SURJU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2019

TELLIJA: SURJU VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ ALKRANEL

Tartu 2007

Täiendatud Surju Vallavolikogu 18.08.2010 määrusega nr 8 – jõust 23.08.2010 Sisukord

SISSEJUHATUS...... 4 1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...... 5

1.1 ÜLDANDMED ...... 5 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus...... 6 1.2.2 Tööhõive ...... 8 1.2.3 Majandus ...... 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ...... 9 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia...... 9 1.3.2 Pinnakate...... 11 1.3.3 Pinnavesi...... 11 1.3.4 Põhjavee kaitstus ...... 12 1.3.5 Põhjaveevarud ...... 12 1.3.6 Ehitusgeoloogia ...... 13 1.3.7 Kliima, sademed...... 13 1.4 VEE -ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 13 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ...... 14 2 OLEMASOLEVA VEE-JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS 16

2.1 SURJU KÜLA ...... 16 2.1.1 Veevarustussüsteemi kirjeldus ...... 17 2.1.2 Joogivee kvaliteet...... 22 2.1.3 Tuletõrje veevõtusüsteemi kirjeldus...... 25 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus...... 25 2.2 JAAMAKÜLA ...... 32 2.2.1 Veevarustuse kirjeldus ...... 33 2.2.2 Jaamaküla joogivee kvaliteet...... 34 2.2.3 Jaamaküla tuletõrje veevõtusüsteemi kirjeldus...... 35 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus...... 35 2.3 KALDA KÜLA ...... 37 2.3.1 Veevarustuse kirjeldus ...... 38 2.3.2 Joogivee kvaliteet...... 39 2.3.3 Tuletõrje veevõtusüsteem...... 40 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus ...... 40 2.4 RABAKÜLA KÜLA ...... 42 2.4.1 Veevarustussüsteemi kirjeldus ...... 43 2.4.2 Joogivee kvaliteet...... 44 2.4.3 Tuletõrje veevõtusüsteemi kirjeldus...... 44 2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus ...... 44 2.5 METSAÄÄRE KÜLA ...... 45 2.5.1 Veevarustussüsteemi kirjeldus ...... 46 2.5.2 Joogivee kvaliteet...... 49 2.5.3 Tuletõrje veevõtusüsteem...... 49 2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus Metsaääre külas ...... 50 3 SEADUSANDLIK TAUST...... 51

3.1 SURJU VALLA ARENGUKAVA 2004-2012 ...... 51 3.2 ÜHISVEEVÄRGI - JA KANALISATSIOONISEADUS ...... 52

2 3.3 VEESEADUS ...... 53 3.4 KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS ...... 54 3.5 ASJAÕIGUSSEADUS ...... 55 3.6 PLANEERIMISSEADUS ...... 57 3.7 EHITUSSEADUS ...... 61 3.8 JOOGIVEE KVALITEEDI - JA KONTROLLINÕUDED NING ANALÜÜSIMEETODID ...... 61 3.9 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KAITSEVÖÖNDI ULATUS ...... 65 3.10 VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMISE JA PROJEKTEERIMISE KORD ...... 65 3.11 HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE KORD ...... 66 3.12 REOVEE KOGUMISALADE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID...... 69 3.13 KESKKONNATASUDE SEADUS ...... 69 4 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED...... 71

4.1 ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED ...... 71 4.2 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 72 4.3 SURJU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA EESMÄRGID ...... 72 4.4 ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTE - JA ALUSMATERJALID ...... 73 5 VEE-ETTEVÕTTE TUGEVDAMINE...... 74 6 SURJU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI ARENGUKAVA...... 76

6.1 SURJU KÜLA ...... 76 6.1.1 Veevarustuse edasine areng ning perspektiivsed puurkaevud ...... 77 6.1.2 Tuletõrje veevõtukohad...... 77 6.1.3 Surju küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 78 6.1.4 Sadeveekanalisatsioon...... 81 6.2 JAAMAKÜLA KÜLA ...... 83 6.2.1 Veevarustuse edasine areng ning perspektiivsed puurkaevud ...... 83 6.2.2 Tuletõrje veevõtukohad...... 85 6.2.3 Jaamaküla küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 85 6.3 KALDA KÜLA ...... 89 6.3.1 Veevarustuse edasine areng ning perspektiivsed puurkaevud ...... 89 6.3.2 Tuletõrje veevõtukohad...... 90 6.3.3 Kalda küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine ...... 90 6.4 METSAÄÄRE JA RABAKÜLA KÜLAD ...... 93 7 FINANTSANALÜÜS...... 94

7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED ...... 94 7.2 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE PRIORITEEDID JA VÕIMALUSED ...... 94 7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted ...... 96 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu...... 100 7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus 100

3 Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Surju Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel vahel sõlmitud töövõtulepingu nr. 15-06-07 alusel. Töö eesmärk on koostada Surju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastani 2019, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Surju vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga piiritletud alal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja - kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb arengukava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Lähtuvalt veemajanduse üldisest olukorrast ja muutuste kiirusest Surju vallas ning tuginedes eelnevatele töödele ja kogemustele on töö koostanud spetsialistid arvamusel, et arengukava vajab ülevaatamist ning vajadusel täpsustamist ja korrigeerimist iga-aastaselt. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arengukava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Surju valla territooriumil. Arengukava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arengukava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arengukava koostamisel osalesid OÜ Alkranel spetsialistid Kerly Talts, Peep Siim, Kristjan Karabelnik, Elar Põldvere ja Alar Noorvee.

4 1 Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Surju vallale kinnitati omavalitsuslik staatus 12. detsembril 1991 aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt. Surju valla suurus on 357,7 km 2. Vald paikneb Pärnu madalikul, mis on enamasti metsaga kaetud tasandik, kus esineb rohkelt soid ja rabasid. Valla keskus asub Pärnu linnast 24 km ja Kilingi Nõmme linnast 20 km kaugusel. Surju vald on looduslikult kaunis. Ligi 78 % valla pindalast moodustab mets, mistõttu on palju inimese poolt puutumatuid alasid. Valda läbib kaunite jõekallastega Reiu jõgi koos lisajõgedega, milleks on Lähkma, Ura ja Vaskjõgi ning Surju oja. Valla keskuses on Surju paisjärv ja vana mõisa park. Joonis 1 kirjeldab Surju valla paiknemist.

Joonis 1 . Surju valla asukoht. Andmed Maa-ametist (www.maaamet.ee) Surju vald piirneb põhjast Paikuse vallaga, idast Saarde vallaga, läänest Tahkuranna vallaga, edelast Häädemeeste vallaga ja kirdest Kõpu vallaga. Ettevõtlust soodustavaks teguriks on valla lähedus Pärnu linnale, Uulu-Valga maantee, Via Baltika ja sadamate lähedus ning metsa rohkus. Olemasolev teedevõrk on vallas piisava tihedusega. Valda läbivad 7 riigimaanteed, neist üks põhimaantee ja 6 kõrvalmaanteed. Surju vallas on kohalikke teid 49,6 km ning erateid 174,8 km.

5 Valda läbib Tallinn-Mõisaküla raudtee, kuid seda kasutatakse praegusel ajal ei kasutata. Valdav osa asustusest on koondunud kitsa ribana piki Uulu-Valga maanteed ja Reiu jõge. Valla territooriumil on 11 küla: Surju, Ilvese, Rabaküla, Metsaääre, Ristiküla, Kalda, Kõveri, Lähkma, Saunametsa, Kikepera ja Jaamaküla. Administratiivseks ja kultuurielu keskuseks on Surju küla. Teine suurem asula on Jaamaküla küla. Vallas on 20 kohaline lasteaed, mis asub valla keskuses. Surju Põhikool asub Surju keskusest 600-700 m kaugusel Jaamaküla suunas. Samuti on vallas rahvamaja, raamatukogu, päevakeskus, hooldekodu ja tervisekeskus. Vallas on kaks 4-korterilist, kaheksa 8-korterilist, viis 12-korterilist, üks 15- korteriline elamu ja üks 5-korteriline elamu. Nendest seitse 8-korterilist ja 5- korteriline elamu asuvad Jaamaküla külas ning korterid on erastatud. Surju Vallavalitsusele kuulub õpetajate elamu ning 8 ametikorterit. Enamikus Surju külas asuvates elamutes on moodustatud korteriühistud. Samuti on erastatud metskondade bilansis olevad elamud. Tarbijate vähesuse tõttu on Surju küla katlamaja likvideeritud. Elamute ja asutuste kütmine on lahendatud individuaalkatlamajade baasil ning selline olukord rahuldab valla vajadusi (andmed: Surju valla arengukava 2004-2012.a .).

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Seisuga 01.01.07 elas Surju vallas 1106 inimest, neist mehi oli 46,8% ja naisi 53,2%. Eestlaste osatähtsus rahvastikus on 97%. Asustustihedusega 3 inimest/km 2 on Surju vald vabariigi üks hõredamalt asutatud valdasid. Tabel 1 kajastab Surju valla elanike arvu külade lõikes viimase nelja aasta jooksul. Tabel 1 . Surju valla elanike arv külade lõikes aastatel 2004-2007. Muutus Muutus Muutus Küla nimetus 2004 2005 2006 2007 % % % Ilvese küla 128 126 -1,6 123 -2,4 119 -3,3 Jaamaküla 167 164 -1,8 163 -0,7 164 0,6 Kalda küla 76 77 1,3 81 5,2 83 2,5 Kikepera küla 27 28 3,7 27 -3,6 30 11,1 Kõveri küla 4 4 0 3 -25 5 66,6 Lähkma küla 31 34 9,6 34 0 33 -3,0 Metsaääre küla 111 108 -2,8 129 19,4 125 -3,2 Rabaküla küla 66 81 22,7 84 3,7 80 -4,8 Ristiküla küla 118 118 0 119 0,8 119 0 Saunametsa küla 28 27 -3,6 27 0 25 -7,5 Surju küla 338 334 -1,2 326 -2,4 323 -1,0 Kokku: 1094 1101 0,6 1116 1,3 1106 -0,9 *Andmed Surju Vallavalitsuselt Väga hõredalt on asutatud Kõveri, Kikepera ja Saunametsa külad.

6 Demograafilistele protsessidele on iseloomulik, et nad toimuvad väga suure inertsiga. Kõige olulisemalt mõjutavad valla elanike arvu rahvastiku ränne ja sündimus. Ränne sõltub otseselt valla üldisest arengust, mõjutades omakorda sündimust. Positiivse rände puhul saabuvad enamasti noored ning sellega kaasneb kõrge sündimus. Negatiivseks trendiks on rahvastiku vananemine ja seda eelkõige sündimuse langemise tõttu. Surju valla elanike arv on viimastel aastatel mõnevõrra tõusnud, kuid samas on kasvanud vanemaealise elanikkonna osakaal. Elanikkond kasvab ka suvilaomanike arvelt, kuna osa suvilaid on aastaringses kasutamises ning samuti ehitatakse uusi individuaalelamuid. Surju valla rahvastiku dünaamika on esitatud tabelis 2 ja joonisel 2 . Igal aastal ületab suremus sündimuse, vaid 2006. aastal on sündivus ja suremus samal tasemel. Tabel 2 . Surju valla rahvastiku dünaamika 2003-2007 Aasta Elanikke Sünnid Surmad 2003 1096 3 19 2004 1094 11 12 2005 1101 13 19 2006 1116 9 9 2007 1106 10 10 *Andmed Surju Vallavalitsuselt

1200 1096 1094 1101 1116 1106

1000

800

600

Elanike arvu Elanike 400

200

0 2003 2004 2005 2006 2007 Aasta

Joonis 2 . Rahvastiku dünaamika Surju vallas 2003-2007

Koolieelikute arv vallas on aastate lõikes jäänud stabiilseks, kuid 2007. aastal langeb see arv ca 15% võrra. Tööeast nooremaid jääb iga aastaga järjest vähemaks, mis näitab, et tuleviku potentsiaalset tööjõudu jääb vähemaks. Tööealiste arv kasvab iga aasta, samuti suureneb pensioniealiste inimeste arv. Tabel 3 kirjeldab Surju valla elanike vanuselist jaotust 2003.-2007. aastal.

7 Tabel 3 . Surju valla elanike vanuseline jaotus 2003-2007 Vanusegrupp 2003 2004 2005 2006 2007 Koolieelikud (0-6) 82 81 82 85 71 Tööeast nooremad (7-18) 205 205 196 198 191 Tööealised (19-64) 645 644 654 662 673 Pensioniealised (65+) 164 164 169 171 171 *Andmed Surju Vallavalitsuselt Statistikaameti andmetel oli Pärnu maakonna 2006.a. keskmine leibkonnaliikme kuusissetulek 4104 krooni. Kuna statistika on terve maakonna kohta, siis eeldatavasti on Surju vallas keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta väiksem, sest maapiirkondades on palgad väiksemad kui suurlinnades.

1.2.2 Tööhõive Surju vallas on töötuna arvel 8 inimest, tegelik töötute hulk on arvatavasti suurem. Juhutöödel käib 10-15 kohalikest. Suur osa käib tööl Kilingi-Nõmmes, Pärnus või mõnes teises lähedalasuvas linnas või asulas. Töökohtade vähesus põhjustab elanike liikumist suurematesse asulatesse. Samuti võib mujale tööle asumise põhjuseks olla tööjõu kõrgem kvalifikatsioon, millele vastavad töökohad vallas puuduvad.

1.2.3 Majandus Ettevõtlus on Surju vallas nõrgalt arenenud ning tööstusettevõtted puuduvad. Kohalikuks oluliseks ressursiks on metsa ja tööjõu olemasolu. Surju vallas on ettevõtjatest 7 juriidilist isikut sh 1 aktsiaselts ja 6 osaühingut ning 50 füüsilisest isikust ettevõtjat. Surju vallavalitsuses töötab eelarveliselt 57 inimest. Valla suurim ettevõtte on OÜ Surju PM, mille peamiseks tootmisharuks on piima ja liha tootmine. Ettevõte annab tööd 49 inimesele. RMK Kilingi metskonna maad asuvad nii Surju kui külgnevas Saarde vallas ning firmas töötab 14 inimest. RMK Surju metskonna maad paiknevad Surju, Tahkuranna, Häädemeeste, Paikuse ja Sauga vallas ning seal töötab 18 inimest. Kohalikele elanikele annab ka tööd OÜ Ristiküla Puit, mis tegeleb palkmajade, saunade ja muude puidutoodete tootmisega ning ettevõttes on püsivalt 8 töötajat, suvel on tööl ka kooliõpilasi. Surju külas asub OÜ Pärnu Kivi töökoda, kus töötab 5 inimest ning ettevõtte põhitegevusalaks on graniidi, marmori ning paekivi töötlemine ja müük. Teenindussfääris tegutsevad vallas OÜ Rosamunde ja Kilingi-Nõmme MÜ Surju kauplus, mis kokku annavad tööd 12 inimesele. Nii ühisveevärgi kui ka -kanalisatsiooniteenust kasutavad vallas 3 asutust ning nende tarbitavad vee- ja kanalisatsiooniteenuse mahud on toodud tabelis 4 . OÜ-l Surju PM on endal puurkaev, kust võetakse tootmiseks ja olmetarbeks vajalik vesi. Nii farmi kui valla puurkaevud on ühtses veevõrgus, kuid torustikule on paigaldatud siibrid, mis avatakse ainult avariiolukordades. OÜ Pärnu Kivi kasutab vett tööstuses pesuveena, mis suunatakse hiljem kraavi, ainult olmevesi suunatakse Surju puhastisse, seetõttu on ka asutuse kanalisatsiooni mineva reovee kogus väike.

8 Tabel 4 . Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniteenust kasutavad asutused ning vastavad mahud. Vee tarbimine Kanalisatsioon Asutus m3/aastas m3/aastas OÜ Pärnu Kivi 1100 100 OÜ Surju PM 50 3600 Surju Vallavalitsus 1000 1000 *Andmed Surju Vallavalitsuselt Põllumajandusmaad on vallas 2716 ha, millest haritavat maad on 2148 ha. Surju valla olulisim taastuv loodusvara on mets, mis valdavas osas on riigile kuuluv. Aktiivset maavarade kaevandamist vallas ei toimu. Seisuga 17.07.2002 on kantud riiklikku maavarade registrisse Rüütli ja Vaskrääma turbamaardlad. Kehtivaid vee erikasutuslubasid on Surju vallas 01.01.2007 seisuga kolm (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed ): - Ants Kartau – vee-erikasutusluba kehtib kuni 24.03.2010. Elanike varustamine veega ja heitvee juhtimine suublasse. Puurkaevust on lubatud veevõtt kokku 2600 m 3/aastas; - Surju PM OÜ - vee-erikasutusluba kehtib kuni 04.09.2007. Loomakasvatuse vajaduseks ja töötajate olmeks. Puurkaevust on lubatud veevõtt kokku 21600 m3/aastas; - Vekso OÜ - vee-erikasutusluba kehtib kuni 20.02.2008. Vekso OÜ haldab Surju küla puurkaevu ja Jaamaküla puurkaevu. Vee-erikasutusloaga on sätestatud:
Surju küla elanike varustamine veega ja heitvee juhtimine suublasse. Puurkaevust on lubatud veevõtt kokku 54800 m 3/aastas.
Jaamaküla küla elanike varustamine veega. Puurkaevust on lubatud veevõtt kokku 1500 m 3/aastas.

1.3 Keskkonnaülevaade

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Surju küla asub lõuna pool Pärnu, Tori-Jõesuu ja Navesti jõgede joont asuval keskdevoni liivakivide, aleuroliitide ja savide avamusalal. Suurima aluspõhjalise pinnavormi moodustab Pärnu maakonnas Jaagarahu lademe põhjaserval paiknev platvormsette riffide-biohermide vöönd, mis algab Tori ümbruses ja kulgeb üle Kergu, Pärnu-Jaagupi, Mihkli ja Lihula ( andmed: Pärnu Alamvesikonna Veemajanduskava ). Geoloogiline aluspõhi koosneb põhiliselt kesk-devoni Tartu lademe nõrgalt tsementeerunud poolkaljustest, väheste lisanditega liivakivist. Kohati leidub ka plastilist ja tihedat savi, kuid enamasti on savi segunenud liivaga, kruusaga ja põllu- ning paekivi osakestega, moodustades savi rähka. Järgnevalt on kirjeldatud Surju vallas levivaid veekomplekse. Kirjelduses lähtutakse peamiselt järgmistest materjalidest: Tervisele ohutu joogiveeallika valik Pärnu maakonna Are, Audru, Halinga, Kaisma, Koonga, Lavassaare, Tori ja Tõstamaa valla asulates (L. Savitski, L. Savitskaja, V. Savva) .

9 1. Kvaternaari veekompleks - Peamiseks setteks on moreen. Koosneb liivsavist ja saviliivast, mis sisaldavad kõikvõimalikes vahekordades kruusa, veeriseid ja munakaid. Tihti on moreenis liiva ja kruusa läätsesid. Põhjaveekihtide toitumine toimub sademetevee infiltreerumisel ja ka ülemiste ning alumiste põhjaveekihtide arvelt. Kuigi veetase pole sügaval maapinnast, ei toimu intensiivset veevahetust. Reoainete jõudmisel põhjavette jääb reostuskolle püsima pikaks ajaks. Veeladestiku põhjavesi on valdavalt HCO3-Ca-Mg tüüpi mineraalsusega 0,1-0,5 g/l. Veeladestikku tsentraalses veevarustuses ei kasutata. Vett kasutatakse peamiselt hajaasustuses. 2. Kesk-alamdevoni-siluri veekompleks (endine Pärnu veekiht)- Veeladestiku põhjavesi on valdavalt HCO 3-Ca-Mg või –Mg-Ca tüüpi mineralisatsiooniga 0,45-0,55 g/l. Puurkaevude erideebit on 0,2 – 1,0 l/s. Veekompleks avaneb kvaternaarisetete all. Ülemiseks veepidemeks on Narva lademe setted. Vettandvateks kivimiteks on erineva tsementeeritusega pisi- ja peeneteraline liivakivi. Keskmine filtratsioonikoefitsient on 4–6 m/ööpäevas. Põhjavesi on mage, mineraalsusega 0,3–0,45 g/l, keemiliselt koostiselt HCO 3-Mg-Ca-tüüpi. 3. Siluri veekompleks - Vaadeldaval alal levib Siluri veekompleks kõikjal ning on põhiliseks veevarustusallikaks. Geoloogilisest läbilõikest ning veetaseme ja vee keemilise koostise erinevusest lähtudes võib veekompleksi tinglikult jagada kaheks: Jaagarahu–Jaani ja Adavere–Raikküla veekihiks. Neid veekihte eraldavad teineteisest Alam-Siluri Jaani ja Adavere lademe vett vähe läbilaskev domeriit, lubjakivi ja mergel.

 Jaagarahu–Jaani veekiht (S 1jg–jn) Vettandvaks kivimiks on dolomiit, mis on tihti kavernoosne ja muutub sügavuse suunas savikaks. Veekihi lasumiks on Kvaternaari setted, Devoni setete levikualal ühineb Jaagarahu–Jaani veekiht Kesk-alamdevoni-siluri veekompleksiga. Alumiseks suhteliseks veepidemeks on Jaani ja Adavere lademe mergel ja savikas dolomiit, mida läbivad tektoonilised rikked ja lõhed. Seetõttu ei ole veepidavus absoluutne ja pidev. Filtratsioonikoefitsient oleneb kivimite lõhelisusest ja kavernoossusest ning muutub kümnendikust murdosast kuni 26 m/ööpäevas, kõige sagedamini 4–8 m/ööpäevas. Puurkaevude deebit muutub 1,3–22 l/s, veetaseme alandusel 6–26 m. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi valdavalt HCO 3- Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,3–0,6 g/l. Kõrgendatud fluoriidide sisaldus joogivees on tõenäoliselt seotud Jaani lademe mergliga, mis paljudes kaevudes on põhjendamatult avatud.

 Adavere–Raikküla veekiht (S 1ad–rk) paikneb Adavere lademe dolomiidis ja merglis ning Raikküla lademe lubjakivis. Adavere veekiht on vett nõrgalt läbilaskev kiht. Veekihi vettpidavaks lasumiks on Jaani ja Adavere lademe domeriit ja savikas dolomiit. Alumiseks veepidemeks on Juuru–Tamsalu lademe savikas lubjakivi. Põhjavesi on surveline. Vettandvate kivimite filtratsioonikoefitsient muutub kümnendikust murdosast kuni 8 m/ööpäevas. Puurkaevude deebit on

10 keskmiselt 1–3 l/s, üksikjuhtudel 10 l/s, veetaseme alandusel 15–30 m. Puurkaevude erideebit muutub sajandikust murdosast kuni 1,5 l/s·m, valdavalt 0,1–0,3 l/s·m. Põhjavesi on valdavalt Cl-HCO 3-Na-Ca-tüüpi, mineraalsusega 0,36–0,95 g/l. Põhjavee suur fluoriidide sisaldus on Jaani ja Adavere lademe merglitest ja savikatest kivimitest fluori leostumise tagajärg. 4. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks - asub Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademes ja Kesk-Kambriumi Tiskre kihistus, mis litoloogiliselt koosnevad harvade aleuroliidi vahekihtidega keskmiselt ja nõrgalt tsementeerunud peen- ja pisiteralisest liivakivist. Põhjavesi on tugevalt surveline ning veetase ulatub üle maapinna. Puurkaevude deebit muutub 2–14 l/s, veetaseme alandusel 11– 29 m. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi Cl-Na-Ca, ala põhjaosas Cl-HCO 3- Na-Ca-tüüpi, mineraalsusega 0,4–1,6 g/l. Suure kloriidide sisalduse tõttu ei vasta põhjavesi joogivee kvaliteedinõuetele. 5. Kambrium-Vendi veekompleks – paikneb sügaval (umbes 300 m) ja vesi on soolakas. Antud veekihiti ei kasutada Surju valla ühisveevarustuses.

1.3.2 Pinnakate Surju valla looduslikud iseärasused on tingitud asukohast ulatuslikul Pärnu madalikul. Reljeef on tasane ja suhteliselt ühetaoline. Eripäraseks muudavad siinse maastiku suured metsamassiivid. Pinnamood peegeldab aluspõhja reljeefi, sest aluspõhja reljeefi suurvormid on säilinud vaatamata korduvale mandrijää kulutavale tegevusele. Surju vallas levivad 40-42 meetri paksused liustikulise tekkega kvaternaari setted, mille lamamiks on Devoni liivakivid. Surju valla maad kuuluvad mullastikuliselt Lääne-Eesti glei- ja lammimuldade valdkonna Pärnu allvaldkonda. Osa territooriumist kuulub Vahe-Eesti valdkonna Häädemeeste-Saarde allvaldkonda. Põldudel on valdavalt liigniisked mullad, kus veesisaldus vegetatsiooniperioodil ületab pikemat aega 70-80% mulla üldisest veemahutavusest. Peamised mullaliigid on gleimullad saviliivadel ja liivsavidel, kusjuures liigniiskuse põhjuseks on kõrge põhjavesi. Muldade tootlikkust näitav boniteedi klass on 34. (andmed: Pärnu Alamvesikonna Veemajanduskava ).

1.3.3 Pinnavesi Põhjaveest toituvatel jõgedel on talvel veetemperatuur kõrgem ja suvel madalam kui vihma- ja lumesulavetest toituvatel jõgedel. Pärnu alamvesikonnas on ülekaalus jahedaveelised jõelõigud (13,1-17 ºC) ja märkimisväärne osa on soojaveelistel (>21 ºC) jõelõikudel ( andmed: OÜ Surju PM keskkonnakompleksloa taotlus ). Reiu jõgi on suurim Surju valda läbiv jõgi voolates territooriumil kagu-loode suunaliselt. Jõe pikkus on 73 km ning valgala 917 km 2. Ristiküla ja Surju ümbruses on jõel rohkesti umbkoolde. Surju pargi lõigus varieerub jõe laius 8-25 meetrini; sügavus valdavalt üle 1,0 m (kohati 0,5-1,0 m) ja vool on aeglane, olles 0,02-0,15 m/s

11 (valdavalt 0,05 m/s). Jõe kõrged kaldad koosnevad peamiselt savimoreenist ning jõepõhja katab savine kruus, mis paiguti on pealt mudastunud. Reiu jõe kesk-ja alamjooks on ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult tüüpiline ja produktiivne särje-turva jõgi. Surju oja suubub Surju paisjärve ja sealt Reiu jõkke. Oja on 17 km pikk. Lähkma jõgi on 40 km pikkune ning Vaskjõgi on 26 km pikkune. Ura jõgi on Surju jõe kõige pikem lisajõgi olles 50 km pikkune ( andmed: Eesti Jõed, 2001 ). Tabel 5 kirjeldab Surju valla jõgesid Pärnu alamvesikonnas. Tabel 5 . Surju valla jõed Pärnu alamvesikonnas. Valgala Veekogu Pikkus Jrk Kood Jõe nimi pindala kuhu suubub (km) (km 2) 1 11454 Reiu jõgi Pärnu jõgi 73 917 2 11468 Lähkma jõgi Reiu jõgi 40 209 3 11481 Ura jõgi Reiu jõgi 50 187 4 11476 Vaskjõgi Reiu jõgi 26 141 5 11466 Surju oja Reiu jõgi 17 41 *Andmed Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (http://www.envir.ee)

1.3.4 Põhjavee kaitstus

Joonis 3 . Surju valla põhjavee kaitstuse kaart Surju valla põhjaveekaitstust kirjeldab joonis 3. Surju vald paikneb peamiselt keskmiselt või suhteliselt hästi kaitstud põhjaveega alal. Surju külast ida ja kirde poole ning Kikepera ümber on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellesse piirkonda jääb ka Reiu jõe lisajõgede valgala.

1.3.5 Põhjaveevarud Pärnumaa Keskkonnateenistuse andmeil on põhjaveevarud Surju vallas kinnitamata, sest põhjaveevõtt on alla 500 m 3 ööpäevas.

12 1.3.6 Ehitusgeoloogia Piirkonnas on pinnakatte paksus keskmiselt 30-40 meetrit. Aluspõhi koosneb devoni liivakividest ja savidest. Sageli esinevad väiksemad sood 1-3 m turbakihiga. Pinnasevesi on maapinnale lähedal ning seetõttu on piirkond ehituseks vähesobiv. Tasase reljeefi ja jõeorgude vähese sisselõikumise tõttu on kunstlik drenaaž raske ja vähe efektiivne. Soostumise tõttu on ka teedeehitus raske. Vältimaks külmakerkeid, tuleb ehitada kõrged teetammid. Sildade ehitamine enamasti raskusi ei tekita, sest pinnakate on õhuke ja sillad saab ehitada otse aluspõhjale (ENSV Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, 1965 )

1.3.7 Kliima, sademed Surju vallas on kliima üleminekuline, mida mõjutavad nii Läänemeri kui ka maismaalised tegurid. Aasta keskmine sademete hulk on 650 mm ning sademete hulk ületab aurumise. Niiske mereõhk põhjustab sagedast pilvisust. Aastas on keskmiselt 150-180 pilves ja 30-45 pilvitut päeva. Päikesepaistet on 1600-1870 tundi aastas. Aasta keskmine temperatuur on 4-7 ºC. Valdavaks on edela-ja lõunatuuled. Kevadel on tihti põhjatuuli, suvel esineb lääne- ja loodetuuli. Tugevaid tuuli esineb vähem kui 1% ( andmed: OÜ Surju PM keskkonnakompleksloa taotlus ).

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Surju külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte OÜ Vekso. Jaamakülas pakub vee-ettevõtte ainult ühisveevärgi teenust, kuna külas kanalisatsioonisüsteem puudub. Kalda küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteeme haldab FIE-na tegutsev Ants Kartau, kelle hallata on küla puurkaev ja väikereoveepuhasti. OÜ-s Vekso töötab kolm inimest ning firma põhitegevusalaks on kommunaal- ja transporditeenuste osutamine. Firmas töötavad vee-ettevõte juht, raamatupidaja ja abitööline. Praeguste olude juures on firma haldusala väike ning seetõttu ei vajata ka rohkem töötajaid. 2006. aasta firma käivet veevärgi ja kanalisatsiooni osas iseloomustab tabel 6 . OÜ Vekso oli 2006. aastal ca 50 000 krooniga kahjumis. Tabel 6 . OÜ Vekso 2006. aasta käive veevärgi ja kanalisatsiooni osas. Käibe allikas Tulud (EEK) Kulud (EEK) Vee-ja kanalisatsiooniteenus 173 000 220 000 *Andmed Surju Vallavalitsuselt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on Surju külas kaetud 52% elanikest. Jaamakülas on ühisveevärgiga liitunuid 62% elanikest, kanalisatsioonisüsteem Jaamakülas puudub. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse hinnad on Surju vallas kehtestatud vallavolikogu määrusega nr 17 kuupäevaga 30.10.2006. Veeteenuse hinnaks Surju külas on 10 EEK/m³ ja kanalisatsiooniteenuse eest tuleb maksta 13.10 EEK/m³.

13 Jaamaküla külas on kehtestatud vaid vee hind, milleks on 12.40 EEK/m³. Kanalisatsioon on lahendatud kogumiskaevudega, mille tühjendamiseks tellitakse teenust. Kohalike inimeste sõnul viiakse reovesi ümberkaudsetele põldudele.

1.5 Kohalik omavalitsus Surju valla eelarve maht oli 2006. aastal 13,3 mln krooni ( vt tabel 6 ). Võrreldes 2006. aasta näitajatega, suurenevad prognoositavalt 2007.aasta tulud umbes 3,6 miljonit ning kulud 5,7 miljonit krooni. Tabel 6 ja tabel 7 kirjeldavad vastavalt valla 2006 ja 2007. aasta kulusid ja tulusid. 2006. a. eelarve kogumahust moodustasid maksud (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks) 44,3% ning 2007. aastal on prognoositav maksudest laekuv tulunäitaja 35,5%. Majandustegevusest laekuva tulu osatähtsus oli 2006. aastal 8,6% ja järgneval aastal 5,6%. Toetusi sai vald 2006. aastal 5,7 miljonit krooni, 2007. aastal prognoositakse toetuste suuruseks ligikaudu 6,5 miljonit krooni. Tabel 6 . Surju valla 2006. aasta eelarve tulud ja 2007. aasta prognoositava eelarve tulud Tulude allikas Tulud 2006.a. Tulud 2007.a. (EEK) (EEK) Füüsilise isiku tulumaks 4 604 759 4 730 000 Maamaks 2 205 327 2 040 000 Riigilõiv 16 855 10 000 Laekumine majandustegevusest 1 329 984 1 074 624 Sihtotstarbelise toetused 236 202 82 908 jooksvateks kuludeks Sihtotstarbelised toetused põhivara 886 900 1 710 000 soetamiseks Mittesihtotstarbelised toetused 4 560 455 4 767 658 Põhivarade müük 32 000 - Intressitulud hoiustelt 69 462 25 000 Laekumine vee-erikasutusest 8 234 9 000 Saastetasud 6 252 Eelarve vaba jääk 1 394 878 2 085 081 Pikaajaline pangalaen - 2 500 000 Kokku 15 351 308 19 034 271 *Andmed Surju Vallavalitsuselt Võrreldes 2006. aasta valitsemisele kuluvale summale, suureneb 2007. aastal vastav näitaja umbes 0,4 miljonit krooni. Kahe aasta võrdlusel suurenesid kõige rohkem kulutused haridusele, millele 2007. aastal kulub umbes 6 miljonit krooni rohkem kui eelneval aastal. Investeeringute kasv haridussektorisse on seotud olemasoleva Surju kooli juurde uue lasteaia ehitamisega, mistõttu suurenevad ka pikaajalise pangalaenu tagasimaksed 2007. aastal.

14 Tabel 7 . Surju valla 2006. aasta eelarve kulud ja 2007. aasta eelarve prognoositavad kulud Kulude allikas Kulud 2006.a. Kulud 2007.a. (EEK) (EEK) Valitsemine 1 286 175 1 754 153 Avalik kord ja julgeolek 15 592 19 010 Majandus 1 160 938 1 197 355 Tervishoid 16 313 19 000 Kultuur ja sport 957 158 1 016 165 Haridus 6 331 539 12 437 430 Sotsiaalhoolekanne 3 345 971 2 341 158 Pikaajalise pangalaenu 152 542 250 000 tagasimaksmine Kokku 13 266 228 19 034 271 *Andmed Surju Vallavalitsuselt Kui aastatel 2002-2005 suurenes laekunud üksikisiku tulumaks keskmiselt umbes 400 krooni aastas, siis 2006. aastal oli hüppeline tõus, kus üksikisiku tulumaksust laekus valla eelarvesse ligikaudu 4126 krooni inimese kohta. Üksikisiku tulumaksu laekumist kirjeldab tabel 8 . Tabel 8 . 2002-2006 laekunud üksikisiku tulumaks Surju vallas Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 Elanike arv 1095 1096 1094 1101 1116 Laekunud tulumaks 2088 2407 2949 3267 4126 (EEK/in) *Andmed Surju Vallavalitsuselt

Tabel 9 kirjeldab Surju valla laenukoormust aastatel 2003-2007. 2007. aasta andmed on esitatud juuli kuu seisuga. 2007. aasta lõpuks on võlakohustused vähenenud 0,8 miljoni kroonini (juhul, kui laene juurde ei võeta). Üldiselt võib tõdeda, et Surju vallas laenureservi on, mis on heaks eelduseks vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks ja rekonstrueerimiseks vallas. Tabel 9 . Surju valla laenukoormus 2003.-2007. aastal Võlakohustused Puhastatud eelarve Võlakoormus Laenureserv Aasta kokku (mln EEK) (mln EEK krooni) (%) (mln EEK) (aasta lõpul) 2003 8,7 0,8 9,2 4,4 2004 9,1 1,3 14,3 4,2 2005 10,1 1,1 10,9 5,0 2006 12,1 1,0 8,3 6,3 2007 12,7 0,8 6,3 6,5 Andmed Surju Vallavalitsuselt

15 2 Olemasoleva vee-ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Surju küla Surju küla on valla keskuseks ning seal elab 2007. aasta seisuga 323 inimest. Asulas on neli puurkaevu. Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutab asulale OÜ Vekso, kelle halduses on Surju külas üks puurkaev. Puurkaevud on ka OÜ-l Surju PM ja Surju Põhikoolil. Üks puurkaev on eraomandis. Joonis 4 kirjeldab Surju küla piire ja paiknemist Surju vallas.

Joonis 4 . Surju küla paiknemine Surju vallas. Küla piirjoon on tähistatud punase joonega. Allikas: www.maaamet.ee

Ühisveevarustusega on ühendatud viis 12 korterilist, üks 15 korteriline ja üks 8 korteriline elamu ning 3 ühepereelamut. Samuti on veetarbijateks tervisekeskus, vallamaja, OÜ Surju PM, OÜ Pärnu Kivi, hooldekodu, kauplus, rahvamaja, lasteaed, baar ning töökoda. Eelnimetatud asutused kasutavad vett peamiselt olmeks. Kanalisatsiooniga pole ühendatud individuaallaut, mis praegusel ajal pole ka enam kasutuses. Väljaspool keskasulat on Surju külas kolmel majapidamisel kogumiskaevud ja kahel majal killustikfilter. Surju keskasula paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 3 ).

16 Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” võib heitvett pinnasese immutada kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu (veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust). Omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: • 5–50 m 3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; • kuni 5 m 3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist. Surju keskasula on enamjaolt kanaliseeritud ning seetõttu ei ole ohtu põhjavee reostusele. Väljaspool asulat peab killustikfilter töötama efektiivselt, et põhjavette ei sattuks reostust. Vastavalt Surju küla põhjaosas asuva ühisveevarustuses kasutatava (haldab OÜ Vekso) puurkaevu arvestuskaardile (katastri numbriga 6698) on piirkonna geoloogiline läbilõige järgmine:

• 0-37 m liivsavi kruusa ja veerisega (gQ III );

• 37-55 m savi liivakivi vahekihtidega (D2nr );

• 55-68 m liivakivi (D2pr);

• 68-95 m lubjakivi mergli vahekihtidega (S 1jn-jg);

• 95-100 m mergel (S1jn). Surju küla lõunaosas paikneb OÜ-le Surju PM kuuluv puurkaev (katastri nr 6681), mida kasutatakse farmi tarbeks. Vastavalt puurkaevu arvestuskaardile on piirkonna geoloogiline läbilõige järgmine: • 0-14 m moreen (gQIII); • 14-42 m savi munakatega (gQIII);

• 42-53 m savi liivakivi vahekihtidega (D2nr);

• 53-63 m liivakivi (D 2pr); • 63-80 m lõheline dolomiit (S1jn-jg).

2.1.1 Veevarustussüsteemi kirjeldus Surju külas elab 2007. aasta seisuga 323 inimest. Tiheasustusega alal on 170 elanikku varustatud ühisveevarustusega ehk 52% küla elanikest. 2005. aastal rekonstrueeriti Surju keskasulas peaaegu kogu veetorustik kogupikkuses 1,5 km. Torustik on rajatud plasttorudest ning torude läbimõõdud on 40mm, 60mm ja 65mm. Endised torud olid rajatud 1964. aastal, mis olid roostes ning amortiseerunud. Rekonstrueeritud veetrasside paiknemine on toodud Surju küla vee -ja kanalisatsioonisüsteemide üldskeemil (vt lisa 1). Surju küla veevarustussüsteem baseerub ühel puurkaevul, mida haldab OÜ Vekso.

17 OÜ Vekso hallatav tsentraalpuurkaev (vt joonis 5 ) (Surju puurkaev, katastri numbriga 6698) varustab veega Surju küla elanikkonda. Puurkaevpumpla asub heinamaal ja ( vt. lisa 1 ) hoone on heas seisukorras. Pumplasse paigaldati 2005. aastal uus pump ja rauaärastussüsteem. Täisautomaatse paarissurvefiltri 1002-PDA tootlikkus on 10,2 m3/h ja filtreerimiskiirus 13,2 m/h. Filtrite pesemisel tekkiv rauarikas pesuvesi juhitakse drenaažisüsteemiga lähedalasuvasse kraavi. Hoones on uus kompressor STS 20-100, mille tootlikkus on 210 l/min. Paigaldatud on uus armatuur ning veemõõtja. Pumplas on kaks 500 liitrilist uut hüdrofoori. Pumpla sanitaarkaitsetsoon on 50 meetrit ning seega vastab nõuetele. Tabelis 10 on kirjeldatud Surju küla puurkaev- pumpla tehnilised andmed.

Joonis 5 . Surju küla puurkaev (katastri nr 6698), mida haldab OÜ Vekso. Fotod 24.07.07 OÜ Alkranel.

18 Tabel 10. Surju küla puurkaev-pumpla (katastri nr 6698) tehnilised andmed. Surju küla Näitaja puurkaev Katastri nr 6698 Kasutatav põhjavee kiht S1 Puurimise aasta 1984 Tootlikkus, m 3/h 23,2 Lubatud vee-võtt, m 3/d 150 (54 800) (m 3/a) Tegelik veevõtt, m 3/d 24 Pumba mark - Hüdrofoor (2*0,5 Reguleerimisseade m3) Puurkaevu sügavus 100 Staatiline veetase, m 0,2 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Hea Automaatika Korras Andmed: Puurkaevu arvestuskaart ja vee erikasutusluba numbriga L.VV.PM-14595

Surju puurkaev-pumpla juures on olemas tuletõrje veevõtukoht, kuid probleemiks on veesurve langus tuletõrje veevõtu ajal, seetõttu täidetakse paakautosid pumplast ainult siis, kui on läheduses tulekahju. Pumpla põrandale koguneb kondensaatvesi, mis ebapiisava põrandakalde tõttu ei voola ära betoonpõrandasse tehtud augu kaudu. Joogivee tootmine OÜ Vekso hallatavas puurkaevus 2006. aastal oli 8467 m 3 ehk 24 m3 päevas (vt tabel 11). Tabel 11. Veekasutus Surju puurkaev-pumplas (katastri nr 6698). Näitaja m3/aastas Surju puurkaev-pumpla veevõtt 8 467 Veekasutamine kokku 8 321 Veekadu 146 Põhjavee kasutus olmes 7 399 Põhjavee kasutus tööstuses 1 068 Andmed: OÜ Vekso 2006.aaasta veekasutusaruanne 2006. aastal moodustas veekasutuse aruande kohaselt Surju küla veekadu kogu veevõtust kõigest ca 2%, millest võib järeldada, et uued veetrassid töötavad korralikult ega leki. Enamus Surju puukraev-pumpla (katastri nr 6698) veetöötluse läbinud veest kasutatakse olmeveena ning ligikaudu 13% veest kasutab OÜ Pärnu Kivi tööstusveeks. Lisaks Surju küla põhipuurkaevule (katastri nr 6698) asub küla veevõrgus veel teinegi puurkaev (OÜ Surju PM puurkaev, katastri nr 6681) (vt joonis 6). OÜ Surju PM puurkaev asub küla kaguosas ( vt lisa 1 ). Pumpla armatuur ja elektrisüsteem on vana ning vajab väljavahetamist. Puurkaevus on pump 4SR 8/13 Pedrallo. Hoone vajab rekonstrueerimist. Pumplas on 2,8 m 3 hüdrofoor ning paigaldatud on uus veemõõtja. Pumpla varustab veega OÜ Surju PM ning avariide korral ka lähedalasuvaid majapidamisi. Farmi veetarbimine on ca 1500 m 3 kuus. Surju küla puurkaev ja farmile kuuluv puurkaev on ühises veevõrgus, kuid on siibritega eraldatud. Torustik

19 kuulub Surju vallale ning seda haldab vee-ettevõte OÜ Vekso. Pumplast väljuv veetrass on läbimõõduga 110 mm ( vt lisa 1 ja tabel 12 ).

Joonis 6. OÜ Surju PM puurkaev (katastri nr 6681). Fotod 24.07.07 OÜ Alkranel.

Tabel 12 . OÜ Surju PM puurkaev-pumpla (katastri nr 6681) tehnilised andmed. OÜ Surju PM Näitaja puurkaev Katastri nr 6681 Kasutatav põhjavee kiht S Puurimise aasta 1965 Tootlikkus, m 3/h 19,8 Lubatud vee-võtt, m 3/d 60 (21 600) (m 3/a) Tegelik veevõtt, m 3/d 49,6 Pumba mark 4SR 8/13 Pedrallo Reguleerimisseade Hüdrofoor (2,8 m 3) Puurkaevu sügavus 80 Staatiline veetase, m 1,50 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Kehv Automaatika Nõukogude-aegne Andmed: Puurkaevu arvestuskaart ja vee erikasutusluba numbriga L.VV.PM-14595

2006. aastal oli veevõtt OÜ Surju PM puurkaevust 18 100 m 3 (andmed 2006. aasta veekasutusaruandest ). Põhjavesi kasutatakse seadmete puhastamiseks farmis, olmeveeks ja loomade jootmiseks. Surju küla kirdeosas on eraldi puurkaev veel Surju Põhikoolil ( vt joonis 7 ja lisa 1 ). Kooli puurkaev, kuhu on paigaldatud sukelpump, asub umbes 50 meetri kaugusel koolimajast. Vesi pumbatakse koolimaja majandushoones paiknevasse hüdrofoori. Välisvõrk puurkaevust kuni majandushooneni on plasttorudest läbimõõduga 50 mm. Veetorustiku üldpikkus (puurkaevust veemõõdusõlmeni ja veemõõdusõlmest koolihooneni) on 67 m. Torustiku pikkuseks puurkaevust kuni tuletõrje veehoidlani on 39 m. Puurkaev on projekteeritud Surju Põhikooli varustamiseks majandus- joogiveega võimsusega vastavalt Q=6,5 m 3/h ja Q=2,5 m 3/h. Vastavalt Pärnu

20 Maavalitsuse Keskkonnaosakonna kirjale ( lisa 12 ) määrati Surju Põhikooli puurkaevu sanitaarkaitsetsooniks 30 m. Kohapealsel vaatlusel (24.07.07) selgus, et kaev, milles asub puurkaevu päis, oli veega täitunud. Pinnasevee sissetung võib olla tingitud puudulikust drenaažisüsteemist. Majandushoones asuva hüdrofoori mahuks on 100 l. Selleks, et tagada piisavat survet kooli sisetrassides on vajalik suurema hüdrofoori ja suurema läbimõõduga veetrassi rajamine abihoones. Majandushoonest läheb üks veetoru koolimajja, kuid kuna hüdrofooriga ei tagata koolimaja sisetrassides piisavat survet, on torustikule paigaldatud survetõstepump. Puurkaev pumplas on paigaldatud ka veemõõtja, kuid see ei näita reaalset veetarvet, sest kogu toodetav vesi ei läbi veemõõtjat. Surju Põhikooli puurkaevul puudub vee-erikasutusluba. Põhikooli puurkaevu haldab Surju Põhikool ise. Põhikooli puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud tabelis 13 .

Joonis 7. Surju kooli puurkaev (katastri nr 14038). Fotod 24.07.07 OÜ Alkranel.

21 Tabel 13. Surju põhikooli puurkaev-pumpla (katastri nr 14038) tehnilised andmed. Näitaja Surju põhikooli puurkaev Katastri nr 14038 Kasutatav põhjavee kiht S Puurimise aasta 1999 Tootlikkus, m 3/h 30 Lubatud vee-võtt, m 3/d - (m 3/a) Tegelik veevõtt, m 3/d - Pumba mark NF-95-A/14 Reguleerimisseade Hüdrofoor (100 l ) Puurkaevu sügavus 73 Staatiline veetase, m 0,0 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Hea Automaatika Puudulik Andmed: Puurkaevu arvestuskaart

2.1.2 Joogivee kvaliteet Surju külas varustab elanikke veega kolm puurkaevu. Vesi võetakse Siluri veekihist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Seetõttu kasutatakse Surju puurkaevus, millega on ühendatud kõige rohkem majapidamisi külas, joogivee puhastamiseks rauaärastussüsteemi. Surju küla põhipuurkaevust võetud vee analüüsitulemusi kirjeldab tabel 14 . Vee näitajad vastasid normidele, ainult plii ületas normi 0,9 µg võrra, mis võib olla tingitud saastunud veeproovist. Lõplikke järeldusi veekvaliteedi osas ei saa teha enne, kui on tehtud uus veeanalüüs plii sisalduse kohta. Proov tuleb võtta atesteeritud proovivõtjal. Lisaks on uuritud üldraua kontsentratsiooni Surju Lasteaia joogivees, mille kohaselt vastab vesi kvaliteedinõuetele. Veeproov raua määramiseks on võetud ka Surju puurkaevu torustikust ning proov vastas kvaliteedinõuetele, mis näitab, et torustik ei anna joogivette rauda juurde. Proovid on analüüsitud akrediteeritud Pärnu Tervisekaitseinspektsiooni Pärnu laboris.

22 Tabel 14. Vee analüüsitulemused Surju küla puurkaevu veest Surju küla Surju Surju küla Surju küla Element Ühik Norm * puurkaevu Lasteaed puurkaev puurkaev trass Proovivõtmise 07.06.07 28.11.06 19.10.06 19.10.06 kuupäev Katastri number 6698 6698 Boor mg/l 1 0,34 - Alumiinium µg/l 200 20 - Tsüaniid µg/l 50 <3 - Naatrium mg/l 200 38 - Plii µg/l 10 10,9 - Kaadmium µg/l 5 <0,1 - Kroom µg/l 50 <0,5 - Nikkel µg/l 20 2,8 - Vask mg/l 2 0,04 - Mangaan µg/l 50 <5 - Seleen µg/l 10 <1,4 - Arseen µg/l 10 <1,0 - Elavhõbe µg/l 1 <0,3 - Antimon µg/l 5 <0,6 - 1,2-dikloroetaan µg/l 3 <0,1 - Tetrakloroetaan, trikloroetaan µg/l 10 <0,1 - summa Trihalometaanide µg/l 150 <1 - summa Benseen µg/l 1 <0,1 - Benso(a)püreen µg/l 0,01 <0,001 - PAH-d summa µg/l 0,1 <0,001 - mg/l Värvus 25 - 2 Pt Tarbijale Hägusus NTU - 0,4 vastuvõetav Ammoonium mg/l 0,5 - 0,031 µS Elektrijuhtivus 2500 - 494 cm–1 Raud µg/l 200 - 55 22 30 pH 6.5-9.5 7,95 Andmed Tervisekaitseinspektsiooni katseprotokollist nr. KL2007/V2878K ja PL2006/616KV * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Lisaks Surju küla puurkaevu (katastri numbriga 6689) veekvaliteedi analüüsidele on 2002.a. teostatud analüüsid OÜ Surju PM puurkaevust väljapumbatavast veest. Vastavalt tabelis 15 toodud näitajatele vastab puurkaevu vesi kvaliteedi- ja terviseohutusnõuetele. 2006. aastal on farmi puurkaevust teostatud vee analüüs mikrobioloogiliste näitajate uurimiseks ( tabel 16 ).

23 Tabel 15. OÜ Surju PM puurkaevust võetud vee analüüsitulemused. OÜ Surju PM Element Ühik Norm * puurkaev Proovivõtmise

kuupäev Katastri number 6681 Raud µg/l 200 60 Kloriid mg/l 250 25 Nitrit mg/l 0,5 0,003 Nitraat mg/l 50 0,2 Ammoonium mg/l 0,5 0,27 Andmed: Surju valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava 2002-2012

Tabel 16 . Mikrobioloogiliste näitajate analüüsitulemused OÜ Surju PM puurkaevu veest. Uuritav näitaja Ühik Tulemus Coli-laadsed bakterid 100 cm 3 PMÜ 0 Escherichia coli 100 cm 3 PMÜ 0 Andmed Tervisekaitseinspektsiooni katseprotokollist nr PL2006/1794MV

Kuna Surju Põhikooli veevarustussüsteem on eraldiseisev Surju küla ühisveevärgist, siis on analüüsitud ka kooli puurkaevu veekvaliteeti. Surju Põhikooli puurkaevu (katastri nr 14038) vee analüüsitulemused on esitatud tabelis 17. Vastavalt tabelis toodud joogivee näitajatele ületab raua sisaldus joogivees üle kahe korra piirväärtust. Tabel 17. Surju Põhikooli puurkaevu veeproovi tulemused Surju Põhikooli Element Ühik Norm * puurkaev Proovivõtmise 19.10.06 kuupäev Katastri number 14038 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav 1,2 pH 6.5-9.5 7,67 Elektrijuhtivus µS cm–1 2500 503 Raud µg/l 200 460 Ammoonium mg/l 0,5 0,284 Andmed: Tervisekaitseinspektsiooni katseprotokoll nr. PL2006/579KV * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Surju küla veevarustussüsteemi kirjeldus • Rekonstrueeritud on 1,5 km veetorustikke • Surju küla puurkaevu haldab OÜ Vekso ning pumpla on heas seisukorras. Pumplas on rauaärastussüsteem ning kaks 500 liitrilist uut hüdrofoori. Vesi vastab kvaliteedi- ning terviseohutusnõuetele; • OÜ Surju PM puurkaev on amortiseerunud. Pumplas on 2,8 m 3 hüdrofoor. Vesi vastab kvaliteedi- ning terviseohutusnõuetele; • Surju Põhikooli puurkaevu hoone on heas seisukorras, torustik majandushoones on liiga väikese läbimõõduga, samuti on 100 liitrine

24 hüdrofoor väike tagamaks piisavat survet kooli sisevõrgus. Joogivees on ülemäärane rauasisaldus, mistõttu joogivesi ei vasta kvaliteedinõuetele; • Surju keskasulas on veega ühendatud 167 elanikku, mis on 52% kogu küla elanikkonnast. Keskasula ümber on ühisveevärgiga ühendatud mõned majapidamised. • Surju keskasula ühisveevarustuses kasutataval puurkaevul on tagatud seadusega sätestatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon. • Asulas on tagatud tuletõrje veevõtt ( vt ptk 2.1.3 ). Surju külas on veetorustik rekonstrueeritud ja täiendavat rekonstrueerimist lähiaastatel vaja ei ole.

2.1.3 Tuletõrje veevõtusüsteemi kirjeldus Surju küla puurkaevu torustikule on rajatud kaks tuletõrjehüdranti, kuid puurkaevu tootlikkus ei suuda tagada hüdrantidele piisavat kustutusvee hulka. Lisaks hüdrantidele on võimalus võtta tulekustutusvett ka Surju küla puurkaevust (katastri numbriga 6698). Puurkaevust tulekustutusvee võtmine on aga problemaatiline, kuna paakauto täitmisel langeb surve trassides nii madalale, et ülejäänud küla veevarustus katkeb. Suur abi on OÜ Surju PM puurkaevu läheduses Surju paisjärve ääres olevast tuletõrje veevõtukohast, kuhu on rajatud betoonalusega tee Surju paisjärvest vee võtmiseks. Veevõtukoht oli kohapealsel vaatlusel küll osaliselt ära vajunud, kuid lihtsate meetoditega korrastatav. Tuletõrje veevõtukoha juures on võimalik paakauto lihtne ümberkeeramise võimalus. Eraldi süsteemina on loodud Surju Põhikooli territooriumile tuletõrjesüsteem, kuhu on rajatud muldesse kaks 50 m 3 mahutit. Kohapealsel vaatlusel olid mahutid vett täis ning autoga juurdepääs tagatud. Veehoidla on monoliitsest raudbetoonist, armeeritud kahekordsete võrkudega ( andmed: Surju Põhikooli tuletõrjevee hoidla ehituslikud joonised ). Lisaks veehoidlatele oli Surju Põhikooli hoones kohtkustutussüsteem, millega on võimalik pisemaid tulekoldeid kustutada. Kõik tuletõrje veevõtukohad on näidatud Surju küla vee ja-kanalisatsioonisüsteemide üldskeemil ( vt lisa 1 ).

2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus Surju küla on enamuses kanaliseeritud ning reovesi suunatakse Surju küla reoveepuhastisse ( vt lisa 1 ). Reoveepuhastit haldab vee-ettevõte OÜ Vekso. Isevoolset ja survekanalisatsioonitorustikku on külas 2200 m ning valdavalt on see amortiseerunud, sagedased on kanalisatsiooni ummistused. Puhasti teenindab Surju küla elanikke ning OÜ´d Surju PM. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 170 inimest ehk 52% kogu Surju küla elanikest. Mööda isevoolseid kanalisatsioonitrasse voolab keskasula reovesi reoveepumplasse. Reoveepumpla on rekonstrueeritud 2003. aastal, mil olemasolev amortiseerunud nõukogude-aegne pumpla asendati uue klaasplastist

25 maa-aluse pumplaga. Paigaldati uued pumbad, võrekorv ja elektriseadmed koos automaatikaga. Pumpla lähedal asuv Surju paisjärv ja Surju jõgi ujutavad suurvete ajal üle ja liigvesi jõuab seetõttu pumplasse ning lõpuks ka reoveepuhastisse. OÜ Surju PM suunab oma reoveed asula reoveepuhastisse, kuid ebaühtlase vooluhulga tõttu põhjustab reovesi hüdraulilisi lööke puhastile. Farmikompleksi reoveed moodustuvad lüpsitorustike ja muu inventari pesuveest. Samuti on probleemiks pesuvees kasutatavad pesu- ja desinfitseerimisvahendid, mis häirivad puhasti aktiivmudaprotsessi toimimist. Farmil on töökojas muda-õlipüüdur ja laastfilter. Vastavalt veekasutusaruandele juhib OÜ Surju PM puhastisse 3500 m3/aastas ehk 9,6 m 3/d, ülejäänud heitvesi juhitakse sõnnikuhoidlasse. Asula reovesi pumbatakse mööda survetrassi reoveepuhastisse, milleks on 2*BIO-50 tüüpi puhasti (vt joonis ja lisa 1 ). BIO-50 projekteeritud hüdrauliline jõudlus on 70 m3/d. Puhasti on amortiseerunud ning tihti esineb rikkeid ja seisakuid puhasti töös. Reoveepuhasti tehnohoonesse on paigaldatud nelja nõukogude-aegse kompressori asemele üks uus lääne-tüüpi kompressor, kuid ülejäänud automaatika ja elektrisüsteem on vana. Puhasti rennid on paigast ära ja settevannid on korrodeerunud. Reoveepuhasti esimeses blokis aktiivmudapuhasti süsteemis oli visuaalsel vaatlusel korralik aktiivmuda, teine blokk oli muda täis, mistõttu kantakse heljumit puhasti väljavooluga biotiikidesse. Teisel reoveepuhastiblokil puudus kahe aeratsioonipoole vahel vahesein. Kuna Surju külas ei ole teostatud reostuskoormuse analüüsi, siis leitakse käesolevas töös arvutuslikud reostuskoormused. Ühe inimekvivalendi (edaspidi ie) poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormused on toodud tabelis 18 . Tabel 18 . Ühe inimekvivalendi poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormused.

BHT 7 Nüld Püld 60 g/d 12 g/d 2 g/d

Reoveepuhasti reostuskoormusi kirjeldab tabel 19 .

26

Joonis 8 . Surju küla reoveepuhasti, mida haldab OÜ Vekso. Esimesel pildil reoveepuhasti blokk ja teisel biotiik. Fotod 24.07.07 OÜ Alkranel.

Tabel 19 . Surju reoveepuhasti arvestuslik reovee vooluhulk (Q) ja reostuskoormus (R). Muud Surju OÜ Surju Näitaja Tähis Arvutus* asutused ja Kokku küla PM** ettevõtted*** Q = ie x 0,10 Vooluhulk Q 16,7 9,6 3,3 29,6 (m 3/d) Max vooluhulk Qhmax = 10% Q Q 1,67 0,96 0,33 2,96 tunnis hmax (m 3/h) Heljum SS = ie x Päevane SS SS 10,02 1,15 1,2 23,54 0,06 (kg/d) R = ie x 0,06 BHT R 10,02 1,15 1,2 23,54 7 (kg/d) N = ie x 0,012 Lämmastiku hulk N tot 2,0 0,115 0,24 2,355 tot (kg/d) P = ie x 0,002 Fosfori hulk P tot 0,33 0,02 0,04 0,39 tot (kg/d) Reovee C = R/Q (kg/m 3 C 0,6 0,12 0,36 - kontsentratsioon d) * Eesti Standard 1085:1997 **OÜ Surju PM reaalne reostuskoormus ***OÜ Pärnu Kivi ja muud valla asutused

Surju külas tekkiv reovee arvutuslik vooluhulk kokku on Q = 29,6 m 3/d (arvestatud veetarbega 100 liitrit elaniku kohta päevas) ja reostuskoormus R = 23,54 kgBHT 7/d . Tabelis 19 toodud hinnangute puhul on tegemist arvutuslike numbritega, mis ei pruugi ühtida täielikult tegeliku situatsiooniga. Kuna lähiaastatel ei ole tehtud reostuskoormuse uuringuid, siis tuleb reoveepuhasti rekonstrueerimisel või uue puhasti rajamisel arvestada projekteerimisel arvutuslikke väärtusi või vastav uuring

27 teostada. Juhul, kui tulevikus tehakse Surju küla reostuskoormuse analüüs, tuleb kasutada projekteerimisel uuemaid andmeid. Surju küla reoveepuhastile järgneb järelpuhastina kasutatav biotiik, mille pindala on 4900 m 2. Heitvee suublaks on Reiu jõgi (kood 11454), mis on vastavalt Veeseaduse §15 järgi kantud lähtest kuni Pärnu-Valga mnt sillani reostustundlike suublate nimekirja. Tabel 20 kirjeldab vastavalt 2006. aasta Veekasutusaruandele Surju reoveepuhasti keskkonda juhitavat reostuskoormust. Tabel 20 . Surju puhasti keskkonda juhitav reostuskoormus. Näitaja Ühik Kogus Heitvee hulk m3/d 28,6 BHT 7 kontsentratsioon mg/l 19,1 BHT 7 kogus t/a 0,2 Heljumi kontsentratsioon mg/l 47,5 Heljumi kogus t/a 0,44 Püld kontsentratsioon mg/l 7,5 Püld kogus t/a 0,07 Nüld kontsentratsioon mg/l 30,5 Nüld kogus t/a 0,33 Andmed: OÜ Vekso 2006-nda aasta veekasutusaruanne Vastavalt OÜ Vekso vee-erikasutusloale L.VV.PM-14595 on Surju puhasti heitvee väljalaske lubatud vooluhulk 29 100 m 3/aastas. Lubatud saasteainete kontsentratsioonid on toodud tabelis 21 . Tabel 21 . Reoainete piirkontsentratsioonid vastavalt vee-erikasutusloale nr L.VV.PM-14595. Näitaja Ühik Väärtus

BHT 7 mg/l 25 Heljum mg/l 35

P TOT mg/l 2,0

N TOT mg/l * *pole normeeritud, kuid saastetasu arvestatakse

Reoveepuhastile järgnevatest biotiikidest väljuva heitvee analüüsitulemused on toodud seisuga 20.03.2006 ( vt tabel 22 ). Vastavalt piirnormidele ületab üldfosfor sisaldus Surju reoveepuhasti heitvees mitmekordselt norme, teiste näitajate kontsentratsioonid on lähedal lubatud maksimaalsele. Sõltuvalt aastaajast on ka heitveenäitajad mõnevõrra erinevad, mis on põhjustatud kevadel ja sügisel toimuvatest Reiu jõe üleujutustest ning sademevee tungimisest kanalisatsioonisüsteemi.

28 Tabel 22. Surju reoveepuhastile järgnevate biotiikide heitvee analüüsitulemused seisuga 20.03.2006. Analüüs Ühik Tulemus (20.03.06) Tulemus (20.09.06) Tulemus (20.12.06) Hõljum mg/l 34 28 32 BHT 7 mgO/l 25 18 7,5 Üldlämmastik mgN/l 58 16 27 Üldfosfor mgP/l 9,0 6,4 7,6 pH 7,58 Andmed: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Akt 104-2006; Akt 534-2006; 774-2006 Heitvee analüüsitulemused näitavad, et fosfor ületab piirnormi, teiste näitajate kontsentratsioonid on lähedased kõrgeimale lubatule. Üldiselt saab olemasolevatele andmetele tuginedes väita, et reoveepuhasti on amortiseerunud ning ei tööta. Lisaks tuleb aru saada sellest, et BIO-tüüpi reoveepuhastid ei ole mõeldud biogeenide (N ja P) ärastamiseks reoveest. BIO-tüüpi puhastid on võimelised reoveest ärastama orgaanilist ainet ja heljumit ning neidki komponente siis kui puhasti on korras ning protsessi antakse piisavalt hapniku.

29 Surju Põhikooli reovett puhastab kooli territooriumil asuv kompaktpuhasti Bioclere, millele eelneb 5 m 3 suurune septik reovee mehaaniliseks puhastamiseks ( vt Joonis 9 ja Lisa 1 ). Septikuga eraldatakse reoveest peamiselt heljumiosakesi. Kooli juures Bioclere puhastile eelnev septik on kolmekambriline, mis tagab efektiivsema settimise septikus. Bioclere väikepuhasti ise on bioloogiline filterkandjaga reoveepuhasti. Biofiltri täidisesse moodustub biokile, milles kasvavad bakterid, kes lagundavad orgaanilist ainet. Bakterite hingamiseks vajalik õhk antakse filtrisse ventilaatori abil. Läbi septiku Bioclere puhasti filtrialusesse kaevu voolanud reovesi pumbatakse filtri pinnale, selleks on kaevus väike sukelpump. Läbi filtri nõrgunud vesi langeb uuesti pumbakaevu ja ringleb niimoodi läbi filtri, kuni asendub uue juurdevoolanud reoveega. Osa biokilest irdub aja jooksul ja langeb kaevupõhja, kust see eemaldatakse. Kogu puhastusprotsessi juhitakse ja kontrollitakse automaatselt. Suvel on kool puhkusel ning pole veetarbimist, mistõttu ei teki ka reovett. Heitvesi juhitakse lähedalolevasse kraavi. Kuna koolil puudub vee-erikasutusluba ei võeta puhasti väljavoolust heitveeproove. Puhastisse tulevale reoveele ei ole tehtud reostuskoormuse analüüsi, mistõttu ei tea koolist tekkivat reostust.

Joonis 9 . Surju Põhikooli väikepuhasti Bioclere. Kohapealsel vaatlusel selgus, et Bioclere puhastile eelnenud septik oli setet täis ja vajas tühjendamist ning puhasti ise koolivaheaja tõttu ei töötanud (pumbad olid tõstetud Bioclere filterkeha peale). Suulistel andmetel tühjendatakse septikut lähedalasuvatele põldudele. Surju küla kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus • Isevoolset ja survekanalisatsioonitorustikku on külas 1700 m, mis on amortiseerunud, sagedased on kanalisatsiooni ummistused; • Surju küla elanike ja OÜ Surju PM reovesi suunatakse 2*BIO-50 tüüpi puhastisse, mida haldab OÜ Vekso; • Puhasti on amortiseerunud ning ei tööta; • Surju küla reoveepuhastile järgneb järelpuhastina kasutatav biotiik, mille pindala on 4900 m 2 ja heitvee suublaks on Reiu jõgi;

30 • Üldfosfori sisaldus Surju reoveepuhasti heitvees ületab mitmekordselt norme, teiste näitajate kontsentratsioonid on lähedal lubatud maksimaalsele; • Reoveepumpla on 2003.aastal rekonstrueeritud; • Surju Põhikooli reovett puhastab kooli territooriumil asuv kompaktpuhasti Bioclere; • Kooli puhasti heitvesi juhitakse lähedalolevasse kraavi.

31 2.2 Jaamaküla Jaamaküla küla paikneb Surju külast kirdes ( vt joonis 10 ) ning seal elab 2007. aasta seisuga 164 inimest. Jaamakülas on üks puurkaev, mida haldab OÜ Vekso (vt Jaamaküla küla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide üldskeem, lisa 5). Kanalisatsioonivõrk ja reovee puhastusseade külas puuduvad. Majapidamistel on kogumiskaevud, mille veepidavuse kohta informatsioon puudub.

Joonis 10 . Jaamaküla küla paiknemine Surju vallas. Küla piirjoon on tähistatud punase joonega. Allikas: www.maaamet.ee Külas on kaks neljakorterilist, neli kaheksakorterilist ja üks kaheksakorteriline elamu ning 14 ühepereelamut. Ühisveevärgiga on ühendatud ca 110 inimest ehk 67% Jaamaküla elanikkonnast, ülejäänutel majapidamistel on oma salvkaevud. Asulas puuduvad suuremad tööstusettevõtted. Joonis 4 kirjeldab Jaamaküla paiknemist Surju vallas. Jaamaküla paikneb enamjaolt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ( vt Joonis 3 ). Osaliselt asub piirkond ka nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Piirkonna geoloogia on vastavalt Jaamaküla puurkaevu (katastri nr 6689) arvestuskaardi kohaselt järgmine:

• 0-37 m kruus ja veeris munakatega (fQ III );

32 • 37-70 m liivakivi (D 2pr-nr);

• 70-80 m dolomiit lubjakivi vahekihtidega (S 1jg);

• 80-100 m lubjakivi mergli vahekihtidega (S 1jn-jg).

2.2.1 Veevarustuse kirjeldus Ühisveevärgiga on Jaamakülas ühendatud 7 korterelamut ja 14 ühepereelamut ehk ca 110 tarbijat. Veetorustike pikkus on ca 700 m, hiljuti paigaldati lisaks 200 m uut torustikku. Torustik paigaldati ilma projektita ning läbi kinnistute. Torustik rajati plastiktorudest läbimõõduga 32 mm. Veetrassi rajamissügavuseks oli 80-150 cm. Enamikes korrusmajades puudub majas sees vesi, vesivarustus on lahendatud nii, et puurkaevust on rajatud veetrass majadeni, kus asuvad veepostid. Veepostidelt saavad elanikud endale vett võtta. Veepostide juurest on kahte korrusmajasse veetud ka veetrass sisse. Jaamaküla vanemate trasside läbimõõdud on vahemikus 32-110 mm. Peatrass läbimõõduga 110 mm on liiga suure diameetriga arvestades Jaamaküla elanike veetarvet, mistõttu vesi torudes seiskub ning vee kvaliteet halveneb. Jaamaküla puurkaev (katastri numbriga 6689) asub küla lõunaosas külaelanike kogunemisplatsil ( vt joonis 2 ). Jaamaküla puurkaevu hoone on renoveeritud ning heas seisukorras. Pumplas on nõukogudeaegne 3 m 3 metallist kessooniga hüdrofoor, mis on amortiseerunud, mistõttu kõigub ka veesurve. Paigaldatud on veemõõtja ja veevõtukraan. Pumpla põrandale sattuv vesi voolab põrandasse rajatud auku ja imbub pinnasesse. Eraldi drenaažisüsteemi puurkaev pumpla ümber rajatud pole. Puurkaevu ümber korraldatakse küla vabaõhuüritusi, seega pole tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsevöönd. Pumpla keskmine veetootmine 2006. aasta veekasutuse aruande kohaselt oli ca 2,9 m 3/d ehk 1069 m 3 aastas ( vt tabel 21 ). Jaamaküla puurkaevu tehnilised andmed on toodud tabelis 22.

33 Tabel 21 . Veekasutus Jaamaküla puurkaevust (katastri numbriga 6689) Näitaja m3/aastas Jaamaküla puurkaev-pumpla veevõtt 1069 Veekasutamine kokku 891 Veekadu 178 Põhjavee kasutus olmes 1069 Andmed 2006.a. veekasutusaruandest

Tabel 22 . Jaamaküla puurkaev tehnilised andmed Näitaja Jaamaküla puurkaev Katastri nr 6689 Kasutatav põhjavee kiht S Puurimise aasta 1969 Tootlikkus, m 3/h 7,4 Lubatud vee-võtt, m 3/d 4,1 (1500) (m 3/a) Tegelik veevõtt, m 3/d 2,9 Pumba mark - Reguleerimisseade Hüdrofoor (3 m 3) Puurkaevu sügavus 100 Staatiline veetase, m 3,4 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Hea Automaatika Korras Andmed: Jaamaküla puurkaevu arvestuskaart ja OÜ Alkranel kohapealne ülevaatus 24.07.2007.

2.2.2 Jaamaküla joogivee kvaliteet Jaamaküla puurkaevu veekvaliteediga on kohalikud elanikud rahul. Samas veekvaliteedi analüüsist on näha, et joogivee kvaliteet ei vasta kvaliteedinõuetele üldraua sisalduse tõttu. Kuna trassidest Jaamakülas veekvaliteedi analüüse tehtud ei ole, siis ei ole teada ka missuguse kvaliteediga vesi jõuab tegelikult tarbijateni ning kui palju amortiseerunud veetorustikud mõjutavad vee kvaliteeti. Jaamakülas on 2006. aastal tehtud veekvaliteedi analüüs ( vt tabel 21 ), mida on analüüsitud akrediteeritud laboris (Tervisekaitseinspektsiooni Pärnu laboris).

34 Tabel 21 . Jaamaküla puurkaevust võetud vee analüüsitulemused seisuga 20.06.07 Element Ühik Norm * Jaamaküla puurkaev Proovivõtu kuupäev 20.06.2006 Katastri number 6689 Värvus mg/l Pt 25 3 Tarbijale Hägusus NTU 0,58 vastuvõetav Ammoonium mg/l 0,5 0,141 Elektrijuhtivus µS cm–1 2500 499 Raud µg/l 200 270 pH 6.5-9.5 7,93 Andmed: Tervisekaitseinspektsiooni katseprotokoll nr. PL2007/436KV *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded

Jaamaküla küla veevarustussüsteemi kirjeldus • Rajatud on ligikaudu 200 m uut veetorustikku • Amortiseerunud veetorustiku pikkuseks on ligikaudu 700 meetrit • Jaamaküla puurkaevu haldab OÜ Vekso ning pumpla hoone on heas seisukorras. Pumplas puudub rauaärastussüsteem. Survet veetrassis hoiab amortiseerunud hüdrofoor. Vee kvaliteet ei vasta kvaliteedinõuetele kõrgendatud üldraua sisalduse tõttu. • Jaamaküla puurkaevul ei ole majandustegevuse tõttu tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon • Jaamaküla keskasulas on veega ühendatud ligikaudu 21 majapidamist. Veetrassid kuuluvad kohalikule vee-ettevõttele.

2.2.3 Jaamaküla tuletõrje veevõtusüsteemi kirjeldus Jaamakülas korralik tuletõrje veevõtukoht puudub. Trassidele ei ole rajatud hüdrante ning külas puuduvad tuletõrje veevõtumahutid. Võimalus on tuletõrje vett võtta küla puurkaevust umbes 100 m kaugusel asuvast tiigist, mis suvel on aga tühi. Seega lähim võimalik koht tuletõrjevee saamiseks on Surju Põhikooli tuletõrje veevõtumahutitest, mis asuvad Jaamakülast ligikaudu 2 kilomeetri kaugusel.

2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus Jaamakülas puudub Surju valla või kohaliku vee-ettevõtte poolt välja ehitatud kanalisatsioonisüsteem. Küla majapidamistel on kogumiskaevud, mille veepidavust ja tühjendamiskordasid ei ole kontrollitud. Küla keskosas olevate kortermajade juures on maa sees umbes kahemeetrine rake, mida tühjendatakse kord kuus ümberkaudsetele põldudele. Sauna juures paikneb omapuhasti (kaks järjestikku paiknevat settekaevu), kust heitvesi juhitakse kõrvalolevasse tiiki, mis toimib kui biotiik. Omapuhastil puudub vee-erikasutusluba. Tiiki on suunatud ka sadeveed. Tiik on rajatud vahetult oja äärde.

35 Tiik on eraldatud ojast savibarjääriga, mis takistab tiiki jõudaval reoveel ojja imbumast. Jaamaküla küla kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus • Kanalisatsioonisüsteem puudub • Majadel on kogumiskaevud, mille veepidavust ja tühjendamiskordasid ei kontrollita.

36 2.3 Kalda küla Kalda küla asub Surju valla lõunaosas linnulennult umbes 5 km kaugusel Surju külast (vt joonis 11 ). 2007. aasta andmete kohaselt elab Kalda külas 83 inimest. Vee-ja kanalisatsioonisüsteem on eraomandis, mille omanik ja haldaja on FIE Ants Kartau. Külas on Sääse puurkaev-pumpla ja reoveepuhasti (vt Kalda küla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide üldskeemi lisa 6).

Joonis 10 . Kalda küla paiknemine Surju vallas. Küla piirjoon on tähistatud punase joonega. Allikas: www.maaamet.ee

Ühisveevarustusega on ühendatud 9 majapidamist Kalda külast. Lisaks on veevärgiga ühendatud ühiskasutatav hoone, kus asub internetipunkt ja muud vaba aja veetmise võimalused. Kanalisatsiooniga on samuti ühendatud 9 majapidamist ja ühiskasutatav hoone. Küla vee-ja kanalisatsioonitorustik on rajatud 1972. aastal ning valmistatud asbotsemendist. Kalda küla paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 3 ). Vastavalt külas asuvale puurkaevu (katastri nr 7617) arvestuskaardile on piirkonna geoloogiline läbilõige järgmine:

• 0-43 m liivsavi ja saviliiv veerise ja munakatega (gQ III );

37 • 43-48 m savi liivakivi vahekihtidega (D 2nr);

• 48-86 m liivakivi lubjakivi vahekihtidega (D 2pr-nr). Kohalikke vee-ja kanalisatsioonisüsteeme haldava FIE Ants Kartau sõnul on pinnas ehitusgeoloogiliselt problemaatiline, sest piirkonnas levib mehaaniliselt raskesti töödeldav liivakivi.

2.3.1 Veevarustuse kirjeldus Kalda külas elab 2007. aasta seisuga 83 inimest, neist ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniga on ühendatud ca 30 inimest ehk 36% kogu küla elanikest. Kokku on külas 500 m veetorustikku. Veevarustus baseerub ühel puurkaevul, mida haldab FIE Ants Kartau. Sääse puurkaev (katastri nr 7617), mis teenindab Kalda küla elanikke, asub heinamaal (vt lisa 6). Hoone on halvas seisukorras, maja katus ja konstruktsioon on lagunenud. Tagatud on nõutav 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon. Pumplas on 3 m 3 hüdrofoor, mis on amortiseerunud. Olemas on veemõõtja ning hiljuti on uuendatud automaatikat ( vt joonis 10 ). Sääse puurkaevu tehnilisi andmeid on kirjeldatud tabelis 23 . FIE Ants Kartau on vee hinnaks küla elanikele kehtestanud 25 EEK/m 3.

Joonis 10. Sääse puurkaev pumpla (katastri nr 7617). Fotod 28.06.07 OÜ Alkranel.

38 Tabel 23 . Sääse puurkaev-pumpla (katastri nr 7617) tehnilised andmed. Näitaja Sääse puurkaev Katastri nr 7617 Kasutatav põhjavee kiht D2-1 Puurimise aasta 1972 Tootlikkus, m 3/h 4,9 Lubatud vee-võtt, m 3/d 7,3 (2600) (m 3/a) Tegelik veevõtt, m 3/d 7,3 Pumba mark - Reguleerimisseade Hüdrofoor (3 m 3) Puurkaevu sügavus 85 Staatiline veetase, m 6 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Halb Automaatika Korras Andmed: Puurkaevu arvestuskaart ja vee erikasutusluba numbriga L.VV.PM-36232 Sääse puurkaevust oli 2006. aastal veevõtt 1460 m 3/a, ehk 4 m 3/d. Puuduvad andmed veekadude kohta puurkaevust, seega ei saa ka hinnata, kui palju vett läheb kaotsi amortiseerunud veetorustiku kaudu. Kuid kuna torud on paigaldatud 1972. aastal, siis võib eeldada, et veekaod torustikes esinevad.

2.3.2 Joogivee kvaliteet Sääse puurkaevu vesi võetakse Devoni kihistust. Joogivee analüüsitulemusi kirjeldab tabel 24. Kuna proovid on teostatud ainult puurkaevust pärit veest, siis ei saa ka hinnata tarbijani jõudva vee kvaliteeti. Tabel 24. Sääse puurkaevust võetud vee analüüsitulemused seisuga 16.01.07 Element Ühik Norm * Sääse puurkaev Proovivõtu kuupäev 16.01.07 Katastri number 7617 Ammoonium mg/l 0,5 0,33 Kloriid mg/l 250 12 Raud µg/l 200 1200 Nitrit mg/l 0,5 <0,003 Nitraat mg/l 50 <0,1 Sulfaadid mg/l 2,0 Üldkaredus mg-ekv/l 4,8 Elektrijuhtivus µS cm–1 2500 434 pH 6.5-9.5 7,80 Andmed: Tervisekaitseinspektsiooni katseprotokoll nr. PL200719/KV *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded Sääse puurkaevus on ülemäärane raua sisaldus ja puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele.

39 2.3.3 Tuletõrje veevõtusüsteem Kalda külas paikneb endine farm, mille juures on tuletõrje veevõtukohana kasutatav tiik. Juurdepääsutee on kasvanud rohtu ning tuletõrjeautodel on raske ligi pääseda. Samuti on veevõtukoht hooldamata ning vajab suurendamist.

Kalda küla veevarustussüsteemi kirjeldus

• Kalda külas on kokku 500 m veetorustikku;

• Kalda küla elanikke veega varustav Sääse puurkaevu hoone on halvas seisukorras, maja katus ja konstruktsioon on lagunenud;

• Pumplas on 3 m 3 hüdrofoor, mis on amortiseerunud; • Sääse puurkaevus on ülemäärane raua sisaldus ja puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele.

2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus Kanalisatsiooniga on Kalda külas ühendatud ca 30 inimest, mis on peaaegu pool kogu küla elanikest. Mööda isevoolseid kanalisatsioonitorustikke voolab reovesi puhastisse. B-5 tüüpi reoveepuhasti on ehitatud 1981.aastal ja asub eramaal (vt lisa 6). Puhastit haldab kohalik elanik Ants Kartau. Puhasti teenindab Kalda küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elanikke. Puhasti koosneb kolmest kaevust. Esimeses kaevus on juurdevool, õhustuskamber, pindaeraator koos tõusutoruga ning mudatagastuspump. Teises kaevus paikneb setiti ning hammasülevoolurenn, mida mööda voolab reovesi kolmandasse kaevu. Kolmandasse kaevu oli ehitatud juurde killustikfilter, mis kohapealsel vaatlusel oli ca 20 cm reovee all. B-5 tüüpi puhasti on mõeldud reostuskoormusele 9-61 ie (Andmed: Reoveeväikepuhastid Eestis, Aare Kuusik, 1995). Kohapealsel vaatlusel selgus, et reoveepuhasti on amortiseerunud ega tööta. Reoveepuhastis ei toimunud reovee aereerimist, puudus ka setitikambrist (teisest kaevust) tagastusmuda tagasipumpamine. Killustikfilter ei töötanud ning oli reovee all. Kokkuvõttes võib väita, et reovee puhastamist puhastis ei toimunud ning reovesi voolas lihtsalt läbi puhasti tiiki. Biopuhastit kirjeldab joonis 11 .

40

Joonis 11 . Kalda küla reoveepuhastus. Esimesel pildil puhasti esimene kaev (peaks toimuma aereerimine, kuid sisseseaded olid täielikult amortiseerunud) ja teisel pildil väljavool tiiki. Fotod 28.06.07 OÜ Alkranel. Puhasti väljavool on tiiki, mis asub umbes 10 meetri kaugusel puhastist. Puhastist väljuva heitvee kvaliteedinäitajad on toodud tabelis 25 ning lubatud saasteainete kogused on esitatud tabelis 26. Tabel 25. Kalda küla puhasti keskkonda juhitav reostuskoormus. Näitaja Ühik Kogus Heitvee hulk m3/d 8,3 BHT 7 kontsentratsioon mg/l 200 Heljumi kontsentratsioon mg/l 28 Püld kontsentratsioon mg/l 7,88 Nüld kontsentratsioon mg/l 45 Andmed: AS Pärnu Vesi analüüsiakt nr L123

Tabel 26. Reoainete piirkontsentratsioonid vastavalt vee-erikasutusloale nr L.VV.PM-36232. Näitaja Ühik Väärtus BHT 7 mg/l 60 Heljum mg/l 35 P TOT mg/l 2,0 N TOT mg/l * *pole normeeritud, kuid saastetasu arvestatakse Lubatud heitvee väljalask on Kalda külas 16 160 m 3/aastas. Heitveeanalüüsid näitavad, et puhasti ei tööta. Heitveeanalüüside tulemustes ületatakse väljavoolus kõiki lubatud piirkontsentratsioone. Kalda küla kanalisatsiooni olukord • Kanalisatsioonitorusid on umbes 500 meetrit, mis on paigaldatud 1972.a. ning on täielikult amortiseerunud. • Biopuhasti B-5 ei tööta nõuetekohaselt ning heitveenäitajad ei vasta kehtestatud piirmääradele.

41 2.4 Rabaküla küla Rabaküla külas elab 2007-nda aasta seisuga 80 inimest, kuid kuna piirkonnas on palju suvilaid, mida käesoleval ajal elamuteks ümber ehitatakse, siis tegelik elanike arv on suurem. Küla paikneb Surju valla põhjaosas ( vt joonis 12 ).

Joonis 11 . Rabaküla küla paiknemine Surju vallas. Küla piirjoon on tähistatud punase joonega. Allikas: www.maaamet.ee

Rabaküla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3 ). Rabaküla lõunaosas paikneb erapuurkaev (katastri nr 6692), mille arvestuskaardi järgi on pinnase läbilõige järgmine:

• 0-2 m peeneteraline liiv (mQ IV );

• 2-5 m savi (lgQ III );

• 5-15 m savi veerisega (gQ III );

• 15-47 m veeristik liiva-savitäitega (gQ III );

• 47-59 m liivakivi (D2pr);

• 59-100 m dolomiidi, lubjakivi ja mergli vaheldumine (S 1jn-jg);

42 2.4.1 Veevarustussüsteemi kirjeldus Ühisveevarustusse annab Rabaküla külas vett üks puurkaev ( vt Rabaküla küla vee-ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem, lisa 7). Veetorustikku on külas umbes 300 m, mis on enamuses rajatud 1984.a. Vana koolimaja juures paikneb erapuurkaev (katastri nr 6692), mis varustab veega 10 majapidamist. Puurkaev kuulub Jaak Hurdale, kes arveldab ka vee tootmisega seonduvate kuludega. Veetorustik on rajatud külaelanike enda kulul ning vald neid ei halda. Puurkaev asub muldvallis ning tagatud on nõutav 50 meetrine sanitaartsoon. Puurkaevust on veetud kaks ühendustoru tarbijateni, hiljem on plaanis ühenduste arvu suurendada. Puurkaevul vahetati 4 aastat tagasi välja pump, ülejäänud pumpla sisustus on amortiseerunud ( vt joonis 12 ). Pumplast väljuv torustik on valmistatud plastist, jaotuskohani on torustik aga malmist, mis on tingläbimõõduga 65 mm. Puurkaevu tehnilisi andmeid kirjeldab tabel 27 . Puurkaevu lähedusse on planeeritud 8 krunti, mille tarbeks on veetud puurkaevust ka plastist veetoru tingläbimõõduga 90 mm.

43

Joonis 12. Rabaküla puurkaev (katastri nr 6692). Fotod 24.07.07 OÜ Alkranel.

Tabel 27. Rabaküla puurkaev-pumpla (katastri nr 6692) tehnilised andmed. Näitaja Rabaküla puurkaev Katastri nr 6692 Kasutatav põhjavee kiht S Puurimise aasta 1972 Tootlikkus, m 3/h 5,2 Lubatud vee-võtt, m 3/d - (m 3/a) Tegelik veevõtt, m 3/d - Pumba mark - Reguleerimisseade Hüdrofoor (3 m 3) Puurkaevu sügavus 100 Staatiline veetase, m 0,8 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Rahuldav Automaatika Amortiseerunud Andmed: Puurkaevu arvestuskaart ja OÜ Alkranel kohapealne ülevaatus 24.07.2007. Puurkaevul puudub vee-erikasutusluba.

2.4.2 Joogivee kvaliteet Vee analüüse pole teostatud, kuid puurkaevu haldaja sõnul on raua kontsentratsioon joogivees liiga kõrge.

2.4.3 Tuletõrje veevõtusüsteemi kirjeldus Rabaküla külas ei ole tehtud tuletõrje veevõtukohti.

2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus Rabakülas on kanalisatsioon lahendatud kogumiskaevudega, mis kohalike sõnul tühjendatakse ümberkaudsetele põldudele. Mõnes eramajas on kanalisatsioonisüsteem lahendatud ülevooluga kraavi.

44 2.5 Metsaääre küla Metsaääre külas elab 2007. aasta seisuga 125 inimest, kuid täpne elanike arv ei ole teada, sest tegemist on suvilapiirkonnaga, kus kõik elanikud pole kantud Surju valla elanike nimekirja. Metsaääre küla paiknemist kirjeldab Joonis 13 . Küla tuumikus on kokku ca 30 suvilat ning aktiivselt ehitatakse maju juurde.

Joonis 13 . Metsaääre küla paiknemine Surju vallas. Küla piirjoon on tähistatud punase joonega. Allikas: www.maaamet.ee

Metsaääre asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Metsaääre küla põhjaosas paikneva puurkaevu (katastri nr 22225) arvestuskaardi järgi on piirkonna geoloogiline läbilõige järgnev:

• 0-5 m liiv (fQ III );

• 5-16 m moreen (gQ III );

• 16-38 m domeriit (D2nr);

• 38-47 m liivakivi (D 2pr);

• 47-60 m lubjakivi (S1jg).

45 Metsaääre idaosas asub endise farmi puurkaev (katastri nr 6679), mille arvestuskaardi kohaselt on piirkonna läbilõige järgmine:

• 0-2,5 m liiv(fQ III );

• 2,5-5,7 m kruus, liivsavi munakatega, liiv (fQ III );

• 5,7-17 m kruus ja veeris savika täitega (gQ III );

• 17-20 m savikas kruus (gQ III );

• 20-30 m savi (D2nr);

• 30-41 m liivakivi savi vahekihtidega (D 2nr);

• 41-54 m liivakivi (D 2pr);

• 54-54,4 m dolomiidistunud lubjakivi (S 1jg). Metsaääre küla lõunaosas on puurkaev (katastri nr 6706), mille arvestuskaardi kohaselt on piirkonna geoloogiline läbilõige järgnev:

• 0-3,2 m liiv kruusaga (aQ IV );

• 3,2-15 m saviliivmoreen (gQ III );

• 15-20 m segateraline liiv (lgQ III );

• 20-52 m saviliivmoreen (gQ III );

• 52-74 m kruus (fQ III );

• 74-75 m dolomiit (S 1jg).

2.5.1 Veevarustussüsteemi kirjeldus Veevarustus külas baseerub kolmel puurkaevul ( vt Metsaääre vee-ja kanalisatsiooni üldskeemid lisa 2 ja lisa 3) . Puurkaevud on kõik eraomandis, samuti on kogu veetorustik kohalike enda kuludega rajatud ning valla hallata pole seal ühtegi veevarustuse objekti. Puurkaev katastri nr-ga 22225 on puuritud 2006. aastal ning varustab umbes 10 majapidamist. Puurkaevule on lubatud vähendada nõutavat 50 meetrist sanitaarkaitsetsooni 10 meetrini. Pumplas on 100 liitrine hüdrofoor ning sisustus ja armatuur on heas korras ( vt joonis 13 ). Puurkaevust on veetud kaks plastist veetoru tingläbimõõduga 50 mm ja üks plastist veetoru tingläbimõõduga 32 mm. Tabel 28 kirjeldab puurkaevu tehnilisi näitajaid.

46

Joonis 13 . Metsaääre küla puurkaev (katastri nr 22225). Fotod 24.07.07 OÜ Alkranel.

Tabel 28. Metsaääre küla puurkaev-pumpla (katastri nr 22225) tehnilised andmed. Näitaja Rabaküla puurkaev Katastri nr 22225 Kasutatav põhjavee kiht S Puurimise aasta 2006 Tootlikkus, m 3/h 6,0 Lubatud vee-võtt, m 3/d - (m 3/a) Tegelik veevõtt, m 3/d - Pumba mark - Reguleerimisseade Hüdrofoor (100 l) Puurkaevu sügavus 100 Staatiline veetase, m 5,0 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Hea Automaatika Korras Andmed: Puurkaevu arvestuskaart ja OÜ Alkranel kohapealne ülevaatus 24.07.2007. Puurkaevul (katastri nr 22225) ei ole vee-erikasutusluba. Metsaääre küla lõunaosas paikneb teine puurkaev (katastri nr 6706), mis annab vett ühisveevärki ( vt lisa 2). Puurkaev teenindab 14 ühepereelamut. Pumplas on 1 m 3 hüdrofoor ning paigaldatud on uus veemõõtja. Torustik on metallist läbimõõduga 32 mm ( vt joonis 14 ). Tabel 29 kirjeldab puurkaevu tehnilisi andmeid.

47

Joonis 14. Metsaääre küla puurkaev (katastri nr 6706). Fotod 24.07.07 OÜ Alkranel.

Tabel 29. Metsaääre küla puurkaev-pumpla (katastri nr 6706) tehnilised andmed. Näitaja Rabaküla puurkaev Katastri nr 6706 Kasutatav põhjavee kiht Q Puurimise aasta 1974 Tootlikkus, m 3/h 2,0 Lubatud vee-võtt, m 3/d - (m 3/a) Tegelik veevõtt, m 3/d - Pumba mark - Reguleerimisseade Hüdrofoor (1 m 3) Puurkaevu sügavus 75 Staatiline veetase, m 0,32 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Rahuldav Automaatika Amortiseerunud Andmed: Puurkaevu arvestuskaart ja OÜ Alkranel kohapealne ülevaatus 24.07.2007. Puurkaevul puudub vee-erikasutusluba, mis tähendab, et vett võetakse vähem kui 5 m3 ööpäevas. Endise farmi territooriumil paikneb puurkaev (katastri nr 6679), mis varustab umbes 30 inimest puurkaevu läheduses ( vt joonis 15 ja lisa 3). Veetrass läheb ka farmi, kuid kuna sigala enam ei tööta, siis vett sinna ei toodeta. Hiljuti on rekonstrueeritud umbes 100 m veetorustikku, mis on läbimõõduga 32 mm. Umbes 30 m vana malmist torustikku põllu peal jäi rekonstrueerimata. Hoones on 3 m 3 hüdrofoor. Armatuur ja pumpla sisustus on amortiseerunud. Hoone on halvas seisukorras, katus ja hoone konstruktsioon on lagunenud ning talvel vesi pumplas tihtipeale külmub. Puurkaevu tehnilisi andmeid kirjeldab tabel 30 .

48

Joonis 15. Endise farmi puurkaev (katastri nr 6679). Fotod 24.07.07 OÜ Alkranel.

Tabel 30 . Metsaääre küla puurkaev-pumpla (katastri nr 6679) tehnilised andmed. Näitaja Rabaküla puurkaev Katastri nr 6679 Kasutatav põhjavee kiht D2-1 Puurimise aasta 1960 Tootlikkus, m 3/h 10,8 Lubatud vee-võtt, m 3/d - (m 3/a) Tegelik veevõtt, m 3/d - Pumba mark - Reguleerimisseade Hüdrofoor (3 m 3) Puurkaevu sügavus 54,4 Staatiline veetase, m 1,8 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Halb Automaatika Amortiseerunud Andmed: Puurkaevu arvestuskaart ja OÜ Alkranel kohapealne ülevaatus 24.07.2007.

Puurkaevul puudub vee-erikasutusluba, sest veevõtt on väiksem kui 5 m 3/d. Seega ei ole teada ka täpsemaid andmeid veevõtu kohta.

2.5.2 Joogivee kvaliteet Puurkaevul, mis annavad joogivett majapidamistele, ei ole vee-erikasutusluba. Pole ka tehtud veeproove, mis näitaksid vee kvaliteeti. Kohalikega vesteldes ei leidnud elanikud, et neil oleks vee kvaliteediga probleeme. Puurkaevu (katastri nr 6679) haldaja sõnul on veekvaliteet hea ning tarbijatelt kaebusi pole tulnud.

2.5.3 Tuletõrje veevõtusüsteem Endise farmi puurkaevu (katastri nr 6679) lähedal paikneb tiik, mida kasutatakse tuletõrje veevõtukohana. Tiigini viiv tee on rohtu kasvanud ja samuti on veevõtt tiigist raske.

49 2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi kirjeldus Metsaääre külas Kanalisatsioon on Metsaääre külas lahendatud kogumiskaevude ja imbväljakutega. Reovesi viiakse ümberkaudsetele kesapõldudele.

50 3 Seadusandlik taust

3.1 Surju valla arengukava 2004-2012 Surju valla arengukavas aastateks 2004-2012 on üheks visiooni osaks aastaks 2012 vallas arenenud infrastruktuur, sh ka veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Sealjuures on oluline põhjaveevarude säästev kasutamine ning Reiu ja Pärnu jõe kaitse. Eesmärgiks on seatud keskkonnareostuse vältimine, joogivee kvaliteedi parandamine ja veekadude vähendamine. Valla arengukava tegevuskavas on toodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaasajastamine valla territooriumil, milleks vajalikud investeeringud on esitatud tabelis 31. Tabel 31. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusse planeeritud investeeringud Surju valla arengukavas 2007-2012. Võimalikud rahastamise Maksumus Investeeringuobjekt Aeg allikad (EEK) 2006- KIK, fondid, vallavalitsus 50 1. Kalda ja Rabaküla veetorustike ehitus 250 000 2009 000 2005- KIK, fondid, vallavalitsus 70 2. Kalda ja Rabaküla väikepuhastite ehitus 350 000 2009 000 3. Surju keskasula veetorustike 2004- KIK ja EL struktuuri-fondid 2 100 000 projekteerimine, rekonstrueerimine 2005 Vallavalitus 240 000 4. Jaamaküla veetorustike projekteerimine, 2005- KIK ja EL struktuuri-fondid, 1 100 000 ehitus 2007 vallavalitsus 200 000 2005- KIK ja EL struktuuri-fondid, 5. Jaamaküla reoveepuhasti ehitus 1 200 000 2007 vallavalitsus 200 000 6. Jaamaküla kanalisatsioonitorustike ja 2006- KIK ja EL struktuuri-fondid 1 650 000 pumpla projekteerimine ja ehitus 2007 vallavalitsus 200 000 7. Surju keskasula kanalisatsioonitorustike 2006- KIK ja EL struktuuri-fondid 1 900 000 projekteerimine, ehitus 2007 Vallavalitsus 300 000 2007- KIK ja EL struktuuri-fondid 8. Surju reoveepuhasti renoveerimine 2 000 000 2008 Vallavalitsus 300 000 9. Surju puurkaevpumpla renoveerimine KIK ja EL struktuuri-fondid 2012 400 000 koos joogiveetöötlusega Vallavalitsus 100 000 10. Kalda ja Rabaküla veetöötlusseadmete KIK ja EL struktuuri-fondid 2012 250 000 paigaldamine Vallavalitsus 30 000 11. Jaamaküla puurkaevupumplale KIK ja EL struktuuri-fondid 2012 300 000 joogiveetöötlusseadmetele paigaldus Vallavalitsus 6 000 Andmed: Surju Valla arengukava 2004-2012 Tulenevalt tabelist 31 on näha, et Surju vald on võtnud endale aastatel 2004-2012 kohustuse rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteeme suuremates valla külades. Erinevate projektide elluviimisel on plaanitud kasutada väliseid finantseerimisallikaid. Lähtuvalt asjaolust, et vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel peab arvestama vee-ettevõtte jätkusuutlikkusega, siis edaspidistes plaanides tuleb tähelepanu pöörata, milliseid investeeringuid ja kui suures mahus erinevate asumite ÜVK süsteemidesse tehakse. Juhul, kui külades ei ole ÜVK süsteemide rajamine jätkusuutlik (lisanduvad/olemasolevad liitujad ei suuda liitumistasu ja/või veetariifiga katta investeeringu- ja ekspluatatsioonikulusid), siis

51 peavad kohalikud elanikud leidma ise võimaluse kvaliteetse joogivee hankimiseks ning reovee puhastamiseks. ÜVK arendamise seisukohast mitteperspektiivse asumi all peavad arengukava koostajad silmas asulaid, kus elanikud ei ole võimelised vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest maksma või on tegemist piirkonnaga, kust elanikud ära kolivad ning majapidamised tühjaks jäävad. Sinna alla kuuluvad ka asumid, milles on küll varem ÜVK süsteeme rajatud, kuid mille keskuses elab käesoleval ajal alla 50 elaniku, kuna alla 50 elanikuga asumeid ei saa vastavalt Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusele lugeda ÜVK piirkonnaks.

3.2 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane uuendus, RT I 2005, 37, 280. Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 3 1 lõikele 2 peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis (ulatuse kehtestab keskkonnaministri määrus nr 76 (16.12.05) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”) hoiduma tegevusest, mis võivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. § 4 lõige 4 : Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. § 6 lõige 1 : Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel, arvestatud seaduses sätestatut.

52 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri määrusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal. § 7 Vee-ettevõtja: Vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist.

3.3 Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11.05.1994. a. (RT 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583). Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. § 8 lõige 2 : Vee erikasutusluba peab olema, kui: võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m 3/d; võetakse põhjavett rohkem kui 5 m 3/d; võetakse mineraalvett; juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; uputatakse tahkeid aineid veekogusse; toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Lõige 3 : Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõuetele. § 15 lõige 2 : Heitvett võib veekogusse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõuetega, mis peab sisaldama heitvee veekogusse juhtimise nõudeid ja nende täitmise ja kontrollimise meetmeid. § 15 lõige 3 : Heitvee juhtimise veekogusse peatab keskkonnajärelevalve asutus või kohalik omavalitsus, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele või tekitab kahju keskkonnale. § 15 l õige 4: Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitab keskkonnaminister. § 21: Veekasutaja on kohustatud: kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid; hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle; korraldama heitvee seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras; järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist;

53 esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud vee ning heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta. Aruande vormi, esitatavate andmete ulatuse ja aruande esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 24 lõige 1 : Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. § 24 l õige 2: Heitvett tohib pinnasesse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõuetega, kui see lubamatult ei halvenda põhjavee looduslikke omadusi. Nimetatud kord peab sisaldama heitvee pinnasesse juhtimise nõudeid ja nende täitmise kontrollimise meetmeid. § 32 lõige 1: Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutava uue või rekonstrueeritava ehitise asukoha valikul, projekteerimisel, ehitamisel ja likvideerimisel ning uue tehnoloogia evitamisel peab tagama vee kaitse reostamise ja liigvähendamise, veekogu kaitse risustamise eest, arvestama teiste maaomanike ja veekasutajate huve ning kindlustama olmeveevarustuse. § 32 Lõige 2: Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis annab kohalik omavalitsus maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul. § 32 lõige 3 : Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tööd toimuvad veehaarde sanitaarkaitsealal, siis on vajalik veehaarde omaniku nõusolek. § 28 lõige 1: Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatise kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. § 28 lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on: 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveest ühe puurkaevuga; 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist mitme puurkaevuga; 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse vooluveekogust; veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust.

3.4 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste § 2 lõige 1 . Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

54 § 6 lõige 1 . Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 34. Munitsipaalomand § 34 lõige 1 . Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara. § 34 lõige 2 . Valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu. § 34 lõige 3 . Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. § 34 lõige 4 . Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid. § 37. Arengukava § 37 lõige 1 . Vallal või linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. § 37 lõige 2 . Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

3.5 Asjaõigusseadus Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. § 5. Asjaõigused Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. § 6. Omanik Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele.

55 § 33. Valdaja § 33 Lõige 1 . Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. § 33 lõige 2 . Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. § 33 lõige 3 . Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. §64 1. Kinnisomandi üleandmine ja koormamine Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. § 119. Kinnisasja omandamise tehing § 119 lõige 1 . Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. § 119 lõige 2 . Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. §120. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks §120 lõige 1 . Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. §120 lõige 2. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. §120 lõige 3. Notar tõestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse käesoleva seaduse § 119 1. lõikes nimetatud dokument või kui see dokument tõestatakse samaaegselt asjaõiguslepinguga. § 127. Kinnisomandi ruumiline ulatus § 127 lõige 1. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. § 127 lõige 2 . Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. §134. Põhjavesi Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. 2. jaotis Naabrusõigused: § 143. Kahjulikud mõjutused

56 § 143 lõige 1 . Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. § 143 lõige 2 . Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. 3. jaotis Teed ning tehnovõrgud-ja rajatised: §158. Tehnovõrgud ja -rajatised Lõige 1: Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Lõige 2: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või - rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

3.6 Planeerimisseadus § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk § 1 Lõige 1. Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. § 1 Lõige 2. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. § 1 Lõige 3. Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja

57 integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. § 1 Lõige 4. Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes. § 1 Lõige 5. Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ( RT I 2005, 15, 87 ) sätestatud juhtudel ja korras. § 2. Planeering Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. § 9. Detailplaneering § 9 lõige 1. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. § 9 lõige 2. Detailplaneeringu eesmärgid on: • planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; • krundi ehitusõiguse määramine; • krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; • tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; • haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; • kujade määramine; • tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; • keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine;

58 • vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; • vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; • vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; • vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; • servituutide vajaduse määramine; • vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; • kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; • muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. § 9 lõige 3. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. § 9 lõige 4. Krundi ehitusõigusega on määratletud: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv krundil; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus. § 9 lõige 5 . Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. § 9 lõige 6 . Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. § 9 lõige 7 . Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. § 9 lõige 8 . Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. § 9 lõige 9 . Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297) sätestatud korras. § 9 lõige 10 . Kohalik omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: • tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; • olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; • olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;

59 • mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; • muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. § 9 lõige 11 . Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. § 9 lõige 12 . Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. § 22. Tehnovõrgu ja -rajatise planeerimise erisused: Lõige 1 Tehnovõrgu või -rajatise asukoht määratakse planeeringus tehniliselt ja majanduslikult otstarbekal ning nende kinnisasja omanike, kelle kinnisasjadel planeeritav tehnovõrk või -rajatis paiknema hakkab, huve võimalikult vähesel määral kahjustaval viisil. Lõige 2 Tehnovõrgud ja -rajatised planeeritakse, arvestades olemasolevaid ehitisi, tehnovõrke ja -rajatisi ning muid kitsendusi. Kui kinnisasjale tehnovõrgu või - rajatisega võrguühenduse loomiseks on vajalik luua ühendus olemasoleva tehnovõrgu või -rajatisega, mis ei asu planeeritaval maa-alal, siis peab planeeringu algataja laiendama planeeritavat maa-ala selliselt, et planeering hõlmaks kogu loodavat võrguühendust. Lõige 3 Kui planeeritaval maa-alal hakkab paiknema tehnovõrk või -rajatis, mis kuulub asjaõigusseaduse § 158 1 lõikes 1 nimetatud isikutele (avalikes huvides ehitatav tehnovõrk või -rajatis), kaasatakse need isikud detailplaneeringu koostamisse. Planeeringu koostaja teeb nimetatud isikutega koostööd, et määrata avalikes huvides ehitatava tehnovõrgu või -rajatise tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas asukoht. Asjaõigusseaduse § 158 1 lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus teha planeeringu koostajale ettepanekuid avalikes huvides ehitatava tehnovõrgu või -rajatise planeeritavale maa-alale paigutamise vajaduse ning sellise tehnovõrgu või -rajatise asukoha kohta.»; § 30. Kinnisasja võõrandamine Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

60 3.7 Ehitusseadus §1. Seaduse reguleerimisala §1 lõige 1. Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. §1 lõige 2. Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. §1 lõige 3. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. §1 lõige 4. Käesolevas seaduses käsitletud ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning nende nõuetele vastavuse hindamisele ja nendega seotud isikutele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. §13. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

3.8 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitleja kõnealuse määruse §2 lõike üks mõistes on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele tasu eest või tasuta. § 2 lõige 2 : Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. § 2 lõige 3 : Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma

61 kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa tabelites 32 ja 33 esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa tabelites 32, 33 ja 34 esitatud piirsisaldusi. Tabel 32. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi kaudu edastatavas joogivees. Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0

62 Tabel 33. Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees. Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l 1 Antimon 5,0 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Boor 1,0 mg/l Bromaat 10 µg/l 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l 1 Fluoriid 1,5 mg/l Kaadmium 5,0 µg/l Kroom 50 µg/l Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l 3 Nitrit 0,50 mg/l 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l 4 ja 6 Plii 10 µg/l PAH 0,10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 7 Seleen 10 µg/l Tetrakloro- ja trikloroeteen 10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus Trihalometaanide sum 100 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 8 Tsüaniid 50 µg/l Vask 2,0 mg/l 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l 1 Efektiivdoos 0,10 mSv/a 10, 11 ja 12 Triitium 100 Bq/l 10 ja 12 Märkus 1 Piirsisaldus vastab m onomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja vastava polümeeri kokkupuutel. Märkus 2 Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid.

Märkus 3 Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO 3) / 50 + (NO 2) / 3 = 1. (NO 3) ja (NO 2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Märkus 4 Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite grupp e: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, herbitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduk tid. Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad joogivette sattuda. Märkus 5 Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksi idi jaoks on piirsisaldus 0,030 µg/l. Märkus 6 Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Märkus 7 Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. Märkus 8 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. Märkus 9 Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena. Märkus 10 Uuringute sagedus on toodud määruse § 8 lõikes 10. Märkus 11 Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Kui uuringute põhjal on tõestatud, et ef ektiivdoos on pikaajaliselt piirsisaldusest allpool, siis uuringu sageduse määrab kiirguskeskus. Efektiivdoosi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrusega nr. 55 (RTL 1998, 264/265, 1088). Märkus 12 Kui uuringute põhjal o n tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda.

63 Tabel 34. Indikaatorid joogivees Näitaja Piirsisaldus Ühik Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,50 mg/l Elektrijuhtivus (Märkus 1) 2500 µS cm –1 20 C juures Jääkkloor (Märkus 6) ≥ 0,2 ja ≤ 0,5 mg/l Jääkosoon (Märkus 6) 0,3 mg/l Kloriid (Märkus 1) 250 mg/l Mangaan 50 µg/l Naatrium 200 mg/l Oksüdeeritavus (Märkus 3) 5,0 mg/l O 2 Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ilma ebatavaliste muutusteta Raud 200 µg/l Sulfaat (Märkus 1) 250 mg/l Vesinikioonide kontsentratsioon ≥ 6,5 ja ≤ 9,5 pH ühik (Märkus 1) Hägusus (Märkus 5) Tarbijale vastuvõetav, NTU ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Clostridium perfringens (koos eostega) 0 PMÜ/100ml (Märkus 7) Kolooniate arv 22 °C 100 PMÜ /1 ml Coli-laadsed bakterid (Märkus 8) 0 PMÜ /100 ml Radioloogilised näitajad Triitium (Märkused 9 ja 10) 100 Bq/l Efektiivdoos (Märkused 9, 10 ja 11) 0,10 mSv/aastas Märkus 1 Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid. Märkus 2 Anumatesse villitava gaseerimata vee pH väärtus võib olla kuni 4,5, looduslikult või kunstlikult süsinikdioksiidiga rikastatud vee pH võib olla madalam. Märkus 3 Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus. Märkus 4 Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m3. Märkus 5 Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut. Märkus 6 Näitajat tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega Märkus 7 Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens´i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes. Märkus 8 Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv/250 ml. Märkus 9 Kui puuduvad andmed joogiveeallika radioloogiliste näitajate kohta, tuleb need määrata veekäitleja poolt enne joogiveeallika kasutusele võttu Märkus 10 Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajali selt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda. Märkus 11 Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine toimub «Kiirgusseaduse» (RT I 2004, 26, 173; 2005, 15, 87) alusel kehtestatud korras.

64 3.9 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. § 2. lõige 1 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: • alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; • 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; • 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. § 2 lõike 2 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: • torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m. § 5 alusel ulatub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber kaitsevöönd piirdeaiani, mille puudumisel 2 m kaugusele ehitisest.

3.10 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord Keskkonnaministri 16.12.1996. a määruse nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord" (viimati muudetud RTL 2004, 96, 1500), ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/ööp ühe kinnisasja vajadusteks. Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m 3/ööp ja veehaardest võetakse vett ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10

65 m3/ööp kuni 500 m3/ööp, määratakse sanitaarkaitseala piirid ja sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis. Kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m 3/ööp, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

3.11 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a. määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (viimati muudetud RT I 2006, 10, 67) kehtestab nõuded reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimisele ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. I Üldsätted. § 3 lõige 1 : lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). § 3 lõige 2 : Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

§ 3 lõige 3 : Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. § 3 lõige 4 : Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. § 3 lõige 5 : Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega, kui on esitatud lõikes 1. II Heitvee veekogusse juhtimise nõuded. § 6 Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded: § 6 lõige 1 : Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et:

66 see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 40 nõutud näitajatest; oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. § 6 lõige 2 : Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid Tabel 35. Veekogusse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded asulatele reostus- koormusega kuni 2000 ie.

Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %

1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) 15 ≥90

Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75

Heljum 1 25 ≥80

Üldlämmastik Määrus ei reguleeri -

Üldfosfor 2 1,5 ≥80

1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

Veekogusse suunatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reostusnäitaja piirväärtuse all mõistetakse määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks. Reovee puhastusaste - reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määr, mida väljendatakse protsentides. III Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded. §10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded: §10 lõige 1 : Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine. §10 lõige 2 : Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: 5–50 m 3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; kuni 5 m 3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist.

67 §10 lõige 6 : Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe BHT 7 osas ≥ 20% ja heljuvaine sisalduse osas ≥ 50%. Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt tabelis 36 esitatud piirväärtustele või puhastusastmetele tabelis esitatud reoainete osas. Tabel 36. Bioloogilise puhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted

Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %

Biokeemiline hapnikutarve BHT 7 15 ≥90

Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 ≥ 75

Heljuvainesisaldus 25 ≥80

Pinnasesse immutatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad tabelis 37 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt tabelis esitatud puhastusastmetele. Tabel 37. Süvapuhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted

Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %

1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) 15 ≥90

Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75

Heljum 1 15 ≥90

Üldlämmastik Määrus ei reguleeri -

Üldfosfor 2 1,0 ≥80

Ühealuseliste fenoolide sisaldus 1 0,1 ≥ 75

Kahealuseliste fenoolide sisaldus 1 15,0 ≥ 70

Naftasaadustesisaldus 2 1,0 ≥ 75

1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata.

68 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

3.12 Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid Keskkonnaministri 15.05.2003. a. määrusega nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. § 2. Reostuskoormus reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi : § 2 lõige 1 : Reoveekogumisala tuleb moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie). § 2 lõige 2 : Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. § 2 lõige 3 : Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Reovee kogumisalade rajamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning määruses esitatud kriteeriumite täitmist uute kogumisalade moodustamisel ja olemasolevate laiendamisel või nende mittemoodustamist planeerimisel jälgivad kooskõlastamisel Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Reovee kogumisalade moodustamise kriteeriumid võimaldavad keskkonnakaitse aspektist kogumisalasid määrata ja planeerida arvestades kompleksemalt veekaitse nõudeid. Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvest, küll aga on kulutused otseselt seotud reovee kogumisalal kanalisatsioonisüsteemi või süsteemide rajamise ja renoveerimisega, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

3.13 Keskkonnatasude seadus Sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Saastetasu makstakse Keskkonnatasude seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha seadusandlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.

69 Saastetasumäärasid suurendatakse 1,5 korda kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale; kui heitekoht on piiriveekogu või lõheliste ja karpkalaliste kudemis-või elupaigana kaitstav veekogu. Kui saastetasu maksja kõikide väljalaskmete heitvett iseloomustavad kõik näitajad on väiksemad veeseaduse alusel kehtestatutest või võrdsed nendega või väiksemad vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajata piirväärtustest või võrdsed nendega ning on täidetud vee erikasutusloaga määratud muud nõuded, vähendatakse kehtestatud saastetasumäärasid kaks korda. Vähendamist ei kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral. Keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (aruandekvartal) ja esitatakse keskkonnaloa andjale. Saasteainete keskkonda heitja esitab keskkonnaloa andjale: andmed aruandekvartali jooksul keskkonda heidetud saasteainete või kõrvaldatud jäätmete koguste kohta ning neid koguseid tõendavad dokumendid; saastetasu arvutamise aluseks olevate proovide analüüsitulemused, kui neid on kasutataud saastetasu arvutamisel; saastetasu arvutuse. Keskkonnatasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal. Vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta, kui vett võetakse: 1) vee-energia saamiseks; 2) põllumajandusmaa niisutamiseks; 3) kalakasvatuse tarbeks; 4) põhjaveest vähem kui 5 kuupmeetrit ööpäevas, välja arvatud juhul, kui võetav vesi on mineraalvesi; 5) pinnaveekogust vähem kui 30 kuupmeetrit ööpäevas

70 4 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise lähtealused

4.1 Arengukava põhimõtted Käesolev arengukava on valminud Surju Vallavalitsuse, kohaliku vee-ettevõtte (OÜ Vekso) ja konsultandi ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks Surju vallas; • Arengukava realiseerimine toimub etapiviisiliselt tulenevalt majanduslikest võimalustest ja vajadustest (määratakse lõplikult valla eelarve koostamise käigus). Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu, kuid samas sidus väljaehitamine eelnevate etappidega; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkondades on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud alternatiivsed arenguskeemid (vt. lisad 1-7); • Reoveekogumisalad on määratletud vastavalt reoveekogumisalade kriteeriumidele ja Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud ja AS Eesti Veevärk Konsultatsioon koostatud kaartidele. Reoveekogumisalade määramisel tuleb arvestada, et Keskkonnaministeerium soovib reoveekogumisalade piire üle vaadata iga kahe aasta järel ning vajadusel neid korrigeerida; • Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajandus- kavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides; • Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tariifid ei ületaks 4-5% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust; • Vastavalt ÜVK seadusele tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale; • Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumise kogukuludest. Liitumistasu võib võtta vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumiseks tehtud kulutuste ulatuses; • Vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitrassidega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud.

71 4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringu maksumuse arvutamisel on lähtutud järgmistest hindadest: 1. vee-ja kanalisatsioonitrassi rajamine ühises kaevikus väljaspool asulat 2500 EEK/m; 2. tiheasustusaladel, kus on välja ehitatud kommunikatsioonisüsteemid, lisandub vee-ja kanalisatsioonitrassi rajamisel ühises kaevikus meetri hinnale 300 EEK/m; 3. tugeva pinnasega aladel lisandub vee-ja kanalisatsioonitrassi rajamisel ühises kaevikus meetri hinnale 550 EEK/m; 4. torustiku rajamisel sügavamale kui 3,0 meetrit lisandub vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamisel ühises kaevikus meetri hinnale 250 EEK/m; 5. torustiku rajamisel asfalteeritud alale lisandub vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamisel ühises kaevikus hinnale 350 EEK/m; 6. torustiku rajamisel surumismeetodil pinnasesse lisandub vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamisel ühises kaevikus hinnale 800 EEK/m; 7. puurkaevu 1m puurimise hind on 2000 EEK; 8. Reoveepumpla jõudlus alla 5 l/s rajamismaksumus 350 000 krooni; 9. Reoveepumpla jõudlus üle 5 l/s rajamismaksumus 425 000 krooni; 10. Survekanalisatsioonitrassi rajamine eraldi kaevikus väljaspool asulat 1200 EEK/m; 11. Veetrassi rajamine eraldi kaevikus väljaspool asulat 1200 EEK/m; 12. Isevoolse kanalisatsioonitrassi rajamine eraldi kaevikus väljaspool asulat 1600 EEK/m.

Vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinnatariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte: 1. vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringu suurust; 2. iga-aastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet; 5. vee-ettevõtte põhjendatud tulukust.

4.3 Surju valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava eesmärgid Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava eesmärkideks on: • ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Surju vallas;

72 • aidata kaasa Surju valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; • perspektiivse ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemide koostamine; • veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; • arengukava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.4 Arengukava koostamise lähte- ja alusmaterjalid Arengukava koostamisel on lähte- ja alusmaterjalidena kasutatud järgmiseid materjale: • Surju valla arengukava 2004-2012; • Surju ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava 2002; • Surju valla üldplaneering, AS Entec, 2002; • Pärnumaa põhjavee kaitstuse kaart, Eesti Geoloogiakeskus, M 1:100 000; • Olemasolevad tehnovõrkude teostusjoonised; • Eesti veeõiguse jt. õigusaktid; • Surju pumbamaja teostusjoonised ja mõõtmisprotokollid. Ain Kärner, Urmas Alliku, 2003; • Surju küla veetorustiku teostusjoonis. Eomap, 2005; • Surju ülepumpla teostusjoonised ja mõõtmisprotokollid. Ain Kärner, Urmas Alliku, 2003; • Surju ja Jaamaküla külade kanalisatsiooni eelprojekti geodeetiline alusplaan. K&H, 2003. • Surju ja Jaamaküla kanalisatsioonitorustikud, eelprojekt. K&H, Tartu, 2003. • Surju valla Jaamaküla saun-seltsimaja kanalisatsiooni välisvõrkude tehniline lahendus, OÜ Uulu Ehitus, Uulus, 1998. • Surju asula pumbamaja, Täisautomaatne paarissurvefilter 1002-PDA kasutusjuhend, Veetehnoloogia OÜ, august 2005. • Surju Põhikooli tuletõrje veehoidla ehituslikud joonised, Arcus Projekt, Pärnu 1997.

73 5 Vee-ettevõtte tugevdamine

Surju vallas haldab Surju küla ja Jaamaküla ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteeme vee-ettevõte OÜ Vekso. Ülejäänud külades on veevärk ja kanalisatsioon eraomandis ning halduskulud jagatakse liitunute vahel. Praegusel ajal pole Jaamakülas kanalisatsioon välja ehitatud, kuid tulevikus, kui kanalisatsioon on rajatud, hakkab seda haldama OÜ Vekso. Väiksemates külades jääb veevärk ja kanalisatsioonisüsteem sarnaselt praegusele olukorrale kohalike elanike hallata, seega vee-ettevõtte haldusala jääb ainult Jaamaküla ja Surju küla piiresse. Käesolev arengukava jääb peale kinnitamist Surju Vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse ja kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud, eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, pumplad ning puhastusseadmed. Investeerimise tulemusena kasvab oluliselt veevarustuse ja kanalisatsiooni ettevõtte põhivara, mille ekspluatatsioonis hoidmine eeldab senise töökorralduse reorganiseerimist ja üleminekut avariide likvideerimiselt korrapärase plaanilise hoolduse ja ennetava remondi teostamisele, juhtimisele ja hooldusele . Käesoleval ajal puudub vee-ettevõttel täpne ülevaade kogu vallas olemasolevatest ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni insenervõrkudest. Nõukogude ajal rajatud tehnovõrkude osas ei ole enamuses teostusmõõdistusi. Aastakümned tagasi ehitatud projektide tööjoonised ei vasta teostusele. Vajadusel tuleb läbi viia mõõdistamata tehnovõrkude inventeerimine ja mõõdistus. Iga uue torustiku paigaldamise või olemasoleva rekonstrueerimise lõppedes tuleb koostada teostusjoonised. Surju Vallavalitsus peab koostöös kohaliku vee-ettevõttega välja töötama kindlad nõuded ekspluatatsiooni antud tehnovõrkude tööjoonistele. Vajalik on koostada valla territooriumil paiknevate tehnovõrkude andmebaasi normdokumentatsioon. Vee-ettevõtluse arendamisel rakendatakse alljärgnevaid põhimõtteid: • vee-ettevõte peab hakkama tulevikus haldama Surju küla ja Jaamaküla ühisveevarustuse- ja -kanalisatsioonisüsteeme, mis tagab kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooniteenuse nimetatud alal; • vee-ettevõte töötab iseseisava äriettevõttena, kelle üle teostab järelevalvet varade omanikuna Surju Vallavalitsus; • Surju Vallavolikogu kehtestab (vastavalt Surju Valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korrale) Surju küla ja Jaamaküla haldusterritooriumil ühtse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude-tulude põhise hinna, mida üldjuhul valla eelarvest ei doteerita. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide amortisatsiooni arvestamine on oluline, kuna tulevikus tuleb torustikud uuesti rajada. 30-50 aasta pärast rajatavad uued vee- ja kanalisatsioonisüsteemid tuleb ehitada vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügist saadavatest rahalistest vahenditest.

74 • Ülejäänud külades vee- ja kanalisatsioonisüsteeme vee-ettevõtte põhiselt ei hallata, kuna süsteemid kuuluvad eraomanikele. Tulevikus, kui avaldatakse külades, kus elanikke on tuumikalal üle 50, soovi, et süsteeme hakkaks haldama kohalik vee-ettevõte, tuleb kõigepealt anda ÜVK süsteemidega seotud varad üle Surju vallale. Juhul, kui külas ÜVK süsteeme rajatud ei ole, peaksid piirkonna elanikud moodustama MTÜ, mille kaudu saavad küla elanikud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks raha taotleda nii Surju vallalt kui ka KIK-ist.

75 6 Surju valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava Surju vallas on välja kujunenud 5 suuremat elamupiirkonda - Surju küla, Jaamaküla, Kalda küla, Rabaküla ja Metsaääre küla. Vastavalt ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni seadusele saab neist ainult Surju ja Jaamaküla külasid nimetada ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni piirkonnaks. Surjus ja Jaamakülas on ühisveevarustusega ühendatud üle 50 elaniku ning nendes asulates on olemas Surju vallale kuuluvad veevarustussüsteemid. Surju ja Jaamaküla külad on AS Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud töö järgi asumid, kus on määratud reoveekogumisala ( vt. lisa 4 ja lisa 5). Arengukavas tuuakse nii skemaatiline kui ka finantsiline lahendus vee- ja kanalisatsioonisüsteemide välja arendamiseks ÜVK-aladel. Perspektiivis on parima lahendusena leitud kõigepealt rajada kanalisatsioonisüsteem Jaamaküla külasse ning seejärel rekonstrueerida Surju küla kanalisatsioonisüsteem. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: • tehnilised – puudub süstemaatiline andmete kogumine rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.); • keskkonnamõjud - ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus-ja veekaitse nõuetest; • sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb arvestada elanikkonna huvi vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu ning elanikkonna maksevõimega.

6.1 Surju küla Surju külas elas 01.01.2007 aasta seisuga 323 inimest. Nii ühisveevärgi kui ka - kanalisatsiooniga on ühendatud 52% küla elanikest ehk umbes 170 inimest. Surju küla vee-ja kanalisatsioonisüsteeme haldab OÜ Vekso. Perspektiivselt elab 2010. aastaks Surju külas 400 inimest ning neist umbes 200 on ühendatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniga. Lisaks on Surju külas Surju Põhikooli puurkaev, mis varustab veega kooli kokku ligikaudu 170 tarbijat ning OÜ Surju PM puurkaev, mis varustab veega farmikompleksi. Surju küla reoveed suunatakse Surju reoveepuhastisse, samuti teenindab puhasti OÜ- d Surju PM. Surju küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 4 olevatel Surju küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemidel. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava raames käsitletakse vaid Surju küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte, mis on seotud Surju valla poolse finantseerimisega.

76 Ühisveevarustuse teenust kasutavate elanike arv on aluseks veetarbimise prognoosidele, mis määravad pumpade, veetöötlusseadmete ja reservuaaride dimensioonid.

6.1.1 Veevarustuse edasine areng ning perspektiivsed puurkaevud Surju külas on kolm perspektiivset puurkaevu: Surju puurkaev-pumpla (katastri nr. 6698), Surju Põhikooli puurkaev (katastri nr 14038) ja OÜ Surju PM puurkaev (katastri nr 6681). Farmikompleksile kuuluv puurkaev on ühtlasi ühendatud ühtsesse Surju küla veevärki ning seetõttu saab avariide korral kasutada seda reservpuurkaevuna. Kuna antud puurkaevud suudavad täita ka tulevikus kogu küla veevajaduse, siis ei ole arengukava perioodil põhjendatud küla ühisveevarustussüsteemi uute puurkaevude rajamine. Samas veetarbimise tõusu korral Surju külas on võimalik põhjendatult perspektiivsete puurkaevude vee-erikasutusloas lubatud veevõttu tõsta. Surju külas on 2005. aastal veetorustik rekonstrueeritud, millega ühtlasi laienes ka ühisveevarustuse kasutajate ring. Kuna veetorustik on uus ning enamik majapidamisi on ühisveevärgiga ühendatud, siis ei nähta arengukavas ette vastavaid uusi investeeringuid veevõrkude rajamiseks ega rekonstrueerimiseks. Veetorustike paiknemine on näidatud lisas 1 .

6.1.2 Tuletõrje veevõtukohad Vastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Kuna Surju külas on ka kolmekorruselisi elamuid, siis tuleb tuletõrjeveega varustamisel arvestada normiga 15 l/s kolme tunni jooksul. Tuletõrjel on võimalik vett võtta nii Surju küla veetorustikust, kuhu on rajatud ka veevõtukohad, kui ka puurkaev-pumplast. Kuna veevõtul tekib probleem veesurve hoidmisega ühtses torustikus, kui toimub tulekahju kustutamine või paakauto täitmine, siis tulevikus tuleb tulekustutusvett hakata võtma Surju paisjärvest, kus külas oleva farmikompleksi lähedal on olemas tuletõrje veevõtukoht. Vastav koht on hooldatud, kuid vajab lihtsaid ehitustöid, mille käigus praegune kaldakindlustus taastatakse. Tuletõrje veevõtukoht on olemas veel Surju Põhikooli territooriumil. Veevõtukoht on heas seisukorras ning tagatud on tuletõrjeauto juurdepääs. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused: • Korrastada tuletõrje veevõtukoht Surju paisjärve ääres ( vt lisa 1 )

77 6.1.3 Surju küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine

Surju küla reovesi tekib peamiselt elanike poolt tekitatavast olmereoveest. Lisaks elanikele tekib olmereovett veel OÜ Surju PM töötajatelt ning muudelt külas tegutsevatelt ettevõtetelt. Tööstusliku reovett külas ei teki. Perspektiivis on planeeritud (Karjalauda planeering) Surju keskasulasse rajada kaks 24-korteriga elamut, kuhu planeeritav elanike arv on ca 100 inimest. Kuna planeering on alles algatatud, pole täpselt teada, millal planeering reaalselt ellu rakendatakse. Samas tuleks planeeritavate torustike ja reoveepuhasti rajamisel või rekonstrueerimisel arendusega arvestada. Lisaks tuleb arvestada, et 2007. aasta sügisest ei kanaliseeri OÜ Surju PM oma piimamahutite pesuvett küla reoveepuhastisse, vaid see suunatakse otse sõnnikuhoidlasse. Perspektiivis kanaliseeritakse ainult OÜ Surju PM töötajate poolt tekitatud olmereovesi. Planeeritud töötajate arvuks on 20. Tabelis 38 on toodud Surju küla perspektiivne reostuskoormus. Tabel 38 . Surju küla perspektiivne reostuskoormus OÜ Muud Karjalauda Surju Näitaja Tähis Arvutus* Surju asutused ja planeeringu Kokku küla PM** ettevõtted*** elanikud Q = ie x 0,10 Vooluhulk Q 16,7 2,0 3,3 10,0 32,0 (m 3/d) Qhmax = Max vooluhulk Q 10% Q 1,67 0,2 0,33 1,0 3,2 tunnis hmax (m 3/h) Heljum SS = Päevane SS SS ie x 0,06 10,02 1,2 1,2 6,0 18,42 (kg/d) R = ie x 0,06 BHT R 10,02 1,2 1,2 6,0 18,42 7 (kg/d) N = ie x Lämmastiku hulk N tot 2,0 0,24 0,24 1,2 3,68 tot 0,012 (kg/d) P = ie x Fosfori hulk P tot 0,33 0,04 0,04 0,2 0,61 tot 0,002 (kg/d) Reovee C = R/Q C 0,6 0,6 0,36 0,6 - kontsentratsioon (kg/m 3 d) *Eesti Standard 1085:1997 ** arvestatud olemereovee koormusega **OÜ Pärnu Kivi ja muud valla asutused. Arvutuslikud vooluhulgad ja reostuskoormused võetud raamatust Eesti väikereoveepuhastid, A.Kuusik. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkuseks Surju külas on 1750 m ning survetorustikku pikkus on 460 m. Kanalisatsioonivõrk on lahkvoolne. Kogu kanalisatsioonisüsteem on halvas olukorras, probleeme esineb halva ehituskvaliteedi tõttu, torustik on amortiseerunud ning süsteemi jõuab suures koguses infiltratsioonivett. Lisaks on probleeme küla lõunaosas olevate Surju jõe äärsete kanalisatsioonitorustikega, kuna suurvee ajal tungib vesi üle kallaste ning voolab piirkonnas olevatest kanalisatsioonikaevudest torustikku. Olukorra lahendamiseks on vajalik paigaldada kaevudele pealt kinnised kaaned. Külas on reoveepumpla, mis on 2003. aastal rekonstrueeritud. Ka reoveepumplasse jõuab kevadeti jõest üle kallaste

78 tungiv suurvesi. Probleemi lahendamiseks on vajalik tõsta reoveepumpla ülemist äärt, et jõevesi ei saaks suurvee ajal pumplasse tungida. Praegusel ajal juhitakse reovesi küla reoveepuhastisse survekanalisatsioonitorustiku kaudu. Perspektiivis on vajalik olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, mille käigus rajatakse külla ka uus reoveepuhasti. 2003. aastal on koostatud Surju ja Jaamaküla kanalisatsioonitorustike eelprojekt, kus on reoveepuhasti lahenduseks pakutud kompaktpuhastit Bioclere. Kuna selle ajal arvestati reoveepuhasti dimensioneerimisel koormuseks 450 ie, siis käesoleva arengukava koostamisel hinnati reostuskoormus ümber ( vt tabel 38 ) ning on näha, et reostuskoormus on langenud. Reostuskoormuse langus on eelkõige põhjustatud reoveevooluhulga vähenemisest (OÜ Surju PM ei suuna 2007. aasta sügisest enam seadmete pesuvett ühiskanalisatsiooni). Lisaks on vähenenud ka elanike veetarve ning elanike arv asulas. Surju asula erinavate puhastitüüpide kaalumisel osutus parimaks rajatavaks reoveepuhastiks OÜ Fixtec poolt pakutud kompaktpuhasti. Kompaktpuhasti on dimensioneeritud reostuskoormusele 290 ie, vooluhulgale 41,7 3 m /d ja reostuskoormusele 16,6 kg BHT 7 päevas. Selles reoveepuhastis koosneb puhastusprotsess kolmest etapist: mehaaniline-, bioloogiline ja-keemiline puhastus. Mehhaaniline puhastus toimub mitmekambrilises septikus, biopuhastus koos lämmastiku ja fosforiärastusega nelja-astmelises bioreaktoris. Bioreaktoris kasutatakse nn „uputatud biofiltertehnoloogiat”, mis tagab kõrge puhastusastme. Surju küla praeguse puhasti asemele rajatakse kompaktpuhasti, kuhu reoveed juhitakse isevoolselt. Reoveepuhasti rekonstrueerimise hinnanguline maksumus on toodud tabelis 39. Tabel 39. Surju külas rekonstrueeritava reoveepuhasti maksumus.

Ühiskanalisatsiooni objekt Maksumus Kompaktpuhasti (Tehnilised näitajad: Q=41,7 m 3/d, L=16,6 kgBHT /d, 7 1 030 000 inimeekvivalente=278 ie).

Reoveepuhasti rajatakse olemasoleva puhasti territooriumile olemasoleva puhasti asemele. Lisaks uue reoveepuhasti rajamisele, tuleb puhastini viiv tee korrastada ning vajadusel pinnast täita. Pinnase täitmine ja tee korrastamine on vajalik eelkõige seetõttu, et suurvee ajal puhastini pääseks. Samuti tuleb saneerida järelpuhastuse biotiigid (puhastatakse mudast, korrastatakse läbi- ja väljavoolutorustikud koos kaevudega). Surju küla kanalisatsioonisüsteemide normaalse töö tagamiseks ja keskkonnareostuse vähendamiseks on vaja rekonstrueerida 1440 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku (tabel 40 ) ja 117 m survelist kanalisatsioonitorustikku ( tabel 41). Tööde maksumuse puhul on lähtutud, et torustiku rajamine toimub asulas ja suhteliselt rasketes rajamistingimustes. Rajamistingimusi võib raskendada kohati väga tihe ja mehaaniliselt tugev pinnas.

79 Tabel 40 . Rekonstrueeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik Surju külas Lõik De (mm) Pikkus (m) Maksumus (EEK) K-1 160 349 732 900 K-4 160 96 201 600 K-10 160 23 48 300 K-12 160 89 186 900 K-13 200 94 206 800 K-14 160 21 44 100 K-15 160 20 42 000 K-16 200 477 1 049 400 K-18 200 78 163 800 K-19 160 69 144 900 K-20 160 47 98 700 K-21 160 77 161 700 Kokku 1 440 3 081 100

Tabel 41. Rekonstrueeritav surveline kanalisatsioonitorustik Surju külas Lõik De (mm) Pikkus (m) Maksumus (EEK) K-5 90 92 174 800 K-5 90 25 250 000 Kokku 117 424 800

Samuti on vaja rajada uut kanalisatsioonitorustikku 319 m ulatuses ( tabel 42). Perspektiivis kasutusest väljas torustikud on toodud tabelis 43. Tabel 42. Rajatav isevoolne kanalisatsioonitorustik Surju külas Lõik De (mm) Pikkus (m) Maksumus (EEK) K-2 160 13 27 300 K-6 160 32 67 200 K-7 160 12 25 200 K-8 160 59 123 900 K-9 160 69 144 900 K-17 160 49 102 900 K-22 160 85 178 500 Kokku 319 669 900

Tabel 43. Perspektiivis kasutusest välja jääv isevoolne kanalisatsioonitorustik Lõik De (mm) Pikkus (m) K-3 160 31 K-11 160 15 Kokku 46

Surju küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud on toodud tabelis 44.

80 Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused: • Rajada uus reoveepuhasti Surju olemasoleva amortiseerunud reoveepuhasti asemele; • Rekonstrueerida isevoolset kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 1440 m; • Rekonstrueerida 117 m survelist kanalisatsioonitorustikku; • Rajada 319 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku.

6.1.4 Sadeveekanalisatsioon Sademevee ärajuhtimisega ilmnevad probleemid tekivad enamasti sillutatud hoonestusaladel, kus hoonete katuseveed on juhitud asfalteeritud aladele (hoovid, väljakud, teed), millelt äravool on takistatud (vertikaalplaneerimine puudulik, sademevee kogumissüsteemid puuduvad). Sademevee pindmise äravoolu ebapiisav reguleerimine põhjustab valinguvee esinemisel uputusi, kahjustades sellega olulisel määral elukeskkonda. Sademevee kogumine ja ärajuhtimine on soovitav korraldada lahkvoolselt ühiskanalisatsioonist (veestiku valgalade kaupa, kasutades suublatena olemaolevaid vooluveekogusid). Selline lahendus võimaldab sademevett hajutada (kasutades reljeefist tulenevaid eeldusi ja looduslike veekogusid), optimeerida kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamist ning vähendada kulutusi. Surju külas on sademevee kanalisatsioonikollektorid rajatud ei ole. Kuna Surju külas puuduvad suuremad asfalteeritud pinnad, siis sademekanalisatsiooni külas ei ole rajatud ega ka otstarbekas rajada. Majade katustelt tekkinud sademevesi juhitakse peamiselt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Teedelt kogunevad sadeveed juhitakse ära peamiselt kraavituse abil.

81 Tabel 44. Surju küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni)* A. Ühiskanalisatsiooni -ja tuletõrje veevõtukoha rekonstrueerimine Ühiskanalisatsiooni Reoveepuhasti (BioFix Biocon 1B-90) r ajamine ja vana 1,30 rekonstrueerimine ja puhasti demonteerimine rajamine Surju külas Reoveepuhastile järgneva biotiigi puhastamine 0,25 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine 3,08 kogupikkuses ligikaudu 1440 m; Survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 0,425 kogupikkuses ligikaudu 117 m, millest 25 meetrit rajatakse puurimisega tee alt. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine kogupikkuses 0,67 ligikaudu 319 m Tuletõrje veevõtukoha korrastamine 0,05 Uuringud, projekteerimine 10% 0,55 Ettenägematud kulud 10% 0,55 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,3 KOKKU A: 7,175 Surju küla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus KOKKU: 7,175 *Hinnad ei sisalda käibemaksu

82 6.2 Jaamaküla küla Jaamaküla külas elas 01.01.2007 aasta seisuga 164 inimest. Ühisveevärgiga on ühendatud 67% elanikest ehk umbes 110 inimest. Perspektiivselt elab 2010. aastaks Jaamakülas 180 inimest. Ühisveevärki haldab OÜ Vekso. Veetorustikku on külas umbes 1700 m pikkuses. Jaamakülas varustab veega elanikke üks puurkaev (katastri nr 6689). Kanalisatsioonisüsteem on lahendatud kogumiskaevudega, kohalikul saunal on ka oma väikepuhasti (settekaevud, millele järgneb tiik). Perspektiivis rajatakse Jaamaküla küla elamute piirkonda kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti. Jaamaküla küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 5 olevatel Jaamaküla küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemidel. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava raames käsitletakse vaid Jaamaküla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte, mis on seotud Surju valla poolse finantseerimisega. Lisaks on Jaamaküla küla edelaossa planeeritud rajada uus elamupiirkond. Elamupiirkonna sisesed kanalisatsioonitrassid rajatakse ja finantseeritakse arendajate enda poolt. Vee-ettevõte loob võimaluse liituda planeeringuala piirkonnale perspektiivse ühiskanalisatsioonitorustikuga. Tulevikus, kui kanalisatsioonisüsteemid on välja arendatud, peaksid arendajad ÜVK-süsteemid üle andma Surju vallale ning VK süsteeme hakkaks perspektiivis haldama vee-ettevõte. Uute süsteemide üleandmisel Surju vallale suureneb valla põhivara ning ka ÜVK liitujate arv, mistõttu tuleb üle vaadata vee ja kanalisatsiooniteenuse hinnad vastavalt kulupõhisele arvestusele. Planeeringualade rajatavad vee ja –kanalisatsioonisüsteemid on toodud töö lisas 5.

6.2.1 Veevarustuse edasine areng ning perspektiivsed puurkaevud Jaamaküla külas on üks perspektiivne puurkaev, milleks on praegu töötav puurkaev (katastri nr 6689). Antud puurkaevust on lubatud veevõtt 4,1 m 3/d, mis täidab praeguse veevajaduse. 2006. aastal tarbiti vett ca 2,5 m 3 ööpäevas. Hetkel on vesivarustus lahendatud selliselt, et puurkaevust on rajatud veetrass majadeni, kus asuvad veepostid. Tulevikus on plaanis viia veetorustik ka majapidamisteni. Kuna perspektiivis on ette nähtud Jaamakülas elamuarendus küla lõunaosas, siis tuleb seda ka puurkaevu rekonstrueerimisel arvestada. Prognoositav elanike arv, kes tarbivad ühisveevarustuse vett Jaamakülas, on ligikaudu 180 elanikku. Jaamaküla külas on piirkondi, mis seni ei ole ühendatud asula ühisveevarustussüsteemiga. Nende piirkondade (eramurajoonid) elanikud kasutavad madalate salvkaevude vett. Perspektiivis on planeeritud ühisveevarustusega ühendada kuus uut olemasolevat majapidamist, millele lisanduvad veel detailplaneeringu alal olevad elamud küla lõunaosas. Detailplaneeringu alal rajatakse veetorustikud arendajate poolt. Olemasolevate elamute puhul rajatakse veetorustikud Surju Vallavalitsuse poolt finantseerituna.

83 Jaamaküla puurkaev-pumpla hoone on hiljuti rekonstrueeritud ja on heas seisukorras. Välja on vaja vahetada hüdrofoor ning paigaldada rauaärastussüsteem. Vastavad tööde mahud ja maksumused on toodud tabelis 45. Tabel 45. Jaamaküla puurkaev-pumpla rekonstrueerimise maksumus Veevarustuse objekt Maksumus pumplasisesed seadmed ja torustikud 165 000 veetöötlus (rauaärastus) 87 000 Kokku 252 000

Jaamaküla külas on vaja rajada veetorustikku 425 meetri pikkuses ning rekonstrueerida 318 meetrit. Tabel 46 kirjeldab rajatavate veetorustike maksumust ning tabelis 47 on esitatud rekonstrueeritava veetorustiku maksumus.

Tabel 46. Jaamaküla külas rajatav uus veetorustik. De Maksumus Lõik (mm) Pikkus (m) (EEK) V-1* 50 359 430 800 V-2 50 66 118 800 V-4 32 295 531 000 V-5* 50 208 249 600 V-6 50 190 228 000 V-7** 50 214 - V-8** 50 91 - V-9 50 60 108 000 V-10** 50 324 - V-11** 32 433 - V-12 50 62 111 600 Kokku 2302 1 777 200 *veetorustik rajatakse ühises kaevikus kanalisatsioonitrassiga **veetorusti, mille rajavad arendajad

Tabel 47. Jaamaküla külas rekonstrueeritav veetorustik Maksumus Lõik De (mm) Pikkus (m)* (EEK)** V-3 50 318 318 000 *torustik rajatakse olemasolevasse torusse Kuna mitmes kohas ühtivad vee- ja kanalisatsioonitorustiku planeeritavad asukohad, siis on majanduslikult kasulikum rajada need ühisesse kaevikusse, säästes nii rajamiskuludelt. Ühisesse kaevikusse rajatavad kanalisatsioonitorustike pikkused ja maksumus on toodud tabelis 48.

84 Tabel 48. Jaamaküla külas ühises kaevikus veetorustikuga rajatavad kanalisatsioonitorustikud Maksumus Lõigud Pikkus (m) (EEK)* K-23 359 466 700 K-25,K-26 208 270 400 K-28 190 247 000 K-24 120 156 000 K-30** 120 156 000 Kokku 997 1 296 100 **ühises kaevikus rajatav survekanalisatsioonitrass

Jaamaküla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringud on kajastatud tabelis 49. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused: • Jaamaküla puurkaev-pumplas rekonstrueerida pumplasisesed seadmed ja paigaldada rauaärastussüsteem; • Rajada 1240 m uut veetorustikku, millest 877 m rajatakse ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga; • Rekonstrueerida 318 m veetorustikku.

6.2.2 Tuletõrje veevõtukohad Jaamakülas puuduvad tuletõrje veevõtukohad, mistõttu vett tuleb võtta lähimast Surju Põhikooli veevõtukohast. Perspektiivis on vajalik rajada Jaamaküla elamute keskossa maa-alune tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti maht ei tohi olla väiksem kui 108 m 3. Niisuguse ruumalaga mahuti peab võimaldama võtta kustutusvett 10 l/s 3 tunni jooksul. Mahuti rajamisel tuleb jälgida, et veevõtukohale on tuletõrjeautoga juurdepääs ja ringikeeramise võimalus. Tuletõrje veevõtukoht tuleb nõuetekohaselt tähistada. Veevõtukoha väljaehitamisel on soovitav eelnevalt konsulteerita Päästeametiga.

6.2.3 Jaamaküla küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Jaamakülas puudub ühiskanalisatsioon, reovesi kogutakse kogumiskaevudesse. Perspektiivis rajatakse külasse ühiskanalisatsioon koos reoveepuhastiga. Tabelis 50 on toodud Jaamaküla perspektiivne reostuskoormus. Reostuskoormus on arvutatud 110 ie kohta, kuna kõik majapidamised, mis kuuluvad reoveekogumisalasse ei hakka oma reovett juhtima ühiskanalisatsiooni. Asula raudteest põhjapoole jääva piirkonna majapidamised hakkavad oma reovett koguma kogumiskaevudega. Küla lõunaosas, kuhu on planeeritud rajada eramud, rajatakse kanalisatsioonisüsteem arendajate poolt. Detailplaneeringus on nimetatud piirkonda ette nähtud imbsüsteemide rajamine. Samas rajatakse kanalisatsioonitrass planeeringuala piirini, ning torustike dimensioneerimisel on arvestatud võimalusega, et ka planeeringuala reovett hakatakse tulevikus juhtima küla rajatavasse ühiskanalisatsiooni.

85 Tabel 50 . Jaamaküla reoveepuhasti arvestuslik reovee vooluhulk (Q) ja reostuskoormus (R). Jaamaküla Näitaja Tähis Arvutus* küla Q = ie x 0,10 Vooluhulk Q 11 (m 3/d) Max vooluhulk Qhmax = 10% Q 1,1 tunnis hmax Q (m 3/h) Heljum SS = ie Päevane SS SS 0,66 x 0,06 (kg/d) R = ie x 0,06 BHT R 0,66 7 (kg/d) N = ie x Lämmastiku hulk N tot 1,32 tot 0,012 (kg/d) P = ie x Fosfori hulk P tot 0,22 tot 0,002 (kg/d) Reovee C = R/Q C 0,06 kontsentratsioon (kg/m 3 d) Andmed: Eesti Standard 1085:1997

Perspektiivse puhasti ja torustike paiknemise asukoht on näidatud kaardil ( vt. lisa 5). Jaamaküla reovee puhastamiseks pakutakse Surju ja Jaamaküla kanalisatsioonitorustiku II köite eelprojektis välja rajada pinnasfiltertehnoloogia. Pinnasfilter on projekteeritud vooluhulgale 15-20 m3/d ning arvestatud on ka sellega, et kui tegelik vooluhulk kasvab, siis on ette nähtud võimalus pinnasfiltrit laiendada. Laiendamise võimalus on eriti oluline arvestades sellega, et küla elamuteala lõunaossa on planeeritud rajada eramuid, millele jäetakse kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel võimalus liituda ühiskanalisatsioonisüsteemiga.

Pinnasfiltertehnoloogial põhinev reoveepuhasti koosneb mehaanilise ja bioloogilise puhastuse osast. Mehaaniliseks puhastiks on kolmekambriline septik mahuga 15 m 3. Bioloogiline puhastumine toimub 500 m 2 suuruses pinnasfiltris, mis täidetakse kergkruusa ja killustikuga. Pinnasfilter koosneb vertikaal- ja horisontaalfiltrist, mis rajatakse isoleeritud kinnise süsteemina. Filtersüsteem ei ohusta põhja- ega pinnavett ning süsteemis saab kontrollida sisse- ja väljavoolu. Reoveepuhasti väljavool on puhasti taga asuvasse kraavi, mis suubub Surju ojja. Puhasti maksumus on toodud tabelis 51. Tabel 51. Jaamaküla küla reoveepuhasti maksumus. Ühiskanalisatsiooni objekt Maksumus* Pinnasfilter reoveepuhasti rajamise 1 100 000 maksumus *Hind ei sisalda käibemaksu Kanalisatsioonitorustik ühtib paigaldatava veetorustikuga ning seetõttu rajatakse see osaliselt ühises kaevikus. Rajatava torustiku tööde mahtu ja maksumust kirjeldab eeltoodud tabel 48. Eraldi kaevikus tuleb rajada isevoolset kanalisatsioonitorustikku ca 160 meetrit ( vt tabel 52).

86 Tabel 52. Jaamaküla külas rajatava isevoolse kanalisatsioonitorustiku maksumus eraldi kaevikus. Lõik De (mm) Pikkus (m) Maksumus (EEK)* K-27 160 38 79 800 *Hind ei sisalda käibemaksu Kuna kogu Jaamaküla kanalisatsioonisüsteemi ei ole võimalik rajada isevoolse kanalisatsioonitorustikuga, tuleb rajada reoveepumpla ja survekanalisatsioonitrass. Survekanalisatsiooni saab rajada osaliselt ühisesse kaevikusse veetorustikuga ( vt tabel 48 ja lisa 5), kuid umbes 140 meetri ulatuses tuleb survekanalisatsioonitorustik rajada eraldi kaevises. Tabel 53 kirjeldab vajalike tööde maksumust. Tabel 53. Jaamaküla külasse rajatava survekanalisatsiooni maksumus eraldi kaevikus. Lõik De (mm) Pikkus (m) Maksumus (EEK)* K-29 110 137 260 300 *Hind ei sisalda käibemaksu

Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused: • Rajada reoveepuhasti reostuskoormusele 110 ie, kuid arvestada laiendamise võimalusega; • Rajada reoveepumpla, mis pumpab reovee rajatavale reoveepuhastile; • Rajada eraldi kaevikus isevoolset kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 40 m; • Rajada eraldi kaevikus survekanalisatsioonitorustikku ligikaudu 140 m; • Rajada ühises kaevikus veetorustikuga ligikaudu 1000 m kanalisatsioonitorustikku.

87 Tabel 49. Jaamaküla küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud

Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni)*

A. Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine

Jaamaküla küla Puurkaev-pumplasse paigaldada rauaärastussüsteem; välja 0,25 ühisveevarustuse vahetada pumplasisesed seadmed; rekonstrueerimine ja Rajada 1240 m uut veetorustikku, millest 877 m rajatakse 1,78 laiendamine ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga Rekonstrueerida 318 m veetorustikku 0,32 Tuletõrje veevõtumahuti rajamine 0,35 Uuringud, projekteerimine 10% 0,27 Ettenägematud kulud 10% 0,27 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,13

KOKKU A: 3,37

B. Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine

Ühiskanalisatsiooni Pinnasfiltertehnoloogial põhineva reoveepuhasti rajamine 1,1 rekonstrueerimine ja Reoveepumpla rajamine 0,3 rajamine Jaamaküla Ühises kaevikus kanalisatsioonitorustiku rajamine 1,3 külas Eraldi kaevikus isevoolse- ja survekanalisatsiooni- 0,34 torustiku rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,3 Ettenägematud kulud 10% 0,3 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,15

KOKKU B: 3,79

Jaamaküla küla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus KOKKU: 7,16

*hinnad ei sisalda käibemaksu

88 6.3 Kalda küla Kalda külas elas 01.01.07 seisuga 83 inimest, neist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on ühendatud umbes 30 inimest. Kanalisatsioon ja veevärk on eraomandis ning selle haldamisega tegeleb FIE Ants Kartau. Veetorustikku on Kalda külas kokku ca 700 m ja kanalisatsioonitorustikku ca 370 m. Kalda küla varustab veega puurkaev (katastri nr 7617), mis jääb ka tulevikus perspektiivseks puurkaevuks. Kalda küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 6 olevatel Kalda küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemidel.

6.3.1 Veevarustuse edasine areng ning perspektiivsed puurkaevud Kalda küla varustab veega Sääse puurkaev (katastri nr 7617), mis jääb ka tulevikus perspektiivseks puurkaevuks. Tulevikus on Kalda küla elanikel vaja moodustada ühistu, mis tegeleks kanalisatsiooni ja veevärgi haldamise ja arvepidamisega. Sääse puurkaev-pumpla hoone ja sisustus on halvas olukorras ning tuleb täielikult rekonstrueerida ja paigaldada rauaärastussüsteem. Pumbamaja rekonstrueerimise alla on mõelnud arengukava koostajad sisuliselt uue hoone rajamist olemasoleva puurkaev-pumpla asemele. Uus hoone peaks olema suurusega ligikaudu 4x5 meetrit, kuhu paigaldatakse uus torustikuarmatuur, puurkaevupäis, rauaärastusfilter, veemõõtja ja hüdrofoor. rekonstrueeritakse Olemasoleva puurkaev-pumpla asemele uue pumpla-hoone ja sisustuse rajamiseks vajalikud investeeringud on toodud tabelis 54. Tabel 54. Kalda küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimise maksumus Veevarustuse objekt Maksumus Olemasoleva pumplahoone lammutamine 70 000 pumplasisesed seadmed ja torustikud 165 000 rauaärastusfilter jõudlusega 0,3m 3/h 63 600 Puurkaev-pumpla hoone (4*5m) 200 000 Kokku 498 600

Perspektiivis tahavad Kalda küla elanikud, et veetorustik puurkaevust tarbijateni rajatakse otse üle heinamaa (praegusel ajal läheb veetoru enne farmini ning edasi elamuteni). Niisugune torustiku rekonstrueerimine vajab kooskõlastamist maaomanikuga, kuna tegemist on eramaaga. Torustiku rajamine otse vähendaks rekonstrueeritava torustiku pikkust ning seega ka rajamismaksumust. Rekonstrueeritava torustiku pikkuseks on 200 m ning läbimõõt 50 mm. Ülejäänud veetorustik on rekonstrueeritud 2005. aastal ning perspektiivis rekonstrueerimist ei vaja. Tabel 55 kirjeldab veetorustiku rajamiseks vajalikke investeeringuid Kalda külas.

89 Tabel 55. Kalda küla veetorustiku maksumus Maksumus Lõik De (mm) Pikkus (m) (EEK)* V-12 50 200 360 000 *Hind ei sisalda käibemaksu Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused: • Rekonstrueerida Sääse puurkaevu hoone ja vahetada välja armatuur ning hüdrofoor. Rajada rauaärastussüsteem; • Rekonstrueerida 200 m veetorustikku.

6.3.2 Tuletõrje veevõtukohad Kalda külas kasutatakse tuletõrje veevõtuks farmi lähedal asuvast Reiu jõe äärsest veevõtukohast, mis on ühendatud jõega. Antud tuletõrje veevõtukoht tuleb korrastada ning tagada, et tuletõrjeauto saaks veevõtukohale ligi ning oleks võimalik autot ringi keerata. Lisaks Reiu jõe väljavõtukohale on võimalik tulekustutusvett saada ka farmi lähedal asuvast tuletõrje veevõtumahutist, mida on võimalik puurkaevuveega täita. Mahuti olukord vajab täpsustamist ning vajadusel tuleb mahutit rekonstrueerida.

6.3.3 Kalda küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine Kalda külas on B-5 tüüpi reoveepuhasti, mis teenindab umbes 30 elanikku. Isevoolset kanalisatsioonitorustikku on külas umbes 370 m ning see on amortiseerunud. Kuna Kalda küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide haldaja arvamuse kohaselt peavad kanalisatsioonitorud veel aastaid vastu ning täielikku rekonstrueerimist vaja ei ole, siis käesoleva arengukava raames kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimist ei planeerita. Arvestada tuleb aga reoveepuhasti seisukorda, mis praegu on täielikult amortiseerunud. Reoveepuhasti väljavoolu heitveenäitajad ei vasta normidele, mistõttu tuleb olemasolev puhasti demonteerida ja paigaldada uus. AS Fixtec pakub vastavalt hinnapäringule (04.09.2007) uueks reoveepuhastiks antud reostuskoormuse juures kompaktpuhastit Bioclere BK 38, mille näitajad on toodud tabelis 56. Puhasti maksumuseks kujuneb 271 000 EEK. Tabel 56. AS Fixtec pakutud Bioclere BK 38 tehnilised näitajad. Näitaja Kogus Ühik Reostuskoormus (ie) 30 ie Reostuskoormus (BHT 7) 1,8 kg Max vooluhulk 1,8 m3/h Max vooluhulk 7,5 m3/d *Andmed OÜ Fixtec hinnapäringust Bioclere tüüpi reoveepuhasti põhineb nõrgbiofiltertehnoloogial. Reovesi voolab algul puhasti alaosas paiknevasse kaheosalisse eelsetitisse, kuhu jääb pidama enamik heljumist. Mehaaniliselt puhastatud vesi pumbatakse nõrgbiofiltrisse, milles toimub biopuhastus. Biofiltrist jõuab vesi järelsetitisse, millesse koguneb biofiltrisete ja keemiliselt sadestatud fosfor. Fosforisadestuskemikaal annustatakse järelsetiti peal

90 paiknevast annustussõlmest, kusjuures annustada saab mitmesse puhasti punkti. Puhastatud vesi voolab välja läbi laminaarsetiti. Bioloogilisel ja keemilisel puhastamisel tekkiv sete pumbatakse eelsetitisse, millest ta veetakse koos toorsettega aeg-ajalt paakautoga välja. Tehases täielikult komplekteeritud puhastit on lihtne, kiire ja odav paigaldada. Puhasti toimib täisautomaatselt ning selle lihtsat tehnilist seadmestikku on kerge hooldada. Puhasti maksimaalsed ekspluatatsioonikulud on järgmised: • Kemikaalikulu fosfori sadestamiseks 150-200 g siseneva reovee m 3 kohta ( 7,5 m3/d * 0,2 kg/m 3 = 1,5 kg alumiinium/raud(III)sulfaati päevas). • Hoolduskulud- 2 tundi nädalas. Sisaldab puhasti sõlmede korrasoleku visuaalset jälgimist, võre puhastamist, kemikaalimahuti täitmist. • Septiku tühjendamine – vastavalt puhasti koormusele, kuid soovitavalt kord kvartalis. • Elektrienergia pidev kulu on 0,5 kWh ehk 0,5*24h = 12 kWh/d *elektri hind.

Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused: • Vana reoveepuhasti demonteerimine ja uue reovee kompaktpuhasti paigaldamine. Kalda küla veevärgi ja kanalisatsiooni tarbeks vajalikud investeeringud on toodud tabelis 57.

91 Tabel 57 . Kalda küla veevärgi ja kanalisatsiooni maksumus

Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni)

A. Ühisveevarustuse rajamine ja rekonstrueerimine

Kalda küla Puurkaev-pumplasse paigaldada rauaärastussüsteem; 0,5 ühisveevarustuse rekonstrueerida pumplasisesed seadmed ja rajada uus rekonstrueerimine ja pumplahoone laiendamine Rekonstrueerida 200 m veetorustikku 0,36 Uuringud, projekteerimine 10% 0,09 Ettenägematud kulud 10% 0,09 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,05

KOKKU A: 1,09

B. Ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine

Reoveepuhasti rajamine Kompaktreoveepuhasti komplekti ostmine ja rajamine, 0,35 Kalda külas vana reoveepuhasti demonteerimine reoveepuhasti ra jamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,03 Ettenägematud kulud 10% 0,03 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,02

KOKKU B: 0,43

Kalda küla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus KOKKU: 1,52

Kuna antud külas ei halda vee- ja kanalisatsioonisüsteeme OÜ Vekso, siis on konsultant Kalda küla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide haldajale (FIE Ants Kartau) ning kohalikele elanikele arengukava koostamise käigus toonud välja esialgse hinnangu vajalike tööde maksumuse kohta. Juhul, kui elanikud soovivad antud investeeringuid teostada, siis on Kalda küla elanikel soovitav moodustada MTÜ või veeühistu, kes saaks taotleda finantstoetust nii kohalikult omavalitsuselt kui ka KIK- ist. Juhul kui MTÜ-d ei moodustata, tuleb olemasolev reoveepuhasti sulgeda ning rajada kõigil küla elanikel kogumiskaevud.

92 6.4 Metsaääre ja Rabaküla külad

Metsaääre ja Rabaküla on suvituspiirkonnad, kuhu praegusel ajal rajatakse aktiivselt uusi elamuid, sh olemasolevate suvilate ümberehitamise teel. Kohalikel elanikel on rajatud oma puurkaevud ning nad haldavad neid ise. Nimetatud külades puuduvad Surju vallale kuuluvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniobjektid ( vt lisa 2, lisa 3 ja lisa 7). Vald pole finantseerinud puurkaevude ega veetorustike rajamist, seega pole kohalikud elanikud ka huvitatud veevärgi vara üleandmisest vallale. Kanalisatsioon põhineb mõlemal külal kogumiskaevudel ning vald ei näe arengukava perioodi jooksul ette, et sinna rajatakse ühiskanalisatsioon. Juhul, kui küla elanikud soovivad külas ise süsteeme hallata, siis on soovita seda teha läbi MTÜ. MTÜ kaudu on võimalik lisaks omavahenditele taotleda finantsabi nii kohalikult omavalitsuselt kui KIK-ilt. Kuna antud külades ei ole tegemist ÜVK aladega, siis ei ole ka Surju vallal kohustust seal vee- ja kanalisatsioonisüsteeme rajada.

6.4.1 Rabaküla küla veetrasside renoveerimine maksumusega kuni 100 000 krooni (6391,16 eurot) – valla eelarve; [Täiendatud Surju Vallavolikogu 18.08.2010 määrusega nr 8 – jõust 23.08.2010]

6.4.2 Rabaküla küla pumbamaja renoveerimine ja rauaeraldusfiltri paigaldamine maksumusega kuni 300 000 krooni (19 173,49 eurot) – KIK, valla eelarve [Täiendatud Surju Vallavolikogu 18.08.2010 määrusega nr 8 – jõust 23.08.2010]

93 7 Finantsanalüüs

7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused Alljärgnevas tabelis on toodud koondülevaade Surju vallas OÜ Vekso poolt hallatavate vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Tabelis ei ole toodud investeeringuid piirkondade kohta, kus ÜVK-süsteemid kuuluvad eraomanikele või ei ole tegemist ÜVK-alaga. Tabel 58 . Surju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute koondtabel. Projektide teostamise ja prioriteetsuse järjekord Maksumus (mln krooni) 1. Surju küla kanalisatsioonisüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine 6,88 2. Jaamaküla küla veesüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine 3,37 3. Jaamaküla küla kanalisatsioonisüsteemide rajamine 3,79 SURJU VALD KOKKU 14,04

7.2 Arendustegevuse finantseerimise prioriteedid ja võimalused Tabel 58 kirjeldab investeeringute mahtu, mis on vajalikud Surju valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning laiendamiseks arengukava perioodi jooksul. Jaamaküla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstru- eerimise ja rajamise jaoks vajalike investeeringute jaotamine pikemale ajaperioodile ei ole otstarbekas, kuna olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukord on halb ning rajatiste rekonstrueerimisega tuleb alustada võimalikult kiiresti . Tabelis 59 on välja toodud Surju vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad.

Tabel 59. Surju valla ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud jaotatuna arenguetappidesse. Investeeringu Investeerimisprojekti nimetus Maksumus teostamisperiood Rahastajad OV, OÜ 1. Jaamaküla küla kanalisatsiooni- 3 800 000 2008-2013 Vekso, KIK ja süsteemide rajamine struktuurfondid OV, OÜ 2. Jaamaküla küla veesüsteemide 3 370 000 2008-2013 Vekso, KIK ja rajamine ja rekonstrueerimine struktuurfondid OV, OÜ 3. Surju küla kanalisatsioonisüsteemide 6 880 000 2013-2015 Vekso, KIK ja rajamine ja rekonstrueerimine struktuurfondid

94 Tabelis 59 kajastatud Surju valla ÜVK uuendamise ja rekonstrueerimisega seotud investeeringud on jaotatud arenguetappidesse (investeeringu teostamisperiood). Projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes hindades. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Surju valla eelarve mahuks oli 2006. aastal 13,3 miljonit krooni, eelarve maht suurenes võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 5,7 miljoni krooni võrra eelkõige omatulude suurenemise tõttu. Surju vallal oli 2006. aastal laenureservi 6,3 miljonit, mis ei ole piisav summa vee- ja kanalisatsioonivõrkude väljaarendamiseks, arvestades, et finantseerimist vajavad muudki valdkonnad. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arengukava raames ei teostata. Põhilised finantsabi taotlemise võimalused jagunevad kaheks – siseriiklikeks ja Euroopa Liidu projektideks. Siseriiklikest finantsallikatest – arvestatud eelkõige riigieelarve vahendite ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt finantseeritavate projektidega – pärinevate finantsallikate kasutamisel tuleb järgnevatel aastatel toetusraha saamisel arvestada omafinantseerimise määraga 10-30%. Surju vald on 2005. aastal saanud toetust Surju küla veesüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Surju keskasula joogiveetorustiku uuendamine maksis ligi miljon krooni millest 0,82 miljonit krooni moodustas keskkonnainvesteeringute keskuse toetus. Veetorustikku rekonstrueeriti kokku 1,5 km. Tabelis 59 on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise projektid prioriteetsuse järjekorras praegustes hindades. Oluline on vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamist alustada kiiresti ning teostada projektid vastavalt tabelis 59 ettenähtud graafikule. Töö järgmises peatükis ( vee-ja kanalisatsiooniteenuse tariifid ) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusuga arenguperioodi aastatel 2007-2010 ligikaudu 7% aastas ning edaspidi 5% aastas. Täpne projekti maksumus määratakse hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal. Lisaks vajalikele investeeringutele on vee- ja kanalisatsioonihinna kujunemisel arvestatud ka uute rajatud torustike amortisatsiooniga, mis on oluline tagamaks süsteemi jätkusuutlikku arengut. ÜVK süsteemid amortiseeruvad ligikaudu 30-50 aastaga, peale mida peab vald olema suuteline vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügist saadud tulu reinvesteerima. Juhul, kui vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnas ei arvestata amortisatsiooni, ei ole vee-ettevõtlus pikaajaliselt jätkusuutlik. 7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Arvutustes on võetud veetarbeks 80-120 l/d inimese kohta. Järgnevalt on kirjeldatud kuu veemaksude jõukohasust, väljendades seda protsendina leibkonnaliikme kuu netosissetulekust. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud 4100 krooni (2006. aastal Statistikaameti andmetel). Eeldatavalt on netosissetulek isegi suurem ning analüüsides keskmist palgatõusu Pärnumaal 2000-2006. aastal saime keskmiseks palgatõusuks aastas ligikaudu 11,2 % ( vt. tabel 60 ). Kuna Surju valla puhul on tegu maapiirkonnaga, siis on kokkuleppeliselt arengukava koostajate ja vallavalitsuse arvates keskmiseks palgatõusuks võetud ligikaudu 7% aastas. Tabel 60. Pärnumaa leibkonnaliikme netosissetulek aastatel 2000-2006. Sissetuleku tõus (%) Aasta Netosissetulek võrreldes eelneva aastaga 2000 1927 - 2001 2280 18,3 2002 2360 3,5 2003 2652 12,4 2004 2958 11,5 2005 3301 11,6 2006 4104 24,3 Keskmine 11,2 Andmed: Statistikaamet Väga oluline on vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel arvestada elanike maksevõimega. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse peale kuluv summa peaks jääma vahemikku 3-5% leibkonna netosissetulekutest. Juhul, kui taotletakse välisfinantseeringuid ÜVK rekonstrueerimiseks ei tohiks tariifid jääda alla 3% leibkonna sissetulekutest. Tariifide prognoositavat tõusu on kajastatud tabelis 61 . Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse koguinvesteeringutest ja käituskuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusu arengukava perioodi vältel. Arvestades palgatõusuga ligikaudu 7% aastas, oleks 2019. aastal Pärnumaal leibkonnaliikme netosissetulek ligikaudu 9 900 krooni. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 4-5 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 396-495 krooni inimese kohta kuus. Kui arvestada tariifide arvutamisel keskmiseks veetarbeks 100 inimese kohta ööpäevas, siis teeb see tarbimiseks ligikaudu 3,0 m 3 vett inimese kohta kuus.

96 Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m 3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2019 käibemaksuga 132-165 krooni. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Surju valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsioon skeem on esitatud järgnevalt.

Tariifide määramise eesmärgid: – vee tootmise ja reoveepuhastuse omahinna ning seotud ekspluatatsioonikulude katmine; – veevarustuse rajamiskulude katmine; – kasumi teenimine vee-ettevõttele investeeringute tegemiseks. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. I Veetootmise omahind : 1. vee pumpamiseks kuluva elektrienergia maksumus; 2. amortisatsioonikulud 2,5% aastas puurkaevpumplate ja veetorustike rekonstrueerimis-/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on kuni 40 aastat; 3. ressursimaks, mis antud veehorisondi (siluri) veele on 2009. aastast 860 senti/m 3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel; 4. töötasud inimestele, kes haldavad ÜVK-alasid (spetsialiseerunud keskeriharidusega personal a´ 180 000 EEK/aastas inimese kohta); 5. sotsiaal- ja ravikindlustusmaks (töötajate palgalt); 6. remondi- ja muude kuludena on arvestatud 5% eelneva viie kuluartikli kogusummast.

II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Surju küla reoveepuhastis orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks kulutatavast elektrienergiakulust; 2. Jaamaküla küla pinnasfiltri haldamise kulud. 3. Surju ja Jaamaküla külade olemasolevate ja perspektiivsete reoveepumplate elektrikulud; 4. amortisatsioonikulud 2,5% aastas kanalisatsioonitorustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis-/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on kuni 40 aastat. 5. töötasud reoveepuhastite opereerimiseks ning inimestele, kes haldavad ÜVK- alasid (spetsialiseerunud keskeriharidusega personal a´ 180 000 EEK/aastas inimese kohta); 6. sotsiaal- ja ravikindlustusmaks (töötajate palgalt);

97 7. saastetasud on arvestatud reoveepuhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-erikasutusloas väljastatud tingimustele; 8. remondi- ja muude kuludena on arvestatud 5% eelnevate kuluartiklite kogusummast. Tabelis 61 on esitatud prognoositavad vee- ja kanalisatsioonitariifid, mille kujundamisel on lähtutud eelpooltoodud põhimõtetest ning tabelis 59 toodud Surju valla ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalike investeeringute jaotusest arenguetappidesse. Tabelis esitatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariife on võimalik minimeerida vastavalt vee-ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK-süsteemi väljaehitamise ulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Käesolev arengukava näeb ette ühtse kulupõhise vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamist kogu Surju valla vee-ettevõtte poolt hallatavas piirkonnas. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema ka nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Otstarbekas on iga-aastaselt jälgida ja kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning üle vaadata ning vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid. Tabelis 61 esitatud prognoositavatest vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindadest nähtub, et kogu arengukava perioodi jooksul ei ületa prognoositud leibkonnaliikme poolt kuus vee- ja kanalisatsiooniteenusele kuluv summa rahvusvaheliselt aktsepteeritava 4-5% piiri. Samas on tabelist näha, et käesoleval ajal jääb vastav näitaja alla 3%. Sellest lähtuvalt on lähiaastatel otstarbekas veeteenuse hinda tabelis 61 esitatud investeeringuprojektide ellurakendamise valguses oluliselt tõsta, vastasel juhul ei kujune Surju valla vee- ettevõtlus pikemas perspektiivis jätkusuutlikuks. Aastaks 2019, mil arengukava raames planeeritavad investeeringud on ellu viidud, kujuneb Surju valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse komplekstariifiks ~109 EEK/m 3, mis on küll oluliselt suurem tänasest komplekstariifist, kuid elanike sissetulekute ja heaolu kasvu tulevikus silmas pidades siiski jõukohane. Oluline on siinjuures arvestada, et vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamisel ei ole arvestatud Jaamakülas ja Surju külas planeeritavate elamualade elanikega, kuna ei ole teada, millal planeeringud valmivad ja elanikud reaalselt hakkavad vett tarbima ja kanalisatsiooni kasutama. Seetõttu kui planeeringualad välja ehitatakse ja elanikud sinna elama asuvad väheneb ka vee-ja kanalisatsiooniteenuse komplekshind, kuna tarbijate arv kasvab. Samas on väga oluline, et kirjeldatud tariifipoliitika võetakse aluseks jätkusuutliku vee-ettevõtte majandamismudeli kujunemiseks Surju vallas.

98 Tabel 61 . Surju valla prognoositavad vee-ja kanalisatsioonitariifid aastateks 2008-2019 Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Prognoositav ühisveevärgiga liitunute arv 280 280 280 280 280 280 280 280 280 280 280 280 280 Prognoositav ühiskanalisatsiooniga liitunute arv 170 170 170 170 170 170 280 280 280 280 280 280 280 Prognoositav veetarve (m 3/a)* 9 213 9347 9552 9921 10480 11314 11534 11534 11534 11534 11534 11534 11534 Prognoositav veeteenuse hind (EEK/m 3) 10,0 17,6 22,7 25,8 30,4 32,3 35,8 36,6 37,5 38,5 39,5 40,6 41,8 Prognoositav kanalisatsiooniteenuse hind 13,1 15,8 16,2 16,7 17,1 21,6 45,3 53,9 62,5 63,5 64,7 65,9 67,2 (EEK/m 3) Prognoositav vee- ja kanalisatsiooniteenuse 3 23,1 33,4 38,9 42,5 47,6 53,9 81,1 90,6 100,0 102,0 104,2 106,5 109 hind kokku elanikele (EEK/m )** Hinnatõus võrreldes eelmise aastaga (%) - 31 14 8 11 12 34 10 9 2 2 2 2 Leibkonnaliikme netosissetuleku prognoos 4 391 4 698 5 027 5 379 5 756 6 159 6 590 7 051 7 545 8 073 8 638 9 242 9 889 (EEK.-) 4 % leibkonnaliikme sissetulekust* **(EEK.-) 176 188 201 215 230 246 264 282 302 323 346 370 396 Leibkonnaliikme kulutus vee- ja 69,3 100,2 116,8 127,4 142,7 161,7 243,2 271,7 300,0 306,1 312,6 319,5 326,9 kanalisatsiooniteenustele kuus*** *(EEK.-) Vee- ja kanalisatsiooniteenuse maksumuse 1,5 2,1 2,3 2,4 2,5 2,6 3,7 3,9 4,0 3,8 3,6 3,5 3,3 osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust (%) *prognoositavas veetarves on arvestatud lisaks elanike veetarbele ka Surju ettevõtete veetarvet **hind sisaldab vee-ettevõtte kasumit 10% (müügikäibest) ja käibemaksu (18%) ***rahvusvaheliselt aktsepteeritud standard **** arvestatud, et elaniku veetarve on keskmiselt 100 l/d

99 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Liitumistasu kujuneb lähtuvalt liitumiseks tehtud investeeringu maksumusest ja liitujate arvust. Üheks võimaluseks on liitumistasu arvutamine vastavalt alltoodud valemile:

T = M / L, kus: M - rajatava süsteemi maksumus (EEK) L - liituvate tarbijate arv kokku T - liitumistasu (EEK) Oluline tähelepanek on, et liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga.

7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Vastavalt “Veeseadusele” on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt reostusallikaid reovee juhtimiseks kogumissüsteemide või kanalisatsiooni kaudu puhastamiseks reoveepuhastisse. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab keskkonnaminister ning reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga. KKM määruse nr 48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid 1” alusel tuleb reovee kogumisalad moodustada, kui: 1) 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie), 2) karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti (ie),

100 3) karstialadel ja kaitsmata põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti (ie).

Reoveekogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Sisuliselt käsitleb reoveekogumisala piirkonda, kus paiknevad korruselamud (s.h kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal isegi vaid üks korruselamu). Ühe inimekvivalendiga on võrdsustatud ühe inimese poolt põhjustatud keskmine ööpäevane veereostus. Kanalisatsioonisüsteemi olemasolu reovee kogumisaladel ei tähenda ilmtingimata pikkade kanalisatsioonitorustike ja kallite reoveepuhastite rajamist mõnele korruselamule. Väikeste reoveekoguste (sõltub inimeste arvust ja/või elamu mugavusastmest) puhul piisab ka majadegrupi peale rajatavast kogumiskaevust, mida tühjendatakse äraveoga lähimasse reoveepuhastisse. Oluline on, et kogumiskaevud oleksid vettpidavad ning regulaarselt tühjendatavad. Üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest ning mis paiknevad keskmiselt kaitstud või kaitstud põhjaveega aladel on lubatud pinnasesse immutada kuni 5 m 3 heitvett ööpäevas, kui reovett on mehaaniliselt puhastatud. Kogumismahutite purgimise võimalus on praegusel hetkel Pärnu linna reoveepuhastisse. Kogumismahutite regulaarse tühjendamise tagamiseks sõlmitakse leping ( vald peab koostama ülevaate võimalikest lepingukohuslastest ), milles sätestatakse kogumismahuti kohustuslikud tühjendamiskorrad (aastas) lähtuvad mahuti suurusest ning tekkiva reovee hulgast (inimeste arvust). Kohustuslike tühjenduskordade (sh. vajalik sätestada erandid, mille alusel on võimalik põhjendada tühjendamiskorra ärajäämist) alusel on võimalik kontrollida reovee käitluse korraldatust. Perspektiivis tegeleb mahutite tühjendamisega vee-ettevõte vastava paakautoga. Surju vald peab korraldama terves vallas reoveekäitluse kohta ülevaatliku uuringu, et saada informatsiooni, millised majapidamised kasutavad kogumismahuteid ja kohtpuhasteid. Ühtlasi on vaja selgitada kogumismahutite puhul, millises olukorras on mahutid ning kui tihti ja kuhu neid tühjendatakse. Selgitada tuleb, kui paljudel majapidamistel on leping mõne firmaga, kes tühjendab kogumismahuteid ning kui paljud korraldavad tühjenduse ise. Väikepuhastite rajajad peavad taotlema vee erikasutusõigust (e. -luba), milles sätestatakse kontroll väljutatava heitvee seire ja kvaliteedi kohta.

101 Kokkuvõte

Käesoleva töö tulemusena valmis Surju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, mis määratleb valla veemajanduse arengusuunad aastani 2019. Töö esimene peatükk annab ülevaate Surju valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast ja valla arenguperspektiividest ning arendustegevuse prioriteetidest, samuti kirjeldab loodus- ja keskkonnatingimusi, kohalikku omavalitsust ja vee-ettevõtlust. Teine osa käsitleb valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Kolmas peatükk käsitleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotud seadusandlikke aspekte. Töö neljas osa kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise aluseid ja võimalusi Surju vallas ning määratleb arengukavaga piiritletava territooriumi. Viiendas peatükis tuuakse võimalikud tegevused vee-ettevõte organisatsiooni tugevdamiseks. Kuuenda peatüki raames on toodud Surju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud tegevused ning hinnatud nende elluviimiseks vajalikke investeeringute maksumusi. Töö viimases, seitsmendas peatükis analüüsitakse lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arenguks vajalike investeeringute mahtudest vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifipoliitikat ning kirjeldatakse arengukava etappide elluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi. Arengukava koostamisel on lähtutud, et perspektiivselt jäävad Surju vallas ÜVK aladeks Surju ja Jaamaküla külad, kus on juba olemas kohaliku vee-ettevõtte omandis olevad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Ülejäänud valla asumites praegusel ajal ÜVK-süsteemid, mida haldaks kohalik vee-ettevõte, puuduvad, samuti ei ole tegemist vastavalt ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniseadusele ÜVK-aladega, mistõttu arengukavas neid asumeid pikemalt ei käsitletud. Asumites, kus praegusel hetkel ÜVK-alad puuduvad ning vee-ja kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad eraomanikele kirjeldati arengukava raames ainult olemasolevat olukorda, eesmärgiga saada täpsem ülevaade Surju valla vee-ja kanalisatsioonisüsteemidest. Arengukava ellurakendamise järgselt paraneb elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused piirkonna edasiseks igakülgseks arenguks.

102 Summary

The goal of present work is to compose the development plan for public sanitation for Surju parish up to year 2019, which will be the basis for reconstruction and construction of public sanitation system in Surju parish in areas which are defined in development plan for public sanitation. The development plan for public sanitation is composed according to the current legislation and standards of the Republic of Estonia. The specifications and obligations arising from EU directives and international agreements are also taken into consideration. The purpose of present development plan is to define the area covered with public sanitation, to estimate the costs associated with reconstruction and construction of public sanitation system, to specify the hydrants for public and fire-brigade use and other public water supplies. The population of Surju parish is currently 1106 inhabitants, and it will not change significantly during the period of development plan. By the year 2019 approximately 400 inhabitants who will use public sanitation systems. The settlements covered in current development plan are Surju and Jaamaküla villages. The development plan describes regional environmental conditions, the quality of regional groundwater and possibilities for construction of water scoops were analyzed. The consumption of water after the reconstruction of public sanitation will increase and therefore possibilities for treating forming wastewater are were also estimated. Main problems in Surju parish are poor condition of existing public sanitation systems, noncompliance of water used for public waterworks to the quality requirements for drinking water in areas were local bore-wells are used and the poor condition of existing wastewater treatment plant in Surju village and the absence of sewerage system and wastewater treatment plant in Jaamaküla village. In the development plan the capital investments required for reconstruction and construction of public sanitation system were also estimated. During the following 12- year period the need for capital investments is 14 million Estonian crowns (0,89 million €). Distribution of the capital investments needed for reconstruction of the existing public sanitation systems for a longer period is not rational, because of the poor condition of existing public sanitation systems. The reconstruction of the facilities should begin as soon as possible according to the development plan. The construction of the pipage and public sanitation facilities only for Surju parish’s own resources is not possible because of the limited sources of finance. The budget of Surju parish was 13,3 million kroons in the year 2006. For accomplishment of different stages of the development plan it is necessary to request for additional resources finances from different finance resources provided.

103 On the assumption of capital investments that will be made for developing the public sanitation system, the possible charge tariff for water and sewerage service is also predicted. After the development plan for public sanitation is put into practice, the quality of life of local inhabitants will improve. The pollution potential of the region decreases and favorable conditions for multifold development of Surju parish are created. In the process of putting together the development plan for public sanitation for Surju parish the specialists from LLC Alkranel (Peep Siim, Kerly Talts, Kristjan Karabelnik, Elar Põldvere ja Alar Noorvee) were involved.

104