Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu maaüksustele kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine Aruanne

Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert Keskkonnaekspert: Rein Ratas tegevuslitsents KMH 0066

Tallinn 2009-2010 Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Sisukord Aruande kokkuvõte ...... 6 1. Üldosa ...... 9 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 9 1.2. Osapooled ...... 9 1.3. KMH korraldus ja avalikustamine ...... 10 1.4. Metoodika ...... 11 1.5. Lähtematerjalid ...... 12 1.6. Õigusaktid ...... 12 1.7. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KMH aruande koostamisel ...... 12 2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimis-dokumentidega ...... 13 2.1. Saare maakonnaplaneering ...... 13 2.2. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maa-kasutust suunavad keskkonnatingimused” ...... 13 2.3. Saare maakonna arengustrateegia 2020 ...... 15 2.4. Saare maakonna rannaala tsoneering ...... 15 2.5. valla üldplaneering (koostamisel) ...... 15 2.6. Laimjala arengukava 2007-2013 ...... 17 2.7. Laimjala valla ehitusmäärus (Laimjala Vallavolikogu määrus nr 9.26.04.2007) ...... 17 2.8. Keskkonnahariduse riiklik arengukava 2008-2013 ...... 18 3. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused ...... 20 3.1. Planeerimisseadus ...... 20 3.2. Looduskaitseseadus ...... 21 3.3. Veeseadus ...... 22 3.4. MKM määrus nr 128 „Nõuded majutusettevõttele“ ...... 22 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja piirkonna keskkonnaseisund ...... 23 4.1 Olemasolev informatsioon ja selle piisavus ...... 23 4.2 Üldandmed ...... 23 4.3 Ala maastikuline ja geoloogiline iseloomustus ...... 24 4.3.1 Hüdrogeoloogia ...... 24 4.4. Ala ökoloogiline iseloomustus ...... 25 4.4.1. Elupaigad ...... 25 4.4.2 Taimestik ...... 25 4.4.3 Linnustik ...... 26

2 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

4.4.4 Imetajad ...... 27 4.5. Infrastruktuur ...... 27 4.5.1. Tehnovõrgud ...... 27 4.5.2. Liikluskorraldus ...... 27 4.6. Ala kultuurilis-ajalooline iseloomustus ...... 28 4.7. Ala varasema looduskaitselise tegevuse kirjeldus ...... 28 5. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus ...... 29 5.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus (alternatiiv-I) ...... 29 5.2. Detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja kavandatud tegevust ei viida ellu (0- alternatiiv) ...... 31 5.3. Kavandatava tegevuse alternatiivid detailplaneeringu alal (alternatiiv-II) ...... 31 6. Kavandatava tegevuse ja alternatiividega kaasneva keskkonnamõju analüüs ...... 32 6.1. Mõju veekeskkonnale ...... 32 6.1.1. Mõju põhjaveele ...... 32 6.1.2. Mõju pinnaveele...... 33 6.2. Mõju elustikule (v.a. taimestik) ...... 34 6.3. Mõju taimestikule ...... 35 6.4. Mõju maastiku ilmele ...... 36 6.5. Jäätmeteke ...... 37 6.6. Kavandatav tegevus ja hoiuala kaugemad eesmärgid ...... 37 6.7. Mõju inimeste heaolule ja tervisele ...... 37 6.8. Sotsiaal-majanduslikud mõjud ...... 38 6.8.1. Liikluskoormus ...... 38 6.8.2. Majanduslikud mõjud ...... 39 6.8.3. Sotsiaalne mõju ...... 39 6.9. Ettepanekud negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks...... 39 6.9.1. Veekeskkond ...... 39 6.9.2. Taimestik ...... 40 6.9.3. Linnustik ...... 40 6.9.4. Liikluskoormus ...... 41 6.9.5. Maastiku ilme ...... 41 6.9.6. Jäätmed ...... 41 6.9.7. Sotsiaalsed häiringud ...... 42 7. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ...... 43 7.1. Detailplaneeringu seotus kaitsekorraldamisega ...... 44

3 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

7.2. Detailplaneeringu alale jäävate Natura alade iseloomustus ...... 44 7.3. Mõju hindamine Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ja terviklikkusele ...... 47 7.4. Leevendavad meetmed ...... 49 7.5. Alternatiivide kaalumine ...... 51 7.5.1. 0-alternatiiv ...... 51 7.5.2. I-alternatiiv ...... 51 7.5.3. II-alternatiiv ...... 52 7.6. Kokkuvõte Natura hindamisest ...... 52 8. Avaliku arvamuse seisukoht kavandatavale tegevusele ...... 53 9. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik...... 54 10. Vajalik keskkonnaseire ja auditeerimine ...... 56 11. Kasutatud allikmaterjalid ...... 57 Lisad Lisa 1 – KMH algatamise dokumendid Detailplaneeringu algatamise otsus, Laimjala Vallavalitsus 13.10.2005. KMH algatuse korraldus, Laimjala Vallavalitsus 19.04.2006. KMH algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 04.05.2006. Lisa 2 - KMH programm Lisa 3 – KMH programmi avalikustamise dokumendid Meie Maa 7.03.2007. Ametlikud Teadaanded 07.03.2007. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri 27.03 2007. Lisa 4 – KMH programmi heakskiitmine Taotlus KMH programmi heakskiitmiseks, AS EcoPro 23.04.2009. KMH programmi heakskiitmise kiri, Keskkonnaamet 01.06.2009. Lisa 5 – Liikluskoormuse uuring, Mart Herman, oktoober 2008. Lisa 6 – Ekspertarvamus Saaremaakonna Laimjala valla küla Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu MÜ geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste ning põhjavee kaitstuse kohta. Rein Perens. 2006. Lisa 7 – Hinnang Ruhve küla Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu MÜ detailplaneeringule. Botaaniline aspekt. Mari Reitalu. 2006. Lisa 8 – Kaitsekorralduslikult olulised haudelinnud Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu maaüksusel. Mati Martinson. 2006. Lisa 9 – Ruhve loodusküla kavandatava hoonestuse skeem. OÜ Klotoid. 2006. Lisa 10 – Ruhve loodusküla idee kirjeldus. Lisa 11 – Planeeringuala fotod. Lisa 12 – KMH aruande avalikustamise dokumendid Ametlikud Teadaanded 28.08.2009 Meie Maa 31.08.2009

4 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Kiri huvitatud isikutele 31.08.2009 nr V09/34 Arutelu protokoll 02.10.2009 Lisa 13 - KMH aruande avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja vastuskirjad Keskkonnaameti Saare regioon e-kiri 09.09.2009 HLS 6-7/23584 Vastuskiri 14.09.2009 Ärmpu ja Roose kinnistu omaniku esindaja hr Aare Kruuser 29.09.2009 Vastuskiri 16.10.2009 nr V09/46 MTÜ Ruhve Arenguseltsi juhatuse liige hr Aare Kruuser 29.09.2009 Vastuskiri 16.10.2009 nr V09/47 Lisa 14 – KMH aruande heakskiitmine Heakskiitmise taotlus 16.10.2009 nr V09/48 Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon 23.11.2009 HLS 6-7/32697-2 AS EcoPro 11.01.2010 nr 4 Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon 23.04.2010 HLS 6-7/09/32697-5

5 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Aruande kokkuvõte Keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk oli anda hinnang Saaremaal Laimjala vallas Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu maaüksustele kavandatava Ruhve loodusküla rajamisel ja hilisemal tegutsemisel avalduvatele võimalikele positiivsetele ja negatiivsetele keskkonnamõjudele. Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu kinnistute detailplaneeringu ja KMH koostamine algatati Laimjala Vallavolikogu 13.10. 2005 ja 19.04.2006 a otsustega nr. 1-1/39 ja 2-1/36. KMH aruanne koostati perioodil mai-juuli 2009. Hindamisel tugineti peamiselt alal 2006 aastal läbiviidud hüdrogeoloogia, linnustiku ja taimestiku eksperthinnangutele. Hindamisprotsessi käigus anti ülevaade planeeringu piirkonna hetkeolukorrast. Analüüsiti arendaja poolt kavandatava tegevuse ning selle alternatiivide keskkonnamõjusid ning toodi välja meetmed mõjude leevendamiseks. Detailplaneeritava ala näol on tegu osaliselt Kahtla-Kübassaare Natura linnu-ja loodusalal asuva poolsaarega, mida katavad suures osas poollooduslikud kooslused ning kadastikud. Alal ning selle lähiümbruses pesitsevad kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid. Ala maaomanikud on alates 2001 aastast teinud koostööd keskkonnaorganisatsioonidega poollooduslike koosluste säilitamiseks ning katse- ning näidisalade rajamiseks. Planeeritud tegevuseks on arendada välja Ruhve loodusküla, mis kujutab endast õppeklasside süsteemi praktilise loodusõppe ja -puhkuse korraldamiseks. Selleks soovitakse Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu maaüksustele rajada loodusõpperada koos vajalike kergehitistega, Pennu kinnistule kavandada telkimiskohad, parkla, tualetid, lipuväljak, püstkojad, vaatlustorn jms. Pärdi kinnistul asuva taluelamu baasil planeeritakse lahendada puhkajate teenindamine. Taastada soovitakse ka Pärdi pukktuulik, poolmaa-alune kelder ja korrastada kiviaiad ning Aarnealuse vana lautrikoht. Maksimaalse koormusena kogu loodusküla territooriumil on arvestatud 40 inimesega. Planeering teeb ettepaneku vähendada Läänemere ehituskeeluvööndit, et tagada vajalike loodusküla rajatiste paigutamist käsitletavale alale. Ehituskeeluvööndit kavandatakse vähendada Pärdi, Uue-Pärdi ja Aarnealuse maaüksusel kuni 100 m rannajoonest, Soolahe maaüksusel 50 m rannajoonest ja Pennu maaüksusel kuni 35 m rannajoonest. KMH koostamise käigus analüüsiti detailplaneeringu lahenduse vastavust ülemuslikele strateegilistele planeerimisdokumentidele ning õigusaktidele. Hindamisel leiti, et detailplaneeringu rakendamine nõuab ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist, kuid muid olulisi vastuolusid ülemuslike planeeringute ega õigusaktidega pole. Eelnevast lähtudes käsitleti KMH käigus järgmisi alternatiive: − 0-alternatiiv - loobutakse loodusküla väljaarendamisest ning säilib senine olukord. Poollooduslike koosluste hooldust jätkatakse tõenäoliselt vähemalt lähiaastatel samades mahtudes. Sellisel juhul on tulevikus võimalik seoses maaomanike huvi vähenemisega ka hooldatavate mahtude vähenemine. 0-alternatiivi puhul pole oodata piirkonna külastatuse olulist tõusu. Samas toimub võimalik külastamine ilma kontrollita (võimalik on juhukülaliste sattumine lindude pesitsuskohtadele pesitsusajal jms). − I-alternatiiv – tegevus viiakse ellu maaomanike poolt soovitud mahtudes. − II-alternatiiv - vähendatakse kavandatavaid mahte ning loodusküla rajatisi 6 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

kavandatakse ainult Pennu ja Pärdi kinnistutele. Mõjude hindamisel käsitleti järgmisi aspekte: − Mõju veekeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele - planeeritava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulist mõju pinnaveele, sh Läänemerele. Tegevusega ei kahjustata Läänemere ranna kaitseeesmärke. Ei ole ette näha ka olulist negatiivset mõju põhjaveele juhul, kui reovett käideldakse vastavalt KMH aruandes toodud tingimustele. − Mõju elustikule, eeskätt linnustikule - kuna kavandatava tegevusega kaasneb pool- looduslike koosluste säilitamiseks vajalik tegevus, siis on oodata sellega kaasnevat positiivset mõju planeeringualal elustikule. Võimalike inimhäiringute suurenemisest tulenevaid negatiivseid mõjusid on võimalik minimeerida rakendades leevendavaid meetmeid. − Mõju taimestikule, sh kaitsealustele liikidele ja väärtuslikele kooslustele - loodushariduslikuks tegevuseks vajalikke rajatisi on võimalik asjatundlikult projekteerida ja ehitada selliselt, et oluliselt ei kannataks väärtuslikud botaanilised objektid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab säilitada ja parandada ala poollooduslikke koosluste seisukorda. − Mõju maastiku ilmele - kavandatava tegevuse mõju maastiku ilmele võib pidada positiivseks ning maastikupilti rikastavaks. − Jäätmeteke - nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei kaasne alale olulist negatiivset mõju. − Kavandatav tegevus ja hoiuala kaugemad eesmärgid - kavandatava tegevuse eesmärk on loodusküla väljaarendamine, toetamaks Kahtla- Kübassaare hoiuala eesmärke, so kaitsta, hooldada ja säilitada elupaigad. Planeeritud tegevuse käigus toimuv ala karjatamine ja niitmine soodustavad sealsete elupaikade säilitamist ja osaliselt taastamist. Seega on kavandatava tegevuse mõju hoiuala kaitse-eesmärkidele positiivne. − Mõju inimeste heaolule ja tervisele - kavandatava tegevusega pole ette näha negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule. Seda juhul, kui järgitakse soovitusi joogiveevarustuse lahenduse osas ning loodusküla tegevusel arvestatakse lähikonna elanikega. − Sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh liikluskoormusega seotud küsimused - kavandatud tegevuse sotsiaal-majanduslikke mõjusid võib pidada neutraalseks või pigem nõrgalt positiivseks. Pole oodata sotsiaalsete vastuolude teket. Probleeme võib tekkida kohalike teede seisundi halvenemisega kui ei suudeta tagada teehoolduse toimimine maaomanike ja kohaliku omavalituse koostööna. Hindamise käigus leiti ning kirjeldati meetmeid, millega on võimalik mõjusid keskkonnale ning inimese tervisele vähendada või vältida. Lisaks viidi läbi ka Natura hindamine, mille raames käsitleti kavandatava tegevuse mõjusid osaliselt planeeringualale jäävale Kahtla-Kübassaare hoiualale. Hinnates arendustegevuse võimalikke mõjusid Natura alale jõuti järeldusele, et mõnes aspektis võib olla tegemist oluliste negatiivsete mõjudega ala looduskaitselistele eesmärkidele. Sellega seoses pakuti välja leevendavaid meetmeid, mis võimaldavad negatiivsete mõjude suuruse ja ulatuse olulist 7 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 vähendamist. Meetmete rakendamisega kaasneks keskkonnamõjude minimeerimine ning sellisel juhul oleks arendustegevus antud piirkonnas aktsepteeritav. Kavandatava tegevusega kaasnev suurenev poollooduslike koosluste hooldus avaldab Natura elupaikadele ja liikidele positiivset mõju. Samuti on positiivne mõju loodushariduse arendamisel ning tegevusega kaasneval elustiku seirel. Alternatiivide võrdlemisel ja hindamisel ilmnes, et I ja II alternatiivi rakendamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale on võrdlemisi sarnased. Paremaks osutus alternatiiv I, seda eeskätt parema loodusharidusliku funktsionaalsuse ning sellega kaasnevate positiivsete sotsiaal- majanduslike mõjude tõttu. 0-alternatiivi korral on oht, et tulevikus väheneb poollooduslike koosluste hoolduse intensiivsus ja sellega seoses halveneb elupaigatüüpide seisund ning sobilikkus kaitsealuste liikide jaoks. Käesoleva KMH kokkuvõtteks võib öelda, et kavandatavat tegevust võib teostada juhul, kui edasisel projekteerimisel, ehitustegevusel ning loodusküla töös arvestatakse käesolevas KMH aruandes ning selle lisades olevates eksperthinnangutes toodud leevendavaid meetmeid. Sellisel juhul võib kavandatava tegevuse mõju looduskeskkonnale pidada pigem positiivseks.

8 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

1. Üldosa 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Ruhve loodusküla väljaarendamine ja selleks detailplaneeringu koostamine Saaremaal Laimjala vallas Ruhve külas Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu maaüksustele. Planeeringu eesmärgiks on optimaalse lahenduse leidmine Ruhve külas loodushariduse, loodus-, ajaloo- ja kultuuriväärtuste tutvustamiseks ehk Ruhve loodusküla väljaarendamiseks. Tegevuse vajadus tuleneb maaomanike soovist edendada loodusharidust lähtudes piirkonna loodusväärtustest. Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärgiks on anda hinnang Ruhve loodusküla rajamisel ja hilisemal tegutsemisel avalduvatele võimalikele positiivsetele ja negatiivsetele keskkonnamõjudele. Keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel tehakse ettepanek kavandatava tegevuse jaoks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Samuti on KMH eesmärgiks selgitada, kas kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju võib ületada piirkonna keskkonnataluvust ja põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. KMH viiakse läbi vastavalt 22.02.2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele . 1.2. Osapooled Arendaja: AS EcoPro Kontakt: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Kontaktisik: Neeme Reinap, tel. 660 4763, e-mail [email protected] Otsustaja: Laimjala vallavalitsus Kontakt: Laimjala vald Saare maakond, 94401, www.laimjala.ee Kontaktisik: Ado Aus, tel. 459 4322 Järelvalve teostaja: Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon Kontakt: Tallinna tn 22, 93819 , [email protected] Detailplaneeringu koostaja: Klotoid OÜ Kontakt: Pikk tn 23, 93812 Kuressaare, [email protected] , tel 45 33 723, 50 84 489 Ekspert: Adepte Ekspert OÜ Kontakt: Jaama 1a, Tallinn, 11615, tel 67 32 244, www.adepte.ee ; Kontaktisik: Piret Toonpere, tel 5059914, e-post [email protected] Töögrupi koosseis : − Rein Ratas – keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0066); − Piret Toonpere – keskkonnaspetsialist, taustinfo koondamine ja Natura hindamine. Töös tugineti suuresti Rein Perensi (hüdrogeoloogia), Mati Martinson (linnustik) ja Mari Reitalu (taimestik) poolt koostatud eksperthinnangutele. Lisaks osalesid töös Raido Kreilis (maastikukaitse- ja hoolduse spetsialist), Roosi Arula (Tartu Ülikooli Türi Kolleži üliõpilane) ja Mart Herman (Pärdi ja Pennu kinnistu omanik, liikluskoormuse uuringu läbiviija). 9 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Järgnevalt on loetletud isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu: − AS EcoPro - arendaja ja Soolahe kinnistu omanik; − Pärdi ja Pennu kinnistu omanik; − Uue-Pärdi kinnistu omanik; − Aarnealuse kinnistu omanik; − Laimjala vald; − Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon; − Saare Maavalitsus; − Keskkonnaministeerium; − Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühendused; − Kahtla Põhikool; − Kohalikud elanikud (Ruhve Arenguselts). 1.3. KMH korraldus ja avalikustamine Saaremaa Laimjala valla Ruhve küla Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealus, Soolahe ja Pennu maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine on algatatud Laimjala Vallavalitsuse korraldusega 19.04.2006 nr 2-1/36, võttes aluseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 19 ja lg 3 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määrusest nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu § 11 ja 14 lg 2. Otsustaja, Laimjala Vallavolikogu, teatas KMH algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded 4.05.2006. KMH algatamise korraldusega sai tutvuda Laimjala Vallavalitsuses. KMH programm koostati järgides 22.02.2005 aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust . Laimjala Vallavolikogu teatas KMH programmi avalikustamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded 7.03.2007 ja ajalehes Meie Maa ning menetlusosalistele kirjalikult. Programmiga oli võimalik tutvuda avalikul väljapanekul Saaremaa Keskkonnateenistuse Kuressaare kontoris 12.03.2007-26.03.2007. Huvitatud isikutel oli võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ning küsimusi kuni 26.03.2007 ja avalikul arutelul. Programmi avalik arutelu toimus Laimjalas 27.03.2007 kl 14.00. Programmi avalikustamise perioodil esitas täiendusettepanekuid Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regioon. Kõikide laekunud ettepanekutega arvestati programmi koostamisel. KMH programm esitati heakskiitmiseks Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile 23.04.2009. Programm kiideti heaks Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni 29.05.2009 kirjaga HLS 6-7/11234. KMH aruanne koostati ajavahemikus mai-juuli 2009 aastal (osaliselt on KMHs kasutatud eksperthinnangud koostatud 2006 ja 2008 aastal). KMH aruande avalikustamine toimus 01- 30.09.2009. KSH aruande avalikustamisest anti teada Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Meie Maa, OÜ Adepte Eksperdi ja Laimjala valla veebilehtedel ning huvitatud osapooltele kirjalikult. Vastavasisuline teade oli üleval ka Ruhve küla teadetetahvlil. Avalikustamise perioodil oli KMH aruandega võimalik tutvuda OÜ Adepte Eksperdi kontoris, Laimjala vallamajas ning veebilehel http://www.adepte.ee/at/teated/ruhve/ . KMH aruande avalik arutelu toimus 02.10.2009 kell 12:00 Laimjala Vallavalitsuses. Avaliku väljapaneku käigus esitas ettepanekuid ja küsimusi KMH aruandele Keskkonnaameti Saare regioon ja Hr Aare Kruuser (MTÜ Ruhve Arenguseltsi juhatuse liige ja Ruhve küla külavanema kt ning Ärmpu ja Roose kinnistu omaniku volitatud

10 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 esindaja). Laekunud kirjadele vastati kirjalikult ning nii kirjalike ettepanekute kui avalikul arutelul tõusnud küsimuste alusel täiendati KMH aruannet. Peale aruande täiendamist esitati see koos lisadega Keskkonnaameti Saare regioonile kui KMH järelevalvajale heakskiitmiseks. Peale avalikustamist tehtud täiendused KMH aruandes on esitatud sinise tekstina! 1.4. Metoodika Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Kasutatakse Eestis üldkasutatavat KMH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: − algatamine, ülesande püstitamine; − kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; − huvipoolte ja KMH valdkondade määratlemine; − materjali kogumine; − tausta kirjeldamine; − alternatiivide püstitamine, hindamine ja võrdlemine; − mõjude ja leevendavate meetmete analüüs; − avalikustamine. Mõjude hindamisel kasutati keskkonnamõju hindamise üldkasutatavat metoodikat. Koostati oluliste mõjude väljaselgitamiseks hindamismaatriks; analüüsiti mehhanisme, mis mõju avaldavad. Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. Peamisteks metoodiliseks juhtmaterjaliks oli: − Põder, T., Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn 2005. − Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised. Keskkonnaministeerium. 2005. Keskkonnamõju hindamisel toimusid piirkonnaga tutvumiseks, probleemide analüüsiks ning planeeringulahenduse täpsustamiseks välitööd, kasutati olemasolevaid planeeringute, uuringute ja muude allikate materjale. Protsessi käigus tehti koostööd arendaja, vallavalitsuse ametnike, planeerimisdokumendi koostaja ja keskkonnaekspertide vahel. Keskkonda on käsitletud elukeskkonnana kõige laiemas tähenduses – nii loodus- kui inimtekkelise keskkonnana, mis hõlmab ka sotsiaal- ja majandussfääri, lähtudes keskkonnamõju hindamise programmist. Mõjude hindamine toimus konsensuslikul ekspertmeetodil analüüsi, järeldamise ja arutelu teel. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjusid hinnati tabelis 1 toodud skaala alusel. Tabel 1. Mõjude hindamise skaala 0 oluline mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 nõrk negatiivne mõju 1 nõrk positiivne mõju -2 mõõdukas negatiivne mõju 2 mõõdukas positiivne mõju -3 tugev negatiivne mõju 3 tugev positiivne mõju Kõigil kriteeriumitele anti hindamisel ühesugune kaal. Erinevate alternatiivide võrdlemisel

11 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 liideti saadud negatiivsed ja positiivsed punktid ning saadud tulemuste põhjal osutub parimaks kõige suurema punktisumma kogunud alternatiiv. KMH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. 1.5. Lähtematerjalid − Laimjala Vallavalitsuse korraldus 19. Aprill 2006, nr 2-1/36 Laimjala valla Ruhve küla Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise algatamine. − Klotoid OÜ, töö nr 1105-53, Saare maakond Laimjala vald, Ruhve küla Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü detailplaneering. 1.6. Õigusaktid Töös arvestatakse järgmisi Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi kehtivaid asjassepuutuvaid õigusakte: − Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest; − Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest; − Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87); − Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258); − Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579); − Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ( RTL 2004, 111, 1758 ), − Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas (RT I 2006, 37, 277 ) − Veeseadus (RT I 1994, 40, 655); − Jäätmeseadus; (RT I 2004, 9, 52); − Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298); − Teeseadus (RT I 1999, 26, 377); − Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr 82; − Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269; − Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määrus nr 171; − Nõuded majutusettevõttele, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. oktoobri 2005. a määrus nr 128. 1.7. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KMH aruande koostamisel Olulisi raskusi KMH aruande koostamisel ei ilmnenud. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos arendajaga.

12 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimis- dokumentidega Käesolev peatükk annab ülevaate hinnatavate Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu maaüksuste detailplaneeringu seostest ja vastavustest strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidele ja nõuetele. 2.1. Saare maakonnaplaneering Saare maakonnaplaneeringus aastani 2015 toodud visiooni kohaselt on Saare maakond tulevikus: − puhta elukeskkonnaga, omanäoline ja mitmekesise loodusega saareline piirkond; − töötamiseks ja puhkamiseks turvaline ning inimsõbralik elupaik; − majanduslikult edukas ja stabiilselt arenev piirkond Läänemere regioonis. Tulenevalt planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks valla üldplaneeringute koostamisele ning üldplaneeringu puudumise korral ka detailplaneeringu koostamisele ja projekteerimistingimiste väljastamisele. Otseseid maa kasutuspiiranguid, peale looduskaitseliste, ega maakondlikul tasandil olulisi objekte Saare maakonnaplaneeringuga Laimjala vallas välja toodud ei ole. 2.2. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maa- kasutust suunavad keskkonnatingimused” Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” eesmärgiks on määrata väärtuslikud kultuurmaastikud ja põllud ning rohelise võrgustiku alad Saare maakonnas ja tulenevalt nende säilitamise vajadusest seada tingimused asustuse ja maakasutuse suunamiseks. Antud teemaplaneeringu kaardi alusel asub suurem osa detailplaneeringu alast Kahtla – Kübassaare hoiualal (Natura 2000 võrgustiku ala), planeeringu ala põhjaosa läbib rohelise võrgustiku osa ning kogu ala jääb kohaliku või maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku piirkonda. Väärtuslike maastikuna käsitletakse teemaplaneeringus alasid, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised: − Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses. − Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid). − Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. − Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

13 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

− Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel . Saare maakonnas moodustab rohelise võrgustiku Natura 2000 võrgustik, mis koosneb kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest. Natura 2000 alad koos rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega tuumaladega moodustavad võrgustiku tugialad. Samuti loetakse rohevõrgustiku alade hulka mere rand piiranguvööndi ulatuses (üldjuhul 200 m), millele korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Selleks, et rohevõrgustik toimiks, tuleb tagada võrgustiku terviklikkus ja sidusus. Antud teemaplaneeringus on selle tagamiseks toodud järgmised tingimised: − Maakasutuse kavandamisel: o Vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist. o Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik toimub ainult üldplaneeringu alusel. o Planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. o Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. o Puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud - piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad. − Mere ranna ja jõgede ning ojade kallaste kui koridoride sidususe tagamiseks tuleb võimalikult säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine. o Mere rannal ning jõgede ja ojade kaldal toimub ehituskeeluvööndi vähendamine eelistatult üldplaneeringu alusel keskkonnaameti nõusolekul. Olulisim argument ehituskeeluvööndi vähendamisel on olemasolev või ajalooline asustus. o Piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse määramisel mererannal tuleb arvestada korduva üleujutusega aladega. Üleujutatavate alade määramisel üldplaneeringuga on soovitatav kasutada tööd „Eesti Vabariigi rannikuvööndi kaitse skeem. Saaremaa ehituskeelualad. Eesti Maaehitusprojekt. Tallinn, 1993.” või Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi uuemaid andmeid. − Natura 2000 võrgustiku terviklikkus tagatakse võrgustiku aladel elupaikade soodsa seisundi hoidmise, kaitse-eesmärkide saavutamise ja terviklikkuse säilitamisega. Maakasutuse muutuste mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele selgitatakse vajadusel keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega ja/või Natura hindamisega. Kuna detailplaneeringu eesmärgiks on muuhulgas mõõduka majandustegevusega kaasa aidata hoiualale iseloomulike elupaikade säilimisele ning nende alade tutvustamine läbi loodus-, ajaloo ja kultuuriväärtustuslike aspektide, siis seetõttu ei lähe detailplaneeringus kavandatu vastuollu Saare maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, vaid pigem aitab kaasa nii hoiuala, rohevõrgustiku kui ka väärtusliku maastiku toimimisele.

14 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

2.3. Saare maakonna arengustrateegia 2020 „Saare maakonna arengustrateegia 2020” raames töötati välja arenguvisioon aastaks 2020. Arenguvisiooni kohaselt on 2020. aastal saarlane tuntud kui uuendusmeelne inimene, kes eelistab elada ja töötada Saare maakonnas, kus on olemas kõik tingimused tema isiklikuks arenguks ja heaoluks. Samuti on öeldud, et 2020 aastal on Saaremaa Euroopas tuntud, Läänemere regioonis ja Eestis tunnustatud külalislahke, sõbralik ja turvaline reisisiht. Saarte loodus, unikaalne kultuuripärand, kvaliteetsed turismitooted ning head puhkamisvõimalused tekitavad soovi maakonda külastada, viibida siin kauem ja tagasi tulla. Eraldi on rõhutatud, et inimene hoiab loodust ja loodus toetab inimest. Loodus- ja keskkonnaalaste eemärkidena aastaks 2013 on antud dokumendis ära toodud järgmised eesmärgid: − Saaremaa looduslik ja pärandkultuuriline ainulaadsus on säilinud. − On olemas motivatsioon traditsioonilise looduskasutuse jätkumiseks ja laienemiseks. − Saarlase looduslähedus ja –teadlikkus toetab looduskeskkonna säilimist. − Saaremaa loodusväärtused on inventeeritud ja nende soodne seisund tagatud. − Looduslike ressursside kasutamine on tasakaalustatud ja jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt nõuetele. Antud detailplaneering soodustab eelpool nimetatud eesmärkide saavutamist ning ei lähe vastuollu Saare maakonna arengustrateegia arenguvisiooniga. 2.4. Saare maakonna rannaala tsoneering Saare maakonna rannaala tsoneeringuga soovitakse, et säiliks ning paraneks Saare maakonna looduskeskkonna praegune suhteliselt hea seisund. Loodusliku kvaliteedi kõrval on oluline väärtuslike kultuurmaastike ja loodusliku mitmekesisuse säilimine. Soovitakse, et maakond oleks hooldatud ranna, loodusesse sobivate puhkealade ja kaunite puisniitudega. Rõhutatud on rannaalade väärtuse hoidmist. Selleks, et rannaalade kasutus oleks jätkusuutlik ka tulevikus, peavad kõik konkreetsed tegevused arvestama nii looduslikku taluvust kui ka majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid. Tagamaks rannaalade väärtuse säilimist: − tuleb kõiki märkimisväärseid loodus-, kultuuri- ja maastikuväärtuseid Saare maakonna rannaaladel hoida; − peab arendustegevuses rannaalal lähtuma ökoloogilise tasakaalu printsiibist; − peavad arengukavad ja planeeringud rannaalal lähtuma maakondlikest, üleriigilistest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. − tuleb kõik jätkuvalt reformimata riigimaad rannavööndis, mis pole veel tagastatud ja erastatud, säilitada avalikes huvides üldkasutatavatena. Antud detailplaneering ei lähe vastuollu Saare maakonna rannaalade tsoneeringuga. 2.5. Laimjala valla üldplaneering (koostamisel) Planeerimisettepaneku alusel on üldplaneeringu eesmärgiks valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu

15 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Üldplaneering kirjeldab Laimjala valla ruumilise arengu põhimõtteid järgmiselt: − Laimjala küla jääb valla teenindus- ja halduskeskuseks.

− Külade algse struktuuri taastamiseks soodustatakse elamute rajamist ajaloolistes talukohtades nende algses kohas. Uute elamumaa-arenduste puhul ei tohi need üldjuhul koosneda enamast kui 20 elamust/suvilast. − Väärtuslikule põllumaale ei ehitata. Väärtuslikud põllualad määratakse reaalse kasutuväärtuse alusel (ehituskeelualadena on määratletud põllud, millel on reaalne või potentsiaalne kasutusväärtus). − Tagatakse avalikud juurdepääsud kallasrajale ja merele ning vaba liikumine eelkõige ajalooliste sadamate ning valla arendatavate lautri- ja ujumiskohtade juurde. Suuremate puhkealade ja avalikult kasutatavate randade lähtekohtadesse nähakse ette parklad avalikuks kasutamiseks. − Hoidutakse ehituskeeluvööndi vähendamisest. − Tootmismaid arendatakse eelkõige olemasolevatel endistel põllumajanduslikel tootmismaadel ja nende laiendamisena, kasutades ära olemasolevat infrastruktuuri. − Tuuleparke ja tuulegeneraatoreid Laimjala valda ei planeerita. Lubatud on tuulegeneraatorid võimsusega alla 10 kv. − Mäetööstusmaana arendatakse kruusakarjääri ja selle ümbrust. − Soodustatakse eelkõige puhkemajandusliku iseloomuga ärisfääri (toitlustus, majutus jm). Olemasolevatele ja reserveeritavatele elamumaadele võib anda ärimaa kõrvalfunktsiooni puhkemajandusliku ja kaubandusliku iseloomuga väikeettevõtluse (taluturism jms) eesmärgil. − Teedevõrgu arendamine on suunatud eelkõige tolmuvaba- või asfaltkatte tagamisele suuremate külade vahel ja riigimaanteedel.

Joonis 1. Väljavõte Laimjala valla üldplaneeringu eskiisist 16 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Laimjala valla üldplaneeringu kaardi (joonis 1) alusel asub detailplaneeringu ala väärtusliku maastiku alal ning ala põhjaosas läbib rohelise vööndi koridor. Enamik planeeringualast asub ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ning korduva üleujutusega alal. Üldplaneering teeb ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku Uue-Pärdi kinnistu osas. Detailplaneering ei ole üldjoontes vastuolus üldplaneeringus toodud valla arengu põhimõtetega, kuid eeldab ehituskeeluvööndi vähendamist ning ei ühti üldplaneeringu eskiisis toodud planeerimislahendusega. 2.6. Laimjala arengukava 2007-2013 Laimjala valla arengukava on dokument, mis sätestab Laimjala valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise põhimõtted. Arengukava eesmärgiks on välja selgitada valla erinevate eluvaldkondade arengut mõjutavad faktorid ning määratleda arengusuunad ja prioriteetsed tegevused järgnevateks aastateks. Laimjala valla arengu eesmärgiks on toodud iga elaniku, ettevõtja ja töötaja heaolu tagamine ning üleüldine elukvaliteedi tõstmine. Laimjala arengukava 2007-2013 raames on välja töötatud tulevikuvisioon aastaks 2013, milles kirjeldatakse Laimjala valda järgnevalt: − Ida-Saaremaa, kuhu kuulub ka Laimjala vald ja Muhu saar on veelgi tihendanud koostööd ühiste projektide ja tegevuste läbiviimisele, milliste eesmärk on edendada ja parandada piirkonna elanike elu ja muuta piirkond veelgi atraktiivsemaks investorile ja turistile. − Laimjala vald on meeldiv elupaik- turvaline, heakorrastatud ja inimsõbralik. − Laimjala vald on avatud, puhta looduse, turismi soosiv ja edendav, kultuuri ja sportimisvõimalusi pakkuv koostööaldis piirkond. Detailplaneering on vastav Laimjala valla arengukavale ning arengukavas toodud arengu- visioonile. 2.7. Laimjala valla ehitusmäärus (Laimjala Vallavolikogu määrus nr 9.26.04.2007) Laimjala valla ehitusmääruse eesmärgiks on tagada võimalikult paljudele kodanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. Ehitusmäärusega reguleeritakse Laimjala valla kui avalik õigusliku isiku ja teiste vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel ja ehitiste kasutamisel Laimjala vallas. Laimjala vald võib arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustena esitatakse nõuded, milliste täitmisega tagatakse Laimjala valla hoonestuse üldilme (miljööväärtuse) säilitamine. Hoonestuse ja ehitiste miljööväärtust tagavad meetmed Laimjala vallas on järgmised: − loodusväärtused (puistud, kadastikud, puisniidud, rannateed, ranna- ja kultuurmaastik) ja nende säilitamine; − kasutatavad ehitusmaterjalid (täispuit, murtud paekivi, lõhutud raudkivi, lubikrohv, katuse roog); − hoonete proportsioonid ja konstruktsioonid (viil- ja kelpkatused, fassaadi lahendused) abihooned ja rajatised (kivi- ja pistandaiad, kooguga kaevud, kiiged, tuuleveskid); 17 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

− Elamute püstitamisel täielikult või osaliselt metsastatud alale tuleb säilitada vähemalt 50 protsenti olemasoleva metsa pindalast krundil või katastriüksusel; − Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaedu võib ehitada mööda krundi või katastriüksuse piire ja teekatte servast minimaalselt kahe meetri kaugusele. Hajaasustuses ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad olla kõrgemad kui 1,8 meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,4 meetrit. Kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,4 m, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 m välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad. − Elamute piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonist. Kogu kallasraja ulatuses ei tohi rajada piirdeid, v.a. rannas olevate karjamaade piirded, mille rajamisel tuleb ette näha läbipääsu kohad. − Korterelamuid saab rajada vaid Laimjala külla, kuhu on neid rajatud juba kolhoosiajal. Korterelamute maksimaalne kõrgus on kolm korrust. Uue ehitusmääruse järgi ei tohi hooneid püstitada lähemale kui 5 meetrit krundi piirist ja 20 meetrit katastriüksuse piirist väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. − Kahe elamu vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 30 meetrit detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja 100 meetrit väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Kui ehitatav elamu moodustab katastriüksusel paiknevate hoonetega ühtse kompleksi, ei kehti piirang ühtses kompleksis paiknevate elamute omavahelise kauguse suhtes. − Akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga, rikkumata seejuures hoone välisilmet. Akende jaotuse muutmine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. Miljööväärtuslikel hoonestusaladel, samuti enne 1945. a. ehitatud hoonetel, tuleb akende väljavahetamisel jälgida olemasolevate akende jaotust (akna postide laius, akna raami laius ja kõrgus jne). − Kõrvuti püstitatavate majade puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi. Nimetatud piirangut ei rakendata juhtudel, mil lamekatusega elamu kõrvale püstitatakse viilkatusega elamu või asendatakse lamekatus viilkatusega. Käesolev detailplaneering järgib Laimjala valla ehitusmääruse nõudeid. 2.8. Keskkonnahariduse riiklik arengukava 2008-2013 Hetkel Haridus- ja Teadusministeeriumis koostamisel olev „Keskkonnahariduse riiklik arengukava 2008-2013” seab eesmärgiks keskkonnahariduse edendamise. Selle eesmärgi saavutamiseks on arengukavas toodud kolm alaeesmärki: 1) tõsta kõigi Eesti elanike keskkonnateadlikkust; 2) edendada süsteemset keskkonnaharidust kõikidel haridustasanditel ning 3) luua kogu Eestit hõlmav keskkonnahariduskeskuste võrgustik. Arengukava visiooni kohaselt on tulevikus Eesti elanikud keskkonnateadlikud, rakendades säästvat arengut toetavaid väärtushinnanguid kõigis igapäevaelu aspektides: väärtustavad mitmekesist keskkonda ja elurikkust, mõistavad looduse ja inimtegevuse seoseid ning käituvad vastutustundlikult, teevad jätkusuutlikku arengut võimaldavaid otsuseid ja valikuid. Käesolev detailplaneering aitab kaasa „Keskkonnahariduse riiklikus arengukavas 2008-2013” toodud eesmärkide ja visiooni saavutamisele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et detailplaneeringuga kavandatud tegevus on kooskõlas Saare

18 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 maakonnas ja Laimjala vallas kehtestatud strateegiliste dokumentidega juhul, kui tagatakse väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku toimimine vastavalt dokumentides toodud tingimustele ja saadakse Laimjala valla ning keskkonnaameti nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Lisaks toetab detailplaneeringuga kavandatav tegevus keskkonnahariduse edendamist.

19 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

3. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused Planeerimine tuleb läbi viia lähtudes Planeerimisseadusest ning teistest kavandatud tegevust reguleerivatest õigusaktidest.. Antud detailplaneeringu puhul on peamisi kitsendusi loovateks seadusteks Looduskaitseseadus ja Veeseadus . 3.1. Planeerimisseadus Detailplaneeringu teostamise kohustus on sätestatud Planeerimisseadusega (RT I 2002, 99, 579). Planeeringuga tagatakse antud ala ruumiline planeerimine kui demokraatliku, erinevate elualade arengukavasid koordineeriva ja integreeriva, funktsionaalse, pikaajalise ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgid: − planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; − krundi ehitusõiguse määramine; − krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; − tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; − haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; − kujade määramine; − tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; − keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; − vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; − vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; − vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; − hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine; − servituutide vajaduse määramine; − vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; − kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; − muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Planeerimisseadus määrab ära planeeringu koostamise, avalikustamise ning kehtestamise protseduuri ja nõuded. Detailplaneeringu koostamisel tuleb nimetatud nõudeid järgida.

20 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

3.2. Looduskaitseseadus Tulenevalt ala mereäärsest asukohast ja sellest, et suur osa alast asub Natura 2000 võrgustiku alal tulenevad põhilised kitsendused antud alale Looduskaitseseadusest (RT I 2004, 38, 258). Detailplaneeringu alune ala asub suures osa Kahtla – Kübassaare hoiualal. Vastavalt Looduskaitseseadusele on hoiualal keelatud elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Lisaks on hoiualal keelatud metsaraie kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Tulenevalt ala asukohast kehtivad vastavalt Looduskaitseseadusele alal piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd. Piiranguvööndi laiuseks on detailplaneeringu alal 200 meetrit rannajoonest. Tuginedes Looduskaitseseadusele on ranna piiranguvööndis keelatud: − reoveesette laotamine; − matmispaiga rajamine; − jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; − maavara kaevandamine; − mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandus-töödeks ja põllumajandustöödeks. Looduskaitseseadusega on meresaartele kehtestatud 200 meetrine ehituskeeluvöönd rannajoonest. Detailplaneeringuga planeeritakse ehitisi ja rajatisi, mis jäävad ehituskeeluvööndisse, mistõttu ei vasta detailplaneering Looduskaitseseadusele. Samas sisaldab detailplaneering ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut. Ettepaneku kohaselt planeeritakse vähendada ehituskeeluvööndit Pärdi, Uue-Pärdi ja Aarnealuse maaüksusel kuni 100 m rannajoonest, Soolahe maaüksusel kuni 50 m rannajoonest, Pennu maaüksusel kuni 35 m rannajoonest. Looduskaitseseaduse kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: − vastuvõetud üldplaneeringu; − kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; − vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja looduskaitseseaduses sätestatule. Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.

21 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

3.3. Veeseadus Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 29 lg 2 järgi moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldaalal veekaitsevöönd, mille laius Läänemerel on 20 m. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Keelatud on ka igasugune majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine. Veevarustuse tagamiseks tuleb detailplaneeringualale rajada puurkaev. Veeseaduse § 28 lg 2 ütleb, et veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Vastavalt Veeseaduse paragrahv 28 lg 4 võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 m puurkaevust, kui vett võetakse alla 10 m 3/ööpäevas ja vett kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks.

3.4. MKM määrus nr 128 „Nõuded majutusettevõttele“ Kuna kavandatava tegevuse näol on tegu puhkeküla (loodusküla) rajamisega, siis tuleb tegevusel arvestada Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. oktoobri 2005. a määrusega nr 128 Nõuded majutusettevõttele . Vastavalt nimetatud määrusele liigitub loodusküla puhkekülaks või –laagriks, mis on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned. Puhkeküla ja -laagri territoorium peab olema ääristatud tehisliku või loodusliku piirdega, varustatud välisvalgustusega ja mootorsõidukitega sõitmiseks ettenähtud siseteed peavad olema kaetud pinnakattega. Üldnõuetena peavad puhkekülas ja -laagris olema: 1) vastuvõtuhoone sissesõidutee lähedal; 2) telefoni- või mobiiltelefoniteenuse kasutamise võimalus; 3) pesemisruum kuni kümne telkimisplatsi või 12 voodikoha kohta; 4) üks meeste ja üks naiste tualettruum kuni kümne telkimisplatsi või 12 voodikoha kohta, kusjuures on lubatud ka kuivkäimlad; 5) köögi kasutamise võimalus; 6) telgi laenutamise võimalus; 7) prügikonteiner kuni kümne platsi või 12 voodikoha kohta. Loodusküla matkaonnide kavandamisel tuleb lähtuda antud määruse § 9 ja 45-st. Nimetatud paragrahvide miinimumnõuetest on lähtutud ka antud KMHs loodusküla tegevuse mõju hindamises. Kokkuvõttes on detailplaneeringuga kavandatav tegevus õigusaktidega kooskõlas, kui arvestatakse Läänemere veekaitsevööndiga ja taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist ning see ka saadakse Eesti keskkonnaõiguse sätestatud korras. Lisaks tuleb loodusküla kavandamisel arvestada nõudeid, mis kehtivad puhkeküla/laagri rajamisele.

22 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja piirkonna keskkonnaseisund 4.1 Olemasolev informatsioon ja selle piisavus KMH koostamisel lähtuti Maa-ameti, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmebaasides (Keskkonnaregister, EELIS, Ehitusala sobivuse hindamise teenus) ning ala kohta täidetud Natura andmevormides olemasolevatest andmetest. Lisaks on KMH raames teostatud uuringud linnustiku (Martinson, 2006 – Lisa 8) ja taimestiku kohta (Reitalu, 2006 – Lisa 7). Samuti on alale koostatud geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus (Perens, 2006 – Lisa 6). 2007/2008 aasta vaatlusandmete põhjal on koostatud ka liikluskoormuse uuring (Herman, 2008 – Lisa 5). Ruhve laid on võrdlemisi hästi uuritud piirkond ning olemasolevat infot võib pidada KMH teostamiseks piisavaks. 4.2 Üldandmed Planeeritav ala asub Saaremaa kaguosas Laimjala vallas Ruhve külas (joonis 1). Planeeringualasse kuuluvad maaüksused: − Pärdi (38601:004:0436) - 100% maatulundusmaa, pindala 2,6 ha. Kinnistul paikneb planeeringuala ainuke olemasolev hoonestus aastaringselt kasutuses oleva talukompleksi näol. Pärdi kinnistu on planeeritavates kinnistutest kõige lagedam. Teeäärses osas on kadakaid, ülejäänud osa on kaetud lageda põllumaa ja õuealaga. Tegu on aktiivselt tegutseva taluga (teostatakse Kahtla-Kübassaare loodushoiualal poollooduslike alade majandamist, mullikate (renditud) karjatamist, vajadusel täiendavat niitmist, loodushoiutöid kadastikes (harvendusraied) ja rohumaade hooldustöid (heinakoristus, jne)). − Uue-Pärdi (38601:004:0437) - 100% maatulundusmaa, pindala 3,62 ha. Uue-Pärdi on enamuses kaetud Saaremaa rekordilise tagavaraga kadastikuga (103m 3/ha). Alal paikneb kadastike uuendusraiete katseala koos vastavate proovitükkidega. − Aarnealuse (38601:004:0438) - 100% maatulundusmaa, pindala 4,2 ha. Aarnealuse teeäärne osa on haritav maa. Alal on ka kadastik ja rannaäärsel madalal alal on taastamist vajav endine lautrikoht. Maa-alal paikneb ka maastikukujunduse näidisala. − Soolahe (38601:004:0439) - 100% maatulundusmaa, pindala 7,45 ha. Soolahe on teistest madalam ja lagedam. Alal on osaliselt kadastikku ja madalamatel kohtadel roostikke ja rannaniite. − Pennu (38601:004:0440) - 100% maatulundusmaa, pindala 4,33 ha. Pennu kinnistut katavad enamjaolt loopealsed vaheldumisi rannaaladega. Maa-alal paikneb maastikukujunduse näidisala (P. Kohava). Teise maailmasõja tagajärjel on ala täis mitmesuguseid kaitsekraave ja risustatud muldkehi, mistõttu on tema geobotaaniline väärtus väike. Ala asub peaaegu tervenisti Ruhve laiul. Idast ja lõunast piirneb ala Läänemerega, ida poolt Soolahega ja lõuna poolt Kõiguste lahega. Läänepoolt piirneb ala riigimaaga ja Ärmpu maaüksusega ning põhjast Tõnujaagu ja Meremaa maaüksusega. Soolahe ja Pennu kinnistud jäävad Kahtla-Kübassaare hoiualale (Natura 2000 linnu- ja loodusala).

23 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Planeeringuala suurus on 22,2 ha.

Joonis 2. Kavandatava tegevuse ala paiknemine. Planeeringuga haaratud kinnistud on tähistatud lilla värvusega, Kahtla-Kübassaare hoiuala piir punase joonega ning helesinisega on märgitud III kategooria taimeliigi tui-tähtpea kasvukoht. Paremal üleval oleval joonisel on tähistatud punase täpiga planeeringuala paiknemine Saaremaa suhtes. Joonise alus Maa-ameti kaardirakendus X-GIS. Teedevõrgust jääb alale kohalik Pärdi tee (3860123), mis on ühendatud riigimaanteega Kahtla-Ruhve (21168). 4.3 Ala maastikuline ja geoloogiline iseloomustus Kogu maa-ala on suhteliselt madal Limneamere tasandik absoluutkõrgustega kuni 4 m. Kogu alal, eriti piki olemasolevat teed, esineb valdavalt kruusast koosnevaid, kuni 1 m kõrgusi loode–kagu-suunalisi rannavalle. Otsustades Ruhve külas paiknevate puurkaevude järgi, on pinnakatte paksus väike (2–3 m). Kohati katab aluspõhja kliburikas liivsavimoreen. Saaremaa aluspõhja geoloogilise kaardi järgi on Ruhve laiul Ülem-Siluri Kuressaare lademe kihtide avamus, mille põhikivimiteks on domeriidid (dolomiitmerglid) ja merglid, milles on tihti õhukesi lubjakivi vahekihte.

4.3.1 Hüdrogeoloogia Kogu käsitletava ala pinnakate kuulub tingituna mere dreenivast mõjust aeratsioonivööndisse. See tähendab, et põhjavesi esineb ainult aluspõhja lõhelistes kivimites. Ümberringi paiknev meri reguleerib põhjavee taset ja määrab selle keemilise koostise, eeskätt suure kloriidide ja naatriumioonide sisalduse. Seepärast on ka raske saada alalt joogivee kvaliteedinõuetele 24 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 vastavat põhjavett. Eelduste kohaselt on suhteliselt parema kvaliteediga magedat vett võimalik saada madalast puurkaevust. Pärdi kinnistul olemasolevast puurkaevust pole õnnestunud joogivee kvaliteedile vastavat vett saada. Joogivee kvaliteedile mittevastavus tuleneb eelkõige rohkest rauasisaldusest ning rauabakterite tegevuse tulemusena tekkivast väävelvesinikust. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud "Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile" (Perens jt, 2004), kuulub Ruhve laid kaitsmata põhjaveega alade hulka. Valdavalt mereliivast ja -kruusast ning moreenist koosnev õhuke pinnakate loob eeldused nii orgaanilise kui ka mineraalsete reoainete kiireks jõudmiseks põhjavette. 4.4. Ala ökoloogiline iseloomustus

4.4.1. Elupaigad Suurem osa planeeritavast alast on kaetud poollooduslike kooslustega. Vähesel määral esineb ka põllumaad. Ala idaserva madala ja lauge ranniku rannaniidud on esindatud niihästi saliinse kui ka suprasaliinse kasvukohatüübiga (Natura elupaigatüüp 1630). Rannaniidud on kohati roostunud ja korralik niidukamar katab vaid 30-40% nende pinnast, seega ei hinnata nende esinduslikkust ega looduskaitselist väärtust eriti kõrgeks. Samas on nende struktuuri võimalik taastada niitude teadliku majandamisega, milleks tuleb niitusid sobiva koormusega karjatada, mida käesoleval ajal ka tehakse. Vaadeldava ala ülejäänud osa on kaetud kadastikega. Need on kas endised põllumaad, mis kasvukohatüübi järgi on kuivad pärisaruniidud või kunagistele klibuvallidele kujunenud looniidud. Mõlemal juhul on kadastikud tihedad. Natura elupaikade inventuuri käigus pole ala Kahtla-Kübassaare hoiuala piiresse jäävate kadastike esinduslikkust ega looduskaitselist väärtust hinnatud kõrgeks, kuid struktuuri loetakse keskmiselt säilinuks. Väljaspool hoiuala piire on Uue-Pärdi kinnistul suure puidutagavaraga kadastike majandamise näidisalad. Kadastike edasine looduslik areng toimub metsastumise suunas ja sellepärast peaks kadastike näidisalade säilitamiseks ja nende kasutamiseks loodushariduslikel eesmärkidel tõkestama männi ja lehtpuude võimalikku sissetungi ning teostama häil- ning harvendusraieid. Samuti leidub Pennu maaüksuse idaservas ja kirdenurgas üheaastase taimestikuga esmaseid rannavalle. Pennu kinnistu põhjaserva rannavall on taimestunud ja sisaldab juba kujuneva looniidu fragmente. Kivine ja klibune rannik on ka oluline maastikuelement loodushariduslikust aspektist vaadelduna ja tuleks arendustegevuse käigus looduslikuna säilitada. Pennu maaüksusel paikneb sinihelmikaniit rannavalliga eraldatud sulglohus. Ala on väike, kuid kooslusena hästi välja kujunenud. Seega on niidulaik maastiku ja looduse tutvustamise seisukohalt oluline. Kuna tendents on roostumisele, siis tasuks ala jätkuvalt karjatada.

4.4.2 Taimestik Detailplaneeringu alalt on leitud kolmanda kaitsekategooria soontaimeliike. Rannaniitudelt on leitud niidu-asperhernest ( Tetragonolobus maritimus ), kadastikus kujuneval kunagisel põllumaal kasvab suur soomukas ( Orobanche elatior) , lookadastikes leiti tui-tähtpead (Scabiosa columbaria) (joonis 3 ), samuti kasvab Pennu maaüksuse alal mets-õunapuu ( Malus sylvestris) läbisegi metsistunud aed-õunapuudega ( Malus domestica ). Alalt leiti ka randkress (Lepidium latifolium ), mis ei ole küll kaitse all, kuid kuulub punase raamatu neljandasse kategooriasse (tähelepanu vajav liik). Säilitamist väärivad ka alalt leitud pooppuud ( Sorbus 25 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 intermedia ) ja hariliku kuslapuu ( Lonicera xylosteum ) vanemad ja suuremad isendid. Loodusliku mitmekesisuse säilimisele on kaasa aidanud kadastikes läbiviidud harvendusraied.

4.4.3 Linnustik 2006. aasta suvel tehtud loenduse käigus tuvastati planeeringualalt kaks kaitsealust haudelinnuliiki, kes kuuluvad kolmandasse kaitsekategooriasse ja EL Linnudirektiivi esimesse lisasse (joonis 3 ). Kaitstavad liigid on raudkull (1 paar) ja punaselg-õgija (3 paari ja lähiümbruses 1 paar). Kaitsestaatusest tulenevalt on alal vajadus arvestada linnuliikide nõudeid elupaigale. Maaüksustest suure osa moodustab kadastik ja noor mets ning seal puuduvad tunnused, mis võimaldaks seal kõrge looduskaitselise väärtusega liikide pesitsemist. Loenduse ajaks olid võimalikud pesitsevad kurvitsalised (kiivitaja, punajalg-tilder, liivatüll jt.) juba lahkunud. Kuid maaüksusega piirnev rannik on Soolahe poolsest küljest suuresti roostunud ja seega kurvitalistele pesitsemiseks ebasobiv. Samuti ulatub sealne kadastik veepiiri lähedusse, vähendades kurvitsaliste pesitsemiseks sobiva ala suurust. Samuti täheldati alal järgmisi EL Linnudirektiivi esimesse lisasse kuuluvaid linnuliike: merikotkas (1 paar, 1. kat), roo-loorkull (1 paar, 3. kat), mudatilder (21 isendit, 3. kat) ja tutt- tiir (1 isend, 3. kat). Lisaks neile loendati alal veel 21 võimalikku haude- või rändepeatusel olevat liiki. Linnustiku põhjalikum ülevaade on toodud lisas 9.

Joonis 3. Kaitsealuste taimeliikide leiukohad ja kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide pesitsuspaigad. Märgitud piirkondade vahetusse lähedusse on hoonestuse rajamine ebasoovitav. Joonise alus: Maa- ameti kaardirakendus X-Gis. Joonisele kantud taime- ja linnuliigud vastavalt KMH raames läbiviidud

26 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 inventuuridele (Martinson, 2006; Reitalu, 2006).

4.4.4 Imetajad Käesoleval ajal on Soolahe ja Pennu kinnistud ning neid ümbritsev riigimaa kasutusel karjatatava alana. Ligi 40 ha suurusel alal peetakse PRIA toetusel poollooduslike koosluste säilitamiseks ca 40 pealist noorloomade , Alal teostatud välivaatlustel tuvastati metssea tegevusjälgi. Käsitlusandmete põhjal kasutavad ala suurimetajatest veel põder, metskits, rebane ja halljänes. 4.5. Infrastruktuur

4.5.1. Tehnovõrgud Käsitletavatest kinnistutest on ainult Pärdi lülitatud Eesti Energia elektrivõrku. Lähim alajaam asub Uue-Pärdi ja Meremaa maaüksuste piiril. Ala ei asu ühisveevarustuse ega – kanalisatsiooni teenindusalas.

4.5.2. Liikluskorraldus Piirkonna liiklusolukorra kohta on koostatud aastate 2007/2008 vaatlusandmete baasil ülevaade kohaliku maaomaniku Mart Hermani poolt (vt. Lisa 5). Kuna Laimjala vallal puudub käesoleval ajal kehtiv üldplaneering, on piirkonna teedevõrgu väljaarendamine sõltunud arendajate soovidest ja võimekusest. Paaril viimasel aastal on oluliselt kasvanud maaüksuste arv ning kasutuses on praktiliselt kõik nn põhikaardi pinnasteed. Olude sunnil on loobutud ajalooliselt väljakujunenud teedevõrgust ning on rajatud rida uusi, üle põldude kaardistamata teid, juurdepääse eramutele. Laimjala valla Teede registrisse , mis valmis 2006. a-l, on kantud esialgu vaid järgmised teed: riigimaantee Kahtla-Ruhve reg nr 21 168 (4914m), kohalikud (munitsipaal-) teed: Pärdi tee reg nr 3860 006 (1750m), Peetri tee reg nr 3860 123 (612m), Puhkebaasi tee reg nr 3860 121 (388m, tupiktee) ning ainsa erateena Tõnujaagu tee reg nr 3860 122 (140m). Ruhve küla kohalike teede remondiga alustati 2006 a-l, kuid see jäi paraku pooleli ja kahjuks just planeeringualale viival Pärdi teel. Tee seisundile on äärmiselt negatiivsel mõjunud asjaolu, et kogu küla arendustegevus on toimunud valdavalt nimetatud tee kaudu. Tee on auklik ja kohati halvas seisundis. Liiklussagedus küla teedel on olnud vaatlusperioodi kahe aasta jooksul ülimalt ebaühtlane. Talveperioodil sõltub liiklussagedus põhiliselt kohalike elanike ja nende lähedaste ettevõtmistest, kevadperioodil hoogustub liiklus oluliselt, kulminatsioon on suveperioodil ja raugeb jälle sügisel. Uuringu objektiks jääva trassi kõige koormatum lõik lõpeb Aadu talu kuivati juures (ca 200m), edasi hargneb tee ja liiklussagadus väheneb. Liikluse tagajärjel on teekate muutunud auklikuks. Teekatte kõrval jääb vajaka ka liiklusohutuse tagamisest. Puuduvad tee kaitsetsoon ja vajalikud liiklusmärgid. Tee lõunapoolsem, praktiliselt väljaehitamata osa, mis viib Pennu kinnistule, ei kindlusta aastaringset juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Kevad/sügisesel sademeteperioodil on läbisõit ainuvõimalik vaid PRIA põlluregistris olevate maade kaudu.

27 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

4.6. Ala kultuurilis-ajalooline iseloomustus Laimjala vald on Saare maakonna väikseim, elanike arv jääb alla tuhande (932). Vallale on iseloomulik liigendatud rannajoon ja palju väikeseid saari ja laidusid. Enamuses on vald metsavaene, kuid palju on kadastikke. Varaseim teave Ruhve külast pärineb 13. sajandist. Rannikualad olid siis enamasti inimtühjad. 16. sajandil hakati looma riigimõisaid ning sellest ajast pärineb ka piirkonnas paiknev Kõiguste tütarmõis. 20nda sajandi algul moodustasid pool-looduslikud kooslused koos väikeste põllulappidega Ruhve traditsioonilise rannamaastiku. 1850. a. maaraamatu järgi oli Ruhves 11 talu, 25 vabadikukohta ning 16 mitmesugust vahi- ja valvurikohta. Märgitud oli ka tsaariaegne kordon (Vahielu). 19. sajandi lõpul lubas tsaarivalitsus asutada külakoole. Selline tegutses ka Ruhves 1918. aastani. Baaside leping 1939. aastal tõi kaasa Kõiguste baasi ehituse, mistõttu on ka Pennu maaüksusel mitmesuguseid kaitsekraave ja risustatud muldkehi ning muid sõjaliste rajatiste jälgi. Pärast Teist maailmasõda kahanes pool-looduslike alade pindala oluliselt, eelkõige seetõttu, et kadus huvi väikesepinnaliste niidu- ja karjatamisalade vastu. Enne 1940. aastat ilmestasid Ruhve maastikku arvukalt pukktuulikuid Kanepi, Matsi, Mihkli, Reediku, Pärdi, mis praeguseks on valdavalt lagunenud. Tänapäevaks on Ruhvest saanud peaasjalikult puhkeküla. Suvekodudena on põliskohtadest kasutusel: Aadu, Endrikelu, Kadariku, Kanepi, Reediku, Vana-Saadu jt. Kaasaegsete suvekodudena on ehitatud Vahuri (Matsi), Gale (Kanepielu), Uus- Kanepi, Vikati, Uue-Rauna, Meremaa jt elamud. Tegutsevaid turismitalusid ja/või puhkekülasid Ruhves käesoleval ajal ei leidu. 2008. aastal oli rahvastikuregistri andmetel külas elanikke 10, kellest enamus pensionieas. Suvekuudel võib Ruhvest leida umbkaudu 50-80 puhkajat. Külas asub ka Ruhve (Tepu) paadisadam. Detailplaneeringuala ainuke olemasolev hoonestus asub Pärdi maaüksusel aastaringi kasutatava talukompleksi näol. 4.7. Ala varasema looduskaitselise tegevuse kirjeldus Planeeritavate kinnistute omanikud on loodusteadusliku haridusega inimesed, kes on teadlikud Kahtla – Kübassaare hoiuala eesmärkidest Ruhve laiu piirkonnas elupaikade kaitsel ja mõõduka majandamistegevuse vajalikkusest. Varasem töökogemus ja tihe koostöö hoiualade eelväljavaliku tööde käigus nii loodusteadlaste (botaanikud, ornitoloogid, jt) kui ka keskkonnateenistuse (praeguse keskkonnaameti) spetsialistidega on loonud eeldused heaks koostööks. Osaletud on Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt läbiviidud “Kadakaressursi uurimine” projektis, kus lausinventeerimise käigus inventeeriti Ruhves Saaremaa suurima hektarilise tagavaraga kadastik 103,5 tm/ha, mille kinnituseks on Saaremaa Keskkonnateenistuse diplom. Karjamaade taastamise, kadaka loodusliku uuenemise, harvendus- ja maastikukujundusraiete tulemuslikkuse selgitamiseks rajati rida katse- ja näidisalasid. Koostöös Saaremaa Keskkonnateenistusega korraldati Laimjalas 2003. a sügisel kadastike majandamise üle-Saaremaaline õppepäev. Poollooduslike alade majandamisega hakati intensiivsemalt tegelema 2001 aastal. Töödemahud on iga-aastaselt suurenenud. Tegeletud on loopealsete puhastamisega võsast, rannaniitude karjatamisega ja ranna puhastamisega pilliroost. Raiejäätmetest on valmistatud hakkepuitu. Käesoleval ajal on Soolahe ja Pennu kinnistu ning külgneva riigimaa poollooduslike koosluste karjatamise osas võetud PRIA-ga viie aastane lepinguline kohustus. Lisaks teostatakse heinamaade ning pilliroo niitmist ja kadastiku harvendusraiet.

28 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

5. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus Keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenevalt tuleb hindamise käigus välja pakkuda ning võrrelda erinevaid alternatiivseid lahendusi kavandatava tegevuse elluviimiseks. Peamised alternatiivide liigid on maakasutuslikud alternatiivid (all-liikidena mahulised alternatiivid ja erineva juhtfunktsiooniga alternatiivid), tehnoloogilised alternatiivid ja asukohaalternatiivid. Antud juhul on kavandatava tegevuse eesmärk detailplaneeringu koostamine ja sellisel juhul ei ole võimalik käsitleda asukohaalternatiive traditsioonilises mõistes, kuna detailplaneeringu eesmärk on just määratletud alale detailplaneeringu koostamine. Asukohaalternatiive saab käsitleda ainult kitsendatult käsitledes erinevaid hoonete ja rajatiste paigutuslahendusi planeeringualal. Lähtuvalt heakskiidetud KMH programmist käsitletakse järgnevaid alternatiive: − Alternatiiv I – kavandatava tegevuse realiseerimine vastavalt detailplaneeringu eskiisile; − Alternatiiv 0 – kavandatavast tegevusest loobumine, olemasoleva olukorra jätkumine; − Alternatiiv II – kavandatava tegevuse rakendamine vähendatud mahus. 5.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus (alternatiiv-I) Planeeritud tegevus on arendada välja loodushoiualal loodusõppe korraldamiseks Ruhve loodusküla, st õppeklasside süsteem praktilise loodusõppe ja-puhkuse korraldamiseks. Selle tegevusega on võimalik kaasa aidata hoiualadele iseloomulike elupaikade säilimisele ja taastamisele proovi-, katse- ja näidisalade tasemel. Loodusküla all mõistetakse antud projekti kontseptsiooni kohaselt maa-ala, kus on ühtne mõtlemine, mõtestatud tegutsemine, olemine ja mis on ette valmistatud võõrusel käimise kohana. Loodusküla ideeks on teaduslikult põhjendatud, suunatud mõõduka majandustegevusega aidata kaasa hoiualale iseloomulike elupaikade säilimisele ja taastamisele ning seda proovi-, katse- ja näidisalade tasemel. Kogu planeeritavat ala käsitletakse ühtse ja kompaktse maa-alana, mis on plaanis muuta rekreatiivseks ja õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Maksimaalse koormusena kogu loodusküla territooriumil on arvestatud 40 inimesega. Kavandatud tegevused on järgmised: - Poollooduslike rannakoosluste ja elupaikade kaitse ja taastamine teadliku ning mõõduka inimtegevuse kaudu. - Maastikuhoolduslikud ja heakorratööd (Teise maailmasõja aegsed kaitserajatiste korrastamine ja tormikahjustuste likvideerimine), kiviaedade süsteemi taastamine ning teedevõrgu korrastamine, kadastike hooldus, kõrkjastike hooldus, ajalooliste teivasaedade rajamine. - Planeeritaval alal loodus-, ajaloopaikade ja loodusklasside, katse- ja proovitükkide ning õppe-matkaradade süsteemi ettevalmistamine ja tähistamine. - Õpperadade süsteemi sidumine Asva-Sääremäe õppe-matkaraja, tulevikus kavandatavate Laidunina päevamärgi õpperadade ning -Masa vana Postitõlla teega ning teiste

29 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

planeeringut ümbritsevate alade sidumine loodusküla tegevusega. - Loodusõppeks vajalike rajatiste (loodusvaatlustorni, infostendide, varjualuste, onnide, püstkodade jm vajaliku) rajamine ja püstitamine. - Loodusõppe ja –puhkuse korraldamine nii maismaal kui merel, kaasates kõiki asjast huvitatuid. Hoonestus ja rajatised Planeering teeb ettepaneku vähendada Läänemere ehituskeeluvööndit, et tagada vajalike loodusküla rajatiste paigutamist käsitletavale alale. Ehituskeeluvööndit kavandatakse vähendada Pärdi, Uue-Pärdi ja Aarnealuse maaüksusel kuni 100 m rannajoonest, Soolahe maaüksusel 50 m rannajoonest ja Pennu maaüksusel kuni 35 m rannajoonest. Antud ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus erinevatel kinnistutel tuleneb 24.03.2006 toimunud detailplaneeringu arutelust, kus erinevate institutsioonide ettepanekute analüüsi alusel jõuti konsensuslikult sellekohase ettepanekuni. Organisatoorne tegevus on plaanitud Pärdi kinnistul asuvasse hoonestusse. Kavas on taastada Pärdi tuulik, poolmaa-alune kelder ja korrastada kiviaiad. Uue-Pärdi maaüksusele on kavandatud looduslikust materjalist matka-, jahi- ja kalameeste palkonn koos vajaliku inventariga. Kavandatava matkaonni olulisimaks funktsiooniks võiks pidada looduses õppimise hooaja pikendamist (oluline on võimaldada lindude läbirände jälgimist kogu rändeajal, mis algab varakevadel ja lõpeb hilissügisel, esimeste lumesadudega). Aarnealusel on kavas analoogne looduslikust materjalist palkonn. Korrastamist vajab ka vana lautrikoht. Soolahel jätkuvad loodusõppe- ja matkarajad. Valmistatakse ette ka vajalikud vaatluskohad ja rajatakse vaatlustorn, -sektorid ja matkaonn. Pennu maaüksusele on planeeritud varjualaune, telkimistaskud, püstkojad, käimlad, pesemiskohad, väliköök, vaatlustorn, supluskoht ja poolmaa-alused nn metsavennaonnid. Rajatiste kavandamisel kasutatakse maksimaalselt ära maastiku omapära, st hooneid kavandatakse ainult kadastiku häiludesse ning militaarse tekkega süvenditesse. Maksimaalne hoonete alla jääv pindala on 900 m 2, mis tähendab, et hoonestus kataks 0,4 % planeeritavast alast. Piirded Kuna tegemist on karjatatava alaga, on planeeritud Pennu kinnistule rajada piirdeaed ümber loodusküla rajatiste. Teistel maaüksustel ei ole see vajalik. Alale on lubatud rajada kiviaedu ning puidust rõht-, latt- ja roigasaedu kõrgusega kuni 1,4 m. Kavas on korrastada kogu kiviaedade süsteem. Tuleohutus Planeeringuga on tagatud ehitiste vahelised tuleohutuskujad ja tuleohutustehnika pääs krundile. Hoonete minimaalne tuleohutusklass on TP3 (va väliköök- TP2). Kinnistu omanikud peavad juurdesõidutee hoidma korras, et tagada päästetehnikale aastaringset juurdepääsu. Tehnovõrgud Esimeses etapis kavandatakse joogivee kohale toomine. Teises etapis on ala varustamiseks joogiveega vajalik rajada puurkaevud, mille täpne lahendus antakse projekteerimise käigus. 30 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Planeering näeb ette käimlatena kasutada kompostkäimlaid ning pesuvesi koguda mahutitesse või immutada. Täpsed lahendused antakse projekteerimise käigus. Sadevesi juhitakse pinnasesse. Planeeringuala elektrivarustuseks on vaja Meremaa alajaamast ehitada uus 0,4 kv õhu- või maakaabli liin kuni Pennu kinnistu piirini. 5.2. Detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja kavandatud tegevust ei viida ellu (0-alternatiiv) Detailplaneeringu menetluse lõpetamine ehk 0-alternatiivi määratlemine tuleneb keskkonnamõju hindamise metoodikast. See tähendab, et plaanitud tegevust ei viida ellu ning alal säilib olemasolev olukord. 0-alternatiivi puhul säilib planeeringualal maatulundusmaa sihtotstarve ehk ala võib kasutada põllunduse ja metsakasvatuse eesmärgil. Variandi eelduseks on kavandatud tegevusega mittenõustumine ja kinnistuomanike huvi kadumine Ruhve loodusküla arendamise vastu. Sellest tulenevalt on oodata ka huvi langemist omaalgatuslike koosluste hooldamise ja kaitse korraldamise vastu. Sellisel juhul poleks alal tulevikus ette näha ulatuslikku põllumajanduslikku ega puhkemajanduslikku tegevust. Praeguse olukorra kestmisel võib jätkuda niitude roostumine ja halveneda elupaikade säilimiseks, kaitseks ja taastamiseks vajaliku inimtegevuse maht ja kvaliteet. Seega võib praeguse olukorra säilimisel ette näha ala funktsioneerimise vähenemist väärtusliku maastikuna ja puhkeväärtuse langemist. 0- alternatiivi korral on oodata ka hoiuala reguleerimata külastamise jätkumist. 5.3. Kavandatava tegevuse alternatiivid detailplaneeringu alal (alternatiiv-II) Võimaliku alternatiivina praegusele detailplaneeringulahendusele on selle lähteülesande muutmine. Sel juhul lülituvad kolm kinnistut (Uue-Pärdi, Aarnealuse ja Soolahe) kavandatava tegevuse kavast välja ning arendus toimub oluliselt kärbitud rajatiste programmi alusel, hoiuala piiresse jääval Pennu kinnistul. Külastajate peamine vastuvõtt toimuks piiratud võimalustega Pärdi kinnistul, mis oluliselt piiraks loodushariduse korraldamise organiseerimist (loenguid jms tuleks korraldada toimiva talu koduõues, mis põhjustaks ebamugavusi nii talu elanikele kui külastajatele).

31 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

6. Kavandatava tegevuse ja alternatiividega kaasneva keskkonnamõju analüüs 6.1. Mõju veekeskkonnale Peamised mõjud veekeskkonnale kaasnevad seoses joogiveevarustuse tagamise ja reoveekäitlusega.

6.1.1. Mõju põhjaveele Loodusküla veevarustus planeeritakse lahendada kahe-etapiliselt. Algselt kavandatakse joogivee kohaletoomine ning hiljem loodusküla väljaarendamise käigus puurkaevude rajamine. Kavandatava ala põhjavesi on tugevalt mõjutatud mere poolt. Seepärast on joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee saamine võrdlemisi kahtlane. Sellest tulenevalt on veevarustuse lahendus kahe etapina õigustatud. Esimeses etapis on väikese veekoguse kohaletoomine mõeldav. Saab teha ka ettevalmistusi puurkaevude rajamiseks. Ühisveevärgi rajamine tooks kaasa mõningase maapinna ja reljeefi deformeerimise. Maapinna ja koosluste kahjustamise vähendamiseks on parem eraldiseisvate puurkaevude rajamine. Arvestades kavandatava tegevuse mahte on veekasutus väike ning see ei mõjuta oluliselt põhjaveevarusid. Juhul kui puurkaevude projekteerimise ning ehituse käigus ilmneb, et tegu on joogivee normidele mittevastava veega tuleb paigaldada kas vastavad puhastusseadmed või jätkata joogivee kohaletoomist. Veevarustuse täpsem lahendus on otstarbekas teha alles pärast üksikutele kinnistutele puurkaevude puurimist, hinnates sealjuures kaevude veeandvust ja vee kvaliteeti. Arvestades loodusküla arvutuslikku maksimaalset ööpäevast veetarvet (4 m 3/ööp) ei ole oodata, et loodusküla tegevus hakkaks häirima piirkonnas olemasolevate või sinna rajada võidavate puurkaevude veekvaliteedi. Seda muidugi juhul kui alale kavandatakse/rajatakse kaevud korrektselt järgides selleks kehtivaid nõudeid. Märgime, et puurkaeve saab rajada ainult projekti alusel. Projekteerimise nõusolek tuleb taotleda Keskkonnaametilt ning see tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Kaevu puurimise loa väljastab Eesti Geoloogiakeskuse. Ettevõtetel, kes tegelevad puurkaevude projekteerimisega või rajamisega, peab olema tegevusluba, et tagada tegijate pädevus, põhjavee kaitse nõuete täitmine ning hüdrogeoloogiliste töödeks kasutatava tehnoloogia ja seadmete vastavus keskkonnanõuetele, sealhulgas parima võimaliku tehnika nõuetele (www.envir.ee ). Lisaks veevarustuse rajamisele võib põhjavett mõjutada ka reoveekäitlus. Ruhve laid asub kaitsmata põhjaveega alal. See loob soodsad eeldused nii orgaanilise kui ka mineraalsete reoainete kiireks jõudmiseks põhjavette. Planeeringus on reoveekäitlemine lahendatud kogumiskaevudega. Selline lahendus välistab põhjavee reostumise planeeringualal, kuid on võrdlemisi keerukalt rakendatav, kuna reoveepurglad on võrdlemisi kaugel ning äravedu kulukas. Lisaks eeldaks see raskete fekaaliautode sõitmist planeeringualale, mis halvendaks teede seisukorda. Kindlasti on käimlatena soovitav kasutada kompostkäimlaid, mis vähendab transportimist vajava reovee koguseid. Kuna kogu käsitletav ala paikneb põhjavee väljealal, siis puudub võimalus teiste külaelanike põhjavee kvaliteedi rikkumiseks. Üldjuhul ei ole kaitsmata põhjaveega alal lubatud maasse reovett immutada, kuid vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 269 (RT I 2001, 69, 424) § 10 p 7-le võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud

32 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 10 m 3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Antud planeeringu puhul nähakse ette alal maksimaalselt 40 inimese viibimine. Veemajandusprojektides võetakse maapiirkonnas veetarbeks inimese kohta 100 l/d. See teeb maksimaalseks ööpäevas tekkivaks reoveekoguseks 4 m 3. Juhul kui WC-vett ehk mustvett ei teki (kasutatakse kuivkäimlaid), võiks kaaluda Ruhve laiul majapidamisreovee ehk halli heitvee bioloogilist puhastamist ja järgnevat pinnasesse immutamist. Sealjuures peaks siiski jälgima, et nii kogumiskaevud kui pinnasfiltrid paikneksid puurkaevudest eemal (vähemalt 80 m) ja maapinna reljeefi arvestades puurkaevu ja mere vahel. Täpsemaid lahendusi saab anda edasise projekteerimise käigus. Planeeritava tegevusega (nii alternatiiv I kui II puhul) ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhjaveele, juhul kui reovett käideldakse vastavalt eelpool toodud tingimustele. 0- alternatiivi korral säilib olemasolev olukord ning mõju põhjaveele puudub.

6.1.2. Mõju pinnaveele Kavandatava tegevusega ei kavandata ainukesse lähedalasuvasse pinnaveekogusse Läänemerre heitvee juhtimist või muud tegevust, mis veekogu seisundit halvendada võiks. Ainukeseks merd potentsiaalselt mõjutavaks tegevuseks on vanade lautrikohtade taastamine, kuid arvestades, et tegu on väga väiksemahulise tegevusega ning lautrikohad on ajalooliselt samades kohtades olemas olnud, ei näe KMH koostajad, et selle korrastamine võiks pinnaveele olulist negatiivset mõju avaldada. Planeeringuga kavandatakse Läänemere ehituskeeluvööndi vähendamist. Ehituskeeluvöönd vaadeldaval alal on 200 meetrit. Ehituskeeluvööndit kavandatakse vähendada Pärdi, Uue- Pärdi ja Aarnealuse maaüksusel kuni 100 m rannajoonest, Soolahe maaüksusel 50 m rannajoonest ja Pennu maaüksusel kuni 35 m rannajoonest. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tuleneb kinnistute asetusest ja kujust – Ruhve laid on võrdlemisi kitsas. Külastajate vastuvõtuks ja majutamiseks vajalike (erinevate hoonete nagu WC, telkimisplatsid, majutushooned jms vajalikkus tuleneb MKMi määrusest nr 128 Nõuded majutusettevõttele) ehitiste/rajatiste loodusesse sulatamiseks on antud alal vajalik ehituskeeluvööndit vähendada. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse peab ära põhjendama detailplaneering, KMH saab anda hinnangu, kas ehituskeeluvööndi vähendamine antud piirkonnas satub olulisse vastuollu Läänemere ranna kaitse-eesmärkidega või võib põhjustada olulist keskkonnataluvuse ületamist. Siinkohal märgime ka, et Saaremaa maavalitsus on teinud Riigikogule ettepaneku muuta kehtivat Looduskaitseseadust selliselt, et suurtel meresaartel kehtestatud ranna ehituskeeluvööndi laiuseks oleks 100 meetrit sarnaselt mandriosas mererannale kehtestatud piirangutega. Maavalitsus leiab, et ranna kaitse eesmärkide täitmine meresaartel on tagatud ka 100 meetri laiuse ehituskeeluvööndi ja 200 m laiuse piiranguvööndi rakendamisel. Läänemere ehituskeeluvöönd on kehtestatud ranna kaitse-eesmärkide täitmiseks, milleks on tulenevalt looduskaitseseaduse § 34-st rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ranna ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades ranna kaitse-eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Antud juhul võib kavandatavat tegevust pidada ranna kaitse-eesmärke järgivaks kuna: 1. Tegevus on suunatud avalike huvide täitmiseks (tegevuse eesmärk on 33 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

puhkemajanduse ning loodushariduse edendamine, mitte elamuehitus); 2. Olemasolevad looduskooslused säilitatakse maksimaalselt valides hoonete asukohtadeks väheväärtuslikumad alad, kasutatakse ära olemasolevad militaarrajatised, säilitatakse kõrghaljastus, välditakse ehitust kaitsealuste taimeliikide leiukohtadele; 3. Alale ei kavandata keskkonnaohtikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi. Kõik olmejäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Reovee kogumismahutite rajamisel peavad need vastama nõuetele (olema lekkekindlad ning varustatud ületäitumist vältivate anduritega) ning neid võib tühjendada vastavaid nõudeid täitev teenusepakkuja. Tuleb tagada, et külastajate liikumine toimuks tähistatud radadel. Oluline on vältida mootorsõidukitega liiklemist väljaspool ettenähtud teid. Vältida tuleb raskesõidukite kasutamist. Nimetatud tingimuste järgimisel ei ole oodata inimtegevusest lähtuvat negatiivset mõju, mis võiks ranna keskkonnataluvust ületada. 4. Hooned ja rajatised kavandatakse kadastike vahelistesse häiludesse viisil, et need ei hakka rikkuma avanevat maastikupilti. Kasutatakse looduslikke materjale ning värvitoone. 5. Tegevusega on oodata juurdepääsu paranemist rannale. Soovitakse korrastada lautrikohad ning võimaldada suplemine. 6. Laiu tipp (Pennu kinnistu), kuhu on kavandatud enamik loodusküla rajatisi, on piirkonna elanike seas ka käesoleval ajal kasutusel lõkke- ja puhkepaigana. Seega haakub tegevus teataval määral ajaloolise maakasutusega. 7. Kuigi ala on Laimjala valla üldplaneeringuga suuresti määratud korduva üleujutusega alaks on loodusküla hoonestus kavandatud kinnistute kõrgematesse piirkondadesse (vähemalt 2 m merepinnast), kus üleujutuse oht on vähene (teadaolevalt ei ole ka viimaste aastate tormide korral üleujutus kavandatava hoonestuse piirkondadeni jõudnud). Ohu minimeerimiseks tuleks enne võimalike üleujutusperioodide saabumist tühjendada alal kuivkäimlad/kogumismahutid. Ajalooliselt tuleneb 200 meetri laiune ehituskeeluvöönd meresaarte rannal Keskkonnaministri 14.aprilli 1992. aasta määrusest nr 10 „Randade kaitse kohta“. Määruse kohaselt oli ehituskeeluala eesmärgiks nende alade säilitamine üldkasutatavate aladena. Loodusküla ehk loodusõppekeskuse tegevusega soovitakse aga just parandada piirkonna ligipääsetavust ning tutvustada loodusväärtusi, seega ei kavandata ala kasutamise kitsendamist. Ehituskeeluala kehtestamise peamisteks eesmärkideks on looduskoosluste säilitamine ja inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, aga ka ala säilitamine üldkasutatavana. Nenede eesmärkide täitmise ehituskeeluvööndi vähendamise korral sealt väljajäävatel aladel tagavad õiguslikul tasandil piiranguvööndist ja hoiualast tulenevad nõuded. Planeeritava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulist mõju pinnaveele, sh Läänemerele. Tegevusega ei kahjustata Läänemere ranna kaitse-eesmärke.

6.2. Mõju elustikule (v.a. taimestik) Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ning Pennu maaüksusel on tuvastatud kahe kaitsekorralduslikult olulise haudelinnuliigi esinemine ja nende maaüksuste vahetus ümbruses 34 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 viie kaitsekorralduslikult olulise haudelinnuliigi esinemine. Liikide kaitsestaatusest tuleneb vajadus kõigi keskkonda oluliselt muutvate tegevuste kavandamisel arvestada kaitstavate liikide nõudeid elupaigale. Maaüksustega piirnev rannik on Soolahe poolsest küljest suures osas roostunud, mis on ebasobiv kurvitsaliste pesitsemiseks. Samuti ulatub sealne kadastik üsna veepiiri lähedusse, vähendades seal kurvitsaliste pesitsemiseks sobiva ala suurust. Kadastiku ja noore metsa alal puuduvad tunnused, mis võimaldaksid kõrge looduskaitselise väärtusega liikide pesitsemist. Selge erinevus on karjatatava ja mittekarjatatavate alade rannikul ja kadastikus. Mittekarjatataval alal oli rannik roostunud ja rohtu kasvanud, kadastik tihe ja praktiliselt läbimatu. Ruhve poolsaare tipus paikneb väike soostunud rannikujärv ja rannaniit, mis on sobiv ala kurvitsalistele, ujupartidele ja roolindudele. Poolsaare tipud on külastajatele kujunenud sageli atraktiivseteks paikadeks. Suurenev looduses viibijate arv võib aga pesitsusajal sealseid liike häirida. Samas on võimalik looduskülas kavandada loodusmatku jms pesitsuspiirkondi ja – aega arvestavalt. Ruhve laiust lääne poole jäävatel laidudel pesitsevad kalakajakad, tiirud, kühmnokk-luiged ja ujupardid. Need laiud tuleb säilitada sellisena nagu need on, et mitte häirida sealseid liike. Alad kuuluvad detailplaneeringualast väljapoole, seega ei kaasne planeeritud tegevusega sealsetele liikidele olulist mõju. Punaselg-õgija ja vööt-põõsalind asustavad meelsasti mosaiikseid poolavatud maastikke. Saaremaal on sellisteks elupaikadeks muuhulgas loopealsed. Sealjuures vööt-põõsalind asustab peamiselt looniite ja kadastikke, punaselg-õgija ekstensiivselt majandatavaid karjamaid ja teisi rohumaid, mille servades leidub tihedaid põõsaid või okaspuid pesa ehitamiseks. Elupaiga metsastumise korral mõlemad liigid kaovad. Seega mõjub ala majandamine positiivselt nende liikide säilimisele. Teatavat negatiivset mõju võib põhjustada kavandatavate objektide ehitustegevusega kaasnev müra. Häiringu vältimiseks on otstarbekas ajastada ehitustegevus väljapoole lindude pesitsusaega. Kuna kavandatava tegevusega kaasneb pool-looduslike koosluste säilitamiseks vajalik tegevus, siis on oodata sellega kaasnevat positiivset mõju planeeringualal elustikule. Võimalike inimhäiringute suurenemisest tulenevaid negatiivseid mõjusid on võimalik minimeerida. Alternatiivide I ja II rakendumisel on ala külastamine paremini reguleeritud kui 0-alternatiivi korral. Seega on võimalik paremini vältida ka võimalikke häiringuid elustikule. 6.3. Mõju taimestikule Vähese põllumaa kõrval on suurem osa detailplaneeringuga haaratud alast kaetud poollooduslike kooslustega. Poollooduslikud kooslused vajavad inimtegevust säilimiseks. Ala rannaniidud on kohati roostunud ja korralik niidukamar katab vaid 30-40% nende pinnast. Seepärast ei hinnata nende esinduslikkust ega looduskaitselist väärtust kuigi kõrgeks. Nende struktuuri on aga võimalik taastada. Liig vähese majandamise korral võib roostumine jätkuda. Planeeringuala rannaniidud ei ole sobilikud kavandatavate rajatiste võimaliku asukohana, küll aga on kavandatava tegevusega kaasnev mõõdukas tallamine pigem positiivse mõjuga. Pennu maaüksusel rannavalliga põhjarannikust eraldatud sulglohus paiknev sinihelmikaniit on 35 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 niiskusrežiimi poolest ehitisteks ja rajatisteks sobimatu. Liikuva põhjavee tõttu on tendents soostumisele. Planeeritavast alast on osa kaetud tihedate kadastikega. Kadastike edasine looduslik areng toimub metsastumise suunas ning nende säilitamiseks on vajalik harvendusraiete teostamine. Detailplaneeringu alalt on leitud kolm kolmanda kaitsekategooria soontaime liiki (joonis 3 ). Kavandatava tegevuse käigus ei halvene nende liikide kasvukohatingimused ja seepärast ei ohusta selline mõõdukas majandustegevus nende liikide säilimist. Osaliselt võib olla ohustatud poolsaare otsas paiknev III kat tui-tähtpea leiukoht (ca 50 isendit). Leiukohale ja selle vahetusse lähedusse on kavandatud loodusküla teenindavad rajatised. Kasvukoha säilitamiseks tuleks projekteerimise ja ehitustegevuse käigus konsulteerida botaanikuga. Vajadusel tuleb rajatiste asukohta nihutada leiukohast kaugemale. Võimalik on leiukoht looduses tähistada ja piiritleda (ühtib loodusharidusliku tegevusega), millega saab vältida kaitsealuse taimeliigi tahtmatut kahjustamist. Ala botaanilised väärtused on osa kohalikust looduslikust kompleksist ja väärivad käsitlemist loodusõppe objektina. Loodushariduslikuks tegevuseks vajalikke rajatisi on võimalik asjatundlikult projekteerida ja ehitada selliselt, et oluliselt ei kannataks väärtuslikud botaanilised objektid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus aitab säilitada ja parandada ala poollooduslikke koosluste seisukorda. 6.4. Mõju maastiku ilmele Maastiku ilme muutuste all peetakse silmas eeskätt visuaalset mõju, seda kas kavandatav tegevus antud piirkonnas rikub või rikastab antud maastikku. Ehitustegevusega kaasneb visuaalne mõju, mis avaldub maastikuilme muutuses seoses üleskaevatud alade, ehitusjäätmete ning pooleliolevate ehitustega. Ehitustegevusega kaasnevat negatiivset visuaalset mõju võib üldjuhul pidada ajutiseks ning mööduvaks. Kavandatavad ehituse mahud on väikesed ning ehituse käigus pole plaanis teostada ulatuslikke kaevetöid, mis kahjustaksid pinnast ning põhjustaksid visuaalset häiringut. Antud alal kavandatavad rajatised on enamuses väikesed ja seega ei paista kuigi kaugele. Samuti ehitatakse kõik vaatlustornid, infostendid, püstkojad, onnid, varjualused jm looduslähedastest materjalidest, et need võimalikult hästi maastikku sobitada. Sellisel juhul mõju maastiku ilmele puudub või on pigem positiivne. Pärdi kinnistul rekonstrueeritakse vana veski, mida võib pidada maastiku ilmet rikastavaks. Kavandatud on alal asuvate militaarobjektide korrastamine ja võimalusel loodusküla kasutusse integreerimine. Lisaks plaanitakse likvideerida tekkinud tormikahjustused ning korrastada kiviaiad. Sellise tegevuse mõju maastikuilmele on positiivne. Militaarobjektide korrastamine ja kasutuselevõtt avaldab positiivset mõju ka militaarse kultuuripärandi säilimisele. Ruhve laiu idapoolsesse tippu on kavandatud arktiliste veelindude rände jälgimiseks vaatlustorn. Iseenesest ei ole vaatetorn maastikupildis häiriv, pigem võib seda pidada rikastavaks. Samas pole see otseselt vajalik lindude jälgimiseks kuna rannik on niisamagi avatud ja ülevaade piirkonnast olemas. Võimalik oleks linnuvaatlustorni funktsioon asendada läheduses paikneva punkriga, mis võimaldaks säilitada militaarset kultuuripärandit. Punkri puhul peab aga arvestama selle tormituulte mõjualas olekuga. Vaatlustorn aitaks suurendada loodusküla funktsionaalsust võimaldades saada parem ülevaade ümbritsevast. Kavandatava tegevuse mõju maastiku ilmele võib pidada positiivseks ning maastikupilti 36 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 rikastavaks. 6.5. Jäätmeteke Jäätmeid tekib nii kavandatava ehitustegevuse käigus kui ka edaspidise loodusküla tegevuse käigus. Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed (pakkimisvahendid, puitmaterjal, ehitusmaterjalide jäägid jmt) tuleb üle anda jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele või kohapeal sorteerida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele. Planeeritud tegevuse elluviimisel kasvab ala külastajate arv. Maksimaalse koormusena kogu loodusküla territooriumil on arvestatud kuni 40 inimesega. Külastajate arvu kasvuga suureneb ka jäätmeteke antud alal. Jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb järgida Jäätmeseaduse ning Laimjala vallas kehtiva jäätmehoolduseeskirja (Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri) nõudeid. Iga krundivaldaja on kohustatud paigaldama oma krundile prügikonteinerid. Jäätmed tuleb koguda liigiti konteineritesse ja tühjendada vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt lepingu alusel. Jäätmekäitlejaga lepingu sõlmimine on kinnistu valdajale kohustuslik. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on vägagi soovitatav rakendada võimalikult suures mahus jäätmete kohapealset liigiti kogumist, mis aitaks tõsta külastajate keskkonnateadlikust. Eraldi tuleks kompostida biolagunevad jäätmed ning kütteks kasutada paberi, papi ja puidujäätmed. Tuleks võimaldada ka pandipakendite kogumine ning pakendijäätmete eraldi ladustamine. Arvestades loodusküla eesmärke ning eeldatavaid külastajaid sobiks jäätmete liigiti kogumine igati loodusküla eesmärkidega. 0-alternatiivi korral säilib teatava ala väikesemahulise prügistumise võimalus ala juhukülastajate poolt, kes kahjuks alati ei võta kaasatoodud jäätmeid lahkudes kaasa. Nõuetekohase jäätmekäitluse korral ei kaasne kavandatud tegevusega alale olulist negatiivset mõju. 6.6. Kavandatav tegevus ja hoiuala kaugemad eesmärgid Siinkohal on antud lühiülevaade kavandatava tegevuse vastavusest Kahtla-Kübassaare hoiuala kaitse-eesmärkidele. Põhjalik Natura hindamine on esitatud KMH peatükis 7.

Kahtla-Kübassaare hoiuala kaitse-eesmärk on, vastavalt VV määrusele nr 176 ,, Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas´´, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Kavandatava tegevuse eesmärk on loodusküla väljaarendamine, toetamaks Kahtla- Kübassaare hoiuala eesmärke, so kaitsta, hooldada ja säilitada elupaigad. Planeeritud tegevuse käigus toimuv ala karjatamine ja niitmine soodustavad sealsete elupaikade säilitamist ja osaliselt taastamist. Poollooduslikud elupaigad vajavad säilimiseks ekstensiivset majandamist ja seega ühtib detailplaneeringu eesmärk ja tegevused hoiuala kaugemate eesmärkidega. Seega on kavandatava tegevuse mõju hoiuala kaitse-eesmärkidele positiivne. 6.7. Mõju inimeste heaolule ja tervisele Kavandatavad tegevused nagu loodusõpe ja loodusmatkad võivad mõjuda häirivalt Ruhve ja naaberkülade elanikele. Küll aga on looduskülastajad üldjuhul rahumeelsed inimesed, kes ei

37 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 lärma ega risusta ning seega ei tohiks tekkida kohalike elanikega olulisi konflikte. Võttes arvesse ka, et külastajate arvu tõus ei ole eeldatavasti kuigi suur, ei ole häiringud arvatavasti olulised. Lisaks on senini kohalik elanikkond ettevõtmisesse positiivselt suhtunud. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole ette näha negatiivset mõju inimese tervisele. Pigem võib looduses viibimise võimalikkust ning looduskeskkonna säilitamist pidada inimese tervisele ja heaolule positiivse mõjuga olevaks. Teatavat terviseriski võib põhjustada joogiveega varustamise küsimus. Nimelt on paikkonna põhjavesi merevee poolt mõjutatud ning ei pruugi vastata joogivee normidele. Enne kavandatavate puurkaevude vee kasutamist tarbeks tuleb veenduda joogivee kvaliteedis ning tervisele ohutuses. Tuleb märkida, et kehtivad joogivee kvaliteedinõuded kehtivad eelkõige püsielanikkonnale, mille arv on suurem kui 50 inimest. Seega võiks antud juhul, kus veetarbijaks on hooajalised külastajad, erandina aktsepteerida ka veidi soolasemat vett (kloriide üle 250 mg/l), mis lühiajalisel kasutusel ei tohiks olulist terviseriski põhjustada. Küll aga peavad kindlasti vee mikrobioloogilised näitajad vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud piirsisaldustele. Juhul kui planeeringuala põhjavesi ei vasta joogivee normidele, tuleb joogivett kohale transportida. Kavandatava tegevusega pole ette näha negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule. 6.8. Sotsiaal-majanduslikud mõjud

6.8.1. Liikluskoormus Piirkonna teedevõrk on halvas seisundis ning puudub teede ehitus- ja hoolduskava. Loodusküla väljaehitamiseks on vajalik ehitusmaterjalide (arvestades ehituse iseloomu valdavalt palkmaterjalide) kohalevedu. Loodusküla rajatiste ja ehitiste mahud on tagasihoidlikud, hajutatud nii ruumis kui ajas, mistõttu transpordivajadus on minimaalne. Seega võib öelda, et kavandatavad ehituse mahud on väikesed, kuid kuna teedevõrk on halvas seisundis, siis võib ehitusmaterjale vedavate raskeveokite liiklus teede olukorda halvendada. Mõju vähendamiseks tuleb ehitustegevusel kasutada väiksema täismassiga sõidukeid (soovitav täismass kuni 6 tonni) ja kindlasti tuleks raskeveokite liiklust vältida märjal aastaajal. Oluline on tagada teede hoolduse toimimine koostööna maaomanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ruhve loodusküla tegevus, esialgu paar-kolm üritust aastas, lisaks mõned kohaliku tähtsusega üritused, ei suurenda oluliselt senist liiklussagedust. Samas kuna piirkonna teedevõrgu seisund on halb, siis võib igasugune liikluse lisandumine pikaajalises perspektiivis teede olukorda veelgi halvendada. Kuna loodusküla arendajatel tuleb tagada ligipääs looduskülale ning loodusobjektidele eeldab see nendepoolset panust teede korrastamisse. Teeosa, mis kulgeb läbi eramaa, avalikuks kasutamiseks muutmiseks tuleb sõlmida vastav leping tee omaniku ja vallavalituse vahel vastavalt teeseaduse § 4 lg3. Loodusküla tegevuse käivitumisel on vallavalitsus andnud suusõnalise lubaduse, et loodushoiu alale jääv teelõik muudetakse avaliku kasutusega teeks, kandes ta kohaliku tähtsusega teena teede registrisse. See tähendab, et tee hooldust on võimalik efektiivsemalt korraldada. Teede soodne olukord tuleb tagada maaomanike ning kohaliku omavalitsuse vahelise koostööna. Lisaks teede seisundi võimalikku halvenemisse Loodusküla tegevuse tagajärjel põhjustab liikluskoormuse tõus ka juurdepääsuteega (Pärdi teega) külgnevate kinnistute elanike

38 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 häiringut läbi mürataseme tõusu ja tolmuemissiooni suurenemise. Arvestades, et tegu on siiski võrdlemisi väikse liikluskoormusega teega ei ole oodata lubatud müratasemete olulist ületamist (lubatud liiklusmüra piirtasemeks elamute sõidutee poolsel küljel on 65 dB). Kohatist liiklusmüra piirtaseme ületamist võib esineda nende elamute sõidteepoolsel küljel, mis asuvad teele lähemal kui 50 meetrit. Tegu on mööduva mõjuga, mis avaldub ainult raskeveoki/bussi möödasõidu ajal. Öist lubatava mürataseme ületamist pole oodata kuna ei külastajate ega ehitusmaterjale vedavate sõidukite transporti ei kavandata öisele ajale. Arvestades, et Ruhve külas on viimastel aastatel toimunud üsna aktiivne arendustegevus (väljaehitatud on Kadakamarja majapidamine koos ulatuslike maastikku muutvate töödega, sealhulgas üle põldude rajatud uute juurdepääsuteedega. Sama on toimunud Aadu, Meremaa, Kivimäe, Kruusaaugu ja Tõnujaagu kinnistutel) ning teadaolevalt ei ole see põhjustanud külas olulist mürahäiringut, mis oleks olulisel määral mõjutanud küla elanike tervist või heaolu, siis ei näe KMH koostajad selle tekkeohtu ka Loodusküla väljaarendamisel. Probleeme võib esineda kruusakattega teel sõitmisega kaasnevate tolmuemissioonidega, mis võib häirida teeäärsete elanike elukorraldust ning põhjustada lubatud piirväärtuse ajutist ületamist. Tolmuemissioonide mõju vähendamiseks on oluline järgida leevendavaid meetmeid, mis on välja toodud peatükis 6.9.4.

6.8.2. Majanduslikud mõjud Võimalik, et detailplaneeringu elluviimisel tekiks vallas juurde (hooajalisi) töökohti. Töökohtade eeldatav arv pole küll suur, kuid arvestades majanduslikult rasket olukorda võib igasugust töökohtade loomisega seonduvat tegevust pidada positiivseks. Samuti tõstab planeering valla turismipotentsiaali meelitades juurde külastajaid. Lisaks laekub osa ettevõtte (loodusküla tõenäoliselt asub tegutsema äriettevõttena) reinvesteerimata tulumaksust kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja suurendab seega valla tulubaasi.

6.8.3. Sotsiaalne mõju Arvestades kavandatava tegevuse mahte pole oodata lähipiirkonna sellist külastajate arvu tõusu, mis tooks kaasa sotsiaalsed vastuolud. Arvestades ka, et arenduse sihtgrupiks on peamiselt keskkonnateadlikud inimesed, siis pole oodata tegevusega kaasnevat olulist sotsiaalset mõju. Loodusküla saavad kasutada ka kohalikud elanikud külaüritusteks, mis suurendab ühtekuuluvustunnet ning mõjub positiivselt küla vaimsusele. Looduskülast saaksid kasu ka kohalikud noored, kuna võimaldaks loodusõpet piirkonna koolidele. Kavandatud tegevuse sotsiaal-majanduslikke mõjusid võib pidada neutraalseks või pigem nõrgalt positiivseks. Pole oodata ülemäärast sotsiaalsete vastuolude teket. Probleemi võib hakata valmistama liikluskoormuse lisandumisest tulenev teede seisukorra halvenemine. Antud probleemi lahendamiseks on vajalik rakendada koostöös kohaliku omavalitsusega leevendavaid meetmeid, mis on toodud järgmises KMH peatükis. 6.9. Ettepanekud negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks

6.9.1. Veekeskkond Vältimaks ühisveevärgi rajamisega kaasnevat maapinna ja reljeefi deformeerimist tuleks eelistada igale kinnistule eraldi puurkaevu rajamist. See aitaks ka vähese tarbimise korral vältida pikas torustikus vee kvaliteedi halvenemist. Eelduste kohaselt saaks parema kvaliteediga magedat vett just madalast puurkaevust, sügavusega kuni 10 meetrit. Et mitte

39 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 tekitada merevee sissetungi, tuleks piirduda võimalikult väikese veetaseme alandusega. Veevarustuse täpsem lahendus on otstarbekas teha alles pärast üksikutele kinnistutele puurkaevude puurimist, hinnates kaevude vee andvust ja selle kvaliteeti. Kuna ala asub kaitsmata põhjaveega alal, siis on mõistlik, nagu planeeringus ette nähtud, reoveekäitluse korraldamine kogumismahutitega ja käimlatena kasutada kompostkäimlaid. Juhul kui mustvett (WC-vett) ei teki, võiks kaaluda ka Ruhve laiul erandina halli heitvee (majapidamisvee) bioloogilist puhastamist ja järgnevat pinnasesse immutamist. Seejuures on aga oluline, et kogumiskaevud ja pinnasfiltrid paikneksid puurkaevudest eemal ja maapinna reljeefi arvestades puurkaevu ja mere vahel. Täpsemad lahendused saab anda alles edasise projekteerimise käigus.

6.9.2. Taimestik Rannaniitude struktuuri on võimalik taastada ja seega ühtlasi väärtust tõsta niitude teadliku majandamisega. Selleks tuleb pealetungivat roostikku niita ja niitusid sobiva koormusega karjatada. Selline tegevus sobib kokku ka planeeritava ala arendamise eesmärkidega. Ka sinihelmikaniitude roostumise takistamiseks tuleb ala jätkuvalt karjatada. Kadastike ja nende näidisalade säilitamiseks detailplaneeringu alal tuleks takistada nende metsastumist. Selleks on vaja tõkestada männi ja lehtpuude sissetungi hooldusraietega. Pennu maaüksusele kavandatavate rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kaitsealuse tui-tähtpea leiukohaga. Leiukoht tuleks tähistada vältimaks selle tahtmatut kahjustamist.

6.9.3. Linnustik Ehitustegevust tuleks vältida lindude pesitsusperioodil 15. märtsist 31. juulini. Oluliseks leevandavaks meetmeks oleks ala kaitsekorralduslikult olulistele liikidele atraktiivsemaks muutmine. Näiteks kurvitsalistele muudab ala atraktiivsemaks karjatamine, seda ka maaüksustel, kus seda veel siiani tehtud ei ole Kurvitsalistele ja ujupartidele ning roolindudele sobiv poolsaare tipus paiknev liigniiske ala (ajuti üleujutatav) ja rannaniit, mis asuvad detailplaneeringu alale suhteliselt lähedal. Pesitsusajal tuleks piirata kavandatava loodusküla külastatavate gruppide viibimist antud rannaniidul ja rannikujärve vahetus läheduses. Küll aga on soovitatav jätkata maa-alal karjatamist. Et vältida Ruhve laiust lääne poole jäävatel laidudel pesitsevate kalakajakate, tiirude, kühmnokk-luikede ja ujupartide häirimist, peab vältima laidude külastamist pesitsusperioodil. Samuti ei ole neil laidudel soovitatav karjatada. Vältimaks külastajate sattumist pesitsusperioodil lindude pesitsuspaikadesse on oluliseks abivahendiks infostendide paigaldamine ning Loodusküla haldajate järelevalve oma külastajate üle. Lindude pesitsusperioodil tuleb vältida loodusvaatlusmatkade korraldamist tundlikkesse piirkondadesse. Loodusküla haldajatel tuleb tagada, et külastajad ei satuks ka naaberkinnistutele lindude pesitsuspaikadesse. Selleks tuleb teostada külastajate registreerimine ja nende instrueerimine. Parandamaks piirkonna juhukülastajate loodusteadlikkust on soovitav vastavad informatsioonitahvlid piirkonna loodusväärtuste ning ebsoovitava tegevuse kohta ülesse seada piirkonna käidavamatesse kohtadesse. Punaselg-õgija ja vööt-põõsalinnu säilimiseks planeeringu alal peab kindlasti säilitama 40 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 loopealne mosaiiksena ja soovitavalt seda karjatada. Juhul kui ala metsastub, kaovad sealt mõlemad liigid.

6.9.4. Liikluskoormus Ehitusaegse liikluskoormuse negatiivse mõju vähendamiseks tuleb vältida teede kasutamist märjal aastaajal ning ehitusel on soovitav kasutada väiksema täismassiga raskeveokeid (soovitav kuni 6 tonni). Kasutusaegse liikluskoormuse negatiivse mõju vähendamiseks on oluline teede korrashoiu parandamine. Sealjuures on negatiivse mõju vältimiseks, sh vähendamaks tolmu- ja müraemissioone ning tee seisundi halvenemist, vägagi soovitav kasutatavate teede tolmuvabaks muutmine . Selleks, et vähendada liiklusohtlikkust planeeringu alal ja selle lähiümbruses, tuleb parandada teel paiknevaid auke, samuti parandada nähtavust võsaraiega. Kuna teedel puuduvad kohati ka vajalikud liiklusmärgid, oleks vaja ka need üles panna. Ohutuse suurendamiseks ning tolmu- ja müraemissioonide vältimiseks tuleks küla läbivatel teeosadel kehtestada kiirusepiirang (KMH koostajate poolne soovitus küla läbivale teeosale oleks 30 km/h). Loodushoiualal asuv tee tuleks muuta avaliku kasutusega teeks kandes ta kohaliku tähtsusega teena teederegistrisse. Sealjuures tuleks planeeringu koostamise raames luua eraldi transpordimaa krunt. Lõpule tuleb viia teede korrastustööd. Teede olukorra parandamiseks on ainuvõimalik lahendus omavalitsuse ja maaomanike koostöö nii teedehoolduse kui finantseerimise korraldamiseks. Kindlasti oleks vägagi soovitav ka kohaliku omavalitsuse poolne teedehoiukava väljatöötamine ning teede omandiküsimuse lõplik lahendamine.

6.9.5. Maastiku ilme Ruhve laiu idapoolsesse tippu kavandatav vaatlustorn ei ole küll häiriv, kuid samas pole see linnuvaatluseks otseselt vajalik. Kuna rannik on avatud, siis vaade on ilma tornitagi olemas. Alternatiivina võiks linnuvaatluseks kasutada Teise maailmasõja eel ehitatud laskepesa, mis asub rannikul Pennu maaüksuse lähinaabruses (väljapool planeeringuala riigimaal). Taoline betoonpunker on linnuvaatluseks väga sobiv. Ülevalt punkri pealt on vajadusel vaade üle kadastiku ja poolsaare olemas. Jalgealune sile ja lai betoonpind on vaatetorude paigutamiseks ja vaatluseks ehk sobilikumgi kui tuules kõikuv vaatetorn. Samuti on betoonpunkri näol olemas ka tuule- ja vihmavari ning punkri korrastamisega panustataks militaarse kultuuripärandi säilimisse. Juhul kui leitakse, et vaatetorn on siiski loodusharidusliku aspekti tõttu vajalik tuleb torn sobitada maastikupilti kasutades looduslike materjale (puitu). Korrektse projekteerimise korral ei ole torni rajamises näha maastikupildi olulist häiringut. Pigem võimaldab torn juurde tekitada vaatekoridore. Kõigi kavandatavate hoonete juures tuleb eelistada looduslikke materjale ja värvitoone ning hoonete kõrgus ei tohiks oluliselt ületada kadakate fooni.

6.9.6. Jäätmed Vältimaks ala risustamist tuleb paigutada prügikastid õigetesse paikadesse, matkaonnide, vaatlustornid, parklate ja muude tihedamini külastatavate kohtade lähedusse. Organiseerida tuleb jäätmete liigiti kogumine ja käitlemine. 41 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

6.9.7. Sotsiaalsed häiringud Vähendamaks ümbruskonna elanike häirimist tuleks loodusküla haldajatel teavitada ümbruskonna elanikke suuremamahulistest ettevõtmistest aegsasti ette, et teataks võimalike häiringutega arvestada. Piirkonna turvalisuse tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda EVS 809-1:2002 toodud soovitustest. Näiteks on soovitatav varguste või muu kuritegevuse ärahoidmiseks palgata valvur, kes hoiab piirkonnal silma peal või leppida kokku mõne läheduses elava alalise elanikuga. Vajalik on ka piisava valgustuse rajamine, hoovid ja majaesised tuleks valgustada.

42 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

7. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vastavalt EL direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning sellest tulenevalt Looduskaitseseaduse ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi tuleb plaanide ja projektide puhul, millel võib olla mõju Natura 2000 võrgustiku alale, läbi viia nende kohane hindamine.

Joonis 4. Natura-alasid mõjutavate kavade ja projektide kaalumise ehk Natura-hindamise üldskeem (Peterson, 2006). Hindamismetoodika juhendmaterjalidena kasutatakse: − Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv); 43 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

− Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ (Linnudirektiiv); − Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“; − Säästva Eesti Instituudi poolt välja töötatud „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“; Natura hindamisprotsessi lihtsustatud skeem on toodud joonisel 4. Natura hindamise metoodika järgi peaks Natura hindamise esimese osana andma ülevaate kavandatavast tegevusest, selle mõjupiirkonnast ja olemasolevast informatsioonist. Kuna Natura hindamine on läbi viidud KMH raames on nimetatud informatsioon juba esitatud KMH eelnevates peatükkides ning siinkohal seda ei korrata. 7.1. Detailplaneeringu seotus kaitsekorraldamisega

Kahtla-Kübassaare hoiuala kaitse-eesmärk on, vastavalt VV määrusele nr 176 ,, Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas´´, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Alal puudub kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Planeeringualal puuduvad hoiuala olemasolevad viitavad teabetahvlid ning märgid. Natura üldiste põhimõtete kohaselt on Natura aladel lubatud senise majandustegevuse jätkumine ning loodusväärtuste säilitamisel on oluline osa just koostööl maaomanikega. Pakutakse toetusi pool-looduslike koosluste hoolduseks. Üheks Natura eesmärgiks on ka loodusväärtuste tutvustamine ja loodushariduse edendamine. Kavandatava tegevuse eesmärk on loodusküla väljaarendamine, toetamaks Kahtla- Kübassaare hoiuala eesmärke, so kaitsta, hooldada ja säilitada elupaigad ning lisaks võimaldada loodusväärtustega tutvumist. Planeeritud tegevuse käigus toimuv ala karjatamine ja niitmine soodustavad sealsete elupaikade säilitamist ja osaliselt taastamist. Kuna suuresti on alal kaitstavad elupaigatüübid pool-looduslikud, siis vajavad need säilimiseks ekstensiivset majandamist. Seega ühtib detailplaneeringu eesmärk ja tegevused hoiuala kaitse- eesmärkidega. 7.2. Detailplaneeringu alale jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad kaks Natura ala: Kahtla-Kübassaare linnuala (EE0040412) (pindala 14 355 ha) ja Kahtla-Kübassaare loodusala (EE0040412). Kahtla-Kübassaare loodusala Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr. 615-K, 5. augustist 2004 on Kahtla-Kübassaare loodusala võetud Natura 2000 alade võrgustiku nimekirja 19 elupaigatüübi kaitseks, millest 9 on esmatähtsad(*) Tabel 2. Loodusala on määratud järgmiste elupaigatüüpide kaitseks.

Jrk Esma- Esinemine planeeringualal või selle vahetus nr Elupaigatüübi nimetus Kood tähtis läheduses 1 veealuste liivamadalad 1110 liivased ja mudased 2 pagurannikud 1140 3 rannikulõukad 1150* Jah

44 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

4 laiade madalad lahed 1160 5 karid 1170 Jah (esineb Pennu maaüksuse idaservas ja kirdenurgas, väga väikese pindala tõttu ei eristu 6 esmased rannavallid 1210 Natura andmevormides) püsitaimestiku ga 7 kivirannad 1220 8 väikesaared ja laiud 1620 9 rannaniidud 1630* Jah Jah (esinevad ribana kogu planeeringuala idaservas) 10 kadastikud 5130 Jah (katavad valdavat osa planeeringualast) lubjarikkal mullal 11 kuivad niidud 6210* Jah 12 põhjamaised lood 6280* Jah Jah (sinihelmikaniit paikn eb Pennu kinnistul 13 sinihelmikakooslused 6410 rannavalliga põhjarannikust eraldatud sulglohus) 14 puisniidud 6530* Jah lääne-mõõkrohuga 15 lubjarikkad madalsood 7210* Jah 16 liigirikkad madalsood 7230 17 vanad loodusmetsad 9010* Jah vanad laialehised 18 metsad 9020* Jah soostuvad ja soo- 19 lehtmetsad 9080* Jah

Joonis 5. Planeeringuala ja lähipiirkonna elupaiga- tüübid vastavalt Natura inventuuri andmevormidele

Kahtla-Kübassaare linnuala Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr. 615-K, 5. augustist 2004 on Kahtla-Kübassaare 45 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 linnuala võetud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja 39 linnuliigi ja nende elupaikade kaitseks. Tabel 3. Linnualal kaitstavad liigid vastavalt VV korraldusele nr 615-K. Linnudirektiivi esimese lisa liigid on märgitud paksu kirjaga. Jrk Liiginimi Ladina keelne nimi LiD I lisa LiD I lisas nr liik (+/-) nimetamata regulaarne rändliik (+/-) 1 luitsnokk-part Anas clypeata - + 2 viupart Anas penelope - + 3 sinikael-part Anas platyrhynchos - + 4 rägapart Anas querquedula - + 5 rääkspart Anas strepera - + 6 hallhani e roohani Anser anser - + 7 punapea-vart Aythya ferina - + 8 tuttvart Aythya fuligula - + 9 valgepõsk-lagle Branta leucopsis + + 10 sõtkas Bucephala clangula - + 11 liivatüll Charadrius hiaticula - + 12 roo-loorkull Circus aeruginosus + + 13 aul Clangula hyemalis - + 14 väikeluik Cygnus columbianus + + bewickii 15 kühmnokk-luik Cygnus olor - + 16 lauk Fulica atra - + 17 sookurg Grus grus + + 18 merikotkas Haliaeetus albicilla + + 19 kalakajakas Larus canus - + 20 tõmmukajakas Larus fuscus - + 21 väikekajakas Larus minutus + + 22 naerukajakas Larus ridibundus - + 23 mustsaba-vigle Limosa limosa - - 24 tõmmuvares Melanitta fusca - + 25 väikekoskel Mergus albellus + + 26 jääkoskel Mergus merganser - + 27 rohukoskel Mergus serrator - + 28 kormoran ehk karbas Phalacrocorax carbo - + 29 roherähn e meltsas Picus viridis - - 30 sarvikpütt Podiceps auritus + + 31 tuttpütt Diceps cristatus - + 32 naaskelnokk Recurvirostra avosetta + - 33 hahk Somateria mollissima - + 34 väiketiir Sterna albifrons + + 35 räusktiir e räusk Sterna caspia + + 36 jõgitiir Sterna hirundo + + 37 randtiir Sterna paradisaea + +

46 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

38 punajalg-tilder Tringa totanus - + 39 kiivitaja Vanellus vanellus - + 2006 aasta linnuvaatluste andmetel on Ruhve poolsaar pesitsus- ja/või toitumisalaks merikotkale, raudkullile, punaselg-õgijale, tutt-tiirule ja mudatildrile (EL linnudirektiivi I lisa). 7.3. Mõju hindamine Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ja terviklikkusele Natura alade säilimise olulisemad eelsused on nende kaitse eesmärkide saavutamine ning terviklikkuse säilitamine. − Natura ala kaitse-eesmärk – Ala kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ning loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid ja Lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis on ala kaitse- eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse- eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel keskkonnaministri-määruses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade kohta. − Natura ala terviklikkus ehk sidusus – Ala terviklikkuse mõiste on osa ala kaitse- eesmärkide mõistest. Ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik, ja vastupidi. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide (biotoopide) vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi (looduslike koosluste puhul) või perioodilist inimese poolset abi (pool-looduslikud kooslused) väljastpoolt seda süsteemi. Ala terviklikkuse olemasolu vaadeldakse ala kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast. Ehk, ala on terviklik siis, kui ala liigi või elupaiga seisund on soodne. Natura ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele mõju hindamiseks on kasutatud Natura hindamise juhendmaterjalides olemasolevat küsimustikku. Tabel 4. Mõju Kahkla-Kübassaare hoiuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Kaitse-eesmärgid Selgitus Kas projekt või kava võib: jah/ei

Aeglustada ala kaitse-eesmärkide Ei Tegevusega soovitakse kaasa aidata kaitse- saavutamist? eesmärkide elluviimisele. Katkestada ala kaitse-eesmärkide Ei Pigem soodustab tegevus kaitse- suunas liikumise? eesmärkide suunas liikumist. Takistada selliste tegurite Ei Pigem soodustatakse tegurite (niitmine, toimimist, mis aitavad säilitada karjatamine) toimimist, mis aitavad ala soodsat seisundit? säilitada ala soodsat seisundit. Häirida ala soodsa seisundi Ei Võtmeliikide arvukust võiks vähendada indikaatoritena kasutatavate rannaniitude võsastumine ning kadastike võtmeliikide tasakaalu, levikut ja puhul männi sissetungi jätkumine. asustustihedust? Karjatamine, niitmine, hooldusraie ning mõõdukas tallamine pigem tõstaksid rannikukoosluste võtmeliikide arvukust.

47 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Teised indikaatorid Kas projekt või kava võib: jah/ei

Põhjustada muutusi kriitilise Ei tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina? Muuta ala struktuuri ja/või Ei funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat? Mõjutada alal prognooside järgi Jah Juhul kui kavandatava tegevusega või eeldatavalt toimuvaid kaasnevat niitmist ja karjatamist ei toimu looduslikke muutusi (nagu näiteks on oodata niidualade võsastumist ning veedünaamika või keemiline kadastike metsastumist. koostis)? Vähendada esmatähtsate Ei Esmatähtsatest elupaigatüüpidest esineb elupaigatüüpide pindala? planeeringualal rannaniite. Hooneid ega rajatisi rannaniitudele ei kavandata. Kavandatava tegevusega kaasnev niitmine- ja karjatamine on vajalik niitude säilimiseks. Loodusküla tegevusega kaasnev mõõdukas tallamine on niidukooslustele pigem kasulik. Enamik kavandatavaid hooneid jääb elupaigatüüp 5130 levikualale ning hõlmab endas alla 1 % planeeringualal paiknevast elupaigatüübist. Vähendada esmatähtsate liikide Jah/osali Esmatähtsatele linnuliikidele võidakse arvukust? selt negatiivset mõju avaldada ning nende pesitsemist segada juhul kui loodusküla tegevusega kaasneb oluliste pesitsuspaikade (laiud, rannaniidud, rannikujärv) külastamine ekskursioonigruppide poolt tundlikul pesitsusperioodil. Muuta esmatähtsate liikide Ei vahelist tasakaalu? Vähendada ala mitmekesisust? Ei Pigem suurendab karjatamine- ja niitmine mitmekesisust. Põhjustada häirimist, mis võib Jah/osali Juhul kui pesitsusalasid külastatakse mõjutada asurkondade suurust selt pesitsusperioodil võib see kaasa tuua või esmatähtsate liikide vahelist häiringuid inimpelglikele linnuliikidele. tasakaalu või asustustihedust?

48 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Põhjustada killustatust? Ei Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei puistaimkate, loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? Eelnevast tabelist võib järeldada, et kavandatava tegevusega kaasneb mõõdukas negatiivne mõju Natura alale. Mõju väljendub eelkõige külastajate arvu tõusuga kaasnevas võimalikus häiringus pesitsevatele Natura linnuliikidele. 7.4. Leevendavad meetmed Kuna eelnevast peatükist järeldus, et võimalik negatiivne mõju Natura liikidele on olemas, siis püütakse käesolevas peatükis leida meetmeid nende mõjude vältimiseks ja vähendamiseks. Tabel 5. Leevendavate meetmete kavandamine, tõhususu ja rakendamisvõimalikkus. Meede, mis on Kuidas meede hoiab Meetme Kes on Millal meede kavas kehtestada ära või vähendab tõhusus? vastutav rakendatakse ja kahjuliku mõju ala elluviimise kes kontrollib? terviklikkusele ja/või eest? kaitse eesmärkidele? Roostike niitmine Võimaldab Tõhus PRIAlt Osaliselt juba rannaniitudel säilida vastavat rakendatud heas seisundis ning see kohustust (kehtiv leping omakorda võimaldab taotlenud PRIAga 2008- kaitsealuste maaomanik 2012 a), peale taimeliikide ning (võimalik loodusküla lindude pesitsusalade koostöö tegevuse säilimist jätkumine alustamist on Keskkonna- võimalik mahte ameti ja suurendada PRIAga) kaasates külastajaid. Poollooduslike koosluste hoolduseks on võimalik taotleda toetust PRIAlt, sellisel juhul kontrollib PRIA ka selle teostamist. Karjatatava ala Muudab rannaniidud Tõhus PRIAlt Osaliselt juba suurendamine atraktiivsemaks vastavat rakendatud kurvitsalistele ning kohustust (kehtiv leping säilitab rannaniite. taotlenud PRIAga 2008- maaomanik 2012 a); toetusi (võimalik saavatel aladel koostöö kontrollib PRIA.

49 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Keskkonnaa meti ja PRIAga) Kadastike Tõkestab männi Tõhus kohustust Kadastike hooldusraie sissetungi ja säilitab taotlenud hooldus ja kadastike hea seisundi. maa- inventeerimine omanik; on edukalt koostöö toimunud alates Keskkonna- 2001 aastast. ametiga Harvendusraiete jätkumine hetkel ebaselge kuna 2008 aasta raie suhtes on tekkinud arusaamatusi (Keskkonnaameti arvates polnud teostatud raiemahud piisavad). Ehitustegevuse Väldib pesitsusaegseid Tõhus maa- Omakontroll; vältimine lindude häiringuid. omanikud arvestades pesitsusperioodil maaomanike keskkonna- teadlikust on võimalik meetme järgimine. Soovitusi tegevuseks on võimalik anda kaitsekorraldus- kavas (antud hoiualal KKK puudub). Pesitsusajal Väldib pesitsusaegseid Tõhus loodusküla Omakontroll; külastusgruppide häiringuid. haldajad/ kokkulepe viibimise Keskkonna- loodusküla piiramine amet haldajate ja rannaniidul ja Keskkonnaameti rannikujärve vahel; piiranguid vahetus seab ka läheduses; Looduskaitse- loodusteadlik seadus. juhendamine ja loodusharidusliku

50 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

tegevuse ajastamine. Samuti vältida laidude külastust pesitsusperioodil. Infostendide Väldib ebasoovitavaid Tõhus loodusküla Rakendada saab paigaldamine, mis häiringuid ning haldajad/ loodusküla tutvustavad alal kontrollimatut Keskkonna- väljaarendamise kehtivaid külastamist (praegu amet raames. Kohustus piiranguid ning igasugused lasub ka RMK-l leiduvaid teabetahvlid ala (RTL 2004, 78, loodusväärtusi. kaitsestaatuse kohta 1255). puuduvad) Arvestades tegevuse iseloomu, mahte ja leevendavate meetmete tõhusust võib meetmeid pidada piisavaks võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks ja vältimiseks. 7.5. Alternatiivide kaalumine Kuna KMH raames on käsitletud kolme erinevat alternatiivi, siis antud peatükis on kaalutud erinevate alternatiivide võimalikku mõju Natura hoiualale, selle terviklikkusele ja kaitse- eesmärkidele.

7.5.1. 0-alternatiiv 0-alternatiivi korral loobutakse loodusküla väljaarendamisest ning säilib senine olukord. Poollooduslike koosluste hooldust jätkatakse tõenäoliselt vähemalt lähiaastatel samades mahtudes. Sellisel juhul on tulevikus võimalik seoses maaomanike huvi vähenemisega ka hooldatavate mahtude vähenemine. 0-alternatiivi puhul pole oodata piirkonna külastatuse olulist tõusu. Samas toimub võimalik külastamine ilma kontrollita (võimalik on juhukülaliste sattumine lindude pesitsuskohtadele pesitsusajal, ala risustamine, liiklemine väljapool teid, lõkete tegemine ettevalmistamata kohtades jms). Lühiajalises plaanis ei avalda 0-alternatiivi rakendamine Natura alale mõju. Pikemas perspektiivis võib sellega kaasneda poollooduslike koosluste hoolduse (niitmine ja karjatamise) vähenemine, mis mõjub Natura elupaikadele ja liikidele negatiivselt. 0-alternatiivi korral ei soodustata ka ühte Natura eesmärkidest, milleks on loodusväärtuste tutvustamine ja loodushariduse edendamine.

7.5.2. I-alternatiiv I-alternatiivi ehk kavandatud tegevuse mõjusid Natura hoiuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on käsitletud peatükis 7.3. Üldjoontes järgib kavandatud tegevus Natura kaitse- eesmärke ning ei mõjuta ala terviklikkust. Tegevusega kaasnev hooldatavate poollooduslike alade eeldatav suurenemine mõjutab positiivselt Natura elupaigatüüpide säilimist. Teatavat ohtu kujutab tegevus Natura linnuliikidele, kuid reguleeritud külastusega on võimalik negatiivset mõju vältida. Hoonete ja rajatiste asukoha valimisel on lähtutud maastiku eripärast ning rajatisi kavandatakse ainult väheväärtuslikumatele asukohtadele, kus selleks on looduslikud eeldused. Juhul kui järgitakse KMHs ning ala kohta koostatud erinevates ekspertarvamustes soovitatud

51 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10 meetmeid pole oodata tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju Natura hoiualale. Pigem aitab tegevus kaasa Natura eesmärkide täitmisele.

7.5.3. II-alternatiiv II-alternatiivi korral vähendatakse kavandatavaid mahte ning loodusküla rajatisi kavandatakse ainult Pennu ja Pärdi kinnistutele. Iseenesest on üldjuhul väiksemal külastusintensiivsusel väiksem mõju ka looduskeskkonnale. Arvestades aga, et Soolahe ja Uue-Pärdi kinnistutele kavandatavad hoonestusmahud on nagunii võrdlemisi väikesed ning nendes hoonetes toimuks ainult külastajate majutamine, siis ei näe KMH koostajad olulist mõjude vahet I ja II alternatiivi puhul. Säiliks ikkagi külastajate liikumine läbi planeeringuala ning sellega kaasnev potentsiaalne elustiku häirimine. Küll aga väheneks II-alternatiivi puhul loodusküla funktsionaalsus ning loodushariduslik potentsiaal (tuleks loobuda linnuvaatlustorni rajamisest ning halveneks loodusküla vastuvõtuvõime). 7.6. Kokkuvõte Natura hindamisest Hinnates arendustegevuse võimalikke mõjusid Kahtla-Kübassaare Natura alale jõuti järeldusele, et mõnes aspektis võib-olla tegemist oluliste negatiivsete mõjudega ala looduskaitselistele eemärkidele. Sellega seoses pakuti välja leevendavaid meetmeid, mis võimaldavad negatiivsete mõjude suuruse ja ulatuse olulist vähendamist. Meetmete rakendamisega kaasneks keskkonnamõjude minimeerimine ning sellisel juhul oleks arendustegevus antud piirkonnas aktsepteeritav. Kavandatava tegevusega kaasnev suurenev poollooduslike koosluste hooldus avaldab Natura elupaikadele ja liikidele positiivset mõju. Samuti on positiivne mõju loodushariduse arendamisel ja tegevusega kaasneval elustiku seirel.

52 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

8. Avaliku arvamuse seisukoht kavandatavale tegevusele Keskkonnamõju hindamise puhul on oluline avaliku arvamuse küsimine ja selle arvestamine hindamisel. Käesoleva KMH programmi avalikustamine toimus ajavahemikul 12.03.2007-26.03.2007. Avaliku väljapaneku ajal esitas oma ettepaneku KMH programmi kohta kirjalikult Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regioon (LKK). LKK 27.03.2007 kirjas nr S 5.7-1/127 tehtud ettepanek kavandada KMH käigus Natura-hindamine ja esitada KMH programmi koosseisus eraldiseisvana. Natura-hindamise kava on heakskiitmiseks esitatud KMH programmis asjakohaselt kajastatud ning Natura hindamine on esitatud KMH aruande peatükis 7. Programmi avalik arutelu toimus 17.03.2007 Laimjala Vallavalitsuses. Arutelu käigus tehti kolm ettepanekut, mis võeti aruande koostamisel arvesse. 1. Kavandada KMH käigus ka Natura-hindamine ja esitada KMH programmi koosseisus eraldiseisvana ka Natura-hindamise kava – programmi koosseisus esitati Natura hindamise kava ja sellest johtuvalt teostati hindamine. 2. Nimetada KMH programmis ära, et tuginetakse linnustiku loenduse ja taimestiku inventuuri osas värsketele uuringutele – programmis toodi antud info välja ning KMH aruande koostamisel arvestati nii KMH raames teostatud linnustiku ja taimestiku uuringutega kui andmebaasides olemasoleva infoga. 3. Kui on plaanis vähendada ehituskeeluvööndit, siis peab see olema sisse kirjutatud KMH hindamise programmi – ehituskeeluvööndi vähendamist käsitleti nii KMH programmis kui KMH aruandes. 4. Kirjutada KMH programmi sotsiaal-majanduslikku ossa sisse ja teostada ala läbivate teede liikluskoormuse uuring ja sellest lähtuvalt näha ette koormust leevendavad meetmed – KMH käigus teostati liikluskoormuse uuring ulatuses, mida võimaldas vastava metoodika puudumine hajaasustuse piirkonnas. Lisaks on kavandatud tegevuse kohta arendajad küsinud seisukohta looduskaitselistelt institutsioonidelt ja kodanikuühendustelt. Oma toetust Ruhve loodusküla arendamisele on avaldanud Euroülikool, OÜ Vee Matkad, Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Ruhve külakogukond, Ruhve Arenguselts, Laimjala Vallavalitsus ning –volikogu jt. KMH aruande avalikustamise käigus oli avalikkuse huvi antud projekti vastu väike. Kuigi avalikust arutelust teavitati vastavalt nõuetele Ametlikes Teadaannetes, maakonnalehes Meie Maa, Laimjala valla ja OÜ Adepte Eksperdi kodulehel, Ruhve küla teadetetahvlil ning võimalikele huvitatud isikutele, sh naaberkinnistute omanikele saadeti teavituskiri oli osalemine avalikust arutelust võrdlemisi väike (kohal 10 inimest kellest enamik oli otseselt seotud KMH või detailplaneeringu koostamisega). Avalikustamise perioodil esitati siiski KMH täiendamiseks ettepanekuid nii Keskkonnaameti Saare regiooni kui hr Aare Kruuseri poolt. Laekunud ettepanekute alusel täiendati KMH aruannet (laekunud ettepanekud ja vastuskirjad neile on lisatud KMH lisasse 13). KMH aruande täiendamisel võeti arvesse ka avalikul arutelul käsitletud küsimusi ja seisukohti. Olulist vastuolu kavandatavale tegevusele KMH koostamise ja avalikustamise perioodil ei täheldatud.

53 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

9. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik Mõjude hindamine ja alternatiivide võrdlemine toimus konsensuslikul ekspertmeetodil analüüsi, järeldamise ja arutelu teel. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjusid hinnati tabelis 6 toodud skaala alusel. Tabel 6. Mõjude hindamise skaala 0 oluline mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 nõrk negatiivne mõju 1 nõrk positiivne mõju -2 mõõdukas negatiivne mõju 2 mõõdukas positiivne mõju -3 tugev negatiivne mõju 3 tugev positiivne mõju Kõigil kriteeriumitele anti hindamisel ühesugune kaal. Erinevate alternatiivide võrdlemisel liideti saadud negatiivsed ja positiivsed punktid ning saadud tulemuste põhjal osutub parimaks kõige suurema punktisumma kogunud alternatiiv. Hindamistulemused on esitatud tabelis 7 ja joonisel 5. Hindamisel arvestati ka leevendavate meetmete rakendamist tuues hindamisel eraldi välja hinded nii leevendavate meetmetega kui ilma. Lähtuvalt heakskiidetud KMH programmist hinnati ja võrreldi järgnevaid alternatiive: − Alternatiiv I – kavandatava tegevuse realiseerimine vastavalt detailplaneeringu eskiisile; − Alternatiiv 0 – kavandatavast tegevusest loobumine, olemasoleva olukorra jätkumine; − Alternatiiv II – kavandatava tegevuse rakendamine vähendatud mahus. Peale KMH avalikku arutelu vaadati üle hindamistabel vastavalt arutelul saadud uuele informatsioonile ja täiendati tabelit. Tabeli täiendamine ning hinnangute ülevaatamine muutis teataval määral hindamistulemusi, kuid hindamisel tekkinud alternatiivide paremusjärjestus jäi samaks. Tabel 7. Alternatiivide võrdlemine Mõju liik 0- I- Leevendavate II -alternatiiv alternatiiv alternatiiv meetmetega Leevendavate I-alternatiiv meetmetega II-alternatiiv Mõju veekeskkonnale 0 -2 0 -1 0 Mõju elustikule 1 -2 1 -1 1 Mõju taimestikule 2 -2 2 -2 2 Jäätmeteke 0 -2 0 -2 0 Hoiuala kaugemad kaitse-eesmärgid ja terviklikkus (Natura hindamine) 0 -1 2 -1 2 Mõju inimeste heaolule ja tervisele 0 1 2 1 2

54 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Sotsiaal-majanduslikud mõjud (v.a. liiklus) 0 2 3 1 2 Liiklus -1 -2 2 -1 0 Vastavus õigusaktidele ja strateegilistele dokumentidele 0 -2 0 -2 0 Kokku 3 -10 12 -8 9

Joonis 6. Alternatiivide võrdlemise tulemused. Hindamisel ilmnes, et I ja II alternatiivi rakendamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale on võrdlemisi sarnased ning ilma leevendavaid meetmeid rakendamata võib tegevus osutuda negatiivset keskkonnamõju omavaks. Samas leevendavate meetmete rkendamise korral võib nii I kui II alternatiivi rakendamise mõjusid pidada positiivseks. Parimaks lahenduseks osutus alternatiiv I leevendavate meetmetega, seda eeskätt parema loodusharidusliku funktsionaalsuse ning sellega kaasnevate positiivsete sotsiaal-majanduslike mõjude tõttu. Ei saa ka välja jätta asjaolu, et alternatiiv I korral on kavandatavasse tegevusse hõlmatud rohkemad kinnistuomanikud ning seega on eeldatavalt ka nii teadmiste- kui finantsbaas tegevuse korrektseks väljaarendamiseks suurem. 0-alternatiivi korral on oht, et tulevikus väheneb poollooduslike koosluste hoolduse intensiivsus ja sellega seoses halveneb elupaigatüüpide seisund ning sobilikkus kaitsealuste liikide jaoks. Lisaks jätkub 0-alternatiivi korral senine võrdlemisi kontrollimatu hoiuala külastamine.

55 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

10. Vajalik keskkonnaseire ja auditeerimine Keskkonnaseire korraldamine on vajalik, et ennetada kavandatud tegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele. Keskkonnaseire seaduse kohaselt teostab ettevõtja/arendaja keskkonnaseiret oma kulul tema tegevuse või sellega keskkonda suunduvate heitmete mõjupiirkonnas kas ettevõtja/arendaja enda soovil oma tarbeks või seaduse alusel antava keskkonnaloaga määratud mahus ja korras. Alljärgnevalt on esitatud olulisemad meetmed seire teostamiseks alternatiivi I või II rakendumise korral: - Detailplaneeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetele vastav ehitusjärelevalve, sh. tagatud peab olema ka leevendavate meetmetega sätestatud tingimuste järgimine. - Kogumismahutite kasutamisel peab tagama reovee jõudmise neist lähimasse reoveepuhastisse (lähim purgimissõlm asub teadaolevalt Orissaares ), selleks peaks reoveetekitaja sõlmima vastava lepingu puhastusseadmete haldajaga. Kontrollida tuleb lepingute olemasolu ning kogumismahutite regulaarset tühjendamist. - Imbsüsteemide rajamise korral tuleb kontrollida heitvee vastavust Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord . - Puurkaevude rajamise korral tuleb järgida joogivee vastavust sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. - Jälgida jäätmeseaduse ja kehtiva jäätmehoolduseeskirja täitmist. - Arvestades kavandatava tegevuse paiknemist osaliselt Natura linnualal ning tegevuse iseloomu (kavandatakse loodushariduse keskust) oleks asjakohane hakata teostama regulaarset linnustiku seiret. Selleks on otstarbekas teha koostööd Eesti Ornitoloogiaühinguga ning kohaliku Keskkonnaametiga. Näiteks võiks teostada lindude pesitsusperioodi alg- ja keskosas kummaski üks haudelindude loendus planeeringualal ning kevad ja sügisrände perioodil mererannikul peatuvate veelindude loendus. - Sarnaselt linnustikule oleks soovitav jälgida ka elupaigatüüpide ning kaitsealuste soontaimeliikide seisundit ning registreerida takkivad muutused (kaks külastuskäiku - juuni alguses käpalised ning juulis teised liigid). Selline tegevus oleks kooskõlas kavandatava tegevuse eesmärkidega ning võimaldaks koguda keskkonnainfot. Kindlasti tuleks jätkata planeeringualal olemasolevate katsealade majandamist ja vastavate vaatluste tegemist.

56 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

11. Kasutatud allikmaterjalid 1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): KKM Info- ja Tehnokeskus, 2009. Paikonna keskkonnainfo väljavõte seisuga 22.06.2009. 2. Eesti põhjavee kaitstuse kaart (mõõtkava 1:400 000). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2004 3. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ( RTL 2004, 111, 1758 ), 4. Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest. 5. Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest. 6. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269. 7. Herman, M. Liikluskoormuse uuring Ruhve külas. 2008. 8. Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas (RT I 2006, 37, 277 ) 9. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr 82. 10. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52). 11. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määrus nr 171. 12. Keskkonnahariduse riiklik arengukava 2008-2013, kättesaadav Haridusministeeriumi koduleheküljelt www.hm.ee . 13. Keskkonnaministeerium. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised. 2005. 14. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. [ www.envir.ee ] 15. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). 16. Klotoid OÜ. Töö nr 1105-53. Saare maakond Laimjala vald, Ruhve küla Pärdi, Uue- Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü detailplaneering. 2006. 17. Kohava, P. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. 2003. Kadakaressursi uurimine Saare maakonnas II. 18. Laimjala arengukava 2007-2013, kättesaadav internetis www.laimjala.ee/dokumendid/ 19. Laimjala valla ehitusmäärus (Laimjala Vallavolikogu määrus nr 9.26.04.2007) 20. Laimjala valla üldplaneering, koostamisel, kättesaadav internetis www.laimjala.ee 21. Laimjala Vallavalitsuse korraldus 19.04. 2006 nr 2-1/36 Laimjala valla Ruhve küla Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise algatamine. 22. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258). 23. Maa-ameti kaardiserver [ http://www.maaamet.ee] 24. Martinson, M. Kaitsekorralduslikult olulised haudelinnud Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu maaüksusel. 2006. 25. Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri 26. Natura inventuuri andmevormid. Keskkonnaameti Saare regioon. Vastus teabenõudele 29.06.2009. 27. Nõuded majutusettevõttele, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. oktoobri 2005. a määrus nr 128. 28. Perens, R. Ekspertarvamus Saaremaakonna Laimjala valla Ruhve küla Pärdi, Uue-Pärdi,

57 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu mü-le kavandatud tegevuste KMH aruanne 23.04.10

Aarnealuse, Soolahe ja Pennu MÜ geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste ning põhjavee kaitstuse kohta. 2006. 29. Perens, R., Parm, T. , Savva, V., Lelgus, M. Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaart 1:50 000 Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloogia osakond. Tallinn, 2004. 30. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. 2006. 31. Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579). 32. Põder, T. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn, 2005 33. Reitalu, M. Hinnang Ruhve küla Pärdi, Uue-Pärdi, Aarnealuse, Soolahe ja Pennu MÜ detailplaneeringule. Botaaniline aspekt. 2006. 34. Saare maakonna arengustrateegia 2020, kättesaadav internetis www.saare.ee 35. Saare maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kättesaadav internetis www.saare.ee 36. Saare maakonnaplaneering, kättesaadav internetis www.saare.ee 37. Teeseadus (RT I 1999, 26, 377). 38. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655). 39. Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298).

58 OÜ Adepte Ekspert www.adepte.ee