Mäetaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne

Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert reg nr 11453673 Tuukri 54, Tallinn tel 6732244 e-post [email protected]

Tallinn 2013-2014 Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Sisukord Aruande kokkuvõte ja järeldused ...... 5 1. Üldosa ...... 7 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 7 1.2. Osapooled ...... 7 1.3. KSH korraldus ja avalikustamine ...... 8 1.4. Metoodika...... 9 1.5. Lähtematerjalid ...... 10 1.6. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ...... 10 2. Üldplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega ...... 11 2.1. Riikliku tasandi strateegilised dokumendid ...... 11 2.1.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ...... 11 2.1.2. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ...... 11 2.2. Maakondliku tasandi strateegilised dokumendid ...... 12 2.2.1. Ida-Viru maakonnaplaneering ...... 12 2.2.2. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur ” ...... 12 2.2.3. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering” ...... 13 2.2.4. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ...... 14 2.2.5. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ ...... 15 2.2.6. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa sotsiaalne infrastruktuur“ 15 2.3. Ida-Viru maakonna arengukava 2014 – 2020 ...... 15 2.4. Kohaliku tasandi strateegilised dokumendid ...... 16 2.4.1. Mäetaguse valla üldplaneering ...... 16 2.4.2. Mäetaguse valla arengukava 2014-2020 ...... 16 2.4.3. Mäetaguse valla soojusmajanduse arengukava ...... 17 2.4.5. Mäetaguse valla jäätmekava...... 18 2.5. Olulisemad planeeringud ja projektid valla territooriumil ...... 18 2.5.1. Kehtestatud detailplaneeringud ...... 18 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 19 3.1. Üldandmed ...... 19 3.2. Sotsiaalmajanduslik keskkond ...... 20 3.2.1. Asustuse paiknemine ja elanikkonna struktuur ...... 20 2 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

3.2.2. Majanduslik ja ühiskondlik tegevus ...... 20 3.2.3. Inimese elukeskkond ...... 22 3.3. Looduskeskkond ...... 24 3.3.1. Maastik ...... 24 3.3.2. Pinnakate ...... 24 3.3.3. Pinnaveed ...... 24 3.3.4. Hüdrogeoloogilised tingimused ja põhjavesi ...... 25 3.3.5. Looduskaitseobjektid ...... 26 3.3.6. Loomastik ...... 28 3.3.7. Taimkate ...... 28 3.3.8. Rohevõrgustik ...... 28 3.3.9. Maavarad ...... 30 3.4. Ajaloolis-kultuuriline keskkond...... 31 3.5. Olulisemad probleemid piirkonnas ...... 33 4. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs ...... 34 4.1. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ...... 34 4.1.1. Puhke- ja virgestusalad ...... 34 4.1.2. Mõju sotsiaalsele infrastruktuurile ...... 35 4.1.3. Radooni tervisemõju ...... 35 4.1.4. Puhta joogivee kättesaadavus ...... 35 4.1.5. Mõju varale ...... 37 4.2. Olemasolevate ja kavandatavate kaevandusalade mõju maapinnale ...... 38 4.3. Mõju elustiku mitmekesisusele ...... 39 4.3.1. Mõju elustikule ...... 39 4.3.2. Mõju rohevõrgustikule ...... 39 4.4. Natura hindamine ...... 40 4.4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...... 40 4.4.2. Mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ...... 41 4.4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ...... 43 4.4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...... 45 4.5. Mõju pinna- ja põhjaveele ...... 51 4.6. Mõju välisõhule, sh õhukvaliteedile ning müra ja vibratsioon ...... 52 4.6.1. Tootmistegevuse mõju õhukvaliteedile ...... 52 4.6.2. Liikluse mõju õhukvaliteedile ...... 53 4.6.3. Tootmistegevuse mõju müratasemetele ...... 53

3 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

4.6.4. Liikluse mõju müratasemetele ...... 56 4.6.5. Vibratsioon ...... 56 4.7. Mõju kultuuripärandile ja maastikele...... 58 4.7.1. Mõju väärtuslikele maastikele ...... 58 4.7.2. Mõju kultuuripärandile ...... 58 4.8. Mõju maavaradele ...... 59 4.9. Kaudsed mõjud ja koosmõjude esinemine ...... 60 5. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed ning soovitused planeeringusse ...... 61 6. Alternatiivide võrdlemine ...... 64 7. Keskkonnaseire ...... 66 8. KSH aruandele laekunud ettepanekud ...... 67 Kasutatud allikmaterjalid ...... 70 Lisad ...... 73 Lisa 1. KSH programm koos menetlusdokumentidega ...... 73 Lisa 2. KSH aruande avalikustamine ...... 74 Ametlikud Teadaanded 04.04.2014 ...... 74 Ametlikud Teadaanded 09.05.2014 ...... 74 Mäetaguse valla koduleht - avalikustamine ...... 75 Mäetaguse valla koduleht – arutelu ...... 76 Adepte Ekspert koduleht – avalikustamine ...... 77 Adepte Ekspert koduleht – arutelu ...... 78 Põhjarannik 29.03.2014 ...... 80 Mäetaguse Elu aprill 2014 ...... 80 Põhjarannik 10.05.2014 ...... 81 Mäetaguse vallavalitsus 11.04.2014 nr 7-1.8/311 ...... 82 Mäetaguse vallavalitsus 16.04.2014 nr 7-1.8/311-1 ...... 83 Mäetaguse vallavalitsus 12.05.2014 nr 7-1.7/370 ...... 84 Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri ...... 85 Lisa 3. KSH aruandele laekunud ettepanekud ...... 87 Keskkonnaameti Viru regioon 18.03.2014 nr V 6-5/14/4387-2 ...... 89 Mäetaguse vallavalitsus 24.03.2014 nr 7-1.8/150-1 ...... 89 Eesti Energia Kaevandused AS 20.03.2014 nr EP-KES-1.01/173-2 ...... 92 Maa-amet 25.03.2014 nr 6.2-3/3057 ...... 95 Lisa 4 - KSH aruande heakskiitmine ...... 99

4 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Aruande kokkuvõte ja järeldused Mäetaguse valla üldplaneeringu muutmine on algatatud 28. augustil 2008. a Mäetaguse Vallavolikogu otsusega nr 188. Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH koostamine algatati Mäetaguse Vallavolikogu 30. mai 2013 otsusega nr 158. Käesolev KSH aruanne on koostatud lähtuvalt KSH programmist, mis kiideti heaks Keskkonnaameti Viru regiooni poolt 13.08.2013 kirjaga nr V 6-8/13/15282-5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Üldplaneeringu peamised eesmärgid on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneeringute kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Üldplaneeringu koostamisel on tuginetud varasemalt koostatud riiklikele, maakondlikele ja kohalikele planeerimisdokumentidele, kasutades neid alusinformatsioonina ning vajadusel täpsustades varasemalt välja töötatud lahendusi. Ülevaade üldplaneeringu seostest teiste planeerimisdokumentidega on esitatud ptk 2. Hindamisprotsessi käigus käsitleti planeeringuala keskkonnatingimusi, mille kirjeldus on esitatud KSH ptk 3. Valla keskkonnatingimused on mitmekesised ja keerukad. Peamised keskkonnaprobleemid tulenevad suurest kaevandusalade osatähtsusest. KSH käigus käsitleti võimalikke alternatiivseid arengustsenaariume, millest antud üldplaneeringu puhul olid asjakohased alternatiiv 0 – koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevast kehtivast üldplaneeringust (koostatud 2006. a) ning alternatiiv I – rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid arengusuundi. KSH käigu ilmnes, et peamiseks probleemkohtadeks on valla kaevandustegevustest tulenevad mõjud, millest olulisemateks on puhta joogivee kättesaadavus ning altkaevandatud aladel esinevad kitsendused ehitustegevuseks. Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Oht inimese varale võib kaasneda altkaevandatud aladele ehitusalade kavandamisega. Oht on välditav selle teadvustamisega ning vajalike leevendusmeetmete rakendamisega. Soovitatavad leevendavad meetmed võimalike üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks on esitatud ptk 5. Üldplaneeringu lahendus võimaldab olemasoleva rohevõrgustiku toimimist ning väärtuslike maastike säilimist, samuti kaitsealuste alade ja objektide säilimist. Keskuste alade arendamine ja tihendamine võimaldab tehnovõrkude optimeerimist ja täiustamist, mille tulemusena infrastruktuuri seisukord paraneb ning kaasneb positiivne mõju. Üldplaneeringu elluviimise tulemusena paranevad liikumisvõimalused kergliiklejate jaoks. Planeeringuga kavandatavatel erinevate valdkondade tegevustel on leevendusmeetmete ja maakasutustingimuste järgimisel kumulatiivselt positiivne mõju. Piiriülest keskkonnamõju eeldatavalt ei kaasne.

5 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Arvestades üldplaneeringu üldistusastet ning keerukaid keskkonnatingimusi valla territooriumil tuleb edasisel projekteerimisel ja planeerimisel erilist tähelepanu pöörata võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele ning potentsiaalsete mõjude esinemise korral teostada keskkonnamõju hindamised. Keskkonnakomponentide muutuste seiramisel on otstarbekas ühildada tegevus toimiva riikliku seireprogrammiga ning keskkonnalubadest tulenevate seiretega. Valla üldiste ruumilise arengu suundade kaasajastamiseks on oluline üldplaneeringu seadusekohane regulaarne ülevaatus. Täpsema ülevaate seiremeetmetest annab ptk 8.

6 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

1. Üldosa 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Mäetaguse valla üldplaneering (ÜP). KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel. Hindamise käigus selgitatakse, kirjeldatakse ja hinnatakse planeeringu elluviimisel tekkida võivaid mõjusid keskkonnale samuti keskkonnakaitse tagamist ja säästva arengu printsiipide rakendamist planeeritaval alal. Mäetaguse valla üldplaneeringu muutmine on algatatud 28. augustil 2008. a Mäetaguse Vallavolikogu otsusega nr 188. Mäetaguse valla üldplaneeringu muutmise käigus on valmimas sisuliselt uus planeering, mille tõttu on põhjendatud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Üldplaneeringu KSH on algatatud Mäetaguse Vallavolikogu 30. mai 2013 otsusega nr 158 võttes aluseks planeerimisseaduse § 8 lõike 9 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punkt 1, § 33 lõige 1 punkt 2, § 33 lõige 6, § 34 lõige 1, § 35 lg 2. Valla üldplaneeringu koostamise vajadus tuleneb otseselt planeerimisseadusest. Samuti määrab planeerimisseadus üldplaneeringu ülesanded. Üldplaneeringu peamised eesmärgid on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneeringute kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Üldplaneeringu kaaseesmärk on koondada ja täpsustada Mäetaguse valla erinevaid eluvaldkondi kajastav digitaalne kaardi- ja kohtteabematerjal, mis on pädevaks aluseks maakasutuse jt ressursside säästvaks juhtimiseks ja haldamiseks ning edasiste planeeringute koostamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodikast tulenevalt tuleb hindamise käigus analüüsida kavandatud tegevuse alternatiivseid arengustsenaariumeid. KSHs hinnatavad alternatiivid peavad olema reaalsed. Et alternatiivid oleksid reaalsed, peaksid need vastama õigusaktidele, olema tehniliselt teostatavad ning võimaldama kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega (Peterson, 2007). Koostatavale üldplaneeringu eelnõule on võimalik seada alternatiivse lahendusena ainult nn null-alternatiiv ehk hinnata ja võrrelda üldplaneeringu rakendamise keskkonnamõjusid selle suhtes, kui üldplaneering jäetakse realiseerimata. Teiste alternatiivide seadmiseks puudub reaalne strateegiline tahe ja võimalus – üldplaneeringu koostamine on vajalik kohaliku omavalitsuse arendustegevuseks. Antud juhul on hinnatavaid arengualternatiive kaks:  Alternatiiv 0 ehk olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevast kehtivast üldplaneeringust (koostatud 2006. a).  Alternatiiv I ehk olukord, kus rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid arengusuundi. 1.2. Osapooled Otsustaja: Mäetaguse Vallavolikogu Kontakt: Mäetaguse alevik, Mäetaguse vald, 41301, Ida-Viru maakond, e-post [email protected]

7 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

KSH koostamise korraldaja: Mäetaguse Vallavalitsus Kontakt: Mäetaguse alevik, Mäetaguse vald, 41301, Ida-Viru Maakond Kontaktisik: Martin Miller, tel 3366916, e-post [email protected] Järelevalve teostaja: Keskkonnaameti Viru regioon Kontakt: Pargi 15, 41537 Jõhvi, e-post [email protected] Kontaktisik: Irina Sõtšova, tel 3572614, e-post [email protected] Ekspert: Adepte Ekspert OÜ; reg nr 11453676 Kontakt: Pärnu mnt 21, Tallinn, 10141, tel 673 2244, www.adepte.ee ; Kontaktisik: Piret Toonpere, tel 5059914, e-post [email protected] Töögrupi koosseis: - Piret Toonpere – KSH juhtekspert – mõjud looduskeskkonnale, sh Natura-hindamine ja kultuuriväärtustele, sotsiaalmajanduslikud mõjud, pinna-ja põhjavesi; - Andrus Veskioja – keskkonnaspetsialist – mõjud välisõhule; - Kadri Tõnsau – keskkonnaspetsialist – mõju maavaradele, foonikirjelduse koostamine; - Janek Kivi – looduskaitse spetsialist – mõju elustikule; kartograafilised tööd; - Anni Naaris – keskkonnaspetsialist – foonikirjelduse koostamine. Asjast huvitatud isikud:  Mäetaguse Vallavolikogu (kehtestaja);  Mäetaguse Vallavalitsus (üldplaneeringu algataja ja korraldaja);  Keskkonnaameti Viru regioon (järelevalvaja);  Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikeühendused: o Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Ametiasutused: o Naaber omavalitsused o Ida-Viru Maavalitsus o Terviseamet o Maanteeamet o Maa-amet o Põllumajandusamet o Muinsuskaitseamet o Päästeamet.  Mäetaguse valla elanikud, ettevõtted, asutused ja laiem avalikkus. 1.3. KSH korraldus ja avalikustamine Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH koostamine algatati Mäetaguse Vallavolikogu 30. mai 2013 otsusega nr 158. Üldplaneeringute koostamise kehtestaja on Mäetaguse Vallavolikogu. KSH algataja ja koostamise korraldaja on Mäetaguse Vallavalitsus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi OÜ Adepte Ekspert. KSH järelevalvaja on Keskkonnaameti Viru regioon, kelle ülesandeks on KSH menetluse õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ning KSH programmi ja aruande heakskiitmine. KSH läbiviimine toimus avaliku protsessina. KSH algatamisest teavitati vastavalt nõuetele Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Põhjarannik, valla veebilehel ning huvitatud osapooltele kirjalikult. 8 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

KSH programmi koostamisel küsiti seisukohti Keskkonnaameti Viru regioonilt, Ida-Viru maavalituselt, Muinsuskaitseametilt, Terviseametilt, Riigimetsa Majandamise Keskuselt ja Maanteeametilt. Ametkondade poolt esitatud ettepanekuid võeti arvesse ja nende alusel tehti täiendusi KSH programmis. KSH programmi avalikust väljapanekust ja arutelust teavitati ajalehes Põhjarannik, Mäetaguse valla ja OÜ Adepte Eksperdi veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja huvitatud isikutele kirjalikult. Programmiga sai tutvuda 15-30.07.2013 Mäetaguse vallavalitsuses ja OÜ Adepte Ekspert ruumides ning veebilehtedel http://www.adepte.ee/et/maetaguse ja http://www.maetaguse.ee/ Avalikustamise perioodil oli võimalik küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid esitada Mäetaguse vallavalitsusele. Programmi avalik arutelu toimus 31.07.2013 kell 17.00 Mäetaguse vallamaja saalis. Avalikustamise käigus laekunud ettepanekute alusel täiendati KSH programmi. Peale avalikku arutelu esitas Mäetaguse vallavalitus KSH programmi järelevalvajale heakskiitmiseks. KSH programm kiideti heaks Keskkonnaameti Viru regiooni poolt 13.08.2013 kirjaga nr V 6-8/13/15282-5. Peale KSH aruande eelnõu valmimist esitati see koos planeeringuga Keskkonnaameti Viru regioonile kooskõlastamiseks ja täiendusettepanekute esitamiseks. Täiendusettepanekute alusel täiendati planeeringut ja KSH aruannet. Üldplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 7. aprillist kuni 6. maini 2014 Mäetaguse Vallavalitsuses (Mäetaguse alevik Pargi, Mäetaguse vald 41301) ning elektrooniliselt veebilehtedel https://www.maetaguse.ee ja http://adepte.ee/dokument/maetaguse-valla-up- ksh/ Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi üldplaneeringu ja KSH aruande kohta sai esitada kirjalikult kuni 6. maini 2014 Mäetaguse Vallavalitsusele või e-posti aadressil [email protected]. Avalikust väljapanekust teavitati ajalehes Põhjarannik, Mäetaguse valla ja OÜ Adepte Eksperdi veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja huvitatud isikutele kirjalikult. Avaliku väljapaneku perioodil KSH aruandele täiendusettepanekuid ei esitatud, samuti ei laekunud aruannet puudutavaid küsimusi. Üldplaneeringu ja KSH aruande avalik arutelu toimus 19.05.2014 kell 15.00 Mäetaguse vallamaja saalis. Avalikust arutelust teavitati eraldiseisvalt ajalehes Põhjarannik, Mäetaguse valla ja OÜ Adepte Eksperdi veebilehel, Ametlikes Teadaannetes ja huvitatud isikutele kirjalikult. Avaliku arutelu käigus KSH aruandele täiendusettepanekuid ei esitatud. Peale avalikku väljapanekut ja arutelu esitati aruanne järelevalvajale heakskiitmiseks. Kuna avalikustamise käigus KSH aruandele täiendusettepanekuid ei tehtud, siis ei ole KSH aruandes tehtud ka peale avalikku väljapanekut sisulisi muudatusi (va avalikustamise protsessi käsitleva osa lisamine). 1.4. Metoodika Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) (RT I 2005, 15, 87). KSH protsessi saab jagada etappideks:  KSH eelhindamine otsustaja poolt ja vajadusel KSH protsessi algatamine;  planeeringu eesmärgi ja sisu määratlemine;  huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine;

9 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

 KSH programmi koostamine ja avalikustamise läbiviimine, vastavalt laekunud ettepanekutele programmis täienduste tegemine;  KSH programmi heakskiitmine järelevalvaja poolt;  asjassepuutuva materjali kogumine, tausta kirjeldamine;  vajalike alusuuringute teostamine;  alternatiivide püstitamine, hindamine ja võrdlemine;  leevendavate meetmete väljatöötamine;  seiremeetmete väljatöötamine;  KSH aruande koostamine;  KSH tulemuste arvestamine planeeringu koostamisel;  KSH aruande avalikustamise läbiviimine, vastavalt laekunud ettepanekutele aruandes täienduste tegemine;  KSH aruande heakskiitmine järelevalvaja poolt, seire- ja keskkonnatingimuste määramine. Mõjude hindamisel kasutati keskkonnamõju hindamise üldkasutatavat metoodikat. Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. Peamiseks metoodiliseks juhendmaterjaliks oli:  Peterson, K. 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium,  Therivel, R., Morris, P. Methods of Environmental Impact Assessment 3rd Revised edition. 2009. Keskkonnamõju hindamisel kasutati olemasolevaid planeeringute, uuringute ja muude allikate materjale. Protsessi käigus tehti koostööd vallavalitsuse ametnike ja keskkonnaekspertide vahel. Hindamisel arvestati ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Mõju olulisuse hindamisel lähtuti võimalusel Eestis kehtivatest piirnormidest ja normatiivväärtustest. Valdkondades, kus vastavad normid puuduvad toimus hindamine analüüsi, järeldamise ja arutelu teel. KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. 1.5. Lähtematerjalid KSH koostamiselt võeti lähtematerjalideks:  Mäetaguse Vallavolikogu 30. mai 2013 otsus nr 158 “Mäetaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”;  Mäetaguse valla üldplaneeringu eelnõu. 1.6. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei esinenud. Tekkinud küsimused lahendati koos vallavalitsuse ametnikega.

10 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

2. Üldplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega Käesolev peatükk annab ülevaate hinnatava Mäetaguse valla üldplaneeringu seosest ja vastavusest muude riiklike, maakondlike ja kohalike strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidele ja nõuetele. 2.1. Riikliku tasandi strateegilised dokumendid

2.1.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Vastavalt planeerimisseadusele on üleriigilise planeeringu ülesanne muuhulgas säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine ning asustuse arengu suunamine. Planeering „Eesti 2030+“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kehtiva üleriigilise planeeringuga seatakse eesmärkideks tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üldplaneering järgib üleriigilise planeeringu eesmärke. 2.1.2. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Eesti keskkonnastrateegias püstitatud eesmärgid on jagatud nelja plokki:  Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine Eesmärgid: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine.  Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine Eesmärkideks: Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.  Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet Eesmärgid: Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste

11 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).  Keskkond, tervis ja elu kvaliteet Eesmärgid: Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest. Üldplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskavaga, kui planeerimisprotsessis arvestatakse keskkonnakaalutlustega. Tasakaalustatud arendustegevuse üheks osaks on läbiviidav keskkonnamõjude strateegiline hindamine. 2.2. Maakondliku tasandi strateegilised dokumendid

2.2.1. Ida-Viru maakonnaplaneering Ida-Viru maakonnaplaneeringu (kehtestatud maavanema 21.01.1999 korraldusega nr 282) märgib, et Ida- Virumaa arengus kõige suurem mõjutegur on põlevkivi. Maakonnaplaneeringu eesmärkideks on: - Inimeste ja ettevõtete vajaduste rahuldamine; - Looduse ja ressursside ratsionaalne kasutamine ja säästmine; - Maa- ja ruumikasutusega seotud konfliktide ennetamine ja lahendamine. Mäetaguse valla üldplaneeringu koostamisel on aluseks võetud Ida-Viru maakonnaplaneeringu arengupõhimõtted ning Ida-Viru maakonna teemaplaneeringute printsiibid. Üldplaneering arendab edasi Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringute põhimõtteid ja täpsustab nende määratlusi valla territooriumil. Maakonnaplaneering on ära märkinud, et Mäetaguse vallas laieneb Estonia kaevandus vallale soovimatus suunas ning ohustab Selisood. Valla üldplaneering ei sisalda Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid muutvaid ettepanekuid. Vabariigi valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 on algatatud uue maakonnaplaneeringu koostamine. 2.2.2. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur ” Teemaplaneeringu eesmärgiks on strateegiliselt läbimõeldud maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestava tehniliste infrastruktuuride süsteemi kavandamine aastani 2030. Teemaplaneering näeb ette Mäetaguse valla põhjapiirile ette tööstustranspordi trassi koridori. Samas märgib teemaplaneeringu seletuskiri järgmist: “Aidu karjäärist Sompa suunas kuni olemasoleva tööstusraudteeni, samuti Aidu karjäärist Sonda suunas näidatud perspektiivse

12 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 tööstustranspordi trassi koridori ei ole piisavat alust käesoleval ajal Maidla, Kohtla ja Mäetaguse valdade üldplaneeringuisse kanda, kuna tegelik vajadus selle järele täpsustub kaugemas tulevikus. Siiski on neil valdadel soovitav edaspidises planeerimises taolise transpordivajaduse päevakorda tõusmise võimalusega arvestada. Trassi täpne paigutus (joonobjekt) määratakse vajadusel kas teemat täpsustava üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga.“ Samuti teeb teemaplaneering ettepaneku Aidu karjääri Vanaküla ammendatud karjäärivälja läbiva tee planeerimiseks, mis suundub Maidla valda ning jääb osaliselt ka Mäetaguse valla territooriumile. Tee võimaldab suunata olulisel määral raskeveokite transpordi Kohtla-Nõmme alevist mööda. Teekoridori suund on näidatud põhimõtteliselt ja lahendatakse konkreetselt valla äranägemisel planeeringu või teeprojektiga. Valla üldplaneering arvestab teemaplaneeringus kavandatavate objektidega. 2.2.3. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering” Planeering on kehtestatud 12.11.2001 Ida-Viru Maavanema korraldusega nr 1652 ning sätestab maakasutus- ja ehitustingimused altkaevandatud aladel. Teemaplaneeringu kohaselt on Mäetaguse valla kogupindalast altkaevandatud alade osatähtsus ca 23 %. 19% valla kogupindalast kamberkaevandatud ala, käsilaavaga on kaevandatud ca 2%, kombainilaavaga samuti ca 2% valla territooriumist. Mäetaguse valda jääb valdav osa Estonia kaevandusest, samuti olulised osad Viru ja Sompa kaevandustest. Kogu Estonia ja Viru kaevanduste ala on kvaasistabiilne. Käesoleva KSH koostamise ajaks on altkaevandatud alade osatähtsus valla territooriumil veelgi kasvanud. Sulgemisel on Viru kaevandus ning intensiivistunud on kaevandustegevus Ojamaa kaevanduses. Planeeringus toodud üldised altkaevandatud alade kasutustingimused on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 1. Altkaevandatud alade kasutustingimused. Maa tüüp Hoonete ja rajatiste Põllu- ja metsamajanduslik ehitamine maaviljelus Püsiv Piirangud puuduvad Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi. Piirangud puuduvad. Langetatud Tuleb silmas pidada Tuleb silmas pidada järelvajumiste võimalikkust ja võimalikku niiskusrežiimi suurust. muutumist, eriti ebasoodsa kvaternaarisetete koosluse puhul. Kvaasistabiilne Ehitamine on üldiselt Tuleb arvestada kultuuride keelatud, lubatud vaid hävimise riskiga, eriti erandkorras, eksperteeritud ebasoodsa kvaternaarisetete projekti alusel. koosluse puhul. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud teemaplaneeringus sätestatut ning üldplaneeringuga täpsustatakse altkaevandatud alade kasutustingimusi.

13 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

2.2.4. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldused loodushoidlikku ja kultuurilis-ajaloolist aspekti arvestava ruumistruktuuri kujunemiseks Ida-Virumaal. Teemaplaneering on jaotatud kaheks teemaks: roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud. Teemaplaneering on aluseks edasisel planeerimis- ja arendustegevusel omavalitsuste tasandil. Roheline võrgustik Teemaplaneering määrab ära rohelise võrgustiku tuumalad ja koridorid ning üldised kasutustingimused nende toimimise tagamiseks. Kasutustingimused on aluseks rohevõrgustiku alal tegutsemisel ning edasisel planeerimisel. Teemaplaneeringus sätestatud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatakse edasistes planeeringutes ja arengukavades omavalitsuse tasandil, võttes aluseks maakondlikus teemaplaneeringus sätestatu. Mäetaguse valla territooriumile jääb mitmeid kohaliku tasandi tuumalasid ja koridore. Väärtuslik maastik Teemaplaneering määrab väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks vajalikud meetmed ning on aluseks edasisel arendus- ja planeerimistegevusel eristatud aladel. Eristatud alade kasutustingimused määratakse väärtuslike maastike hoolduskavadega. Teemaplaneeringuga nähakse ette määratletud väärtuslike maastike säilimine ja ilusate vaatekohtade säilimine ja avamine. Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga. Mäetaguse valla territooriumile määrab teemaplaneering järgmised väärtuslikud maastikud: Kiikla-Võrnu-Ereda, Mäetaguse-Uhe ja Pagari-Kalina. Kiikla-Võrnu-Ereda väärtuslik maastik, mis haarab valla loodeosa, on suure potentsiaaliga, kuid peale suurmajandi kadumist viletsasse olukorda sattunud endised tootmishooned ja farmid lagunevad ja rikuvad ilusat maastikupilti. Tuleks leida võimalusi lagunenud kolhoosihoonete likvideerimiseks ning suurte põllumassiivide võsastumise vältimiseks. Igati peab toetama Kiikla mõisa ning selle ümbruse renoveerimist. Mäetaguse-Uhe väärtuslik maastikul, mis paikneb valla keskosas, on oht koos suurmajandi kadumisega on lagunemas maha jäetud karjafarmid ning mõned korruselamud. Need varemed rikuvad muidu suure potentsiaaliga piirkonna välimust. Jätkata tuleks Mäetaguse mõisakompleksi restaureerimist ja korrastamist. Võimalusel leida lahendus endiste Mäetaguse mõisa tiikide taastamiseks. Jätkama peaks Mäetaguse alevi korrastamisega - likvideerida lagunevad suurmajandi hooned, võtta taaskasutusele tühjenenud korruselamud. Pagari-Kalina väärtuslik maastiku väärtust vähendavad oluliselt Pagari endise majandi räämas ja lagunema jäetud hooned, ning endiste elamute varemed. Tuleks korda teha (või lammutada) Pagari mõisa ümbruses olevad endise autobaasi jms hooned. Lammutada pooleli jäänud ridaelamute varemed Pagaril. Pagari mõisa ja parki ümbritseva kiviaia remonti tuleks jätkata. Pagari ümbrusesse loobitud olmepraht tuleb ära koristada. Lammutamist vajavad suurfarmide varemed. Põllumaade võsastumisevältimiseks tuleb leida võimalusi ja vahendeid piirkonna põllumajandustegevuse säilitamiseks ning taastamiseks. Maakondliku teemaplaneeringus käsitletud teemadega arvestamist Mäetaguse valla üldplaneeringus on analüüsitud ptk 4.7.1.

14 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

2.2.5. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ Teemaplaneeringu eesmärk oli leida sobiv asukoht AS Viru Keemia Grupi poolt kavandatava Ojamaa kaevanduse lintkonveieri trassile. Praeguseks töötav konveier läbib Mäetaguse, Kohtla-Nõmme, Maidla, Lüganuse ja Kohtla valla ning Kohtla-Järve linna territooriumi. Ojamaa lintkonveieri asukohatrass valiti teemaplaneeringuga, mis ühtlasi oli konveieri projekteerimise aluseks. Konveieri juurde kuuluvad kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogumid paiknevad konveieri alg- ja lõpp- punktis (Mäetaguse valla Võrnu küla ning Kohtla-Järve linna Järve linnaosa territooriumil), nende täpsemaks lahendamiseks on nõutav detailplaneeringute koostamine. Konveieri trassi tuleb arvestada üldplaneeringu koostamisel. 2.2.6. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa sotsiaalne infrastruktuur“ Teemaplaneering on kehtestatud 18.02.2009 Ida-Viru maavanema korraldusega nr 56. Teemaplaneeringu ülesandeks on anda soovitusi teenuste osutajatele (sh kohalikele omavalitsustele), et tagada sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavus maakonna elanikele võimalikult kodukoha lähedal ning vastavalt täiendada ja täpsustada kehtivat Ida-Viru maakonnaplaneeringut. Teemaplaneeringus käsitletakse teenuste ruumilist paiknemist ning antakse soovitusi nende kättesaadavuse parandamiseks eelkõige teedevõrgu täiendamise/parandamise ning ühistranspordi parema korraldamise läbi. Kokku sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavus on Mäetaguse alevikus hinnatud heaks, Pagari ja Kiikla asulates rahuldavaks, Võrnus ja Metskülas kesiseks. Teenuste kättesaadavuse tagamisel on oluline keskenduda ennekõike kriitilises ja halvas seisus olevates kantides olukorra muutmisele. Mäetaguse vallas: tõuseks sotsiaalse infrastruktuuri kättesaadavuse tase Väike-Pungerja ja Võrnu kandis rahuldavaks, teistes kantides teenusetase säiliks kui realiseeritakse alljärgnevad ettepanekud: - Metsküla ja Võrnu kantides tugiteede tolmuvabakatte alla viimine ja ühistranspordi tagamine. - Mäetaguse alevikus pangaautomaadi ülesseadmine.

2.3. Ida-Viru maakonna arengukava 2014 – 2020 Ida-Virumaa arengukava seab strateegilised arengusuunad eri tegevusvaldkondadeks. Looduskeskkonna ja –ressursside valdkonnas on maakonna strateegiliseks arengusuunaks maakonna loodusressursside efektiivne kasutamine. Inimarengu valdkonnas on maakonna strateegiliseks arengusuunaks maakonna elukeskkonna kvaliteedi kompleksne parandamine. Majandusarengu valdkonnas on maakonna strateegiliseks arengusuunaks maakonna ettevõtluskeskkonna kvaliteedi kompleksne parendamine. Valitsemise ja halduse valdkonnas on maakonna strateegiliseks arengusuunaks kohalike omavlitsuste koostöövõimekuse kasvatamine. Mäetaguse valda puudutavana tuuakse välja vajadus kaevandatud alade ja endiste tööstusalade taaskasutamist. Eraldi tuuakse välja altkaevandatud aladel kvaliteedinõuetele vastava

15 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

veevarustuse tagamist ning seiret, samuti arendus- ja uurimisprojektide vajadust kaevandusvete kasutamisel soojatootmiseks. Turismi valdkonnas tuuakse välja Mäetaguse valla loodusturismi arendamist „Mäetaguse – Ida- Virumaa loodusõppeala“ projekti raames, samuti Kalina raba ja Mäetaguse mäe terviseradade välja arendamist ning Milloja settebasseini ümbruse korrastamist. Sotsiaalse infrastruktuuri osas tuuakse välja kaasaegse lasteaia rajamise vajadust Mäetaguse vallas ning kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamist. 2.4. Kohaliku tasandi strateegilised dokumendid

2.4.1. Mäetaguse valla üldplaneering Valla kehtiv üldplaneering on kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 18.mai 2006.a. otsusega nr 26. Mäetaguse valla asulad tsoneeritakse üldplaneeringus piirkonniti: detailplaneeringu kohustusega piirkonnad on kompaktse asustusega Mäetaguse alevik, Kiikla ja Pagari küla. Ehitustegevus on kavandatud põhiliselt detailplaneeringu aladele, kuna ülejäänud ala on altkaevandatud või kavandatud lähitulevikus kaevandada. Planeeringu koostamise hetkel uute ulatuslike ühepereelamute rajoonide rajamist ette ei nähta. Soodustada on vaja endiste talukohtade kasutuselevõttu elamuasukohtadena. Suurem tootmisasustuse Mäetaguse valla territooriumil moodustavad Eesti Energia Kaevandused AS ettevõtete Estonia ja Viru kaevanduste ning VKG Kaevanduse OÜ Ojamaa kaevanduse ehitised ja rajatised. Endised sovhoosi tootmisalad on jäetud perspektiivseteks arenduskohtadeks ettevõtluse jaoks. Tootmisettevõtete arenguks peaks enamikul juhtudel piisama olemasolevatest territooriumitest ja ehitistest ning lammutatud tootmishoonete maa- alast. Tootmisalade mitmekülgsema arengu tagamiseks üldplaneeringuga määratakse enamusele olemasolevatele tootmismaadele kaasfunktsiooniks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone jne maa. Metsamajandusliku tsooni moodustavad riigi- ja erametsad, mis katavad üle 53 % kogu valla territooriumist. Et tagada metsa, kui elukeskkonna kujundaja ja valla ühe tähtsama loodusvara heaperemehelik kasutamine, tuleb metsade majandamisel lähtuda neile määratud funktsioonidest ning täita metsa majandamiseks ette nähtud kavasid. Mäetaguse valla põllumajanduslik potentsiaal on suur. Mullad on viljakad, põllumajandusmaid on 6200 ha, mis moodustab 21 % valla territooriumist,. Põllumajandusmaad asuvad suuremate keskuste ümber, mis viitab ajalooliselt kujunenud põllumajandusmaastikule. Põllumajanduslik tootmine peab jääma üheks majandustegevuse aluseks. Kehtiva Mäetaguse valla üld- ja teemaplaneeringuga on arvestatud uue üldplaneeringu lahenduse välja töötamisel alusinformatsioonina. 2.4.2. Mäetaguse valla arengukava 2014-2020 Arengukava keskseks eesmärgiks on tagada inimese heaolu arenevas ja tervislikus elukeskkonnas. Üldvalitsemise prioriteediks on haldussuutlikkuse tõstmine ning valla asutuste integreeritud ja efektiivne töö. Lisaks näeb arengukava ette järgnevad valla arendamise valdkondlikud prioriteedid: Elu- ja looduskeskkond

16 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

- Elamumajanduse valdkonnas on elamute korrastamine ja energiatõhustamine. - Looduskeskkonna valdkonnas – looduse väärtustamine, keskkonnateadlikkuse edendamine ja jäätmemajanduse arendamine. - Avaliku korra valdkonnas – edendada elanikes ühisvara hoidmist ja selle rikkumise korral reageerimist. Ettevõtlus ja turism - Ettevõtluse valdkonnas – arendada välja mitmekülgne ettevõtjat toetav keskkond. - Turismivaldkonnas – arendada välja atraktiivne turismipiirkond koos vajalike teenustega. Sotsiaalne keskkond - Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonnas – pakkuda kvaliteetset elukeskkonda kõigile elanikele. - Hariduse valdkonnas on tähtis, et koduvallas oleks tagatud võimalus omandada kvaliteetset haridust nüüdisaegses õpi- ja mängukeskkonnas. - Kultuurivaldkonnas – teha laialdast koostööd, toetada elanike initsiatiivi ja isetegevust. Rahvuskultuuri traditsioonide säilitamisel on oluline, et rahvuskultuur ei jääks muuseumlikuks, vaid oleks tänapäevane, areneks ja kõnetaks ka nooremat elanikkonda. - Kaasamise ja kultuurielus osalemise eesmärk on, et väheneks rahvusrühmade suletus omakeelsesse kultuuri. Samuti on oluline vähemusrahvuste tegevuse laiem avalikkusele suunatus ja koostöö teiste kultuurivaldkonna rühmadega - Spordivaldkonnas – tervislike eluviiside edendamine. - Noorsootöös – mitmekülgse huvitegevuse pakkumine. Tehnilise infrastruktuuri rajamisel on tähtis, et arvestatakse inimeste vajadusi ja toetatakse soove. Üks tähtsamates prioriteetidest on tänapäevase jalakäija- ja rattasõbraliku ruumi loomine vallas Üldplaneeringu koostamisel on valla arengukavaga arvestatud alusinformatsioonina. 2.4.3. Mäetaguse valla soojusmajanduse arengukava Soojusmajanduse arengukava peab aitama vallavolikogu ja -valitsust ratsionaalsete pikaajaliste energiapoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Mäetaguse aleviku osas on kaugküte asula jaoks sobilik ja otstarbekas energiavarustusviis. Mäetagusel kaugküttepiirkonna laiendamine annab kindluse kaugküttevõrgu jätkusuutlikkusele ning võimaldab edaspidi liita võrguga ka seni mitteliitunud tarbijad. Loodushoiu seisukohalt on soovitav võtta suund osalisele energiatootmisele puiduhakke (või muu sobiliku bioloogilise ressursi) baasil. Kiikla asulas kaugküttevõrgu arendamisel peamiseks puuduseks on tarbijate hajus asustus ja sellest tulenev küttetrasside suur osakaal tarbimisühiku kohta. Kuna tarbimistiheduse olulist kasvu lähiajal asulas ette näha ei ole, on määrava tähtsusega odava energiaressursi loomine asula kaugküttevõrgu tarbeks. Tänasel päeval sellesuunalised uuringud käivad seoses projektiga toota vajaminev soojusenergia soojuspumba abil kaevandusveest. Sõltumata kasutatavast kütteviisist on soovitav propageerida asulas elamute energiasäästumeetmete realiseerimist. Üldplaneeringu koostamisel on valla soojusmajanduse arengukavaga arvestatud alusinformatsioonina. 2.4.4. Mäetaguse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2019

17 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Piirkondades kuhu on rajatud ühisveevärk peab ühisveevärgi omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist. Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel (Mäetaguse alevik, Kiikla küla) peab ühiskanalisatsiooni omanik tagama kinnistutelt heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni. 2.4.5. Mäetaguse valla jäätmekava Jäätmekava on jäätmehoolduse korraldamise ja arendamise alusdokument valla territooriumil ja lähtub valla arengukavast. Selles sätestatu jõustatakse õigusaktina jäätmehoolduseeskirjas, mis kehtestatakse Mäetaguse Vallavolikogu määrusega ja mis reguleerib jäätmehooldust. Jäätmekava põhieesmärk on jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmekavas sätestatust on lähtutud üldplaneeringu koostamisel alusinformatsioonina. 2.5. Olulisemad planeeringud ja projektid valla territooriumil 2.5.1. Kehtestatud detailplaneeringud Kehtivate detailplaneeringutega määratud maakasutuse sihtotstarvetega on arvestatud Mäetaguse valla üldplaneeringu lahenduse välja töötamisel ning maa-aladele maakasutuse juhtotstarvete seadmisel. Mäetaguse valla territooriumil on kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Kolustre kruusakarjääri maa-ala detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 09.06.2006 määrusega nr 13); Indreku kinnistu detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 128); Pargitaguse elamuala detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 29.11.2007 määrusega nr 66); Mäetaguse mäe puhkeala detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 29.11.2007 määrusega nr 67); Pagari elamuala detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 18.12.2008 määrusega nr 114); Aheraine katastriüksuse detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 27.05.2010 määrusega nr 23); Ojamaa kaevanduse tootmiskeskuse detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 22.12.2010 määrusega nr 46). Maria katastriüksuse detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 26.05.2011. määrusega nr 56). Kiikla detailplaneering (osaliselt kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 26. september 2013 määrusega nr 108). Mäetaguse katlamaja detailplaneering (kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 01.08.2013 määrusega nr 106). Menetlemisel on: Pärna detailplaneering

18 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Käesolev peatükk annab ülevaate kavandatava tegevusega potentsiaalselt mõjutatava ala seisukorrast käesoleval ajal. 3.1. Üldandmed Mäetaguse vald asub Ida-Virumaa keskosas, Jõhvi-Tartu maanteest läänes Jõhvi kõrgustikul. Valda läbivad Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Kohtla-Järve-Mäetaguse riigi kõrvalmaantee.

Joonis 1. Mäetaguse valla paiknemine. Joonise alus: Maa-ameti WMS rakendus.

19 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Valla territooriumi pindala on 285 km2, mis jaguneb 20 küla ja ühe aleviku vahel. Vallas on kolm suuremat keskust: Mäetaguse alevik, Kiikla küla ja Pagari küla. Vallakeskuseks on Mäetaguse alevik (576 elanikku). Vald piirneb Jõhvi, Illuka, Iisaku, Tudulinna; Maidla ja Kohtla vallaga ning Kohtla-Järve linnaga. Valla põhja –ja idaosa asulaid ümbritsev piirkond on tootmistegevusest tugevalt mõjutatud (turbatootmisala, ammendatud ning töötavad põlevkivikaevandused). Valla põhja-ja keskosa jääb põlevkivikaevanduste piirkonda. Kaevandatud alad moodustavad kolmandiku kogu valla territooriumist. 3.2. Sotsiaalmajanduslik keskkond

3.2.1. Asustuse paiknemine ja elanikkonna struktuur 2013. aasta seisuga on vallas registreeritud 1792 elanikku. Valla asustustihedus on 6,3 inimest km2 kohta. Alates 1996. aastast ei ole valla rahvaarv vähenenud. Suurem väljarändamine toimus 1990ndatel aastatel. Enamikes külades elanike arv vähehaaval suureneb või on stabiilne. Valla asustus on peamiselt koondunud valla keskossa (joonis 2). Hõredamalt on asustatud valla lõuna- ja lääneosa. Valla arengukava kohaselt on valla kaks suuremat küla – Kiikla ja Pagari - esmatasandi keskused. Kiikla küla mõjuvälja jäävad külad: Võrnu, Ereda, Apandiku, Võhma, Ratva, Arvila, kusjuures Ereda elanikud jäävad ka suuresti linnade- Kohtla- Järve ja Jõhvi teenuste mõjuvälja. Pagari küla mõjuvälja jäävad külad: Atsalama, Kalina, Tarakuse, Jõetaguse. Ajalooliselt jääb Iisaku teenuste mõjuvälja Väike-Pungerja ja Uhe. Mäetaguse alevik on tõmbekeskuseks kõigile valla küladele. Alevik asub 20 km kaugusel maakonnakeskusest Jõhvist. Eestlasi elab vallas 67,1 % ja muulasi 32,9 %. Mehi on 836 ehk 49,3 % ja naisi 860 ehk 50,7 % ning valla kolmesuuremasse keskusesse on koondunud 994 ehk 58,6 % elanikkonnast ja 702 elanikku ehk 41,4 % elab valla 18 külas. 3.2.2. Majanduslik ja ühiskondlik tegevus Statistikaameti andmetel oli Mäetaguse vallas 2012 a lõpu seisuga registreeritud 87 ettevõtet. Peamisteks tegevusvaldkondadeks on põllu- ja metsamajandus (47 ettevõtet), neile järgneb hulgi- ja jaekaubandus (8 ettevõtet) ning veondus (6 ettevõtet). Ohtlik ja suurõnnetuse ohuga ettevõte määratletakse vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määrusele nr 40 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord“. Vastavalt Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse „Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted“ andmetele puuduvad vallas ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Samuti ei ulatu naaberomavalitsustes paiknevate ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohuraadiused Mäetaguse valla territooriumile. Sellest lähtuvalt puuduvad vallas teadaolevalt olulised riskiallikad, mis võiksid põhjustada suurõnnetusi (sh ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevaid plahvatusi, tulekahjusid jms). Kiirgustegevuslubade registri andmetel ei paikne vallas ühtegi kiirgustegevusluba omavat ettevõtet. Ühiskondlikes tegevustes on oluline roll Mäetaguse Huvikeskusel, mille raames tegutsevad laulu-, mängu-, käsitöö- ja tantsuringid. Huvikeskus tegutseb kolmes majas: Mäetaguse rahvamaja, Pagari seltsimaja ja Kiikla rahvamaja. Mäetaguse alevikus, Pagari ja Kiikla keskustes paiknevad raamatukogud. Mäetaguse ja Kiikla asulates on avalikult kasutatavad saunad.

20 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Mäetaguse alevikus paiknevad valla lasteaed ja põhikool. Meditsiiniteenust osutavad perearstipunkt ja hambaravikeskus samuti Mäetagusel. Sportimisvõimalusi pakuvad Mäetaguse alevikus põhikooli võimla, staadion, mõisahotelli supelmaja ja Mäetaguse puhkeala; Kiiklas on virgestusala ning Kiikla rahvamaja spordisaal ja jõusaal; Pagaril ja Võrnu külas on korvpalliplatsid. Elamumajanduse ja kommunaalteenuste müügiga Mäetaguse, Kiikla ja Pagari elanikele tegeleb valla ettevõte Mäetaguse Kommunaal OÜ. Ettevõte haldab ka Mäetaguse kalmistut. Valla osalusega ühinguteks on täiendavalt Mehntack OÜ, SA Alutaguse Hoolekeskus ja Mäetaguse Arengufond SA. Riikliku teederegistri kohaselt on 2012 lõpu seisuga valla haldusterritooriumil asuvaid avalikult kasutatavaid teid 87,423 km ning kohalikke tänavaid 5,610 km. Kattega teed on sellest 32,227 km ehk u 35 %. Valla haldusterritooriumil asuvaid riigimaanteid on 77,27 km. Suurimaks valda läbivaks teeks on riigi põhimaantee nr 3 ehk Jõhvi-Tartu-Valga maantee. Maanteest jääb valla territooriumile kilomeetrite vahemik 9-25. Antud lõigul ei esine eriti ohtlikke või ohtlikke teelõike (Stratum, 2013).

21 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Joonis 2. Mäetaguse valla asustusstruktuur. 3.2.3. Inimese elukeskkond Mäetaguse valla näol on tegu Eesti rikkaima omavalitsusega (näitajalt eelarve elaniku kohta). Sellest lähtuvalt on vald teinud väga mitmesuguseid investeeringuid elukeskkonna parandamiseks. Renoveeritud on kool, lasteaed, rahva- ja seltsimajad ning Mäetaguse mõisahooned, toetatakse kohalikku ettevõtlust, kultuuri ning vaba aja tegevusi. Mitmed muinsuskaitseobjektid on taastatud ning avalikus kasutuses.

22 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Samas on valla paljudes piirkondades tõsiseid probleeme joogivee kvaliteediga ning maapinna vajumistega. Samuti põhjustab kaevandamine müraprobleeme.

3.2.3.1. Radoon Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mida peetakse suitsetamise järel oluliseks kopsuvähi riskiteguriks. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel on Mäetaguse valla territooriumil piirkonniti pinnase radoonisisaldus kõrge (joonis 3).

Joonis 3. Pinnase radoonisisaldus Mäetaguse vallas. Alus: Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, Eesti Geoloogiakeskus.

23 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

3.3. Looduskeskkond

3.3.1. Maastik Maastikuliselt kuulub Mäetaguse valla põhja- ja keskosa Kirde-Eesti lavamaa maastikurajooni. Maapinna absoluutkõrgused Mäetaguse valla Kirde-Eesti lavamaa osas on vahemikus 55-75 m, kõrgeim on valla kirdeosa (Pagari ja Kalina ümbrus) 70-75 m absoluutkõrgusega, kuhu ulatub veidi künklikuma pinnamoega Jõhvi kõrgustik. Selles piirkonnas esineb karsti – tuntumad karstivormid on looduskaitsealused Oja ehk Kiikla kurisu Kiiklas, Kalina kurisu Kalinas ning Ratva karstiala. Lavamaa kõrgemad osad on valdavalt põldude all. Madalamates paikades on levinud enamasti niisked rohumaad ja sood. 3.3.2. Pinnakate Pinnakate koosneb jää- ja jääjärve setetest, mida katab muld või täitepinnas ja pinnakatte paksus Mäetaguse vallas on 1-2,8 m, kohati võib ulatuda ka 5 m–ni. Saviliivmoreeni paksus on kuni 1,1 m, liivsavil kuni 0,3 m ja saviliival kuni 0,9 m. Kvaternaarisetted moodustavad Mäetaguse vallas suhteliselt õhukese, tavaliselt alla 5-6 m paksuse kihi. Parimat kvaternaarivett on võimalik saada pinnakattes esinevates liiva- ja kruusaläätsedest. Pealiskorra pindmise kihi moodustavad ordoviitsiumi ladestu karbonaatsed kivimid, mille paksus valla keskosas on 80-90 m. Pinnas koosneb moreenist, jääjõe liivast ja kruusast ning jääjärve liivast ja viirsavist. See osa vallast (põhja- ja keskosa) on tasane ja õhukese pinnakattega, pinnakatte paksus peamiselt 2-4 m. Lavamaa kõrgemad osad, kus valitsevad rähkmullad, on valdavalt põldude all. Madalamates paikades on levinud kamar-gleimullad ja soomullad - neil aladel on enamasti niisked rohumaad ja sood. 3.3.3. Pinnaveed Mäetaguse vallas on looduslikku vetevõrku ja nende hüdroloogilist režiimi suuremal või vähemal määral mõjutanud kaevandused, mis on muutnud nii jõgede, järvede kui ka soode veerežiimi. Valla territooriumit veestavad Soome lahe ning Peipsi järve ja Narva jõe vesikonna jõed oma lisajõgedega. Vallas on Ratva ja Kalina järved ning hulk kaevanduste tehisjärve. Hüdrograafiavõrk koosneb Pühajõest, Vasavere ja Purtse jõest koos Kohtla, Ojamaa, Hirmuse ja Erra ja lisajõega, mis suubuvad Soome lahte. Rannapungerja jõgi voolab lõunasse Peipsi järve vesikonda. Jõed on valdavalt lühikesed ja veevaesed, jõeorud on vähe arenenud, jõesängide põhjaerosioon on väike. Suvine madalseis algab kõigil jõgedel juunis ja kestab oktoobrini, talvine madalseis kestab detsembrist märtsini. Jõgede režiim ei ole püsiv ja sõltub aasta ilmastikutingimustest. Mäetaguse valla territooriumile jääb 8 heitvee väljalaset, millest 6 on seotud kaevandustega ning Kiikla ning Mäetaguse reoveepuhastitega. Viru kaevanduse vesi suunati Raudi kanalisse (suubub Peen-Kirjakjärve) ja Ratva ojja (suubub läbi Ojamaa jõe Purtse jõkke). Koostatud on Viru kaevanduse I etapi sulgemisprojekt ja selle keskkonnamõjude hindamine. Seoses kaevanduse sulgemisega vähenevad väljalaskudesse suunatavad vooluhulgad ja sellest lähtuvalt ka suublateks olevate veekogude vooluhulgad. Vastava mõju ulatust ja olulisust on hinnatud antud projekti KMH raames.

24 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Estonia kaevanduse kaevandusvee veelaskmed on suunatud Jõuga peakraavi (2 tk, peakraav suubub Rannapungerja jõkke), Millojasse (suubub Rannapungerja jõkke), Rannapungerja jõkke (suubub Peipsi järve) ja Raudi kanalisse. Seega mõjutab Estonia kaevandusest väljapumbatav kaevandusvesi Rannapungerja jõe veetaset ja seisundit. 3.3.4. Hüdrogeoloogilised tingimused ja põhjavesi Mäetaguse valla piirkonnas lasuvad kambriumi savidel Ordoviitsium-Kambrium liivakivid ja aleuroliidid, mille paksus on 15-20 m. Pinnakattes püsivat veekihti pole. Vettandvateks kihtideks on kvaternaarisetted ja Ordoviitsiumi veekompleks. Väikese paksusega (2-4 m) kvatenaarisetted ei moodusta pidevalt väljapeetud veekihti, mis oleks veevarustuses praktilise tähtsusega. Kvaternaarisetted on transiitkeskkonnaks, läbi mille sademevesi infiltreerub Ordoviitsiumi veekompleksi. Erandiks on mattunud orud, mis on lõikunud Ordoviitsiumi aluspõhjakivimitesse (Savitski, 2003; Kobras, 2010). Ordoviitsiumi veekompleksi vettandvateks kivimiteks on lõhelised karbonaatkivimid. Ordoviitsiumi veekihid on põhilised Põhja-Eesti maapiirkonna veega varustajad. Kaevanduste tõttu on põhjaveerežiim vaadeldaval alal tugevalt rikutud (Savitski, 2003). Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi kivimite veeandvus pole suur, kuid see-eest küllaltki ühtlane. Vesi on surveline ning on kasutusel ühisveevarustuses ja farmikaevudena. Veekompleksi lasuvussügavus on alates 100 m. Kambriumi-vendi veekompleksi ülemine kiht, voronka veekiht, on suhteliselt heade hüdrogeoloogiliste näitajatega – veekihi paksus 30-45 m, erideebit 0,3-1,0 l/s m, kuid kasutamiseks liiga kallis (OÜ E-Konsult, 2005). Voronka veekihi all lasub veel gdovi veekiht, mis on aga kõrge kloriidide sisaldusega ja joogiveena arvesse ei tule (OÜ E-Konsult, 2005). Valla joogiveeallikana on kasutusel seega ordoviitsiumi - kambriumi veekiht. Karbonaatsetes kivimites on moodustunud kaks põhjaveekihti ja kaks veepidet. Ülemise veekihi vesi on seotud Ülem-Ordoviitsiumi Keila lademe, Haljala lademe Idavere kihistu ja Kukruse lademe lubjakividega (Keila-Kukruse veekiht). Alumise veekihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid (Lasnamäe-Kunda veekiht). Nende kahe veehorisondi vahele jääb suhteliselt savikam Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe lubjakivi ja mergel, milles esinevad õhukesed, kuni 0,5 m savikad põlevkivi vahekihid. Veepideme paksus on 10-15 m. Ülemine põhjaveekiht on kaevanduste ja karjääride poolt tugevasti dreenitud, vesi esineb kivimites perioodiliselt (Kobras, 2010). Põhjavee reostuskaitstus on väike, kuna kogu valla territooriumil on pinnakate õhuke (0,5 - 5,0). Mäetaguse valla kesk- ja põhjaosas on põhjavee reostusohtlikkus suur või väga suur, valla lõunaosas suur või keskmine (OÜ E-Konsult, 2005). Põhjaveevaruna kvaternaari veekompleks Mäetaguse vallas praktiliselt tähtsust ei oma. Vesi on siin tundlik lokaalsele reostusele.

Keemiliselt koostiselt on kaevandamata aladel Keila-Kukruse veekihis vesi HCO3-Ca-Mg tüüpi, mineraalsusega 0,2-0,6 g/l. Vettandvate kivimite väljealal on põhjavees kohati lämmastikku sisaldavaid ioone, mis on pindmise koormuse tunnuseks. Töötavate ja üleujutatud kaevanduste piirkonnas on Keila-Kukruse veekihi põhjavesi rikas sulfaatidest, samuti Ca-ja Mg-ioonidest ning vee karedus on suurenenud (Savitski, 2003).

25 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Lasnamäe-Kunda põhjavesi on HCO3-Ca-Mg tüüpi, mineraalsusega 0,3-0,7 g/l. Üleujutatud kaevanduste piirkonnas halvendab põhjavee kvaliteeti segunemine kaevanduste veega, mis on suure sulfaati-, kaltsiumi- ja magneesiumioonide sisaldusega (Savitski, 2003). Valla põhjaosas on ületatud väävelvesiniku sisaldused, maksimumsisaldus Kiiklas – 0,089 mg/l. Ülejäänud vee kvaliteedi näitajad on normis (OÜ E-Konsult, 2005). Mäetaguse valla pinnavee- ja põhjaveeressurssi on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine. Põlevkivi kaevandamine toimub kaevandustes ca 40-70 m sügavusel. Kaevandamise käigus pumbatakse kaevanduskäikudest välja suurtes kogustes põhjavett, mis põhjustab ülemiste veehorisontide ja kaevude kuivaksjäämist (OÜ E-Konsult, 2005). Aluspõhjakivimeid kuivendab põlevkivi kaevandamine. Kaevetöödega piirnevatel aladel on põhjaveetase langenud nii pinnases kui kaevudes. Veeprobleemid on nii kaevandatud aladel kui ka nendega külgnevates külades. Põhjavesi on ohustatud reostusega läbi vertikaalsete kaeveõõnte (šurfid, puuraugud) (OÜ E-Konsult, 2005). 3.3.5. Looduskaitseobjektid Kaitstavateks loodusobjektideks looduskaitseseaduse kontekstis on:  kaitsealad;  hoiualad;  kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;  püsielupaigad;  kaitstavad looduse üksikobjektid;  kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Nimetatud objektidest jääb Mäetaguse valla territooriumile (EELIS 27.08.2013): Kaitsealad ja üksikobjektid Muraka looduskaitseala – Arvila, Metsküla ja Mäetaguse külas; Mäetaguse maastikukaitseala – Mäetaguse alevikus; Kavandatav Selisoo looduskaitseala – Metsküla, Uhe ja Väike-Pungerja külades; Uhe kaasik; Kalina ohvritamm; Võrnu rändrahn; Kalina karstiala. Kaitsealused pargid Kiikla mõisa park; Mäetaguse mõisa park; Pagari mõisa park. Natura 2000 alad Atsalama hoiuala - Atsalama ja Pagari küla; Selisoo loodusala; Muraka loodus- ja linnuala. Püsielupaigad Mustassaare metsise püsielupaik - Metsküla küla; Kiikla metsise püsielupaik - Kiikla küla; Ratva metsise püsielupaik - Metsküla küla;

26 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Arvila metsise püsielupaik - Arvila küla; Uuetoa väike-konnakotka püsielupaik - Metsküla küla; Arvila virgiinia võtmeheina püsielupaik - Arvila küla. Taimed Agrimonia pilosa (maarjalepp, karvane) – 1 leiukoht Mäetaguse alevikus, III kat; Allium ursinum (lauk, karu-) – 5 leiukohta Metsküla külas, III kat; Anastrophyllum hellerianum (ebatähtlehik, Helleri) – 2 leiukohta Arvila ja Metsküla külas, III kat; Bacidia laurocerasi (kirss-mõhnsamblik) – 1 leiukoht Metsküla külas, II kat; Botrychium multifidum (võtmehein, kummeli-) – 1 leiukoht Arvila külas, II kat; Botrychium virginianum (võtmehein, virgiinia) – 3 leiukohta Arvila külas, I kat; Cypripedium calceolus (kuldking, kaunis) - 2 leiukohta Arvila külas, II kat; Dactylorhiza fuchsii (sõrmkäpp, vööthuul-) – 2 leiukohta Arvila ja Metsküla külas, III kat; Dactylorhiza maculata (sõrmkäpp, kuradi-) – 5 leiukohta Metsküla külas, III kat; Dicranum viride (kaksikhammas, roheline) – 1 leiukoht Mäetaguse alevikus, II kat; Epipactis helleborine (neiuvaip, laialehine) – 9 leiukohta Arvila ja Metsküla külas, III kat; Goodyera repens (öövilge, roomav) – 2 leiukohta Arvila ja Metsküla külas, III kat; Listera cordata (käopõll, väike) - 1 leiukoht Metsküla ja Väike-Pungerja küla, II kat; Lobaria pulmonaria (kopsusamblik, harilik) – 2 leiukohta Arvila ja Metsküla külas, III kat; Lycopodium clavatum (kold, karu-) – 1 leiukoht Metsküla külas, III kat; Neckera pennata (õhik, sulgjas) – 9 leiukohta Arvila ja Metsküla külas, III kat; Neottia nidus-avis (pesajuur, pruunikas) – 2 leiukohta Arvila külas, III kat; Platanthera bifolia (käokeel, kahelehine) – 1 leiukoht Metsküla külas, III kat; Scapania apiculata (skapaania, süstjas) – 1 leiukoht Arvila külas, III kat; Ulmus laevis (künnapuu) – 2 leiukohta Metsküla külas, III kat. Linnud ja loomad Accipiter gentilis (kanakull) – 1 elupaik Võide külas, II kat; Aquila pomarina (väike-konnakotkas) – 1 elupaik Metskülas, I kat; Boros schneideri (männisinelane) – 1 elupaik Metsküla külas, II kat; Grus grus (sookurg) – 6 elupaika Metsküla ja Arvila külas, III kat; Buteo buteo (hiireviu) – 3 elupaika Uhe, Metsküla külas, Mäetaguse alevikus, III kat; Dryocopus martius (musträhn) - 1 elupaik Metsküla külas, II kat; Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) – 1 elupaik Pagari külas, II kat; Lanius collurio (punaselg-õgija) – 1 elupaik Metsküla külas, III kat; Numenius phaeopus (väikekoovitaja) - 1 elupaik Metsküla külas, III kat; Pluvialis apricaria (rüüt) – 1 elupaik Metsküla külas, III kat; Pteromys volans (lendorav) – 4 elupaika Metsküla külas, I kat; Strix uralensis (händkakk) – 1 elupaik Mäetaguse külas, III kat; Tetrao tetrix (teder) - 1 elupaik Arvila, Metsküla ja Mäetaguse külas, III kat; Tetrao urogallus (metsis) – 8 elupaika Metsküla, Arvila, Kiikla, Võrnu ja Uhe külas, II kat; Tringa nebularia (heletilder) – 1 elupaik Metsküla külas, III kat. Ürglooduse objektid: Rändrahn, kivi - Ahu kivi Kiikla külas; Karstivorm - Kalina karstiala Kalina külas; Rändrahn, kivi - Mangumetsa kivi Metskülas; Oos - Mäetaguse oos Mäetaguse külas; Karstivorm – Oja ehk Kiikla kurisu Kiikla külas; Karstivorm - Vesiheinamaa allikad Metskülas;

27 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Rändrahn, kivi - Võrnu rahn Võrnu külas. 3.3.6. Loomastik Konkreetseid ülepinnalised uuringuid Mäetaguse valla loomastiku, selle liigilise koosseisu, arvukuse jms kohta teadaolevalt läbi viidud ei ole. Seetõttu antakse siinkohal ülevaade piirkonna loomastiku kohta peamiselt kaudsete meetodite abil ja sellest sõltuvalt ka vastavas täpsusastmes. Piirkonna loomastiku liigirikkuse ja liigilise koosseisu määravad üldjoontes ära sealsed looduslikud tingimused, sobivate elu- ja toitumispaikade olemasolu. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Samuti leidub suuremaid metsa-alasid valla lääneosas ning kirdeosas. Kuna valla territooriumil asuvad metsamassiivid on suhteliselt hästi ühendatud suuremate looduslike aladega ning piirkonnas leidub lisaks metsadele ka kultuurmaastikku, siis on valla territooriumil tõenäoline enamiku Eestis levinud loomaliikide asurkondade esinemine. Liikidest on esindatud nii inimpelglikumad metsloomad kui ka avatud- ja poolavatud kultuurmaastike liigid. Ulukite seire andmeid omavalitsuse täpsusega ei koguta ega avaldata. Jahiulukite statistika (EELIS, 2013) alusel on Mäetaguse valla territooriumile jäävates jahipiirkondades kütitud viimasel kolmel aastal pea kõiki Eesti jahiulukeid (halljänes, valgejänes, hunt, ilves, kobras, kährikkoer, metskits, metsnugis, metssiga, mink, mäger, pruunkaru, põder, rebane). Muude kaitstavate loodusobjektidega koos toodi eelmises peatükis välja ka kaitstavate loomaliikide leiukohad valla territooriumil. Valla territooriumile jääb mitmete kaitsealuste linnuliikide elupaiku. Valdavalt jäävad elupaigad valla looduslikus seisundis säilinud lõuna- ja lääneosasse. Olulist rolli liigirikkuses mängivad Muraka looduskaitseala koosseisu jääv Ratva raba ning moodustatava Selisoo looduskaitseala piirkond. 3.3.7. Taimkate Mäetaguse valla taimkate on varieeruv. Valla keskosasse Mäetaguse asula ümbrusesse jäävad valdavalt põllumajanduslikud maad, kus valitsevad kultuurrohumaad ning põllukultuurid. Valla lääne- ja lõunaosasse jäävad Ratva ja Selisoo rabakooslused koos neid ümbritsevate lehtpuuenamusega (soo)metsadega. Valla loodeosasse jäävad valdavalt okasmetsad. Valla kirdeosas mõjutab taimestiku kujunemist Kalina raba ning kaevandustegevused. Valdavaks on männi enamusega puistud, kuid esineb ka lehtpuumetsi. Valdavalt on tegu liigniiskete aladega. 3.3.8. Rohevõrgustik Maakonnatasandi roheline võrgustik on määratud Ida-Viru maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Planeeringu kohaselt jäävad Mäetaguse valda kohaliku tähtsad tuumalad – metsamassiivid ja neid ühendavad rohekoridorid. Mäetaguse valla rohevõrgustik on terviklik valla lõunaosas, millele viitavad ulatuslikud rikkumata inimtekkeliste aladega metsamassiivid, mis on ühendatud laiade rohekoridoridega.

28 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Võrgustiku terviklikkus on katkenud peamiselt inimtegevusest tulenevalt. Tööstustsoonid pole läbitavad ei inimeste ega loomade poolt. Valla põhja- ja idaosas on tuumalad teineteisest isoleeritud turba ja põlevkivi kaevandamisaladega, mis lõikuvad rohevõrgustikku, pole läbitavad ja on ökoloogiliselt kahjulikud ümbritsevale keskkonnale. Nende vahel puuduvad rohekoridorid, mis neid ühendaks ümbritsevate tuumaladega. Rohevõrgustiku konfliktaladena määrab teemaplaneering täiendavalt rohekoridoride ristumisalad Jõhvi-Tartu-Valga teega.

Joonis 4. Mäetaguse valla rohevõrgustik vastavalt maakonna teemaplaneeringule.

29 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

3.3.9. Maavarad Üleriigilise tähtsusega maardlatest paiknevad vallas Eesti põlevkivimaardla Estonia, Sompa, Ahtme, Viru, Aidu, Tammiku ja Kohtla kaeveväljad, Uus-Kiviõli, Oandu, Ojamaa, Seli ja Peipsi uuringuväljad. Kõik need jäävad Mäetaguse valla põhja- ja keskossa (joonis 5). Lisaks esineb vallas loodusvaradest veel turvast (Kalina/Peeri turbatootmisala) ja kruusa (Mäetaguse kruusakarjäär, Kolustre kruusakarjäär).

Joonis 5. Maardlad Mäetaguse valla territooriumil. Joonise alus: Maa-amet. Valla territooriumile on väljastatud mitmeid maavara kaevandamise lubasid põlevkivi ja kruusa kaevandamiseks, turba kaevandamist KSH koostamise perioodil ei toimu. Väljastatud põlevkivi kaevandamisload:  Eesti Energia Kaevandused AS – Viru kaevandus, loa nr KMIN-053 (kehtivuse lõpp 10.08.2019) – kaevandus on sulgemisel.  Eesti Energia Kaevandused AS – Estonia kaevandus, loa nr KMIN-054 (kehtivuse lõpp 10.08.2019).  VKG Kaevandused OÜ – Ojamaa kaevandus, loa nr KMIN-055 (kehtivuse lõpp 27.09.2029).  VKG Kaevandused OÜ – Sompa kaevandus, loa nr KMIN-066 (kehtivuse lõpp 31.12.2024).  Eesti Energia Kaevandused AS – Aidu karjäär, loa nr KMIN-075 (kehtivuse lõpp 03.05.2019).

30 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

 Eesti Energia Kaevandused AS – Ahtme II kaevandus, loa nr KMIN-119 (kehtivuse lõpp 28.11.2026).  Eesti Energia Kaevandused AS – Tammiku kaevandus, loa nr KMIN-067 (kehtivuse lõpp 10.08.2019).  Lisaks on olnud väljastatud Eesti Energia Kaevandused AS Uus-Kiviõli kaevandusele, luba nr KMIN-117. Tallinna halduskohus tühistas 11.03.2014 põlevkivi kaevandamise loa nr KMIN-117 AS-i Uus-Kiviõli kaevanduses. Väljastatud load kruusa kaevandamiseks:  Kolustre kruusakarjäär – Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, loa nr IVIM-013(L.MK.IV-51125), (kehtivuse lõpp 07.07.2015).  Mäetaguse kruusakarjäär – Lemminkäinen Eesti AS, loa nr L.MK.IV-191782, (kehtivuse lõpp 18.11.2014). 3.4. Ajaloolis-kultuuriline keskkond Kokku on Mäetaguse vallas registreeritud 44 riikliku kaitse all olevat kultuurimälestist (tabel 2). Vanimad kirjalikud andmed Mäetaguse valla küladest pärinevad XIII sajandil koostatud „Taani hindamisraamatust“ (1241). Valla territooriumil on aegade jooksul tegutsenud 9 mõisa. Nendest olulisemad kultuurimälestised on praeguseks Mäetaguse, Kiikla ja Pagari mõisakompleksid. Mäetaguse mõisa mainiti esimest korda 1542. aastal. Mõisa areng hoogustus 1736. aastal, samast aastast läks see von Rosenite omandusse, vahepeal tegutses mõisas kool. Tänaseks on peaaegu kõik säilinud mõisa hooned kasutusele võetud: peahoones asuvad vallavalitsuse ja seminari ruumid, talltõllakuuris on hotell ja restoran, kasvuhoones on osaliselt taastatud ajaloolise talveaiana, lisaks ka supelmaja, aedniku majas on jäägrimuuseum, endises viinavabrikus kaasaegne rahvamaja, aita ehitatakse käsitöömajaks ning viinaaida restaureerimine on planeeritud lähiaastateks. Valla territooriumil on säilinud veel Pagari ning Kiikla mõisad, mis ei ole käesoleval ajal restaureeritud. Tabel 2. Mäetaguse vallas paiknevad kultuurimälestised. Allikas: http://register.muinas.ee Reg. nr Nimi Aadress Liik 27100 Vabadussõja Pagari lahingu Pagari küla Vana tee 6 ajaloomälestis mälestussammas 27099 Vabadussõjas hukkunud Balti Liivakünka küla Kalmistu ajaloomälestis pataljoni võitlejate matmispaik mälestussambaga 13988 Kiikla mõisa tuuleveski, Kiikla küla ehitismälestis 19.saj. 13987 Kiikla mõisa viinavabriku Kiikla küla ehitismälestis vare, 19.saj. 13986 Kiikla mõisa sepikoda, 20.saj. Kiikla küla ehitismälestis 13985 Kiikla mõisa abihoone, 20.saj. Kiikla küla ehitismälestis

13984 Kiikla mõisa magasiait, 19.saj. Kiikla küla ehitismälestis

31 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

13983 Kiikla mõisa ait, 19.saj. Kiikla küla ehitismälestis 13982 Kiikla mõisa tall-tõllakuur, Kiikla küla ehitismälestis 19.saj. 13981 Kiikla mõisa park, 19.saj. Kiikla küla ehitismälestis 13980 Kiikla mõisa peahoone, Kiikla küla ehitismälestis 19.saj. 13979 Koltsina kõrtsihoone, 19.saj. Rajaküla küla Tiigi ehitismälestis 13978 Pagari koolimaja, 20.saj. Pagari küla Pargi tee 2 ehitismälestis 13977 Pagari mõisa tuuleveski, 1859 Pagari küla Kultuuriveski ehitismälestis 13976 Pagari mõisa piirdemüürid, Pagari küla Vana tee 4 ehitismälestis 19.saj. 13975 Pagari mõisa kuivati, 19.saj. Pagari küla ehitismälestis 13974 Pagari mõisa viinavabrik, 19. Pagari küla Vana tee 2 ehitismälestis Saj. 13973 Pagari mõisa ait, 19.saj. Pagari küla Vana tee 2 ehitismälestis 13972 Pagari mõisa tõllakuur,19.saj. Pagari küla Pargi tee 4 ehitismälestis 13971 Pagari mõisa Pagari küla Pargi tee 5 ehitismälestis aednikumaja,19.saj. 13970 Pagari mõisa kelder, 19.saj. Pagari küla Pargi tee 2 ehitismälestis 13969 Pagari mõisa park, 19.saj. Pagari küla Vana tee 6 ehitismälestis 13968 Pagari mõisa peahoone, Pagari küla Pargi tee 1 ehitismälestis 19.saj. 13967 Mäetaguse kabel, 19.saj. Mäetaguse küla Mäe ehitismälestis 13966 Mäetaguse mõisa Mäetaguse alevik Pargi ehitismälestis aednikumaja, 19.saj. 13965 Mäetaguse mõisa ait 2, Mäetaguse alevik Pargi tn 2 ehitismälestis 19.saj. 13964 Mäetaguse mõisa Mäetaguse alevik Pargi tn 2 ehitismälestis kasvuhoone,19.saj. 13963 Mäetaguse mõisa tall- Mäetaguse alevik Pargi tn 1 ehitismälestis tõllakuur,19.saj. 13962 Mäetaguse mõisa ait 1, Mäetaguse alevik Pargi ehitismälestis 19.saj. 13961 Mäetaguse mõisa park, Mäetaguse alevik Pargi ehitismälestis 19.saj. 13960 Mäetaguse mõisa peahoone, Mäetaguse alevik Pargi ehitismälestis 18.-19.saj. 13959 Väike-Pungerja Väike-Pungerja küla Postijaama ehitismälestis postijaam,1830-1831 9134 Asulakoht Uhe küla 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee, Uhe arheoloogiamälestis küla Muuga, Uhe küla Palmipõllu, Uhe küla Rajamaa 9133 Kultusekivi Rajaküla küla Rajamäe arheoloogiamälestis 9132 Asulakoht ja rauasulatuskoht Pagari küla Kultuuriveski arheoloogiamälestis 9131 Kultusekivi Mäetaguse küla Oosi arheoloogiamälestis 9130 Kalmistu Mäetaguse küla Mäe arheoloogiamälestis 9129 Kalmistu Mäetaguse küla Oosi, Mäetaguse küla arheoloogiamälestis Paju

32 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

9128 Asulakoht Mäetaguse alevik, Mäetaguse küla arheoloogiamälestis 9127 Linnus Kalina küla Mäetaguse metskond 29 arheoloogiamälestis 9126 Kultusekivi Ereda küla Allika arheoloogiamälestis 9125 Kultusekivi Atsalama küla Karjatse arheoloogiamälestis 9124 Asulakoht Atsalama küla Araka, Atsalama küla arheoloogiamälestis Ida, Atsalama küla Nooresaksa Mäetaguse vallas on toimunud ka pärandkultuuriobjektide kaardistamine. Kaardistatud on arvukalt mitmesuguseid pärandkultuuri objekte kogu valla ulatuses. 3.5. Olulisemad probleemid piirkonnas Olulisemateks probleemideks ning tähelepanu vajavateks aspektideks Mäetaguse vallas on: - põhjavee nõrk kaitstus, ülemiste põhjaveekihtide keemilise koostise muutus (väljendub peamiselt sulfaatide sisalduse tõusus) tulenevalt kaevandustegevusest (Liblik jt, 2005); - veevarustuseks kasutatava Ordoviitsiumi Kambriumi veekihi ajas muutuv raua ja mangaani sisaldus. - altkaevandatud ja kaevandatavate alade kõrge osakaal ning sellest tulenevad maakasutuspiirangud ning maapinna deformatsioonid ja ebapüsivus valla territooriumil; - kaevandustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonihäiringud (lõhkamine). - aluspõhjakivimeid kuivendab põlevkivi kaevandamine. Kaevetöödega piirnevatel aladel on põhjaveetase langenud nii pinnases kui kaevudes. Veeprobleemid on nii kaevandatud aladel kui ka nendega külgnevates külades. - põhjavesi on ohustatud reostusega läbi vertikaalsete kaeveõõnte (šurfid, puuraugud). Kasutusest väljas olevad puuraugud on tamponeerimata (vallavalitsuse info kohaselt).

33 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

4. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs Heakskiidetud KSH programmi alusel määratud eeldatavate mõjude kirjeldused keskkonnale on esitatud järgnevates alapeatükkides. 4.1. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

4.1.1. Puhke- ja virgestusalad Mäetaguse valla üldplaneeringu lahenduses on määratud haljasalade ja parkmetsa alade ning puhke- ja virgestusalade paiknemine. Planeeringus määratud haljasaladel ja parkmetsades ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning kergliiklusteede, tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks laululava, lõkke- või peoplats jne. Puhke- ja virgestusmaa maakasutuseks võib olla turismi- ja väljasõidukoha maa, puhkerajatise maa, spordirajatise maa või kogunemis-, kultuuri ehitise maa. Puhke- ja virgestusalad on määratud kõigis valla keskuste aladel. Samuti käsitleb üldplaneering puhkealade rajamise kohana endiseid tööstusalasid, mille arendamine peab toimuma kooskõlas maavara kaevandamise lubade omanikega ning muude vastavate asutustega. Esimeseks projektiks on 2014-2015 a Estonia kaevanduse aherainepuistangu läänepoolsemal osal valmiv Motomägi, mis pakub ATV motosportlastele uusi võimalusi. Projekti eest vastutab Eesti Energia Kaevandused AS. Puhke- ja virgestusalade paiknemist võib pidada heaks. Need on kavandatud elamualadele hästi ligipääsetavasse kaugusele ning valdavalt tootmisaladest eemale või kasutades ära endisi tööstusalasid. Jalakäijate liikumistingimuste parandamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks on seatud siht luua kergliiklusteed asustatud punktide vahel (kogupikkus ca 35 km): Jõetaguse – Pagari – Atsalama – Rajaküla – Uhe – Väike - Pungerja ja Rajaküla - Mäetaguse alevik - Mäetaguse küla - Arvila – Kiikla - Ereda. Esmajärjekorras rajatakse kergliiklusteed Kiikla külas pikkusega 1,19 km ja Rajaküla – Mäetaguse pikkusega 3,32 km. Üldplaneeringu kohaselt võivad tulevikus olla kaalutletud järgmised potentsiaalsed marsruudid: - Mäetaguse-Pagari-Kiikla mõisade ring-marsruut (ca 28 km), mis tutvustab kõiki kolme mõisat ja parki – marsruut, mis kulgeb piki olemasolevaid teid; - Rabaring-marsruut Kalina, Ratva ning Selisoo tutvustamiseks (ca 35 km) – marsruut, mis kulgeb piki olemasolevaid teid ja radu, uusi rajatisi ei planeerita, Selisoo raja vanad infotahvlid asendatakse uutega; - Mäetaguse – Kurtna järvistu – Kuremäe (ca 50 km) marsruut, mis kulgeb piki olemasolevaid teid; - Mäetaguse maastikukaitseala õppe- ja matkarada vastavalt kinnitatud kaitsekorralduskavaga); - Kalina suusa- ja teemarada; - Atsalama hoiuala tutvustav ärakoristav õpperada, kuid kõiki tegevusi tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga, kuna Atsalama hoiuala kaitsekorralduskava eksponeerivaid tegevusi ei käsitle.

34 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Üldplaneeringu lahenduse realiseerumine avaldab positiivset mõju puhkamisvõimalustele, seda nii kohalike elanike kui ka turistide jaoks. Mõju avaldub tänu uute puhkealade rajamisele, kergliiklejate liikumisvõimaluste paranemisele, looduses aja veetmise võimaluste (matka- ja õpperajad) paranemisele. 4.1.2. Mõju sotsiaalsele infrastruktuurile Mäetaguse valla elanikud tarbivad teenuseid valla keskustes Mäetaguse alevikus ning Kiikla ja Pagari asulates. Sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavust võib Mäetaguse alevikus pidada heaks, Pagari ja Kiikla asulates rahuldavaks. Üldplaneeringu kohaselt säilitavad kõik olemasolevad üldkasutatavad hooned oma senise funktsiooni. Täiendavalt kavandatakse üldplaneeringuga üldkasutatavate hoonete maad Kiikla asulasse (tervishoiu- või hoolekandeasutuse tarvis). Samuti näeb üldplaneering ette külaplatside maa munitsipaalomandisse taotlemise. Üldplaneeringu lahenduse realiseerumine avaldab positiivset mõju piirkonna sotsiaalsele infrastruktuurile. 4.1.3. Radooni tervisemõju Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib loodusliku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks; gaas on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu. Kõrge radooni kontsentratsioon sissehingatavas õhus suurendab vähki haigestumise riski. Ohtlik on eelkõige siseruumide õhu radoonirohkus, kuna ruumides on õhuvahetus aeglane. Radoon satub siseruumide õhku peamiselt pinnasest (aluskivimist). Mäetaguse valla territoorium jääb tervikuna alale kus võib esineda kõrge radoonisisaldus (vt ptk 3.2.3.1.). Üldplaneering seab tingimuseks, et radooniohtlikel aladel tuleb juhinduda hoonete projekteerimisel ja ehitamisel standardist EVS 840:2003 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ ning Kiirguskeskuse infomaterjalist „Radooniohutu elamu“. Üldplaneeringus seatud maakasutustingimuste järgimise korral ei kaasne eeldatavalt ohtlikku radoonisisalduse taset ehitatavate hoonete siseõhus. KSH soovitab radooniriski levilate kaardi alusel potentsiaalselt kõrge radoonitasemega aladel läbi viia detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel pinnase radooniuuring, millega ühtlasi määratakse radooni vähendamise meetmed. Eeskätt tuleb soovitust järgida elamu- ja ühiskondlike hooneid kavandavate planeeringute ja projektide puhul.

4.1.4. Puhta joogivee kättesaadavus Mäetaguse valla elanikke varustab joogi- ja olmeveega Mäetaguse Kommunaal OÜ (omanik on Mäetaguse vald). Vett võetakse puurkaevudest (22 tk) ordoviitsiumi veekihist, mis on aga joogivee kvaliteedinõuetele mittevastav, peamiselt raua ja mangaani kõrge sisalduse tõttu. Terviseameti andmetel on Mäetaguse piirkonnas joogivees ka kõrge raadiumi sisaldus, mis suurtes kogustes võib põhjustada luuvähki. Väiksema kiirguskogusega vee joomine otsest terviseriski ei kujuta, kuid sellise vee joomine kogu elu vältel võib siiski terviseriske suurendada. Mäetaguse vallas on kaevandamine kaasa toonud tõsised joogivee- ning keskkonnaprobleemid. Allmaakaevanduste rajamisega on kaasnenud olulised negatiivsed mõjud pinna- ja põhjaveele ning üldisele hüdrogeoloogilisele režiimile. Kaevandamisel väljapumbatav vesi alandab põhjavee taset, mis omakorda avaldab mõju ka põhjavee koostisele. Nii töötavate kui ka suletud kaevanduste piirkonnas on põhjavee kvaliteet muutunud põhiliselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel, mille

35 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 põhjuseks on kaevandatud alas vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kihtidele ja intensiivistunud aeratsiooni tõttu toimuv sulfiidide (püriidi) hapendumine. Põhjavee seisundit võivad halvendavad ka kaevanduse ekspluateerimise ajal vanadesse kaeveõõntesse jäänud jääkained, eeskätt õli ja määrdeained (Liblik jt 2005). Tänapäeval suletavate kaevanduste osas teostatakse järelevalvet vältimaks jääkainete sattumist kaevanduse sulgemisjärgselt põhjavette. Kaevandamine põhjustab ka pindmistest veekihtidest toituvate salvkaevude kuivamist. Osadel aladel on toimunud seetõttu ka täielik kuivenemine, millest tulenevalt ei ole eramajade omanikel võimalik enam joogivett oma kaevust saada. Eelnevast lähtuvalt esineb Mäetaguse valla territooriumil probleeme puhta joogivee kättesaadavusega. Üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH koostamise raames on võimalik hinnata kavandatava tegevusega (erineva juhtotstarbega maade kavandamine) kaasneda võivaid täiendavaid riske ja seada tingimusi, mis takistaksid põhjavee kvaliteedi jätkuvat halvenemist. Üldplaneeringuga kavandatakse väikeelamu-, tootmis- ja arenguala maid (võimalik väikeelamu maa, kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa või üldkasutatava hoone maa). Igasugune arendustegevus (eelkõige tootmis- ja elamualade arendamine) võib keskkonnanõuete mittetäitmisel kaasa tuua ohtu põhjavee kvaliteedile ning seega puhta joogivee kättesaadavusele. Kuna Mäetaguse valla territooriumil on põhjavesi valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud, tuleb arendustegevusele tingimuste seadmisel järgida, et tegevuse elluviimisega ei kaasne täiendavat põhjavee reostumiste ja ülemäärast tarbimist. Tootmismaade arendamisel tuleb enne põhjavett kahjustada võiva tootmistegevuse lubamist läbi viia keskkonnamõju hindamine ning sellest tulenevalt ette näha meetmed põhjavee reostusohu vähendamiseks. Elamumaade arendamisel võib põhjavee seisundile ja seega joogivee kvaliteedile mõju avaldada lokaalsete puurkaevude rajamine, põhjavee tarbimine üle kehtestatud piirnormi ning reovee mittenõuetekohane käitlemine. Eeskätt võivad probleemid kaasneda hajaasustuses, kus ei ole võimalik üksikelamuid liita ühisveevärgi süsteemi. Probleemseks piirkonnaks on üksikud talud Metskülas ja Arvilas. Valdavas osas on kõik talud ühendatud ühisveevärgiga. Iga üksikmajapidamise jaoks eraldi rajatud puurkaevud kujutavad põhjavee kvaliteedile suuremat ohtu, kui suurema ala tarbeks rajatud üks puurkaev. Iga puurkaev avab põhjaveekompleksi ja ebakorrektse kasutamise või likvideerimise korral, on oht saasteainete sattumiseks kaevu ja seeläbi põhjavee reostumiseks. Seetõttu tuleb puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tagada põhjavee kaitse reostuse eest. Selleks tuleb uute puurkaevude puhul kavandada nõuetekohane sanitaarkaitsevöönd ning olemasolevate kaevude puhul tagada sanitaarkaitsevööndite nõuetekohasus. Võimalusel lahendada kõigi uute elamute veevarustus ühisveevärgi baasil. Üldplaneeringuga on uued elamualad kavandatud peamiselt olemasolevate elamualade tihendamise ja laiendamise läbi. Seega on võimalik uued alad liita olemasolevatesse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemidesse. Joogivee kvaliteedi tagamiseks on vaja ühissüsteemide veepuhastusseadmeid täiustada, sh viia veetöötlusseadmed automaatsele kvaliteedi jälgimisele ja juhtimisele. Eelnevast tulenevalt võib öelda, et Mäetaguse vallas esineb probleeme joogivee kvaliteedi nõuetele vastava joogivee kättesaadavusega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ühisveevärgi väljaarendamisele ning täiendava põhjavee reostuse vältimisele. Seetõttu tuleb uute suuremate elamualade ja majapidamiste puhul tagada nende veevarustus ühisveevärgist. Tootmisalade kavandamisel tuleb võimalike põhjavee kvaliteeti mõjutavate

36 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 tegevuste puhul läbi viia keskkonnamõju hindamine ning kavandada meetmed põhjavee kaitseks. 4.1.5. Mõju varale Üldplaneeringu kontekstis on inimese varale mõju avaldavaks aspektiks kinnisvara väärtuse võimalik muutus, tulenevalt otseselt sellele või naaberalale kavandatud maakasutuse juhtotstarbest, muudest arengutest ja/või aladele seatud kasutustingimustest, samuti ala enda iseloomust. Sealjuures tuleb positiivse mõjuna käsitleda kinnisvara väärtuse tõusu ning negatiivse mõjuna selle langust. Mäetaguse valla puhul on peamisteks aspektideks, mis võivad mõjutada varade väärtust või põhjustada varalist kahju, altkaevandatud aladest tulenevad ehituslikud eripärad ning üleujutuse oht. Tootmismaad on üldjuhul kavandatud elamutest eemale. Valla kogupindalast on altkaevandatud alade osatähtsus umbes kolmandik, millest omakorda enamus on kamberkaevandatud ala. Käsilaavaga on kaevandatud ca 2%, kombainilaavaga samuti ca 2% valla territooriumist. Täiendavalt jääb valla territooriumile põlevkivi aktiivse tarbevaruga alasid (eeskätt Estonia, Ojamaa ning Sompa kaevanduste aladel) ning sellest lähtuvalt on oodata altkaevandatud alade laienemist tulevikus. Mäetaguse valla suletud kaevandustes, on kasutatud järgnevaid kaevandamisviise: 1) käsi- ehk paarislaavadega (-strekkidega) lankkaevandamine (Ahtme, Tammiku, Sompa kaevandus), 2) kamberkaevandamine (Ahtme, Tammiku, Sompa ja Viru kaevandused). Lankkaevandamise korral on maapinna deformatsioonid praeguseks, so kaevanduste sulgemise ajaks juba toimunud. Kamberkaevandatud alad on reeglina ebastabiilsed (kvaasistabiilsed), kus järelvaringud seni deformeerumata aladel võivad toimuda aastate jooksul ka pärast kaevanduse sulgemist (Liblik jt, 2005). Viru kaevandus on KSH koostamise ajal sulgemisel, sh on koostatud I etapi sulgemisprojekt. Viru kaevanduses on valdavalt rakendatud kamberkaevandamise tehnoloogia. Viru kaevanduse I etapi sulgemisprojekti elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine on läbiviimisel. Sulgemisprojekt näeb ette demonteerida kaevanduses olevad seadmed; isoleerida kaevandus vett pidavate tõketega ning peatada pumplate töö, sulgeda kõik surfid ja kallakšahtid, demonteerida elektriliinid, kaevanduse tootmisterritoorium korrastada. Altkaevandatud aladele ehitades tuleb arvestada täiendavate uuringute läbiviimisega maapinna stabiilsuse ning sobilike ehitustehniliste lahenduste kindlakstegemiseks ja vajalike lisameetmete rakendamisega. Paiknemine altkaevandatud aladel võib vähendada ka juba olemas olevate ehitiste kinnisvaralist väärtust, seda eelkõige juhul, kui ehitised on rajatud peale kaevandamise lõppu ilma vajalike ehitusgeoloogiliste uuringuteta. Varem rajatud ehitiste puhul on vajumisoht väiksem, kuna üldjuhul jäeti kaevandamisel teede, hoonete jm oluliste objektide alla tervikud. Siiski võib esineda vajumisi ka sellistel juhtudel. Olemasolevaid ja tulevasi altkaevandatavaid alasid ei saa siiski pidada ehitustegevuseks täiesti sobimatuks, sõltuvalt kasutatud kaevandamismeetodist on alade stabiilsus ning neile ehitamise võimalused erinevad. Käsi- ja kombainlaavaga kaevandatud aladel peaksid maapinna vajumised valdavalt olema toimunud kaevandamise lõppemise ajaks. Kõige raskemini ennustatavad on maapinna muutused kamberkaevandatud aladel, kus maapind võib olla nn kvaasistabiilne ja maapinna vajumised võivad toimida veel aastate jooksul peale kaevanduse sulgemist. Oluline on

37 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

seejuures teada kaevandamise sügavust – probleeme esineb eelkõige aladel, kus kamberkaevandamise meetodil on kaevandatud sügavamalt kui 35 m (Karu, 2005). Kvaasistabiilsetele aladele ei soovitata üldjuhul midagi ehitada või tuleb koostada selleks täiendavad geoloogilised uuringud ning vastavaid keskkonnatingimusi arvestavad ehitusprojektid. Kvaasistabiilsete alade paiknemine tuleb välja selgitada detailplaneeringute koostamise või projekteerimise käigus. Eeldusel, et hilisema arendustegevuse käigus järgitakse üldplaneeringuga seatud tingimusi ehitamise osas altkaevandatud aladele, ei kaasne eeldatavalt üldplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju inimese varale. 4.2. Olemasolevate ja kavandatavate kaevandusalade mõju maapinnale Mäetaguse valla maapinda mõjutavad kaevandustegevuse allmaarajatised ning kaevandusjärgsed õõned, mis põhjustavad maapinna vajumisi. Maapinna vajumised võivad põhjustada mõjusid varale ning looduskeskkonnale. Valla territoorium jaguneb erinevate põlevkivi kaeve- ja uuringuväljade vahel. Kaevandatud alad moodustavad kolmandiku kogu valla territooriumist. Mäetaguse valda jääb valdav osa Estonia kaevandusest, samuti olulised osad Ojamaa ja Sompa kaevandustest. Valla territooriumile jääb ka suures osas sulgemisel olev Viru kaevandus. Kaevanduste mõjutused keskkonnale on erineva iseloomuga, sõltuvalt kasutatavast kaevandamisviisist ja maastiku iseloomust. Allmaakaevandamise mõjud ilmnevad pika aja jooksul, komplitseerides nende alade maakasutust ja takistades inimtegevust. Põhjus on eelkõige selles, et allmaakaevandamine jätab endast maha kaevanduskäigud. Kaevandamise tulemusena kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad. Kaevandamise ja looduslike protsesside koostoimel täituvad suletud kaevanduste kaevanduskäigud veega, mis võib sisaldada erinevaid reoaineid ja seeläbi mõjutada ümbritsevat põhjavett. 10–50 m sügavuses asuvad kaevanduskäigud varisevad aegamisi kokku, tekitades maapinda astanguid ja langatuslohke. Pinnalähedase vettpidava savikihi olemasolu korral koguneb mulda liigvett, mis kahjustab metsade ja põldude taimestikku. Kaevandatud aladel on maapinna vajumise oht, mis võib omakorda põhjustada hoonete kahjustamist. Lisaks toob ehitamine kaevandatud aladel kaasa täiendavaid kulutusi. Pealmaakaevandamise mõju maastikule on otsesemalt tajutav. Hävivad olemasolevad maastikud, mullad ja taimestik ning pinnavetevõrk. Sulgemisel karjäärid rekultiveeritakse. Tulevikus kaevandatavate alade valik tuleneb põlevkivimaardlate paiknemisest ning vastava valdkonna strateegilistest arengukavadest, tegevuskavadest ja maavara kaevandamise lubadest. Lähtuvalt põlevkivimaardlate paiknemisest on oodata eeskätt altkaevandatavate alade laienemist ka tulevikus. Vajalik on uute maavara kaevandamise lubade menetlemisel arvestada, et kaevandamiseks tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat ning säästlike kaevandustehnoloogiaid. Kaevandustegevus Mäetaguse vallas on põhjustanud olulisi muutusi piirkonna veerežiimis, mistõttu esineb maaparandusobjektide toimimise halvenemist ja liigniiskeid alasid. Maaparandussüsteemide registri kohaselt paikneb vallas 7948 ha maaparandussüsteemi reguleeriva võrguga maa-alasid, sealjuures jäävad maaparandussüsteemid ka kaevanduste alale. Oluline on, et tagatakse kaevanduste alale jäävate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Juhul, kui põlevkivi kaevanduses esineb maapinna vajumist ja sellest tulenevalt kõrguste muutusi, siis tuleks vastavalt kujunenud kuivendusseisundile arvestada rikutud süsteemide rekonstrueerimise vajadusega. 38 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaevandatud aladel on negatiivne mõju pinnakooslustele. Allmaakaevandused põhjustavad ajapikku maapinna vajumisi ning pinna-ja põhjavee režiimi ning koostise muutusi. Seega tuleb kaevandusalade laiendamisel erilist tähelepanu pöörata keskkonnanõuete igakülgsele järgimisele. Samuti tuleb leida võimalusi kaevandusalade kasutuselevõtuks ning rekultiveerimiseks. 4.3. Mõju elustiku mitmekesisusele

4.3.1. Mõju elustikule Planeeringuga ei ole kavandatud kontrastseid maakasutamise muutusi, mis võiks põhjustada bioloogilise mitmekesisuse langust. Rakendades põllu- ja metsamajanduses kehtivate õigusaktidega seatud meetmeid eesmärkide saavutamiseks on tagatud liigirikkus ja erinevate populatsioonide jätkusuutlikus. Kaevandustegevusel tuleb lähtuda vastavate õigusaktide kohastest nõuetest ning uute maavara kaevandamise lubade menetlusel vajaduse korral teostada keskkonnamõju hindamised, mille puhul tuleb tähelepanu pöörata mõjudele elustikule. Oht võib peituda intensiivse põllu- või metsamajanduse tegevuse või tootmise kavandamises. Sellisel juhul on otstarbekas projekti või keskkonnaloa andmise tasandil hinnata konkreetse tegevuse mõjusid keskkonnale. Planeeringute menetlemisel tuleb arvestada kaitsealuste taime- ja loomaliikide teadaolevate elupaikadega. Samuti uute planeeringute koostamisel looduslikus seisundis aladele on soovitav teostada planeeringu koostamise raames elustiku inventuur. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutus ei põhjusta olulist negatiivset mõju elustiku mitmekesisusele. Vajalik on arvestada elustiku elupaikade ja kasvukohtade säilitamist projektide ja planeeringute menetlemisel. 4.3.2. Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest koridoridest. Tugialadel asuvad olulised elupaigad ja kasvukohad ning koridorid võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt tugialalt teisele. Tugialadele on omane massiivsus, kompaktsus ja looduskaitseline väärtus, koridorid seovad omakorda tugialad tervikuks, tagades liikide leviku. Rohelise võrgustiku määramise eesmärgiks on tagada ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning teadvustada looduse säästliku kasutamise põhimõtteid. Mäetaguse valla rohevõrgustiku määrab ära Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Soovitav on rohevõrgustiku elementide ülekandmine ja täiendamine üldplaneeringu maakasutusplaanile. Üldplaneeringuga arendustegevuseks reserveeritavad maa-alad jäävad rohelise võrgustiku piiridest välja. Üldplaneering ei määra rohevõrgustiku alade kasutamise tingimusi. KSH soovitab rohevõrgustiku kasutamise tingimused määrata lähtudes nii teemaplaneeringus määratud tingimustest kui täiendavatest soovitustest. Soovitatavad tingimused on: 1. rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90%; 2. uusi kompaktse asustusega alasid ei ole soovitav tuumaladele kavandada ning kavandatav asustus ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore; 3. tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele;

39 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

4. tuumalades ja koridorides võib vastavalt metsakorralduskavadele arendada metsamajandustegevust. Metsaressursse kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. 5. rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, hoiualad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) tuleb järgida looduskaitseseadusest või ala kaitse-eeskirjast tulenevaid piiranguid; 6. tuumaladele ja koridoridele pole soovitatav uute infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga objektid) ulatuslik rajamine. Juhul, kui uute infrastruktuuride rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada keskkonnamõjude hindamine; 7. rohelise võrgustiku koridoridel tuleb vältida lageraiet; 8. rohelise võrgustiku alale võib rajada ühe eluasemekoha vähemalt 2 ha suurusele katastriüksusele, sealjuures aiaga piiratav õueala suurus ei tohi ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine; 9. uute hoonete kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb jälgida konkreetse piirkonna väljakujunenud hoonete või hoonegruppide omavahelist kaugust; 10. rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis. Rohevõrgustiku alale jääb põlevkivimaardla alasid. Rohevõrgustiku elemendid ei ole takistuseks maavara kaevandamise lubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Kaevandusaladega eraldatud rohelist võrgustikku on võimalik tulevikus taas liita, kui kaevandatud alad rekultiveerida metsaks. Aladel, kus rohelise võrgustiku alad ja infrastruktuuri objektid lõikuvad, tekivad niinimetatud konfliktalad. Mäetaguse vallas tekivad konfliktalad Jõhvi-Tartu-Valga maantee lõikumisel rohelise võrgustiku koridoridega. Eelnimetatud kohtades tuleb metsloomade ja autode kokkupõrgete vältimiseks kasutada hoiatavaid liiklusmärke ja kiirusepiiranguid. Üldplaneeringuga kavandatud arendusalad ei lõhu rohelise võrgustiku struktuuri, mistõttu ei avaldu olulist negatiivset mõju Mäetaguse vallas rohelise võrgustiku säilimisele ning toimimisele. Soovitav on määrata üldplaneeringus rohelise võrgustiku alade kasutustingimused. 4.4. Natura hindamine

4.4.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Mäetaguse valla üldplaneeringu eesmärgid on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneeringute kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Üldplaneering määrab põllumaa, metsamaa, tootmismaa ning haljas- ja puhkealade maa sihtotstarbega alad. Kompaktse asustusega

40 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Mäetaguse aleviku, Kiikla ja Pagari külade kohta on koostatud maakasutuse juhtfunktsioonide skeemid, kuhu on kantud detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhtfunktsioonid. Jalakäijate liikumistingimuste parandamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks on seatud siht luua kergliiklusteed asustatud punktide vahel (kogupikkus ca 35 km). Samuti on kavandatud mitmeid matkaradu. Üldplaneeringu kaaseesmärk on koondada ja täpsustada Mäetaguse valla erinevaid eluvaldkondi kajastav digitaalne kaardi- ja kohtteabematerjal, mis on pädevaks aluseks maakasutuse jt ressursside säästvaks juhtimiseks ja haldamiseks ning edasiste planeeringute koostamiseks. Üldplaneeringuga on hõlmatud kogu Mäetaguse valla territoorium - 285 km². 4.4.2. Mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Mäetaguse valla üldplaneeringu mõjuala piirneb Mäetaguse valla territooriumiga. Valla territooriumil paiknevad järgmised Natura 2000 võrgustiku alad: Atsalama hoiuala; Selisoo loodusala; Muraka loodus- ja linnuala (joonis 6). Atsalama hoiuala Atsalama hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Atslama hoiuala pindala on 9,2 ha. Hoiuala on moodustatud Atsalama loodusala baasil. Vastavalt vabariigi valitsuse 05.08.2004 määrusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Atsalama loodusalal kaitstavad elupaigatüübid kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), puisniidud (*6530) ja puiskarjamaad (9070). Atsalama loodusala kattub pindalaliselt hoiualaga. Selisoo loodusala Selisoo loodusala on moodustatud elupaigatüüpide huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) kaitseks. Selisoo loodusala pindala on 1426,3 ha. Selisoo loodusala kaitsmiseks on moodustamisel Selisoo looduskaitseala. Muraka loodusala Muraka loodusala kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0). Muraka loodusala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans), ebasüsik (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Muraka loodusala pindala on 16443,4 ha.

41 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Joonis 6. Mäetaguse valla kaitsealad ning Natura 2000 võrgustiku alad. Muraka linnuala Muraka liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja

42 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

(Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Muraka linnuala pindala on 17751,5 ha. Muraka linnu- ja loodusalad jäävad valdavalt Muraka looduskaitseala koosseisu. 4.4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele Kavandatud tegevuse mõjude prognoosimine Natura aladele on esitatud tabelis 3. Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele. Strateegilise Kas kavandatava tegevuse Kas Natura-asjakohane hindamine planeerimisdokumend elluviimisel on võimalik avaldada on vajalik? iga kavandatud olulist negatiivset mõju ja kas seda tegevus on võimalik vältida? Valla ruumilise arengu Jah Ei põhimõtete Arvestada planeerimisel Natura Asjakohane hindamine ei ole kujundamine 2000 võrgustiku alasid ning vajalik nendest tulenevaid piiranguid. Põllu- ja metsamaade Ei Ei määramine. Üldplaneeringuga uusi põllu- ja Asjakohane hindamine ei ole metsamaid ei määrata. vajalik Uued kaevandatavad Jah Jah alad on määratud Arvestada kaevandatavate alade Asjakohane hindamine on vajalik lähtudes kinnitatud määramisel Natura 2000 maavara kaevandamise lubade mäetööde võrgustiku alasid ning nendest menetlemisel ja mäeeraldiste arengukavadest. tulenevaid piiranguid. kasutuse taotlemisel. Eeskätt võib mõjutatud saada Selisoo loodusala seoses Estonia kaevanduse laienemisega1. Tootmisalade Jah Ei määramine. Valida asukohad väljapoole Natura Asjakohane hindamine ei ole Kavandatud on 2000 võrgustiku alasid. vajalik. perspektiivne Kavandatud uued tootmismaad Tootmisaladele tootmishoonete tootmismaa ala Kiikla jäävad väljapoole Natura 2000 rajamisel tuleb arvestada nende asulasse. alade mõjupiirkonda. keskkonnamõju ning vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine, sh Natura hindamine. Arenguala maade Jah Ei kavandamine ja Valida asukohad väljapoole Natura Asjakohane hindamine ei ole määramine. 2000 võrgustiku alasid. vajalik Kavandatud on Kavandatud uued arengualad

1 Selisoo alla jääva Estonia põlevkivimaardla osa kaevandamise võimalikkus peab selguma vastavate uuringute ja seire käigus. Võimalik on, et Selisoo looduskaitseala loomisega välistatakse soo alla jääva maardlaosa kaevandamise õigus.

43 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Strateegilise Kas kavandatava tegevuse Kas Natura-asjakohane hindamine planeerimisdokumend elluviimisel on võimalik avaldada on vajalik? iga kavandatud olulist negatiivset mõju ja kas seda tegevus on võimalik vältida? perspektiivsed jäävad väljapoole Natura 2000 arenguala maad alade mõjupiirkonda. Mäetaguse asulas. Kergliiklusteede Jah Ei võrgustiku rajamine Valida asukohad väljapoole Natura Asjakohane hindamine ei ole asustatud punktide 2000 võrgustiku alasid. vajalik. vahel. Üldplaneering määrab kavandatavad kergliiklusteed paralleelselt olemasolevate maanteedega ning eemale Natura aladest. Uute matkaradade Jah Ei kavandamine ja Kasutada võimalikult suures Asjakohane hindamine ei ole rajamine. ÜP kohaselt ulatuses olemasolevaid teid, vajalik. võivad tulevikus olla Natura 2000 võrgustiku aladel kaalutletud järgmised kooskõlastada tegevus potentsiaalsed Keskkonnaametiga. marsruudid: Mäetaguse-Pagari- Kiikla mõisade ring- marsruut (ca 28 km) - kulgeb piki olemasolevaid teid. Rabaring- marsruut Kalina, Ratva ning Selisoo tutvustamiseks (ca 35 km) – marsruut, mis kulgeb piki olemasolevaid teid ja radu, uusi rajatisi ei planeerita. Mäetaguse – Kurtna järvistu – Kuremäe (ca 50 km) marsruut, mis kulgeb piki olemasolevaid teid. Mäetaguse maastikukaitseala õppe- ja matkarada vastavalt kinnitatud kaitsekorralduskavale. Kalina suusa- ja teemarada. Atsalama hoiuala tutvustav ärakoristatav

44 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Strateegilise Kas kavandatava tegevuse Kas Natura-asjakohane hindamine planeerimisdokumend elluviimisel on võimalik avaldada on vajalik? iga kavandatud olulist negatiivset mõju ja kas seda tegevus on võimalik vältida? õpperada.

Digitaalse kaardi- ja Ei Ei kohtteabematerjali Kaardimaterjali täpsustamine ei Asjakohane hindamine ei ole koondamine ja mõjuta Natura 2000 alasid. vajalik täpsustamine

4.4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Mäetaguse valla üldplaneeringuga ei ole kavandatud maakasutuse sihtotstarvete muutust aladel, mis võiksid mõjutada valla territooriumil paiknevaid Natura 2000 alasid. Uued arendus-, väikeelamu- ja tootmisalad on kavandatud asulate keskustesse, mis paiknevad Natura 2000 aladest eemal. Seega ei ole oodata uute arendus-, elamu- ja tootmisalade kavandamisega negatiivset mõju Natura aladele. Edasises planeerimises ja projekteerimises tuleb tootmisaladele kavandatavate tootmishoonete puhul tähelepanu pöörata nende keskkonnamõjudele ning vajadusel teostada keskkonnamõju hindamine, sh ka Natura hindamine. Valla territooriumil toimuvad kaevandustegevused võivad mõjutada Natura võrgustiku alasid. Üldplaneeringuga ei kavandata otseselt uusi kaevandusalasid, vaid käsitletakse praeguseks kinnitatud mäetööde arengukavasid ja uute mäeeraldiste kasutuselevõtu taotlusi. Uute kaevandus- ja uuringulubade taotlemisel tuleb igakordselt arvestada Natura 2000 alade paiknemist ning teostada vajaduse korral Natura hindamine. Kuna üldplaneering ei määra uusi kaevandusalasid, siis ei ole asjakohane Natura asjakohase hindamise läbiviimine üldplaneeringu koostamisel. Siiski kuna kaevandustegevuse ja Natura alade konfliktid on omavalitsuse territooriumil asjakohased antakse järgnevalt ka esinevatest konfliktkohtadest ja võimalikest arengutest põhjalikum ülevaade. Allmaakaevanduste rajamine võib Natura alasid mõjutada veerežiimi ja pinnareljeefi muutmise kaudu. Eeskätt võib kaevandustegevusest mõjutatud saada Selisoo loodusala, mille alla ulatub osaliselt Estonia allmaakaevanduse ala. Samuti võib kaevandustegevusest saada mõjutatud Muraka loodusala, mis jääb Ojamaa kaevanduse mõjualasse ning osaliselt ka Estonia kaevanduse mõjualasse. Kaevandustegevus ja Selisoo Natura ala Kaevandustegevuse mõju kohta Selisoo alale on koostatud mitmeid mahukaid uuringuid (Hang jt, 2009; Ilomets jt, 2011; TTÜ Mäeinstituut, 2011; Hang jt, 2012) ning Selisoo taimkatte ja hüdrogeoloogilise seisundi seiretegevus alal on jätkuvalt teostamisel. Avaldatud on ka mitmeid teadusartikleid tunnustatud ajakirjades (Marandi jt, 2013; Orru jt, 2013; Marandi jt, 2014). Probleemiks antud ala puhul on Estonia kaevanduse mäeeraldise külgnemine ja osaline kattumine Natura 2000 võrgustiku alaga (joonis 7). Estonia kaevanduse mäetööde arengukava näeb ette vahetult Selisoo Natura alaga külgnevas kaevanduse osas kaevandamist perioodil 2014-2017. Selisoo all kaevandamist mäetööde arengukava ette ei näe ning Eesti Energia

45 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Kaevandused AS on andnud teada (kiri 20.03.2014 nr EP-KES-1.01/173-2), et plaanis on taotleda soode aluse varu passiivseks tunnistamiseks. Estonia mäeeraldise piirid oli määratud ja maavara kaevandamise luba väljastatud enne Selisoo Natura 2000 võrgustikku nimekirja lisamist. Samas tuleb arvestada, et Selisoo loodusalal esinevad elupaigatüübid on suures ulatuses nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ kohased esmatähtsad elupaigatüübid.

Joonis 7. Selisoo Natura ala, Natura elupaigatüüpide ja Estonia mäeeraldise kattumine. Alus: Maa-ameti WMS kaardirakendus, EELIS 2014. Senine hüdrogeoloogiline modelleerimine on tõestanud, et sooala püsimiseks kaevanduste kohal või läheduses on vajalik: a) kas savikatest setetest veepideme olemasolu turba all; b) turba veejuhtivus peab olema alla 10-5 m/d. Selisoo uuringute (Hang jt. 2009; Hang jt, 2012) andmetel pole aga Selisoos kumbki tingimus täidetud. Estonia kaevanduse maksimaalne levik Selisoo alla mäeeraldise piirini, alandaks oluliselt pinnavee taset Selisoos, mis mõjuks pöördumatult soo

46 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

ökosüsteemile. Samas ei võimalda uuringutes kasutatud statsionaarne hüdrogeoloogiline mudel näha ajast sõltuvat rõhualanduse levikut turbas, võimalikku infiltratsiooni kõikumist ja/või turba kompaktsioonist tulenevat veejuhtivuse muutumist (Hang jt, 2012). Käivitatud on Selisoo seiresüsteem, mis sisaldab soo pinnavee ja väljavoolu ning põhjaveetaseme seiret, samuti on kaardistatud seirealade taimestik. Seire tulemuste värskeim avaldatud analüüs näitab, et Estonia kaevanduse mõju põhjavee vaatluskaevude veetasemetele ei ole 2009 – 2012 seireandmetes näha või on mõju väiksem kui veetasemete looduslik aastasisene varieerumine. 2011 – 2012 pinnasevee seire näitab, et Selisoo rabalaamade keskosa pindmine veerežiim on jätkuvalt looduslik. Raba servaaladel olevate kuivenduskraavide mõju ulatub raba suunas hinnanguliselt 100-200 m kaugusele. Turbaaluses mineraalpinnases on veetasemed alanenud ja alanduse mõju ulatub umbes meetri ulatuses turba alumisse kihti. Rabalaamade kuivendusest mõjutatud servaaladel on taimestik tõenäoliselt muutumas. Oodata on puhmarinde ja puurinde tihenemist ning turbasammalde katvuse vähenemist. Tõenäoliselt on tegu metsakuivenduse jätkuva mõjuga, kuid ei saa välistada Estonia kaevanduse täiendavat mõju (Hang jt, 2012). Mõju selgitamiseks Natura alale on vajalik Selisoo alal jätkata taimkatte seiret vastavalt Eesti Märgalade Ühingu poolt 2011 a rajatud seiresüsteemile. Samuti on vajalik jätkata pinnasevee ja põhjaveeseiret vastavalt Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituudi 2009 a teostatud Selisoo hüdrogeoloogilise uuringu raames koostatud seirekavale. Viimase avaldatud seirearuande kohaselt on soovitused edaspidiseks (Hang jt, 2012):  ajaliste muutuste prognoosimiseks luua aegsõltuv hüdrogeoloogiline mudel;  Selisoo hüdroloogilise režiimi parandamiseks tuleks koostada taastamiskava, mis sisaldaks kuivendusvõrgu sulgemise ja vajadusel puistu hõrendamise kava;  kaevandamisel järgida TTÜ Mäeinstituudi (2011) poolt soovitatud kaevandustehnoloogilisi lahendeid;  selgitada tehnogeensete konstruktsioonide kaudu Estonia kaevandusse jõudva vee hulk ja võimalused selle vähendamiseks;  jätkata pinnase- ja põhjavee seiret;  rajada põhjavee seirevõrku täiendavad vaatluskaevud;  jätkata taimestiku seiret. Senised Selisoo ala uuringud ei kinnita üheselt senise kaevandustegevuse mõju Selisoo Natura alale. Võimalik mõju on väiksem kui veetasemete looduslik varieerumine aasta piires (Hang jt, 2012). Samas edasise kaevandustegevuse mõju osas on erinevad teadlaste uurimisgrupid kohati täiesti erinevatel seisukohtadel. Avaldatud on kaks erinevale järeldusele jõudvat teadusartiklit. Orru jt (2013) kasutasid veerežiimi mõju uurimiseks Darcy võrrandit samas kui Marandi jt (2013) kasutasid detailsemat hüdrogeoloogilist mudelit, mida kalibreeriti eelnevates uuringutes kogutud andmete alusel (Hang jt, 2009; Hang jt, 2012). Orru jt (2013) töös jõuti järelduseni et altkaevandamine ei põhjusta Selisoo raba säilimiseks vajaliku veerežiimi muutumist. Samas Marandi jt (2013) töös jõuti järeldusele, et altkaevandamine mõjutab olulisel määral Selisoo looduslikuna säilimist. Lisaks võrreldi antud töös hetkel valitseva olukorraga situatsioone, kus kaevandamine teostatakse kuni Selisoo loodusala servani ja kus kaevandamine toimub ka Selisoo ala alt. Leiti, et negatiivset mõju avaldatakse ka juba juhul kui kaevandamine toimub ainult Selisooga külgneval alal ning praegune loodusala piir ei ole piisav Selisoo koosluste

47 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 säilimiseks. Sealjuures toodi töös välja, et vahe negatiivsete mõjude osas, kas kaevandatakse kuni loodusala servani või ka loodusala alt on vähene (Marandi jt, 2013). KSH koostamise perioodil on menetlemisel Selisoo loodusala baasil Selisoo looduskaitseala moodustamine. Looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on alal keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Samuti näeb kaitse-eeskiri ette, et kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevusi, mis võivad kahjustada kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kaitse-eeskirja antud kujul kehtestamine suure tõenäosusega välistab kaevandustegevuse Selisoo alt, kuid kaevandamiseks ala kõrvalt otsesed piirangud puuduvad. Estonia kaevanduse mäetööde arengukava kuni 2017 aastani ei näe ette Selisoo aluse mäeeraldise kaevandamist. Samas näeb Estonia mäetööde arengukava ette lähiaastateks kaevandustegevust kuni Selisoo loodusala piirini. Kaevandatavaks alaks on põhimõtteliselt pea kogu Selisoo idaküljega piirnev ala. Antud keerukat situatsiooni on värskelt analüüsitud ka Natura alade juriidilisest küljest (Marandi jt, 2014). Õiguslikust analüüsist ilmneb, et Euroopa kohtupraktika alusel ei saa Natura alasid käsitleda kui selgete piiridega alasid ning nende kaitseks võivad olla vajalikud piirangud ka väljapool otseseid kaitseala piire. Samuti jõuab analüüs järeldusele, et Euroopa kohtupraktika kohaselt tuleb keelata tegevused, mis potentsiaalselt võivad Natura alasid negatiivselt mõjutada kui negatiivse mõju esinemine ei ole täielikult välistatud Natura hindamise raames (Marandi jt, 2014). Juhul kui leitakse, et hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt olulisest negatiivsest mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, sh esmatähtsatele elupaigatüüpidele, on see tegevus siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel tuleb järgida Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 6 sätestatut. Selle kohaselt võib antud tegevuseks loa anda Vabariigi Valitsus ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Senini kuni ei toimu Estonia kaevanduse kaevandusloa muutmist lähtuvalt Selisoo küsimustest on oluline jälgida Estonia kaevanduse kaevandusloas seatud tingimusi Selisoo kaitse tagamiseks. Kaevandusloa kohaselt on kaevandaja kohustatud: - peatama põlevkivi kaevandamine Selisoo loodusala all, kuni pole välja töötatud sobiv tehnoloogiat, mis võtab arvesse Selisoo loodusala aluse maapõue isoleerimise vajadust ülejäänud Estonia kaevandusest; - kui kaevanduse piir nihkub Selisoo loodusala piirile lähemale kui 200 m, vältima läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvate kommunikatsioonide rajamist. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainult vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Selisoo loodusala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter jt kommunikatsioonid viia maa alt. Samasuguseid nõudeid tuleb täita ka Muraka loodusala piirile läheduses; - rajama Selisoo märgala serva seirepuuraugugrupid, sh ka kvaternaarisetetesse vee taseme määramiseks; - Selisoo loodusalal seirama raba pealispinna kõrgust Selisoo märgala piires perioodiga 5 aastat; - vajaduse korral reguleerima ja kontrollima Selisoo loodusalal vee äravoolu Seli soo ümbrusse rajatud kuivendusvõrgu kaudu looduslähedase veerežiimi taastamiseks.

48 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Kaevandustegevus ja Muraka Natura ala

Joonis 8. Muraka Natura ala, Natura elupaigatüüpide, Estonia ja Ojamaa mäeeraldise kattumine. Alus: Maa-ameti WMS kaardirakendus, EELIS 2014 Muraka linnu- ja loodusala Ratva raba (Muraka looduskaitseala Ratva raba sihtkaitsevöönd) osa jääb sarnaselt Selisoole osaliselt Estonia kaevanduse mäeeraldisele. Senised uuringud Ratva rabaalal on näidanud, et raba all puudub ühtlane, piisava paksuse- ja madala veejuhtivusega pinnakatte setete kiht, mis vaieldamatult kindlustaks soo püsimiseks vajalike hüdroloogiliste tingimuste säilimise juhul kui aluspõhja veetaset oluliselt alandada. Estonia kaevanduse mäeeraldisega piirneval raba osal on pinnakatte paksus väga väike ja infiltratsiooni kontrollib suhteliselt õhukese turbakihi vertikaalne veejuhtivus. Ratva raba soosette all ulatub pinnakatte paksus paarikümnest sentimeetrist raba kirdeosas kuni 4,5 m-ni soo lõuna- ja edelapiiri lähedal. Suurel osal raba all lasub vahetult aluspõhjal 0,15 – 3,5 m paksuselt tihe, veeriseline sinakashall saviliiv- või liivsavimoreen, mille keskmine veejuhtivus on 0,003 m/d. Moreenil lasub tihe või savikas aleuriit keskmise veejuhtivusega 0,1 m/d; soo kesk- ja läänepoolses osas katab moreeni ja on turba lamamiks valdavalt peeneteraline hea veejuhtivusega (K= 1.-30 m/d) liiv. Kuna moreen on aleuriidist ja liivast halvem veejuht, siis toimub setetega seotud vee lateraalne liikumine üldise reljeefi kallakuse suunas lõunasse (Hang jt, 2012). Seni teostatud uuringute alusel oleks seega Ratva raba alt kaevandamisel tõenäoliselt negatiivne mõju Natura alale. Seniste uuringute alusele ei ole välistatud negatiivne mõju ka

49 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 kaevandamistegevuse korral rabaga külgnevatel aladel. Ratva raba alal kehtib käesoleval ajal Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri, mis keelab sihtkaitsevööndi alal majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise. Seega otseselt raba alt kaevandamine on hetkel kehtiva kaitsekorra alusel vähetõenäoline. Samas puuduvad piirangud kaevandamiseks kuni raba servani. Raba servale lähenemisel tuleb järgida Estonia kaevanduse kaevandusloas seatud tingimusi. Lisaks tuleb uue riikliku põlevkivi arengukava koostamisel erilist tähelepanu pöörata Natura alade ning kaevandustegevuse võimalikele konfliktidele vältimaks vastuollu minemist Euroopa Liidu õigusega. Muraka Natura alast põhja suunas jääb lisaks ka Ojamaa kaevandus. Ojamaa kaevanduse mõjud Muraka rabale pole käesoleval ajal lõplikult selged ning mõjude selgitamiseks on käimas seire. Ulatuslik osa Ojamaa mäeeraldisest kattub Muraka Natura alaga. Muraka Natura ala kaitseks tuleb rakendada Ojamaa kaevanduse kaevandusloas seatud tingimusi, mille kohaselt kaevandaja peab: - jätkama seiret Muraka soostiku ökosüsteemide seisundi ja hüdroloogilise režiimi ning põhjavete vaheliste seoste määramiseks. Korraldama veerežiimi vaatlusi kaevandamisloa kehtivuse jooksul, tegema kindlaks kui palju ja kuidas aluspõhjaliste veekihtide veetaseme muutused põhjustavad muutusi Muraka raba veerežiimis. Hüdrogeoloogilise seire korraldamisel peab programmi kooskõlastama Keskkonnaministeeriumiga ning saadud andmed esitama igal aastal Keskkonnaministeeriumile; - mäeeraldise lõunapoolses osas, lõuna pool mõttelist joont, mis ületab mäeeraldise plaanil olevat punkti 64-781-34 punktiga, mille koordinaadid on X – 6572290,0 m ja Y – 6839990,0 m ei ole lubatud alustada kaevandamist enne kui on selgunud vähemalt 5 aastat kestnud sooseire ja põhjaveeseire tulemused ning juhul kui need osutavad kaevandamisest tingitud kahjustava keskkonnamõju puudumisele kaitsealal. Kui seire tulemusel ilmneb, et kaevandamine allpool mäeeraldise lõuna poolset mõttelist joont tekitaks Muraka Looduskaitsealale soovimatuid keskkonnamõjusid, on Keskkonnaministeeriumil õigus muuta loas määratud mäeeraldise suurust ja loa eritingimusi. Muud Natura aladega seotud tegevused üldplaneeringus Üldplaneeringus kavandatust on Natura aladega seotud tegevuseks uute matkaradade potentsiaalne kavandamine. Uutest õpperadadest on perspektiivse võimalusena kavandatud ainsana Natura alasid puudutatavana Atsalama hoiuala õpperada, teised matkarajad on kavandatud kas väljapoole Natura alasid või on kavandatud juba olemasolevate radade uuendamist, millega ei avaldata negatiivset mõju Natura aladele. Atsalama hoiualale õpperaja rajamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga ning lähtuda nendepoolsetest tingimustest raja rajamiseks. Hoiuala valitsejaga kooskõlastatud tegevuse puhul ei ole oodata negatiivset mõju Natura alale. Eelnevast lähtuvalt ei ole tõenäoline otseselt Mäetaguse valla üldplaneeringuga kavandatud maakasutustingimuste seadmisega kaasneva negatiivse mõju avaldamine Natura aladele. Samas lähtudes valla territooriumil toimuvatest kaevandustegevuse arengust ei ole olemasolevate uuringute põhjal välistatud negatiivse mõju avaldamine Selisoo ja Muraka Natura võrgustiku aladele juhul kui kaevandamine teostatakse maavara kaevandamise lubades käesoleval ajal määratud ulatuses. Projektide ja kavade korral millega võib potentsiaalselt kaasneda mõju Natura aladele tuleb teostada Natura hindamine. Eeskätt tuleb tähelepanu pöörata võimalikule Natura alade

50 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

mõjutamisele maavara kaevandamise lubade menetlemisel ning nii Selisoo kui Muraka alade osas tuleb jätkata seire teostamist. 4.5. Mõju pinna- ja põhjaveele Põhjavee reostuskaitstus Mäetaguse valla territooriumil on valdavalt väike, kuna kogu valla territooriumil on pinnakate õhuke. Põhjavee kvaliteet (eelkõige kaevanduspiirkondades) on halb, ülemiste kihtide põhjavesi sisaldab liigselt rauda ja teisi mineraale ning seda vett joogiveeks kasutada ei saa. Mõju pinna- ja põhjaveele avaldab piirkonnas eeskätt kaevandustegevus. Mõju põhjaveele avaldavad nii tegutsevad kaevandused kui ka võivad mõju avaldada kasutusest väljajäävad kaevandusobjektid, juhul kui need jäävad korrektselt likvideerimata. Näiteks kaasneb reostusoht kaevanduse puuraukudega (tehnilised, luure jne), mis võivad avaldada negatiivset mõju põhjaveele, kui need jäävad nõuetekohaselt sulgemata. Kaevandustegevusega kaasnevate mõjude leevendamiseks on kaevandusettevõtjad teostanud veetrasside ja puurkaevude rajamist. Üldplaneeringu koostamise raames on võimalik hinnata kavandatava tegevusega (erineva juhtotstarbega maade kavandamine) kaasneda võivaid täiendavaid riske ja seada tingimusi, mis takistaksid pinna- ja põhjavee kvaliteedi jätkuvat halvenemist. Olemasolevaid probleeme aitab lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsioonilahenduste kavandamine. Ühiskanalisatsioonivõrgu laiendamine ja uute vähendab täiendava reostuse põhjavette sattumise ohtu; ühisveevärgi rajamine annab võimaluse sügavamate, joogiveeks kõlbuliku veega põhjaveekihtide kasutamiseks piirkondades. Üldplaneeringuga kavandatakse arendusalasid praegustesse keskustesse, mis annab võimalust uute alade ühislahendustega ühinemiseks. Üldplaneeringuga kavandatakse täiendavaid elamu-, teenindus-, tootmis- jm juhtfunktsiooniga maid. Igasugune arendustegevus (eelkõige tootmis- ja elamualade arendamine) võib keskkonnanõuete mittetäitmisel kaasa tuua ohu põhjavee kvaliteedi ja seisundi säilimisele. Arendustegevusele tingimuste seadmisel tuleb järgida, et tegevuse elluviimisega ei kaasne põhjavee reostumist ja ülemäärast tarbimist. Tootmismaade arendamisel ning kaevandusalade kasutuselevõtul on vajalik igakordselt kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust.. Reovee käitlemisest tingitud ohtude minimeerimiseks tuleks võimalikult suur osa Mäetaguse ja Kiikla asulate elanikkonnast liita ühiskanalisatsiooniga. Hajaasustuses kaaluda piirkondlike ühiskanalisatsioonide rajamist, kohtades, kus sellerajamine on põhjendamatult kulukas, tuleb kinnistu omanikul tagada nõuetekohaste kogumiskaevude rajamine ning reovee korrapärane väljavedu reoveepuhastisse. Ühiskanalisatsioonitrassi valdajal tagada kanalisatsioonivõrgu ja biopuhastite töökindlus. Kuna tegu on kaitsmata põhjaveega alaga, siis on imbväljakute rajamine keelatud. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutus ei suurenda oluliselt pinna- ja põhjavee reostusohtu juhul kui edasisel planeerimisel ja projekteerimisel järgitakse keskkonnanõudeid. Vajalik on pinna- või põhjaveele potentsiaalset reostusohtu kujutavate tootmistegevuste, sh uute kaevandusalade kasutuselevõtu korral teostada täiendavad keskkonnamõju hindamised ning kavandada leevendavad meetmed. Ohuks keskkonnale võib kujuneda reovee sattumine pinnasesse, mida on võimalik ära hoida sobiliku reoveekäitlusega.

51 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

4.6. Mõju välisõhule, sh õhukvaliteedile ning müra ja vibratsioon

4.6.1. Tootmistegevuse mõju õhukvaliteedile Mäetaguse valla territooriumil paiknevad Keskkonnalubade andmebaasi 06.02.2014 alusel 4 välisõhu saasteluba omavat ettevõttet, milleks on OÜ Purustaja Ojamaa kaevanduses Võrnu külas (saasteallikad killustiku purustamine, sõelumine ja laadimine, põletusseadmed), Mäetaguse Kommunaal OÜ (saasteallikad katlamaja, kütusehoidla), OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduses Võrnu külas (saasteallikad mobiilse purustaja diiselmootor, õlimahuti, tuulutusšurfid, katlamaja, purustuskompleks, lõhketööd) ning Eesti Energia Kaevandused AS Estonia kaevandus Väike-Pungerja külas (saasteallikad katlamaja, kütusehoidla, lõhketööd, tankla). Välisõhu saastelubade alusel on peamisteks saasteaineteks tahked osakesed ja põlemisgaasid. Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel eraldub lisaks eelnimetatule alifaatseid süsivesinikke, vesiniksulfiidi, metaani ja ammoniaaki. Käesoleval ajal võib valla õhukvaliteeti pidada heaks, sest Mäetaguse vallas puuduvad paiksed saasteallikad, mis põhjustaksid tootmisterritooriumi piirilt välja poole levivat olulist õhusaastet ehk kehtestatud saasteainete heite piirväärtuste ületamist. Enamik välisõhu saastet põhjustavatest ettevõtetest on seotud kaevandustegevustega. Allmaakaevanduste põhiliseks õhusaaste allikaks on kaevanduse tööstusterritoorium, kus toimub kaevandatud põlevkivi töötlemine. Põlevkivi rikastamisel paisatakse õhku olulisel hulgal tolmu. Kuna kaevanduste tööstusterritooriumid asuvad elamutest kaugemal (õhusaaste leviku mõistes), siis õhukvaliteedi piirnormide ületamine ning seeläbi negatiivse tervisemõju avaldamine elanikele on vähetõenäoline. Õhukvaliteedi ülepinnalisi uuringuid teadaolevalt Mäetaguse valla territooriumil teostatud ei ole ning õhukvaliteedi püsiseirejaamu piirkonnas ei paikne. Lähtudes välisõhu saastelubade tingimustest teostatakse õhukvaliteedi pistelisi mõõtmise tolmu osas Ojamaa kaevanduse tootmisterritooriumi piiril. Saasteainete piirnormide ületamist pole mõõtmistega teadaolevalt tuvastatud. Lisaks tööstusterritooriumile tekib õhusaastet ka põlevkivi lõhkamisel ja väljaveol. Üldine praktika näitab, et kaevandustes lõhkamisega kaasnevad gaasid ja tolm settivad enamjaolt kaevanduskäikudes enne õhu väljumist õhutusšahtide kaudu. Lõhkamistöödel oleneb tekkivate saasteainete heitkogus eelkõige lõhkeaine erikulust (kg/m3) lõhatava mäemassi mahu kohta, aastas lõhatava mäemassi kogusest ja saasteainete eriheitest lõhkeaine massiühiku kohta (kg/t). Õhusaaste mõju võib avalduda tuulutusšurfidest väljuva õhu kaudu. Üldplaneeringuga kavandatavate uute tootmisalade mõju õhukvaliteedile ei ole võimalik ilma tootmisaladel tegutsema hakkavate ettevõtete iseloomu teadmata hinnata. Välisõhu kvaliteedile avalduvale mõjule tuleb tähelepanu pöörata uute ettevõtete planeeringute, ehituslubade ja tegevuslubade menetlusel. Näiteks tuleks kohalikul omavalitsusel ehitusprojektide kooskõlastamisel ja kasutuslubade andmisel jälgida ka võimalikku välisõhu saasteloa kohustust (üle 0,3 MW kütteseadmete, värvitöökodade jms korral) ning selle vajadusel nõuda ka loataotluse esitamist ehitusprojekti juurde. Tagada tuleb, et välisõhu saasteloa või kompleksloa kohustusega ettevõtted ka vastavaid lube omaks ning lubades sätestatud tingimusi täidaks. Kokkuvõttes kaasneb valla territooriumil toimuva tootmistegevusega välisõhu kvaliteedile nõrk negatiivne mõju. Õhku paistakse gaasilisi saasteaineid ja tolmu, kuid käesoleval ajal ei ole ette näha tegevust mis põhjustaks saasteainete piirväärtuse ületamist väljapool

52 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 tootmisterritooriumeid. Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende välisõhu saasteloa või kompleksloa kohuslaseks olemist. 4.6.2. Liikluse mõju õhukvaliteedile Õhukvaliteeti mõjutavad ka liiklusest tulenevad heitgaasid. Valda läbivad Jõhvi-Tartu-Valga riigi põhimaantee (2012 a andmetel kuni 2776 ööp, 89 % sõiduautod) ja Kohtla-Järve-Mäetaguse (2009 a andmetel kuni 650 ööp) kõrvalmaantee. Väiksematel kõrvalmaanteedel jääb liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas. Erandiks on Ereda-Võrnu-Sala riigimaantee ja Võrnu- Sala vallamaantee, kus seoses Ojamaa kaevanduse teenindamisega ja aherainest valmistatud killustiku transpordiga on liiklussagedus kasvanud ja täpsete andmete saamiseks vajalik liiklusloendus. Liiklussagedused on võrdlemisi madalad ning olulist mõju valla õhukvaliteedile laiemalt ei avalda. Siiski võib esineda kõrgemaid heitgaaside kontsentratsioone põhimaanteede vahetus läheduses. Üldplaneeringuga kavandatakse elamumaid ka maantee sanitaarkaitse vööndisse. Maanteede sanitaarkaitse vööndites võib õhu saasteainete tase periooditi ületada kehtestatud normtasemeid. Sanitaarkaitse vööndisse ei ole otseselt keelatud elamute kavandamine, kuna sanitaarkaitse vööndit on võimalik vähendada, kuid soovitav on elamuid ja tundlikke ühiskondlikke objekte kavandada väljapoole sanitaarkaitsevööndit. Vööndisse tundlikke objektide rajamisel tuleb detailplaneeringute koostamisel arvestada kõrgendatud õhusaaste ja müratasemeid ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed. Mäetaguse vallas on väike rahvaarv ning asustustihedus võrreldes linnadega hõre. Asustus on valdavalt koondunud kolme keskusesse. Seega on piirkonnas ka väike lokaalne liikluskoormus, millest tulenevalt on liiklusest tulenev negatiivne mõju õhukvaliteedile väljapool põhimaanteede trassikoridore minimaalne. Head õhukvaliteeti aitab säilitada asumikeskustes äri- ja ettevõtlusalade arendamine, kuna seeläbi võimaldatakse elanikel saada esmavajalikke toidu- ja tarbekaupu ning teenuseid kodu lähedalt, mis aitab vähendada autosõite kaugemalasuvatesse suurtesse kaubandus- ja teeninduskeskustesse. Õhukvaliteedi tõstmisele mõjub positiivselt ka kergliiklusteede ja puhkealade määratlemine, kuna see tõstab elanike tervislikke eluviise ning pikemas perspektiivis vähendab vajadust autoga liiklemiseks. Eelnevast tulenevalt võib väita, et Mäetaguse valla liiklusest tulenevat õhukvaliteedi piirnormide ületamist ei kaasne ning see ei põhjusta täiendavat negatiivset mõju inimeste tervisele ega heaolule. Põhimaanteede sanitaarkaitsevööndisse tundlike objektide kavandamisel tuleb arvestada õhu saasteainete piirnormide ületamise võimalikkust ning vajadusel näha ette leevendavaid meetmeid. 4.6.3. Tootmistegevuse mõju müratasemetele Peamiseks vallas asuvateks müraallikateks on erinevad põlevkivi maardlatega seotud kaevandusobjektid. Müra põhjustavad kaevandustest aheraine ja põlevkivi transport, töötlemine, kaevanduses toimuvad lõhkamistööd ning kaevanduse ventilaatorid. Kaevanduste tegevus võib olla ümbruskonna elanike jaoks häiriv, samuti võib esineda müra normtasemete ületamisi ning seepärast tuleb kaevandajatel rakendada maavara kaevandamise lubades seatud müra leevendusmeetmeid. Uute kaevandusehitiste ja -rajatiste rajamisel tuleb igakordselt tähelepanu pöörata müra mõjule ning vajadusel kavandada leevendusmeetmeid. Üheks võimalikuks leevendusmeetmeks on metsa kui loodusliku müratõkke säilitamine, kuid praktikas on raskused probleemsetes kohtades metsa säilimise tagamisega kuna senini puudus õigus raiepiirangute kehtestamiseks. Metsaseaduse 01.01.2014 rakendunud muudatus annab

53 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 kohalikule omavalitsusele õiguse planeeringuga asula või elamu kaitseks müra leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Uute ehitiste rajamisel saab nõuda detailplaneeringu koostamist, mille käigus on võimalik määrata puistu säilitatavaks, kuid olemasolevate hoonete puhul selline õigus puudub. Eesti Energia Kaevandused AS-il on maavara kaevandamise lubade omanikuna kohustus: 1) Estonia kaevandusloa järgi: - mõõta tootmisel kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel tuleb arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab loa andja mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada loa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike- Pungerja Külaseltsile. - mõõta lõhketöödega kaasnevaid maavõnkeid. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja juuresolekul enne, kui lõhketööd hoone lähedusse jõuavad ja ka pärast lõhketööde toimumist. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasnevate maavõngete mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. - rakendada Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastidel). - teostada lõhketöid elamute läheduses ajavahemikul 08:00–22:00“. 2) Ahtme II kaevandusloa järgi: - Tarakuse külaelanike rahulolu tagamiseks mõõta lõhketöödega kaasnevaid maavõnkeid kambribloki koristustööde lõhketöödest tingitud häiringute täpsemaks hindamiseks. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasnevate maavõngete mõõtmist koristustööde lõhketöödest tingitud häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. - Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid peavad paiknema nii, et nende mõjuraadiuses puudub enamjaolt püsiv inimasustus. Osaühingul VKG Kaevandused on Ojamaa põlevkivikaevanduse puhul välisõhu saasteloas kohustusena sätestatud:  Tuleb mõõta mürataset kaks korda aastas (kevadel ja sügisel). Valitud mürataseme mõõtmiste punktide valikul tuleb tugineda Mäetaguse üldplaneeringu KSH aruandele ja kooskõlastada punktid eelnevalt Mäetaguse Vallavalitsusega. Mürataseme mõõtmise tulemuste aruannete koopiad esitada Mäetaguse Vallavalitsusele. Kui müratase ületab normi, tuleb paigaldada kunstlikud müratõkked. Sellise olukorra vältimiseks säilitada looduslikud müratõkked. Müramõõtmispunktid on senini määratud koostöös Mäetaguse Vallavalitsusega. Senise mõõtetulemuse alusel ei ole elamualadel müra piirtaset ületatud. KSH koostaja soovitab ka edaspidi mõõtepunktide määramisel lähtuda konkreetsel ajaperioodil esinevast situatsioonist ja mõõtepunktid igaaastaselt kooskõlastada vallavalitsusega. Asjakohane on teostada müramõõtmised maapealse tootmisterritooriumi piiril, 54 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 tootmisterritooriumile lähima elamu juures ning lõhkamiste alale lähima elamu juures. Kaevandusloas ei ole täpsustatud mõõtmiste kestvust ning senini teostatud mõõtmine on teostatud ühes mõõtepunktis kestvusega 1 tund. Arvestades Estonia kaevanduse kaevandusloas fikseeritud müramõõtmistingimusi oleks soovitav ka Ojamaa kaevanduse puhul rakendada analoogilisi tingimusi ehk siis mõõtmisi teostada kaks korda aastas kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil. Kolustre kruusakarjääri puhul on müra leevendavaks tingimuseks kaeveloas seatud piirang killustiku purustamise ajale (lubatud tööpäevadel kella 08 kuni 18). Samuti on ajaline piirang seatud Mäetaguse kruusakarjäärile, kus on kaevetöid, kivide purustamist ja kruusa vedu lubatud teostada tööpäeviti 08.00-18.00 vältimaks inimeste elukeskkonna häirimist. Kaevanduste toimimisega kaasnevad müraprobleemid tuleb lahendada koostöös kohalike elanike ning kaevandajaga. Oluline on maavara kaevandamise lubades sätestatud tingimuste täitmise jälgimine lisaks loa andjale ka omavalitsuse poolt. KSH programmi arutelul toodi välja, et müraprobleeme on vallas esinenud seoses kaevandusobjektide ümbruses toimunud metsaraiega. Puistu ei takista üldjuhul efektiivselt müra levikut, kuid aitab seda siiski summutada. Tihe puistu suudab mürataset vähendada kuni 5 dB 30 m kohta (Construction noise …, 2013). Samas sõltub summutusefekt nii puistu omadustest kui heli omadustest. Märgatav on summutusefekt eelkõige kõrgemate sagedustega helide osas (nagu lõhkamisega kaasnev müra) (Lamancusa, 2009). Sealjuures lõhkamisega seotud müra puhul on tuvastatud, et tõenäoliselt esineb olulisem summutusefekt juhul kui mets ümbritseb heli vastuvõtjat (elamuala) ning heli allikas paikneb avamaastikus. Samas ei ole metsa mõju lõhkamisega seotud mürale käesoleval ajal veel üheselt mõistetav (Swearingen jt, 2005). Samuti seisneb puistu müra leevendamise efektiivsus inimese jaoks psühholoogilises müra summutamises. Haljastuse psühholoogilist müra vähendamise efekti on täheldatud mitmetes uurimustes (Yang, 2011). Seega võib eeskätt problemaatiliseks pidada müraobjektile otsese avatuse loomist raie läbi, kuna antud tegevusel on suur tõenäosus põhjustada müra häirivuse kasvu. Seega tuleks kindlasti vältida müra tekitavate kaevandusobjektide ning müratundlike alade vahelistel alades raieid, mis põhjustaksid otsese nähtavuse teket. Kuna metsa reaalne mürasummutusefekt sõltub nii heli omadustest (sagedus, helirõhutase) kui ka mitmetest muudest teguritest (meteoroloogilised tingimused, lehtpuude puhul aastaajast), siis ei ole üheselt võimalik määrata kaevandusalade ja elamualade vahele jääva minimaalselt vajaliku metsaala ulatust. Uute elamumaade kavandamisel või üksikute eluasemete rajamisel kaevandusobjektide lähialadele tuleb arvestada kaevandusobjektidega kaasneva müraga. Vajadusel peab mürataseme kontrollmõõtmised läbi viima elamuala arendaja detailplaneeringu koostamise raames. Detailplaneeringualadel, mis jäävad potentsiaalselt kaevandusobjektide müra mõjualasse, näha ette võimalusel kõrghaljastuse säilitamine kavandatavate müratundlike objektide ja müraallikate vahelisele alale. Info kaevandusobjektide, sh võimalike müraallikate (ventilatsioonisurfid jms), paiknemise kohta valla territooriumil on kohati puudulik ning raskendab seetõttu arendustegevuse planeerimist. Riigi, kohaliku omavalitsuste ja kaevandajate koostöös on soovitav teostada kaevandusobjektide andmete koondamine (altkaevandatud alad, tervikud, puuraugud, surfid jms) ning vastava ühtse interaktiivse kaardimaterjali koostamine. Kokkuvõttes mõjutab Mäetaguse valla kaevanduste piirkonna elanikke eelkõige põlevkivi kaevandamisega, sh lõhkamiste ning ventilatsioonisüsteemidega, seonduv müra. Esineda võib

55 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 elanike jaoks müra häirivaid tasemeid. Vajalik on järgida maavara kaevandamise lubades sätestatud müra leevendusmeetmete täitmist ning uute kaevandusobjektide rajamisel igakordselt pöörata tähelepanu müratasemetele ning kavandada leevendusmeetmeid. Uute tundlike alade kavandamisel tuleb arvestada kaevandusobjektide paiknemist. Soovitav on vältida kaevandusobjektide ja elamualade vahelistel aladel raieid, mis põhjustaksid otsenähtavuse teket. 4.6.4. Liikluse mõju müratasemetele Valda läbivad Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee (2012 a andmetel kuni 2776 sõidukit ööp, 89 % sõiduautod) ja Kohtla-Järve-Mäetaguse kõrvalmaantee (2009 a andmetel kuni 650 sõidukit ööp). Väiksematel kõrvalmaanteedel jääb liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas. Kuna teede liiklussageduses on võrdlemisi madalad, siis ei kaasne ka liiklusest tulenevaid kõrgeid müratasemeid. Kohatisi liiklusmüra normtasemete ületamisi võib esineda põhimaanteede sanitaarkaitsevööndite ulatuses. Kuna üldplaneeringuga kavandatakse uusi elamualasid ka põhimaanteede sanitaarkaitsevöönditesse, siis tuleb arvestada võimalike kõrgemate müratasemetega põhimaanteede äärsete alade detailplaneeringute koostamisel. Põhimaanteede äärsete alade detailplaneeringute koostamise raames on soovitav teostada liiklusmüra hinnang ning rakendada hinnangust tulenevalt sobilikke leevendavaid meetmeid negatiivse mõju vältimiseks. Aheraine detailplaneeringuga kavandataval nn. Motomäel võib esineda kõrgemaid müratasemeid seoses motospordiga. Üldplaneeringu üldistusastme puhul ei ole võimalik KSH raames anda sellistele objektidele täpset mürahinnangut. Oluline on, et objektide planeerimisel ja projekteerimisel tagatakse müranormidele vastavus elamualadel ja ühiskondlike hoonete aladel. Mürarikaste objektide planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada mürahinnang ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid, sh kavandada vajadusel müratõkkeid (vallid, seinad jms). Kokkuvõtvalt ei esine Mäetaguse vallas olulisi liiklusest tulenevaid müraprobleeme. Müra normtasemete ületamisi võib esineda põhimaanteede sanitaarkaitsevööndite ulatuses. Kuna uusi elamualasid on kavandatud ka põhimaanteede äärsetele aladele, siis tuleb vastavate detailplaneeringute koostamisel arvestada võimalikke kõrgemaid müratasemeid ning vajadusel planeerida müratõkkeid. 4.6.5. Vibratsioon Valla territooriumil töötavad Estonia kaevandus ja Ojamaa kaevandus. Kaevandamisega kaasneb vibratsiooni teke, mida järgnevalt hinnatakse. Kaevanduses toimuvate lõhketöödega kaasnevad maavõnked, mis mõjutavad ümberkaudseid ehitisi ja rajatisi ning häirivad elanikke ja elusloodust. Paekihtide horisontaalne kihilisus ja vertikaalne lõhelisus põhjustavad vibratsiooni levimise just horisontaalselt piki maapinda, mõjutades seeläbi hooneid ja rajatisi, mis jäävad vibratsiooni levimise alale. Vibratsiooni levimist mõjutab ka hüdrogeoloogia (maapinnas asuvad pinna- ja põhjaveekogud jms). Hüdrogeoloogilises mõttes sõltuvad maavõngete leviku keskkonna omadused sellest, kas kivimid (lõhed, kontaktpinnad) on täidetud veega täielikult, osaliselt või on kuivad. Kivimite veega täitumise aste mõjutab maavõngete leviku ja võnkumise kiirust (vesi vähendab ja takistab vibratsiooni levimist), mis on oluline võngete ohtlikkuse hindamisel lõhketööde piirkonnas asuvatele objektidele. Pidev lõhkamise vibratsioon ohustab hooneid, eelkõige hoonetele väga lähedal toimuvate lõhkamiste ja suurte lõhkelaengute korral. Lõhkematerjaliseadusega on sätestatud inimese, vara

56 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 ja keskkonna ohutuse ning julgeoleku tagamise eesmärgil erinevad lõhkamisega seotud nõuded. Lõhketööde planeerimisel ja projekteerimisel tuleb järgida majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005. a määrust nr 64 “Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“. Lähtuvalt nimetatud määrusest on põlevkivimaardlatele sätestatud seismiliselt ohutud laengu (viitegrupi) suurused, sõltuvalt kaevandamistingimustest (sh sügavus). Vastavalt nimetatud määrusele koostakse iga lõhkamise jaoks eraldi lõhkamispass või lõhketöö projekt (korduvaks lõhkamiseks ühel objektil võib olla koostatud ka lõhketöö tüüpprojekt). Projektita võib lõhata lõhkeauke kaeveõõnele vajaliku gabariidi andmiseks, ripikute kõrvaldamiseks, kaeveõõne süvendamiseks, tõrkelaengu likvideerimiseks ja ülegabariitsete tükkide purustamiseks ning päästetöödeks. Laengute valimisel tuleb arvestada oluliste objektide lähedust, elamuid ja rajatisi (kasutatakse väiksemaid laenguid), et mitte kahjustada tekkiva vibratsiooniga hoonete fassaadi ja üldist konstruktsiooni. Valla territooriumile väljastatud maavara kaevandamise lubadest tulenevalt on kaevandusloa omanikel kohustus mõõta lõhketöödega kaasnevaid maavõnkeid, hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja juuresolekul enne, kui lõhketööd hoone lähedusse jõuavad ja ka pärast lõhketööde toimumist. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasnevate maavõngete mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Kahjude tekkimise korral kohustab kaevandaja need kompenseerima. Täpsemalt on Estonia kaevanduse puhul on kaevandusloa omanikul kohustus: - mõõta lõhketöödega kaasnevaid maavõnkeid. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja juuresolekul enne, kui lõhketööd hoone lähedusse jõuavad ja ka pärast lõhketööde toimumist. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasnevate maavõngete mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Ahtme II kaevandusloa järgi on kohustus: - Enne lõhketööde ja kaevandamise alustamist ning peale kaevandamise lõpetamist peab loa omanik korraldama Tarakuse külla jäävate elamute ja hoonete ehitusliku seisundi hindamise Mäetaguse Vallavalitsuse ja loa omaniku aktsepteeritud eksperdi poolt. Hoonete ekspertiisid koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone või elamu omanikule ja teised kaks säilitatakse loa omaniku juures ja Mäetaguse Vallavalitsuses. - Tarakuse külaelanike rahulolu tagamiseks mõõta lõhketöödega kaasnevaid maavõnkeid kambribloki koristustööde lõhketöödest tingitud häiringute täpsemaks hindamiseks. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasnevate maavõngete mõõtmist koristustööde lõhketöödest tingitud häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Ojamaa kaevanduse puhul maavara kaevandamise luba eraldiseisvaid tingimusi vibratsiooni seireks või leevendamiseks ei sätesta. Kokkuvõtvalt võib kaevandustegevuse lõhketöödega kaasnev vibratsioon avaldada piirkonna ehitistele olulist negatiivset mõju, kuid kui arvestada lõhkamistel kaevanduse ja hoonete vahelist kaugust ning lõhkeaine kogust, saab tekkivat vibratsiooni minimeerida ning seeläbi vähendada või vältida negatiivse mõju. Oluline on fikseerida ehitiste seisukord enne kaevandustegevust ning kahjustuste tekkimise korral näha ette kahjude hüvitamine.

57 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

4.7. Mõju kultuuripärandile ja maastikele

4.7.1. Mõju väärtuslikele maastikele Mäetaguse valla territooriumile määrab Ida-Virumaa teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgmised väärtuslikud maastikud:  Kiikla-Võrnu-Ereda – ala asub Mäetaguse valla loodeosas. Maastik hõlmab valdavalt põllumajandusmaastikku, mida ilmestavad Kiikla mõis ja Võrnu tänavküla. Omapärane on siinsete põldude ja teede lainelisus, mis on tingitud allmaakaevandusest langetud alade vaheldumisest tervikliku maastikuga.  Mäetaguse-Uhe – ala asub Mäetaguse valla keskosas. Tegemist on kultuurilis-ajaloolise ja põllumajandusliku maastikuga, mis hõlmab Mäetaguse mõisa ja alevikku, Rajaküla ning neid ümbritsevaid avatud põlde. Laugjat maastikku ilmestavad mõisakompleksi ümbruse tammik ja alleed. Looduslikku huvi pakub aleviku loodepiiril kirde- edelasuunaline seljandik, mille järgi Mäetaguse on oma nime saanud ning suur karstiallikate avanemisala.  Pagari-Kalina – ala asub Mäetaguse valla põhjaosas. Maastik hõlmab Pagari mõisa, Kalina küla ning nende vahele jäävaid põlde. Tegu on peamiselt avatud põllumajandusmaastikuga, millele lisanduvad loodusliku ja kultuuriajaloolise väärtusega objektid: Pagari mõisahoone ja park, Kalina linnamägi ja ohvritamm. Kõigi nimetatud maastike puhul toob teemaplaneering välja negatiivsena endised tootmishooned ja lagunevad farmid, mis rikuvad ilusat maastikupilti. Vajalike tegevustena tuuakse välja mõisakomplekside taastamist, kasutusest väljas olevate tootmishoonete lammutamist ja põllumajanduslike maade kasutuse edendamist vältimaks nende võsastumist. Üldplaneering ei täpsusta väärtuslike maastike piire ega kasutustingimusi. Samuti ei kavandata väärtuslikele maastikele uusi elamu- või tootmisalasid. Üldplaneering toetab endiste tootmisalade kasutuselevõttu ja seega maastikupildi korrastamist. Lisaks väärtuslikele maastikele esineb valla territooriumil ka kõrde viljakusega põllumaid, mis on kantud ka üldplaneeringu kaardile. Viljakad põllumaad tuleb hoida kasutuses põllumajandusliku maa või avamaastikuna, nt rohumaana. Tuleb säilitada ja korras hoida maaparandussüsteemid. Põllumaade metsastamine võib toimuda väheviljakatel aladel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui rakendatakse teemaplaneeringus sätestatud meetmeid väärtuslike maastike kasutamisele, siis on tagatud väärtuslike maastike säilimine. Üldplaneeringus seatud põhimõtted toetavad väärtuslike maastike säilimist. 4.7.2. Mõju kultuuripärandile Maa-ameti kultuurimälestise rakenduse kohaselt asub Mäetaguse valla territooriumil hulgaliselt muinsuskaitseobjekte, mistõttu võib objektide vahetus läheduses teostavad ehitustööd, kaevandustegevus vms tegevused omada negatiivset mõju valla kultuurimälestistele. Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasmälestised või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, arhitektuuriline või muu kultuuriväärtus. Muinsuskaitseseadus reguleerib mälestiste omanike ja valdajate õigusi ning kohustusi kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamise. Muinsuskaitseseaduse § 25 alusel kehtestatakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud

58 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

teisiti. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Kultuurimälestised on kajastatud valla üldplaneeringus ning nendele kehtivad kaitsetingimused on märgitud üldplaneeringu seletuskirjas. Eeldusel, et järgitakse mälestiste ja nende kaitsevööndite alal kehtivaid tingimusi ning tehakse piisavalt koostööd Muinsuskaitseametiga, ei kaasne üldplaneeringu elluviimisega ohtu kultuuri- ja ajaloopärandi säilimisele. Üldplaneeringu koostamine ja elluviimine on pärandi seisukohast positiivse mõjuga, kuna selle käigus on kaardistatud väärtused. 4.8. Mõju maavaradele Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud. Mäetaguse vallas loetakse üleriigilise tähtsusega maavaraks põlevkivi ning kohaliku tähtsusega lubjakivi, kruusa ja turvast. Vastavalt maapõueseadusele tuleb tagada: 1) arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine; 2) arvelevõetud maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine; 3) juurdepääs maavaravarule; 4) kasutada antud maavaravaru optimaalne kasutamine. Kuna Mäetaguse valla territooriumist väga suur osa on põlevkivimaardla ala, siis kohati seatakse üldplaneeringuga uusi maakasutusalasid ning infrastruktuuriobjekte ka veel kaevandamata maardla alale. Maapõueseaduse § 62 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Nimetatud seaduse § 62 lõike 3 järgi võib Keskkonnaministeerium maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Üldjuhul peab planeeritava taristu kattumisel maardlaga eelistatavalt kavandama esmalt maa- alalt maavara kaevandamist ning seejärel objekti rajamist. Üldplaneeringus kavandatavad uued kergliiklusteed on kavandatud olemasolevate maanteedega külgnevalt. Olemasolevad maanteed juba põhjustavad kitsendusi maavara kaevandamisele ning nendega külgnevad kergliiklusteed ei suurenda oluliselt kitsenduse ulatust. Alternatiivseteks puhkealade rajamise kohtadeks on endised tööstusalad, mille arendamine peab toimuma kooskõlas maavara kaevandamise lubade omanikega ning muude vastavate asutustega. Esimeseks projektiks on 2014-2015 a Estonia kaevanduse aherainepuistangu läänepoolsemal osal valmiv Motomägi, mis pakub motosportlastele uusi võimalusi. Endiste tööstusalade kasutuselevõtul puhkealadena on valla elukeskkonnale positiivne mõju. Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis halvendaksid maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist. Planeeritava taristu kattumisel arvele võetud maavara varuga peab eelistatavalt kavandama esmalt maa-alalt maavara kaevandamist ning seejärel objekti rajamist. Objektide puhul, mille korral on võimalik rakendada altkaevandamist, mis on ajutise

59 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

iseloomuga või mille rajamine ei suurenda juba kehtivate kitsenduste ulatust võib objekte kavandada ka enne kaevandamist. 4.9. Kaudsed mõjud ja koosmõjude esinemine Kuna keskkonnamõjude hindamise aspektist (eeskätt võimalike koosmõjude hindamisel) on oluline ka olemasolevate ja kavandavate tegevuste võimalik koosmõju ning üldplaneeringuga kavandatud tegevustega kaudselt seotud mõjud, siis järgnevalt käsitleme Mäetaguse valla alal koosmõjude esinemise võimalikkust. Mõju looduskeskkonnale: üldplaneeringu koostamisel on läbivalt arvestatud, et ei esineks olulist negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale, eelkõige kõrge loodusväärtusega objektidele. Kaitsealuste loodusobjektide aladele uusi maakasutustingimusi ei ole kavandatud. Mõju sotsiaalsele keskkonnale: planeeringu eesmärgiks on kujundada Mäetaguse vallast meeldiv elamis- ja ettevõtluspiirkond, kus elamine oleks sobitatud senisesse rahulikku miljöösse ning tootmisel ei ole olulist kahjulikku keskkonnamõju. Planeeringuga kavandatavatel maakasutustingimuste järgimisel on kumulatiivselt positiivne mõju. Planeeringuga eelistatakse olemasolevate keskusalade arendamist, mis aitab tagada parema teenuste kättesaadavuse. Mõju tervisele: kavandatavatel tegevustel kumulatiivselt positiivne mõju inimese tervisele, nt läbi kergliiklusteede ja puhkealade kavandamise, mis soodustavad vaba aja veetmist vabas õhus. Planeeritavate tootmisalade puhul on need kavandatud endiste tootmisalade piirkondadesse ning seega on arvestatud, et arendustegevus ei mõjutaks negatiivselt otseselt inimeste tervist. Mõju kultuurilisele keskkonnale: üldplaneeringuga kavandatav lahendus toetab kõrge kultuurilise ja ajaloolise väärtusega alade väärtustamist ja säilimist. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud põhimõttest, et säiliks olemasolev kultuuripärand. Mõju majanduslikule keskkonnale: erinevate maakasutuse sihtotstarvetega maade arendamine (tootmiseks, teeninduseks, rekreatiivaladeks) ning seda toetava taristu ning teede arendamisel on majanduslikule keskkonnale kumulatiivselt positiivne mõju.

60 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

5. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed ning soovitused planeeringusse Sotsiaal-majanduslike ja tervisemõjude valdkonnas:  Radooniriski levilate kaardi alusel potentsiaalselt kõrge radoonitasemega aladel on soovitav läbi viia detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel pinnase radooniuuring, millega ühtlasi määratakse radooni vähendamise meetmed. Eeskätt tuleb soovitust järgida elamu- ja ühiskondlike hooneid kavandavate planeeringute ja projektide puhul.  Tootmismaade arendamisel tuleb enne põhjavett potentsiaalselt kahjustada võiva tootmistegevuse lubamist läbi viia keskkonnamõju hindamine ning sellest tulenevalt ette näha meetmed põhjavee reostusohu vähendamiseks.  Joogivee kvaliteedi tagamiseks on vaja ühisveevärkide veepuhastusseadmeid täiustada, sh viia veetöötlusseadmed automaatsele kvaliteedi jälgimisele ja juhtimisele. Tuleb optimeerida puurkaev-pumplate arvu veetrasside ühendamise kaudu.  Uute elamualade kavandamisel endistele tööstusobjektide, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale tuleb täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad ehitusaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele.  Info kaevandusobjektide, sh altkaevandatud alade, paiknemise kohta valla territooriumil on kohati puudulik ning raskendab seetõttu arendustegevuse planeerimist. Vastavalt kaevandamisseadusele peab allmaatöödega tegelev ettevõtja tagama allmaakaeveõõne paiknemist kajastava plaani säilimise ja Rahvusarhiivile püsivaks säilitamiseks üleandmise kooskõlas arhiiviseadusega. Selline lähenemine ei ole aga senini taganud omavalitsusele piisava informatsiooni olemasolu. Riigi, kohaliku omavalitsuste ja kaevandajate koostöös on soovitav teostada kaevandusobjektide andmete koondamine (altkaevandatud alad, tervikud, puuraugud, surfid jms) ning vastava ühtse interaktiivse kaardimaterjali koostamine.

 Ehitamisel altkaevandatud aladele: o Altkaevandatud alale projekteerimise alustamisel tuleb projekteerimisdokumentide koosseisus esitada tühikute, tervikute, puuraukude ja šurfide asukohti näitav kaart. Soovitatav on läbi viia enne ehitustegevuse algust ka täiendav ehitusgeoloogiline uuring maapinna seisundi hindamiseks. Projekteerimisel tuleb suuremat rõhku panna vundamendi ja hoone konstruktsiooni ehitusel, et tagada hoone püsivus. o Hooned planeerida selliselt, et need asuksid tervenisti kas tühiku või terviku kohal. o Elamualadele on soovitatav ehitada puitkarkassiga kuni kahekorruselisi maju ning vältida suuri korruselamuid pinnase ebapüsivuse tõttu. Elustiku ja rohevõrgustiku valdkonnas:  Projekti või keskkonnaloa andmise tasandil hinnata konkreetse tegevuse mõjusid looduskeskkonnale. Planeeringute menetlemisel tuleb arvestada kaitsealuste taime- ja

61 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

loomaliikide teadaolevate elupaikadega. Samuti uute planeeringute koostamisel looduslikus seisundis aladele on soovitav teostada planeeringu koostamise raames elustiku inventuur.  Määrata üldplaneeringus rohevõrgustiku paiknemine ning seada rohevõrgustiku kasutamise tingimused lähtudes nii maakonna teemaplaneeringus määratud tingimustest kui täiendavatest soovitustest, mis on esitatud ptk 4.3.2.  Suuremate projektide ja kavade korral millega võib potentsiaalselt kaasneda mõju Natura aladele tuleb arendajal teostada keskkonnamõjude hindamine. Pinna- ja põhjavee valdkonnas:  Uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt maavara kaevandamise lubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata maavara kaevandamise lubades veeseire tingimused.  Tootmisalade arendamisel on soovitatav näha ette meetmed põhjavee reostusohu vähendamiseks ning põhjavee säästlikuks kasutuseks.  Uue puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tagada põhjavee kaitse reostuse eest ning kasutusest väljasolevad kaevud tuleb nõuetekohaselt tamponeerida.  Uute suuremate elamualade puhul tagada nende veevarustus ühisveevärgist.  Lokaalsete reoveekäitlemise lahenduste puhul tuleb tagada süsteemi lekkekindlus ning kogumismahutite korrapärane ja nõuetekohane tühjendamine. Imbväljakute rajamist mitte lubada.  Looduslike veekogude veekvaliteedi tagamiseks tuleb teostada järjepidevat settebasseinide ning kaevandusvee äravooluks kasutusel olevate kraavide hooldust ja puhastamist. Välisõhu kaitse, sh müra ja vibratsiooni valdkonnas:  Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende välisõhu saasteloa või kompleksloa kohuslaseks olemist. Tagada tuleb, et välisõhu saasteloa või kompleksloa kohustusega ettevõtted ka vastavaid lube omaks ning lubades sätestatud tingimusi täidaks.  Põhimaanteede sanitaarkaitsevööndisse tundlike objektide kavandamisel tuleb arvestada õhu saasteainete ja müra piirnormide ületamise võimalikkust. Põhimaanteede äärsete alade detailplaneeringute koostamisel teostada mürahinnang ning vajadusel näha ette leevendavaid meetmeid.  Vältida müra tekitavate kaevandusobjektide ning müratundlike alade vahelistel alades raieid, mis põhjustaksid otsese nähtavuse teket.  Uute elamumaade kavandamisel või üksikute eluasemete rajamisel kaevandusobjektide lähialadele tuleb arvestada kaevandusobjektidega kaasneva müraga. Vajadusel peab mürataseme kontrollmõõtmised läbi viima elamuala läheduses asuv kaevandaja. Arendajal tuleb ohuteguriga arvestada.  Mürarikaste objektide (nt tootmisettevõtted, motospordialad jms) planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada mürahinnang ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Tagada tuleb müranormidele vastavus elamualadel ja ühiskondlike hoonete aladel.

62 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

 Kaevandustegevusega kaasneva lõhkamise vibratsiooni tõttu tekitatud kahjude selgitamiseks tuleb kaevandajal fikseerida kaevandatava asukoha lähiümbruses olevate hoonete seisukord enne kaevandamise algust ja kahjude tekkimise korral kohustada kaevandaja need kompenseerima. Kultuuripärandi ja väärtuslike maastike valdkonnas:  Maa-alade edasisel planeerimisel tuleb, juhul kui planeeringuga või projektiga hõlmatavale alale jääb mälestis või selle kaitsevöönd, teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning arvestada täiendavate uuringute vajadusega ja võimalike täiendavate piirangutega. Vältida tuleb hoonestuse kavandamist mälestise kaitsevööndi alale, välja arvatud juhul, kui Muinsuskaitseametiga on saavutatud vastav kokkulepe.  Lisaks registreeritud kultuurimälestistele arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel ka pärandkultuuriobjektide paiknemisega.  Viljakad (üle 40 boniteediga) põllumaad tuleb võimalusel hoida kasutuses põllumajandusliku maa või avamaastikuna, nt rohumaana.  Tagada tuleb kaevanduste alale jäävate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Juhul, kui põlevkivi kaevanduses esineb maapinna vajumist ja sellest tulenevalt kõrguste muutusi, siis tuleks vastavalt kujunenud kuivendusseisundile arvestada rikutud süsteemide rekonstrueerimise vajadusega. Maavarade säilivuse valdkonnas: - Planeeritava taristu kattumisel arvele võetud maavara varuga peab eelistatavalt kavandama esmalt maa-alalt maavara kaevandamist ning seejärel objekti rajamist. Objektide puhul, mille korral on võimalik rakendada altkaevandamist, mis on ajutise iseloomuga või mille rajamine ei suurenda juba kehtivate kitsenduste ulatust võib objekte kavandada ka enne kaevandamist.

63 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

6. Alternatiivide võrdlemine Käesolevas töös on käsitletud kahte tegevusalternatiivi: Alternatiiv 0 – ehk olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevast kehtivast üldplaneeringust Alternatiiv I – olukord, kus rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid arengusuundi. Järgnevas tabelis on esitatud alternatiivide võrdlev hinnang lähtudes KSH programmis määratletud ja aruandes käsitletud mõjukriteeriumitest. Alternatiivide võrdlus on esitatud hindamismaatriksina, kus on esitatud iga kriteeriumi ja alternatiivi kohta mõju suund (negatiivne, positiivne) ning olulisuse hinnang (puudub – vähene – keskmine – tugev). Hindamine toimus KSH eksperdi poolt arvestades eelnevates peatükkides esitatud keskkonna kirjeldust ja mõjude analüüsi. Tabel 4. Alternatiivide mõju võrdlemine. Mõju suund ja hinnang Mõju valdkond Olulised aspektid mõjuvaldkonnas Alternatiiv 0 Alternatiiv I kergliiklejate liikumisvõimaluste parandamine (kergliiklusteede arendamine); looduses aja veetmise võimaluste parandamine Tugev positiivne mõju (matka- ja õpperadade hooldamine); Võrreldes kehtiva Mõju inimese tervisele, sotsiaalse infrastruktuuri arendamine; sotsiaalsetele Keskmine positiivne mõju üldplaneeringuga on lisandunud vajadustele ja varale radooni tervisemõju arvestamine elamu- ja täiendavalt kavandatavaid ühiskondlike hoonete kavandamisel; puhkealasid ning infrastruktuuri elemente. puhta joogivee kättesaadavuse tagamine; altkaevandatud aladele projekteerimistingimuste määramine.

Mõju elustiku Elustiku elupaikade ja kasvukohtade säilitamine; Keskmine positiivne mõju Keskmine positiivne mõju mitmekesisusele ja Rohelise võrgustiku säilimine ning toimimine. Üldplaneeringuga säilitatakse

64 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 rohevõrgustikule kaitstavaid alasid ja üksikobjekte ning ei kavandata rohevõrgustikku killustavaid tegevusi. Mõju pinna- ja Pinna- ja põhjavee reostusoht seoses olemasoleva Keskmiselt negatiivne, võimalik Keskmiselt negatiivne, võimalik põhjaveele tootmise ning uute arendustega. leevendada. leevendada. Tootmistegevusest tuleneva õhusaaste ja müra

arvestamine. Mõju välisõhule, sh Liiklusest tuleneva õhusaaste ja müra arvestamine. Keskmiselt negatiivne, võimalik Keskmiselt negatiivne, võimalik õhukvaliteedile ning leevendada. leevendada. müra ja vibratsioon Kaevandustegevusega kaasneva vibratsiooni kahjustuste hüvitamiseks tingimuste seadmine. Keskmine positiivne mõju

Mõju kultuuripärandile Kultuuripärandi säilitamine. Üldplaneeringuga säilitatakse Keskmine positiivne mõju kultuuriväärtusega alasid ja ja maastikele üksikobjekte ning ei kavandata mälestisi kahjustavaid tegevusi. Mõju maavaradele Maavaravarude säilitamine kaevandusväärsena. Neutraalne mõju Neutraalne mõju

65 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee

7. Keskkonnaseire Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire eesmärgid on: keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Looduskeskkonnale avaldavate mõjude selgitamiseks on vajalik jätkata kaevandajate poolt maavara kaevandamise lubades sätestatud seireid Selisoo ja Muraka loodusalal ning Kiikla metsise püsielupaigas. Natura alade seired peavad olema järjepidevad ning kooskõlas väljatöötatud seirekavadega. Samuti tuleb jätkata elustiku seireid riiklikel seirealadel. Kaevanduslubade ja vee-erikasutuslubade omanike poolt tuleb teostada pinna- ja põhjavee ning puurkaevude omanike joogivee kvaliteedi seiret vastavalt keskkonnalubades sätestatud tingimustele. Samuti tuleb teostada välisõhu kvaliteedi seiret välisõhu saastelubade omavate ettevõtete poolt vastavalt lubades sätestatud tingimustele. Omavalitsuse poolt on oluline valla territooriumil teostatavate seireandmete koondamine ja nende võrdlemine varem kogutud andmetega. Samuti on soovitav omavalitsuse poolt hinnata valla elanike rahulolu elukeskkonnaga. Vastavalt vajadusele viia läbi küsitlusi ja uuringuid, et teada saada elanike arvamust ja eelistusi valla arengu suhtes ning jälgida elanike juurde- või äravoolu vallast.

Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

8. KSH aruandele laekunud ettepanekud Ettepanek/märkus/küsimus Vastus / põhjendus Arvestamine Keskkonnaameti Viru regioon 18.03.2014 nr V 6-5/14/4387-2 Tallinna halduskohus tühistas 11.03.2014 Vastavalt märkusele korrigeeriti Jah Eesti Energia Kaevandused põlevkivi ptk 3.3.9. kaevandamise lubade kaevandamise luba nr KMIN-117 AS-i Uus- osa. Kiviõli kaevanduses, seega lk 31 tuleb teha parandused. KMH töös on käsitletud kahte KSH ptk 6 parandati alternatiivide Jah tegevusalternatiivi: alternatiiv 0 ja arvu puudutav lause. alternatiiv I, kuid KSH p 6 kirjas, et käsitletud kolme tegevusalternatiivi. Palume parandada Eesti Energia Kaevandused AS 20.03.2014 nr EP-KES-1.01/173-2 Ptk 3.3.3 Pinnaveed lk 24 kirjutatakse, et Sulgemisprojekti puudutavat Jah „Koostamisel on Viru kaevanduse I etapi sõnastust parandati KSH aruandes sulgemisprojekt /.../“. Siinkohal soovime nii ptk 3.3.3 kui ka 4.1.5. Lisaks teavitada, et sulgemisprojekt on valmis. täiendati ptk 3.3.3 infoga, et Lisaks teeme ettepaneku täiendada Estonia kaevanduse veelaskmed on peatüki viimast lõiku informatsiooniga suunatud ka Raudi kanalisse. „Estonia kaevanduse veelaskmed on suunatud ka Raudi kanalisse“. KSH aruande eelnõus käsitletakse läbivalt Ettepaneku kohaselt täiendati KSH Jah kaevandamise mõju põhjaveele. Mainimist ptk 4.5. vääriks ka kaevandajate poolsed leevendamismeetmed – veetrasside ja puurkaevude rajamine. Soovitame korrigeerida terminoloogia Vastavalt ettepanekule korrigeeriti Jah kasutust, näiteks on õige uuringuväljad, KSH aruandes kaevandusalase mitte uurimisväljad (nt ptk 3.3.9 Maavarad terminoloogia kasutamist. lk 30) ja maavara kaevandamise load mitte kaevandusload (nt sama ptk, aga ka aruande eelnõus läbivalt). Teeme ettepaneku kasutada aruandes ühesugust terminoloogiat. Ptk 3.5 Olulised probleemid piirkonnas lk Antud peatüki nimetatud punktide Jah 33, puudub viide ja põhjendus, mille alusel sõnastust täpsustati ning lisati väidetakse, et „ülemiste põhjaveekihtide viited. saastatus tulenevalt kaevandustegevusest“ ja „kasutusest väljas olevad puuraugud on tamponeerimata“. Eesti Energia Kaevandused AS likvideerib kasutusotstarbe minetanud puuraugud ja surfid vastavalt kavale. Kaevanduste veekõrvalduse käigus kuivendatakse ülemisi põhjavee kihte, mitte ei saastata. Ptk 4.1.4 Puhta joogivee kättesaadavus lk Vastavat KSH aruande peatükki Jah 35 „Allmaakaevandustes lõhkamistega on 4.1.4 täiendati ja täpsustati kaasnenud olulised negatiivsed mõjud arusaadavuse parandamiseks. pinna- ja põhjaveele ning üldisele hüdrogeoloogilisele režiimile.“ Antud 67 (99) Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 lause on eksitav, allmaakaevandamine põhjustab põhjavee depressioonilehtrit, mitte lõhkamine. Lisaks kirjutatakse, et „Põhjavee seisundit halvendab ka kaevandusjäätmetest väljaimbuvad ühendid.“ Palume antud väidet täpsustada, millele viidatakse, mis ühenditele ja kust pärineb informatsioon. Antud lause ei ole üheselt mõistetav ja põhjustab valearusaama, et aherainest, mis on kaevandamisjääde, lekib põhjavette kahjustavaid ühendeid. Kaevandusjäätmed ladestatakse aherainepuistangusse ja tegemist on inertse materjaliga, ressurssiga, mis ei põhjusta ohtu põhjaveele. Lk 36 kirjutatakse, et „ Suletud kaevandustes moodustuvad saastunud veega allmaa veekogud, milledes võivad olla ka erineva veetasemed.“ Mille alusel nii väidetakse, palume viidet algdokumendile, kust antud info pärineb ja mida käsitletakse termini „saastunud“ all. Ptk 4.1.5 Mõju maavarale, lk 37 viidatakse Sulgemisprojekti puudutavat Jah jällegi Viru kaevanduse I etapi sõnastust parandati KSH aruandes sulgemisprojekti koostamisele. nii ptk 3.3.3 kui ka 4.1.5. Ptk 4.2 Olemasolevate ja kavandatavate Vastavalt tähelepanekule Jah kaevandusalade mõju maapinnale korrigeeriti ptk 4.2 kokkuvõttes lk 38 väidetakse, et allmaakaevandused pinna- ja allmaakaevandused põhjustavad pinna- ja põhjaveele avaldatava mõju põhjavee reostumist. Kaevandamine sõnastust. paratamatult mõjutab keskkonda, muutes vee keemilist koostist (jäädes seadusega kehtestatud normide piiridesse), kuid väita, et saastaks/ reostaks, päris ei saa. Lk 45 Kaevandustegevus ja Selisoo Natura Vastavalt esitatud infole Selisoo Jah ala. Käesoleval ajal kaevandatakse Selisoo Natura alalga piirneval alal piiril 2017. aastani. Selisoo all ei kavandatava kaevandustegevuse kaevandata ja Eesti Energia Kaevandused kohta täiendati KSH aruande ptk AS-il on plaanis taotleda soode aluse varu 4.4.4. passiivseks tunnistamiseks. Lk 47 viidatakse Marandi artiklile, mis käsitleb Natura alasid juriidilisest küljest, kuid artiklis ei ole kajastatud informatsiooni, et mäeeraldise piirid oli määratud ja maavara kaevandamise luba väljastatud enne Selisoo Natura 2000 võrgustikku nimekirja lisamist. Ptk 4.6.1 Tootmistegevuse mõju Estonia kaevanduse välisõhu Jah õhukvaliteedile lk 51 viidatakse Estonia saasteloa kohta esitatud info alusel kaevanduse välisõhu saasteloale, mis KSH täiendati KSH aruande ptk 4.6.1. koostamise ajal oli muutmisel, siinkohal soovime teatada, et loa muutmise

68 (99) Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 menetlus on lõppenud ja loa eelnõu väljastati 05.03.2014.a. Ptk 4.6.3 Tootmistegevuse mõju Metsaseaduse muudatust käsitlev Jah müratasemetele lk 53 kirjutatakse, et info lisati KSH aruande ptk 4.6.3. „praktikas on raskused probleemsetes kohtades metsa säilimise tagamisega kuna puudub õigus raiepiirangute kehtestamiseks“. 2014. aastal kehtima hakanud Metsaseaduse alusel on õigus kohalikul omavalitsusel kehtestada detailplaneeringuga alad, kus on keelatud lageraie. Ptk 5 Negatiivse keskkonnamõju vältimise Teadmiseks võetud. - või leevendamise meetmed ning soovitused planeeringusse lk 60 üheks valdkonnaks on toodud puudulik informatsioon kaevandusobjektide, sh altkaevandatud alade, paiknemise kohta valla territooriumil. Eesti Energia Kaevandused AS jagab kohalikele omavalitsustele nende soovi korral informatsiooni altkaevandatud alade jms vajalikke andmeid. Maa-amet 25.03.2014 nr 6.2-3/3057 Mäetaguse üldplaneeringu KSH aruande Ptk 3.3.9 lisati Tammiku kaevevälja Jah eelnõus peatükis 3.3.9. Maavarad on puudutav info. kirjeldatud (tsiteerin): „Üleriigilise tähtsusega maardlatest paiknevad vallas Eesti põlevkivimaardla Estonia, Sompa, Ahtme, Viru, Aidu ja Kohtla kaeveväljad, Uus-Kiviõli, Oandu, Ojamaa, Seli ja Peipsi uurimisväljad. Kõik need jäävad Mäetaguse valla põhja- ja keskossa (joonis 5).“. Märgime, et Mäetaguse valda ulatub ka Eesti põlevkivimaardla Tammiku kaeveväli. Palume KSH aruannet täiendada.

69 (99) Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014

Kasutatud allikmaterjalid Kasutatud allikad AS Maves 2004, november aruanne „Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud“ (Töö nr 3116). Koostajad: Mati Salu, Toomas Kupits, Madis Metsur, Peeter Kais, Karl Kupits. Construction Noise Impact Assessment Biological Assessment Preparation. Advanced Training Manual Version 02-2013. Kättesaadav: http://www.wsdot.wa.gov/NR/rdonlyres/448B609A- A84E-4670-811B-9BC68AAD3000/0/BA_ManualChapter7.pdf Detailed Assessment of Air Quality in Salford: Appendix Three Source Input Data Road Traffic Emission Factors. Kättesaadav: http://www.salford.gov.uk/d/appendix_3_rtfactors.pdf Euroopa Komisjon. 1999. Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions. Office for Official Publications of the European Communities. Luxembourg. Hang, T., Hiiemaa, H., Jõeleht, A., Kalm, V., Karro, E., Kirt, M., Kohv, M., Marandi, A. 2009. Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. KIK projekt 127 Lõpparuanne. Hang, T., Hiiemaa, H., Järveoja, M., Jõeleht, A., Kalm, V., Karro, E., Kohv, M., Mustasaar, M., Polikarpus, M., Plado, J. 2012. Ratva raba hüdrogeoloogiline uuring ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. KIK projekti nr 15 aruanne. Tartu Ülikooli geoloogia osakond. Karu, V. 2005. Altkaevandatud alade püsivusarvutused üld- ja detailplaneeringu staadiumis. Keskkonnatehnika nr 4/2005. Kättesaadav: http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/mgis/Veikokaru2.pdf Karu, V. 2005. Altkaevandatud alade püsivusarvutused üld- ja detailplaneeringu staadiumis. Keskkonnatehnika nr 4/2005. Kättesaadav: http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/mgis/Veikokaru2.pdf Kohv, M. 2011. Ülevaade Selisoos toimunud ja toimuvatest uuringutest. Tartu Ülikooli geoloogia osakond. Kättesaadav: http://www.lote.ut.ee/999228 Kukk, T. 2005. Eesti taimede levikuatlas. Eesti Maaülikool, Tartu. Lamancusa, J. S. 2009. Outdoor Sound Propagation. Noise Control. Kättesaadav: http://www.me.psu.edu/lamancusa/me458/10_osp.pdf Liblik, V., Toomik, A., Rätsep, A. 2005. Suletud ja suletavate kaevanduste keskkonnamõju. TLÜ Ökoloogia Instituut. Publikatsioonid 9/2005. Kättesaadav: http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/3ptk.pdf Marandi, A., Karro, E., Polikarpus, M., Jõeleht, A., Kohv, M., Hang, T., Hiiemaa, H., 2013. Simulation of hydrogeologic effects of oil-shale mining on the neighbouring wetland water balance in Estonia. Hydrogeol. J. 21, 1581–1591. Marandi, A., Veinla, H., Karro, E. 2014. Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Environmental Science & Policy. Veebis kättesaadav alates 30 January 2014. Orru, M., Väizene, V., Pastarus, J.R., Sõstra, Y., Valgma, I., 2013. Possibilities of oil shale mining under the Selisoo mire of the Estonia oil shale deposit. Environ. Earth Sci. 70, 3311–3321. Peterson, K. 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium. Pihor, K., Kralik, S., Aolaid-Aas, A., Jürgenson, A., Rell, M., Paat-Ahi, G., Batuev, V. 2013. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. Lõpparuanne. Poliitikauuringute keskuse PRAXIS. Põder, T. 2005. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn.

70 (99) Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 Stratum IB. 2013. Liiklusõnnetuste koondumiskohtade väljaselgitamine. Kättesaadav: http://www.mnt.ee/public/Liiklusonnetuste_koondumiskohtade_valjaselgitamine- ARUANNE_2013.pdf Swearingen, M. E., White, M. J. 2005. Effects of Forest on Blast Noise. U.S. Army Engineer Research and Development Center Construction Engineering Research Laboratory. Therivel, R., Morris, P. 2009. Methods of Environmental Impact Assessment 3rd Revised edition. Taylor & Francis Ltd. TTÜ Mäeinstituut. 2011. Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine. Lepingu 11062 aruanne. Yang, F., Bao, Z. Y., Zhu J. Z. 2011. An Assessment of Psychological Noise Reduction by Landscape Plants. Int J Environ Res Public Health. Kättesaadav: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3118876/ Õigusaktid, standardid Eesti Standard. EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Eesti Standardikeskus. Energiatõhususe miinimumnõuded. RT I, 05.09.2012, 4. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105092012004 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. RT I, 11.01.2013, 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111012013002

Jäätmeseadus. RT I, 04.01.2013, 34. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012013034

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I, 21.12.2011, 15. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 Looduskaitseseadus. RT I, 30.12.2011, 13. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011013 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. RTL 2002, 38, 511. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. RT I 2010, 57, 373. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13348997 Planeerimisseadus. RT I, 30.12.2011, 23. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011023 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. RT I, 04.12.2012, 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122012001 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu. RT I, 08.05.2012, 12. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/108052012012 Välisõhu kaitse seadus. RT I, 15.11.2012, 4. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/115112012004 Planeeringud, arengukavad, strateegiad Eesti 2030+. Kättesaadav: http://eesti2030.wordpress.com/materjalid/planeeringu-materjalid/ Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastrateegia.pdf Ida-Viru maakonna arengukava 2014 – 2020. Kättesaadav: http://ida- viru.maavalitsus.ee/arengukavad Ida-Viru maakonnaplaneering. Kättesaadav: http://ida-viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering 71 (99) Mäetaguse valla üldplaneeringu KSH aruanne 27.05.2014 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur ”. Kättesaadav: http://ida-viru.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering”. Kättesaadav: http://ida-viru.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kättesaadav: http://ida-viru.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa sotsiaalne infrastruktuur“. Kättesaadav: http://ida-viru.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“. Kättesaadav: http://ida-viru.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Kättesaadav: http://www.maetaguse.ee/et/arengudok Mäetaguse valla jäätmekava. Kättesaadav: http://www.maetaguse.ee/et/arengudok Mäetaguse valla soojusmajanduse arengukava. Kättesaadav: http://www.maetaguse.ee/et/arengudok Mäetaguse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2019 Mäetaguse valla üldplaneering. Kättesaadav: http://www.maetaguse.ee/et/uldplaneering Andmebaasid EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/ Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Kultuurimälestiste riiklik register: http://register.muinas.ee

72 (99)