C o rp o ra te S o c i a l
R
e
s
p
o
n
s
i
b
i
l
i
t
y
(
C
S
R )
CSR Greenland Ukiumoortumik nalunaarut 2010-2011
Sulisitsisut Grønlands Arbejdsgiverforenin1 g CSR Greenland Ukiumoortumik nalunaarut 2010 – 2011 Foto: Ulrik Bang BANG.GL Layout: irisager.gl Siulequt
Corporate Social Responsibility (CSR) – imaluunniit inuiaqatigiinnut akisussaaneq – tassaavoq inooqatigiinnermut, avatangiisinut ileqqorissaarnermullu tunngasutigut suliffeqarfiit namminneq kajumissutsiminnik suliniuteqartarnerat. CSR Kalaallit Nunaanni nutaajuvoq taamaattorli aamma nutaajunngilluinnarluni. Kalaallit suliffeqarfiutaat ukiorpassuarni suliniuteqartarsimapput, minnerun ngitsumik inooqatigiinnermut taamatuttaaq sulisut pitsaasunik atugaqarnisaannut najukkamilu ikiorsiinissanut tunngatillugu. Taamaalillutik inuiaqatigiinnut akisussaassuseqarnissamut isummat nutaajunngillat. Nutaartaali uaniippoq aaqqissuulluakkamik pilersaarusiukkamillu aallunneqalersi manera, tamatumani avangiisinut ileqqorissaarnermullu tunngasut nutaatut ilaatinneqarlutik (as sersuutigalugu peqquserluttarnermik akiuineq) – aammalu suliffeqarfiit iluanaarniarnerminni CSR tunngavigalugu sulisinnaanngortillugit.
Air Greenland, GrønlandsBANKEN, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiat, Kompetence Kompagniet aammalu Royal Arctic Line 2010-mi oktobarimi suleqatigiiffik CSR Greenland pilersip paat, taamaaliornikkut kalaallit suliffeqarfiutai makku pillugit oqaloqatigiittarfissaqalerput:
• CSR-imut tunngasuni ilisimasat piginnaanerillu nukittorsarnissaat ineriartortinnissaallu • SCR suliffeqarfiillu suliniutaat pillugit nittarsaassinissaq • Inuiaqatigiinnik pitsaanerisunik piIersitseqataaniarluni inooqatigiinnermut, avatangiisinut, ileqqorissaarnermut peqqissutsimullu tunngasutigut ataatsimoorluni suliuneqalernissaq
CSR Greenland aallartikkamili kalaallit suliffeqarfiutaannut suleqatigiiffiulersimavoq nukittooq ilua qutaasorlu. Ukiut kingulliit marluk ingerlaneranni CSR-imut soqutiginninneq annertusipiloorsimavoq, ullumikkullu suliffeqarfippassuit CSR tunngavigalugu aaqqissuulluakkamik sulipput aammalu piler saarusiornerit anguniakkanillu tunaartaqarneq aallaavigalugit sulisoqarluni.
Ullumikkut CSR Greenland 31-nik ilaasortaqarpoq, taakkununnga pingaartumik ilaallutik kalaallit su liffeqarfiutaat angisuut. Suliffeqarfiilli minnerit taamaaqataanik amerlassuseqanngillat, taamaattorli kalaallit suliffeqarfiutaannik minnernik suleqatigiinnissamik Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiif fiata sulissuteqarneratigut CSR pillugu ilisimasat paasissutissallu taakkununngattaaq apuussimapput.
Ulloq manna tikillugu angusanut pingaarnerpaanut ilaasut tassaapput CSR qitiutillugu aaqqissuus saq Future Greenland, atuagassiamik ’Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut akisussaaneq’-mik saq qummersitsineq minnerunngitsumillu aamma CSR Greenland-ip Naalakkersuisullu oqallittarfissaannik ’Inuaqatigiinnut akisussaaneq pillugu oqallittarfik’-mik pilersitsisimaneq.
Suleqatigiiffiup aallartinneraniit angusat sammisarsimasallu pingaarnerit saqqummiutissavavut, taamaalioreeruttalu 2012-imut pilersaartutit saqqummiutissallugit.
Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta Henrik Leth, formand, Martin B. Kviesgaard, næstformand Henrik Sørensen, Michael Binzer, Jens Andersen, Jesper B. Kreiner
3 2010-2011-mi angusat sammisimasallu
Suleqatigisanik ataatsimeeqateqarnerit sammisallu
CSR Greenland-ip pingaarnertut sammisassarai aalajangersimasumik akuttussusilinnik suleqatigisanik ataatsimeeqateqartarnerit, ataatsimiinnerni taakkunani CSR pillugu suliffeqarfiit misilittakkaminnik, isumassarsiaminnik unammilligassaminnillu saqqummiusseqatigiinnissaminnut periarfissaqartarput.
Nuummi suliffeqarfiit angisuut suleqatigisaminnik ataatsimeeqateqartarnerini qulequttat aalaja ngersimasut pillugit suliffeqarfiit namminneq misilittagaat sammineqartarsimapput, saqqummiussi titsinikkut tamatumalu kingorna oqallitsitsinikkut. Qulequttat ilaat tassaasimapput avatangiisit, FN-ip isumaqatigiissusiaa Global Compact, CSR tunngavigalugu sulinerup aaqqissuussaanera, CSR pillu gu nalunaarusiortarneq, CSR pillugu attaveqaqatigiinneq qulequttallu allat.
Nuummi suliffeqarfiit minnerit suleqatigisaminnik ataatsimeeqateqarnerini suliffeqarfiit minnerit CSR tunngavigalugu suliniarnerminni unimmilligassaat aaqqiissutaasinnaasullu qitiutillugit oqal lisigineqartarsimapput. Ataatsimiinnerni taakkunani ilaasortat killiffiit assigiinngitsut aallaavigalugit sulisarsimapput, taakkulu tunngavigalugit suliffeqarfiit minnerit CSR tunngavigalugu sulillutik aallar tikkumasut isumassarsiorfigisinnaasaannik allattuisoqarsimalluni, taamaalillutik ajornanngitsumik paasiuminartumillu aallarniiniarnermi najoqqutassaqalerlutik. Qulequttat sammineqarsimasut ilagaat suliffeqarfiit aammalu suliniaqatigiiffiit naalakkersuisutiguunngitsut peqatigiillutik sulinissamut isumaqatigiissusiortarnerat.
2011-ip naalernerani kalaallit suliffeqarfiutaat Nuummi qitiusumik allaffeqanngitsut suliniuteqalernis saat annertusarniarlugu suliniartoqarsimavoq. Taamaattumik Sisimiuni Ålborg-imilu suleqatigiinnik ataatsimiititsisoqartarsimavoq, taamaaliornikkut najukkami suliffeqarfiit unammilligassaat aaqqiissu taasinnaasullu oqallisigineqarnissaannut periarfissiisoqarsimalluni.
Suleqatigisanik ataatsimeeqateqartarnerit aalajangersimasut saniatigut CSR-imi ilaasortaannarnut arlalinnik aaqqissuussisoqartarsimavoq. Assersuutigalugu makkuninnga:
• Novo Nordisk-imi pisortaasimasoq Mads Øvlisen aamma Professor Mette Morsing, Copenhagen Business School-imi suliffilik nereqatigiinnertalimmik saqqummiitinneqarsimapput • CSR tunngavigalugu sulinissamik piviusunngortitsiniarnermi unammilligassat pillugit Annette Stube, A.P. Møller-Mærks-imi pisortoq oqallinnertalimmik saqqummiisinneqarsimavoq • CSR aamma corporate governance pillugu pisortaqatigiinnik siulersuisunillu pikkorissaaneq, pikkorissaasoralugu Professor Rasmus Feldthusen, Københavns Universitet • Suliffeqarfinnik ilaasortaasunik ataasiakkaanik CSR pillugu paasisitsiniaalluni saqqummiinerit eqimattakkuutaarlunilu oqaloqatigiinnerit, taamaaliornikkut CSR tunngavigalugu sulineq aallarnisarniarlugu
Pikkorsissarnerit, isumasioqatigiinnerit ataatsimiinnerillu
CRS greenland-ip pilersinneqarnerminiilli suliniuteqarfiisa pingaarnerit ilagaat CSR-p suliassaqarfiisa iluanni Kalaallit Nunaanni piginnaassutsikkut annertusaanissaq. Taamaattumik pikkorissaanerit, isu masioqatigiinnerit ataatsimiinnerillu salliutinneqartorujussuusimapput.
4 Pikkorissaanernut tunngatillugu CSR Greenland Sisimiuni, Ilulissani Qaqortumilu katillugit inuunnik 90 – 100 missaaniittunik CSR paasitsitsiniutigalugu pikkorissaasoqarsimavoq. Nalinginnaasumik paasi sitsiniaanerit arfiniliusut saniatigut CSR tunngavigalugu attaveqatigiinneq (januaari 2011), FN-ip isu maqatigiissutaa Global Compact (apriili 2011) aammalu peqquserluttarnermik akiuiniarneq (Trans parency International, septembari 2011) pillugit pikkorissaasoqarsimavoq.
Pikkorissaanerit saniatigut CSR Greenland arlaleriarluni Ilulissani, Sisimiunie, Qaqortumi Nuummilu ullakkut soraarnerullu nalaani ataatsimiititsisarsimavoq. Ataatsimiinnerni isumasioqatigiinninnernilu sammineqartut ilaat makkuusimapput: • Suliffik peqqinnartoq – CSR tunngavigalugu suliniarnermut peqqissutsip ilaanera • Sulinerup nalaani inooqataanikkut suliniutinut peqataaneq – Corporate volunteering • Inuiaqatigiinnut akisussaanermi periuseq nutaaq – ISO 26000 • Ataasiinnaanngitsumik periuseqarluni aqutsineq
Pisut immikkut soqutiginaatillit ilaat eqqaasarialik tassaavoq CSR pillugu immikkut ilisimasallip Thomas Scheiwiller-ip Schweiz-im PricewaterhouseCoopers-imeersup, nunanit tamalaanit nersorniarneqar tup, Nuummut tikeraarnera soqutigisalinnillu arlaleriarluni Nuummiinnermini ataatsimeeqateqartar simanera. Ilutigisaanik ilaatigut Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmik isumasioqatigiissitsivoq, aammalu Rotary Grønland-imut ilisaritinneqarluni.
2011-mi angusat pingaarnerit akornanniippoq ataatsimiinneq Future Greenland, CSR qitiutillugu ulluni marlunni inunnit 300-ngajannit peqataaffigineqartoq, taakku kalaallit nunanillu allaneersut suliffeqarfiutaanneersuupput aammattaaq pisortat oqartussaasoqarfiineersuullutik. Oqalugiartut ilagaat Mads Øvlisen, Novo Nordisk-imi pisortaasimasoq, Marteen van Engeland, ISS Danmark-imi pisortaq, Martin Kviesgaard, GrønlandsBANKEN aammalu Michael Thinghuus, Royal Greenland. Ataatsimiinneq ataatsimeeqataasunit nuannarineqarluarpoq, malunnartumillu CSR tunngavigalugu sulinermik kalaallit suliffeqarfiutaat soqutiginnilersissimallugit.
5 Suliniutit tigussaasut CSR Greenland-ip sulinermini tunngavigilluinnagaasa ilagaat peqqissuseq, meeqqat inuusuttullu, inooqatigiinnermut tunngasut, avatangaasit ileqqorissaarnerlu pillugit tapersersuinissaq imaluunniit tigussaasunik suliniuteqarnissaq.:
Suliffik Peqqinnartoqinooqatigiinnikkut sulianullu aalajangersimasunut tunngasunik sisamaasunik aaqqissuussineq Nuummi Maj Peqqissuutigiguk tapersersorlugu suliniarsimaneq. Tamatumani ilaati gut GrønlandsBANKEN, TELE Greenland, Brugseni aammalu Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiif fiat peqqissuuneq aammalu timikkut tarnikkullu ingerlalluarneq qitiutillugit aaqqissuussisimallutik.
Saligaatsoq tassaavoq Nuup saligaatsuutinnissaanut Mads Lumholdtip suliniutaanik tapersersuineq ilutigisaanik periarfissaq iluatsillugu anguniarneqarsimalluni eqqagassalerinikkut avatangiisinullu tunngasutigut ajornartorsiuteqartoqarneranik nittarsaassinissaq. Suliffeqarfiit sulisumik suliffiup na laani saliinissaannik periarfissipaat, taamaaliornikkut saliineq illoqarfiup aqqusernini takuneqarsin naasunngorlugu. Inuit 300-it sinnerlugit amerlassusillit saleeqataapput, taamaasiortoqareermallu Katuami kaffillertoqarpoq – illoqarfik kusanartoq eqqiluitsorlu malunnartinniarlugu.
Ilinniartunik tapersersorteqartitsisarneq upernaakkut aallarnerneqarpoq Red Barnet-ip Danmarkimi misilittagai pillugit sivisulaartumik oqaloqatigereerlugu. Ilinniartunik tapersersorteqartitsisarnerup siunertaraa inuusuttut ilinniarnermik nalaani inersimasunut pitsaasumik attaveqarnissaat, taamaa liornikkut inuusuttut ilinniarnerminnik naammassinninnissaannut tapersersorniarlugit. Ilinniartunik tapersersuisartunik ilinniartitsineq – tapersersortit suliffeqarfimminnit akuerisaasimapput sulinermin nut atatillugu tapersersortaasinnaallutik - Kommuneqarfik Sermersooq suleqatigalugu ingerlanne qarpoq, ilinniartullu tapersersorteqartinneqartussat Nuummi GU-mi ilinniartut akornanni toqqarne qarput. Suliniummi peqataasut tallimaapput, 2011-llu naalernerani taakku tamarmik ilinniartumik tapersersugassaqalerput. Ilinniartunik tapersersuisut ataavartumik naapittarput misilittakkaminnik avitseqatigiittarlutik.
CSR-ip siulersuisui novemberimi inuiaqatigiinni innuttaasut meeqqat pillugit suliniaqatigiiffiinik suleqa teqarnissamik isumaqatigiissusiorput, taamaaliornikkut suleqatigiinneq annertusarniarlugu.
CSR Kalaallit Nunaanni nittarsaanneqarpoq
CSR Greenland 2011-imili pilersinneqarmat CSR kalaallit tusagassiorfiini sammineqaleraluttuinnar simavoq. Taamaalilluni CSR pillugu ilaasortallu CSR tunngavigalugu suliniuteqarnerat arlaleriarluni allaaserineqartarsimapput. Taakku saniatigut Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiata atuagas siaani Aurorami aammalu Dagbladet Børsen-ip Kalaallit Nunaat pillugu immikkut allaaserisaani kingullerni marlunni CSR allaaserineqartarsimavoq. CSR Greenland-ip tusagassiorfinnut nalunaaru teqartarsimavoq taakkulu saniatigut isiginnaagassiannguamik naatsumik sanatitsisimalluni, Nuuk TV-kkut aallakaatinneqarsimasumik.
Aamma nunat allat Kalaallit Nunaanni CSR maluginiarsimavaat. Danskit atuagassiaat qaammatit tamaasa saqqummersartoq CSR Magasinet Kalaallit Nunaanni CSR pillugu annertuumik upernaak kut allaaserisaqarsimavoq, soorluttaaq aamma tuluit atuagassiaat CSR magasin Ethical Corpora tion 2011-mi tikeraarsimasoq, tamatumuuna siunertaralugu kalaallit suliffeqarfiutaasa suliniutaat pillugit allaaserinninnissaq. Taakku saniatigut CSR Greenland danskit tusagassiorfiini maluginiarne qarsimavoq, tassami allattoqarfimmi siunnersuisartoq Anne Mette Christiansen danskit nersornaasi uttagaannik CSR Awards 2011-mik ’CSR Professionel’ –itut ajugaasimammat.
Ukiup ingerlanerani angusat pingaarnersaat tassaavoq saqqummersitaq 36-nik quppernilik taaguu teqartoq ’Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut akisussaaneq’. Pisimasut tunngavigalugit katersat as
6 sersuutillu siullersaraat kiisalu CSR Kalaallit Nunaanni pissutsinut tulluarsarlugu saqqummiunneqarluni. Naqitaq danskisut kalaallisullu qarasaasiakkut aammalu naqitanngorlugu saqqummersinneqarpoq.
Naggasiullugu taaneqarsinnaavoq CSR Greenlandip allattoqarfiata pisuni assigiinngitsuni oqalu giartarneri, taamaaliornikkut Kalaallit Nunaanni CSR nittarsaanniarlugu. 2011-mi saqqummiinerit sammisamut naleqquttut ilagaat ataatsimiinneq nunat tamalaat peqataaffigisaat ’Nordic seminar for CSR’ Copenhagen Business School-imi ingerlanneqarsimasoq, Sisimiuni Artek-imi nutaaliorneq pil lugu ataatsimiinneq, Katuami Joining Forces aammalu kingulliulluni pisoq ingerlatsiviit tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartut siulersuisuinik isumasioqatigiissitsi neq.
Suleqatigiinnik allanik ikorfartuineq
CSR ilisimaneqalersinniarlugu sulinermut ilaatillugu aammalu pilersinneqarnerminiit CSR Greenlandip sulinermini anguniagaasa immikkuualuttortai nittarsaanniarlugit suleqatigiinnik allanik pilersitsiniartu nik, sulinerminnilu CSR-ip anguniagaanik aallaaveqartunik, CSR Greenland ikiorfartuisimavoq.
2011-mi aasakkut kalaallit arnat inuussutissarsiutigalugu suliffiutillit suleqatigiit Tamatta Akuusa aal larnisarpaat, taamaaliornikkut kalaallit suliffeqarfiutaasa allaanerusunut inissaqartitsiniarnerminni unammilligassaat iluaqutissaallu nittarsaanniarlugi. Suleqatigiit allaffissornikkut CSR Greenland-imit tapersersorneqarput.
Taakku saniatigut peqquserluttuliortarneq akiorniarlugu nunat tamalaat naalakkersuisutiguunngitsu mik suliniaqatigiiffiannut ’Transparency International’-imut Kalaallit Nunaanni attaveqaatissamik CSR Greenland-ip allattoqarfia ikiuutaasimavoq, attaveqaat Transparency Greenland 2011-mi aggusti mi aallarnisarneqarpoq. Peqatigiiffik namminerisaminik ingerlavoq CSR Greenland-imillu tapiiffigine qartarunnaarsimalluni. Taanna pillugu uani annertunerusumik paasiniaagit www.transparency.gl
Kiisalu aamma CSR Greenalnd FN-ip isumaqatigiissusiaanut Global Compact-imut kalaallinut at- taveqaatinngorsimavoq, Global Compact tassaavoq CSR tunngavigalugu kajumissuseq tunngavi galugu suliniaqatigiiffiit nunarsuarmi annersaat. Tunngavissat quliusut, suliniarnermi toqqammaviusut tassaapput CSR Greenlandip sulinermi aallaavigisai aammalu CSR-ip suuneranik paasisaqarnissa mut toqqammaviusut. FN-ip isumaqatigiissusiaa Global Compact nunanut ataasiakkaanut nuna nullu ataatsimoortunut aaqqissuussaavoq, tassalu CSR Greenland nunat avannarliit, tassa Islandip, Norgep, Finlandip, Danmarkip Sverigillu suleqatigiiffiannut ilaavoq. aamaalilluniluT CSR Greenland nunat ataatsimoortut Global Compact pillugu 2010-mi 2011-milu ataatsimiinnerani ataatsimeeqa taasimavoq. Suliaq taanna kalaallit suliffeqarfiutaasa FN-ip isumaqatigiissusiaanut Global Compact- imut ilannguttartut amerliartornerat ilutigalugu annertusiartortinneqassaaq. Paasissutissanik anner tunerusunik piniaruit qarasaasiakkut nittartagaq www.gcnordic.net aamma alakkarsinnaavat – teqiqqumi talerperlermi kalaallit erfalasuat tuuinnassavat.
7 Pisortanik oqaloqateqarneq CSR Greenlandip pisortat taamatuttaaq soqutigisaqartut allat ataavartumik oqaloqatigisarpai, taa maaliornikkut aaqquussutissanik ujarlerniarluni peqatigiillunilu suleqatigiinnissamut periarfissarsiorluni. Peqatiiffiup aallartinneraniit pisortat oqartussaasui assigiinngitsut angusaqarfiulluartunik ataatsimee qatigineqartarsimapput. Taakku saniatigut 2001-ip affaa kingulleq tusarniaanernut akissuteqartarsi mavoq, taamaaliornerminilu CSR-ip tungaanniit isiginnilluni akussuteqartarsimalluni, tusarniaanernut akussuteqarfigineqartarsimasut akornanniipput pisiniartarneq pillugu nassuiaat aammalu ingerlatse qatigiiffiit tamakkiisumik ilaannakortumillu Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartut pillugit nassui aat.
Pingaaruteqarnerpaarli tassaavoq 2011-mi aasakkut CSR Greenland-ip Naalakkersuisullu oqaloqa tigiittarfissaannik ’Inuiaqatigiinnut akisussaaneq pillugu oqallittarfimmik’ pilersitsisimaneq. Oqaloqa tigiittarfiup siullertut siunertaraa assersuutigalugit pisiniartarneq, nalunaarusiortarnissamut piumasa qaatit, nunat tamalaat ingerlatsiviinut sinaakkutigititassat, aammalu qitiusumi allaffissornikkut inuiaqatigiinnut akisussaanerat pillugit inassuteqaatit oqallisigisarnissaat, aappaattullu siunnertaal luni suliffeqarfiit naalakersuisullu aaqqiiniutaasinnaasut pillugit oqallittarnissaat aammalu inooqati giinnikkut, avatangiisitigut ileqqorissaarnikkullu unammilligassat peqatigiilluni aaqqiiviginiarnissaat. Suliap tamatuma 2012-mi annertusaavigineqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.
8 9 2012-mut pisussatut neriuutit iliuusissanullu pilersaarut
CSR Greenlandip 2012-imi anguniarusuppaa nammineq iliuuseqarnikkut aammalu inuiaqatigiinni innuttaasut, pisortat oqartussaasui suliniaqatigiiffiilu suleqatigalugit inuiaqatigiit pitsaasumik ineriar tortinnissaannut suleqataanissaq.
Siulersuisut 2011-mi novembarimi ataatsimiinnerminni aalajangigaat tunuliaqutaralugu 2012-imi suliniutissatut pilersaarummik allattoqarfik siunnersuusiorsimavoq, CSR Greenlandillu allatoqarfiata sulinermini makku qitiutissavai:
• 2012-ip aallartinnerani nalunaarusiortarnermi tunngavissanik saqqummiussineq malunnartitsiniarnerlu, tassunga ilaatillugu ilaasortanik katersortitsilluni nalunaarusiortarnermut tunngavissat aallaavigalugit sungiusartitsineq. • Aalajangersimasumik akuttoqatigiimmillu pisartunik ataatsimeeqateqartarnikkut ’Inuaqatigiinnut akisussaaneq pillugu oqallittarfik’ atorlugu suleqatigiiffiusinnaasut pillugit Namminersorlutik Oqartussanik oqaloqateqartarnermik annertusaaneq. Anguniarneqarpoq 2012-imi naalakkersuisoqarfinnik tamanik kommuninillu oqaloqateqarnissaq, kiisalu siunertamut naleqqukkaangat CSR Greenland tusarniaanernut akissuteqartassaaq. • Nammineq suliniutissat qitiutillugit aammali soqutiginnittunik allanik suleqateqarluni suliniuteqar nissaq – minnerunngitsumik avatangiisinut imigassanullu aalakoornartulinnut tunngatillugu. • CSR Greenlandip pingaartillugit sammisassasa iluanni, ’Peqatigiinnissamut aaqqissuussami’ allaaserineqarsimasutuut, naalakkersuisutiguunngitsumik suliniaqatigiiffiit suleqatiginerannik annertusaanissaq (naalakkersuisutiguunngitsumik suliniaqatigiiffiit GrønlandsBANKEN-imi ataatsimiinneranni saqqummiunneqartut). • Aalajangersimasumik siunertalinnik suleqatinik ataatsimeeqateqartarnerit attannissaat ineriartorteqqinneqarnissaallu, ataatsimiinnerni taakkunani suliffeqarfiit ukiumut arfinileriarlutik- arfineq pingasoriarlutik misilittakkaminnik, isumassarsiaminnik aaqqiissutissanillu avitseqatigiillutik Nuummi ataatsimiittarlutik. Ilutigisaanik sinerissami Ålborg-imilu, ilaasortanut soqutiginnittunut suleqatinik ataatsimiititsisarnerit tapersersorneqassapput. • Pikkorissaasarnerit aammalu qulequttat assigiinngitsut CSR-imut tunngassuteqartut sammillugit ullaakkut / soraarfiup nalaani ataaatsimiittarnerit ingerlatiinnarneqassapput, taakkununnga ilaatillugit Ilulissani, Sisimiuni, Qaqortumi Aasiannilu minnerpaamik ukiumut ataasiarluni aaqqissuussisarnissaq. • Qarasaasiakkut nittartakkamik aallussinerulernikkut ilaasortanut attaveqarnermik pitsaanerusumik pissanganarnerusumillu ineriartortitsineq, nutaarsiassat aammalu CSR Greenland-ip LinkedIn-imi inissisimaffiata allaaserisanik ’soqutiginarnerusunik’ immersortalernerisigut. • Tusagassiorfinnut allattoqarfiup avataaniittunut pingaartumik Kalaallit Nunaanniittunut attave qarnerulernissaq, aappaattuulu allattoqarfiup avataaniittunut attaveqarnerulernissaq tama tumani pingaartillugit suleqatit taamatuttaaq suliffeqarfiit ataasiakkaat CSR tunngavigalugu suliutaat. Minnerunngitsumik anguniarneqassaaq CSR pillugu qulequttat ataasiakkaat allamit sammivilerlugit sammineqarnissaat ajornanngippallu kalaallit oqaasii atorlugit tusagassiorfinni sammineqartarnissaat. • Ilaasortassarsiorneq aammalu ilaasortanik ataasiakkaanik oqaloqatigineqartarneq annertusarneqassaaq. • Ilaasortat ilaasortaanertik sunik pissarsiffigisarneraat siunissamilu attatiinnarnissaat qanoq qulakkeerneqarsinnaanersoq paasiniarlugit ilaasortat misissuiffigineqassapput..
10 Ilaasortat • Air Greenland • ITTU.NET • Kreditinformation Grønland • INA.NUNA • Stark a/s • Greenland Mining a/s • Permagreen • Business Solutions Greenland • KompetenceKompagniet • Arctic Group a/s • Kalaallit Forsikring • Greenland Petroleum • INI a/s • Tele Greenland a/s • Mælkebøtten • Royal Arctic Line • Katuaq • Grønlands VVS a/s • Atcon Grønland a/s • Vinslottet Grønland a/s • Nuna Advokater • Inuplan a/s • Deloitte • GrønlandsBANKEN • Royal Greenland • KNI a/s • Nuup Bussii a/s • Brugseni • Godthåb Transportservice
ADVOKATER EQQARTUUSSISSUSERISUT NUNA LAW FIRM
11 12