PÕLTSAMAA LINNA, PÕLTSAMAA VALLA, VALLA JA VALLA ÜHINEMISE

KULTUURI TÖÖRÜHMA JA RAAMATUKOGUTÖÖTAJATE ÜHISE KOOSOLEKU PROTOKOLL

Põltsamaa Raamatukogu 04. juuli 2017

Algus kell 10.00, lõpp kell 11.45

Juhatas Indrek Eensalu (Põltsamaa vald) Protokollis Reet Maks (Ühinemise koordinaator)

Koosolekust võtsid osa: Silja Peters (Põltsamaa vald), Rutt Rimmel (Põltsamaa Raamatukogu), Virve Etulaid (Tapiku Raamatukogu), Siiri Õunap (Põltsamaa Raamatukogu), Anneli Rätsep (Puurmani Raamatukogu), Nelli Orgmaa (Põltsamaa Raamatukogu), Maris Oro (Põltsamaa Raamatukogu), Tiina Kull (Põltsamaa Vallaraamatukogu), Sirje Nurka (Pajusi Raamatukogu), Maili Ernits (Põltsamaa Vallaraamatukogu), Marje Pagi (Aidu Raamatukogu)

Päevakord

1. Koordinaatori ülevaade ühinemist ettevalmistavate töörühmade tööst 2. Põltsamaa piirkonna raamatukogude tulevik 3. Raamatukogude päevaprobleemid

1. Koordinaatori ülevaade ühinemist ettevalmistavate töörühmade tööst

Ühinemise koordinaator andis lühikese ülevaate ühinemist ettevalmistavate töörühmade töö hetkeseisust – mis teemasid on arutatud ning mis otsuseid vastu võetud.

2. Põltsamaa piirkonna raamatukogude tulevik

Kuulati Põltsamaa Raamatukogu direktori Rutt Rimmeli ettekannet Põltsamaa piirkonna raamatukogude tulevikust. Ettepanek on raamatukogud ühendada. Põltsamaa omavalitsuste ühinemislepingute põhjal jätkavad tööd kõik praegu tegutsevad raamatukogud. Kuid ühinemisprotsessi käigus on jäänud analüüsita ja vastuseta küsimused: kas ja millisel kujul ollakse võimelised praeguse ja veel väheneva elanike arvu juures raamatukogusid ülal pidama? Kas raamatukogude jätkamine on sellisel kujul võimalik, vajalik ja otstarbekas? Mis saab kooliraamatukogudest - ühendada või mitte rahvaraamatukogudega? Milliseks ikkagi kujuneb raamatukogude võrk tervikuna ühinenud suurvallas? Raamatukogude praeguse haldamise puhul on probleemideks raamatukoguteenuste ja -töö killustatus, ka ebaökonoomsus ning kõikuv kvaliteet. Maakonnaraamatukogu leiab, et kaasaegsete raamatukoguteenust pakkumiseks on ümberkorraldused vältimatud. Ümberkorraldused on tingitud kohalikest oludest ning peavad garanteerima, et teenuse kättesaadavus kokkuvõttes ei halveneks, vaid muutuks kvaliteetsemaks. Raamatukoguteenuste kättesaadavuse praegusele printsiibile (elanike arv), peaks lisanduma ka territoriaalse kättesaadavuse printsiip ehk teisisõnu kaugus raamatukogust. Vastavalt sellele oleksid 1. tasandi teenusekeskusteks raamatukogude välisteeninduspunktid, 2. tasandi teenusekeskusteks haruraamatukogud ning 3. tasandi teenusekeskused pearaamatukogud. Haldusreformi järgses Põltsamaa vallas siis järgnevalt: 1. tasand – välisteeninduspunktid: Tapiku (külastuste arv päevas 8), (külastuste arv päevas 37 – praegu avatud 2 päeva nädalas), (avatud teisipäeviti üks tund) 2. tasand – haruraamatukogud: Pajusi (külastuste arv päevas 23), Aidu (külastuste arv päevas 19, (külastuste arv päevas 32, , (külastuste arv päevas 27 – praegu avatud 3 päeva nädalas), Puurmani (külastuste arv päevas 31). 3. tasand – pearaamatukogu – Põltsamaa Raamatukogu (külastuste arv päevas 154). Lisaks oleks vallaraamatukogudel üks ühine raamatuhoidla ning omavalitsus tagaks kord nädalas raamatukogude vahelise transpordi.

Ühendamise eesmärgiks on pakutavate raamatukoguteenuste kvaliteedi ühtlustumine ja paranemine = arengutaseme ühtlustamine, töötajate koolitamine; koduteeninduse korraldamine, koordineeritud ja regulaarse raamatukogude vahelise laenutuse korraldamine:

1. Ühine juhtimine (juhtimise kvaliteedi tõus, killustatuse kadumine). 2. Paindlik eelarve kasutamine. 3. Tinglike raamatukogude teeninduspiirkondade kadumine vallasiseselt ning komplekteerimisrahade ühtlustumine. 2016. a. eraldati omavalitsuste poolt komplekteerimisraha ühe elaniku kohta eurodes järgnevalt: Aidu 6,5 Pajusi 4,6 Tapiku 14,2 Puurmani 2,8 Põltsamaa Raamatukogu 3,8 Põltsamaa vallaraamatukogu 1,7 4. Raamatukogude kogude dubleerimise vähenemine või puudumine. 5. Rohkem teavikute nimetusi, suurem valik. 6. Teavikute kiirem jõudmine lugejateni. 7. Kogude ringluse suurenemine. 8. Tõhus süsteemisisene laenutus. 9. Raamatukogu kui organisatsiooni võimaluste avardumine. 10. Läbimõeldud muutused töötajate koosseisudes ja töötasudes. 11. Ühine raamatukoguteenuste turunduse (sh koduleht) ja ürituste korraldamine. Muutused töökorralduses: 1. Kõige enam töökohustusi lisandub pearaamatukogule (eelarve, põhimäärus ja muud raamatukogudokumendid, raamatukogude ühine arengukava, töölepingud, teavikute komplekteerimise korraldamine, raamatukogude ühine komplekteerimisplaan, puhkusegraafik, majandusküsimused, ühised tööplaanid ja aruanded, koolitused, koosolekud jms). 2. Haruraamatukogudelt langeb ära mitmeid seniseid mahukaid töölõike.

3. Raamatukogude päevaprobleemid Siiri Õunap tõi välja raamatukogude tänased põhiprobleemid. Raamatukogudes on teenuse kvaliteet kohati väga erinev. Kõigil raamatukogudel ei ole arengukavasid. Raamatute tellimisele eraldatavad rahad on väga erinevate suurustega. Ruumipuudus enamikes raamatukogudes. Raamatukogude ühendamisega saaks lahendada paljud probleemid. Oleks parem raamatute komplekteerimine ja ringlemine. Saaks korraldada koduteenust. Vajalik kindlasti igas ühinevas vallas oma hoidla, kuhu saab paigutada vähem nõutud raamatud. Äkki oleks Põltsamaal selleks tarbeks võimalik kasutada tühjalt seisvat Lille t koolimaja.IT- lahenduse korraldamine, samuti dokumendihalduse süsteem. Veel oli teemaks Saduküla raamatukogu, kuna läheb peale ühinemist Jõgeva alla, kuidas toimub raamatukogu üleandmine? Räägiti ka, kuidas toimib praegu Umbusi külas kojulaenutuse süsteem ning, et tulevases ühinenud vallas on kindlasti vajalik autotransport näiteks kord nädalas, et korraldada raamatute vahetust ja kojulaenutust eri piirkondade vahel. Tapiku raamatukogu probleem on mobiililevi puudumine raamatukogu ruumides.

Indrek Eensalu Reet Maks Koosoleku juhataja Protokollija