Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 12 (234) DETSEMBER 2013 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Kiltsi mõisas tähistati valla 22. aastapäeva
12. detsembri õhtul koguneti Kiltsi mõisa saali Väike-Maarja valla 22. aas- tapäeva tähistamisele. Just 12. detsembril 1991. aastal omistati Väike-Maarjale omavalitsuslik staatus. Alates valla 10. aastapäevast 2001. aastal on saanud tavaks igal aas- tal valla sünnipäeva paiku aktusel kok- ku saada ja heita ühiselt aastale tagasi- pilk: kuidas aasta läks, mis õnnestus ja mille üle rõõmu tunda. Kui varasema- tel aastatel on valla sünnipäeva peetud Väike-Maarjas, siis eelmisel aastal saa- di kokku Simuna rahvamajas. See mõte hakkas meeldima ja edaspidi otsusta- tigi kokku saada valla erinevais paigus. Seekord siis Kiltsi mõisas. Rahvast ko- gunes mõisasaali rohkesti. Vallavanem Indrek Kesküla tegi aas- JÕULUÕHTU tast kokkuvõtte ja meenutas kuude kau- Kiltsi õpilased elustasid näitemänguga mõisalegendi. Kersti Merilaas pa, mida olulist ette võeti ja mis tehtud Foto: Ilve Tobreluts. sai. „Me oleme tegus omavalitsus, sest Kas tunned õhtut, kuhu vaikib tuul meil on tegusad inimesed. Iga nädal ja kogu ilm käib muinasjuturadu ja iga päev toob midagi huvitavat ning ja kauge inglilaulu taeva alt sagedasti juhtub, et tuleb valida, mil- toob maha imepehme lumesadu? lisest üritusest rõõmu tunda. Oleme üksteisele toeks, et meie kõigi elamis- Siis kui lõhnaks Betlehemma hein rõõm siin piirkonnas püsiks“, rääkis ja kuulduks lapse lunastavat nuttu Indrek Kesküla oma ülevaates. ja nagu tõttaks karjused just nüüd Tänukirja ja kinkekaardiga tunnusta- me läve alla vestma jõulujuttu. ti valla Kauni Kodu konkursi paremaid. Sellel aastal pööras konkursikomisjon Sel õhtul Jõulu-ime ette koos tähelepanu kortermajadele ja asutuste kõik hardalt kummardavad küünla valgel ümbrusele. ja nagu ükskord sõime kohal täht Kiltsi kooli õpilased esitasid näite- lööb häädus helendama igal palgel. mängu, milles elustasid kauni mõisale- gendi. See etteaste kukkus haruldaselt Kaunist ja rahulikku jõuluaega! hästi välja. Aitäh Kiltsi kooliperele selle toreda näitemängu eest! Tervist ja õnne, Väike-Maarja gümnaasiumi noor- häid mõtteid ja edukaid ettevõtmisi mehed pakkusid toreda tantsuelamuse. tulevaks aastaks! Klaveril esitas omaloomingulisi palu motosportlane Indrek Mägi, laulurõõ- Väike-Maarja Vallavolikogu mu pakkusid Kiltsi lasteaialapsed ja Väike-Maarja Vallavalitsus laulumemmed. Kiltsi laulumemmed valla aastapäevaaktusel. Kiltsi raamatu- Foto: Ilve Tobreluts. koguhoidja Riina V Väike-Maarja muusikafestival Tali luges Kiltsis auks tema siinsest elust ja ümbrusest Aitäh kõigile osalistele toreda valla elanud poetessi inspireeritud luulet. sünnipäeva eest! Kersti Merilaa- Õhtu lõppes ühise suupistelaua juu- Sopran. Tšello. Klaver. haarab mind peagi. Andreas tundma oma emotsionaalsuse si hiljutise 100. res, mille eest hoolitses Väike-Maarja Ilve Tobreluts Muljed kontserdilt Lend, keda seni olen kuulnud ja professionaalsusega. Koos- sünniaastapäeva õppekeskus. vaid C-JAM-i koosseisus, ülla- töö solistiga on perfektne. On On 1. detsembri õhtupoolik, tab meeldivalt ka barokkmuusi- tunda, kuidas tšello ja klaver maa kaetud esimeste valgete ka oskusliku käsitlusega. “kokku sulavad”. Kontsertmeis- lumehelvestega, pargis adven- Lavale astub särav ja kaunis ter tajub solisti igat poogna- ja diküünal süüdatud ja seltsi- sopran Alla Popova, kes laseb hingetõmmet. Kui esitusele tu- maja saal koos kohaletulnud Haydni aarial võimsalt kõlada. leb Rahmaninovi “Vokaliis”, ei kuulajatega valmis vastu võtma Seevastu Cherubini “Ave Maria” suuda ma enam pisaraid tagasi muusikat, mis kohe-kohe lavalt on lauljanna esituses nii õrn ja hoida. Pala, mis ei puudu vist kostma hakkab. hingestatud, et paneb mu sil- ühegi viiuldaja repertuaarist, Alustavad tšellist ja pianist. mad meeleliigutusest läiklema. kõlab tšello esituses veelgi küt- Bachi sonaat vajab esialgu veidi Järgneb vaheldumisi palasid kestavamalt. kohanemist ja süvenemist, kuid nii tšellole kui lauljale. Kuulda- Kontserdi lõpetavad kolm tšello iseäralik ja lummav kõla vale tulevad teosed erinevatest esinejat koos ning saali täida- ajas- vad helid A. L. Webberi loo- tutest. mingust. Olles saanud liigutava Terve kontserdielamuse, taban end kontser- mõttelt, kui hea on kuulata ja di vältel nautida nii kõrgel tasemel esi- kõlavad tatud muusikat ning seda oma ka klave- kodukohas ja kuulaja jaoks pä- rihelid. ris ilma rahata. Ning tore on Pianist näha, et tänulikke kuulajaid on Lea Lei- vähemalt kolme erineva põlv- ten pa- konna seast. neb mind Andreas Lend, Lea Leiten ja Alla Popova imetlema Rutt Vilu Väike-Maarja seltsimajas advendikontserdil. ja ka- muusikaõpetaja Foto: Aare Treial. dedust Gümnaasiumi tüdrukute tatsupeo Grand Prix võitja – 10. klass (loovtants). Foto: Ly Ipsberg. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Detsember 2013.a. Vallavanema kuu
12. detsembril tähistasime Kiltsi mõi- da saavutamata. sas Väike-Maarja vallale omavalitsus- Võtame ühe liku staatuse omistamise 22. aastapäe- näite. Kohalikel va. Kõigepealt tänu Kiltsi koolile lahke omavalitsustel ja huvitava vastuvõtu eest! on võimalik keh- Jah, juba 22 aastat on möödunud testada moo- sellest ajast, kus meile anti presidendi torsõidukimaks poolt üle võimalus olla ise oma piir- näiteks eesmär- konna kujundajaks. Külanõukogust gina parandada sai omavalitsus. See fakt iseenesest ei kohalikke teid kaotanud ju kõiki probleeme iseene- ja tänavaid ning sest ning kindlasti lisandus neid alguse seda mootorsõi- segaduses isegi juurde. Oluline oli, et dukite omajate edumeelsete inimeste abil lepiti kokku arvelt. Selle saab põhimõte: isejuhtimine ja iseotsusta- aga kehtestada mine peab lähtuma elanike huvidest, ainult oma linna omavalitsuse territooriumi arengu ise- või valla elanike- ärasusest ning kohalikest võimalustest. le, kes omavad Võib öelda, et see on kohaliku omava- mootorsõidukit. litsuse alustala, mis peab alati olema Sellise maksu tagatud. (Oma)valitsus või valitsemine kehtestas kunagi ei tähenda mitte piiritut võimu, vaid Tallinn. Mis aga eelkõige vastutust. Esiplaanil peavad juhtus? Mitmed olema kohalike inimeste avalikud hu- mootorsõiduki vid ja partnerlus piirkonna ettevõtetega omanikud regist- Vallavanem Indrek Kesküla valla aastapäevaaktusel Kiltsi mõisa saalis. Foto: Ilve Tobreluts. ning mittetulundussektoriga. Meie piir- reerisid ennast konna arengumootoriks on inimeste- hoopis teistesse omavalitsustesse ning ainult avalike teenuste saamise koht. töötuse protsendiks 4,3 (varem ligikau- tagasitulek. Olgu teie jõulumehe kingi- vaheline koostöö ning avatud suhtlus. Tallinnal jäi saamata nii soovitud moo- 1. detsembriks andis vallavalitsus du 12%) ehk enamusele on töökoht ole- kotis ruumi ka täiesti lihtsatele asjade- See on ka heaks eelduseks sidusa ja tu- torsõidukimaks kui ka selle inimese vallavolikogule üle 2014. aasta valla- mas. Seega on ettevõtluses läinud häs- le: hea tervis ja rõõm koos lähedastega geva identiteediga kogukonna tekkeks. tulumaks. Mitmed aastad on üleriigi- eelarve eelnõu. Kindlasti on selles si- ti. Kindlasti väärivad kiidusõnu paljud piparkooki küpsetada. Lihtsalt meelde- 2005. aastal liitusid kaks omavalit- lised omavalitsusliidud teinud keskva- salduvad numbrid olulised oma sisult, meie tublid ja sisukad inimesed olgu tuletuseks, et talvel on mõistlik kodus sust: Avanduse ja Väike-Maarja vald litsusele ettepanekuid, et linnadel või sest eelarve on eelkõige 2014. aasta te- nad seotud hariduse, kultuuri, spordi, hoida küünlaid ja vett ning sõita lähe- üheks omavalitsuseks. Mõlemal oma valdadel oleks võimalus ise kehtestada gevuste rahaline väljendus. 2014. aas- turvalisuse, sotsiaali või majanduse dastele jõulusoove viima autoga, mil- koolid, rahvamajad, inimesed, ettevõt- oma elanikele omavalitsusele laekuva ta eelarve I lugemine on planeeritud valdkonnaga. les on piisavalt kütust ja igaks juhuks ted, oma eripärad ja traditsioonid. Ma üksikisiku tulumaksu suuruse protsent. volikogu detsembrikuu istungi päeva- Meie koduakendel põlevad adven- ka lumelabidas. olen kindel, et liitumine oli mõistlik ot- Ehk näiteks Tamsalus elades tuleb ela- korda ning seejärel toimub eelnõu ja diküünlad ning hommikused varajased Südamest tulevaid jõuluimesid kõi- sus, sest see on vähendanud üldiseid nikul maksta üksikisiku tulumaksu roh- selle seletuskirja avalikustamine valla tööleminejad näevad värskel lumel gile! valitsemiskulusid ning andnud võima- kem või vähem võrreldes Väike-Maarja interneti kodulehel ja raamatukogudes. päkapikkude jalajälgi. Õhtuti praksuva luse arendada teisi valdkondi: majan- vallas elava inimesega. Olgu lisatud, et Kõigil on võimalus sellega tutvuda ning kamina ees soojas toas koos perekon- Indrek Kesküla dus, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvald- Soomes on selline võimalus olemas. vajadusel esitada just endale sobivaid naga istudes on hea meeles pidada, et konda. Loodan, et selline areng ja ava- Kas see meil tööle hakkaks? Kindlasti ettepanekuid vajalikeks muudatusteks. jõuluaja peamine mõte on valgusaja tud suhtlus jätkub ning meie piirkonda kahtlen, juhul kui kohaliku omavalit- Kohe-kohe oleme jõudmas jõuluae- lisandub veelgi enam koosmõtlemist. suse juhtimine ei ole läbipaistev või ga. Vaadates aastale tagasi, siis on meil Iga meie elaniku isikliku identiteedi inimesed ei tunneks oma kogukonnaga põhjust rahul olla. Oleme tegus oma- Vallavolikogu uued komisjonid tunnetus on ülioluline ning seda tu- sidet. Kõrgemaid makse ollakse valmis valitsus, sest meil on nii palju tegusaid leb hoida ja suurendada. Kohalikul maksma vaid juhul, kui selliselt kogu- ja positiivseid inimesi. Aitäh teile! Ai- alustasid tööd tasandil on vahel raske parem- või va- taval summal on maksja jaoks lisand- täh, et koos teiega on see aasta nii kii- sakpoolset poliitikat ajada, sest iden- väärtus, või ta tunneb tugevat sidet relt ja huvitavalt möödunud. Aasta või Detsembrikuu esimesel nädalal alus- Part, aseesimees Väino Haiba, liikmed titeedita inimesed võivad väga lihtsalt oma kogukonnaga. Kohalik omavalitus paar tagasi kirjutasime jõuluvanale, et tasid tööd uue vallavolikogu vast moo- Ants Einsalu, Ott Läänemets, Kalju Er- oma elukohta vahetada ning eesmärk on eelkõige inimeste õigus ja võime parim kink on töökohtade olemasolu dustatud alalised komisjonid. ras, Jaak Aader, Sven Kesler, Hans Kruu- (maksude abil kvaliteeti tõsta) võib jää- oma piirkonnaelu ise korraldada, mitte meie piirkonnas. Täna on registreeritud Esimese komisoni koosoleku pea- samägi ja Jüri Elmend. teemaks oli kõigil komisjonidel valla- Kultuuri-, spordi- ja külaelukomis- valitsuse poolt volikogule esimeseks joni esimees on Tarmo Rebane, ase- Indrek Kesküla sai vallavolikogult tugeva mandaadi lugemiseks saadetud valla 2014. aasta esimees Siret Stoltsen, liikmed Indrek eelarve. Mägi, Marju Metsman, Külli Urbas, vallavanemana jätkamiseks Vallavolikogu kõik komisjonid peale Heili Nõgene, Ants Rikberg, Auli Ka- revisjonikomisjoni alustasid tegevust dastik ja Vallo Taar. 21. novembri istungil valis vallavoliko- kond) ning nad kõik on omavahel ti- eestvedaja Reet Maadla. uute komisjoni esimeeste juhtimisel. Sotsiaalkomisjoni esimehena alus- gu vallavanemaks tagasi Indrek Keskü- hedalt seotud. Kõige olulisemaks olen Indrek Kesküla asendusliige voliko- Hariduskomisjoni tööd hakkab juh- tab tegevust Luule Matrov. Komisjoni la. Kesküla poolt hääletas 15 ja vastu alati pidanud dialoogi nii vallaelanike gus on motosportlane Indrek Mägi. tima Reet Reimann, komisjoni aseesi- aseesimees on Luule Horeb, liikmed oli 2 vallavolikogu liiget. Sellega sai kui ka erinevate huvigruppidega. Kavat- Istungil kinnitati volikogu struktuuri mees on Raili Sirgmets, liikmed Aivar Allan Alt, Mall Lepiksoo, Merike Adam- Indrek Kesküla volikogult tugeva man- sen seda suunda ka jätkata. Loomuli- viis alalist komisjoni: hariduskomisjon, Liivalaid, Kaja Põldmaa, Liivika Har- son, Riina Rajaste, Lembit Kopso, An- daadi vallavanemana jätkamiseks. kult ei saa olla alati kõigile meele järgi, majanduskomisjon, kultuuri-, spordi- jo, Merje Leemets, Rein Möldre, Tiia ne-Liis Talu ja Virge Lepa. Indrek Kesküla ütles oma sõnavõ- kuid alati on võimalik vajalikke otsu- ja külaelukomisjon, revisjonikomisjon Mänd, Meeli Veia, Rutt Vilu ja Hanna- Revisjonikomisjon jätkab Siret Kot- tus: seid põhjendada. Me peame vaatama ja sotsiaalkomisjon. Valiti komisjonide mari Soidla. ka juhtimisel, komisjoni aseesimees on „On ülimalt meeldiv, et pälvisin suu- üksteise poole, mitte seisma üksteisele esimehed ja aseesimehed ning kinnita- Majanduskomisjoni esimees on Avo Jaanus Kull ja liige Mart Pruul. re toetuse vallavolikogu liikmete poolt. vastu.“ ti komisjonide koosseisud. Järelikult on vajalik usaldus olemas, Volikogu kinnitas ka uue vallava- Volikogu nimetas istungil Väike- seda nii elanike kui ka vallavolikogu litsuse koosseisu, kuhu peale Indrek Maarja valla esindajateks Lääne-Viru liikmete poolt. Selle usalduse taga on Kesküla kuuluvad Li-Ann Lehtmets, Omavalitsuste Liidu üldkoosoleku- Vallavolikogu ootab ettepanekuid kindlasti meeskonnatöö kogu organi- Reet Maadla, Kaarel Moisa ja Urmas le volikogu esimehe ja vallavanema. satsioonis. Omavalitsus koosneb ju Reinart. Sisuliselt jätkab vallavalitsus Volikogu esimeest asendab volikogu valla Aasta tegija 2013 erinevatest valdkondadest (haridus-, varasemas koosseisus, uue liikmena aseesimees ja vallavanemat abivalla- majandus-, kultuuri- ja sotsiaalvald- lisandus õpetaja ja Simuna naiseklubi vanem. selgitamiseks
Ettepanekuid valla Aasta tegija 2013 teha kõik: iga vallas elav isik, iga vallas väljaselgitamiseks ootab Väike-Maarja tegutsev asutus, ettevõte, mittetulun- vallavolikogu 31. detsembriks. dusühing jne. Valla Aasta tegija nimetus antakse Valla Aasta tegija auhinda antakse tunnustusena üksikisikule, kelle töö, välja 2003. aastast alates. Seni on sel- tegevus ja isiklik eeskuju majanduse-, le tunnustuse osaliseks saanud Lembit kultuuri-, hariduse-, spordi-, sotsiaal- Keerus, Avo Part, Endel Mäesepp, Egne või mõnes muus valdkonnas on aasta Liivalaid, Jaanus Kull, Ene Preem, Val- jooksul eriliselt silma paistnud ja aida- lo Taar, Lembit Kalter, Paavo Kivine ja nud kaasa valla arengule. Marju Metsman. Valla Aasta Tegija statuudiga saab Kes pälvib selle tunnustuse tänavu? lähemalt tutvuda valla kodulehel Inter- Vaadakem endi ümber, mõelgem aasta netis: www.v-maarja.ee Üldinfo – Aasta jooksul toimunule, märgakem tegusa- tegija. maid ja andkem nendest märku! Ettepanekud koos põhjendusega Aasta tegija tunnistus ja auhind esitatakse kirjalikult valla kantseleisse (kunstnik Riho Hüti teemakohane klaa- vallavolikogu esimehe nimele märgu- simaal) antakse üle veebruarikuus va- sõna all “Aasta tegija auhind” hiljemalt bariigi aastapäeva tähistaval üritusel. 31. detsembriks. Ettepanekuid võivad Detsember 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Vallavalitsuse materjalid (13.11, 20.11, 27.11, 29.11, 04.12 ja 11.12 vallavalitsuse istungid) Maaküsimused üksikelamu projekteerimiseks Väike- misjon. - Kehtestati koormuspiirang Triigi Nõuete mahakandmine - Kinnitati Simuna alevikus munitsi- Maarja alevikus. - Kuulutati välja hange „Küttepuude küla tänavatel tänavate kahjustamise - Kinnitati lootusetute nõuete bilan- paalomandisse taotlemiseks moodus- tarne Vao katlamajja“, kinnitati han- vältimiseks registrimassiga üle 6 tonni sist mahakandmine summas 5670,53 tatava 0,06 ha suuruse katstriüksuse Ehitusload kedokumendid ja hanke läbiviimiseks veokitele. eurot. sihtotstarve, koha-aadress ja maa mak- - Väljastati ehitusluba PG Ehitus kolmeliikmeline komisjon. sustamishind. OÜ-le korterelamu soojuspumbasüs- - Kinnitati hanke „Küttepuude tarne Vallavara üleandmine Vallavara üürile andmine - Kinnitati Pudivere külas munitsi- teemi (maaküte) paigaldamiseks Vao Vao katlamajja“ edukaks pakkumuseks - Otsustati võõrandada otsustus- - Otsustati anda AS-le Karell Kiirabi paalomandisse taotlemiseks moodus- külas Pargi tn 5. OÜ Reinpaul Agro pakkumus. korras tasuta OÜ-le Pandivere Vesi Vao üürile ruumid Ravi tn 1 Väike-Maarja tatava 0,07 ha suuruse katastriüksuse - Väljastati ehitusluba Elektrilevi - Otsustati tunnistada kehtetuks Soojatarbijate Ühistu poolt vallale üle alevikus ja sõlmida ruumide kasutami- sihtotstarve, koha-aadress ja maa mak- OÜ-le elektrivarustuse rajamiseks (OÜ lihtmenetlusega hange „Audiitori tee- antud vee- ja kanalisatsioonikompleksi seks üürileping. sustamishind. Baltic Log Cabins peakaitsme suuren- nuse tellimine“ ja teha korraldus teata- kuuluvad varad. - Nõustuti Varangu külas asuvast damine) Ebavere külas Piirituse alajaa- vaks kõigile pakkujatele. vabast põllumajandusmaast 24,13 ha mas. suuruse katastriüksuse moodustamise- - Väljastati isikule ehitusluba puur- Sotsiaaltoetused ga ja selle kasutusvaldusesse andmise- kaevu rajamiseks Kiltsi alevikus. - Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu- ga AS-le Diner. Määrati moodustatava - Väljastati isikule ehitusluba ük- se maksmisega valla eelarve vahendi- Päästekeskuse nõuandeid katastriüksuse koha-aadress ja sihtots- sikelamu rekonstrueerimiseks Simuna test kaheksateistkümnele isikule, kokku tarve. alevikus. 1837 eurot. Päästeteenistus tuletab inimestele meelde, et ka jõulude ja aastavahetuse - Nõustuti Varangu külas asuvast - Väljastati ehitusluba isikutele ehi- - Nõustuti ühele isikule ajavahemi- perioodil juhtub traagilisi tuleõnnetusi, kuna kasutatakse tavapärasest roh- vabast põllumajandusmaast 12,20 ha tise täielikuks lammutamiseks Väike- kul 01.11.2013 kuni 31.12.2013. a laste- kem lahtist tuld ja inimeste tähelepanu on peomeeleolus hajutatud. suuruse katastriüksuse moodustamise- Maarja alevikus. aia toiduraha kompenseerimisega. Enim hukkub inimesi hooletu suitsetamise tagajärjel, samuti on paljud tu- ga ja selle kasutusvaldusesse andmise- - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- ga AS-le Diner. Määrati moodustatava Kirjalik nõusolek damisega viiele isikule. lekahjud alguse saanud lahtise tule kasutamisest. katastriüksuse koha-aadress ja sihtots- - Anti kirjalik nõusolek tehnosüstee- - Nõustuti transporditeenuse osu- tarve. mi (reovee kanalisatsioonisüsteem) ra- tamisega ühele puudeastmega isikule Ohutu jõuluaja kuldreeglid: - Nõustuti Äntu külas asuvast vabast jamiseks Käru külas. lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite • Testige suitsuanduri korrasolekut ka pühadeajal. Kontrollige elektri- 2 põllumajandusmaast 23014 m suuruse - Anti kirjalik nõusolek isikule reo- ülejäägi arvelt. seadmete ning pistikute korrasolekut. katastriüksuse moodustamisega ja sel- veekanalisatsioonisüsteemi rajamiseks - Kehtestati sotsiaaltoetuste ülem- • Oluline on meeles pidada, et elektrijuhtmeid ei tohi ülekoormata. Ka le kasutusvaldusse andmisega OÜ-le Uuemõisa külas. määraks, mida sotsiaalosakonna juha- Äntu Farm. Määrati moodustatava ka- - Anti kirjalik nõusolek isikule bio- tajal on õigus otsustada ilma toetuse elektriliste kuuseküünalde vigased juhtmed võivad põhjustada tulekah- tastriüksuse koha-aadress ja sihtots- loogilise reoveepuhastussüsteemi ra- määramise komisjoni ja vallavalitsust ju. tarve. jamiseks Triigi külas. otsustusprotsessi kaasamata, 25 eurot; • Toitu küpsetades püsige köögis. - Nõustuti Rastla külas asuvast va- - Anti kirjalik nõusolek isikule teh- • Ärge hoidke küttekollete vahetus läheduses kergesti süttivaid esemeid. bast põllumajandusmaast 3,68 ha suu- nosüsteemi (reoveekanalisatsiooni) Kinkekaardi maksumus • Lahtine tuli ei tohi jääda järelevalveta, küünlad tuleb asetada tulekind- ruse katastriüksuse moodustamisega rajamiseks Triigi külas. - Kinnitati 2013. a suurte perede, lale alusele ning ohutusse kaugusesse kergesti süttivatest esemetest. ja selle kasutusvaldusesse andmisega - Anti kirjalik nõusolek isikule imb- eestkoste all olevate laste ja puuetega • Ärge liialdage kütmisega - kütke mõõdukalt ning vastavalt küttekeha OÜ-le Äntu Farm. Määrati moodustata- väljaku rajamiseks Triigi külas; laste jõulu kinkekaardi maksumuseks va katastriüksuse koha-aadress ja maa - Anti kirjalik nõusolek isikule vee- 30 eurot. kuumataluvusele. Siiber sulge alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. sihtotstarve. trassi ja reoveekanalisatsioonisüstee- • Viimane kustutab tule! Küünlad, kaminad ning teised lahtise tule alli- - Nõustuti Avispea külas asuvast va- mi rajamiseks Ärina külas. Korraldatud jäätmevedu kad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada. bast põllumajandusmaast 3,62 ha suu- - Anti nõusolek isikule kasutada kor- Jõulude ajal mõeldakse alati lähedastele ja sõpradele. Näitamaks, et te ruse katastriüksuse moodustamisega Kasutusload raldatud jäätmeveos segaolmejäätme- neist tõesti hoolite, kinkige neile suitsuandur, tulekustutustekk, tulekustuti ja selle kasutusvaldusesse andmisega - Väljastati kasutusluba isikule imb- te kogumiseks 30-50 liitrist jäätmekotti. või hoopis korstnapühkija külaskäik – see toob alati õnne. OÜ-le Äntu Farm. Määrati moodustata- väljaku kasutamiseks Käru külas. va katastriüksuse koha-aadress ja maa - Väljastati kasutusluba Elektrilevi Puurkaevu asukoha kooskõlasta- sihtotstarve. OÜ-le keskpinge maakaablivõrgu ka- mine Nõuandeid ohutuks ilutulestikuks - Nõustuti Nadalama külas asuvast sutamiseks Simuna alevikus, Jõusööda - Kooskõlastati Liivaküla külas Allari Aastalõpu pidustuste lahutamatu osa on kindlasti ilutulestik. Selleks, et vaba metsamaa tükist 10,34 ha suuru- alajaamas, Teravilja alajaamas, Kesku- kinnistule rajatava puurkaevu asukoht. peod õnnetusteta mööduksid, peab teadma, kuidas ilutulestikku õigesti ka- se katastriüksuse moodustamisega ja se alajaamas, Käru tee 4a, Kuusemetsa, sutada. määrati selle koha-aadress. Murumetsa, Metsaroosi, Käru tee 2. Hajaasustuse programm - Nõustuti Avispea külas asuvast - Väljastati kasutusluba Starman AS- - Kinnitati Meeli Veiale hajaasus- vaba põllumajandusmaa maatükist le sideõhuliinide kasutamiseks Väike- tuse programmist eraldatava toetuse Päästeteenistus tuletab meelde, et: 3,78 ha suuruse katastriüksuse moo- Maarjas 36-l kinnistul. suuruseks 2022,32 eurot. • Ilutulestiku kasutamisel tuleb alati järgida ohutusnõuandeid ja tegutse- dustamisega OÜ-le Äntu Farm. Määrati - Väljastati kasutusluba Starman - Kiideti heaks Määri külas Metsa- da vastavalt kasutusjuhendile. moodustatava katastriüksuse koha- AS-le sidekaablite ja sidekappide ka- nurga kinnistu hajaasustuse program- • Hoolitseda selle eest, et pürotehnilised tooted ei satuks laste kätte. aadress. sutamiseks Väike-Maarja alevikus 13-l mi imbsüsteemi rajamise projekti aru- • Ära proovi ilutulestikku ise valmistada! - Nõustuti Ebavere külas 3068 m2 kinnistul. anne. • Ilutulestikku tuleb kasutada ainult välitingimustes ning jälgida, et see ei suuruse maa ostueesõigusega erasta- - Väljastati kasutusluba isikutele oleks suunatud inimeste ega loomade poole. misega kahele isikule. Määrati moo- ehitise osaliseks lammutamiseks Si- Keskkonnakompleksloa muutmi- dustatava katastriüksuse koha-aadress. muna alevikus. sele arvamuse andmine • Ilutulestiku tegemiseks tuleb valida ohutu koht ja kaugus hoonetest. - Väljastati kasutusluba Starman AS- - Anti nõusolek OÜ SF Pandivere • Ilutulestik tuleb korralikult kinnitada ja toestada ning veenduda, et ra- Teeregister le sidekanalisatsiooni ja sidekapi kasu- keskkonnakompleksloa muutmiseks. ketid lendaksid otse üles. - Otsustati võtta teeregistris kohali- tamiseks Väike-Maarjas viiel kinnistul. • Süütenööri süütab üks inimene, kes seejärel kiiresti eemaldub – teised ku teena arvele Müüriku külas asuv Va- - Väljastati kasutusluba Starman Munitsipaalkoolide õppekoha ja on ohutus kauguses. baduse tee, pikkusega 107 m. AS-le koaksiaalkaabel kaitsetorus kasu- lasteaia koha arvestuslik maksumus • Veendu, et allakukkunud rakett ei põhjusta põlengut. - Otsustati võtta teeregistris eratee- tamiseks Väike-Maarja alevikus (Aasa - Kinnitati õppekoha tegevuskulu ar- dena arvele neli teed: Kaarli talu tee, ja Pikk tn). vestuslikuks maksumuseks ühe õpilase Pea meeles, et ilutulestik ei ole mängimiseks. Ilutulestiku väärkasutamine Hiietedre tee, Maadvere tee, Käbini tee. - Väljastati kasutusluba Hoolekan- kohta 2014. aastal Väike-Maarja valla võib põhjustada raskete tagajärgedega õnnetusi! deteenused AS-le korterelamu soojus- munitsipaalkoolides 173 eurot kuus. Kooskõlastus Kaitseväe Kirde tamise, välisviimistluse ja välisuste ka- Majanduskulude, personali töötasu kaitseringkonnale sutamiseks Vao külas Pargi t 5. ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite - Kooskõlastati Kaitseväe Kirde - Väljastati kasutusluba Eipri küla- kulu arvestuslikuks maksumuseks Väi- Teadmiseks vallalehe kaitseringkonna väljaõppe raames ka- seltsile küla seltsimaja rekonstrueeri- ke-Maarja lasteaias 251 eurot kuus ja vandatud tegevused Väike-Maarja val- mise II etapi ehitustööde teostamisele. Simuna kooli lasteaias 243 eurot kuus. lugejatele! la haldusterritooriumil ajavahemikul - Väljastati kasutusluba Antaares Väike-Maarja muusikakooli arvestusli- 10.12.2013-12.12.2013. a. AS-le Meibaum karjääri tee kasutami- ku õpilaskoha maksumuseks ühe õpila- 2014. aastal võib toimuda muuda- aeg. seks Vao külas. se kohta 2014. aastal kinnitati 125 eu- tus vallalehe levitamise osas. Need praegused lehetellijad, kes Detailplaneeringu lähteseisuko- - Väljastati kasutusluba isikule imb- rot kuus ja Väike-Maarja gümnaasiumi Praegu menetluses oleva valla elavad väljaspool Väike-Maarja val- had väljaku kasutamiseks Määri külas. õpilaskodu koha tegevuskulu arvestus- 2014. aasta eelave projekti kohaselt da ja soovivad edaspidigi vallalehte - Kinnitati Simuna alevikus Raja - Väljastati kasutusluba OÜ-le Kõr- likuks maksumuseks ühe õpilase kohta hakkab Väike-Maarja Valla Infoleht saada, võtke palun pärast muudatu- tn 21 asuva katastriüksuse maa-alale velaane saun-suvila kasutamiseks Imu- 90 eurot kuus. 2014. aastal tulema valla piires tasu- se jõustumist ühendust lehe toime- koostatava detailplaneeringu lähtesei- kvere külas. ta koju kõigisse postkastidesse. tajaga, lepime teile lehe kättetoime- sukohad. Projektitoetus Kui eelarve sellisel kujul vastu tamise osas kokku. võetakse, siis ei ole vallaleht edas- Hanked - Eraldati mttetulundusühingu Või- pidi enam tellitav Eesti Posti kaudu Ilve Tobreluts Projekteerimistingimused - Kuulutati välja riigihange „Georg vere Tuuleveski projektile „Simuna ega müügil ka kohalikes kauplustes. Väike-Maarja Valla Infolehe toi- - Määrati projekteerimistingimused Lurichi monumendi pronksist osa mo- Kogu Pere Jõululaat“ toetust summas Eeskätt on see info oluline valla- metaja OÜ-le SF Pandivere sigalakompleksi delleerimine ja valmistamine“ avatud 205 eurot. lehe senistele tellijatele, sest aasta tel 329 5759 katuste rekonstrueerimiseks. pakkumismenetluse korras ja kinnitati lõpp on üldjuhul ka lehetellimise e-postiaadress: [email protected] - Määrati projekteerimistingimused neljaliikmeline hanke läbiviimise ko- Koormuspiirang 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Detsember 2013.a. Paik, mis austab oma keelt, on ka Detsember on aasta kokkuvõtete aeg teiste poolt austatud Aasta hakkab lõppema ning aeg on käitumisviisi. Tänu möödunule veidi tagasi vaadata. Igal rikkumistest tea- Kui mõnda paika saab Eestimaal erili- muusikafestival jätkavad Väike-Maarja inimesel on kindlasti sellest aastast vitamistest saab selt esile tuua just meie keele hoidmise kõrge musikaalsuse taseme tõesta- meeldejäävaid sündmuseid ja tähele- politsei reageeri- ja arendamise ning keelele pühenda- mist ning innustavad noorsugu selles panekuid nii positiivses kui ka nega- da sündmustele, tud inimeste esile tõstmise osas, siis valdkonnas end täiendama ja edasi tiivses mõttes. Ka korrakaitsjatel tuli mistõttu paraneb on selleks kahtlemata Väike-Maarja. liikuma. Muusika kõrval on olulised tegeleda nii kurbade kui ka koomiliste kogukonnas elava- Wiedemanni keelepäevast on saanud ka kultuurisündmused, teatrifestivalid, juhtumitega. te kodanike turva- traditsiooniline üritus, mis toob kokku seltside üritused ja sünnipäevad ning Üldises plaanis on kurb tõdeda, et lisus ja ka rikkujad oma ala tipud ja innustab ka kohalikke aktiivsed külakogukonnad. Siinjuures sel aastal on Väike-Maarja konstaabli- saavad signaali, et oma keelt ja kultuuri hoidma ning hin- tuleb esile tõsta ka Eipri külamaja ava- jaoskonna teeninduspiirkonnas, so Väi- nende käitumine dama. Sel aastal 25ndale aastapäevale mist sel aastal. ke-Maarja, Tamsalu, Rakke ja Laekvere ei ole kogukonnas piirkondades toime pandud ja politsei sallitud. poolt registreeritud kuritegusid rohkem Aastavahetus kui eelmisel või üleeelmisel aastal. on hea verstapost Varguste arv on siiski vähenenud, püstitada eesmär- kuid suurenenud on vägivallakuriteod ke ja anda lubadu- ning registreeriti mitmeid eriliigilisi si. Head vallako- kuritegusid, mida varasematel aastatel danikud, olge siis siin piirkonnas tihti ei esinenud, näi- tuleval aastal sama teks ähvardamine, arvutiandmetesse aktiivsed kui sel- sekkumine jne. Sellest tulenevalt saab lelgi aastal. Jääge väita, et kogukond käesoleval aastal on oma käitumisega hakanud politseid rohkem usaldama ja eeskujuks meie koostööd tegema, teatades toimepan- järgijatele, olles dud süütegudest, isegi peresiseselt toi- ise õiguskuulekas, munud vägivallakuritegudest, millest hooliv ning tähele- varem võib-olla vaikiti. panelik. Rahulikke jõule ja ilusat uue aasta Politsei teavitamine toimunud süü- Koostöö on märksõna, mis on edu- algust! teost on iga inimese õigus ja kohus, kuse aluseks. Jätkakem koostööd, mille sest sellega aitate eelkõige iseennast tulemusel tunneme iseennast turvali- Jaanus Mätas ja samas näitate oma lähedastele, semalt. Piirkonnavanem tuttavatele, sõpradele ja lastele õiget Väike-Maarja koolirahval on põhjust aastale rõõmsa Maavanem Einar Vallbaum Eipri külamaja avamisel. Foto: Heili Nõgene. pilguga tagasi vaadata pühendatud kahepäevane rahvusva- Ent Väike-Maarja on tuntud mitte heline keelekonverents jättis maha tu- ainult kui keelehoidja, kõrgel tasemel Mööduv aasta oli meie koolirahvale 2013 alustasid meie koo- geva märgi ning selle raames Toomas musikaalse paiga ja kultuuri arendaja- väga hea. Esmakordselt üle üheteist- liperes tööd kaks noort Hendrik Ilvese poolt istutatud tamm na, vaid ka kõrgel tasemel spordipaiga- kümne aasta kasvas meie koolides õpi- õpetajat. on juba kolmas taasiseseisvunud Eesti na. Väike-Maarja korvpallipoisid tulid laste arv ja seda lausa 30 õpilase võrra. Sellel aastal muutusid presidentide poolt istutatud puudest Euroopa Noorte Korvpalliliiga võitjaks Kahes koolis kokku õpib jälle üle 500 kooliseadused ja asja- Lennart Meri ja Arnold Rüütli kõrval. ja see on väga suur ning oluline spor- õpilase. Samuti olid meie õpilaste tule- de jutti ajamiseks kulub Mitte vähem au ja kuulsust toonud disündmus kogu piirkonnale. Lisaks mused viimase kümne aasta parimad. nüüd veel terve aasta. omas valdkonnas, A. J. von Krusenster- on Väike-Maarja harrastussportlaste Autotehniku ja arvuti eriala kutsevõist- Juba praegu oleme tei- nile, pühendatud konverentsiga Kiltsis arv üsna kõrge ning alati on nad üle- lustelt toodi esmakordselt kohti esi- nud aga ettevalmistusi tähistati 210 aasta möödumist tema eestiliste spordiürituste nimekirjade mese kolme hulgas. Üldhariduse poole kolme uue rahvusvaheli- poolt juhitud ümbermaailmareisi al- ülaosas. pealt tõusis meie kool riigieksamite tu- se projekti algatamiseks gusest. Julged ja suured teod väärivad Hea meel on sellegi üle, et Väike- lemuste pingereas. Kuigi lõpetas ainult ning nendes osalevad ka lugupidamist ja kõnelemist ning nende Maarja mudelihall vanas õppekeskuse kuus õpilast, oli seejuures positiivne meie sõpruskoolid Nor- mõju kestab sajandeid! võimlas on aktiivselt käima läinud ning meedia suur huvi meie tegemiste vas- rast ja Soomest. Käesoleva aastaga lõpeb ka Väi- see annab lootust veelgi aktiivsemaks tu. Oleme oma põhikooli õpilastega Isiklikus elus algas ke-Maarja gümnaasiumi juubeliaas- tegevuseks ja suuremaks järelkasvuks. andnud panuse Eesti väga headesse aasta kurvalt. Kui aasta ta. Kool on järjepidevalt tegutsenud Vähe on aga neid paikasid, kes suu- tulemustesse rahvusvahelises haridus- varem lahkus siit ilmast 140 aastat ning andnud hariduse juba davad ainult oma sisemiste ressurssi- võrdluses. Ka meie kooli õpilased soo- minu isa, siis käesoleva 90nele lennule. dega väga edukalt hakkama saada, ikka ritasid PISA testi. aasta märtskuus saatis Hea meel on selle üle, et kohaliku on vaja väliskapitali ning turismi aren- Sellel aastal õnnestusid meie koo- meie pere igaviku teele elu ja kultuuri arendamisesse kaasatak- damise suunas astutud sammud Tou- lidel mitmed projektid. Üldhariduses minu ema. Suvel olid aga se ka kohalikke elanikke oma mõtteid ja rEstil ja Peterburi turismimessil anna- said rahastuse keskkonna- ja kuultuu- rõõmsad sündmused ja ettepanekuid avaldama. Väike-Maarja vad lootust ka piirkonna majandusliku rialaseid tegemised. Esmakordselt meie pere noored lõpe- muuseumi arengusuundade määrat- aktiivsuse tõusuks. alustas Comeniuse projekt, mille kau- tasid ülikooliõpingud lemine ja mõttepäevad võimaldavad Soovin teile uueks aastaks jätkuvat du saavad meie õpilased ja õpetajad ning nüüd toimetavad realistlikumalt vaadata tulevikku ning innukust, suuri unistusi, palju toredaid järgmisel kahel aastal külastada Soo- nad omi tegemisi. astuda samme muutuvas maailmas ja kasulikke ettevõtmisi! met, Ungarit, Lätit ja Itaaliat. Veel aas- Meelde jääb kaunis suvi, kus ma ei tehtud. muuseumi rolli määratlemisel. Ka on Rahulikke pühi! ta lõpul saime teate, et kutsehariduse pidanud paljuks hommikul kell kuus Soovin kõigile kaunist jõuluaega! tänuväärne muuseumis remonttööde poolelt said rahastuse kaks välisprak- rabasse murakale minna, et enne suurt alustamine. Einar Vallbaum tikate projekti ja meie õpilased lähe- kuumust uuesti metsast välja saaks. Raili Sirgmets Vello Jürnale pühendatud vokalis- Lääne-Viru maavanem vad kohe uue aasta alguses praktikale Meenub mõnusalt soe ja pikk sügis, kui gümnaasiumi ja õppekeskuse direk- tide konkurss ja viies Väike-Maarja Saksmaale, Ungarisse ja Poola. Aastal kõik aiatööd said sellel aastal õigel ajal tor
va sel aastal läbi Triigi külaplatsil. OÜ tulise köieveolahingu. Õhtu oli mee- nike huvide eest. Siinkohal tänan kõiki Tegus aasta Triigi külas Triigi Farmeri tehnika abiga lükkasime leolukas ja lõppes varastel hommiku- valijaid, kes andsid oma hääle minu lastele lumest kokku suure kelgumäe, tundidel. Suur tänu Siret Kotkale, kes poolt! Aastalõpp hakkab lähe- mis leidis kasutamist veel kaua pärast organiseeris lastele auhinnad. Toitlus- Jätkuks heategevuslaatadele kor- nema ning käes on aeg vastlapäeva. Lustisime kelgumäel, sõit- tamise eest kandsid hoolt OÜ Joosand raldasime 8. detsembril Triigi spordi- teha kokkuvõtteid 2013. sime reega, sõime hernesuppi ja vast- ja MTÜ Võnnusvere. hoones jõululaada. Aasta lõpeb tradit- aastast. lakukleid ning kõigil oli tore ja lõbus. Suvel sai teoks kauaoodatud mõi- sioonilise aastavahetuse peoga Triigi Triigi külas toimus Järgmine ettevõtmine oli talgupäev. sa- ja sepikoja varemete lammutami- spordihoones. Tantsumuusika on tel- lõppeval aastal üsna 4. mail kogunes 46 inimest, et korista- ne ning alles jäänud mõisamüüride litud ansamblilt Dolores. Pidu algab 1. palju märkimisväärseid da külaplats, jalgpalli- ja võrkpalliväl- korrastamine. Praeguseks on mõisa jaanuaril kell 00.30. üritusi. Vabariigi aasta- jak ning korrastada laste mänguväljak. varemete asemel ilus muruplats ja osa- Lõpetuseks tahan öelda, et ükski päeva tähistamisel 24. Talgulised jaotati gruppidesse ning liselt konserveeritud müürid. Sel aastal ettevõtmine ei ole teoks saanud ilma veebruaril anti pidulikul tööpäev võis alata. Vahepeal peeti lõu- lõpetati Triigi küla uute vee- ja kanali- meeskonna abita. Tänan kõiki inimesi, kontserdil mulle ametli- napausi ja päeva lõpuks said kõik ka- satsioonitrasside paigaldus, ning üks kes nende ürituste korraldamisel mind kult üle Triigi külavane- vandatud tööd tehtud. teelõik sai päris uue asfaltkatte. aitasid! ma tunnistus. Edasi jõudis kätte jaanipäev. Sel Selle aasta üks olulisemaid sünd- Omalt poolt soovin kõigile rahulikku Esimese suurema aastal olime sunnitud kulude katmi- musi minu jaoks olid kohalike omava- jõuluaega ning teguderohket uut aas- üritusena sai korralda- seks jaaniõhtu korraldama tasulise üri- litsuste valimised. Tänu Triigi küla ela- tat! tud küla vastlapäev. Eri- tusena. Esinema kutsusime ansambli nike toetusele valiti mind Väike-Maarja Tarmo Rebane Triigi külavanema tunnistusega. nevalt eelnevatest aas- Taas. Lastele viis Meeli Veia läbi eri- vallavolikogusse. Oma edaspidise tege- Tarmo Rebane Foto: Ilve Tobreluts. tatest viisime vastlapäe- nevaid võistlusi, täiskasvanud pidasid vusega volikogus seisan Triigi küla ela- Triigi külavanem Detsember 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 41. jõulukuul Väike-Maarjas Pandivere Pansionil möödub töine aasta
Pandivere Pansioni jaoks oli mööduv inimesed protestisid, et miks erihool- hoone remondiga, saame pakkuda tee- See on eelmise aasta jõulumõtiskluste sõnumit ei toonud. aasta töine. Kevadel hoone vastu- dekodu tuleb keset küla, siis kui hakati nust kogu maja ulatuses. Seoses uue järjejutt. Ega midagi väga erilist polegi Uusi teadmisi ja enda võrdlusvõi- võtmine Hoolekandeteenuste AS-ilt, rääkima erihooldekodu ärakolimisest, aastaga loodaks ja ootaks, et iga abi- ju juhtunud. Nukker on, et aasta peagi malust muu maailma perearstidega an- seejärel projekteerimine, kooskõlastu- koguti allkirju, et asutust ei tohi kinni vajaja leiaks temale sobiliku koha, mis nii ruttu otsa saab. Rõõmus aga, et on dis ka 25.-29. juunil toimunud Ülemaa- sed ja load, rekonstrueerimine, uuesti panna. Nüüd oli nii hoone kui pargi annab nii talle endale kui tema lähe- olnud kaunis suvi ja et jõuluooteaeg ilmne Perearstide Kongress Prahas. dokumenteerimine ning septembris korrastamine valdavalt toetava suhtu- dastele hingerahu. taas käes ja et lumi maas. Uus on minu jaoks ka olukord, et esimese etapi avamine ja klientide vas- misega. Väga paljud on maininud just Ostsimegi abikaasa ja tütrega juba olen nüüd taas volikogus. Tolle kooslu- tuvõtmine. Seni on klientidelt ainult majaümbruse pargi korrastamise oluli- Sirje Pedius teisel advendiaja pühapäeval Tallinnast se ja arengute kohta ei oska ma hetkel positiivne vastukaja tulnud. sust – park pole justkui nii ilus varem Pandivere Pansioni juhataja jõulupuu. Nii vara selleks, et saaks teda veel midagi arvata. Aga tervisekeskus Hoone käekäik on olnud huvitav: olnudki. pikemalt imetleda. Sattus olema minu peaks siia küll saama, kuid peame ole- omal ajal, kui hooldekodu tuli, siis Uuel aastal jõuame lõpule kogu patsiendi fi rma, kes kuuski müüs ja kui ma kõik valvel, et sellest pärast ehita- valima läksime, osutus müügimeheks mist pood ei saaks, kuna arstiabi and- üks minu Tallinna patsientidest! Nii jaid lihtsalt pole. väike on ikkagi see meie armas Eesti- Kaunist suve jääb meenutama EÜE maa! kokkutulek ja laulupidu Pärnus, mee- Perearstidega toimus Rakveres nutamaks meie üliõpilasaastate töö- 06.12.13 sügisseminar, kus psühhiaa- suvesid ja sõpru. Emotsionaalseks ter rääkis läbipõlemisest, millest arstid kujunes suguvõsa retk Vilsandile jne. vägagi ohustatud. Tema testis meid, Meie peresse pole sel aastal uusi lap- ehk me pidime järjestama, mis meie selapsi juurde sündinud, neid on ikka arvates on meile kõige olulisemad as- 8. Kõik lapsed ja nende võsud on ikka jad meie igapäevases elus. Me panime olnud tublid. Detsember on lastelaste täiesti rappa, pannes tähtsuselt etteot- intensiivne sünnipäevade kuu, kus kõik sa töö, lapsed, pere jne. Tegelikult tu- kokku saame ja üksteisest rõõmu tun- leb läbipõlemissituatsiooni vältimiseks neme. osata ennast kehtestada ja väärtustada Sel aastal olid ka kõik meie sugu- kõige tähtsamaks ennast, järgmiseks võsa suured ja väikesed rõõmsalt koos abikaasat, kolmandaks oma kodu, nel- minu ema 90. sünnipäeval. jandaks lapsi ja alles seejärel tööd! Kui ajakirjandust lugeda, on Eestis Vallavanem Indrek Kesküla avakõnet pidamas. Pargi korrashoidmisel saavad ka hoolealused abiks olla. Sõbrad jäid alles seitsmendale kohale. elu kohutav. Mida ma selles kontekstis Foto: Margus Peldes. Foto: Margus Peldes. Minul on küll vist seni olnud võrd- tahan Teile täna soovida? Ikka sarnaselt sel kohal nii varasemaga, töö, pere, et tunnek- Taastatud Võivere tuulik läheb vastu Struve aastale kui lapsed. site rõõmu Nii, et aren- enda ja teis- Me kõik teame, mis tunne on saada en- tal endale aasta geodeedi. Algav aasta guruumi te väikestest dale tiivad. Neid hetki oli lõppevas aas- on Struve aasta! Hea meel on teatada, mul on. Sel asjadest ja tas kindlasti meil kõigil. See tunne ei et meie kõik saame seda tähistada igati aastal oli vähesest. teki mitte kunagi niisama, selle taga on vääriliselt! Suvel saab valmis Võivere minu töö- Uskuge, rik- alati ka teised inimesed. Need võivad tuuliku eeskoda. Esimene eksponaat, aasta esi- kad ei olegi olla pereliikmed, sugulased, sõbrad, mis sinna üles seatakse, on Struve geo- mene pool- väga sageli naabrid, kolleegid või mõttekaaslased, deetilise kaare interaktiivne lahendus. aasta väga sugugi õn- kelle heateod ja toetus panevad silmad Lahendus ise on valmis ja ootab piki- pingeline, nelikumad, särama ja tekitavad tunde, et nüüd ta- silmi enda eksponeerimist huvilistele. kuid teisel kui piskuga haks lausa lennata. Teine väga oluline sündmus toimub poolaastal, leppivad Eelmise aasta lõpus oli Võivere tuu- maikuus, kui Simuna rahvamajas toi- seoses Kaja inimesed. lik suures ootuses ja ärevuses, millal mub Struvele, Tennerile ja geodeetili- Õunapuu Aidake lä- saab tema endale tiivad. See hetk saa- sele kaarele pühendatud õpilaskonve- perearstiks hedasi ja bus 2013. a maikuu viimasel päeval. rents, mis on lõpuüritus sellel sügisel saamise ja naabreid, Nii nagu inimesel on tiibade saa- alanud õpilastele suunatud projektile minu prak- sest rõõm miseks vaja häid kaaslasi, nii vajas ka „UNESCO maailmapärand kohustab“. sises juba andmisest Võivere tuulik väga paljude inimeste Head algavat Struve aastat Teile kõi- perearsti- ja aitami- tööd, toetust ja usku, et saada tuulikule gile! na tööle sest on suur vääriline välisilme. Sellest on möödas asumisega, ja tervistav. 60 aastat, kui Võivere tuulikul viimati Liivika Harjo mulle täiesti õnnistav. Tundsin, et nau- Liikuge palju, kohtuge sõpradega, pes- tiivad olid. Mittetulundusühing Võivere Tuule- din oma arstitööd täiega, et praksise ke pühadeks puhtaks oma kodu, hoidke Tuhat tänu kõigile, kes on kaasa ai- veski juhatuse liige pidamine polegi nii hull ja saan pü- ja olge tänulikud selle eest, mis Teil on. danud Võivere tuuliku taastamisele! henduda enam endale ja perele. Nüüd Olge heasoovlikud ja hoolivad! Ärge ar- Euroopa geodeedid valivad igal aas- on minule see ilus aeg lõppenud, ehk vake, et olete vanad, kuigi bioloogiline et Kaja suundunud puhkusele. Aga aeg kell on võibolla juba kaugele tiksunud. kulgeb ju linnutiivul, nii et küllap peat- Kui mõtlete, et olete tublid ja terved, Aastalõpumõtteid selt jälle kohtume. annab aju selle signaali keharakkudele Tööalaselt pakkus lisaks igapäeva- edasi ja nii nemad reageerivadki, on täis sele tööle naudingut osavõtt Euroopa elujõudu ja Teil hea tervis. Kordan ikka, Kuidagi märkamatult on jõudnud kätte Liidu poolt organiseeritud PrimCareIT et positiivsusel ja usul on tohutu jõud. detsember. Jälle on möödunud terve projektist. Eestist valiti selles projektis Kõige õnnelikumad olevatki inimesed, aastaring. Igaühel meist on omad mõt- osalema 4 perearsti praksist. Program- kes usuvad oma õnnetähte, olgu sel- ted ja mälestused mööduvast aastast. mi eesmärk oli leida võimalusi kinnis- leks universum, Taevaisa, puu, kivi või Kindlasti on teatud mälestused, tamaks arsti maale, viljeleda noorele miski muu (no näiteks perearst!!!). Võt- mis kerkivad sagedamini esile. Näiteks arstile toetuse ja abi pakkumise või- ke suusad ja uskuge, Ebavere mäel on elamusterohke reis Sankt-Peterburgi, malusi, eelkõige mentorluse näol ja väge, mida Teile anda! Varastel hommi- aga ka kogukonnaga seotud üritused osaleda pilootprojektis elukestvast kutundidel, mil graanulitehase korstna- ja tegemised: öö Kiltsi raamatukogus, õppest. Projekt lõpeb rahvusvahelise test tõuseb suits küünaldena tähtedest raamatukogu juubel, talgupäevad, MTÜ konverentsiga 2014. aasta veebruaris. siravasse taevasse, tundub elu kaunis rahvusvahelised suhted, koolipäevade Elukestva õppe pilootprojekt osutuski ja päev saab hoogsa alguse. rõõmud ja mured Väike-Maarjas ja Kilt- minu jaoks kõige põnevamaks ja ka ae- Palju aastaid tagasi oli meie vallale- sis. Kindlasti ka valimised. Siinkohal ganõudvamaks ning andis palju tead- he jõulunumbris väga kaunis luuletus. palju tänu kõigile neile inimestele, kes misi minu igapäevaseks tööks. See pro- Õppisin selle tookord pähe, aga autorit olid otsustanud minu poolt oma hääle jekti osa, mis pidi leidma ja toetama ei tea ja luuletuski hetkel ununenud, anda! võimalusi noore arsti tööleasumiseks kuid tahan ta Teile kinkida siiski, veidi Väga sageli kaome me argitoimetus- maale, Eestis kahjuks ühtki positiivset improviseeritult: tesse ega mõtle sellele, mis tegelikult tähtis on. Ja kui tihti me kordame auto- maatselt juba mõeldud ja väljaöeldud Aisakellade helinat kuulen, jõulukirikut näen, ja talve, mõtteid. Tuleb rohkem iseennast kuu- siidpehmes lumerüüs, liigvalus valget. lata. Linnutee kõlinat kuulen, tahesadu näen ja parve, Ise ma loodan leida uuel aastal Eelmise vallavolikogu kultuuri-, spordi- ja külaelukomisjon oma viimasel siidsametöös küütlevaid värve ja helkava valguse värelust näen – rohkem aega raamatute lugemiseks koosolekul Eipri külamajas oktoobrikuus. Vasakul Siret Stoltsen. ja headust Su südames, see ongi Su hääl, ning aega iseendale- mis tundub kui- temas heliseb usk, lootus, armastus hell... dagi egoistlik. Aga oluline on leida me end kindlasti mitme asjaga korraga muretum. Kristallpuhas jõulukell, õrn habras hingekell. tasakaal vaimse ja füüsilise tegevuse tegelemas. Aeglustame siis hoogu ja vahel. Aeg-ajalt on vaja teha kompro- tõmbame hinge! Siret Stoltsen Soojust ja armastust Teie südameisse soovides misse. Me kõik muutume ajas. Peame Kõigile vallaelanikele soovin meele- õpetaja ja MTÜ Meie Kiltsi juhatuse olema vastuvõtlikud elus toimuvatele rahu! Et meie enesetunne paraneks ja liige Mall Lepiksoo muutustele. Iga päeva jooksul avasta- eesmärk oleks olla rõõmsameelsem ja 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Detsember 2013.a. Noortekeskuse aasta 2013 Lõppev aasta oli tegevusrohke ja pakkus palju rõõmu Kohe-kohe saab läbi aasta 2013. Möö- 10. juunil alustas kümnepäevast töö- dunud aastat jäävad meenutama pal- lise teed 36 noort, 21. juunil jaanituli jud põnevad ettevõtmised, milles kaa- ja maleva I vahetuse lõpetamine; 25. Teadsin juba aasta Rangeri noore loo- satud Väike-Maarja valla noortekes- juunil alustasid 38 noort maleva II va- alguses enam-vä- duskaitsja kursustel kused, koos oma noorsootöötajate ja hetust. hem ette, mis mind ning juuli keskpaigas noortega. 5. juulil maleva II vahetuse lõpeta- aasta jooksul ootab. esindasin Magnus Jaanuari alguses tähistasime noorte- mine. Maleva tegemiste hulka jäi palju See tähendab, et Kaldjärve ja Maris Se- keskuse rahvaga uue aasta saabumist; töötunde ja lõbusalt veedetud aega, juba talvevaheajal paga Eestit rahvusva- 11.-13. jaanuaril osales noortekeskuse noored kohtusid huvitavate inimeste- alustasin ettevalmis- helises Junior Rangeri juhataja Eesti Noorsootöötajate Ühen- ga, toimusid väljasõidud valla piires. 9.- tustega tulevasteks laagris Saksamaal. duse (ENÜ) talvese- 10. juulil külatasime olümpiaadideks. Va- Augusti alguses minaril Stokholmis; noortega Saaremaad, rane õppetöö kandis osalesin Kiltsi mõisas 22. jaanuaril oli noor- astusime läbi sõprade vilja, sest saavutasin toimunud ajalookon- te osalusprojektide juurest Kaarma vallas, bioloogiaolümpiaa- verentsil, kus esitasin infopäev Rakveres; 25. osalesime töötubades dil maakonnas teise ettekande noorgiidi- jaanuaril NEET-noor- Angla Tuulikumäel, koha. Lisaks bioloo- õppest Kiltsi Põhi- te seminar Tallinnas. väisasime Saaremaa giaolümpiaadile osa- koolis. 6. veebruaril noor- suursadamat, ujusi- lesin ka maakondlikul 2013. a septembri teinfo seminar ja 9. me Karujärves, imet- keemiaolümpiaadil alguses sai minust 9. veebruaril vabataht- lesime Kuressaare ja matemaatikaolüm- klassi õpilane ning like infoseminar Rak- linna ja linnust. piaadil. varsti hakkab lõppe- veres; 12. veebruaril 3. augustil olime Võimed matemaa- ma esimene poolaas- vastlapäev Ebaveres; koos Rakke noorte- tikas sai ka proovile ta, tulemas on uued 15. veebruaril mo- keskusega tegemas pandud Känguru ma- olümpiaadid ja võist- tivatsioonikoolitus töötuba Rakke valla temaatikavõistlusel. lused. noortele Väike-Maar- päevadel. Juba eelmisel Kokkuvõttes võib ja raamatukogus ja 2. septembril tähis- aastal alustasin ka öelda, et oli üpris pin- sõbrapäevapidu Väi- tasime uue kooliaasta Rohelise Maakonna gutusrohke aasta ja ke-Marja seltsimajas; 19. veebruaril algust; 27. septembril toimus Simuna viktoriinisarjas osale- vahepeal oli väsimus mõttetalgud Väike-Maarja muuseumis; kihelkonna noortepäev; 4. oktoobril mist, mis lõppes igati päris suur, kuid nüüd 26. veebruaril noorsootöötajate välja- õpetajatepäeva töötuba Väike-Maarja positiivselt: saavut- sellele tagasi vaada- sõit Kurna noortekeskusesse Illukal, 28. gümnaasiumis. sime võistkonnaga 4. tes on hea meel, et veebruaril infoseireseminar Lääne-Viru Eespool väljatoodu on vaid osa koha. Kuid see ei ole pingutamine on vilja maavalitsuses. meie tegemistest ja toimetamistest. loodusteemalistest kandnud ning koge- 2. märtsil tantsutuba ja peoõhtu Aasta sisse jääb projektide kirjutamist, viktoriinidest ainus, mustepagas selle võr- noortele seltsimajas; 12. märtsil vaim- projektide läbiviimist, ringitegevusi, millest osa võtsin: ra suurenenud. Seda se tervise infopäev seltsimajas; 13.- külaskäike ja külaliste vastuvõtmisi. panime võistkonnaga kõike ei oleks ma iial- 14. märtsil rahvusvahelise noorteinfo Meie elu on täpselt nii kiire ja nii hu- teadmised proovile gi suutnud saavutada õppepäevade I moodul Rakveres; 15. vitav kui keegi seda soovib korraldada ka Sagadi looduskoo- ilma oma kallite Kiltsi märtsil IT-öö Roela noortemajas; 27.- ja läbi viia. lis toimunud loodus- Põhikooli õpetaja- 28. märtsil rahvusvahelise noorteinfo Soovime tänada kõiki noori, kollee- ajakirjade viktoriinil, teta, kes juhendasid õppepäevade II moodul Rakveres. ge, koostööpartnerid lähedalt ja kau- kus saavutasime 1. mind olenemata nä- 10. aprillil käisime PlayBackil selt- gelt, kõiki meie toetajaid, abilisi. Teie koha. dalapäevast ja kella- simajas ja 11. aprillil Marjaviisi laulu- abiga ja toel saame veel paremini hak- Et lõpetada 8. ajast. Ja muidugi on võistluse züriis Väike-Maarja gümnaa- kama. klass, oli vaja koos- väga suureks toeks siumi algkoolimajas; 15. aprillil ESFi tada, ette kanda ja olnud mulle ka pe- vahekohtumine Saue noortekeskuses; Kinni püüa lumepall kaitsta loovtöö ning rekond. Tänan süda- 24.-25. aprillil olime vabatahtlikena enda sisse rahus vaata sooritada üleminekueksam, mis mõle- ning auhinnaks sain suvise preemiarei- mest kõiki Teid selle toetuse eest. abikäeks Wiedemanni keelekonverentsi siis on kinke elult loota mad sujusid samuti edukalt. si Sankt Peterburi. toimkonnas. Mais sain proovile panna oma luu- Suvevaheaeg oli mul päris tihe. Kok- Minna Joor 6. mail osalesid noorsootöötajad es- Elu saadab kinke häid letamisoskuse, osaledes Krusensterni- ku umbes kuu aega praktiseerisin Kiltsi Kiltsi kooli 9. klassi õpilane maabikursustel; 9. mail külastasime 25 silitab ta heade päid teemalisel võistlusel. Minu teos osutus mõisas giidiõppe tunnis õpitut. Juuni noorega Räpina aianduskooli ja imetle- täitunud su jõulusoovid võistluse luulekategooria võidutööks lõpus osalesin kolmandat korda Junior sime kaunist Tartu linna; 17. mail ENÜ südamest need sulle loodi kevadseminar Kloogarannal; 18.-19. mail toimusid töötoad IX koolinoorte Tänan ingleid ja kõikevõimast, rahvatanstufestivalil 900le osalejale; päkapikke ja iseennast Käru külaseltsi aasta oli tegus ja tore 20. mail kohtusid Väike-Maarja noo- elu ongi rõõmus jõuluaeg, red päästajad Haljala ja Uhtna noorte kus imesid sa alatasa näed. Käru Küla Selts on väike ühe kirikliku mõtiskluste päästjatega Äntu matkarajal, päeva ja toimekas kogukond, päeva, kus osalesid ka lõpetasime väikese grilli- ja vestlusõh- Kauneid jõule, imelist uut 2014. kes püüab oma asja ajada soomlased. tuga; 24. mail tänavtantsu õpituba ja aastat!! tasa ja targu. See tähen- Suure üritusena tuleb tantsuõhtu, külas noorteansambel BoB dab, et igas aastas oleks mainida Käruveski mänge, Synfoni. Väike-Maarja valla noortekeskuse mõni suurem üritus, mil- mis toimusid juba XXVIII 1. juunil noortekeskus Pandivere pere: leks tänavu oli seltsi küm- korda. Need on alati rah- päeval tegemas töötube, läbi viimas Külli Siim, Virge Lepa, Meeli Veia nes sünnipäev. varohked ja eriti lasteroh- võistlusi; 7. juunil ööjooks Rakveres; Pidulik õhtu oli kenasti ked. Seekord oli lapsi oli ja südamlikult suure hul- 25 ning koos vanemate ja ga külalistega korralda- vanavanematega oli kokku Jõulukuu Eipri külamajas tud. Me küll ootame küla- 47 inimest. rahva aktiivsemat osavõt- Meil on hea koostöö Jõulukuu tegemised on ikka pisut teist- kursuse Kai Tominga käe all lõime kää- tu, aga targu lepime, kui Väike-Maarja vallaga ja sugused ja erilised, nii ka meie suvel rimisest, teljele panekust, niietamisest osavõtt on kesisem, sest kõigi lähedal asuvate selt- avatud külakeskuses. ja paljust muust, mis moodustab terve nii on pettumus väiksem sidega. Emumäe Arendus- Ühel libedal jõulukuu teisipäeval omaette teaduse, ja käivad nüüd küla- ja säilib edasise tegutse- keskusega koostöös ole- toimetasid Eipri külamajas Väike- majas esimesi vaibakesi kudumas. mise soov. me korraldanud talguid, Maarja gümnaasiumi 4.B klassi õpila- Detsember toob külamajja ka jõu- Seltsi käsutuses olev käinud ekskursioonidel ja sed. Lapsed olid väga usinad ja küla- lulaada, mis selle jutukese kirjutamise maja vajab aga pidevalt pidanud sünnipäeva. maja päkapikkude juhendamisel leidis hetkel veel ees seisab. Nii külainime- hoolsaid käsi – pisire- Lõppeval aastal saime igaüks endale meelistegevuse – kes sed kui sõbrad lähiümbrusest on selle mondiks, koristamiseks, rahastuse kahele projek- valmistas mesilasvahast küünlaid, kes tarvis nii mõndagi armastusega kasva- küttepuude tegemiseks tile. Ostsime seltsimajale proovis kangastelgedel vaibakudumist, tanud ja oma kätega meisterdanud. jne, sest seltsimaja ise on õhksoojuspumba, nõude- kes küpsetas piparkooke. Omavalmis- Pärast sellist tegusat ja rõõmsat üsna aktiivses kasutuses pesumasina, vahetasime tatud piparkoogid maitsesid hiljem tee jõulukuud jääme uuelt aastalt lootma nii külarahva kui mitmete välja saali aknad ja nüüd kõrvale imehästi ja tänutäheks lugesid meie ammuse soovi jätkuvat täitu- organisatsioonide poolt. saime raha ülejäänud alu- lapsed päkapikkudele luuletust. Õpi- mist – et Eipri külamaja ikka rakendust Tundide eest, mis küla- mise korruse akende välja laste kätetöö leidis tee ka algkooli jõu- leiaks ja inimesi kokku tooks! seltsis tegutsetakse, palka vahetamiseks. lulaadale. Aitäh vahvatele töömesilas- Kauneid jõule ja kohtumiseni Eip- ei maksta, kasutame siis Aasta on olnud tegus tele, kes aitasid meie külamajas luua ris! võimalust ja avaldame le- ja tore. Soovime kõigile jõulumeeleolu. heveergudel tänu tublide- ilusat ja rahulikku adven- Nagu juba mainitud, on Eipri küla- Kristiina Tomingas le seltsi liikmetele. diaega ja valgeid jõule! majas nüüd üles seatud kangasteljed. Heili Nõgene EELK Simuna kogudus Mõned käsitööhuvilised külainimesed Eipri Külaselts korraldas suvel meie juu- Sirje Aavik ja Riina on juba läbi teinud kolmepäevase kiir- res kaks laagrit ja talvel Rajaste Detsember 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Aasta 2013 saab ajalooks
Igaks asjaks on oma aeg, se unustada tegelikkuse, ütles vanarahvas. Aas- annab jõudu edasi min- ta 2013 saab peagi aja- na, avardab maailma, looks. Mis jäljed möö- isegi kui sa kodust lah- dunud aastaring meile kuda ei saa. jättis? Oli ta teguderikas, Mida soovida? Räägi- Soovime kõigile fantaasiarikas või hoo- takse, et tähtede lange- pis keeruline? Kas kõik, mine toob õnne. Soovin, rõõmsaid jõule mida me plaanisime, et jätkuks ikka neid tähti, suutsime ka täita? millega saab kirjatähti ja õnnelikku uut On olemas kolmed soetada. Hea raamat on tähed: taeva-, kirja- ja ju parim külaline. aastat! rahatähed – ütleb luule- Soovin vallarahvale taja Viivi Luik oma luule- ja raamatukogu lugejai- Väike-Maarja Lasteaed tuses. le rahu ja rõõmu ning, Iga raamat on tähesülem, seda mitte et jätkuks headust ja soojust terveks Austatud Simuna rahvamaja ainult kirjatähtede kogumina, vaid kui uueks aastaks. Et meil oleks tarkust, et suured ja väikesed terve maailm, milles rändamine annab suudaks leida lahendusi ka keerulistele isetegevuslased, meile uusi tarkusi, teadmisi. Raamat küsimustele. muusikakooli pere oli, on ja jääb. Raamatul on oma hing Kohtumiseni uuel aastal oma pari- ja raamatukogu ja iseloom. Kui me teda mõista püüa- mate sõpradega – raamatutega – Simu- ning kõik sõbrad, me ja enda iseloomuga paralleele tõm- na raamatukogus! toetajad ja seltsielus mata püüame, võib meist saada palju kaasaaitajad! targem ja arusaavam inimene. Lugemi- Riina Tülli ne on ju mõnus, sest ta annab võimalu- Simuna raamatukoguhoidja Hämaras-hämaras talveöös mööda lumiseid radu Härmalõngal oli tegus aasta uitab üks mõte, üks lootus, Pühad toovad kokku 140. juubelil, naisseltsi üks usk, sõpruskondi, et ühiselt 20. aastapäeval ning et uus aasta oleks parem, koos aega veeta ning Tarapita 25. tähtpäeval. nautida igat koosoldud Toimus eakate ekskur- oleks otsimisterikkam hetke. Jõuluaeg on oo- sioon Võrumaale. ja leidmisterõõmsam. tuste aeg. Oodatakse Oktoobris sai alguse Rõõmu iseendast ja valgeid jõule, küün- Härmalõnga uus hoo- oma lähedastest! latuld, kuusepuud ja aeg. Loodan, et sellel piparkooke. Üle kõige hooajal saab meid klu- Olgu vaikne jõulurahu oodatakse aga, et pered bis rohkem olema. 21. detsembril, algusega kell 10.00 toimub Sinu toas ja õue peal. lähedalt ja kaugelt koju Meil kõigil on aas- MTÜ Võnnusvere OK ettevõtmisel Tulgu aasta, kuhu mahub tervist, jõuaksid. taks omad unistused, õnne, kõike head! Igaüks meist vajab soovid, ootused. Alati Väike-Maarjas, Pikk tänav 10 (endise politseimaja kõrval) aeg-ajalt head sõna, loodame, et see, mis B Auli Kadastik tunnustust – nii lähe- tuleb on parem kui dased, sõbrad kui ka meie ise. Ärgem olnu. Nautigem jõulueelseid kiireid as- PIKA TÄNAVA JÕULULAAT keldusi kui ka vaiksete päevade rahu. olgem siis kitsid kiidusõnadega, sõbra- müügil erinevad kaubad liku oleku ega naeratustega. Kauneid pühi kõigile ja tugevat tervist Väike-Maarja (viimane võimalus kingikriisi lahendamiseks) Aasta 2013 on Härmalõngal möö- uueks, 2014. aastaks! B dunud tegusalt. Käisime paljudel täht- avatud kohvikunurk seltsimajas päevade pidudel: Laekvere klubi Mee- Anne-Liis Talu, õnneloos (iga loos võidab) nutus 25. aastapäeval, segakoori Helin Härmalõnga klubi eestvedaja B Laupäeval, 21. detsembril Tule ostma või lihtsalt mõnusalt aega veetma! Väike-Maarja seltsimaja 101. AASTAPÄEVA PIDU! Kui soovid tulla müüma, siis võta ühendust tel 5306 2980, Raul Oja Aitäh kõigile, kes te meie Uksed avatud kell 18.00. Algus kell 19.00. nimepäeva kauniks Kavas:Improteater, koosseisus näit- tantsisite ja laulsite! lejad Merilin Kirbits, Kati Ong ja Erki Aule.
Rohkelt rõõmupäevi ja uute Tantsuks ja kuulamiseks esineb an- kohtumisteni! sambel Truudi laiendatud koosseis. Georg Otsa nimelisest Tallinna Seeniortantsurühm Kuremarjad Muusikakoolist: Karl Sander Saarik – vokaal Aleksandra Kirikal – vokaal Martin Trudnikov – akordion, taus- talaul Kalle Pilli – kitarr, taustalaul Advendiaeg, Jeesus Kristus, detsember, talve algus, rahu, Erki-Andres Nuut – klahvpill headus, jõulude ootus, päkapikud, lumi, valgus, külm, vee- randi lõpp... Siia ritta võime lisada ju nii palju erinevaid Joonatan Nõgisto – bass sõnu, mis seostuvad meile käesoleva ajaga. Me tahaksime Oliver Rõõmus – trummid teile meelde tuletada, kuidas olla ja kuidas käituda adven- diajal, ja tegelikult mitte ainult advendiajal, nii, et sinul ja Kohvik avatud 18.00 ka teistel sinu ümber oleks hea ja mõnus olla. Tegelikult me Pilet eelmüügis 8 eurot, samal päe- südames loodame ja usume, et terve maailm on jõuluajal val 10 eurot. natukenegi parem ja hoolivam. Me märkame, mida teevad teised, kuid iseennast me Teisipäeval, 31. detsembril unustame märgata. Me kutsume teid alustama iseendast. Kell 20.00 Aastavahetus suurel ek- Ole hea, ole sõbralik, ole hooliv ja tähelepanelik. Märka teisi raanil. enda ümber, ütle neile mõni hea sõna. Ulata abikäsi neile, Kell 00.30 Uue aasta pidu ansamb- kes seda vajavad. Proovi olla natukenegi mõistvam ja salli- vam – mitte keegi ei ole ju tegelikult siia maailma sündinud liga Vana Kallim. halvana. Kohvik avatud 00.30 Väike-Maarja gümnaasiumi 10. klass Laud ettetellimisel! Pilet eelmüügis 7 eurot, samal päe- Rahulikke jõule ja tegusat uut aastat! val 10 eurot Väike-Maarja Gümnaasium ja Õppekeskus Info: Väike-Maarja seltsimaja Piletite müük: T-R 12.00 – 18.00 Telefonid: 326 1837, 5302 4437 e-mail: [email protected] 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Detsember 2013.a. Viies Väike-Maarja muusikafestival Väike-Maarja mäletab tenor Vello Jürnat
Igal paigal on oma lugu ja inimesed, tal suundus Vello Estonia teatri oope- vamaid ja mõnusamaid aegu see Tosca kutsuti Vello siit ajast iga- kes selle loo kujundavad. Vello Jürna on rikoori, kust kaks aastat hiljem kasvas aeg... Teadsin tõesti Su häält ja olin vikku. üks neist, kes Väike-Maarja lugu endas juba solistiks. Kõrghariduse lauljana nautinud seda täiel sõõmul, aga õppi- Ühest Mart Kadastiku kandes oma kordumatu tenorihäälega omandas aastail 1985-1991 tolleaegses sin nüüd tundma Sind kui väga liikuva artiklist „Kolm tenorit“ 8. on muusika läbi maailma muutnud. Tallinna Konservatooriumis, õppides ettekujutusega ja paindlikku näitlejat septembril 2007 arutleb Tänavu 1. detsembril, Vello Jürna algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo ning omanäolist isiksust.” Kadastik: „Vähesed ooperid 54. sünniaastapäeval, tema lauljateest Kuuse juures. 1991. aastal lõpetasid Estonia solistina laulis Vello Jürna jätavad tenori ellu. Algul näituse koostamise eel, sain kinnituse Tallinna Riikliku Konservatooriumi lau- üle 30 ooperiosa. Meeldejäävaks kuju- hukkuvad nad mängult, see- ühest varasemast intervjuust küsimu- lu eriala koos Vello Jürnaga Ülle Tinn, nesid tema Alfredo, Radames, Rodolfo, järel vokaalselt, siis moraal- sele – kas just Väike-Maarja on see õige Pille Lill, Villu Valdmaa ja Mart Mikk. Don Jose ja paljud teised nõudlikud selt, lõpuks päriselt. Kuidas kant, kes tema lauljateest tähendust Kristel Pappeli kriitika Mozarti „Cosi rollid. Lisaks esinemistele Estonias ja hoida lauljaid? Oletati, et otsib ja Väike-Maarja muusikafestivali- fan tutte“ Fernando rollile 1989. aastal Vanemuise teatris laulis ta Stockholmi Jürna südame murdis lah- des seda edasi kannab. ajalehes Reede: “Vello Jürna esines Fer- kuninglikus ooperis, Norra ja Läti rah- kumine Estoniast. Ärami- 1989. aastal esimesed rollid män- nando rollis vabamalt ja veenvamalt kui vusooperis, Göteborgi ja Oulu ooperi- nek oli loomingulise kriisi ginud Vello Jürna on üle kümne aasta don Basiliona “Figaro pulmas”, maitse- teatrites ja mujal. tagajärg. Vello Jürna läks taguses intervjuus öelnud, et hääl on tut maneerlikkust oli hoopis vähem. V. Vello Jürna on laulnud paljudes kiri- laotama asfalti. Enne surma talle jumala poolt antud, auahnust ja Jürna õpib praegu Konservatooriumi kutes ja kammersaalides üle maailma. jõudis ta laulule lähemale – ambitsioone, mida teater vajab, ta kaa- viimasel kursusel. Teda tuleks tingima- Lauljatöö kõrvalt algatas ta muusika- Laulasmaa kooli huvijuhiks. sa ei saanud. „Sellepärast pole teater ta edasi koolitada – asjatundlikus ja hariduslikke ettevõtmisi, et võimalikult Me ei tea, mis juhtus laulja mulle koduks saanud, ma ei lase teat- konkurentsitihedas õhkkonnas. V. Jürna paljudel aidata nautida muusikast osa- hinge ja häälega. Me ei tea rihullusel endale peale tulla. Mul on on üks potentsiaalseid esitenoreid, aga saamise rõõmu. Kõik tenori unistuste- paljutki.“ väga hea meel, et sellest Väike-Maarja kui ta kohe kõrvuni töösse sukeldub, ei rollid ära laulnud Väike-Maarja poiss Vello Jürna lauluhäält Caramello – J. Strauss „Öö Veneetsias“ (Eine poisist, kes kaua aega laulmisest mi- pea hääl kaua vastu, rääkimata tehni- Vello Jürna tähistanuks 1. detsembril on nüüd võimalus nautida Nacht in Venedig), 2000. Foto: Eesti Teatri- ja dagi ei teadnud, nii palju alles on. Mis liste probleemide lahendamisest.” 2009 oma esimest juubelit. Tema 50. helikandjatelt. 2006. aastal Muusikamuuseumi kogu. siis, et mind on väga palju lahti raiutud Vello Jürna täiendas end Soomes sünniaastapäeva auks toimus Väike- ilmus Vello Jürna laulude ja ja uuesti kokku pandud,” rääkis tenor. professor Shen Xiang´i suvekursusel Maarjas 27.-29. novembrini esimene Piia Paemurru klaverisaatega ning Gui- ke-Maarja seltsimajas, seejärel rändab Raadiointervjuus „Muusikast võlu- Savonlinnas. Aastatel 1990-1991 õp- muusikafestival. Tänavu leidis aset do Kanguri loetud luulega helikandja ta ringi. Vello Jürna lauljatee näituse tud“ 1998. aastal räägib Vello Jürna Väi- pis ta Estonia teatri ja seltsi toetusel juba teine Vello Jürnale pühendatud „Unuvad õhtud“. 2009. aastal anti Vello koostasid Väike-Maarja Muusikaselts ja ke-Maarjale mõeldes: „Eks igal ühel on Itaalias maestro Carlo Bergonzi juures vabariiklik vokalistide konkurss. mäletuseks välja plaat „Elu nagu oo- Väike-Maarja muuseum Eesti Teatri- ja üks koht maailmas, kus on majad kõige Accademia Verdiana’s, Verdi sünnilin- Väike-Maarjas laulis Vello Jürna pä- per“ tuntud ooperiaariatega Vello Jürna Muusikamuuseumi ja Eesti Kultuurka- ilusamad ja inimesed kõige paremad.“ nas, kus õppis hindama aega ja järjepi- rast lauljakoolituse saamist üle pika mängitud rollidest. Mõlemaid plaate pitali helikunsti sihtkapitali toel. Koolipõlves bändi solistina lauldes devust. Carlo Bergonzit peetakse maa- aja 1998. aastal Väike-Maarja Gümnaa- on võimalik soetada ka Väike-Maarja ja kohapealset populaarsust kohates ilma üheks parimaks lauluõpetajaks, siumi aastapäeva aktusel, pärast seda muuseumist. Marju Metsman sattus Vello Jürna pärast Väike-Maar- viimaseks bel canto meistriks. mitmeid kordi erinevatel sündmustel, Vello Jürna lauljatee näitust on või- Väike-Maarja muuseum/ ja Keskkooli lõpetamist juhuslikult, Vello Jürna võitis I auhinna Eesti paari viimase ülesastumisega toetas ta malik vaadata detsembri lõpuni Väi- Väike-Maarja Muusikaselts paljuski tänu Uno Naissoole Tallinna Lauljate võistlusel 1989. aastal, publi- oma häälega Väike-Maarja kiriku oreli Muusikakooli estraadiosakonda. Pä- ku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel restaureerimist ning Väike-Maarja kiri- rast armees omandatud helikopterite 1992. aastal ning oli 1991. aastal Mode- ku orelirõdul vend Lembitu mälestust Kokkuvõte Vello Jürnale mehaaniku kutset jätkas Vello kammer- nas Pavarotti-nimelise võistluse fi na- hingedepäeval 2006. aastal. laulu ja klassika alal, mida ta alguses list. Aastatel 1996 ja 1997 töötas koos Hoolimata ajast ja võimalustest õh- pühendatud vokalistide konkursist õppida ei tahtnud, sest polnud sellest maestra Jenny Anveltiga Milano Kon- kus Vellost ikka uusi ja uuenduslikke kuulnudki. servatooriumis. ideid. 31. mail 2007 kutsus ta Laulas- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) saalis osales konkursi 1. voorus 28. no- Tee jätkus Georg Otsa nimelises Tal- Peale vägeva lauluhääle hinnati Vel- maa koolis ellu interaktiivse galakont- vembril 14 vokalisti Eestist, Lätist, Hiinast ja Koreast. linna Muusikakoolis, kus Vello Jürna lo Jürnat kui loomingulist isiksust. Mikk serdi Skype vahendusel ja temast pidi Konkursi 2. voor oli 29. novembril Väike-Maarja seltsimajas, kus kümnest laul- õpetaja, RAMi solist Raimond Alango Mikiveri 1995. aasta jõulutervituses saama Laulasmaa kooli huvijuht. Paar jast pääses edasi 6. kutsus ta meeskoori laulma. 1987. aas- seisab: “Oli mu mööduva aasta põne- nädalat hiljem 12. juunil 2007. aastal 3. voor toimus 30. novembril Tallinna Raekojas. Konkursi žürii, koosseisus Robert Gilder, Ivari Ilja ja Pille Lill, jagas Väike-Maarja valla poolt välja pandud preemiad järgnevalt: I preemia (1000 eurot) – Tamar Nugis, EMTA 3. kursus Näitus „O sole mio“ räägi II preemia (600 eurot) – Marlena Keine, EMTA 3. kursus III preemia (400 eurot) – Aule Urb, EMTA 3. kursus tenor Vello Jürna lauljateest RO Estonia preemia ja Forum Cinemas preemia sai sopran Olga Zaitseva, Vello Jürna perekonna preemia bariton Tamar Nugis, Itaalia saatkonna preemia sopran Viienda Väike-Maarja muusikafestivali ja erakogu- on küll lüürilisi teoneid,“ rääkis Pille Maria Melaha ning parima kontsertmeistri preemia Piia Paemurru. raames peetud vokalistide konkursi II dest. Näitu- Lill. Tänavuse muusikafestivali ja konkursi korraldamist toetasid Eesti Kultuurka- vooru eel avati Väike-Maarja seltsima- se avamisel Näituse avamisel rääkides tundis pital, Pille Lille Muusikute Fond, kohaliku omaalgatuse programm, Leader-prog- ja jalutussaalis näitus „O sole mio“. rääkis Marju Vello Jürna tütar Auri Jürna heameelt ramm, Vello Jürna sugulased ja sõbrad, Gustav Põldmaa ja Hans Kruusamägi. Näitus annab ülevaate Vello Jürna laul- Metsman, et selle üle, et igal aastal isa sünnipäeval Väike-Maarja Vallavalitsus tänab oma koostööpartnereid – Pille Lille Muu- jatee erinevatest etappidest. Räägib on näituse on nende maja tema sõpradest tulvil. sikute Fondi ja Väike-Maarja Muusikaseltsi muusikafestivali ja vokalistide lugu sellest, kuidas Väike-Maarja poiss koostatud Siis on seal naeru, nii nagu isa ajalgi konkursi eduka korraldamise eest. Väike-Maarja Vallavalitsus tänab kõiki leidis tee suurde muusikasse – ooperi- nii, et see oli. “47 aastat on väga lühike aeg, aga muusikuid suurepäraste muusikaelamuste eest ja soovib edu kõikidel edaspi- maailma. poleks lõplik, isa suutis ometi panna sellesse väga distel esinemistel. Näitusel on üles seatud palju ma- seda on alati terjali Vello Jürna erinevatest osatäit- võimalik jät- mistest nii Eesti kui Euroopa ooperila- kata. vadel. Vello Jür- na lavapart- ner, sõber ja mõttekaasla- ne Pille Lill meenutas näituse avamisel, kuidas ta Vello Jürna 50. sünniaastapäeva eel tundis, et peab Vello mälestuseks mi- dagi tegema. Ta kutsuski ellu Väike- Maarja muusikafestivali ja Vello Jürnale Näitus Väike-Maarja seltsimajas pühendatud vokalistide konkursi. toob esile Vello Jürna lauljatee eri- Pille Lill oli 10 aastat Vello Jürna la- nevaid etappe. Foto: Ilve Tobreluts. vapartner. Ta on väga tänulik, et meil oli niisugune laulja ja et tamal oli õnn palju rõõmu ja nakatavat kirge,“ mee- Vello Jürnaga koos nii paljusid osi teha. nutas Auri Jürna. Muusikafestivali üks peakoraldajaid Vello Jürna lauljatee lõigati kuue ja Näitus jääb Väike-Maarja seltsi- ja Vello Jürnale pühendatud näituse poole aasta eest saatuse poolt järsku majja aasta lõpuni, pärast seda läheb koostaja Marju Metsman muusika- väga varakult ära. Haruldase dramaa- rändama, kõigepealt valla koolidesse, festivali kontserdi „Valgre 100“ ava- tilise tenorina oli ta olnud väärikas et võimalikult paljud saaksid osa Vello misel Kiltsi mõisas. Hendrik Krummi järeltulija. „Niisugust Jürna jõudmisest muusikani, tema laul- Foto: Aare Treial. häält meil praegu Eestis ei ole ja ei os- jateest ja paljudest lavarollidest. Näituse koostas Marju Metsman, kes kagi näha, millal Eesti võiks taas niisu- kogus materjali muusika- ja teatrimuu- guse dramaatise tenori saada. Praegu Ilve Tobreluts Vokalistide konkursil osalenud koos konkursi peakorraldaja Pille Lillega seumist, Väike-Maarja muuseumist muusikaakadeemias sellist häält ei õpi, II vooru lõpetamisel Väike-Maarja seltsimajas. Foto Aare Treial. Detsember 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Viies Väike-Maarja muusikafestival Õpitoad Väike-Maarja Kultuurisild Helmut Joonuksi kaudu muusikakoolis 10. jaanuaril 2014. aastal tähistame Väike-Maarjas Virumaa suurkuju Helmut Joonuksi 90. sünniaastapäe- va, alusega kell 17.00 Väike-Maarja seltsimajas luues kultuurisilla Helmut Joonuksi eluloo ja loomingu Virgo Veldi ja Madis Kari juhendasid 28. lemises. Nüüd oli ruumis nii palju võõ- kaudu. Avame Helmut Joonuksi loomingu näituse. novembril saksofoni ja klarneti õpitu- rast rahvast, juhendajaks tuntud muu- Pilli talust Tammiku külast pärit Hel- laagrisse. ta erilist huvi joonistamise ja emakeele basid, Marko Martin oli lahkelt valmis sik. Esinemis-õppimispinevus kuluta- mut Joonuks alustas kooliteed Sal- 1946. aastal tagasi koju jõudes alus- vastu. Väike-Maarja gümnaasiumi õpi- õpilasi klaveril saatma. Osales 13 õpi- sid klassitoast hapniku ja mängimisse la-Tammiku algkoolis 1931. aastal ja tas õpetajana Simuna koolis. 1947. lasajakirjas Mõttelend ja vabariiklikus last ja 4 õpetajat Kadrina, Rakvere ja panustatud energia arvelt tõusis tem- jätkas seda 1936. aastal Väike-Marja aasta sügisest 1970. aasta kevadeni oli Õpilaslehes ilmus tema luuletusi, kari- Väike-Maarja muusikakoolidest. peratuur kiiresti. Õpilased olid tublid, gümnaasiumis, lõpetades 1943. aastal Helmut Joonuks Rakke keskkooli õpeta- katuure, ristisõnu jms. Sellest ajast on Sissejuhatuseks räägiti nagu ikka pidasid pingele vastu, neil oli hea või- humanitaarharu. Samal kevadel mo- ja, seejärel kultuurimälestiste inspek- säilinud hulk joonistusi, karikatuure ja pasunpoiste seas – nn soojaks puhu- malus õppida nii üksteiselt kui juhen- biliseeriti Helmut Joonuks sõjaväkke. tor aastatel 1970-1987. maale. mine, pikad noodid, hingamine, keha dajalt. Virgo ütles, et kõige tähtsam oli Eesti Leegioni kirjasaatjate rühma kul- Rakke keskkooli õpilased tegid Helmut Joonuksi kaudu kultuurisil- hoiak ja kõige põhilisem: „Harjuta osalejate tahe õppida. Madis soovitas lerina sõitis ta korduvalt Berliini ja rin- õpetaja Joonuksiga arvukaid jalgsi-, da loovat sündmust toetab kohaliku kodus!“ Samas pakkus juhendaja eri- klarnetiõpilastel osaleda traditsioonili- dejoone vahet. Märtsis 1944 oli Helmut suusa- ja jalgrattamatku Eestimaa omaalgatuse programm. nevaid harjutusi, kuidas seda kõike sel kultuuriüritusel “Klarnetisuvi-Elva” Joonuks Narva rindel. Taganemislahin- huvitavamatesse paikadesse. Helmut õigesti ja mõtestatult teha. Kindlasti (info Elva muusikakooli kodulehel). gutes Sinimägedest Oppelnini langes Joonuksist sai kiiresti üks tuntumaid kuulasid õpilased kogenud mängijate Üle kolme tunni kestnud saksofoni palju sõpru ja rindekaaslasi. Kulleritöö koduloouurijaid Eestis ja korduvalt sai nõuandeid tähelepanelikult. Kui jõuti õpitoa lõppedes küsisin õpilastelt, et kõrval oli Helmut Joonuks mitme eesti ta auhindu etnograafi lise materjali ko- lugude ettemängimiseni ja fraaside vii- kas nad osaleksid kui järgmisel aastal ajalehe – Virumaa Teataja, Rindeleht, gumise eest ning nakatas selle huviga mistlemiseni, oli uusi mängunippe ka korraldame sarnase koolituse. Pärast Varemetest tõuseb kättemaks – rinde- ka oma õpilasi. Helmut Joonuksi eest- õpetajatele. lühikest pausi kõlas vastuseks üks- korrespondent. Sõja lõpupäevil langes vedamisel rajasid Rakke kooli õpilased Väike-Maarja Muuseum Õpilastel oli raske! Toimub ju tavali- meelne: „Jah!“ ta vangi ning läbinud mitmed sõjavan- oma kooli koduloomuuseumi. Väike-Maarja Muusikaselts ne pillimängutund ainult kahe inimese gilaagrid Saksamaal ja Venemaal jõu- Juba koolipõlves hakkas Helmut Joo- – õpilase ja õpetaja omavahelises suht- Aare Treial dis Helmut Joonuks lõpuks sunnitöö- nuks kirjutama luuletusi. Sel ajal tundis
Allikas: Helmut Joonuksi luulekogu „Õhtu nagu tulekahi“, 1998 *** Mu väikene lootsik saab tuulist kant, Pool elu ma longates läbi käind, Ja ükskord, kui enam ei tuika pist, ei suuremat pole mu eluks ant. kuid õiget tormi ja med pole näind. saan kõikidest vaevadest vabaks vist.
Lai laine käib tihti loksumas sees, Et keegi on elu mu rinda pand, Väike-Maarjas, 12. veebruar 1943 kord liival ma, vahel põhjani vees. see on nagu tühine armuand.
Suuskadel On päike vaevalt löönud lahti kuue, Noor lepik nagu tihe pilliroog Ja kuskil õhtut tillab aisakell mu suuske all, kui kiunub lumeloog. on uhke oma mõrsjakleidis uues. ja looja vajub päeva madal kaar Virgo Veldi õpitoas nõuandeid Marko Martin on valmis saksofoni- Rind värisedes päeva kargust joob, - ma talvest, lumest tulles elust hell. jagamas. mängijaid klaveril saatma. kui tuulteks lahti laotet lahesuue. Poeb otse südamesse tuuleiil, Foto: Aare Treial. Foto: Aare Treial. kui künkaid pooleks vestab suusapaar Väike-Maarja, 23. veebruar 1943 Lai lagendik mind laane alla tuues ja nagu tuulelipp käib kuuesiil. Avakontsert Simuna rahvamajas jääb maha nagu rannal lõppev voog.
ko oli eelkõige klaverisaatja rollis, solistina esitas ta kaks F. Väike-Maarja spordikeskust hakkab Liszti teost. Genfi kellad ja klaver helises kui tornikellade muu- juhtima Jane Kool sika. Tuisk aga tekitas külmalt vihiseva tuule ja lume tunde. Väike-Maarja spordikeskuse juhi kon- dialaseid arusaamu. Tal on ka erinevate visespordikeskuse hoone ja radade Huvitav oli altsaksofoni ja kursile laekus 36 avaldust. Konkursiko- spordiürituste läbiviimise kogemusi. haldamisele tuleb spordikeskuse juhil klaveri kahekõne P. Bonneau misjon valis neist välja 6, kellega viidi Jane on elurõõmsa hoiakuga ja väga tegeleda ka valla spordikorraldusega Süidis, lõbusaid üllatusi pakkus läbi vestlusvoor. hea suhtleja. Suhtlemine ja koostöö- laiemalt ning paljude ürituste läbivii- J. Horovitzi Sonatiin klarnetile Jane Kooli kasuks kallutas vaekausi valmidus on spordivaldkonnas eduka misega. ja klaverile. Kavas olid veel F. päris mitu asjaolu. tegevuse eelduseks. Jane Kool alustab Väike-Maarja Poulence, J. Demerssemani ja Jane Kool on spordiga igati sina- Kuna töö spordikeskuse juhina eel- spordikeskuse juhina tööd 2. jaanuaril Muusikafestivali avakontserdil Simuna rahva- J. S. Bachi teosed. peal. Ta on ise varem tihedalt seotud dab tihti kohalolekut ka nädalavahe- 2014. Praegu töötab Jane Haljala güm- majas esinesid Virgo Veldi (saksofon), Madis S. Richards on klarnetile, olnud võistlusspordiga ning on praegu tustel ja õhtuti, on oluline, et Jane elab naasiumis kehalise kasvatuse õpetaja- Kari (klarnet) ja Marko Martin (klaver). altsaksofonile ja klaverile sead- agar rahvasportlane. Töötamine keha- Väike-Maarjas. na. Foto: Aare Treial. nud D. Šostakovitši Valss nr 2, lise kasvatuse õpetajana on andnud Lisaks Väike-Maarja spordihoone, mis lõpetas kontserdi vapusta- rohkesti kogemusi ja kujundanud spor- liuvälja ja lasketiiru ning Ebavere ter- Ilve Tobreluts 28. novembri õhtul olid laval noored valt suurepäraselt. mehed, kes päeval õpitubasid juhenda- sid – Virgo Veldi (saksofon), Madis Kari Aare Treial Väike-Maarja kiriku katuse restaureerimise (klarnet) ja Marko Martin (klaver). Mar- esimene etapp sai valmis
Raimond Valge 100 Väike-Maarja kogudusel on põhjust leandvuse ning tõmbtala ja külgsuu- ti: kooriruumi karniisi sel sügisel mitte rõõmustamiseks ja olla tänulik ehita- nalise paigutise vältimiseks paigaldati värvida, koguda ajalooliste viimistluste Kontsert toimus 30. novembril Kilt- Sanderi või ansambel Karavani esitu- jale. tõmbtala ja võlvi vahele puidust kiil. Va- kohta täiendavaid andmeid pikihoo- si mõisas. Maria Listrat saatis pianist ses. Neid ridu kirjutades on kontserdist 6. detsembril lõpetati kiriku koori- jaliku muljumispinna tagamiseks tehti ne karniisilt, seejärel teha ettepanek, Rain Rämmal. Maria esituses kõlasid möödas 10 päeva, kuid emotsioon kau- ruumi katuse restaureerimistööd. võlvi vertikaalne sisselõige. Kontrolliti kooskõlastada ja tegutseda. meie armastatud helilooja laulud hoo- ni lauljanna kaunist häälest on endiselt Kristlik maailm tähistab jõuluööl põhjaseina müüri seisukorda käär- Täpsustamisel oli põhjakülje rääs- pis teisiti kui näiteks Sulev Luige, Mart ere. Maria mõtestas Valgre teksti ja Jeesus Kristuse sünnipäeva. Katu- kambri pööningu kaudu. Käärkambri tarenni ja vihmaveetoru lahendus. muusika pidulikkusega ja laulis erilise se restaureerimistöid teostanud OÜ katusesse otsustati hiljem paigaldada Alustati piksekaitse paigaldamisega. kire ja siirusega. Rändmeister juhataja Juhan Kilumets ovaalne katuseluuk. Ava idaviilus suleti Tellija oli Väike-Maarja Kogudus. Minu jaoks oli muusikafestival era- lubas, et enne Päästja sündi saavad metallvõrguga, linnukindlalt. Otsustati Töövõtja OÜ Rändmeister, juhataja kordne sündmus. Erinevad heliloojad, plaanitud tööd valmis. vähesel määral muuta räästalahendust Juhan Kilumets, projekteerija Ain Pihl, teosed, esitused siin meie juures Väi- Vana katusekate sai eemaldatud ja – teha tilgaplekk murdejooneline. eestööline Viktor Erm. Muinsuskaitse- ke-Maarjas! Muusika klassika varasalv terved katusekivid ladustatud taaska- Aluskatteks kasutati ruberoidi W400. list järelevalvet teostas Einar Kaldam. Bachist Valgreni on ammendamatu, sutamiseks. Tehti müüriparandused. Kuna topeltlainega S-katusekivi tootja Rahulikku advendiaega! mitmekülgne ja kütkestav. Kohtumiseni Ilmastikuoludest ja müüritisele lan- enam ei paku, paigaldati uus katuseki- 6. muusikafestivalil. gevast suurest koormusest tingituna vi. Heli-Liivia Komp kasutati müüritöödel M5 tugevusklassi Karniisi värvikihtide uuringud näi- koguduse nõukogu/juhatuse liige Maria Listra kaunil häälel oli Kiltsi Aare Treial mörti (Weber M100/600). tavad puidupinnal üllatavalt vaid ühte mõisa saalis lummavalt imeline kõla. klassikalise muusika sõber Proteesiti kandekonstruktsioonid. kihti (hall), mis suure tõenäosusega Foto: Aare Treial. Lääneotsal jäeti ära ankrud M16. Järe- pärineb viimasest remondist. Otsusta- 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Detsember 2013.a. Tagasivaade Olev Liblikmanni pilguga viimasele ligi kolmele aastakümnele Väike-Maarja ajaloos
Väike-Maarjas pikka aega vallajuhina ka aasta sõjaväeteenistust Gruusias ja üks kogu Nõukogude Liidu eesrindliku- Kõige rohkem energiat - nii volikogu esimehena kui vallavane- kuus kuud kolhoosiesimeeste ja sov- maid majandeid ja kolhoosnikud elasid on kulunud mõttetute vaid- mana -tegutsenud Olev Liblikmann sel hoosidirektorite ettevalmistuskursus- siin väga hästi. Palgad olid kõrged, li- luste ja pahatahtlikkuse sügisel kohalike omavalitsuste voliko- tel osalemist Tartus. Pärit olen ma aga saks veel hulk muid soodustusi. Infrast- peale. Eriti on kurb tunne gude valimisel enam ei kandideerinud. Järvamaalt, sündinud Koerus, kasvanud ruktuur oli suures osas välja arendatud siis, kui tegemist on pealt- Tema osalusel on aga möödunud enam ja koolis käinud Järva -Jaanis, kuhu me ja ehitustöö käis kuni kolhoosi lõpuni näha targa ja haritud inime- kui veernad sajandi pikkune periood 1960.a perega kolisime. Ka minu isa ja 1993.a. alguses. sega, aga tema käitumine Väike-Maarja ajaloos, täpsemalt 1986. ema olid pärit üks Koeru, teine Järva- 3. Milliste tegevuste kaudu on on kas kiusust või pahataht- aasta suvest peale. Sellesse aega ma- Jaani lähedalt. Väike-Maarjasse sattu- omavalitsusliku elukorralduse kujun- likkusest tingituna täiesti damine valla algusaastail arusaamatu. Selline käitu- Sulle kõige sügavamalt mine frustreerib ja rasken- meelde süüvinud? Ehk dab tunduvalt suhtlemist. kuidas külanõukogust sai 7. Millised suurimad vald? õnnestumised jäävad Sul- 1980-ndate aastate lõpus le sellelt pikalt teekonnalt hakkasid puhuma juba uued kõige enam meelde? tuuled. Võeti vastu talusea- Arvan, et õnnestumisi on dus, hakati ette valmistama olnud mitmeid. Kõigepealt omandireformi- ja põllu- nimetaksin suhteliselt edu- majandusreformi seadusi ja kalt läbiviidud põllumajan- muid õigusakte. Eriti hoo- dusreformi. Väike-Maarja gustus see tegevus muidugi kolhoosi põllumajandus- pärast Eesti taasiseseisvu- reform tunnistati hiljem mist 1991.a. vabariigi 10 edukaima lä- Omavalitsusrefor- biviidud reformi hulka. Aga mi alguseks võib lugeda ega ka Vao, Triigi ja Simuna Meenutus Pandivere piirkonna koostööleppe 1989.a.lõpus toimunud nn. kolhoosi reformimisel väga allkirjastamistseremooniast 2005. a Emumäel. esimesi vabasid valimisi, kus suuri vigu ei tehtud, kuigi iga vara jaga- struktuur. Probleeme oli muidugi kesk- valiti esimesed volikogud mine on juba oma olemuselt väga valus konnakaitsega, millele kolhoosi ajal just sellise nimega. Mind va- protsess. Meeldetuletuseks niipalju, oleks pidanud suuremat tähelepanu litigi selle esimese volikogu et põllumajandusreformi läbiviimise pöörama. Eks intensiivne põllumajan- esimeheks ja nii tuligi haka- eest vastutajateks kohtadel olidki val- dustootmine Pandivere kõrgustikul ole ta reformi ellu viima. Teame, lavolikogud koos riigi poolt määratud probleem ka praegu, kuigi võimalused et külanõukogude ajal olid esindajatega. Rõõmu tunnen kõigist probleemide ennetamiseks on ju tun- Olev Liblikmann Jakob Tammena 2002. a Pandivere päeval etendunud Ellu Moisa ja nende funktsioonid küllalt- ehitustest ja remontidest, sest ilma duvalt paremad. Lihtsalt tehnika ja teh- Ene-Riina Ruubeli koostatud ning Heli-Liivia Kombi lavastatud näitemängus „Pildikesi ki väikesed, enamus juhti- nendeta oleks praegune vallale kuuluv noloogia on niipalju edasi arenenud. parnassiaegsest Väike-Maarjast“. misest ja otsustamisest oli taristu tunduvalt viletsam. Raha saami- 9. Sel korral Sa volikogusse enam hub omavalitsusliku elukorralduse ku- sin 1986.a. suvel sellepärast, et kuna koondunud rajooni täitevkomitee alla. seks selle tarbeks on tulnud teha mõni- ei kandideerinud. Millised plaanid junemine Eesti Vabariigi taasiseseisvu- ema elas Järva-Jaanis üksinda (isa suri Mitmesuguseid inimeste igapäevaelu kord väga suuri jõupingutusi ja mängu on edaspidiseks? mise aastatel ja paikkonna toimetulek mul juba 1971.a.) ja tervis hakkas tal puudutavaid ülesandeid täitsid aga panna kõik oma oskused ja tutvused. Mingeid erilisi plaane mul ei ole, eks väga erinevates ning keerulistes majan- halvenema, siis otsustasin kuskile ko- kolhoosid ja sovhoosid. Nüüd oli vaja 8. Kuidas tundus Väike-Maarja tulevik näitab. Võib-olla vajatakse minu duslikes ja poliitilistes oludes. dukohale lähemale tulla. Olin juba Ara- järk-järgult neid funktsioone hakata elukeskkonnana 30 aastat tagasi ja teadmisi ja kogemusi veel kuskil. Valla- vete kolhoosi tööle minemas, kui mi- vallale üle võtma. Ega see muidugi ker- kuidas praegu? rahvale soovin aga kordaminekuid igas Olev Liblikmanni erinevad rollid nuga võttis ühenduse Boris Gavronski, ge ei olnud. Mul on meeles näiteks see, Nagu ma eespool juba ütlesin, ei ettevõtmises! valla juhtimisel: kes veenis mind Väike-Maarjasse tule- et kui me käisime keskkoolis õpetaja- olnud Väike-Maarjas elukeskkond selle 1989 – 1996 – volikogu esimees ma. Minu plaanidest oli ta teada saa- tega kohtumas ja rääkisime, et vars- laiemas tähenduses kolhoosi ajal su- Olev Liblikmanni küsitles 1996 – 1999 – abivallavanem nud minu koolivenna Kalle Esula käest, ti tuleb teil n.ö. “valla alla” tulla, siis gugi halb. Sellel ajal loodul baseerub ju Ilve Tobreluts 1999 – 2002 – volikogu esimees kes oli mind talle soovitanud. Kalle puhkesid kaks õpetajat lausa nutma. suuresti ka praegu vallale kuuluv infra- 2002 – 2009 – vallavanem Esula oli teatavasti Väike-Maarja kol- Nii tume paistis neile selline tulevik. 2009 – 2013 – volikogu esimees hoosi peaökonomist, kuid lahkus sama Väga pingeline oli põllumajandusrefor- aasta kevadel tööle ja teaduste kandi- mi läbiviimise protsess. Kuna mind oli Kütteperioodil suureneb elektrist Mis sellesse ajavahemikku mahub, daadikraadi kaitsmiseks ettevalmistus- 1991.a. alguses valitud ka kolhoosi esi- mida see endas kätkeb? te tegemiseks Majanduse Instituuti Tal- meheks, siis olid koormus ja pinge väga alanud tuleõnnetuste hulk Olev Liblikmann soostus heitma in- linnas. Nii asusingi tööle Väike-Maarja suured. Mäletan, et suitsetasin sel ajal folehe vahendusel tagasipilgu sellele kolhoosi peaökonomistina. Hiljem olin kaks pakki suitsu päevas ja tervisele Päästeameti statistika näitab, et roh- jale. Kuna kütteperioodil on süsteem pikale perioodile. Püüame küsimuste- veel aseesimees ja aastatel 1991-1993 mõjus see aeg kindlasti väga halvasti. kem kui kolmandik elektrisüsteemist pidevalt koormatud, ei ole juhtmel vastuste kaudu seda ajajärku avada ja kolhoosi viimane esimees. 4. Kas ja kuidas olid arusaamade alguse saanud õnnetustest leiab aset võimalik vahepeal „maha jahtuda“ ning süüvida neisse aastakümnetesse põh- 2. Millised on Sinu esimesed mä- ja mõttelaadi kujunemisel abiks suh- perioodil jaanuar kuni märts. Selle läheduses asub veel ka midagi kergesti- jalikumalt. lestused ligi 30 aasta tagusest Väike- ted sõprusvadadega Taanis, Norras põhjuseks on suuremad koormused, süttivat, on tulekahju tõenäoline. 1. Kuidas ja millal sattusid noore Maarjast? ja Soomes? mis kordi kasvava tarbimise, sh kütmi- Süttimisohus elektrisüsteemi osa spetsialistina Väike-Maarjasse? Väike-Maarjat ja kolhoosi teadsin Eks sõprusvaldade teke ja nende te- se tõttu elektrisüsteemile langevad. on tavainimesel üldjuhul keeruline gevuse tundmaõppimine oli kindlasti Elektriga kütmine on tegelikult üks määrata. Lihtsam on seda teha nen- üheks oluliseks teguriks omavalitsuse ohutumaid kütteliike. Õnnetusi juhtub des elektrisüsteemi osades, mis ei ole funktsioonide mõistmisel ja elluvii- peamiselt kolmel põhjusel: kütteseadet peidetud seina taha. Kui näiteks haru- misel. Kuigi alguses paistsid nende kasutatakse ebasobivates tingimustes, karpide, kaablite, pistikupesade, lülitite funktsioonid meile ikka täiesti kätte- kütteseade pole tehniliselt korras või kohal või ümber on sein või lagi tume- saamatutena ja vajalikud investeerin- on see liiga võimas elektrisüsteemi nenud või kui kaabel on muutnud ühes gusummad utoopilistena, oleme neile jaoks. Ohtlikuks võib kujuneda just osas oma värvi, on see kindel märk ikka tasapisi järgi tõmmanud. Peab aga näiteks mitme kütteseadme üheaegne elektriohust. ütlema, et Eestis kehtiv omavalitsus- kasutamine. Kuna aga suurem osa elektrisüstee- süsteem on siiski üksjagu erinev Põh- Elektrijuhtmestiku ülekoormuse mist on tavaliselt peidus seina taga, jamaades kehtivast. Kas me oleme ikka kindlaks märgiks on kaitseseadmete selgub lõplik tõde tehnilise kontrolli oma valitsus või keskvalitsuse vasall, (näiteks automaatide ja korkide) väl- käigus. Tehnilise kontrolli teostavad võib igaüks ise otsustada. jalöömine. Sageli suhtutakse sellesse elektritööde ettevõtted mõõdistavad 5. Kuidas võrdleksid valla algus- kergekäeliselt ja tülikat probleemi püü- süsteemi tehnilised näitajad ja tuvas- aastate volikogu tegevust viimaste takse lahendada kaitseseadme suure- tavad ka silmale peidus oleva süsteemi aastate volikoguga? Kas on tunda ma vastu vahetamisega. Samas ei la- seisundi. vahet volikogu liikmete suhtumistes, henda „pumba“ võimsuse suurendami- Kodumajapidamistes tasuks teh- eluhoiakutes ja vahest ka missiooni- ne probleemi. Vastupidi, kaitseseadme nilist kontrolli teostada kord 10 aasta tundes? suurendamine võib elektrijuhtmestiku tagant või juhul kui elektrisüsteemis Algusaastate volikogud olid kaht- üle koormata, mis võib ühel kurval päe- on tehtud ümberehitusi. Paha ei teeks lemata tunduvalt entusiastlikumad ja val lõppeda süttimisega. kontrollida süsteemi ka siis, kui elekt- liikmed suhtusid üksteisesse suurema Elektrijuhtmestik iseenesest ei sütti rienergia tarbimine on oluliselt kasva- Kaarel Moisa, Jüri Vilimaa ja Olev Liblikmann Norras sõprusvallas lugupidamisega. Muidu poleks olnud väga lihtsalt. Tavaliselt süttivad mater- nud. Kontrolli teostavad akrediteeritud Sirdalis koos sealse varasema volikogu esimehe Torjus nende ülesannete lahendamine, mida jalid, mis asuvad kuumeneva juhtme lä- inspekteerimisasutused ja sellise tee- Kvaeveniga 2006. aasta sügisel. me siis tegime, üldse võimalik. heduses. Näiteks on juhtmes liiga suur nuse maksumus algab 100 eurost. Ega ma siis enam nii noor spetsia- ma päri hästi, sest olin siin käinud õp- Praegust aega võib iseloomusta- koormus, mille tõttu tõuseb juhtme list polnudki. Olin selleks ajaks juba pepäevadel ja ise ka üksikasju tundma da nii, et rööpad on maha pandud ja temperatuur ning juhtme isolatsioon Andrus Alas kümme aastat elanud ja töötanud Võru õppinud. Sellele vaatamata oli algul muudkui aga sõitke! sulab, muutub rabedaks või laguneb. Eesti Energia elektritööde osakon- rajoonis, kuhu mind pärast EPA lõpeta- väike hirm ikka sees, aga see kadus pea- 6. Millele on kulunud kõige roh- Seejärel hakkab ülekuumenenud juhe najuhataja mist oli suunatud. Sinna sisse mahtus gi. Väike-Maarja kolhoos oli kahtlemata kem energiat ja peamurdmist? mõjutama läheduses asuvaid mater- Detsember 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Tutvustame kohalikke ettevõtteid Kersti Merilaas – 100 ELNA POOD (7.12.1913 – 8.03.1986) (Tamme tn 2a Väike-Maarjas, tel 5373 5059) Kersti Merilaas (Eugenia Moorberg) Merilaasi lapsepõlvekodust sündis 7. detsembril 1913. a Narvas. pärineb ka tema erk looduse- Elna poe tekkelugu jõudlus. Kuni 1917. a elas Peterburis, kust ema tunnetus ning püüe kaitsta ja Elna Lumiste alustas oma äri korral- Oma rolli mängib ka asukoht. Paik- Anna Moorberg kahe lapsega revo- hoida kõike elavat. Kuid aeg damisega juba 1990. aastate alguses. nemine vallamaja taga jätab väikese lutsiooni ja sõja eest tagasi Eestisse pole lapsepõlvekodu vastu ar- Pärast üheksa aastat kestnud tegutse- poemaja suhteliselt varju. Elna Lumis- tuli. Kiltsi jaamas astuti rongilt maha, muline olnud. Moorbergideaeg- mist tuli siis erinevatel põhjustel vahe- te ütles naljatlemisi, et heameelega va- et mitte väga kaugele minna. Plaan oli sest rehetarega hoonest pole le kümmekond aastat kestnud paus. hetaks ta vallamajaga asukoha ära. hiljem tagasi tulla... enam midagi järel, tühjaks on Uuesti alustas ta 2008. aastal oma Kevadeti on märgata suuremat elav- Esialgu saadi peavari Äntu mõisale jäänud hilisemgi elumaja. Ka- nurgakesega Grossi Toidukaupade Väi- nemist, siis käiakse tihedasti seem- kuuluvasse metsamoonaka Valtri sauna hara toomingapõõsa varjust ke-Maarja kaupluses. Sealsed olud jäid neid, lilletaimi ja aiatöödeks vajalikku Liivakülas. Ema käis seal ümbruskonna võib siiski leida pooleldi kin- aga peagi kitsaks ning 2009. juunikuust ostmas. metsades puid vedamas ja propse koo- nivarisenud augu – vana kae- asub Elna pood uuel, suuremal pinnal Mis on töös positiivset, mis teeb rimas. 1918. a kolis pere Moora metsa- vuaseme, kus kunagi tontlik – Väike-Maarjas, Tamme tn 2a. Nendes kurvaks ja mis rõõmustab? tallu Äntu järvede lähedal. 1920. a sai nokkelajas elas, millega lapsi ruumides on käsil viies aasta. Inimeste vähene ostujõud teeb mui- ema peavarju Liiduris Hanseni talu kaevust eemale peletati. Mis poes müügil? dugi väga murelikuks, aga teisest kül- saunas, 1922. a metsatööliste barakis Jääb omaks kitsas õuering, Elna pood on leidnud oma nišši, jest just ostjad annavadki kõige enam Kiltsi rabas. Ema töötas juhutöödel kus kõiki asju hoitud peoga, millega ostjaid rõõmustada ja mida positiivsust. „Ostjatega vesteldes tun- Kiltsi turbarabas ja taludes, sellest ka kus iga putuka ja teoga neile pakkuda. ned, et sinu tegevus on neile vajalik ja nii tihe kolimine. sai kalliks sõbraks väike hing. Esmapilgul hakkab poes silma tohu- see lisab paraja portsjoni tegutsemi- Oma lapsepõlve meenutas kirjanik Nii mäletan sind, metsatalu, tu valik käsitöötarvikuid: suurel hulgal sindu,“ rääkis Elna Lumiste. luuletuses „Lapsepõlv“, milles kujutas su päeva pehmet kuldset värvi, erinevat sorti ja erinevates värvitooni- Kas Väike-Maarjas on tunda kon- kõiki kunagisi armsaid õueringe, met- noort sinihalli männisalu, sasalusid, Äntu järve äärseid paiku, ja rohetavaid Äntu järvi. karjalapse uskumatult rikkaid loodus- Alles 1943. a ilmus Merilaasilt järg- maastikke, legende Ebavere nõiast, Nood Äntu läbipaistva veega met- mine kogu „Kallis kodu“. Siis jälle pikk mälestusi emast, elust barakis. sajärved annavad elamusi võõralegi. vaheaeg. „Kodanliku minevikuga“ Sem- Emast kirjutab ta: Neid on imetlenud siinkandis elanud per ja Merilaas ei saanud 1949 – 1955 Sa, ema, mulle elu andsid või suvitanud Jakob Liiv, August Alle, avaldada. Vaikuse perioodil valmisid kord tuisusel detsembriööl Evald Tammlaan, Osvald Tooming, Vil- mitmed lasteraamatud, lasteluuleko- ja nagu leelos ligi kandsid lem Alttoa. gud, tõlked, ooperilibretod... 1962. a mind põllesiilus igal tööl. 1932 – 1935 oli Eestis majandus- ilmunud kogu „Rannapääsuke“ annab kriis ja paljud haritlased ning koolide tunnistust küpsest poeedist. Järgnevad 1927. a lõpetas Kersti Merilaas Kiltsi lõpetanud ei saanud tööd. Juhutööd väga tugevad luulekogud „Kuukressid“, algkooli. Rõõmu tumestas noorema õe ja tööotsimised Tallinnas, Haapsalus „Antud ja võetud“ ja teised. Ta on kirju- Liidia surm. ja mujal on tuttavad ka Kersti Merilaa- tanud proosat, näidendeid, tõlkinud B. Mõnda aega töötas ema Kiltsi kooli- sile. 1935. a sai ta ilmselt Jakob Liivi Brechti, G.Maurerit, Goethet. Elna Lumiste ostjat teenindamas. maja köögis ja elati Kiltsi lossis. Tuntud abiga töö Rakveres Viru maavalitsuse Merilaasi luulet on tõlgitud inglise, des lõngu (maavillasest kuni peene- kurentsi? vene meresõitjale admiral A. J. von Kru- haridusosakonnas arveametnikuna. Sel itaalia, prantsuse, ungari, soome, poo- mate tehiskiududeni välja), vardaid, Konkurentsi ei oska Elna ei tunne- sensternile kuulunud mõisahoone jät- perioodil hakkas ta ka aktiivsemalt luu- la, vene ja paljudesse teistesse keeltes- heegelnõelu, niite, paelu jne. Käsitöö- tada ega hinnata. Tegelikult pole tal tis esimese klassi lapsele vägeva mulje. letusi kirjutama. Juba ilmusid mõned se. Tema tekste on viisistanud R. Päts, huvilistel on sellest valikust alati oma konkurentide külastamiseks eriti või- Kuus aastat õppis ta Kiltsi algkoolis, luuletused ajakirjas „Looming“ - „Laul L. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Erne- tegevuseks midagi sobilikku leida. malustki. Oma pood võtab kogu aja seal tõi õpetaja Helene Einberg ta raa- kevadises metsas“ ja „Must tund“, mis saks, A. Velmet jt. Müügil on suur valik SUVA tooteid: ja energia, sest selles rollis tuleb olla matute maailma. Kirjandussõpradest lisas tuult tiibadesse. 1966. a suri ema Anna Moorberg, sokke, sukki, sukkpükse, on tekke, pat- seitse päeva nädalas ja seda ööpäeva- polnud koolis puudust. Anti välja kogu- 13. juulil 1935. a kirjutas Eugenia maetud Väike-Maarja kalmistule tütar ju, vaipu, kardinaid, vakstuid. ringselt. Vastutus on päris suur. ni käsitsi kirjutatud ajakirja. Nii pääse- Moorberg Rakvere linnavalitsusele kaks Liidia kõrvale. 1969. a suri abikaasa Au- Poest võib leida mitmesuguseid Kuidas pood endale reklaami sid Kersti Merilaasi esimesed katsetu- avaldust ees- ja perekonnanime muut- gust Sang. kingitusi, keraamikatooteid, vaase, lil- teeb, kuidas siia teatakse tulla? sed ka avalikkuse ette. Sel ajal õpetas mise asjus, põhjuseks senise nime võõ- 8. märtsil 1986. a lõppes kirjanik Kiltsi koolis hilisem kirjandusprofessor rapärasus. Nii sai Eugenia Moorbergist Kersti Merilaasi maine teekond. Vane- Villem Alttoa, kes oskas kirjanduse hu- Kersti Merilaas. mate tööd jätkab poeg Joel Sang – luu- vitavaks rääkida. 1936. a abiellus ta kirjanik August letaja, kriitik, tõlkija. Kersti õppis ühe aasta Väike-Maarja Sangaga ja hakkas vabakutseliseks kir- Kersti Merilaasi luulepärandi uurija gümnaasiumis, kuid praktilise meelega janikuks. Algas intensiivne kirjutamise- Sirje Kiin on öelnud: „Merilaasi hilis- ja ettevaatav ema suunas tütre õppi- aeg. Suurde luulesse tuli Kersti Meri- luule reekviem on traagiline, igavikuli- ma Rakvere kommertsgümnaasiumi, laas arbujate hulgast särava ja sügava ne ja originaalne samavõrd kui seda oli
Käsitöötegijatele pakub huvi poe lai lõngavalik. lepottide ümbriseid, pildiraame, kaar- „Reklaami pole eriti teinud. Olen te, küünlaid. Müügil on ka nii uusi kui oma poodi tutvustavat infot maja otsa kasutatud riideid, samuti Josera tooted juurde ja siia lähedusse välja sättinud. lemmikloomadele. Josera tooted on See reklaamalus on küll mitmel korral saadaval laohinnaga ja neid saab osta kannatada saanud, kuid loodan siiski, ka väikestes kogustes. et seda ikka märgatakse ja nii mõnigi, Omaette tähelepanu püüavad lilled: kellel algselt polnudki plaanis minu rohkes valikus lõikelilli, potililli, kunst- poodi tulla, astub selle mõjul siit mõni- lilli, kevadeti kõikvõimalikke lilletaimi. kord läbi,“ on Elna Lumiste lootusrikas. Kauba sortiment on nii laialdane, et Elna pood on kolinud ka Facebooki. kus anti kutsetunnistus ja ametioskus. luulekoguga „Maantee tuuled“ (1938). tema nooruslik armastuslüürika. Sellist ruumist tundub kohati sellelgi pinnal Selle kaudu on teinekord väga hea ost- Suvel töötas ta kodu lähedal koorejaa- Uus maailmakord nõudis harjumist luulet ei olnud enne eesti keeles kirju- puudu tulevat. jaskonnale märku anda, mis poes saa- mas, turbarabas, saeveskis või talus. ja mingil määral kohanemist. Sellegi- tatud.“ Millisel kaubal on kõige enam mi- daval ning mida uut ja huvitavat leida Kooliraha tuli teenida. Kirjanik on mee- poolest pidi taluma repressioone, kui- Kersti Merilaasi 100. juubelit tähis- nekut? võib. nutanud: “Seda teed Rakverest Kiltsi gi koos Johannes Barbaruse, Johannes tati Väike-Maarja raamatukogus 11. Kõige tihedamalt tullakse siia lõn- Millisena paistavad tulevikuvälja- üle kolmekümne kilomeetri, sai tuldud Semperi, Juhan Sütiste, Valmar Adam- detsembril. gade pärast. Ka kõige nõudlikum käsi- vaated? ikka jalgsi, sest rongipilet maksis kaks si, Mart Raua, Jaan Kärneri, Debora Tänan kõik, kes aitasid Kersti Meri- tööhuviline leiab siit midagi meelepä- Tuleviku suhtes on Elna Lumiste op- krooni, ja kaks krooni anti pika heina- Vaarandi ja teiste loomeinimestega laasi juubeliõhtut läbi viia ja kohalole- rast. Neile, kes heegeldavad, koovad, timistlik. Loodab, et rahva ostujõud lä- päeva eest, aga astuda oli kergem kui avalikult tunnustati uut „töörahva riiki“. kuga toetasid. Eriline tänu Liili Hein- tikivad, õmblevad, on Elna poes tõe- hiaastatel paraneb ja paremad päevad heina niita.“ Ideoloogilise surve tõttu sai kogu eesti lale, kes meenutas isiklikku kohtumist poolest väga palju ja laias sortimendis on ikka ees. Aktiivne tegutsemine koolideva- kirjandus viiekümnendate aastate algul kirjanikuga ja Juta Haasmale, Inge vajalikke vahendeid saadaval. Avastamisrõõmu pakub see pood helises õpilasringis, kus tunti huvi ka suure tagasilöögi, ilmuvate raamatute Lehtlaanele, Riina Talile. Kevadel on hea minek suvelilletai- igal ajal, aga jõulukuul on kõigil Elna marksismi vastu, äratas politsei tähe- ja luulekogude arv vähenes kriitilise Süütasime mälestusküünla hiljuti medel ja aedviljaseemnetel. Aga siia poodi eriti põhjust külastada, sest lepanu ja koolijuhid pidid aktiivsemaid piirini, järjest arutati kõige absurdse- lahkunud Väike-Maarjast pärit kirjan- tullakse ka SUVA sokke-sukki ostma sealt leiab nii mõndagi põnevat ka asjaosalisi karistama. Nii tuli Osvald maid süüdistusi luule aadressil, millest dusteadlase ja -kriitiku Maie Kalda mä- ning tullakse kingileidmise soovidega. päkapikkude ja jõuluvana kingikoti Toomingal ja Kersi Merilaasil ning mõ- ei pääsenud isegi kõige võimutruumad lestuseks. Kuidas äri läheb? Kas rahvast tarvis. nel teiselgi õppeaasta keskel uus kool autorid (Kotta, Hiir, Raud). Huvi luule käib? otsida. 1932. a kevadel anti Kersti Me- vastu vähenes ja tiraažid langesid tava- Irma Raatma Praegu väga hästi ei lähe. On tunda, Ilve Tobreluts rilaasile Tapa gümnaasiumi küpsustun- päraselt 3000-5000 eksemplarilt 1500 raamatukogu direktor et rahval on vähe raha ja madal ostu- nistus. eksemplarini. 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Detsember 2013.a. Gümnaasiumi õpilased osalevad Väike-Maarja gümnaasiumi 5.-12. klassi projektis „Muusika liigutab tüdrukute tantsupidu
Euroopat!“ Suur tänu kõikidele esinejatele, kes tantsupeol osalesid. Te kõik olite au- hindu väärt, kuid sel korral olid vanuse- Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased vale ja see oli tore. Teistest esinemis- astemete parimad: ja õpetajad osalevad 2013.-2015. aasta test mulle meeldisid Soome ja Itaalia 5.-6. klass – võitja 5. klass (ballett) jooksul projektis „Musik bewegt Euro- etteasted. Mulle meeldis see reis väga! 7.-8. klass – võitja 8.B klass (tänavatants) pa - kulturelles Leben in europäischen 9.-12. klass – võitja 11. klass (folktants) Schulen“ (Muusika liigutab Euroopat!). Aleksander Aitäh, Ville Markus Kell! Tänu tema Parimad tantsijad olid: koostöö- ja sõprussidemetele sai meie Saksamaal oli väga tore. Olime koos 5.-6. klass – Karmen King kool võimaluse selles projektis osale- Keneliga väga heas peres, nad olid lah- 7.-8. klass – Viktoria Mitt da. ked ja sõbralikud. Üldiselt on sakslased 9.-12. klass – Hannamari Soidla Meie käisime siis Saksamaal. Seal väga toredad, tulevad sulle tänava peal Grand Prix võitis 10. klass (loov- oli tore. Mina ja Aleksander ööbisime vastu ja naeratavad, lausuvad “Hallo”. tants). ühe tüdruku juures nimega Cleo. Ta Meile oli ette valmistatud lahe prog- Soovime tänada teid, kallid lapse- elas farmis, kus oli 10 000 siga, 3 küüli- ramm. Külas käisid Aafrikast muusikud, 5. klass. Foto: Ly Ipsberg. vanemad, selle eest, et aitate õpilastel kes õpetasid meile tantsimist, laul- 4. detsembril toimus 13. korda Väi- sustiilist. Tüdrukute etteasteid hindas tantsupeoks valmistada kostüüme ja mist ja trummi mängimist. Peale ke-Maarja gümnaasiumi 5.-12. klassi zürii koosseisus: Indrek Kesküla, Helle- toetate neid esinemise ajal oma kohal- selle jagati meid kolme gruppi ja tüdrukute tantsupidu. Sellel aastal oli Mall Niinemets, Anneli Kalamäe, Tanel olekuga. me käisime kordamööda töötuba- Kümnik ja Urmas Lemvald. des: tantsisime zumbat, rahvatant- Publikul oli võimalik kaasa Helina Lükk su ja tänavatantsu. Peale meie oli elada nii balletile, rockile kui ka huvijuht veel seal viis riiki: Soome, Saksa- diskole. Tüdru- maa, Ungari, Läti, Itaalia. Lennuki- kute tantsupidu ga lendamine oli ka lahe kogemus. rikastasid oma Kokkuvõttes oli see reis lahe koge- meeleolukate mus... vahepaladega Diskohundid. Kaisa Seekordse õpe- tajate etteas- Ühel pimedal ööl, 28. detsembril te teemaks oli asusime me hommikul vara reisile loosi tahtel Saksamaale. Läksime kaheksakesi: rahvatants ning õpetajad Ly Ipsberg, Tuuli Saksa õpetaja Egne kut ja üks koer. Tal oli ka vend nimega ja Kaia Klaan, kooli direktor Raili Sirg- Liivalaidi eest- Josh. Nende majas elas tema, Josh, ta mets, 6. klassi õpilased Keneli Pohlak, 8.b klass. Foto: Ly Ipsberg. vedamisel astu- vanemad ja vanaema. Õhtuti me män- Kaisa Tšakirov ja Henrik Villem Sepping tüdrukutel ülesandeks valmistada ette ti publiku ette meeste gisime nendega ja vaatasime koos te- ning 5. klassist Aleksander Kopso. tants lähtudes loosiga tõmmatud tant- tantsupeo erirühmana. leviisorit. Kui hommikul 6.15 ärkasime, Pidime ärkama hommikul vara, sest 11. klass. Foto: Ly Ipsberg. siis sõime ja läksime kooli. Koolis olid startisime kooli parklast Lennart Meri õpitoad, kus tantsisime ja võimlesime. nimelise lennujaama (Tallina lennu- Me saime seal fi lmi vaadata või mängi- jaama) poole kell 4.15. Kell 7.50 väljus Tallinna ülikooli spordihoones toimus da. Järgmisel päeval olime kõik koolis. lend Tallinnast Riiga. Sealt edasi Ham- Seal sai igasuguseid erinevaid toite, burgi. Hamburgis kohtusime Saksamaa 16. ja 17. novembril Robotex 2013 nt kapsasupp, brokoli ja magustoiduks Scheesseli kooli õpetaja Erikaga ja jogurt ning batoonike. Kui õhtul kõigi külalistega, kes tulid Soomest. Õhtul Väike-Maarja gümnaasiumi ja õppekes- reluts) ja neljandas alagrupis sai robot riikide esindajad esinema hakkasid, saime teha Sheesseli koolis esinemi- kuse õpilased osalesid kolmel võistlus- Tux (Kelly Olvi, Kaili Zirk ja Mati Kont) olime meie teised. Seal esinesid Ees- se proovi ja mängisime hiljem ka kooli alal: teise koha. ti, Soome, Itaalia, Ungari ja Läti. Mulle spordisaalis soome lastega korvpalli. • joonejärgimine, Viie alagrupi esimesed pääsesid fi - isiklikult meeldisid Ungari esinejad kõi- Reedel veetsime 1. tunni klassides • LEGO Sumo, naalsõidule, kus Yolo sai kokkuvõttes ge rohkem, sest nad tantsisid, laulsid ja ja 2. tunni ajal oli meile armas kont- • Folkrace. teise koha. mängisid pille. Laupäeval oli meil ralli sert sakslaste poolt. Reedel õppisime Sellel Robotexil esmakordsel toimu- Scheesselis. Mitmekesi pidime mööda ka mängima Aafrika trumme, mis oli nud Folkrace võistluse kolmandas ala- Helina Lükk väga lahe ning tant- grupis võitis meie robot Yolo (Arti Zirk, gümnaasiumi huvijuht Arti Zirk auhinda vastu võtmas. sisime ja laulsime Armo Zirk, Mark Vainomaa ja Riko Tob- Foto: Velle Taraste. Aafrika laule. Õhtul toimus kontsert, kus ansambel „Black & Rahulikke jõule! White“ tegi väikese kontserdi ja pärast Ei taha karda ja kingisadu, lapsed mahuvad hetkel lasteae- töö eest tänu majandusjuhata- seda esitasid kõik vaid vaikseid lumiseid metsaradu. da ja neil on seal piisavalt ruumi jale, kokkadele ja majahaldjatele maad enda kava. Soovin, et õnn oskaks tulla ja avada ust, ning tänu lisandunud õpetaja abi (koristajatele). Kõik olid head, kuid et tuba ja õu saaks täis armastust. kohale ka mõnusalt turvaline. 8. Simuna koolipere tunneb end mulle meeldis kõige 3. Lasteaialapsed saavad käia Väi- alati oodatuna rahvamajas, kus rohkem Soome ja Jõuluõhtul näed taevas sa tähtede pidu, ke-Maarja lasteaias ujumas. Suur saame kasutada saali, õppeköö- Ungari esitus. kuuled kuljuste häält, saani naksatust. tänu vallavalitsusele, lasteva- ki ja raamatukogu. Ja see on hea Laupäeval läbisi- Rullub lahti su ees kogu jõuluilu, nematele ja Väike-Maarja laste- tunne. linna ringi jooksma ja asju otsima, nt me võistluse „Ralli läbi Sheessel`i“ kes- täis su unistusi ja armastust. aiale, kes on õla alla pannud, et 9. Koolimaja on kaunistatud õpilas- mingi maja numbrit teadma või kus see kuse. Jõudsime kiiresti Soome lastele mudilased saaksid eluks väga va- te abiga ning õpetajate juhenda- märk asub. Pärastlõunal külastasime järele ning tegime seda põhimõtteliselt Keset jõulueelset siginat-saginat ta- jaliku oskuse. misel. kaupluseid ning jõuluturgu. Terve vii- koos nendega. gasi möödunud aastale mõeldes kõn- 4. Õpetajad, õpilased ja nende va- 10. Simunas on tugev ja ühtehoidev mane päev kulus meil koju reisimisele. Õppisime ka „Pitch Perfekt“i kaudu nib silme eest läbi pikk rida häid asju. nemad on palju panustanud koo- kogukond. Seda näitas ka järje- Siin ootas meid valge maa ja tormine tuntuks laulu Cup song. Hiljem esita- Kindlasti imestab nüüd mõnigi hea li ruumide omanäoliseks muut- kordne perepäev, kus ühise ees- ilmastik. sime seda võõrustajate vanematele. lugeja, et no mis häid asju sul siis nii misel. Naljalt enam kooli vara ei märgi nimel paljud pingutasid. Laupäeva õhtul käisime Sheesseli jõu- palju sealt silme eest läbi voorib: Õues lõhuta. Suur aitäh! Tulemuseks oli kaunis ja tegus Villem Henrik lulaadal. on märg ja külm, taevas on nii madalal 5. Lapsed osalevad konkurssidel, pühapäev, kus sai soetada jõu- Pühapäeval viisid vanemad meid – lühemal inimeselgi kipuvad pilverä- võistlustel, olümpiaadidel ja mit- lukinke, millel „hing sees“, imet- 28. novembri hommikul kell 4.15 9.20 raudteejaama ning sealt suun- balad suhu ja silma ulatuma, mis veel te halvasti. Eriti kui arvestada leda ehedat ja kaunist käsitööd, sõitsime bussiga Tallinna lennujaama. dusime rongi peale, meiega koos olid pikkadest rääkida. Raha on vähe ja tööd seda, kui vähe neid ikka on. Tä- kuulata imeilusaid laule ja kaa- Tallinnas ootasime kaks tundi Riia len- ungarlased. Hamburgis panime kohv- palju, inimesed kõik mornid ja tusa- nud lastele, kes viitsivad osaleda sakiskuvat rahvapillimuusikat, nukit. Riiast me lendasime lennukiga rid hoiule ja kõndisime Hamburgis rin- sed… Temal aga silme ees ainult hea… ja õpetajatele, kel jätkub entu- jälgida teatrietendust, vaadata Hamburgi lennuväljale. Kui jõudsime gi jõuluturul. 15.40 väljus meie lennuk Katsungi need head asjad siin teie siasmi ja vanematele, kes seda lustakaid tantse, nautida kohvi- Hamburgi siis sõitsime sealt rongiga Hamburgist. Tugeva tuule ja paha ilma jaoks ka kenasti üles lugeda ja paljude- kõike heaks kiidavad. kumelu. Aitäh selle suurepärase Scheesselisse. Meile tuldi raudteejaa- tõttu lennuk raputas ning ma veidi kart- le tublidele inimestele kiitust jagada. 6. Väike maakool on väga tänuväär- ürituse korraldajale! ma vastu ja pärast viidi meid kohalik- sin. Kuid muidu oli väga tore reis. Sain 1. Simuna koolimaja on pärast kat- ne asutus. Siin on hea õppida ja 11. Simuna koolipere soovib ku kooli. Koolis meil oli väga tore. Seal tundma eri rahvusest lapsi, tantsima ja lamaja ja küttesüsteemi uuenda- õpetada, sest keegi ei jää tähe- lastele, vanematele, koostöö- saime teada, kelle juurde meid majuta- laulma Aafrikast pärit laule jne. Kõige mist meeldivalt soe ja pelletikü- lepanuta. Avastatakse ka taga- partneritele imelisi jõule ja kõi- takse. See perekond, kuhu meid viidi, paremini saime läbi vist Soome laste- te on ka odavam kui elektriküte. sihoidlikumad talendid. Suurde kide salasoovide täitumist uuel oli väga-väga tore. Me mängisime seal ga, kes tulid Järvenpäält. Kõik oli väga Kaks kärbest ühe hoobiga – soe linna ja suurde kooli võib iga laps aastal! lauamänge ja vaatasime nendega tele- tore! tuba ja energia ning raha kokku- ükskord jõuda, kui ta töökas ja viisorit. Mulle meeldis seal väga, kui- hoid. Selle tulemuse taga on Väi- tubli on. Kaja Põldmaa das me tegime Cup songi ja mängisime Keneli ke-Maarja vallavalitsus. 7. Koolimaja on väga puhas, toidud Simuna kooli direktor trummi. Me esinesime Scheesseli rah- 2. Kõik Simuna piirkonna lasteaia- on maitsvad. Südamega tehtud Detsember 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Kunstiõpetaja Katrin Topkin Ansambel Brassical ja Vasemasin muudab koolielu rikkamaks Seitse noort muusikut – Märt Metsala, Mihkel Kallip, Norman Verte, Margus õpilastelt? Toompere, Ingvar Leerimaa, Jüri Leek ja Olen perfektsionist, aga see on aja- Lauri Levistu – otsustasid paar aastat ga välja kujunenud. Olen olnud kõige tagasi, et hakkavad tegema muusikat, laisem inimene maa peal, kuid mu elus mida Eesti avalikkus varem kuulnud oli üks õppetund, mille järel sain aru, polnud. „Otsustasime, et meil on vaja 3 kui oluline on pingutada ja anda en- trompetit, 3 trombooni, tuubat ja hun- dast parim. nikut unustamatuid muusikalisi numb- Tahaksin ka oma õpilastes murda reid, mis purustaksid kuvandi, nagu laiska töössesuhtumist. Inimesel, kes vaskpillidega saaks ainult matustel lei- püüab lihtsalt läbi ajada, on elus raske naviise või presidendi paraadil marsse midagi saavutada. mängida. Meie motoks sai, et kontser- Õpetajarollile lisaks oled ka abi- dil peab igal inimesel olema lõbus.“ kaasa ja ema. Su tütar on sellest aas- Kontsert-etendus „Vasemasin“ kü- tast meie kooli õpilane, kuigi ta oleks lastas 9. detsembril Kiltsi kooli ja las- saanud õppida ka mujal. Oli see hea teaeda. Puhtalt akustiline kava, ehkki otsus? detsibellid võisid aegajalt küündida Ma arvan, et mu tütar ei saaks nii rokk-kontserdi tasemele, tõi jõuluaega hästi suures koolis hakkama. Ta on sel- tohutult emotsioone. Virtuoossele pil- line unistaja-kunstnikutüüp. Talle so- limängule ja humoorikale laulule lisan- bib isiklik lähenemine ja väikses koolis dus hoogne lavaline liikumine. Kava on õpetajal õpilase jaoks rohkem aega. koosnes ülemaailmsetest hittlugudest, Katrin Topkin on sellest aastast Kiltsi Teiseks on muidugi hea see, et me saa- mis olid vürtsitatud pillimeeste trikkide põhikool kunstiõpetaja, kes tänu oma me rohkem koos olla. Talle väga meel- ja naljadega. mitmekülgsetele huvidele muudab divad tunnid, mis tal minuga on. Osalt Oli tõeline rõõm näha seitset noort koolielu varasemast rikkamaks. Kasuta- on see tingitud ilmselt sellest, et ta on meest mõnuga pilli mängimas ja eten- sin ühel kolmest päevast, mil ta meie pidanud minu tähelepanu eest võitle- dust andmas. Laste säravad silmad ja koolis viibib, võimalust ja esitasin talle ma minu töö ja õpingutega. kontserdile kaasa elamine oli esineja- mõned küsimused ning sain teada nii Kui palju sul jääb aega enda tele suurimaks tänuks. Ka kõige suu- mõndagi üllatavat. jaoks? remad sagijad istusid vagusi ning jäl- Kui palju teadsid Kiltsi põhikoolist Ega väga palju ei jäägi. Peas on nii gisid-kuulasid hoolega laval toimuvat. enne siia tööle tulekut? palju mõtteid, tahaks gobelääni teha, Brassicali esinemine oli selle aasta üks Kuna mu vanaema elab Kiltsis, olen siis on mul veel üks raamat pooleli, säravamaid ja meeleolukamaid. sünnist saati teadnud, et siin on kool. millega tahaks kunagi lõpule jõuda. Mu isa on samuti Kiltsi põhikoolis käi- Kirjutad raamatut? Ansambli tutvustus brožüürist „Koo- nud, nii et kool oli igati tuttav. Jah… ma ei tahaks sellest tegelikult likontserdid“ Oled lõpetanud Nõo reaalgüm- täpsemalt rääkida, muidu ei oleks see naasiumi, aga erialaks valisid kunsti. enam minu raamat, nagu Vigala Sass Merje Leemets, Kas keskkooli astudes sind kunst ei oma näotätoveeringute kohta ütleb. Kiltsi põhikooli direktor huvitanud? Aga nii palju võin öelda, et tegemist on Kunst on mind alati huvitanud, aga fantaasiakirjandusega. Nõo reaalgümnaasium on hea kool. Millised raamatud ja fi lmid sulle Selline koolivalik on mõneti ka pere- endale meeldivad? Sündmuste kalender konnast tingitud. Mu vanemad, kes Viimastel aastatel olen lugenud õppisid samuti Nõos, oleksid hea mee- suurtes kogustes pedagoogilist kirjan- 20. detsembril kell 11.00 peetakse seltsimaja 101. aastapäeva pidu. Uksed 13. jaanuaril kell 18.00 Triigi spor- lega näinud, et valin mõne „tõsisema“ dust. Lemmikkirjanik on Jack London Simuna rahvamajas Simuna lasteaia ja avatakse kell 18.00, algus kell 19.00. dihoones valla meistrivõistlused laua- eriala. Kui keskkooli lõpetasin, sain sis- ning tema sulest üks lemmik on „Mere- Simuna piirkonna koduste laste ühine Kavas Improteater, koosseisus Merilin tennises, II etapp. Info Ants Rikberg, tel se ka TTÜsse, kuid kunst oli minu jaoks hunt“. Viimasel ajal kipun ilukirjandust jõulupidu. Info Auli Kadastik, tel 323 Kirbits, Kati Ong ja Erki Aule. Tantsuks 529 0745 esimene valik ja nii ma otsustasin ikka lugema siis, kui mõni fi lm on mulle 7217 ja kuulamiseks esineb ansambel Truu- kunsti juurde jääda. muljet avaldanud. Enamikul juhtudest Ma ei arva, et selles oleks midagi on raamat fi lmist parem, ehkki olen di laiendatud koosseis Georg Otsa ni- 13. jaanuaril kell 19.00 valla meist- valet, et reaalkoolis õppisin. Kunstnik näinud ka vastupidist varianti. Mulle 20. detsembril kell 11.00 Väike- melisest Tallinna Muusikakoolist. Info rivõistlused laskmises (püstol) Väike- peabki olema mitmekülgne. Leonardo meeldivad Jaapani fi lmid, sest need ei Maarja gümnaasiumi jõulupalvus Väi- Väike-Maarja seltsimaja, tel 326 1837, Maarja lasketiirus. Info Ants Rikberg, da Vinci oli maailma parim kunstnik ja ole etteaimatavad. Väga tugeva mulje ke-Maarja kirikus. 5302 4437 tel 529 0745 samas suurim leiutaja. Kunagi tähen- on mulle jätnud ka üks Norra fi lm „Kui daski kunst meisterlikku oskust ükskõik kaarnad lendavad“. 20. detsembril kell 12.00 jõuluju- 31. detsembril kell 20.00 Väike- 18. jaanuaril kell 19.00 Väike- milles. Ma olen ka iganädalane manga lu- malateenistus Väike-Maarja hooldeko- Maarja seltsimajas Aastavahetus suu- Olengi märganud, et sul on mitme- geja. Maarja seltsimajas isetegevuslaste dus. rel ekraanil. Kell 00.30 algab aasta- külgsed teadmised mitmes valdkon- Mis see manga on? stiilipidu „Päästjad“. Info tel 326 1837, vahetuse pidu koos ansambliga Vana nas. Kui sa ei oleks seotud kunstiga, Manga on jaapanikeelne sõna koo- 5302 4437 siis milline oleks sinu teine valik? miksite jaoks. Põhimõtteliselt mustval- 21 detsembril kell 10.00 toimub Kallim. Kohvik avatud kell 00.30. Lauad Üks unistus, mis ebasoodsatel as- ge Jaapani päritoluga koomiks. Mina MTÜ Võnnusvere OK ettevõtmisel Väi- ettetellimisel! Piletid eelmüügis T-R 20. jaanuaril kell 18.00 Georgi jaoludel jäi realiseerimata, oli õppida loen Naruto Shippuden’it tõlgituna ke-Maarjas, Pikk tänav 10 (endise polit- 12.00-18.00 seltsimajas. Pilet 7 eurot, söögitoas valla meistrivõistlused mä- kopteripiloodiks. See rong on nüüd läi- inglise keelde, autor Masashi Kishimo- seimaja kõrval) Pika tänava jõululaat. samal päeval 10 eurot. Info Väike-Maar- lumängus, III etapp. Info Ants Rikberg, nud. Teadustest meeldivad mulle väga to. Plaanis on kunagi jaapani keel ära Müügil erinevad kaubad (viimane või- ja seltsimaja, tel 326 1837, 5302 4437 tel 529 0745 ka bioloogia ja geograafi a. õppida, et võiks lugeda originaalkeeles. malus kingikriisi lahendamiseks). Ava- Räägitakse, et sinu tunnis on õpi- Kas sul koduloomi ka on? tud kohvikunurk. Õnneloos (iga loos 6. jaanuaril kell 11.00–15.00 doo- lastel vihikud. Mida sinna kirjutate ja Meil on kaks koera ja kolm kassi. Üks valla meist- võidab). Kui soovid tulla müüma, siis noripäev Väike-Maarja seltsimajas. Info 20. jaanuaril kell 18.00 kui oluline on kunstis loomingu mõ- kass tuli meile nii, et hakkas kõigepealt rivõistlused laskmises (püstol) Väike- testamine? tõestama, kui väga me teda vajame. võta ühendust tel 5306 2980, Raul Oja tel 326 1837, 5302 4437 Maarja lasketiirus. Info Ants Rikberg, Vihikusse kirjutame mõisteid ja mõ- Püüdis iga päev nahkhiiri ja mutte, ning testamine on loomulikult väga oluline. rivistas need uhkelt ukse ette üles. Võt- 21. detsembril kell 19.00 Simuna 6. jaanuaril kell 18.00 hüvastijätt tel 529 0745 See on minu arvates peamine! Kui ei simegi ta siis endale. rahvamaja juures sügise ärasaatmi- jõulukuuskedega Väike-Maarja selt- tea mõisteid, ei ole võimalik kunstist Sobid siis Kiltsi õpetajate hulka ne, kell 19.11 – talve vastuvõtmine. simaja juures. Info tel 326 1837, 5302 27. jaanuaril kell 18.00 Triigi spor- üldse rääkida. Kunst on palju laiem hästi: enamik meist on loomasõbrad. Simuna V Talvetantsupidu, kell 20.00 4437 dihoones valla MV koroonas, III etapp. mõiste kui joonistamine või maalimi- Kuidas sulle endale uus kollektiiv is- Simuna rahvamajas jõulupidu, lustime Info Ants Rikberg, tel 529 0745 ne. Kunst on kõik, mida inimene loob. tub? ansambliga Meelis Band. Pääse: eel- valla meist- See teadlik loomisvõime eristab meid Kolleegid on väga sõbralikud. Ühte- 6. jaanuaril kell 18.00 loomadest. gi halba sõna pole öelda. müügis 5 eurot, samal päeval 7 eurot. rivõistlused laskmises (püstol) Väike- 27. jaanuaril kell 18.00 Valla meist- Lõpetasid ülikooli täisajaga töö Info Auli Kadastik, tel 323 7217 Maarja lasketiirus. Info Ants Rikberg, rivõistlused laskmises (püstol) Väike- kõrvalt päevases õppes cum laude. Mari-Vivian Laht tel 529 0745 Maarja lasketiirus. Info Ants Rikberg, Kas ootad sellist täiuslikkust ka oma 21. detsembril on Väike-Maarja tel 529 0745 Pilootkool
Uimastite teema on meie ühiskonnas On viimane aeg pöörata suuremat hendeid ennetustegevusteks. vastavaks tegevuseks. kasutamise probleemi teadvustamise- muutunud piisavalt teravaks. Eesti tähelepanu UIMASTIENNETUSTEGE- Oleme kaardistanud ja hinnanud Ees seisab kohtumine ja arutelu le ja ennetustegevusele. on Euroopas esikohal uimastitarbi- VUSELE. koolis olemasolevaid tegevusi ja leid- Tervise Arengu Instituudi spetsialisti- misega seotud suremuselt. “Kergete” Momendil on Kiltsi põhikoolil au nud, et esmalt tuleb välja selgitada dega. Kiltsi põhikooli õpetaja uimastite tarbimine on justkui meie ja ka vastutus olla üks kahest Eesti õpilaste, lapsevanemate, õpetajate ja Loodan,et meie kõigi ühine tegevus Mall Võhandu igapäevase elu osa. pilootkoolist, kus töötatakse välja ju- laiema üldsuse soovid ning vajadused suudab pisutki kaasa aidata uimastite 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Detsember 2013.a. Detsember – jõulukuu, jaanuar – näärikuu Põhja talv Juhan Sütiste ten (töötab praegu EMTA-s ja TMKK-s kasvatuse kateedris õppejõu ja juhata- Detsembrikuus on veel mitmeid kihelkonnakooli lõpetamist (1914) asus kontsertmeistrina) klaveril. Oli tore jana. Sõja ajal mobiliseeriti ta Võsult tähtpäevi. Keelemees, Tartu Ülikoo- õppima Tartu Õpetajate Seminari. Taevas tohutumast salvest kontsert! Ka Simunas süüdati 1. ad- ja viidi Venemaale, kus, nagu valdav li professor Johannes Aavik sündis puistas lund ju mitu päeva vendipäeval rahvamaja kõrval kasvaval enamus sinna viidutest, aeti tööpa- 08.12.1880. a. ENE 1, lk 36 on lühiüle- 3. jaanuaril 1920 lõppes sõjategevus lisaks võttes pikad ööd. kuusel tuled. taljoni (tegelikult vangilaagrid) ja seal vaade tema elukäigust. Ta on rikasta- Vabadussõjas. 6. jaanuaril 1919. a aga ligi kolmandik suri nälja ja külma kät- nud sõnavara sadade soome laenude algas Eesti vägede vastupealetung Va- Nüüd on maailm sinivalge, Tegeliku talve alguseni toomapäe- te. Jõuluõhtul mängis üks mees viiulil (aare, hetk, häirima, julm, levima, raev, badussõjas. külm kui rammumehe väega val, 21. detsembril on veidi aega, aga „Püha ööd“. Kui ta oli lõpetanud, siis siirduma, tootma, vallutama), tuletiste aiateibad pooleks lööb. loodame siiski valgeid jõule. Vanemad, olid meestel silmis pisarad. Eks mõt- ja murdesõnadega. Paljusid pakutust 7. jaanuaril 1887. a sündis Oskar eakamad inimesed meenutavad kind- lesid nad kõik, millal sellest punasest ei ole aga kasutusele võetud. Kas on Luts – Eesti üks kõige tuntum kirjanik. Majad nagu maasse langend lasti kuuskede metsast toomist, jõulu- põrgust pääsevad. õige, et üks tema pakutud lause kõlas Samal päeval 1916. a sündis Paul Ke- katusteni tõusnud hanged eelset õlletegu (talude ajal) ja midagi nii: „Ma istun äär meri ja räägin, et mul res – Eesti kõigi aegade kuulsaim ma- seal, kus sõelund tuulesõel. pole parata – ka ühe sea (tavaliselt oli Meie taasiseseisvumise aastal sul üks arm!“ Võimalik, et keegi teine lemeister. Sõda segas tema saamist neid taludes mitu) eluküünla kustuta- (1991. a aug) vabanesid ja moodusta- oli see pakkuja – ei mäleta enam, kes maailmameistriks. Pühalikult lume sülest mist. Väga põhjalikult kirjutas jõulu- sid uue ühenduse peale kolme Balti rii- seda minu noorusajal rääkis. mõneks tunniks tõuseb üles deks valmistumisest Määri külas ela- gi ka kolm slaavi riiki (Vene, Ukraina ja 9. jaanuaril1891. a sündis kirjanik külmast hõõguv päiksepall. nud vanaema vennapoeg Karl Roosna Valgevene - 8. dets, 1991. a), kelledega Ka Jaan Tõnisson sündis detsembris August Gailit - Nipernaadi-lugusid teab – ka sea elu kustutamisest. Tänapäeval hiljem ühinesid veel mitmed mitteslaa- (22.12.1868. a – surmaaeg ja -koht tead- vast enamus eestlasi. Selles valguses on uhkust, on need lood veidi teisiti. „Tootmine“ vi riigid ning aasta lõpuks kuulutas tol- mata, vahistati dets 1940. a), oli Eesti süütust, säravust ja puhtust - on läinud tapamajade kätte ja nii mõ- lane NL president M. Gorbatšov selle riigitegelane, poliitik ja õigusteadla- 13. jaanuaril 1890. a sündis Jüri see on võimas põhja talv. nedki lapsed vastavad küsimusele pii- riigi (NL) likvideerituks. ne. Juba 1906. a valiti Liivimaa talu- Uluots – Eesti riigitegelane, 1938-39 rii- ma või vorsti saamise kohta – poest poegade saadikuna tsaari-Venemaa I gikogu esimees, 12.10.1939-16.06.1940 See nõukogudeaegses IV klassi lugemi- saame! Kuna on pärandiaasta, siis on Enne NL lagunemist aga mäletavad Riigiduumasse ja pärast Vabadussõda Eesti peaminister). Alustas 1944. a ap- kus (1950. a) ilmunud luuletus iseloo- vast õige aeg vanade kommete meenu- vanemad inimesed L. Brežnevi valitse- peaminister (1919-1920 ja 1923-1925), rillis tegevust Eesti Vabariigi seadusli- mustab üsna ilmekalt Eestimaa talve. tamiseks! misaega, millal partei (NLKP) korral- 1932-1933 Riigikogu esimees, 1927-28 ke riigivõimuorganite taastamiseks ja Kuid aastad ei ole vennad ja tänavugi dust pidid täitma selle organisatsiooni ja 1933 riigivanem ning 1930-32 välis- nimetas 18. sept ametisse valitsuse. on vaheldumisi olnud külma- ja sula- Vabadussõja taandumislahingutest liikmed (kas kooli direktorid või õpeta- minister. Ametikohti oli tal veelgi (vt Siirdus Rootsi (lähemalt vt EE 10, lk päevi ning kes oskab öelda, kas tulevad kirjutasin eelmine kord ja uuel aastal jad) ja käima kirikus kontrollimas, kes lähemalt EE 9, lk 656). 48). mustad või valged jõulud. jätkaksin juba lugusid vabastuslahin- on need sõnakuulmatud ning ei käitu gutest ning punavõimurite kuritegu- nõukogude õpilase moraalikoodeksi Jaanuarikuu algupoolel on sündinud 14. jaanuar – taliharjapäev. Pärast Küünlaid on aga süüdatud ja põle- dest – las jõuluaeg jääb rahulikumate järgi. Tallinna lähedal (Viimsis) elades helilooja Tuudur Vettik (4.01.1898), ka seda on juba tunda (nii ehk loodame), ma pandud (elektriküünlaid) üle Eesti- juttude jaoks. vist ainult aastal 1982 tegi sovhoosi laulupidude üldjuht, kelle noorusaeg et talve selgroog hakkab murduma. maa. Väike-Maarjas pandi küünlad põ- partorg tiiru ümber maja, et registree- möödus Avispeal (Unikülas). 1910. a lema 1. advendipäeval ning seltsimajas Eelmise sajandi keskpaigal töötas rida need pered, kes olid enne jõule läks ta Väike-Maarja kihelkonnakooli, Head jõuluaja jätku, häid jõulupühi, esinesid pärast seda teatris „Vanemui- Rakvere Õpetajate Seminaris sõjalise kuuse tuppa toonud (tohtis ainult nää- kus õppetöö kõrval võttis osa kõikidest vana-aasta toredat lõpetamist ja ikka ne“ aastatel 2000-2012 juhtiva solistina ja kehalise kasvatuse õpetajana Endel rideks – vana aasta lõpul). Loomulikult muusikaüritustest: laulis koorides, paremat uut aastat! töötanud Alla Popova, tšellist Andreas Isop. Pärast RÕS (RPK) likvideerimist olid akendel kardinad ees ja vaevalt ta mängis orkestris viiulit jne. Kihelkonna- Lend (töötab aastast 2005 Eesti Riik- töötas aga Tartu Ülikoolis ja Tallinna mõnda „patust“ tabas! kooli õpilasena asutas (1912) ja juhatas Jüri Kalvet likus Sümfooniaorkestris) ja Lea Lei- Pedagoogilises Instituudis kehalise kooli mees- ja segakoori. Aasta pärast pensionär Simuna spordiklubi aasta oli edukas
ratonidest ja rah- vaspordiüritustest. Kümmekond aas- tat tagasi oli sellis- te spordisõprade ring veel üsna väi- ke, kuid seltskond on aasta-aastalt suurenenud. Aastal 2010, kui Simuna mehed Tauno Ojasaar ja Koit Põldmaa käi- sid maailma suu- rimal suusamara- tonil Vaasaloppetil Rootsis, oli nende sporditegemistest juttu ka Virumaa Teatajas, mis kind- lasti suurendas Hetk enne Tartu rattamaratoni starti. Maie Ojasaare foto. Simunas huvi rahvaspordi Ivaxi ja Määri Küla meeskonnad. Ligi saalis kui ka värskes õhus. Eesmärgiks vastu. Mehed pole jonni nelikümmend aktiivset korvpallisõpra on koguda mõnusaid elamusi ja paran- jätnud ning ikka ja jälle on käivad Simuna spordihoones võistlus- dada seniseid saavutusi. kaks spordisõpra radadel, mänge pidamas, treeningvormi paran- nii kodumaistel kui ka piiri damas ja sportlikult aega veetmas. Soovin kõigile kaunist jõuluaega ja Klubide autasustamine Tartu Neliküritusel Maie Ojasaare foto. taga. Vähe sellest, et neil Spordisõbrad, kes palli ei mängi, tegusat spordiaastat! Tänavune aasta on olnud Simuna spor- da kõik neli spordiüritust. Viis meest endil meeldib tervisespordiga tegele- ootavad lume saabumist, et valmistuda dirahvale igati edukas, on põhjust rõõ- Simuna spordiklubist seda ka suutsid. da, on nad võtnud eest vedada ka kaas- suusamaratonideks ja seeläbi ka uue Alo Põldmaa mustamiseks ja rahuloluks. Meeskonnas oli loomulikult palju roh- laste utsitamise spordiradadele. hooaja Nelikürituste võistlusteks. Ka Simuna spordiklubi Esmakordselt sai Simuna spordiklu- kem liikmeid, kuid ikka juhtub nii, et Tänasel päeval võib rääkida juba talv tuleb kindlasti sportlik nii spordi- bi tänavu välja pandud meeskonna Tar- mõni üritus jääb vahele terviseproblee- suuremast spordisõprade seltskon- tu Neliküritusel klubilises arvestuses. mi või mõne muu asjaolu tõttu. nast, kes eelpool mainitud meeste ut- Ja tulemuslikult - meeskond saavutas Meeskonda kuulusid Urmo Kesküla sitamisel või mõnel muul põhjusel on Tänusõnad meeldiva seal klubide arvestuses teise koha. ja Teet Fimberg, kes sellel aastal kõvas- leidnud tee rahvaspordi juurde. Täna Tartu Neliküritus koosneb neljast ti jooksukilomeetreid kogusid, lisaks on aasta ringi võimalik leida erinevaid koostöö eest! erinevast spordivõistlusest. Alustatak- Koit ja Alo Põldmaa, kes suvel sportlik- spordiüritusi ja niimoodi pidevalt en- se veebruaris Tartu suusamaratoniga ku vormi lihvisid Samsungi rattamara- nast proovile panna. 63 km pikkusel rajal, seejärel kogutak- tonidel ning lisaks veel meeskonnaliik- Simuna spordiklubi põhiline spordi- Ajast aega on jõulud olnud hetk, mil püüame selles kiires argimöllus natuke- se kilomeetreid joostes 23 km Otepäält mete sõber Margus Kivirüüt Tartust. ala on olnud läbi aastate korvpall. Nii negi aega leida nii enda kui oma lähedaste jaoks. Aasta pimedaim periood on Elvasse. Kolmas katsumus on maan- Oma panuse andsid ka Tauno ja on see ka sellel aastal, Simunast män- samas ka jõuluootuse aeg. teeratta sõit pikkusega 137 km mööda Maie Ojasaar, Urmet Kesküla, Kalev gib neli korvpallimeeskonda Lääne- Soovime Väike-Maarja koguduse juhatuse ja nõukogu poolt Kaarel Moisale Lõuna-Eesti teid ning lõpetuseks kogu- ja Leie Nõmmiste, Margo Klaasmägi, Virumaa erinevates korvpalliliigades. ja Heigo Masingule ning teie usinatele töömeestele rahulikku, meeldivat jõu- takse kiirust 89 km pikkusel maastiku- Rene Hanni, Kaire Põldmaa ning väsi- Meistriliiga jaoks pandi kokku võist- luaega ja rõõmsat aastavahetust. ratta maratonil. matu spordimees Ants Einsalu Väike- kond Simuna parematest poegadest, Täname meeldiva koostöö eest! Klubide arvestuses kvalifi tseerumi- Maarjast. kes katsuvad rammu seitsme vastasega seks on tarvis vähemalt viiel spordi- Juba aastaid on Simunas olnud mehi Lääne-Virumaalt. Esiliigas pallib Simu- Väike-Maarja koguduse juhatuse nimel klubi nimekirjas oleval võistlejal läbi- ja naisi, kes huvitunud erinevatest ma- na Artiston ning teises liigas Simuna Heli-Liivia Komp Detsember 2013.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Vokivurina saatel Maadlusuudised
2013. a on kultuuripärandile pühen- Raamatukogus oli väike näitus koo- 16. novembril toimus vabamaadlus maadluses Põltsamaal. datud aasta. Kultuuripärandi mõiste tud asjadest. Võimalik oli ka kerilaualt võistlussarja Nublust Nabini lõppvõist- Meie Rahvaspordiklubi on viimastel aastakümnetel märkimis- lõnga kerida. Eriti huvitas neid vokk ja lus Põltsamaal. noormaadlejad saavuta- väärselt avardunud. Kultuuripärand nad said ka ise vokki tallata, mis iga- Väike-Maarja rahvaspordiklubi oli sid järgmised kohad: ei piirdu ainult käe- esindatud väga rohkearvuliselt. 2. koht – Holger Toots gakatsutavaga, nagu Tulemused. 7. koht – Andris Pent mälestised, hooned 3. koht – Jonete Visnapuu 8. koht – Käroly või paigad. Pärimus 3. koht – Remo Ojaste Seemann on põlvest põlve eda- 3. koht – Holger Toots si antud teadmised, 3. koht – Romel Seemann 7. detsembril toimus oskused ja kombed. 5. koht – Andris Pent Lähtel rahvusvaheline Meis igaühes on 5. koht – Romanis Siiman jõuluturniir kreeka-rooma Holger Toots (vasakul) võistles end Eesti õpilaste vaimset pärandit, 5. koht – Kristo Prinken maadluses. Meie noor- meistrivõistlustel vabamaadluses teisele kohale. mida jagame oma lä- 7. koht – Joel Visnapuu maadlejad saavutasid Foto: Lembit Kalter. hedastega ja soovime 7. koht – Karel Nõmmiste järgmised kohad: edasi anda ka teistele. 7. koht – Rasmus Kaasik 1. koht – Kuldar Kan- Igaüks teab ja tun- 13. koht – Kristjan Jaago gur neb ise, mis on tema 3. koht – Kristo Prinken jaoks tähtis, mis on 16. novembril toimusid üliõpilaste 5. koht – Holger Toots tema pärand. Me ei Eesti meistrivõistlused maadluses. 5. koht – Remo Ojaste pööra tihtipeale tähelepanu vaimsele ühel hästi ei õnnestunud. Väike-Maarja rahvaspordiklubi 7. koht – Reeno Aksel kultuuripärandile, iseenesestmõisteta- Vokivurina vahele luges raamatuko- maadleja Liis Järvamägi saavutas Aaava valt tähistame rahvakalendri tähtpäe- guhoidja loomamuinasjutte. naiste arvestuses 1. koha ja tuli Eesti 9. koht – Kristjan Jaago vi, teeme süüa vanaema õpetuse järgi, Kultuuripärandiaasta saab läbi. Me üliõpilaste meistriks! 10. koht – Romanis Sii- kasutame igapäevastes tegemistes ära- peame andma oma oskusi ja teadmisi Sügisel Tartus Eesti Maaülikoolis mer proovitud nippe - olgu biotehnilisi süsteeme õppima asunud 11. koht – Rasmus need õpitud sõpradelt Liis Järvamägi treenib praegu veel Väi- Kaasik või käsiraamatust. ke-Maarja maadlustreeneri Lembit Kal- Praegu, kus on teri juhendamisel. Lembit Kalter võimalik kõike poest 23. novembril toimusid Eesti meist- maadlustreener Lähte jõuluturniiril osalenud koos treener Lembit osta, otsustas raama- rivõistlused õpilastele naiste- ja vaba- Kalteriga. Foto: erakogu. tukohuhoidja tutvus- tada lastele, kuidas valmisid vanaemadel Väike-Maarja – Tamsalu mälumängukoondis jõudis sokk ja kinnas, näi- data, mida kõike pidi maakilva superliigasse selleks tegema. Jõulukuu teisel Vabariigi esinduslikumas mälumängu- arvestuses andis 9.-11. koha jagamise. ses mängivad Väike-Maarja mälumän- päeval oli raamatu- sarjas Eesti Maakilb on käesoleval hoo- Võistluses pääsu eest superliigasse gurid Ivar Lass, Roomet Sepping ja Jüri kogus Simuna kooli ajal edukalt võistelnud Väike-Maarja – suudeti seekord edestada oma pea- Vilimaa ning tamsalulased Alar Tiidt ja lasteaia vanem rühm, Tamsalu kilvakoondis. Eestimaa valda- misi konkurente Kiviõli (104 p), Keila Raivo Raigna. et teada saada, kuidas saab lambavil- edasi mitte ainult pärandiaastal vaid de ja linnade 65 mälumänguvõistkonna (102 p), Saku (102 p), Viljandi (101 p), last sokk, kinnas või kaunis kootud linik kogu aeg ja see oli killuke oskustest, konkurentsis jõuti superliigasse, 12 pa- Tallinn – Nõmme (94 p), Kärdla (93 p), Eesti Maakilb superliiga 60 küsi- lauale. Raamatukogus oli vokk, kraasid mida raamatukoguhoidja lastele näi- rima kilvakoondise sekka. Kahe eelvoo- Vändra (91 p), Valga (87 p) ja Põlva(85 musega fi naalmäng toimub 15. märt- ja kerilauad, et näidata mida nendega tas. ru mänguga võideti 110 punktiga esi- p) võistkondi. sil 2014. tehakse. Mida peab tegema, et saada koht Viru regioonis mis üle-eestilises Väike-Maarja – Tamsalu ühiskoondi- kera lõnga, millest midagi kududa. Lap- Riina Tülli sed said teada, mis on kraasid, kuidas Simuna raamatukoguhoidja nendaga kraasida, et heiet saada, mil- Mälumängust lest vokiga lõnga valmis kedrata. Valla meistrivõistlustel on peetud kaks vooru 14st. konda: Kiviõli jäi esimesena Superliiga vooru neljast. Osaleb 7 võistkonda: Väi- Selles valguses on imelik, et üle- ukse taha, jäädes 13ndaks, ning Mäeta- Valla meistrivõistlused ke-Maarja, Simuna, Avanduse, „Aru“ ja Eestilises võistluses Maakilb, mis toi- guse, kes, jäädes 37. kohale, peab lep- mõned päästekooli võistkonnad. Kah- mub tänavu juba 15. korda, osaleb pima Rahvaliiga B-fi naaliga. juks ei osale tänavu võistkond Vireen, ainult 2 Lääne-Viru võistkonda: nime- Rahvaliiga A- ja B-fi naalide kaudu VÕRKPALL kes 2 aastat tagasi võitis esikoha. Väi- tatud Projekt (Väike-Maarja ja Tamsalu (toimuvad jaanuaris ja veebruaris) tõu- Võrkpallist võttis osa kolm võistkonda. Võitis Väike- ke-Maarja nime all esinevad Roomet ühendvõistkonna nime all) ja Venevere seb superliigasse veel 6 võistkonda. Maarja võistkond, teine oli Triigi ja kolmas Simuna võist- Sepping, Jüri Vilimaa ja Ivar Lass. (kahe vooru järel 30. koht). Superfi naal toimub 15. märtsil. kond. Võitnud võistkonnas mängisid Risto Jakobson, Rivo Lisades neile veel kaks Tamsalu Meie ühendvõistkond, kes on Maa- Soovin kõigile kilvaritele mänguedu Täheste, Kunnar Püvi, Rainer Teidla. Aivar Püvi, Ergo Ees- meest, Alar Tiidt ja Raivo Raigna, moo- kilval samas koosseisus esinenud juba ja aktiivsemat osavõttu valla meistri- mäe. dustub võistkond nimega Projekt. Sel- aastaid, saavutas tänavu kõigi aegade võitlustelt, kuhu pole veel hilja lülitu- lisena võisteldakse Lääne-Viru meistri- parima tulemuse, jõudes kahe eelvoo- da. MÄLUMÄNG võistlustel, kus juba aastaid on oldud ru kokkuvõttes üheksandana 12 parema Mälumängust teisest voorust võttis osa kuus võistkonda. Esikohale tuli Väike- esikolmikus või selle lähedal. Tänavu hulka, ehk superliigasse. Ivar Lass Maarja võistkond, teiseks jäi Simuna võistkond ja kolmandaks päästekooli võist- on sarjas osalejaid 14. Toimunud on 6 Ka Ida-Virumaalt oli ainult 2 võist- kond. Võitnud võistkonnas mängisid Ivar Lass, Jüri Vilimaa ja Roomet Sepping.
Ants Rikberg valla rahvaspordiklubi juhatuse esimees Sisesõudesari algas paljulubavalt Valla meistrivõistlused: 06.01 kell 18.00 Valla MV laskmises, II etapp (püstol) Novembri lõpus käivitus taas EMT si- 13.01 kell 18.00 Valla MV laskmises (püstol) sesõudesari, kui paremik konkureerib 13.01 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV lauatennis II etapp võidu pärast ja harrastajad kontrollivad 20.01 kell 18.00 Georgi Söögitoas valla MV mälumängus III etapp oma treenitust. 20.01 kell 18.00 Valla MV laskmises (püstol) EMT sisesõudesarja esimene etapp 27.01 kell 18.00 Triigi spordihoones Valla MV koroonas III 23. novembril Viljandis tõi meie valda etapp kaks esikohta ja ühe neljanda koha. 27.01 kell 18.00 Valla MV laskmises (püstol) Veteranide 60+ vanuseklassis sai esikoha Väino Stoltsen, veteranide 45- 59 vanuseklassis võidutses Ants Ein- salu. Harjuta Terviseks! Naiste arvestuses sõudis väga edu- Üritusest osavõtjaid on 414, osaluskordi 10 799. Punktiseis 10. detsembri seisuga: kalt Geidi Kruusmann, saades 4. koha. 1. Heino Lambing (Väike-Maarja) 734 ok, 73 bp. 2. Õie Lambing (Väike-Maarja) 733 ok, 73 bp. 3. Annela Laidre (Väike-Maar- Oleks Geidi registreerunud osalejaks ja) 689 ok, 68 bp. 4. Aino Saaremäel (Väike-Maarja) 657 ok, 65 bp. 5. Ene Aabo (Väike-Maarja) 622 ok, 62 bp. 6. Mall Lepiksoo kergekaalus (-61,5 kg), oleks olnud (Väike-Maarja) 423 ok, 42 bp. 7. Geidi Kruusmann (VMG) 400 ok, 40 bp. 8. Viivi Kahr (päästekool) 383 ok, 38 bp. 9. Mare Soovik reaalne saada I etapilt pronksmedal. (Maiximar) 353 ok, 35 bp. 10. Reet Soidla (Väike-Maarja) 333 ok, 33 bp. 11. Malle Kask (Väike-Maarja) 331 ok, 33 bp. 12. Sirle- Sõudeergomeetril treenimine on Inga Kuldväli (Väike-Maarja) 317 ok, 31 bp. 13. Madis Laid (Päästekool) 311 ok, 31 bp. 14. Kessu Sulev (Simuna) 291 ok, 29 bp. muutunud paljude harrastussportlaste 15. Halar Klaas (Väike-Maarja) 241 ok, 24 bp. 16. Viia Kiik (Väike-Maarja) 219 ok, 21 bp. 17. Riina Jalast (VMG) 163 ok, 16 bp. 18. lemmikalaks ning pakub võrratu koge- Aino Aren (Väike-Maarja) 161 ok, 16 bp. 19. Airi Einsalu (Maarjalill) 120 ok, 12 bp. 20. Urve Tobreluts (Väike-Maarja) 118 ok, 11 muse. Tähtis on osavõtt ja kui sellega bp. 21. Kalle Tobreluts (Väike-Maarja) 112 ok, 11 bp. 22. Maie Blaat (Väike-Maarja) 111 ok, 11 bp. 23. Terje Ruuben (FIE) 97 ok, kaasneb hea tulemus, pakub see topelt 9 bp. 24. Tuuli Saksa (VMG) 88 ok, 8 bp. 25. Urve Kalda (Väike-Maarja) 70 ok, 7 bp. 26. Vella Lilleberg (Väike-Maarja) 69 ok, 6 rõõmu. Nii Ants Einsalu kui Väino Stoltsen bp. 27. Silva Salla (Väike-Maarja) 67 ok, 6 bp. 28. Birgit Villo (Väike-Marja) 65 ok, 6 bp. 29. Lembit Lilleberg (Väike-Maarja) 63 jõudsid I etapil poodiumi kõrgeima- ok, 6 bp. 30. Kert Jurtom (Väike-Maarja) 62 ok, 6 bp. Ants Einsalu le astmele. Foto: erakogu. 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Detsember 2013.a.
Puurkaevude puurimine ja puhastamine. Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute Õrnad õied õnnitlegu, ja süvaveepumpade paigaldus. kaunid laulud tervitagu, rõõm ja tervis teil kaasas käigu! www.puurkaevumeistrid.ee Tel 502 1279 Jaanuar 94 Hilda Lumiste - 23. jaanuaril 82 Evald Villbach - 16. jaanuaril Koguduste teated 93 Linda Põllusaar - 16. jaanuaril 82 Virve Soosaar - 26. jaanuaril Kooli talu 91 Aino Martsepp - 1. jaanuaril 81 Erika-Lea Metsalu - 1. jaanuaril Väike-Maarja koguduses Väike-Maarja koguduses Jumalatee- 91 Aino Õunapuu - 4. jaanuaril 81 Meri Hindrekus - 1. jaanuaril nistused pühapäeviti kell 12.00 võtab 90 Hilda Koppel - 29. jaanuaril 81 Liivia Sahk - 3. jaanuaril Kogudust teenib hooldajaõpetajana 85 Uno Toomsalu - 10. jaanuaril 81 Helgi Selgmäe - 16. jaanuaril Enn Salveste. Tel 5345 3967, 85 Heino Kokkuta - 20. jaanuaril 81 Õie Velt - 25. jaanuaril e-post: [email protected] rendile 84 Malle Pärnaste - 18. jaanuaril 81 Anna Tealane - 26. jaanuaril EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 84 Aino Markelova - 31. jaanuaril 80 Valentina Raidma - 9. jaanuaril Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- 83 Vaike Metspõld - 6. jaanuaril 75 Karla Treimann - 1. jaanuaril tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. või ostab 83 Johannes Ehastu - 8. jaanuaril 70 Alli Hinn - 14. jaanuaril Koguduse veebil saab Facebookis lii- 83 Uno Tiimus - 18. jaanuaril 70 Silva Salla - 23. jaanuaril tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja 83 Lembi Krutto - 27. jaanuaril kiriku!” põllumaad Väike-Maarja Soovime õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti vallas. NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, kell 10.30. teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Koguduse vaimulik on Priidik Preem, Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. tel 5801 6368 Koguduse veebileht: Matti Preem, Õnnitleme noorimaid vallakodanikke http://avispea.edicypages.com/et Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina tel 529 8037 Virko Orgusaar – 26. oktoobril Tali, kokkusaamine toimub igal nelja- Adrian Pähno – 25. novembril päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Laureen Saks – 29. novembril Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Roland Birnbaum – 2. detsembril kell 14.00. Koguduse õpetaja on Enn Salveste. Olge rõõmsad, terved ja tublid! EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna MESINDUSKURSUSED ALGAJATELE Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Rakveres (25. jaanuar – august 2014). e-post: [email protected] Loengud toimuvad seitsmel laupäeval ja praktilised õppepäe- vad kolmel pühapäeval vastavalt graafi kule. Registreerimine kuni 20. jaanuarini. Täpsem ajakava ja koolitusprogramm kodulehel http://www.mesinikeliit.ee/koolituskeskus/ Õppustest osavõtt on tasuta. Kursusel osalejate arv on piiratud. Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Osalemiseks on vajalik motivatsioonikirja esitamine, kus on välja toodud olulised põhjendused nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik kohtuda teistel aegadel. kursusel osalemiseks. Eelnevad teadmised mesindusest ei ole olulised. Kohalik Täida vorm kodulehel www.mesinikeliit.ee või kirjuta e-kiri [email protected] Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Info EML tegevjuhilt telefonil 502 9006. Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, põllumees Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti riikliku mesindusprogrammi 2013–2016 raames. Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. võtab Pühadeaja jumalateenistused Mälestame
VÄIKE-MAARJA rendile Marge Kask 04.11.1937 – 27.11.2013 Reede, 20. detsember 12.00 I Jõulupüha jumalateenistus Aivar Kangur 20.06.1962 – 03.12.2013 11.00 Väike-Maarja Gümnaasiumi Jõu- Neljapäev, 26. detsember või ostab Leida Kavalik 16.07.1939 – 08.12.2013 lupalvus 12.00 II Jõulupüha jumalateenistus Margus Feodorov 07.01.1975 – 25.11.2013 12.00 Jõulujumalateenistus Väike- Pühapäev, 29. detsember põllumaid Maarja hooldekodus 12.00 Jõuluaja jumalateenistus. Teenib Puude ladvas tasa nutvas tuules Pühapäev, 22. detsember diakon Tõnis Tamm me vaikses leinas langetame pea … 12.00 IV Advendi jumalateenistus Teisipäev, 31. detsember Headel Teisipäev, 24. detsember 17.00 Vana-aasta õhtu jumalateenistus tingimustel 17.00 Püha Jõuluõhtu jumalateenistus. Pühapäev, 5. jaanuar Väike-Maarja Hooldekodu Kaasa teenib Tamsalu kammerkoor 12.00 Kolmekuningapäeva jumalatee- hea hind. Kolmapäev, 25. detsember nistus Soovi korral (Ravi 1, II korrus) päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid AVISPEA ettemaks. URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Teisipäev, 24. detsember • naha- ja haavahooldusvahendid, 18.00 – Püha Jõuluõhtu jumalateestus Kontakt Rein Miller • imavad aluslinad, SIMUNA telefonil 5392 6640 • mähkmed jm. Teisipäev, 24. detsember 14.00 Jõuluaja jumalateenistus. Teenib 19.00 Püha Jõuluõhtu jumalateenistus. diakon Tõnis Tamm Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Kaasa teenib Rakke naiskoor Teisipäev, 31. detsember Tellitud tooted tuuakse kohale märtsikuus. 19.00 Vana-aasta õhtu jumalateenistus Kolmapäev, 25. detsember Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 14.00 I Jõulupüha jumalateenistus Pühapäev, 5. jaanuar Neljapäev, 26. detsember 14.00 Kolmekuningapäeva jumalatee- 14.00 II Jõulupüha jumalateenistus nistus 1. jaanuaril kell 00.30 Pühapäev, 29. detsember Ostame kasvavat metsa, toimub Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: põllumaad ja metsa- aastavahetuse pidu Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. kinnistuid hinnaga ansambliga DOLORES. Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. kuni 10 000 eurot/ha. tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Pidu on laudadega, Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: Kinnistud võivad olla oma söögid ja joogid kaasa! Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, tehtud raietega või aset- Piletid eelmüügist 4 eurot, Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. seda piiranguvööndis. 31. detsembril ja kohapeal 6 eurot. Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Piletid müügil Triigi spordihoones. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 1000 eksemplari. Tasuline 0,20 eurot Tel: 56 111 900 Info telefonil 5666 0404 (Aule Rebane)