C o rp o ra te S o c i a l

R

e

s

p

o

n

s

i

b

i

l

i

t

y

(

C

S

R )

CSR Ukiumoortumik nalunaarut 2010-2011

Sulisitsisut Grønlands Arbejdsgiverforenin1 g CSR Greenland Ukiumoortumik nalunaarut 2010 – 2011 Foto: Ulrik Bang BANG.GL Layout: irisager.gl Siulequt

Corporate Social Responsibility (CSR) – imaluunniit inuiaqatigiinnut akisussaaneq – tassaavoq inooqatigiinnermut, avatangiisinut ileqqorissaarnermullu tunngasutigut suliffeqarfiit namminneq kajumissutsiminnik suliniuteqartarnerat. CSR Kalaallit Nunaanni nutaajuvoq taamaattorli aamma nutaajunngilluinnarluni. Kalaallit suliffeqarfiutaat ukiorpassuarni suliniuteqartarsimapput, minnerun­ ngitsumik inooqatigiinnermut taamatuttaaq sulisut pitsaasunik atugaqarnisaannut najukkamilu ikiorsiinissanut tunngatillugu. Taamaalillutik inuiaqatigiinnut akisussaassuseqarnissamut isummat nutaajunngillat. Nutaartaali uaniippoq aaqqissuulluakkamik pilersaarusiukkamillu aallunneqalersi­ manera, tamatumani avangiisinut ileqqorissaarnermullu tunngasut nutaatut ilaatinneqarlutik (as­ sersuutigalugu peqquserluttarnermik akiuineq) – aammalu suliffeqarfiit iluanaarniarnerminni CSR tunngavigalugu sulisinnaanngortillugit.

Air Greenland, GrønlandsBANKEN, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Kompetence­ Kompagniet aammalu 2010-mi oktobarimi suleqatigiiffik CSR Greenland pilersip­ paat, taamaaliornikkut kalaallit suliffeqarfiutai makku pillugit oqaloqatigiittarfissaqalerput:

• CSR-imut tunngasuni ilisimasat piginnaanerillu nukittorsarnissaat ineriartortinnissaallu • SCR suliffeqarfiillu suliniutaat pillugit nittarsaassinissaq • Inuiaqatigiinnik pitsaanerisunik piIersitseqataaniarluni inooqatigiinnermut, avatangiisinut, ileqqorissaarnermut peqqissutsimullu tunngasutigut ataatsimoorluni suliuneqalernissaq

CSR Greenland aallartikkamili kalaallit suliffeqarfiutaannut suleqatigiiffiulersimavoq nukittooq ilua­ qu­taasorlu. Ukiut kingulliit marluk ingerlaneranni CSR-imut soqutiginninneq annertusipiloorsimavoq, ullumikkullu suliffeqarfippassuit CSR tunngavigalugu aaqqissuulluakkamik sulipput aammalu piler­ saarusiornerit anguniakkanillu tunaartaqarneq aallaavigalugit sulisoqarluni.

Ullumikkut CSR Greenland 31-nik ilaasortaqarpoq, taakkununnga pingaartumik ilaallutik kalaallit su­ liffeqarfiutaat angisuut. Suliffeqarfiilli minnerit taamaaqataanik amerlassuseqanngillat, taamaattorli kalaallit suliffeqarfiutaannik minnernik suleqatigiinnissamik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiif­ fiata sulissuteqarneratigut CSR pillugu ilisimasat paasissutissallu taakkununngattaaq apuussimapput.

Ulloq manna tikillugu angusanut pingaarnerpaanut ilaasut tassaapput CSR qitiutillugu aaqqissuus­ saq Future Greenland, atuagassiamik ’Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut akisussaaneq’-mik saq­ qummersitsineq minnerunngitsumillu aamma CSR Greenland-ip Naalakkersuisullu oqallittarfissaannik ’Inuaqatigiinnut akisussaaneq pillugu oqallittarfik’-mik pilersitsisimaneq.

Suleqatigiiffiup aallartinneraniit angusat sammisarsimasallu pingaarnerit saqqummiutissavavut, taamaa­lioreeruttalu 2012-imut pilersaartutit saqqummiutissallugit.

Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta Henrik Leth, formand, Martin B. Kviesgaard, næstformand Henrik Sørensen, Michael Binzer, Jens Andersen, Jesper B. Kreiner

3 2010-2011-mi angusat sammisimasallu

Suleqatigisanik ataatsimeeqateqarnerit sammisallu

CSR Greenland-ip pingaarnertut sammisassarai aalajangersimasumik akuttussusilinnik suleqatigisanik ataatsimeeqateqartarnerit, ataatsimiinnerni taakkunani CSR pillugu suliffeqarfiit misilittakkaminnik, isumassarsiaminnik unammilligassaminnillu saqqummiusseqatigiinnissaminnut periarfissaqartarput.

Nuummi suliffeqarfiit angisuut suleqatigisaminnik ataatsimeeqateqartarnerini qulequttat aalaja­ ngersimasut­ pillugit suliffeqarfiit namminneq misilittagaat sammineqartarsimapput, saqqummiussi­ titsinikkut tamatumalu kingorna oqallitsitsinikkut. Qulequttat ilaat tassaasimapput avatangiisit, FN-ip isumaqatigiissusiaa Global Compact, CSR tunngavigalugu sulinerup aaqqissuussaanera, CSR pillu­ gu nalunaarusiortarneq, CSR pillugu attaveqaqatigiinneq qulequttallu allat.

Nuummi suliffeqarfiit minnerit suleqatigisaminnik ataatsimeeqateqarnerini suliffeqarfiit minnerit CSR tunngavigalugu suliniarnerminni unimmilligassaat aaqqiissutaasinnaasullu qitiutillugit oqal­ lisigineqartarsimapput. Ataatsimiinnerni taakkunani ilaasortat killiffiit assigiinngitsut aallaavigalugit sulisarsimapput, taakkulu tunngavigalugit suliffeqarfiit minnerit CSR tunngavigalugu sulillutik aallar­ tikkumasut isumassarsiorfigisinnaasaannik allattuisoqarsimalluni, taamaalillutik ajornanngitsumik paasiuminartumillu aallarniiniarnermi najoqqutassaqalerlutik. Qulequttat sammineqarsimasut ilagaat suliffeqarfiit aammalu suliniaqatigiiffiit naalakkersuisutiguunngitsut peqatigiillutik sulinissamut isumaqatigiissusiortarnerat.

2011-ip naalernerani kalaallit suliffeqarfiutaat Nuummi qitiusumik allaffeqanngitsut suliniuteqalernis­ saat annertusarniarlugu suliniartoqarsimavoq. Taamaattumik Sisimiuni Ålborg-imilu suleqatigiinnik ataatsimiititsisoqartarsimavoq, taamaaliornikkut najukkami suliffeqarfiit unammilligassaat aaqqiissu­ taasinnaasullu oqallisigineqarnissaannut periarfissiisoqarsimalluni.

Suleqatigisanik ataatsimeeqateqartarnerit aalajangersimasut saniatigut CSR-imi ilaasortaannarnut arlalinnik aaqqissuussisoqartarsimavoq. Assersuutigalugu makkuninnga:

• Novo Nordisk-imi pisortaasimasoq Mads Øvlisen aamma Professor Mette Morsing, Copenhagen Business School-imi suliffilik nereqatigiinnertalimmik saqqummiitinneqarsimapput • CSR tunngavigalugu sulinissamik piviusunngortitsiniarnermi unammilligassat pillugit Annette Stube, A.P. Møller-Mærks-imi pisortoq oqallinnertalimmik saqqummiisinneqarsimavoq • CSR aamma corporate governance pillugu pisortaqatigiinnik siulersuisunillu pikkorissaaneq, pikkorissaasoralugu Professor Rasmus Feldthusen, Københavns Universitet • Suliffeqarfinnik ilaasortaasunik ataasiakkaanik CSR pillugu paasisitsiniaalluni saqqummiinerit eqimattakkuutaarlunilu oqaloqatigiinnerit, taamaaliornikkut CSR tunngavigalugu sulineq aallarnisarniarlugu

Pikkorsissarnerit, isumasioqatigiinnerit ataatsimiinnerillu

CRS greenland-ip pilersinneqarnerminiilli suliniuteqarfiisa pingaarnerit ilagaat CSR-p suliassaqarfiisa iluanni Kalaallit Nunaanni piginnaassutsikkut annertusaanissaq. Taamaattumik pikkorissaanerit, isu­ masioqatigiinnerit ataatsimiinnerillu salliutinneqartorujussuusimapput.

4 Pikkorissaanernut tunngatillugu CSR Greenland Sisimiuni, Ilulissani Qaqortumilu katillugit inuunnik 90 – 100 missaaniittunik CSR paasitsitsiniutigalugu pikkorissaasoqarsimavoq. Nalinginnaasumik paasi­ sitsiniaanerit arfiniliusut saniatigut CSR tunngavigalugu attaveqatigiinneq (januaari 2011), FN-ip isu­ maqatigiissutaa Global Compact (apriili 2011) aammalu peqquserluttarnermik akiuiniarneq (Trans­ parency International, septembari 2011) pillugit pikkorissaasoqarsimavoq.

Pikkorissaanerit saniatigut CSR Greenland arlaleriarluni Ilulissani, Sisimiunie, Qaqortumi Nuummilu ullakkut soraarnerullu nalaani ataatsimiititsisarsimavoq. Ataatsimiinnerni isumasioqatigiinninnernilu sammineqartut ilaat makkuusimapput: • Suliffik peqqinnartoq – CSR tunngavigalugu suliniarnermut peqqissutsip ilaanera • Sulinerup nalaani inooqataanikkut suliniutinut peqataaneq – Corporate volunteering • Inuiaqatigiinnut akisussaanermi periuseq nutaaq – ISO 26000 • Ataasiinnaanngitsumik periuseqarluni aqutsineq

Pisut immikkut soqutiginaatillit ilaat eqqaasarialik tassaavoq CSR pillugu immikkut ilisimasallip Thomas Scheiwiller-ip Schweiz-im PricewaterhouseCoopers-imeersup, nunanit tamalaanit nersorniarneqar­ tup, Nuummut tikeraarnera soqutigisalinnillu arlaleriarluni Nuummiinnermini ataatsimeeqateqartar­ simanera. Ilutigisaanik ilaatigut Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmik isumasioqatigiissitsivoq, aammalu Rotary Grønland-imut ilisaritinneqarluni.

2011-mi angusat pingaarnerit akornanniippoq ataatsimiinneq Future Greenland, CSR qitiutillugu ulluni marlunni inunnit 300-ngajannit peqataaffigineqartoq, taakku kalaallit nunanillu allaneersut suliffeqarfiutaanneersuupput aammattaaq pisortat oqartussaasoqarfiineersuullutik. Oqalugiartut ilagaat Mads Øvlisen, Novo Nordisk-imi pisortaasimasoq, Marteen van Engeland, ISS Danmark-imi pisortaq, Martin Kviesgaard, GrønlandsBANKEN aammalu Michael Thinghuus, . Ataatsimiinneq ataatsimeeqataasunit nuannarineqarluarpoq, malunnartumillu CSR tunngavigalugu sulinermik kalaallit suliffeqarfiutaat soqutiginnilersissimallugit.

5 Suliniutit tigussaasut CSR Greenland-ip sulinermini tunngavigilluinnagaasa ilagaat peqqissuseq, meeqqat inuusuttullu, inooqatigiinnermut tunngasut, avatangaasit ileqqorissaarnerlu pillugit tapersersuinissaq imaluunniit tigussaasunik suliniuteqarnissaq.:

Suliffik Peqqinnartoqinooqatigiinnikkut sulianullu aalajangersimasunut tunngasunik sisamaasunik aaqqissuussineq Nuummi Maj Peqqissuutigiguk tapersersorlugu suliniarsimaneq. Tamatumani ilaati­ gut GrønlandsBANKEN, TELE Greenland, aammalu Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiif­ fiat peqqissuuneq aammalu timikkut tarnikkullu ingerlalluarneq qitiutillugit aaqqissuussisimallutik.

Saligaatsoq tassaavoq Nuup saligaatsuutinnissaanut Mads Lumholdtip suliniutaanik tapersersuineq ilutigisaanik periarfissaq iluatsillugu anguniarneqarsimalluni eqqagassalerinikkut avatangiisinullu tunngasutigut ajornartorsiuteqartoqarneranik nittarsaassinissaq. Suliffeqarfiit sulisumik suliffiup na­ laani saliinissaannik periarfissipaat, taamaaliornikkut saliineq illoqarfiup aqqusernini takuneqarsin­ naasunngorlugu. Inuit 300-it sinnerlugit amerlassusillit saleeqataapput, taamaasiortoqareermallu Katuami kaffillertoqarpoq – illoqarfik kusanartoq eqqiluitsorlu malunnartinniarlugu.

Ilinniartunik tapersersorteqartitsisarneq upernaakkut aallarnerneqarpoq Red Barnet-ip Danmarkimi misilittagai pillugit sivisulaartumik oqaloqatigereerlugu. Ilinniartunik tapersersorteqartitsisarnerup siunertaraa inuusuttut ilinniarnermik nalaani inersimasunut pitsaasumik attaveqarnissaat, taamaa­ liornikkut inuusuttut ilinniarnerminnik naammassinninnissaannut tapersersorniarlugit. Ilinniartunik tapersersuisartunik ilinniartitsineq – tapersersortit suliffeqarfimminnit akuerisaasimapput sulinermin­ nut atatillugu tapersersortaasinnaallutik - Kommuneqarfik suleqatigalugu ingerlanne­ qarpoq, ilinniartullu tapersersorteqartinneqartussat Nuummi GU-mi ilinniartut akornanni toqqarne­ qarput. Suliniummi peqataasut tallimaapput, 2011-llu naalernerani taakku tamarmik ilinniartumik tapersersugassaqalerput. Ilinniartunik tapersersuisut ataavartumik naapittarput misilittakkaminnik avitseqatigiittarlutik.

CSR-ip siulersuisui novemberimi inuiaqatigiinni innuttaasut meeqqat pillugit suliniaqatigiiffiinik suleqa­ teqarnissamik isumaqatigiissusiorput, taamaaliornikkut suleqatigiinneq annertusarniarlugu.

CSR Kalaallit Nunaanni nittarsaanneqarpoq

CSR Greenland 2011-imili pilersinneqarmat CSR kalaallit tusagassiorfiini sammineqaleraluttuinnar­ simavoq. Taamaalilluni CSR pillugu ilaasortallu CSR tunngavigalugu suliniuteqarnerat arlaleriarluni allaaserineqartarsimapput. Taakku saniatigut Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiata atuagas­ siaani Aurorami aammalu Dagbladet Børsen-ip Kalaallit Nunaat pillugu immikkut allaaserisaani kingullerni marlunni CSR allaaserineqartarsimavoq. CSR Greenland-ip tusagassiorfinnut nalunaaru­ teqartarsimavoq taakkulu saniatigut isiginnaagassiannguamik naatsumik sanatitsisimalluni, TV-kkut aallakaatinneqarsimasumik.

Aamma nunat allat Kalaallit Nunaanni CSR maluginiarsimavaat. Danskit atuagassiaat qaammatit tamaasa saqqummersartoq CSR Magasinet Kalaallit Nunaanni CSR pillugu annertuumik upernaak­ kut allaaserisaqarsimavoq, soorluttaaq aamma tuluit atuagassiaat CSR magasin Ethical Corpora­ tion 2011-mi tikeraarsimasoq, tamatumuuna siunertaralugu kalaallit suliffeqarfiutaasa suliniutaat pillugit allaaserinninnissaq. Taakku saniatigut CSR Greenland danskit tusagassiorfiini maluginiarne­ qarsimavoq, tassami allattoqarfimmi siunnersuisartoq Anne Mette Christiansen danskit nersornaasi­ uttagaannik CSR Awards 2011-mik ’CSR Professionel’ –itut ajugaasimammat.

Ukiup ingerlanerani angusat pingaarnersaat tassaavoq saqqummersitaq 36-nik quppernilik taa­guu­ teqartoq ’Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut akisussaaneq’. Pisimasut tunngavigalugit katersat as­

6 sersuutillu siullersaraat kiisalu CSR Kalaallit Nunaanni pissutsinut tulluarsarlugu saqqummiunneqarluni. Naqitaq danskisut kalaallisullu qarasaasiakkut aammalu naqitanngorlugu saqqummersinneqarpoq.

Naggasiullugu taaneqarsinnaavoq CSR Greenlandip allattoqarfiata pisuni assigiinngitsuni oqalu­ giartarneri, taamaaliornikkut Kalaallit Nunaanni CSR nittarsaanniarlugu. 2011-mi saqqummiinerit sammisamut naleqquttut ilagaat ataatsimiinneq nunat tamalaat peqataaffigisaat ’Nordic seminar for CSR’ Copenhagen Business School-imi ingerlanneqarsimasoq, Sisimiuni Artek-imi nutaaliorneq pil­ lugu ataatsimiinneq, Katuami Joining Forces aammalu kingulliulluni pisoq ingerlatsiviit tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartut siulersuisuinik isumasioqatigiissitsi­ neq.

Suleqatigiinnik allanik ikorfartuineq

CSR ilisimaneqalersinniarlugu sulinermut ilaatillugu aammalu pilersinneqarnerminiit CSR Greenlandip sulinermini anguniagaasa immikkuualuttortai nittarsaanniarlugit suleqatigiinnik allanik pilersitsiniartu­ nik, sulinerminnilu CSR-ip anguniagaanik aallaaveqartunik, CSR Greenland ikiorfartuisimavoq.

2011-mi aasakkut kalaallit arnat inuussutissarsiutigalugu suliffiutillit suleqatigiit Tamatta Akuusa aal­ larnisarpaat, taamaaliornikkut kalaallit suliffeqarfiutaasa allaanerusunut inissaqartitsiniarnerminni unammilligassaat iluaqutissaallu nittarsaanniarlugi. Suleqatigiit allaffissornikkut CSR Greenland-imit tapersersorneqarput.

Taakku saniatigut peqquserluttuliortarneq akiorniarlugu nunat tamalaat naalakkersuisutiguunngitsu­ mik suliniaqatigiiffiannut ’Transparency International’-imut Kalaallit Nunaanni attaveqaatissamik CSR Greenland-ip allattoqarfia ikiuutaasimavoq, attaveqaat Transparency Greenland 2011-mi aggusti­­ mi aallarnisarneqarpoq. Peqatigiiffik namminerisaminik ingerlavoq CSR Greenland-imillu tapiiffigine­ qartarunnaarsimalluni. Taanna pillugu uani annertunerusumik paasiniaagit www.transparency.gl

Kiisalu aamma CSR Greenalnd FN-ip isumaqatigiissusiaanut Global Compact-imut kalaallinut at- taveqaatinngorsimavoq, Global Compact tassaavoq CSR tunngavigalugu kajumissuseq tunngavi­ galugu suliniaqatigiiffiit nunarsuarmi annersaat. Tunngavissat quliusut, suliniarnermi toqqammaviusut tassaapput CSR Greenlandip sulinermi aallaavigisai aammalu CSR-ip suuneranik paasisaqarnissa­ mut toqqammaviusut. FN-ip isumaqatigiissusiaa Global Compact nunanut ataasiakkaanut nuna­ nullu ataatsimoortunut aaqqissuussaavoq, tassalu CSR Greenland nunat avannarliit, tassa Islandip, Norgep, Finlandip, Danmarkip Sverigillu suleqatigiiffiannut ilaavoq. aamaalilluniluT CSR Greenland nunat ataatsimoortut Global Compact pillugu 2010-mi 2011-milu ataatsimiinnerani ataatsimeeqa­ taasimavoq. Suliaq taanna kalaallit suliffeqarfiutaasa FN-ip isumaqatigiissusiaanut Global Compact- imut ilannguttartut amerliartornerat ilutigalugu annertusiartortinneqassaaq. Paasissutissanik anner­ tunerusunik piniaruit qarasaasiakkut nittartagaq www.gcnordic.net aamma alakkarsinnaavat – teqiqqumi talerperlermi kalaallit erfalasuat tuuinnassavat.

7 Pisortanik oqaloqateqarneq CSR Greenlandip pisortat taamatuttaaq soqutigisaqartut allat ataavartumik oqaloqatigisarpai, taa­ maaliornikkut aaqquussutissanik ujarlerniarluni peqatigiillunilu suleqatigiinnissamut periarfissar­siorluni. Peqatiiffiup aallartinneraniit pisortat oqartussaasui assigiinngitsut angusaqarfiulluartunik ataatsimee­ qatigineqartarsimapput. Taakku saniatigut 2001-ip affaa kingulleq tusarniaanernut akissuteqartarsi­ mavoq, taamaaliornerminilu CSR-ip tungaanniit isiginnilluni akussuteqartarsimalluni, tusarniaanernut akussuteqarfigineqartarsimasut akornanniipput pisiniartarneq pillugu nassuiaat aammalu ingerlatse­ qatigiiffiit tamakkiisumik ilaannakortumillu Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartut pillugit nassu­i­ aat.

Pingaaruteqarnerpaarli tassaavoq 2011-mi aasakkut CSR Greenland-ip Naalakkersuisullu oqaloqa­ tigiittarfissaannik ’Inuiaqatigiinnut akisussaaneq pillugu oqallittarfimmik’ pilersitsisimaneq. Oqaloqa­ tigiittarfiup siullertut siunertaraa assersuutigalugit pisiniartarneq, nalunaarusiortarnissamut piumasa­ qaatit, nunat tamalaat ingerlatsiviinut sinaakkutigititassat, aammalu qitiusumi allaffissornikkut inui­aqatigiinnut akisussaanerat pillugit inassuteqaatit oqallisigisarnissaat, aappaattullu siunnertaal­ luni suliffeqarfiit naalakersuisullu aaqqiiniutaasinnaasut pillugit oqallittarnissaat aammalu inooqati­ giinnikkut, avatangiisitigut ileqqorissaarnikkullu unammilligassat peqatigiilluni aaqqiiviginiarnissaat. Suliap tamatuma 2012-mi annertusaavigineqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.

8 9 2012-mut pisussatut neriuutit iliuusissanullu pilersaarut

CSR Greenlandip 2012-imi anguniarusuppaa nammineq iliuuseqarnikkut aammalu inuiaqatigiinni innuttaasut, pisortat oqartussaasui suliniaqatigiiffiilu suleqatigalugit inuiaqatigiit pitsaasumik ineriar­ tortinnissaannut suleqataanissaq.

Siulersuisut 2011-mi novembarimi ataatsimiinnerminni aalajangigaat tunuliaqutaralugu 2012-imi suliniutissatut pilersaarummik allattoqarfik siunnersuusiorsimavoq, CSR Greenlandillu allatoqarfiata sulinermini makku qitiutissavai:

• 2012-ip aallartinnerani nalunaarusiortarnermi tunngavissanik saqqummiussineq malunnartitsiniarnerlu, tassunga ilaatillugu ilaasortanik katersortitsilluni nalunaarusiortarnermut tunngavissat aallaavigalugit sungiusartitsineq. • Aalajangersimasumik akuttoqatigiimmillu pisartunik ataatsimeeqateqartarnikkut ’Inuaqatigiinnut akisussaaneq pillugu oqallittarfik’ atorlugu suleqatigiiffiusinnaasut pillugit Namminersorlutik Oqartussanik oqaloqateqartarnermik annertusaaneq. Anguniarneqarpoq 2012-imi naalakkersuisoqarfinnik tamanik kommuninillu oqaloqateqarnissaq, kiisalu siunertamut naleqqukkaangat CSR Greenland tusarniaanernut akissuteqartassaaq. • Nammineq suliniutissat qitiutillugit aammali soqutiginnittunik allanik suleqateqarluni suliniu­te­qar­ nissaq – minnerunngitsumik avatangiisinut imigassanullu aalakoornartulinnut tunngatillugu. • CSR Greenlandip pingaartillugit sammisassasa iluanni, ’Peqatigiinnissamut aaqqissuussami’ allaaserineqarsimasutuut, naalakkersuisutiguunngitsumik suliniaqatigiiffiit suleqatiginerannik annertusaanissaq (naalakkersuisutiguunngitsumik suliniaqatigiiffiit GrønlandsBANKEN-imi ataatsimiinneranni saqqummiunneqartut). • Aalajangersimasumik siunertalinnik suleqatinik ataatsimeeqateqartarnerit attannissaat ineriartorteqqinneqarnissaallu, ataatsimiinnerni taakkunani suliffeqarfiit ukiumut arfinileriarlutik- arfineq pingasoriarlutik misilittakkaminnik, isumassarsiaminnik aaqqiissutissanillu avitseqatigiillutik Nuummi ataatsimiittarlutik. Ilutigisaanik sinerissami Ålborg-imilu, ilaasortanut soqutiginnittunut suleqatinik ataatsimiititsisarnerit tapersersorneqassapput. • Pikkorissaasarnerit aammalu qulequttat assigiinngitsut CSR-imut tunngassuteqartut sammillugit ullaakkut / soraarfiup nalaani ataaatsimiittarnerit ingerlatiinnarneqassapput, taakkununnga ilaatillugit Ilulissani, Sisimiuni, Qaqortumi Aasiannilu minnerpaamik ukiumut ataasiarluni aaqqissuussisarnissaq. • Qarasaasiakkut nittartakkamik aallussinerulernikkut ilaasortanut attaveqarnermik pitsaanerusumik pissanganarnerusumillu ineriartortitsineq, nutaarsiassat aammalu CSR Greenland-ip LinkedIn-imi inissisimaffiata allaaserisanik ’soqutiginarnerusunik’ immersortalernerisigut. • Tusagassiorfinnut allattoqarfiup avataaniittunut pingaartumik Kalaallit Nunaanniittunut attave­­ qarnerulernissaq, aappaattuulu allattoqarfiup avataaniittunut attaveqarnerulernissaq ta­ma­ tu­mani pingaartillugit suleqatit taamatuttaaq suliffeqarfiit ataasiakkaat CSR tunngavigalugu­ suliutaat. Minnerunngitsumik anguniarneqassaaq CSR pillugu qulequttat ataasiakkaat allamit sammivilerlugit sammineqarnissaat ajornanngippallu kalaallit oqaasii atorlugit tusagassiorfinni sammineqartarnissaat. • Ilaasortassarsiorneq aammalu ilaasortanik ataasiakkaanik oqaloqatigineqartarneq annertusarneqassaaq. • Ilaasortat ilaasortaanertik sunik pissarsiffigisarneraat siunissamilu attatiinnarnissaat qanoq qulakkeerneqarsinnaanersoq paasiniarlugit ilaasortat misissuiffigineqassapput..

10 Ilaasortat • • ITTU.NET • Kreditinformation Grønland • INA.NUNA • Stark a/s • Greenland Mining a/s • Permagreen • Business Solutions Greenland • KompetenceKompagniet • Arctic Group a/s • Kalaallit Forsikring • Greenland Petroleum • INI a/s • Tele Greenland a/s • Mælkebøtten • Royal Arctic Line • • Grønlands VVS a/s • Atcon Grønland a/s • Vinslottet Grønland a/s • Nuna Advokater • Inuplan a/s • Deloitte • GrønlandsBANKEN • Royal Greenland • KNI a/s • a/s • Brugseni • Godthåb Transportservice

ADVOKATER EQQARTUUSSISSUSERISUT NUNA LAW FIRM

11 12