevad rekonstrueeritava teelõiguga. Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja liiklusvahendite pideva juurdepääsu teeäärsetele maavaldustele. Eelpool nimetatud häiringud kaovad pärast ehitustööde lõppu. Et rekonstrueeritav teelõik asub olemasolevas trassikoridoris ning kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige tõsta tee kvaliteeti, siis ei ole ette näha müra, vibratsiooni ega õhukvaliteedi halvenemist võrrelduna praeguse olukorraga.

16 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleks vajadusel näha ette meetmed (nt tee kastmine), mis vähendaks ehitustöödega seotud mõju inimese tervisele ja heaolule.

Kavandatava tegevuse eesmärk on suurendada sõidumugavust ning muuta sõitmine sujuvamaks. Sujuvam liiklemine vähendab kütusekulu, mistõttu paraneb õhukvaliteet heitgaaside koguste vähenemisel ning suureneb liiklusohutus. Liiklusohutuse tõstmiseks on Kauksi küla läbivale lõigule projekteeritud jalg- ja jalgrattateed, mis ühendavad korterelamute piirkonna Kauksi kooli viiva teega. Samuti tagatakse ka jalgtee Kauksi bussipeatustega. Veelgi enam suurendab inimeste heaolu ja turvalisust uute valgustatud jalgteede rajamine Kauksi külla, mida praegu ei ole.

Eeltoodust lähtudes võib järeldada, et tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning keskkonnamõju hindamist ei ole vaja läbi viia (vt ka Lisas 1 toodud tabelit/kontrollnimekirja). Projekti elluviimisel koostatakse ehitusaegne keskkonnategevuskava ning olulise keskkonnamõju vältimine tagatakse sobiva projektlahendusega, mis arvestab kehtivaid õigusakte.

17 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

6. KASUTATUD MATERJALID

1. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) – andmed seisuga märts 2014

2. Euroopa Komisjoni (2005) KMH eelhindamise juhend ( www.envir.ee/91552 , külastus 11.05.2014)

3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

4. Keskkonnaregister ( http://register.keskkonnainfo.ee/ , külastus 07.05. 2014)

5. Kultuurimälestiste riiklik register ( http://register.muinas.ee/ , külastus 23.05.2014)

6. Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2013

7. Maa-ameti kaardirakendus ( http://geoportaal.maaamet.ee/ , külastus 07.05.2014)

8. Maa-ameti geoportaal, Maanteeameti kaardirakendus: http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Maanteeameti-kaardirakendus-p91.html , külastus 22.05.2014

9. Maanteeameti koduleht: www.mnt.ee/public/Liiklussagedus/2012/LL_2012_aruanne.pdf , külastus 21.03.2014

10. OÜ Rei Geotehnika. Töö nr 3352-13 ja 3352-14-L. Tugimaantee Nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,528-33,600 Põlvamaa Põlva ja Mooste vald ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, 2014

11. Põlva maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, 2005: http://polva.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust- suunavad-keskkonnatingimused

12. Põlva valla üldplaneering, 2007: http://www.polvavald.ee/ehitus-aamp-planeering- mainmenu-22/dplaneeringud-mainmenu-105

13. Teeregister http://teeregister.riik.ee/mnt/index.do

14. Tehniline abi Tallinna Ümbersõidu ja Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks. KMH aruanne. Hendrikson & Ko, 2011

15. Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6. Tehniline projekt. Seletuskiri. Ramboll Eesti AS, aprill 2014

16. Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6. Tehniline projekt. Liiklusuuring ja prognoos. Ramboll Eesti AS, nov 2013

17. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

18 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

LISAD

LISA 1. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE KONTROLL-LEHT

LISA 2. KESKKONNAPIIRANGUTE KAART (MÄRTS 2014, RAMBOLL EESTI AS)

19 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

EELHINDAMISE KONTROLL-LEHT

Kas see võib Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Kirjeldage lühidalt Jah/Ei – Miks?

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus:

1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine põhjustavad Jah. Rekonstrueerimise käigus muutuvad EI. Tee rekonstrueerimise ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused tee profiil ja kraavide sügavused. tulemusel muutub liiklus veekogudes jne)? Lisandub tee maa-ala. ohutumaks (positiivne mõju). Amortiseerunud teetruubid vahetatakse või rekonstrueeritakse, mis parandab veevoolutingimusi.

2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, Jah. Tee rekonstrueeritakse. Rekonst- EI. Tegemist ei ole olulise vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) rueerimiseks vajaminev ehitusmaterjal keskkonnamõjuga. kasutamist? hangitakse maardlatest, millede keskkonnamõju hinnatakse eraldi. Projektiala piirkonnas maavarasid ei ole.

3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist ohustavate või keskkonda Jah. Bituumensideainega töödeldud EI. Ettevaatusabinõud kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport? ehitusmaterjal. nähakse ette keskkonnategevuskavas.

4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib Jah. Materjalide taaskasutus EI. Ehitusaegsete jääk- tahkeid jäätmeid? teeprojektide puhul on tavapraktika. materjalide taaskasutuse tingimusi tuleb täpsustada tehnilises projektis.

5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, Jah. Tee-ehituse masinad. Liiklus EI toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid? maanteel praegu ja pärast.

20 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Kas see võib Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Kirjeldage lühidalt Jah/Ei – Miks?

6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või Jah. Tee-ehituse masinad (müra, EI elektromagnetilisi laineid? vibratsioon). Liiklus maanteel praegu ja pärast. Valgustus asulasse.

7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või Ei. Juhul, kui töid teostatakse kõiki EI pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski? ehituse- ning masinahoolduse nõudeid jälgides.

8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste Ei. Tegevuse eesmärk on muuta liiklust Mõju on positiivne (olukord risk inimese tervisele või keskkonnale? ohutumaks. Ehitusperioodil tuleb avarii- muutub paremaks tänu olukordade risk välistada keskkonna- projekti elluviimisele). tegevuskava olemasolu ja järgmisega.

9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, Ei Ei. Ehitus annab küll tööd traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? (ca min paarikümnele inimesele), kuid tegemist pigem lühiajalise (ca 5 kuud) positiivse mõjuga tööhõivele.

10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis Ei EI võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele?

11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, EI. Projekti alal ega selle mõjuraadiuses EI maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul ei leidu looduskaitsealuseid ega Natura tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

21 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Kas see võib Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Kirjeldage lühidalt Jah/Ei – Miks?

12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt Piirkonna loodus on valdavalt EI – tee truupide olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets inimtegevuse poolt oluliselt mõjutatud, rekonstrueerimine võib olla ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? mistõttu füüsilise keskkonna osas pigem positiivse mõjuga. tundlikke alasid ei ole. Ainsaks tundliku Tegevus ei mõjuta olulisel loodusliku taimkattega alaks on Kauksi määral Kauksi kr äärse soo ja Miiaste vaheline madalsoo. veerežiimi ega elustikku.

13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad Projekti ala naabruses pesitseb kaitstav EI. Valge-toonekurg on kaitsealused, muidu olulised või tundlikud looma- või taimeliigid, nt liik (III kat) valge toonekurg, kes inimtegevuse suhtes paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, kasutab teeäärseid põllu- ja rohumaid tolerantne ning rändeks ning mida tegevus võib mõjutada? toitumisaladena. kavandatava tegevus ei mõjuta liigi pesitsus- ega toitumisalasid.

14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või Mõju ei ole oluline. Piirkond on hästi EI – piirkonna põhjavett, mida tegevus võib mõjutada? kaitstud põhjaveega ja veekogud veekeskkond ei ole tundlik. oluliselt inimese poolt muudetud. Seega juhul, kui täidetakse kõiki ehituse ning masinahooldusega seotud nõudeid on ehitusaegne mõju minimaalne.

15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega Ei. Teemaplaneeringuga pole EI maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada? rekonstrueeritav teelõik määratletud „ilusa teelõiguna“ , samuti pole teelõigul ega selle mõjutatavas ümbruses määratletud väärtuslikke maastikke.

16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on EI EI avalikus kasutuses puhke või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus

22 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Kas see võib Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Kirjeldage lühidalt Jah/Ei – Miks? võib mõjutada?

17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti EI EI ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele? Jah. Tegemist on olemasoleva tee EI. Tegemist on rekonstrueerimisega. olemasoleva teega. Uusi suuri muudatusi/asukohti ei kavandata.

19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise Projektiala piirkonnas asub 2 kalmistut EI väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada? ja 1 asulakoht, mida eeldatavasti projekti elluviimine siiski ei mõjuta.

20. Kas tegevus on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole EI EI arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise?

21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, Jah. Maanteega piirnevad mitmed EI. Võõrandavate aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud elamud. kinnistute omanikelt tuleb alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, saada kirjalik nõusolek. mida tegevus võib mõjutada?

22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud EI EI maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada?

23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond EI. Tegemist valdavalt hajaasutusega. EI väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada? Tee läbib Miiaste ja Kauksi küla.

23 / 24 Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 25,5-33,6 rekonstrueerimise projekt Keskkonnamõju eelhinnang

Kas see võib Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Kirjeldage lühidalt Jah/Ei – Miks?

24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku Jah. Läheduses on kool, millega Ei. Ühendus muutub kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida ühendamise parandamiseks on paremaks/ohutumaks. tegevus võib mõjutada? projekteeritud jalgteed (bussipeatuse, kooli ja elamuid ühendamaks).

25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, Ei. Tegemist on mosaiikmaastikuga Ei. Kavandatav tegevus ei kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, milles esineb erinevaid maastiku- mõjuta oluliselt piirkonna põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning, mida tegevus võib komponente ning ressursse piisavalt. loodusressursse. mõjutada?

26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on Ei (välitöödel ei tuvastatud) EI juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, EI EI maalihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud kliima- tingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus?

Kokkuvõte tegevuse iseloomust ja selle asukohast, mis viitavad KMH KMHd ei ole vaja läbi viia, kuna tegemist ei ole olulise vajalikkusele. keskkonnamõjuga tegevusega.

24 / 24