Nr 169 aprill 2018 0,32 EUR

Kinnitati Räpina valla sümboolika 26. märtsist 1. aprillini läbi viidud Räpina valla süm- boolika rahvaküsitlusest võttis osa 99 isikut. Konkursitööle „Mmeri“, mille autoriks on Liina Kald, andis poolthääle 13 isikut, konkursitööle „Metsa keskel“, mille autoriks on Maiu Vares, andis poolthääle 43 isikut ja endisele Räpina valla sümboolikale andis oma poolthääle samuti 43 isikut. Hääletuse tulemusel jäid kaks sümboolika kavandit viigiseisu, seetõttu kutsus Räpina vallavalitsus kokku sümbolikavandite konkursi komisjoni, kes pika arupida- mise tulemusena tegi vallavalitsusele ettepaneku võtta Räpina valla sümboolikana kasutusele endise Räpina valla sümboolika. Vallavalitsus otsustas maksta konkursi „Räpina valla sümboolika“ auhinnafondist teise koha auhinna konkursi- töö „Metsa keskel“ autorile ja kolmanda koha auhinna kon- kursitöö „Mmeri“ autorile. Auhinnaraha ei saanud konkursi esimese koha sümboolikakavand, kuna nimetatud kavand on endise Räpina valla sümboolika.

Räpina vallavalitsus Lea Saaremäe. Foto: Andrus Karpson

Võimalikkusest elada maal – OÜ Inseneribüroo STEIGER annab teada, 80-aastane Lea Saaremäe: et Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel on valmi- Kui on aiamaa, mida me ise saame teha? QXG0HHOYDMllNVRRYHHUHåLLPLWDDVWDPLVW||GHHKLWXVSURMHNW Regionaalpoliitika on ilmselt üks sõnadest, mida kasutavad Meelva jääksoo asub Räpina vallas Meelva külas kinnistutel pole kepikõndi vajagi nii poliitikud, teadlased kui ka meie ise, kes me elame Eesti Räpina metskond 17 ja Räpina metskond 21. Alati kõbus Võõpsu raamatukogu juhataja Lea Saaremäe oli kagunurgas. Regionaalpoliitika põhieesmärk on ebavõrdsuse .DYDQGDWDYDLG W|LG MD YDOPLQXG HKLWXVSURMHNWL WXWYXV- täna elevil – oli ju oodata külalisi. Räpina vallavanem Enel Liin ja vähendamine või süvenemise peatamine piirkondade vahel. WDWDNVHDSULOOLONHOO Räpina linnas aadressil Tartu mnt 2 Räpina Hotelli seminariruumis. abivallavanem Piret Rammo õnnitlesid hällilast nii vallavalitsuse, Kuigi üldiselt mõtleme regionaalpoliitikast kui millestki üldisest volikogu, vallarahva kui ka Põlvamaa Omavalitsuste Liidu poolt. – riigi ja omavalitsuse vastutusalast. Näiteks esmalt tuleb koheselt Lisainformatsioon [email protected] või 6681017 Kaunid kimbud ja tänukirjad üle antud, suunduti raamatukogu meelde infrastruktuuri arendamine, töökohtade loomisele kaa- Projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ülakorrusele juubilariga juttu puhuma. Lea on oma eluaja jooksul saaitamine, ettevõtluse soodustamine. Samas, reaalsus on aga mitmeid erinevaid riigivõime ja raskeid aegu üle elanud. Ta mee- ilmselt see, et elukeskkonna arendamisesse ja parendamisesse OÜ Steiger nutas, et oli aeg, mil ei saanudki aru, kes hommikuks parasjagu peaksime panustama me kõik. võimule oli tulnud. Oma majapidamine on Lea peres alati olnud Üheks lahenduseks võiks olla tugevamad ja aktiivsemad maa- – meelde tuli, kuidas sakslased kõik nende kanad ära küpsetasid kogukonnad ehk külad. Eesti Külaliikumine Kodukant on pööranud ja kuidas Räpinas leiva järel käia tuli. Vallavanema küsimusele, tähelepanu maaelu olulisusele ja maal elamisega kaasnevatele milline neist aegadest kõige raskemana meelde jäänud on, ei meeldivatele ja vähem meeldivatele külgedele rohkem kui kaks- osanud Lea midagi konkreetset välja tuua – hakkama saadi alati. kümmend aastat. Lause „Kuni su küla veel elab, elad sina ka“, Ka praegu, vaatamata oma kõrgele eale, töötab Lea raa- laulust Eestimaa (Tuhanded külad), on tuntud ja teada. Samas matukogus, kus ta on justkui mitmes ametis korraga – kütjast- võib seda tõlgendada vägagi erineval viisil. Eestimaa elab seni koristajast raamatukogu juhatajani. Töövälisel ajal tegutseb Lea kuni külad elavad või mina inimesena elan seni kuni mu küla veel oma aiamaal. Ta muigab, et kuigi kartulipõllu pidamine rahaliselt elab. Mulle meeldib mõelda mõlemas võtmes. Sellise mõtteviisi kasulik pole, on see siiski tervisele hea: „Kui kõplad kartuleid, esindajaid on õnneks teisigi ja loodetavasi päris palju. pole kepikõndi teha vaja! Aiamaal saab end füüsiliselt heas 19. jaanuaril korraldas Põlvamaa Kodukant Räpina Loome- vormis hoida kartulimardikaid taga ajades.“ Küllap värskes õhus majas seminari „Kuidas soodustada külade tegutsemistahet ja töötegemine ongi tema vitaalsuse saladus. koostööd kohaliku omavalitsusega?“. Seminaril osales kaksküm- Palju õnne ja tugevat tervist Lea Saaremäele! mend inimest ning Räpina ühendvalla külade esindajatel tekkis huvi ja soov veelgi kokku saada. Vaike Tammes Järgmine koosviibimine toimus Leevi koduloomuuseumis 16. veebruaril ning viimati kohtusime 9. aprillil Leevakul. Mida me Puuetega inimeste tahame teha? Nii-öelda isetekkinud aktiivgrupi huvi on see, et Räpina vallas oleksid tegusad ja aktiivsed külad, mille elanikkond eluaseme kohandamine osaleks aktiivselt oma küla käekäigu kujundamisel ja eluolu mit- Avanes taotlusvoor meetme „Hoolekande taristu arenda- mekesistamisel. Külade ja omavalitsuse vahel on toimiv koostöö mine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele ning mõlemad osapooled tunnevad teineteise tuge. vastavaks“ tegevusele „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline Räpina ühendvallas on üle 60 küla, siiski paljudes on järgi kohandamine“, mille eesmärk on tagada puudega inimestele jäänud ainult mõned suitsud, seega oleks mõistlik teatav koondu- paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Tegevuse mine piirkondadeks ehk kantideks. Näiteks Leevaku küla on koos raames toetatakse puudega inimese erivajadustest tulenevat naaberküladega koostanud Leevaku kandi külade arengukava. eluruumi kohandamist. Täpsem info taotlemise kohta Räpina Samas on selge, et keegi ei saa anda käsku või soovitust ülevalt Vallavalitsuse kodulehelt https://www.rapina.ee/sotsiaalosakond poolt, vaid see peab tulema siiski meist endist. Seega korraldame 22. mail kell 18 järgmise avatud koos- oleku Mehikoormas seltsikeskuses Kesk tn 20, kus võiksime Räpina Rahvaleht koos mõelda, mis on Räpina valla külade soov, kuidas ja mida me saame ise ära teha ning kuhu edasi liikuda. Osalemisest Väljaandja: palume teada anda hiljemalt 18. mail e-mailile kairi.kasearu@ Räpina Vallavalitsus ut.ee või helistades tööpäevadel ajavahemikus kell 11-17 Leevaku Kooli tn 1, Räpina 64504 raamatukogu telefonil 7952238. Toimetaja: Vaike Tammes, telefon: 515 9271 Kairi Kasearu, E-mail: [email protected] MTÜ Liikumine Põlvamaa Kodukant, MTÜ Leevakk Kujundus & trükk: Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g 2 Räpina Rahvaleht aprill 2018 RÄPINA VALLAVOLIKOGU EAS toetab Põlva- ja Võrumaad Otsusega nr 11 otsustati Räpina Vallavolikogu 19. aprilli (WWHY}WOXVH$UHQGDPLVH6LKWDVXWXVWRHWDESLLUNRQGDGH ettevõtlusalade juurde, inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste 2017. a otsuse nr 13 „Valimiskomisjoni moodustamine ja vali- konkurentsivõime tugevdamise meetmest Põlva- ja Võrumaal väljaarendamiseks, linnakeskuse avaliku ruumi ettevõtlusele miskomisjoni liikmete nimetamine” punkt 1 sõnastada järgnevalt: turismi arengut, ettevõtluse arendamiseks vajalike teede atraktiivsemaks muutmiseks ning keskuste ja tagamaa vaheliste „Moodustada Räpina valla valimiskomisjon 5-liikmelisena.”. korrastamist ja kergliiklustee rajamist 2,3 miljoni euroga. ühenduste arendamiseks. Otsusega nr 12 otsustati muuta Räpina Vallavolikogu 20. Põlva maakonna tegevuskava taotluste puhul otsustati inves- Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute detsembri 2017 otsuse nr 83 „Räpina Vallavolikogu esindaja teerida kahe tööstuspiirkonna juurdepääsuteede korrastamisse toetust (PKT) kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. nimetamine üldhariduskooli hoolekogusse” punkti 4 järgnevalt: Põlgastes ja Räpinas ning rajatakse kergliiklustee Põlva linna ja /LVDLQIR SLLUNRQGDGH NRQNXUHQWVLY}LPH WXJHYGDPLVH „Nimetada Kaarel Tiganik Räpina Vallavolikogu esindajaks Viluste Peri piirkonna ühendamiseks. Rekonstrueeritud teedest saavad PHHWPH3}OYDPDDNRQQDYRRUXWRHWDWXGSURMHNWLGHNRKWD Põhikooli hoolekogusse.” kasu kümmekond ettevõtet – Põlgastes asub Kanepi valla üks 6HWRPDD NODVWXVNHVNXV Ä3}KMDODDJUL VWDDS³ toetuse Põhjendus – seoses Karmen Kuke nimetamisega 19. veeb- suurimaid tööandjaid AS Arke Lihatööstus ning Räpinas võidavad suurus 952 613,70 eurot. ruaril 2018 Räpina Vallavalitsuse ametnikuks on tema volitused korrastatud teedest näiteks AS Plantex ja Halika Õunatalu OÜ, Toetuse abil on kavas rajada Värska külastuskeskus Värs- volikogu liikmena valimiskomisjoni 20.02.2018 otsuse nr 11-6/1 kelle jaoks on kvaliteetsed juurdepääsuteed olulised ettevõtte kasse, Õrsava järve kaldale möödunud sajandi algul Eesti alusel ennetähtaegselt lõppenud. arenguks. Uue haldusterritoriaalse jaotuse alusel läheb osa inves- Vabariigi ajal tegutsenud Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaagri Otsusega nr 13 otsustati seada Räpina valla omandis olevale teeringutest ka Võrumaale, toetuse sai Setomaa külastuskeskuse ajaloolisse asukohta. Külastuskeskuse eesmärk on Eesti Kaitse- kinnistutele Elektrilevi OÜ (äriregistrikood 11050857, asukoht projekt „Põhjalaagi staap“. väe Põhjalaagri ajaloopärandi ning Värska kui kuurortpiirkonna Kadaka tee 63/1, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) Põlva- ja Võrumaa on EASi toetuste taotlemisel ja saamisel loodusressursi tutvustamine. Erilist tähelepanu pööratakse kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus: olnud aastatel 2014–2018 väga edukad. Arvestades EASi poolt haridusprogrammide pakkumisele koolidele ning loodus- ja aja- 1) Mängumetsa, Räpina vald, Veriora alevik (registriosa num- antud toetuste summat elanike arvu kohta on Põlva ja Võru loohuvilistele külastajatele ber 5841350, katastritunnus 87901:001:0255). Isiklik kasu- maakonnad võrreldes ülejäänud Eestiga esimese kolmandiku 3}OJDVWH W||VWXVSLLUNRQQD MXXUGHSllV toetuse suurus tusõigus seatakse kinnistule 10 kV õhuliini posti, alajaama, sees. Põlva maakonnas on EASi kaudu saadud toetuste sum- 168 716,50 eurot. elektrimaakaabelliini, liitumis-ja jaotuskilbi ehitamiseks ning ma ligi 33 000 eurot elaniku kohta (kokku ca 8,6 miljonit eurot Toetuse abil on kavas rekonstrueerida Põlgaste aleviku töös- majandamiseks. toetusi) ning Võrumaal ligikaudu 37 000 eurot elaniku kohta (ca tuspiirkonna avalikus kasutuses olev juurdepääsutee. 2) Vahemetsa, Räpina vald, Veriora alevik (registriosa number 13,6 miljonit eurot toetusi). Valdkondlikult on enim panustatud Põlgaste tööstuspiirkond asub Põlva maakonnas ja on Kanepi 5835050, katastritunnus 87901:001:0253). Isiklik kasu- Põlva ja Võru maakonnas elukeskkonna arengut toetavatesse valla suurim tööstuspiirkond. Alal tegutseb kümmekond ettevõtet tusõigus seatakse kinnistule 10 kV õhuliini posti, alajaama, investeeringutesse (vastavalt Põlvamaal 55% ja Võrumaal 49% (sh maakonna üks suurimaid tööandjaid AS Arke Lihatööstus) ja elektrimaakaabelliini, liitumis-ja jaotuskilbi ehitamiseks ning EASi poolt antud toetuste mahust), teisel kohal on Põlvamaal neis töötab üle 130 inimese. majandamiseks. investeeringud ettevõtlusesse (25% toetuste mahust) ja Võrumaal .LXGRVNLHWWHY}WOXVDODO5lSLQDVDYDOLNXWXJLWDULVWXUHQR- Otsusega nr 14 otsustati anda nõusolek Räpina valla oman- turismi arengusse (37% toetuste mahust). veerimine, toetuse suurus 489 476,09 eurot. dis olevale kinnistule (registriosa nr 8063650), lähiaadressiga Suurima ettevõtluse suunal antud toetuse on Põlvamaal Toetuse abil on kavas rekonstrueerida Kiudoski tee, Aian- Võhandu tn 42 MTÜ Räpina Spordiklubi kasuks tähtajatu isik- saanud OÜ Peetri Puit. Turismi arendamisel on suurima toetuse duse tänav Kiudoski teest kuni kinnistute „Aianduse tänav 9“ liku kasutusõiguse seadmiseks. Isiklik kasutusõigus seatakse saanud Maanteemuuseumi liikluskasvatuse keskus ja autoajastu ja „Aianduskooli“ piirini ning Jõe tänav. Kiudoski ettevõtlusalal kinnistule välijõusaali rajatiste paigaldamiseks ja kasutamiseks. näitus. Parema elukeskkonna loomiseks on toetust saanud Põlva tegutseb hetkel kuus aiandusvaldkonnas tegutsevat ettevõtet (nt Otsusega nr 15 otsustati võõrandada avalikul kirjalikul linnakeskus, samuti on valminud või valmimas mitmed kergliik- AS Plantex ja Halika Õunatalu OÜ), kelle tegevuse säilimiseks enampakkumisel Räpina vallale kuuluv kinnistu aadressil Tartu lusteed Põlvas, Räpinas ja Valgjärvel. ning arenguks on esmatähtis korraliku juurdepääsutee olemasolu. mnt 3–2, Räpina linn, Räpina vald, Põlva maakond, katastritun- Võrumaal on toetatud paljusid alustavaid ettevõtteid, samuti 3}OYDOLQQDMD3HULSLLUNRQQDKHQGDPLVHNV5RVPD3HUL nus 70501:001:0122, üldpind 32,6 m², kinnistu registriosa nr on tuge saanud OÜ Folk Massidesse (Trad. Attack). Turismi aren- kergliiklustee rajamine, toetuse suurus 679 482,83 eurot. 80543039, alghinnaga 3500 eurot. Enampakkumise läbiviija on damisel on toetatud Vastseliina piiskopilinnusesse keskaja teema- Toetuse abil on kavas rajada nelja kilomeetri pikkune valgus- Räpina Vallavalitsus. Enampakkumise nurjumisel võib enampak- pargi loomist, Suure Munamäe kui turismiatraktsiooni arendamist tatud jalgratta- ja jalgtee Peri piikonna külade (Peri, Meemaste, kumise läbiviija igal järgneval korduval enampakkumisel alghinda ning Haanja puhke- ja spordikeskust. Samuti rekonstrueeritakse Metste, Rosma) ühendamiseks Põlva linnaga. Kergliiklustee vähendada kuni 10%. Võõrandamisega seotud riigilõivu ja muud Võru linnakeskus ning rajatakse kergliiklusteid Võrru ja Antslasse. hakkab kulgema Võru-Põlva riigimaanteega paralleelselt tagades kulud kannab ostja. PKT toetuse abil on võimalik teha investeeringuid sihtko- seeläbi elanikkonnale parema liiklusohutuse ning töökohtade ja Otsusega nr 16 otsustati osaleda teise omavalitsuse üldhari- ha eripära rõhutavate turismiatraktsioonide arendamiseks, avalike teenuste parema kättesaadavuse. duskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis ettevõtlusele vajaliku avaliku tugitaristu rajamiseks tööstus- ja EAS õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Räpina valla haldusterritooriumil. Osaleda tegevuskulude katmises maksimaalselt riiklikult kinnitatud õppekoha maksumuse ulatuses. Osaleda teise omavalitsuse üldhariduskooli tegevus- kulude katmises kooli pidaja igakuiselt esitatava arve alusel kuni 2017./2018. õppeaasta lõpuni. Määrusega nr 10 kehtestati ülesannete delegeerimine vallavalitsusele. Määrusega nr 11 kehtestati Räpina vallavara kord. Määrusega nr 12 kehtestati Räpina valla eelarvest toetuste Nõustamine töövõime või puude Töövõime hindamise ja puude maksmise kord. Määrusega nr 13 kehtestati sotsiaalhoolekandelise abi raskusastme hindamise taotlejatele tuvastamise tasuta nõustamisteenus andmise kord. Määrusega nr 14 kehtestati eraüldhariduskoolide tegevus- Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub täiendavat MEELESPEA nõustamisele pöördujale kulude katmises osalemine. nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist Määrusega nr 15 tunnistati kehtetuks Meeksi Vallavolikogu taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõusta- Nõustamine toimub kontaktkohtumise, e- posti ja/või telefoni 09.mai 2013.a. määrus nr 7 „Meeksi Vallavolikogu ja Meeksi misteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem teel: Vallavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmise kord”. töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste x Kontaktkohtumine toimub EPIKojas Toompuiestee 10, Tal- Määrusega nr 16 tunnistati kehtetuks Meeksi Vallavolikogu lahendamiseks. linn. EPIKoda on avatud tööpäeviti kl 9-17. Nõustamisele on 19.juuni 2014 määrus nr 8 „Meeksi vallavolikogu eelarvekomisjoni vajalik eelregistreerimine telefonil 671 5909 või noustaja@ Kellele on teenus mõeldud? epikoda.ee põhimäärus”. Tasuta nõustamisele saavad pöörduda W||HDOLVHGLQLPHVHG x E-posti teel nõustamiseks kirjutada [email protected] Määrusega nr 17 tunnistati kehtetuks Meeksi Vallavolikogu (ja nende seaduslikud esindajad): x Telefoni teel nõustamiseks helistada 671 5909 28.jaanuari 2010 määrus nr 3 „Meerapalu raamatukogu põhi- x kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist ja/või puude määrus”. raskusastme hindamist; Nõustamisele registreerudes: Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallava- x kelle töövõime ja/või puude raskusaste on hinnatud, kuid kes 1. Anna nõustajale teada, PLOOHVWlSVHOWQ}XMDDELYDMDG, litsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavavad abi otsuste kas: volikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil sisu selgitamisel; x seoses töövõime hindamisega ja/või puude taotlemisega http://www.rapina.ee/et/vallavolikogu. x kes vajavad abi ja nõustamist kaebeõiguse teostamisel üldiselt seoses töövõime hindamise ja/või puude raskusastme x seoses töövõime hindamise ja/või puude tuvastamise

Piret Sermandi hindamise otsustega. taotluste koostamisega volikogu sekretär-arhivaar x seoses kaebuse koostamisega Kuidas on võimalik nõustamist saada? 2. Anna nõustajale teada, kas vajad nõustamiselYLLSHNHHOH Nõustamine toimub kontaktkohtumise, e- posti ja/ või telefoni tõlgi abi. REKLAAM RAHVALEHES teel: 3. Juhul kui oled otsuse juba kätte saanud ja kaalud vaidlus- x Kontaktkohtumine toimub EPIKojas Toompuiestee 10, Tal- tamist, siis teavita nõustajat ka dokumendi kättesaamise 5lSLQD5DKYDOHKWRRWDENDDVW|LGLJDNXXNXXSlHYDNV linn. EPIKoda on avatud tööpäeviti kl 9-17. Nõustamisele on 5HNODDPLMDNXXOXWXVWHDYDOGDPLQH5lSLQD5DKYDOHKHV NXXSlHYDVW. Dokumendi kättesaamise kuupäev omab täht- vajalik eelregistreerimine telefonil 671 5909 või noustaja@ sust kaebuse koostamise menetlusliku tähtaja arvutamisel (alus: Räpina Vallavalitsuse 10.05.2016 korraldus nr 267) epikoda.ee 1. Räpina Rahvalehes avaldatavate kuulutuste ja reklaam ning on vajalik asja kiireloomulisusest ülevaate saamiseks. x E-posti teel nõustamiseks kirjutada [email protected] 4. Töövõime hindamise ja/või puude taotluse esitamisel tutvu tekstide hinnad on järgmised: Telefoni teel nõustamiseks helistada 671 5909 x Y}LPDOXVHOHHOQHYDOWMXEDYDVWDYDWHEODQNHWWLGHJD Eesti 1.1. Väike kuulutus (maht 8 x 4 cm): Vajadusel pakutakse nõustamisel viipekeeletõlke teenust, Töötukassa kodulehel ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel eraisikule 1,60 eurot; juriidilisele isikule 6,40 eurot; vastavast soovist tuleb teada anda nõustamisele eelregistree- ning täiendava lisamaterjaliga (tutvustavad metoodikad, 1.2. Keskmine kuulutus (maht 8 x 8 cm): rimisel. EPIKoja hoone on ligipääsetav. Nõustamisele pöördujal videod, korduma kippuvad küsimused jms). eraisikule 3,20 eurot; juriidilisele isikule 12,80 eurot; on võimalik kasutada kohapeal internetiühenduse ja ID-kaardi 5. Juhul kui lepid nõustajaga kokku töövõime hindamise ja/ lugejaga kliendiarvutit (nt elektrooniliste taotluste täitmiseks 1.3. Suur kuulutus (maht 8 x 16 cm): või puude tuvastamise elektroonilise taotlusvormi täitmise nõustaja abiga). eraisikule 6,40 eurot; juriidilisele isikule 25,60 eurot; kohapeal, siis veendu, et sul on olemas ,'NDDUWY}LPRELLO Nõustamisteenust pakub Kristi Rekand, kes omab magistri- 1.4. Juriidilise isiku eriline ärikuulutus ID ja vastavad PIN-koodid. kraadi nii sotsiaaltöös kui ka õigusteaduses. (maht 17 x 17 cm) 32 eurot. 6. Tea, et juhul kui oled nõustajaga kontakteerunud e-kirja teel, siis nõustaja kontakteerub Sinuga esimesel võimalusel 2. Räpina valla avalikes huvides avaldatavad teated ja kuu- Lisainfo leiab EPIKoja koduleheküljelt – www.epikoda.ee asjaolude täpsustamise eesmärgil. Ole ka ise julge küsima lutused, sh kolmanda sektori ja valla hallatavate asutuste - kuulutused avaldatakse tasuta. N}LNHPLVWHHPDJDVHRVHVPXUHWWHHEVHVWHHON}LJHLQ imesel endal on oluline roll enda õiguste eest seismisel. 3. Räpina vallas tegutsevatel ettevõtetel võimaldatakse aval- 7. Kui sa ei saa kokkulepitud ajal nõustamisele tulla, siis dada 1 kord kvartalis tasuta reklaamtekst mahus kuni teavita kindlasti telefonil Y}LHSRVWLOnoustaja@ 8 x 16 cm. HSLNRGDHH aprill 2018 Räpina Rahvaleht 3 Teenused raske ja sügava puudega lastele Räpina Vallavalitsus müüb kolm sõiduautot Räpina Vallavalitsus võib riigieelarvest eraldatavate vahen- on tugiisik lapsele täiskasvanud saatjaks, abistab ja motiveerib ditega raske ja sügava puudega lapsele või tema perekonnale õppimisel, aitab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu. Räpina Vallavalitsus müüb kirjalikul enampakkumisel järg- korraldada järgmiseid teenuseid: Tugiisik õpetab last enda eest hoolitsema, vajadusel abistab mise valla vara: 1) lapsehoiuteenus; riietumisel, söömisel, hügieenitoimingute sooritamisel ja män- y Ford Mondeo 987BBR (2008, luukpära, helehall, mootor 2) intervallhoiuteenus; gu- ja õppepaiga korrastamisel. Tugiisik abistab vajadusel last 2,3 (118 kW), bensiin, automaat, VIN kood- WF0EXXGB- 3) isikliku abistaja teenus; liikumisel, üritustel osalemisel jms. Vanemate laste puhul võib BE8E15966, ülevaatus on kehtiv kuni 09.2018, läbisõit 4) tugiisiku teenus; tugiisik abistada asjaajamisel, olla emotsionaalse toe pakkuja, 185500 km, alghind 4000 eurot) 5) kodu kohandamise teenus, mis on vajalik lapse erivajaduse kogemuste või teabe vahendaja, igapäevatööde õpetaja jne. y Peugeot Partner 303MFD (2005, mahtuniversaal, hall, tõttu; Tugiisik on isik, kes on varem lastega töötanud ning kes on mootor 1,4 (55 kW), bensiin, manuaal, VIN kood- VF3GJK- 6) sotsiaaltranspordi osutamise teenus haridus-, rehabilitat- omandanud tugiisiku tööks vastavad teadmised ja oskused. FWB95162934, ülevaatus on kehtiv kuni 05.2018, läbisõit siooni- või tervishoiuasutusse; Tugiisiku teenust on võimalik lapsel saada päevasel ajal kas 135000 km, alghind 1500 eurot) (2008, mahtuniversaal, 7) lapse ja tema perekonna nõustamise teenus; kodus, hoius, haridusasutuses ja tervise- või rehabilitatsiooni- y 2SHO &RPER .RPEL 7+& hõbedane, mootor 1,4 (66 kW), bensiin, manuaal, VIN kood- 8) lapse rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas soovitatud tee- teenusel käimisel, et lapsevanem saaks kas õppida, töötada või W0L0XCF0674338441, ülevaatus on kehtiv kuni 10.2019, nused ja teraapiad; tööd otsida. läbisõit 132000 km, alghind 2000 eurot) 9) abivahendite soetamine või rentimine; Teenust korraldatakse igale lapsele individuaalselt ning tugi- Enampakkumise tagatisraha on 10% alghinnast (tasutakse Rä- 10) koolivaheajal lapse vaba aja sisustamine; isiku täpsed tööülesanded pannakse kirja temaga sõlmitavasse pina Vallavalitsuse arvelduskontole SEB EE041010402018691002 11) muud teenused, mis parandavad ja toetavad raske ja sügava lepingusse. või Swedbank EE412200001120256432). Võitjale arvestatakse puudega laste arengut, nende perede toimetulekut ning tagatisraha ostuhinna ettemaksuks ja teistele osalejatele tagas- 7UDQVSRUGLWHHQXV mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse tatakse 5 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuse Transporditeenust osutatakse lapsele, et ta saaks osaleda perekonna hoolduskoormust või lapse puudest tulenevaid kinnitamist. Kui võitja ei tasu ostuhinda ega ilmu müügilepingu hoiu- või tugiisikuteenusel. lisavajadusi. sõlmimisele, siis tagatisraha ei tagastata. Transpordivahend peab tagama lapse turvalise transportimise Rahaliste vahendite taotlemiseks esitab raske või sügava lapse erivajadustest lähtuvalt. Vajadusel peab olema võimalus Pakkumised märgusõnaga „Sõiduauto (sõiduki mark ja puudega lapse seaduslik esindaja avalduse vallavalitsusele koos kasutada spetsiaalset invatransporti. Transporditeenuse osutaja mudel) müük" esitatakse Räpina Vallavalitsusele (Kooli 1, Rä- järgmiste dokumentidega: peab abistama last transpordivahendisse ning tagama kogu sõidu SLQD, ruum 211) kinnises ümbrikus või saadetakse e-posti 1) lapse rehabilitatsiooniplaan; vältel lapse ohutuse. teel (aadressile [email protected]) hiljemalt 27.04.2018 kell 11.00. 2) arstliku ekspertiisi komisjoni otsus lapsele puude tuvasta- Transporditeenust saab taotleda üksnes koos teiste tugitee- Pakkumise dokumendid: mise kohta; nustega, sest teenust ei osutata eraldiseisvana haridusasutuses, y maksekorralduse koopia enampakkumise tagatisraha 3) kuludokumendid teenuse kohta. rehabilitatsiooniasutuses, terviseasutuses jne käimiseks, vaid tasumise kohta; Lastekaitsespetsialist selgitab välja raske ja sügava puudega üksnes juhtudel, kui laps on vaja edasi-tagasi transportida lap- y hinnapakkumine: pakkuja nimi, isiku- või registrikood, lapse abivajaduse esitatud taotluse, dokumentide, vestluse, hin- sehoiu- või tugiisikuteenusele. kontaktaadress, telefon, e-posti aadress, arveldusarve nr, damismetoodika, teiste lapsele osutatavate teenuste mahu, puu- pakutav ostuhind numbrites, allkiri. Kuidas teenuseid taotleda dega lapse abivajaduse ja muude toetuse määramiseks vajalike Pakkumiste avatakse 27.04.2018 kell 11.05 Kooli 1, Räpina Lapsevanemal tuleb leida sobiv teenusepakkuja ning temaga andmete põhjal. Vajadusel võib lastekaitsespetsialist kaasata teisi ruum 205. teenuse pakkumise tingimused, sh periood ja hind, kokku leppida. Hindamisele kuuluvad pakkumised, mis vastavad nõuetele. erialaspetsialiste, samuti võib teenuse täpsustamiseks kaasata Teenuste saamiseks tuleb lapsevanemal täita avaldus sot- Enampakkumise võitjaks tunnistatakse pakkuja, kelle poolt ka teenuse osutajaid. siaalkindlustusametile. pakutud ostuhind on kõige suurem. Hinnapakkumiste võrdsuse Taotluse vaatab läbi ja selle rahuldamise või rahuldamata Avalduse saab esitada: korral võidab pakkuja, kelle pakkumine on registreeritud varasema jätmise otsustab vallavalitsus sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse ye-posti teel ja digitaalselt allkirjastatult elukohajärgsele kuupäeva ja kellaajaga. hindamise komisjoni ettepaneku alusel. piirkondlikule koordinaatorile Vallavalitsus rahastab raske ja sügava puudega laste 0JLOHSLQJXV}OPLPLVHWLQJLPXVHG ysaata postiga koordinaatori töökoha aadressile. Piirkondlike lapsehoiuteenust ja muid toetavaid sotsiaalteenuseid üldjuhul y enampakkumise tulemused kinnitatakse 02.05.2018. Müügi- koordinaatorite kontaktandmed leiab sotsiaalkindlustusameti ühele lapsele määratud piirsumma ulatuses. Rahalisi vahendeid/ leping sõlmitakse hiljemalt 10.05.2018; kodulehelt teenuseid on võimalik kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, y võitja tasub enne müügilepingu sõlmimist ostuhinna, millest ysotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. on maha arvatud tagatisraha ja esitab müüjale maksekor- mil sihtrühma kuuluv laps saab 18-aastaseks. Teenuse eest ralduse koopia; tasutakse teenuse osutajale arve alusel. Lapse teenusele suunamise kohta teeb piirkondlik koor- y võitja kannab võõrandamisega kaasnevad kulud liiklusreg- Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/402062017007 dinaator otsuse 30 kalendripäeva jooksul ja edastab selle nii istri büroos (endine ARK). lapsevanemale kui ka valitud teenusepakkujale. 6}LGXDXWRGHJDWXWYXPLQHMDLQIRW||SlHYLWL 6RWVLDDONLQGOXVWXVDPHWL NDXGX SDNXWDNVH suure hool- Allikas: haldusspetsialist Allan Kirotar, dusvajadusega raske ja sügava puudega kuni 17-aastastele http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/las- [email protected], tel 505 3575. lastele (kaasa arvatud) lapsehoiu-, tugiisiku- ja toetava teenusena tekaitse/puudega-laste-tugiteenused transporditeenust. https://www.eesti.ee/et/puudega-inimesed/puudega-lapsed/ Teenuste taotlemine algab kohalikust omavalitsusest, see VALLAKANTSELEI KONTAKTID puudega-lapse-tugiteenused/ tähendab, et lapse seaduslik esindaja peab kõigepealt pöör- duma elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse. Kohalikus Nimi Amet Telefon omavalitsuses hinnatakse ära lapse abivajadus ning koostatakse Kadri Melts-Sau, juhtumiplaan. Kalle Laht Vallasekretär 799 9502 Räpina valla lastekaitsespetsialist /DSVHKRLXWHHQXV Viigi Oru 5HJLVWULSLGDMD 799 9519 Lapsehoiuteenus on mõeldud raske ja sügava puudega lastele, kes vajavad ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Maire Vahala Sekretär-asjaajaja 799 9500 Lapsehoiuteenus on lapsevanema töötamist, õppimist või toimetu- lekut toetav teenus, mille osutamise ajal tagab lapse hooldamise, Piret Sermandi Volikogu asjaajaja-arhivaar 799 9509 arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Teenust osutatakse kas lapse kodus, hoidja kodus või hoiu- kodus (asutuses). /DSVHKRLXWHHQXVWRQY}LPDOLNVDDGDHHOGXVHOHW ylapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaal- teenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine) y laps ei viibi samal ajal õppetööl haridusasutuses, vaid on kas koolieelsel või koduõppel. Lapsehoiuteenust on võimalik kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena. Samuti saab teenust kasutada tundide arvestuses. Lapse hooldamine võib tähendada lapse söötmist, pesemist, sondi puhastamist või mähkmete vahetamist. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja oskustest. Lapse arendamise tase - temaga rääkimine, lugemine, mängimine – sõltub konkreetsest teenusepakkujast ja lapsehoidjast. Intrevallhoiuteenus Intrevallhoiuteenuse eesmärk on toetada raske või sügava puudega laste perekondade toimetulekut parima võimaliku elukvaliteedi tagamisel, andes vanematele võimaluse ajutiseks puhkuseks või erijuhtudeks kodust eemalviibimiseks. Teenuse osutamisel tagatakse lapsele tema eale ja seisundile vastav hooldamine, toitlustamine, kasvatamine ja arendamine, medit- siinilise abi korraldamine. Tugiisikuteenus Tugiisikuteenuse eesmärk on puudega lapse abistamine ja juhendamine õpi- ja arendusprotsessis osalemisel, millega laps erivajadusest tulenevalt ise toime ei tule. Oluline on lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Lapse tugiisik abistab teda arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema. Vajaduse korral 4 Räpina Rahvaleht aprill 2018 Saabusid Kiudoski ettevõtlusalal avaliku tugitaristu renoveerimiseks ja Leevaku-Nulga kergliiklustee rajamiseks esitatud projektitaotluste otsused

Eelmise aasta septembrikuus esitas Räpina Vallavalitsus nistu piirini (vt joonist). Joonisel märgitud Kiudoski teele ja Jõe Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) piirkondade kon- tänavale on ehituse eelprojektiga projekteeritud 6 m laiune asfalt- kurentsivõime tugevdamise meetme taotlusvooru kaks mahukat betoonkate 0,5 m laiuste tugipeenardega ning Aianduse tänavale projekti: „Räpina keskust ühendav Leevaku-Nulga kergliiklustee“ 5,5 m laiune asfaltbetoonkate 0,5 m laiuste tugipeenardega. ning „Kiudoski ettevõtlusalal avaliku tugitaristu renoveerimine“. Kiudoski tee, Jõe tn lõigu ja Aianduse tn lõigu renoveerimistööd, Leevaku-Nulga kergliiklustee projektitegevustena kavandati ligikaudu 1,3 km ulatuses, teostatakse aastal 2019. Käesoleval rajada 5,6 km valgustamata kergliiklustee Nulga külast kuni aastal koostatakse nimetatud lõikudele ehituse põhiprojekt ning Leevaku külani. Hindamistulemusena sai projekt esimeses ehitusprojekti ekspertiis. Projekti planeeritud kogumaksumus on hindamisplokis koondhindeks 2,67. Meetme määruse kohaselt 575 854,24 eurot, millest toetus moodustab 489 476,09 eurot ja aga ei kuulu rahuldamisele taotlused, millele esimese või teise RPD¿QDQWVHHULQJHXURW hindamisploki hindamisel antud koondhinne on väiksem kui 2,75. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute Seega langetas EAS Räpina Vallavalitsuse projekti „Räpina kes- toetusskeemi (PKT) projekti „Kiudoski ettevõtlusalal avaliku tugi- kust ühendav Leevaku-Nulga kergliiklustee“ osas rahuldamata taristu renoveerimine“ rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, jätmise otsuse. mille rakendusüksuseks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kiudoski ettevõtlusala projektitegevustena kavandati uuenda- da Räpinas Kiudoski ettevõtlusalal 2,2 km ulatuses teed (Kiudoski Ester Lemats, tee) ja tänavaid (Aianduse tn alates Sireli tn ristmikust, Jõe tn Räpina valla arendusspetsialist alates Nooruse tn ristmikust ja Nooruse tn) ning rajada Aianduse tn 140 m pikkune kergliiklustee. Kuna meetme eesmärgiks on majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, siis EAS otsustas rahastada projekti osaliselt, toetades ainult ettevõtlusega otseselt seotud avalike teede renoveerimist. Seetõttu renoveeritakse projektiga Kiudoski tee, Jõe tn alates Nooruse tn ristmikust ning Aianduse tn alates Kiudoski tee ristmikust kuni ASi Plantex kin-

Hajaasustuse programmi 2018. a taotlusvoor

+DMDDVXVWXVHSURJUDPPLWDRWOXVYRRURQDYDWXG Tegevuste planeerimisel kindlasti arvestada sellega, et iga DDVWDODODWHVDSULOOLVWNXQLMXXQLQL valdkonna jaoks on võimalik toetust saada ainult üks kord kuue Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades kalendriaasta jookusul. Iga valdkonna kohta tuleb esitada eraldi elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata taotlus. kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Taotlus koosneb taotlusvormist ja järgmistest kohustuslikest Programmist toetatakse järgmisi valdkondi: dokumentidest: 1. veesüsteemid; 1) projekti eelarve (vastav vorm); 2. kanalisatsioonisüsteemid; 2) projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast 3. juurdepääsuteed; (vastav vorm iga valdkonna kohta); 4. autonoomsed elektrisüsteemid (tingimusel, et majapidamine   RPDMD NDDV¿QDQWVHHULQJXW W}HQGDY garantiikiri (vabas pole liitunud elektrivõrguga). vormis); 4) veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee Nõuded taotlejale ja kaastaotlejale: kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Programmi raames saavad taotlejaks olla füüsilised isikud, Terviseamet. Tuleb esitada ainult sel juhul, kui projekti kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele: eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist 1. taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta saadava joogivee kvaliteedi parandamine, veetorustiku 1. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapida- rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba mine, millele projektiga toetust taotletakse; paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine 2. taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist joogivee nõuetele (teostab Terviseamet, analüüsi kulu võib alates kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele lisada eelarvesse); projektiga toetust taotletakse; 5) NDNV Y}UUHOGDYDW KLQQDSDNNXPXVW. Kui võrreldavate 3. taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada arvatud juhul, kui see on ajatatud. Toetuse taotluses tuleb sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid; ära näidata ka kaastaotleja(d) (nende olemasolu korral). 6) korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõus- Kaastaotlejad peavad taotlusvormi kinnitama oma allkirjaga. olek (vabas vormis); Kaastaotlejad peavad vastama punktides 1, 2 ja 3 nimetatud 7) kinnistu omaniku kirjalik nõusolek, ainult sel juhul, kui nõuetele. Toetuse taotleja vastutab toetuslepingus võetud toetuse taotlejaks pole omanik (vabas vormis). kõigi kohustuste täitmise eest. Taotlused tuleb esitada korrektselt täidetud taotlusvormil 7RHWXVHPDNVLPDDOQHVXXUXVKHPDMDSLGDPLVHNRKWD koos kõigi nõutud ja vajalike lisadega Räpina Vallavalitsusele, on 6500 eurot. tuues paberil originaalallkirjadega sekretär-asjaajajale või saa- Projekti kogukuludest võib toetus moodustada kuni 67% tes elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-maili aadressile ning oma- ja kaasfinantseering peab moodustama [email protected]. vähemalt 33%. Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võe- Hajaasustuse programmi reguleeriv määrus, vastavad vormid takse arvesse ka aastatel 2013–2017 hajaasustuse programmist ning abimaterjalid on elektrooniliselt kättesaadavad Räpina valla saadud toetuse summa. veebilehelt: https://www.rapina.ee/et/arendusprojektid aprill 2018 Räpina Rahvaleht 5 Nüüd on aeg paroolikaart välja vahetada turvalisema lahenduse vastu Põlvamaal kasutab ainult paroolikarti 4878 inimest

Kui 20 aastat tagasi oli paroolikaart innovatsioon, siis tä- ses vormistada. Mobiil-ID on tasuline teenus, kuid see sobib naseks on see paraku ajale jalgu jäänud. Tuleva aasta sügisel ka nendele inimestele, kes nuputelefone kasutavad. Mobiil-ID jõustub üleeuroopaline seadusemuudatus, mis piirab turvalisuse vormistamiseks tuleb pöörduda oma mobiilioperaatori poole. huvides paroolikaardiga tehtavaid tehinguid oluliselt ja see muu- dab selle kasutuks. Seetõttu saadame paroolikaardi teenitud .HOOHMDRNVRQSDULPYDOLN,'NDDUWMD3,1NDONXODDWRU" Kui nutiseade puudub ja pigem kasutatakse internetipanka, puhkusele. Alates selle aasta 1. veebruarist Swedbank enam soovitame valida ID-kaardi või PIN-kalkulaatori. ID-kaardiga pan- uusi paroolikaarte ei väljasta. ka sisenedes on vaja ID-kaardi-lugejat (kasutajatunnus on sama, .LUMDQLN+HLNL 9LOHSUllNLV ODVWHOHNXLGDVVQQLYDGWHPD 0LOOHJDSDURROLNDDUWDVHQGDGD" PLVSDURROLNDDUGLO /LVDNVWDVXEMlOJLGDHW,'NDDUGLVHUWL¿NDDGLG luuletused. Foto erakogust Hetkel kasutab ainult paroolikaarti interneti- või mobiilipangas oleks uuendatud. Ilma nendeta ei saa nii internetipanka kui ka toimetamiseks ligikaudu 200 000 Swedbanki klienti, kuid nende muid e-teenuseid kasutada. PIN-kalkulaator on seade, mis loob Märts Räpina lasteaias arv väheneb kiiresti. Põlvamaal on paroolikaardi kasutajaid ca automaatselt ühekordseid paroole. PIN-kalkulaator on tasuline 4878. Kui Teie olete üks nende seast, siis soovitame juba täna ja selle saab pangaesindusest. Vikerkaar endale sobiva alternatiivse lahenduse välja valida. Nii saate juba Nutikoolitused ja nõustamine varakult uut lahendust katsetada, kuid samal ajal on paroolikaart Läbi oli saanud külm, pime ja sompus talveaeg. Esimene Meie jaoks on oluline, et kõik leiaksid endale sobiva lahenduse varuks taskus. Praeguseks on olemas mitmeid turvalisemaid ja kevadkuu on lasteaias olnud täis siginat ja saginat nagu töökas paroolikaardi asemele. Lisaks sellele, et meie nõustajad abistavad mugavamaid võimalusi pangatoimingute ning muude e-teenuste sipelgapesas. pangaesindustes üle Eesti, soovitame osa võtta koolitustest. kasutamiseks. Seega leiate kindlasti endale sobiva lahenduse. 14. märtsil toimus Ahjal XIV maakondlik laste luulepäev, mil- NutiAkadeemia korraldab üle Eesti erinevaid loenguid ja koolitusi, les osalesid edukalt meie lasteaia seitse mudilast, neist noorim .HOOHOHVRELYDG6PDUW,'MD0RELLO,'" kus õpetatakse igapäevaseid e-teenuseid ning nutiseadmeid ka- luuletuse esitaja oli 3-aastane. Kui on soov kasutada nii interneti- kui ka mobiilipanka, soo- sutama (sh Smart-ID ja Mobiil-ID). Rohkem infot leiab selle kohta Sama päeva pärastlõunal oli külla kutsutud kirjanik Heiki vitame teha, kas Smart-ID või Mobiil-ID. Viimasel ajal on kõige nende kodulehelt www.nutiakadeemia.ee. Samuti kutsume üles Vilep, kes rääkis lastele, kuidas sünnivad tema luuletused. populaarsemaks muutunud Smart-ID, mida kasutab tänaseks nutiteadlikumaid inimesi oma sõpru, töökaaslasi ja pereliikmeid Huviga kuulati kirjaniku esituses lugu „Kapikoll“. Soovijatel oli Eestis juba üle 170 000 inimese. Smart-ID on tasuta ja sobib abistama, et nende üleminek paroolikaardilt uuele lahendusele, võimalus raamatuid osta. Nii mõnegi lapse kodune raamaturiiul ennekõike aktiivsele nutiseadmete kasutajatele. Smart-ID saab oleks sujuv. sai huvitavat lisa. nii iseseisvalt nutiseadmesse alla laadida kui ka pangaesindu- Emakeele päeva tähistati meie lasteaias põneva üritusega. .RJXODVWHDLDVROLGDYDWXGW||WRDG+LLUYDLNVHOWYDDGDWLPXOWL¿OPL „ Suur maalritöö“, kus mustvalge maailm sai värvid. Lisaks said lapsed teada, mis on sõna võlu ja võlusõna, milline on keele lõhn ja värvid. Keelt tunnetati läbi muusika ja keha, millest lõpuks sündis imeline muinasjutt. Märts on tuntud kui teatrikuu. Sel korral üllatasid õpetajad lapsi toreda nukulavastusega „ Munapühad metsas“. Õnneseente rühma õpetajad kujundasid lasteaia „Koju“ teatrimängu toa, kus iga laps sai katsetada näitleja rolli. Loovuse äratamiseks olid appi võetud erinevad käpiknukud, raamatud ja mänguloomad. 21. märtsil kogunesid Põlvamaa lasteaiaõpetajate ainesekt- siooni õppepäevale õpetajad Põlvamaa erinevatest lasteaeda- dest. Saali sisenejaid võttis vastu ehe lõõtsamäng Põlva lasteaed Lepatriinu õpetajalt, kes tutvustas lisaks erinevaid rahvapille. Pärast tutvustust sai iga kohalolija valida endale meelepärase pilli ja moodustati orkester, kus kõik kõlavad noodid olid õiged ja keegi ei saanud väita, et karu oleks kõrva peale astunud. Saalis valitses siiras rõõm rahvamuusikast. Loodud orkestri helide saatel võeti vastu külalisesineja Aivar Simmermann, kes arutles koos Üldplaneeringute ülevaatamine õpetajatega kaasahaaraval teemal „Õpetaja professionaalsus enesemotivatsiooni kaudu“. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktist 6 on Seega ei pruugi sisu poolest muudetud õigusaktile toetuvad Kogu märtsikuu jooksul sai uudistada meie lasteaias kahte planeeringu korraldaja, kohaliku omavalitsuse ülesandeks keh- maakasutus- ja ehitustingimused ning maakasutuspiirangud olla maakondlikku lastetööde näitust. Näitused teemadel „Eestlane testatud planeeringute ülevaatamine. Ülevaatamise eesmärk on asjakohased ja vastata käesoleva õigusakti sisule. Kuid toodud olla on uhke ja hää“ ja „Eesti toit purgis“ pakkusid rõõmu nii selgitada välja kehtiva üldplaneeringu ajakohasus ja hinnata, kas asjaolud ei mõjuta otseselt üldplaneeringu elluviidavust ega suurtele kui väikestele. arengu suunamisel ning maakasutuse edasisel kavandamisel on selle põhilahendust, kuna üldplaneeringu elluviimisel lähtutakse Oli sisukas ja tegusid täis kuu. vajalik teha planeeringutes muudatusi. põhimõttest, et kui üldplaneering ja õigusakt on vastuolus, tuleb Räpina Vallavolikogu 13.04.2018 otsusega nr 1-3/22 „Üldpla- lähtuda õigusaktist. Mõmmide rüma õpetajad neeringu ülevaatamine“ kinnitati Meeksi, Räpina ja Veriora valla Ülevaatamise tulemustes on kajastatud ka ettepanekud üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. Ülevaatuse tulemu- edaspidiseks ruumilise arengu planeerimiseks. Mare Vasli ja Ülle Toomemägi sena leiti, et Meeksi , Räpina ja Veriora valla üldplaneeringud Üldplaneeringu elluviimisel ei ole kaasnenud olulisi nega- on valla arengukavaga kooskõlas. Üldplaneeringu koostamisel tiivseid mõjusid majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilise ja loo- kujundatud ruumilise arengu põhimõtted ning määratud maaka- duskeskkonnale üldplaneeringu kohasest lahendusest lähtudes. Fanni ja Helgerid sutus võimaldavad väljakujunenud asustusstruktuurile tugineva Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 44 koha- kvaliteetse elamukeskkonna loomist ning konkurentsivõimelise selt kehtivad ühinenud Räpina vallas kuni uue üldplaneeringu keh- esinesid Irboskas majanduse, ettevõtluskeskkonna ning turismisektori arendamist testamiseni Meeksi, Räpina ja Veriora valla üldplaneeringud. Uus 24.märtsil 2018.a. käisid Räpina naisansabel Fanni ja sega- ning ökoloogiliselt tervikliku ja puhta looduskeskkonna säilimist. üldplaneering tuleb koostada ja kehtestada kolme aasta jooksul. rahvatantsurühm Helgerid esinemas Venemaal Pihkva oblastis 1.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse (PlanS) valguses Üldplaneeringu ülevaatamise tulemustega saab tutvuda Rä- Petseri rajoonis Vana-Irboskas. Sõprussidemed sealsete kohalike on Meeksi, Räpina kui ka Veriora valla üldplaneeringus detailpla- pina valla veebilehel http://www.rapina.ee/uldplaneering kultuuritegelastega ulatuvad aastasse 2014, kui rajooniadminist- neeringu koostamise kohustus nö üle reguleeritud, kuid vastuolu ratsiooni vahendusel paluti Räpina isetegevuslasi Irboskasse esi- kehtiva planeerimisseadusega puudub. Miia Kasearu nema. Irboska esindus on külastanud Võõpsu kalameestepäeva Üldplaneeringu seletuskirjad sisaldavad viiteid õigusaktide- Räpina vallavalitsuse planeeringute ja maakorralduse ning oma esinemisega seda ilmestanud. le, mis on kehtetud või on muutunud õigusakti nimetus ja sisu. spetsialist Piiriüleste sõprussidemete hoidmine ja naabritega läbisaami- ne on meile siin äärealal oluline. Heal meelel võtsime taas kord vastu naabrite kutse ja sõitsime Irboskasse külla. Nagu Eestiski, Tänavakunstifestival Rural Urban Art otsib vabatahtlikke nii ei saa sealsegi maapiirkonna esinemistel pealtvaatajate Alates 2018. aastast väikelinnadele ja maapiirkondadele ülesanded ning me anname endast parima, et vabatahtlikud saak- rohkusega kiidelda. Seda enam läks hinge kohaliku memmeke keskenduv tänavakunstifestival otsib suveks oma meeskonda sid vägagi ägeda kogemuse festivali toimumisse panustamisel! puhas, selge eestikeelne tänukõne, mis andis edasi kõigi kohal- vabatahtlikke. Festivali ametlikud kuupäevad on 9.–14. juuli olijate siira tänu. 9DEDWDKWOLNHOWRRWDPH ning see toimub sel korral Põlvamaal, täpsemalt Põlva ja Räpina Täname sihtasutust Räpina Kultuurkapital ja härra Leo Kütti – võimalust panustada oma aega 3.–6. ja 9.–14. juuli mõned linnas ning Kanepi alevikus. Festivali käigus luuakse kohalike ja sõpruskohtumise toetamise ja korraldamise eest. tunnid päevas (kui kõigil päevadel panustamine pole võima- välismaa tänavakunstnike poolt 8 seinamaali ning lisaks leiab aset huvilistele avatud mitmekülgne kultuuriprogramm. OLNDQGDRPDJUDD¿NXVWPlUNX  – huvi tänavakunsti vastu Kati Tootsman Rural Urban Art kaasabDNWLLYVHWMDPRWLYHHULWXGYDED- – kasuks tuleb suhtlustasandil inglise (või soome) keele oskus tahtlikku festivali toimumisajaks 9.–14. juulil ning lisaks etteval- – kasuks tuleb juhilubade olemasolu ja auto kasutamise või- mistusperioodiks 3.–6. juulil. malus )HVWLYDOSDNXEYDEDWDKWOLNHOH Huvi korral saada 5. maiks meiliaadressile UXUDOXUEDQDUW# – võimalust lüüa kaasa rahvusvahelise festivali korralduses gmail.com oma osalemissoov ja paar lauset endast ning sellest, – võimalust panustada oma kodukandi arendamisse ja kauni- miks soovid festivalil vabatahtlikuna kaasa lüüa. Üks festivali stamisse korraldaja Salme, kellel on ka varasem kogemus noortega töö- – võimalust tutvuda lähemalt tänavakunsti telgitagustega tamisel, kohtub vabatahtlikega juba juunis ja tutvustab lähemalt – võimalust tutvuda lähemalt ürituse korraldusliku poolega projekti ja ülesandeid. – igal festivalipäeval lõunasööki – õhtustada festivali kunstnikega reedel 13. juulil Rohkem infot: – tasuta festivali T-särgi https://www.facebook.com/ruralurbanart/ – meenetekoti 6QGPXV)DFHERRNLV Vabatahtlike ülesannete hulka kuuluvad peamiselt aitamine https://www.facebook.com/events/2041375366141042/ seinte ette valmistamisel ning kunstnike abistamine, lisaks võib tulla erinevaid jooksvaid ülesandeid. Samuti on vabatahtlikel Ita Puusepp võimalus anda märku, kui neid huvitavad enam just teatud tüüpi 6}SUXVNRKWXPLQH,UERVNDVFoto erakogust 6 Räpina Rahvaleht APRILL 2018 Räpina Avatud Noortekeskus osales edukalt noortekeskustele suunatud projektikonkursil

Noortekeskuse noored Romina, Carmen, Kärt ja Kaisa pöördusid ühel veebruarikuu õhtul noorsootöötaja Ene poole sooviga olla ANK (Avatud Noortekeskuse) projekti meeskonnas. Nimetatud projekti taotlusvoorust olid nad varasemalt saanud Ene käest info igakuisel noortekoosolekul. Noortel oli olemas idee ja mõningane ettekujutus, kuidas projekt ellu viia ja milliseid tegevusi rakendada. Üheskoos hakati tegutsema selles suunas, et saaks oma mõtted kirja panna ja esitada oma taotlus 2018. aasta avatud noortekeskuste projektikonkursile, mille eesmärk on avatud noorsootöö arendamine. Avatud noorsootöö eesmärk Taimekaitseülikonda riietumine. Foto erakogust on pakkuda noorele inimesele vabatahtlikkuse alusel osalemise võimalusi, et toetada tema aktiivsust ja toimetulekut ühiskondlikus Aednike päev ja kutsevõistlus elus. See tähendab, et kõik tegevused projektis (seal hulgas aianduskoolis partnerlused ja nutika noorsootöö lahendused), peavad toetama avatud noorsootöö meetodi arendamist. Konkursi korraldaja ja (Eesti Noorsootöö Keskus). Räpina Aianduskoolis selgusid traditsioonilisel koolisisesel toetuse eraldaja on ENTK 5lSLQD$YDWXG1RRUWHNHVNXVRVDOHVHGXNDOWQRRUWHNHVNXV aednike kutsevõistlusel 4. aprillil kooli parimad aednikud. Tähtajaliselt valmiskiSURMHNWÄ1RRUHGNRRVYDQHPDWHJD WHOHVXXQDWXGSURMHNWLNRQNXUVLO Foto: Kadri Kozer Võistlusaladeks oli taimede määramine, pookimine, taime- 5lSLQD$1.LSLQNVLPlQJLPD³, mis hindamiskomisjonile meel- kaitse ülikonda riietumine, kahjustajate määramine, kaalumine, dis ja sai rahastuse. Eriliselt toodi välja, et noorte ja kogukonna jad pädevamaks nutiseadmete võimalustes, mida saab kasutada nööri kerimine ja mõõtmine ning istutusala rajamise arvutamine. kaasamine on läbi mõeldud ja hästi kirjeldatud. Projekti raames noortega nende edasiste tegevuste planeerimisel. Läbi NUTI- Lisaks võistlusele toimus Saare-Tõrvaaugu aiandi aedniku Harri soetame lauatenniselaua ja tarvikud. Õpetame noori ja kaasame ööde saavad noorsootöötajad teadlikumaks, mida noored oma Poom töötuba kõrvitsaliste ja kaktuste pookimisest. lastevanemaid lauatennist mängima. Kohe kui on vahendid soe- nutitelefonis teevad ja kuidas seda edaspidi kasutada. Noorte ja töötajate vahele ei jää enam nutitelefon vaid leitakse ühine Aednike võistluse tulemused: tatud hakkab lauatennise mängimise õpetamine kõigile noortele võrdsetel alustel. Paralleelselt hakkavad toimuma mängu õppimi- keel. Selle tulemusena saab koolituste käigus õpitut rakendada, Aednike võistluse I koht – Jegor Dejev sündmusi korraldada, muusikat komponeerida, mänge mängida, Aednike võistluse II koht – Jaano Oras ne ja võistlusteks registreerimine. Kevadel vastavalt ilmale viime küsitlusi koostada jms. Aednike võistluse III koht – Julia Taro lauatennise laua noortekeskuse ukse ette. Sellega loodame kaa- Kogukonna sidususe suurendamisele aitab see projekt samuti Parim nooraednik – Irina Serebrjakova sata ka neid, kes ei ole julgenud noortekeskuse uksest veel sisse kaasa kuna meie partneriks on Veriora noortekeskus. Tänaseks Parim arvutaja – Priit Kaasik astuda. Ilusate ilmadega lauatennise mängimine noortekeskuse on Räpina vallaga ühinenud ka Veriora vald. Tuleb mõista, et Parim pookija – Kaisa Valk ees on suurepärane võimalus kogukonna liikmetele tuua nähta- Parim taimede tundja – Jegor Dejev vamale noorsootöö ja kaasata ka täiskasvanuid noortekeskuse me oleme üks ja peame hakkama ajama ühtseid asju ühiselt, Aianduskooli parimatel aednikel on võimalus oma teadmised tegevustesse. Sügisel kutsume võistlema teised noortekeskused mis esialgu võib tunduda harjumatu ja isegi võõrastav. Veriora ja oskused taas proovile panna 18. mail Türil toimuval Noor Aednik ja -ühendused. Koolitusi ja võistlusi korraldavad noored ise, alati noortekeskus on aktiivselt kaasatud juba projekti planeerimisse 2018 kutsevõistlusel. toeks ja nõuandjaks noorsootöötaja ja projektijuht. ning tegevuste käigus kindlasti muutub suhtumine, et on olemas Projekti koostamise käigus tekkinud ideedest ja tuginedes va- meie ja siis on veel teie - sellest saab üks kooslus oma erinevuste Lüüli Kiik rasematele üle-eestilistele IT-öödele ei suutnud noored loobuda ja sarnasustega. Üheskoos Logiraamatu süsteemi rakendamine ka nn nutiprojekti koostamisest. Tänaseks on IT-öödest saanud ja koolitustel ning NUTI-öödel osalemine aitavad ühtse valla G. Otsa nimeline muusikakool vaid hea mälestus, kus Räpina noortekeskuses noorte osalus oli tunnetusele kaasa. Noorte poolt moodustatakse erinevad toim- suur. Peale Räpina valla osalesid noored ka kõrval valdadest ja konnad ja noored ise jaotavad ülesanded ja võtavad vastutuse. külastas Räpinat isegi sõideti kohale Tartust ja Viljandist. Eelneva põhjal areneski Ka projekti lõppfaasi kaasatakse noored, et teostada analüüs, et välja noorte teise projekti Ä187,1225187,.$0$.6³ idee, saada tõene tagasiside. Kolmapäev, 11. aprill polnud väga paljudele muusikakooli mille raames IT-öö asemel toimuvad NUTI-ööd. Samuti noortega Tänu projektile käivitatakse Räpina ja Veriora noortekeskuses õpilastele ja õpetajatele kaugeltki tavapärane. Nimelt külastas vesteldes ja noortekeskuses küsitlusi läbi viies on kõlama jäänud noorte külastamiseks ja tegevustes osalemiseks Logiraamatu meie kooli G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli õpetajatest ja õpi- noorte soov, midagi enamat teada saada digimaailmast. Noored süsteem, mida tulevad meile õpetama kolleegid mtü-st Noored lastest koosnev 15-liikmeline delegatsioon. Nagu praktikajuht ja pakkusid välja teemad, mida nutiprojekti koolitustel ja tegevustes Toredate Mõtetega. Logiraamatu kasutusele võtt noortekes- saksofoniõpetaja /DXUL 6HSS kontserdi ajal ütles, teevad nad ka läbi viia. Planeerimise käigus kaasasid noored veel Victoria kustes on samuti seotud Nutika noorsootöö kontseptsiooniga. kooli tutvustust esmakordselt Lõuna-Eestis ning loodavad ka siit ja Alo Aertoni, kelle said nõusse tegevuste läbiviimiseks. Samuti Antud projekt aitab ja toetab tehtavat noorsootööd ja aitab jõuda tulevikus leida oma kooli uusi õpilasi. Enne meie kooli viibisid saadi nõusolek Olerex IT juhi, Tartu Ülikooli kutseõpetaja 2. aasta enamate noorteni. Ainuüksi noorteinfo edastamisel. Läbi nutikate külalised Põlva Muusikakoolis. Räpina Muusikakoolis algas kell üliõpilase, Alvar Soome käest, kes aitab NUTI-öid organiseerida. lahenduste on noorsootöö ka atraktiivsem noortele. 16.15 külaliste kontsert. Komisjoni üldhinnang ja kommentaarid Räpina Avatud Noor- Kontserdi kava: /lEL187,||GHVDDYDGQRRUVRRW||WDMDGWHDGOLNXPDNV tekeskuse nutiprojekti „NUTI-NOOR NUTIKAMAKS“ taotlusele  -%/RHLOOHW±6RQDDWOHÀ||GLOH,*UDYH,,$OOHJURHVLWDVLG Digipädevuse tõstmiseks ja riskide äratundmiseks toimub olid järgmised: „Komisjon teeb ettepaneku rahastada projekti Monika Välisteja Tarmo Johannes noortele ja noorsootöötajatele koolitus. Koolitaja, Raido Orumets 2. P. Rode – Kapriis h-moll esitas Anastassia Bulkina viiulil täismahus. Noorte kaasatus projekti eri etappidesse on hea. Seos on Eesti vanima IT ettevõtte Baltic Computer Systems AS’i Infot- 3. M. Carcassi – Etüüd nr 9 esitas &DUROLQâNHULQ klassikalisel konkursi eesmärkide täitmisega on tugev, eriti võttes arvesse kitarril urbe valdkonna juht, konsultant ja koolitaja. Koolituse eesmärgiks piirkonna avatud noorsootöö eripära. Komisjon on üksmeelel, et  ::0LOOVDS,,,&1HOVRQ&0D\¿HOG±5HVHQWPHQWHVLWDV on luua ülevaade ning tõsta tavakasutajate teadlikkust arvutites ja projekt on hästi koostatud ning pälvis hindajatelt kõrge keskmise Kristi Raias(laul) ja Kristina Bianca Rantala (klaver) internetis varitsevatest ohtudest. Reaalsete näidete abil antakse hinde.“ Kahtlemata oli publik kõige enam võlutud Kristi ja Bianca detailne ülevaade: Internetist tulenevate ohtude tüüpidest; kes Lõpetuseks saab soovida jõudu ja jätkuvat entusiasmi projekti esinemisest, kes on meie kooliperele vanad tuttavad. Samas oli on küberkurjategijad, nende motiivid ning saadud karistused; meeskonna noortele mõlema projekti elluviimiseks. nende esitus lihvituim ning kõige huvitavam. Esmaspäeval jõudis tüüpilised ohtu sattumise situatsioonid; halb ning ebasoovitav 1RRU NHV 6D VRRYLG VDPXWL SDQXVWDGD WHJHYXVWH NRU- meieni info, et osad õpetajad ei saa tervislikel ja muudel põh- käitumine Internetis, võimalikud tagajärjed; küberkiusamine, raldamisse või soovid lihtsalt osaleda ja saada juurde uusi justel kaasa sõita. Peab tõdema, et kontsert jäi liialt lühikeseks, noor üksi Internetis; kuidas ennast Internetist tulenevate ohtude teadmisi ja kogemusi anna endast teada, kas noortekeskuses et tutvustada G. Otsa nimelist Tallinna Muusikakooli. Oleksime eest kaitsta. või meie FB lehel. soovinud näha/kuulda veidi pikemat esitust, et nautida järgmise Projekt on ülesehitatud noorte ja noorsootöötajate infoteh- kooliastme kõrgemat taset ning tutvuda erinevate võimaluste ning noloogiliste pädevuste tõstmiseks. Läbi koolituste ja tegevuste põnevate instrumentidega. Projektijuht Ene Pikner toimub pidev õppimine mitteformaalses vormis ja noori huvitavas Samas olime väga rõõmsad, et õpetajad-mentorid tõid meie noortekeskuse juhataja/noorsootööspetsialist igapäevatöösse vaheldust. Kõik külalisõppejõud olid suurepärasel valdkonnas. Erinevate koolituste käigus saavad ka noorsootööta- tasemel. Nad jagasid meie õpilastele ja õpetajatele mitmesugu- seid nõuandeid, nippe ning ka repertuaari. Oleme oma külalistele Õppuse SIIL raames toimub Lõuna-Eestis sisejulgeolekuõppus väga tänulikud ning ootame neid ikka meie kooli mentorkoolitusi läbi viima! Kaitsevägi korraldab sel keva- Sellega seoses panevad õppuse korraldajad kodanikele Õppejõududeks olid: Maie Koldits (klaver), Meelis Punder del 2.–14. mail suurõppuse SIIL südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul (basskitarr), 7LLQD 3DQJVHS (viiul),Ia Remmel (klaver), Kirill 2018, millest võtab osa 15 000 tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (näiteks lõhke- Ogorodnikov (klassikaline kitarr), Tarmo Johannes À||W Kristi inimest. Samuti viib Politsei- ja Piiri- mata jäänud lõhkepakett või muu taoline ese), siis kindlasti ei Raias (laul), Kristina Bianca Rantala (rütmimuusika klaver), valveamet (PPA) koostöös Kaitse- tohi seda ise puutuda. Kahtlase eseme leidmisel tuleb meelde Rein Roos – löökpillid liidu Lõuna- Eesti malevatega SIIL-i jätta selle asukoht ja teavitada sellest kaitseväelasi või helistada Rein Roos on ka varasematel aastatel käinud meie õpilasi raames 4.–6. mail Lõuna-Eestis telefonil 112. juhendamas. Seda enam, et ta on nii Otsa nim Tallinna Muusi- läbi ka sisejulgeolekuõppuse. kakooli kui ka muusikaakadeemia juhtiv löökpillide õppejõud. Õppusel kasutatavad imitatsiooni- ja lennuvahendid tekitavad Sisejulgeolekuõppuse ees- müra, mistõttu paluvad õppuste läbiviijad õppelahingute piirkon- märk on harjutada Politsei- ja nas hoida mürapelglikud koduloomad siseruumides. Piirivalveameti ning Kaitseliidu 4.–5. mail kontrollitakse tavapärasest tihedamalt ka Lõuna- koostööd avaliku korra tagamisel. Eestis liikuvaid sõidukeid ja isikuid. Pisteline kontroll kulgeb 4.– 6. mail toimuv sisejulgeolekuõppus toob endaga kaasa ladusalt, kui inimestel on ette näidata nii isikutunnistus kui ka ajutisi liikluspiiranguid maanteedel. Avalikku korda tagavad PPA mootorsõiduki dokumendid. ja Kaitseliidu ühispatrullid ning Lõuna-Eesti linnades viiakse läbi PPA ja Kaitseliit tänavad teid kannatlikkuse eest. Oma mõistva väiksemaid õppelahinguid. suhtumisega aitate kaasa suurõppuse kordaminekule ja meie PPA ja Kaitseliit paluvad seetõttu kõigil kaaskodanikel ühise turvalisema elukeskkonna tagamisele. olla õppuse ajal tavapärasest tähelepanelikum ning jälgida Kui tekib küsimusi õppuse SIIL kohta, pöörduge julgelt lisainfo liikluskorraldust. Teedel ja tänavatel võib liiklust reguleerida ka saamiseks: sõjaväepolitsei. [email protected] või +372 5750 3118. Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas teenistusrelvad G.Otsa nim Tallinna muusikakool meie koolil külas. ja õppuse käigus toimuvates õppelahingutes kasutatakse imitat- Kaitseliit Foto Ilmars Priede sioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette). märts 2018 Räpina Rahvaleht 7 Minna Emilia Vürst vabariigi noorte viiuldajate seas 3. kohal

Pühapäeval, 25. märtsil toimus Nõmme Muusikakoolis kon- NXUVL³(HVWL1RRU,QVWUXPHQWDOLVW´¿QDDOLVOLWLKHUHELPLQH auhinnaliste kohtade eest viiuldajate vahel. Meie muusikakoolis õppiv Minna Emilia Vürst hoidis lippu kõrgel ning saavutas ülitihedas konkurentsis 3. koha. Kõige pingelisem võistlus alati toimubki klaveri ja viiuli erialade konkurssidel, kuna just neid HULDODVLG}SLWDNVHN}LJHHQDPäULLROLVHODDVWDOKHOGHQLQJMD- gas auhinnalisi kohti rohkesti. Kui esimese ja teise koha pälvisid õpilased esimeses kuni 9-aastate vanuserühmas ühekaupa, siis 3. kohta jagas 10 noort viiuldajat. Nendest parima punktisumma pälvis Minna Emilia Vürst, kes saavutas kahe vooru punktisum- mana kokku SXQNWL(25-st võimalikust). Lisaks omistasid muusikaakadeemia tudengid Minnale diplomi musikaalse ja meeldejääva väga hea esinemise eest. Minna õpetajaks on alles 5. aastat õpetajana tegutsev Alari Kalvik, kes on lühikese ajaga suutnud muusikakooli viiulihuviliste arvu märkimisväärselt kasva- tada. Minnat saatis klaveril meie kindlakäeline kontsertmeister ja Kuid Renol seda muret pole. Ta käib praktiliselt iga päev harjuta- klaveriõpetaja Martina Võrk. mas, mistõttu saabki teda meistriks pidada. Soovime Minna Emiliale ja õpetajatele Alari Kalvikule ja Reno Kokmanni sihikindel töö sai konkursil väärilise palga: Martina Võrgule palju õnne suure edu puhul! Olete väga tublid! II koht III vanusegrupis. Foto autor: Marika Klimberg-Hyötyläinen minna.jpg “Minna I kohta välja ei antud. Reno saavutas 25-st võimalikust 0DWIHL 0LUMDP MD *HRUJ NRRV }SHWDMDWH -XWD 3YL MD$YH Astlaga. Foto: Marika Klimberg-Hyötyläinen Emilia Vürst koos kontsertmeistri Martina Võrguga” punktist tervelt 23. Töö kiidab tegijat! Reno õpetaja meie koolis on Küllike Männik. Reno Kokmann QlLWDVO||NSLOOLNRQNXUVLORPDRVNXVWH Õpetaja Küllike on väga järjekindel ning suurepäraste oskustega Meie akordionistid naasid konkursi kõrget taset pedagoog. Kuna Reno on seotud H. Elleri nim Tartu Muusikakooli finaalist pronksivärvi kolmandate Pühapäeval, 8.aprillil toimus Raplas konkursi “Parim Noor Tulevikumuusikute programmiga, sõidab ta kaks korda kuus ,QVWUXPHQWDOLVW ´ ¿QDDO PLOOHV RVDOHV WUDGLWVLRRQLOLVHOW ND Tartusse lisainspiratsiooni ja nõuandeid saama väga populaarse kohtadega meie õpilane Reno Kokmann. Võistlema oli tulnud 26 õpilast WHOHVDDWH ³.ODVVLNDWlKHG´ ¿QDOLVWLOW QGVHOW }SHWDMDOW +HLJR Laupäeval, 7. aprillil toimus Keilas vabariikliku konkursi “Pa- üle vabariigi paljudest muusikakoolidest (Saku, Nõmme, Tallinn, Rosinalt. Õpetaja Heigo on väga nõutud esineja ka välismaal, rim Noor Instrumentalist 2018”, milles osales meie koolist kolm Lasnamäe, Keila, Tabasalu, Koeru, Tartu II, Elleri nim Tartu, Pärnu, mistõttu on tema, kui tegevmuusiku tundides veedetud aeg samuti õpilast: Miriam Metsanurm, Georg Neimann ja Matfei Razik, Lihula, Rakvere, Tallinna Muusikakeskkool, Räpina ja Kunda). väga väärtuslik. Reno kontsertmeistriks oli meie “osavnäpust” kes saadeti vabariiklikku lõppvooru piirkondlikul konkursil eduka Kuna löökpilli eriala nõuab väga süvenenud ja pühendunud har- kontsertmeister Martina Võrk. esinemise eest. Konkursi tulemus üllatas meid kõiki: O}SSYRRUXV jutamist, sest harjutada tuleb ksülofonil, marimbal, kellamängul, Suur tänu asjaosalistele ning palju õnne! bongodel, kongadel ja paljudel teistel instrumentidel, siis on iga saavutasid kõik kolm kolmandad kohad! Sellist edu poleks auhinnakoht alati kullakaaluga. Nii paljusid instrumente pole ka Marika Klimberg-Hyötyläinen, tõesti osanud oodata ning me oleme suurepärase tulemuse lastevanematel võimalik koju soetada, seetõttu tuleb harjutamas eest õnnelikud ning tänulikud. Kõigele lisaks omistati Georgile Räpina Muusikakooli direktor muusikaakadeemia üliõpilaspreemia. käia muusikakoolis, mis ongi paljudele õpilastele komistuskiviks. Miriami ja Georgi õpetajaks on Ave Astel, kes on meie muu- sikakoolis töötanud kooli loomisest peale. Ave Astel paistab silma oma pühendumise ning hoolitsusega oma õpilaste vastu. Matfei Võõrliikidest aias ja aia taga }SHWDMDNVRQNDMXEDSLNDVWDDåLJDVLKLNLQGHOQLQJLQQXVWDYJuta Püvi. Mõlemal õpetajal on juba eelmistest aastatest ette näidata Kätte on jõudnud kevad. Rohenäpud ostavad, müüvad ja mitmed auhinnalised kohad vabariigi tasemel, mis näitab, et meie vahetavad taimi, tellivad põnevaid uusi sorte internetipoest. muusikakooli akordioniõpilaste tase on suurepärane. Aiandushooajal tahaks tähelepanu juhtida võõrliikide teemale, Õnnitleme õpilasi, õpetajaid ning lapsevanemaid vahva tule- sest iluaiandus on peamisi põhjuseid võõr-taimeliikide levimisel. muse ja fantastilise koostöö puhul! Edu edaspidiseks! Võõrliikideks peetakse selliseid liike, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu nad ei ole suutnud ise, ilma inimese Marika Klimberg-Hyötyläinen, otsese tahtliku või tahtmatu abita levida. Võõrliike on Eestis kokku Räpina Muusikakooli direktor ligi tuhat ja neist invasiivseks loetakse umbes 60. Eriti ohtlikud 13 taimeliiki on kinnitatud looduslikku tasakaalu ohustavate võõr- liikide nimekirjaga. Samuti kehtib Euroopa Liidus 2016. aastast Mäksa tank üleeuroopaliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri, kuhu kuulub 14 taimeliiki. See ajalooliselt Keelud neisse kahte nimekirja kantud liikidega toimetamise tähtis tank pole ka osas sisuliselt kattuvad: keelatud on elusate isendite (sh taime- mulle võõras. Mäksa de puhul seemnete) Eestisse toomine, igasugused tehingud tank meenus mulle (müümine, vahetamine, kinkimine), transport, paljundamine ja seoses „Pealtnägija“ aretamine ning loodusesse laskmine, istutamine ja külvamine. saates kuuldud-näh- Nimekirjadega saab tutvuda näiteks www.keskkonnaamet.ee tud looga mais 2017. kodulehel võõr- ja probleemliikide teema alt. Neid T-34 tanke hakati tootma 1944.aastal, Kas kõik võõrliigid on ohtlikud? kokku 52000 tükki, Kõikidest võõrliikidest 10% metsistub - põgeneb loodusesse mille kaal on 32 tonni. ja hakkab kasvama, neist 10% suudab looduses ellu jääda ja 1984. aastal paigutati Mäksa tank postamendile, kuhu ta ise peale paljuneda ning neist omakorda 10% hakkab kiirelt paljunema, Verev lemmmalts on Eestis invasiivne võõrliik. sõitis. See oli Emajõe forsseerimise koht. muutub invasiivseks (sissetoodud liik, mis intensiivselt paljunedes Foto: Toomas Hirse Mu ämma kodust oli see tank vähem kui ühe kilomeetri kaugu- ja levides võib rikkuda ökosüsteemide tasakaalu) ja ohtlikuks sel. Käisime seal vaatamas. Tahtsime sisse ronida, aga ülemine meie looduslikele liikidele. Kindlasti ei tohi aiast väljarohitud või kaevatud taimi või nende luuk oli kinni keevitatud. Nii jäi üle katsetada alumisest luugist. Võõrliigid: osi visata metsa alla või aia taha kraavi. Aiajäätmetest sellisel Luugi kõrgus postamendi alusest on ainult 45–50 cm, seega tuli ‡ VLVHQHYDGNRKDOLNNXWRLGXDKHODVVH viisil „lahtisaamine“ on üks peamisi põhjusi, miks võõrliigid on roomata tanki juurde tanki alt, tsemenditolmusena. Ega me oma ‡ NRQNXUHHULYDG WHLVWH RUJDQLVPLGHJD WRLGX YHH YDOJXVH sattunud kasvama loodusesse. MRQQLMlWQXGHQQHNXLVLVVHVDLPH(NLSDDåLVXXUXVRQYLLVPHHVW ruumi jne pärast; Verev lemmalts - see kõrgekasvuline ja erinevates variatsioo- ,VWXVLPHN}LNLGHVHNLSDDåLNRKWDGHVMlUJHP||GD.DQJXWDVLPH ‡ Y}LYDGROODPUJLVHGNRKDOLNHOHOLLNLGHOHVKLQLPHVHOH nides roosade ja lillade õitega taim on kaunis, kuid samas oma kõiki osasid, mis liikusid. Mootor oli värvitud roheliseks, aga kõige ‡ RQSDWRJHHQLGHMDSDUDVLLWLGHNDQGMDWHNV suure kasvu, kiire leviku, rohke seemnetoodangu ja vaenlaste hullem oli, et haises kütuse järgi nagu oleks just sõidetud kohale. ‡ KEULGLVHHUXYDG OlKHGDVWH NRGXPDLVWH OLLNLGHJD YlKHQ- puudumise tõttu suureks ohuks Eesti looduslikule mitmekesi- Oli niisugune tunne, et tõmba käima ja sõida postamendilt maha. dades nii nende geneetilist mitmekesisust; susele. Eestis ei ole ta küll veel väga laialdastel aladel levinud, Seda sõjariista nähes tundsin end taas poisikesena, sest ‡Q}UJHQGDYDGNRKDOLNHOLLNLGHSRSXODWVLRRQLGHNRKDVWDWXVW kuid vaadates tema levikut nii Põhjamaades, mujal Baltikumis Aravul minu kooliteel oli ka kaks tagaveetavat suurtükki, aga see ‡ S}KMXVWDYDGPDMDQGXVOLNNXNDKMXQWS}OOXPDMDQGXVHVND- kui Kesk-Euroopas, tuleb ka meil hullemaks valmis olla. Vereva tank kaalus need üles! Sellest Mäksa tankist sai korduvalt mööda landuses, tervishoius ja veekogude seisundis. lemmmaltsa kitkumine on inimese jaoks täiesti ohutu ning töö käidud ilma sisseminemata. Seal lähedal elas üks tuttav mees, Tuntumad invasiivsetest taimeliikidest võõrliikide hulgas Ees- iseenesest ka kerge – lemmmaltsa juured on lühikesed, pind- kelle poole minnes ikka tanki vaatasime. tis on Sosnovski ja hiid-karuputk, keda on riiklikul tasemel juba 12 mised ja haprad, mis teeb taime käsitsi maast väljatõmbamise Olles tankis sees olime tõelises hädas – sisse saime küll, aastat tõrjutud. Mõned meie looduslikku tasakaalu ohustavate liiki- lihtsaks. Samuti on tõhusad tõrjemeetodid karjatamine ning õigesti aga välja ei saa – keha ei paindunud nii suure nurga all. Olime de nimekirjas olevatest liikidest on veel muutumas nii inimese kui ajastatud (enne seemnete valmimist) niitmine. tõelises paanikas – jalad juba väljas, aga keha ei tule järgi. Mitme looduslike koosluste jaoks järjest probleemsemaks. Tuntumatest Oluline on märkida, et lemmmaltsad juurduvad väga kergesti proovimise peale lõpuks õnnestus välja saada. võiks siinkohal nimetada verevat lemmmaltsa, kanada kuldvitsa, ja kasvavad edasi kui nad peale ülesrohimist lihtsalt maha jätta. See oli Stalini raudne rusikas, soomus ehitatud kaldega, sügis-kuldvitsa, vooljat ja sahhalini pargitatart. Kõige kindlam on rohitud taimed näiteks päikese kätte kuivama kuulid põrkuvad tagasi, lai roomik läks igalt poolt läbi. See tank jätta või põõsaokstele rippu visata. oli sõdinud Elbel ja osavõtnud ka 1956. aasta Ungari mässus. 0LGDWHKDNXLDLDVNDVYDEP}QLHHOSRROPDLQLWXGY}}U- Vooljas ja sahhalini pargitatar ning nende hübriidid on kaunite Väljast poolt oli näha, et tank oli saanud kannatada mürskudega, liik? kreemikasvalgete õitega, kuid kuuluvad maailma 100 kõige ag- aga ei takistanud liikumist ega sõdimist. Esmane soovitus on loobuda tema kasvatamisest, sest teie ressiivsema taime hulka. Pargitatar ehk kirburohi paljuneb vaid 1993. aastal pandi tank müüki ja keegi eraisik ostis selle aiast võib ta plehku panna teede ja kraavide äärde ning levida risoomidega, kusjuures juurtega võib ta kergitada ka asfalti või omale Moskvitzi eest. Postamendilt maha tank enam ise ei kontrollimatult edasi. Kindlasti peaks loobuma invasiivsete liikide kergemaid vundamente. Kes selle taime omale kord aeda toonud, sõitnud, sest mootor oli rüüstatud. Seega tõsteti tank kraanaga nimekirjadesse kantud taimeliikide kasvatamisest. teab, kui raske on temast vabaneda. Kuna taim ajab oma juured maha. Lennumuuseumi juht Mati Meos tahab ka teha ühe sellise Teine soovitus on mitte lasta taime seemnetel valmida või kuni 2 meetri sügavusele maapinda, nõuab temast lahtisaamine tanki sõidukorda. risoomide-võsude kaudu paljuneda. aastaid pidevat niitmist või kaevamist. Kirja pandud 2017. aasta märtsis Parim variant oleks püüda ohtlikust taimest vabaneda. Samas Enne uue taime aeda istutamist või külvamist mõtle hoolega tuleks ette vaadata, et tõrjumise käigus enda tervist ohtu ei sea järgi, mõtle veel kord ja hoia teda oma peenras! (karuputked!) ja kogemata taime edasi ei levita (seemned võivad Kalju-Johannes Kullerkupp riiete külge jääda ja järelvalmida, taimed uues kohas juurduda). Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond Foto erakogust 8 Räpina Rahvaleht aprill 2018 Koorilauluõhtu Räpinas – Otsides õnne-tähistamaks Richard Ritsingu 115. sünniaastapäeva

Endine räpinlane, praegune Tartu linnapea, Urmas Klaas kirjutab laulu. Suured tänud teile, et leiate aega ja tahtmist laulda. Tänud eilse Laulu- ja Mänguseltsi „Wanemuine“ ja tänase segakoori „Vane- teile, lapsevanemad, kes kiidavad oma laste valikud heaks ja tänu muine“ ja Vanemuise Seltsi Meeskoori raamatu „Ühist rada tallates“ teile juhendajad kes seda tööd teevad. pöördumises koorilauljate poole: „Me mäletame ja hoiame meie eesti Laulmine on teelolemine ja maailma paremaks muutmine eriti väärtusi, ning püüame minevikust alles hoida neid tegusid, ideaale mõttetihedal kujul. (Eisen). Me ei tohi unustada, et esimene Eesti ja püüdlusi, mida meie esiisad on meieni kandnud. Eesti kooridel laulupidu sai teoks just Põlva kihelkonnas. Koduloouurija Asta Pint- on tugevad juured ja lauluread minevikust, kuid need on just selleks saare 2014. aastal tehtud kokkuvõttest „Koorilaulu algusaastad Põlva vägevaks juuretiseks, mida üksteisele edasi antakse ja seeläbi meile kihelkonnas“ saame lugeda:„Täpne aasta, millal Põlva kihelkonna mõ- olulist laululõnga suureks Eesti mustriks kootakse. nedes külakoolides koolilastele 4-häälse koorilaulu õpetamine algas, Pühapäeval, 25. märtsil (sünd. 1903) täitus Räpinas jõeäärses oli koolitalv 1853/1854. Need esimesed koolikoorid olid segakoorid, Sülgoja külas külasepa-põllupidaja muusikat harrastavas perekonnas kuna poisid ja tüdrukud õppisid koos. 1855. aasta kevadel toimus viienda lapsena sündinud Richard Ritsingul 115. sünniaastapäev. Põlva kirikus eelpoolnimetatud nelja koolikoori esimene laulupidu. Ristinimega Richard, kuid keda omaste ringis hüüti hellitavalt Rikuks, Korraldajate tänu kuulub dirigentidele: mudilaskoor – Anu Silm, oli muusikaandega õnnistatud poiss. lastekoor ja noortekoor – Riina Tamm, poistekor – Marika Aruküla, Richardi muusikaline tegevus arenes nii kodus kui koolis. Isa Jaan naiskoor Koidula – Jaanus Prükk, segakoor Vanemuine – Valli Ilvik ja mängis viiulit ja ema Liisa armastas laulda. Ka vanaisa Viido mängis Haaslava meeskoor – Kalev Lindal ning sündmuse toetajatele Eesti viiulit. Tema koolitee oli vaheldusrikas ja pikk. Esimene kooliaasta Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, Räpina Vallavalitsusele. möödus Suure-Veerksu algkoolis, edasi järgnesid õpiaastad Räpina Koorilaulu vahelduseks esines trio Plaan B Vanemuise koorist kihelkonna koolis, Räpina venekeelses kõrgemas algkoolis, Räpina ning meesansambel Haaslava meeskoorist. Muusikaline vahepala, pro- ja reaalgümnaasiumis, Tartu Reaalkommertskoolis, Tartu Reaal- Heino Elleri Kodumaise viisi, esitasid Kalle Loona viiulil ja Anneli Klaus koolis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kus ta õppis teooriat ja kom- klaveril segakoorist Vanemuine. positsiooni, koori- ja orkestritundmist, laulmist, viiulit ning klaverit ja Oma mälestusi Richard Ritsingust jagasid veel Vanemuise koo- 7DUWXhOLNRROL¿ORVRR¿DWHDGXVNRQQDV'LULJHHULPLVHDODOWlLHQGDVHQG rilauljad Tea-Mai Tammaru, Marge Tähepõld, Enn Uiga ja dirigent välismaal – Berliinis ja Varssavis. Kihelkonnakoolis kinkis isa Richadile Valli Ilvik: oma viiuli ja juba mõne nädala pärast oli ta valmis esinema. Huvi Valli Ilvik sirvis Vanemuise koori kroonikaraamatut ja tõi välja erinevate pillide vastu oli näha tema oskustes mängida veel kannelt, järgmise fakti: klaverit, kitarri, tsitrit, mandoliini ja okariinot. Tegeles deklamatsiooni Richard Ritsingu 80. a juubeli tähistamine 9. aprillil 1983. a – aus- ja näitekunstiga, klassiväliselt õppis joonistamist ja maalimist. tamiskontsert Räpinas, kus esinesid Põlva rajooni koorid: naiskoor Richard Ritsing on oma pika dirigenditegevuse kestel (1920- Mai, Räpina Kultuurimaja naiskoor, Põlva-Räpina ühendatud mees- 1982) juhtinud 33 koori ja 10 orkestrit. Oma esimese koori, milleks oli 5LFKDUGMD$OR5LWVLQJ7DUWXODXOXSHRO koor, Vastse-Kuuste segakoor, segakoor Kalev, segakoor Kõla, Linte meeskoor, organiseeris ta Tartus õppides 1920. aastal kaasõpilastest. Fotod muuseumi kogust Kultuurimaja rahvamuusikaorkester, Linte Kultuurimaja naisansambel Nende esimeseks lauluks oli Aleksander Läte „Malemäng“. Varsti Richard Ritsing osales oma kooridega ka võistulaulmistel, tulles ja Räpina puhkpilliorkester. Õnnitlused, aukirjad, kingid, lilled. Kont- lisandusid teisedki kollektiivid. 1926. aastal asutas ta Akadeemilise seejuures esikohale 15 korral. Üldlaulupidude juhina seisis ta diri- serdile järgnes bankett Ranna kolhoosi sööklas. Naiskoori. Praeguse TÜ naiskoori eelkäija. Richard Ritsingu kooridest gendipuldis viiel korral: 1950., 1955., 1960., 1965. ja 1969. aastal Richard Ritsingu öötunde täitis juba noorusest alguse saanud on enam edu saavutanud kolm koori: Tartu Akadeemiline Meeskoor ja aujuhina 1980. aastal. Richard Ritsing oli ka Üliõpilaslaulupidude hobi – kollektsioneerimine. Suurem osa kogutust olid noodid, muu- (hilisemad kauaaegsed juhendajad poeg Alo ja pojatütar Made Rit- traditsiooni algatajaks aastal 1956. Samal aastal juhatas ta üliõpilas- sikakirjandus, kooride motod, taktikepid, märgikogu mille pärliteks sing), TRÜ Akadeemiline Naiskoor ja segakoor „Vanemuine“. laulupidu Tartus. Sinna lisandusid laulupeod Riias 1958, Tartus 1967, oli laulupidude ja –kooridega seotu jpm. Oma kogude põhjal on ta Segakoori Vanemuine lauljad meenutavad: Vilniuses 1968, Ogres 1971 ja Tartus 1974. koostanud palju näitusi. Helikunstniku 19. sajandisse ulatuv raamatu- 0LOYL0|OGUH: Richard Ritsing oli Vanemuise segakoori dirigent Orkestrijuhina on Richard Ritsing tegutsenud Tartu Töölisteatri ja noodikogu ning käsikirjad on olnud paljudele huvilistele päästvaks 48 aastat. Koos temaga elas koor üle rasked sõjaaastad kuid vahele orkestris, TAMi orkestris, ülikooli sümfooniaorkestris, üliõpilasor- niidiks mõnegi fakti leidmisel pärast tulutuid otsinguid arhiivides. ei jäänud ühtegi tegevusaastat. kestris jm. Iga inimese elu ei koosne ainult headest sündmustest. Sageli Kooris on alati olnud erinevas vanuses lauljaid – keskkooliõpi- Richard Ritsingu esimesed heliloomingukatsed pärinevad varjutavad meie elu sünged sündmused. Nii ka Richard Ritsingu lastest kuni hallipäiste veteranideni. Maestro oskas selle eriealise aastaist 1917–1919. Oskused tulid aga muusikakoolis teooriat ja elus. Nelja aastaselt kaotas ta trauma tagajärjel kõnevõime kolmeks kollektiivi liita üheks. Ta õpetas armastama ja hindama klassikalist kompositsiooni õppides. Tema loomingu kandvama osa moodustavad aastaks. Ta elas üle kolm autõnnetust purjus autojuhtide süü läbi. kooriloomingut. Ta oskas tabavalt ja lühidalt iseloomustada õpitavat koorilaulud. Rängimaks selles reas oli aga Vanemuise koori noodikogu häving laulu ja veel tabavamalt juhtida tähelepanu häälerühmade eksimustele Muusikaõpetajana alustas Richard Ritsing kohe pärast keskkooli 1972. a. See polnud tavaline kogu, vaid 1865. aastast alates kogu- laulmisel. Richard Ritsingu soov oli, et koori liikmed hindaksid nii koori lõpetamist 1923. aastal Tartu Naisühingu Käsitöökoolis. 1934-1958. tud ja alleshoitud suurepärane ajalooline arhiiv, mis sisaldas kõikide kui ka oma rahva ajalugu. aastal töötas ta Tartu Ülikooli muusikaõpetajana. Kõige pikaajali- laulupidude noote ja peaaegu kõiki eesti noodiväljaandeid üldse, Valve Petti: Maestro oli väga kannatlik, heatahtlik, toonitas alati sem ja ulatuslikum tööaeg oli seotud Tartu Muusikakooliga aastatel suurvormide klaviire ja partituure, ka käsikirju koos paljundustega, “head Vanemuise lapsed“. Manitses ka , et ei puudutaks koorist, üri- 1945–1980. 1947. aastal organiseeris Richard Ritsing Tartu muusi- protokolliraamatuid, päevikuid, aruandeid, haruldasi kirju (Jansenist ja tustelt. Kunagi ta ei vihastanud ega sõimanud. Koorist puudujate kohta kakursused, mis hiljem nimetati Õhtumuusikakooliks. Richard Ritsing Koidulast alates), mitmesuguseid albumeid, laululehe „Leelo“ numb- pidasime suuri päevikuid. Kui keegi oli kolm korda järjest puudunud, oli seal nii direktoriks kui ka erialatundide andjaks. reid jm. Arvult tuhandeisse ulatuvas koguses. Ka dirigent Richard tegi Richard Ritsing talle märkuse. Need kellel puudumisi ei olnud Richard Ritsingu sulest on ilmunud mitmeid muusikaajaloo ja Ritsingu nootidest oli seal üle 500 eksemplari, ja mis kõige kurvem, said aasta lõppedes austatud (loeti nimed ette, vahel said ka mingi OLWHUDWXXULXXULPXVLGLULJHHULPLV}SLNELRJUDD¿OLVLDUWLNOHLGMDDUYXVWXVL mõnedki taastamatud käsikirjad. meene). Koori kontsertide tulu läks sõitude katteks. Näiteks korraldati loengusarju. Koorilaulukogumikke on trükis ilmunud kuus ja tema Pangu see meid mõtlema, kuidas aegade jooksul talletatud kontsert , kus osalesid Georg ja Karl Ots. Visati nalja: „Vanemuise toimetatud kogumikke kolm. kallisvara võib taastamatult hävida ükskõiksuse ja mõtlematuse läbi. kontsert kahe otsaga“. Räpinasse tulid 24. märtsil kokku tähistama Richard Ritsingu 115. Richard Ritsing kutsuti toonela teele 8. juulil 1994. aastal ja on Ruti Kamla: Küsimuse peale kui pikalt pidas Richard Ritsing sünniaastapäeva neli Räpina Ühisgümnaasiumi koori – mudilaskoor, maetud Tartu Raadi-Maarja kalmistule. koori ees loenguid tutvustades endisi dirigente, heliloojaid nende lastekoor, maakonna ainuke poistekoor ja noortekoor. Räpina nais- tähtpäevadel vastastas Ruth, et pikalt, kuni 1,5 tundi. Tänapäeval koor Koidula, Vanemuise Seltsi segakoor Vanemuine ja Haaslava Helje Põvvat kannatatakse maksimaalselt välja 10 kuni 15 minutit. meeskoor. Eriline rõõm ja uhkus oli hinges kuulates Räpina noorte koorilaulja Räpina metodisti kogudus tähistas oma 30. aastapäeva Noored panid end proovile

EMK on üks kümnest Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmes- välilaagris Leevil kirikutest ja EKN-i asutajaliige. Samuti kuulume Eesti Evangeel- sesse Allianssi. Rahvusvahelisel tasandil kuulub EMK Kirikute 13.–15.aprillil toimus Leevi rühma noorkotkaste-kodutütarde Maailmanõukogusse, Metodisti Maailmanõukogusse, Euroopa ja Veriora Avatud Noortekeskuse ühine välilaager Paidra lähedal Kirikute Nõukogusse ja Põhja-Euroopa Ühinenud Metodisti Kiriku ilusas männimetsas. Osales 13 kodutütart ja 15 noorkotkast Keskkonverentsi liikmeskonda. Tegevuse algusaasta on 1907. Leevi, Ruusa, Laheda ja Räpina rühmadest. Tagasisides märgiti Meie kirikuna tähistasime oma juubelit eelmisel aastal ning positiivsena ära hea toit, suurepärane ilm ja mõnus seltskond, nüüd üheskoos saime 25. märtsil laulda kiitust Jumalale, lehvitada samuti sideõpe ja esmaabiõpe, negatiivsena esimese päeva palmioksi ja jagada südamest puudutavaid lugusid nii koguduse ajakava nihkumine ja "pirtsakad" tüdrukud. ajaloost, käesolevast hetkest kui tulevikuplaanidest. Põnevust Räpina Noorte Kotkaste rühma liikmed Algmar, Marios, Sten lisas veelgi juurde koguduse aastatepikkuse palvevastusena ja Oliver osalesid kahel päeval laager-rännakul, mis leidis aset saadud koguduse uus hoone Pargi tänaval. Leevil. Noorkotkastega tuli kaasa ka kodutütar Karike. Esialgu Novembris 2017 leidsime hoone, mille ajalugu on au- koguneti vana koolimaja juurde ja kontrolliti varustust, ning kohal- kartustäratav. See hoone on venestamise käigus Räpi- olekut. Edasi liiguti DAF-iga juba Tsolgo järve äärde, et noored nasse kohale transporditud ja kasutatud ametihoonena, saaksid matkale asuda. kuid algselt on see ehitatud pühakojaks. Ja tänasel päeval on Tee peal tuli läbida neli kontrollpunkti ja nende asukohad olid meil suur igatsus see hoone ehitada ning taastada pühakojana, antud läbi kordinaatsüsteemi. Tuli vett paadi abil tassida, joosta 5lSLQDPHWRGLVWLGHNRJXGXVWlKLVWDVVQQLSlHYD kus teenida Jumalat ning kogukonna vajadusi. valguspulga järele ja aaret otsida maa seest. Foto: Aivo Parmson /DDJULSODWVLOSVWLWDWLWHOJLGSDQGLSDLNDYDOYHJUDD¿NXGQLQJ Palmipuudepühal tähistas oma 30. aastapäeva Räpina meto- „Taevariik on sinepiivakese sarnane, köeti ahjusid. Süüa ise me tegema ei pidanud, kuna laagrikorral- disti kogudus koos sõpradega Võrust, Ruusmäelt, Tartust ja Tallin- daja Kasper oli läbi rääkinud naiskodukaitsja Merike Klemmeriga, nast. Külas olid ka meie Eesti Metodisti Kirik (EMK) superitendent mille inimene võttis ja külvas oma põllule. kes valmistas meile välikatlaga süüa. Söök oli alati väga maitsev. Taavi Hollman ning Kirikuvalitsuse esimees Urmas Sassian, kes See on küll väiksem kõigist seemneist, Viimasel hommikul oli äratus lausa kell 5 varahommikul, on uskunud meisse ning teeninud nii kirikut kui meid südamega. ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja kuna oli vaja kokku pakkida kogu laagrivarustus ja teha korda Oleme oma kohalikku kogukonda järjepidevalt ja pühendunult ööbimisplats. Lõpetuseks viidi meid Tartusse escaperoom’i, kus palves kandnud ning õnnistanud. Tänasel päeval aga igatseme saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad moodustati meeskonnad ja seejärel asuti tubadest põgenema. panustada enamat ning olla nähtavamad. selle okstel.” (Mt 13:31-32) Aitäh laagri korraldajatele: Kasper Kallari, Kaimar Kallari, Merike Klemmer, Ragnar Tagel, esmaabiõpetaja Katre Raag, .HVQHHGPHWRGLVWLGYHHORQY}LEQLLP}QLJLNVLGD" Heiki Rammo, Joonas Poom, Meelis Oru, Johan Birjuk, Sergei Eesti Metodisti Kirik on üks osa ülemaailmsest kristlikust Ele Paju Oru, Irinka Vegner! kirikust. Metodisti kirik kasvas välja XVIII sajandil Inglise kirikust. EMK Räpina koguduse pastor Kiriku eesmärgiks on Jumala sõna kuulutamine, sakramentide Algamar Erik, jagamine, usulise, kõlbelise ja haridusliku kasvatustöö tegemine Räpina rühmapealiku abi ja kristliku kultuuri edendamine. aprill 2018 Räpina Rahvaleht 9 Mälestusi pikast lauluteest Sinililled meenutuste radadel Kus on kuulda eesti keel, eesti laul, Seal kõla sa üle metsa, üle maa, Üle metsa, üle maa! Seal kõla sa üle metsa, üle maa! (Alo Ritsing 12. jaanuaril 1998 naiskoor Koidulale 45. sünnipäevaks) Räpina naiskoor Koidula tähistab 27. aprillil oma 60. sünnipäeva. Meenutades möödunud aegu – käidud kõikidel üldlaulupidudel Tal- linnas. Kooritegevuse algusaastal 1958 viis rahvamaja buss lauljad Veriora raudteejaama. Seal võttis puhkpilliorkester meid vastu, koos sõitsime rongiga Tallinna. Kogu rongisõidu vältel kõlas rongis laul ja pillimäng, nii minnes kui ka Tallinnast tagasi tulles. Laulupeo aegu ööbimiskohas tantsisime kogu öö, nii et mõnel lauljal olid varbad villis. Meelde on jäänud vihmased laulupeod Tallinnas ja Narvas. Üks- Sinilillede kollektiiv. Foto: Andu Mäe kord olime Tallinnas ilusates sinistes villastes setumotiividel õmmeldud Endised Räpina Rahvamaja seeniorite liikumisrühma Sinililled kleitides, mis andsid märjaks saades värvi ja venisid varvasteni. Aian- tantsijad kogunesid pühapäeval 1. aprillil Räpina Tuletõrje saali. dustehnikumi õpilaste naiskoori helesinised kleidid tõmbusid märjaga Rändasime oma meenutustega tagasi aastasse 2003. aasta algul jälle väga lühikesteks. Olime läbimärjad ja külmunud kuid tagasiteel Naiskoor Koidula. Foto erakogust ühel pensionäride peol tuli minu juurde salk eakaid, et hakkaksin kõlas bussis rõõmus laul Räpinani. Koorijuht Margit Kokmann ütles: tegelema eakate liikumisega. Vastu vaidlemine välistati kohe. Usk „Nüüd ma tean, milleks te võimelised olete!“ seitse aastat. Peale selle oli ta suurepärase andega maalija. Saali minusse andis tiivad. Narvas aga puudus laululava. Ees seisvate lauljate vihmavarjude ehtisid tema maalid. Sain tollaselt rahvamaja juhatajalt Piialt loa ja Tooni Kütilt ka abi äärest nirises vesi meie nootidele. Dirigent ka nagunii ei näinud. Tore üritus oli, kui enne 2004. aasta laulupidu organiseeriti talgute tantsukirjelduse ja muusika poole pealt. Rühma saime ka kokku. Meeldejäävamad rongkäigud korras metsaistutamist. Ka meie koos meeskooriga istutasime ühele Nii alustasimegi 1. aprillil 2003. suvepuhkusele suundudes olime Rakvere laulupäeva rongkäik linnusesse kulges mööda künklik- raielangule, mis jääb Moostest tartu poole, kuusetaimi. Igaüks pidi kindlad, et jätkame ning otsustasime, et novembris teeme ristimispeo ku-konarlikku vallikraavi äärt, kus vapralt hüples ka meie Helve oma istutama sada taime. Uhkusega vaatame nüüd möödasõites suureks – nimeks saagu Sinililled ja ristivanemateks Piia Oskariga. Sellega karkudega. Valuline oli aga üks rongkäik Tallinna laulupäeval, kui sirgunud kuuski. saime kenasti hakkama. sammusime uhiuutes kõvades Kommunaari kingades. Lõpptulemu- Kokkuvõttes oleme osa võtnud kõikidest kohalikest ja maakonna Igal aastapäeval esinesime pensionäride peol. Meiega ühinesid sena sammusime linna poole läbi Kadrioru pargi valgetes sokkides. üritustest. Naiskooril on olnud palju dirigente, kes pikemat, kes lühe- kord lapsed gümnaasiumist, lasteaiast, kord eakad tantsijad Oravalt, Oleme laulnud imeilusates maalilistes paikades. Näiteks Torupilli mat aega. Kauem on seisnud meie ees Margit Kokmann. Meie kooriga Võrust, Vastseliinast ja Musta Tiiu lauljad. talus Taulide kodus. Mitmel korral esinesime kaunis Toila pargis, kus tegi ta kunagi ka oma dirigendieksami, õpetajaks oli Alo Ritsing. Kõige Viiendat juubelit alustasime valssi tantsides ansambli Julguri toimusid naiskooride laulupeod. Põltsamaa laulupeol vallutasime suurema koosseisuga oli koor Marika Pauluse ajal, kui koori tulid ka saatel, seejärel läks esinemiseks. Tollal oli tantsurühmi veel vähe. lauluga koos meeskooriga aga Põltsamaa veinikeldri. Rahvas arvas, aiandustehnikumi noored, nad tahtsid saada üldlaulupeole. Kooris „Nõianeitsit“ tantsisid Pihlamarjad ja Murelid saalis, meie gümnaa- et seal toimub kontsert. Oleme laulnud ka moodsas Jõhvi kontserdi- laulsid arstid, õpetajad, müüjad – iga eriala inimesi. Kõik nad tahtsid siumiõpilastega laval. Küll oli vägev tunne! majas, kus Eesti Naislaulu Selts pidas oma juubelit. laulda ja rahva hulgas viibida. Nüüd aga võtab võimust ajaraiskaja – 2010. aasta suvel algatati eakate tantsupeo korraldamine Valg- Kaugeim reis oli Soome-Eesti laulupidu Soomes Pori linnas. telekas ja muud tehnikaimed. järve vallas Cantervilla lossi taga. Meieni jõudis teade suure hiline- Paljudel eoli see esimene merereis. Äpardusi oli sealgi, kui üks laulja Praegu võitleb koori hea käekäigu eest võimekas dirigent Jaanus misega, aga olime kohal. Ainukeseks see pidu jäigi. Mõni aeg hiljem oli laevapileti unustanud teise käekotti. Natuke sekeldust, kuid kõik Prükk. Ega tal kerge ole, enamus lauljad on väärikad vanaprouad, toimus üle-eestiline üritus – rahvamaja 24 tundi tööl. Olime päeval õnneks lahenes. Soomes köitis meie meeli imeilus loodus, kõrged aga õnneks hingelt noored ja laululembesed. Kõik praegused lauljad kahe-kolmeni õppimas. Enne lõppu ühinesid meiega rahvamaja kaljumäed ja punased väiksed rannamajad – nagu muinasjutus! on sõbralikud ja kohusetruud. Ära tuleb märkida Vilja Kallaste, kes töötajad, valla kultuurinõunik, naiskoori lauljad ja nende juhendaja. Huvitav oli reis ka Ogresse. Buss sõitis terve öö kodu poole, aga mitmeid aastaid tuleb kõik need aastad bussiga Võõpsust Räpinas- No oli alles äge lõpp! hommikul avastasime, et oleme tagasi Ogres. Meenub ka omapärane se laulma. Ja muidugi perekond Nestra, Elve abikaasa Peeter toob Kümnendaks juubeliks oli vallas väga palju igat sorti tantsurühmi. naiskooride laulupidu Hüppassaares päris metsade ja rabade keskel. kohale ka teised lauljad, kes elavad sealkandis. Oli tunne, et terve vald juba tantsib. Kõik nad olid ka meil esinemas. Oleme uhked, et oleme saanud olla ka telestaarid. Nimelt toimusid Koorisisesteks suuremateks üritusteks on olnud lauljate juubelid. Ja kui palju fotograafe oli! 2016. aastal Võrus telesaade „Suvenaabrid“ võtted. Laulsime koos Suurejooneliselt oleme tähistanud Olli, Enna, Virve, Viivi, Tiia, Kaja Pärast seda hakkas ka meie optimism raugema. Nii nagu igas Mooste Segakooriga ja naabriteks oli Võru naiskoor Kannel. See oli ja Jaanus Prüki juubelipidusid, kus aukülalisteks on olnud ka endine rühmas, nii ka meil – igavesele teele minejaid, muidu lahkujaid ja huvitav kogemus – näha, kuidas tehakse telesaateid. vallavanem Teet Helm ja rahvamaja juhataja. tulijaid ka. Viimaseid jäi järjest vähemaks. Nii otsustasime kaheteist- Suurejooneline pidu oli 2006. aastal Meelvas puiduettevõtte Kooril on olnud ka palju koorivanemaid. Koorivanem hoiab koori kümnendat aastat alustades, et see on ametlikult viimane. Nagu alati Saulermani uhiuues tootmishoones, kus Räpina vald pidas endis- koos ja agiteerib uusi lauljaid. Meenub koorivanem Astrid Laan (1965- esinesime ka seekord pensionäride peol koos gümnaasiumi õpilas- aegse valla 140. ja valla taassünni 15. aastapäeva. Peale meie koori 1980), kes oli elukutselt kokk, kui sõitsime Põlva laulupeole, olime tega, kes alustasid alles sügisel. Lõpetasime esinemise saalis koos esinesid peaaegu kõik valla isetegevuskollektiivid – oli nagu suur kindlustatud söögiga, tal oli suure piimanõuga supp kaasa võetud. peost osavõtjatega tantsides. Meid oli saatma tulnud vallavanem ise, ruumisisene laulupidu. Mina Kaja Kalissaar olen selle koori vankrivedajaks 1985.aas- rahvamaja juhataja Põlvast Tallinna kultuuriesindaja. Nagu staare Oleme esinenud Leevakul, Ruusal, Verioral, Missos, Elvas Tartus, tast. palju on läbi elatud, ilusaid ja ka kehvemaid aegu. Mitu korda saadeti ära. Olime rabatud ja ilmatu uhked. Võrus ja Lintes – hubases külakeskuses. Meenub ka 1989. aasta- olen tahtnud ametit maha panna, ei ole õnnestunud. Väärikalt oleme Ega me tolle pärast veel liikumisest loobunud. Esinesime vanade- ne Puuaiasõja etendus Räpina rahvamajas, kaastegevad nais- ja saatnud manalateele nii mõnegi laulukaaslase. Õnneks laul pühib kodudes ja lõpetasime esinemisega novembris 2016 valla 25. juubelil. meeskoorid, kus peategelasteks olid helisevate häältega Tiiu Kütt mured minema. 2017. aasta suvel käisime veel Maanteemuuseumis ekskursioonil. ja Uno Kaldmäe. Tore oli meenutada pikka lauluteekonda. Kõike ei suudagi kirja Seal otsustasime, et peame oma 15. aasta sünnipäeva ära – kutsu- Väga rahvarohke suursündmus oli Richard Ritsingu sajandale panna. Arvan, et minu ütlemisega ühinevad ka teised ja praegused des kokku kõik Sinilille liikmed. Mõeldud – ja saigi sel aastal tehtud. sünniaastapäevale pühendatud pidu. Peo organiseerijateks olid põhi- lauljad – kui ei laulaks kooris, oleks kõik need kaunid paigad külas- Paljusid vedas tervis alt. Meenutasime leinaseisakuga möödunud liselt nais- ja meeskoor. Alo Ritsing oli kohal Tartust kahe meeskooriga. tamata ja ilusad laulud laulmata. Ikka heliseb kõrvus lauluviis „Ei saa aastal meie seast lahkunuid: Aasa Lehist, Tõnu Kivi ja sel aastal Nii võimsat lauluhäält ei ole küll selles saalis kuuldud. mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta…“. Jääme ootama räpinlasi naiskoori lahkunud Armilda Maastikku. Huvitavaid üritusi korraldavad Räpina koduloo- ja aiandusmuu- kontserdile, kõiki endisi dirigente, koorilauljaid, sugulasi ja sõpru. Muusika saatel sisenesid saali tantsijad. Olime ikka varem õpitut seumi töötajad. Nimelt meenutatakse endisi Räpina kuulsamaid Soovin kõigile räpinlastele toredat kevadet ja ikka laulurõõmu. meelde tuletanud enne pidu. Viimaseks tantsuks ühines meiega ka inimesi: õpetajaid, kultuuritöötajaid, ettevõtete juhte jne, neid üritusi osa publikust. on naiskoor Koidula sisustanud oma lauluga. Naiskoori nimel Meie ristiema tänas kõiki ja soovis tugevat tervist, rõõmu ja Meenub veel mälestusõhtu Martin Arukülale, kes oli oma aja }QQHN}LNLGHVVHSlHYDGHVVH0XXVLNDWWHJL7LLD0lHMDIRWRJUDD¿NV silmapaistvamaid kultuuritegelasi. Ta oli mitmekülgne pillimees, Kaja Kälissaar oli Andu Mäe, kelle käe all on valminud pea kõik meie fotod nende estraadiorkestri juht, naisansambli juht ja naiskoori dirigent oli ta aastate jooksul. Eestoas ootas meid ühiselt kaetud laud. Seal oli ka imeilus soo- lane tort, mille peal number 15. selle auks kõlasid šampuse paugud. 3}OYDPDDVHHQLRUODXOXçDQULSlHY/HHYLO Tervist kõigile me armsad Sinililled! 3.aprilli keskpäevaks kogunes Leevi Rahvamajja üle 60 lau- Juhendaja Hilda Veber luhuvilise, et näidata, mida aasta jooksul õpitud ja tunda rõõmu kooslaulmisest. Kõige suurem kollektiiv oli Põlva Päevakeskuse seeniorkoor, kus lauljaid 17 (juhendaja Ester Liblik), väikseim duett, kus laulavad Heli Aia ja Malle Haamer (juhendaja Heli Aia). Osalesid naisansamblid Sügiskuld Valgjärvelt (juhendajad Anu Luiga ja Virve Paal), Vannamuudu Põlgastest (juhendaja Andres Määr) ja Kadri Verioralt (juhendaja Heli Aia). Kahjuks ei osalenud Ahja naisansambel Rukkirääk, sest elu tegi vahetult enne laulupäeva traagilise pöörde ja viis igavikuteele ansamblit 36 aastat juhendanud Elli Käämeri. Kohalolijad laulsid alati optimist- liku ja rõõmsameelse ansamblijuhi mälestuseks laulu „Rohelised niidud“ ja süüdati mälestusküünal. Seeniorlaulupäeval osalejaid tervitas Räpina vallavanem Enel Liin. Seejärel kõlasid ühislaulud „Nooruse laul“ ja „Võhandu kaldal“. Iga osalev kollektiiv esitas kontserdiosas kaks eriilmelist laulu. Viluste Põhikooli 3.-5. klassi tantsurühm esitas tantsu Laulupäeval osalejaid rõõmustasid Viluste PK 1.–2. kl tant- ÄbPEOLNXG³Foto: Ain Piir surühm Tantsurõõmuke tantsuga „Õnneseen“ ja 3.–5. klassi Ene Priksi, Igor Bogdanovi ja Valerik Zernanti mängu saatel lasti tantsurühm Tantsurõõm tantsuga „Ämblikud“. Nende juhendajaks lauludel kõlada. on õpetaja Krista Salf. Veidi võistlusmomenti oli „Ristpulkade tant- Aeg lendas kui linnutiivul ja oligi aeg lahkuda. Osalejate poolt sus“, millele saadet mängis Raul Petersell lõõtsal ja laulsid Uku jäi kõlama soov, et seeniorlaulupäevade traditsiooni tuleb kindlasti Sõrmus ning Andreas Tigasing. Need kolm noormeest esitasid ka jätkata. Mälestuseks laulupäevast Leevil jäi kõigile lauljatele ja tuntud rahvalikud laulud „Kas mäletad kevadet õites“ ja „Koduküla juhendajatele südamekujuline noodiga rinnanõel, mille autoriks nõmmed“ ning võitsid publiku südame ning pidid mängima lisa- on kohalik keraamik Helemall Maask. Fotojäädvustused päevast loo. Raul näitas oma lõõtsamänguoskust „Lumevalsiga“. tegi Ain Piir. Päevajuhiks oli Andri Võsokovski. Meeleolu oli kõigil hea ning seda tõstsid oma särtsakate ja 7lQDQ3}OYDPDDVHHQLRUODXOXåDQULSlHYDWRHWDMDLG3}OYDPDD tantsuliste lugudega veelgi külalised Võrust. Võru Päevakesku- Omavalitsuste Liitu ja Räpina Vallavalitsust, tänan kõiki osalejaid, se kapell VIMP (Valerik Zernant, Igor Bogdanov, Meida Hain, juhendajaid, pillimehi, publikut ja abilisi. haiguse tõttu puudus Pauline Rammul) mängis nii hoogsalt, et tantsupõrandale tulid esimesed julged paarid. Anu Luiga, Nüüd oli aeg ühislaulude laulmiseks. Iga osalev kollektiiv valis Veriora Valla Kultuur juhataja, seeniorlaulupäeva korraldaja vähemalt kaks oma lemmiklaulu ja toredate pillimeeste Veiko Kivi, 10 Räpina Rahvaleht aprill 2018

KULTUURIKALENDER APRILL-MAI Redneck Rampage ja ÕNNITLEME VANEMAID! N, 26. IV 17 Kevadpidu Räpina Aianduskooli saalis blueskitarrist Andres Roots Kaks siidpehmet käekest N, 26. IV 19 Vana-Koiola näiteringi etendus ja süütut särasilma, „Vigased peigmehed“. Pilet eelmüügis 3 eurot, Räpina Hea kodu päevad üks väike süda, kohapeal 5 eurot. Piletid müügil juhatavad sisse akustilise ka- mis ei tunne kurja ilma... Linte Raamatukogus, info telefonil 795 1418. vaga Räpina Loomemajas 25. Jäi kitsaks südame all, Linte Külakeskuses mail kl 20 ans Redneck Ram- valuga koos tuli ilmale R, 27. IV 19 Räpina naiskoor Koidula 60 page ja blueskitarrist Andres väike-väike inimene. Räpina Aianduskooli saalis Roots. Suurim õnn ta emale-isale! L, 28. IV 8 Avatud kalasadamate päev Räpina sadamas 2007. aastal Räpinas loodud ansamblil Redneck L, 28. IV 16 Külade tammiku rajamine. Mälestuskivi avamine Rampage täitus hiljuti küm- Lenna Varik Eesti Vabariigi eest võidelnuile. me tegutsemisaastat. Kuna 31.01.2018 Võukülas Varese talu kinnistul viimasest (ja seni ainukesest) Marii Liselle Austa N, 3. V 17.30 Tulevikumuusikute kontsert. Tasuta. ülesastumisest sünnilinnas on 8.02.2018 Räpina Muusikakoolis möödas üheksa aastat, otsus- R, 4. V 18 Õhtu lauludega Räpina Loomemajas tas bänd ümmargust tähtpäeva Lukas Kristoving L, 5. V 12 Talgud: Järve tänava postkastide vahetamine. tähistada muude sündmuste 3.03.2018 Info: talgud.teemeara.ee Mehikoormas kõrval ka esinemisega koduses Matias Savimägi Räpinas. Tavapäraselt rasket 13.03.2018 L, 5. V 13 Räpina loomemaja mudilaste lauluringi rokki (southern metal) viljelevat kevadkontsert Räpina loomemajas kollektiivi näeb sedapuhku oma loomingut esitamas eksklusiivses Adeele Kehman L, 5. V 10 Aravu külatalgud. Info: talgud.teemeara.ee akustilises ehk unplugged-võtmes. 22.03.2018 Aravu Rahvamaja juures 2013. a esikalbumi Shotgun inc. avaldanud ansambel on L, 5. V 10 Räpina ANK Võhandu jõe heakorrastamine. rohkete kodumaiste ülesastumiste kõrval esinenud muuhulgas Hea töö on kui ilus laul Info: talgud.teemeara.ee Võhandu jõel Baltikumis, Ungaris ning korduvalt Poolas. Viimastel aastatel on kus sees ei ole liigseid sõnu. L, 5. V 10 Talgud: Teeme korda Kingu Talu poe. bänd töötanud oma teise kauamängiva kallal, mille valmimist on Kes armastab ja oskab tööd, Info: talgud.teemeara.ee oodata tänavu kevadel. see imeasju teha suudab. Kingu Talu Poe juures Lintes Tänasel päeval on viieliikmelise grupi koosseisust Räpinaga seotud kolm asjaosalist. Ehkki juba pikemat aega Tartus tegutseva Õnnitleme juubilare! L, 5. V 10 Rannakoristustalgud. Info: talgud.teemeara.ee bändi liikmetest kaks on pärit ülikoolilinnast, ei vähenda see as- Mehikoormas jaolu kollektiivi seotust Kagu-Eestiga. Seega leiti, et esinemine 6YHWODQD+UDEURYD L, 5. V 10 Räpina puhke- ja virgestusala korrastamine sel kevadel Räpina Hea kodu päevade raames esinduslikus 11.04.1958 Info: talgud.teemeara.ee Loomemajas võiks olla üsna sobiv aeg ja koht üle pika aja taas Räpina puhke- ja virgestusalal kodupubliku ette astuda. Räpina kontserdil on kaasategevaks Malle Avarmaa T, 8. V 15.15 Teater „Sõber“ Räpina Lasteaias Vikerkaar Tartus tegutsev bluusimees Andres Roots. 14.04.1968 Jaanuaris UK raadiojaama Severn FM kuulajate poolt "Aasta N, 10. V 18 Emadepäeva kontsert Räpina Muusikakoolis Bluusimeheks" valitud Tartu slaidkitarrist Andres Roots on aas- 7LLQD,EUDJLPRYD R, 11. V 18 Emadepäeva kontsert Leevaku külakeskus tate jooksul kontserte andnud lisaks Eestile ka Suurbritannias, 19.04.1958 L, 12. V 14 Räpina Ühisgümnaasiumi vilistlaste kokkutulek. Prantsusmaal, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Poolas, balti- Lisainfo yg.rapina.ee. maades ning Skandinaavias. Tema salvestused on raadioeetris Inge Geherman Räpina Ühisgümnaasiumis kõlanud viiel mandril ning jõudnud nii telesarjadesse kui Peeter 28.04.68 L, 12. V 17 Birgit Sarrap ja Põlva Muusikakooli 6LPPLMD.DWULQQLQJ$QGUHV0DLPLNXPlQJX¿OPLGHVVH5DDGLR 2 Eesti Albumitabeli tippu tõusnud LP "Roots Music" eest pälvis Õnnitlevad: keelpilliorkester. Pilet eelmüügis 12 eurot, Eva, Ester, Maeve, Lylia, kohapeal 15 eurot. Lisainfo telefonil 796 1363 Roots mullu Kuldse Plaadi ning sellele järgnenud CD "Winter" Niina, Svetlana, Maia, Valli, või e-posti aadressil kultuur.rapina.ee. püsis kaks kuud nii UK kui Prantsusmaa raadiote enimmängitud Tatjana, Eva, Sirje, Tiia. Räpina Miikaeli kirikus bluusiplaatide edetabelites; varasematest albumitest viis on Kanada veebiajakiri Blues Underground Network valinud aasta P, 13. V 13 Räpina Pensionäride Seltsi koosolek. parimaks Euroopas tehtud bluusiplaadiks. Oktoobris 2017 võitis Esineb Rakvere harrastusteater „Karakter“ OTSITAKSE Roots koos trummar Anneli Kadaka ja laulja Mikk Tammepõlluga komöödiaga „Igaühel oma“. Asukoht selgub Eesti esimese bluusikonkursi Estonian Blues Challenge ning sõi- taaraautomaadi RSHUDDWRULNRMDPHKH tööle hommikuti 06.00– E, 14. V 15 Nõmme Muusikakooli sümfooniaorkestri kontsert. dab märtsis Eestit esindama Norras peetavale European Blues 08.00. Sobib lisatööna. 5 euro/tund. Tel. 5306 8980 Tasuta. Räpina Aianduskooli saalis Challenge'ile. Ühtlasi pälvis Roots võistumängimiselt ka parima K, 16. V 11 Räpina Muusikakooli kontsert kitarristi preemia. MÜÜA Räpina Ühisgümnaasiumis kuuselatid. Luunja. Tel 5119039 N, 17. V 16 Muusikakooli külastab Räpina Lasteaed Foto erakogust Vikerkaar Räpina Muusikakoolis R, 18. V 20 Alle-Saija Teatrustuudio etendus „…ja õunapuud õitsevad“. Pilet eelmüügis 3 eurot, kohapeal 5 eurot. Piletid müügil Ruusa Kultuurimajas ja Ruusa Raamatukogus. Info telefonil 517 6288 või e-posti aadressil kultuur.rapina.ee Ruusa Kultuurimajas R, 18. V 20 Puhkeõhtu Toomas Jalajase bändiga. Pääse 5 eurot. Info: tel 510 7836 või e-posti aadressil [email protected] Aravu Rahvamajas L, 19. V 16.30 20. Räpina laste laulu- ja tantsupäev Tuletõrje väljakul L, 19. V 18 Muuseumiöö „Öös on pidu“ Süvahavva villavabrik-muuseumis L, 19. V 18 Muuseumiöö „Öös on pidu“ Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis L, 19. V 24.00 Muuseumiöö kontsert: esineb Urmas Nagel Räpina loomemajas L, 26. V 9 Hea kodu päevad 2018. OÜ ESTEST PR Täpsem kava kultuur.rapina.ee Räpina mõisa südames ostab metsa- ja põllumaad. L, 26. V 11 Räpina puhkpilliorkestri 150. aastapäev ja puhkpillifestival. Osalevate orkestrite kontserdid. Tel 50 45 215, 51 45 215, [email protected] Info: kultuur.rapina.ee MEIE HULGAST ON LAHKUNUD Leevil, Verioral, Räpinas, Mehikoormas, Ruusal, Leevakul, Võõpsus Aeg võib tasandada kõike… Võtta mälestust ei saa… L, 26. V 12.30 Puhkpilliorkestrite festivali kontserdid RÄPINA LAAT Räpina mõisa peahoone ees 6LUMH/HSS L, 26. V 16 Puhkpilliorkestrite festivali peakontsert. 29. APRILLIL ja 13. MAIL 3.03.2018 Räpina puhkpilliorkester 150 KELL 9–15 RÄPINAS Linda Pindek Tuletõrje väljakul 10.03.2018 K, 30. V 15.30 Lasteaia lõpupeod TULETÕRJE VÄLJAKUL. Räpina Lasteaias Vikerkaar Aleksander Rütmik Müügil toidu- ja tööstuskaubad, 12.03.2018 NÄITUSED Raivo Vainomäe põllu- ja aiakaubad, 20.03.2018 NäituV Ä0DUWLQ .DQJUR MD 5lSLQD OHLE³ on avatud Räpina Raa- matukogus. käsitöö ja vanavara. Eha Kirs 21.03.2018 /lWL V}SUXVQlLWXV Ä0LV YlUYL RQ V}SUXV"³ on avatud Räpina loomemaja saalis. Tule kogu perega! +DUUL.RUMXV Kauksi Põhikooli, Mehikoorma Põhikooli ja Ruusa Põhikooli 23.03.2018 }SLODVWHKLVQlLWXVÄ0LQX(HVWL³on avatud Räpina haldushoone II korrusel. Niina Saluäär Info telefonil 5805 1915. 27.03.2018