HELME VALLA ARENGUKAVA 2010-2025

Helme 2010 Helme valla arengukava 2010-2025

Sisukord

1 Sissejuhatus ...... 5 1.1 Seos teiste arengudokumentidega ...... 6 2 Helme valla hetkeolukorra analüüs...... 9 2.1 Geograafiline paiknemine ja ajalugu ...... 9 2.1.1 Asukoht ...... 9 2.1.2 Ajalooline kujunemine ...... 9 2.2 Valla haldusjaotus ja rahvastik ...... 11 2.2.1 Helme valla haldusjaotus ...... 11 2.2.2 Rahvastik ...... 11 2.3 Loodus ja keskkond ...... 12 2.3.1 Maastik ja loodusvarad ...... 12 2.3.2 Kaitstavad loodusobjektid ...... 18 2.3.3 Jäätmemajandus ja keskkonnakaitse ...... 18 2.3.4 Haljastus ja heakord ...... 20 2.4 Ettevõtlus ...... 20 2.5 Turism ...... 22 2.6 Haridus ...... 26 2.6.1 Alusharidus ...... 26 2.6.2 Põhi- ja keskharidus...... 26 2.6.3 Huviharidus ja noorsootöö ...... 27 2.6.4 Kutseharidus ...... 27 2.7 Kultuur ...... 28 2.7.1 Raamatukogud ...... 28 2.7.2 Rahvamajad ja päevakeskused ...... 28 2.7.3 Muuseumid ...... 30 2.8 Sport ...... 31 2.9 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ...... 32 2.9.1 Tervishoid ...... 32 2.9.2 Sotsiaalhoolekanne ...... 32 2.10 Turvalisus ja politsei ...... 33 2.11 Tehniline infrastruktuur ...... 34

2

Helme valla arengukava 2010-2025

2.11.1 Maa ja hooned ...... 34 2.11.2 Teedevõrk ...... 37 2.11.3 Vesi ja kanalisatsioon ...... 38 2.11.4 Katlamajad ...... 39 2.11.5 Elekter...... 40 2.11.6 Post ja side ...... 40 2.12 Sõprussidemed ja koostöö ...... 40 2.12.1 Külaliikumine ...... 40 2.12.2 Koostöö omavalitsustega ...... 41 2.13 Helme valla juhtimine ...... 41 2.13.1 Volikogu ...... 41 2.13.2 Vallavalitsus ...... 41 2.13.3 Valla osalemine äriühingutes, MTÜdes ja SA-des ...... 43 2.13.4 Valla eelarve ...... 43 3 Helme valla arenguperspektiivid ...... 45 3.1 Helme valla hetkeolukorra SWOT-analüüs ...... 45 3.2 Helme valla arenguperspektiivide kirjeldus ...... 46 4 Helme valla arengustrateegia aastani 2025 ...... 48 4.1 Helme valla visioon 2025 ...... 48 4.2 Valdkondlikud arengueesmärgid ning nende saavutamise vahendid ...... 48 4.2.1 Keskkonna valdkonna eesmärk ja saavutamise vahendid ...... 48 4.2.2 Ettevõtlusvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid ...... 49 4.2.3 Turismivaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid ...... 49 4.2.4 Haridusvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid ...... 50 4.2.5 Kultuuri- ja spordivaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid ...... 51 4.2.6 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid ...... 52 4.2.7 Turvalisusvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid ...... 53 4.2.8 Infrastruktuurivaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid ...... 53 4.2.9 Koostöövaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid ...... 54 5 Helme valla tegevuskava ...... 54 5.1 Tegevuskava koostamise põhimõtted ...... 54 5.2 Tegevuskava aastateks 2010-2025 ...... 56 5.2.1 Keskkond ja loodushoid...... 56 5.2.2 Ettevõtlus ...... 56

3

Helme valla arengukava 2010-2025

5.2.3 Turism ...... 57 5.2.4 Haridus ...... 58 5.2.5 Kultuur ja sport ...... 60 5.2.6 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...... 61 5.2.7 Turvalisus ...... 61 5.2.8 Infrastruktuur ...... 62 5.2.9 Koostöö ...... 63 6 Arengukava elluviimise seire ...... 64 Lisad ...... 66 Lisa 1. Helme valla investeeringute kava ...... 66 Lisa 2. Sotsiaaltoetuste maksmine Helme vallas 2005-2010 ...... 67 Lisa 3. Saadud välistoetused 2005-2009 ...... 71 Lisa 4. Helme valla eelarve 2006-2010 ...... 73

4

Helme valla arengukava 2010-2025

1 Sissejuhatus

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37-le peab igal vallal või linnal olema arengukava. Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal või linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla või linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. Arengukava on aluseks valla- või linnaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast, laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine kuulub volikogu pädevusse. Seni kehtinud Helme valla arengukava asuti üle vaatama ja täiendama 2009. aasta novembris Norra ja EMP finantsmehhanismide poolt finantseeritud projekti „Tõrva linna, Helme ja Põdrala valla ühinemise ettevalmistamine“ raames. Kuna esialgselt planeeritud ühinemine Helme valla ja Tõrva linnaga jäi toimumata, siis asendus ühise arengukava koostamine kõigi kolme projektis osaleva omavalitsuse arengukavade uuendamise ja täiendamisega. Ajavahemikul november 2009 kuni märts 2010 toimus Helme valla arengukava täiendamiseks seitse koosolekut, kus osalesid vallavalitsuse töötajad, volikogu liikmed, volikogu komisjonide liikmed ning erinevate valdkondade spetsialistid. Arutelusid viis läbi ning arengukava täiendamist koordineeris Alphex OÜ. Arengukava täiendamise käigus töötati välja uus arengukava ülesehitus, sama struktuur võeti aluseks ka Põdrala valla ja Tõrva linna arengukavade koostamisel. Käesolev arengukava on koostatud aastani 2025, tegevuskava ja investeeringute kava on koostatud aastateks 2010- 2014. Helme valla arengukava täiendamisest võtsid osa: Liivi Arro, Jaanus Laiverik, Ülle Taal, Tarmo Tamm, Ave Visor, Maija Pallon, Avo Tamm, Anne Kalme, Erja Liivson, Raivo Sillaste, Tiina Õunpuu, Toivo Põldma ning Yvelin Karu-Veskioja Alphex OÜ-st ja Helen Käit Helmon

5

Helme valla arengukava 2010-2025

Konsultatsioonid OÜ-st. Oma panuse andsid arengukava koostamisse ka kõik Helme valla volikogu alaliste komisjonide liikmed ja Helme Vallavalitsuse töötajad.

1.1 Seos teiste arengudokumentidega

Helme valla arengukava on seotud valla asutuste arengukavade, eri valdkondi reguleerivate arengudokumentide ning Valga maakonna planeeringute ja arengudokumentidega. Kõige laiema ulatusega on neist Valga Maakonnaplaneering, ülejäänud on suunatud kitsamalt kas mingi valdkonna, piirkonna või asutuse arengu teadlikule suunamisele ja arendamisele.
Valga Maakonnaplaneering (1998) Planeeringu koostamisel on peatähelepanu pööratud territooriumi kasutamisele ja selle ehituslikule organiseerimisele. Töös on püütud välja selgitada ja läbi analüüsida maakonna kui terviku praegune seisund ja arengupotentsiaal, arvestades seejuures looduskaitse, muinsuskaitse jm. piiranguid.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2002) Teemaplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama säästva arengu maakonnas. Maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on alusmaterjaliks üld- ja detailplaneeringute koostamisel, valgalade majanduskavade koostamisel, kaitsekorralduskavade koostamisel, metsamajandamiskavade koostamisel, maakorralduskavade koostamisel, looduskaitse korraldamisel väljapool kaitsealasid, üleriigiliste infrastruktuuride planeerimisel. Teemaplaneeringust tulenevad edasised ülesanded väljavalitud väärtuslike maastike kaitse, säilitamise, hoolduse ja mõningail juhtudel ka taastamise korraldamiseks kohalikul tasandil. Selleks annab aluse käesolev maakonna teemaplaneering ning selle põhjal koostatavad ning täiendatavad omavalitsuste üldplaneeringud.
Valga maakonna teemaplaneering „Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Via Hanseatica mõjualal“ (2007) Teemaplaneering seab Valgamaa piiresse jääva Via Hanseatica arengukoridori arendamiseks vajalikud tingimused, et säilitada piirkondlikke erisusi ja tugevdada arengupotentsiaali.

6

Helme valla arengukava 2010-2025

Teemaplaneering täpsustab ning seob ruumiga erinevates strateegiates ja Via Hanseatica turismitoote arendusprojektis esitatu. Teemaplaneering on koostatud kahes osas. Esimeses osas antakse ülevaade Valgamaa Via Hanseatica mõjualast: selle ulatusest ja potentsiaalsete külastajate sihtrühmadest, samas selgitatakse Valgamaa mõjupiirkonna jaotumist arengupiirkondadeks ja jaotuspunktideks. Teises osas käsitletakse kolme arengupiirkonda eraldi. Teemaplaneeringu olulisemaks osaks on tabeli kujul esitatud iga piirkonna arendamiseks vajalikest tegevussuundadest lähtuvad asukohapõhised tegevused. Tõrva-Helme ajaloolis-kultuurilist piirkonda on detailselt käsitletud planeeringu teises osas kõrvuti Karula-Taheva loodusturismipiirkonna ja Otepää intensiivse puhkusepiirkonnaga.
Arengustrateegia Valgamaa 2013 (2009) Valgamaa arengustrateegias seatakse sihiks maakonna tasakaalustatud ja kiire areng. Dokumendi koostamisel võeti aluseks varasemad arengulised ja statistilised dokumendid (Arengustrateegia Valgamaa 2010+, Valgamaa maakonnaplaneering, kohalike omavalitsuste arengukavad, valdkondlikud arengukavad, Valgamaa statistilised aastaraamatud). Arengustrateegia käsitleb Valgamaad ühtse tervikuna, milles eristatakse kolm allregiooni — Valga, Otepää ja Tõrva-Helme. Erinevate valdkondade vastastikune seostamine ja ruumisuhete arvestamine loob eeldused strateegilisteks valikuteks ja meetmete rakendamiseks, mis võimaldab dünaamiliselt arvestada nii olemasolevat potentsiaali kui selle tulevikutrende.
Valgamaa Partnerluskogu strateegia 2006-2013 „Elujõuline Valgamaa“ (2006) Strateegia annab ülevaate Valgamaa Partnerluskogust kui organisatsioonist, selle arengust, Valgamaa tegevuspiirkonna olukorrast ning elanike vajadustest. Samuti sätestab dokument prioriteedid ning eesmärgid lähemaks seitsmeks aastaks. Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna moodustavad Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, ja Õru vald ning Tõrva linn.
Valga maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava aastateks 2008-2013 (2008) Käesoleva arengukava näol on tegemist ühtse arengudokumendiga, kindlustamaks Valga maakonna turismi terviklik ja jätkusuutlik areng aastateks 2008-2013. Käesolev arengukava on eelkõige koostöökokkulepe, kus pannakse paika tuleviku suundumused ja tegevused.
Valgamaa turismiturunduskava 2009-2011 (2009) Turismiturunduskava paneb paika raamistiku lähiaastatel elluviidavatele turundustegevustele sihtturgudel, luues eeldused kokkuleppeliseks ja piiratud ressursside

7

Helme valla arengukava 2010-2025 tingimustes võimalikult efektiivseks sihtkohaturunduseks. Samuti on Valgamaa turismiturunduskava 2009-2011 aluseks kavandatavate turundusmeetmete elluviimiseks vajalike lisaressursside taotlemisele erinevatest tugiprogrammidest.
Tõrva linna, Helme, Hummuli ja Põdrala valla turismi arengukontseptsioon 2008-2013 Helme, Hummuli, Põdrala vald ja Tõrva linn soovivad ühiselt paremini rakendada piirkonna turismi – ja puhkemajanduse potentsiaali ning tugevdada piirkonna turupositsiooni. Omavalitsused on moodustanud koostööpiirkonna, mida tinglikult nimetatakse Helme-Tõrva piirkonnaks. Käesolev arengukontseptsioon käsitlebki nimetatud nelja omavalitsuse kokkupuutepunkte ning potentsiaalseid ühiseid tegevusi turismivaldkonna arendamisel piirkonnas. Lisaks eelpoolmainitud piirkondlikele arengudokumentidele kehtivad arengukava koostamise hetkel järgmised valdkondlikud või hallatavate asutuste arengukavad:
Helme valla üldplaneering (kehtestatud 2009)
Helme valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2006-2018
Ala Põhikool - seoses kooli tegevusprofiili muutusega (alates 01.09.2010 planeeritud koolis lasteaiarühma avamine, mille lõplikku otsust oodatakse hetkel Haridusministeeriumilt) toimub aastal 2010 arengukava muutmine
Ritsu Lasteaed-Algkool – toimub 2009 aastaga lõppenud arengukava uuendamine
Helme Sanatoorse Internaatkooli arengukava 2005-2010
Külade arengukavad: o Taagepera küla arendamise kava 2008 - 2013 o Ala küla arengukava 2007-2013 o Taagepera- Ala turismipiirkonna arendamise kava 2008–2013 o Jõgeveste küla arengukava 2003-2006

8

Helme valla arengukava 2010-2025

2 Helme valla hetkeolukorra analüüs

2.1 Geograafiline paiknemine ja ajalugu

2.1.1 Asukoht

Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 312,73 ruutkilomeetrit, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus (mööda maante6ed 220 km) Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on umbes 8 inimest ruutkilomeetril.

Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks. Asustus paikneb peamiselt valla põhjaosas, lõunaosas Läti piiri ääres on valdavad metsased liivikud ja samas asuvad ka mitmed järved (Lasa, Märdi, Mäsajärv, Tündre). Valla piiresse jäävad Holdre männikute kaitseala ja Tikste kaitseala. Metsamaa hõlmab valla territooriumist 52 %.

Joonis 1. Helme valla asend Valga maakonnas ja Eestis

2.1.2 Ajalooline kujunemine

Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329. aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261. aastal, olles

9

Helme valla arengukava 2010-2025 kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi.

Helme kihelkond hõlmas Valga- ja Viljandimaal nüüdse Helme, Hummuli ja Põdrala valla ala, Kärstna ümbruse (Tarvastu vald) ning Omuli (eesti keeles ka Hoomuli, Oomuli; Põhja-Lätis). Kuulus esiajal Sakalasse, aastast 1224 ordule. Muinaslinnustest oli Helme kihelkonna alal Tõrva Tantsumägi, võib-olla oli linnus ka arvatavasti 14. sajandi I poolel ehitatud Helme ordulinnuse asukohal. Kirikukihelkonnaks sai Helme arvatavasti 13. sajandil (esmamainimine 1329). Helme Maarja kirik pärineb 14. sajandist, Taagepera abikirik on ehitatud 1674. aastal. 13.-14. sajandil kuulus Helme kihelkond Karksi foogtkonda, alates ordulinnuse valmimisest allus kihelkond otse ordumeistrile. 15.-16. sajandil läänistas ordumeister suure osa Helme kihelkonnast. Helme linnuse juures oli alev; Vene-Rootsi sõja ajal 1656.-58. aastal õhkisid rootslased 1658. a. linnuse. Vene-Liivimaa sõja ajal peeti Helme kihelkonna alal Oomuli lahing, Põhjasõja ajal Hummuli lahing. Poola võimu ajal oli Helme kihelkond aastast 1582 Pärnu presidentkonna staarostkond. 1621-1888 kuulus kihelkond Pärnumaa, 1888-1920 Viljandimaa koosseisu.

1845-48 siirdus 17,1% rahvastikust õigeusku. Talude päriseksostmine algas 1857 ja lõppes põhiliselt 1870. aastail. Rahvuslikus liikumises osalesid helmelased elavalt. 1870. aastail tekkinud Tõrva asula sai 1921 aleviks ja 1927 linnaks. Valga maakonna moodustamisel 1920/21 jäid Kärstna ja Põdrala Viljandimaa koosseisu, muud Helme kihelkonna vallad ühendati Valgamaaga. Helme valla praegune staatus kinnitati 11. juulil 1991.

Joonis 2. Helme valla lipp ja vapp

10

Helme valla arengukava 2010-2025

2.2 Valla haldusjaotus ja rahvastik

2.2.1 Helme valla haldusjaotus

Helme vald on rõngasvald, mis ümbritseb Tõrva linna. Helme vallas asub 1 alevik (Helme alevik) ning 14 küla – Ala, Holdre, Jõgeveste, Kalme, Karjatnurme, Kirikuküla, Koorküla, Kähu, Linna, Möldre, Patküla, Pilpa, Roobe ja Taagepera. Suurim küla elanike arvu poolest on Linna küla ja väikseim Kähu küla. Valla administratiivkeskus asub Tõrva linnas.

Pindalalt on Helme vald suurim Valga maakonnas, hõlmates 15,3% Valgamaa territooriumist, suuruselt järgmine on Karula vald. Rahvaarvu poolest on Helme vald 2 269 elanikuga (01.01.10 seisuga) maakonnas teisel kohal, esimene on 1999. aastal Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemisel tekkinud Otepää vald 4 154 elanikuga (01.01.10 andmed).

2.2.2 Rahvastik

Helme valla elanike arv seisuga 01.01.2010 oli 2 269 inimest ning rahvastiku tihedus 7,3 inimest ruutkilomeetril, mis on tunduvalt väiksem Valgamaa keskmisest (16,6 inimest km 2). Valla elanike arv on kümne aasta jooksul vähenenud 225 inimese võrra ehk 9%. Valda iseloomustab rahvastiku üldine vähenemine nagu enamikes teisteski Eesti valdades. Rahvaarvu langus on tingitud nii negatiivsest loomulikust iibest kui ka rändesaldost. Iga aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv Helme vallas järgmine: 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2 494 2 465 2 392 2 393 2 366 2 375 2 345 2 317 2 293 2 269

Joonis 3. Helme valla rahvastiku arvu dünaamika 2001-2010

Allikas:Helme Vallavalitsus

11

Helme valla arengukava 2010-2025

Joonis 4. Helme valla iibed 2001-2010

Allikas: Helme Vallavalitsus

Rahvastiku jaotumist küladesse iseloomustab järgmine joonis.

Joonis 5. Helme valla rahvastiku jaotumine külades seisuga 01.01.2010

Allikas: Helme Vallavalitsus

2.3 Loodus ja keskkond

2.3.1 Maastik ja loodusvarad

Loodustingimustest tulenevalt on valla maakasutuses ajalooliselt olnud domineeriv avatud ning poolavatud kultuurmaastik, mis viimastel aastakümnetel metsasuse suurenemise tõttu

12

Helme valla arengukava 2010-2025 on kohati oluliselt muutunud. Samas on just viimastel aastatel alustatud paljudel raieküpsetel metsalankidel raietegevust, mis muudab metsamaa ilmet jällegi vastupidises suunas. Valla lõunaosa Taagepera-Holdre-Koorküla vahemikus on domineerivalt metsamaastik. Praegu on valla metsasus ca 40 %. Valla territooriumil on kaks suuremat sood: põhjaosas Rubina soo ning keskosas Lagesoo. Valla lääneserval ulatub valla piiresse väikeses ulatuses Ikepera raba. Helme valla alal moodustavad aluspõhja avamuse Devoni ladestu liivakivid, mis on kaetud valdavalt mõne, kohati kuni 20–30 m paksuse pinnakattekihiga. Helme valla alal olevale Sakala kõrgustikule on omane orgudest liigestatud lainja maastiku domineerimine. Orud on pinnamoe peamised liigestajad, mis kohati moodustavad orustikke. Tähelepanuväärsemad orud on Õhne ja Helme org koos neisse suubuvate väiksemate ja lühemate külgorgudega. Õhne ja Helme orgudele on iseloomulikud võrdlemisi järsud metsakasvanud veerud ja neis voolavatele jõgedele soostunud lamm. Geomorfoloogiliselt on valla suurimaks reljeefiüksuseks Helme-Patküla-Koorküla lavajas moreentasandik, kus 2–30%-sed maapinna kalded on põhjustatud moreeni ebaühtlasest paksusest ja pinnakatte aluspinna ebatasasusest. Valla lõunaosas on pinnamoe liigestus põhjustatud mõhnastike esinemisest. Suuremad ja kõrgemad mõhnad esinevad Taagepera ja Tündre järve vahelisel alal, mis on üks ilusamaid metsaalasid Helme vallas. Väikese Emajõe orundi lääneperve piirkonnas esineb 5–6 m kõrguseid ja kuni ühe kilomeetri pikkuseid laugenõlvalisi põllustatud künniseid. Need paiknevad üksteisest eemal ja nende vahel pole nii selgeilmelisi nõgusid nagu tüüpilistel voorestatud tasandikel. Väärtuslikud maastikud

Valga maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratakse ära Helme valla väärtuslikud maastikud.

Riikliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks on Helme ümbrus, hõlmates ligi 1391 ha. Ala sisse jäävad Helme alevik, Kirikuküla ja Möldre küla. Ala väärtus seisneb vaheldusrikkas maastikus ning ajaloolistes objektides. Alal on Sakala kõrgustikule omased kõrgendikud ja nende vahele jäävad sügavad orud. Lossimägedes kasvavad puud moodustavad koos endise Helme mõisa pargiga vabakujulise pargi. Pargis on rohkesti vene ja euroopa lehiseid, halle ebatsuugasid, täpilisi viirpuid, siberi nulge, mitu suurt elupuud, kokku 28 liiki. Tõrva linna ääres asub Pokardi oja org (Tikste org), mis on järsuveeruline ürgorg, mille 150-250 meetri laiune lamm algab Helme kirikumõisa alt ja suubub Õhne jõe orgu. Alal asuvad ka

13

Helme valla arengukava 2010-2025 ordulinnuse varemed, Helme koobastik ja Ohvriallikas, Helme kolmelöövilise maakivist kiriku varemed. Endises Helme pastoraadihoones on kohalike kodu-uurijate sisustatud Helme koduloomuuseum. Helme kalmistu, kus on tuntud rahvusliku liikumise tegelaste, kirjameeste, pedagoogide ja teadlaste hauad. Kalmistust põhja pool Kõrgemäe paljandil asub ohvrikivi, nn "Orjakivi". Alal on head võimalused loodus-ja kultuuriturismi arendamiseks.

Helme valla maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud on järgmised:

1. Tündre järve ümbrus. Tündre järv on 72,9 ha pindalaga veekogu, mida ümbritsevad ilusad metsad ja mis paikneb küllaltki kaugel suurematest asulatest. Järve ümbrus on väherahvastatud, siin on puhas loodus ja head tingimused loodusturismiks. Ala ongi eelkõige esteetilise ja loodusliku väärtusega perspektiivne looduskaitse- ja puhkeala.

2. Õhne jõe lähiümbrus. Ala hõlmab Õhne jõe äärset piirkonda alates Hummuli valla piirist kuni maakonna Viljandimaa poolse Põdrala valla piirini. Õhne jõgi ise on üks väheseid looduslähedases seisus jõgesid Eestis. Jõe ääres paikneb palju väärtuslikke objekte, eelkõige erinevas vanuses kivikirstkalmeid. Hoidmist ja taastamist vajavad jõeäärsed luhad. Õhne jõge on vähe kraavitatud. Tähelepanuväärne on Õhne jõe ürgorg Koorküla mõisa ning Tõrva lähedal. Ala väärtust tõstab veematkade korraldamise võimalus pärast jõe puhastamist ning laagriplatside väljaehitamist.

3. Taagepera – Ala. Piirkond hõlmab Taagepera ja Ala külasid Õhne jõe ääres. Kompleksi moodustavad Taagepera loss ja park, hästihooldatud majad ja krundid Taagepera külas. Looduskaitsealune lossipark on üks liigirikkamaid (97 liiki) parke Lõuna-Eestis. Piirkonda jäävad veel muinasmälestistena arvel olevad kivikalmed (3 tk), orjakivi, Taagepera paruni kalmistu, Püha- Johannese kirik ja kalmistu. Püha Johannese kirik rajati 1674. aastal mõisnik Stackelbergi korraldusel. Puutorniga kirik on ka praegu heas korras. Kalmistu on rajatud arvatavasti 1773. aastal, seal paikneb ka talupoeg Mats Erdelli (esimene eesti soost maaomanik) perekonnakabel. Ala-Taagepera vahelise teelõigu ääres asub II maailmasõjas hukkunute ühishaud-mälestusmärk. Taagepera kiriku ja kalmistu vahelisel alal kirikumäe nõlval Ala külas asub Vabadussõjas langenute mälestusmärk.

4. Holdre ümbrus. Ala hõlmab 1085 ha Õhne jõest põhja poole jäävat Holdre küla osa. Maastikuliselt on tegemist Sakala kõrgustiku lõunaossa jääva tasasema alaga, mille põhjapoolne osa on kena vana talumaastikustruktuuri meenutav ala. Hästi on säilinud Egeri

14

Helme valla arengukava 2010-2025 järve lähedusse jääv endine Peetri küla, Saksniidu oja luht ja heinamaad. Holdrest lõunasse jääb laialdane Eera mets, mis ulatub Läti piirini. Endises Holdre mõisas väärib märkimist juugendstiilis loss (ehitati 1910. a. paiku). Vaadeldava ala piiresse jäävad maakonna keskmisest kõrgema mullaviljakusega (40 hindepunkti) põllumaad.

5. Jõgeveste ümbrus. Piirkonna keskmeks ning peamiseks turistide tõmbenumbriks on Barclay de Tolly mausoleum. Väike-Emajõe kallastel Jõgeveste küla territooriumil toimusid II Maailmasõja keerises verised lahingud, millest tänapäeval annavad aimu põlluharimise käigus leitavad mürsud ja ühishaud mausoleumikompleksi territooriumil. Looduslikuks väärtuseks on Väike- Emajõe ääres Jõgeveste luhaniit, mille idaservas on segamets. Maanteest lõunasse jääb pikk ribaline struktuur põllu-, karja-, heina- ja metsamaadest. Peamiseks probleemiks on maastikulise dimensiooni puudumine, kõige keskus on mausoleum.

Lisaks eelpoolmainitutele võib veel välja tuua Helme valla kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud :

• Jõku jõe ümbrus • Rulli luht • Kähu küla • Lasa järve ümbrus • Mäsajärve ümbrus • Pilpa küla • Rulli küla ümbrus. Helme vallas on kaks looduskaitseala, üks maastikukaitseala, kaks kaitsealust puistut (metsaala) ning kuus parki.

Rubina looduskaitseala , mis on pindalalt suurim (2 097 ha) paikneb Valga maakonna Helme ja Põdrala vallas ning Viljandi maakonna Karksi ja Tarvastu vallas. Kaitseala loodi 2005. aastal eesmärgiga kaitsta Natura 2000 mõistes olulisi taime- ja loomaliike, Rubina sood ja Veisjärve. Rubina looduskaitsealast jääb Helme valda suurem osa – ca 1300 ha, sh põhiline osa Rubina soost.

Tündre looduskaitseala pindalaga 1 837 ha paikneb Helme valla lõunapiiril vastu Lätit. Kaitseala on linnustiku ning järgmiste elupaigatüüpide kaitseks: looduslikult rohketoitelised järved, lubjarikkal mullal kuivad niidud, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

15

Helme valla arengukava 2010-2025

Kaitseala tuumikelemendiks on Tündre järv, mida ümbritsevad ulatuslikul alal metsad. Järve lõunakaldal on osaliselt säilinud vanad taluhooned ning nõukogude perioodil rajatud suvehooned. Alalist asustust kaitsealal ei ole.

Tikste maastikukaitseala pindalaga 38 ha paikneb Helme valla ning Tõrva linna piirialal, hõlmates järsuveerulist Devoni liivakividesse lõikunud Pokardi orgu ning orus olevat Tikste paisjärve. Kaitse-eesmärk on Tikste ürgoru maastiku, liivakivipaljandite ja Pokardi oja kaitse, millega säilitatakse looduse mitmekesisust ja visuaalselt huvitavat maastikku. Lisaks on kaitseala seotud kahe elupaigatüübi – jõgede ja ojade ning vanade loodusmetsade kaitseks.

Veeressursid

Helme valla territooriumil asub 5 jõge, 5 oja, 2 kraavi, 8 järve ja 4 paisjärve. Nende veekogude andmed on toodud allpool.

Vooluveekogu nimetus Valgala pindala km 2 Väike-Emajõgi 1 380 Õhne jõgi 573 Helme jõgi 95 Jõku jõgi 82,8 Atse jõgi 28

Pokardi oja 11,4 Koriste oja 19,6 Eenuse oja 10,8 Saksiniidu oja 31,4 Ikepera oja 17,6 Lagesoojärve kraav 17,6 Jaoma piirikraav 21,1 Tabel 1. Helme valla territooriumil asuvate vooluveekogude andmed

Järve nimetus Järve pindala (ha) Väljavooluga/ilma Vesikond

Egeri järv 3,2 väljavooluga Võrtsjärve alamvesikond Lagesoo järv 18,3 väljavooluga Võrtsjärve alamvesikond Tündre järv 72,9 väljavooluga Pärnu alamvesikond

16

Helme valla arengukava 2010-2025

Lasa järv 8,5 umbjärv Võrtsjärve alamvesikond Mäsa järv 5,5 väljavooluga Võrtsjärve alamvesikond Pupsi järv 8,3 väljavooluga Võrtsjärve alamvesikond

Petajärv 3,6 väljavooluga Võrtsjärve alamvesikond

Eenuse järv 6,5 väljavooluga Võrtsjärve alamvesikond

Tabel 2. Helme valla territooriumil asuvate suuremate järvede andmed

Paisjärve nimetus Asukoht Kalme paisjärv Jõku jõel Kalme külas Roobe paisjärv Jõku jõel Roobe külas Taagepera paisjärv Õhne jõel Taagepera külas Vanaveski paisjärv Õhne jõel Holdre külas

Tabel 3. Helme valla territooriumil asuvate suuremate paisjärvede andmed

Põhjavesi Valga maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse 4 veekompleksi: kvaternaari, ülem-keskdevoni, keskdevoni ja ordoviitsium-kambriumi. Helme vald saab vee peamiselt kogu Valga maakonnas levivast ülem - keskdevoni veekompleksist. Kasutatakse ka vähesel määral keskdevoni veehorisonti. Vettandvateks kivimiteks on Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe peen- ja keskteralised liivakivid ja aleuroliidid paksusega kuni 160 m, mis lasuvad 20 – 250 m sügavusel maapinnast. Tänu suhteliselt väikesele veevõtule ja kivimite suurele veeandvusele on põhjavee seisundi muutused veevõtust hoolimata looduslähedase iseloomuga. Veekompleksi vesi on surveline. Tänu veekompleksi katvatele savikatele kvaternaari setetele on see hästi kaitstud pindmise reostuse eest. Põhjaveevarude kohta andmed pärinevad aastast 1992, mil tehti uuring Valga maakonnas hinnangu andmiseks põhjaveevarude kohta. Sügavamad puurkaevud ammutavad vee veekihtidest allpool hapnikubarjääri ja seega toorvees lahustunud hapnik puudub. Väävelvesinikku esineb praktiliselt kõigis ühisveevärki varustavates puurkaevudes nii lahustunud kui gaasilises olekus. Karedus on enamasti hea joogivee näitajate piirides.

17

Helme valla arengukava 2010-2025

Kvantitatiivne põhjaveega varustatus Helme vallas on suhteliselt hea. Joogivee kvaliteet vajab parandamist, tegemist on kõrge rauasisaldusega vees. Valla territooriumil on kasutusel 20 puurkaevu, neist 11 on ühisveevärgi puurkaev-pumplad.

Loodusvarad

Helme vallas on mitme mineraalse maavara varusid, mis on kasutusele võetud osaliselt või seniajani aktiivselt kasutamata. Samal ajal esineb ka suletud karjääre. Peamiselt on tegemist liiva, kruusa ja turba kaevandamisega. Liiva-kruusa varud paiknevad peamiselt valla lõunaserval – piki Õhne jõge esinevates madalates mõhnastikes ning kaldtasandikel. Rohevõrgustike tugialade ja koridoride ning miljööväärtuslike alade olemasolu ei takista maavarade kaevamist. Helme vallas on kaks turba kaevandamisala – Lagesoo tootmisala ja Helme tootmisala, ning kolm karjääri – Härma liivakarjäär ja kaks Holdre kruusakarjääri (ühe omanik on Valmap Grupp AS ja teise OÜ Valga Teed).

2.3.2 Kaitstavad loodusobjektid

Helme valla territooriumil asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid: Kaitsealused pargid • Barclay de Tolly mausoleumi park • Helme kiriku park • Helme lossipark • Holdre männikud Hoiualad • Helme jõe hoiuala (pindala 4,582 ha) • Õhne jõe hoiuala (46,5 ha, lisaks Helme vallale hõlmab ka Hummuli valda ja Tõrva linna) Kaitstavad üksikobjektid • Helme koopad • Helme ohvrikivi ümbrus, Kõrgekalda (Kõrgemäe) paljand

2.3.3 Jäätmemajandus ja keskkonnakaitse

Alates 01.07.2009 tegutseb Helme valla territooriumil Helme ühisjäätmejaam. Jaam on rajatud koostöös naaberomavalitsustega (Tõrva linn ja Põdrala vald) elanikkonna paremaks teenindamiseks. Helme ühisjäätmejaamas saab ära anda ohtlikke jäätmeid, pakendijäätmeid,

18

Helme valla arengukava 2010-2025 elektri- ja elektroonikaseadmeid, kasutatud rehve, samuti aia- ja pargijäätmeid. Helme jäätmejaama haldab OÜ Helme Teenus.

Helme valla territoorium moodustab koos Hummuli, Põdrala, Palupera ja Puka valdade ning Tõrva linna ja Valga linna II piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna , kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Olmejäätmete vedu korraldab piirkonnas OÜ Veolia Keskkonnateenused. Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Paikuse prügilasse.

Suured keskkonnareostajad või keskkonnaohtlikud objektid Helme vallas puuduvad. Samuti ei toimu intensiivset suurpõllundust. Valga linna lähikonnas olevate valdadega võrreldes jäi Helme vald nõukogude perioodi lõpukümnenditel puutumata arvukatest Nõukogude Liidu sõjaväeobjektidest. Tõrvast ca 4 km põhjapool asunud Rulli raketibaas likvideeriti juba 1960- tel aastatel ja kuni nõukogude aja lõpuni Jõgeveste küla läheduses asunud raketibaas (Puka valla territooriumil) Helme vallale jääkreostuse ohtu ei kujuta. Põllumajandusega seotud jääkreostust ei esine – väetise- ja taimekaitsevahendite laod ning küttemahutid on valdavalt likvideeritud ning sõnniku- ja silohoidlates ja nende ümbruses olnud reostus loodusliku puhastuse teel lakanud olemast. Tõrva linna ja Helme valla Roobe küla piirialal (Helme turbasoo ääres endiselt KEKi tootmisalal) asub ebaseaduslik ehitusjäätmete ladestuskoht, mis ei ole oma olemuselt keskkonnale ohtlik.

Valla territooriumil asuvatest reoveepuhastitest vajavad mitmed põhjalikku renoveerimist. Ülevaate puhastitest ja nende olukorrast annab alljärgnev tabel.

Nimetus Asukoht Olukord Helme reov eepuhasti Helme alevik Renoveerimist vajab as ula reoveetorustik. Ülepumpamisjaam ja biopuhasti vahetati kaasaegsete seadmete vastu välja 2008. aastal, sama projekti käigus puhastati ka biotiigid. Helme Sanatoorse Helme alevik Kompleks vajab renoveerimist, seadmed Internaatkooli amortiseerunud, biotiigid vajavad reoveepuhasti puhastamist ja renoveerimist. Linna küla (Ritsu) Linna küla Asula reoveetorustik v ajab renoveerimist, reoveepuhasti ülepumpamisjaam ja biopuhasti vahetati kaasaegsete seadmete vastu välja 2008. aastal, sama projekti käigus puhastati ka biotiigid. Ala reoveepuhasti Ala küla Kaev vajab renoveerimist . Taagepera reoveepuhasti Taagepera küla Rahuldavas seisundis. Biotiigid vaja va d

19

Helme valla arengukava 2010-2025

puhastamist ja renoveer imist . Biotiik on OÜ Taagepera Loss omandis, elanikkonnast tarbib teenust vaid üks paneelmaja. Uuringute tulemusel ei peeta täiendavaid liitumisi võimalikuks. Karjatnurme reoveepuhasti Karjatnurme küla Rahuldavas seisundi s Patküla reoveepuhasti Patküla küla Kogu kompleks vajab renoveerim ist. Biotiigid vajavad puhastamist ja renoveerimist Nähri reoveepuhasti Kalme küla Rahuldavas seisundis. Biotiigid vaja va d puhastamist ja renoveerimist Peebu elamute Möldre küla Kogu kompleks vajab renoveerimist. reoveepuhasti Biotiigid vajavad puhastamist ja renoveerimist. Tabel 4. Helme vallas asuvad reoveepuhastid

2.3.4 Haljastus ja heakord

Helme valla territooriumist üle poole on metsaga kaetud - metsamaa pindala on 16 367 ha, millest 7 391 ha on riigimets. Riigi- ja erametsa haldamisse vald juriidiliselt sekkuda ei saa. Sellega tegelevad Riigimetsa Majandamise Keskus, metsaomanikud ja Keskkonnateenistuse piirkondlik metsaspetsialist. Metsade haldamist kontrollivad Keskkonnateenistuse inspektorid ja vajadusel ka politsei. Käesoleva ajani on vallavalitsus eelpool nimetatud ametkondade spetsialistidega teinud tulemuslikku koostööd, mis peab edaspidi jätkuma. Aastaid on Helme vallamajas olnud kord nädalas piirkondliku metsaspetsialisti vastuvõtt, seda vajadusest metsaomanikega kohapealse suhtlemise ja murede operatiivse lahendamise eesmärgil. Sellisest koostööst saavad kasu nii metsaomanikud kui üldine elukeskkond. Helme vallas asub ka palju väärtuslikke maastikke, millest oli pikemalt juttu punktis 2.3.1. Maastik ja loodusvarad.

2.4 Ettevõtlus

Valla suurimad tööandjad on puidu töötlemisega tegelevad AS Ritsu (toodab esmajärje- korras palkmaju välisturule ja metallitsehhis ketassaekaatreid, mitmeid puidutööt- lemismasinaid, arvukalt tarvikuid puidutööstusele- saekettaid, teritus- ja hooldusvahendeid nii sise- kui välisturule) ja AS Skan Holz Helme (välisturule orienteeritud erinevate lahendustega suvemajade tootja). Üks viimase aja uuematest ettevõtetest on OÜ Combiwood, mis tegeleb edukalt välisturu tarvis erinevate puitliistude tootmisega. 2008. aasta suvel pankrotistunud puidugraanuleid tootva ettevõtte Hansa Graanuli asemel on

20

Helme valla arengukava 2010-2025 sügisel tööd alustanud Graanul Invest AS-i tütarettevõte Helme Graanul OÜ (Patkülas) ning turba tootmise ja mitmesuguste ehitus- ja remonditöödega tegeleb Valmap Grupp AS.

Põllumajandus Põllumajandusettevõtetest tegutsevad OÜ Tsentrum Agro, OÜ Mentor Agro, OÜ Tulevik, Vao Suurtalu, FIE Allan Ilisson ja mitmed teised väiketalupidajad. Traditsioonilise põllumajandusega (piimakarja- ja teraviljakasvatus) tegeleb enamus talupidajaid, kelledest paljud turustavad oma toodangut, osad piirduvad siiski ainult oma perekonna vajaduseks tootmisega. Põllumajandusettevõtetest on edukaimad OÜ Tsentrum Agro, OÜ Mentor Agro, OÜ Tulevik. Juurde on tekkimas alternatiiv-põllumajandusega tegelejaid (marjakasvatus, lambakasvatus, tšintšiljakasvatus, kalakasvatus, turism jm). Viljakas põllu- ja metsamaa jätab piisavalt arenguruumi tulevikuks.

Turism Turismiettevõtetest tegutsevad Taagepera külas Taagepera lossis hotell ja konverentsikeskus, 2006. aastal teenuse osutamisega alustanud Kivimäe hostel, Kirikukülas Marja talu puhkekompleks ja Udumäe puhketalu ning 2008. aastal teenindustegevusega alustanud Jõgeveste külas OÜ Kalme-Veski kalakasvatuse puhkekompleks. Valla mitmekesine ja puhas looduskeskkond, rikkalik kultuuripärand ja –traditsioonid loovad hea eelduse puhke- ja loodusturismi arenguks.

Teenindus ja kaubandus Elanikkonna teenindamisega tegelevad OÜ Helme Teenus, Tõrva Tarbijate Ühistu ja mitmed füüsilisest isikust ettevõtjad. Kaubandus on rohkem arenenud toidu- ja esmatarbekaupade osas. Kohtades, kus statsionaarsed kauplused puuduvad, lahendavad probleemi kauplusautod. Tehnika remondi, hooldamise ja kauplemisega tegelevad mitmed äriühingud nagu AS AXB, OÜ Põllumajandusmasinate Kauplus, OÜ Ilmar ja N (kütuse müük ja tehnika väikehooldusvahendid) ning OÜ Tsentrum Agro.

Tööealine elanikkond ja töötud Helme valla tööealiste elanike arv seisuga 01.01.2010 on 1 344, töötuna on end registreerinud 166 elanikku, mis moodustab 12,4 % valla tööealisest elanikkonnast. Nagu ka mujal Eestis, on töötute arv drastiliselt tõusnud tänu 2008. aastal alanud majanduslangusele.

21

Helme valla arengukava 2010-2025

Joonis 5. Töötute arv Helme vallas

Allikas: Töötukassa

2.5 Turism

Helme vald on arenev turismisihtkoht. Turismist on saanud ja saamas oluline sissetuleku- allikas mitmetele kohalikele ettevõtjatele. Valla rikkuseks on puhas loodus, palju ajaloo- ja kultuurimälestisi ning pidevalt paranevad puhkamisvõimalused. Turismi areng võimaldab mõnevõrra tasakaalustada valla eri piirkondade ebaühtlast arengut, avardab võimalusi uute töökohtade loomiseks ja annab lisasissetulekuid elanikele. Majutusteenust pakuvad Helme vallas praegu Taagepera lossi hotell, Kivimäe hostel, Kirikukülas Marja talu puhkekompleks ja Udumäe puhketalu.

Eesmärk on kujundada Helme vallast turismisihtkoht, mille hea maine põhineb siinsel loodu- sel, kultuuripärandil ja rahvuslikel traditsioonidel. Selleks tuleb mõjutada turistide voogusid, levitades positiivset infot nii sise- kui ka välisturul ning soodustada turismiga tegelevate institutsioonide koostööd erinevate turismivaldkondade arendamisel.

Helme vald on äärmiselt rikas looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste poolest. Olulisemad vaatamisväärsused on järgmised:

• Helme koopad ja allikad - Helme koopad (rahvasuus tuntud "põrguhaua" nime all) paiknevad Helme lossivaremetest põhja poole jätkuva seljandiku kõrgel ja kitsal nõlval. Koobastik on arvatavasti algselt looduse poolt loodud ja hiljem inimkäte abil suuremaks uuristatud. Koopaid kasutati sõdade ajal pelgupaigana. Koobastik asub valges keskdevoni burtnieki lademe liivakivis. Paari viimase aastakümne jooksul on Helme koobastik tublisti

22

Helme valla arengukava 2010-2025

varisenud ja koosneb praegu ühest suuremast ruumist ning sellest hargnevatest käikudest.

• Ordulossi varemed - ordulinnus paikneb kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müürijäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Praegu on Helme ordulinnusest järel kõrged aknaavadega maakivi- müürid. Nende järgi on kindlaks tehtud, et pealinnus asetses põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali kujuliselt mõõtmetega 120x60 m. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitavamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas. Neemiku lõunapoolset osa nimetatakse Silla- ehk Keldrimäeks. See oli eelkindlustus lossi peavärava ees, kust viis sild üle kraavi.

• Orjakivi - Orjakivi lebab pooleldi maasse vajunult Keisripalu oja kaldal Kõrgemäe paljandi juures (50 m Helme kalmistust põhja pool). Kivil on kaks lohku - ligikaudu pool meetrit pikad, 30 cm laiad ja 8 cm sügavad. Räägitakse, et kivi asunud vanasti Helme hiies. Kui saksa ristiusustajad hiie hävitasid, oli kivi viidud linnuse ette. Linnuse õhkimise järel 1658. aastal viinud eesti sõdalasest väravavaht ohvrikivi oma kodukohta Laose tallu Jõgevestes. Kuidas kivi praegusesse asukohta sattus, pole teada. Ilmselt on tegemist muistse ohvrikiviga, millele on leitud ilus legend. Kuulsaks on kivi saanud Jakob Tamme ballaadi „Orjakivi“ kaudu.

• Barclay de Tolly mausoleum - kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly nimele pole muul Eestil naljalt midagi vastu panna. Barclay de Tolly mausoleum kui vaatamisväärsus ootab veel avastamist. Mausoleumis oleva monumendi on loonud üks tolle ajastu silmapaistvamaid skulptoreid Vassili Demut-Malinovski. Mausoleumi keskel olevast avast põrandas pääseb keldrisse, kus asuvad nähtavalt vürsti ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid .

• Taagepera mõis - Taagepera on viimane Eestimaa mõis, mis asub kaugel Lätimaa piiril, rohkem kui kakssada kilomeetrit Tallinnast. Taageperast edasi algavad ürgmetsad ja paksud laaned. Mõisahoone on ebaharilik, oma arhitektuuris pigem seotud Soome rahvusromantika kui Balti ehitustraditsiooniga. Mõisa viimane omanik Hugo Ferdinand Bernand von Stryk oli imelik mees, veel enne ühe ajastu hävingut ja lõppu on ta otsekui trotsides kõike, mis tulnud või tulemas, lasknud ehitada tohutu maja. 1922. aastal avati

23

Helme valla arengukava 2010-2025

Taagepera lossis kopsutuberkuloosi sanatoorium. Praegu on lossis hotell ja konverentsikeskus.

• Holdre mõis - Holdre on Taagepera tütar, viimasest küll mitu korda pisem, kantud ometi samast hingusest. Mõlema maja ilmet kujundavad kaks keskaegse bürgeri elamu arhitektuurist laenatud kõrget viilu. Nii nagu Taageperas, kohtame ka Holdre arhitektuuris ennekõike Soome rahvusromantika igipõlist jõudu ja Skandinaavia saagade ülevust. Pikka aega oli Holdre mõis Lõuna-Eesti piirimail üks Helme kihelkonna väiksemaid. Suuremad ehitustööd algasid alles 1909. aastal, kui selle koha ostis Woldemar Dimitri von Ditmar. Ilmselt tegi seda Taagepera mõisa omaniku Hugo von Stryki soovitusel. Arhitekt Otto Wildau, kelle töökoht oli Riias ja kes oli projekteerinud von Stryki hoone Taageperas (1907-1912), on projekteerinud ka Holdre mõisa hoone. Nii Taagepera kui Holdre mõisad said rahvusromantilise suuna art nouveau eredaks näiteks, olles mõjutatud Soome tolleaegsest arhitektuurist. Nõukogude ajal kasutati Holdre mõisahoonet pioneerilaagrina. Viimastel aastatel on hoone seisnud kasutuseta.

• Mats Erdelli kabel - Taagepera kalmistu parempoolses nurgas äratab tähelepanu kabel. See on eesti talupoja Mats Erdelli perekonna matusepaik. Kabeli keskel on suur kivitahvel kirjaga: "Siin hingab rahhoga omma suure tööteggemissest ja holekandmissest Sõnni peremees Rope mõisa Pfandhalter ja Pattkülmõisa Rentnik MATZ ERDELL sünd Pöögle valla Erdo tallus esimese Kristuse ülestõusmis pühha jutluse aial 1792 aastal, surnud Pattkülla mõisan 2-sel Detsembre kuu päeval 1847". Mats Erdell oli Taagepera Sõnni talu omanik, kelle üks järglasi Hans Erdell ostis 1868. aastal Roobe mõisa päriseks. See oli üks varasemaid taolisi oste Liivimaa ajaloos.

• Taagepera Jaani kirik - Ala külas, kõrgel mäenõlval, vaatab nii Pärnu kui ka Tartu poolt tulijaid Taagepera kirik. On seda teinud juba 1674. aastast alates. Kirik on ehitatud barokkstiilis, kivist hoone ja puidust haritorniga. Kuna Helme kihelkond oli territoriaalselt väga suur, siis Taagepera kirik oli Helme kiriku abikirikuks. Praegu on Taagepera iseseisev kirikukogudus.

• Helme Maarja kiriku varemed - Helme kiriku täpset ehitusaega ei teata. Ajaloolased pakuvad kes 13. sajandit, kes aga hoopis 15. sajandit. Arhitektuuriliselt kuulus Helme kirik Lõuna-Eesti kodakirikute rühma. Kirik oli väljast 41,3 m pikk, 19,6 m lai, kirikutorn 45,8 m

24

Helme valla arengukava 2010-2025

kõrge. Kirikus oli 800 istekohta ja ta mahutas üle 2 000 inimese. Viimane suurem remont tehti kirikus 1921. aastal, orelit remonditi 1922. aastal. Helme kirikuhoonele sai saatuslikuks teine maailmasõda. 1944. aasta 21. septembril tabas kirikut kaugelaske- kahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas torni alustalasid ja kallutas selle viltu. Samal sügisel kukkus torn alla, lõhkudes katust ja kiskudes maha seina.

• Helme koduloomuuseum - Helme koduloomuuseum asub Kirikuküla külas, endises Helme kiriku pastoraadihoones. Muuseumivarad toovad oma arvukuses esile siinsed eluväär- tused, elatusallikad ja elulaadi.

• Õhne jõgi ja vesiveskid - Tõrvast jookseb Õhne jõgi läbi 3,5 km ulatuses, jõe kogupikkus on aga 91 km. Ta saab alguse Veisjärvest Viljandimaal, käib ära Lätis ja suubub Suislepa lähedal Võrtsjärve. Jõgi on saanud oma nime sõnast "ahne". Vanasti nõudnud ta sageli ohvreid. Õhne sobib süstamatkade korraldamiseks. Jõe kaldalt avaneb kauneid loodus- pilte, märkimisväärseim on neist ehk Õhne jõe ürgorg Koorküla mõisa kohal. Õhne jõe alguse looduslik säng kulges maa all ja oli eristatav ainult õõtsuva pinnase järgi. Maaparandustega loodi Õhnele uus säng paari meetri laiuse kraavi näol. Taagepera kohal on aga Õhnest saanud juba tõeline jõgi, mis voolab paarisaja meetri laiuse kõrglammoru keskel. Mitmes kohas oma teel on jõgi üles paisutatud veskijärvedeks. Taageperas, Holdres, Koorkülas ja Tõrvas on see tänaseni. Enne teist maailmasõda oli Tõrva-Helme piirkonnas Õhne jõel 9 vesiveskit. Üks neist paiknes Alal. Valga-Uulu maantee taga oli paisjärv ja tee ääres veski. Veski hävis 1944. aasta septembrilahingute ajal. Teine veski asus Taagepera lossi värava lähedal ja kuulus lossile. Töötas vesiturbiiniga. 1924. aastast andis veski elektrienergiat lossile (sel ajal sanatooriumile). Holdreski töötas vesiveski. Peale jahvatustöö saeti seal ka palke. Pärast sõda oli Holdre veski Tõrva Teenindus- kombinaadi majandada, hiljem paiknes hoones Holdre metskond. Neljas vesiveski oli Lätimaal. Viies vesiveski oli Koorkülas. Koorküla veski asub lohus otse Tõrva-Koorküla maantee ääres. Veskitamm ja hoone on praegugi alles, kuid ei tööta. Kuues, nüüdseks hävinud veski, asus Kaubil. Kaubilt natuke edasi oli Matsi veski. See töötas kahe vesiturbiiniga. Pärast sõda jäi jahvatajaid järk-järgult vähemaks. Veski seiskus ja lagunes. Tõrva linnas oli omaniku nime järgi Tultsi veski.

• Koorküla koopad - Koorküla koobastik on Aruküla ja Helme koobastiku kõrval Eesti suure- maid. Vana mõisaparki läbib kitsas ja sügav allikaterikas sälkorg, mis suubub Õhne jõe

25

Helme valla arengukava 2010-2025

orgu. Koorküla koobas asub samas keskdevoni Burtnieki liivakivi lademes nagu Helme koopadki. Paljandeid on näha mitmes kohas. Koobaste kõrval on kuulsad Koorküla allikad. Allikavesi on tugeva rauasisaldusega ja ravitoimega. Esimesena juhtis sellele tähelepanu 1691. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor Lars Micrander. Tema artikkel on vanim teadaolev Eesti geoloogilise objekti kirjeldus.

2.6 Haridus

2.6.1 Alusharidus

Helme vallas tegutseb üks lasteaed – Ritsu Lasteaed-Algkool, kus seisuga 01.01.10 käis 54 last. Ala Põhikoolis tegutseb kooliks ettevalmistusrühm, kus käib 15 last. Alates 01.09.2010 on Ala Põhikooli tegevusvaldkondades planeeritud teha täiendus, tuues põhihariduse andmisele veel juurde antud piirkonnale vajalik lasteaia tegevus. Väljaspool valla piire käis 01.01.10 seisuga lasteaias kokku 35 last, neist Tõrva linnas 32 last (lasteaed „Tõrvalill” 15 last ja lasteaed „Mõmmik” 17 last), Puka valla lasteaias 1 laps, Valga linna lasteaias „Buratino” 1 laps, Õru valla lasteaias 1 laps.

2.6.2 Põhi- ja keskharidus

Helme vallas asub kaks kooli – Ritsu Lasteaed-Algkool ja Ala Põhikool. Ala Põhikoolis õppis 01.01.2010 seisuga 69 last. Ala koolil on olemas ka õpilaskodu, kus olemasolevast 23 kohast on praegu täidetud 16 kohta. Ritsu Lasteaed-Algkooli kooliosas õppis neljas klassis kokku 31 last. Erinevalt üldisest tendentsist laste arvu vähenemise suunas vabariigis üldiselt ja eriti maapiirkondades, Ritsu koolis see hoopis suureneb. Põhjusena võib välja tuua asukoha tööstuspiirkonnas, mis tähendab töökohtade olemasolu, mis omakorda on eelduseks noorte (lastega) perede siirdumisele piirkonda.

Lähimad gümnaasiumid asuvad Tõrva linnas ja Karksi-Nuias. Tõrva Gümnaasiumis käis 01.01.2010 seisuga 182 Helme valla last (sellest põhikooli osas 135 last ja gümnaasiumi osas 47 last), August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis (kuni aastani 2008 Karksi-Nuia Gümnaasiumi) 2 last. Helme vallast kaugemates õppeasutustes õpib Tartu linna üldharidus- koolides 4 õpilast (kõik gümnaasiumiastmes), Valga linna koolides 7 õpilast ja Kilingi–Nõmme Gümnaasiumis 1 õpilane.

26

Helme valla arengukava 2010-2025

Valla koolide varustatus pedagoogilise personaliga on hea, pidevalt toimub töötajate täiend- õpe. Vald maksab õpetajate palgarahale omalt poolt lisa. Ka olmetingimused koolides on head.

Riigikoolidest asub vallas Helme Sanatoorne Internaatkool.

2.6.3 Kutseharidus

Kutseharidust pakub Helme vallas Valga Kutseõppekeskuse Helme osakond.

2.6.4 Huviharidus ja noorsootöö

Huviharidus Lähim huviharidust pakkuv asutus on Tõrva Muusikakool, kus 01.01.2010 seisuga õppis 19 Helme valla last. Ala Põhikooli juures tegutseb muusikaklass, mille õppetöös osaleb Ala kooli 6 õpilast.

Huvitegevus toimub peamiselt koolide juures. Ala Põhikoolis tegutseb 5 ringi – lavakunsti- ring, kunstiring, arvutiring, kodundusring ja majandusring. Ritsu Lasteaed-Algkoolis tegutse- vad järgmised ringid: mudilaskoor, lauluring, liiklusring, tantsuring, kunstiring, loodussõprade ring ja näitering.

Huvialaringid on ka rahvamajade juures. Koorküla rahvamajas tegutsevad järgmised ringid: käsitööring, aeroobikaring, lauluring ja spordiring. Ala rahvamajas töötab 11 ringi: memmede laulu ja tantsuring „Hõbetäht”, naisrahvatantsuring „Liisud”, kitarriõpe noortele, näitering lastele ja täiskasvanutele, live tantsuring noortele, spordiring, kunstiring, segarahvatantsuring ”Jandali”, segaansambel „Sillervo” ja tantsumuusika ansambel R-13. Rahvamajas on mitmel korral läbi viidud ka peotantsu kursuseid nii algajatele kui edasijõudnuile.

Noorsootöö

Karjatnurme ja lähiümbruse noorte kogunemiskohaks on Karjatnurme Päevakeskus. Noorte külastuste arv kuus on umbes 100. Rahastamine toimub läbi Karjatnurme külaseltsi Helme Vallavalitsuse poolt. Kalme külas on remonditud Helme Vallavalitsuse eelarvevahendite abiga kunagine külakeskuse katlamaja. Täna tegutsevad antud ruumides koostöös Kalme päevakeskusega ja Kalme külaseltsiga igapäevaselt kohalikud noored. Ruume kasutatakse suuremate ürituste läbiviimiseks ja noorte vaba aja sisustamiseks. Majja oleks vaja tuua vesi

27

Helme valla arengukava 2010-2025 ja kanalisatsioon, teha korda katus ja rajada korralik tualett. Linna küla keskusesse on vajalik luua noorte tarvis, peale olemasoleva spordikompleksi kasutusvõimaluse, veel eraldi noorte endi otseses kasutuses olevad vaba aja veetmise ruumid. Täna on noortele mõeldud ruumid planeeritud Linna küla külakeskuse tehnilistesse plaanidesse, mis ootavad võimalikku projektirahastust. Samuti ootavad projektpõhist rahastust Helme päevakeskuse ruumid, kus on tehniliste jooniste alusel planeeritud edaspidi pakkuda tänasest kasutusvõimalusest enam tegutsemisvõimalusi, sealhulgas ka noortele.

2.7 Kultuur

2.7.1 Raamatukogud

Vallal on kaks raamatukogu - Helme raamatukogu Linna külas ja Taagepera raamatukogu . Mõlemal raamatukogul oleks vaja uusi ruume, praegused ruumid on külmad ja ei võimalda kaasaegseid lahendusi. Lisaks on kolm kooliraamatukogu – Helmes (Valga Kutseõppekeskuse Helme osakonna raamatukogu), Pokardis (Helme Sanatoorse Internaatkooli raamatukogu) ja Alal (Ala Põhikooli raamatukogu). Helme raamatukogu korraldab laenutust ka Kalme päevakeskuses ja Koorküla rahvamajas, Taagepera raamatukogu Karjatnurme päevakeskuses ja Holdre teabetoas. Raamatute laenutamise teenust pakuvad ka vallas asuvad päevakes- kused. Probleemiks on vahendite vähesus uue kirjanduse soetamiseks.

2.7.2 Rahvamajad ja päevakeskused

Rahvamajad

Helme vallas on kaks rahvamaja – Koorküla ja Ala rahvamaja.

Koorküla rahvamajas toimuvad regulaarselt kultuuriüritused. Alates 2008. aastast on moodustatud Koorküla külaseltsing, mis aitab kaasa ürituste korraldamisele ja külaelu edendamisele. Huvialaringide tegevus on suhteliselt tagasihoidlik, kuid koostöös külaseltsiga on kavas käivitada uusi tegevusi.

Koorküla rahvamaja olukord paraneb iga aastaga. Remonttööde käigus on majal vahetatud katus, majja on toodud vesi- ja kanalisatsioonisüsteem, uuendatud on lava, saali on paigaldatud uued valgustid, samuti on saal renoveerimise käigus saanud uue ilme. Hoone teisel korrusel on ruum külaseltsile ja ringide kooskäimiseks. Välja on vahetatud vanad elektrijuhtmed ja elektrikilp, paigaldatud on tuletõrje ja valvesignalisatsioon. Aastate vältel

28

Helme valla arengukava 2010-2025 on Koorküla rahvamaja kujunenud oluliseks kohaks Koorküla külas, samuti on rahvamaja koht, kus saab lugeda ajalehti ja laenutada raamatuid, tegelda spordiga ja muude meelepäraste huvidega.

Ala rahvamajas valmisid 1997. aastal spordi- ja kultuuritegevuseks sobivad ruumid, mida kasutab ka Ala Põhikool. Saalis on istekohti umbes 360 inimesele, lava mõõdud on 9x9 m. Rahvamaja kasutuses on kaks kabinetti - üks rahvamaja juhatajale, teine ringitegevuseks ja esinejatele. Koos Ala põhikooliga on ühised riietusruumid ja tualett ning kodundusköök koos vajamineva inventariga. Rahvamajal on korralik kaasaegne helitehnika (viimati uuendatud 2008. aastal). Probleemiks on ruumikitsikus ringitöödel ja suurtel üritustel. Rahvamaja pakub võimalusi tegeleda mitmesuguste erinevate huviringidega erinevas eas elanikele. Korraldatakse üritusi, matku, spordivõistlusi, ühiseid kontserdi- ja teatrikülastusi, tähtpäevi ja muid traditsioonilisi üritusi, käiakse ise esinemas ja kutsutakse erinevaid külalisi rahva- majja esinema. Rahvamajas töötab 11 ringi, mis on täpsemalt ära nimetatud punktis 2.6.3. Huviharidus ja noorsootöö.

Päevakeskused

Helme vallas asub neli päevakeskust – Karjatnurme päevakeskus, Kalme päevakeskus, Ala päevakeskus ja Helme päevakeskus.

Karjatnurme päevakeskus asub Karjatnurme külas ja korraldab järgmisi traditsioonilisi üritusi: vastlapäeva, sõbrapäeva, emadepäeva, jaanipäeva, isadepäeva, mardipäeva, päevakeskuse aastapäeva, kadripäeva ja jõulude tähistamine.

Kalme päevakeskus asub Kalme külas. Ruumide olukord on rahuldav, remont tehti 2005. aasta suvel. Päevakeskus pakub järgmisi teenuseid: ajakirjanduse lugemine ja laenutamine, arvuti kasutamine, pesu pesemine, dušši kasutamine, õmblemine, lauamängude mängimine, televiisori vaatamine, muusikakeskus ja telefoni kasutamine, joonistamine, tähtpäevade tähistamine. Traditsioonilised üritused, mida Kalme päevakeskus korraldab, on sõbrapäev, vastlapäev, emadepäev, lastekaitsepäev, jaanipäev, mini-missi valimised, kadrikarneval, jõulupidu ning päevakeskuse sünnipäev. Ala päevakeskus asub Ala külas. Vaba aja sisustamiseks pakutakse mitmesuguseid mänge, ajalehti, võimalust arvutit kasutada. Külastajate kontingent on vanuseliselt väga erinev,

29

Helme valla arengukava 2010-2025 mistõttu ühisürituste korraldamine on keeruline. Vanemate inimeste puhul ja arvuti- kasutamisel on külastajatega tegelemine pigem individuaalne.

Helme päevakeskus asub Helme alevikus. Korraldatakse koolivaheajaekskursioone ja matku (jalgrattamatk Valgjärve äärde, jalgsimatkad Tõrva ja selle ümbrusesse). Tähistatakse isade- ja emadepäeva, jõulusid, jaanipäeva, sõbrapäeva. Päevakeskuses küpsetatakse koos, st on pannkoogi-, piruka-, ja tordipäev. Päevakeskuse ruumides oleks vaja teha uuendusi, elektri- süsteem vajab korrastamist, samuti võiks pakkuda saunateenust.

Jõgeveste teabetuba alustas oma tegevust 2005. aasta sügisel. Puithoone soetati PRIA abil külaelu edendamise programmist 2004. aasta lõpus ning paigaldati 2005. aasta Helme valla eelarvevahendite abiga. Teabetoas on olemas külaelanikele lugemiseks igapäevaselt nii volikogu ja vallavalitsuse otsused kui kohalikud ja vabariiklikud ajalehed. 2006. aastast on olemas ka vajalik internetipunkt neile külaelanikele, kellel see võimalus oma kodus puudub. Teabetuba kasutatakse seoses oma sobiliku asukoha pärast ka nii Helme Vallavalitsuse kui MTÜ Jõgeveste Koduhoiuseltsi poolt külaürituste korraldamiseks.

2.7.3 Muuseumid

Helme vallas Kirikuküla külas asub Helme koduloomuuseum . Seltsitegevuse alusel 1976. aastal asutatud muuseum jätkab tegevust tänini. Eksponaatide arvu poolest Valgamaal kõige enam eksponeeritud muuseum. Pool maja esikorrusest on remontimata. Muuseumi külastatavus on periooditi erinev – kevadel käivad kooliõpilased, suvel perekonnad ja nende külalised. Viimasel ajal külastab muuseumi rohkem inimesi ka kaugemalt Valgamaalt. Muuseumiesist parki kasutatakse erinevate kultuuriürituste korraldamiseks. Lisaks Helme vallale finantseerivad muuseumi tegevust ka Põdrala ja Hummuli vald ning Tõrva linn.

Barclay de Tolly mausoleum kuulub objektina Helme vallale. Kompleksi pindala suurus koos pargiga ja park-metsaga on kokku 4 hektarit. Kuni 2008. aastani piirduti turismiobjekti teenindamisel ühe töötajaga, kuid alates 2008. aastast suurendati töötajate koosseisu ja suvekuudel on tööl täiendav inimene. Viimane muudatus on tingitud kompleksis osutavate teenuste olulise laienemisest alates 16. maist 2008 (lisaks mausoleumihoonele avati turistide tarvis Barclay de Tollyst püsiekspositsioon kunagises valvurite majas). 2005. aastal rajati mausoleumi juurde kivikattega kõnnitee, 2007. ja 2008. aastal lisandus peale valla eelarveliste vahendite objekti korrastamiseks 1,9 miljonit krooni Kultuuriministeeriumi poolt.

30

Helme valla arengukava 2010-2025

Helme mõisa hoonesse on lähiaastatel rajamisel rahvuslik klaverimuuseum .

Ala külla on planeeritud koostöös Mulgimaa omavalitsustega rajade Euroopa Liidu rahaliste vahendite abil Sooglemäe talu baasil Mulgi Külastuskeskus.

2.8 Sport

Spordirajatised

Valla keskseks spordikompleksiks on Linna küla spordibaas, kus on korralik võimla, vajalikud abiruumid, saun, trenažööride ruum ning lasketiir . Lisaks on Ala Põhikoolil olemas võimla ja palliplatsid, mida saavad kasutada ka vallaelanikud. Võimlad on ka kahe riigikooli – Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonna ja Helme Sanatoorse Internaatkooli juures. Karjatnurme külas asub 2007. aastal rajatud palliplats. Sportlikuks vaba aja veetmiseks külades olemasolevatel väliplatsidel on võimalused veel Kalme, Koorküla ja Taagepera külade elanikel.

Nimetus Ehitusaasta Suurus, tingimused Ehituslik olukord Ala PK võimla 1997 Kasulik pind 770m 2, palliplatsid Heas korras u. 450m 2 Ala PK mänguväljak 2003 Palliplatsid 18x36 m 2, osa Korras asfalteeritud. Ritsu võimla ja 1987 Kasulik pind 1633,2 m 2 saal Võimla väga heas siselasketiir (19x36,5 m), korras, lasketiir lasketiir(5x36m) korras Ritsu spordiväljak 2006 Kergejõustik, palliplatsid Korras Karjatnurme küla 2007 Palliplats 9x18 m Heas korras palliplats Tabel 5. Helme valla spordirajatised

Traditsioonilised spordiüritused

Nimetus Toimumise aeg Osalejate arv Korraldaja Korvpalliturniir jaanuar-veebruar 30 Ritsu Spordibaas Võrkpalliturniir jaanuar-veebruar 36 Ritsu Spordibaas Lauatennise võistlused veebruar-märts 20 Ritsu Spordibaas Lauatennise võistlused oktoober-november 24 Ritsu Spordibaas Sisekergejõustiku võistlused oktoober 66 Ritsu Spordibaas Sisekergejõustiku võistlused jaanuar 60 Ritsu Spordibaas

31

Helme valla arengukava 2010-2025

Murdmaasuusatamine jaanuar-märts 100 Ritsu Spordibaas Krossijooks oktoober, aprill 120 Ritsu Spordibaas Jalgrattakross mai 30 Ritsu Spordibaas Helme jalgrattasõit mai 40-50 Ritsu Spordibaas Kergejõustikuvõistlused juuni 100-120 Ritsu Spordibaas Kergejõustikuvõistlused september 100-120 Ritsu Spordibaas

Võistlused Helme valla päeva august 80-100 Ritsu Spordibaas raames Ritsu spordipäeva võistlused august 120-150 Ritsu Külaselts ja Ritsu Spordibaas Rahvamatk mai 50-60 Ritsu Spordibaas

Tabel 6. Traditsioonilised spordiüritused Helme vallas

2.9 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

2.9.1 Tervishoid

Helme vallas ei ole perearsti/tervisekeskust jne, valla elanikke teenindavad järgmised Tõrva linnas asuvad asutused/isikud: Tõrva Tervisekeskus, Perearstid Merike Ausmees, Eve Rebane ja Anne Haas ning pereõde Liia Kägu. Hambaraviteenust ostetakse väga suurel määral Tartust, Viljandist, Lätist, Karksi-Nuiast, Elvast, Valgast ja Tõrva linnast. Ka lähimad apteegid asuvad Tõrva linnas: Farmacia Apteek ja Koduapteek. Valla inimesed kasutavad apteeke ka Valgas, Kärstnas, Rõngul ja Tartus. Lähim kiirabibrigaad asub Tõrva linnas.

2.9.2 Sotsiaalhoolekanne

Helme vallas tegelevad sotsiaaltööga sotsiaalnõunik, sotsiaaltöö spetsialist (0,6 kohta) ja avahooldustöötaja (0,5 kohta). Vajadus oleks ka lastekaitsetöötaja järele.

Endaga mitte toimetulevad eakad on võimalik paigutada valla hooldekodusse (OÜ Taagepera Haigla, kuni 17 kohta), lisaks ostab vald teenust täiendavalt järgmistelt teenusepakkujatelt: Lõuna - Eesti Hooldekeskus (Hellenurmes) , Taheva Sanatoorium, Tõrva Hooldushaigla.

Sotsiaaltoetused

Lisaks toimetulekutoetusele makstakse valla eelarvest mitmeid ühekordseid toetusi: ravimite ja ravikulude kompenseerimine, eakate sünnipäevatoetus, töötute (kindlustamata isikute)

32

Helme valla arengukava 2010-2025 sotsiaalne kaitse, küttepuude toetus, laste ja noorte laagritoetus, matusetoetus, sünnitoetus, koolitoidu maksumuse kompenseerimine, õpilaste sõidusoodustus, esimesse klassi astuja toetus ehk nn ranitsatoetus, toetus vähekindlustatud peredele, laste jõulupakid. Informatsioon kõigi Helme valla poolt kehtestatud toetuseliikide ning aastatel 2005-2010 makstud/makstavate toetuste mahu kohta on ära toodud käesoleva arengukava lisas 2.

Sotsiaaltööga tegelevad ka Helme valla päevakeskused – Ala päevakeskus, Kalme, päevakeskus, Helme päevakeskus ja Karjatnurme päevakeskus (päevakeskustes pakutavaid teenuseid on kirjeldatud punktis 2.7.2. Rahvamajad ja päevakeskused .

Helme vallal on kolm sotsiaaleluruumi , neist Ala külas 2 korterit ja Helme alevikus 1 korter.

Toimetulekutoetust saavaid peresid on Helme vallas 2010 aasta I kvartali seisuga 45 peret.

Laste hoolekanne

Seisuga 01.01.2010 oli Helme vallal 4 eestkostel olevat last, 2 last perehooldusel ning 3 valla last elas lastekodudes – 1 laps Tartus, 2 last Valgas. Puuetega lapsi oli 14. Eestkostel olevatele lastele makstakse toetust vastavalt vajadusele, kuid enamasti 750 krooni aasta lõpus, perehooldusel olevate laste toetus on tavaliselt 500 krooni ning seda makstakse samuti aasta lõpus. Puuetega lastele makstakse aasta lõpus toetust 500 krooni lapse kohta, kuid võimalik on taotleda ka teisi toetusi – nt toetust vähekindlustatud peredele.

2.10 Turvalisus ja politsei

Vallaelanike turvalisuse tagamisel on kesksel kohal päästeteenistus ja politsei. Käesoleval ajal on mõlemad keskused Tõrvas. Lähim politsei esindus piirkonnas on Tõrva linnas Valga politseijaoskonna Tõrva osakond. Helme vallale on kinnitatud territooriumi suuruse tõttu kaks konstaablit. Ka Päästeteenistuse tugikomando, mis Helme valda teenindab, asub Tõrvas. Kuritegevuse tasemest Helme vallas annab ülevaate allolev tabel. Tabel 7. Helme vallas toimepandud õigusrikkumiste arv aastatel 2005-2009

ÕIGUSRIKKUMISE LIIK ARV AASTAS 2005 2006 2007 2008 2009 Kuritegusid, sh 34 57 60 63 43 vargusi 14 23 17 17 19 süüta misi 1 1 1 avaliku korra raske rikkumine 2 5 5 1

33

Helme valla arengukava 2010-2025

korduvjoobes sõidukijuhte 5 4 11 9 7 kehalist väärkohtlemist 3 8 10 17 8 kelmusi 2 1 mõrvu 1 Avastatud kuritegude protsent 70,59 66,66 63,33 74,60 60,46 Väärtegusid, sh 369 330 488 870 453 alkoholiseadu se rikkumisi 63 59 35 42 24 karistusseadustiku rikkumisi 27 17 19 47 35 liikluskindlustuse seaduse rikkumisi 9 6 5 8 11 liiklusseaduse rikkumisi 216 215 402 691 334 tubakaseaduse rikkujaid 45 35 24 58 24 Alaealiste õigusrikkumisi Kuritegusid 2 1 7 10 1 Väärtegusid 107 95 58 145 88 Allikas: Tõrva konstaablijaoskond

Õigusrikkumiste arv Helme vallas on olnud viimasel viiel aastal suuresti kõikuv ning ühtset trendi suurenemisele või vähenemisele välja tuua ei saa. Kõige negatiivsem aasta on viie vaadeldud aasta lõike olnud aasta 2008, kus pea kõigi käsitletud õigusrikkumiste arv on olnud kõige suurem. 2009. aastal on näitajad veidi langenud. Samuti on varieerunud kuritegude avastamise protsent – 63 protsendist 2007. aastal 74 protsendini 2008. aastal. Kokkuvõtteks võib siiski märkida, et õiguskord Helme vallas on suhteliselt hea ja seega on tagatud elanikele normaalne turvatunne.

2.11 Tehniline infrastruktuur

2.11.1 Maa ja hooned

Seisuga 01.04.2010 on riigi maakatastris registreeritud 1 965 katastriüksust pindalaga 29284,9 ha, mis moodustab 93,6% Helme valla territooriumist. Valla pindala lahtikirjutatuna jaguneb järgmiselt: riigimaad 10 457,0 ha (valla üldpindalast 33,4%), munitsipaalomandis olevat maad 26,2 ha (valla üldpindalast 0,1 %), eramaad 18 801,7 ha (valla üldpindalast 60,1 %), katastris registreerimata jätkuvalt nn. riigi maid on 1 988,4 ha (valla üldpindalast 6,4 %). Maakasutuse eripära arvestav maakasutuslikul alusel käsitletav liigestus on Helme vallas välja kujunenud juba mõne sajandi eest. 20. sajandi põllumajandusmaa omaduste parandamine (maaparandus, kultuurtehnilised tööd, põldude massiivistamine) on ainult süvendanud põllumajandusmaastiku domineerimist valla põhjapoolmikul. Looduslikud metsaalad toimivad kui puhversüsteemid põllumajandusmaastikele ning need on vajalikud kompensatsioonialad (puhversüsteemid) Sakala kõrgustikule iseloomulikus kultuur- maastikus.

34

Helme valla arengukava 2010-2025

Joonis 6. Maaomand Helme vallas seisuga 01.04.2010

Allikas: Helme Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks on järgmised alad: • Taagepera külas kavandatavad kompaktse asustusega maa-alad

• Ala külas kavandatavad kompaktse asustusega maa-alad

• Helme alevik ja Peebu tootmisala

• Linna küla kavandatavad kompaktse asustusega maa-alad

• Patküla küla kavandatavad kompaktse asustusega maa-alad

• Roobe küla tootmisalad

• Pettajärve aiandusühistu elamumaa

• miljööväärtuslikud alad;

• Väike- Emajõe lautrikohad • puhkeala, kui seal on planeeritud puhkemajanduslike teenuste osutamine või vajalik on liigendada ja korrastada puhkeala seesmist struktuuri. Elamumaa Traditsiooniliselt väljakujunenud asustusmustrit Helme vallas ei ole kavas muuta. Üld- planeeringuga on reserveeritud täiendavad elamumaad tihehoonestusalade piirkonnas, mis tähistavad soovitavaid suundi elamuehituse arendamisel. Aktiivsemat elamuehitust nähakse eelkõige Tõrva linna ümbruses, kuid piirkonna atraktiivsuse tõttu ka Taagepera lossi ümbru- ses ning Ala ja Taagepera vahemikus. Ilusate vaadete ja looduslähedase maastiku tõttu on perspektiivne hajaasustusega elamumaa Väikese Emajõe oru pervealal ja Õhne jõe ääres. Üldplaneeringus esitatud elamualad on ehituseks üldiselt soodsate tingimustega: maapind

35

Helme valla arengukava 2010-2025 on väikese kallakuga, puudub pealevalguv liigvesi, ehitusgeoloogiliselt soodne pinnakate ning valitsevate tuulte suunas puuduvad õhusaaste- ja müraallikad.

Asula Korterelamute arv Korterite arv

Helme alevik 7 134 Linna küla (Ritsu) 10 166 Ala küla 7 68 Karjatnurme küla 3 34 Patküla küla 2 24 Kalme küla 3 28 Taagepera küla 6 36 KOKKU 38 490

Tabel 7. Korterelamute arv Helme valla suuremates asulates

Tootmise ja äritegevusega seotud maa-alad

Uued tootmisalad on planeeritud olemasolevate lähedusse eesmärgiga, et tekiks sünergia, olemasolevatel oleks võimalus laieneda ja arvesse on võetud, et infrastruktuur on juba osaliselt olemas. Üldplaneeringuga on reserveeritud ettevõtluse tarbeks järgmised tootmismaad :

• Ala küla tootmismaa • Peebu tootmisala maad • Linna külas olemasolev tootmismaa • Patküla külas olemasoleva tootmismaa laiendus • Roobe külas olemasoleva tootmismaa laiendus • Taagepera külas tootmismaa • Tõrva linna ääres tootmismaa.

Miljööväärtuslikud hoonestusalad

Helme valla miljööväärtuslike hoonestusaladena on määratletud alljärgnevaid ajaloolisi ehitisi ümbritsev ala:

• Barclay de Tolly mausoleum Jõgeveste külas

36

Helme valla arengukava 2010-2025

• Helme Ordulinnuse varemed Helme alevikus • Helme kiriku ja kabeli varemed • Helme mõisahoone pargiga Helme alevikus • Vesiveski varemed • Sepikoda • Taagepera mõisahoone, pargiga • Taagepera vesiveski • Holdre mõisa peahoone ja puukuur.

Miljööväärtuslike kohtadena tuleb arvestada ka talukohtadega, kus koos põlispuudega on säilinud endisaegsed hooned, sh Tündre järve lõunakalda ala, kus miljööväärtuslikuks tuumikuks on ajalooline talukoht. Samuti on miljööväärtuslikeks kohtadeks Koorküla ja Holdre veskikohad.

2.11.2 Teedevõrk

Helme valda läbivad Valga maakonna olulised liiklusteed, millest tähtsaimad on järgmised: • Valga-Uulu põhimaantee • Võru-Kuigatsi-Tõrva tugimaantee • Tõrva-Pikasilla tugimaantee

Teede ja tänavate kogupikkus Helme vallas on 480,7 km, sellest valla omanduses on 77 385 m teid, millest omakorda asfaltbetoonkattega on 3 539 m, killustikkattega 315 m, kruusateed 66 981 m ning pinnasteed 6 550 m.

Helme valla teedevõrk on tervikuna tihe ja ajalooliselt ammu välja kujunenud. Teedevõrgu rekonstrueerimise vajadus on seotud tolmuvabade katete rajamisega. Põhiküsimus on Valga- Uulu põhimaantee möödasõidulõik Tõrva linnast. Teiste teede liikluskoormus on väike ning keskkonnaprobleeme seoses teedevõrguga ja liiklusega ei ole kujunenud. Valla tervikliku arengu seisukohast on esmatähtis Helme-Holdre-Taagepera maanteele tolmuvaba katte ehitamine kogupikkuses.

Helme vallas on 13 bussiootepaviljoni ning 26 bussipeatust. Teehoiuteenust osutavad vallas OÜ Helme Teenus, AS Valmap Grupp, OÜ Valga Teed, OÜ ÜLE, talihooldust teevad OÜ Tsentrum Agro, OÜ Ala Talutehnika, FIE Ain Juurikas ja OÜ Helme Teenus.

37

Helme valla arengukava 2010-2025

Transpordi võimalused vallas on head. Valda läbib arvukalt riigisiseseid bussiliine, samuti on korraldatud kohalik bussiliiklus. Mõningaid probleeme on bussiühendusega Taagepera, Koorküla, Jõgeveste ja Rulli külades.

LIINI NR KM SAGEDUS MARSRUUT 3 18 E-R (kool) Linnaküla -Taagepera 3 14 E-R (kool) Taagepera -Linnaküla

4 42 E-R (kool) Holdre -Linna -Taagepera 4 39 E-R (kool) Taagep era -Linna -Taagep era

5 23 E-R (kool) Riiska -Linna -Taagepera 5 23 E-R (kool) Taagepera -Linna -Riiska 5 42 E-R (vahea eg ) Riiska -Taagep era -Tõrva

11 16 E-R Linna -Tõrva -Linna 11 8 E-R (kool) Gümnaasium -Linnaküla 11 8 E-R (vahea eg ) Riiska -Linnaküla

12 23 N Tõrva -Jõgeveste -Tõrva 12 29 E-R (vahea eg ) Linna -Jõg eveste -Ru lli -Tõrva

20 19 P Tõrva -Taagepera

27 37 E-L Tõrva -Holdre -Koork üla -Tõrv a Tabel 7. Helme valda läbivad maakonnaliinid seisuga 01.01.2010

2.11.3 Vesi ja kanalisatsioon

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamisel lähtutakse Helme valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavast. Suurimaks elanikkonnale veevarustuse-, kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse teenuste osutajaks vallas on vee erikasutusloa alusel tegutsev OÜ Helme Teenus. Helme vallas asuvad ühisveevärgi objektid ning rajatised Helme alevikus, Linna külas, Ala külas, Patküla külas, Karjatnurme külas, Kalme külas, Taagepera külas ja Möldre külas.

Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on praegu olemas järgmistes külades: Linna küla, Helme alevik, Patküla küla, Ala küla, Karjatnurme küla, Kalme küla ja Taagepera küla.

HELME SUMMA (milj kr) Helme aleviku veetorustiku rekonstrueerimine 2,30 Linna küla veetorustiku rekonstrueerimine 2,75 Karjatnurme küla veetorustiku väljaehitamine 1,00 Karjatnurme küla veetorustiku rekonstrueerimine 0,75

38

Helme valla arengukava 2010-2025

Patküla veetorustiku rekonstrueerimine 1,30 Ala küla veetorustiku rekonstrueerimine 1,63 Helme aleviku puurkaevu nr 1 rekonstrueerimine 0,30 Helme aleviku puurkaevu nr 2 rekonstrueerimine 0,30 Patküla puurkaevu nr 2 rekonstrueerimine 0,30 Ala küla puurkaevu rekonstrueerimine 0,40 Ala küla vana puurkaevu likvideerimine 0,05 VEEPROJEKTIDE MAKSUMUS KOKKU 11,08

Helme aleviku survekanalisatsiooni-torustiku 0,42 rekonstrueerimine Helme aleviku kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 0,47 Helme aleviku kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 2,40 Linna küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 1,60 Linna küla uue kanalisatsioonitorustiku väljaehitamine 0,63 Karjatnurme küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 1,10 Karjatnurme küla uue kanalisatsioonitorustiku väljaehitamine 0,78 Kalme küla uue kanalisatsioonitorustiku väljaehitamine 0,74 Patküla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 0,70 Patküla uue kanalisatsioonitorustiku väljaehitamine 0,78 Helme aleviku reovee ülepumplate rekonstrueerimine 0,50 Linna küla reovee ülepumpla rekonstrueerimine 0,30 Helme aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,23 Ala küla biotiikide puhastamine 0,10 Linna küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,45 Karjatnurme küla biotiikide puhastamine 0,20 Kalme küla biotiikide puhastamine 0,30 Patküla biotiikide puhastamine 0,20 KANALISATSIOONI-PROJEKTIDE MAKSUMUS KOKKU 13,90 INVESTEERINGUTE MAKSUMUS KOKKU 24,98

Tabel 8. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas sätestatud investeeringud

2.11.4 Katlamajad

01.01.2010 aasta seisuga on Helme vallas 9 tahkel kütusel töötavat katlamaja – OÜ Taagepera Loss katlamaja, Ala Põhikooli katlamaja kuulub Helme vallale, AS Hansa Graanul katlamaja, AS Ritsu katlamaja, AS Valmap Grupp katlamaja, Skan Holz Helme AS katlamaja, Valgamaa KÕK Helme Osakonna katlamaja (kuulub alates 01.01.2009 Helme valla omandisse,

39

Helme valla arengukava 2010-2025 haldab OÜ Helme Teenus), Helme Sanatoorse Internaatkooli katlamaja, OÜ Combiwood. Alates 2007. aastast töötab uus Ala elamute konteinerkatlamaja, mis kasutab vedelkütust ning kuulub OÜ-le Helme Teenus (investeering katlamajja teostati Helme valla poolt).

2.11.5 Elekter

Helme valda varustab elektriga AS Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk Kagu-Eesti piirkond. Valla territooriumi läbib üks 110 kV OÜ-le Põhivõrk kuuluv ülekandeliin ja üks 35 kV OÜ-le Jaotusvõrk Kagu-Eesti piirkonnale kuuluv ülekandeliin. Elektriliinid on suuremas osas ehitatud õhuliinidena, v.a. Helme–Patküla maakaabelliin. Valla territooriumil on üks suurem alajaam Tõrva 110/15 kV alajaam. Peale selle on külades 15 väikest alajaama (100-650 kV).

2.11.6 Post ja side

Vallas on 1 sidejaoskond: Taagepera sidejaoskond Ala külas. Koorküla sidejaoskond suleti 2009. aastal, Linna küla ja Helme aleviku sidejaoskonnad suleti 2008. aastal. Seoses viimaste aastate muudatustega Eesti Posti tegemistes on jäänud Helme valla põhiteeninduspunktiks Tõrva linnas asuv postkontor. Helme valla maaelaniku põhimured postinduse valdkonnas lahendab igapäevaselt teostatav kodukande teenus. Telefoniabonente on vallas umbes 200. Vallas töötavad kolme mobiilside operaatori EMT, Elisa ja Tele2 tugijaamad. Paljud eraisikud ja asutused kasutavad internetiteenuseid.

2.12 Sõprussidemed ja koostöö

2.12.1 Külaliikumine

Enamuses külades on kodanikualgatuse initsiatiivil moodustunud ka külaseltsid. 2009. aastal oli külaseltse vallas kokku 8: Ritsu Külaselts, Helme Külaselts, Jõgeveste Külaselts, Kalme Külaselts, Karjatnurme Külaselts, Ala Külaselts, Ala Küla Arendusselts, Taagepera Külaselts. Kõik seltsid on oma külades aktiivselt tegutsevad ning aitavad samuti kaasa kohapealsete murede ja probleemide lahendamisele, kuid mitte ainult - korraldatakse ka spordivõistlusi, küla kultuuripäevasid, ekskursioone, aidatakse korraldada küla heakorda jne. Lisaks külaseltsidele tegutsevad Helme vallas MTÜ Helme Valla Pensionäride Ühendus, Helme Maaparandusühistu, Helme Talupidajate Selts ning Valgamaa maleklubi ,,Helme”.

40

Helme valla arengukava 2010-2025

2.12.2 Koostöö omavalitsustega

Koostöös ümberkaudsete valdade ja Tõrva linnaga osaleb Helme vald järgmistes ettevõtmistes:  röntgenkabineti sisustamine ja digitaliseerimine - koostöös Tõrva linna ja Põdrala vallaga;  õpetajate päeva, lastekaitsepäeva korraldamine – koostöös Tõrva linna, Põdrala ja Hummuli vallaga;  ürituse „Mulk Helme kihelkonnas“ korraldamine - koostöös Tõrva linna, Põdrala ja Hummuli vallaga;  loodusfestivali korraldamine – koostöös Tõrva linnaga;  Helme kalmistu tegevuse finantseerimine - koostöös Tõrva linnaga, Põdrala ja Hummuli vallaga;  Helme Koduloomuuseumi tegevuse finantseerimine – koostöös Tõrva linnaga, Hummuli ja Põdrala vallaga;  koostöö 10 Mulgimaa omavalitsusega Mulgi kultuuri edendamisel, plaanis on välja ehitada ühtne Mulgi külastuskeskus Helme valla territooriumil Sooglemäe talu baasil (Mulgi Häärber);  Tõrva Kirik-Kammersaali tegevuse finantseerimine – koostöös Tõrva linnaga.

2.13 Helme valla juhtimine

2.13.1 Volikogu

Valla kõrgeimaks kohalikuks võimuorganiks on vallavolikogu. Helme valla volikogus on 13 liiget, tööd juhib volikogu esimees. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul kord kuus. Volikogu juures on moodustatud 5 alalist komisjoni - revisjonikomisjon, sotsiaalkomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon, eelarve- ja majanduskomisjon ning maaelukomisjon.

2.13.2 Vallavalitsus

Helme vallavalitsus on 3-liikmeline, kuhu kuuluvad vallavanem ja kaks valitsuse liiget. Valitsuse korralised istungid toimuvad kaks korda kuus, igal teisel ja neljandal neljapäeval. Vallavalitsuses kui ametiasutuses on järgmised ametikohad: vallavanem, ehitus- ja majandusnõunik, vallasekretär, maanõunik, sotsiaalnõunik, pearaamatupidaja, raamatu- pidaja, tehniline sekretär, sotsiaalhooldustöö spetsialist (0,5 kohta), avahooldustöötaja (0,5 kohta), koristaja ja majahoidja (0,9 kohta). Vallavalitsuses on kokku 10,9 töökohta.

Helme vallavalitsusel on järgmised hallatavad asutused :

Nimetus Tegevusala Töökohtade Tegevuspiirkond arv

41

Helme valla arengukava 2010-2025

Ala Põhikool haridus 26 Helme vald Ritsu Lasteaed -Algkool haridus 20 Helme vald Helme raamatukogu raamatukogu 1 Linna küla, Karjatnurme, Helme alevik, Jõgeveste küla, Kalme küla, Roobe küla, Patküla küla, Kirikuküla küla, Möldre küla Taagepera raamatukogu raamatukogu 1 Taa gepera küla, Pilpa küla, Ala küla, Kähu küla, Holdre küla, Koorküla küla Helme koduloomuuseum muuseum 1 Helme, Tõrva, Põdrala, Hummuli Jõgeveste külakeskus külakeskus 0,35 Helme vald Kalme päevakeskus päevakeskus 0,5 Helme vald Ala päevakeskus päevakes kus 0,5 Helme vald Ala rahvamaja huviharidus 2,6 Helme vald Barclay de Tolly mausoleum muuseum 1 Helme vald Karjatnurme päevakeskus päevakeskus 0,5 Helme vald Koorküla rahvamaja rahvamaja 1,35 Helme vald Ritsu spordibaas sport 2,75 Helme vald

Vallal on 100%-line osalus OÜ-s Helme Teenus. Helme vallavalitsus kasutab oma igapäevases töös järgmisi infosüsteeme või tarkvara: Rahvastikuregister RRWeb Raamatupidamine PMEN Sotsiaalregister SIS, alates 01.04.10 STAR Dokumendiregister Postipoiss KOV tänavate/teederegister Mapinfo Professional ver 6,5 KOV varade register PMEN Internetiühendus WiFi, LAN Jäätmevaldajate register Skarabeus+

Vallal on olemas kodulehekülg aadressil www.helme.ee . Helme vald tunnustab oma kodanikke tänukirja, vapi märgi või aukodaniku tiitli andmisega. Koos Tõrva Linnavalitsusega antakse välja korra kuus ilmuvat ajalehte „Helme-Tõrva Elu“.

42

Helme valla arengukava 2010-2025

2.13.3 Valla osalemine äriühingutes, MTÜdes ja SA-des

Helme valla osalemine mittetulundusühendustes ja sihtasutustes on toodud alljärgnevas tabelis: Helme valla Nimi Tegevusala staatus

MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit KOV üksuste liit liige

MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut mulgi kultuuri arendamine liige

SA Tõrva-Helme Turism turismi arendamine asutajaliige

MTÜ Eesti Maaomavalitsuste Liit KOV üksuste liit liige keskkonnaalase töö arendamine, SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskus korraldamine ja koostöö asutajaliige

SA Tõrva Haigla haigla asutajaliige

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu piirkonna konkurentsivõime tõstmine liige

KÜ Ritsu 22 korteriühistu liige

Taagepera Uue Maja KÜ korteriühistu liige koostöö KOV ja regioonide vahel, kultuuri, tervishoiu, hariduse ja Valgamaa-Jämtlandi Majandusühistu ettevõtluse arendamine liige

2.13.4 Valla eelarve

Helme valla eelarve on tasakaalus – tulud võrduvad kuludega. 2008. aasta majanduslangus on tugevalt mõjutanud ka Helme eelarve mahtu. Suurim oli eelarvemaht 2008. aastal, kui alanud majanduslangus ei olnud jõudnud veel mõju avaldada – 34 499 833 krooni. Aasta jooksul vastu võetud lisaeelarve oli summalt positiivne ehk sissetulekud olid planeeritust suuremad. 2009. aastal seevastu aga oli lisaeelarve juba negatiivne, ehk planeeritud tuluprognoosid ei täitunud täies mahus. 2010 aasta eelarve on aga juba ligi veerandi võrra väiksem kui 2008. aastal – 25 975 182 krooni. Valla eelarvete võrdlus aastatel 2007-2010 on ära toodud lisas 4.

Eelarvemahtude muutumist aastatel 2007-2010 kirjeldab allolev joonis.

43

Helme valla arengukava 2010-2025

Joonis 8. Helme valla eelarvemahud 2007-2010 (kroonides) Tulud

Kõige suurema tuluartikli on läbi aastate moodustanud eelarvest erinevad toetused – koolitoidu- ja piimatoetus, haridusministeeriumi toetus, majandus- ja kommunikatsiooni- ministeeriumi toetus, toetused valitsussektorisse kuuluvatelt SA-delt, toetusfond, toimetuleku- ja hooldajatoetus, riiklik õppelaen, toetused kohalike omavalitsuste üksustelt. Järgmisel kohal on mahult maksulaekumised, millest lõviosa moodustab tulumaks. 2010. aastaks planeeritud tulumaksulaekumine on praktiliselt samal tasemel 2007. aasta tasemega. Teised tululiigid jäävad juba oluliselt väiksemasse suurusjärku. Tulude mahtu ja muutumist aastate lõikes kirjeldab allolev joonis.

Joonis 9. Helme valla tulude struktuur

44

Helme valla arengukava 2010-2025

Kulud Pretsedenditult suurimaks kuluartikliks on eelarves kulutused haridusele, mis koosnevad laias laastus kulutustest valla kahele koolile, õpilasveo eriliinidele ja muudele hariduskuludele. Seoses majanduslangusega vähenesid ka hariduskulud 2009. aastal 2008. aastaga võrreldes üle 8 % ning 2010. aasta eelarvesse planeeritud haridusvaldkonna kulutused on omakorda ligi 7% väiksemad kui 2009. aastal. Mahult järgmisel kohal on sotsiaalsele kaitsele tehtud kulutused ning üldised valitsussektori teenused, kusjuures nn „heade aegadega“ võrreldes on sotsiaalsele kaitsele kuluvad summad kasvanud. Aasta lõikes miljoni krooni piirist ülespoole jäävad veel majanduskulud (kulutused maakorraldusele, maanteetranspordile, liikluskorraldusele, kaubandusele ja laondusele, turismile ning üldmajanduslikele arendusprojektidele) ning kulutused vabale ajale, kultuurile ja religioonile, ülejäänud kulutused jäävad juba alla miljoni krooni piiri. Kulude mahtu ja muutumist aastate lõikes kirjeldab allolev joonis.

Joonis 10. Helme valla kulude struktuur

3 Helme valla arenguperspektiivid

3.1 Helme valla SWOT-analüüs

Helme valla hetkeolukorra SWOT-analüüs, mille käigus kaardistati arenguvõimalused, nõrkused, võimalused ja ohud, viidi läbi 2009. aasta detsembris. Sellest võtsid osa Helme vallavalitsuse ja volikogu liikmed ning arengukava täiendamiseks loodud töörühmad

45

Helme valla arengukava 2010-2025

(sotsiaalkomisjon, majandus-, keskkonna- ja halduskomisjon, haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon). TUGEVUSED NÕRKUSED • Rahulik elukeskkond • Madal elatustase (madalad palgad) • Palju kultuuriobjekte • Riigikoolide sulgemine • Laiendatud raamatukoguteenus • Puudub oma (munitsipaal-) hoolekodu, • Kooli- ja lasteaiavõrk hea teenuse sisseostmine on riigi keskmisest • Head sportimisvõimalused kallim • Tugevad külaseltsid • Avahooldusteenus on nõrk • Kaunis loodus • Kiirabi kättesaadavus halb • Mitmekülgne ettevõtlus • Eriarstid kaugel • Kõrgeltkvalifitseeritud töötajad • Sõimekohti pole • Tugev keskus Tõrva linna näol (teenindus on • Puudub korralik jalgpalliväljak tagatud) • Alal puudub ametlikult lasteaed • Soodsate elamispindade olemasolu VÕIMALUSED OHUD • Hea asukoht Otepää ja Tõrva lähedus • Liiga palju koole, kuid vähe lapsi (kallis!) • Metsa- ja turbaressursi olemasolu • Elanikkond vananeb • Heas korras teedevõrk • Kasvav tööpuudus Valgamaal • Karksi-Nuia ja Tõrva gümnaasiumide lähedus • Laste arv väheneb • Kutsekooli lähedus • Mulgi kultuuri keskuse rajamine Helme valda • Turismitalud • Klaverimuuseumi loomine Helme valda

3.2 Helme valla arenguperspektiivide kirjeldus

Helme valla suurimaks tugevuseks võib pidada rahulikku ja turvalist elukeskkonda, rikkumata loodust ning rikkalikku kultuuripärandit. Valla territooriumil asub palju kultuuri- ja loodus- objekte, mis loovad tugeva potentsiaali turismi arendamiseks piirkonnas. Olemasolev kooli- ja lasteaiavõrk on hea – vallas asub kaks kooli, mis pakuvad alg- ja põhiharidust ning läheduses asuvad kaks gümnaasiumi – Tõrva ja August Kitzbergi nimeline Gümnaasium (varem Karksi-Nuia Gümnaasium). Ritsul asub lasteaed 54 lapsega ning alates 2010. aasta sügisest luuakse ametlikult lasteaiarühm ka Ala Põhikooli juurde. Lisaks on valla elanikel võimalik viia oma lapsi vabade kohtade olemasolul Tõrva linna lasteaedadesse.

46

Helme valla arengukava 2010-2025

Samuti on Helme vallas välja kujunenud tugevad külaseltsid, kes aktiivselt sekkuvad kodukandi ellu ning arengu planeerimisse, korraldavad üritusi ning hoolitsevad külade heakorra eest. Vallas on esindatud erinevat liiki ettevõtlust, tegutseb nii tööstus- kui põllu- majandusettevõtteid. Valla ettevõtluses annavad tugevalt tooni puiduga tegelevad ette- võtted (graanulitehas Patkülas, palkmajade tootja Linna külas ja suvemajakeste tootjad Linna külas ning Roobe külas, puitliistude tootja Möldre külas ning samuti puituste, akende ja treppide väiketootja Möldre külas). Samas ei saa ka alahinnata traditsioonilise põllu- majandusega tegelevaid erinevaid valla territooriumil tegutsevaid ettevõtteid Kalme, Roobe, Patküla, Koorküla, Möldre, Kirikuküla ja Karjatnurme külas. Viimastel aastatel on hakatud tegelema ka alternatiivsete põllumajandusaladega lisaks teravilja- ja loomakasvatusele. Teenindusettevõtted on enamasti koondunud Tõrva linna.

Helme valla nõrkusteks on eelkõige madal elatustase (madalad palgad), mis tuleneb mõneti ka maakonna geograafilisest asendist (kaugus suurematest linnadest, kus töökohad paremini saadavad ja ka tasuvamad) ning elanikkonna vananemine. Samas on taoline olukord vallas nii madala elatustaseme kui elanikkonna vananemise osas piirkonna naaberomavalitsustega võrreldes täiesti sarnane. Keskmine palk Valgamaal on madalam vabariigi keskmisest ning 2008. aastal alanud majanduslangus ja sellega seotud töökohtade kadumine ning töötute arvu kasv on olukorda veelgi halvendanud. Samuti on probleemiks elanikkonna vananemine ning sündivuse vähenemine. See kõik vähendab valla tulubaasi (tulumaksulaekumiste vähenemine) ning suurendab koormust sotsiaaltoetuste maksmiseks ning sotsiaalteenuste pakkumiseks (hooldekodu, hooldushaigla, avahooldusteenus).

Noorte lastega perede jaoks puuduvad nii Helme vallas kui naaberomavalitsustes sõimekohad. Korvpalli- ja võrkpalliplatse on mitmes külas, kuid noorte poolt tuntakse puudust korralikust jalgpalliväljakust.

Helme valla võimalusteks on hea asukoht Tõrva linna (teenused) ja Otepää (turistid) lähedal. Otepääd külastava suure turistide hulga valguses on otstarbekas välja töötada ühiseid teenuseid ja marsruute, toomaks külastajaid ka Helme valla vaatamisväärsustega tutvuma. Valla teedevõrk on hästi välja arenenud ja heas korras, mis soosib turismi arendamist. Külastajate hulga suurenemisele avaldavad kindlasti positiivset mõju ka plaanitava klaverimuuseumi ning mulgi kultuuri keskuse rajamine Helme valda.

47

Helme valla arengukava 2010-2025

Peamisteks ohtudeks on laste arvu vähenemisel koolide ülalpidamiskulude muutumine mõttetult kalliks või lausa koolide tühjaksjäämine. Sama probleem pole omane mitte ainult Helme vallale, vaid suuremale osale maapiirkondadele Eestis, kuna inimesed koonduvad järjest enam linnadesse ja suurematesse keskustesse. Ohtu kujutab endast ka pensionäride osakaalu suurenemine, mis avaldab negatiivset mõju vallaeelarvele, kuna tulud vähenevad ja kulutused suurenevad.

Helme valla arengueeldusteks on seega ennekõike turismi arendamine piirkonna sissetulekute suurendamiseks (kultuuri-, ajaloo- ja loodusobjektide kordategemine ja eksponeerimine, turismialane koostöö naaberomavalitsustega, ühiste turismimarsruutide koostamine, aktiivne turismiturundus jm) ning kohaliku elukeskkonna säilitamine (turvalisuse tagamine ja looduse säilitamine).

4 Helme valla arengustrateegia aastani 2025

Helme valla arengustrateegia lähtealuseks on Helme valla visioon, mis on sõnastatud kui erinevate valdkondade – keskkond, ettevõtlus, haridus, turism jm – visioonide summana. Erinevate valdkondade puhul saab omakorda välja tuua konkreetse valdkonna peamise eesmärgi/eesmärgid ning nende eesmärkideni jõudmiseks vajalikud vahendid ja tegevused.

4.1 Helme valla visioon 2025

Helme vald on investeerijatele atraktiivne ja ettevõtlust soosiv piirkond; turvaline, heakorrastatud ja inimsõbralik elupaik; puhta loodusega, turismi soosiv ja edendav, kultuuri- ja sportimisvõimalusi pakkuv koostööaldis piirkond.

4.2 Valdkondlikud arengueesmärgid ning nende saavutamise vahendid

Erinevate valdkondade puhul võib välja tuua konkreetse valdkonna peamise eesmärgi/ eesmärgid ning nende eesmärkideni jõudmiseks vajalikud vahendid ja tegevused.

4.2.1 Keskkonna valdkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK: valla elanike ja ettevõtete varustatus kvaliteetse joogiveega, toimiv keskkonnanõuetele vastav kanalisatsioonisüsteem, puhas looduskeskkond

48

Helme valla arengukava 2010-2025

SAAVUTAMISE VAHENDID:

Maastikuhoolduskava uuendamine ja rakendamine

Jääkreostuskohtade inventariseerimine ja korrastamine

Veekogude (s.h Helme ja Õhne jõgi) ja nende kaldaalade korrastamine; koostöö arendamine kinnistuomanike, ettevõtete ja MTÜdega Õhne jõe korrastamisel

Heakorrakonkursside läbiviimise jätkamine

Kalmistuplaanide koostamine

ÜVK rakendamine

Endise KEKi territooriumil asuva ehitusjäätmete prügila likvideerimine

4.2.2 Ettevõtlusvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK: atraktiivne ettevõtluskeskkond

SAAVUTAMISE VAHENDID:
Ettevõtjate ja omavalitsuse vahelise koostöö arendamine
Toimiva infovahetuse korraldamine ettevõtjatega

Koostöö Valgamaa arendusorganisatsioonidega

Ühistegevused Tõrva linna ja Põdrala vallaga

4.2.3 Turismivaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK: loodusel, kultuuripärandil ja rahvuslikel traditsioonidel põhineva hea mainega turismisihtkoht

SAAVUTAMISE VAHENDID:

Koorküla koobaste ümbruse ja silla korrastamine

Vallas asuvate vaatamisvääruste juurde infotahvlite paigaldamine

Mulgi külastuskeskuse rajamine Sooglemäe talu baasil

Helmes asuva ajaloolise kompleksi arendamine atraktiivseks ajalooliseks turismiatraktsiooniks, s.h

o ordulinnuse varemete konserveerimine

49

Helme valla arengukava 2010-2025

o Helme koduloomuuseumi laiendamine

o Klaverimuuseumi rajamine

o Mulgi külastuskeskuse rajamine Sooglemäe talu baasil Ala külas

o Helme sepikoja munitsipaalomandisse taotlemine turismiinfopuntki ning muu turiste teenindava infrastruktuuri loomiseks, s.h võimaluste loomine eraettevõtluse arenguks turistide teenindamisel

Osalemine VIA Hanseatica strateegia elluviimisel ja turismitoodete arendamisel

Võimaluste loomine Väike-Emajõe kui turismiveetee kasutuselevõtuks ning selle lähiümbruse arendamiseks koostöös naaberomavalitsustega

Taagepera puhkepiirkonna arengu ning paruni kalmistu korrastamise toetamine

Piirkondliku turismiarengukava elluviimine koostöös naaberomavalitsustega

Valla vaatamisväärsuste (sh Helme Koduloomuuseumi hoonega piirneva ala ja pargi) iga-aastase korrastamise jätkamine

Valla turismipotentsiaali tutvustamine, s.h

o Osalemine turismimessidel ja näitustel

o Hooajaliste turismiinfopunktide käivitamine valla vaatamisvääruste juures

o Turismi sihtturgude uurimine ja turundusstrateegia koostamine

o Turismimarsruutide väljatöötamine koostöös Põdrala ja Hummuli valla ning Tõrva linnaga

o Ajaloolise Helme kihelkonna tutvustamine läbi Mulgimaa omavalitsuste koostöö sh MTÜ Mulgi Kultuuri Instituudi kaasabil

Turismiprojektide kaasfinantseeringu toetamine

4.2.4 Haridusvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK : kvaliteetne, mitmekülgne ning kodulähedane alus-, alg- ja põhiharidus

SAAVUTAMISE VAHENDID:

Sõimerühma avamine Helme vallas

Kooliminekutoetuste maksmise ja edukate koolilõpetajate tunnustamise jätkamine

50

Helme valla arengukava 2010-2025

Õpilaste veo jätkamine olemasolevatel õpilasliinidel ja marsruutidel

Valla koolide korrastamine , s.h.

o Ala põhikooli fassaadi, elektrisüsteemide ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, turva ja tervisekaitse nõuetele vastavus

o Ala põhikooli ümbruse maa munitsipaliseerimine

o Ritsu lasteaed-algkooli rekonstrueerimine (fassaad, söökla, elektrisüsteem)

Helme sanatoorse internaatkooli baasil kaasaegse õppekompleksi loomine (s.h ravi- ja algkutseõppeks vajalike vahenditega) sotsiaal- ja terviseprobleemidega lastele, Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse selleks taotlemine

Koolide tugisüsteemide võrgustiku arendamine (sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, abiõpetajad, tugiisikud)

E-kooli süsteemi rakendamine valla koolides

Pedagoogilise personali, lastevanemate ja hoolekogu liikmete koolitamine

Noorte EL projektides osalemise toetamine

Noorte suviste töörühmade korraldamine

Kodulähedase hariduse propageerimine

4.2.5 Kultuuri- ja spordivaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK: mitmekesised huvitegevuse ning vaba aja veetmise võimalused

SAAVUTAMISE VAHENDID:

Kvalifitseeritud huviringide õpetajate leidmine ja rakendamine

Taagepera raamatukogule vajalike ruumide leidmine ning nende korrastamine

Linna külla raamatukogu, info- ja külakeskuse rajamine

Koorküla rahvamaja tegevuse ümberkujundamine, s.h

o Rahvamaja rekonstrueerimise lõpetamine

o Haldamissüsteemi ümberstruktureerimine

Vallapäevade korraldamise jätkamine

51

Helme valla arengukava 2010-2025

Helme laululava ja selle ümbruse korrastamine

Kergliiklusteede rajamine : o Helme-Linna küla kergliiklustee (Tõrva-Pärnu suunal) o Tõrva –Rulli küla kergliiklustee (Tõrva-Pikasilla suunal) o Tõrva- Roobe küla kergliiklustee ( Tõrva- Valga suunal) o Tõrva- Patküla kergliiklustee (Tõrva- Koorküla suunal) o Taagepera-Ala matka- ja suusaraja rajamine (asukohaga looduskaunil Õhne jõeäärsel metsaalal).

Traditsiooniliste spordiürituste korraldamise jätkamine, uute käivitamine (nt külade suve- ja talimängud)

Valla ühtse spordi- ja kultuuriürituste kalendri loomine ja levitamine

Olemasoleva toetuste süsteemi säilitamine

Ala põhikooli spordiplatsi kasutusvõimaluste laiendamine

Küladesse puhke- ja spordiplatside rajamine ja/või rekonstrueerimine koostöös külaseltside ja MTÜ-dega

4.2.6 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK: tervislike eluviisidega ja toimetulev elanikkond ning kvaliteetsed sotsiaalhoolekandeteenused

SAAVUTAMISE VAHENDID:

Valgamaa Kutseõppekeskuse ruumide baasil multifunktsionaalse sotsiaalkeskuse (s.h. sotisaalkorterid jmt) projekteerimine ja rajamine

Päevakeskuste rajamine Linna ja Koorkülasse (koos Hummuli vallaga)

Laste- ja/või pere turvatoa rajamine Helme asulasse

Avahooldusteenuse arendamine, pereõe teenuse laiendamine, tugiisikute süsteemi rakendamine külade baasil

Valla eelarvest täiendavate sotisaaltoetuste maksmise jätkamine

Sotsiaaltakso teenuse rakendamine

52

Helme valla arengukava 2010-2025

Ametkondliku koostöö tegemine kiirabi, päästeteenistuse ja politsei kohaloleku tagamiseks ning piirkondliku kriisikomisjoni moodustamiseks

Ühise piirkondliku hooldekodu rajamine Helme asulasse koostöös naaberomavalitsustega (Tõrva, Põdrala)

4.2.7 Turvalisusvaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK: turvaline elukeskkond

SAAVUTAMISE VAHENDID:

Ennetustegevus ja elanikkonna teavitamine turvalisusriskidest

Ametkondliku koostöö tegemine kiirabi, päästeteenistuse ja politsei kohaloleku tagamiseks

4.2.8 Infrastruktuurivaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK: väljaarendatud ja kaasaegsed infrastruktuurid

SAAVUTAMISE VAHENDID:

Katlamajade ja trasside rekonstrueerimine Helme alevikus ja Linna külas

Osalemine VIA Hanseatica transpordikoridori arendamisel

Teede tolmuvabaks muutmine Möldre, Linna, Koorküla ja Kalme külades

Iga-aastaste teehooldustööde teostamine, teede rekonstrueerimine koostatud kava alusel

Kergliiklusteede projekteerimine ja rajamine koostöös Tõrva linna ja Maanteeametiga, s.h o Helme-Linna küla kergliiklustee (Tõrva-Pärnu suunal) o Tõrva –Rulli küla kergliiklustee (Tõrva-Pikasilla suunal) o Tõrva- Roobe küla kergliiklustee ( Tõrva- Valga suunal) o Tõrva- Patküla kergliiklustee (Tõrva- Koorküla suunal) o Taagepera-Ala matka- ja suusaraja rajamine (asukohaga looduskaunil Õhne jõeäärsel metsaalal).

Kaugküttepiirkondade määratlemine Helme alevikus, Linna külas ning Ala küla paneelmajade asumis

53

Helme valla arengukava 2010-2025

Helme valla teede rekonstrueerimise investeeringute kava koostamine

Ühiskondlikele hoonetele energiasäästu projektide koostamine

Linna küla ja Helme aleviku valgustusprojektide koostamine, valgustuse rajamine või rekonstrueerimine

Munitsipaalkorterite arvu optimeerimine, mittevajalike võõrandamine, üürihindade muutmine kulupõhiseks

Korteriühistute moodustamise toetamine

ÜVK elluviimine

4.2.9 Koostöövaldkonna eesmärk ja saavutamise vahendid

EESMÄRK: arenenud kodanikuühiskond ning hea koostöö naaberomavalitsustega

SAAVUTAMISE VAHENDID:

Teotahteliste inimeste tunnustamine ja toetamine, MTÜde ja külaseltside loomise ja tegevuse toetamine

Koostöö jätkamine Leader-tegevusgrupiga MTÜ-s Valgamaa Partnerluskogu, osalemine erinevates külaliikumist toetavates vabariiklikes ning üle-euroopalistes programmides

Linna külla (Ritsu) külakeskuse rajamine

Küladest ja MTÜdest tulevate ideede ja arendusprojektide toetamine

Koostöö jätkamine Tõrva linna ja Põdrala vallaga

Koostöö jätkamine Soome ja Läti sõprusvaldadega

5 Helme valla tegevuskava

5.1 Tegevuskava koostamise põhimõtted

Helme valla tegevuskava on koostatud aastateks 2010-2014 ehk siis järgmiseks viieks aastaks alates arengukava koostamise ja vastuvõtmise aastast (kaasa arvatud). Tegevuskava on otseselt tulenev arengukava punktist 3.2. Helme valla arenguperspektiivid . Tegevuskava on jagatud 9-ks erinevaks valdkonnaks ning iga valdkonna juures on välja toodud peamine eesmärk, mille juures on loetletud eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ning millistel

54

Helme valla arengukava 2010-2025 aastatel mingeid tegevusi tuleb ellu viia. Tegevuskava elluviimise eest vastutab Helme vallavalitsus.

55

Helme valla arengukava 2010-2025

5.2 Tegevuskava aastateks 2010-2025

5.2.1 Keskkond ja loodushoid

EESMÄRK: valla elanike ja ettevõtete varustatus kvaliteetse joogiveega, toimiv keskkonnanõuetele vastav kanalisatsioonisüsteem, puhas looduskeskkond Tegevused Elluviimise aeg Teostaja / vastutaja 2010 2011 2012 2013 2014 Maastikuhoolduskava uuendamine ja rakendamine X X X X X Vallavalitsus Jääkreostuskohtade kaardistamine ja korrastamine X X X X X Vallavalitsus Veekogude (s.h Helme ja Õhne jõgi) ja nende kaldaalade Vallavalitsus / eraomanikud / korrastamine; MTÜd X X X X koostöö arendamine kinnistuomanike, ettevõtete ja MTÜdega Õhne jõe korrastamisel Heakorrakonkursside läbiviimise jätkamine X X X X X Vallavalitsus Kalmistuplaanide koostamine EELK Helme Maarja kogudus X X Vallavalitsus ÜVK rakendamine X X X X Vallavalitsus Endise KEKi territooriumil asuva ehitusjäätmete prügila Vallavalitsus koostöös likvideerimine x X X x x naaberomavalitsuste ja Valgamaa Keskkonnakeskusega

5.2.2 Ettevõtlus

EESMÄRK: atraktiivne ettevõtluskeskkond Tegevused Elluviimise aeg Teostaja / vastutaja 2010 2011 2012 2013 2014

56

Helme valla arengukava 2010-2025

Ettevõtjate ja omavalitsuse vahelise koostöö arendamine Vallavalitsus koostöös X X X X X ettevõtjatega Toimiva infovahetuse korraldamine ettevõtjatega Vallavalitsus koostöös X X X X X ettevõtjatega Koostöö Valgamaa arendusorganisatsioonidega X X X X X Vallavalitsus Ühistegevused Tõrva linna ja Põdrala vallaga Vallavalitsus / naaberoma- X X X X X valitsused

5.2.3 Turism

EESMÄRK: loodusel, kultuuripärandil ja rahvuslikel traditsioonidel põhineva hea mainega turismisihtkoht Tegevused Elluviimise aeg Teostaja / vastutaja 2010 2011 2012 2013 2014 Koorküla koobaste ümbruse ja silla korrastamine X X X Vallavalitsus / MTÜ Vallas asuvate vaatamisvääruste juurde infotahvlite paigaldamine X X Vallavalitsus Mulgi külastuskeskuse rajamine Sooglemäe talu baasil MTÜ Mulgi Kultuurikeskus, X X X Vallavalitsus koostöös naaberomavalitsustega Helmes asuva ajaloolise kompleksi arendamine atraktiivseks Vallavalitsus koostöös MTÜ/SA- turismikompleksiks, s.h de ja eraettevõtetega - ordulinnuse varemete konserveerimine SA Eesti Riiklik Klaverimuuseum - Helme koduloomuuseumi laiendamine - Klaverimuuseumi rajamine X X X X X - Helme sepikoja munitsipaalomandisse taotlemine turismiinfopuntki ning muu turiste teenindava infrastruktuuri loomiseks, s.h võimaluste loomine eraettevõtluse arenguks turistide teenindamisel Osalemine VIA Hanseatica strateegia elluviimisel ja Vallavalitsus X X X X X turismitoodete arendamisel

57

Helme valla arengukava 2010-2025

Võimaluste loomine Väike-Emajõe kui turismiveetee Vallavalitsus / kasutuselevõtuks ning selle lähiümbruse arendamiseks koostöös X X X X X naaberomavalitsused naaberomavalitsustega Taagepera puhkepiirkonna arengu ning paruni kalmistu Vallavalitsus / MTÜ Taagepera X X X X X korrastamise toetamine Külaselts Piirkondliku turismiarengukava elluviimine koostöös Vallavalitsus X X X X X naaberomavalitsustega Valla vaatamisväärsuste (sh Helme Koduloomuuseumi hoonega Vallavalitsus X X X X X piirneva ala ja pargi) iga-aastase korrastamise jätkamine Valla turismipotentsiaali tutvustamine, s.h SA Tõrva-Helme Turism
Osalemine turismimessidel ja näitustel Vallavalitsus
Hooajaliste turismiinfopunktide käivitamine valla vaatamisvääruste juures X X X X X
Turismi sihtturgude uurimine ja turundusstrateegia koostamine
Turismimarsruutide väljatöötamine koostöös Põdrala ja Hummuli valla ning Tõrva linnaga Turismiprojektide kaasfinantseeringu toetamine X X X X X Vallavalitsus Ajaloolise Helme kihelkonna tutvustamine läbi Mulgimaa Vallavalitsus omavalitsuste koostöö sh MTÜ Mulgi Kultuuri Instituudi kaasabil X X X X X MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut SA Tõrva-Helme Turism

5.2.4 Haridus

EESMÄRK : kvaliteetne, mitmekülgne ning kodulähedane alus-, alg- ja põhiharidus Tegevused Elluviimise aeg Teostaja / vastutaja 2010 2011 2012 2013 2014 Sõimerühma avamine Helme vallas X X Vallavalitsus Kooliminekutoetuste maksmise ja edukate koolilõpetajate X X X X X Vallavalitsus

58

Helme valla arengukava 2010-2025 tunnustamise jätkamine Õpilaste veo jätkamine olemasolevatel õpilasliinidel ja Vallavalitsus X X X X X marsruutidel Valla koolide korrastamine, s.h. Vallavalitsus
Ala põhikooli fassaadi, elektrisüsteemide ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, turva ja tervisekaitse nõuetele vastavus X X X X
Ala põhikooli ümbruse maa munitsipaliseerimine
Ritsu lasteaed-algkooli rekonstrueerimine (fassaad, söökla, elektrisüsteem) Helme sanatoorse internaatkooli baasil kaasaegse õppekompleksi Naaberomavalitsused loomine (s.h ravi- ja algkutseõppeks vajalike vahenditega) Valga Maavalitsus X X X X X sotsiaal- ja terviseprobleemidega lastele, Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeerium Teadusministeeriumi toetuse selleks taotlemine Koolide tugisüsteemide võrgustiku arendamine Koolid koostöös vallavalitsus X X X X X (sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, abiõpetajad, tugiisikud) E-kooli süsteemi rakendamine valla koolides Koolid koostöös X X vallavalitsusega Pedagoogilise personali, lastevanemate ja hoolekogu liikmete Vallavalitsus koostöös koolide X X X X X koolitamine ja lasteaedadega Noorte EL projektides osalemise toetamine X X X X X Vallavalitsus Noorte suviste töörühmade korraldamine X X X X X Vallavalitsus Kodulähedase hariduse propageerimine Koolid koostöös X X X X X vallavalitsusega

59

Helme valla arengukava 2010-2025

5.2.5 Kultuur ja sport

EESMÄRK: mitmekesised huvitegevuse ning vaba aja veetmise võimalused Tegevused Elluviimise aeg Teostaja / vastutaja 2010 2011 2012 2013 2014 Kvalifitseeritud huviringide õpetajate leidmine ja rakendamine Vallavalitsus koostöös X X X X X kultuuriorganisatsioonidega Taagepera raamatukogule vajalike ruumide leidmine ning nende Vallavalitsus X X X korrastamine Linna külla raamatukogu, info- ja külakeskuse rajamine X X X Vallavalitsus Koorküla rahvamaja tegevuse ümberkujundamine, s.h Vallavalitsus koosöös - Rahvamaja rekonstrueerimise lõpetamine X X x külaseltsiga - Haldamissüsteemi ümberstruktureerimine Vallapäevade korraldamise jätkamine X X X X X Vallavalitsus Helme laululava ja selle ümbruse korrastamine X X X X X Vallavalitsus Kergliiklusteede rajamine: Vallavalitsus koostöös Tõrva - kergliiklustee (Tõrva-Pärnu suunal) linna ja Maanteeametiga - Tõrva –Rulli küla kergliiklustee (Tõrva-Pikasilla suunal) - Tõrva- Roobe küla kergliiklustee ( Tõrva- Valga suunal) X X X X X - Tõrva- Patküla kergliiklustee (Tõrva- Koorküla suunal) - Taagepera-Ala matka- ja suusaraja rajamine (asukohaga looduskaunil Õhne jõe äärsel metsaalal) Traditsiooniliste spordiürituste korraldamise jätkamine, uute Vallavalitsus koostöös X X X X X käivitamine (nt külade suve- ja talimängud) MTÜdega Valla ühtse spordi- ja kultuuriürituste kalendri loomine ja Vallavalitsus koostöös X X X X X levitamine MTÜdega Olemasoleva toetuste süsteemi säilitamine X X X X X Vallavalitsus 60

Helme valla arengukava 2010-2025

Ala põhikooli spordiplatsi kasutusvõimaluste laiendamine X X Vallavalitsus Küladesse puhke- ja spordiplatside rajamine ja/või Vallavalitsus koostöös X X X X X rekonstrueerimine külaseltside ja MTÜ-dega

5.2.6 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

EESMÄRK: tervislike eluviisidega ja toimetulev elanikkond ning kvaliteetsed sotsiaalhoolekandeteenused Tegevused Elluviimise aeg Teostaja / vastutaja 2010 2011 2012 2013 2014 Valgamaa Kutseõppekeskuse ruumide baasil multifunktsionaalse Vallavalitsus koostöös sotsiaalkeskuse (sh sotsiaalkorterid jmt) projekteerimine ja X X X X X naaberomavalitsustega rajamine Päevakeskuste rajamine Linna külasse ja Koorkülasse Vallavalitsus koostöös X X X x külaseltside ja Hummuli vallaga Laste- ja/või pere turvatoa rajamine Helme asulasse X X X Vallavalitsus Avahooldusteenuse arendamine, pereõe teenuse laiendamine, Vallavalitsus X X X X X tugiisikute süsteemi rakendamine külade baasil Valla eelarvest täiendavate sotisaaltoetuste maksmise jätkamine X X X X X Vallavalitsus Sotsiaaltakso teenuse rakendamine X Vallavalitsus Ametkondliku koostöö tegemine kiirabi, päästeteenistuse ja Vallavalitsus koostöös politsei kohaloleku tagamiseks ning piirkondliku kriisikomisjoni X X X X X naaberomavalitsustega moodustamiseks Ühise piirkondliku hooldekodu rajamine Helme asulasse koostöös Vallavalitsus koostöös X X X X X naaberomavalitsustega (Tõrva, Põdrala) naaberomavalitsustega

5.2.7 Turvalisus

EESMÄRK: turvaline elukeskkond Tegevused Elluviimise aeg Teostaja / vastutaja

61

Helme valla arengukava 2010-2025

2010 2011 2012 2013 2014 Ennetustegevus ja elanikkonna teavitamine turvalisusriskidest X X X X X Vallavalitsus Ametkondliku koostöö tegemine kiirabi, päästeteenistuse ja Vallavalitsus koostöös politsei kohaloleku tagamiseks ning piirkondliku kriisikomisjoni X X X X X naaberomavalitsustega moodustamiseks

5.2.8 Infrastruktuur

EESMÄRK: väljaarendatud ja kaasaegsed infrastruktuurid Tegevused Elluviimise aeg Teostaja / vastutaja 2010 2011 2012 2013 2014 Katlamajade ja trasside rekonstrueerimine Helme alevikus ja Vallavalitsus X X X X X Linna külas Osalemine VIA Hanseatica transpordikoridori arendamisel X X X X X Vallavalitsus Teede tolmuvabaks muutmise taotlemine Helme valda läbivatel Vallavalitsus X X X X riigiteedel Iga-aastaste teehooldustööde teostamine, teede Vallavalitsus X X X X X rekonstrueerimine koostatud kava alusel Kergliiklusteede rajamine: Vallavalitsus koostöös Tõrva - kergliiklustee (Tõrva-Pärnu suunal) linna ja Maanteeametiga - Tõrva –Rulli küla kergliiklustee (Tõrva-Pikasilla suunal) - Tõrva- Roobe küla kergliiklustee ( Tõrva- Valga suunal) X X X X X - Tõrva- Patküla kergliiklustee (Tõrva- Koorküla suunal) - Taagepera-Ala matka- ja suusaraja rajamine (asukohaga looduskaunil Õhne jõe äärsel metsaalal) Kaugküttepiirkondade määratlemine Helme alevikus, Linna külas Vallavalitsus X X ning Ala küla paneelmajade asumis Helme valla teede rekonstrueerimise investeeringute kava Vallavalitsus X koostamine

62

Helme valla arengukava 2010-2025

Ühiskondlikele hoonetele energiasäästu projektide koostamine Vallavalitsus koostöö X X X X X külaseltside ja MTÜdega Linna küla ja Helme aleviku valgustusprojektide koostamine, Vallavalitsus koostöös X X X X valgustuse rajamine või rekonstrueerimine külaseltsidega Munitsipaalkorterite arvu optimeerimine, mittevajalike Vallavalitsus X X X võõrandamine, üürihindade muutmine kulupõhiseks Korteriühistute moodustamise toetamine X X X X X Vallavalitsus ÜVK elluviimine X X X X X Vallavalitsus

5.2.9 Koostöö

EESMÄRK: arenenud kodanikuühiskond ning hea koostöö naaberomavalitsustega Tegevused Elluviimise aeg Teostaja / vastutaja 2010 2011 2012 2013 2014 Teotahteliste inimeste tunnustamine ja toetamine, MTÜde ja Vallavalitsus X X X X X külaseltside loomise ja tegevuse toetamine Koostöö jätkamine Leader-tegevusgrupiga MTÜ-s Valgamaa Vallavalitsus koostöös Partnerluskogu, osalemine erinevates külaliikumist toetavates X X X X külaseltsidega vabariiklikes ning üle-euroopalistes programmides Linna külla (Ritsu) külakeskuse rajamine Vallavalitsus koosöös X külaseltsiga Küladest ja MTÜdest tulevate ideede ja arendusprojektide Vallavalitsus koostöös X X X X X toetamine külaseltsidega Koostöö jätkamine Tõrva linna ja Põdrala vallaga X X X X X Vallavalitsus Koostöö jätkamine Soome ja Läti sõprusvaldadega X X X X X Vallavalitsus

63

Helme valla arengukava 2010-2025

6 Arengukava elluviimise seire

Arengukava kehtestab Helme Vallavolikogu ning selle reaalse elluviimise eest vastutab vallavalitsus.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 7 ütleb, et hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu valla või linna arengukava läbi ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. Eraldi tähelepanu tuleb kindlasti pöörata tegevuskava ja investeeringute kava ülevaatamisele ja uuendamisele, kuna need on koostatud lühemaks perioodiks kui arengukava üldiselt. Samuti on arengukava oluliseks alusdokumendiks vallaeelarve koostamisel.

Kindlasti tuleb üle vaadata tegevuskavas ja investeeringute kavas kirjeldatud tegevused, võtta välja juba elluviidud tegevused ning hinnata eelseisvate tegevuste elluviimise aega ja maksumust ning vajadusel mõlemat korrigeerida. Samuti tuleb igal aastal kooskõlas vallaeelarve võimalustega lisada tegevus- ja/või investeeringute kavasse juba elluviidud tegevuste asemele uusi tegevusi ning planeerida nende aega ja maksumust. Lisaks vajalike kulutuste katmisele vallaeelarvest tuleb otsida ja planeerida kulude katmise võimalusi teistest allikatest – erinevatest EL fondidest, riiklikest toetustest ja muudest sihtotstarbelistest toetustest. Oluline on jälgida, et planeeritud tegevused/investeeringud ei ületaks valla rahalisi võimalusi ning vajadusel pikendada elluviimisperioodi või lükata edasi tegevuse algust.

Arengukava elluviimise edukuse hindamisel tuleks lähtuda järgmistest näitajatest :

Rahvastiku arvu stabiliseerumine – näitab elanike rahulolu oma elukohaga;

Uute ettevõtete ja töökohtade tekkimine – näitab ettevõtluskeskkonna paranemist;

Valla kaasabil tehtud investeeringute mahu suurenemine – näitab valla finantsvõimekuse kasvu ning aktiivust välisabirahade kasutamisel;

Rahuloluuuringu tulemus – näitab valla elanike rahulolu oma elukeskkonnaga ning suhtumist valla poole pakutavatesse teenustesse;

Töötute arv – töötute arvu vähenemine näitab üldise majandus- ja ettevõtlus- keskkonna paranemist;

64

Helme valla arengukava 2010-2025

Spordi- ja kultuuriüritustest osavõtvate inimeste arv – näitab elanike aktiivsust ja kaasatust;

Kuritegevuse vähenemine (s.h noorte osakaalu vähenemine kuritegevuse osas) – näitab elukeskkonna turvalisuse tõusu, mis aitab kaasa elanike üldisele rahulolu kasvule, samuti vallapoolsete noortele pakutavate võimaluste mitmekesisust ning kvaliteeti;

Inimvigastustega õnnetusjuhtumite arv - näitab elukeskkonna turvalisuse tõusu, mis aitab kaasa elanike üldisele rahulolu kasvule;

Õpilaste arv valla koolides – näitab pakutava haridusteenuse ja keskkonna kvaliteeti;

65

Helme valla arengukava 2010-2025

Lisad

Lisa 1. Helme valla investeeringute kava

Teised Elluviimisaastad Oma-

Tegevus Maksumus finantseerimis- 2010 2011 2012 2013 2014 finantseering allikad

Vee- ja kanalisat- 24,98 milj sioonisüsteemi 3,123 milj kr ÜF, riik x x x x kr väljaarendamine

Kergliiklusteede EL vahendid, renoveerimine ja 18,0 milj kr 1,8 milj kr riik, ettevõtjad, x x x x x ehitamine kolmas sektor Teede 1,0 milj kr 0,2 milj kr riik x x x x renoveerimine Tiheasustatud EL vahendid, alade valgustuse 1,5 milj kr 0,3 milj kr riik, ettevõtjad, x x x x rajamine ja reno- kolmas sektor veerimine Ala Põhikooli EL vahendid, 3,5 milj kr 0,35 milj kr x x x x remont fondid Ritsu lasteaed- EL vahendid, 5,5 milj kr 0,55 milj kr x x x x Algkooli remont fondid EL vahendid, Küla- ja päeva- 7,5 milj kr 0,75 milj kr riik, kolmas x x x x keskuste rajamine sektor Multifunktsionaalse sotsiaalkeskuse EL vahendid, 15,0 milj kr 3,0 milj kr x x x x x projekteerimine ja fondid, riik rajamine Koorküla koobaste EL vahendid, ümbruse ja silla 0,25 milj kr 0,05 milj kr fondid, kolmas x x x korrastamine sektor Helmes asuva EL vahendid, ajaloolise komp- fondid, leksi arendamine 60,0 milj kr 1,5 milj kr x x x x x ettevõtjad, atraktiivseks kolmas sektor turismikompleksiks Tervise-, matka- ja EL vahendid, suusaradade 0,8 milj kr 0,16 milj kr fondid, kolmas x x x x rajamine sektor EL vahendid, Helme ja Õhne jõe fondid, 1,0 milj kr 0,15 milj kr x x x x korrastamine ettevõtjad, kolmas sektor EL vahendid, Infotahvlite paigal- fondid, damine valla vaata- 0,15 milj kr 0,04 milj kr x x ettevõtjad, misväärsuste juurde kolmas sektor

66

Helme valla arengukava 2010-2025

Lisa 2. Sotsiaaltoetuste maksmine Helme vallas 2005-2010

Riiklikud sotsiaaltoetused

2010 Toimetulekutoetus 2005 2006 2007 2008 2009 (eelarve) Väljamakstud 517 670 238 543 116 437 349 998 511 671 711 080 summad Rahuldatud taotluste 513 247 120 251 391 X arv Taotleja kohta 1 009 942 953 1 253 1 308 x

Riiklik täiendav sotsiaaltoetus

Toimetulekutoetuse 2010 2005 2006 2007 2008 2009 ülejäägist (eelarve) Väljamakstud 174 650 149 700 145 164 180 515 0 0 summad Rahuldatud taotluste 585 643 531 601 0 x arv Taotleja kohta 266 221 2 715 300 0 x

KOV eelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused

Ravimite ja 2010 ravikulude 2005 2006 2007 2008 2009 (eelarve) kompenseerimine Väljamakstud 9 154 7 999 11 452 83 074 110 448 60 000 summad Rahuldatud taotlust 24 20 28 56 50 x Taotleja kohta 381 340 409 1 484 2 209 x

Eakate 2010 2005 2006 2007 2008 2009 sünnipäevatoetus (eelarve)

Väljamakstud summad 11 200 19 600 34 300 34 000 28 300 12 000

Rahuldatud taotlust 112 136 135 170 139 x Taotleja kohta 100 144 254 200 203 x

Töötute (kindlustamata 2010 2005 2006 2007 2008 2009 isikute) sotsiaalne (eelarve) kaitse Väljamakstud summad 15 551 10 383 35 200 39 707 16 771 10 000 Toetust saanud isikuid 11 7 15 25 16 x Taotleja kohta 1 413 1 483 2 346 1 588 1 048 x

67

Helme valla arengukava 2010-2025

2010 Küttepuude toetus 2005 2006 2007 2008 2009 (eelarve) Väljamakstud 60 400 60 500 65 000 120 000 119 400 100 000 summad Rahuldatud 30 31 32 52 55 x taotlust Rahuldamata 11 12 1 5 4 x jäetud avaldusi Taotleja kohta 2 013 1 952 2 032 2 307 2 170 x

2010 Laste ja noorte laagrid 2005 2006 2007 2008 2009 (eelarve) Väljamakstud summad 102 853 76 665 22 975 87 793 28 663 30 000 Osalenud inimesi 62 44 22 52 21 x Taotleja kohta 1 659 1 742 1 044 1689 1 365 x

2010 Matusetoetus 2005 2006 2007 2008 2009 (eelarve) Väljamakstud summa 24 249 34 225 43 443 42 080 54 990 70 000

Rahuldatud taotlust 32 45 29 30 28 x Taotleja kohta 757 760 1 500 1 500 1 500 2 000

2010 Sünnitoetus 2005 2006 2007 2008 2009 (eelarve) Väljamakstud 54 000 90 000 140 000 150 000 179 000 150 000 summa Rahuldatud 27 30 28 29 25 x taotlust Taotleja kohta 2 000 3 000 5 000 5 000 6 000 5 000

Koolitoidu 2010 maksumuse 2005 2006 2007 2008 2009 (eelarve) kompenseerimine Väljamakstud 438 291 220 688 196 492 237 752 212 311 170 000 summad

Õpilaste 2010 2005 2006 2007 2008 2009 sõidusoodustus (eelarve) Väljamakstud 537 482 621 397 670 844 882 522 684 235 650 000 summad Soodustust kasutas 205 õpilast 211 õpilast 221 õpilast 231 õpilast 205 õpilast 190 õpilast Taotleja kohta 2 622 2 945 3 035 3 820 3 337 3 421

68

Helme valla arengukava 2010-2025

Esimesse klassi astuja 2010 2005 2006 2007 2008 2009 toetus nn ranitsatoetus (eelarve) Väljamakstud summad 45 000 39 000 45 000 40 500 33 000 11 500 Toetust eraldati 30 lapsele 26 lapsele 30 lapsele 27 lapsele 22 lapsele 22 lapsele Taotleja kohta 1 500 1 500 1 500 1 500 1 500 500

Toetus 2010 vähekindlustatud 2005 2006 2007 2008 2009 peredele (eelarve) Väljamakstud summad 31 954 41 241 49 989 79 927 84 821 145 000

Rahuldatud taotlust 99 101 122 189 201 x leibkonda leibkonda leibkonda leibkonda leibkonda Rahuldamata avaldusi 10 22 34 21 33 x Taotluse kohta 323 408 410 422 421 x

Laste jõulupakid 2010 2005 2006 2007 2008 2009 (eelarve) Väljamakstud 16 390 17 050 17 325 15 958 16 817 16 000 summad Paki saanud laste 222 236 251 212 224 X arv Taotleja kohta 74 72 69 75 75 x

Eestkosteperede 2010 2005 2006 2007 2008 2009 toetus (eelarve) Väljamakstud 3 500 6 000 6 000 5 515 7 468 - summad

Puuetega laste 2010 2005 2006 2007 2008 2009 toetus (eelarve) Väljamakstud 9 000 11 000 10 000 7 000 9 500 13 500 summad

Suure pere toetus 2010 2005 2006 2007 2008 2009 (eelarve) Väljamakstud 9 894 14 350 14 800 19 849 38 040 25 000 summad

Koolilõpetamise 2010 2005 2006 2007 2008 2009 toetus (eelarve) Väljamakstud 14 248 15 739 1 604 27 213 30 000 25 000 summad

69

Helme valla arengukava 2010-2025

Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse

2008. a. eelarve 550 000 krooni

2009. a. eelarve 744 260 krooni

2010. a. eelarve 600 000 krooni

Puuetega inimestele määratud hooldajaid

2008. a. määratud hooldajaid 48

2009. a. määratud hooldajaid 47

2010. a. määratud hooldajaid 47

Puudega inimese sotsiaaltoetus

2008. a. makstud puudega inimese sotsiaaltoetust 136 inimesele

2009. a. makstud puudega inimese sotsiaaltoetust 148 inimesele

2010. a. makstud (seisuga 22. aprill 2010) puudega inimese sotsiaaltoetust 139 inimesele.

70

Helme valla arengukava 2010-2025

Lisa 3. Saadud välistoetused 2005-2009

Projekti nimetus Toetuse summa Toetuse andja Aasta Barclay de Tolly mausoleumi kõrvalhoone 200 000 Kultuuriministeerium 2005 renoveerimine Helme valla tervise -matkaraja rajamine 100 000 Kultuuriministeerium 2005 Barclay de Tolly mausoleumi pargi 50 000 Muinsuskaitseamet 2005 tormikahjujärgne restaureerimine Lastelaagrite korraldamine Haridus - ja 32 680 2005 Teadusministeerium Erinevate ürituste korraldamine 15 150 Eesti Kultuurkapital 2005 Helme mõisapargi tormikahjude 97 000 KIK 2005 likvideerimine Ala Põhikooli hoonetekompleksi 1 200 200 EAS 2005 renoveerimine Helme linnusevaremete avarii - 125 000 Muinsuskaitseamet 2006 konserveerimine EL Solidaarsusfondi toetus 169 000 Rahandusministeerium 2006 Ürituste korraldamine 18 000 Eesti Kultuurkapital 2006 Barclay de Tolly mausoleumi pargi 19 268 KIK 2006 heakorratööd Koorküla koobaste ümbruse ja mõisapargi 35 581 KIK 2006 heakorrastamine Helme koobaste ja mõisapargi ümbruse 50 233 KIK 2006 heakorrastamise III etapp Helme linnuse varemete avarii - 30 000 Muinsuskaitseamet 2007 konserveerimine Barclay de Tolly mausoleumikompleksi 1 900 000 Kultuuriministeerium 2007 renoveerimine Helme kalmistu kabeli renoveerimine 40 120 Kultuuriministeerium 2007 Koorküla rahvamaja saali remont 250 000 Kultuuriminis teerium 2007 Ürituste korraldamine 20 000 Eesti Kultuurkapital 2007 Koorküla koobaste ümbruse ja mõisapargi 40 120 KIK 2007 heakorrastamine II etapp Helme Arstiallika ümbruse vaate avamine ja 44 604 KIK 2007 heakorrastamine Barclay de Tolly mausoleumi ümbruse ja 26 550 KIK 2007 pargi heakorrastamine Helme koobaste ümbruse ja mõisapargi 80 240 KIK 2007 heakorrastamine IV etapp Helme linnuse varemete avarii - 200 000 Muinsuskaitseamet 2008 konserveerimine Laulu - ja Tantsupidu Rahvakultuuri Arengu 23 450 2008 Instituut Jõgeveste Päevakeskuse sisustamine 50 000 Sotsiaalministeerium 2008 Helme kalmistu kabeli renoveerimine 109 880 Kultuuriministeerium 2008 Hajaasustuse veeprogramm 195 000 Valga Maavalitsus 2008 Ürituste korraldamine 18 240 Eesti Kultuurk apital 2008 Helme koobaste ümbruse ja mõisapargi 114 800 KIK 2008

71

Helme valla arengukava 2010-2025 heakorrastamine Koorküla koobaste ümbruse ja mõisapargi 35 592 KIK 2008 heakorrastamine III etapp Linna küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 3 051 000 KIK 2008 Helme aleviku reoveepuhast i 2 652 624 KIK 2008 rekonstrueerimine Helme ühisjäätmejaama rajamine 4 045 158 KIK 2008 Helme linnuse varemete avarii - 60 550 Muinsuskaitseamet 2009 konserveerimine Hajaasustuse veeprogramm 100 000 Valga Maavalitsus 2009 Helme kalmistu kabeli renoveeri mine 150 000 Kultuuriministeerium 2009 Ürituste korraldamine 6 750 Eesti Kultuurkapital 2009

72

Helme valla arengukava 2010-2025

Lisa 4. Helme valla eelarve 2007-2010

KULUD 2007 2008 2009 2010 Üldised valitsussektori teenused 4 202 371 4 321 226 3 630 234 3 908 587 Avalik kord ja julgeolek 8 000 35 500 0 0 Majandus 4 052 750 6 802 000 2 637 000 1 420 000 Keskkonnakaitse 490 000 599 000 546 000 537 500 Elamu- ja kommunaalmajandus 869 200 666 100 719 640 660 170 Tervishoid 93 500 200 000 85 000 85 000 Vaba aeg, kultuur, religioon 4 713 350 2 914 400 2 317 197 2 155 025 Haridus 12 835 170 14 532 981 13 316 594 12 417 274 Sotsiaalne kaitse 3 868 481 4 428 626 4 855 427 4 791 626 KULUD KOKKU 31 132 822 34 499 833 28 107 092 25 975 182

TULUD 2 007 2 008 2 009 2 010 Tulumaks 10 300 000 13 000 000 10 600 000 10 100 000 Maamaks 1 650 000 1 700 000 1 700 000 2 000 000 Kaupade ja teenuste müük 1 170 000 1 427 000 1 710 000 1 803 000 Toetused 14 244 126 14 330 670 10 644 576 11 396 426 Tulud varadelt 240 000 272 000 772 626 270 000 Pangalaen 1 900 000 3 200 000 1 375 000 405 756 Kulude katteks suunatud panga jääk 1 628 696 570 163 1 304 890 TULUD KOKKU 31 132 822 34 499 833 28 107 092 25 975 182

73

Helme valla arengukava 2010-2025

Arengukava koostamist toetasid Norra, Liechtenstein ja Island läbi Norra ja EMP finantsmehhanismide regionaalarengu toetusskeemi.

74