Uunnga: KOMMUNEQARFIK Sanaartornissamut qinnuteqaat Sanarfinermut Avatangiisinullu Ingerlatsivik / Anlægs- & MiljøforvaltningIlloqarfimmik Icefiord Lodge Inerisaaneq /By - & Boligudvikling Pilersaarusiorfik / Planafdeling Inissisimaffik: 64.4682797, -50.1708015 Postboks 1005 3900 Nuuk

Inatsisartut peqqussutaat nr.39 9. December-imeersoq §34 malillugu sanaartorfissamik inniminniineq.

Qinnuteqartoq: World of A/S

Attavissaq: Espen Andersen, suliniummi aqutsisoq Mail: [email protected] Telefon: +45 71 71 67 67

1

Sanaartorumasap nassuiarnera

“Nuuk Icefiord Lodge” Kapisillit qinnguani, piujuartitsinissaq tunngavigalugu ilorrisimaarnarluartumik atortorissaartumillu asiliartarfiussaaq. Inissisimaffissaa immikkuullarissuuvoq, qaqqanut kangerlummullu iluliaqarfiusumut isikkiveqassalluni. Pingaanertut illutassaa neriniartarfiussaaq, pitsaasunik sassaalliutissalik, qeqertaasap sanaartorfiusussap qattunerani portunersamiissaaq, sunalu tamaat kaajallallugu isikkiveqassalluni. Neriniartarfiup eqqaani illuaqqanik ilorrisimaarnarluartunik 50-inik peqassaaq, illuaqqallu tamarmik kangerlummut iluliaqarfiusumut isikkiveqassapput. Illuaqqat qulit immikkut soqutiginarsarneqassapput, amerlanerusunit najorneqarsinnaassallutik aammalu ukioq kaajallallugu silami isikivigilluinnartumik kissalaartumik kinisimaarfiusinnaasumik pilersorneqassallutik. Illut atortussallu tamarmik ukioq kaajallallugu atugassiatut sananeqassapput. Kalaallit Nunaanni ukiumi atorneqarsinnaasuussallutik. Piujuartitsinissaq sanaartornermi pingaarnerpaajussaaq. Pinngortitami inissisimasumik sanaartorniaraanni soorunami paarsilluarnissaq pisariaqarpoq. Avatangiisinik paarsilluarnissaq suleriutsini tamani atuutsissaaq, pilersaarusiornermiit sanaartornermut, minnerunngitsumillu siunissami naammassereerluni ingerlatsinermi atuuttuassalluni. Aammattaaq ataavartumik innaallagiaqarneratigut aammalu eqqagassanik suliarinneriaatsitigut pinngortitaq paarineqassaaq. Piujuartitsinissaq qulakkeerniarlugu atortorissaarutit nutaajunerpaat atorneqassapput. Seqernup qinngornera atortorissaarutillu pitsaasut allat atorneqassapput. Allatami kingusinnerusukkut taakku itinerusumik atuarneqarsinnaapput. Ilummut angallanneqarnerup, illuaqqaniinnerup neriniartarffiullu saniatigut sammisassat angallassinerillu assigiinngiiaartut neqeroorutaajumaarput. Assoruunnartumik misigisassarsiorusuttunut aammalu eqqissisimanerusumik misigisassarsiorusuttunut pilersaarusiortoqartarumaarpoq. Sanaartornissamut piumasaqaatigut annertussapput, Kalaallit Nunaanni suli iluamik takussaasimanngitsumik malitaqassalluta. Sanaartornermi atortussat ammalu teknikkikkut atortorissaarutit nunarsuatta silaannaanut ajoqusiinnginnissamut qulakkeerinnittuussapput, illuaqqat atoqqiineq tunngavigalugu sananeqassapput. UN Global Compact ilaasortaaffigaarput. Taakkulu piumasaqaataat sakkortuut, siunissami takornarialerinermi maleruagassaajualerumaartut malilluarlugit ingerlatsisarpugut. Nuuk Icefiord Lodge Nuummi Kapisilinnilu nukittorsaaqataajumaarpoq. Tikittussaatigut Nuummi unnuisassapput, tassuunalu Nuummi takornariaqarneq qaffassarneqassaaq. Kapisilinnilu innuttaasunik sulisoqartarnissaq siunniussat ilagimmassuk nunaqarfimmut nukittorsaaqataasussaassalluta. Nuuk Icefiord Logde ukioq naallugu takornariarneqarsiinnaasuni nunatsinni orniginarnerpaat ilaanniinnissaminut piukkunnaateqarluarpoq..

Principskitse

2

Takornarianut neqeroorut immikkuullarissuussaaq, takornarianut qaffasissunik piumasaqaatilinnut akileerusussuseqarluartunullu saaffiginnittuulluni. Illuaqqanik pinngortitami kusanartumik avatangiisilimmi najugaqarusuttunut, ilorrisimaarnermillu pingaartitsisunut tulluarsagaassalluni. Taakkua Nuummi innuttaasuusinnaapput aammalu nunatta avataanit takornariaasinnaallutik. Mittarfiillu tallineqarnerata kinguneranik Nuuk tikikkuminarsinerussammat tassuuna pisisussat amerlanerujumaarlutik. Misigisassaq immikkuullaritsinniarlugu illuaqqat imminnut qanippallaaratik inissisimassapput, kangerlummut ilulialimmut isikkivii assersorneqassanatik. Takornariartarfik nipaalluinnartumi pinngortitamiissaaq. Nipaassuaq illuaqqani ilorrisimaarnermi aammalu neriniartarffimmi pitsaalluinnartumi nerinermi minnerunngitsumillu piffimmi misigisassarsiorfiusussani tamani misigineqarsinnaassaaq. Nuummiit Kapisilinnut angallassineq imaatigut Targa-nik sukkasuulianik aammlu silaannakkut qulimiguulinnik ingerlanneqartassaaq. Kapisilinninngaanniit 3-6 km kingulliit, sumi niuneqarneq apeqqutaalluni, illuaqqanut ATV ammalu qamuteralaat innaallagissamik ingerlateqartut atorlugit apuussuisoqartassaaq. Imaatigut Nuummiit Kapisilinnit nalunaaquttap akunneri marluk ingerlavissaavoq. Kapisilinni talittarfik ukiuunerani sikualoqaraluartorluunniit ammatinneqarsinnaasarpoq. Aasakkullu illuaqqanut qaninnerusumut apuussisoqartarsinnaajumaarluni. Nuummiit aammalu Nuummut angallassinerni namminersortut nunatsinniittut atorluarneqassapput. Naatsumik oqaatigalugu misigisassaq una angalatoorsuugaluaraanniluunniit immikkuullarilluinnassaaq, puiguikkiussassaallunilu. Sumiluunniit allami misigineqarsinnaasuunngilaq, Nunatsinni Nunattalu avataani misigisassanit allaanerussalluni.

Nuuk Icefiord Lodge-miit isikkivik siammasissoq

Avanna Kujataa

3

Glacier Lodge Eqi Lodge

Kikkut suliniummik ingerlatsisuuppat? Suliniutip taama annertutigisup aningaasalersorneqarnissaa arlariiulluni ingerlattariaqarpoq, aningaasaliinissamut periarfissaqarluartunit aammalu misilittagaqartunit ingerlanneqartariaqarluni. Taamaattumik Air Greenland suliffeqarfiutai aammalu Topas Explorer Group uani aningaasaleeqatigiissapput. Suleqatigiillu taakku imminnut World of Greenland aqqutigalugu suleqatigiinnissamik misilittagartuujupput. Asimi takornariartitsivinnik marlussunnik sanaartoqatigeereerput; Glacier Lodge Eqi aammalu Ilimanaq Lodge, taakkua katillutik 40 millioner koruuninik naleqarput. World of Greenland Nuuk Icefiord Lodge-imik ingerlatsisussatut akisussaasuujumaarpoq. Taakkumi suliniutinik taama annertussusilinnik aallartisaanissamut aammalu naammassereernerani ingerlatsinissamut misilittagaqarluatuupput. Nuuk Icefiord Lodge 100%-imik Kalaallit Nunaanni aktianik piginneqatigiiffiussaaq, Nuummit ingerlanneqassalluni. Akileraarutit tamakkiisut – A-skat aammalu suliffeqarfittut akileraarutit – Kalaallit Nunaannut tuttassapput. Naatsorsuutigineqarpoq ukiumut 50 millionit sinnerlugit kaaviijaartitsisoqartassasoq. Ukiorlu kaajallallugu ammajuartussaanermigut suliffissanik peqarluartussaavoq, soorlu unnuisarfinni neriniartarfimmilu sulisunik, misigisassarsiorluni angallassisunik aammalu Nuummiit Nuummullu angallassisunik. Nuummilu akunnittarfiit, neriniartarfiit takornarialerisullu allat iluaqutigissavaat. Tikittartussat Nuummi minnerpaamik unnuit marluk unnuisassapput. Air Greenland suliffeqarfiutaasa aammalu Topas Explorer Group suleqatigiinnerminni immikkut pingaatitaraat SILLIMANIARNEQ, PITSAASSUSEQ, INERIARTORTITSINEQ AAMMALU INUIAQATIGIINNI AKISUSSAAQATAANEQ (CSR). SILLIMANIARNEQ – Sillimaniarneq tamanit pingaarnersaavoq. Sullitanut sulisunullu tamanut tamanna atuuppoq. Misigisassat soorunami pingaaruteqarput, kisinnili pingaarnerpaajuvoq kikkulluunniit ajunngitsumik navianartorsiorfiunngitsumillu misigisassarsioreerlutik angerlamut apuunnissaat. PITSAASSUSEQ – pisisartut piumasaqaataat qaffasipput. Aningaasarpassuit atorlugit ornitartik tikittarpaat, nunarsuatsinnilu misigisassarsiornermik misilittagaqarluartuusarlutik. Taamaattumik uumap suliniutip qaffasissumik pitsaassuseqarnissaa pingaaruteqarpoq, nerisassiassat pitsaasut, sullissisut pikkorissut, ineeqqat pitsaasumik piareersakka il.il. INERIARTORTITSINEQ – Ullumikkut aqagulu iluamik suliaqarnissarput kisimi pingaartuunngilaq. Pingaartuuvoq aamma aappagu ukiullu qulit qaangiuppata iluamik suliaqassasugut. Unammillertigut – pingaartumik nunani allani sukkasuumik ineriartortitsipput. Malinnaasinnaanngikkutta sullissassagut ikiliartulissapput. CSR – Nunaqavissut suliffeqarnissaat qulakkeerneqassaaq, silaanarmut pinngortitamullu mingutsitsisuussanngilaq, takornariartitsinerup iluani nukittorsaassaaq aammalu FN-ip nunarsuatsinni anguniagaanut tulluartuussaaq. Air Greenland aammalu Topas Explorer Group FN-ip Global Compact-ianut attuumassuseqartuupput, pineqartunilu pingaartuni malitassanut pituttorsimasuullutik.

4

Suliffeqarfiutillit taakku marluk akornanni suleqatigiineq, soorlu angalatitsiviit peqatigineratigut, takornariarfissap sanaartorumasap tuniniarneqarsinnaanera qulakkeerneqarpoq. Ilaannimi pisisartunik amigaateqarnissaq takorlooruminarsinnaasaraluarpoq. Suleqatigiinnitsigulli tuniniaariaatsit tuniniaaviusinnaasullu assigiinngissitaartut amerlasuut pigilereerpagut, sukkasuumillu una nutaarsiassaq siammartersinnaavarput, taamaattumillu pisisussat amerliartupallatsissinnaajumaarlutigit.

Inissisimaffissaa Koordinaati: 64.4682797, -50.1708015

Nuuk Icefiord Lodge

Kapisillit

Nuuk

5

Nuuk Icefiord Lodge-imi illuaqqanik assiliartaliineq.

Illuaqqat Illuaqqat titartarneqarnerani qanga kalaallit ujaqqanik issunillu illulioriaasaasa ilusaat isikkuilu isumassarsiorfigineqarsimapput. Iigaasa uingasut qalipaataasalu nunamut assingusut pinngortitamut tulluarsassavaat. Qalipaasersugaavallaannginnerisa, issittumut tulluarsagaanerisa kiisalu aserfallajaatsumik suliaanerisa saniatigut illuaqqat iluiniit isikkivik pilerisaarutaalluassaaq. Illuaqqat saavi ’ersinngitsunik’ qillinngitsunillu seqernup qinngorneranik katersuutinik atortorissaasersukkanik qallersorneqassapput, innaallagissioriaaseq nutaaliaanerpaat ilagisaat atorneqassalluni. Taakkua allattarfissuarnut qangatoortunut qernertunut assingupput. Illuaqqat iigaasa sinneri sallilikkanik ninngusuujusunik pilersorneqassapput, taakku orpimmit lærk-imit imaluunniit akacie orpianit sananeqassallutik. Qalipanneqassanngillat isikkorigiigartillu qaserujuttuusoq pigiinnassavaat, imaluunniit viking-it ileqqorisimasaat atorlugu qaavi qiluttarlugit taarsisinneqarsinnaapput. Illup sinaakkutai ersarissut Zinkimit atornikorpalaartumik qillerunnaartitamik taartumik qallersorneqarumaarput.

6

Atortussanik toqqartuineq Sanaartornermi atortussanik toqqartuinermi assigiinngitsut isiginiarneqarumaarput. - Cradle-to-Cradle uppernarsaasikkat (pinngortitamut uumasunullu ajoqutaanngitsut) - Svanemærke-mit imaluunniit nalunaaqutseeriaatsinik allanit, avatangiisinut mianerinnittunik nalunaaqutsikkat. - Kapisillit eqqaani nammineq atornikorpalaarsaariaatsimik ineriartortitsinissaq. - Atorluarneqaraluarlutik aserujaatsuunissaat. - Isikkumikkut avatangiisinut tulluartuunissaat. - Aserujaatsuullutik nutarsartuartariaannginnissaat. - Illuaqqat atortussallu tamarluinnarmik nunatsinni anorimut apummullu naleqqussagaassapput. - Sapinngisaq tamaat pinngortitap pigisaanik atortussat sanaajussapput. Atortorissaarutini suugaluartuni tamani plastikkip atorneqarnissaa annikinnerpaaffissaminiitsinneqassaaq. Taammattumik pinngortitap pii soorlu qisuit, ujaqqat igalaaminernillu sanaat illup iluata silaannarinnissaanik qulakkeerinnittussat, atorunnaarunik pinngortitamut ajoqutaasussaanngitsut atorneqassapput.

Illuaqqat sanaartunnginnermi illuaqqiorfissap misissorluarneqarneratigut nunap ilusaanut tulluarsarneqarlutik inissisimavissai aalajangersorneqarumaarput.

Illuaqqat assigiinngitsut marluk Illuaqqat assigiinngitsut marluk sananeqassapput: Illuaqqat ilorrisimaarnartut (40-ut) aammalu illuaqqat kinisimaarfissallit (qulit). Illuaqqani taakkunani marluusuni ilisarnaataassaaq silataanit isigalugit maluginiagassartaqarpallaannginnissaat, kisiannili iseraanni nutaaliaasunik pitsaasunik atortorissaarusersugaanermikkut isikkivigilluinnarnermikkullu immikkuullarissuussallutik. Illuaqqat imminnut akornusersorsinnaannginnissaat qulakkeerniarneqassaaq. Illuaqqat imminnut minnerpaamik miiterinik 15-inik ungasissuseqassapput. Kakkiussat takuneqarsinnaasut

• Pisussamut pilersaarusiaq • Inissisimaffissaani pilersaarusiaq • Pisussami agguarnerit ataasiakkaat • Suliniutigisap agguarneri pilersaarusiornerilu • Assiliartaliussat annertuut Illuaqqat tamarmik akunnittarfinni takornariaqarnikkullu illuaqqani pioreersuni assingusunik atortorissaaruteqassapput:

• ”ersinngitsunik” serqernup nukinganik tigooraassutit – illuaraqarfimmut innaallagissamik pilersuisuusussat. • Perusuersarfiit namminneq ikuallaavittallit – avatangiisinut ajoqutaasussaajunnaarlugit. • Imermik atoqqiisumik uffarneq – uffarnermi ataatsimi erngup kuuttup atoqqinneratigut uffarnermi ataatsimi imeq 3-5 liiterinit annertunerunngitsup atorneqartarnissaanik sanaat. • Asaffiit • Nateq kiassaasersugaq • Telefoninik atortorissaarutinillu allanik sarfalersuisinnaaneq • Kissartunik najoqqagassanik nammineq sanasinnaanissaq

7

• Qulliit LED-usut • Aasami kiannerani illuaqqap iluanik nillusaataasussat • Ukiukkit issinnerani illuaqqap iluanik kiassaasussat Illuaqqap iluata silaannarissaatai automaatiskiusut

8

Atortorissaarutinik nassuiaaneq

Sanaartukkap ilusaa

TOQQAVIA Qisuit napasut nunamut ikkussuussat SILATAANI IIKKAT Qisuit sallilikkat -soorlu orpiit Lærk-iusut imaluunniit Akacie orpia pinngortitaanermisut isikkullit Illup sannaa qisunnik katitigaq, oqorsaasersugaq Sallilikkanik ilua tungaa qalligaq QALIA Qaliassiaq ammukaartunik qattunersalik – seqernup qinngorneranik tigooraasut Qaliap quassuttuui oqorsaasersukkat Sallilikkat qilaamut atugassiat NAQQUP SANANEQARNERA Sallilikkat natissiat/natermut qallersuutissiat orpimmit Egetræ-meersut Qusuit angisuut akunnilimmik sanileriiaallugit natermut toqqavissatut sanaat ANEERASAARTARFIK Sallilikkat natissiat, qisunnik angisuunik akunnilerlugit sanileriiaakkanik toqqavilikkat IGALAAT Igalaat qalipaasersugaanngitsut, taartunik igalasserfilersukkat. TITARTARNEQARNERI Kalaallit Nunaanni nunanik naatsorsueriaatsit maleqquneqartut malillugit illuaqqat ilusilersugaapput. Teknikkikkut atortorissaarutit KIASSARNEQ Seqernut qinngorneranik tigooraassutit illup qaliaaniittut innaallagissiaat atorlugi kiassaaneq OQORSARNEQARNERI Sanaartornermi maleruaqqusat malillugit illuaqqat oqorsaasersugaassapput SILAANNARISSAASERSORNEQARNERI Uffarfimmit inimilu silaannarissarfiit mekaniskiusut.

Illuaqqap atortorissaasersorneqarnera immikkuullarissoq,

ilanngussat aamma takuneqarsinnaapput. 9

Illut kiffartuussiviusussat (Ilusilersukkat tunngaviusussat ilanngussani takukkit) Takornariartarfissamik ingerlatsiniaraanni arlalinnik kiffartuussiviusunik illutaqartariaqartarpoq, asssigiinngitsutigut atuuffiusussaasunik. Illut taakkua illuaqqat sananeqaataasa tunngavii malillugit sananeqassapput. Silataani iikkat salliligaasanik seqernup qinngorneranik tigooraasulersukkanik, allattarfissuartut isikkulinnik qallersorneqassapput. Illu pingaarnerususaq takorloorneqarpoq kusanasaagaalluartuussasoq, kangerluup iluliarasaartup tungaanut igalaarsualersugaassaaq, nigaliusamik iluseqassalluni. Illu pingaarnerusussaq ukununnga atussaaq: • Neriniartarfik, barilu • Saaffiginnittarfik • Perusuersartarfiit • Allaffik, sulisut isersimaartarfiat perusuersartarfiallu • Eqqiaataasivik • Igaffik, qerititsivik nerisassaasiviillu

restaurant

10

Igaffik Soorunami igaffik neriniartarfittut ingerlatsinissaminik akuersissummik peqassaaq, pisortallu maleruaqqusaanik naammassinnittuussalluni. Suleriaatsinik pitsaaliuuisariaqarpugut, imeq innaallagiarlu sapinngisaq tamaat sipaarneqartariaqassammata. Igaffik inunnut 120-inut nerisassiorsinnaasussaavoq.

Illut sullissiviit teknikkikkut atortorissaaruteqarfiusut pingasut pisariaqartinneqartussaassapput: innaallagissiornermut, imermut aammalu imermut igitassamut. Saniatigullu illu alla ukuninnga imalik:

• Sulisunut unnuarsiortartunut inissat ikitsut • Misigisassarsiortitsisarnissanut atortut • Pequusivik • Qamuteralaasivik / ATV innaallagissamik immertarfissaat • Eqqagassanik immikkoortiterivik • Eqqiaatissanik toqqorsivik • Oqorutit qalissaanik assigisaanillu toqqorsivik • Naatitsivik • Qatserinermut atortussat angallattakkat Ilanngussaq takujuk

Innaallagissiornermut atortut Innaallagiaq sananeqartoq tamarmi takornariartarfiup sarfalersorneranut atussaaq. Innaallagiaq taanna illuaqqanit tamanit seqernup qinngorneranik tigoorakkat atortorissaaruteqarfimmi katersorneqareeraangami toqqaannartumik atoriaannanngortassaaq imaluunniit batteriinut katersiffinnut ingerlasassalluni.

Anorisaatinik mikisunik, Qalasersuaq Kujallermi atorluarsinnaasunik, misileraanissarput pilersaarutigaarput. Innaallagiarlu taakkunannga pilersinneqartoq toqqaannartumik atoriaannaassaaq imaluunniit batteriinut katersiffinnut ingerlartassalluni. Piffissanilu seqernup qinngornerata anorillu innaallagissiornermi malinnaasinnaannginnerini, sarfaliuutit orsutortut saniatigut atorneqartarumaarput.

Naatsorsuutigilluinnarparpulli seqineq anorilu atorlugit innaallagissiorluarsinnaassalluta, pinngortitamut akornutaangaanissaa ilimanaateqanngilaq.

Imermik pilersuineq (Ilusilersukkat tunngaviusussat ilanngussani takukkit) Takornariartarfiup qanittuani taseqanngilaq, taamaattumik imermik pilersuineq immamik tarajuiaanikkut (omvendt osmoseanlæg) pissaaq. Tarajuiaanerup saniatigut imeq sorujuiaatit qinngornerillu atorlugit minguiarneqartassaaq. Imeq sassaalliutigineqarsinnaasunngorlugu uumasut nakorsaqarfianit akuerisaassaaq, SANA-milu imermik misissuisartunik ukiut tamaasa misissoqqissaarneqartassalluni. Taamaattumik sanaartugassatut qinnutigineqartup Kapisilinni imermik pilersuinermut aammalu tatsit qanittumiittunut artukkiinavianngilaq.

Ilanngussaq takujuk

11

Imeq atornikoq Perusuersartarfiit tamarmik namminneq ikuallaavittaqassammata, imeq aniatinneqartussaasussaq tassatuaassaaq imeq errortornernut, uffarnernut, eqqiaanernut nerisassiornermullu atornikoq. Taannalu minguiarneqaqqaarluni kangerlummi imaanut sullulitsigut aniatinneqartassaaq. Taannalu pinngortitamut mingutsitsinavianngitsoq nalilerneqarsimavoq.

Pisuinnaat aqqutissaat Illuaqqat illullu akornini aqqutissat tamarmik pisuffissanik aqqusiorneqassapput. Aqqusiallu aamma erngup innaallagissallu aqqutissaat sullullit nuisaannannginnissaat qulakkiissavaa.

• Aqqusiassaq illuaqqanut attuusimassanngilaq, pisuffigineqartilluni illuaqqaniittunit tusaaneqarsinnaannginniassammat. • Aqqusiaq tamarmi LED-usunik qullilersorneqassaaq, pisuffissaq taartumi isigineqarluarniassammat • Aqqusiassap qaava siallersumi quatsittartuussanngilaq • Aqqusiassap qaava nivakkuminartuullunilu sanigussuarnik aputaajaruminartuussaaq • Qalipaataa nunamut assersuuttuussaaq. • Aqqusiaq nunap ilusaa malillugu ingerlaassaaq • Aqqusiaq qamutaasanik, eqqiaanermut atugassanik oqorutissanillu usisussamit, aqqutigineqarsinnaasuussaaq.

Nunap ilusaa malillugu aqqusiani iluatsilluarsimasuni assersuut, Ilulissani Sermermiuniittoq.

12

Piujuartitsinissamik siunniussaqarneq

Anguniagaq ersarilluinnarpoq. Nuuk Icefiord Lodge tamakkiisumik CO2- mik mingutsitsisuussanngilaq. Imminut innaallagissamik nammineerisamik nutaaliorneq tapertaralugu pilersortuussaaq. Takornariartarfiit assingusut nunatsinni nunanilu allani avinngarusimasuni takussaalereerput. Takornariartarfiilli arlaannaataluunniit suliassaq taanna tamakkiisumik suli naammassisinnaasimanngilaat. Ukioq kaajallallugu issittumi takornariaqartitsisussaq, imminut innaallagissamik pilersortoq, imermik atorsinnaasumik naqqaniit tarajuiaanikkut, atortorissaarutit nutaarluinnaat atorlugit suliaqartoq. Atortullu tamakku ukiukkut qerisuunnginnissaata qulakkeernissaat unamminartortaqartarumaarpoq, aammalumi innaallagissap seqernup qinngornerinik anorimillu pilerssinneqartussap unammilligassartaqarumaarpoq. Suli perusuersartarfiit namminneq ikuallaavittallit takornarianit atorneqartussanngorlugit misilinneqarnikuunngillat. Uffarfiit imermik atoqqiinikkut sipaartussat suli takornariartitsivinnit misiligarneqarnikuunngillat. Illuaqqat iigaannik qalliutissat seqernup qinngornerinik katersissutitallit issittumi suli misilerarneqarnikuunngillat.

Innaallagissiorniarnermi aqqusaagassat arlallit Innaallagissiornissap ataqatigiissaarneqarnerani aqqusaagassat arlaqarput. Aqqusaagassami siullermi seqernup qinngorneri tigooraasunut apuuttassapput, aammalu anorisaateeqqanik innaallagissiassaq katersorneqartassalluni. Ukiumilu innaallagissamik atuinermik taakku matussusiilluarsinnaassapput. Innaallagissiarineqartussat atuinerillu siumoortumik naatsorsuusiorneqarsinnaassapput. Naatsorsukkalli taakku ilisimariinngisatsinnik amerlasuunik peqariaannaammata ingerlatsilernermi paasissutissat taakku katersorneqassapput, taassumalu kingorna aatsaat tamakkiisumik piujuartitsineq kisiviat aallaavigalugu ingerlatsisinnaaneq qanorpiaq anguneqassanersoq nalilersorneqarsinnaajumaarpoq. Seqernup qinngorneri anorillu saniatugut aamma qaqqani nunap kissassusaa, brinti imaluunniit atortorissaarutit nutaaliaasut ineriartortinneqarsinnaasut periarfiissaasinnaajumaarnersut misissorneqarumaarput. Takornariartitsiviusuni allani, soorlu Glacier Lodge Eqi-mi takoreerparput seqernup qinngorneranik innaallagiaq atugassaq tamakkiisoq aasaanerani pilersinneqarsinnaasoq.

Innaallagissamik sipaarneq Innaallagissap mingutsitsinertaqanngitsumik pilersitap killeqarneratigut allatigut innaallagissamik sipaarniartoqarsinnaavoq. Tassani iluamik illunik oqorsaasersuineq aammalu atortorissaarutinik innaallagiartornikitsunik atuinikku pisinnaalluarpoq. Sulisunut tikeraatinullu maleruagassanik ersarissunik peqartitsinissaq siunertaassaaq.

Angallassineq Kapisillit illuaraqarfiullu akornanni angallassineq nipiliorfiunngitsumik mingutsitsiffiunngitsumillu ingerlanneqassaaq. Maannakkummi ATV qamuteralaallu innaallagissamik ingerlateqartut pilersinneqareerput, ungasinngimmallu taakku innaallagissamik imartussusaat naammalluni.

13

Neriniartarfik Nerisassat sapinngisamik nunatsinneersuunissaat toqqammaviussaaq. Soorlu savaateqarfiup qanittumiittut nunaqavissullu aavartartut suleqatigilluarnerisigut. Qanittumittaaq eqaluit, kapisillit, suluppaakkat, makrelit saarulliillu pisarineqarsinnaapput. Nerisassiarineqarsinnaasullu assigiinngitsorpassuit qanittumi pissarsiarineqarsinnaapput. Taamaattumik pinialuttartut aalisartullu illuaraqarfimmut tunisisinnaanissaannik isumaqatigiissusiorfigineqassapput. Tikisitanik sassaallertarneq minnerpaaffissaminiitsinneqassaaq.

Eqqagassalerineq Eqqagassat tamarmik, ikuallanneqarsinnaasut ikuallanneqarsinnaanngitsullu, Nuummi iqqaavissuarmut assartorneqartassapput tassanilu immikkoortiterneqarlutillu isumagineqartassallutik.

Atoqqissinnaanngitsunik atuinerup annikillisarneratigut eqqagassaqarneq appasitsinneqarsinnaavoq, anguniarneqassallunilu. Imatut paasillugu, eqqagassat Nuummut assartorneqartartussat annikillisarneqassapput, atoqqiisinnaanerlu qaffassarneqassalluni. Plastikki pisariaqavitsinnagu atorneqartassanngilaq. Nuummi massakkut eqqagassanik imatut immikkoortiterisoqartarpoq:

• Igalaamerngit – soorlu puiaasat, puussat igalaaminiusut, imertarfiit aammalu igalaat • Savimerngit – soorlu qillertuusat imaqanngitsut pequsiallu saviminertaat • Pappilissat palppiliarsuillu • Pappiliarsuit akoqanngitsut • Eqqagassat toqqortaasinnaasut – soorlu marraat, ujaqqat, igalaat flise-llu • Ikuallanneqarsinnaasut angisuut mikisullu • Sanaartornermi eqqagassat assigiinngitsut • Assakaasukut motor-ilillu mingutsitsisuiakkat • Nillataartitsiviit qerititsiviillu • Eqqagassat ulorianartut – soorlu atortorissaarutit innaallagiartortut batteriit qalipaatillu.

Taamaattumik sanaartorneqarumasup siunissami eqqagassanik mingutsitsilernissaa allatulluunniit ajornartorsiulernissaa ilimagineqarsiinnaanngilaq.

Anorisaatit ima ittut issittumi atorneqarluarsinnaasut takuneqareerpoq – aajukua qalasersuarmi kujallermi

14

Piffissalersuineq Atuutilerfissaat

2020 2021 2022 2023 Ukiup aggornera 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 Pisortanit suliarineqarnera X x x x Akuersineq – nunatap akuerineqarnera – sanaartornissap akuerineqarnera - pilersaarusiorneq Ujaraaqqanik aqqusineq ATV-nut x aqqutissap sananeqarnera Illuaqqat illullu allat x toqqavissaannik sanaartorneq Sanaartornermi atortussanik x assartuineq Illuaqqanik illunillu allanik x x x x x sanaartorneq Akuersissutit allat pigeriigassat: X aalakoornartulimmik sassaallersinnaanermut akuersissut, uumasut nakorsaannit nerisassanik sassaallersinnaanermut akuersissut, qatserisartunit akuersissut, suliffeqarfinnik nakkutilliisunit akuersissut, atorneqarsinnaanngorneranik akuersissut assigisaallu. Atorneqarsinnaanngorfissaa x

Allagartarsualersuineq Allagartarsualersuinissaq annerusumik pisariaqartinneqarnavianngilaq, ornitassat ikimmata aqqusiortoqartussaallunilu.

Naapiffissanik allagartalersuineq Kapisillit sissiugaanni allagartaliisoqassaaq, angallatinit niusut sumukarlutik illuaqqanukaassuisussaminnik naaperiaanissaminnik takusassaqarniassammata.

Ornitassanut allagatalersuinerit Illuaqqat tungaannut tikkuussisumik aammalu ungasissusaanik paasititsisumik ataasinnguamik allagartaliisoqarsinnaavoq.

Illuaqqat kisitsisitalersorneri Illuaraqarfiusumi 50-inik illuaraqassammat annertuallaanngitsunik allagartalersuisoqartariaqarumaarpoq, tikeraartit illuarassami sumiinneranik takunnipallassinnaaniassammata.

15

Tulattarfissanut aqqusiassanullu sanaartorfigiuminarsaaneq

Salik Hard Colourful Nuuk-meersoq Kapisillit, kangerluup iluliallip aammalu Neriunap akornanni aqqusiniliornissamut suliami akisussaasuuvoq. Suliarlu pissangalluta soorunami malinnaavigaarput, paasissutissallu suliamut pingaaruteqarsinnaasut aamma uagutsinninngaannniit apuunneqartarput. Aasaanerani atorsinnaasumik, takornariartarfissamut qanittumi, puttasumik talittarfeeraqarnissaa eqqarssaatersuutit ilagaattaaq. Talittarfeeraq taanna puttasoq soorlu kangerlummut ilulialimmut takornarianik angallassinermi aammalu assartugassanik tulaassuinermut atorneqarsinnaavoq. Suliap oqaluuserineqarnera ingerlavoq, aajunalu aqqusiniliornissamut suliniutip titartagartaa:

Suliniutip titartagartaa – aqqusiniliorneq

Aasaanerani talittarfik puttasoq

Kapisillit – ukioq kaajallallugu

16

Kapisillit

Sanaartorumasap ”Nuuk Icefiord Lodge”-ip akuerineqarluni aallartisalerniariartoq, Kapisilinni innuttaasunik pitsaasumik attaveqatigilernissaat pingaarnertut suliassaassaaq. Innuttaasummi ilaatinneqarluarnissaat suleqatigilluarnissaallu pingaaruteqartupilussuuvoq. Takornariartarfik sorpassuartigut Kapisilinni ineriartortitseqataasinnaavoq, nunaqarfiullu ukiorpassuarni piujuarnissaa qulakkeeqataaffigissallugu.

Ullut tamarluinnangajaasa ukioq kaajallallugu Nuup Kapisillillu akornanni angallassisoqartalissaaq.

Nuuk Icefiord Lodge 50-inik illuaraqassagami suliffeqarferujussuussaaq. Illuaraqarfiup ingerlannerinnaani sulisunik 40-50-inik atorfissaqartitsisussaassaagut. Taasumalu saniatigut angallassisarnissat takornaialerisullu nunaqavissunit ingerlanneqarsinnaanissaat takorloorneqarsinnaalluarluni. Ilinniarsimasunik ilinniarsimanngitsunillu sulisussanik pisariaqartitsissaagut. Soorlu ukununnga:

• ATV-nik qamuteralannillu ingerlatsisut • Eqqiaanermik suliallit • Iggavimmiut • Errorsisarfimmiut • Takornarianik angallassisut • Igasut • Saqisut

Takornariartarfiup ataqatigiissaarnerani ingerlatsinermi atuuffillit allat Kapisilinni inissisimanissaat eqqarsaatersuutitta ilagaat. Ukuusinnaappullu:

• Sulisut najugaqarfii • Sannavik, ATV qamuteralaallu inissaat, garage • Qerisunut asiujanngitsunullu peqqumaataasivik • Errorsisarfik • Igaassanik siumut piareersaavik

17

Sammisassaqartitsivik / misigisassarsiortitsivik

Illuaqqat neriniartarfillu immikkuullarissumik misigisassaassagamik ungasissuminngaanniit ornikkusunnartuussapput. Sanaartorfiusussalli eqqaa misigisassarfiorfissanik peqarluarmat periarfissat assigiinngitsut atorluarneqassapput. Tamanut naleqquttuussapput, nammineerluni angalaarusuttunut/angalaarsinnaasunut aammalu takornariartitsisunit aaqqissuunneqareersunik angallatsinnerusinnaallutik. Ukiup qanoq ilinera apeqqutaatillugu neqeroorutigisassagut nikerartassapput. Qaqugukkulluunniit tikeraarsimagaluarunik tamatigut puigunaatsorsitinneqartassapput. Aajukua misigisassaqartitsinissamut takorluugaasinnaasut:

• Kangerlummut ilulialimmut angallammik takornariarneq • Kangerlummut ilulialimmut pisuttuarneq • Qaqqanut qaqinerit • Kangerlummi kuunnilu aalisartitsinerit • Vikingit qallunaatsiaallu oqaluttuassartaat • Ujakkaarutinik sisorarneq • Qimusserneq – immaqa qimmit Husky qimuttorineqarsinnaapput • Sikumi aalisarneq • Timmissanik sammisaqarneq (timmissat soqutiginartut soorlu nattoralik sammillugit) • Nillertumik timi tupatsillugu – Sauna kinisimaarfiillu kissartut ilanngullugit

18

Suliniutigineqarsimasut isumassarsiorfigisagut

Takornariaqartitsiviit pigeriikkatta saniatigut nunatta avataani suliarineqartarsimasunit aamma isumassarsiorfeqarpugut. Pingaartumik Norgemi soqutiginarluartunik illuaraliortarsimapput, pinngortitamut naleqqersuukkaluarlutik kusanasaagaaqqissaartarlutik, taakkuninngalu takunnikkusuttut ungasissorsuarmit tikittarput. Aajukua assersuutitut takorusutagut.

Malangen, Norge

Manshausen, Norge

Juvet Landskabshotel, Norge Manshausen, Norge

19

World of Greenland-ip illuaraateqarfia Glasier lodge Eqi – Ilulissanit 90 km-inik

20

World of Greenland-ip illuaraateqarfia Ilimanaq Lodge – Ilulissanit 20 km-inik

21

Topas Eco lodge Vietnam-imiittoq

22

Queentowns Lake, New Zealand

Isikkivigissumi kissalaartumik kinisimaarsinnaanerup

Adelboden, Schweiz

Topas Eco Lodge, Vietnam

23

Ilulissani Hotel Arctic-imi Iglo’t. Air Greenland-imit pigineqartut.

24

Ilanngussat

Quppernerni tulliuttuni ilanngukkumasagut takuneqarsinnaapput.

Apeqqutissaqassagussi uunnga saaffiginnissinnaavusi:

Suliniummi aqutsisoq Espen Andersen Mail: [email protected] Telefon: +45 71 71 67 67

Seqernup qinngornerinik katersuutinut ersinngingajattunut assitaliukkumasaq

Aajuna illu ersinngitsunik seqernup qinngornerinik tigoorasulimmik qalialik. Tigooraasut taakkua takuneqarsinnaanngillat. Qaliassiaq qillernanilu taartuuvoq. Danskit suliffeqarfiutaanni Solartag.nu-mi taakkua suliarineqartarput, taakkualu namminneq qaliaat uani takusassiarineqarpoq.

25

Illuaqqap Nuuk Icefiord Lodge-miittussap 3D-ngorlugu assiliartaa.

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

Vandproduktion – principskitse - Nuuk Icefiord Lodge

Når anlægget skal dimensioneres, så er der flere faktorer i spil ud over det åbenlyse forbrug.

Tre parametre på energiforbruget: • Vandets temperatur (helst over 1-2 grader). • Saltindhold (normalen er 3,5% - skifter det sommer/vinter?) Forventer lavere indhold i isfjorden. • Siltindhold. Er siltindekset over 3-5, så skal der et ekstra led med ultrafiltrering.

Der er to grunde til at overdimensionerer anlægget lidt: • Forsyningssikkerhed. • At kunne producere vand i de perioder, hvor vi har mest strøm til rådighed.

Afsaltningsdelen

Effektforbruget fra motorerne vil afhænge af om de er 1 eller 3 fasede, samt hvilken temperatur og saltindhold vandet har. Hvis man ser bort fra den store enhed kan man som worst case regne med at en 1 faset motor i den størrelse har en virkningsgrad på 75 %. Afsætte 2 kW og så tage det som positivt når den faktisk ikke helt bruger dette.

Drift Filterskifter fra månedsvis til halvårlig. Afsaltningsdelen holder til 10 års drift. Efter 5 år; service pumpe og membran.

Principskitse afsaltningsanlæg 1) Havvand ind 2) Forsyningspumpe (typisk 1 KW) 3) Forskellige filtre (ultrafiltration, sandfilter, forfilter etc. ) Måske også opvarmning af vand? 4) Omvendt osmose (Længde 1,5 meter, bredde 60 cm – kan installeres over hinanden) 50-60 bars tryk. 5) Vandtank – evt. recirkulerende med UV behandling. Måske 2-5 kubikmeter 6) Evt. UV-behandling og kulfilter 7) Pumpe brugsvand ud (typisk 1 KW) 8) Udtag til brugsvand.

1 2 3 4 5 6 7 8

Nuuk Icefiord Lodge Principskitse teknisk anlæg hytte

Teknisk anlæg placeres i et lydisoleret rum bagerst i hytten

Vand kommer fra rørføring direkte fra vandhuset. En pumpe skal WIFI måske monteres, da bruser kræver vandtryk på 3-10 bar – også fra Elektricitet varmt vand. Gråt spildevand tømmes i rørføring til spildevandshus. Forbrugsvand

Varmt brugsvand Rørføring til både forbrugsvand og gråt spildevand isoleres og opvarmes med el. Grå spildevand

Pumper styres centralt, så de så vidt muligt kun kører når gæsterne Varm frostfri væske ikke er i hytterne, og vi har mest solenergi.

El – til og fra Luft til væske centralsystemet varmepumpe

Varmtvands Buffertank med Gråt spildevand ud Brugsvand ind -beholder varmelegeme Måske tryktank

Toilet

Recirkulations brusesystem Luft til luft varmepumpe Til: Ekstravarme Håndvask Ventilation Køling

Gulvvarme Forbrændingstoilet

Ekstra varmekilde til hurtig opvarmning

Øvrige forbrug: Lys, stikkontakter, vandkogning, opladning etc… Adgangskontrol til hoveddør