Ühineme Raamatukogude Kaitseks! Teeme Seda Kõik Koos 5. Veebruaril – Raamatu- Kogude Päästmise Päeval! Anname Toetusallki

Ühineme raamatukogude kaitseks! Teeme seda kõik koos 5. veebruaril – raamatukogude päästmise päeval! Anname toetusallkirju või organiseerime muid aktsioone raamatukogude sulgemise vastu! Niisuguse üleskutse esitasid kogu maailma kolleegidele Ühendkuningriigi 3 /2011 raamatukoguhoidjad. Tegu on rikka riigiga ja nende olukord ei saa olla nii väljakannata- EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU matult halb, mõtlesin Eesti Raamatukoguhoidjate EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Ühingu listist üleskutset lugedes. Praegu Londonis elav eestlane Reelika Punab aga käis raamatukogus ning andis oma allkirja. Tema kirjutisest võime lugeda, milline on Suur- britannia raamatukogude tegelikkus ja kuidas sellest väljapääsu otsitakse. Üheks raamatukogude sulgemise eest kaitsmise vahendiks on, AVAVEERG nagu Eestiski, lühendada lahtiolekuaega. 4 E-lugerist, e-lugejast ja kolme- Lühemat lahtiolekuaega kompenseerib e-teenuste värvilisest ludiitkassist Käpikust valiku laiendamine. Ometi on siingi probleeme Ülo Treikelder kuhjaga. Kust hankida e-raamatut või millistel tingimustel raamatukogud seda soetada ning laenutada saavad? Ja kas e-raamatute laenutus RAHVARAAMATUKOGU vähendab raamatukogude kulusid? Hoopiski mitte, teavad Rootsi kolleegid Stockholmi linna- 5 Stabiilne säästmine. raamatukogu virtuaalteavikute osakonnast. Rahvaraamatukogud 2010. aastal Nad on välja uurinud, et kulud suureneksid Kai Idarand kolm korda isegi siis, kui laenutataks ainult 9 Võlglane kaebas Tallinna e-raamatuid. Keskraamatukogu kohtusse Eestis käivad ELNET Konsortsiumi eestvedamisel Triinu Seppam läbirääkimised raamatutootjate ja raamatukogude vahel. E-lugerite laenutamist alustati Tartu Linna- 11 Pärast eksirännakuid maandusime keset viljapõldu raamatukogus. ja värvimustrit Toimetulek masu tingimustes ning e-raamatute Anneli Aasa komplekteerimine ja laenutamine on praegu raamatukogude tähtsamaid töölõike. Ja neid me käesolevas ajakirjanumbris käsitlemegi. E-RAAMATUKOGU

Head lugemist! 13 Kahe arhiivi loomise lugu. E-rahvusraamatukogu loomisest ja arengust Janne Andresoo

16 E-rahvusbibliograaﬁ a Kristel Veimann

19 E(esti)-raamatud on tulnud, et jääda Kairi Felt

21 Tartu LR alustas 5. aprillil e-lugerite laenutust Linda Jahilo Toimetuse kolleegium: Peatoimetaja / Editor ENE RIET Aadress / Address: JANNE ANDRESOO Toimetaja ELLEN ARNOVER 15189 Tallinn, Tõnismägi 2 HELE ELLERMAA Kujundaja MARGIT PLINK Eesti Rahvusraamatukogu MALLE ERMEL Esi- ja tagakaanel: Sõmeru raamatukogu, KATRIN KAUGVER raamatukoguhoidja Laidi Bild “Raamatukogu” toimetus GERDA KOIDLA Fotod: Teet Malsroos tel 630 7167 SILVI METSAR e-post: [email protected] PIIA SELGE Ilmub 6 korda aastas Kultuuri- ANNELI SEPP veebisait eesti ja inglise k: ministeeriumi ja Hasartmängumaksu ASKO TAMME Nõukogu toetusel. www.nlib.ee/html/anded/rk/indexrk.html ILMAR VAARO www.nlib.ee/html/inglise/anded/rk/ MIHKEL VOLT ISSN 0235 - 0351 iindexrk.html

PANE TÄHELE! EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

22 Rahvaraamatukogu seadus vajab muutmist 35 Teeninduses mõjub sõna Meeli Veskus Kristel Rannaääre

23 E-teavikutele ISBN-ide, ISMN-ide omistamine 35 Kõike juba näinud-kuulnud maaraamatu- ja kirjeldamine koguhoidjadki said uusi impulsse Kristel Veimann, Mai Valtna Taie Saar

ARENDUSTEGEVUS KONVERENTSID & SEMINARID

24 Kuluarvestus ja teaduslik juhtimine 36 Kuidas minna edasi e-teenuste arendamises? raamatukogus. Ajalooline ülevaade. I Tiiu Tarkpea Kate-Riin Kont

27 Kutseala väärtushinnangud on kirjas KYRA ROBERT 95 eetikakoodeksis Krista Talvi 38 Elu raamatute keskel. Kyra Roberti tegemisi meenutamas 28 Ajakirjandus aitab raamatukogu tutvustada Tiiu Reimo Priit Kasepalu

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL SÕNUMID

30 Inglismaal kogutakse allkirju raamatu- 39 Parim keeletegu 2010 kogude kaitseks. Save our libraries! Priit Kasepalu Reelika Punab 40 Tallinna KRK lastele meeldib Contra 32 E-raamatute laenutus paneb Rootsi ja Urmas Nemvaltsi ”Poiste aabits” rahvaraamatukogud sundseisu. Anneli Kengsepp Ajakirjast Biblioteksbladet Külli Ummer 41 Riias peeti Läti Rahvusraamatukogu uue hoone sarikapidu PERSOON 41 In memoriam: Endel Annus (16. veebruar 1915 – 25. mai 2011) 33 Rääkige lugejatega, kolleegidega – igaühega, kes uksest sisse astub. Intervjuu Elviira Sidorovaga Ene Riet 42 SUMMARY Gutenbergi projekti kaudu on mul korraga olemas kõik see, mida ma keskkooli lõpuklassidest alates antikvariaatidest ja raamatupoe välismaa raamatu- riiulist tasahiljukesi tükk tüki haaval koju kokku olin kandnud – prantsuse kirjandusklassika kullafond Rolandi laulust kuni Baudelaire’ini – kõik see oli nüüd kolme hiirekliki kaugusel. See oli valus tõdemus, millest ma päriselt üle ei olegi saanud. Aga sellest täpsemalt edaspidi. Uuesti meenus see paradoksaalne kahetsustunne mulle siis, kui Tartu Linnaraamatukogu oli alustamas uut, esmapilgul kummalisevõitu projekti – e-lugerite laenutust. Nüüdseks olen ma kaugelt enam kui korra Ülo Treikelder näinud lugeja silmis nõutust, võib-olla teatavat paa- nikavarjugi, kuuldes, et lugerisse pistetavale minia- Tartu Linnaraamatukogu tuursele SD-mälukaardile võib raskusteta mahutada tehnikakirjanduse osakonna juhataja paarkümmend tuhat raamatut. Mind on alati vaimus- tanud, kui kiiresti seesama ehmunud lugeja toibub, end mõttes e-lugejaks ümber häälestab ja küsib juba paari minuti pärast pisut umbusklikult, kas raamatukogu on valmis talle … noh kas või näiteks viissada eesti kirjanduspärli hakatuseks lugerisse laadima. Ja siis see piinlik ja paratamatu lõpplahendus, et ega ikka ei ole küll valmis. Et raamatukogust võib e-lugemiseks saada vaid neid autoreid, kes… Ühesõnaga Bornhöhet ja Elisabeth Aspet. Et oleks ju küll, aga ei saa, meil on säädus selline. Aga sellest täpsemalt edaspidi. Tartu Linnaraamatukogu kuus laenulugerit on laenutuses nüüdseks teinud kolm-neli ringi. Me oleme püüdnud oma lugejaid julgustada mitte piirduma lugeris oleva Bornhöhe ja Aspega, vaid katsetama ka ostetud või netist kättesaadavate raamatutega. Lugeriga veedetud esimene nädal ei jõua vist küll kellelegi pakkuda vapustavaid lugemiselamusi, kuid võib tekitada äratundmise, et on kohti ja olu- E-lugerist, e-lugejast kordi, kus e-lugemisel on tavalugemise ees mõningaid eeliseid. Tean lugejat, kes on soetanud endale lugeri lõputute lennureiside ajaks. Tean teist, kellel ei ole ja kolmevärvilisest kodus tõepoolest enam ruumi veel mõne raamatu jaoks. Tean kolmandatki, kelle tööalane kirjandus ludiitkassist Käpikust ainult e-kujul levibki, kuid kelle silmad arvutiekraani ei armasta. Ja neljandat, kelle vana ema silmanäge-

AVAVEERG mine peenikest trükikirja enam hästi ei seleta. Muidugi tean ma ka sellist lugejat, isegi mitut, kes ei saa e-luge- 4 Esimest korda nägin ma päris e-lugerit vist umbes mise võludest kohe kuidagi aru. Oh ja siis muidugi kolm aastat tagasi. Siis oli Ameerika äripartner minu tean ma veel üht, kes hankis lugeri lootuses, et murd- tuttava tuttavale kinkinud Amazoni Kindle’i ja minu osagi sadadest ja sadadest prantsuse kirjandusklassika tuttav oli selle korraks enda kätte laenanud. Ma ei tähtteostest veel enne pensionipõlve kuidagiviisi mäleta täpselt, milline oli raamatute valik sellel uuel loetud saab. Aga sellest täpsemalt edaspidi. imevidinal, kõik need olid kindlasti ingliskeelsed ja E-raamatud ja neid nautivad e-lugejad on jõudnud mu mäletamist mööda küllaltki igavad. Meenub veel, raamatukogudesse ja välja neid sealt kardetavasti et mu tollane reaktsioon oli pigem leige ja kui ma enam ei saa. Ja küllap ongi niimoodi õige ja hea. hiljem Internetist ka lugerite hindu nägin, kahanes Kusjuures e-lugerite laenutamine on kohe kindlasti see üsnagi jahedaks. Siiski pärineb umbes samast oluline. Kas või selliste jaoks nagu mina, kelle ööseks ajast harjumus netis leiduvaid huvipakkuvaid täis- laadima jäetud lugeri kolmevärviline kass Käpik tekste igaks juhuks kõvaketta nurka tallele panna, laua pealt põrandale lükkas, nii et see nüüd vaid peagi lisandus sellele ka tutvus epub-raamatufor- iga lehekülje ülemist nelja rida näitab. Võib-olla maadiga ja vabavaraline Adobe Digital Edition minu püüdis ta sellega mulle midagi mõista anda? sülearvutis. Ja siis millalgi sain äkki aru, et näiteks Aga sellest täpsemalt edaspidi. Masust hoolimata investeeriti ruumidesse Majanduslikule kitsikusele vaatamata investeeriti raamatukoguhoonetesse ja -ruumidesse. Üldiselt piirdus haldustegevus majade töökorras hoidmisega, sh katkiste akende või katuse parandamisega. Vaid üksikud raamatukogud väitsid, et nende materiaalne olukord on üldiselt hea. Kuigi vajadus remondi järele on kaunis suur, jõuti renoveerida vaid mõned raamatukogud, näiteks Vääna ja Kohila raamatukogu said ruumid omakandi mõisahoones, Karinu raamatukogu uued ruumid Järvamaal. Raamatukogude haldamine käib lõviosas omavalitsuste kaudu ja sellepärast on paremas olukorras need, kes asuvad Kai Idarand renoveeritava kooli (näiteks Saaremaal Võhmas, Läänemaal Ristil), kultuurimaja või keskusega ühise RR-i teadus- ja arenduskeskuse katuse all (Sõmeru raamatukogule anti uued ruumid juhtiv spetsialist keskusehoones, Kurtnas sai valmis ajakohaselt sisustatud raamatukogu-seltsimaja jne). Vändras avati Statistika koostas Margit Jõgi (RR) veebruaris iseseisev uus raamatukoguhoone, mille ehitus viidi lugemisaastal lõpule riigi, omavalitsuse ja Euroopa Liidu raha toel. Eesti rahvaraamatukogude arv jäi peaaegu samaks – 557, likvideeriti vaid kaks väikest raamatukogu, Stabiilne säästmine Päärdu ja Merivälja, kusjuures hoolitseti selle eest, et lugejate teenindamine eriti ei kannataks. Toimus Rahvaraamatukogud ka küllap möödapääsmatuid liitmisi nii raamatukogude vahel (näiteks Ravila ja Kose-Uuemõisa, 2010. aastal Kõrveküla ja Härma) või näiteks ühendati muuseum raamatukoguga ühisesse struktuuri (Paldiskis).

Kai Idarand teeb kokkuvõte, kuidas möödus Edurikas aasta ürituste arvu ja teemade mitmekesisuse poolest 2010. aasta keskraamatukogude vaatevinklist. Riiklik lugemisaasta aktsioon pani fantaasia elava- Eesti rahvaraamatukogude arv on jäänud malt tööle, aktiviseeris raamatukogusid ja meediat. peaaegu samaks (557), kaotati vaid kaks väikest Möödunud aastat on ürituste arvu ja teemade mitme- raamatukogu – Päärdu ja Merivälja –, kusjuures hoolitseti selle eest, et lugejate teenindus ei kannataks. Palgafondi kokkuhoidu püüti kõikjal Külastusi ja laenutusi 2008–2010 igati saavutada, toimus ka raamatukogude liitmisi. Külastuste arv suurenes 1,7%. RAHVARAAMATUKOGU

5 2010. aasta oli kuulutatud lugemisaastaks ja kuna raamatukogud täitsid selles tähtsat osa, siis oli see eriti rahvaraamatukogudele väga oluline aasta. Ka aastaaruande esitanud linna- ja maakonnaraamatu- kogud mainisid, et lugemisega seotud ürituste korraldamisele, raamatutest kõnelemisele ja üldsusele oma töö tutvustamisele pandi 2010. a suuremat rõhku. Alustame plussidest. Lugemisaasta positiivne mõju avaldus paljudel tasanditel. Tähelepanu väärib, et riigi eraldatud üldised komplekteerimiskulud ei vähenenud, raamatute ostuks mõeldud summad Seoses lugemisaastaga korraldasid raamatukogud palju üritusi, võrreldes 2009. aastaga isegi veidi kasvasid. Kõik mis suurendas 2010. a raamatukogude külastuste arvu. Laenutuste teised eelarvenumbrid aga kahanesid, eriti kohalike arv vähenes samal ajal 0,4%, mis on tihedas seoses raamatukogude omavalitsuste poolne osa. komplekteerimisvõimalustega. Joonisel võrdlus 2008–2010. kesisuse poolest nimetatud isegi kusjuures Rapla kandis isegi Valgamaal moodustasid annetused üheks seni edukamaks aastaks. vaatamata elanike üldarvu 18,4% kogu juurdetulekust (2009. Raamatukogus on küll kõik aastad vähenemisele. a 6%). Eriti tervitatav oli rahaliste lugemisaastad ja toimus palju tra- annetuste tegemine raamatute ditsioonilisi üritusi, millel lugemis- soetamiseks ning kirjastuste ja aasta pitser (nagu Prima Vista Tar- Kogud täienesid kirjanike endi kingitused. tus), kuid arvukalt viidi ellu ka lugemisaastal alguse saanud ERÜ Uudiskirjandust osteti vähem kui spetsiaalselt lugemisaastaks kavan- sõnastatud üleskutse “Kingi raa- mullu, seda põhiliselt perioodika datut. Näiteks võib saada tradit- matukogule raamat!” toel, mis ja raamatute eksemplaarsuse arvelt, siooniks Ida-Virumaa raamatu- vastuolulistele arvamustele vaata- jätkuvalt laienesid RVL ja järel- kogude lugemissoovitustega mata oli vajalik üritus. Paljud raa- komplekteerimine. Võrdluses kalendri väljaandmine. Raamatu- matukogud tõdesid, et kuigi toodi eelmise aastaga vähenes omavalit- kogud oskasid tähelepanu kesk- palju kirjandust “kodunt eest ära”, suselt teavikute soetamiseks eral- mes olekut suurepäraselt ära aitasid raamatukingitused kesisel datav raha riigis keskmiselt 15%. kasutada ja see tõi ka n-ö tulu ehk majandusaastal kogusid tõhusalt Kõik maakonnad tunnistasid, et külastuste arvu 1,7% suurenemise. täiendada. Arvele võeti tuhandeid uudiskirjandust saadi osta vähem Lugejate arv kasvas Tallinnas ja vajalikke trükiseid, eriti kooli- kui 2009. aastal. Suurim vähene- Tartus, Harjumaal ja Raplamaal, kohustusliku kirjandust (näiteks mine toimus perioodika osas, sest raamatukogud pidid otsustama kas valida raamat või ajakiri. Samal ajal tõi perioodikatellimuste vähen- Tabelis 1 on toodud asukoha järgi raamatukoguüritustel osalenud elanikkonna damine kaasa paljude igapäevaste protsent. Samas tabelis on näidatud ka raamatukogu korraldatud kasutaja- lugejate pahameele. Et vastu tulla koolitusel osalenud elanikkonna protsent ja raamatukogu kasutajaskonnast võimalikult paljude lugejate ootus- koolitusel osalenute protsent maakonnas või linnas. tele, kooskõlastatakse järjest roh- Hõlve 28% näitab, et 2010. aastal on raamatukogude kasutajad elaniku kohta kem omavahel tellimusi vallasise- püsinud stabiilsena võrreldes 2009. aastaga (28%). Aastast aastasse on see selt ja vähendatakse eksemplaride näitaja kõrgem maapiirkondades. arvu. RVL-i laenutusmoodulid toimivad hästi, kuid suure nõud- Hõlve Üritusel Kasutajakoolitusel Kasutajakoolitusel lusega raamatute puhul pole see %-des osalejad osalejad elaniku osalejad kasutaja elaniku kohta kohta %-des kohta %-des parim lahendus. %-des Raamatukogud kurdavad raama- Tallinn 18 5 2 9 tute kallinemise üle, aga statistika K-Järve 20 8 2 9 seda ei kinnita: ostetud raamatute hind on odavnenud. Keskmine Narva 20 16 0,1 0,4 raamatu hind võrreldes 2009. aas- Pärnu 38 6 4 11 taga langes, kuigi venekeelsed Sillamäe 35 33 1 4 raamatud on kallinemise teel. Tartu 39 11 2 6 Eestis lihtsalt ei ilmunud nimetusi nii palju kui varem: trükitoodangu Harjumaa 27 11 3 13 statistika ütleb, et võrreldes eel- Hiiumaa 52 24 3 5 mise aastaga vähenes see arv 791 I-Virumaa 25 15 2 6 nimetuse ehk 17,38% võrra. RAHVARAAMATUKOGU Jõgevamaa 38 31 3 9 Keskmisest rohkem osteti Eestiga 6 Järvamaa 36 23 2 6 seotud elulooraamatuid, sest neid ilmus jätkuvalt palju. Eelistus osta Läänemaa 32 19 4 12 eesti väärtkirjandust pole muutu- L-Virumaa 35 20 3 8 nud ja inimesed loevadki meelsa- Põlvamaa 40 42 3 7 mini eesti autorite loomingut. Pärnumaa 29 15 3 9 Raamatukogud täiendavad oma kogusid ka ostudega raamatu- Raplamaa 40 22 5 12 kauplustest ja antikvariaatidest, Saaremaa 37 27 3 7 laatadelt ning taaskasutuskeskus- Tartumaa 32 24 4 13 test. Paljud välismaa menukid jäeti Valgamaa 33 14 3 8 pärast ilmumist tellimata, eeldades, et neid saab hiljem soodsamalt Viljandimaa 38 19 3 7 soetada. Võrumaa 43 34 3 8 Raamatukoguhoidjad olid julge- Eesti 28 14 2 8 mad raamatuid taaskasutusse Tabel 2 Aasta-aastalt (võrdlus 2007–2010) on vähenenud ostetud teavikute arv (vt tabel 2 ja 3). Raamatuid Raamatuid Raamatu elaniku kohta kasutaja kohta hind (kr) 2010. aastal osteti teavikuid 22% vähem võrreldes 2007 0,31 1,1 136 2007. aastaga. 2008 0,31 1,1 145 Teaviku hind raamatukogu jaoks odavnes (vähenes) 2009 0,25 0,9 148 2010. aastal 142 kroonini, (2009. aastal 148 krooni), raamatuid elaniku ja kasutaja kohta on ostetud aasta- 2010 0,24 0,86 142 aastalt vähem (tabel 2).

Tabel 3. Raamatute ja teavikute ostud 2007–2010

2007 2008 2009 muutus 2010 muutus muutus 2009/2008 2010/2009 2010/2007 %-des %-des %-des rmt-te ost 425017 422171 345942 -18 331997 -4 -22 teavikute ost 450480 445644 368165 -17 351151 -5 -22

suunama – raamatulaatu ja -vahetust korraldati kõik- kõikjal igati saavutada. Abipersonali koondamine jal. Nii need, kes tegid raamatuvahetusüritust esimest moodustas üldisest töötajate vähenemisest üle korda kui ka need, kes teevad seda juba ammu, rõõ- poole, kuid ka sisulisi ametikohti sai mahult mustasid ettevõtmiste õnnestumise üle, sest inimeste vähendatud või kaotatud (näiteks Narvas vähe- huvi oli uskumatult suur. nes eelarve ligi 20%, koondati kaheksa ameti- kohta, neist kaks raamatukoguhoidjat). Eelarvekärped Üldine töökorraldus, eriti raamatukogude lahtioleku- aeg, kannatas mitmel põhjusel, milles suuremat rolli Nüüd negatiivsete nähtuste juurde. Aruandeaasta mängis loomulikult majanduslik surutis, kuid ka iseloomulikuks jooneks olid eelarvekärped, sest muudatus tööseaduses kasutamata puhkusepäevade majanduslik surutis andis tugevalt tunda kogu riigis, kohta. Raamatukogud olid võrreldes eelmise aastaga sh kultuurivaldkonnas. Kõikide raamatukogude eel- vähem tunde lahti, mida siiski püüti muuta lugejatele arveid vähendati, mis tähendas, et: vähem märgatavaks (leida puhkuste ajaks asendajaid, • teavikute komplekteerimiskulud omavalitsustelt koordineerida tööd) ja lahtiolekuaega mugavamaks vähenesid. (siduda bussiaegadega vms). See tõi kaasa väiksema eksemplaarsuse ja loogi- lise jätkuna lugemisjärjekordade pikenemise. Arendus ja koolitus Selliseid omavalitsusi, kes mitte sentigi raamatute Enamik keskkogude juhte pidi tõdema, et 2010. aastal ostuks ei eraldanud, 2010. a siiski ei olnud. Mitme- arendusprogrammid seiskusid ja jäid ootama paremaid kesisemat kogu silmas pidades vähendatakse aegu. Kõige suurem oli langus personali koolitus- tellitud raamatute eksemplaride arvu, isegi kesk-

kuludes (mis niigi madalad: 0,1–0,4% eelarvest või RAHVARAAMATUKOGU kogud saavad väheseid teavikuid osta rohkem on puudunud hoopis) ja infotehnoloogilise arengu kui ühe eksemplari. Paljude raamatute lugemi- alal. Kuigi Sillamäe Linna- ja Lääne Maakonna Kesk- 7 seks tuleb oodata järjekorras, mille pikkuseks raamatukogu said 2010. a koolitussõbralikuma orga- võib olla 20–30 inimest. nisatsiooni preemiad, olid koolituskulud tavaline koht, kust andis midagi vähemaks võtta, kellel sealt • personalikulude vähenemine tingis töötajate koon- midagi võtta oli. Vähenemist kompenseeriti mitme- damist, tööaja lühendamist, palgata puhkusele sugustel tasuta koolitustel osalemisega. saatmist jne, mis tõi enamasti kaasa raamatukogude lahtiolekuaja lühenemise. Raamatukogude struk- Arvutipargi viletsus seab mõnel pool ohtu isegi raa- tuuris tehtud muudatused töötajate arvu vähene- matukogu põhiülesannete täitmise. IT-investeeringute mise suunas tõid kaasa raamatukoguteenuse vähenemine oli võrreldes 2009. aastaga keskmiselt halvenemise, sest tööprotsessid aeglustusid ja 18% ja see kuluartikkel on positiivne juba ainuüksi teenuse kättesaadavus vähenes. Tööjõukulu vähe- siis, kui osteti või saadi kingiks kas või üks arvuti. nemine eelarves oli tuntav, aga mitte palju suurem Siiski leidub infotehnoloogia valdkonnas ka rõõmus- kui Eestis tervikuna, jäädes keskmiselt 10% pii- tavaid näiteid: Viljandi linnavalitsus liisis raamatu- resse. Palku ei vähendatud küll vist vaid paaris kogule lausa 19 uut arvutit. Arvuteid saadi ka seoses keskkogus, aga palgafondi kokkuhoidu püüti raamatukogude renoveerimise ja uute ruumidega. E-teenuste ja -ressursside areng võtmisel kaardistati maakondade kodulooandme- toimus arendusprogrammide kärbetele vaatamata, baasid ja -kartoteegid, korraldati koolitusi, toimib kuid oli Eesti ebaühtlase rahvastikutiheduse ja puu- list. RIKS ja Urram liideti Rahvusraamatukogu duliku halduspoliitika tõttu ebavõrdne. Suuremad otsinguportaaliga (alates 2010. aasta jaanuarist linnad ja Harjumaa mõned vallad kasvavad jõudsalt, ei bibliografeeri Eesti Rahvusraamatukogu enam ääremaid aga lisandub. Siiski on raamatukogud maakonnalehti). ELNET Konsortsioumi liikmete võimaluste piires teinud jõupingutusi elektroonilise ülesandeks on ISE andmebaasi täiendamine kokku- teeninduse ja interneti leviku parandamiseks (näiteks lepitud perioodika põhjal. Lääne-Virumaal sai viimane raamatukogu, Varangu, Rahvaraamatukogud on hakanud teadlikult senisest internetiühenduse või Tartu linnaraamatukogus aktiivsemalt koolitama IT-valdkonnas nii oma tööta- ehitati välja interneti arvutitöökohad kohvikusse jaid kui ka lugejaid. Soetatud on esimesed e-raama- ja ajalehtede saali). Mitmes raamatukogus on laien- tud ja lugerid, laienenud on ID-kaardi kasutamine datud wifi leviala. Tundub uskumatu, et neljas lugejakaardina ja juurutatakse digitaalse allkirja Ida-Virumaa raamatukogus puudub isegi töötaja programmi. Paistab, et on hakatud rohkem tähele- arvuti, sest mõni vallavalitsus ei planeerigi interneti- panu pöörama ka arvutite turvalisusele (näiteks ühenduse eest maksta või see on küll olemas, aga Tartus tehakse ISKE infoturbemeetmetele vastavuse halb. On ka raamatukogusid, kes toovad aeglase kontrolli). interneti põhjuseks, et mitte elektrooniliselt teenin- Suurt tähelepanu pööratakse enda, oma kogude dama hakata. ja tegevuse elektroonilisele tutvustusele: loodud on Elektroonilisele laenutusele olid aruandeaastal üle iseseisvaid veebisaite või kohandatud olemasolevaid minemata veel viimased raamatukogud (Järvamaal kasutajate ootustele vastavalt visuaalsemaks ja neis – 1, Valgamaal – 2, Tartumaal – 4 jne). Enamikus olev info paremini leitavaks. Aktiivselt kasutatakse raamatukogudes, näiteks ka Hiiu- ja Saaremaal, mitmesuguseid virtuaalseid, sh sotsiaalmeedia planeeritakse täielik üleminek aastasse 2011, kuigi vahendeid. Alustatakse uusi ja arendatakse olemas- väikese lugejaskonnaga raamatukogude jaoks ei pea olevaid kirjanduslikke, fi lmialaseid vm ajaveebe. omavalitsused teenindusprogrammi ostu hädavaja- likuks investeeringuks. 21. sajandi teisel kümnendil on siiski juba loomulik, et pidevalt arendatakse elekt- Koostöö ja tegevus kultuurikeskusena ronkataloogi, näiteks Urrami keskkonda, millega on liitunud uusi raamatukogusid, ja teisi tarkvaralahen- Rahvaraamatukogud on väga tänulikud kõigile koos- dusi. 2010. aastal laienes ka raamatukoguprogrammi tööpartneritele, sest ilma toetuseta jääksid head ideed RIKS kasutajaskond ja Võrumaal osteti kohaliku ellu viimata. Koostööd tehti peaaegu kõigi kohalike omavalitsuste liidu abil uus RIKS-i server. Pidev töö kultuuri- ja haridusasutuste, vallavalitsuste, fi rmade elektronkataloogi täiendamisel on normaalne iga- ja kohaliku ajakirjandusega, rääkimata seltsidest jm päevatöö, oluliseks tähiseks on siiski see hetk, kui kodanikeühendustest. Rõõmustav oli lugemisaasta kogude andmestik on täielikult sisestatud (nt Jõgeva mõju, sest ettepanekuid tuli mitte ainult raamatu- maakonnas). Järk-järgult on kõigis raamatukogudes kogu poolt. Rahvusvaheliselt olid kõige tihedamad kasutusele võetud triipkoodid ja käsiskannerid, mis sidemed naaberriikide kolleegidega ja mitme riigi hõlbustavad ka inventuuri tegemist. Aasta lõpul saatkondadega Eestis. Urramis toimunud andmebaasi andmete kadumine aga kahjuks ei soodustanud raamatukogude usaldus- väärsuse kasvu. Rahvaraamatukogud Keerukaid tarkvaralisi uuendusi ja arendusi said töötasid kultuurikeskusena RAHVARAAMATUKOGU endale lubada põhiliselt vaid suured linnad, näiteks täistuuridel. Tallinnas juurutati traadita käsiterminal valesti 8 paigutatud raamatute tuvastamiseks, Tartus alustati ESTER-i veebikataloogi avakogujuhi loomist jne. Rahvaraamatukogud töötasid kultuurikeskusena täistuuridel. Korraldati kohtumisi, näitusi, raamatu- Raamatukogude tähtis töölõik on andmebaaside laatu ja -vahetusi, ööraamatukogusid jm üritusi loomine, retrospektiivne ja jooksev täiendamine, rohkem kui tavaliselt. Ka meedia tähelepanu neile näiteks Tallinnas tehti algust e-kogude andmebaasi ettevõtmistele oli suurem, lisaks kohalikule ületasid tarkvara sisestusega. rahvaraamatukogudes toimunud kultuurisündmu- 2010. aasta märksõnaks sai töö kodulooliste andme- sed üle-eestilise pressi uudiskünnise. Suurejoonelisi baasidega. Raamatukogud on endale ülesandeks üritusi ei korraldatud, seevastu olid ühiste jõupingu- seadnud teha paberkandjal olevad kodulookartotee- tustega teoks saanud ettevõtmised siirad ja südamli- gid elektroonilises keskkonnas kättesaadavaks, kud. Palju toimus lugemisele pühendatud üritusi, näiteks Kohtla-Järvel jätkati nii eesti- kui ka venekeel- sh ettelugemisi – eriti armastatakse luulet – ja rohkem se elektroonilise kodulooandmebaasi loomist, Pärnus märgati erivajadustega lugejaid. Oma lemmikraama- jm täiendatakse oma andmebaasi DIGAR-i täistekst- tutest rääkisid ja andsid lugemissoovitusi nii raamatu- linkidega. ERÜ koduloobibliograafi a töörühma eest- koguhoidjad ise kui ka omavalitsuste töötajad või muud nimekad inimesed, õpetajad ja lapsevanemad, Triinu Seppam aktiivsed lugejad. teenindusdirektor Ajastule omaselt toimus ja ilmus palju elektrooniliselt: virtuaalseid näitused, veebiviktoriinid jms. Rapla KRK vahendas Läti, Leedu ja Eesti kirjanike Võlglane kaebas Tallinna ja raamatukogutöötajate virtuaalkohtumist. Ülikooli- raamatukogude praktikat järgides pidasid nii kesk- Keskraamatukogu kohtusse kogud kui ka väiksemad rahvaraamatukogud oma uksed öösel avatuna. Eriti populaarsed olid need ettevõtmised laste ja noorte hulgas. Tallinna KRK käis lugejaga kohut. Triinu Seppam Lapsed võitsid lugemisaastast kahtlemata kõige kirjeldab kohtuprotsessi ja annab näpunäiteid kohtuga rohkem, sest kõikidele vanustele beebikoolidest suhtlemiseks. Esimene juhtum ei pruugi viimaseks ülikoolini toimus tohutul hulgal ettevõtmisi. jääda, sellepärast tasub kõigil raamatukogutöötajail Erakordselt suure edu ja osavõtjate arvuga möödus tähelepanelik olla ja seadusetähe järgi asja ajada. X Nukitsa konkurss. Lisaks tavapärastele ettevõtmis- 2009. aasta augustikuus laenas 36-aastane vene keelt tele oli palju fantaasiarikkust ja energiat vajavaid emakeelena kõnelev naine (edaspidi võlglane) Tallinna üritusi, näiteks tantsimise ja lugemise seostamine Keskraamatukogust kuus raamatut. Kui laenatud või järjejutu kirjutamise ajaveebid. raamatute tagastamistähtajast oli möödunud juba Kokkuvõttes oli lugemisaasta raamatukogudel rohkem kui aasta, kasutas raamatukogu seadusega üsna edukas aasta – veidi vaene ja väga töine, võimaldatud sanktsioone oma vara kaitseks ning tegi kuid targalt, säästvalt ja nutikalt tegutsedes oli talle ettekirjutuse, millele järgnes, kui selle jõustumi- võimalik palju ära teha. sest oli möödunud 35 päeva, avaldus kohtutäiturile. Kolm nädalat hiljem järgnes võlglase kaebus Tallinna Halduskohtule – Tallinna Keskraamatukogu kaevati Millega arvestada 2011. aastal? esimest korda kohtusse. • 2011. aasta tuleb kõikide makromajanduse prog- Kirjeldan lühidalt kohtuprotsessi ning annan mõnin- nooside järgi üsna samasugune. Oluline on säili- gaid näpunäiteid kohtuga suhtlemiseks. Et kohtuprot- tada raamatukogude roll kohaliku elu keskusena, sessi kirjeldus oleks selge ja arusaadav, ei kasuta ma sest oleme mõnel pool ainuke märk riigi kohal- juriidilisi termineid, mõisteid ja viiteid konkreetsetele olekust. paragrahvidele, mida tuleb kasutada kohtuga ja võlg- • Lugejasõbralike teenindusvormide areng jätkub: lasega suheldes. reserveeritakse teavikuid, laenutatakse ajalehti, 20.12.2010 esitas võlglane Tallinna Keskraamatu- võimaldatakse ööpäev läbi teavikuid tagastada, kogu vastu Tallinna Halduskohtule kaebuse (2 lk + lubatakse viivisevabu päevi, pakutakse turismi- 20 lk lisasid). info teenust jne. Kasutajakoolituses on oma peale võetud arvutiõpe töötutele jm. Võlglane argumenteeris oma kaebuses kohtule järgmist: 1. Laenatud raamatud ei ole temast olenevatel • Lastetöö on raamatukogudes alati olnud määrava põhjustel tema käes (kunagise üürikorteri omanik tähtsusega. Kindlasti tuleb seda tööd jätkata ja keeldub talle raamatuid tagastamast ning ta on tei- vastastikku üksteist teadmistega rikastada. nud selles osas politseile ka avalduse), st laenatud Lugemise iseloom on hakanud teisenema, raamatute mittetagastamine ei ole seotud sellega, muutudes katkendlikuks arvutipõhiseks info- et ta on lohakas või tahaks tahtlikult oma raamatute vajaduse rahuldamiseks. tagastamise kohustusest kõrvale hoida. • Süveneb raamatukogu ettevõtmiste projektipõ- 2. Ei saanud kätte Tallinna Keskraamatukogu poolt RAHVARAAMATUKOGU hine iseloom, mille tõestuseks on juba tekkinud tehtud ettekirjutust, mis saadeti talle väljastustea- MTÜ-d. Nii on lihtsam toetusi jm rahalist abi tega tähtsaadetisena. 9 leida. Mõlemad argumendid vastavad tõele: politsei avaldu- • Valdavaks on saanud päringute arvu vähenemine, ses üürikorterisse jäänud asjade loetelus olid nimeta- samal ajal muutuvad need keerukamaks. tud ka viis raamatukogust laenatud raamatut ning Eesti Post tagastas tähtsaadetise raamatukogule • Teenuse kvaliteedi uuringuid tehti 2010. aastal märkusega „ei ela sellel aadressil”. näiteks Hiiumaa ja Põlvamaa raamatukogudes. Uuringud annavad tõhusat materjali oma ees- Võlglane taotles: märkide elluviimiseks ja on lugejatega suhtlemise 1. ettekirjutuse peatamist kuni kohtuotsuseni; oluline aspekt. 2. ettekirjutuse tühistamist; • Raamatukoguhoidja peab olema multitalent. 3. uut tähtaega laenatud raamatute tagastamiseks/ Suur tähtsus on täienduskoolitusel, soovitud asendamiseks. koolitusteemade hulgas oli lisaks oma erialale Koos kaebusega laekus ka kohtunõue (1 lk), kus anti näiteks ka infopoliitika ja meediaga suhtlemine, raamatukogule seisukoha võtmiseks aega kuus päeva arhiivindus ja arvutigraafi ka. (selle aja sisse jäid ka jõulupühad). Raamatukogu seisukohad olid (3 lk + 4 lk lisasid): Hea teada 1. Raamatukogu saatis võlglasele üheksa meelde- • Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 149 ütleb, tuletust, sh kolm posti teel nii lugeja poolt antud et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg tegeliku elukoha aadressile kui ka rahvastikuregistri on kümme aastat. Laenatud teavikute tagastamise, aadressile, kuid võlglane neile ei reageerinud. asendamise, teavikute kümnekordse hinna ja tasu 2. Ettekirjutus saadeti võlglase poolt raamatukogule viivitatud aja eest maksmise nõue tuleneb rahva- antud elukoha aadressile. raamatukogu seadusest. 3. Võlglane ei teavitanud raamatukogu oma elukoha- • Kui Eesti Post tagastab tähtsaadetise (ettekirjutuse) aadressi muutusest, kuigi raamatukogu kasutamise teatega, et “ei ela aadressil” või “tagastatud hoiu- eeskiri seda nõuab. tähtaja möödumisel”, tuleks kaaluda võlgnevuse 4. Raamatukogu ettekirjutust ei tühista, kuid on üleriigilises ajalehes avaldamist. Nimelt, kuigi nõus täitmise peatama kuni kolmeks kuuks või haldusmenetluse seadus § 26 lg 4 ütleb, et kui kohtu otsuseni. menetlusosaline (võlglane) ei ole haldusorganile (raamatukogule) oma aadressi muutmisest tea- Kohus andis 21 päeva aega, et saavutada kompromiss tanud, saadetakse dokument viimasel haldus- Kolm päeva pärast kohtule vastuse saatmist laekus organile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse Tallinna Halduskohtult kohtumäärus (5 lk), kus oli dokument kättetoimetatuks, siis Riigikohus leiab, märgitud, et võlglase kaebus võetakse menetlusse et füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt ja täitemenetlus tuleb ajutiselt peatada (st kohtutäitur kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta ei tohi arestida võlglase arvet jms). Raamatukogule teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt ja võlglasele anti 21 päeva aega, et saavutada kompro- haldusakti teatavakstegemisega. Riigikohtu miss. Võlglane saatis kompromissi taotluse (1 lk), halduskolleegium on sellele viidanud 5. mai 2005. kus tegi ettepaneku kohtuda ning kompromissi arutada. aasta määruses haldusasjas nr 3-3-1-12-05. Raamatukogu oli nõus võlglasega kohtuma (vastus Tallinna Keskraamatukogu üleriigilises ajalehes kompromissi taotlusele – 2 lk). Kompromiss saavutati võlgnevustega seotud andmeid veel avaldanud – toimus kohtumine raamatukogu direktori, teenindus- ei ole, st kogemus puudub. Parem ja odavam direktori, raamatukogu juhataja ja võlglase vahel. lahendus oleks see, kui raamatukogu saaks avaldada võlgnevusega seotud teadaanded Ametlikes Kompromissi sisu (4 lk + 2 lk lisasid): Teadaannetes. Riigi Teataja seadus § 13 lg 2 ütleb, 1. Raamatukogu loobub võlglase suhtes algatatud et Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teated, täitemenetlusest. mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 2. Võlglane hüvitab kolme kuu jooksul raamatu- See tähendab, et viimase võimaluse kasutamiseks kogule seoses täitemenetlusega tekkinud täitekulud. tuleks muuta rahvaraamatukogu seadust. 3. Võlglane tasub kolme kuu jooksul tasu viivitatud • Kui raamatukogu taotleb kohtutäiturilt täitemenet- aja eest kogu summa ulatuses. luse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõud- 4. Võlglane asendab kolme kuu jooksul laenatud ja mist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude tagastamata jäetud raamatud raamatukogu poolt sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, tuleb valitud raamatutega. raamatukogul tasuda menetluse alustamise tasu 5. Kui võlglane kompromissi tingimusi rikub, tuleb ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sisse- tal maksta leppetrahvi ning raamatukogu annab nõudmata jäänud summalt (alus: kohtutäituri nõude uuesti sundtäitmisele (st kohtutäiturile seadus § 41 lg 2). Kirjeldatud kohtuasja puhul menetleda). tuleb see tasu võlglasel kinni maksta. 6. Menetluskulud tasuvad mõlemad pooled ise. Raamatukogu saatis kompromissi Tallinna Haldus- • Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lg 5 RAHVARAAMATUKOGU kohtule, millele järgnes kohtumäärus (3 lk), kus meie kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse asutused kompromissileping kinnitati ning kohtuasi loeti lõpetatuks. esitama avaldused, kaebused ja muud dokumen- 10 Dokumentide saatmisega kaasnesid ka dokumendid kohtule elektrooniliselt. tide kättesaamise kinnitused ja kaaskirjad. • Täitemenetluse seadustiku § 11 lg 1 p 5 kohaselt Kompromissis kokkulepitud tähtajaks tagastas/ kuulub täitemenetlusega seotud hagide lahenda- asendas võlglane kuuest raamatust neli. Neljast mine maakohtu pädevusse. Aga halduskohtu- raamatust üks oli raamatukogu vöötkoodiga ning menetluse seadustiku § 8 lg 1 ütleb, et võib võlglane märkis, et see oli kogu aeg tema käes. kuuluda ka halduskohtu pädevusse. Võimalusel Raamatukogu ja võlglase vahel alustati läbirääkimisi konsulteerige juristiga, kui kahtlete, millise kohtu leppetrahvi osas, sõlmiti kokkulepe (1 lk). Kokkuleppe pädevusse mingi kaebus kuulub. sisu: kuna raamatukauplus väljastas tõendi, et võlglase • Võlglase kaebust võib lahendada kohtus ka kirja- poolt 21 päeva tagasi esitatud tellimus viibib 2–6 nädalat, likus menetluses, st ilma kohtuistungi pidamiseta. siis anti võlglasele aega võlgnevuse likvideerimiseks kuni Tallinna Keskraamatukogu kohtuistungit ei soo- 16. mai 2011 (kaasa arvatud). Kui võlglane võlgnevust vinud ning suhtles nii kohtu kui ka võlglasega selleks ajaks ei likvideeri, on raamatukogul õigus nõuda e-posti teel, dokumendid digiallkirjastati. Võlg- võlglaselt leppetrahvi ning anda võlgnevus uuesti sund- lasega kohtus raamatukogu võlglase ettepanekul täitmiseks. vaid kompromissi arutamiseks. olid täielik vastand praegusele. Uus maja on kui magnet, mis tõmbab külastajaid ligi. Kes tuleb uudis- himust vaatama, mis siin tehakse, kes uurib moodsa arhitektuuri tulemit. Tänu sellele oleme saanud juurde hulga lugejaid ja ka arhitektuuriliselt on hoone saanud mitu auhinda. Ja mis kõige tähtsam – oleme pälvinud vallarahva heakskiidu. See kõik innustab üha läbi- mõeldumalt tegutsema. Suurepärane keskkond pakub laiemaid võimalusi, koostöös klubiga on siin näiteks toimunud kohtumisi kirjanikega. Lasterühmad nii lasteaiast kui ka koolist täiendavad oma teadmisi raamatukogutundides koos raamatukogu juhataja Laidi Bildiga. Lastele on maja Annika Aasa omaseks saanud, jääb see ju kooliteele, ja eks ole uudsed Sõmeru vallavalitsuse kultuurispetsialist

Pärast eksirännakuid maandusime keset viljapõldu ja värvimustrit

Selline oli ühe Sõmeru valla raamatukogu teekond, mis kestis 60 aastat, kui rännati ühelt üüripinnalt teisele, ja on nüüdseks lõpule jõudnud sõna otseses mõttes keset viljapõldu kerkinud uues keskusehoones. Tähenduslik asjaolu on siinjuures see, et uus maja sai valmis lugemisaastal – seega parim kink lugemishimulisele vallarahvale. RAHVARAAMATUKOGU

Vähe on maaraamatukogusid, kes saavad alustada 11 tööd päris uues majas, mis on spetsiaalselt ehitatud raamatukogu nõudmisi ja tingimusi arvestades. 2004. aastal valminud Ralf Lõokese ja Maarja Kase ideekavand “Kõrreline”, mis kujutab lainetavat viljapõldu, just seda sisaldas. Lisaks raamatukogule on keskusehoones koha leidnud veel vallavalitsus, klubi ja päevakeskus, üle tee on tervisekeskus. Üks terviklik lahendus vallaelanikule, kes hindab kõrgelt multifunktsionaal- sust ja oma mugavust. Kõik on kenasti koos. Tavaliselt tekitab kolimine hirmu: kas lugejad tulevad kaasa, kas leiavad tee uude raamatukokku? Meie vallas seda karta polnud. Varasemad pinnad, Sõmeru raamatukogu juhatajale Laidi Bildile meeldib, et uues majas kuhu raamatukogu püüdis oma vara ära mahutada, on arvestatud raamatukogu vajadusi. võimalused need, mis sisse kutsu- vad. Pehmed tugitoolid pakuvad lugejaile ja õppureile mugavust, lisaks laeni kõrguvatele raamatu- riiulitele on raamatukogus korralik arvutipark, muusikakuulamistuba. Lastenurgas on võimalik vaadata TV-d ja DVD-sid, kord nädalas koh- tub tegelusjuht Siiri Saarmets ko- duste lastega muinasjutuhommikul. Rosinaks on kindlasti raamatukogu võrkkiikedega siseõu, mis ootab, et saaks kevadpäikeses lugemismõnusid nautida. Hubasus ja ainulaadsus on need, mis iseloo-

RAHVARAAMATUKOGU mustavad Sõmeru raamatukogu kõige paremini. 12 Lisaks uuele Sõmeru raamatukogule toimetab vallas aktiivselt ka Uhtna aleviku raamatukogu, mille juhataja Inge Pikkoja ei pea paljuks raamatukogu majast välja viia. Ta haarab kaasa oma raamatu- kohvri ja viib lugemisrõõmu kooli- lastele, hooldekodu elanikele, Ubja päevakeskusesse ja memmele kauge metsatuka taha. Sõmeru vallas jõuab raamat küll rahvani, kas siis multifunkt- sionaalses keskusehoones paikneva raamatukogu kaudu või pudeneb välja raamatukohvrist. Kokkuvõttes võib pikki aastaid vältav tarkvara arendustegevus osutuda kulukamaks kui valmis digitaalarhiivi süsteemi soetamine. Samal ajal sai aga määravaks muu hulgas ka see, et ei olnud võtta nii hästi toimivat IT-lahenduse valmistoodet, nagu näiteks pikaajalise praktikaga integreeritud raamatu- kogusüsteemi puhul. Seda valusamalt tabas meid majanduslangus küllaltki kriitilisel hetkel, kui nõudlus arhiivi panustamise ja arhiivi materjalide kättesaadavuse järele oli kasvanud, aga meil ei olnud eelarve kitsaste olude tõttu võima- lik vastata vajaliku võimsusega ei tehniliselt ega personali poole pealt. Tänu täiendavale rahastamisele Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse tõukefondidest ja jätkuvale rahastamisele Kultuuriministeeriumi Janne Andresoo programmi “Digitaalne kultuuripärand 2007–2010” RR-i peadirektor kaudu saime 2010. aastal avada digitaalarhiivi DIGAR vastse kasutajakeskkonna. Peame seda oluliseks saavutuseks, et just lõppkasutaja jaoks muutus digitaalarhiivi kasutamine mugavamaks võrreldes varasema keskkonnaga, täienedes mitmete vajalike funktsioonidega. Samal ajal vajavad arendamist arhiivisüsteemi funktsionaalsed osad. Käesoleval aastal on põhirõhk suunatud operaatorliidese arendamisele, mis suurendab arhiivi võimet materjali vastu võtta ja hallata. Kindlasti ei saa jätta mainimata, Kahe arhiivi et kogu süsteemi arendustegevuse juures on kitsaks pudelikaelaks osutunud serveriruumi nappus. Just seetõttu peab 2011. aasta lõpuks valmima Rahvus- loomise lugu raamatukogu uus serveriruum, kui nii võib öelda, siis – maksku mis maksab. E-rahvusraamatukogu Usun, et ühel päeval peab aga moodul haaval arhiivi- süsteemi isearendamine lõppema. Mõttekas on see loomisest ja arengust asendada aastaid töötanud ning end turul tõestanud tarkvaraga. Üha keerulisemaks ning lõppkokkuvõttes kulukamaks muutub konkureerimine tarkvaraﬁ rma- dega, kes on spetsialiseerunud digitaalarhiivi süstee- E-rahvusraamatukogu on praegu hoogsas mide loomisele ja arendamisele. arendamisjärgus: digitaalarhiiv DIGAR Iga arhiivi jaoks on kõige tähtsamaks kriteeriumiks ja Rahvusraamatukogu veebiarhiiv astuvad usaldusväärsus. Kindlasti on just Rahvusraamatuko- pika sammu lähemale oma kasutajatele. gu pikaajalised usaldusväärsed suhted kirjastajatega saanud otsustavaks, miks DIGAR nii jõudsalt on täienenud kirjastajate loovutatud trükifailidega. E-RAAMATUKOGU Tegemist on olnud vabatahtliku ja pikaajalise part- nerlusega ajakirjanduse ja asutuste trükiste kirjas- Kui Rahvusraamatukogu eesti trükiste arhiivkogu 13 tajatega. Diskuteerides rahvusraamatukogude sai möödunud aastal 75-aastaseks, siis rahvusraamatu- juhtidega CDNL-i aastakoosolekul sundeksemplari kogu eesmärki täitvad arhiivkogud digitaalsel kujul teemadel, tõdes nii mõnigi riik, et kõik toimib teine- on jõudmas teismeliseikka. Pean silmas rahvusteavi- kord palju paremini, kui see ei ole tehtud kohustus- kute digitaalarhiivi DIGAR, aga ka Rahvusraamatu- likuks. Näiteks Hollandi ja Portugali rahvusraamatukogu veebiarhiivi. Need kolm kogu moodustavad kogu tõid esile oma senise eduka praktika, niisamuti olemuslikult Rahvusraamatukogu tuumiku. Järgnevalt kui Eestigi. Seega raamatukogu on suutnud tõestada, peatun lähemalt just neil kahel digitaalsel arhiivil, et ta on usaldusväärne partner, kes kokkulepetest et jagada lugejaga nii rõõme kui ka muresid, mis alati kinni peab. nendega on seotud. Rahvusraamatukogu soov on pakkuda kirjastajatele DIGAR usaldusväärset keskkonda. Meile on oluline tehni- Eesti trükiste digitaalarhiiv sai alguse 2004. aastal line keskkond, selle turvalisus ning eesmärgiks Euroopa projektist reUSE. Toona sai valitud isetege- on võetud vastata rahvusvahelistele ISKE turvalisus- mise tee – operatsioonisüsteem Fedora 2.0 vabavaraga. nõuetele. Heale koostööle kirjastajatega viitab asjaolu, et digi- valmimine peab lahendama senise materjalide kätte- taalarhiivi DIGAR saadavad väljaannete trükifaile saadavuse probleemi. Kuid isetegemisest üksi ei piisa. juba 12 päeva- ja nädalalehte, kõik Eesti maakonna- Kättesaadavuse parandamiseks tuleb ka üleilmset lehed ja mitmed vallalehed. DIGAR-iga on liitunud koostööd teha. World Digital Library (WDL), The ka ajakirjade kirjastajad, kellelt on arhiivi lisandunud European Library (TEL) ja Europeana on ehk tuntui- paarkümmend uut ajakirja (sh Eesti Naine, Kodukiri, mad näited. Keel ja Kirjandus, Horisont). Suurimaks ajakirjade WDL-iga kirjutasime koostööleppe alla eelmisel trükifailide deponeerijaks on Ajakirjade Kirjastus. aastal ning loodame esimeste praktiliste sammudeni 2010. aastal lisandus digitaalarhiivi ligi viis ja pool jõuda sel aastal. WDL-i eripäraks on koguda n-ö tuhat digitaalse väljaande nimetust, sealhulgas on pärle. Näiteks võiksid RR-i kogust saada selle por- ülekaalus digiteeritud väljaanded, nii raamatud kui taali osaks vanad Liivimaa kaardid. Heaks näiteks ka maakaardid jm. projektide-portaalide-arhiivide vahelisest lõimumi- Digiteeritud väljaanded on üks suuremaid vooge, sest on Europeana Traveli raames digiteeritud RR-i mille kaudu digitaalarhiiv DIGAR saab sisulist täien- vanade postkaartide kogu enam kui 7000 nimetusega dust. Olemasolevat võimekust arvestades kogume ning 42 reisiraamatut, mis on kõik kättesaadavad DIGAR-isse esmajoones Rahvusraamatukogus digi- DIGAR-is, aga ka Europeanas ning kollektsioonina teeritud väljaanded, kuid edaspidi lisandub kindlasti väljas veebinäitusel “Travelling Through History” ka teistes mäluasutustes digiteeritud materjal. TEL-i portaalis (http://www.theeuropeanlibrary. org/exhibition-travel-history). Digiteerimine on neid valdkondi, kus mäluasutustel avaneb suurepärane võimalus teha koostööd ja hoida kokku. Kindlasti tuleb üheks õnnestunud ettevõtmi- seks pidada eesti ajakirjanduse digiteerimist ja selle Veebiarhiiv tulemusena loodavat andmebaasi DEA – Digiteeritud Meie tänapäeva kultuuri kõik ilmingud – ajakirjandus, Eesti Ajalehed, milles osalevad Rahvusraamatukogu, muusika, kunst, äri, sotsiaalne suhtlus –, on esindatud Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu veebis. Seetõttu on veeb oluline allikas mitmete vald- ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. kondade uurijatele. Kuid tegelikult me ei tea, kes Eraldi küsimus on aga DEA sidumine digitaalarhii- kasutab veebiarhiivi aastakümnete ja -sadade pärast. viga DIGAR, mis praegu ei ole standardite erisuse Kui DIGAR-i kasutajaskond on lai ja mitmekülgne, tõttu võimelised omavahel suhtlema. esindades väga erinevaid kasutajate sihtrühmi, siis Teiseks heaks koostöönäiteks digiteerimise vald- veebiarhiiv hakkab ilmselt huvi pakkuma palju kitsa- konnas on Eesti Kirjandusmuuseumi koordineeritav male ringile ning sedagi alles aastakümne pärast. projekt “Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti Seetõttu ongi veebiarhiveerimise puhul tegemist kultuuri käsikirjaliste alliktekstide digiteerimine”, mõtteeksperimendiga, mille käigus tuleb püüda milles ka Rahvusraamatukogu osaleb. projitseerida arhiveeritava materjali võimalikku kasutust tulevikus. Kuigi edukaid digiteerimise koostöönäiteid leiaks veelgi nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis, on ilmne, Eesti Rahvusraamatukogu hakkas veebi arhiveerimise et siin on kasutamata võimalusi rohkem kui küllaga. peale mõtlema ja sellega tegelema juba 1998. aastal. Digitaalse kultuuripärandi tegevusvaldkonda tervi- Teema oli toona aktuaalne mitmes teises maailma kuna ning digiteerimise valdkonda sealhulgas koor- rahvusraamatukogus ning tundus ühtaegu nii väga dineerib Kultuuriministeerium. Praegu aga ei ole mälu- põnev kui ka vajalik. Tegime algust Eesti veebisai- asutustel Eestis selget ülevaadet sellest, kes mida tide monitoorimise ja valikulise salvestamisega. digiteerib. Uute digiteerimisplaanide ja algatuste Läbi sai viidud ka uuring, kui püsivad on võrgu- väljaanded ning kuidas nad kaovad.

E-RAAMATUKOGU kohta peaksid raamatukogud eelkõige omavahel tihedamalt infot vahetama ning dialoogi hoidma Aastatel 2005–2006 saime osa Euroopa projektist 14 ka eraalgatuslike ettevõtmiste eestvedajatega. “Web Cultural Heritage”, et täpsustada valikukritee- Me peaksime olema paremini informeeritud, riume, mida arhiveerida. Valikupõhimõtete teema kes, mida, millal ja kuidas teeb. on olnud pidevalt justkui tuli tuha all, mida on paljus Digitaalarhiivi edaspidises täienemises saab murde- varjutanud ka küsimärk seoses autoriõiguse proble- punktiks sundeksemplari seaduse täiendus, mis paneb maatikaga. RR-ile kohustuse trükifailide säilitamiseks. Sellega Ka nüüd, kui oleme veebiarihveerimise teema uuesti kaasneb hüppeline materjalide kasv arhiivis ning päevakorda tõstnud, keskendume valikuküsimustele. seda põletavam on vajadus lahendada e-ruumipuu- 2010. aastal sai Rahvusraamatukogu juurde loodud duse probleem ehk uue serveriruumi väljaarendamine. laiapõhjaline üle-eestiline töörühm, kes otsustab, Sisuliselt ei ole meil praegu e-hoidla või e-riiulite millised veebisaidid kuuluvad esmase valikulise pinda ning e-trükis asub piltlikult öeldes töötlemis- arhiveerimise alla. Samal ajal jääb veebi ülejäänud osakonnas ning e-avariiulile jõudmiseks on vaja osa kõikehõlmavat arhiveerimist ootama, eeldades, pudelikaelast läbi pääseda. Nagu eespool öeldud, et teatavate intervallide järel tehtavad veebipildistu- on Rahvusraamatukogu serveriruumi väljaehitamine sed saavad uurijatele oluliseks allikmaterjaliks. seetõttu käesoleva aasta prioriteet. Serveriruumi Siiani on selle teostamiseks meie võimsus olnud paraku liialt tagasihoidlik, kuid kindlasti tuleb see ressurss leida. Europeana Traveli projekti lõppu tähistav Et edasiseks tegevuseks vajalikku oskusteavet saada, virtuaalnäitus The European Library portaalis tahame liituda ka rahvusvahelise interneti arhiveerimise konsortsiumiga International Internet Preser- vation Consortium (IIPC). Rännates läbi ajaloo Samuti on veel lahtine veebiarhiivi juurdepääsu teema. Asutuste ja organisatsioonide veebilehtede Travelling Through History osas ilmselt suuremaid probleeme autoriõigusega ei teki. Kuid ladusama alguse nimel oleme näiteks www.theeuropeanlibrary.org/ audio- ja videofailid praegu välistanud. Enamik exhibition-travel-history/index.html rahvusraamatukogusid, kes on veebi arhiveerinud, ei ole aga selle sisu autoriõiguse piirangute tõttu Enam kui 500 digiteeritud ajaloolist trükist teinud kättesaadavaks. 13 rahvus- ja ülikooliraamatukogu, sh Eesti Praegu seisamegi väga karmi valiku tegemise ees. Rahvusraamatukogu kollektsioonist. Arhiivid on harjunud valikuid tegema, kuid rahvus- raamatukogud on rahvusteavikute puhul lähtunud Virtuaalnäituse materjalid on osa Europeana täielikkuse printsiibist. Digitaalses infokeskkonnas Travel-projektist, mille käigus digiteeriti üle miljoni toimides tuleb rahvusraamatukogudel leppida tead- reisiteemalise teaviku. Projekti koordinaator oli misega, et absoluutselt ammendava kogu loomise Eesti Rahvusraamatukogu ja siin digiteeriti üle asemel tuleb teha mööndusi ning valikuid. Veebi- 7000 postkaardi ja 42 reisiraamatut, mis osutus senini arhiveerimisega kaasneb sisuline muutus ning Eesti suurimaks postkaartide digiteerimise projektiks. ammendavuse mõiste saab teise tähenduse. RR-is digiteeritud materjalid digitaalarhiivis DIGAR: http://digar.nlib.ee/digar/lihtotsing?m=f&l=pilt&fq= Ülesanded kogum|ET Kuigi oleme digitaal- ja veebiarhiiviga tegelnud enam kui kümme aastat, on e-rahvusraamatukogu praegu Kõik valminud materjalid portaalis Europeana: tegusas arendamisjärgus ning alles kujunemas. http://europeana.eu Ja nii nagu iga arenev elusorganism, ei saa ka see valmis kunagi, kuid korralik vundament on Eesti e-rahvusraamatukogul juba olemas. E-ainestu ladus voog arhiividesse ja juurdepääsu- probleemide lahendamine on ülesanded, mille Hea Rahvusraamatukogu infoteaduste saali lahendamine võtab veel mõned aastad. Probleemide kasutaja! kõrval, mis on seotud e-rahvusraamatukogu ehita- misega, on aga olulisemad need võimalused, mida digitaalne ainestu pakub. Digitaalajastul on avanenud mäluasutustel enneolematu võimalus teha INFOTEADUSTE SAAL koostööd, et pakkuda juurdepääsu kultuuripärandile sõltumata selle füüsilisest asukohast. Mäluasutused ASUB NÜÜD RAHVUSRAAMATUKOGU 5. KORRUSEL saavad pakkuda juurdepääsu mitte üksnes digitaal- JA ON KÜLASTAJATELE AVATUD RAAMATUKOGU setele objektidele, vaid rikastada digitaalset kultuu-

LAHTIOLEKUAEGADEL E-R 11-20 JA L 12-19. E-RAAMATUKOGU ripärandit kontekstiga ja pakkuda interaktiivseid teenuseid. Konsultant töötab saalis E–R 11–18. 15 Digitaalne kultuuripärand ja e-rahvusraamatukogu Teistel aegadel saab teavikuid laenata ja tagastada kogud sealhulgas pakuvad võimalusi uute teenuste kesktellimispunktis. arendamiseks, nende sidumiseks e-õppe keskkonda- Infoteaduste saali arvuteid on võimalik kasutada dega ja teiste elektrooniliste vahenditega, astudes konsultandi tööajal. pika sammu lähemale oma kasutajatele ning tehes end paremini nähtavaks võimalikele kasutajatele. Täiendav informatsioon: Viited Margit Stamm, infoteaduste saali juhataja Kiisa, K. (2006) Projekt reUSE. Digitaalne arhiivi- tel 630 7124 süsteem DIGAR / Krista Kiisa, Rita Enna. Raamatu- e-post [email protected] kogu, nr 3. lk 11–12. Valdkonna arengukava ”Digitaalne kultuuripärand 2007–2010”. http://www.kul.ee/webeditor/fi les/ OLETE OODATUD KÜLASTAMA! Digi_Kult_AK_loplik_10.pdf määratleti universaalse bibliograafi lise arvestuse ees- märk, st et väljaannet kataloogitakse ühtsete vormingute ja standardite alusel üks kord selles riigis, kus ta on ilmunud. 1977. a sõnastati soovitused rahvusbibliograafi as registreeritavate väljaannete kohta. Registreeritav materjal e “rahvuslik trükitoodang” (imprint) hõlmas monograafi aid, jadaväljaandeid, sh ametlikke väljaandeid jm trükiste laade. 1982. a asendati mõiste “trükitoodang” sõnaga “dokument” ehk “teavik”, hõlmates juba ka audiovisuaalteavikuid. Infokeskkonna arengu ja võrgu- väljaannete plahvatusliku kasvu tõttu kutsuti 1998. a Kopenhaagenis kokku rahvusbibliograafi ateenistuste rahvusvaheline konverents (ICNBS), mille lõppdoku- ment käsitleb sundeksemplari, rahvusbibliograafi a hõlmavust, vahendamist ja standardite rakendamist ning rõhutab vajadust teha rahvusbibliograafi a (RB) kättesaadavaks nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kasutusele võeti uus mõiste “rahvuslik väljund” Kristel Veimann (national output), mis haarab kõiki infokandjaid, sh ka võrguväljaandeid. 2009. a ilmunud IFLA elektroonilise Eesti Rahvusraamatukogu peabibliograaf RB koostamise juhises määratakse rahvusbibliograafi a hõlmavus, kus koostamise aluseks on kogu rahvuslik väljund, aga kõige olulisem ei ole alati ammendavus. RB keskustel on õigus teha pragmaatilisi otsuseid valiku põhimõtetes. Teavikud ei pea olema alati kataloogitud ühtse taseme järgi, registreerimine võib toimuda nii kata- loogijate kui ka automaatsete süsteemide abil, arvestades siiski kehtestatud reegleid ja kasutajate huvisid.

Rahvusbibliograafi a eesmärgid on seotud nii rahvusliku ja kui ka rahvusvahelise kontekstiga. Peamised ülesanded on: • teavikute registreerimine eesmärgiga toetada riigi E-rahvusbibliograafi a poliitilist ja kultuurilist identiteeti; • rahvusliku väljundi kõikehõlmav registratsioon, mis aitab teavikuid üheselt identifi tseerida; • riigi rahvusliku väljundi statistika; Järjest rohkem rahvusbibliograafi akeskusi • kasutajate teavitamine teavikute ilmumise kohta on teinud bibliograafi lise andmestu üllitamisel eelkataloogide süsteemi kaudu; • retrospektiivne riigi trükitoodangu registreerimine. valiku veebipõhiste andmebaaside kasuks, Tegemist on muutuva süsteemiga, mida mõjutab info- kus online-versioon esineb eraldi andmebaasina keskkonna areng ning sellest tulenev bibliograafi lise või e-kataloogi osana ja sellel on eraldi otsi- arvestustuse, reeglite ning standardite täienemine. Jooksva rahvusbibliograafi a esmane funktsioon on võimalus ainult rahvusbibliograafi a kogumist. kogu rahvusliku väljundi registreerimine, informeerides riigi territooriumil toodetud ja sundeksemplari seadusega E-RAAMATUKOGU määratletud eri kandjatel ilmunud materjalidest. 2006. a kinnitatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse 16 Rahvusbibliograafi a tähtsust riigi kultuuri, hariduse, põhjal kuulub rahvusraamatukogu põhiülesannete hulka: teaduse ja tehnoloogia arengu ja ajaloo peegeldusena • rahvusbibliograafi a koostamine; on raske alahinnata. Tegemist on läbilõikega ühiskonna • Eesti teavikute riiklik bibliograafi line registreerimine traditsioonidest ja kommetest mitmes keeles ilmunud rahvusbibliograafi a andmebaasis; väljaannete kaudu, kus on eristatavad poliitilised, • rahvusbibliograafi a andmebaasi kättesaadavaks sotsiaalsed ja religioossed muutused ning kirjanduse tegemine ja osalemine Eesti retrospektiivse rahvus- ja olulisemate kirjandusteoste autorid. bibliograafi a ühisprogrammis. Rahvusbibliograafi a ülesanne on registreerida eesti Rahvusbibliograafi a kontseptsioon keeles ja Eestis ilmunud ning Eestit käsitlevad või Eesti kujunes välja 20. sajandi esimesel poolel ja sai selge sõnas- kohta informatsiooni sisaldavad teavikud (raamatud, tuse UNESCO korraldatud esimesel bibliograafi liste brošüürid, jadaväljaanded, noodid, kartograafi avälja- teenuste konverentsil Pariisis 1950. aastal. Koos tehno- anded, auvised, multimeediumid jne) kohustusega loogia arengu ja rahvusvahelise andmevahetuse või- andmeid alaliselt säilitada ja kättesaadavaks teha. malikkusega toimusid järgnevatel aastakümnetel mär- RB-s ei registreerita piiratud kasutajaskonnaga ja ajutise gilise tähtsusega sündmused. 1973. a IFLA konverentsil iseloomuga väljaandeid, ametkondlikke juhiseid ja aru- andeid, internetis ilmuvaid jadaväljaannete sisukordi takse MARC 21-vormingut, ISBD-d, angloameerika ja auviseid, perioodiliselt ilmuvaid ristsõnu jm pisi- kataloogimisreeglid (AACR2), UDK-d ning “Eesti märk- trükiseid. sõnastikku”. Kuna e-kataloogis ei olnud RB-kogum 2006. a kinnitatud RB koostamise alused määravad selgelt eristuv, tekkis vajadus rahvusbibliograafi asse registreeritavaks bibliograafi aüksuseks teose kehastuse. kuuluvate andmete eraldamiseks. Rahvusbibliograafi a Selleks võib olla nt kordustrükk, erinev vorming (nt kui oluline rahvusliku kultuuripärandi kandja on oluline html, pdf jm), erinev kandja (nt trükitud raamat – võrgu- infoallikas ka laiemale kasutajate ringile. Traditsioonilised monograafi a, helikassett – CD, VHS – DVD jm), kus igale kasutajagrupid on kirjastajad, raamatukogud, trükikojad, väljaande erinevale kehastusele koostatakse iseseisev raamatukaubastajad, uurijad, intellektuaalsete õigustega bibliokirje. seotud organisatsioonid jne.

Jooksev rahvusbibliograafi a ja sundeksemplari Eesti rahvusbibliograafi a andmebaas ERB seadus (http://erb.nlib.ee) Jooksva rahvusbibliograafi a koostamise juures on oluline tehti kasutajatele kättesaadavaks 2004. a ja seega loobuti roll sundeksemplari seadusel. Eestis on viimaste küm- järk-järgult ka varasematel aastatel koostatud trüki- nendite jooksul muutunud sundeksemplaride objekt ja nimestike väljaandmisest. Lisaks RR-ile on koostöösse arv. 1992 aastast kehtinud määrus nägi ette, et tiraažist, kaasatud ka TLÜAR, kes vastutas kuni 1917. aastani mis ületas 50 eksemplari, tuli loovutada 28 eksemplari. ilmunud eestikeelse raamatu ja kuni 1940. aastani ilmu- 1997. a kehtestatud seadus oli kirjastajasõbralikum ja nud Eestiga seotud võõrkeelse trükise ja perioodika eest nägi ette kaheksa eksemplari loovutamist, lisades ka ning ka KMAR, kes täiendab andmebaasi nende kogudes auvised ja elektroonilised teavikud. 2006. a kinnitatud ainueksemplaridena leiduvate Eesti teavikute kirjetega. seadusemuudatuse alusel on sundeksemplari loovuta- ERB andmestik on aluseks autoriõiguse seaduse alusel mise objektiks ka võrguväljaanded. Võrguväljaannete autorihüvitiste maksmisele teose laenutamisel rahva- üldsusele kättesaadavaks tegemine toimub interneti raamatukogudest, sest juba loodud RB kirje on kasutatav kaudu või raamatukogudes (RR ja TÜR) asuvate autori- kõigis raamatukogude kataloogides. seeritud töökohtade kaudu. Rahvusraamatukogu osaleb Andmebaas sisaldab nii retrospektiivset kui ka ka sundeksemplari seaduse muudatusettepanekute jooksvat rahvusbibliograafi a andmestikku ning on tegemises trükifailide osas, mis võimaldaks edaspidi laadide alusel jaotatud rahvusbibliograafi a kogumiteks: koguda ja arhiveerida perioodiliste väljaannete trüki- raamat, ajakiri, ajaleht, kaart, seeria, noot, video, helisal- faile alates 2012. ja monograafi ate trükifaile alates vestis, perioodika, ametlikud väljaanded ja e-ressursid. 2013. aastast juba seadusele tuginedes. Jaotus jätkab trükinimestike süsteemi ning võimaldab Kirjastamine on Eestis viimasel kümnendil liikunud otsingul valida soovitud teavikute kogumi, piirates seda nimetuste arvu suurenemise poole. Näiteks ilmus 2000. a aasta ja keelega. Bibliograafi liste andmete tootmine jadaväljaandeid 1065 nimetust, aga aastal 2008 juba 1409 toimub e-kataloogis ESTER ja laadimine ERB-i kord nimetust, raamatuid ja brošüüre ilmus 2000. a 3466 nime- kuus. Selleks et paremini välja tuua ja arendada baasi tust ja aastal 2008 oli arv kasvanud 4685-ni. Erandiks võimalusi, alustas RR 2010. a andmebaasi arendusega. võib siin pidada 2009. ja ka 2010. aastat, mis olid majan- Uuendatakse kogu kasutajaliides, otsivõimalused ja duslikult rasked kõikidele ettevõtjatele. Riigi majandus- funktsionaalsus. Koos teavikulaadide lisandumisega lik olukord mõjutas otseselt ka kirjastajaid ning seetõttu vajavad rahvusbibliograafi a kogumite moodustamise on ilmselt vähenenud ka monograafi ate ja jadavälja- põhimõtted uuendamist ning ka pakutavad teenused annete nimetuste arv: monograafi aid ilmus 2009. a pidevat ajaga kaasaskäimist. Uues keskkonnas on lisan- 4551 nimetust, 2010. a 3760 nimetust ja jadaväljaandeid dunud erinevad kirjete ja nimestike printimisvõimalu- 2009. a 1371 ning 2010 a 1284 nimetust. sed, uudisvoogude tellimine, erinevad salvestamisvõi- malused ning ka isikustatud teenused koos logimisega, Digitaalse infokeskkonna areng mis võimaldab salvestatud informatsiooni säilitada läbi toob rahvusbibliograafi a koostamisel kaasa uusi üles- sessioonide. Andmebaasi hakatakse edaspidi täiendama E-RAAMATUKOGU andeid, millest keerukamad on näiteks interneti kaudu kord nädalas. Lisaks on oluline teha andmebaas kätte- levitatavate rahvusteavikute arhiveerimine, pikaaajaline saadavaks ka ingliskeelsena. Ajakava alusel peaks uus säilitamine ja juurdepääsu võimaldamine ning rahvus- andmebaas kõigi oma võimalustega kasutajatele avanema 17 like väljaannete bibliograafi line arvestus. Võrgustunud veel selle aasta sügisel. maailmas on järjest enam rahvusbibliograafi akeskusi Andmekogude juures on väga oluline nende teinud bibliograafi lise andmestu kättesaadavaks tegemi- omavaheline sidusus. ERB andmebaasil on arendusena sel valiku veebipõhiste andmebaaside kasuks, kus online- plaanis ka Z39.50 protokolli toetus, mis võimaldab andme- versioon võib eksisteerida eraldi andmebaasina või näi- vahetust ning sisu otsitavaks tegemist kõikide seda teks elektroonilise kataloogi osana, millel on eraldi otsi- protokolli toetavate baaside ja ka nt RR-i otsinguportaali võimalus ainult rahvusbibliograafi a kogumist. Lisaks (http://portaal.nlib.ee) kaudu. operatiivsusele ja mitmekülgsetele kasutusvõimalustele Toon siin ära andmebaasi arvandmed 2010. a lõpu annab andmebaas võimaluse pakkuda ka lisateenuseid. seisuga. Eestis on veebipõhine rahvusbibliograafi asse kuuluv Teaviku laadi järgi sisaldab andmebaas: 192 149 andmestu elektrooniliselt kättesaadav alates 1999. aastast, raamatut, 8256 helisalvestist, 5137 seeriat, 4326 ajalehte, mil kasutajatele avati raamatukogusüsteemil Millennium 2190 ajakirja, 10 145 nooti, 2953 kaarti, 1121 videot. põhinev Eesti 13. teadusraamatukogu kogusid kajastav Teaviku keele järgi sisaldab andmebaas teavikuid: e-kataloog ESTER. Kataloogimisstandarditena kasuta- 177 391 eesti keeles, 28 641 vene keeles, 8937 inglise keeles, 2144 saksa keeles, 679 soome keeles, 400 läti keeles, Jätkub igapäevane võrguväljaannete monitooring ning 227 prantsuse keeles, 217 rootsi keeles. kirjete sisestamine e-kataloogi ESTER ja digitaalarhiivi Kuna retrospektiivne bibliograafi line andmestik DIGAR võrguväljaannete osasse ERIKA. vajab veel kirjete täiendamist ning rahvusvaheliste stan- Samal ajal tuleb juba ka arhiveerimispõhimõtete darditega kohandamist, ei ole kõikide Eesti teavikute väljatöötamisel arvestada võrguväljaannete kogumiseks, kirjed veel andmebaasi kantud ja seni saab neid kasuta- arhiveerimiseks, säilitamiseks ning vahendamiseks da e-kataloogi ESTER kaudu. vajalike ressurssidega. Üldisemad kriteeriumid, millest lähtutakse võrguväljaannete registreerimisel on avalda- Rahvusbibliograafi a andmebaasi lisateenused tus ja identifi tseeritavus, täielikkus, pikaajaline ja püsiv Rahvusbibliograafi a andmebaas ei ole tänapäeval mitte väärtus ning ilmumiskoht (väljaandja järgi). Arhivee- ainult bibliograafi lise andmestiku esitaja, vaid kasutajate ritava ainese uute valikukriteeriumide väljatöötamisel jaoks muutub järjest olulisemaks lisateenuste olemasolu. on edaspidi plaan lähtuda ka veebisaidist. Alustatakse ERB-i baasi kaudu on võimalik jõuda teaviku võrguvälja- riigi- ja munitsipaalasutuste ning institutsioonide andeni veebis, täistekstini RR-i digitaalarhiivis DIGAR (ministeeriumid, ametid, teadusasutused, ülikoolid, või Digiteeritud Eesti Ajalehtede andmebaasis jne. raamatukogud, arhiivid jne), samuti kultuurilooliselt Lisaks on ka otselingid e-kataloogi ESTER, kui soovi- oluliste isikute veebisaitide registreerimisest ja arhivee- takse nt täpsustada teaviku leidumusandmeid ELNET rimisest. Edaspidi on plaanis laiendada arhiveerimist Konsortsiumi raamatukogudes. ka teiste laadidega, nt videod, heliraamatud jms. Vajalike ressursside olemasolu puhul võib mõelda Digiteavikute pikaajaline säilitamine kogu domeeni .ee arhiveerimisele. Moodustuvast Rahvusbibliograafi a koostamine on tihedalt seotud veebiarhiivist kirjeldatakse e-kataloogis ESTER ja kogu rahvusliku väljundi ehk trükitoodangu ja võrgu- laetakse ERB-i arhiveeritavatel veebilehtedel sisal- ressursside pikaajalise säilitamise strateegiaga. Rahvus- duvad väljaanded. raamatukogul on digitaalses maailmas täita viis olulist ülesannet: võrguväljaannete kogumine, bibliograafi line Võrguväljaannete valiku ja kogumise arvestus, arhiveerimine, pikaajaline säilitamine ning põhimõtted kättesaadavaks tegemine. RR on võrguväljaannete valikuks ja kogumiseks kehtes- Rahvusraamatukogu alustas 2004. a Euroopa projekti tatud järgmised põhimõtted: reUSE raames digitaalarhiivi loomisega, mis tagaks • väljaannete tüübid, mida kogutakse – jadavälja- väljaannete pikaajalise säilimise (avati 2005). Tänapäevaks anded (ajakirjad, ajalehed, aastaraamatud, jätk- on digitaalarhiiv DIGAR (http://digar.nlib.ee) saanud väljaanded); monograafi ad; konverentsimaterjalid; uue kasutajaliidese, ajakohastatud liht- ja liitotsingu ametlikud väljaanded; dissertatsioonid; uurimis- võimaluste ning kasutajasõbraliku väljaannete kuvamise raportid; kartograafi a väljaanded; noodid; näituste võimalustega. DIGAR-is arhiveeritakse praegu pdf-vor- materjalid; olulist informatsiooni sisaldavad veebi- mingus võrguväljaandeid, näiteks 11 üleriigilist päeva- saidid (nt riigikogu valimised). ja nädalehte ning ka kõik maakonnalehed saadavad • väljaannete tüübid, mida ei koguta – arvutimängud, oma trükifaile arhiveerimiseks. Lisaks ajalehtedele audio; video; portaalid; uudisgrupid; intraneti kuuluvad arhiveeritavate jadaväljaannete hulka ka väljaanded; õppematerjalid; reklaamid; raadio- ajakirjad ja jätkväljaanded. Eesti Ajakirjade Kirjastus saateid. on andnud nõusoleku oma väljaandeid samuti arhiivis Viimase paari aastakümne jooksul on muutunud säilitada ning võimaldada lisaks ka ligipääsu Rahvus- väljaannete tüübid ja laadid, kogu kirjastamisprotsess raamatukogu kohtvõrgu kaudu. on muutunud digitaalseks ja rahvusbibliograafi ate Rahvusbibliograafi akeskuste kõige olulisemaks formaat on trükiväljaandest kasvanud võrgu kaudu ülesandeks digitaalajastul on võrguressursside valiku- kättesaadavaks andmebaasiks. Rahvusbibliograafi a printsiipide väljatöötamine, kus enne säilitamise ja keskustel seisab ees oluline ajajärk, kui tuleb määrata arhiveerimisega seotud otsuste tegemist on vaja mää- uute väljaannete registreerimispõhimõtted, arhiveeri- E-RAAMATUKOGU ratleda registreeritavate võrguväljaannete üldised misvõimalused ning arhiivistruktuuri paikapanemine. omadused ning valikuprintsiibid. Kõiki protsesse kaardistades ei tohi unustada erinevate 18 Projektiga ERIK@ (Eesti Ressursid Internetis : Kata- huvidega kasutajagruppide vajadusi. Raamatukogu on loogimine ja Arhiveerimine) alustati Rahvusraamatu- muutunud innovaatilisi ideid kandvaks organisatsioo- kogus 2000. aastal. Eesmärgiks oli luua keskkond eesti niks ning loomulikult ei suudeta teha kõike ära iseseis- rahvuskultuurile oluliste võrguväljaannete kogumiseks, valt – maailmas on koostöö ja omavaheline suhtlus registreerimiseks ja arhiveerimiseks. Alustati ISSN- ning üksteise toetamine järjest olulisema tähtsusega. tunnusega jadaväljaannete registreerimisest, 2002. a Kuigi rahvusbibliograafi a üks ülesandeid on lisandusid võrgumonograafi ad ja selekteerimisel lähtuti rahvusliku väljundi registreerimine, ei ole see valiku- traditsioonilisest rahvusbibliograafi a mudelist ning lise veebiarhiveerimise põhimõtteid ja kogu protsessi valikukriteeriumitest. 2009. a alustati uue keskkonna toimimiseks vajalikke ressursse arvesse võttes võimalik. loomisega. 2010. aastaks on välja valitud ja rahvus- Seega on pidevalt muutuvas ja kasvavas eri tüüpi välja- bibliograafi asse kantud üle 3000 võrguväljaande. 2010. a annete hulgas rahvusbibliograafi a keskustel kogu alustati koostööd Riigiarhiiviga ja moodustati Rahvus- rahvusliku väljundi säilitamisel tulevaste uurijate ja raamatukogu juhtimisel ning mäluasutuste kaasamisel kasutajate jaoks kanda väga vastutusrikas roll, kus veebiarhiveerimise ekspertide töörühm rahvuslike praegu tehtud otsused mõjutavad juba ka tulevaste võrguressursside valikuprintsiipide määramiseks. uurijate tegevust. Eesti Digiraamatute Keskus, LibroCS.com, Digira ja keskkond e-raamatukogu.com. Oma trükitud raamatute elektroonilisi versioone pakub müügiks kirjastus Ersen, e-raamatuid müüvad Ilmamaa ja TEA kirjastus, neid saab hankida ka Elioni digikogust. 17. veebruaril käes- oleval aastal ilmus epub-vormingus esimese ajakirjana Looming. Maarja Kangro “Tule mu koopasse, mateeria” sai esimeseks e-luuleraamatuks.

Mida siis kujutab too põnev e-raamat endast teoorias ja praktikas? E-raamat on raamatukogusõnastiku järgi “litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles Kairi Felt on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud RR-i e-kogude peaspetsialist raamatu (monograaﬁ a) analoog”. Wikipedia andmeil võib e-raamatuks lugeda mis tahes teksti või monograa- ﬁ list teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul. Samuti on Wikipedia nõus e-raamatuna käsitlema juttu, mis on saadetud e-postiga või tehtud kättesaada- vaks ükskõik missuguse tekstitöötlusprogrammi vahendusel. Veel pakutakse e-raamatu vasteks “digitaalses formaadis tekstiväljaannet”. Praktikas kujutab e-raamat endast faili/faile, mis võivad olla väga erinäolised, kuna raamatuid antakse välja enam kui 30 vormingus. Enamlevinud on neist epub, pdf ja html, kuid tuntud on ka txt, mob, azw, xml- vormingus raamatud. Samas mahub e-raamatu määrat- luse alla väga hästi ka audioraamat mp3-failina. Sellised raamatud on internetis müügil aadressil kuula24.ee ja E(esti)-raamatud kui praegu on tegemist failidega, mis varem on avaldatud eestikeelsena CD-plaatidel, siis edaspidi on lootust on tulnud, et jääda veebist lisaks päris uusi mp3-raamatuid osta ja kuulata. E-raamatute kopeerimiskaitse Digimaailmas ähvardavate kopeerimis- ja piraatlusohtude eest püüab iga väljaandja loomulikult oma toodangut E-raamatute revolutsioon Eestis on alanud, kaitsta. Nii rakendatakse e-raamatuile mitut liiki kopee- kuulutab Eesti Digiraamatute Keskus. rimiskaitset. Levinud variandid on Adobe’i DRM-kaitse Tasuliste raamatute/lugerite paljusus teeb või nn sotsiaalne DRM ehk vesimärgi lisamine raamatu- pildi päris kirevaks. Kairi Felt selgitab, failile. Esimest neist kasutab Eesti raamatutootjaist näiteks LibroCS.com, samal ajal on Digira ja Eesti Digiraamatute mis on juhtunud ja annab juhiseid, Keskus valinud sotsiaalse DRM-i. Tehniliselt lahenduselt kuidas selles kõiges orienteeruda. sarnaneb Adobe’i DRM-kaitse krüpteeritud failile, mis avaneb ainult autoriseeritud arvutis ja lugeris ning vajab

kasutamiseks tarkvara Adobe Digital Editions. Adobe’i E-RAAMATUKOGU lahendus on füüsiline tõkend levitamaks loetavaid “E-raamat tulgu!”, “E-raamatute aeg on käes”, “Kümned eksemplare, samuti aegub e-raamatu litsents pärast kir- 19 eestikeelsed e-raamatud ootavad kauplustes ostjaid”, jastaja või raamatumüüja määratud aega ning e-raamat “Müüki tuleb korraga sadu eesti e-raamatuid”, “Aasta enam ei avane. Sellise DRM-i eemaldamiseks on vajalikud lõpuks jõuab turule 1000 Eesti kirjanduse e-raamatut” sügavamad IT-alased teadmised ja turvalisuse tõttu on – need on vaid mõned näited mullusügisestest peal- Adobe’i kaitsest saanud rahvusvaheline standard, mida kirjadest meie suuremates ajalehtedes. Artiklite põhjal tunnustab enamik suurkirjastajaid. võib küllap tõdeda, et e-raamatute revolutsioon Eestis Vesimärgi kasutamise puhul on raamatu eksemplar on alanud, nagu väidab oma veebilehel kõlavalt Eesti vabalt levitatav ning rõhuasetus on pandud lugejate Digiraamatute Keskus. Nii jätaksingi välja tasuta veebi südametunnistusele ja autorikaitseseaduste tundmisele. riputatud ning juba aastaid Eesti Rahvusraamatukogu Lihtne on tuvastada, kes ostetud ja oma andmetega digitaalarhiivi DIGAR kogutud e-raamatud ja püüan “vesimärgistatud” raamatu veebi üles riputab. Hoopis kirjeldada tasuliste raamatute/lugerite maastikku. raskem on tõmmata piiri, kas lugeja poolt mitmesajale Tõepoolest, 2010. aasta lõpus käis suur pauk e-raa- Facebooki sõbrale raamatu saatmine on autoriõiguse matute tootmises ja turule tuli mitu projektikäivitajat. rikkumine või mitte. Seega kasutamiseks epub-vormingus Praegu toodavad/vahendavad eestikeelseid e-raamatuid lugemise tarkvara vajav sotsiaalne DRM kõigi kirjastajate südameid võitnud ei ole, kuigi tegemist on odavama eelmisel aastal valminud Apple’i revolutsiooniline turvalahendusega. tahvelarvuti iPad. Eesti Rahvusraamatukogusse on hangitud neli lugerit: BeBook One, Sony Reader, Nook ja Kust hankida e-raamatut? Cool-ER, samuti võivad lugerite rollis olla ka meie kaks Sooviga eestikeelset tasulist e-raamatut kasutada peab iPadi. 2010. aasta lõpus müüsid 3500–4500 Eesti krooni ostuhuviline ainult iseenda peale lootma. Meie kirjastajad maksnud lugereid meie suuremad raamatupoed. Nüüd ja vahendajad ei paku veel raamatukogudele mõeldud saab lugerit hankida lisaks kaubamajadest, arvuti- ja IP-põhiseid kasutusvõimalusi või e-raamatute laenutus- fotopoodidest, samuti tellida postimüügikataloogidest. keskkondi. E-raamatu saab igaüks soetada sealtsamast, Turule on tulnud odavamaid lugereid hinnaga 99 eurot kust minnakse ostma ka trükitud raamatuid, seega raamatu- (näiteks eReeder C1), kuid piiratud kasutusvõimaluste poest. Tõsi, ostmine käib muidugi veebilehe vahendusel. ja väiksema mahtuvusega seadme e-raamatuga tutvu- E-raamatut saab hankida kaupluste Rahva Raamat, miseks saab soovija hankida veel poole odavamalt. Apollo ja Krisostomus veebilehelt, samuti Elioni või Lugeja, kes e-raamatut esimest korda lugerist loeb, sobiva kirjastuse veebisaidilt. Ostuprotseduur pole kee- peaks arvestama sellega, et raamatu lehekülg ei võrdu rulisem kui internetist tavaraamatu või kontserdipileti leheküljega lugeris. Nii võib leheküljenumbrite paigutus hankimisel: valid sobiva raamatu, maksad pangas ära kohati tunduda suvaline, kui ühe paberraamatu leht on ning saad võimaluse faili allalaadimiseks veebilingi kaudu. lugeris kolm-neli lehekülge. Lisades teksti suurendami- Tulevik tõotab arengut ka raamatukogudele pakutavate sest tingitud eripära võib lugeri kasutamisega harjumine teenuste valdkonnas, seda nii raamatute soetamisel kui võtta veidi rohkem aega. ka e-raamatute laenutamisel. Igatahes on sellesuunalised Parimaid e-lugereid tutvustavad internetis paljud läbirääkimised raamatutootjate ja raamatukogude vahel videod ja artiklid, kuid Rahvusraamatukogus püüdsime ELNET Konsortsiumi eestvedamisel käivitunud. lähtuda isiklikest kogemustest. Meie testitud lugerite seas tunnistasime võitjaks Sony Readeri – eeliseks oli Käibemaks ja raamatu standardnumber seadme väiksem kaal, teistest lugereist kiirem lehe- Üks teema, millest ei saa mööda minna e-raamatute külgede pööramine, head suurendamisvõimalused ning levikust rääkides, on käibemaks. Käibemaksuseaduse kaartide vaatamisel täpne suumimine. Oluliseks pidasime järgi rakendatakse raamatule käibemaksumäära 9%. ka kirillitsa kuvamist, märkmete tegemise ning helifailide Käibemaksuga ei maksustata raamatute importi, kui see kuulamise võimalust. Miinuseks lugesime Sony kõrge on saadetud raamatukogule. E-raamatut käsitletakse hinna ning selle, et Rahvusraamatukogusse Dawsonera paraku nagu andmebaasegi elektrooniliselt osutatava platvormil hangitud e-raamatud lugerisse salvestamisel teenusena ning nende käibemaks on tunduvalt krõbedam: ei avanenud. 20%. See kaotab oluliselt hinnaeelist, mis e-raamatu Testijaile meeldis ka Nook, eeskätt lugemismugavuse, väiksemate tootmiskulude tõttu peaks tekkima. Nii võib kirillitsa kuvamise ning suure mahtuvuse poolest. tähtsaks saada e-raamatu üleandmise viis. Kui raamat Miinusteks oli lugeri aeglus, teksti ei saanud märgistada salvestatakse lugeja jaoks CD-ROM-ile, siis on Eesti (kuigi lugeril oli vastav funktsioon olemas) ning taas Maksumaksjate Liit seisukohal, et tegemist on raamatu ei avanenud Dawsonera raamat. mõiste alla mahtuva teavikuga. Sellise raamatu tellimi- BeBooki puhul tõstsime esile eestikeelset menüüd sel võib kohalike käivete puhul rakendada maksumäära ning raamatu vormingu muutmise võimalust, samal 9%. Kui e-raamat laetakse failina alla veebist, siis maksus- ajal oli luger raske ja aeglane ning teksti suurendamine tatakse see tavalise elektroonilise teenuse määraga 20%. ebamugav. Mõtlemisainet nutikaile e-raamatute müüjaile ilmselt Kasutajaid tahaks aga hoiatada lugeri Cool-ER eest: jätkub... Teine variant on tootjail seljad kokku panna ja vähemalt meile testimiseks sattunud eksemplar hangus ühiselt käia keerulist seadusemuudatuse taotlemise teed. nii sageli, et lihtsam tundus pooleliolev raamat lugeda Lootuses, et see artikkel jääb silma ka mõnele e-raa- lõpuni arvutiekraanilt.

E-RAAMATUKOGU matu tootjale, kutsun üles e-raamatuile rahvusvahelist Loomulikult on e-raamatuid väga mugav lugeda standardnumbrit ehk ISBN-i taotlema. Kuna e-raamatute iPadiga, kuid selle hankimise takistuseks jääb paljudele 20 valmistamisel on palju tehnilisi nüansse, siis leiab Eesti esialgu liiga kõrge hind. ISBN Agentuuri veebilehelt juhendi e-raamatuile ISBN-i andmiseks. Kirjastajaile on seal ka rubriik “Korduma Mida siis lõpetuseks soovida? kippuvad küsimused”, mis peaks abiks olema, kui tekib Edu Eesti e-raamatute tootjaile! Loodan, et kõigile kahtlus, kas teie poolt väljaantav raamat vajab eraldi värskelt e-raamatuturule sisenenuile väikeses Eestis standardnumbrit või mitte. ka kohta jätkub. Piiratud keeleruumi tõttu võib edaspidi kasuks tulla spetsialiseerumine ning konkureerivate E-lugerid fi rmade koostöö. Isiklikult arvan, et Eestis jääb näge- Püüan jagada ka oma e-lugerite kogemusi. Loomulikult mata aeg, mis Amazonil jõudis kätte 2010. aasta teises on ostetud e-raamatut võimalik lugeda tavalisest laua- kvartalis, kui e-raamatuid müüdi juba rohkem kui või sülearvutist, võrreldamatult mugavam aga on võtta kõvakaanelisi raamatuid. Pean eestlast liialt suureks puhkusereisile kaasa mitusada raamatut mahutav luger. paberraamatusõbraks. Küllap aga noorema lugejaskonna Esimesed e-lugerid Rocket ebook ja SoftBook valmisid hulgas kogub e-raamat kiiresti populaarsust ning õige juba 1998. aastal. Järgnenud on lugerite põlvkonnad pea saab soovija omale tasulisi Eesti e-raamatuid ka Sony (2006), Amazoni Kindle (2007), Nook (2009) ning raamatukogust laenata. Tartu Linnaraamatukogu alustas 5. aprillil e-lugerite laenutust E-RAAMATUKOGU E- raamatu lugerite laenutus algas 5. aprillil keskkogu tehnikakirjanduse osakonnas. Kuue lugeri hankimiseks eraldas linnavalitsus sihtotstarbeliselt 1000 eurot. Elonexi lugereid laenutatakse seitsmeks päevaks. E-lugerid võimaldavad muuta kirja suurust, nad on kerged, 21 kaaluvad alla paarisaja grammi ja võimaldavad seadmesse laadida sadu raamatuid. Raamatukogus on lugeritesse laaditud nn klassikapakett, valik teoseid eesti ja maailma kirjandusklassikast, mille autoriõigused on vabad (st autori surmast on möödunud 70 aastat). Lugerites on olemas näiteks A. H. Tammsaare, Eduard Bornhöhe, August Kitzbergi, välisautoritest William Shakespeare’i ja Oscar Wilde’i teoseid. Kui raamatukogu pakutud valik ei rahulda, võib lugeja osta endale ise e-raamatuid ja neid laenatud seadme abil lugeda. Kahjuks puudub Eestis võimalus osta uusi e-raamatuid raamatukogus laenutamiseks nii, et oleks garanteeritud autoriõiguste kaitse. E-lugerite laenutamise näol on tegemist katseprojektiga, mis peaks välja selgitama lugejate vajadused, raamatukogu võimalused ja koostööpartnerid. Fotodel direktor Asko Tamme, asedirektor Krõõt Kaljusto-Munck ja tehnikakirjanduse osakonna juhataja Ülo Treikelder lugejaile e-lugerit laenutamas. Linda Jahilo, avalikkussuhete juht Meeli Veskus ande sisu on täita ülesannet teiste KOV-de huvides). Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Mudelis eristatakse tinglikult töötasu komponent ja majanduskulu komponent, sest iga MRK otsustab ise, kuidas seda toetust kasutada. Nii kaob ka ebamäära- Rahvaraamatukogu seadus sus, mida võimaldab kehtiv seadus, sest riigilt eralda- tavat nelja töötaja töötasu saavad kõik MRK-d vajab muutmist (v.a Hiiumaa) võrdses suuruses. KOV-d arvestavad seda nn riigitöötajate palgana, riigi poolt aga on tegu toetusega, mis pole seotud ühegi suurusega ja erineb Rahvaraamatukogu seadust muudetakse, sest vastavalt aastate lõikes. riigikohtu lahendile 2010. aastast on põhiseaduse- Seaduse muudatus hakkaks kehtima 2012. a. Et riigilt vastane olukord, kus on andmata jäänud õigusaktid, toetuse saajate “kaotajate”, milleks on väiksema rahva- mis eristaksid kohaliku omavalitsuse ülesanded neile arvuga MRK-d, toetuse summad korraga väga järsult pandud riiklikest ülesannetest. ei väheneks, on arvestatud ka ajutise kompensatsiooni- 1998. aasta novembris võttis riigikogu vastu Rahva- mehhanismiga kolmeks järgnevaks aastaks. Esimesel raamatukogu seaduse, mis on väikeste muudatustega aastal kompenseeritakse kaotajatele ca 70%, teisel aastal püsinud tänapäevani. 50% ja kolmandal aastal 35% kaotatud summast, millel on kaotajatele üsna märkimisväärne mõju ning annab Uus seaduse muutmise kohustus tuleneb riigikohtu neile aega oma tegevus ümber korraldada. 16.03.2010 lahendist nr 3-4-1-8-09. Selle kohaselt on põhiseadusevastane olukord, kus on andmata Lisaks tehakse veel mõned praktilised muudatused. jäänud õigusaktid, mis eristaksid kohaliku oma- Praktilised seaduse muudatused tulenevad raamatu- valitsuse (edaspidi KOV) ülesanded neile pandud kogu kasutamisega seonduvate tegevuste korraldami- riiklikest ülesannetest. Nimetatud seadusemuudatus sest. Väga aeganõudev on raamatukogu asjaajamiste puudutab maakonnaraamatukogusid (MRK). kordade (raamatukogu kasutamise kord, raamatukogule Seaduse muutmisega eristatakse, millised seadusega mittevajalike teavikute tasuta võõrandamise ja müügi MRK-le pandud kohustused on omavalitsuslikud ja kord…) muutmine volikogu kaudu. Seaduse muuda- millised riiklikud. Kriteeriumiks, millisel määral on tuses nähakse ette selle kohustuse andmine linna- või tegemist riikliku ülesandega, on, kas MRK tegevus vallavalitsusele. on suunatud tema omanikuks oleva KOV elanikele Rahvaraamatukogu seaduse muutmisega kaasneb või on talle seadusega pandud kohustus osutada kohustus viia muudatustega seotud kultuuriministri teenust ka teistele KOV-le kuuluvatele raamatukogu- määrused seadusega kooskõlla. Tavaliselt on selleks dele. Ühe KOV omavalitsuslik ülesanne ei ole osutada aega kolm kuud pärast seaduse vastuvõtmist riigi- tasuta teenust teistele KOV-le kuuluvatele raamatukogus. kogudele. Seepärast on teistele KOV-le seaduses nimetatud teenuste – kogude komplekteerimine ja töötlemine, rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafi a-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine, rahvaraamatukogude statistilise aru- andluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine, 1998. a november Riigikogu võttis vastu rahva- PANE TÄHELE! PANE erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate raamatukogu seaduse. täienduskoolituse korraldamine – näol riikliku üles- 22 2000. a seaduse Tõi lisaks teavikute kohapeal andega, mida rahastatakse riigieelarvest. muudatus kasutamisele ja kojulaenutusele Kui kehtiva seaduse kohaselt rahastatakse riigieelarvest rahvaraamatukogu põhiteenu- iga MRK nelja töötaja töötasud ja ülalpidamine, siis seks ka avalikule teabele üld- seaduse muutmisega muudetakse ka MRK-de rahasta- kasutatava andmesidevõrgu mise põhimõtteid. Rahandusministeeriumiga koostöös kaudu juurdepääsu võimaldamise on valminud nn riiklike ülesannete rahastamise põhi- kohustuse. mõtted ja fi nantseerimise mudel, mis võtab arvesse 2007. a seaduse Täpsustati maakonnaraamatu- senisest rohkem konkreetse MRK eripära. Nimetatud muudatus kogu ülesandeid, rahvaraamatu- mudel kinnitatakse pärast seaduse muudatuste heaks- kogu juhi töölevõtmise korda ja kiitmist riigikogus kultuuriministri määrusega. Mudeli kutsenõudeid, statistika esitamise väljatöötamisel võeti MRK-de töömahu eristamisel korda, kogude ja teeninduse ning aluseks elanike arv maakonnas (välja arvatud MRK lugeja vastutuse korda. n-ö omanikuks oleva KOV elanike arv, sest riikliku üles- Kristel Veimann, RR-i peabibliograaf kriipsudeta. Selleks et oleks lihtne Mai Valtna, RR-i juhtiv spetsialist, Eesti ISBN agentuur mõista, millise teaviku kehastuse standardnumbriga on tegemist, märgitakse sulgudes numbri taha E-teavikutele ISBN-ide, ISMN-ide vastav laiend (nt 020 ##|a9789949221578 (pdf)). omistamine ja kirjeldamine E-teavikute erinevatele kehastuste kirjed seotakse kataloogis omavahel täiendava kandja lingivälja (776) abil Rahvusvaheline ISBN-i standard digikoopiale omistatakse vastav ning kirjesse lisatakse märkus (väli määrab, et standardnumber antakse standardnumber. 530) teiste teose kehastuste kohta. igale monograafi lisele väljaande ISBN peab digikoopial olema Selleks et trükise kirjes saaks esitada kehastusele, mis on avaldatud ja nähtav teaviku pealkirjaga avalehel ka digikoopia valmistamise aega ja tehtud eraldi kättesaadavaks. või lehel, kus on esitatud andmed valmistaja andmeid, võeti kasutusele See tähendab, et ISBN antakse autoriõiguse kohta. Iga number on uus elektroonilise reproduktsiooni trükisele ja selle analoogile võrgus, ühekordseks kasutamiseks ainult märkus (533). Vt näide. ka ainult internetis avaldatud välja- ühel digikoopial, mida ISBN identi- Digikoopia elektrooniline asu- andele, sama teose füüsilisel kandjal fi tseerib. Ühe ja sama ISBN-i andmine koht tehakse kataloogi kasutajatele ilmunud elektroonilisele kehastusele erinevatele digikoopiatele ei ole kättesaadavaks trükise kirjes välja ning võrguteavikule. Eraldi ISBN lubatud. Mingil juhul ei tohi digi- 856 kaudu, sisestades sinna digi- tuleb anda elektroonilise väljaande koopiatele eraldatud kirjastustunnu- kogu nime ja URL-i aadressi. igale failivormingule, mis antakse sega ISBN-e kasutada raamatukogu välja ja levitatakse iseseisvana. või ülikooli teiste väljaannete identi- Kokkuvõttes võib öelda, et erinevad fi tseerimiseks ja piirangutega ligi- Eesti ISBN/ISMN Agentuur standardnumbrid antakse sama teose pääsetavatele digikoopiatele. Standardnumbrite omistamisega trükivariandile, füüsilisel kandjal elekt- seotud protseduure koordineerib roonilisele kehastusele (nt CD) ja Rahvusraamatukogus asuv Eesti e-raamatu eri vormingutele. Kõikidel Standardnumbrid e-kataloogis ISBN/ISMN Agentuur, mis eraldab eespool nimetatud juhtudel tehakse Standardnumbrite bibliokirjes digikoopiaid valmistavale raamatu- igale teaviku kehastusele e-kataloogi esitamise ja kirjete koostamise kohta kogule vastava kirjastustunnusega eraldi kirje. leiab ELNET Konsortsiumi veebilehelt ISBN numbriploki, annab juhised 1. märtsil 2011 kataloogimise töö- edaspidiseks tööks ning vastab rühmas kinnitatud juhendi, mis kõikidele küsimustele. Agentuuri Standardnumber ka raamatu, annab põhjaliku ülevaate andmete teavitatakse digikoopiale antud kaardi ja noodi digikoopiatele esitamise ja kirjete koostamise põhi- ISBN-ist kohe pärast selle lisamist Lisaks antakse uue põhimõtte järgi mõtete kohta (http://www.elnet.ee/ INNOPAC-i bibliokirjesse, kasutades ISBN number ka digikoopiale, kui juhendid/ISBNid.pdf). selleks elektroonilise teaviku ISBN-i see valmistatakse trükisest, mille Digikoopia ISBN sisestatakse taotluse vormi: http://www.nlib.ee/ bibliokirjes on laadiks märgitud trükise kirjes väljale 020|a ilma side- isbn-elektroonilisele-teavikule/. raamat või kaart (peale teksti sisal- davate trükiste saavad ISBN-i ka Näide: kaardid ning atlased). ISMN, rahvus- TÄHELE! PANE vaheline noodi standardnumber, 020 ##|a9789949221578 (pdf) omistatakse digikoopiatele, mille 020 ##|a9789949261574 (pdf) 23 originaali bibliokirjes on laadiks 245 10 |aUeber den Begriff des Besitzes nach römischem Rechte /|cvon märgitud noot. Trükise digikoopiale Oswald von Schmidt aga elektronkataloogis omaette 533 ##|aElektrooniline reproduktsioon.|bTallinn :|cEesti kirjet ei tehta ja vajalik informatsioon esitatakse kopeeritud trükise kirjes. Rahvusraamatukogu,|d2010.|nISBN 978-9949-221-57-8 (pdf) Alates 11. aprillist alustati uue 533 ##|aElektrooniline reproduktsioon.|bTartu :|cTartu Ülikooli põhimõtte alusel Eesti raamatu- Raamatukogu,|d2009.|nISBN 978-9949-261-57-4 (pdf) kogudele nende poolt valmistatud 856 4# |zTÄISTEKST RR arhiivis DIGAR|uhttp://digar.nlib.ee/show/ digikoopiatele ISBN-ide ning ISMN-ide andmist. Standardnumber antakse nlib-digar:99993 digikoopiale olenemata originaal- 856 4#|zTÄISTEKST väljaande ilmumiskohast, st ka välis- |uhttp://dspace.utlib.ee/dspace/handle/99991/99991// maal ilmunud raamatust valmistatud juba 18. sajandi lõpus, 19. sajandi alguses ning teadaolevalt esimene selline uuring tehti USA Kongressi Raamatukogus Washingtonis juba 1812. aastal. Ühtlasi püüab artikkel vastata küsimusele, millal ja miks tekkis vajadus raamatukogu tööprotsesside kulude hindamise ja standardimise järele. Käesolevas artiklis kasutatud andmed põhinevad asjakohaste materjalide ja uuringute analüüsil, mis on raamatukogudes läbi viidud inspireerituna teadusliku juhtimise ja kuluarvestusega seotud ideedest. Tõstata- takse raamatukogude juhtimises varem käsitlemata Kate-Riin Kont vaatenurk – kuidas muutus raamatukoguhoidja TLÜ, TLÜAR, TTÜR kui teadlase ja erudiidi elukutse rutiinset tööd nõudvaks raamatukoguhoidja elukutseks ning millist mõju avaldas töötajatele teadusliku juhtimise ideede ja kuluarvestuslike uuringute jõudmine raamatukogudesse.

Töötajad kui võtmeisikud organisatsiooni efektiivsuse tagamisel Avalike organisatsioonide, sealhulgas raamatukogude töö efektiivsuse tagamisel on töötaja rolli seni ala- hinnatud. Efektiivsus = tulemus/kulud ehk töötajate Kuluarvestus ja efektiivsus on see, kui võimalikult vähese ajaga tehakse võimalikult palju ja head tööd. Raamatukogus kui teenindusettevõttes sõltub teaduslik juhtimine efektiivsus peamiselt töötajatest, seega kui organisatsioon hakkab efektiivsusele ja kulude optimeeri- misele rohkem tähelepanu pöörama, mõjutab see raamatukogus kõikide inimeste tööd suures ulatuses. Ühelt poolt muutub tänu protsesside arengule töötajate töö süsteemsemaks ning efektiivsemaks, aga teiselt poolt Ajalooline ülevaade. I tõusevad nõuded ka töötajatele. Iga töötaja ülesandeks on pidevalt leida nii oma kui ka kogu organisatsiooni töös valdkondi, mida saab paremini teha, nii nagu iga töötaja mõtteviisiks peaks olema, et me oleme Kate-Riin Kont teeb kokkuvõtte raamatukogu- küll tublid, aga alati on võimalus oma tegevust töötajate töö tulemuslikkuse ja efektiivsuse arendada. Kui töötajate töö kvaliteeti hakatakse süsteem- hindamise mudeleist – kuluarvestusest ning selt mõõtma, tekitab see algfaasis töötajates vasta- aja- ja liigitusuuringutest ajaloolises läbilõikes. kaid tundeid. Raamatukogudes on töötajad harjunud oma tööd enamasti ise korraldama ega ole ARENDUSTEGEVUS sageli huvitatudki oma töö efektiivsuse tõstmisest. Rääkimine teemal, kui mitmele raamatule kataloo- 24 gija suudab ühe tunni jooksul kirjed teha, ei vasta Kuluarvestussüsteemide ja teadusliku juhtimise meie eriala kontekstis professionaalsetele kutse- ideede juurutamist raamatukogudes on ajalooliselt normidele. Sellised mõisted nagu “tõhusus” või käsitletud pigem tehnilise innovatsioonina kui orga- “produktiivsus” ei ole raamatukogutöös kultuuri- nisatsioonilise või juhtimisega seotud uuendusena. liselt aktsepteeritud. Kõige olulisem on siiski meeles pidada, et raamatu- Õnneks saab enamik aru, et mõõdikute kaudu kogutöötajad ei ole masinad, mida on võimalik avaneb neil võimalus ennast professionaalselt seadistada ette antud kiirusele ja millelt võib loota paremini arendada ning rohkem tunnustust ühesugust valmistoodangut! saada. Siiski on töötajate efektiivsus tihedalt seotud Käesolev artikkel keskendub raamatukogutöö- konkreetse organisatsiooni kultuuriga, mis sõltub tajate töö tulemuslikkuse ja efektiivsuse hindamise järgmistest teguritest: mudelitele – kuluarvestusele (costing/cost accounting), • hea sisekliima ja head töötingimused, aja- ja liigitusuuringutele (time and motion studies) • nauding tehtavast tööst, ajaloolises läbilõikes. Kuluarvestus sai alguse Inglis- • pidev areng, maa ja Ameerika Ühendriikide puuvillavabrikutes • normaalne koormatus. Eeldused töötajate efektiivsuse suurendamiseks Raamatukogunduse ajaloos, sellest suure osa vältel ettevõttes on järgmised: ei ole väärtustatud raamatukogutöö keerulisi võtteid • õige töötajate valik ehk õige inimene teeb õiget ja vajalikke erioskusi. Raamatukogutööd ei tunnusta- tööd (st töötajal on olemas vajalik haridus, ette- tud isegi iseseisva elukutsena. Antiikajal ei olnud valmistus ja oskused); raamatukoguhoidja väärikuses mitte mingisugust • juhipoolne initsiatiiv ja oskus viia läbi töö efek- kahtlust – nad kõik olid enamasti kas kirjanikud, tiivsuse uuringuid ning vajaduse korral töötajaid õpetlased, vaimulikud või õukondlased (Winger, ümber paigutada; 1961, 321, Rost, 1990). Aleksandria raamatukogu- • inimeste omavaheline sobivus ehk meeskond, hoidjad olid peamiselt õpetlased ja raamatukogutöö kes jagab samu väärtusi; kuulus nende tegevusala juurde. Nad kogusid raa- • teadmine, et töötaja on oluline; matuid ja muid algallikaid, kataloogisid ja koostasid • head töövahendid, bibliograafi aid. Kuid nad ka toimetasid ja tõlkisid • asjatute tegevuste viimine miinimumini. raamatuid ning andsid välja oma kirjatöid (Winger, Ajalooliselt on kujunenud nii, et raamatukogu- 1961, 322). Ka keskajal ei puudunud pühaduse oreool töötajatel on oma töö korraldamisel olnud küllaltki raamatukogu ja raamatukoguhoidja ümbert – lääne- suur vabadus, mistõttu neil on puudunud otsene goodi kirikurituaalis oli raamatukoguhoidja ametisse vajadus, soov ja tahtmine tegeleda oma töö pideva pühitsemine liturgiliselt määratletud. Kloostrite tõhustamisega. Rääkimine kataloogija liigitatud raamatukogudest kasvasid järk-järgult välja ülikoolide ja märksõnastatud raamatute arvust tunnis väljub raamatukogud ning raamatukoguhoidjalt oodati kirjutamata kutsereeglite piiridest. Tõhususe ja eelkõige teadustes orienteerumist. Kujunes välja produktiivsuse mõisteid ei ole raamatukogukultuuris raamatukoguhoidja-teadlase amet. Väga levinud oli, omaks võetud. et raamatukogu juhatajaks sai silmapaistev teadlane Robert A. Miller (1937) on väitnud, et “tõhusus (Rost, 1990). raamatukogus tähendab pigem seda, et raamatukogu Esimesi seisukohti raamatukoguhoidja elukutse kui organisatsioon on hästi toimivalt üles ehitatud, kohta esitas Lloyd Smith Ameerika Raamatukogude töö on hästi planeeritud ja organiseeritud ning töö- Ühenduse (ALA) 1876. a konverentsi ettekandes, protsessid on jaotatud nii, et kõik toimuks ladusalt väideldes John William Wallace’iga tema konverentsi ja tõrgeteta. Igas suures raamatukogus peavad töö- avakõnes raamatukoguhoidja kui teadlase teemal protsessid olema rutiniseeritud teatud reeglite järgi”. väljaöelduga. Smithi arvates oli raamatukoguhoidja Kuluarvestuslikud uuringud, samuti teadusliku bibliofi il, arvukaid võõr- ja klassikalisi keeli valdav juhtimise ideedega seotud aja- ja liikumisuuringud ning teadusprobleemidest huvitatud traditsiooniline on läbi ajaloo olnud tihedalt seotud tulemuslikkuse härrasmehest õpetlane. Ta väidab: “Raamatukogu- – efektiivsuse, tõhususe ja produktiivsuse – identi- hoidja ei tohi olla ainult kõndiv kataloog, vaid peab fi tseerimisega. Ehk teisiti öelduna, kui tõhusalt olema elav entsüklopeedia. Raamatukoguhoidja töötajad oma tööaega kasutavad. Tegelikult on peab sisustama oma õhtud lugemisega, et olla raamatukogutöötajad enne ja pärast Melvil Deweyd kursis tänapäeva kirjandusega.” (Smith, 1876, 70). pühendanud palju aega, teinud suuri jõupingutusi, Wallace pidas raamatukoguhoidjat “väärtuslikuks kulutanud rohkesti paberit, leidmaks kõige tõhusa- kirjandusteenriks”, kes on kirjanike ja lugejate maa- maid viise tegemaks oma tööd ja ette kandmaks ilma vahel. Ta ütleb, et “raamatukoguhoidjate elu- sellest erialakirjanduses (Logsdon, 1954, 401). kutse kuulub teadusvaldkonda. Kätte on jõudnud Niisiis on kuluarvestuse kui aja- ja liikumisuuringute aeg uue teaduse – raamatukoguteaduse – tekkeks. meetodid rakendatud selleks, et pakkuda paremat See on ulatuslik, keeruline, teadus väärtustest”. ja/või odavamat raamatukoguteenust. (Wallace, 1876, 95). Scott Nicholson, kes on uurinud raamatukogutöö Euroopas oli raamatukoguhoidja algselt sõna tulemuslikkuse kasutajakeskset hindamist, väidab: tõsises mõttes õpetlane, raamatuspetsialist, kes ARENDUSTEGEVUS “Raamatukogutöö tulemuslikkuse hindamine algas tundis läbi ja lõhki tema hoida olevaid raamatuid raamatukogu töötajaskonna, tööprotsesside ja sisult ja vormilt, kes teadis igat üksikasja nii sellest, 25 -süsteemide, aga mitte kasutajapõhisest mõõtmisest. kuidas need on loodud, kui ka sellest, kes on nende Seda kasutati raamatukogus tehtavate toimingute autorid ja mida nad on kirjutanud. (Raabe, 1984, täiustamiseks ja raamatukogutöö tõhustamiseks. 282) Samal ajal on seda laadi mõõtmised ja hinnangud Pikka aega ei pööranud raamatukogude juht- praegugi olulised, kuna raamatukogu, mis ei toimi konnad tähelepanu raamatukogunduse sellisele efektiivselt ja tõhusalt, ei saavuta midagi.” (Nichol- tahule nagu kogude, liigitamise, kataloogimise jm son, 2004, 498). efektiivsema juhtimise arendamine. See polnud ka oluline. Kuna kogud ja hooned olid väikesed ning töötajaid ja kasutajaid vähe, oli tegutseda lihtne ning Raamatukogude töökorraldus enne kuluarvestust sellele, kuidas midagi teha, ei tulnud läheneda väga ja teaduslikku juhtimist keeruliselt. (Coney, 1952, 83). Ent raamatukogude Raamatukogundus on iidne eriala, kuid suurema eest vastutavatel isikutel on alati olnud mingisugune osa oma ajaloost ei omanud see eriala selliseid arusaam oma ülesannetest. Raamatukogude pikast elukutsele iseloomulikke jooni nagu tänapäeval. ajaloost võib tuua näiteid töövõtete ja -vahendite, ülesannete ja teadmiste süstemaatilisest kujundami- 1883. aastal sai Columbia ülikooli pearaamatu- sest, mis on andnud oma panuse raamatukogunduse koguhoidjaks Melvil Dewey. Tema lähenemist kujunemisele sellisena, nagu see on tänapäeval. raamatukogule on kirjeldatud “revolutsioonilisena” Kogude korraldamine ja raamatute märgistamine/ (Hamlin, 1981, 49). Mõned näited tema juurutatud tähistamine on oskused, mis on raamatukogunduse uuendustest: raamatukogu lahtiolekuaega pikendati nurgakivi (Slavic, 2009, 257–258). kümnest tunnist nädalas 84 tunnini; üliõpilastel Assüüria kuningas Assurbanipal (669–627 eKr) lubati kasutada avariiuleid; mõeldi välja materjalide oli esimesi, kes kommenteeris raamatukoguhoidja leidmist hõlbustav kaartkataloogisüsteem; hakati tööd. Ta rajas rohkem kui 20 000 savitahvlist koosneva pidama loenguid raamatukogu kasutamisest; “luge- raamatukogu ja hüüatas: “Jumal Nebo ilmutus... kes on jate nõustamiseks ja juhendamiseks” loodi esimene ülima mõistuse jumal, – ma olen kirjutanud selle tahvlitele,– teatmetöö osakond; tagasiside saamiseks pandi välja ma olen sellele pannud oma märgi, – ma olen loonud selles ettepanekute kast (Hamlin, 1981). Tema ametiaja korra, – ma olen asetanud selle keset oma paleed, et mu jooksul kahekordistus komplekteerimis- ja nelja- alamad sellest juhinduksid.” (Winger, 1961, 321). kordistus personalieelarve ning raamatuid laenutati Tõenäoliselt ei teinud Assurbanipal kõiki neid töid 500% võrra rohkem. “Tema algatusi jäljendasid teised ise. Kuid raamatukogust järelejäänu põhjal võib akadeemilised (ja rahva-)raamatukogud kogu riigis öelda, et keegi tema palees kogus ja kopeeris kirjan- ja kõikjal maailmas.” (Wiegand, 1996, 108) dusklassikasse kuuluvaid tekste, teaduslikku tarkust, Archibald Cary Coolidge sai Harvardi raamatu- ajastu seadusi ja ettekirjutusi. Siis nad kataloogisid kogu direktoriks 1910. aastal. Ta oli olnud ajaloo need ja paigutasid loogilises järjestuses raamatukogu teaduskonna juhataja ja palju reisinud, kujundades hoidlasse (Winger, 1961, 321–322). selle käigus oma ettekujutuse sellest, milline peab Teine, kes on kirjeldanud (ülikooli) raamatukogu- olema raamatukogu. Ta pidas esmatähtsaks tegeleda hoidja ülesandeid väga täpselt, on St. Jamesi lossis ühiskataloogimise ja -liigitamise ning kvaliteetse asunud kuninga raamatukogu abiraamatukoguhoidja kogu kujundamisega. Inimesena, kellel on selge ees- ja hilisem juhataja asetäitja John Dury (1596–1680). märk, andis ta teistele eeskuju ning kutsus üles koos- Ta kirjutas raamatukoguhoidja kohustuste asjus kaks tööle ja vastutuse jagamisele. Coolidge “aitas muuta kirja, mis avaldati 1650. aastal “Reformitud raamatu- raamatukogu ülikooli oluliseks osaks, selle intellek- koguhoidja” (“The Reformed Library-Keeper”) peal- tuaalseks sümboliks”. (Byrnes, 1982) kirja all. Dury arvates oli raamatukoguhoidja esmane Ajapikku tekkis raamatukogujuhtidel vajadus kohustus luua kataloog ja seda pidevalt täiendada. küsida endalt, kui palju maksab: Siis peab ta “kasvatama raamatukogu fondi ülikooli • raamatu komplekteerimine (tellimine ja ostmine), teaduskondade nõuannete järgi”. Samal ajal ei tohi • raamatu kataloogimine, raamatukoguhoidja piirduda raamatute komplek- • vigastatud raamatu ennistamine või perioodika- teerija rolliga. Dury silmis oli raamatukoguhoidja väljaande aastakäigu kokkuköitmine, nii talletatud kui muu tarkuse allikate valdaja, • perioodikaväljaande numbri saamine, kontrolli- kelle ülesandeks oli neid korrastada ja suunata mine ja jaotamine, õpetlasi neid tulemuslikult kasutama (Winger, • teatmeteeninduse pakkumine jne. 1961, 325–326). Raamatukogudest olid 19. sajandi lõpuks saanud Seoses raamatuhulga kiire kasvuga raamatu- teenindusasutused, mis kogusid, hoidsid ja säilitasid kogudes alates 19. sajandi teisest poolest olid raamatu- raamatuid ning tegid need lugejatele kättesaadavaks. koguhoidjad sunnitud oma ameti ümber hindama. Ühtlasi tekkis vajadus hakata põhjendama oma Raamatukoguhoidjast-teadlasest sai raamatukogu- eelarvet ja kulusid emaorganisatsioonile, ülikooli- hoidja-teenindaja. Tekkis vajadus paljude haritud, raamatukogude puhul ülikoolile ja rahvaraamatu- kuid samal ajal keskmise või madala palgaga rahul- kogude puhul kohalikule omavalitsusele. ARENDUSTEGEVUS duvate töötajate järele (Rost, 1990). Suurte ülikooli- Tekkis vajadus hakata standardima raamatukogu- raamatukogude juhatajad olid endiselt teadlased, töö eri lõike, suurendada produktiivsust, suunata ja 26 kuid elukutse varasem tähtsus kadus. Töö muutus kavandada kaalutletult vajalikku harmoonilist mitme- rutiinsemaks, raamatukogude lahtiolekuajad pikene- külgsust ning tagada, et inimtööjõudu väärtustataks. sid. Et suurest raamatuhulgast kiiresti vajalik leida, Standardimine oli oluline tootlikkuse kontrollimise juurutati kaartkataloogide süsteem. Aitamaks tead- vahend, mille alusel sai tasapisi välja valida parimad lastel ülikooliraamatukogudes paremini orienteeruda töövõtted ja toimimisviisid. Kujunes arvamus, et kui ja kiiresti enda jaoks vajalikku leida, tekkis ka refe- töötulemused või tegevus ei ole teatud määral stan- rentide süsteem. darditud, siis ei ole võimalik neid võrrelda asutuse 19. sajandil kerkisid raamatukogunduses esile sees või teiste asutuste omadega (Duyvis, 1954, 410, mitmed mõjukad ja uuenduslikult meelestatud 412). isikud. 1877. aastal määrati Justin Winsor Harvardi Siiski oli põhjust oletada, et raamatukoguhoidjad, pearaamatukoguhoidjaks. Tema juhtimise all raamatu- nagu kõik pika ja väärika ajalooga kutsealade esinda- kogu roll muutus. Ta oli tunnustatud õpetlane, uuen- jad, on ülitundlikud oma konventsionaalsete tegevus- daja, riigi juhtiv raamatukogutegelane ja Harvardi tavade suhtes ja võtavad muutused aeglaselt omaks ülikooli raamatukogu ülesehitaja (Hamlin, 1981, (Coney, 1952, 84). 50–56). Järgneb Krista Talvi tõekspidamistest ja sotsiaalsest seisundist, RR-i teadus- ja arenduskeskuse koolituse võimalikku parimat ja erapooletut teenindust. peaspetsialist 4. Me tunnustame üksikisikute ja sotsiaalsete ERÜ koolituse toimkonna liige gruppide õigust informatsiooni privaatsusele ning intellektuaalse omandi kaitsele. Me järgime oma erialases töös seadusi, kokkuleppeid ja standardeid ning täidame vastavaid nõudeid. Kutseala väärtushinnangud 5. Me pöörame tähelepanu heale läbisaamisele ametikaaslastega ja püüame hoiduda kõigest, on kirjas eetikakoodeksis mis võiks rikkuda kollegiaalseid suhteid. 6. Me armastame oma tööd ja hoiame kõrgel ametiau. Me täiendame ja arendame pidevalt Eellugu oma teadmisi ja oskusi ning järgime ametiala Kutse-eetika probleemid on raamatukoguhoidjatele parimaid traditsioone. Andes oma isikliku panuse ja infotöötajatele muutunud eriti tähtsaks eriala arengusse, kannab iga raamatukoguhoidja- murrangulistel aegadel. Aktuaalsed olid need infotöötaja vastutust meie elukutse tuleviku ees. Eesti riigi taasiseseisvumise ajal, mil muutusid Meie erialane asjatundlikkus tagab ühiskonna ühiskonnakord ja majanduslikud tingimused, samuti usalduse ja austuse nii raamatukogu kui meie uue aastatuhande saabudes, mis tõi kaasa ülemineku elukutse vastu. infoühiskonda. 7. Meie suhted teiste elukutsete esindajatega 90-ndate aastate alguses moodustati ERÜ koolituse põhinevad vastastikusel lugupidamisel ning toimkonna juurde eetikatöörühm, kes kogus, avaldas koostöövalmidusel. ja tõlkis vastavaid materjale, kuid raamatukoguhoidja Nüüd, kui koodeksi rakendamisest on möödunud ametikäitumise või eetikakoodeksini ei jõudnud. kümme aastat, on koolituse toimkond püüdnud 1999. aastal otsustas ERÜ juhatus ja koolituse toim- ärgitada raamatukoguhoidjaid mõtlema olemas- kond selle teemaga uuesti aktiivselt tegelema hakata. oleva eetikakoodeksi muutmisele, ajakohastamisele. Konsultandiks paluti TTÜ dotsent Mari Meel. Või lihtsalt tahame kolleegidele meelde tuletada, 28.–29. oktoobrini toimuski seminar, kus kuulati et koodeks on olemas. ülevaadet infoühiskonnas tekkivatest eetilistest konfl iktidest, ettekandeid teiste maade raamatukogu- Koodeksi rakendamisest ja infotöötajate eetikakoodeksitest, raamatukogu- ja infotöötaja professionaalsuse kriteeriumitest, kutse- Viimase paari aasta jooksul (raamatukoguhoidjate eetikast jm. Seminari eesmärgiks seati eetikakoodeksi koolitustel, seminaridel, kutseõppes) on püütud koostamise algatamine. Pärast koolitust moodustati uurida raamatukoguhoidjatelt eetikakoodeksi tuntust osavõtjate ettepanekul eri tüüpi raamatukogude ja ja kasutamist töös põhiliselt nelja küsimuse abil. kõrgkoolide esindajaist töörühm, kuhu kuulusid Kas eetikakoodeksit teatakse? Eda Pihu, Malle Ermel, Anne Kelnik, Mai Põldaas, Kas on olnud sellest mingit abi? Leida Olszak, Anu Iho, Aivi Sepp, Irma Raatma, Kas koodeksit on saadud töös kasutada? Marju Tarve, Vaiko Sepper, Tiina Feldmanis. Töörühma juhiks paluti Evi Rannap. Kui ei ole töös kasutatud, siis kas oskate öelda, mida võiks eetikakoodeksi juures paremini teha või teisiti teha? Eetikakoodeksi põhipunktid Vastused on küllalt üldised ja napisõnalised. Eesti raamatukoguhoidja ja infotöötaja eetikakoodeks Mida siis arvatakse? ARENDUSTEGEVUS kinnitati ERÜ juhatuse koosolekul 14. veebruaril 1. Koodeks on asjalik ja kasutatav, juhul kui selle 2001. aastal. See on järgmine: 27 järele peaks vajadus tekkima. Nii eetikakoodeks, 1. Me vastutame ühiskonna ees kogude kujunda- raamatukogu põhimäärus kui ka rahvaraamatu- mise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise eest, kogu seadus on avalikuks kasutamiseks eraldi sest selle kaudu tagame teabenõudluse täitmise kaustas. ning kindlustame kultuuripärandi säilimise 2. Raamatukogu elu käib iseenesest koodeksi nor- tulevastele põlvedele. mide järgi ning kõik kirjapandu on iseenesest 2. Me avame kõikidele teabevajajatele hästi- mõistetav. Loodetakse, et enamik raamatukogu- korrastatud raamatuvarade, inforessursside hoidjaid armastab oma elukutset ja tööd, mida ta ja teenustega juurdepääsu globaalsele infor- teeb; aga kui mitte, siis ka koodeks ei pane tööd matsioonile. Eesti rahvuslikku teabevaramut armastama. Sama lugu on ka hea läbisaamine rajades osaleme ühtlasi rahvusvahelises info- ametikaaslastega. Eetikakoodeksit on kasutatud vahetuses. uute eeskirjade ja põhimääruse tegemisel. 3. Me osutame lugejatele, olenemata nende 3. Mingit otsest abi küll ei ole koodeksist töös rahvusest, rassist, vanusest, usulistest olnud, sest probleeme ei ole otseselt töös ette tulnud. Siiski on eetikakoodeksit näidatud oma- Rahvusvaheliselt saame nentida, et raamatukogun- valitsuses näiteks täienduskoolituste taotlemisel. duse ja infoteaduse valdkonnas on eetikakoodeksite 4. Üldiselt arvati, et täiendusi koodeksisse pole vaja koostamine hoogustunud. Oslo Ülikooli ajakirjanduse, teha, aga kutseala eetikakoodeks võiks tööruumis raamatukogu ja infoteaduse kolledž kogus kokku ja seina peal olla. Uutele ja noortele raamatukogu- uuris 12 riigi eetikakoodekseid, sealhulgas ka Eesti töötajatele tuleks tutvustada küll. Ka staažikatele oma ning avaldas kogumikus “The Ethics of Librarian- raamatukoguhoidjatele on vaja koodeksit meelde ship: An International Survey /IFLA Publications 101”. tuletada. Lisaks koodeksitele sisaldab see huvitavaid arutelusid ja lahendusi nimetatud teemadel. Mõned siiski arvasid, et koodeksi teksti võiks ajakohastada ja sõnastust kohendada, aga sisu Iga raamatukoguhoidja võiks veel kord süvenenult jäägu samaks. läbi lugeda “Eesti raamatukoguhoidja ja infotöötaja eetikakoodeksi” põhipunktid ning oma ettepanekud 5. Arvati ka, et eeskätt teavad eetikakoodeksit hästi muutmiseks või täiendamiseks saata aadressil need raamatukoguhoidjad, kes on kursis kutse- [email protected] ala arenguga. Üldiselt tasuks maakondades seda meenutada. Teemakohane kirjandus Praegu tundub, et uue sajandi alguses on rohkem The Ethics of Librarianship:An International Survey: kui varem kutsealati või tegevusvaldkondade IFLA Publications 101. K.G. Saur München, 2002. kaupa püütud sätestada käitumis- ja kõlblusnorme. Sellest annab tunnistust Tartu Ülikooli eetikakeskuse Eetikakoodeksite käsiraamat: Tartu Ülikooli koostatud eetikakoodeksite käsiraamat, milles on eetikakeskus. Tartu, 2007. avaldatud ka “Eesti raamatukoguhoidja ja info- Raamatukogu- ja infotöötaja kutse-eetika: seminari töötaja eetikakoodeks” ning on viidatud ka ettekanded: Tallinn, Eesti Rahvusraamatukogu, koodeksi koostamisele eelnenud seminari 28.–29. oktoobrini 1999. Eesti Raamatukoguhoidjate materjalidele. Ühing, 1999.

Enam kui veerand sajandi jooksul Priit Kasepalu on muutunud ühiskond ja arene- Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht nud raamatukogu. Raamatukogu võimalustest teavitamisel on pidevalt suurenenud ajakirjanduse Ajakirjandus aitab raamatukogu osa. tutvustada Kaheksakümnendate aastate kesk- paigani vältis ajakirjandus pimedate teemat ja isegi sõna “pime”. Kui te ei ole raamatukogutöötaja ega ajakirja Raamatukogu lugeja, Kümnendi lõpul ja järgmise algul kust te saaksite teada, et Tallinnas asub Eesti Pimedate Raamatukogu, oli invaliididest – siis nimetati kes teenindab nägemispuudega või mõne teise tavakirjas teksti lugemist puuetega inimesi nii – kirjutamine takistava puude, häire või haigusega inimesi? omamoodi moeteema. Sellest hoolimata kulus heliraamatute

ARENDUSTEGEVUS Kui oleksite niisuguse raamatu- võimalikele kasutajatele väga valmistamist käsitlenud artikli koguteenuse vajaja, siis ehk teaksite. oluline. kirjutamisest selle avaldamiseni 28 Kui teil ei ole aga olnud kokku- Ei ole kindlat süsteemi, kuidas 1989. aastal kultuurilehes ikkagi puuteid pimedate, vaegnägijate esmane teave pimedate raamatu- üheksa kuud. Siiski kirjutati sel või teiste inimestega, kes tavakirjas kogu kohta teenuste vajajateni ajal pimedate raamatukogundusest teksti lugeda ei saa, võiks jaatavas jõuab. See peaks jõudma nendeni vähe – ei olnud palju, millest kirju- vastuses siiski kahelda. rehabilitatsiooniasutuste ja nägemis- tada. Turumajandus ajakirjanduses Eestis elab üsna palju inimesi, puudega või teiste puuetega ini- on viinud aga selleni, et rahulikud kes ei tea, et pärast nägemiskaotust meste organisatsioonide kaudu tutvustusteemad kipuvad taga- või nägemise olulist halvenemist ning ajakirjanduse, sugulaste, tut- plaanile jääma, kuid kõmulised on neilgi võimalik kirjandusega tavate, õpetajate, sotsiaaltöötajate ületavad uudiskünnise. Ajakirja- kursis olla. Kindlasti on palju neid, ja raamatukoguhoidjate vahendusel. nikutöö tulemuslikkuse hindamisel kel mõni teine puue, häire või hai- Kirjutasin esimese artikli nägemis- on olulisteks muutunud lugejate, gus, mis seda samuti teha ei või- puudega inimeste raamatukogu- kuulajate ja vaatajate arv. malda. Seetõttu on selle raamatu- teenindusest 1988. aastal. Praegu- Pimedate raamatukogu töötajad koguteeninduse haru ja pimedate seks olen avaldanud selles vald- annavad tegevusest ajakirjandu- raamatukogu pidev tutvustamine konnas üle 60 artikli ja sõnumi. ses teada pressiteadete kaudu ja veerand kaheksaks raamatukokku. Eestis elab üsna palju inimesi, kes ei tea, Lugejatelt ja tuttavatelt saadud et pärast nägemiskaotust või nägemise arvamuste järgi on neile kõige olulist halvenemist on neilgi enam meelde jäänud telesaated, võimalik kirjandusega kursis olla. milles näidati raamatukogus tehtavat. Iga niisuguse saate artiklite avaldamisega. Raamatu- saatnud, kuid sageli on kirjutatu kogu poole on pöördunud ka aja- läinud kohe järgmise päeva aja- Lugejatelt ja tuttavatelt kirjanikud ja saatejuhid või on lehte. saadud arvamuste järgi töötajad neile artiklite teemasid Lugesime üleriigilise päevalehe soovitanud. on neile kõige enam ajakirjaniku kirjutatud lühikese meelde jäänud telesaated, Ükski minu kirjutis ei ole jäänud artikli läbi ja täpsustasime seda. milles näidati raamatu- avaldamata ajalehes Videvik ja Avaldamisel oli aga tema artiklit ajakirjas Raamatukogu ning Eesti veelgi lühendatud. Teise üleriigi- kogus tehtavat. Pimedate Liidu infolehes Valguse lise väljaande ajakirjanik helistas Iga niisuguse saate Kaja. raamatukokku ja küsis, kas on järel on lisandunud Maakonnalehed on olenevalt olemas heliraamat “Kuritöö ja kaks-kolm uut lugejat. materjalist avaldanud artikli kas karistus”, mille teksti olevat näge- täismahus või lühendatult. Ühe mispuudega inimestele kuulamiseks maakonnalehe peatoimetaja aga lugenud vanglas karistust kandev arvas, et pimedad ajalehte ei loe endine kohtunik. Kuigi raamatu- järel on lisandunud kaks-kolm ja seepärast ei ole vaja artiklit kogus niisugust heliraamatut ei uut lugejat. pimedate raamatukogust avaldada. olnud, pani ajakirjanik kõmuartik- Väga põhjalikult oli ette valmista- Selgitus, et tuttavad loevad ja rää- lisse ka lõigu raamatukogu tööst. tud lastesaate “Saame kokku Tomi givad neile edasi, nagu artikli lõpul Õpetajate Lehe koduloohuviline juures” salvestus telemajas. Stse- kirjas oli, ei aidanud. ajakirjanik, kellele raamatukogus naarium käsitles pimedaid inimesi Raamatukoguga ühendust võtnud käinud kodu-uurijad mõtte and- ja punktkirja. Salvestuse ajal olid ajakirjanikud on leidnud teema kas sid, küsis artiklit. Ise tegi kirjutise tegijad väga huvilised. edastatud pressiteadetest, raamatu- punktkirjaesseedest. Viimati olid raamatukogus saadete kogus töötavate tuttavate vahen- Paaril viimasel aastal on üleriigi- “Batareja” ja “Reporter” võttegru- dusel või üsna juhuslikult. Teema liste ajalehtede võrguväljaannete pid. Nad ﬁ lmisid palju, kuid teiste on olnud nende jaoks omalaadne ja maakonnalehtede ajakirjanikud teemade suur maht muutis saate- ja põnev. Nad on arvanud, et nii koostanud artikleid e-kirja teel lõigud raamatukogust vaid mõne- on see ka lugejatele, kuulajatele ja saadetud materjali alusel. Nad on minutilisteks. vaatajatele. On olnud ka negatiivse esitanud pressiteate või ürituse Pimedate raamatukogu lugejate eelhäälestusega või kõmu otsivaid tutvustuse põhjal mõned küsimu- arv on pidevalt suurenenud. Kui pöördumisi, kuid needki on raa- sed ja kasutanud vastuseid artikli palju ajakirjanduse vahendusel matukogust korrektsed ja põhjali- kirjutamisel. See on ajakirjanikule teavitamine seda suurendab, ei ole kud vastused saanud. lihtsam ja on kindel, et tekst aval- täpselt uuritud. Teavitamise tulemus Artiklid, raadiointervjuud ja tele- datakse. ei pruugi tulla paari-kolme päeva, saadete lõigud on olnud sõltuvalt Erinevatele kuulajarühmadele – vaid isegi paari-kolme aasta pärast. küsitlejate ettevalmistusest ning noored, eakamad, kristliku taus- Nägemise kaotanuid tabanud löök ARENDUSTEGEVUS varasematest kokkupuudetest taga inimesed – suunatud raadio- on väga raske ja tihti peavad nad nägemispuudega inimeste proble- jaamade saatejuhid on teinud saama tagasi hingelise tasakaalu, 29 maatikaga erineval tasemel. Aja- telefonitsi otseintervjuusid raa- enne kui suudavad raamatukogu kirjanikutöö eeldab eri valdkonda- matukogu töötajatega. Üsna tihti lugejaks hakata. des kiiret orienteerumist ja head on tulnud selgitada, et autojuhid Edaspidi tuleks leida tutvustus- väljendusoskust. Meie raamatu- kuulamiseks heliraamatuid laenata võimalusi suure lugejaskonnaga kogu töötajad on suutnud neile ei saa. Vastamine eeldab usutle- üleriigilistes ajalehtedes, aga ka raamatukogus tehtavat eelnevalt tavalt laialdasi teadmisi ka raa- ajakirjades, mida loevad eakad, selgitada ja olulisi möödalaskmisi matukogu tegevusega piirnevates kellel võib olla probleeme näge- ei ole olnud. valdkondades. On küsitud näiteks misega, ja sotsiaaltöötajad, kellel Ajakirjanikele artiklite teemade pimedate liikumisvõimaluste ja on kokkupuuteid raamatukogu- soovitamisel on jälgitud, et need toetuste kohta. Pereraadio hommiku- teenuste vajajatega. Raamatu- oleksid konkreetsetele väljaannetele programmi juht kutsus raamatukogu püüab end tutvustada ka sobivad ja ületaksid uudiskünnise. kogu tööst stuudiosse vestlema. eakate eestlaste kogukondadega Mõnel juhul on ajakirjanikud teksti SkyPlusi reporter tuli aga otse- riikides ilmuvates eestikeelsetes enne avaldamist läbilugemiseks reportaaži tegemiseks hommikul ajalehtedes. Reelika Punab Otsitakse pikaajalist strateegiat 2010. aasta oktoobris tehti Hounslow' raamatukogudes uuring, mille järgi 80% raamatukogu kasutajatest külastas kodule või töökohale lähimat Inglismaal kogutakse allkirju raamatukogu ning üle 80% inimestest võttis see vähem kui 20 minutit aega. raamatukogude kaitseks Uuringu tõlgenduses leitakse, et enamikule raamatukogu kasutajaist oleks vastuvõetav kümme minutit Save our libraries! pikem teekond raamatukokku, kui teenuse kvaliteet on sama või veelgi parem – seda argumenti on ka kasutatud osa raamatukogude sulgemise õigustuseks. I’m a Child of the Lib’ry, it made me who I am, Üheksa-aastane Jessica kirjutas mõni aega tagasi It taught me about freedom and the fellowship of Man lastelehes First News raamatukogude sulgemisest. A sea of story waits for you behind the lib’ry door, Tema sõnad olid: “Raamatud on erilised. Sul on Don’t say we can’t afford them any more. võimalus lugeda hämmastavaid lugusid ja õppida © 2011 Piers and Gill Cawley ajalugu ning saada teada erinevatest maailma paikadest. Ma kasutan oma kodutööde tegemiseks Londonis elav Reelika Punab käis raamatukogus ning kahte raamatukogu ja mõlemad kavatsetakse andis oma allkirja raamatukogude sulgemise vastu. sulgeda.” Brentfordi rahvaraamatukogu on üks 513 raamatu- Ta jätkas: “Ma olen selle pärast väga vihane. kogust Suurbritannias (01.04.2011 seisuga), mida Kui raamatukogud on kinni, siis kust me raamatuid ähvardab sel aastal sulgemine. See arv on kasvanud saame? Mitte kõik ei saa endale lubada raamatute nädalast nädalasse vastavalt sellele, kuidas linnade ostmist. Mitte keegi ei kuula laste arvamust.” ja linnaosade nõukogud esitavad oma eelarve Arvatakse, et raamatukogude sulgemist peaks mingil kärpimise ettepanekuid (mis on tingitud valitsuse moel kompenseerima. Selleks võiks eelarve vähenemisest). 1. aprilli seisuga, millal algas uus majandusaasta, on suletud juba seitse raamatukogu. • alles jäänud raamatukogude lahtiolekuaega pikendada; Kokku oli Suurbritannias eelmisel aastal 4517 rahva- • uute raamatute ostmise eelarve taseme säilitada; raamatukogu ning umbes 58% elanikkonnast on raamatukogu kasutajad. • suurendada internetikiirust lugajaarvutites; • täiustada täiskasvanute haridust toetavaid jm CIPFA (Chartered Institute of Public Finance and õppevahendeid; Accountancy) statistika järgi on viimastel aastatel raamatukogu külastused ning laenutused vähenenud, • nendes piirkondades, kus raamatukogu on kuid mitte lasteraamatute osas, mille laenutuste arv suletud, rajada tellitud raamatute kogumis- aasta-aastalt hoopis suureneb. punktid. Märkimisväärselt on kasvanud aga virtuaalkülastuste Märtsis anti Hounslow’ omavalitsuse nõukogule üle arv, viimase nelja aastaga ligi 90%. Selle põhjuseks 12 040 allkirja, mis olid kogutud raamatukogude ja on eelkõige raamatukogu pakutavate e-teenuste muude teenuste kaitseks. Praegu on raamatukogude kasv (nt raamatute broneerimine elektronkataloogi sulgemise plaan edasi lükatud ning esimese kaudu). hädaabinõuna plaanitakse kokku hoida uute RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL RAAMATUKOGUD raamatute soetamise pealt. Kuid see annab ainult Lisaks on 2009.–2010. aasta statistika järgi kasvanud kolmandiku summast, mida on vaja eelarves 30 vabatahtlike arv raamatukogudes – koguarv tõusis 7,7% kokku hoida. Vahepeal aga püütakse leida ehk 17 111 inimeseni. Samal ajal on raamatukogu- sobivat pikaajalist strateegiat, kuidas ja kui palju töötajate arv raamatukogudes väheneud 3,4% ehk raamatukogusid alles jätta. 24 765 inimeseni. London on jaotatud 33 linnaosaks: 32 nimetusega Raamatukogutöötajat asendavad vabatahtlikud borough (administratiivüksus) ja City of London. London borough of Hounslow (pindala 56 km², Endine raamatukogutöötaja Mike Perry on pakkunud 2008. aasta seisuga oli rahvaarv 222 600, asustus- ideid, kuidas jätta Hounslow’ raamatukogud tihedus 3976 in/km2, võrdluseks nt Tartu, mille sulgemata, samal ajal siiski raha säästes. pindala 38,8 km², 2010. aasta seisuga rahvaarv Ta soovitab: 98 393, asustustihedus 2535 in/km2), kuhu kuulub • lühendada lahtiolekuaega; sulgeda raamatu- ka Brentford, plaanib sulgeda kaheksa raamatukogu, kogud tööpäeva lõunaajaks, pühapäeviti (mõned jättes alles vaid neli. Osa suletavatest raamatu- raamatukogud on praegu pühapäeval avatud), kogudest on alles viimastel aastatel renoveeritud praegu 6–7 päeva nädalas lahti olevad raamatu- ja üks on veel renoveerimisel. kogud üheks päevaks nädalas sulgeda. • kasutada rohkem vabatahtlikke ja iseteenindus- arendamata, rahuldab väga väheseid raamatukogu automaate. kasutajaid ja kindlasti ei too neid juurde. Brentfordi Omavalitsused on pakkunud välja, et raamatu- raamatukogu kasutajad on juba varem tõdenud koguteenust peaksidki pakkuma vabatahtlikud: püsivat kvantiteedi langust – aina vähem uusi mõnda elukutselist raamatukoguhoidjat toetavad raamatuid viimase kahe aasta jooksul – vaatamata vabatahtlikud. Üks eespool mainitud seitsmest varasemale lubadusele, et “riiulid täituvad uute nüüdseks suletud raamatukogust (Highbridge) raamatutega”. Praegune otsus raamatute soetamise ongi sellisele süsteemile üle läinud – raamatukogus pealt veelgi kokku hoida kindlasti ei rahulda, töötab üks raamatukogutöötaja, kes juhendab kuigi raamatukogu on praegu veel avatud. vabatahtlikke. Raha on vaja ka uute e-teenuste arendamiseks, • korraldada rohkem alla viieaastastele lastele milleks on kindlasti esmajärjekorras e-raamatute suunatud üritusi, pensionäride ja lastevanemate pakkumine. Jaanuaris tuli välja, kui populaarsed kohvihommikuid. olid jõulukingitusena e-raamatute lugerid. Seega ei saa kohalikud omavalitsused enam mööda Need on üritused, kuhu kõik on oodatud. vaadata üldisest suundumusest. Aina suurem hulk Seal on võimalus kohtuda raamatukogutöötaja- lugejaid küsib, kas rahvaraamatukogust saab ka tega, mõnikord pakutakse teed, kohvi, kooki. e-raamatuid laenata ning üha suurenev arv oma- Saab osta raamatukogule mittevajalikke raama- valitsusi juba pakub e-raamatute laenutusteenust tuid. Korraldatakse teemahommikuid, kuhu oma rahvaraamatukogudes. Kuidas seda teenust kutsutakse külalisi teatud teemal vestlema, pakutakse, millised on probleemid, sellest tahaksin peetakse nõuandeloenguid, nt tervishoiu, kirjutada edaspidi. sotsiaalhoolekande, huvitegevuse teemadel. Lõpetuseks üks vana lugu, mis väidetavalt juhtus • kujundada raamatukogud ümber elanike kunagi 80-ndatel USA-s Philadelphia kandis, kohtumispaigaks, kus olemasolevatele raamatu- kus äkki leiti end väga raskes ﬁ nantsolukorras. koguteenustele pakutakse lisaks omavalitsuse Üheks kokkuhoiu kohaks taheti teha väikest teenuste infot ning abi nende taotlemisel, selleks laenuraamatukogu. Leiti, et raamatukogu kasutuses et aidata tööotsimisel jms. olev ruum tuleks panna tulu teenima. Arvati, • rentida välja kasutamata pinnad. et mõnda raamatut pole kunagi kasutatud ja selle tõestamiseks mindi raamatukogu kaartidelt vaatama, Kogukonnakeskus, kus toimub ideede müük kui palju on raamatut kasutatud. Kõik, välja arvatud ja hoid populaarseimad raamatud, oli peaaegu puutumata. Rónán O’Beirne, kes on kirjutanud raamatu “From Tundus, et raamatukogu on oma aja ära elanud. Lending to Learning – The development and extension Kuid üks naine jätkas raamatute riiulilt võtmist, ” of public libraries (2010) ehk siis põhimõtteliselt kuni talle jäi kätte raamat “The Collected Works peaks rahvaraamatukogude suund olema laenuks of Mohandas K. Gandhi”. Milline suurepärane andmise juurest õpetamise poole, leiab, et raamatu- raamat, mõtles ta. Kuid kaardile oli kirjutatud ainult kogud on minetanud harimisvõime, kuna nad ei ole üks nimi, ainult üks kord aastakümnete jooksul suutnud valitsevate suundumustega sammu pidada. oli keegi seda raamatut vajanud ja selle laenanud. Tema arvates peaks rahvaraamatukogud rohkem Ta vaatas kurvalt kaarti, ja alles siis jõudis temani tegelema kirjaoskuse (sh infokirjaoskuse) õpetami- nimi, mis oli kaardile kirjutatud. See nimi oli Martin sega. Uute tehnoloogiate tutvustamine, info otsimise Luther King, Jr. ja selle mõistmise õpetamine (inimesed ei oska Ning raamatukogu jäi alles. head informatsiooni eraldada halvast, nad ei suuda eristada nt blogi ja hästi kinnimakstud kommentaari Samasuguses olukorras olev raamatukogu jääb VÄLISMAAL RAAMATUKOGUD jne). alles ka tänapäeval, aga ta vajab väga suuri muudatusi ja ümberkujundamist. Ja nagu paljud Ka tema peab vajalikuks kujundada rahvaraamatu- 31 siin on ka öelnud: see on suurte võimaluste aeg, kogud ümber kogukonnakeskusteks või “ideede mitte allakäiguaeg. kaupluseks/hoidlaks”, kus on koos nii raamatukogu- teenus, täiskasvanuõpe, kodutöödes abistamine, Brentford, London lasteraamatukogu jne. Kõige selle taustal võib väita, et tegelikult ei pruugi raamatukoguteenuse populaarsus olla languses Reelika Punab on lõpetanud 2004. aastal – tundub, et kõik, mis on vähegi e-teenusena Tallinna Ülikooli Viljandi Kultuuriaka- kättesaadav, leiab jätkuvalt aina suuremat kasutust. deemia raamatukogunduse ja infoteaduse Samuti annab lasteraamatute laenutus ja laste eriala. Töötanud Tallinna Keskraamatu- külastuste suurusjärk mõista, et raamatukogude kogus lasteteeninduse raamatukogu- sulgemine võib kõige valusamalt puudutada neid. hoidjana, raamatukogutarkvara haldurina Mina arvan ka, et raamatukogu alles hoidmine ning e-teenuste peaspetsialistina. 2010. ainult raamatukogu kui sellise pärast, ilma teenuseid aasta sügisest elab perega Londonis. E-raamatute laenutus paneb vaatlevad iga laenutust kui sooritamata ostu. Samal ajal on raamatukogu kirjastusele tasuta reklaami tegija. Rootsi rahvaraamatukogud Autorikaitse ja keeruline lugemisprogramm, mida peab kasutama, on samuti takistuseks. Praegu saavad sundseisu raamatukogud ELIB-i pakutavaid e-raamatuid alla laadida pdf-vormingus. Sellest tingituna väheneb sobivate lugerite arv ja tõuseb ka litsentsitasu. Rootsi Raamatukogude Ühing on alustanud diskussiooni Paljud kasutajad soovivad laenata e-raamatuid Rootsi Kirjanike Liidu ja Rootsi Kirjastajate Liiduga iPadile, iPhone’ile või Anderoid-telefonile, kuid seda e-raamatuga seotud küsimuste üle. Rahvaraamatukogu ei saa teha, kuna ei ole sobivat tarkvara, mida saaks vaatepunktist on tähtsamateks probleemideks e-raama- kasutada autorikaitsega kaitstud raamatute laenutuses. tute soetamise kulud, raamatukogudesse ostetavate Äsja sai tehniliselt võimalikuks lugeda ja laenata raamatute valik ja nende laenutusvõimalused. raamatukogude e-heliraamatuid nii mobiiltelefoniga Rahvaraamatukogude poolelt vaadatuna on põletavaid kui ka Anderoid-arvutitega, kuid ELIB keelas selle ära, küsimusi palju, neist olulisemad on: viidates asjaolule, et see ei ole kirjastustega kokku lepitud. • e-raamatu soetamise ärimudel Kirjeldatud olukord paneb raamatukogud sundseisu. Mille eest ja kui palju tuleb maksta? Kes maksab kellele? Ühtepidi ollakse nagu reel, turustatakse ja tutvustatakse Kuidas on võimalik kontrollida kulusid, jälgides samal toodet, teisalt ei ole rahul ei raamatukogud ega lugejad. ajal ka, et e-raamatule on tagatud vaba juurdepääs? Stockholmi Linnaraamatukogu e-laenutuste arv on • e-raamatute valik pidevalt kasvanud. Seepärast arvavad töötajad, et oluline Milliseid raamatuid raamatukogu saab osta ja kes on küsimusega tegeleda, enne kui nõudlus e-raamatute teeb selle otsuse? järele eriti suureks paisub. Kui raamatute valik oleks • e-raamatu kättesaadavus ja kasutusvõimalused laiem ja neid oleks kergem laenutuseks alla laadida, E-lugerite formaadi suurus, millise tarkvara abil on oleks võimalik ka teenust kvaliteetsemalt pakkuda. võimalik e-raamatuid lugeda (mobiiltelefon, e-luger). Siin on aga rida küsimusi, millega raamatukogul Stockholmi Linnaraamatukogu virtuaalteavikute osakonnas tuleb arvestada: on need igapäevased probleemid. Osalt ka seetõttu, et • raamatukogude õigused versus autoriõiguse seadus, e-raamatute soetamine sõltub raamatukogu eelarvest. • tehnilised vahendid, Näiteks suureneksid Stockholmi Linnaraamatukogu kulud • teenuse eest tasumine, kolm korda isegi siis, kui laenutataks ainult e-raamatuid • kirjanike osa protsessis. ja jäetaks paberraamatud ostmata. 2009. a kulutati Norras on äsja vastu võetud riiklik raamatukogude 3,5 miljoni paberraamatu laenutamiseks 21 miljonit Rootsi strateegia, kus võrdsete partneritena osalevad nii kirjas- krooni, e-raamatute puhul oleks see summa 63 miljonit. tused, kirjanikud kui ka raamatukogud. Norras, kus on Raamatukogudel on tihe koostöö ühe suurem digi- suhteliselt väike turg (elanikke ca 4 miljonit), vaadeldakse taalraamatute leviku eest vastutava organisatsiooniga e-raamatute müüki ja e-raamatute laenutust raamatu- Põhjamaades – ELIB-iga, mille omanikeks on kaks kogudes võrdväärsetel alustel ja võrdsete partneritena. Rootsi suuremat kirjastusgruppi Bonnier ja Norstedts. Siin on ka e-raamatuid võimalik lugeda kõiki tüüpe Kaua on juttu olnud e-raamatute turule tuleku buu- e-lugeritega. Eriti tähtis on aga see, et raamatukogu mist, kuid Rootsis on see kulgenud üsna vaevaliselt. on ostetud e-raamatute omanik. Ja seda mitmel põhjusel: halb sortiment, hind (e-raamat On kahju, et Rootsis vaatlevad projekti osapooled maksab peaaegu sama palju kui paberraamat), e-lugerite raamatukogusid kui vaenlast, mitte kui ühte võrdset nappus ja kõrge hind. Siia võime lisada veel keerulise partnerit teenuse pakkujana. e-laenutuse raamatukogudes. Raamatukogust laenatava 2010. a kevadel Stockholmi Linnaraamatukogus e-raamatu allalaadimine on tülikas isegi tehnikaspetsialistile. läbi viidud uuringule “Raamat, lugu, raha” vastas kahe Vaatamata kõigele on e-teavikute laenajaid siiski palju. nädala jooksul 1011 lugejat. Uuring näitas, et: Stockholmi Linnaraamatukogu virtuaalteavikute osa- • iga viies vastanu oli lugenud hiljuti ühte e-raamatut, konna töötajad Mikael Petren ja Daniel Andersson viita- seda eelkõige arvuti (92%) või mobiiltelefoni vahen- RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL RAAMATUKOGUD vad 2010. a kevadel läbi viidud uuringule, millele vasta- dusel 29%; nutest on 71% kasutanud e-raamatu laenamise teenust. • 71% vastanuist olid lugenud raamatukogust laenatud 32 Raamatukogud on tõusnud esile kui e-raamatute esma- e-raamatut, 29% olid e-raamatu ostnud; tutvustajad ja ka turustajad. Siit jooksebki piir, kus raa- • paljud olid kuulnud e-lugerist, kuid väga vähestel matukogude huvid põrkuvad kirjastajate ärihuvidega. oli see olemas; Kirjastaja huvi on saada rohkem e-raamatu ostjaid. Ta ei • e-lugemine oli populaarsem meeste hulgas (35%), soovi jätta inimestele muljet, et e-raamatud ei maksa mi- naiste protsent ulatus 19-ni. dagi ja neid saab rahata. Kirjastajad on ka arvamusel, et Küsimusele, kui palju ollakse nõus maksma e-raamatu just raamatukogud, kes laenutavad paberraamatuid, on laenutuse eest, saadi uute e-raamatute puhul vastuseks aidanud kaasa sellele, et raamatuid ostetakse üha vähem kuni 90 Rootsi krooni, vanemate e-raamatute puhul kuni 50. ja suhtutakse neisse kui asjadesse, mida saab ilma rahata. Vastused näitasid ka, et need, kes olid juba harjunud Kuid probleem on ka selles, et raamatukogu ise ei e-laenutust keskmisest rohkem kasutama, soovisid seda saa valida e-raamatut ELIB-i pakutud valikust, vaid veelgi enam. E-lugerite puhul eelistati iPadi-põhiseid. kirjastused ärilistel kaalutlustel jälgivad ja valivad, Hea on siiski tõdeda, et läbiviidud uuring näitas ka milliseid väljaandeid võib raamatukogu välja laenata. paberraamatu endiselt tugevat positsiooni. ELIB-iga sõlmitud lepingu järgi peavad raamatukogud maksma 18–20 Rootsi krooni igalt e-laenutuselt. Henriette Zorni kirjutist “E-boksutlanen – ett dilemma för folk-biblioteken” Seda tundub olevat vähe, arvestades, et kirjastused (Biblioteksbladet nr 9/2010, lk 8–10) refereerinud Külli Ummer raamatukogu korraldatud konkurssidel. Eakad oman- davad hoolega interneti kasutamise oskusi. Oleme uhked oma kogude üle, mis on kogutud oma ala armas- tavate inimeste poolt aastakümnete jooksul. Iga tegevuse taga on inimene, ilma minu südamlike ja avatud kolleegideta oleks raamatukogu üks külm maja. Ausalt öeldes on meie praegused ruumid pigem viletsad kui tänapäevased, kuid meie külastajate arvates on siin tunda raamatukogu vaimu.

Teie raamatukogul on sõprussidemed Võru KRK-ga. Mida see teile annab? Meil on head sõprussidemed teiste kollegidega ka, aga Võrumaa Keskraamatukogu on “esimene armas- tus”. 2001. aastal toimunud esimese keeleprojekti ajal Ene Rieti intervjuu Elviira Sidorovaga head Võru kolleegid kannatasid meid oma puuduliku eesti keelega enda kõrval mitu kuud. Võrokesed võitsid meie südamed eelkõige külalislahkuse ja abivalmidusega. Lahkudes olid kõik meie töötajad Rääkige lugejatega, kindlad, et toredate inimeste kontsentratsioon Võrumaal on eriti suur. Esimesele järgnesid teised koostööprojektid, kolleegidega – ühised reisid, vastastikused külaskäigud. Praegu on Võrumaa Keskraamatukogu meie igaühega, kes uksest suure keskkonnateadlikkuse projekti “Eesti roheline energia” koostööpartner, juuni alguses toimub õppe- sisse astub reis Sillamäe–Võru–Rõuge–Sillamäe. Meie oleme juulis toimuva Võrumaa Keskraamatu- kogu projekti “Kultuuripärl Leedu eestlaste südames” Leningradi kultuuriinstituudist saadud raamatu- partnerid. kogunduse haridusega Elviira Sidorova on Sillamäe Aastal 2010 sai teie raamatukogu koolitussõbra- Linna Keskraamatukogus töötanud 1973. aastast. liku organisatsiooni tiitli. Koolitate ise ka linna Kuigi ta on viimase viie aasta jooksul olnud ka haridusasutuste raamatukoguhoidjaid. Olete alati Sillamäe volikogu liige ja koguni aselinnapea, olnud kõik väga õppimisvalmis. Millest see tuleb? on ta põhiametikohaks 1983. aastast praeguseni Meie raamatukogu ei tee midagi erilist. Usun, et Eestis Sillamäe Linnaraamatukogu direktor. on veelgi tublimaid. Nagu teisedki raamatukogud, Ingerlane Elviira tuli vanematega Nõukogude pakume ka meie kõikidele lugejarühmadele võima- lusi teadmiste täiendamiseks. Väga oluliseks peame Karjalast Eestisse Sillamäele kuueaastasena. asjaolu, et iga üritus oleks lugejatele põnev, ja kui Eesti keelt räägib ta viimased kümme aastat – teema lubab, siis lõbus ka. seda suurelt osalt tänu Võru kolleegide toetusele See põhimõte on raamatukogutöötajate õppimise ja abile. alus samuti – õppimine peab olema huvitav. Lisaks traditsioonilistele koolipingis toimuvatele koolitustele reisime palju. Minu hinnangul on õppereisid erine- PERSOON vatesse kohtadesse väga efektiivsed ja motiveerivad Sillamäe Linna Keskraamatukogu erineb teistest täiskasvanud ja haritud inimesi uusi teadmisi oman- 33 keskraamatukogudest nii oma ajaloolt kui ka dama, kasvatavad huvi kultuuri vastu kõige laiemas lugejate kontingendilt. Missugune on raamatu- mõttes. kogu praegu? Mis on Sillamäel ja ka raamatukogus sinu tööaastate jooksul muutunud? Tavaliselt ei ole raamatukogude suhted meediaga Sillamäe on noor linn, ta sai linna staatuse 1957. aastal. väga head, teie aga kasutate aktiivselt oma Kümme aastat varem, kui Sillamäe oli veel asula, raamatukogu reklaamimiseks kohalikku meediat. rajati siia esimese kultuuriasutusena väikesesse puu- Kuidas on õnnestunud teil end neile atraktiivseks majja raamatukogu. Aastate jooksul linn ja raamatu- muuta? kogu arenesid koos ja hingasid ühes rütmis. Praegu Minu arvates ei ole see provintsis suur probleem, on raamatukogul oma maja, uue linnaosa elanikke sest huvi on vastastikune: meie soovime inimesi teenindab 1989. aastal avatud haruraamatukogu. oma tegevusest rohkem teavitada, ajakirjanikud Lastele meeldib väga veeta aega raamatukogu laste- aga vajavad oma leiva teenimiseks uut teavet. toas, kus saab lugeda, mängida, animaﬁ lme vaadata, Võib-olla aitab ka see, et me töötasime kaua oma joonistada jne. Noored panevad oma anded särama nime heaks, nüüd töötab nimi meie heaks. Teie raamatukogu on lahti viidi läbi koos linna õppeasutuste, riigi raamatukogude probleemi seitse päeva nädalas. rahvusseltside, harrastusteatriga nimetada, kuid mulle tundub, Kas ka see on üks edu alus? Teine Taevas, noorte- ja huvikesku- et pigem on see inimestevaheliste Sillamäe on väga kompaktne linn. sega. Suur looduskaitsealane koos- suhete alal. Minu arvates ei saa Keskraamatukogust haruraamatu- tööprojekt oli instituudi ECOMEN raamatukogu muuta supermar- koguni saab jalutada 20–25 minu- Sillamäe osakonnaga. Projekt kestis ketiks, kus raamatukoguhoidja tiga, sellepärast arvame, et lugeja pool aastat ja lõppes kolmepäevase ainult vöötkoodi skaneerib. saab kasutada raamatukogutee- ekskursiooniga. Eakatele raamatu- Lahendus on väga lihtne ja odav nust seitse päeva nädalas. Kesk- huvilistele korraldavad raamatu- – rääkige inimestega! Rääkige raamatukogu puhkepäeval, lau- koguhoidjad üritusi päevakeskuses lugejatega, kolleegidega, iga- päeval saab kasutada haruraamatu- Merelaine, klubis Optimist, linna ühega, kes meie uksest sisse kogu, haruraamatukogu puhke- pensionäride keskuses. astub. päeval, pühapäeval saab Sillamäe elanik kasutada keskraamatukogu Kas Eesti raamatukogud on Millega tegeled pärast teenuseid. Korrastuspäevad on praegu sinu arvates nõutaval tööd? Mida meelsasti loed? minevik, vajalikud sisetööd teeme tasemel? Vabal ajal mul on teine amet – raamatukogu lahtioleku ajal. Jah, Eesti raamatukogud on hästi olen harrastussportlase abikaasa. sisustatud, lugejatele avatud ja Käin mehega kaasas suusa- ja Rõhutad, et Sillamäe on väike pidevalt arenevad raamatukogud jalgrattamaratonidel, olen tema PERSOON kompaktne linn. Kui olulised – Euroopa tasemel. “hooldemeeskond” ja “fänniklubi”. on teie raamatukogule suhted Kahjuks meie raamatukogu Et stardi ja ﬁ niši vahel on mul 34 linna teiste asutustega? Sillamäel hästi sisustatud raamatu- palju vaba aega, hakkasin pildis- Suurem osa meie üritustest on teh- kogude hulka praegu ei kuulu, tama looduskauneid kohti Eestis tud koostöös teiste linna asutustega. arenguruumi on veel küllaga. ja mujal, praegu on mul juba terve Raamatukogu tegeleb erine- Teisest küljest aga, kui külastada kollektsioon. vate sihtrühmadega – lastest meie idanaabri raamatukogusid, Muidugi on tugitoolis raamatut eakateni ja ühine tegevus on näen, et tublid raamatukoguhoidjad rahulikult lugeda kõige suurem lasteaedadest kuni pensionäride on lugejatele suurem magnet kui nauding. klubideni. ruumid ja nende sisustus. Mida ma loen? Iga hommikul, Koostöös kultuuri- ning haridus- enne päevaaskeldusi, avan piibli asutuste, rahvuskultuuriseltside Mis on sinu arvates praegu ja loen paar lehekülge. ja ühiskondlike ühendustega on meie raamatukogude suurim Armastan klassikat, aga korraldatud palju üritusi. Näiteks probleem ja kas oskad välja loen ka uudiskirjandust. Viimati osalesid emakeelepäeval Sillamäe pakkuda midagi selle probleemi loetutest avaldas suuremat Eesti Seltsi esindajad, 19. sajandi lahendamiseks? muljet Tiit Aleksejevi “Lee- kirjandusele pühendatud konkurss Mina ei ole nii tark inimene, et terve gionärid”. Kristel Rannaääre kooliraamatukogu ennast nähtavaks Kehra gümnaasiumi raamatukogu juhataja teha, kuidas ja millist infot veebis kajastada. Kuidas teha kooliraamatukogus üht head rahuloluküsitlust, andis nõu Tartu Ülikooli Raamatukogu Teeninduses mõjub sõna teenindusosakonna juhataja Olga Einasto. Ta rääkis küsitluse ees- märgistamisest, eri sihtrühmade 18. aprillil toimus ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni kevadine teabepäev, ja nendele kohandatud küsitlusest, kus läbivaks teemaks oli seekord teeninduskultuur. küsitlejate motiveerimisest, küsimuste sõnastamisest, keelekasutusest, Teabepäeva esimene esineja oli Tal- detsember 2010) ettevõtmistest kooli- küsitluse vormistamisest jne. linna Ülikooli kasvatusteaduste osa- raamatukogudes, mille oli kokku pan- Praktiliste näpunäidetega lõpe- konna juhataja Maria Tilk, kes rääkis nud Väike-Maarja gümnaasiumi raa- tasid teabepäeva Tallinna inglise sõna mõjust teeninduskultuuris ja matukogu juhataja Karin Kiik. Pilte kolledži raamatukogu juhataja Liina igapäevaelus. võib vaadata ka ERÜ kooliraamatu- Lelov ja Kehra gümnaasiumi raamatu- Veebipõhiseid entsüklopeediaid kogude sektsiooni blogis: http:// kogu juhataja Kristel Rannaääre. vikipeedia.ee, teadur.ee ja ents.ee kooliraamatukogud.wordpress.com/ Lühidalt tutvustati praktilisi tutvustas TEA entsüklopeedia pea- Internetiavarustes asuvaid veebi- näpunäiteid, mis asuvad ERÜ toimetaja Toomas Schvak. Pikemalt keskkondi tutvustas TÜVKA raamatu- kooliraamatukogude sektsiooni peatuti Vikipeedia entsüklopeedia kogunduse ja infokeskkonna õppe- blogis: http://kooliraamatukogud. toimetamisel ja usaldusväärsusel. kava programmijuht, infoteaduse wordpress.com/. Materjalid on Lõunapausi ajal võis näha slaidi- lektor Mai Põldaas. Praktiliste näidete abiks teabepäeval omandatud programmi lugemisaasta (jaanuar– abil rääkis Mai Põldaas, kus võiks teooria praktilisel rakendamisel.

Mälu ja mäletamise teema eesti Taie Saar (ka välis)kirjanduses on viimastel Kiili raamatukogu juhataja aastatel olnud kesksel kohal. Mäles- tuste kui ajaloo kirjutamisest rääkis Kõike juba näinud-kuulnud maaraamatukogu- EKM-i teadur Rutt Hinrikus. hoidjadki said uusi impulsse Kai Idarand RR-ist püüdis kokku koondada selle tohutu info kõigi raamatukogude lugemisaasta tege- 25. märtsil toimus maaraamatukoguhoidjate teabepäev “Kirjandus- mistest ja välja tuua olulisema. Aga muuseumi virtuaalsest keldrist lugemispessa”. mingil hetkel tuli sõnajärg ikkagi Teemasid, mille kohta maaraamatu- 1535–1917”. Valmima peaks see juba anda järgmisele esinejale, kuigi juttu koguhoidja uut ja huvitavat või ehk 2012. aasta veebruaris. See on oluline oleks veel olnud küllaga. hoopis äraunustatud vana kuulda osa eesti kultuuri säilitamisel. Eesti Lugemisühingu projektidest tahaks, on palju ja mitmest valdkon- Kirjandust tunda, ilmuvaga kur- oleme kuulnud varemgi. Seekord nast. Kõigi käsitlemine ühe päeva sis olla, osata seda lugejale tutvustada, saime näha ühe “Lugemispesa” pro- sisse kindlasti ei mahu. Ja jällegi äratada/suunata lugemishuvi – nii jekti tulemust. Pirita-Kose lasteaia tuleb teha valikuid, nagu elus ikka. paljude ülesannetega pole lihtne lapsed olid oma rühma lugemispesas Teabepäeva kava “Kirjandusmuu- hakkama saada. Tore on, kui saab selgeks õppinud näidendi Edgar seumi virtuaalsest keldrist lugemis- kasutada abilisi. Ühest raamatukogu- Valteri jutustuse “Lugu lahkest lohe EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE pessa” oli kokku pannud ERÜ maa- hoidja väga heast abilisest ajakirjast Justusest ja printsess Miniminnist” raamatukogude sektsiooni liige ja Lugu rääkis selle peatoimetaja Kätlin ainetel. Lugemispesade mentor Helle vastne ERÜ juhatuse liige Lea Rand. Kaldmaa. Ajakiri hakkas ilmuma Sõber jagas oma kogemusi tööst 35 E-riik, e-raamat, e-raamatukogu, 2009. a kriitikute, raamatuülevaadete lastega. ELÜ juhatuse esimees Maili digitaalmaailm, digitaliseerimine koostajate, raamatukoguhoidjate jt Vesiko-Liinev oskab oma värskete – nende mõistetega tuleb meil iga vajadusest tutvuda suure hulga ilmu- ideede ja nõuannetega abiks olla ka päev kokku puutuda ja kõigega vate raamatutega. Nüüd juba kuuenda siis, kui me staažikate raamatukogu- kursis olla. Digitaliseerimine on numbrini jõudnud ajakiri muutub töötajatena vahel tunneme, et kõik praegusaja märksõna muuseumides, üha sisukamaks ja on mitte ainult on juba olnud, kõike oleme proovinud. arhiivides, raamatukogudes. Teabe- vajalik, vaid ka väga huvitav. Loodetavasti jäid osalejad rahule päeva kuulajaskond sai infot EKM-is Ja siis see tuli – Krista Kumbergi päevakavasse valitud teemadega käsilolevast haruldaste vanaraama- ülevaade 2010. a ilmunud eesti algu- ja iseenda tehtud otsusega kohale tute digiteerimise projektist KIVIKE pärasest lastekirjandusest. Vaatamata tulla. ehk Kirjandusmuuseumi Virtuaalne sellele et see teema on ajakirjanduses Need olid minu mõtted ja muljed Kelder. Projektijuht Kadri Tüür mitmel pool kajastamist leidnud, tulid maakogude 6. teabepäevast. Ette- rääkis projekti raames koostatavast paljud just Krista vahetult emotsio- kannete üksikasjaliku sisuga saate “Eesti trükise Punasest Raamatust naalset ja vaimukat esinemist jälgima. tutvuda ERÜ veebilehel. Tiiu Tarkpea Peeter Kondratjev, ELNET Konsortsiumi info- Tartu Ülikooli Raamatukogu süsteemi üldhaldur, oli uurinud, kuidas raamatu- sisukirjelduse osakonna juhataja poodidest e-raamatut osta ja millised on kasutustingi- mused. Tema kokkuvõte: Apollost, Rahva Raamatust ja Krisostomusest saab e-raamatuid osta isiklikuks Kuidas minna edasi kasutamiseks, registreerimine on kiire ja lihtne, kuid maksmisel esineb raskusi. Ostmisel tuleb tähelepane- e-teenuste arendamises? likult jälgida tingimusi: ühe puhul peab raamatu alla laadima 72 tunni jooksul, teine hoiab raamatut kasutaja kontol kolm kuud, kolmas lubab alla laadida Teadusraamatukogude talveseminar Otepääl kolm korda jne. Maailmas on veel variante: Amazon 2.–3. märtsil oli loogiliseks jätkuks eelmisel talvel näiteks lubab raamatut laenata sõbrale, tõsi, sel ajal e-teenuste vallas arutatule. ei saa seda ise lugeda. Need ettekanded olid väga Märtsikuu esimestel päevadel toimus Otepääl tradit- harivaks sissejuhatuseks inimestele, kes seni on siooniline teadusraamatukogude talveseminar, mille e-raamatuga vähe kokku puutunud. avas Tartu Ülikooli Raamatukogu direktori kohuse- E-raamatu tootjaid esindasid Margus Küppar täitja Malle Ermel, kes tähtsustas koostööd teadlaste, Eesti Digiraamatute Keskusest (EDRK) ja Andres raamatukogude ja ELNET Konsortsiumi vahel, Sildam Digirast. Millised on e-raamatu eelised, saab leidmaks parimaid lahendusi e-teenuste valdkonnas. teada Margus Küppari esinemisest videoklipis tema Seekordsed teemad olid loogiliseks jätkuks eelmisel fi rma veebilehelt http://www.edrk.ee/. EDRK näeb talvel arutatule (vt Ruth Tammeorg. Teadusraamatu- raamatukogusid oma partnerina ning kahepoolse kogude talveseminar: kuidas edasi minna e-teenuste koostöö sujumiseks on vaja nii seadmeid kui ka sisu, arendamises. Raamatukogu, 2010, nr 2, lk 40–41). standardeid, ostmis- ja kasutusmugavust. Praegu on turg veel arengufaasis, kuid valdavaks saab ilmselt E-raamatud Eestis EPUB-vorming, mis võimaldab raamatut lugeda Kui me tookord tegime suure huviga esimest tutvust kõikide lugeritega, ning allalaetavad, mitte online- e-lugeritega, siis seekord oligi üks laiem teema raamatud. Andres Sildam Digirast (http://www. “E-raamatud Eestis: vormingud ja vahendid, valmis- digira.ee/) tõi välja mõned tootjapoolsed probleemid, tajad ja vahendajad”. Selle raames esines esmalt mis tekivad suhetes raamatukoguga: teatavast alla- Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna laadimiskordade arvust alates ei ole e-raamat tootjale juhataja Kairi Felt, kes tutvustas lühidalt raamatu enam kasulik, kes ja kus hoiab backup-faile, kuidas arengut ajatelje vahendusel ning pidime tõdema, saada kasutusstatistikat. et 2010. a müüdi maailmas e-raamatuid rohkem kui Raamatukogust kui e-raamatu vahendajast rääkis paberraamatuid. Seega oli seminari teemavalik igati ELNET Konsortsiumi arendusjuht Riin Olonen. päevakohane. Kairi Felt tutvustas e-raamatu vormin- Senine kogemus e-raamatutega on teadusraamatu- guid, mida on ligi 40, neist tuntuimad epub, pdf, kogudel põhiliselt välisteaviku osas, mida võib html, mobi, mp3 (audioraamatutel). Samuti pakkus iseloomustada sõnadega: nagu andmebaas, see raamatukogudele suurt huvi digitaalõiguste haldus tähendab, et informatsioon on mõeldud kasutamiseks (DRM), mis kujutab endast ligipääsu autorikaitsega arvuti vahendusel, juurdepääs saadakse litsentsi sisule ja toimingute võimaldamist selle sees. Maailmas alusel, vormingutest on kasutusel pdf ja html. on loodud mitmeid variante, kuid enim on kasutusel Konsortsiumis on siiski juba toimunud ümarlaua- sotsiaalne DRM – digitaalne vesimärk e-raamatu ostja nõupidamised, kus on arutatud e-raamatu ärimudelit personaalsete andmete ja õigustega. Selline personaalne ja hankimist, juurdepääsu ja kasutust. Raamatu- lähenemine on probleemiks raamatukogudele, kes kogudel on oma spetsiifi lised nõudmised, näiteks KONVERENTSID & SEMINARID KONVERENTSID peaksid teenust pakkuma suurele lugejate hulgale. osta e-raamat koos metaandmete ja arhiveerimis- Teine mure on raamatukogu jaoks asjaolu, et kui õigusega, siduda e-raamatuid e-õppe keskkonda- 36 paberraamatute ostu puhul on käibemaks 9%, siis dega, lubada e-raamatu osalist kopeerimist, välja- e-raamatut, e-ajakirja ja muusikat käsitletakse teenu- trükki ja märkmete tegemist. Laenutamisel kerkib sena ja maksustatakse 20% käibemaksuga. Jääb vaid küsimus – mida me õieti laenutame? Kas lugerit, üle loota, et seadused käivad ajaga kaasas ega pidurda e-raamatut või online-juurdepääsu? Sellest sõltuvad e-Eesti arengut. omakorda laenutushüvitised ja tagatisraha. E-raamatute pakkumisega tegelevad praegu Eesti Mõtlemist-arutlemist on veel palju. Digiraamatute Keskus, LibroCS, Digira, E-raamatu- Leidub neidki, kes on juba tegutsema asunud: kogu.com ja Elion. Kirjastustest on esindatud Ersen, Tallinna Keskraamatukogu infotehnoloogia osakonna Ilmamaa, TEA, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Loo- juhataja Reet Oruste tutvustas arendatavat e-raama- ming. Veel kord saime tutvuda e-lugerite uusimate tute kogu ja vastavat lugejate andmebaasi, millega mudelitega ning kuulsime, millised raamatukogud on kutsutud liituma ka teised raamatukogud, kel on neid endale juba soetanud. Vahemärkusena olgu selleks soovi. öeldud, et Tartu Linnaraamatukogu alustas e-lugerite Tartu Ülikooli Raamatukogus on alates 2007. aastast ning neisse laaditud e-raamatute laenutamist mõni arendatud e-õpiku projekti. Praegu tegeleb sellega päev pärast seminari. erialainfo talituse referent Signe Bachmann, kes andis tehtud tööst ülevaate. Üliõpilasele on TÜ arvuti- Ülikooli Akadeemilise raamatukogu e-teavikute võrgus kättesaadavad 75 e-õpikut Ebrary platvormil spetsialist Kai Kalvik. Tema sõnul on otsing kiire, ja 9 raamatukogu oma digihoidlas DSpace. DSpace’is andmebaas funktsionaalne nii otsingu sooritamisel olevad e-õpikud on kõigile vabalt kättesaadavad ja kui ka tulemuse kuvamisel ja viitamine lihtne. ka Google’i otsinguga lihtsalt leitavad. Juhul kui Miinusteks on otsingutulemuste ebaühtlane kvaliteet autorid on nõus, püütakse õpikud teha kasutatavaks ja EBSCO andmebaaside eelistamine, kuid plussid võimalikult laiale ringile. Kasutusstatistika on muljet- kaaluvad miinused üles. TLÜ kavatseb kõnealuse avaldav: kui näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise integreeritud otsinguvõimalusega jätkata, kuna psühholoogia käsiraamatut” on laenutatud ESTER-i pakkuja hinnapoliitika on selge. vahendusel 127 korda, siis e-õpikuna 1794 korda. Selle teema lõpetuseks andis ELNET Konsortsiumi Helje Kaldaru “Sissejuhatust majandusteooriasse” ühishangete projekti juht Marika Meltsas ülevaate on laenutatud vastavalt 273 ja 1473 korda. Praegu e-teadusinfo programmist, ehk “Teateid lahingu- on avaldamiseks ettevalmistamisel veel kuus õpikut, väljalt”, nagu ta oma ettekande alapealkirjastas. kuid lähiajal hakkab see arv kindlasti kiiresti kasvama, Teatavasti rahastab seda programmi Euroopa sest ülikool väärtustab senisest enam õpikute kirjuta- Regionaalarengu Fond, kuid ei info ega raha liigu mist: nüüdsest on ülikooli originaalõpikud võrdsus- alati nii, et kõik ostetud andmebaasid oleksid igal tatud monograafi aga ning õpiku eestikeelne tõlge hetkel kasutajatele avatud ning tõrkeotsing on töö- publikatsiooniga. Kirjastamistoetuse taotlemise mahukas protsess. üheks tingimuseks on, et õpik avaldatakse ka TÜR-i e-õpikute andmebaasis. Edaspidi soovitakse ülikooli rahastatud õppematerjalid avaldada avatud juurde- ELNET Konsortsiumist pääsuga. Seminari teine päev pühendati ELNET Konsortsiumi Mis on avatud juurdepääs ehk Open Access siseasjadele. Konsortsiumi tegevdirektor Mare-Nelli (OA)? Sellest kõnelesid kogude arenduse osakonna Ilus rääkis, mis on tehtud, mis on teoksil. Suurema- OA spetsialist Merit Burenkov ja projektijuht Elena test arendusprojektidest on aastatel 2005–2010 teoks Sipria-Mironov. Open Access on vaba ja tasuta juurde- saanud Eesti artiklite andmebaas ISE ja Eesti märk- pääs teadusinformatsioonile internetis. Noored sõnastik ning “Eesti trükise Punane Raamat 1535– aktiivsed spetsialistid on koostanud sel teemal infor- 1850”. Konsortsiumi arendusjuht Riin Olonen jätkas matiivse veebilehe, millega saab tutvuda TÜR-i veebi- arendusplaanidega aastani 2014, kirjeldades soovitud lehel http://www.utlib.ee/. Lisaks seal toodule strateegiliste eesmärkideni jõudmiseks vajaminevaid rääkis Elena OA ärimudelitest, sest kuskil ja mingil meetmeid. Tehti ettepanekuid, mis lisati arengu- viisil peab keegi teaduspublikatsioonide eest ikkagi kavasse ja see esitatakse kinnitamiseks konsortsiumi maksma. Arutleti, milline on teadusraamatukogude üldkoosolekule maikuus. roll OA arendamisel. Kohalviibinud Haridus- ja Kuna digiteeritud materjali kättesaadavaks Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert tegemine raamatukogudes ja eri projektide raames Taivo Raud nägi, et raamatukogud on ministeeriu- on üha enam päevakorras, tegi konsortsiumi digi- mile tõsiseltvõetavad koostööpartnerid ja oskusteabe teerimise ja mikrofi lmimise töörühma juht, Rahvus- andjad ning OA tingimus tuleks Eesti teaduse rahas- raamatukogu tehnoloogadirektor Mihkel Reial tamise instrumentidesse sisse kirjutada. ülevaate konsortsiumi raamatukogude skaneerimis- tehnikast ja tööplaanidest. Tartu Ülikooli Raamatu- Teadusinfo kättesaamise võimalustest kogu infosüsteemide osakonna juhataja Anneli Sepp Seminaripäeva teine pool oligi pühendatud teadus- esitles videoklipi vahendusel raamatukogus töötavat info kättesaamise võimalustele. TÜ raamatukogu robotskannerit Qidenus. kogude direktor Kristina Pai tutvustas Europeana Konsortsiumi raamatukogudes on juba aastaid projekti (http://www.europeana.eu/portal/), milles hoitud silma peal raadiosagedustuvastuse (RFID) & SEMINARID KONVERENTSID alates 2008. aastast said osaleda vaid Euroopa rahvus- tehnoloogia arengul, mille abil saab mugavalt raamatukogud, kuid 2010. aastast alates käivitus teavikuid märgistada, turvata, jälgida ja laenutada. 37 projekt ka Euroopa teadusraamatukogude kogude Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus kaasamiseks portaali. Eestist osaleb projektis Euro- on jõutud tegudeni, mida tutvustas TLÜAR-i IT- peana Libraries Tartu Ülikooli Raamatukogu oma teenistuse juhataja Peeter Kondratjev. digiteeritud vanade väärtuslike kogudega. On rõõm, Soovime kolleegidele palju jõudu ja ootame et Europeanat tutvustavatel üritustel näidatakse ikka kogemuste jagamist! ja jälle üht TÜ Raamatukogu digiteeritud käsikirja, Immanuel Kanti kirja Karl Morgensternile aastast Olles Otepääl, peab päevakavasse kuuluma ilm- 1815. Kokku hõlmab Europeana 15 miljonit digi- tingimata tervisesport. Seekord lausa mitmel viisil: objekti Euroopa mäluasutustest ning 2011. aastal õhtul kümblesime hotelli spaas, hommikupoolikul keskendutakse just akadeemilisele kasutajale, lisades mindi liuväljale, suusa- või matkarajale. Sportima ca 5 miljonit digiteeritud objekti Euroopa teadus- innustas ka TÜ spordibioloogia ja füsioteraapia raamatukogude unikaalsetest kogudest. instituudi assistendi Doris Vahtriku loeng “Kas Teadusandmebaaside ühisotsingu kogemust kehaline aktiivsus aitab ennetada osteoporoosi jagas EBSCOhost Integrated Searchi näitel Tallinna ja vältida alaseljavalu?”. Tiiu Reimo Käesoleval aastal on raamatuloolastel meenutada Kyra Roberti endine õpilane ja kolleeg kahe suurkuju – Voldemar Milleri ja Kyra Roberti panust eesti raamatuloo uurimisel. 6. veebruaril tähistati Voldemar Milleri 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsiga ning näitusega Eesti Rahvus- raamatukogus. 25. juulil möödub 95 aastat Kyra Elu raamatute keskel Roberti sünnist. Aprilli alguses Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus toimunud aasta- Kyra Roberti tegemisi päevakonverentsil meenutati mõlemat selle meenutamas maja kauaaegset töötajat ning avati ka mälestus- näitused.

Kyra Roberti sattumine raamatukogutööle oli juhus, kuid kaugeltki mitte erandlik juhus 1950. aastate Tallinnas. 15 aastat (1937–1952) Nõmme koolides töötanud õpetajale sai saatuslikuks ajakirjanikuna Saksa okupatsiooniaegse ajalehe Eesti Sõna toime- tuses teenitud palgalisa ja ajalehes anonüümselt või pseudonüümi all ilmunud vested. Õnneks võis ta “omal soovil” õpetajaametist lahkuda ja nii sai temast 1952. a oktoobris Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu töötaja. Kahe aasta pärast sai tema tööpaigaks nn Toopea kogu – sellise nimetusega tunti Toompeal Kohtu tn 6 endises Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) majas (praegu asub seal Eesti Teaduste Akadeemia) asunud raamatukogu, mis oli 1940. a natsionaliseeritud ning hiljem Teaduste Akadeemia (TA) raamatukogule üle antud. Tööoskused ja teadmised raamatuajaloost tuli omandada töö käigus. Õpetajateks olid nii sektorijuhataja Voldemar Miller kui ka lugejad, kelle hulgas oli mitmeid häid Baltica ja eesti vana- raamatu tundjaid. Süvenev huvi raamatuloo vastu viis Kyra Roberti 1956. a Tartu Ülikooli õppima raamatukogundust ja bibliograaﬁ at. Tema diplomi- töö “ENSV TA Keskraamatukogu koosseisu kuuluva Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogu ajalugu”, mille valmimist juhendas Kaljo-Olev Veskimägi, oli tihedalt seotud nii igapäevatööga kui sai ka eeltööks edasistele uurimustele. Järgnevatel aastatel sooritas ta TA aspirantuuris kandidaadimiinimumi eksamid ning alustas tööd väitekirjaga. Kandidaadikraad jäi aga kaitsmata, sest vahepeal muudetud nõuete kohaselt tuli väitekiri esitada ja kaitsta vene keeles. KYRA ROBERT 95 KYRA Kyra Robert, kes valdas lisaks emakeelele hästi saksa keelt, kuulus aga põlvkonda, kes vene keelt ei olnud 38 õppinud. Siiski, veel kõrges vanuses kaitses ta 1993. a ühena esimestest Tallinna Pedagoogika- ülikooli infoteaduste osakonnas teadusmagistri kraadi raamatuteaduse alal, võttes tööga “Trüki- tegevus ja raamatukogud Tallinnas 17. sajandist kuni 1917. aastani” kokku aastate jooksul valminud uurimused. Uurimusliku sisuga artikleid hakkas Kyra Robert avaldama juba 1950-ndate aastate lõpus, tema esimesed artiklid olid seotud koolihariduse ning Tallinna, eriti Nõmme ajalooga. Omalaadseks eeltööks raamatuloolistele uurimustele sai näituste ja näitusekataloogide koostamine. Üks suuremaid Kyra Robert (vasakul) haruldaste ja käsikirjaliste raamatute sektoris näitusi korraldati Nõukogude Venemaal ilmunud eestikeelsetest raamatutest. Selleks koostas Kyra Priit Kasepalu Robert ulatusliku bibliograaﬁ a, mille alusel ilmus Eesti Pimedate Raamatukogu hiljem põhjalik artikkel ajakirjas Keel ja Kirjandus teabejuht ning vastav peatükk ajaloolises ülevaates “Eesti raamat 1525–1975” (1978). Lisaks sellele on Kyra Roberti sulest samas koguteoses ka ülevaade 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse raamatu- loost. Parim keeletegu 2010 Raamatukogude ajaloo uurijana on Kyra Robert tegelenud kahe Eesti kultuuriloos väga väärtusliku Parimaks keeleteoks sai eestikeelse hääljuhendamise vana raamatukogu ajalooga – need on Eestimaa loomine pimedate tehnilistele abivahenditele. Kirjanduse Ühingu raamatukogu ning selle vanim koostisosa – Tallinna raamatukogu Oleviste Emakeelepäeval tehti Vastseliina gümnaasiumis teatavaks aasta parim eesti keelt väärtustav tegu kiriku juures (Bibliotheca Revaliensis ad D. Olai). ja selle tegija. Viiendat korda korraldatud üleriigilise Just viimasele keskendus ta oma hilisemates uuri- konkursi lõpuüritusel avalikustati parim keeletegu, mustes, võttes vaatluse alla raamatukogu üldise mille valisid iseseisvusaja haridusministrid ja anti ajaloo kõrval ka selles leiduvad raamatupärandid. välja rahvaauhind, mille otsustamisel võisid oma Uurimus Niguliste kiriku pastori Nicolaus Spechti hääle anda kõik eesti keele huvilised. raamatupärandist jäi lõpetamata, ajakirjas Keel ja Kirjandus ilmus uurimuse algusosa – ülevaade Ministrid valisid parimaks keeleteoks eestikeelse Spechti elust ja tegevusest – juba pärast autori hääljuhendamise loomise pimedate tehnilistele surma. abivahenditele. Konkursi peaauhinna pälvis MTÜ Jumalalaegas ja Eesti Hoiuraamatukogu Trükinduse uurijana oli Kyra Roberti meelis- Eesti Pimedate Raamatukogu osakonna töörühm – teemaks trükitegevuse algus Tallinnas – 17. sajandi juht Janar Vaik, liikmed Artur Räpp, Igor Markatšov trükkalid ning trükised. Artiklid esitrükkal Christoph ja Sandra Meigas. Reusnerist ja järgnevatest trükkalitest, samuti Sama keeletegu pälvis ka rahvaauhinna. Tallinna 17. sajandi trükistest on ilmunud Eesti Rahvusraamatukogu toimetistes, seerias “Vana Maailmas toodetakse pimedatele inimestele Tallinn” ning rootsikeelses artiklikogumikus mõeldud tehnilisi abivahendeid, millel on põhiliselt “Den estländiska boken genom seklerna” ingliskeelne hääljuhendamine. Nüüdsest eestikeelse (1995). hääljuhendamisega seadmetega saavad nägemiseta inimesed kuulata CD-dele salvestatud heliraamatuid, Kyra Roberti huvi ajaloo vastu viis ta Tallinna linna salvestada loengute tekste ning skaneerida ja kuulata kodu-uurimisringi liikmeks; temalt on ilmunud sünteeskõnes tavakirjas trükitud tekste. Eesti keeles artikleid Tallinna saksa teatri ajaloost, jaanilaatadest teatavad tulemusi ka vererõhumõõtja, glükomeeter, ja kino tulekust Tallinna, Nõmme ja Mustamäe kell, kalkulaator, värvimääraja, kaalud, mõõdulint ajaloost, sealhulgas Nicolai von Glehnist ja Glehni ja akutestrid. pargist. 1968. a ilmus brošüür “Nõmme ja Mustamäe”. Eesti keel oli diktofonide hääljuhendamisel Koos Milleriga on kirjutatud haridust ja kultuuri 9. ja DAISY-pleierite hääljuhendamisel 13. keel käsitlevad osad koguteoses “Tallinna ajalugu maailmas. 1860-ndate aastateni” (1976). Eestikeelsed helifailid salvestati ja töödeldi Eesti Oma uurimistöö tulemusi tutvustas Kyra Robert Pimedate Raamatukogus. SÕNUMID erialastel konverentsidel; alates 1963. aastast võttis Pärast tehniliste abivahendite hääljuhendamise ta regulaarselt osa raamatuteaduse konverentsidest muutmist eestikeelseks hakkasid pimedad 39 Eesti Kirjandusmuuseumis, esinedes kokku üheksal inimesed neid senisest enam kasutama. konverentsil. 1990. aastal avanes esimest korda Nii suurenesid pimedate iseseisva toimetuleku võimalus tutvustada oma uurimusi ka piiri taga; võimalused. Nüüd on märksa hõlpsam arvestada oma elu lõpuaastatel jõudis ta esineda viiel rahvus- ostude summat, juhtida lugemisseadet teksti vahelisel teaduskonverentsil, viimati 1996. a Eesti skaneerimisel või liikuda heliraamatute peatükkide, Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil lõikude ja fraaside alguseid pidi jne. Emakeelse “Kirik ja kirjasõna Läänemere regioonis 17. sajandil”. hääljuhendamise loomine võimaldas muuta pimedatele inimestele abivahendite kasutamise Kyra Roberti elu ja tegevus on jäädvustatud Gerli arusaadavamaks ja täpsemaks, tõstab eesti keele Kanguri bakalaureusetöös “Raamatuloolane Kyra mainet maailmas ning annab suuna luua edaspidi Robert (1916–1997)”, mis on kättesaadav TLÜ tootma hakatavatele ja Eestis müüdavatele Akadeemilises Raamatukogus, tema on korrastanud tehnilistele abivahenditele rahvuskeelne ka baltikaosakonnas hoiul oleva Kyra Roberti arhiivi. hääljuhendamine. Kyra Roberti lemmikajastu – 17. sajandi raamatulugu ootab tema töö jätkajaid ja edasiviijaid. Anneli Kengsepp teksti kirjutama just Contra. Alustuseks istusid Tallinna KRK eestikeelse kirjanduse osakonna poisslastele lapsevanemaks olevad mehed maha laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja ja panid tähestikule mõeldes kirja, mis võiks poistele meeldida. Nii kubiseb aabits igasugustest sõiduvahenditest ja tehnikast. Põnevust tekitavateks Tallinna Keskraamatukogu tegelasteks on raamatus veel loomad, indiaanlased, draakonid ja vampiirid. Nemvaltsi koduse tellimu- lastele meeldib Contra sena pidi raamatusse tegelasena kindlasti tulema ka ufo. Contra on kirjutanud iga tähe juurde lõbusa ja Nemvaltsi "Poiste aabits" salmi. Eesti keeles harva kasutatavatest tähtedest sai aga kokku üks luuletus: luksuslaev Queen vedas viiskümmend emist 2010. aastal ilmunud raamatutest köitis kõige rohkem lõuna ajaks Chicagost New Yorki meie nooremate lugejate tähelepanu kirjastuse Grenader zombid kus šokolaadist ja džemmist välja antud Contra ja Urmas Nemvaltsi “Poiste aabits”, miksisid kokku fantastilist torti mille autoreile anti auhind “Järje hoidja”. Contra küll tunnistas, et lähenes luuletusele loomin- Tallinna Keskraamatukogus tähistati rahvusvahelist guliselt, mõtlemata, kas teekond laevaga Chicagost lasteraamatupäeva 1. aprillil ja juba seitsmendat New Yorki üldse võimalik on. Nemvalts päästis olu- aastat anti välja auhind “Järje hoidja”. Sellega tunnus- korra sellega, et joonistas luuletust illustreerivale tatakse möödunud aastal ilmunud ja Tallinna Kesk- laevale alla ka rattad. Kunstniku sõnul tekkisid talle raamatukogus ka samal aastal enim loetud eesti laste- pildid luuletustest silme ette kohe ja oli vaja vaid või noorteraamatu autoreid. Auhinnaga tänatakse mõtted kiirelt paberile joonistada. Raamat sai just neid kui järjepidevuse hoidjaid väärt lugemisvara selline, nagu laste meelest see olema peab – naljakas, pakkumisel. lihtne ja arusaadav. Kuna ettelugemiseks sobib raamat 2010. aastal ilmunud raamatutest köitis kõige rohkem juba päris väikestele, siis on rõõm olnud kohtuda nii meie nooremate lugejate tähelepanu kirjastuses mõnegi lapsevanemaga, kes selle raamatu luuletusi Grenader välja antud Contra ja Urmas Nemvaltsi peast esitavad. “Poiste aabits”. Tänuürituse ettevalmistamisel olid abiks ka Tallinna reaalkooli 2. klasside õpilased. Juba veebruaris tutvustasime lastele kõikvõimalikke aabitsaid. Ilma “Poiste aabitsale” viitamata palusime lastel fantaseerida, et kui oleks olemas aabits poistele, siis millest see võiks olla. Laste lugudes oli nii lusti kui ka mõtlemapanevat päevakohasust. Näiteks Liisa arvas, et poiste aabitsas võiks olla tantsuõpetus ja sõnadega rääkimise õpetus, et nad ei hakkaks teisi lööma. Kärolin kirjutas, et aabitsas võiks rääkida sellest, kuidas poisid loodust hoiavad ja seda kaitse- vad. Linda arvas, et seal peaks olema onni ehitamise ja meremehesõlmede sidumise õpetused. Kõige rohkem arvati ikka, et poiste aabits peab olema naljakas, kuna poisid teevad ka ise palju nalja. SÕNUMID Selle kinnituseks kirjutas Hugo, et aabitsas võiks iga tähe juures olla üks anekdoot. Rasmus täiendas 40 asjalikult, et raamatu lood võiksid olla naljakad, aga sisu peaks olema lihtne ja arusaadav. Näiteks tema viieaastane õde loeb hea meelega, aga kaotab huvi kohe, kui ta sisust aru ei saa. Lapsed joonistasid Tallinna Keskraamatukogu kunstniku Kertu Sillaste näpunäidete järgi ka poiste aabitsale iseloomulikke pilte. Põnevamaks hinnatud ning hea hoo ja ideega joonistatud pildid kingiti Contrale ja Urmas Nemvaltsile. “Poiste aabitsast” rääkisid tänuüritusel loomulikult ka selle autorid ise. Mõte “Poiste aabitsa” välja- andmisest tekkis kunstnik Urmas Nemvaltsil, kellele idee teostamiseks kirjastusest rohelist tuld näidati. Nemvaltsil ei tekkinud mingisugust kahtlust kutsuda Contra ja Urmas Nemvalts noorte lugejatega Riias peeti Läti Rahvus- Hoone arhitekt on tänavu 86. sünnipäeva tähis- tanud Gunārs Birkerts, kes on sündinud Riias, õppis raamatukogu uue hoone arhitektiks Stuttgardis ja emigreerus pärast lõpeta- mist USA-sse. Läti Rahvusraamatukogu on esimene, sarikapidu mille Birkerts on projekteerinud oma sünnimaale.

3. mail peeti Riias Läti Rahvusraamatukogu sarikapidu. Eestist käis naabreid õnnitlemas RR-i delegat- sioon: Janne Andresoo, Triin Soone, Mihkel Reial, Mati Kibin ja Ülle Talihärm. Läti Rahvusraamatukogu arhitektuuriline lahendus toetub kahele läti folkloorist ja kirjandusest tuntud kujundile: klaasmägi ja valguseloss. Valguseloss, mille järgi raamatukogu projekt nime sai, on müütiline ehitis, mis sümboliseerib tarkust. Läti muinasjuttudest tuntud klaasmägi sümboliseerib raskesti saavutatavat, kuid väärilist eesmärki. Mõlemat metafoori võib tõlgendada kui rahva vaimset ärkamist ja rõhujate alt vabanemist.

Teaduste Akadeemia Raamatu- MÄLESTAME kogus juhtima laiaulatuslikku rahvusbibliograafi a programmi. Tema juhendamisel, koostamisel ja toimetamisel ilmusid eestikeelse raamatu (1525–1917) bibliograafi a viis kõidet, “Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675–1940”, “Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940” kahes köites, alustati võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafi a koostamist. Endel Annus Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafi a koostamine, toimetamine 16.02.1915 – 25.05.2011 ja väljaandmine on Endel Annuse elutöö. Endel Annuse panust eesti Meie hulgast on lahkunud raamatu- nimestiku koostamise alustamine. kultuurilukku on tunnustatud teadlane, teenekas bibliograaf 1948. aastal asus Endel Annus Riigivapi IV klassi ordeniga. ja eesti retrospektiivsele rahvus- elama Tallinna ja oli 1948–1949 Tea- 1991. ja 1996. aastal pälvis Endel bibliograafi ale alusepanija Endel duste Akadeemia Raamatukogu Annus Puksoo preemia, 1994 Annus. (praegu Tallinna Ülikooli Akadee- Avatud Eesti Fondi iseseisvus- miline Raamatukogu) direktor. päeva eripreemia. Endel Annus sündis 16. veebruaril SÕNUMID 1915 Tartumaal Jõgeva vallas 1949. aastast töötas ta F. R. Kreutz- Endel Annus oli Eesti Kirjanduse Mõisamaa külas. Pärast õpinguid waldi nim Eesti NSV Riiklikus Seltsi auliige. 41 Jõgeva algkoolis ja Tartu poeglaste Raamatukogus (praegu Eesti Jääme mäletama Endel Annust gümnaasiumis asus ta õppima Rahvusraamatukogu) teadussek- kui suure missioonitundega, täpset Tartu ülikooli fi losoofi ateadus- retäri ja hiljem teatmebibliograafi a ja töökat kolleegi, kes oli suureks konnas eesti keelt ja kirjandust. osakonna juhatajana. Nendel aas- eeskujuks noorematele. Tema töö – Endel Annuse tööelu algas 1941. tatel algas Endel Annuse sihiteadlik eesti retrospektiivne rahvusbiblio- aastal F. R. Kreutzwaldi nim tegutsemine retrospektiivse rahvus- graafi a jääb püsima eesti kultuuri Kirjandusmuuseumis ja kestis bibliograafi a nimel. 1968. aastal alusmüüri aastasadadeks. seal ligi kaheksa vastutusrikast loodi Eesti NSV Riiklikus Raamatu- ja tegevusrohket aastat. Tema töö- kogus rahvusbibliograafi a osa- Tallinna Ülikooli Akadeemiline ülesanneteks oli muuseumi hinna- kond, mille tegevust ta suunas ja Raamatukogu liste varade sõjaaegne varjenda- juhatas. 1975. aastal kaitses Endel Eesti Rahvusraamatukogu mine, hiljem arhiivraamatukogu Annus Tartu ülikoolis kandidaadi- Eesti Kirjandusmuuseum ja bibliograafi aosakonna töö juha- väitekirja “Eesti kalendrikirjandus Eesti Kirjandusmuuseumi tamine ning eesti raamatute üld- 1720–1860”. 1978 asus Endel Annus Arhiivraamatukogu to their users. The digital archive of Estonian publications has its origins in the European project reUSE in 2004. In 2010, a new user environment of the digital archive DIGAR was opened – the use of the digital archive became Summary more convenient for the end user and was completed with several necessary functions. The functional parts of the archive system still need further development. FIRST COLUMN The creation of the web archive began in 1998 when the monitoring and selective recording of Estonian web 4 About e-readers, e-users and three colour Käpik the sites was initiated. In 2010, a broad nationwide working Luddite Cat Ülo Treikelder group was established at the National Library which An essay by the Head of the Department of Technical decides what websites are subject to primary selective Literature of the Tartu City Library about the fi rst encounter archiving. Access to the web archive is still an open topic. with an e-reader and e-books up to their lending in the Tartu Central Library. The library started lending e-readers 16 E-national bibliography Kristel Veimann on 5 April this year. Six e-readers, purchased with the When issuing bibliographic data, more and more national support of the City Council, can be borrowed for seven bibliography centres have made a choice in favour of days. E-readers allow the user to change the size of the web-based databases, where the online-version is repre- text; they are light in weight and enable the downloading sented as a separate database or as part of an e-catalogue of hundreds of books into the device. The library has that has a separate search opportunity only across the downloaded into e-readers the so-called classics packet, national bibliography resource. a selection of Estonian and world literary classics - copy- The article gives an overview of the conception of the right free books. In case the selection offered by the library national bibliography and its goals and interconnects does not satisfy users, they can buy e-books themselves the current national bibliography with the Legal Deposit and read them using the borrowed device. Unfortunately, Act. The web-based data of the national bibliography is at the moment it is not possible in Estonia to buy new electronically available from 1999, when the Millennium- e-books for lending in the library so that the copyright based online catalogue ESTER, recording the collections protection is guaranteed. The lending of e-readers is a of 13 Estonian research libraries, was opened to users. pilot project that should determine the needs of readers, The Estonian national bibliography database ERB library possibilities and future cooperation partners. (http://erb.nlib.ee) became available to users in 2004; so, gradually also the publication of print indexes compiled during the previous years was abolished. PUBLIC LIBRARY 19 E(stonian)-books Kairi Felt 5 Stable sustainability: public libraries 2010 Kai Idarand The e-books revolution has begun in Estonia, declares the Estonian Digital Book Centre. The abundance of paid The author summarises the year 2010 from the point of books/e-readers creates quite a colourful picture. Kairi view of central libraries. The number of Estonian public Felt explains what has happened and how to orientate libraries has remained almost the same (557); only two in this situation, where to obtain e-books and how to small libraries – Päärdu and Merivälja – were liquidated, choose a suitable e-reader. whereas it was arranged so that the reader service did not suffer. At the same time four more libraries were founded in new settlements. Everywhere much attention was paid to payroll savings; and several libraries were NOTA BENE even united. The number of visits increased 1,7%. 22 The Public Library Act needs amendments As the Year of Reading the past year was successful also by the number and diversity of library events. Meeli Veskus The Public Library Act will be amended, as according 9 A library debtor sued the Tallinn Central Library to the decision of the Supreme Court from the year 2010 Triinu Seppam there is an unconstitutional situation when no legisla- The Tallinn Central Library went to court with its reader. tion distinguishing the local authority functions from the Triinu Seppam describes the legal process and gives tips state functions assigned to county libraries was passed. on how to communicate with court. The fi rst case may The criterion for defi ning a state mission is whether the SUMMARY not be the last, that is why librarians have to be careful activity of the county library is directed to the citizens and perform their duties according to the letter of the law. of the local authority, which is the owner of the library, or the library has a statutory obligation to offer the service 42 11 Long wanderings resulted in the landing amidst also to other libraries belonging to local authorities. a cornfi eld and coloured patterns Anneli Aasa The Library of Sõmeru parish, that for sixty years has been 23 Assigning ISBN, ISMN to e-items and their description moving from one rental space to another, has by now settled Kristel Veimann, Mai Valtna in a new Centre Building which has risen amidst a corn- The international ISBN standard determines that standard fi eld in the true sense of the word. The fact that the build- numbers are assigned to each product form of mono- ing was erected in the Year of Reading is signifi cant – it graphic publications that are published and made avail- was the best gift to the parish people interested in reading. able separately.

E-LIBRARY DEVELOPMENT ACTIVITY 13 The story of two archives: Creating and developing 24 Scientifi c management in the library: a historical e-National Library Janne Andresoo overview I Kate-Riin Kont The E-National Library has reached a stage of rapid An overview of the library performance and effi ciency development: the digital archive DIGAR and the web assessment model - cost accounting, time and motion archive of the National Library take a long step closer studies in the historical perspective. The data used in this article are based on the analysis Graduated from the Leningrad Institute of Culture, Depart- of relevant materials and studies which were conducted ment of Librarianship, Elviira Sidorova has worked in in libraries inspired by scientifi c management and cost the Sillamäe Town Central Library since 1973. Though accounting related ideas. The point of view not previously for the last fi ve years she has also been a member of the considered in library management has been addressed Sillamäe Council and Deputy Mayor, her main post from – how the profession of librarians as researchers and 1983 to present is Director of the Sillamäe Central Library. erudites has changed into the profession demanding The Ingrian Elviira moved with her parents from Soviet a routine work and what was the impact of the ideas of Karelia to Estonia, Sillamäe, when she was six years old. scientifi c management and cost accounting studies in She speaks Estonian for the last ten years – mostly thanks libraries on library employees. to the support and help of her Võru colleagues. In the fi rst part of the article the author examines the role of the staff as key persons in providing library effi ciency and the organisation of work before cost accounting and ESTONIAN LIBRARIANS’ ASSOCIATIN scientifi c management was introduced. 35 The role of words in providing service Kristel Rannaääre 27 Professional ethics of librarians Krista Talvi An overview of the spring information day of the ELA The Professional Code of Ethics for Estonian librarians school libraries section on 18 April where service culture and information specialists was approved at the meeting was discussed. of the ELA’s Board on 14 February 2001. Now that ten years have passed since the implementation of the Code 35 The experienced rural librarians got new impulses the training team tries to encourage librarians to think Taie Saar about the amending or updating of the existing Code of An overview of the rural librarians information day Ethics. They were asked four questions concerning the “From the virtual basement of the Literary Museum awareness and use of the Code of Ethics in library work. to the reading nest” held on 25 March 2011. Proposals made by librarians are very welcome. 28 The media helps to introduce the library Priit Kasepalu CONFERENCES & SEMINARS If you are not a librarian of the reader of the Raamatukogu journal where else can you learn that in Tallinn there 36 How to move on in developing e-services Tiiu Tarkpea is the Estonian Library for the Blind that serves visu- The research libraries winter seminar at Otepää on 2–3 March ally impaired or other print disabled people? We lack 2011 was a logical continuation of discussions in the e-service an established system of how the primary information area held last winter. E-books and scholarly information on the Library for the Blind reaches those who need the access opportunities were discussed at length. In addition, service. The role of the media in promoting the library an overview of the ELNET Consortium was given. has continuously increased. Presenters of radio stations aimed at different listener groups have had direct phone interviews with library workers. KYRA ROBERT 95 38 Life among the books: recalling the activities of Kyra Robert Tiiu Reimo LIBRARIES ABROAD On 25 July, 95 years passes since the birth of Kyra Robert. 30 Collecting signatures to protect the libraries in England: Kyra Robert started to publish articles with research Save our Libraries Reelika Punab content already at the end of the 1950s. Her fi rst articles were related to school education and the history of Reelika Punab, who lives in London, went to the library Tallinn, and Nõmme in particular. As a researcher of to sign a petition against the closure of libraries. library history, Kyra Robert has studied the history The Brentford public library is among the 513 libraries of of two very valuable old libraries – the Estonian Literary Great Britain (as of 1 April 2011) that are threatened with Society Library and its oldest constituent part – the closure this year. The number is growing from week to Tallinn Library at Oleviste Church. week, in accordance to how town and borough councils present their budget cut proposals, which is caused by the government budget reduction. As of 1 April, the beginning of a new fi nancial year, seven libraries were NEWS SUMMARY closed. There were 4 517 libraries in total in Britain last 39 The Best Language Deed 2010 Priit Kasepalu year and about 58% of the population are library users. The Best Language Deed of the year was the creation of 43 32 E-books lending - the dilemma of Swedish public libraries an Estonian-language voice guidance for technical aids A summary of Henriette Zorn’s article “E-boksutlanen for the blind. – ett dilemma för folkbiblioteken” (Biblioteksbladet, 40 Children of the Tallinn Central Library like to read 9/2010, pp. 8-10). “Poiste aabits” (ABC for Boys) by Contra and Urmas The Swedish Library Association has initiated a discussion Nemvalts Anneli Kengsepp with the Swedish Writers’ Union and the Swedish Publishers’ Association over the issues related to e-books. Of the books published in 2010, “Poiste aabits” attracted From the public libraries’ point of view among the essential the attention of younger readers of the Tallinn Central questions are the expenditure for e-book acquisitions, the Library most of all. Its authors, Contra and Urmas Nemvalts, selection of books for library purchases and their lending received the prize “Järje hoidja” (The keeper of Continuity) opportunities. 41 The ridgepole celebration of the new building of the National Library of Latvia in Riga PERSONAGE IN MEMORIAM 33 Talk to readers, colleagues – anybody who enters the door: an interview with Elviira Sidorova Ene Riet 41 Endel Annus (1915–2011), book researcher and bibliographer