Viru Väljak 4 Hotelli Juurdeehituse Eelprojekti Realiseerimisega Kaasneva Keskkonnamõju Hindamine

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise aruanne

OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu 51004 Tel: 742 7777, Faks: 738 4162

Pärnu mnt 30, Tallinn 10141 Tel: 6 444 501, Faks: 6 444 504

Keskkonnaekspert Heikki Kalle (litsents KMH0039)

......

Tallinn 2007 Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 2 hindamise aruanne

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 3 hindamise aruanne

SISUKORD

SISSEJUHATUS...... 5 1.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 5 1.2 KMH OSAPOOLED ...... 6 1.3 HINDAMISE JA MÕJUDE PROGNOOSIMISE METOODIKAST...... 6 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS...... 9 2.1 KAVANDATAV TEGEVUS ...... 9 2.2 ALTERNATIIVID ...... 11 3. KAVANDATAVATE TEGEVUSTE VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA SEADUSANDLUSELE...... 12 4. MÃJUTATAV KESKKONNA ÜLEVAADE...... 14 4.1 LOODUSLIK KESKKOND ...... 14 4.1.1 Geoloogilised tingimused...... 14 4.1.3 Hüdrogeoloogilised tingimused ...... 15 4.1.4 Rohestruktuurid...... 15 4.1.5 Linnustik...... 19 4.1.6 Kaitstavad loodusobjektid...... 20 4.2 TEHISKESKKOND ...... 22 4.2.1 Ülevaade planeeritava ala linnaruumilisest kontekstist...... 22 4.2.2 Ruumilised aspektid ...... 22 4.3 KULTUURILINE JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND...... 22 4.3.1 Kultuuriväärtused (-pärand)...... 22 4.3.2 Funktsionaalsed aspektid...... 25 4.3.3 Liikumine...... 25 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÃJU...... 27 5.1 MÕJUD (LINNA)MAASTIKULE JA TAIMESTIKULE SH KAITSEALUSTELE OBJEKTIDELE...... 27 5.2 KAASNEVAD MÕJUD TAMMSAARE PARGI KESKKONNASEISUNDILE...... 28 5.3 EHITUSTÖÖDEGA KAASNEVAD MÜRA JA VALGUSTINGIMUSTE MUUTUSED...... 30 5.4 KULTUURIPÄRANDILE AVALDUVA MÕJU HINDAMINE ...... 31 5.5 MÕJU KOHALIKULE JA PIIRKONDLIKULE MAAKASUTUSELE ...... 32 5.6 LINNARUUMILISED ASPEKTID (SH LINNARUUMI KASUTUS ERINEVATE SOTSIAALSETE GRUPPIDE POOLT)...... 33 5.7 VIRU POJA MÕJU LIIKLUSELE ...... 34 5.8 VISUAALNE KESKKOND JA MÕJU...... 34 ...... 35 5.9 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND ...... 36 5.10 KUMULATIIVSED MÕJUD...... 37 6. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMISE OTSTARBEKUS...... 38 7. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID JA HINNANGU KOKKUVÃTE ...... 39 8. NEGATIIVSE MÃJU VÄLTIMISE, VÄHENDAMISE JA KOMPENSEERIMISE VÃIMALUSED...... 41 9. ERINEVATE OSAPOOLTE (SEALHULGAS AVALIKKUSE) KAASAMINE KMH PROTSESSI...... 42 9.1 ÜLDINE ...... 42 9.2 KMH PROGRAMMI AVALIKUD ARUTELUD ...... 43 9.3 KMH ARUANDE AVALIK ARUTELU ...... 44 10. KMH LÄBIVIIMISEL ILMNENUD RASKUSED...... 45

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 4 hindamise aruanne

KOKKUVÃTE ...... 46 LISAD...... 51

LISA 1. TAMMSAARE PARGI PUIT- JA ROHTTAIMESTIKU HALJASTUSLIK HINNANG LISA 2. EESTI ARHITEKTIDE LIIDU EKSPERTARVAMUS KEHTUVA VIRU DP KOHTA LISA 3. KMH PROGRAMM (KOOS PROGRAMMI LISADEGA) LISA 4. KMH PROTSESSI DOKUMENDID

LISA 4.1. KMH ALGATAMISOTSUS LISA 4.2. ALGATAMISEST JA PROGRAMMIST TEAVITAMISE KUULUTUS AMETLIKES TEADAANNETES LISA 4.3. ALGATAMISEST JA PROGRAMMIST TEAVITAMISE KIRI LISA 4.4. ALGATAMISEST JA PROGRAMMIST TEAVITAMISE KUULUTUS POSTIMEHES 29.11.2006 LISA 4.5. PROGRAMMI HEAKSKIITMISKIRI HARJUMAA KESKKONNATEENISTUSELT LISA 4.6. ARUANDEST TEAVITAMISE KUULUTUS AMETLIKES TEADAANNETES LISA 4.7. ARUANDEST TEAVITAMISE KIRI LISA 4.8. ARUANDEST TEAVITAMISE KUULUTUS AJALEHES

LISA 5. KIRI TALLINNA KESKKONNAAMETILE (HINDAMISE KRITEERIUMID) LISA 6. AVALIK ARUTELU 04 APPRILLIL 2007. A. LISA 7. KMH PROTSESSI KÄIGUS SAADUD KIRJAD OSAPOOLTELT LISA 8. TÖÖS KASUTATUD EKPERTHINNANGUD

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 5 hindamise aruanne

SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) on vastavasisulise seadusandluse kohane avalikkuse osalusega protsess, mille eesmärgiks on selgitada välja, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale ning leida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ja sobivaim lahendusvariant kavandatava tegevuse elluviimiseks.

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks oleva projektiga, ‚ Viru hotelli laiendus (Tallinn, Kesklinna LO, Viru väljak 4), eelprojekt. Arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik, Tallinn 2005) on kavandatud Viru väljak 4 kinnistule kaitsealuse Tammsaare pargi poolsele alale 17- korruseline juurdeehitus (põhjapindalaga ca 413 m2). Kavandatav juurdeehitus paikneb Viru Hotelli lääneküljel piirnedes põhjas Pärnu mnt ja läänes Tammsaare pargiga. Samuti on eelprojektiga kavandatud heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed ja tehnovõrkude lahendused.

Projekti aluseks on Tallinna Linnavolikogu poolt 6. mai 1999 otsusega nr 104 kehtestatud Viru väljaku 4 detailplaneeringu I etapp (vastavalt Arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik AS tööle 9709).

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 6. septembri 2006 korraldusega nr 1822-k (Lisa 2). Keskkonnamõju hindamine algatatakse kuna eeldatavalt kaasnevad eelprojekti realiseerimisega järgmised olulised mõjud: süvendi rajamisega kaasneva veerešiimi muutusest tuleneva negatiivne mõju kaitsealuse pargi puittaimestiku kasvutingimustele; ehitusaegsete juurdepääsude, ehitusmaterjalide ladustamise, ehitusmehhanismide negatiivne mõju kaitsealuse pargi elusloodusele; Viru keskuse sh hotelli külastajate hajumis- ning kogunemisala vähenemine omal krundil ning kandumine pargi alale suurendades kaitsealuse pargi eesmärke mitte teenivat koormust. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel ja avaliku väljapaneku ning sellele järgnenud arutelu käigus lisandusid olulisemate mõjudena veel linnaruumiline ning laiemalt mõju kultuurilisele ja sotsiaalsele keskkonnaaspektile.

Keskkonnamõju hindamine on üheks osaks kavandatava tegevuse eelprojekti ning ehitusloa taotlemise tervikprotsessist. Samuti seondub käesolev keskkonnamõju hindamine Viru väljaku detailplaneeringu (Tallinna Linnavolikogu 6. mai 1999 otsus nr 104 —Viru väljaku detailplaneeringu I etapi kehtestamine Kesklinna linnaosas“) osaliselt kehtetuks tunnistamise kaalumise menetlusega.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 6 hindamise aruanne

1.2 KMH osapooled

Keskkonnamõju hindamise osapooled on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 1. Keskkonnamõju hindamise osapooled Roll Institutsioon Arendaja AS Uus Viru Otsustaja KMH kontekstis Tallinna Linnavalitsus (Keskkonnaamet) KMH algataja Tallinna Linnavalitsus (Keskkonnaamet) KMH programmi kinnitaja Harjumaa Keskkonnateenistus KMH järelvalvaja Harjumaa Keskkonnateenistus Avalikkus Kestahes huvitatud isik. Käesoleva projekti raames nii üksikisikud, kodanikeühendused kui muud institutsioonid. Keskkonnamõju hindaja Hendrikson&Ko *Otsustaja projekti kui terviku Tallinna Linnavalitsus kontekstis Ehitusloa väljastaja on Linnaplaneerimise Amet. * ei ole Eesti KMH alase seadusandluse mõistes otseselt KMH osapool.

KMH protsessi ja avalikkuse kaasamise kohta on detailsemalt on antud ülevaade avalikkuse kaasamisest peatükis 9 Erinevate osapoolte (sealhulgas avalikkuse) kaasamine KMH protsessi.

1.3 Hindamise ja mõjude prognoosimise metoodikast KMH läbiviimisel Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisseaduse põhimõtetest, heaks kiidetud KMH programmist (kinnitatud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt kirjaga 15.02.2007 nr. 30-12-1/1175-2 lisas 4.5) ning heast tavast ja praktikast. Vastavalt KMH programmile on keskkonnamõju hindamisel keskendutud muu hulgas järgmistele küsimustele:

1. Mõju hindamine (linna)maastikule ja taimestikule, sh kaitsealustele objektidele; 2. Hinnatakse hotelli juurdeehitustööde ja teiste seonduvate tegevuste kaudset ja koosmõju kaitsealuse Tammsaare pargi keskkonnaseisundile (sh süvendi rajamisega kaasneva veerešiimi muutusest tulenevat negatiivset mõju kaitsealuse pargi puittaimestiku kasvutingimustele; ehitusaegsete juurdepääsude, materjali ladustamise, ehitusmehhanismide negatiivne mõju kaitsealuse pargi elusloodusele); 3. Viru keskuse, sh hotelli külastajate hajumis- ning kogunemisala vähenemine omal krundil, kandumine pargi alale suurendades kaitsealuse pargi koormust;

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 7 hindamise aruanne

4. Kultuuripärandile avalduva mõju hindamine; 5. Mõju kohalikule ja piirkondlikule maakasutusele; 6. Analüüsida võimaliku liikluskoormuse kasvust tulenevat mõju; 7. Linnaruumilised aspektid, sh linnaruumi kasutus erinevate sotsiaalsete gruppide poolt; 8. Visuaalne keskkond ja mõju; 9. Sotsiaal-majandusliku mõju hindamine, sh inimesele avalduva mõju hindamine.

Keskkonnamõju hindamise praktikas on kasutusel paljusid erinevaid meetodeid, mille valik sõltub mõju iseloomust, ulatusest, primaarandmete kättesaadavusest, hinnatavate mõjude avaldumismehhanismide keerukusest (koosmõjudest), kirjeldatavate mõjude hulgast, hinnatava tegevusega hõlmatava/ mõjutatava ala heterogeensusest jne. Käeoleva KMH projekti raames situatsiooni analüüsil kasutatud nii primaarandmete vahetut analüüsi (olemasolevad ja paralleelselt teostatavate tööde tulemused- näiteks andmed planeeringute, haljastuse, geoloogiliste tingimuste, muinsuskaitseobjektide asukoha jne. kohta), sekundaarandmete analüüsi ja kombineerimist teiste meetoditega (näiteks erinevate kesklinna piirkonnas teostatud sotsiaalset keskkonda kirjeldavate uuringute järelduste analüüsi vaadeldava ala ja kavandatava tegevuse seisukohalt), ruumilistest analüüsimeetoditest on kasutatud kaardikihtide võrdlemise meetodit (näiteks erinevate planeeringujärkude analüüsil), ajakohastamist vajavate teemade täpsustamisel on kasutatud eksperthinnangute meetodit (nt. haljastuse eksperthinnang, mis pärines spetsiaalsete välitööde käigus kogutud primaarandmete analüüsil), interaktiivsetest meetoditest on kasutatud ekspertide ümarlauameetodit (linnaruumiliste ja kultuuriliste mõjude hindamisel) ja modereeritud diskussiooni meetodit (avalike arutelude korraldamisel). Kavandatava tegevuse lahendusvariantide võrdlemisel on kasutatud valdkondade kaupa KMH semikvantitatiivsete võrdlusmaatriksite meetodit.

Käesoleva KMH protsessi käigus on analüüsitud olemasolevaid töid, mis käsitlevad lähteülesandes kirjeldatud valdkondi, Tallinna keskkonna ja kitsamalt projektiga hõlmatud piirkonna planeerimisajalugu, tutvutud on käesoleva tööga paralleelselt koostatud ekspertiiside ja hinnangutega:

ñ Tallinna Vanalinnaga piirneva haljastusvööndi ajalooline õiend, Tallinn 2001. ñ Tallinnas, RAT ‚Estonia“ ja hotell ‚ Viru“ vahelise haljasala heakorrastuse tehniline projekt, Tallinn 1976. ñ Ekspertarvamus ‚Viru Poja“ projekti kohta, Mart Kalm juuli 2006 ñ Juriidiline arvamus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasneva võimaliku kahjunõude kohta, juuli 2006 Advokaadibüroo Aivar Pilve. ñ Viru hotelli laienduse eelprojekt, mai 2005. ñ Ekspertiis Viru hotelli laienduse linnaehitusliku sobilikkuse kohta, Ignar Fjuk 31.07.2006. ñ Ekspertarvamus: Dmitri Bruns, arhitektuurdoktor, Saksamaa Linnaehituse ja Regionaalplaneerimise Akadeemia korrespondentliige; 06.sept 2006 a. ; 5lk. Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 8 hindamise aruanne

ñ Ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, Aet Pikk, 12 lk, oktoober 2006. ñ Report of the mission to Tallinn (Estonia) of December 3-7, 2005, Giorgio Piccianato.

Arvestades pargile ja linnaruumile avalduvate mõjude olulisusega telliti/ organiseeriti käesoleva töö raames alljärgnevad täiendavad uuringud: ñ Tammsaare pargi puit- ja rohttaimestiku dendroloogiline hinnang. Olev Abner, Urmas Laansoo, Tallinn 2007. ñ Eesti Arhitektide Liidu poolt korraldatud ümarlaud projekti realiseerimisel tõenäoliselt avalduvate linnaruumiliste ja kultuuriliste mõjude väljaselgitamiseks- Eesti Arhitektide Liidu ekspertarvamus kehtiva Viru DP kohta (kehtestatud Tallinna linnavolikogu otsusega 6.05.1999 nr. 104).

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 9 hindamise aruanne

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

2.1 Kavandatav tegevus Eelprojektiga on kavandatud Viru väljak 4 kinnistule kaitsealuse Tammsaare pargi poolsele alale 17-korruseline juurdeehitus.

Joonis 1. Lähtesituatsioon Viru 4 krundil detailplaneeringu koostamise ajal (Allikas: Maa-amet).

Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on eelprojektiga kavandatud tegevusi kirjeldatud järgmiselt: ‚Planeering näeb ette (Viru hotelli) rekonstrueerimise Tammsaare pargi poole. Kõrghoone vahetusse lähedusse lisatakse 16-17 kordne püstkülikuline maht, mis on kaetud musta toonklaasiga. Teenindusmaja poole lisandub Viru keskusele kahekordne kaubandusplokk, mis on Viru madala osa kõrgune. Korrused on ühes tasapinnas praeguste kaubanduspindadega. Narva maantee poolses osas lendleb kaubanduskeskuse kohal kolmekordne bürooplokk. Kahe mahu vahel on parkimine. Kaubanduskeskuse II korruse pinnalt suundub klaasgalerii üle Narva maantee. Galeeriga blokeeritakse Viru ees värviline metallkuubik, milles asub infokeskus ‚Tallinna tulevik“.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 10 hindamise aruanne

Eelprojektiga on ette nähtud ‚Tumeda peegelklaasiga must torn Viru hotelli lääneküljele.

Põhjapindalaga 413 m2

Joonis 2. Hoone paigutus krundil (Allikas: Viru hotelli laienduse eelprojekt 2005.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 11 hindamise aruanne

2.2 Alternatiivid

Käesoleva KMH objektiks oleva eelprojekti eripära arvesse võttes on töös analüüsitud kahte alternatiivset olukorda: ñ Eelprojektis ette nähtud tegevusi ei realiseerita, ñ Juurdeehitus realiseeritakse eelprojektis ette nähtud mahus ja viisidel. Võimalusel on keskkonnamõjude hindamise peatükis ja Leevendavate meetmete peatükis käsitletud meetmeid ilmnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks, mis aga eelprojektis pakutava põhiolemust ei muuda ja seega ei ole käsitletavad arendusalternatiivina.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 12 hindamise aruanne

3. KAVANDATAVATE TEGEVUSTE VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA SEADUSANDLUSELE

Olulisimad strateegilised dokumendid, millele projekt peab üldjuhul vastama, on erineva tasandi planeeringud (üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, omavalitsuse üldplaneering, detailplaneeringud) ja erinevad arengut suunavad dokumendid.

Eeskätt Tallinna kontekstis on olulisimad internetis seisuga 05.03.2007 aadressil http://www.tallinn.ee/est/g737/ toodud nimekiri Tallinna arengukavadest ja strateegiatest:

ñ Strateegia "Tallinn 2025" ñ Tallinna arengukava 2006-2021 ñ Tallinna ühisveevärgi ja œkanalisatsiooni arendamise kava 2004- 2015 ñ Tallinna jäätmekava ñ Elamuehitusprogramm "5000 eluaset Tallinnasse" ñ Haljastuse arengukava ñ Keskkonnastrateegia aastani 2010 ñ Keskkonnatervise tegevusplaan ñ Linnaosade arengukavad ñ Tallinna üldplaneering

Teemaplaneeringutest on olulisemad: ñ Kõrghoonete paiknemine Tallinnas (koostamisel) Teemaplaneeringu eesmärgiks on määrata kindlaks Tallinnas kõrghoonete paiknemise võimalikud asukohad ning nende püstitamise keelualad, arvestades vajadust võtta nii Tallinna linnaruumiline areng üldiselt kui ka UNESCO Maailmapärandi nimekirja arvatud vanalinna silueti vaadeldavuse ja kõrgusliku dominantsuse küsimus sihipärase kontrolli alla. ñ Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitseœ ja kasutamistingimuste seadmine (koostamisel) Teemaplaneeringu esmane eesmärk on üle vaadata ja täpsustada üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslike hoonestusalade piirid planeeringuga hõlmatud maa-alal. ñ Tallinna rohealad (koostamisel) Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks rohealade ja œkoridoride väärtus ning toimimise ulatus, nende iseloom ja kasutusvõimalused linna erinevates maastikes, sealhulgas linnametsades. Tallinna rohealade teemaplaneeringuga määratletakse nende olulisus kahes tasandis œ linnas ja linnaosades. Selgitatakse säilinud pärandkultuurmaastikud ja aiakunstiväärtused (pargid, puiesteed, suvemõisad, dendraariumid, jne) ning kavandatakse meetmed nende säilitamiseks ja väärtustamiseks. Teemaplaneering loob eeldused täiendavate parkide ja haljasalade kavandamiseks Tallinna linnas.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 13 hindamise aruanne

Maakasutus ja erinevate rajatiste ning infrastruktuuride asukohad on määratud Tallinna Linna üldplaneeringuga.

Keskkonnamõju hindamise protsess on seadusandluses reguleeritud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega (RTI, 24.03.2005, 15, 87).

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 5: Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Projekti aluseks on Tallinna Linnavolikogu poolt 6. mai 1999 otsusega nr 104 kehtestatud Viru väljaku 4 detailplaneeringu I etapp (vastavalt Arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik AS tööle 9709).

Projektiga kavandatav tegevus ei ole vastavuses planeeringutega ja seadusandlusega eelkõige projektiga hõlmataval alal kehtiva detailplaneeringu osas, kus vastavalt Aet Pika ekspertiisile:

ñ Projekti mahus ei ole näidatud vastavust detailplaneeringu põhiideele, kuna näiteks projektis esitatud materjalide maht on ebapiisav seoste hindamiseks ja detailplaneeringus kirjeldatud objektid on lahendamata (Narva mnt, galerii, ‚Tallinna tulevik—). ñ Ehitis ei vasta detailplaneeringus kavandatud ehitusmahtudele, sest detailplaneeringus ja projektis kirjeldatavad ehitise asukohad ei kattu.

Samuti on ekspert Aet Pikk loetlenud muid ebakõlasid ning lõpetuseks viidanud asjaolule, et kuna detailplaneering on vana siis ei vasta detailplaneering paljuski olemasolevale olukorrale (haljastus, transpordiskeem, liikumisskeem, kaugvaated) ning on vajalik uue detailplaneeringu koostamine.

Samuti ei ole projektiga kavandatav tegevus vastavuses Tallinna Vanalinna Muinsuskaitseala põhimäärusele, mida on täpsemalt käsitletud punktis 4.3.1.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 14 hindamise aruanne

4. MÃJUTATAV KESKKONNA ÜLEVAADE

4.1 Looduslik keskkond

4.1.1 Geoloogilised tingimused

Maapinna kõrgusarvud on projekteeritava ehitise asukohas 6,7...7,3 meetrit. Maapinda on varasemate ehitustööde käigus täidetud. Planeeritav ala jääb Tallinna kesklinna mattunud vagumuse piiresse, kus aluspõhjas avaneb sinisavi. Aluspõhja sinisavi on uurituid alal keskmiselt 42 m sügavusel ja aluspõhja pind alaneb itta 1 m 10 meetri kohta.

Viru väljaku piirkonnas esinevad suures paksuses merelised, orgaanilist ainet sisaldavad peenteralised ja tolmliivad, mis lasuvad jääjärvelistel setetel. Pinnakate koosneb glatsiaalsetest, jääjõe- , jääjärve ja meresetetest ning täitepinnasest. Sinisavi peal esineb kuni 4 m kõvaplastset saviliivmoreeni. Moreeni peal lasub jääjõe peenliiv, mis sisaldab keskliiva vahekihte, kruusa ja veeriseid, mis on väga tihedad.

Jääjõe liivadel lasub jääjärveliste kompleks, mille alumiseks kihiks on kõva peentolme saviliiv paksusega 0,2...2,2m. Peentolmu peal on 1,4...2,4m pehme- kuni sitkeplastset viirsavi. Valdav osa jääjärve setetest koosneb plastsest saviliivast õhukeste tolmliiva ja savi vahekihtidega.

Geoloogilise lõike ülaosa koosneb meresetetest ja mitmesugusest täitepinnasest. Merelise kompleksi kogupaksus on 9,5...12,5m ja koosneb kohevast tolmliivast, voolavast saviliivast ning voolavast liivsavist.

Kultuurikihi paksus ulatub kuni 4,5 meetrini. Selle ülemine kuni 2,5m tüsedune osa koosneb ehitusprahti sisaldavast täitest, alumine osa aga olme- ja ehitusprahti sisaldavast liivmudast. Mudad võivad olla osaliselt settinud suletud veekogudes. Ehitusprahine täide sisaldab ka vanu vundamente.

4.1.2 Geotehnilised tingimused

Looduslikud tingimused projekteeritava ehitise alal on keerulised. Geoloogilise lõike ülemises osas on kuni 9...12 m paksuselt tugevasti kokkusurutavaid pinnaseid. Hea kandevõimega möll lasub maapinnast 18,4...21,9 m sügavusel, absoluutkõrgusel -11,7....-14,6 meetrit. Ehituse tingimusi raskendab külgnev hoonetekompleks ja pinnasevesi.

Viru hotelli ja keskuse vajumist on mõõdetud varasemalt kuuel korral ning arvestades varasemat hotelli ehituskogemust ja vajumisvaatluste tulemusi on soovitatav rajada hoone vaivundamendile.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 15 hindamise aruanne

4.1.3 Hüdrogeoloogilised tingimused

Planeerival alal on oluline osa kvaternaari ja kambrium-vendi veekompleksidel. Kvaternaari veekompleksi ülaosas esineb tehispinnast ja mereliivas vabapinnaline pinnaseveekiht, mis toitub peamiselt sademetest.

AS Geotehnika Inseneribüroo poolt teostatud välitööde ajal (28.04.2005) asus pinnasevee tase maapinnast 4,0 meetri sügavusel, absoluutkõrgustel 2,75 m. Suurvete perioodil võib vee tase tõusta, mullasele-mudasele pinnasele võib koguneda ajutise iseloomu ülavett. Pinnasevee tase järgib maapinna reljeefi ning liigub mere suunas. Pinnasevee loodusliku reziimi mõjutavad Viru hotelli ja ala läbivate tehnovõrkude drenaazisüsteemid.

Jääjõelistes liivades-kruusades esineb kvaternaari surveline põhjavesi, mis on mattunud oru suudmeala kaudu filtratsioonilises ühenduses kambrium- vendi veekompleksiga. Põhjavee piesomeetriline tase asetseb kesklinnas praegu ligikaudu absoluutsel kõrgusel -15m.

4.1.4 Rohestruktuurid

Tallinna rohealalade teemaplaneeringu järgi on kõige rohkem haljasmaid elaniku kohta Pirital, Nõmmel ja Kesklinnas, kus paiknevad suured linnametsad või metsapargid.

Tabel 2. Rohealade osakaal linnaosa pindalast ja roheala pindala ühe elaniku kohta. (Allikas: Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet 2005; Tallinna Ettevõtlusamet 2006).

Küsitluse alusel puudub ka Tallinna rohealadel turvalisus ja valve puudumisel satuvad pargirajatised ja taimestik vandalismi ohvriks. Enamikel rohealadel puudub sotsiaalne sihtgrupp ja seega tarbitakse rohealasid ekstensiivselt. Struktureeritud rohealad nagu nt Tammsaare park on samas ülerahvastatud.

Teemaplaneeringu 5 detailsema uuritud roheala seas oli ka Tammsaare park. Tammsaare park (2,3 ha), ülelinnalise tähtsusega park Kesklinnas. See on üks ülerahvastatumaid parke Tallinnas, kuna jääb Vanalinna ja Tallinna ärikeskuse vahele. Parki läbivad diagonaalsed pargiteed, pargi keskel asub väljak, mille ääres on istumiskohad. Park vajab kaasajastamist.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 16 hindamise aruanne

Joonis 3. Tammsaare park kesklinnas paiknevate parkide võrgustikus (Allikas: Maa-ameti põhikaart).

4.1.4.1 Tammsaare park

Käesoleva töö raames osutus vajalikuks teostada Tammsaare pargi haljastuslik hinnang. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas ja välitööd teostas dendroloog Olev Abner. Kasutatud on varasemaid uurimusi pargi dendrofloorast. Dendroloogiline inventuur viidi läbi jaanuaris 2007 umbes 2.25 ha suurusel alal Kesklinna linnaosas Tammsaare pargis aadressil Estonia pst. 2 ning selle lähialal. Lisaks uuriti 7. detsembril 2006 pargi rohttaimestikku. Ülevaate pargi rohttaimestikust koostas botaanik Urmas Laansoo.

Pargi ajalugu ja puittaimestiku üldandmed Tammsaare park paikneb kesklinnas vahetult bastionide haljasvööndi servas ning tegemist on mitmes osas rajatud kesklinna pargiga, mis oma praeguse kuju sai peamiselt aastatel 1948œ1949. Juba 1898. a. rajati Uue turu ja Vene turu vahele, praeguse Tammsaare pargi idapoolsesse ossa, umbes 1 ha suurune puiestik. Peale Estonia teatrihoone valmimist (1913) istutati Estonia pst. serva puude rida. Peale Teist Maailmasõda plaaniti koos Estonia teatrihoone taastamisega Uuele turule, kus hoonestik olid hävinud, uut parki. Et rõhutada taastatava teatrihoone arhitektuuri, projekteeris arh. H. Heinsaar pargi teedevõrgu ja Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 17 hindamise aruanne sellest lähtuvad istutus- ja murualad regulaarsetena. Korrapärasust rõhutavad ka parki raamivad Pärnu mnt. ja Estonia puiestee äärsed puude read. Tammsaare park on nn. stalinistliku perioodi (pseudoklassitsismi) üks paremini säilinud park Tallinnas. Istutustööd toimusid 1948œ1949. aastal. Haljastamisel kasutati vähemalt osaliselt endise linnaaedniku H. Lepa puukooli materjali. Sealt saadud puud olid üsna suured ja lõid kiirelt pargimiljöö. Rajatav korrapärane park pidi sobima ka plaanitava Stalini väljaku (Keskväljaku) äärse hoonestusega. Pargi rajamisel asusid selle keskpunktis lillepeenrad ja -vaas ning Pärnu mnt. poolsel küljel laste mänguväljak, mida ümbritsesid pügatavad hekid. Parki käsitleti algul Stalini väljaku osana. 1955. aastal anti pargile nimeks 16. Oktoobri Väljak, et mälestada 1905. a. revolutsiooni käigus toimunud veretööd. Paigaldati ka seda sündmust tähistav mälestusmärk, mis 1959. a. asendati praeguse monumendiga. Park rekonstrueeriti 1970-ndate aastate alguses, mil likvideeriti pargi keskpunkti lillepeenrad ning harvendati põõsarinnet. Pärast A.H. Tammsaare monumendi rajamist 1978. aastal on ala hakatud kutsuma Tammsaare pargiks.

Tammsaare pargis on märkimisväärne nii erilise võrakuju, lehestiku värvi või kujuga kui ka rikkalikult õitsvate puude rohkus. Pargis kasvavad omapärase võraga —vihmavarjujalakas“ (Ulmus glabra ”Camperdownii‘), —leinasaared“ (Fraxinus excelsior ”Pendula‘), sammasjad hariliku tamme kultivarid (Quercus robur ”Fastigiata‘, ”Cupressoides‘), tüviksirelid (Syringa josikaea); silmatorkavate lehtedega punaselehised harilikud vahtrad (Acer platanoides ”Schwedleri‘), kirjulehine pensilvaania saar (Fraxinus pennsylvanica ”Variegata‘ œ üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas), kollasetäpiliste lehtedega harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum ”Memmingeri‘), täidisõieline harilik hobukastan ”Baumannii‘, punaselehine ja roosaõiene Eley õunapuu (Malus þ eleyi), samuti lõhislehine harilik vaher (Acer platanoides ”Dissectum‘); rikkalikult õitsevad on magus kirsipuu (Cerasus avium = Prunus avium), aed- õunapuud (Malus domestica cv. cv.), linnahaljastuses haruldased on punane tamm (Quercus rubra), mandšuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) ja hall pähklipuu (Juglans cinerea).

Neist ülelinnalisteks haruldusteks on kollasetäpiliste lehtedega harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum ”Memmingeri‘) ja täidisõieline harilik hobukastan ”Baumannii‘, mida nii suurte isenditena teistel avalikel haljasaladel ei esine.

Varem on pargis kasvanud, kuid praeguseks hukkunud, punane hobukastan (Aesculus þ carnea), pensilvaania kirsipuu (Cerasus pensylvanica = Prunus pensylvanica), üheemakaline viirpuu (Crataegus monogyna), harilik kuusk (Picea abies), lõhislehine hall lepp (Alnus incana ”Laciniata‘), rippoksine madalakasvuline arukask (Betula pendula ”Youngii‘), verev viirpuu (Crataegus sanguinea), harilik pöök (Fagus sylvatica), peitõieline kuslapuu (Lonicera involucrata), rippuvate okstega

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 18 hindamise aruanne harilik pihlakas (Sorbus aucuparia ”Pendula‘), samuti ka 2001. a. istutatud hõlmikpuu (Ginkgo biloba).

Põõsarinne on Tammsaare pargis väiksearvuline ja liigivaene. Põõsastest tähelepanuväärseimad on ungari sirelitest tüviksirelid. Osa tüviksireleid on vananenud ja neil on kadunud tasakaal võra ja juurekava vahel ja tüved on vajunud pikali. 1905. a. veresauna ohvrite mälestusmärgi ümber on istutatud polüantroosid ”Orange Triumph‘, millest paljud hukkusid ebasoodsal 2005./2006. aasta talvel. Mälestusmärgi väljaku servades kasvavad avalikus kohas haruldased himaalaja hortensia ”Bretschneideri‘ rühmad. A.H. Tammsaare kuju esise väljaku servades on läikiva tuhkpuu hekid. Keskosast ida pool on hariliku pihlenela rühm. Uuritud alal identifitseeriti 40 taksonit puittaimi, neist 11 on kodumaised.

Puittaimestiku haljastusväärtus Kuivõrd tegemist on suhteliselt noore pargiga, mida on regulaarselt hooldatud, siis on pargis heas tervislikus seisundis ning haljastuslikult väärtuslike puude osakaal suur. Haljastuslikult on väärtuslikud heas tervislikus seisundis ja liigitüüpilise võraga küpsed (põlised) või keskealised üksikpuud ning puude rühmad. Kõige kehvemas tervislikus seisundis on nooremas keskeas harilikud pärnad Estonia puiestee servas, mis kasvavad halbades valgustingimustes, mille ümber on muld tihenenud ning mis talveperioodil jäävad libedustõrjel kasutatavate soolade mõjusfääri. Kehvemas tervislikus seisundis on ka veel mõni teinegi puu, mis asub alal, kus muld on tihenenud. Nii on Pärnu mnt. trammipeatus juures halvenenud harilike pärnade tervis. Võra ja juurekava tasakaal hakkab kaduma tüviksirelitel. Osa neist on juba pikali vajunud. Haljastuslikult olulised on suuremate mehhaaniliste vigastustega või halvenenud tervisliku seisundiga vanemad puud, aga ka oma olemuselt lühiealised puud ja põõsad, mille tervislik seisund on halvenenud ja noorendamist vajavad põõsad. Väheväärtuslikud on haigustest tugevalt kahjustunud või ulatuslike mehhaaniliste vigastustega puud. Alal kirjeldatud ja eraldi dendroloogilisele plaanile kantud 226 haljastuslikku objekti jagunevad väärtusklasside vahel järgmiselt: väga väärtuslikud œ 5 (2.2 %); väärtuslikud œ 181 (80.1 %); olulised œ 28 (12.4 %); väheväärtuslikud œ 12 (5.3 %).

Tammsaare pargi rohttaimestiku ülevaade Välitööde tulemusena selgus, et Tammsaare pargi territooriumil kasvab 43 liiki rohttaimi. Haruldasi ja kaitsealuseid liike siin ei leidu.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 19 hindamise aruanne

Kesklinnas ja Tallinnas harva esinevatest liikidest väärib ära märkimist roomav maran ungari sireli nr. 71 juures.

Istutatud rohttaimedest kasvab pihlenelate rühmas ja rühma ümber harilikke lumikellukesi. Varem pargi idaosas kasvanud krookused hukkusid vist kõik 2005./2006. a. ebasoodsal talvel.

Rohttaimede hulgas valitsevad ise alale levinud või inimese poolt tahtmatult alale toodud liigid (Lisas 1, tabelis 1 kui looduslikud). Vaid paiguti (eelkõige pargi idaosas Viru Keskuse pool, Estonia teatri ümber) võib valitsevatena kohata tavalisi külvatud murude taimi œ punast aruheina ja aas-nurmikat. Estonia teatri pool, kus lagedal alal toimub intensiivsem niitmine, on levinud harilik kirikakar. Estonia puiestee servas puude all on sage kevadtaim kanakoole.

Kõige tavalisemad liigid rohurindes on murunurmikas, punane aruhein, aasnurmikas, harilik hiirekõrv ja tihedal mullal, kus tallatakse, on dominantliigiks harilik linnurohi. Viru keskuse lähedal, kus hiljuti on peale veetud mulda ja taimestikku tallatakse palju, on taimede kooslus ajutine ja kiiresti muutuva koosseisu ja põlvkondadega. Dominantliik on siin lühiealine või üheaastane kõrreline murunurmikas. Viirpuude (rühm nr. 38) ja pärnade all on rohurinne hõre või puudub.

Ka teiste põõsaste (sirelid, tuhkpuud, hortensiad) all on rohttaimestik hõre või puudub.

4.1.5 Linnustik

Kesklinna pargid on suhteliselt linnuvaesed, kus pesitseb kuni 15 liiki ja üldse võib kohata kuni 36 liiki. Liigivaesuse põhjusteks on väga suur häirimisfaktor, pesitsemiskohtade vähesus ja/või toidu vähesus. Lisaks on need pargid võrdlemisi korrastatud ja väikesed. Kindlasti ei pesitse need 15 liiki igas pargis igal aastal. Neis parkides suudavad pesitseda inimest paremini taluvate liikide kõige urbaniseerunumad isendid. Arvukaimateks pesitsejateks on vareslased (künnivares ja hallvares). Samuti liigid nagu hakid, rongad, tuvid jne. Üha enam võib linnas kohata ka kajakaid, kellel on lisatoidu hankimine toitlustusasutuste, jms läheduses lihtne. Väiksematest värvulistest on linnas tavalisteks liikideks koduvarblased, parkides metsvindid, musträstad, hall-kärbsenäpp, linavästrikud, musträstad jne.

Linnustiku seisundi säilitamiseks ja parandamiseks võiks nendesse parkidesse juurde istutada tihedaid hekke, mis pakuvad kaitset ja heal juhul ka pesitsusvõimalust ning söödavate viljadega ilupuid ja œpõõsaid

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 20 hindamise aruanne

4.1.6 Kaitstavad loodusobjektid

Looduskaitse on peamiselt reguleeritud Looduskaitseseadusega. Vastavalt Looduskaitseseadus § 4: (1) Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Tammsaare pargi välispiir kulgeb Pärnu maantee ja Viru väljak 4 kinnistu ristumiskohast mööda Pärnu maantee pargipoolset teemaad edela suunas kuni Pärnu mnt 5 (Eesti Draamateater) sissesõiduteeni, sealt edasi mööda nimetatud sissesõidutee pargipoolset teemaad kagu suunas ning seejärel mööda Estonia puiestee 4 (Estonia teater) krunti ümbritseva tee pargipoolset piiri kirde ning kagu suunas kuni ristumiseni Estonia puiesteega, mööda Estonia puiestee põhjapoolset teemaad kirde suunas kuni parki läbiva kagu-loodesuunalise pargiteeni, mööda selle pargipoolset serva loode suunas kuni Viru väljak 4 põhja-lõunasuunalise kinnistu piirini ning sealt mööda nimetatud kinnistu läänepiiri põhja suunas kuni ristumiseni Pärnu maanteega.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 21 hindamise aruanne

Joonis 4. Tammsaare kaitsealuse pargi piirid (Allikas: Maa-amet)

Sarnaselt teiste Tallinna kaitsealuste parkidega hakkab kehtib Tammsaare pargis Kaitsealuste parkide kaitse-eeskiri (RT I 2000, 43, 272). Looduskaitsealustes parkides ei tohi näiteks kaitseala valitseja nõusolekuta püstitada ehitisi, korraldada ettevalmistamata kohtades suuri rahvaüritusi, kujundada puuvõrasid ja teha raiet.

Kaitsealade valitseja on kaitstava loodusobjekti asukohajärgse maakonna keskkonnateenistus, käesoleval juhul Harjumaa Keskkonnateenistus, vastavalt Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine §2 lõige1.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 22 hindamise aruanne

4.2 Tehiskeskkond

4.2.1 Ülevaade planeeritava ala linnaruumilisest kontekstist

Käesolev ülevaade on koostatud Tallinna üldplaneeringu alusel, mille kohaselt ala on keskuse segahoonestusala (kõik on lubatud peale keskkonnale koormava tööstuse) ja põhja lõunasuunaline jalakäijate ala. Samuti on kasutatud Tallinna kesklinna ehitusmääruse töödokumendi materjale, kus on analüüsitud planeeritava ala linnaruumilisi seoseid.

4.2.2 Ruumilised aspektid

Piirkonda iseloomustavad intensiivse liiklusega autoteede vahele jäävad ulatuslikud pargialad ja keskmisest suuremad hoonestatud kvartalid, kusjuures Viru 4 on ehitusmahult üks massiivsemaid. Piirkonnas paiknevad olulised ärikeskused (Postimaja ja Narva mnt äärne, Estonia pst äärne) aga ka ühiskondliku funktsiooniga hooned Estonia teater. Samuti moodustab Viru keskus koos naaberaladega olulise kontaktala Vanalinna ja kiirelt areneva Maakri ehituspiirkonna vahel. Ala iseloomustavateks probleemideks on ulatuslike pargialade intensiivne kasutamine ning põhja-lõunasuunaliste ühenduste puudulik funktsioneerimine ulatuslike katkestustena mõjuvate ida-läänesuunaliste hoonefrontide ja suletud kvartalite sisealade tõttu.

4.3 Kultuuriline ja sotsiaal-majanduslik keskkond

4.3.1 Kultuuriväärtused (-pärand)

Kultuurilisest seisukohast olulisimad aspektid on seotud asustuse ja linnamaastiku ajaloolise struktuuriga ning konkreetsete kohalikele elanikele ja laiemale üldsusele kultuurilist ning imagoloogilist väärtust omavate objektidega. Nimetatud aspektist on olulisemad järgmised aspektid: Kultuurilised aspektid üldplaneeringu mastaabis (koostatud eksperthinnangute alusel): ñ Kaug- ja lähivaated Talllinna vanalinnale kui Tallinna identiteedi kandjad; ñ Kesklinna parkidevöö ümber vanalinna kui iseloomulik ja väljakujunenud struktuur; ñ Piirkonna kvartaalne struktuur; ñ Avaliku ruumi ja suletud ruumide osakaal piirkonnas, kui kultuurkeskkonna kandja; ñ Viru väljak kui uus linna keskväljak, mis on seotud olulise avaliku funktsiooniga alade ja objektide võrgustikuga (teatrid, parkidevöö). Kultuurilised aspektid detailplaneeringu ja objekti skaalas: ñ Edgar Viirese skulptuur ‚Merineid“ oma väljakujunenud asukohas Viru hotelli kõrval (kaitsealune mälestis, reg. nr. 2247).

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 23 hindamise aruanne

Kindlasti on olulised ka muud ülalpool loetlemata kultuurikeskkonna aspektid.

Kultuuripärand on kaitstud Muinsuskaitseseadusega. Vastavalt sellele on kultuuripärandi kaitse korraldatud Muinsuskaitsealade ja kultuurimälestiste määramisega.

Planeeritav ala jääb Vanalinna muinsuskaitseala vahetusse naabrusse ja selle kaitsevööndi piiridesse.

Vastavalt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusele:

Muinsuskaitseala koosneb ajaloolisest linnatuumikust (linnamüüriga ümbritsetud ala ja selle laiendus linna idaküljes müüri ja muldkindlustuste vahel) ja seda ümbritsevast muldkindlustustele rajatud haljasvööndist koos hoonestatud kvartalitega.

(2) Muinsuskaitseala hõlmab Mere puiestee, Estonia puiestee, Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Kopli tänava ja Põhja puiestee vahelise ala.

Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, vaatesektoritest ja tänavate ehitusjoontega määratud vaatekoridoridest: 1) muinsuskaitsealaga külgnev kaitsevöönd piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga lõikumiseni Tööstuse tänavaga, Tööstuse tänavaga kuni Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni; 2) vaatesektoritena liituvad kaitsevööndiga sektor Lauluväljaku ülemise värava juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca al Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale; 3) vaatekoridoridena liituvad kaitsevööndiga Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga kavandatud ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Gonsiori tänava siht Pronksi tänavast Viru väljakuni olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Pärnu maantee siht raudteeviaduktist Tõnismäe tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Nõmme tee siht Tüve tänavast Kotka tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Kolde puiestee siht Stroomi rannast Sõle tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani.

Muinsuskaitseameti ja Tallinna Linnavalitsuse loata on muinsuskaitsealal keelatud "Muinsuskaitseseaduse" §-s 24 sätestatud tegevused.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 24 hindamise aruanne

Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.

§ 8. Muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad kitsendused

(1) Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt.

(2) Muinsuskaitseameti loata on muinsuskaitseala kaitsevööndis keelatud: 1) ehitiste, mis välismõõtmete tõttu häirivad muinsuskaitseala siluetti või varjavad kaugvaateid muinsuskaitsealale, püstitamine kaitsevööndi vaatesektoritesse või vaatekoridoridesse; 2) muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes ebamastaapsete ehitiste püstitamine.

Käesoleva KMH aruande lähteandmetena ja selle raames teostatud eksperthinnangute tulemusena tuleb nentida, et lõikes 1 nimetatud kitsendusi on eelprojekti koostamisel eiratud, kuna ehitistel on nii oluline häiriv mõju Tallinna siluetile ning juurdeehitus on muinsuskaitseala kaitsevööndis välismõõtmetelt või ehitusmahult ebamastaapne. Ekspertidele esitatud projektdokumentatsiooni koosseisus puudub Muinsuskaitseala põhimääruse § 8 lõikes 2 nõutud vastav luba.

Joonis 5. Vanalinna muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi paiknemine. (Allikas: Teemaplaneering ‚Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“- teemakaart muinsuskaitselised piirangud).

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 25 hindamise aruanne

Joonis 6. Vanalinna muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi paiknemine. (Allikas: Teemaplaneering ‚Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“- teemakaart muinsuskaitselised piirangud-täpsem väljavõte).

4.3.2 Funktsionaalsed aspektid

Südalinna koonduvate inimeste hulk eeldab ala kasutamist mitmekesise teenindus-, töö- ja elukeskkonnana. Olulised on ka lüngad polüfunktsionaalse linnaruumi võrgustikus, mis on tingitud liiga suurtest kvartalitest või parkide ja liiklusmaa katkestavast mõjust. Väga oluline on puhke- ja kultuurifunktsioonide rõhutamine, sh parkide säilitamine intensiivse linnaelu keskel. Pargialal lisanduvad erinevatele sotsiaalsetele gruppidele tegevused, mis lahendatakse eraldi pargiruumi planeeringuga või projektiga. Samuti aktiviseeritakse parke lisades teenidusfunktsiooni parke ääristavatele hoonetele. Avalikku ruumi säilitatakse ka kvartalite sees (näiteks põhja-lõunasuunaliste läbikäikudena Rävala pst 8 hoonega külgnevas kvartalis). Vaadeldud Viru 4 kvartalit iseloomustab avaliku ruumi arendamise taotlus hoone mahus sees (nn. sisetänav).

4.3.3 Liikumine

Ala läbivad olulised kirde-edelasuunalised liiklusmagistraalid. Samasuunaliselt kulgeb ka kergliiklus. Takistatud on põhja-lõunasuunaline ja ka kagusuunaline liikumine. Nimetatud liikumissuundi tuleb toetada nii

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 26 hindamise aruanne autoliikluse, eriti aga jalgsi ja kergliikluse osas. Jalakäiguristmikud, näit Viru keskuse juures, oleks vajalik lahendada jalakäijate ja kergliikluse vajadustest lähtuvalt maapealsetena. Sageli on liikumine takistatud ka kvartalite suuruse tõttu, kus suletud hoonestusfront asetseb just soovitud liikumise suunas takistades taoliselt põhja-lõunasuunalist kergliiklust, mis on oluline Vanalinna ja uute ärikvartalite ühendamisel. Autoliikluse intensiivsus projekti realiseerimisel tõenäoliselt pingestub naabruses paiknevatel teedel veelgi.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 27 hindamise aruanne

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÃJU

Alljärgnevalt on käsitletud projekti realiseerimisega tõenäoliselt kaasnevaid mõjusid keskkonnale, mis hõlmab järgnevaid sisulisi osasid: 1. Mõju hindamine (linna)maastikule ja taimestikule, sh kaitsealustele objektidele; 2. Hinnatakse hotelli juurdeehitustööde ja teiste seonduvate tegevuste kaudset ja koosmõju kaitsealuse Tammsaare pargi keskkonnaseisundile (sh süvendi rajamisega kaasneva veerešiimi muutusest tulenevat negatiivset mõju kaitsealuse pargi puittaimestiku kasvutingimustele; ehitusaegsete juurdepääsude, materjali ladustamise, ehitusmehhanismide negatiivne mõju kaitsealuse pargi elusloodusele); 3. Viru keskuse, sh hotelli külastajate hajumis- ning kogunemisala vähenemine omal krundil, kandumine pargi alale suurendades kaitsealuse pargi koormust; 4. Kultuuripärandile esineva mõju hindamine; 5. Mõju kohalikule ja piirkondlikule maakasutusele; 6. Analüüsida võimaliku liikluskoormuse kasvust tulenevat mõju; 7. Linnaruumilised aspektid, sh linnaruumi kasutus erinevate sotsiaalsete gruppide poolt; 8. Visuaalne keskkond ja mõju; 9. Sotsiaal-majandusliku mõju hindamine, sh inimesele avalduva mõju hindamine.

Keskkonnamõjude alapeatükkides on kirjeldatud mõju iseloomu, ulatust, võrreldud võimalusel alternatiivseid lahendusi, käsitletud võimalikke leevendavaid meetmeid ja antud soovitusi hilisemateks arenduse etappideks.

5.1 Mõjud (linna)maastikule ja taimestikule sh kaitsealustele objektidele

Linnamaastikule avaldab eelprojekti rajamine olulist mõju, kuna lisandub olulise linnaruumilise mõjuga objekt. Ehitatav maht on jälgitav nii linna siluetis, kui ka kesklinna olulistel vaatesuundadel (nt. Mere puiesteelt, Viru tänavalt, Pärnu maanteelt). Lisanduvat mahu mõju linnamaastikule on eksperdid hinnanud valdavalt negatiivseks (D. Bruns, I. Fjuk, Arhitektide Liidu ekspertide grupp), kuna juba olemasolev Viru hotelli maht on linnaruumiliselt problemaatiline ja sellele veel lisanduv maht on nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt (mõju olemasolevale Viru fassaadile) ebasobiv (Arhitektide Liidu ekspertgrupp, Aet Pikk).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. mai 2004. a korraldus nr 341-k Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused on Tammsaare park looduskaitse all ning määratletud täpsed välispiirid. Et Viru väljak 4 kinnistu piir on ühtlasi ka kaitsealuse pargi piiriks on ehitustegevuse korraldamine selliselt, et park kui kaitsealune objekt ei saaks kahjustada

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 28 hindamise aruanne praktiliselt väga problemaatiline. Täpsemalt käsitletakse ehitusaegseid mõjusid pargile järgmises punktis. Samuti on oluline, et projekti realiseerimisel kaob ära kaitsealuse pargi ja Viru 4 hoonetekompleksi vaheline puhverala, mis moodustub hetkel endiste basseinide asemele rajatud välikohviku- ja jalakäigualast. Lisanduv juurdeehitus loob hoonestuse ja kaitsealuse pargi vahele faktiliselt vahetu kontakti, mis on vastuolus looduskaitseobjektide kaitse korraldamise üldiste põhimõtetega, mis on suunatud suurima ohuteguri suhtes (antud pargi puhul antropogeenne koormus) neutraalsete üleminekualade säilitamisega pargi perimeetril.

5.2 Kaasnevad mõjud Tammsaare pargi keskkonnaseisundile

Tammsaare park on üks Tallinna kõige intensiivsema kasutusega parke, kus paljud puud, aga eriti rohttaimestik allub tallumisele ning mitmes pargi osas on muld tihenenud ja taimede kasvutingimused muutunud ebasoodsaks. Suurima otsese mõju allikaks pargi taimestikule on ehitustegevuse käigus võimalikult veelgi suurenev antropogeenne koormus, eelkõige ehitusmasinate liikumisest ja materjalide ladustamisest põhjustatud mehhaaniline koormus pinnasele. Siinkohal on väga olulise tähtsusega ehitustegevuse korraldamine, kuid arvesse võttes kavandatavate ehitiste lähedust pargile, on pinnase ja puittaimestiku (nii võrade, tüvede kui ka juurte) mehhaanilise vigastamise oht suur ka kõige korrektsemate töövõtete puhul. Võimalik ehitustöö Viru hotelli laiendusel rohttaimestikku oluliselt ei kahjusta, sest hotelli lähiümbruses on tegu ajutise kooslusega, mis on kergesti asendatav.

Hoone rajamisel rajatakse arvestatava sügavusega süvend (mitte vähem kui 5 meetrit). Arvestades alal valitsevaid (hüdro)geoloogilisi tingimusi (on tõenäoline selle täitumine pinnaseveega, mis võib põhjustada lokaalset pinnase veerešiimi muutusi puude kasvukohtades. Arvestades pinnasevee taset ja pinnase veejuhtimisomadusi, ei toimu nimetatud muutused siiski kuigi ulatuslikul maa-alal vaid jäävad ehitusalaga vahetult külgnevate pargi osade piiridesse. Nimetatud mõju ei kujune tõenäoliselt oluliseks, kuid ehitustööde teostamisel tuleks, lähtuda ettevaatusprintsiibist, pinnasevee taset jälgida ja vajadusel puid pinnase liigse kuivamise eest kaitsta (nt. regulaarse täiendava kastmise teel).

Plaanitav Viru hotelli 17-kordne, enam kui 56 m pargi maapinnast kõrgem, juurdeehitus mõjutab eelkõige selle läheduses kasvavaid puid œ kahte läänepärna (vt. joonis 7 nr. 39, 40) ja üheemakaliste viirpuude rühma (nr. 38). Ehituse käigus on ilmselt hädavajalik pärna nr. 40 võra idapoolset külge kärpida.

Üpris varjutaluvatele pärnadele plaanitava hoone poolt otsese päikesevalguse varjamine olulist mõju ei avalda, kuna hajuvalgust pääseb puudeni igast küljest. Võimalik, et peale hoone valmimist puud nr. 38 ja 40 laasuvad võra alaosas kiiremini. Küll mõjub ehitatav hoone valgusnõudlike viirpuude kasvu, mis juba praegu pärna kõrval ja osaliselt all kasvades on hakanud laasuma.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 29 hindamise aruanne

* I klass œ punase värviga; II klass œ sinise värviga. Joonis 7. Väljavõte Tammsaare pargi puit- ja rohttaimestiku haljastuslik hinnangust Viru 4 kinnistuga külgnevas osas (Abner, Laansoo, 2007).

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 30 hindamise aruanne

Projekti realiseerimisel ilmnevad tõenäoliselt järgmised muutused Tammsaare pargis: ñ Võimaliku mehaanilise koormuse lisandumisega pinnasele projektiga kavandatud objektide rajamise perioodil. ñ Veerešiimi muutustega ehitusaegsete süvendite rajamisel. ñ Ehitiste kasutamisel ilmnevate muutustega pargis valitsevates tingimustes (valgustatud, tallamiskoormus). ñ Kui projektis kavandatava ehituse ajaks muudetakse jalakäijate liikumise marsruute, võib see kaasa tuua puude all mulla tihendamise ning murukamara praegusest veelgi suurema kahjustamise. ñ Valgustingimuste muutused projekti realiseerimisel mõjutavad olemasolevaid valgustundlikke haljasobjekte (nt. viirpuid) ja mõju nimetatud aspektist ei ole võimalik leevendada. ñ Juurdeehituse projekti realiseerimisel muutub osa Tammsaare pargist (vähemalt idapoolses osas) sisuliselt hotelli teenindusmaaks ning puittaimede ja alustaimestikuga park degenereerub suureneva antropogeense koormuse mõjul kohati säilinud puittaimestikuga jalakäigualaks.

Leevendavad meetmed: ñ Hotelli võimaliku juurdeehituse ehituse ajal tuleb keelata mehhanismide sõitmine pargialal. Pargis ei tohi ladustada ehitusmaterjale. ñ Ehitusaegsete süvendite poolt põhjustatav mõju pinnasevee reziimile on eeldatavasti lokaalne. ñ Pargitaimestiku säilimiseks vajaliku optimaalse mehaanilise koormuse ja niiskusreziimi peab tagama arendaja või ehitaja ehitustööde perioodil.

Nimetatud aspektidel on Tammsaare pargi kaitseesmärke ja terviklikkust silmas pidades oluline mõju, mille leevendamine on teoreetiliselt võimalik, kuid praktikas vähetõenäoline

5.3 Ehitustöödega kaasnevad müra ja valgustingimuste muutused

Nimetatud mõjuvaldkonnas on kõige olulisemaks mõjuks ehitusaegne müra. Toetudes käesoleva KMH objektiks oleva eelprojekti mahus toodud geotehniliste uuringute aruandele ja järeldustele (AS Geotehnika Inseneribüroo, 2005) on hüdrogeoloogilised tingimused kavandatava juurdeehituse piirkonnas keerulised tänu pinnasevee kõrgele tasemele, pinnaseomadustele (liivad) ja külgnevale hoonetekompleksile. Töös on soovitatud hoone rajada vaivundamendile, mille rajamisel põhjustatakse rammvaiade tehnoloogiat rakendades müra ja vibratsiooni, mis võib kahjustada naaberhooneid ja inimesi. Geotehnika aruanne ei ole ka nimetatud tehnoloogiat soovitanud. Samuti on müra ja vibratsiooni allikateks muud ehitustegevusel rakendatavad toimingud (sh. ehitusmasinate liikumine jms.), mille intensiivsus jääb siiski näiteks vaivundamendi rajamise kõrval suhteliselt teisejärguliseks. Vaivundamendi rajamisega põhjustatava mürareostuse ulatust on raske praeguses projekteerimisetapis kvantitatiivselt ennustada kuid kujuneks

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 31 hindamise aruanne tõenäoliselt oluliseks. Tallinna linnavalitsuse esindajate kinnitusel on rammvaiade rakendamine antud projekti realiseerimisel välistatud ja kasutada tuleks tehnoloogiaid, mis müra ja vibratsiooni oluliselt ei põhjusta (nt. nn. Fundex vaiad, höördevaia jne). Samuti on müra ja vibratsiooni poolt põhjustatavat mõju võimalik osaliselt leevendada teostades vaiade paigaldamist ainult päevasel ajal. Valgustingimuste ehitusaegsed muutused on seotud eelkõige ehitusplasti valgustamisega eelkõige öisel ajal ja ehitatava hoone poolt põhjustatava varjutamisega pargialale ja naabruses paiknevatele hoonetele ning teedele. Seoses intensiivse valgusfooniga piirkonnas ei kujune valgusreostuse hulk siiski oluliseks. Ehitatava hoone poolt põhjustatavat varjutamist eelkõige pargialale on käsitletud punktis 5.2. Samuti võivad ehitusaegsed ajutised objektid põhjustada varjutusefekte, mille mõju on siiski ebaoluline ja lokaalne ning täiendavate leevendavate meetmete rakendamine ei ole seetõttu vajalik.

5.4 Kultuuripärandile avalduva mõju hindamine

Mõju kultuuripärandile ilmneb eelprojekti realiseerimisel eelkõige läbi ñ Muutuste linnaruumis, mida on käsitletud punktis 5.1. ñ Mõjuga Vanalinna muinsuskaitsealale, mille kaitsevööndisse kuuluva Tammsaare pargiga vahetusse kontakti tekkiva hoonestuse mõju on negatiivne (täpsemalt punktis 5.2). ñ Samuti on UNESCO ekspert Giorgio Piccinato rõhutanud oma raportis, et Viru juurdeehituse rajamine on UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse kuuluva Tallinna vanalinnale olulise negatiivse mõjuga o Võimendades algselt ebaõnnestunult paigutatud Viru hotelli kahjulikku mõju sulgedes muuhulgas kirdesuunalise vaate vanalinnale. Sarnasel seisukohal on ka Dimitri Bruns oma eksperthinnangus, kelle väitel oli olemasolev Viru hotell linna siluetti arvestades viga, mida kavandatav juurdeehitus oluliselt süvendab (Dimitri Bruns) ñ Lokaalsete muutuste, mis on seotud erinevate kultuuriliselt oluliste objektide kasutamise muutustega. Vahetult ilmnevad muutused on pigem negatiivsed ning on seotud peamiselt alljärgnevaga o Edgar Viirese skulptuur ‚Merineid“ (kaitsealune mälestis, reg, nr. 2247) kõrvaldamisega väljakujunenud asukohast (Mart Kalmu eksperthinnang) ja ei ole seega vääriliselt eksponeeritud. o Arhitektuuriväärtusena arvestatava modernistliku Viru hotelli fassaad ‚pakitakse sisse“ ja sellega devalveeritakse tema arhitektuurset väärtust (Arhitektide liit, Giorgio Piccinato). ñ Projektiga kavandatavate objektide tulemusena kujunevate uute kultuuriväärtuste osas on eksperdid olnud pigem kahtleval või negatiivsel seisukohal (Arhitektide Liit, Dimitri Bruns, Mart Kalm, Ignar Fjuk). Ignar Fjuki ekspertarvamuses on öeldud, et uueshoonestuse arhitektuurseks eesmärgiks oli olemasoleva hoonestuse tasakaalustamine uue 17-korruselise mahuga, mis oli

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 32 hindamise aruanne

ka alale korraldatud arhitektuurikonkursi lähteülesandeks. Kavandatava hoonestuse iseloom on aga konkursijärgselt edasistes etappides pidevalt muutunud. Samas hinnangus on öeldud ka, et ‚...sõltumata laienduse arhitektuursest käsitluslaadist, sõltumata fassaadi värvist ja materjalist ja sellest, kas hoone oleks madalam või kõrgem, ei ole selle, antud juhul 17-korruselise juurdeehituse rajamine linnaehituslikult õige ega võimalik“. Nimetatud hinnanguga ühtivad ka teised ülalloetletud eksperdid

Toetudes eelpooltoodule võib väita, et projektiga kavandatav tegevus on kultuuriväärtustele olulise negatiivse mõjuga, mida on võimatu leevendada.

5.5 Mõju kohalikule ja piirkondlikule maakasutusele

Lisanduv teenindusfunktsiooniga olulise mahuga hoone omab maakasutuse seisukohalt olulist mõju eriti liikumisele, nii autoliikluse mõtte kui eriti kergliikluse suundade ja liikumishulkade seisukohalt. Peamised muudatused piirkondlikus ja kohalikus maakasutuses on põhjustatud juba eelnevalt toimunud Viru 4 kinnistu planeerimis- ja ehitusetappide käigus. Nimetatud etappides toimunud muudatusi nii piirkondlikus kui ka kohalikus maakastuses (funktsioonid, struktuur, liikumine) on käsitlenud Arhitektide Liidu ekspertgrupp ja Aet Pikk oma ekspertiisides, kus muuhulgas on rõhutatud, et kehtiva detailplaneeringu lahenduse ideede ja Viru keskuse väljaehitamisel on esinenud olulisi lahknevusi ja juba realiseeritud Viru keskuse projekt on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga eriti järgmistes punktides: ñ Piirkondlikus plaanis on oluline endise Viru hotelli idaküljel põhja- lõunasuunalise ja Viru väljakul loode ja põhjasuunalise jalakäijate liikumistee tõkestamine/ mitte realiseerimine välisruumis. ñ Lokaalses plaanis arhitektuuriväärtusena olulise Viru hotelli fassaadi ‚sissepakkimine“ (käsitletud punktis 5.4). Nimetatud ebakõlasid võimendab projektiga kavandatav veelgi põhjustades põhja-lõunasuunalise kergliikluse endisest suuremat koondumist Tammsaare parki, mis suurendab niigi läbiliiklusest koormatud Tammsaare pargi antropogeenset koormust tõrjudes sealt välja kesklinnas väga olulise rekreatiivfunktsiooni. Kindlale sihtgrupile suunatud funktsiooni lisandumine (majutusteenindus) võtab linna südames ära võimaluse vajaliku laiale sotsiaalsele spektrile suunatud avaliku funktsiooniga välis- ja siseruumi tekkimiseks.

Mõju kohalikule ja piirkondlikule maakasutusele on oluline ja negatiivne, ning nimetatud mõjude leevendamine on praktiliselt võimatu.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 33 hindamise aruanne

5.6 Linnaruumilised aspektid (sh linnaruumi kasutus erinevate sotsiaalsete gruppide poolt)

Lisaks juba punktis 5.1. kirjeldatud eeldatavatele linnaruumilistele muutustele on eeldatavasti olulised muudatused linnaruumi kasutamisel sotsiaalsete gruppide poolt. Et põhja-lõunasuunaline jalgsiliikumise suund on takistatud koondub läbiv liiklus enam Tammsaare parki (punkt 6.4). Nimetatud väidet toetab ka Tallinna kesklinna ehitusmääruse ja Tallinna rohealade teemaplaneeringu koostamise raames toimunud liikumisuuringud, mille kohaselt on ainuke kõrge intensiivsusega roheala Tammsaare park, mis ühendab Vanalinna ja Tallinna ärikeskust. See piirkond on kõige intensiivsema liikumisega ka Tallinna tänavaloenduste põhjal, mille andmetel liikus Tammsaare pargist 15 minuti jooksul läbi keskmiselt 179 inimest ehk 12 inimest minutis ( joonis 8).

Joonis 8. 15 minuti jooksul loendatud inimeste hulk loendusperioodi keskmisena (Allikas: Tallinna rohealade teemaplaneering-koostamisel).

Kavandatud projekti realiseerimisel muutub Tammsaare park faktiliselt hotelli teenindusalaks, kuna teenindusalaks sobivat ruumi on Viru 4 krundil vähe. Tulemuseks on see, et avalik polüfunktsionaalne pargiruum ja kohalikke elanikke teenindav rekreatiivfunktsioon satuvad nö. ‚kahe tule vahele“ olles ühelt poolt survestatud läbiva jalgsiliikluse ja teiselt poolt hotelli teenindusala poolt. Tulemuseks on pargiruumi funktsionaalne ja sotsiaalne vaesumine, seda eriti piirkonna elanikke teenindava rekreatiivfunktsiooni ja laia sotsiaalset spektrit teenindava avaliku ruumi kultuurifunktsiooni seisukohalt.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 34 hindamise aruanne

Nimetatud mõju on negatiivne ja kesklinna piirkonda arvestades ka oluline ning avaliku polüfunktsionaalses kasutuses oleva välisruumi vähesust arvestades ka praktiliselt leevendamatu.

5.7 Viru poja mõju liiklusele

Viru väljak 4 kinnitu paikneb väga intensiivse liiklusega Estonia pst ja Pärnu mnt/ Viru väljaku vahel. Juurdepääsutee on kavandatud Viru väljakult. Arvestades Viru väljaku suurt olemasolevat liikluskoormust ja liiklusummikute sagedust piirkonnas võimendab juurdeehitus pingelist olukorda veelgi. Arvestades juurdeehituse teenindamisel lisanduva autode arvu osakaalu piirkonna intensiivses liiklusfoonis on tegemist mõõduka negatiivse mõjuga, mida lokaalses (projektiga hõlmatud) mahus on raske leevendada.

5.8 Visuaalne keskkond ja mõju

Visuaalse keskkonna mõju on antud projekti raames ligilähedaselt samastatav linnamaastikuliste ja kultuuriliste mõjudega, mida on käsitletud punktides 5.1 ja 5.4.

Pilt 1. Vaade kavandatavale juurdeehitusele Viru tänavalt (Allikas: Eesti Ekspress 13.06.2006).

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 35 hindamise aruanne

Pilt 2. Viru juurdeehituse kavand (Allikas: Postimees, 22.08.2006. Foto: Arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik).

Pilt 3. Vaade kavandatavale juurdeehitusele linnulennult (Allikas: etv24.ee, 16.06.2006)

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 36 hindamise aruanne

Pilt 4. Viru juurdeehituse kavand vaadatuna Estonia pst-lt.

5.9 Sotsiaal-majanduslik keskkond

Sotsiaalmajandusliku keskkonna seisukohalt on olulised kavandatava tegevusega seotud tagajärjed ühiskonnale tervikuna, sotsiaalsetele gruppidele ja indiviididele. Kavandatava tegevuse mõju on siinkohal mitmeplaaniline. Vastavalt üldplaneeringule on Viru 4 kinnistu äri- teenindusfunktsiooniga maa, kus hotelli juurdeehituse rajamine on vastavuses kavandatud funktsiooniga. Positiivse mõjuga on hotellikohtade rajamine seoses töökohtade juurde tekkimisega ning sissetulekute suurenemisega eelkõige seoses turistide teenindamisega seotud valdkondades. Negatiivse mõjuga on hotelli juurdeehituse rajamine seoses küsitavustega linnaruumilises plaanis (käsitletud punktides 5.1, 5.4, 5.5), mis mõjub negatiivselt identiteedile nii kesklinna piirkonnas kui ka vaadeldava ala olulisust arvesse võttes ka laiemas piirkonnas omades kaudset mõju paljudele aspektidele nii sotsiaalses kui ka majanduslikus plaanis.

Kavandatav juurdeehitus omab positiivset mõju eelkõige projektiga otseselt seotud sotsiaalsetele gruppidele ja indiviididele (omanikud, potentsiaalsed töötajad, turistid) kuid paljudele sotsiaalsetele gruppidele ja indiviididele on mõju pigem negatiivne (täpsemalt on kirjeldatud punktis 5.6).

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 37 hindamise aruanne

5.10 Kumulatiivsed mõjud

Mõju hindamisel pöörati tähelepanu ka mõju erinevale avaldumisviisile œ kumulatiivsusele, sünergilisusele ja ajalisele dimensioonile.

Kumulatiivne mõju on üksikute tegevuste ja mõjuliikide koostoimes avalduv/tekkiv mõju (mis ei pruugi olla erinevate mõjude ‚aritmeetiline summa“).

Kumulatiivse mõju aspekt on Viru väljak 4 juurdeehituse puhul olulisem järgmistes valdkondades: 1. Mõju pargiruumi kasutusintensiivsusele (ja seeläbi ka Tammsaare pargile kui kaitsealusele objektile), läbi otseste ja kaudsete sotsiaalsete ja linnaruumiliste muutuste. Ajalises dimensioonis võimendub nimetatud mõju eriti päevasel ajal. 2. Mõju kesklinna liikumisskeemile eriti jalgsiliikluse osas, mis avaldub koosmõjus teiste infrastruktuuri ja hoonestuse arendustega (eelkõige naaberkvartalid ja teedevõrk) põhjustatavate mõjudega. 3. Mõju kultuurikeskkonnale, kus mõju avaldub koos teiste olemasolevate objektidega nii kaugvaadetele (nt. siluetis) kui ka kohalikus mastaabis, näiteks väärtuslikele objektidele (nt. Viru hotelli fassaad, skulptuur Merineitsi). 4. Ehitusaegse müra poolt põhjustatav mõju, mis avaldub koos muude müraallikate (eriti liiklus) poolt avalduva mõjuga.

Lisaks eelpool loetletud olulisematele kumulatiivsetele keskkonnamõju aspektidele on vähemolulisemaid käsitletud vastavates peatükkides tavapäraste otsemõjude ilmnemise mehhanismide kirjelduses ja hindamise osana.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 38 hindamise aruanne

6. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMISE OTSTARBEKUS

Käesolevas, Viru 4 paikneva hotelli juurdeehituse eelprojekti staadiumis on olulised järgmised aspektid loodusressursside säästva kasutamise seisukohalt, sulgudes on toodud edukuse prognoos. ñ Taastuvate energiaallikate ja energia säästmise võtete kasutamine (üldist praktikat arvesse võttes rahuldav). ñ Säästvad ehitusvõtted kavandatu rajamisel (realiseeritav ehitusfaasis). ñ Kohalike ja/või taaskasutatavate materjalide kasutamine (keskmine kuni vähene, kuid üldist praktikat arvesse võttes rahuldav). ñ Piirkonna loodusväärtuste säilitamine (projekti faasis vähene arvestades kaitsealuse pargi vahetut lähedust, kuid sõltub oluliselt ka ehitusvõtetest). ñ Jäätmetekke ja reostuse vältimine (praeguses projekteerimisfaasis ebaselge).

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 39 hindamise aruanne

7. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID JA HINNANGU KOKKUVÃTE

Käesoleva töö koostamisel peeti reaalseks kaht alternatiivset arengustsenaariumit projektiga hõlmatud alal: 1. Uute ehitiste rajamine (projektiga kavandatav tegevus), 2. 0-alternatiiv ehk Projektiga kavandatut ei realiseerita ja säilib käesolev olukord.

0-alternatiiv on juhul, kui alale uut kasutust ei leita, mis on oma mõjult looduskeskkonnale neutraalne või pigem positiivne. Mõju sotsiaal- majanduslikule keskkonnale on ka pigem positiivne.

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju hinnati kahe arengualternatiivi lõikes ja tulemused on toodud tabelis 3. Kriteeriumid on kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaametiga, 24.01.2007 nr 17/07:

Tabel 3. Arendusvariantide võrdlemine Kriteerium Eelprojektiga Eelprojektis Kommentaarid kavandatav kavandatud tegevus ei realiseerita Pargi taimestiku -- - Praegune olukord on kvantitatiivsete ja halb kuid projekti kvalitatiivsete omaduste, sh realiseerimisel kasvutingimuste säilimine halvenemine kiireneb

Pinna- ja põhjavee liikumine ja 0 0 Mõju eeldatavalt kogunemine lokaalne Tuultekoridoride mõju ja 0 0 Võimalikud on uued õhureostuse levik ning mõju tuulekoridorid hotelli korpuste vahel, mõju õhureostusele ja selle levikule on vähene Linnaruumi kasutamine 0 0 Projektialal otseselt ei erinevate sotsiaalsete gruppide ole olulisi muutusi poolt projektiala piirkonnas Linnaruumi kasutamine -- 0 Laiemal alal on erinevate sotsiaalsete gruppide muutused suuremad poolt kesklinna piirkonnas kui lokaalselt projektialal Liikluskoormuse muutused - 0 Hoone mahtu arvestades on muutus suur kuid piirkonna liiklusintensiivsust arvestades on vahe väike Linnaruumi arhitektuurse -- 0 Projekt ei arvesta terviklikkuse ja linnaruumiliste linnaruumi väärtustega arvestamine, sh terviklikkusega ja kultuuriväärtuslikud aspektid ja linnaruumiliste pargiruumi (ka avaliku ruumi) väärtustega (vt.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 40 hindamise aruanne

funktsioneerimine eksperthinnangud) Kesklinnale omase -- - Piirkonnas on ruumikasutuse monofunktsionaalne (polüfunktsionaalsus) ruumikasutus ka seisukohalt praegu süvenev kuid projekti realiseerimisel suureneb *Mõjusid on kirjeldatud kui oodatavat muutust tulevikuks võrreldes olemasoleva olukorraga. Mõjusid on hinnatud ilma leevendavaid meetmeid rakendamata. - väike negatiivne mõju, -- mõõdukas negatiivne mõju, 0- oluline mõju puudub

Üldkokkuvõtteks on kavandatava projekti realiseerimisel avalduvad mõjud pigem negatiivsed. Suurimad mõjud on linnaruumile ja kultuurikeskkonnale aga ka sotsiaalsele keskkonnale ja looduskeskkonnale.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 41 hindamise aruanne

8. NEGATIIVSE MÃJU VÄLTIMISE, VÄHENDAMISE JA KOMPENSEERIMISE VÃIMALUSED

Tammsaare pargi kaitseesmärke ja terviklikkust silmas pidades kaasneb Viru Poja ehitamisega oluline mõju, mille leevendamine on teoreetiliselt võimalik (käsitletud ptk 5.2) , kuid praktikas vähetõenäoline.

Ehitustöödest tulenevate mõjude leevendamiseks on oluline järgida alljärgnevaid punkte: ñ Hotelli võimaliku juurdeehituse ehituse ajal tuleb keelata mehhanismide sõitmine pargialal. Pargis ei tohi ladustada ehitusmaterjale. ñ Ehitusaegsete süvendite poolt põhjustatav mõju pinnasevee reziimile on eeldatavasti lokaalne. ñ Pargitaimestiku säilimiseks vajaliku optimaalse mehaanilise koormuse ja niiskusreziimi peab tagama arendaja või ehitaja ehitustööde perioodil.

Projektiga kavandatav tegevus on kohalikule ja piirkondlikule maakasutusele, linnaruumilistele aspektidele ning kultuuriväärtustele olulise negatiivse mõjuga, mida on praktiliselt võimatu leevendada.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 42 hindamise aruanne

9. ERINEVATE OSAPOOLTE (SEALHULGAS AVALIKKUSE) KAASAMINE KMH PROTSESSI

9.1 Üldine

KMH protsess viidi läbi vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemis seadusele ning vastavalt Harjumaa Keskkonnateenituse poolt heaks kiidetud 15.02.2007 keskkonnamõju hindamise programmile (lisa 3).

Keskkonnamõju hindamise protsess viidi läbi tihedas koostöös Tallinna Keskkonnaametiga. Tegevuse käigus konsulteerisid keskkonnaeksperdid ka mitmete erinevate erialaspetsialistidega.

Keskkonnamõju hindamise viis läbi töörühm järgmises koosseisus: Heikki Kalle, keskkonnaekspert (KMH0039) Riin Kutsar, keskkonnaspetsialist Olev Abner, dendroloog Urmas Laansoo, botaanik Ekspertiis telliti ka Eesti Arhitektide Liidult.

Ülevaate KMH protsessist annab alljärgnev tabel 4. Tabel 4. KMH protsess Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg KMH algatamine Tallinna Linnavalitsuse korraldus 6.september 2006 nr 1822-k Ettevalmistus KMH-ks, andmete Alates novembrist 2006 kogumine KMH programmi koostamine November 2006 KMH programmi avalikest aruteludest Hiljemalt 01. detsember 2006 teadaandmine KMH programmi avalik arutelu 15. detsember 2006 kell 14.30 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis Avalikustamise käigus tehtud Hiljemalt detsember 2006 ettepanekute analüüsimine ja KMH täiendatud programmi esitamine Harjumaa Keskkonnateenistusele KMH programmi kinnitamine 1 kuu jooksul pärast programmi esitamist Harjumaa Keskkonnateenistusele Alternatiivide ning mõjude Kooskõlastatakse Tallinna hindamiskriteeriumite väljatöötamine Keskkonnaametiga jaanuarikuu jooksul KMH aruande koostamine Jaanuar œ Aprill 2007 KMH aruande avalikud arutelud 04.04 2007 kell 13.30 Tallinna Linnavalitsuses Avalikul arutelul tehtud ettepanekute Ühe nädala jooksul pärast aruande lisamine ja nendega arvestamise/ avalikku arutelu mittearvestamise põhjendamine Aruande esitamine kooskõlastamiseks Eeldatavalt mai 2007 Harjumaa Keskkonnateenistusele Harjumaa Keskkonnateenistus tagastab 1 kuu jooksul pärast aruande esitamist

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 43 hindamise aruanne heakskiitmise korral aruande Arendajale Harjumaa Keskkonnateenistusele koos keskkonnanõuetega

Tabelis 5 on välja toodud isikud ja asutused, keda detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle detailplaneeringu vastu.

Tabel 5. KMH osapooled Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitamine Tallinna Linnavalitsus Otsustaja (kehtestamine) Algatab KMH detailplaneeringu küsimuses. KMH algataja Tallinna Keskkonnaamet Tallinna Keskkonnaamet, Piirkondlikku ja kohalike Teavitati kirjaga Tallinna Kultuuriväärtuste huve esindavad amet, organisatsioonid Keskkonnaministeerium, Harjumaa Keskkonnateenistus, Keskkonnainspektsioon, Harju Maavalitsus, Eesti Muinsuskaitse selts Maaomanikud On huvitatud maa Teavitati kirjaga väärtuslikust kasutamisest Piirkonna elanikud On huvitatud Kirjaga ei teavitatud maksimaalselt kõrge (teavitati ajalehtedes kvaliteediga Eesti Päevaleht ning elukeskkonnast Ametlikes Teadaannetes) Valitsusvälised Keskkonnaalaste või Kirjaga teavitati Eesti organisatsioonid ja muude organisatsiooni Keskkonnaühenduste kodanikeühendused suunitlusest tulenevate Koda väärtuste arvestamise tagamine Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja Kirjaga ei teavitatud huvid (teavitati ajalehtedes Eesti Päevaleht ning Ametlikes Teadaannetes) Harjumaa KMH järelvalvaja huvi ja Teavitati kirjaga Keskkonnateenistus funktsioon on tagada KMH protsessi seadusejärgsus ja üldiste keskkonna-alaste huvide tasakaalustatud arvestamine

9.2 KMH programmi avalik arutelu

KMH avalikustamine toimus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (vt tabel 4). KMH programm ja aruanne olid avalikustamise perioodil paberkujul kättesaadavad Tallinna

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 44 hindamise aruanne

Keskkonnaametis ja OÜ Hendrikson & Ko kontorites ning digitaalkujul veebilehel aadressiga www.hendrikson.ee ja www.tallinn.ee.

Laiema avalikkuse huvi Viru väljak 4 detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise vastu oli programmi arutelu ja sellele järgnenud perioodil märgatav, kuid siiski suhteliselt tagasihoidlik arvestades strateegilist tähtsust kogu piirkonnas.

KMH programmi avalik arutelu toimus 15.12.2006. Avalikul arutelul osales 16 inimest.

Oma ettepanekud programmi täiendamiseks esitasid Harjumaa Keskkonnateenistus, Tallinna Keskkonnaamet, AS Uus Viru ja Eesti Arhitektide Liit.

Samuti tuli arvamusi Viru Poja juurdeehituse kohta mitmetelt linnakodanikelt (Katrina Luik, Ats Rebane, Anna-Maria Teemant, Erhard Toots ja Märten Liinat).

Esitatud ettepanekutega arvestati KMH programmi täiendamisel.

9.3 KMH aruande avalik arutelu

KMH aruande avalik arutelu toimus 04. aprillil 2007 kell 13.30-15.00 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis. Avalikust arutelust teavitati vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Avaliku arutelu protokoll on toodud lisas 6.

KMH aruande avaliku väljapaneku käigus laekus KMH läbiviijatele kommentaar Eesti Muinsuskaitse Seltsilt ning ettepanekud Tallinna Keskkonnaametilt ja Harjumaa Keskkonnateenistuselt. Avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekutega on käesolevas aruandes arvestatud. Lisaks tekkis mitmeid ettepanekuid avaliku arutelu käigus, millest tähelepanu vajavad teemad olid Viru värava eelse kaitseehitiste asukoht, tähelepanu visuaalsele mõjule, UNESCO ekspertiis, Viru hotelli nö sissepakkimine ning kavandatava tegevuse vastavus detailplaneeringule.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 45 hindamise aruanne

10. KMH LÄBIVIIMISEL ILMNENUD RASKUSED

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel ilmnesid raskused eelkõige erinevate huvigruppide ja institutsioonide soovide/ nõudmiste kõigekülgsel arvestamisel planeeringu ja keskkonnamõjuhindamise protsessis.

Keskkonnamõjude hindamised põhinevad peamiselt olemasolevatel andmetel, mis on kogutud erinevatest ametlikest allikatest ning avalikkuselt. Sellisena võib informatsioon olla täpne ja õige, kuid tõenäoliselt mitte kõikehõlmav.

Enamus hinnanguid peegeldavad eksperdi arvamust, mis tuleneb vastava ala haridusest, keskkonnategevuse tulemustest, eelmiste projektide kogemusest ning sarnaste keskkonnatingimuste tundmisest. Harva esindavad hindamised teaduslikke fakte, pigem visiooni tõenäolisest arengust.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 46 hindamise aruanne

Kokkuvõte

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 6. septembri 2006 korraldusega nr 1822-k (Lisa 4.1). Keskkonnamõju hindamine algatatakse kuna eeldatavalt kaasnevad eelprojekti realiseerimisega järgmised olulised mõjud: süvendi rajamisega kaasneva veerešiimi muutusest tuleneva negatiivne mõju kaitsealuse pargi puittaimestiku kasvutingimustele; ehitusaegsete juurdepääsude, ehitusmaterjalide ladustamise, ehitusmehhanismide negatiivne mõju kaitsealuse pargi elusloodusele; Viru keskuse sh hotelli külastajate hajumis- ning kogunemisala vähenemine omal krundil ning kandumine pargi alale suurendades kaitsealuse pargi eesmärke mitte teenivat koormust. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel ja avaliku väljapaneku ning sellele järgnenud arutelu käigus lisandusid olulisemate mõjudena veel linnaruumiline ning laiemalt mõju kultuurilisele ja sotsiaalsele keskkonnaaspektile.

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 47 hindamise aruanne

ñ Report of the mission to Tallinn (Estonia) of December 3-7, 2005, Giorgio Piccianato.

Viru hotelli juurdeehitusega mõjutatavat ala iseloomustab alljärgnev: ñ Projektiga hõlmatav ala jääb Tallinna üldplaneeringu alusel keskuse segahoonestusalale (kõik on lubatud peale keskkonnale koormava tööstuse) ja põhja lõunasuunaline jalakäijate alale.

ñ Piirkonda iseloomustavad intensiivse liiklusega autoteede vahele jäävad ulatuslikud pargialad ja keskmisest suuremad hoonestatud kvartalid, kusjuures Viru 4 on ehitusmahult üks massiivsemaid.

ñ Projektiga hõlmatav ala paikeb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsetsoonis, kus linnaruumiline arendustegevus on suunatud UNESCO kultuuripärandi nimistusse kantud Tallinna vanalinna ja selle puhvertsooni säilitamisele struktuuri, kui ka kaug ja lähivaadete seisukohalt.

ñ Projektiga mõjutatav ala on intsensiivses kasutuses väga erinevate sotsiaalsete gruppide poolt olles funktsionaalselt tüüpiline multifunktsionaalne keskusala. Pargi olemasolu lisab olulise rekreatiiv- ja kultuurifunktsiooni.

ñ Looduslikud tingimused projekteeritava juurdeehituse alal on keerulised. Geoloogilise lõike ülemises osas on kuni 9...12 m paksuselt tugevasti kokkusurutavaid pinnaseid. Hea kandevõimega möll lasub maapinnast 18,4...21,9 m sügavusel, absoluutkõrgusel - 11,7....-14,6 meetrit. Ehitustingimusi raskendab külgnev hoonetekompleks ja pinnasevesi.

ñ Tammsaare park (2,3 ha), ülelinnalise tähtsusega park Kesklinnas ning üks kõige intensiivsema kasutusega parke, kus paljud puud, aga eriti rohttaimestik allub tallumisele ning mitmes pargi osas on muld tihenenud ja taimede kasvutingimused muutunud ebasoodsaks.

ñ Tammsaare pargis on märkimisväärne nii erilise võrakuju, lehestiku värvi või kujuga kui ka rikkalikult õitsvate puude rohkus. Neist

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 48 hindamise aruanne

ülelinnalisteks haruldusteks on kollasetäpiliste lehtedega harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum ”Memmingeri‘) ja täidisõieline harilik hobukastan ”Baumannii‘, mida nii suurte isenditena teistel avalikel haljasaladel ei esine.

ñ Tammsaare park on nn. stalinistliku perioodi (pseudoklassitsismi) üks paremini säilinud parke Tallinnas.

Juurdeehitusprojekti elluviimisel avalduvad järgmised olulisemad mõjud:

ñ Osa Tammsaare pargist (vähemalt idapoolses osas) sisuliselt hotelli teenindusmaaks ning puittaimede ja alustaimestikuga park degenereerub suureneva antropogeense koormuse mõjul kohati säilinud puittaimestikuga jalakäigualaks.

ñ Kultuurilisest seisukohast olulisimad aspektid on seotud asustuse ja linnamaastiku ajaloolise struktuuriga ning konkreetsete kohalikele elanikele ja laiemale üldsusele kultuurilist ning imagoloogilist väärtust omavate objektidega. Struktuurile ja vaadetele omab juurdeehitus negatiivset mõju

ñ Lisanduv teenindusfunktsiooniga olulise mahuga hoone omab maakasutuse seisukohalt olulist negatiivset mõju eriti liikumisele, nii autoliikluse mõtte kui eriti kergliikluse suundade ja liikumishulkade seisukohalt. Peamised muudatused piirkondlikus ja kohalikus maakasutuses on põhjustatud juba eelnevalt toimunud Viru 4 kinnistu planeerimis- ja ehitusetappide käigus, mida kavandatav juurdeehitus süvendab veelgi.

Üldkokkuvõtteks on kavandatava projekti realiseerimisel avalduvad mõjud negatiivsed. Olulisemad mõjud on linnaruumile ja kultuurikeskkonnale aga ka sotsiaalsele keskkonnale ja looduskeskkonnale, mida on praktiliselt võimatu leevendada.

Keskkonnaekspert Heikki Kalle (litsents KMH0039)

......

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 49 hindamise aruanne

KASUTATUD MATERJAL

Tallinnas, RAT ‚Estonia“ ja hotell ‚Viru“ vahelise haljasala heakorrastuse tehniline tööprojekt. Projekteerimise Instituut, Tallinn, 23.jaanuar 1976.

Viru keskuse laiendus Tallinnas, geotehnika aruanne. AS Geotehnika Inseneribüroo. Tallinn 1999

Hotell Viru juurdeehituse Viru väljak 4, geotehnika aruanne. AS Geotehnika Inseneribüroo. Tallinn 2005

Tallinna Vanalinnaga piirneva haljastusvööndi ajalooline õiend. Heldur Sander, Tallinn 2001. lk 4-6,16, 87-90

Report on the mission to Tallinn (Estonia) of December 3-7, 2005, Giorgio Picciato

Ekspertarvamus ‚Viru Poja“ projekti kohta, Mart Kalm juuli 2006.

Juriidiline arvamus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasneva võimaliku kahjunõude kohta, juuli 2006 Advokaadibüroo Aivar Pilve.

Viru hotelli laienduse eelprojekt, mai 2005.

Ekspertiis Viru hotelli laienduse linnaehitusliku sobilikkuse kohta, Ignar Fjuk 31.07.2006.

Ekspertarvamus: Dmitri Bruns, arhitektuurdoktor, Saksamaa Linnaehituse ja Regionaalplaneerimise Akadeemia korrespondentliige; 06.sept 2006 a. ; 5lk.

Ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, Aet Pikk, 12 lk, oktoober 2006.

Harju alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaart. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2003.

Maa-Ameti avaliku teenuse kaardirakendus http://www.maaamet.ee/

Muinsuskaitseameti andmebaas http://register.muinas.ee

Tallinna üldplaneering (kehtestati 11.01.2001) http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=75

Tallinna ehitusmäärus (vastu võetud 29.05.2003)

Töö nr: 872/06 24.05.2007

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju 50 hindamise aruanne http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=93200

Kõrghoonete paiknemine Tallinnas (koostamisel) http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=105

Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitseœ ja kasutamistingimuste seadmine (koostamisel) http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=300

Tallinna rohealad (koostamisel) http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=309

Töö nr: 872/06 24.05.2007

LISAD

LISA 1. Tammsaare pargi puit- ja rohttaimestiku haljastuslik hinnang

LISA 2. Eesti Arhitektide Liidu ekspertarvamus kehtiva Viru DP osas LISA 3. KMH programm (koos programmi lisadega) LISA 4. KMH protsessi dokumendid LISA 5. Kiri Tallinna Keskkonnaametile (hindamise kriteeriumid)

Lp Ülle Ambos Tallinna Keskkonnaamet Harju 13 10130 Tallinn

24.01.2007 nr 17/07

Viru väljak 4 hotelli juurdeehituse eelprojekti realiseerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise alternatiivide ning mõjude hindamiskriteeriumid

Kavandatava tegevuse variante võrreldakse:

ñ Pargi taimestiku kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete omaduste, sh kasvutingimuste säilimise seisukohalt ñ Pinna- ja põhjavee liikumise ja kogunemise seisukohalt ñ Tuultekoridoride mõju ja õhureostuse leviku ja mõju seisukohalt ñ Linnaruumi kasutuse seisukohalt erinevate sotsiaalsete gruppide poolt projektiala piirkonnas ñ Linnaruumi kasutuse seisukohalt erinevate sotsiaalsete gruppide poolt kesklinna piirkonnas ñ Liikluskoormuse muutuste seisukohalt ñ Linnaruumi arhitektuurse terviklikkuse ja linnaruumiliste väärtustega arvestamise seisukohalt, sh kultuuriväärtuslikud aspektid ja pargiruumi (ka avaliku ruumi) funktsioneerimine ñ Kesklinnale omase ruumikasutuse (polüfunktsionaalsus) seisukohalt

Lugupidamisega,

Heikki Kalle Keskkonnaekspert (litsents KMH009)

Riin Kutsar Keskkonnakorralduse spetsialist Hendrikson&Ko OÜ Tel:+372 7409 807 LISA 6. Avalik arutelu 04.aprill 2007

LISA 7. KMH protsessi käigus saadud kirjad osapooltelt LISA 8. Töös kasutatud eksperthinnangud