Nr. 9 (127) / September 2006 Head uut kooliaastat ! ügisemärgid looduses on õpilaste- le-õpetajatele kutse kooli. Kutse Svõib olla kohustus kohal olla või soov kohale tulla. Kool määrab edasi- ses elus palju ja on väga oluline, et see oleks koht, kuhu tullakse hommi- kul rõõmuga, kus nii õpilasel kui õpe- tajal on hea tööd teha ja suhelda, on põhjust tunda rõõmu kordaminekutest ja saada osa oma kooli tundest. Vallavalitsuse ülesanne on luua tingimused koolitööks. Juba hakkab ununema pikk kooliremont ja oleme harjunud oma uue kooliga vanas ma- jas. Natuke uskumatu, et esimesest re- mondijupist on möödas juba üheksa aastat. Remonditut on hästi hoitud ja tänusõnad selle eest nii õpilastele-õpe- tajatele kui ka abipersonalile-remondi- meestele. Läbi toetuste oleme püüdnud hoolitseda, et koolitoit oleks taskuko- hane, koolitee turvaline, õpikute muret- semine ei käiks üle jõu ja ka koolilõpe- tajatel oleks väike taskuraha taskus. Elu liigub edasi ja täna räägime uuest võimlast, tööõpetusklassidest, vajadusest korrastada ja muuta mõi- sapark aktiivselt kasutatavaks, viia maantee kooliõuest välja, muretseda uus õppesõiduauto ... Tähtsam on aga kooli sisu. Selle Tõstamaa koolis alustasid sel aastal kooliteed: esimene rida (vasakult): Ott Odes, Tanel Ristsalu, Raimond Palberg ja Mart Kiisk, keskmine rida (vasakult): Ketter Heinsalu, Vik- määravad õpetajad-õpilased-kodud ja toria Kullerkupp, Georg Veeväli, Aivo Tagasaar (süles), õp Eve Rõhu, Triin Hannus (süles), nende koostöö. Kool on tõsine töötege- Kirsika Palberg, Oskar Tamm ja Anne-Mai Raavik, tagumine rida (vasakult): Rasmus- miskoht. Olen pigem koolide pingeritta Oliver Veskimägi, Helevi Jurjev, Maigrit Ani, Ilona Niit, Liisbeth Sikk, Silva Maruse. seadmise pooldaja ja meie keskkooli riigieksamite tulemusi vaadates pole põhjust rõõmustada. Samas on põhi- malik. Soovin, et kool õpetaks vähem tal tahame remondiga igal juhul alus- kooli lõpueksamite tulemused täiesti virisema ja rohkem endasse uskuma, tada. Kuna käib tööde kavandamine, konkurentsivõimelised. Loomulikult õpetaks võimalusi nägema, eesmärke on lasteaiaõpetajatel-vanematel õige ei tohi arve absolutiseerida, vaid peab seadma ja nende täitmise nimel pingu- aeg läbi mõelda ja teha ettepanekuid, vaatama-analüüsima, mis on arvude tama. Õpetaks rohkem nägema võima- mida peaks lisaks tavaremondile tege- taga. Olen veendunud, et kes Tõsta- lusi ka Tõstamaal. Sest olen kuulnud ma, milline peaks olema territoorium, maa koolis õppida tahab, saab siit hea kooli lõpetanutelt, et Tõstamaal polegi mänguväljakud ja mööbel ning mida hariduse. Selles osas on väga oluline midagi teha. Samas on vallas palju ini- veel tegema, et meil oleks ka kena ja kodu hoiak. mesi, kellel on siin nii palju tegevust, kaasaegne lasteaed. Mõnikord olen kohanud suhtumist, et ei jõua kuidagi ära teha. Meil on valla parimad õpilased-õpe- et mis nüüd meie, me väike maakool, Sellele, millest eelpool jutt, pan- tajad-vanemad. Paremaid pole kuskilt siin polegi võimalik, me ei saa kellega- nakse alus lasteaias. Sealsed ruumid võtta. Peame hakkama saama ja saa- gi konkureerida, võrrelda ei saa võrrel- vajavad hädasti remonti. Oleme koos- megi. Sellesks uusi, värskeid ja häid damatut jne. Sellise mõtteviisiga pole- tanud mitu projekti ja otsinud selleks mõtteid ning vähemalt üks väike rõõm gi võimalik kuhugi j]uda. Kui aga lüüa vahendeid, kuid kahjuks pole see seni igasse kooilpäeva! selg sirgu ja vaadata, mida on võima- õnnestunud. Tänavu korrastatakse eel- Toomas Rõhu lik teha ja teha tõsist tööd, on kõik või- tööna küttesüsteem ja järgmisel aas- vallavanem september 2006 - 2 3 - 2006 september

JUHTKIRI p Oma esimesest koo- Mul on valmis juba pliiatsid ja suled... lipäevast mäletan vä- he, ainult paar ähmast See armas vana laulu- tohutut uudishimu või nagu Mare Pärna – aitäh! mustvalget pilti tuleta- jupp tuleb pähe kumi- ütles härra Maurus Indreku- Mis suve jooksul koolima- vad seda meelde. sema, kui augusti lõpp le: „Õppige nagu hullud!“ jas muutunud? Tallidemaja Aga esimene klas- Rõõm on tõdeda, et Tõs- kõrval olev vana kuur lam- sijuhataja on meelde käes, september kohe tamaa kooli on tagasi jõud- mutati ehitusmeeste poolt jäänud tõelise inglina. algamas. nud, nüüd juba õpetaja maatasa ning uus ja kena Tal olid kenad blondid staatuses Jaanika Soosaar. hoone on ülesse kerkinud. juuksed ja alati hoolit- Ju vist mitte ainult kooli- Jaanika alustas oma koo- Mõisahäärberi sees on natu- setud nägu ja käed. papale või õpetajale, vast ka liteed Tõstamaal. Ülikooli ke remonti tehtud ja mõned Minu meelest käis emad-isad meenutavad oma õpingute ajal, oli asendu- koridorid värske värvikihi ta ka riides kuidagi möödunud kooliaega ning sõpetaja meie koolis, vahe- all. Väga pilkupüüdvaks ilusti ning alati kandis muretsevad praegu oma võ- peal vaatas laias ilmas ringi on värvitud teise korruse mõnd kauni koekirja- sukeste pärast, et kuidas neil ja nüüd alustas oma peda- vaheuksed, mis nüüd vana ga kampsunit. seal koolis algaval õppeaas- googi ametit vanas armsas mõisastiili jäljendavad. Re- Millegipärast ma tal hakkab minema. kodukoolis. Mis muud, kui mont- ja ehitustööde eest arvasin, et ta elab hoo- 2006/2007 õppeaastal on soovime tahvlilapi ja kriidi- koolipere nimel sügav kum- pis teistsugust, mitte Tõstamaa Keskkooli õpilaste ga sinilinnu püüdmist ning mardus Ain Birgile. tavalist, elu. koguarvuks 239 õpilast. alati oma vaimustuse jaga- Kuna Tõstamaa kool on Olin oma õpetajas- Neist esimese klassi koo- mist õpilastega. tõesti väga kena ja uhke, se sügavalt kiindunud. lijütse on 18. Kümnendas Suur suvi on möödas. siis osaleme vabariiklikus See omakorda innus- klassis nõuavad tarkust ta- Hea meel on öelda, et mõi- õpilasprojektis “Eesti kau- tas mind olema tubli. ga 13 tarmukat noort. Soo- samajaga said kolme kuu nis kool”. Eelpool toodud Õppisin normaal- vin kõige pisematele kui ka jooksul tutvust teha ligikau- toredate inimeste teene on selt, heegeldasin ja juba päris suurtele õppurite- du 2000 külastajat. See, et see, et me selles projektis kudusin nagu meele- le head pealehakkamist ning mõisahäärber igal päeval osaleda saame. Ootame sü- tu, korjasin kambaga lahti oli, pakuti giiditeenust gise saabumist, et siis tule- vanapaberit, et klassi- ning avatud oli i-punkt on mustest kuulda. juhatajat rõõmustada, puhtalt õpetaja Kirsti Talu Kui projektidest veel sõna muidugi panime võist- ja tublide tüdrukute teene. võtta, siis peab mainima, et luse kinni. Saime au- Tooksin siinkohal ära nende sel suvel lõppes Euroopa Co- hinnaks suure, suure nimed, et kiitust avaldada: menius koolide koostööpro- tordi ja ekskursiooni. Sigrid Rand, Regina Alg- jekt “Kujutle…”, mis kestis Võtsin osa pasuna- peus, Liisa Randmäe, Riina kolm aastat ja mille käigus koorist, sest õpetaja Reinson, Evelin Leerima ja meie kool suhtles tihedalt ju soovitas, kuigi see Anette Toomsalu. Samuti üt- teiste koolidega Austriast, oli mulle kaunis vastu- len tänusõnad kooli persona- Bulgaariast, Poolast ja Por- meelne. lile ja töömeestele Elfi Voo- tugalist. Sõpru leidsime en- Kahjuks pidin sel- li juhendamisel, kes maja dile palju ja on kahju, et ju- lest linnast lahkuma, seest ja ka väljast korras on ba ongi ühised ettevõtmised aga järgmises koolis hoidnud. Tänud kooli aed- läbi. Küll on plaanis järgmi- sai minu klassijuhata- nik Kaidi Lumerale ja veel- sel aastal alustada uue sa- jaks hoopis teistsugu- kord õpetaja Kirstile, kes masuguse projektiga, kuid ne inimene ja mul oli õpilasmalevaga ümbrusel selle nimel tuleb juba nüüd kaunis ükskõik tema silma peal hoidsid. Mõisa tegutseda ja eks siis järgmi- korraldustest. asjadel hoidsid käsi pul- sel õppeaastal näis, kas kõik Õnneks leidsin ka sil ka Kristiina Lepik ja laabub! selle kooli inglid õige- Üks tore projekt oli suvel pea üles ja tänu nende “Unustatud mõisate” loovusele oli kooliaeg külastusmäng. See ikkagi tohutult huvi- kattus meie i-punkti tav. Aga ingel-õpetaja tegevusega ning eelpool tunneb ära selle järgi, juba jagasin kiidusõnu asjao- et alati keerleb ta üm- salistele. Külastusmängu raa- ber kamp rõõmsai ja mes toimus väärt kontsert teotahtelisi lapsi. vanamuusika austajatele, Ülle Tamm mil barokkansambel Corelli

TOIMETUS Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Seliste Jaani pood, Pootsi pood, Toimetaja Ülle Tamm Tel. 505 5340 Küljendaja Merike Tamm, Tõhela pood ja raamatukogu, Tõstamaa bensiinijaam. Internet: www.parnumaa.ee/tostamaa/tt Trükikoda Hansaprint Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil [email protected] Tiraaž: 650tk september 2006 - 2 3 - 2006 september Mul on valmis juba pliiatsid ja suled... Consort mõisa jahisaalis esi- Siis on igati põhjendatud e- nes. Kultuuriministeerium kooli vajadus. Nii et küll me rahastas kontserdiprojekti ükskord sinna jõuame. ning ees on oodata veel Gümnaasiumi õppesuun- kahe sarnase etteaste toi- dades on sellest õppeaastast mumist Tõstamaal. Samuti juures põhjalikum infotehno- toetas ministeerium kahe loogia õpetamise haru. See- unikaalse, eelmise sajandi ga on gümnasistil võimalik alguse vitriinkapi restauree- valida, kas ta tahab juurde rimist, mis varsti korda saa- võtta turismindust või in- vad ning nendesse spordisaa- fotehnoloogiat. On hea, et Lasteaed alustab taas vutuste auhinnad paneme. meil jätkub koostöö Pärnu Mida uue õppeaasta koh- Kolledži õppejõududega, kes p Pärast pikka ja kaunist suve on lasteaias taas kolm ta välja tuua? turismiõpet veavad. rühma avatud. Sel aastal aga väikeste muudatustega. Muudame veidi ruumipo- Üks muudatus ka kooli Keskmise rühma lahtiolekuaeg on tänavu 8.00-17.30- liitikat ning eripedagoogi ka- kodukorras. Esimesel õppe- ni. Vajadusel on võimalik hommikul ja õhtul lapsi jätta bineti vastas asuva õpikute nõukogul, mis augusti lõ- valverühma. Neljal päeval nädalas on hommikul ja õhtul hoidla kolime teise kohta ja pus maha sai peetud, võeti liinibussis õpetaja Ene Pärna, kes toimetab Pootsi poolt sisustame sinna ruumi psüh- vastu otsus, et õpilane võib tulevad lapsed lasteaeda ja õhtul koju. Kolmapäeviti on holoogile. Samuti on seal puududa õppeveerandi jook- õpetajal vaba päev. Üks kord nädalas ise lapsi tuues saa- võimalik õpetajatel lapse- sul maksimaalselt 3el päe- vad vanemad õpetajatega suhelda, informatsiooni toimu- vanematega arenguvestlusi val kodustel põhjustel, kui vatest üritustest ja vaadata laste töid. Lasteaia nimekirjas pidada. Ei ole kusagile kadu- on vastavasisuline vanema on praegu 49 mudilast, neist vaid 20 elavad alevikus. nud soov ja tahtmine keld- tõend esitada. Üle 3 päeva Alusharidust väärtustatakse üha enam. Seetõttu on ris muuseumituba rajada. ei saa kohe kuidagi puudu- meil hea meel, et kooliks ettevalmistavasse rühma tu- Pigem on küsimus aja- ja mist aktsepteerida, siis soo- levad juba peaaegu kõik kooliminejad. Samas tuuakse inimressurssides, et sellega vime kooli poolt ühendust ka sõimerühma järjest nooremaid lapsi. Kuigi lasteaiaõ- peale hakata. võtta lapsevanemaga, et petajad soovitavad lasteaeda tulla 3-aastaselt, on meie Autoõpetus jätkub samas selgitada, kuivõrd suured kogemustega noorema rühma õpetajad aru saanud, et vaimus. Külla aga on ooda- lüngad teadmistesse võivad kiiremini kohanevad just kaheaastased. Samas haiges- ta uut õppeautot, sest vana tekitada puudutud päevad tuvad nii väikesed väga sageli. Palume vanemail kohe hea „Opel“ on nii moraalselt varal. See otsus on vastu laps mõneks päevaks koju jätta, kui on märgata nohu kui ka füüsiliselt väsinud. võetud just seepärast, et eel- või köha tekkimist. See võib ära hoida hilisema bronhii- Aastaid tagasi, kui autoõpe- mise õppeaasta puudumiste di või keskkõrvapõletiku. tusega alustati, oli idee sel- statistikat vaadates on mär- Esimene nädal lasteaias on näidanud, et laste söögi- les, et üks tubli noor inime- gata, et mõni lapsevanem isu on väga hea. Kokale valmistab suurt rõõmu, kui köö- ne peab tänapäeva autode annab liialt kergekäeliselt ki tuuakse tagasi tühjad potid-kausid ja lapsed juurde rohkes ilmas juba varakult puudumistõendeid välja. küsivad. Hommikuti pakume tavaliselt putru või piima- seda riistapuud korralikult Eelmisel õppeaastal toi- suppi ja võileibu. Vahepalaks mõnikord toorest porgan- käsitlema õppima ning see musid õpetajatel lastevane- dit, kapsast. Õunaaastal on vanemad ja töötajad toonud tõstab ka noore elluastuja matega arenguvestlused. lastele õunu. Hommiku- ja lõunasöögi vahel joome pii- võimalusi paremini toime Sama toimub ka edaspidi. ma või jogurtit. Lõunasöögid püüame teha tervislikud tulla. Seega on igati õige Eks kõik ikka selle nimel, ja toitvad. Lasteaeda tulnud uued lapsed ei ole sageli autojuhtimise tarkuste jaga- et tihendada sidet kodu ja harjunud sööma magustoite. Pärast magamist pakume mine kooli õppekavas ning kooli vahel ja paremini ana- oodet: pannkoogid, õunakook, mitmesuguste katetega juhilubade saamine juba lüüsida ning kavandada õpi- saiad, kohukesed, supid ja pudrud. Söömine on ju ainus gümnaasiumis. lase edusamme. On ju nii, et töö, mis toidab. Jätkub e-kooli projekt, kui päevas on 24 tundi, siis Septembris tervitame sügist ja viime lapsed väikesele kus 1.- 4. klassi õpilaste pool oma ärkveloleku ajast bussiekskursioonile koduvalla kaunimatesse kohtadesse. hinded interneti ülesse ri- veedab nooruk koolis. Õpe- Toimub ka traditsiooniline sügisandide näitus. Tasub ju- putatakse ning vanemal on tajale on pandud küllaltki ba praegu aias, põllul ja metsas käies vaadata, mida põ- võimalik oma lapse õppe- suur ja vastutusrikas ülesan- nevat sügis meile toob. Eelmise aasta mihklilaat läks sa- tööd arvuti vahendusel jäl- ne ning küll on hea õpetajal muti korda. Vanemad tõid müüki oma lastele väikeseks gida. Otsustasime, et vana tajuda, et selles kasvatus- ja jäänud riideid ja jalanõusid, toalilli, lillesibulaid, män- hea klassipäevik ära ei kao õppeprotsessis on kodu toe- guasju, aiasaadusi. Müügist saadud raha eest ostsime ja kõik hinded kantakse ka tus olemas. lasteraamatuid. Tahame ka sel aastal laada korraldada, paberile nagu vanasti. Saab Lõpetuseks tahan soovida ootame kõiki osalema. ka vanaviisi koolitööga kur- kõikidele head uut alanud Lõpetuseks soovime kõigile vanematele: leidke oma sis olla. Aga ju see tulevik õppeaastat! Palju kordami- laste jaoks aega, mängige ja lugege neile palju raama- sinna poole liigub, et vars- nekuid ning koolirõõmu! tuid ette, et nad tulevikus tahaksid ka ise lugeda, mitte ti on arvuti sama tavaline kogu aeg arvuti taga istuda. ja igas kodus olemas nagu Toomas Mitt Aita Lind praegu televiisori aparaat. koolipapa lasteaia juhataja september 2006 - 4 5 - 2006 september Vallavalitsuse tegemistest Vallavalitsus oli suvel kollektiivpuhkusel kuid see ei tähenda- nud tegevuste peatu- mist.

Valla üldplaneeringu koos- tamine on lõppjärgus. Prae- gu on planeeringuprojekt kooskõlastamisel nendes asutustes, mida planeerimis- seadus nõuab. Peale kooskõlastamisi toi- mub avalik väljapanek, mil- lest teavitame vallalehes ja milles ootame vallaelanike aktiivset osalemist. Et tead- likkus ja osalemissoov pla- neeringuprotsessis tõuseb, näitab üle seitsmekümne Manilaiu sadama uus väikepaatide ujuvkai. inimese osalemine vallapäe- vade raames toimunud es- krooni. Projekti lõpptähtaeg puhkekoha pidevat puhtust. litsuse, Pärnu Muuseumi, kiisprojekti tutvustusel. on detsember 2007 kuid tule- Vallavalitsus ja konstaabel Aldur Vungi ja kirjastuse At- Paralleelselt üldplaneerin- mused peaksid puhkekohta- on tänulikud teadete eest, lex koostöös. Vallavalitsus tä- guga toimub ka valla uue de külastajatele olema näh- mis viiksid kurjategijate-kor- nab abi eest Mari Lühistet ja arengukava koostamine. tavad juba järgmisel suvel. rarikujate tabamisele. Paraku Agu Lasna. Ehitatakse mitu vaatetor- on nii, et kui muidu on küla Tõstamaa koolis on küll ni, korrastatakse mitmed sup- peal igasugu „uudiste” tead- tänapäevased klassi- ja abi- Projektidest luskohad, paigaldatakse väi- jaid, siis lõhkumiste-varas- ruumid kuid puuduvad kaa- Tõstamaa on looduskau- kevahendid (lauad, pingid, tamiste puhul pole kahjuks saegsed tööõpetusklassid ja nis piirkond ja valla aren- lõkkekohad, tualetid, riietus- keegi midagi näinud ega seda eriti poiste tööõpetuse gukavas oleme kavandanud kabiinid jne.), korrastatakse kuulnud. osas. Samas on need töö- ja puhkekohtade rajamist nii juurdepääsuteed ja parklad, Kevadel leidis Keskkon- kutseõppe arendamiseks hä- oma inimestele kui ka küla- paigaldatakse viidad jne. Sa- nainvesteeringute keskuse davajalikud. listele. mas tekitab tehtav ka prob- keskkonnateadlikuse prog- Kuna tööõpetustundide Tänavu jõudsime tegudeni rammi poolt rahastamist sum- maht koolis pole väga suur, ja paigaldasime istekohad- Kui muidu on küla mas 16 tuhat krooni projekt võiks ruumide efektiivse- lauad-prügikastid Lindi soo- „Tõstamaa looduskeskkond- maks kasutamiseks arenda- kaitseala servale, Sepamaa peal igasugu tõstamaalaste elukeskkond”, da seal ka klassivälist- ja ja Vaiste randa. Sutiranda „uudiste” teadjaid, mille kaasabil anti välja Tõs- huvitegevust, samuti täiskas- rajati kividest vettemineku- tamaa vaatamisväärsuste vanuõpet ning turismialast koht, Ermistu ja Tõhela jär- siis lõhkumiste- brožüür. Raamat on osutu- tegevust. Sellest idee rajada vele paigaldati ujumissillad varastamiste nud läbimüügi põhjal küllalt- tagatallidesse käsitöökoda. (redelid on järgmisel suvel ki populaarseks. Väliskülalis- Euroopa majanduspiirkon- kasutajasõbralikumad), kor- puhul pole keegi te tarbeks on vallavalitsuse na Norra ja EMP finantsme- rastati juurdepääsuteid. midagi näinud finantseerimisel valminud ka hanismide üksikprojektide Koostöös eraomanikuga ingliskeelne variant. taotlusvooru Euroopa kul- korrastati Ermistu suplus- ega kuulnud. Kadunud Omar Volmer tuuripärandi kaitse eelisvald- koht ja rajati rannavollep- on kunagi koostanud käsi- konda on esitatud projekt lats. Kuna kõigi kavandatu leeme ega meeldi kõigile. kirja „Tõstamaa kihelkonna „Tõstamaa mõisa käsitööko- elluviimiseks puudusid va- Nii on Lindi puhkekohast ajaloost 13.-20. sajand”. Leid- da”. Valminud on käsitööko- hendid, esitas vallavalitsus kolme aasta jooksul varas- sime, et see väärib väljaand- ja ehitusprojekt. „Piirkondade konkurentsivõi tatud kolm lauda, viimane mist. Vallavalitsuse poolt Kavaru külakeskus-paa- me tugevdamise programmi- augusti lõpus. Mitmel kor- Kultuurkapitalile esitatud disadama korrastusprojekti le” projekti „Puhkeobjektide ral on lõhutud Vaistesse projekt leidis peale mitmeid osas on teostatud mõõdis- tugiinfrastruktuuri väljaaren paigaldatut. Tuleb teha kulu- äraütlemisi lõpuks rahasta- tustööd ja käib projekteeri- damine Tõstamaal”. tusi lagastajate järelt korista- mist 20,8 tuhande krooni mine. Ehk jõuame sel aastal Kuigi projekti koostamine miseks. ulatuses, ülejäänud poole teha ka vajalikud kaevetööd. osutus esialgu kavandatust Ühe puhkekoha kõrvalkin- finantseeris vallavalitsus. Oleme eesmärgiks võtnud, tunduvalt keerulisemaks ja nistu omanik on väga häiri- Trükis valmis vallapäeva- et kükeskus peab valmis töömahukamaks, eraldati au- tud, kuna rikutakse tema pri- deks Kultuurkapitali, Marvi olema järgmise aasta jaani- gusti lõpus toetus 1 miljon vaatsust ja ei suudeta tagada Volmeri, Tõstamaa Vallava- päevaks. september 2006 - 4 5 - 2006 september

Manija sadamas on praa- remat avariid ja lisaks veel mi ja suuremate paatide väiksemaid pidevaid lek- Sotsiaaltoetustest kai, kuid juurde on tulnud keid. Selline olukord põh- väikepaate, mille kasutami- justas elanike pahameele, p Tõstamaa vallavalitsus n koolilõputoetus: Tõsta- ne kõrgelt kailt on ebamu- kuna ülemistel korrustel oli on eraldanud sotsiaaltoetu- maa Keskkooli 12. kl. ühe- gav. Regionaalministeeriu- veesurve madal või kohati sei aprill – august 2006.a. teistkümnele lõpetajale mi väikesaarte toetuse abil olematu. järgmiselt: summas 11000.- on nüüd sadamasse paigal- Lootsime olukorra lahen- n sünnipäevatoetus: aprillis n hooldajatoetus; aprillis 26 datud kaasaegne ujuvkai. dada, taotledes aastaid pro- 13 juubilarile summas 3250.- hooldajale summas 9320.- + Kopatööd tegi valla oma jektidega KIK-ilt vahendeid ; mais 5 juubilarile summas sots.maks 7854.-; mais 25 firma OÜ Harjase, sillad Tõstamaa uue ida-lääne 1250.-; juunis 5 juubilarile hooldajale summas 8920.- + paigaldas TopMarine. Ees suunalise vee- ja kanalisat- summas 1250.-; juulis 9 juu- sots.maks 7392.-; juunis 26 seisavad haljastustööd. sioonitrassi (hooldekodust bilarile summas 2250.-; au- hooldajale summas 9160.- + Sellest suvest on ka Ma- Lootuse tänavani) ehitu- gustis 4 juubilarile summas sots.maks 7392.-; juulis 28 nija majapidamistel võima- seks, kuid seni pole vahen- 1000.- hooldajale summas 9800.- lik liituda organiseeritud deid eraldatud. Järjekordse n sünnitoetus: mais 3500.-; + sots.maks 5082.-; augus- prügiveoga. Ragn-Sellsi avarii järel augustis otsusta- juunis 3500.-; juulis 3500.-; tis 28 hooldajale summas auto külastab navigatsioo- sime trassi enam mitte re- augustis 3500.- 9800.- + sots.maks 5082.- niperioodil saart üks kord montida vaid ehitada oma- n matusetoetus: mais 1500.-; n puudetoetust erivajadus- kuus. Saareelanikele keh- vahenditest uue trassiosa juunis 1500.-; juulis 1500.-; tega seotud kulutuste kat- tivad samad hinnad nagu veejaamast Mere tänavani. augustis 4500.- miseks: aprillis 6 taotlejale mandril kuna auto üleveo Kortermajad saavad vett ju- n toimetulekutoetus: ap- summas 2297.-; mais 4 taot- eest tasub vallavalitsus. ba uue trassi kaudu ja üle- rillis 36 taotlejale summas lejale summas 920.-; juunis Mõeldes Manijal viimas- jäänud tööd peaks lõpetata- 31566.-; mais 29 taotlejale 5 taotlejale summas 1120.- tel aastatel tehtule (sadam, ma septembrikuu jooksul. summas 23352.-; juunis 11 ; juulis 5 taotlejale summas sadamakuur, külakeskus, Tõstamaa raamatukogu taotlejale summas 8777.-; 1120.-; augustis 7 taotlejale tee, traktoritööde tellimis- kolimisel lasteaiahoonesse juulis 11 taotlejale summas summas 1600.- võimalus, toetus loodus- jäid remontimata raamatu- 10402.-; augustis 10 taotleja- n söögiraha täiendav soo- hoiutöödele jne.), oli hilju- kogu abiruumid ja sel su- le summas 7352.- dustust lasteaiale: aprillis tisel Manija elanike kohtu- vel võeti töö ette. Samuti n täiendavat toimetuleku- 6 taotlejale summas 650.-; misel riigikogu kultuuriko- korrastatakse Pootsi saun, toetus: aprillis 8 taotlejale mais 6 taotlejale summas misjoniga kummastav taas mis on vajalik keskuses summas 14434.-; mais 11 600.- kuulda mõne saareelaniku turismiteenuste arendami- taotlejale summas13216.-; n söögirahatäiendav soo- väidet, et „meie heaks pole seks, lisaks luuakse kohali- juunis 36 taotlejale summas dustus keskkoolile: aprillis keegi midagi teinud”. kele saunakasutamise või- 49656.-; juulis 2 taotlejale 9 õpilasele summas 486.- Eelpoolloetletu ei ole saa- malus. summas 2000.-; augustis 20 Enda Väli rele tulnud iseenesest vaid Kahte viimast objekti taotlejale summas 30555.- sotsiaalnõunik on teoks saanud riigipoolse ehitavad valla oma ehitus- toetuse abil ja nende projek- mehed. Kuna neil on ka tide teostumiseks on pingu- muid kohustusi vallahoo- tanud paljud inimesed. nete hooldamisel, siis on Tänuavaldus objektide valmimine aega Tänan kõiki kodukoha häid inimesi, kellel minu sünni- päev meeles oli. Niipalju lilli ja kallistusi (sageli lausa täna- Ehitustest võtnud, kuid hiljemalt det- sembriks peavad tööd lõpe- vakohtumistel) tõid tihti liigutuspisarad silma. Eriti südant- Järk-järgult ja vastavalt soojendavalt mõjusid üllatuskülalised endiste õpilaste näol. võimalustele oleme tegele- tatud olema. Olen alati öelnud, et Tõstamaa on kõige ilusam linn ja siin nud vallale kuuluvate vee- Lasteaiahoone küttesüs- elavad väga heasoovlikud inimesed. Palju, palju tänu! süsteemide korrastamisega. teem on osaliselt amortisee- Efeline. Nii on viimastel aastatel val- runud ja tasakaalustamata, minud Tõstamaa veejaam ja mistõttu mõnedes ruumides korrastatud Tõhela ja Pootsi köetakse üle, mõned on kül- pumplad. Sel suvel korrasta- mad. Enne kütteperioodi al- Tõstamaa Keskkool kuulutab ti Seliste 8 krt. elamu pump- gust lasteaia küttesüsteem välja konkursi alates la. Ees seisab vee- ja kana- korrastatakse ja tasakaalus- lisatsioonitorustike vahetus tatakse. Järgmisel aastal 1. oktoobrist vabanevale majas sees. tahame alustada lasteaia Veel on kavas ehitada kapitaalremondiga ja küt- MUUSIKAÕPETAJA tesüsteemi korastamine on Tõhela kanalisatsioonitrass ametikohale nn. Valgest majast puhas- üks vajalik eeltöö. tusseadmeni. Kui leiame Tõstamaa korrastatud hinnalt sobiva lahenduse mõisahoonete vahel riivas Avaldus, CV, haridust tõendavad Pootsi korterelamute kana- silma lagunenud kooli kuur. dokumendid saata 22. septembriks lisatsioonisüsteemi ehitami- Suvel vana lammutati ja ase- mele ehitati samades mõõtu- aadressil: Kalli mnt 13, seks, tehakse töö ära veel 88101 Tõstamaa sel aastal. des uus. Ehitas Tõstamaa fir- Tõstamaa kortermajade ma OÜ Morentek. Info tel 449 6226, 526 1935 vahelisel veetrassil on aas- Toomas Rõhu e-post: [email protected] ta jooksul on olnud 7 suu- vallavanem september 2006 - 6 7 - 2006 september Tarkusepäev Tõstamaa

koolis Terve suvi oli mõis külastajatele vaadata, aga päris töö koolina saab igal sügisel jälle hoo sisse. Direktor Mitt kiitis kooli ja suviseid töötegijaid, aga päevakangelased istu- Päevakangelased. sid kannatlikult ja ootasid, sest kohe on neist saa- mas päris koolilapsed. Kogu koolipere oli kogunenud maja ette ja arvukalt oli uudishimulikke lapsevanemaidki. Koos esimese klassi klassijuhataja Eve Rõhuga pandi igale lapsele pähe uus koolimüts ja jagati kätte aabits. Seejärel saatsid abiturien- did esimese klassi lapsed oma klassi ja pikk haridustee võiski alata. Lapsevanem Mari Sikk ütles, et pisar tuli silma, kui oma teise lapse kooliteele saatis ja muidugi väike ärevus ka. Mari arvas, et kõige tähtsam, mida laps võiks koolis õppida oleks oskus teistega arvesta- da ja suhelda, küllap õppimine läheb iseenesest .Tütar Liisbet(pildil) ootas kooliminekut väga, sest kodus oli lihtsalt igav. Valeri (pildil) pani kooli oma neljanda lapse Helevi ja ütles, et erilist ärevust ta ei tunne. Ise on ta samuti siin koolis käinud ja nüüd on suur rõõm vaadata, kuidas kõik on muutunud. Tema meelest on kõige tähtsam, et laps õpiks iseseisvalt õppima. Valeri arva- Koolipapa pani igale tes võiks riik natukenegi õpetajate palkade uustulnukale ise mütsi peale mõelda siis oleks ehk lootust, et noori pähe. õpetajaid tuleks kooli. Oma elu kuuendat esimest klassi juhata- ma hakanud õpetaja Rõhu ütles, et tahtis algklasside õpetajaks saada loomingulise töö pärast. Kui oled ise noor siis ei suuda ka kõige pöörasemad rüblikud sind väsitada, ar- vab ta. Eriti hea on Eve arvates see, et klass on neli aastat tema käes ja ta saab lastega kõikvõimalikke loomingulisi tegevusi teha ning tunneb igaüht läbi ja lõhki. Kindlasti tahaks ta, et selle nelja aastaga õpiksid nad elus hakkama saamist, oleksid julged ja loo- mingulised, suudaksid enda eest vastutada ega jääks võõramas keskkonnas jänni. „Üldjoontes ei ole lapsed kahekümne aas- ta jooksul muutunud, ainult lugeda tahavad vähem,” lisab Eve. Lapsevanematelt ootab õpetaja Rõhu kindlasti heatahtlikku suhtu- mist ja koostöövalmidust. Kogu tema õpeta- jaks oleku aja on riigis käinud haridusreform ja see ei sütita juba ammu ühtegi õpetajat. Pigem on närvilisus haridusmaastikul taak, mis õpetajaid väsitab. Oma lapsi õpetab ta kõigest hoolimata isiklikest tõekspidamistest ning põhimõtetest lähtudes ja lisab et eks ta ole ka õppinud segavaid asjaolusid ignoree- Rasmus-Oliverist on rima. saanud koolilaps. Tõstamaa Tuuled september 2006 - 6 7 - 2006 september

Liisbet

Õpetaja Hilja Mändla ei jõua oma ülikondades poisse ära imetleda. Aastaga on lapsed kõvasti sirgunud. Õpetaja Hil- ja ütleb, et tal on väga toredad lapsed ja nad aitasid tal siia klassi hästi sisse elada. Koos tehakse kõige meelsami- ni klassiõhtuid siis saab mängida, tantsida ja igat moodi ennast välja elada. Lastele meeldib ka väga matkadel ja väljasõitudel käia siis näeb õpetaja lapsi hoopis teise pil- guga ja lastelgi avalduvad just head iseloomuomadused.

…poisid hoidsid omaette kampa. Tüdrukud ja… Kella helistasid Mare Kriisa Ärevuses lapsevanemad. 12. klassist ja Kirsika. Palberg 1.klassist

Valeri Lillerine tuli koos ema Heidiga esi- mesest septembrist osa saama ja järgmisel aastal on tore õdegi koo- li kaasa võtta. Heiligi tuli poega kooli saatma koos tütre Kertuga.

Ka vallavanemale kingiti uus Rahaajaloo asjatundja õpetaja Agu mõisa teemaline õpilaspäevik, Õpetaja Aivar jõudis leidis kohe uuest õpilaspäevikust vea, et ta saaks järgmised tööd sinna õpetaja Andra õpetaja kus väidetakse, et üks kroon võrdub ilusasti kirja panna. Jaani käest ära napsata ja kümme senti. Mine tea võibolla on tantsule paluda. see vihje tulevasele rahareformile. juuli 2006 - 8

KOOLITUS p Alates oktoobrist jätku- Pole vaja tõestada vad täiskasvanutele kooli- tuspäevad Tõstamaal. „Pole vaja tõestada, et Esimene koolitus toi- mub 7.oktoobril ning tee- haridus on inimeste maks on „Lemmiklooma- suurim hüve. Ilma ha- de hooldamine”. Loengu riduseta oleme toored, läbiviijaks on Kenno Loo- vaesed ja õnnetud” makliiniku veterinaarõde N. Tšernõševski Margi Mesias. Koolituse käigus saab vastused näi- Kool annab lapsele alus- teks sellistele küsimus- müüri, millele kõik ülejäänu tele, miks pole koerale ehitatakse. Ja kui vundamen- mõtet kartuleid ja piima ti pole, ei kogune sinna pea- söögiks pakkuda, millal le ka miski muu. Rumalust on koer haige, kas ema- on eestlaste seas alati peetud sel kassil peab olema en- häbiasjaks, sest rumal inime- ne pesakond poegi kui ne on manipuleeritav. ta steriliseerida lasta, loo- Riigi hariduspoliitilistes made hügieen ning palju dokumentides on lahti kirju- muud. Kogu õppe käigus tatud eesmärgid, mida kool antakse mitmekülgseid peab õpetamisel ja kasvata- juurde oli kutsutud 34 õpi- Tarkused peavad tulema tilk- teadmisi olulistest põhitõ- misel arvestama. Õppimine last, kelle keskmine hinne oli haaval kogu õppeaasta jook- dedest koduloomade eest on elukestev protsess, mis 4,8 – 5,0. Lisaks headele õp- sul, mitte vahetult enne eksa- hoolitsemisel. sõltub inimese east ja indivi- pijatele osales veel maakon- mit. Õpilase arengus määrab 17.-18.novemril ning duaalsest eripärast. Õpetaja nas toimunud konkursside 1. palju ka koduste suhtumine, 9. detsembril toimub koo- ülesanne on õpilast sihikind- – 4. kohale tulnud 10 õpilast kui vanemad nõuavad, siis litus teemal „Koostöö. lalt tööle suunata ning aida- ja maakonnas 10 koolinoor- laps ka pingutab. Õppimisel Konfliktijuhtimine. Enese- ta kujundada tema positiiv- te meistrit (õpilaste ja nende on vaja vahel ka sundimist, kehtestamine.” Koolitus set enesehinnangut. juhendajate nimed on aval- sest inimene on oma olemu- toimub kolmel päeval, Eesti liigub võistluse ja datud juunis 2006 ilmunud selt nii laisk, kui tal lastak- mille käigus kasutatakse kooli ajalehes „Koolivaim”). se olla. aktiivõppemeetodit ning elitarismi süvendamise suu- nas. Selle tagajärjed kogu Maakonnas toimunud olüm- Kas kõrgkooli pürgimine õpitakse paremini töökol- piaadidest ja konkurssidest ongi alati see ainus ja õige lektiivis ja üldse grupis meie eluviisile ja ühiskonna koostööd tegema, kuidas tervisele on perspektiivis üs- võttis osa 78 õpilast ja see tee? Eesti riik vajab tubli- käituda konflikti olukor- na dramaatilised. Võistlus on väga hea näitaja (32%). sid tööinimesi, kohuse- ja ras ning kuidas ennast käib ka koolide vahel ja eeli- 3. ja 6. klassile korralda- vastutustunnet, õigeid väär- kehtestada. Koolituse lä- solukorras on eliitkoolid, kes tud tasemetöödega eesti kee- tushinnanguid. Keskkoolist biviijaks on Karin Kiis, konkursi korras võtavad vas- les ja matemaatikas võime saadud hea haridus annab kes töötab hetkel TÜ Pär- tu parimaid õpilasi üle Eesti. rahul olla (keskmine hinne noorele rohkem valikuvõima- nu kolledžis ning omab Iga laps peaks üldjuhul õppi- 3,8; maakonnas 3,6). Põhi- lusi. Meie kooli tublid õpeta- kogemusi erinevate suht- ma oma kodukoha koolis. kooli lõpueksamite keskmi- jad suudavad palju anda, kui lemistreeningute läbivii- Pärnu maavanem Toomas se hindega (3,7) oleme maa- õpilased jätavad meelde, et misel. Kivimägi ütles Pärnumaa pa- konna tasemest (3,5) kõr- autosõitu ei saa selgeks ühe Kuna koolitusel osale- rimate õppurite tänupäeval: gemal ja koolide pingereas päevaga, vaid iga päev peab jate arv on piiratud (mak- „Elu on suures osas üks võist- esikümnes. Kahjuks ei saa natuke harjutama, ja et õpe- simaalselt 15 inimest), lus. Ikka on selja taga keegi, sama häid sõnu öelda 12. taja ei saa kedagi vägisi ja siis on vajalik eelnev kes hingab sulle kuklasse, ja klassi lõpetanute kohta. Pär- vastu tahtmist targaks teha. registreerimine. Gruppi pea alati on sust eespool kee- nu linna ja maakonna ede- Ilmselt on vaja suurendada saab eelregistreerida mei- gi, kes kipub eest ära mine- tabelis olime 16-st koolist keskkoolis õppija vastutust. litsi [email protected] või ma. Ja et teda püüda, pead 13. kohal (vt. PP 6.09.2006). Hea kool on see, kus on telefonitsi 508 3834. suurt vaeva nägema.” Küllap jäi nõrkade tulemuste kaasaegne töökeskkond ja Koolituse kellaa- Tegelikult tahame kõik en- tõttu mõnelgi lõpetanul eda- töövahendid, kus õpetajad ja ning asukoha ko- nast ikkagi teistega võrrelda, siõppimisunistus täitmata. teevad oma tööd asjatundli- hta saab rohkem infot kuid võrdlus on hea seni, ku- 11-st lõpetanust 3 jätkavad kult, mõistuse ja südamega, nädal enne koolitust ni tekitab motivatsiooni eda- õpinguid tasulises kõrgkoo- vanemad armastavad oma www.tostamaa.ee, Tõs- si minna. Koolide pingerida lis, 1 Viljandi Kultuuriaka- lapsi, kohalik omavalitsus tamaa Tuultest (novem- ei saa päris tõsiselt võtta, deemias, ülejäänud mõlgu- toetab kooli püüdlusi – see bri ja detsembri koolit- sest ega riigieksamid näita tavad mõtteid, missugune kõik on Tõstamaa Keskkoo- used) ning Tõstamaa in- kogu koolis tehtavat õppe ja elukutse sobiks ja soovivad lis olemas. fostendilt. kasvatustööd. järgmisel aastal uuesti proo- Soovin kõigile selleks õp- Kõik koolitused on Heidan pilgu möödunud vida. Loodame, et järgmise peaastaks teotahet ja rõõm- tasuta. Toetab Hasart- õppeaastale meie keskkoo- kevade riigieksamite tulemu- sat meelt. mängumaksu nõukogu. lis. sed on paremad ega kujune Lya Vesik Liina Käär Tänupäevale direktori ühelegi noorele takistuseks. õppealajuhataja 9 - 2006 juuli

Tõstamaa Õpilasmalev 2006 p Olen selle artikli kirjuta- laste ostusoove ikka püüd- mist alustanud 8 või 9 või sin täita. Saak käes, mõnule- 10 korda. Siis võtnud jällegi sime lõunat süües ja kogusi- uue puhta lehe ja vana lehe me uut energiat järgmiseks tugitooli kõrvale visanud. päevaks. Mõtted, mida öelda ta- Eraldi rühmana töötasid han, on kõik õiged ja so- läbi suve turismimalevlased, bivad, aga sõnad tekstis kes Tõstamaa kooli või siis kirjapanduna tunduvad nii täpsemalt mõisa infolauas tühiste ja trafartsetena: õpi- teavet jagasid. Nad jutusta- lasmaleva töösuvi on selleks sid mõisa ajaloost ja tänapäe- aastaks lõppenud; olime vä- vast, osutasid giidi- ja maju- sinud, aga õnnelikud; oli tusteenust, laenutasid jalgrat- ilus suvi; kõik töötasid vä- taid ja telke, müüsid nii valla ga tublilt… kui ka kooli käsitöötegijate Nii vaevlen ma kuuendat põnevat loomingut, brošüü- sügist järjest. Asi on selles, re, infovoldikuid, vallalehti, et tegelikult ma nii väga ta- pakkusid teed, kohvi, karas- han kogu maailmale teada tusjooke, jäätist. Nii mõnelgi anda, et suvi oligi tõepoo- päeval venis töö päris mitme lest imeline, kõigist inimes- tunni võrra pikemaks ja igal Tõstamaa Vallavalitsuselt. test, kellega suvel kokku nädalavahetuselgi olid mõisa- Hästi palju sõbralike ini- puutusin – sealhulgas kõi- külastajad oodatud. mesi on meie malevaga gist malevlastest. Omaette meeskond tegut- seotud, mõni rohkem, mõni Vaatamata kevadistele il- ses projekti „Unustatud mõi- vähem: Pärnu õpilasmaleva maskeptikutele olid ka ilmad sad” raames, kus põhiülesan- juht ja Jõõpre põhikooli di- tõeliselt suvised: päevad päi- deks oli lahkelt naeratada ja rektor M. Sutt, Tõstamaa kelised ja ööd sumedad. Tõstamaa mõisat korduma- vallavanem T. Rõhu, Elfi, Malevatööd jätkus terveks tult reklaamida ning kiita, Kaidi, Inger, Kristiina, Kalev suveks ja igaks päevaks. Juu- mis ka väga hästi õnnestus. ja kõigi maleva laste vane- nis ja augustis olid alati val- Suve lõpuks oli juba veidi mad. Kindlasti veel mõned, mis tööpostil meie heakorra- raske näole rõõmsat ilmet aitäh teile! malevlased. manada, kui keegi ütles, et Ja nüüd Tõstamaa ÕM- Töö oli suhteliselt vahel- küll teil on ikka ilus – olime i 2006 malevlased: Heiko, dusrikas, päevad muudkui seda lõpmatuseni kuulnud. Andreas, Mark, Maarja, Ma- lendasid. Igapäevaseks tipp- Lisaks tööpäevadele on rio, Eleri, Keir, Ailen, Triin, sündmuseks kujunes minu meil malevasuves mõned Hedi, Maali, Mari-Liis, Liina, Liisa, Merle, Tauri, Signe, kui malevakomandöri poe- väljakujunenud üritused: Leana, Leenu, Karl, Paul, Re- Mihkel, Mariia, Enrih. ring, mis oli suurimaks kat- päev Matsirannas, piknik, gina, Sigrid, Riina, Evelin, EÕM sai sel aastal 40! So- sumuseks eelkõige vastutule- kokkutulek Valgerannas Liis, Ly-Andra, Keiu, Ly, liidne iga! Palju õnne meile likele poemüüjatele, kuid ka ehk mõnus melu kõigile, lõ- Liisa, Taavi, Anette, Stiina- kõigile! mulle endale, kes ma kõigi puekskursioon preemiana Riin, Maila, Merike, Renate, Kirsti Talu september 2006 - 10 11 - 2006 september Väärikus või vääritus – selles on küsimus. p 1834.aastal võeti Inglis- on igati normaalne toetada vad nad toetust erinevatelt tingimustes, kus selleks, et maal vastu „Vaeste hoole- neid, kel toimetulekuga ras- institutsioonidelt, mille abil ise normaalselt elada, tuleb kande seaduse parandusakt” kusi. Mitte keegi ei saa kin- on võimalik end mugavalt ka vaeva näha. Kui midagi (The Poor Law Amendment del olla selles, et ta ise kuna- ära elatada. halvasti läheb, tuleb sellest Act), mille järgi jagati vae- gi abi vajada ei või. Seetõt- Tunnistan ausalt, et mi- üle saada ja edasi minna, sed kahte gruppi. Esimesse tu on minu arvates oluline nus tekib suisa allergia, kui mitte jääda lootma sellele, ehk nn „väärikateks vaes- mõista abivajajate problee- kuulen jälle sellistest inimes- et küll teised teevad. Ega ik- teks” loeti eakad, haiged või me ja nende tekkepõhju- test, kes sõimavad ning süü- ka ei tee küll, sest neil enda- puudega inimesed, orvud ja seid. Siiski ei tohiks luua distavad sotsiaaltöötajaid gagi tegemist küllaga. lesed. Teise ehk nn „vääritu- olukorda, kus inimene, ke- ja riiki kõigis oma hädades. Pöördudes nüüd tagasi te vaeste” hulka pandi aga da on toetatud juba pikemat Selles, et neil pole raha, elu- selle loo alguse juurde, kus töövõimelised töötud, üksi- aega, muutuks toetustest ja kohta, ilusaid riideid jne. jagati vaeseid „väärituteks” kemad ja prostituudid. osutatavatest teenustest sõl- Vahel ka selles, et pole ha- ja „väärikateks”, mõtlen, et Kaasaegne sotsiaalhoole- tuvusse. Või siis teisisõnu ridust ja tööd, kuid seda tänapäeva abivajajad võiks kande korraldus enam vae- ei tekiks situatsiooni, kus harvem, sest nii hariduse jagada „sotssõltlasteks” ja seid ja teisi abivajajaid nii riik või kohalik omavalit- omamine kui töö tegemine „sõltumatuteks”, kes selle konkreetselt ja võibolla ka sus peab ülal pidama inime- eeldavad inimese enda jõu- asemel, et kala küsida, küsi- alandavalt gruppidesse ei si, kes oleksid suutelised ka pingutusi. vad õnge. jaota. Aidata tuleb kõiki, ise end ülal pidama. Paraku Tekib küsimus, et kas ko- Ja miks mitte abistada sest igaühel on tema ini- on selliseid nn „sotsabi sõlt- gu maailm on süüdi selles, sotssõltlasi oma sõltuvusest mõigused, sealhulgas õigus lasi” Eestis rohkem kui küll. et neil pole seda, teist ja kol- vabanemisel? riigipoolsele abile. Leian, et Juba aastaid küsivad ja saa- mandat? Olen ise kasvanud Liina Käär

AVALIK ARUTELU Prügikollid ründavad väsimatult p Umbes aasta tagasi kirjuta- Seega on oma valla prügikolli- sin Tõstamaa Tuultes sellest, del vist nii palju ilumeelt siiski kui hoolimatud on inimesed alles jäänud, et oma kodu lähe- Tõstamaa ja Kastna oma jäätmetega. dale prügikotte ei visata, vaid maastikukaitsealade See oli aasta tagasi ning viiakse lahkelt naabritele. Las kaitseeeskirjade avalik nüüd, aasta hiljem, on kuidagi nemad siis otsustavad, mida arutelu paha tunne nentida, et Tõsta- sellega teha. maa vald on endiselt prügikol- Mõnda aega võib sellist p Keskkonnaministee- lide tegutsemise pärusmaa. olukorda taluda, kuid keegi ei riumi Pärnumaa kesk- Alles hiljuti leidsid Tõsta- kannata kui nende kodukoh- konnateenistus teatab, maa aleviku elanikud vana si- ta järjepidevalt saastatakse. et Pärnu maakonnas asu- gala varemete juurest uue hun- Seepärast püütakse ka midagi vate Tõstamaa ja Kastna niku saasta, mis sisaldas kõik- ette võtta ja hoolikamalt jälgi- maastikukaitsealade vä- võimalikku ja –võimatut kraa- da, kuidas ja kellelt prügi päri- lispiiride ning kaitse-ees- mi. Ütlen, et uue hunniku, sest neb. Viimane prügikollide lu- kirjade eelnõude avalik sinna on pidevalt kord suure- gu lõppes sellega, et need kes väljapanek toimub 8. ku- mas, kord väiksemas koguses prügihunniku maha tekitasid, ni 22. septembrini Pär- prügi viidud. Ilmselt hooned, selle ka hiljem koristasid. Seda numaa keskkonnateenis- kus keegi sees ei tegutse, on muidugi politsei kaasabil. Ka tuses mis asub Pärnus, kollidele lemmikkohtadeks. Järve puhkekohta tassivad Kastnas käis Tõhela küla ela- Paul Kerese 4 ja Tõsta- Varemete juurde on ikka tore usinad kaasmaalased prügi nik oma sodi koristamas. maa vallavalitsuses. oma jääke viia, mis siis, kui järjekindlalt. Sama usinad Ma arvan, et prügikollid Arvamusi ja ettepa- need vanad hooned loodus- kaabakad varastasid sealt võiksid mõelda selle peale, nekuid eelnõude kohta kauniskohas asuvad... juba ka kolmanda pingi. mis juhtub siis, kui keegi nen- saab Pärnumaa keskkon- Sama probleemiga on sil- Õnneks paigaldatakse sinna de koju oma sodi toob? Kas nateenistusele esitada kir- mitsi seisnud ka Kastna ela- lähiajal turvakaamera. see meeldiks neile? Kui mitte, jalikult 22. septembrini. nikud, kuhu on hunnikutes siis võiks tõsiselt kaaluda sel- Eelnõude avalik arute- prügi visatud. Hullemaks teeb vallast või naaberkülast. lisele nn”kollindusele” lõpu lu toimub 22. septembri kõik need juhtumid tõsiasi, et Tõstamaale veetakse näi- tegemist ning prügi likvideeri- kell 14 Tõstamaa vallava- kuigi reostajad pole oma küla teks oma sodi Lepaspää kan- miseks leida natuke mõistliku- litsuses. elanikud, on nad siiski samast dist, Kastnasse Tõhelast jne. maid viise. Liina Käär september 2006 - 10 11 - 2006 september Kütteseadmed vajavad taas korrastamist! p Ligikaudu 30% eluhoo- n küdeva kolde ust ei tohi nete tulekahjudest saab lahti hoida ega kollet järel- alguse puhastamata ja/või valveta jätta, kolde esine rikkis küttekoldest. Enamas- peab olema kaetud mit- ti suureneb just sügisel sel tesüttivamaterjaliga (nt: põhjusel puhkenud tuleõn- kaitseplekk); netuste arv. n põlevat materjali (kütte- Seetõttu paneb Lääne- puid, prügi, jmt) ei tohi hoi- Eesti Päästekeskus kõigile da küttekoldel lähemal kui südamele, et enne kütte- 0,5 meetrit; perioodi saabumist tuleb n tulekahju korral kutsu kindlasti üle vaadata küt- abi hädaabinumbrilt 112. tekollete, korstnate ja lõõ- Elektriliste küttesead- ride seisukord. mete kasutamisel tuleb Tuletame meelde, et vä- jälgida, et kodust lahkudes hemalt kord aastas peab oleks välja lülitatud elekt- pühkima korstna, soovi- riradiaatorid ja -puhurid. tavalt just enne küttepe- Jälgige, et nende lähedu- rioodi algust. Lõõridesse ses poleks põlevat mater- ladestuv tahm ja pigi ei jali ning nende võimsus vähenda mitte ainult kol- ei ületaks elektrisüsteemi Juhataja Aita näitab rühma põrandat, mis on nii lapitud nagu des tõmmet ega suurenda kogu võimsust. vaese mehe püksipõlv. küttekulu, vaid on ka üks Säästmaks inimelusid sagedasi tulekahjude tekke- ja vähendamaks tuleõn- põhjuseid. netustest tekkivat varalist Küttesüsteemide hinda- kahju, tuleb koju paigalda- miseks soovitame pöördu- da suitsuandur, mis annab Lasteaed ootab da Teil just kvalifitseeritud ohusignaali juba põlengu korstnapühkija poole, kuna tekkimise algfaasis. spetsialistina oskab ta hin- Statistika näitab, et sage- nata ka kogu küttesüsteemi li tekivad tulekahjud just pikisilmi remonti korrasolekut ja tuleohutusa- öösel, mil inimesed ma- last seisukorda. Avastatud gavad ja seetõttu on suit- p Lasteaias on esimesel sep- uue mänguväljaku saami- puudused eemaldage kind- suandur parimaks abiliseks tembril tavatult vaikne, ena- seks kahjuks ei osutunud lasti enne aktiivse küttepe- tulekahju avastamisel. Soo- mus lapsi tuleb kohale alles valituks. rioodi algust. vitame suitsuanduri paigal- esmaspäeval. Kõige kurvem on Aita Et ära hoida tuleõnne- dada kõikidesse tubadesse Juhataja Aita on kau- sõnul, et mööbel kipub ära tust oma kodus, tuleb mee- või vähemalt magamistuba- nis murelik, sest 120 tuhat lagunema ja lasteaia üldmul- les pidada järgmisi näpu- de lähedusesse ning oluline maksva küttesüsteemi re- je on kaunis armetu. Lapse- näiteid: on, et andur oleks kinnita- noveerimine ei taha edene- vanemadki küsivad tihti re- n vähemalt kord aastas tu- tud lakke. da. Kuigi töö peaks valmis mondi kohta, aga praegu leb korsten puhastada. Sinu kodu turvalisus on saama septembri lõpuks, ei ei olegi muud kui oodata n pliiti, maja- või saunaah- Sinu enda kätes! ole ehitusmehi kuskil näha. ja loota. Töötajate meeleo- ju kütke mõõdukalt, üleküt- Piret Seire Aita teab, et vallavanem lu on ka häiritud, eks ilusa- mine võib põhjustada tule- Lääne-Eesti päästekeskuse peab lasteaia üldremonti tes ruumides tule ka ilusaid kahju; ennetustöö büroo juhataja prioriteediks number üks ja mõtteid. selleks kuluks üle kuue mil- Murede kõrval on juhata- joni krooni. ja meelest rõõmu siiski roh- Vald saaks remondiks kem, sest lapsed tahavad las- omalt poolt pakkuda 1,5 teaeda tulla. PANGABUSS miljonit ja ülejäänu peaks Sügisest tuli lasteaeda töö- leitama projektidest. le õpetaja Ene Pärna, kes on on Tõstamaa rahvamaja juures Juhataja sõnul ei saa ne- lõpetanud Viljandi kultuuri- mad ise selliseid suuri sum- kooli näitejuhtimise eriala. 18. september, 2. oktoober, masid kuskilt taotleda. Küllap läheb nüüd lateaias 16. oktoober, 30. oktoober, Praegu pakutakse projek- lahti usin näitemängu tege- ti liiklusväljaku rajamiseks mine. Hästi sobiks näidend 13. november, 27. november, ja arvatavast seda võima- vaeslapsest ja talutütrest, 11. detsember, 25. detsember lust lasteaed kasutab. Eelmi- kui mõtteliselt lasteaeda ja sel aastal kultuurministee- kooli kõrvutada. kell 16.35-17.20 riumile kirjutatud projekt Tõstamaa Tuuled september 2006 - 12 13 - 2006 september Kas just kuldsed kuuekümnendad… Kui noor inimene oli nõukogude ajal kõrg- koolis või tehnikumis tasuta hariduse saa- nud, pidi ta 3 aastat töötama seal, kuhu suunamiskomisjon ta määras. Mind, Vaike Tislerit suu- nati 1956.aastal Pärnu ra- jooni Soometsa kooli. Kui rajooni haridusosakonna ju- hataja venelanna Ideja Pole- va kabinetti jõudsin, teatati, et mul tuleb minna hoopis Kilksama 7-klassilisse kooli (35 last,5 õpetajat). Põhiaine eesti keele kõrval pidin seal õpetama ka ajalugu, inglise keelt, joonistamist, kehalist kasvatust ja ühel aastal ise- gi keemiat. See oli liig mis liig ja kui kolm kohustuslik- ku aastat täis sai, valmistu- sin rajoonist lahkuma. 1961. aastal algas mõisa remont ning mõningane ümberehitus. Haridusosakonnal, juha- tajal, siis juba Mart Arust, Aasta 1960 tõi uue ra- puhkes, sai ka minu elami- õlimaale müüa. Nägin või- olid aga teised plaanid. Pa- ha, st oli rahareformi aasta. ne kannatada. Mitte küll tu- malust kooli saalis väike kuti valida kolme kooli va- Palju raha asendus vähema lest, vaid külanaiste liigsest kunstinäitus korraldada.Mi- hel, neist üks Pootsi. rahaga, aga selle ostujõud agarusest. nu lubaduse peale üks maal Selle kasuks millegipärast tõusis. Kuna mehed olid tegevu- ära osta nõustuski kunstnik. otsustasingi. Kui sinna bus- Seliste koolis õpetas siis ses tulekustutamisega, sei- Sõbra abiga võttis ta maalid siga kohale jõudsin, jäi pilk vist juba Mall Jõgeva, kes sid naised jõude. Aga eks pakendist ja sättis toolidele. peatuma kaunil tammeal- praegu elab Pärnus. Tegut- nemadki tahtnud kuidagi ai- Maale oli tosina jagu.Näi- leel. Mõisahoone ise oli keh- ses veel algkool Manija data. Nii nad siis tassisid mu tus missugune! Ainult tase vas seisus ja valitsejamaja, saarel. Sealt Pootsi tulnud kardinad koos puuga tee äär- oli madalavõitu. Kahjuks tollane koolimaja, oli nagu õpilaste kõnest oli minul, de suure puu alla, kus need ei mäleta ma maalermeist- oli. Aga ruumid puhtad ja Viljandimaalt pärit metsa- täiesti ära tahmusid. Tulele ri nime. soojad, mida veel vaja. maja teises otsas aga suude- Kui Lease, Eedi ti varsti piir panna. Mõisahoonest saab 1959. aasta sügis ja Juhatada anti mulle va- koolimaja esimesed kolleegid kurtis kord, et tal nim, 7.klass, kus 7-8 õpi- 1960.aastal oli mõisahoo- Kooli direktoriks oli tem- jähe pljääts koo, last. Kõik tublid ja armsad. ne veel tühi ja räämas, aga peramentne punapea Elli Tol esimesel Pootsi-aastal plaan sellest koolimaja ko- Jakobi(Muru). Olid vana- või umbes nii, siis nuputasin tegusõna vormis- hendada juba õhus. paar Laine ja Ain Ustav, esialgu ei taibanud tiku õppimiseks taskutega ta- Kuidas asjad täpsemalt algklassiõpetaja Leida Lõo- ma küll, mis poisil beli ja mulle tundus, et asi kulgesid, seda teavad pare- ke, ajalooõpetaja Vilma Pär- õnnestus: alla “5” ei saanud mini õpetajad Pärnapuu, napuu, pioneerijuht Linda mureks. vist vastajaist keegi. Vaarmaa ja Mari Lühiste Ludolf ning bioloog-geog- 1959.-1961(2).asus kool ning nende juhendatud õpi- raaf-keemik ja kooliaia ku- mulgil esialgu raske aru saa- valitsejamajas, kus aasta- lastest kodu-uurijad. ninganna Õilme Vaarmaa. da. Kui Lease, Eedi kurtis kümneid hiljem kooli viim- Aastal 1961 ilmusid ehita- Kas matemaatikat-füüsikat kord, et tal jähe pljääts koo, nepäevgi peeti. jad ja mõisa remont ning al- õpetas 1959/60.õ.a Vaino või umbes nii, siis esialgu ei Oli vist aasta 1961, kui gas mõningane ümberehitus. Sander, ei mäleta täpselt, taibanud ma küll, mis poisil koolimaja kõrval peatus Ühel päeval jõuti sammaste- aga mõnda aega ta algupoo- mureks. “Moskvits” ja selle juht kü- ni, projekt nägevat ette need le oli. Tavaliselt vahetusidki Korteris olin koolimajas sis teed Tõstamaale. maha võtta. Mõtlesin, kui rohkem matemaatika-füü- teepoolses toas. Kui ühel Selgus, et mees on isete- palju küll kaotaks hoone väli- sika, poiste tööõpetuse ja aastal maja teises otsas, gevuslik kunstnik, kes püü- mus. Moodustasime õpetajate võõrkeele õpetajad. kus oli internaat, tulekahju dis maal ringi sõites oma ühisrinde sammaste kaitseks. september 2006 - 12 13 - 2006 september Kas just kuldsed kuuekümnendad… Seliste rahvas käis Ehitusmeestele näis sammas- te jäämine samuti meeldivat uudistamas Toompeal ja nii nad jäid. 1962.aastal olime juba 8-klassiline kool ja asusime p Mõni päev, mida tükk tussüsteem. Ja nii mõnigi - tere tulemast Toompeale, mõisahoones. Õpilasi oli tol- aega annab meenutada, proovis ära kõnetooli. olen alati nõus kõike näita- lal saja ringis, käitumisprob- kukub vahel kuidagi täies- Külaliste fotoaparaati- ma ja selgitama, vaja ainult leeme oli vaid ühel-kahel. ti ootamatult sülle. Ühel desse jäi neist hetkedest ka eelnevalt kokku leppida. Tublid lapsed olid. augustilõpu pärastlõunal pilte. Saali ees, koridoris, Aga sel päeval oli mi- Kord andsin lastele (vist helistas mulle Seliste küla- püstitasid töömehed just nulgi veel üks tore elamus 6.kl) koduseks ülesandeks vanem Aleks Trope ja rää- sel päeval hääletuskabiine ees. Seliste lauluansambel luuletus kirjutada. Järgmi- kis – kuna Seliste külaselt- presidendivalimisteks. Mil- ja tantsunaised esinesid sel päeval kandis kooli oi- si inimesed on järgmiseks liseks hääletamine Riigiko- pärastlõunal Haabersti Sot- vik Eino Entson ette 20-ne päevaks Tallinna, Haabersti gus 28.ja29.augustil kuju- siaalkeskuse õuekohvikus. või 26-salmise meistritöö! Sotsiaalkeskusesse esinema nes, seda nägi ETV otseüle- Ilm oli hea, kohvikulau- Andekas noormees. kutsutud, siis oleks hommi- kandes oma silmaga terve dades istus ligi 80 Õismäe Samal või järgmisel aas- kupoolikul tore minna tut- Eesti. Usun, et huvitav oli pensionäri, kohvikuvära- tal tuli lastele tutvustada Ni- vuma Toompea lossiga. Ku- näha ka väliskomisjoni is- vas oli suur kuulutus Selis- kita Hrustsovi moraalikoo- na oli Riigikogu viimane tungiteruumi, kus 90-te te rahva esinemise kohta deksit. See tundus olevat puhkusenädal, siis sobis aastate alguses töötas välis- ja keskuse juhataja Genna- midagi 10 käsu laadset. Üks aeg ka mulle ja järgmisel minister Lennart Meri. di Vihman tervitas külalisi punkt on meeles – inimene hommikul sõitsimegi. Ja lõpuks astusime sisse kui vanu tuttavaid. on inimesele sõber, seltsi- Reisiseltskonnas olid Riigikogu aseesimehe Ene Kõik etteasted võeti mees ja vend. lauljad- tantsijad Selistest Ergma tööruumidesse. Pe- hästi soojalt vastu, Aleks 1963.aastaks oli õpetaja- ja lisajõudu Tõstamaalt, renaine ise oli sel päeval Trope rääkis külaseltsi te- te hulgas jälle uusi nimesid. naised olid teemoonaks pi- küll Tartus, aga tema lah- gemistest ja Tõstamaalt pä- rukaid küpsetanud ja jutu ke nõunik Anneli Ennet rit Kohvipiiga tekitas oma Lastele tuli sees tuli välja, et mitmed vastas kõikidele küsimus- kostüümiga elevust. Lõpe- pole pikki aastaid Tallin- tele. Ene Ergma töölauale tuseks söödi koos võõrusta- tutvustada nas käima juhtunud. Kaks jäi selistelaste külaskäiku jatega torti ja enne Tallin- Nikita Hrustsovi sõidutundi oli just paras meenutama Leida-proua nast väljasõitu vaatasime aeg, et omavahel Eesti elu heelgeldatud lilleke. üle ka uue suure Hortese moraalikoodeksit. arutada. Oli kuidagi kena ja kodu- aianduspoe. See tundus olevat Toompea lossis võetakse ne nõnda selles suures ja Eesti inimesed teevad külalisi alati lahkel meelel ametlikus parlamendihoo- praegu ju kõikvõimalikke midagi 10 käsu vastu, aga et seal on ran- nes üheskoos olla - hoian reise , käiakse Euroopas ja laadset. ged turvanõuded, siis tuli seda tunnet endas, see ai- eksootilistes maades, võiks ka Seliste inimestel turva- tab ja toetab mind, kui pin- mõelda - mis ses Tallinna- Üks huvitavamaid oli lätla- kontroll läbida. Käisime geline töösügis Riigikogus sõidus siis nii erilist. Ega ne Fritz Krumins, õpetas ve- suure, mitme tiivaga lossi jälle tuure kogub. sõidus endas ju olegi - aga ne keelt, aga valdas veel mit- üsna üksipulgi läbi. Mul on hea meel, kui ko- seltskond oli tore, positiiv- meid, ka eesti keelt, vabalt Olime Valges saalis, kus dukandi inimestel on huvi se mõtlemisega inimesed ning oli hea kunsti, kirjan- enne Stenbocki majja koli- tulla, arutleda - ja näha, et on väga suur väärtus. duse ja looduse tundja. Tel- mist pidas istungeid Vaba- Riigikogu töö ei ole midagi Nii et tänu ja tervisi lis Leningradist Ermitaazist riigi Valitsus, vaatasime, kauget ja arusaamatut. Rii- kõigile selle päeva kaas- kunstiraamatuid, milledele millistes ruumides tööta- gikogu on rahva esindus - lastele! tuli Seliste sidesse järele vad fraktsioonid ja kuidas ja põhiseaduse kohaselt on Ela Tomson minna. Kord polnud minul- näevad välja Riigikogu liik- rahvas Eesti Vabariigis kõr- Riigikogu Pärnumaa gi talle laenata 25 rubla, et mete töökabinetid. gema võimu kandja. Nii et saadikurühma esimees “Picasso” välja osta, ja see Kui olime päris Pika Her- saadetigi tagasi. manni külje all asuvas ruu- Lahkusin Pootsist 1964. mis, kus on minu ja kolleeg Tõstamaa vallavalitsus korraldab 28. septembril aasta kevadel, kui oli lõpe- Elle Kulli töölauad, siis oli tanud teine minu juhatada külalistel imestamist - täies- EAKATE PÄEVA TÄHISTAMISEKS olnud klass. Kehvus valit- ti tavaline tööruum, ei luk- VÄLJASÕIDU TALLINNASSE. ses siis mitmeski kodus ja sust ega lühtreid. polnud lihtne lõpukleiti või Külastame riigikogu (kindlasti kaasa pildiga dokument) ja Riigikogu stiilne saal oli sotsiaalkeskust Õismäel ülikonda muretseda. Aga küll veel suviselt tühi, aga tublid ja töökad noored olid siin sai Seliste rahvas proo- Vajalik eelregistreerimine ja mõnega neist kohtume tä- vida, kui kõvadel toolidel 22. septembriks telefonil 449 6256 napäevalgi. rahvaesindajad istuvad ja Pootsi-aastaid meenutas kuna- kuidas näeb välja hääle- Väljasõit kell 8 Tõstamaa toidupoe esisest parklast. gine õpetaja Vaike Tisler-Birk september 2006 - 14 15 - 2006 september

Rannamängud Manijal p Pärnumaa mereäärsete Tõstamaa jalgpalliturniiril võidutsesid sel aastal linnavurled valdade ühine spordiüri- tuss Rannamängud käib külakorda ja sel aastal Vastab malevlane ja Kahel järjestikusel aastal oli Tõstamaa korraldamis- jalgpalliaktivist on olnud probleeme ühe kord. Ikka on arvatud, võistkonna kahe nn fänni- et rannamängud võiksid Rando Rand. ga, kes on kui kurjast vai- vastavalt nimele kuskil must vaevatud ja peavad rannas toimuda. Leidsime Kust tuli idee turniiri korralda- koguaeg midagi halvas mõt- siis, et viime need päris me- da ja mitmes aasta läheb, kes tes “korraldama”. Tegelikult re keskele Manijale ja nii on korraldajad? on siiski tegemist vist tohu- need seal 15.-16. juulil Rii- Turniiri korraldajaks on tu tähelepanuvajadusega. da turismitalus toimusid. Tõstamaaga seotud (enamus Siinkohal tekibki küsimus, Ilmselt oli õige koht, sealt pärit) noortest koosnev miks seda tähelepanu ei ot- sest väike Manija ei lask- selts “Malev”. Kuni 2004 sita siis palliväljakul ilusat nud üritusel laiali val- aastani oli seda üritust veda- mängu mängides vms!? Aga guda, pakkus parajalt nud peaaegu üksinda valla- “Maleval” on kõik kontrolli eksootikat ja peale lõpe- vanem Toomas Rõhu. Kuid all! tamist oli kuulda palju 2003 aastal osales “Malev” positiivseid hinnanguid. ise seal turniiril ja täpselt ei Kas järgmisel aastal jälle ja Ehk tõid mängud vahel- mäleta kuidas see idee tuli, Kui popp on jalgpall kohalike kas on uuendusi ka plaanis? dust ka Manija inimeste kuid peale rääkimist Tooma- noorte seas ja kas turniir on Järgmisel aastal kindlas- igapäevaellu. sega otsustasime hakata ise selle propageerimisele kuida- ti jälle. Uuendusi on plaanis Hästi läks ka Tõstamaa edaspidi korraldama. gi kaasa aidanud? küll. Kuigi ilm ei ole meid, võistkonnal ja üldkokku- Arvan, et jalgpall on ol- tulenevalt hilissuvisest toi- võttes saavutati kolmas Miks te viitsite seda teha ja mumisajast, soosinud ja koht. nud koguaeg suhteliselt po- kas osavõtjaid on piisavalt? pulaarne kohalike noorte pealtvaatajaid võiks roh- II koht saavutati mälu- kem olla, on plaanis pak- mängus (Toomas Mitt, Ur- Viitsime ikka, sest saa- seas, kuigi sellega võiks te- me nii teha midagi Tõsta- geleda rohkem - kõik võima- kuda pealtvaatajatele ja ka mas Reinfeldt, Hannes Va- mängijatele mängude vahel hemaäe, Jaan Tamm), köie- maa heaks. Noored teevad lused on ju loodud. sporti, mujalt tulnud võist- rohkem meelelahtust. Aga veos (Ervet Sahtel, And- jäägu need mõtted üllatu- res Sahtel, Üllar Marus, konnad saavad üksteisega Kas on midagi, mis ajab hinge jõudu proovida, traditsioon täis ja lubate endale, et see- seks. Urmas Reinfeldt, Toomas Küsis TT Rõhu, Jaak Jaansoo), mees- jätkub. kord jääb viimaseks? te võrkpallis (Ago Adler, Janek Jaansoo, Toomas Rõhu) ja taidluses (Karin Miidu, Grete Adler, Merlin Miido, Ivelin Midri, Lagle Adler, Üllar Marus, Kristii- na Lepik, Eveyn Liländer ja Siret Torilo). III koht saavutati pen- delteatejooksus (Merlin Miido, Grete Adler, Kristii- na Lepik, Evelyn Liländer, Siret Torilo, Lauri Sahtel, Toivo Marus, Rain Alasi, Ago Adler, Jaak Jaanso), naiste võrkpallis (Greete Adler, Merlin Miido, Lagle Tõstamaa Adler, Evelyn Liländer, Ive- jalgpalliturniir lin Midri, Kristiina Lepik) pakkus ohtralt ja kergejõustikus. Kergejõustikus saavua- võitluslikke sid individuaalselt I koha hetki. Merlin Mitt naiste- ja Jaak Jaanso MV hoota kaugu- ses; II koha Zeena Kask NV ja Üllar Marus MV 1000 m; III koha Toivo Ma- rus M 1000 m ja Üllar Ma- rus MV kuulijännis. Tõstamaa Spordiklubi september 2006 - 14 15 - 2006 september Tõstamaa jalgpalliturniiril võidutsesid sel aastal linnavurled

Veerandfinaalid Vatla – WC Guwalda 1:2 väravad: Marek Saluste, Antti Luigemaa, Priit Sõs- tar Linnugripp – Naksitrallid 3:0 väravad: Aivo Aas 2, Genet Õunapuu WC Kirved – Aegarendus 0:1, värav: Kristo Sinivee Dünamo – FC Westerly 0:1 värav: Harli Käärt Poolfinaalid WC Guwalda – Aegarendus 1:1 (3:1), väravad: Priit Sõs- tar, Andrei Markarjan. Pe- naltid Priit Sõstar 1, Argo Abermann 1, Antti Luige- maa 1, Fred Aksen 0, Sergei Latõšev 0, Ralf Ba- gortžikov 0, Tõnu Malva 0, Kristo Sinivee 1, Valmar Sa- lundi 0, Raimond Turi 0 FC Westerly – Linnugripp 1:0, värav: Ken Kruube Finaal WC Guwalda – FC Westerly 1:0, värav: Antti Luigemaa

Turniiri parim väravakütt I koha saavutas WC Guwalda Pärnust, koosseisus Sergei Latõšev, Antti Luigemaa, Reigo oli Genet Õunapuu (Linnug- Teearu, Janek Smagin, Allan Ojas, Fred Aksen, Argo Abermann, Priit Sõstar ripp) 10 väravaga.

KINNISVARA OST ® Soovin osta vana elamu Tänuavaldus Tõstamaal. Ootan pakkumisi telefonil 505 0506. Nooruse tn. 6 ® Ostan metsa- ja põllumaad. esimese trepikoja Telefon 509 7926 elanikud tänavad ® Soovin osta keskküttega 1- 2toalise korteri Tõstamaal. Soo- Helju Antsut vitav esimene või teine korrus. Te- meie trpikoja lefon 510 1384. remontimise eest! ÜÜR ® Tõhela Farmid OÜ üürib Tõs- KUHU MINNA tamaale kortereid. Info tele- fonil 504 0497 või E-post pee- [email protected] a Laupäeval, 23. septembril TÖÖ SELISTE KIRIKUS Rannavõrkpall ® Seoses töömahu suurenemise- JUMALATEENISTUS – ga võtab AS JAPS M.V.M. tööle PAADIPÕGENIKE p Vallapäevade raames toimus segapaaride ranna- KREVETIKOORIJAID asukohaga Pärna allee 5, Audru. MÄLESTUSEKS volleturniir Ermistu järve äärsel võrkpalliplatsil. Tule- Info telefonil: 4473030. mused: 1. Kristiina Lepik - Janek Jaansoo; 2. Lagle Adler a – Toomas Rõhu; 3.-4. Kristel Jürgens – Aro Kütt ja Imbi ® Seoses tootmise laiendamise- Laupäeval, 30. septembril ga võtab Tõhela Farmid OÜ Tõhela rahvamajas Alpius – Bronek Alpius; 5. Evelin Liländer – Janar Jür- tööle LÜPSJAID. gens; 6. Merlin Miido sõbraga; 7. Grete Adler – Kuldar Info telefonil 5040497 või E-post TANTSUÕHTU Miidu. Tõstamaa Tuuled [email protected] september 2006 - 16 Septembrikuu hällilapsed LINDA LÕÕBAS 85 HELJU TÕNISOO 73 Ermistu küla Tõstamaa alevik VEERA KIIRATS 84 ERIKA-ELENE ANSU 73 Männikuste küla Seliste küla HELMI UDU 83 ELGA RAND 72 Tõstamaa alevik Seliste küla LEIDA GRAHV 82 EVI LAANEMETS 71 Tõstamaa alevik Tõstamaa alevik HILDA LILLEPUU 82 LAINE PALUSALU 70 Kavaru küla Seliste küla ARNOLD NURM 80 VALVE RANDMÄE 65 Tõstamaa alevik Tõstamaa alevik ARTEEMI PÄRNAPUU 80 REIN KÜTT 65 Peerni küla Värati küla ZOJA VEREŠTŠAGINA 80 HELME VAINULA 65 Seliste küla Tõstamaa alevik MEIDA KLAAS 79 ÕIE KLAATS 65 Ranniku küla Tõstamaa alevik HELJU SIINNE 75 SVETLANA TOOTS 60 Seliste küla Tõstamaa alevik LEIDA METSA 75 KARL JUHKAM 60 Lao küla Tõstamaa alevik LAINE LAAN 74 MATI LUMI 55 Kavaru küla Lõuka küla ESTRA TSILK 74 JAAN TUULMEES 55 Tõhela küla Lõuka küla HILLAR-KONSTANTIN PIRSI 73 AVO MIIDU 55 Männikuste küla Ranniku küla HELGA RANDMAA 73 RAIVO MÄNDLA 55 Tõstamaa alevik Lao küla SALME NIITVÄHI 73 Kiraste küla

Annika Astlal ja ZOJA KARLI EVE Kalev Suttil MÄNNIKUS KAROTAM TEEARU 10.07.1943 – 19.08.2006 25.03.1938 – 29.08.2006 17.08.1965 – 04.09.2006 sündis 8 augustil poeg Kermo!