USD  SEK  Euribor  ÄP indeks 3,41% 11,03 EEK 1,55 EEK 0,972 1069,14 Tallink võib kasumisse jõuda

Tallink Grupi juht Enn Pant võib analüüti- kute sõnul peatse kasumisse jõudmise üle rõõmu tunda, kui arvestada tehtud kärbe- te mõju ja taastuvaid kaubaveo mahte. Loo- tust annab see, et viimase majandusaasta kahjum on sellele eelnenu omaga võrreldes oluliselt kahanenud. 6

| Neljapäev, 21. jaanuar 2010 | nr 14 (3964) | 25 kr | ARVAMUS

Madalaima hinnaga pak- Jõukatsumine kuja edukaks tunnistami- ne viib alla arhitekti ja inseneri kut- seoskused Skorpioni pärast ning seda tööd tegeva- te inimeste Turvafirma ostnud Indrek Sepp pole rahul Rein maine. Kilgi müüdud kaubaga ja tahab hinda alla 4–5

Mauno Inkinen, Eesti Projekt- büroode Liidu te- gevdirektor 15 INVESTOR 37,8 miljardile dollarile kasvavad sel aas- tal hinnanguliselt küberkaitse kulu- tused. Sellega te- gelevad ettevõt- ted on võidumehed raha kokku korja- misel. 16–17 LISAKS

RIKKAD 11 Suurem osa va- radest on teistele väljastatud laenud TÖÖSTUS 12 Tehnika esirinnas, aga arvepidamine lohiseb PÕLLUNDUS 13 Toetused turguta-

 Indrek Sepp (vasakul) mullu juulis, pärast turvafirma Skorpion ostmist Rein Kilgilt. Nüüd tahab Sepp Kilgile osa miljoneid kroone maksmata jätta. Foto: Andres Haabu vad vesiviljelust

Töötukassa hange Elektrituru avamine Lõpmatuseni riik Paaveli sõbra firmale tekitab küsimusi ettevõtlust ei poputa Vahur Kraft: Töötukassa tellis mitmesaja- Elektrienergia suurtarbijate lii- Kriisi tingimustes on valitsus kroonises riigihankes kontori- du ja Repo Vabrikute juht Tiit euroraha arvel täiendavalt et- kriis pole veel läbi tarbeid firmalt, millel pole eri- Kolk ütles, et Reformierakond tevõtlusse ja tööturu olukor- list majandustegevust, seni- võib teha ettepaneku elektritu- ra parandamisse suunanud 2,3 Majanduskriis Eestis pole veel hur Kraft eile finantsgrupi ma- seid töid ning mille omanik on ru avamine edasi lükata. Kolk miljardit krooni. Rahaminister läbi ja väikest majanduskasvu jandusprognoosi tutvustades. töötukassa juhi Meelis Paaveli ütles, et halb on nii avamine Jürgen Ligi hoiatab, et toetus-  Nordea Eesti juhataja võib oodata 2012. aastal, üt- Paljuski oleneb meie käekäik hea sõber. 2 kui ka avamata jätmine. 9 tepidu pikalt ei kesta. 8 Vahur Kraft les Nordea Eesti juhataja Va- naabrite edukusest. 2

aripaev.ee Mille poolest jäi silma tänane päev Eesti majanduses 12 aastat tagasi? loe kell 9 Äripäev 21. jaanuar 2010 toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Andrus Aljas viis Estonian Airi Euroopa täpsemate sekka Veel mõni aasta tagasi tuli tevõtete koondstatistika alu- uudiseid Estonian Airi lennu- sel kuulutakse mandri täpsei- kite hilinemisest või lendude mate lennufirmade hulka. Es- ärajäämisest kahtlaselt sage- tonian Airi lendude väljumise li. See vari saadab firmat siia- täpsus oli mullu 90,3%. Ees- ni. Siiski võib And- ti rahvuslik lennufirma on ses rus Aljase juhitav statistikas rumeenlaste ja Eesti Õhk rõõmus- luksemburglaste järel kolman- 5MIN tada, sest Euroopa lennuet- dal kohal. PANGANDUS les RMK loodushoiu osakonna ÜKS KÜSIMUS Prognoos Eelarvetasakaalu kriteerium täidetakse Riigi tugi maksab juhataja Marge Rammo. Ta li- sas, et ka 2010. aastal kavat- Kanada kaubanduspro- Swedile miljardeid seb RMK sarnaseid jõuluüritu- fessor arvab, et meie jae- Vahur Kraft: kriis Rootsi riigi garantii kasutamine si jätkata. turul on liiga palju su- läheb Swedbankile hinnanguli- Sarnaselt eelmise aastaga per- ja hüpermarketeid ja selt kokku maksma 5 miljardit suunab RMK kuuskede müü- seetõttu pole jaemüüjatel Rootsi krooni, kirjutas Rootsi gist saadud 600 000 kroo- suurt mõju varustajate pole Eestis veel läbi majandusleht Dagens Industri. ni loodus- ja metsateadlikkuse üle ja hinnad kerkivad. Swedbank on praegu ainus suurendamisse. suurpank, mis pangandussüs- Kas meil on Majanduskriis Eestis po- teemi toetuseks käivitatud ga- AKTSIAD le veel läbi ja väikest ma- rantiiprogrammis osaleb. Rii- Nordeconi aktsia liiga palju janduskasvu võib oodata gi garantiiga laene on umbes 2012. aastal, ütles Nordea 240 miljardit Rootsi krooni, kir- kosus neli korda suurkauplusi? Eesti juhataja Vahur Kraft jutas leht. Nordeconi aktsia väärtus on eile finantsgrupi majandus- Praeguseks on Rootsi riik ja oma eelmise kevade põhjast prognoosi tutvustades. maksumaksjad garantiide eest kasvanud neljakordseks. tulu saanud 1,5 miljardit Root- Kui märtsis maksis aktsia 8,6 Ehkki Lääne-Euroopa eks- si krooni, millest 1,3 miljardit krooni, siis on viimase näda- porditurud on taastumas ja on maksnud Swedbank. la ralli kergitanud aktsia hinna  Lembit Vainumäe, see annab Balti riikidele või- Rootsi riigivõla amet hindab, 34,5 kroonini. LeVa ASi tegevjuht ja üks maluse kriisist välja tulla, on et garantiiprogrammi lõppemi- Merko Ehitus ei jää Nordeconi omanikest majanduse taastumise tempo sel on riik sellest tulu saanud tulemustele kuigivõrd alla – siiski aeglane, märkis Põhja- kokku 6 miljardit Rootsi kroo- oma kevadisest põhjast, mil uniks investoreid ja maade suurim finantsgrupp ni, millest Swedbanki osalus aktsia maksis 29,5 krooni, on raha on, ehitame nii Nordea oma majandusprog- oleks 5,2 miljardit Rootsi kroo- see kosunud 108,1 kroonini, Kpalju, kui vaja. Prae- noosis. ni, kirjutas leht. mis teeb tõusuks 3,7 korda. gu tundub, et ei ole liiga “Sel aastal veel jõulisi kas-  Nordea Eesti juht Vahur Kraft eile finantsgrupi majandusprog- palju. vunumbreid ei näe, aga kriisist noosi tutvustamas. Foto: Andres Haabu TEHING TEADUS välja tulek on 2011. aastal,” üt- RMK müüs 600 000 kr Tehnikaülikool avas les Kraft ning lisas, et eelkõige Eestis pole kriis läbi. VÕRDLUS TSITAAT eest jõulukuuski 4,2miljonilise labori Nordea prognoosi kohaselt RMK müüs möödunud aas- Tallinna Tehnikaülikoo- ulatus Eesti majanduslangus Maailmamajandus Sel aastal ta lõpus kokku ligi 5000 jõulu- li rektor Peep Sürje avas eile  Janek Kivimurd, DPD Ees- mullu 15 protsendini. Tänavu- peaks tänavu kosuma veel jõulisi kuuske, neist 4500 puud era- 4,2miljonilise kõrgepingelabori ti müügi- ja turundusjuht seks aastaks prognoosib pank  majanduse reaalkasvu prog- isikutele. elektroenergeetika instituudis, Eestile 0,5protsendilist lan- noos, protsentides kasvunumbreid ei Esmakordselt sai kuuse eest kus seni olid kasutusel ise val- ui palju on palju? gust, järgmiseks aastaks aga 2010 2011 näe. tasuda mobiiltelefoniga, seda mistatud seadmed. Tarbija seisukohalt juba neljaprotsendilist tõusu. Hiina 10,1 9,6 ” võimalust kasutades osteti Labori seadmed läksid maks- Kon muidugi meel- Seda aga peamiselt lootuses, Rootsi 3,2 2,4 Vahur Kraft, Nordea Eesti juht enam kui pooled kuuskedest, ma ligi 4,2 miljonit krooni. Te- div, mida rohkem neid on. et eksport taastub. Venemaa 2,8 4,2 teatas RMK. gemist on Eesti jaoks unikaal- Murelaps on Eesti kui turu “Ekspordisektor on seotud Soome 2,7 2,5 “Oodatult püsis inimeste hulk, sete kõrgepingeseadmetega. ja tellitava koguse väiksus meie kaubanduspartnerite tur- USA 2,2 2,0 NUMBER kel tavaks endale ise metsast Kuna seadmed on Eestis uni- ning meie efektiivsus, mis gude taastumisega. Ja kui me Jaapan 1,6 1,2 jõulupuu tuua, samas suurus- kaalsed, saab labor täita ka kajastub kuludes. näeme, et eurotsoon, Põhjala Eesti -0,5 4,0 järgus möödunud aastaga,” üt- tellimusi väljastpoolt TTÜd. ja meie lähinaabrid 2011 jõuli- Leedu -2,5 3,0 1,5 semalt stabiliseeruvad, siis see Läti -3,0 2,7 aitab meie majanduskasvule maailm 3,6 3,4  protsenti on Eesti inflat- kaasa,” kinnitas Kraft. euroala 1,7 1,5 sioon järgmisel aastal Nordea Allikas: Nordea teatel, tänavu aga -1,0%. Sisetarbimine jääb kehvaks Kuna Eesti peamistel ekspor- diturgudel pole oodata väga Eestis 17 protsendile. Töötu- rulisem on panga kinnitusel kiiret majanduse taastumist, se määra mõningast langust eelarvetasakaalu kriteeriumi usub Nordea, et Eesti ekspor- võib oodata aastal 2011, mil täitmine, kuid nende hinnan- di kasv jääb tänavu 3,5% tase- see langeb 16,5%ni. gul täideti see tingimus nii mele. Ka sisemaine tarbimi- Nordea majandusprognoo- 2008. kui ka 2009. aastal. ne ei ole veel vaatamata tarbi- si baasstsenaarium näeb ette Valitsus on selle nimel tei- jakindluse stabiliseerumisele Eesti liitumist Euroopa raha- nud väga suuri pingutusi ning jalgu alla saanud. liiduga järgmise aasta algu- pole põhjust arvata, et eelarve- “Maailmas on oht, et posi- ses. Kraft märkis, et usub 95- kriteeriumi täitmise järel loo- tiivseid kasvunumbreid või- protsendilise tõenäosusega butaks eelarve tasakaalusta- dakse valitsuse abipaketti- euro tulekut. Eurot ei tohi jää- mise soovist, seisis Swedbanki de tõttu alla revideerida,” li- da lootma, vaid peab omama prognoosis. sas Kraft. plaani, et täita euro kriteeriu- Rahandusminister Jürgen Nordea teatel avaldab Eesti mid, lisas ta. Ligi ütles eile, et ta on päris majanduskasvule pidurdavat kindel, et Eesti täitis eelmisel mõju eratarbimise vähenemi- Eurole üleminek tõenäoline aastal euroga ühinemiseks va- ne, mis on tingitud tööpuudu- Swedbank teatas 14. jaanuaril jaliku 3% eelarvedefitsiidi kri- se suurenemisest ja palkade avaldatud prognoosis, et Ees- teeriumi ja sel aastal peaks va- alanemisest. Tööpuudus kas- ti läheb 2011. aastal eurole üle ru olema veel suurem. vab panga hinnangul tänavu “väga tõenäoliselt”. Kõige kee- Jaana Pikalev

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 faks: (372) 667 0265 Seminarid ja käsiraamatud: või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- faks: (372) 667 0300 sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, Korrespondent Tartus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Väinu Rozental, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: www.aripaev.ee/tellimine olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected] 21. jaanuar 2010 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER ÄRIPÄEV ÕNNITLEB LOE VEEBIST HOMME Ilmars Rimševics Lugejate lemmikud Miljardini küündivas uues Läti keskpank suutis hooli- Hoiustaja hea põli sai otsa mata riiki tabanud suurkrii- (15 633) rahapesujuhtumis kasutasid sist teenida mullu kasumit Teedeehitaja tahab Paldis- petturid sadade miljonite 1,6 miljardit krooni. Aasta ki sadamalt võlga kätte saa- varem vaid 1,2 miljardit. Rii- da (2208) kroonide legaliseerimisel 20 gi eelarvesse läheb kasu- Ettevõtja: töötukassa raha- protsenti USA raamatusõp- mist kaks kolmandikku, nii paigutus ajab vihale (2068) Tavidit ja Sampo Panga kontot radest on viimase aasta jook- et rahahädas valitsusel on sul loobunud paberraamatu põhjust keskpanga juhile ostust, eelistades e-raamatut. tänulik olla. www.aripaev.ee loe Äripäevast

Hange Tundmatu reklaamifirma sai magusa otsa Laenud Ekportijad aktiivsemad PANGANDUS Läti keskpank teenis Töötukassa miljonihankest sai Swedbank: laene 1,6 mld kr kasumit Läti Pank sai 2009. aastal 74 miljonit latti (1,628 mld suure osa asutuse juhi sõbra firma taotletakse rohkem kr) kasumit, millest 65 prot- senti ehk 48 miljonit latti Töötukassa tellis miljoni- Rohkem on hakanud laenu kantakse üle riigieelarvesse, kroonises riigihankes kau- TASUB TEADA taotlema ennekõike eks- TSITAAT kirjutas rus.db.lv. pa firmalt, millel pole erilist pordiga tegelevad töös- 2008. aastal oli Läti kesk- majandustegevust, seni- Meelis Paavelil on firma tusettevõtted ning klien- Enamik ette- panga kasum 53,4 miljonit seid töid ning mille omanik MP-Reklaamtrükk, selle ju- did, kes kasutavad eurora- võtteid vajab latti (1,175 mld kr). on töötukassa juhi Meelis hatuse liige on abikaasa Kül- ha, märkis Swedbanki et- Paaveli hea sõber. li Paavel ning juht Aliina Jo- tevõtete toodete divisjoni praegu laenu eel- LENNUNDUS hanson. direktor Karin Lamp. kõige käibekapitali Finnair tõstab Töötukassa kuulutas det- Seitsme töötajaga firma ” sembris välja riigihanke, mil- käive oli 2008. aastal 3,8 mil- “Majanduskeskkonna sta- finantseerimiseks. piletite hinda lega ostis ligi 900 000 krooni jonit krooni, kasum 147 500 biliseerumisel ning euro- Karin Lamp, Swedbanki Jaanuari lõpust tõusevad eest asutuse logoga kontoritar- krooni. ootuses võiksid ettevõtjad ettevõtete toodete divisjoni Finnairi lennupiletite hin- beid ja meeneid. Hankest ligi Firma maksis samal aastal tunda ennast kindlamalt. direktor nad, kui firma tõstab kü- pool läks reklaamimaastikul dividende 750 000 krooni. Meie hinnangul kasvab uute tuse lisamaksu, kirjutas tundmatule firmale AD Mad. MP-Reklaamtrüki tütar- laenude väljaandmine suure Kauppalehti. AD Madi omanik on töö- firma Decoprint registreeri- tõenäosusega,” rääkis Lamp miseks ning garantiiteenu- Riigisisestel lendudel ja Eu- tukassa juhi Meelis Paave- ti 2006. aastal. Juhatuse liige selle aasta plaanidest. seid.” Lamp rääkis, et vähe- roopa sihtkohtadesse len- li Palamuselt pärit koolivend on Külli Paavel. 2008 oli firma “Laenu taotlemise suure- nenud on ettevõtete põhivara damisel tõuseb maks 28 Ago Kurg. “Jah, ma tunnen käive 45 500 krooni. nemist on näha ennekõike investeeringud ja selle finant- euro võrra, pikamaalendu- seda inimest, aga kuidas see OÜ Reklaamikink käive ekspordiga tegelevatel töös- seerimine. del 48 euro võrra. Muutus seondub selle hankega?” kü- 2008. aastal oli 6,2 miljo- tusettevõtetel ning klienti- Swedbankis on laenupro- hakkab kehtima 24. jaanua- sis Kurg. Töötukassa hanke võitnud nit krooni, AD Madil 24 000 de hulgas, kes kasutavad eu- jektide hindamisel aina olu- rist. Hankel kandideeris ka te- AD Madi omanik Ago Kurg. krooni. Firmade omanik on roraha, ja see on positiivne lisem kriteerium ka panga “Seitsme kuuga on kütus male kuuluv teine reklaami- Foto: Julia-Maria Linna Ago Kurg. trend.” ja ettevõtja suhe. “Üha enam kallinenud kolmandiku võr- firma Reklaamikink OÜ, mis Ta lisas, et samas aga port- liigutakse suunal, et ettevõt- ra, mis suurendab kulusid ei osutunud võitjaks. Miks fell amortiseerub kiiremini, ja valib endale ühe põhipan- ligi 100 miljoni euro võrra Kurg ei teinud hanget Reklaa- tundmatule firmale, on tema kriteeriumide esitamist. “Pak- kui kasvab uute väljaantava- ga, kes tunneb ettevõtet ot- aastas. Kütusemaksu tõst- mikingi nime alt ja sisuliselt sõnul varemgi ette tulnud. kujate ringi piiramine ei olnud te laenude maht. “Näha on sast lõpuni ja oskab ka seelä- mine korvab vaid väikese kandideeris iseenda firmaga? Orient Kontorikaubad te- põhjendatud,” lisas ta. trendi, et enamik ettevõtteid bi pakkuda just konkreetsele osa kuludest,” ütles Finnairi “Tean, kuhu te sihite. Meelis gevjuht Allar Gorbunov on sa- Töötukassa avalike suhe- vajab praegu laenu eelkõi- ettevõttele sobivaid lahendu- hinnapoliitika eest vastutav Paavel selles hankeprotsessis muti seda meelt, et tundmatu te juht Erko Vanatalu oli üks ge käibekapitali finantseeri- si,” sõnas ta. aripaev.ee Peter Gabrielsson. ega ka lepingu sõlmimisel ei firma riigihankel võitmine te- seitsmest inimesest koosne- osalenud. Kuna firma sai esita- kitab küsimusi. vas komisjonis, kes valiku lan- da vaid ühe tootenäidise, osa- “Pakkujale miinimumkäi- getasid. “Vaatasime konkreet- lesin ma ka firmaga AD Mad,” be nõude esitamine on kind- seid tooteid, teadmata firmat, ütles Kurg. lasti mõistlik ja välistab ühe- kes selle on valmistanud. Hin- Hankes osalenud, ent mitte kordse tehingu tegemiseks damine oli väga objektiivne,” valituks osutunud Büroomaa- loodud pakkujate osalemise,” kinnitas ta. ilma omanikfirma Infotark põhjendas ta. Töötukassa juhi Meelis osanik Jüri Ross ütles, et need Töötukassa hankejuht Piret Paaveliga ei õnnestunud Äri- asjad äratavad temas pehmelt Erik aga ütles, et lihtmenetlu- päeval ühendust saada, kuna öeldes kahtlusi. Seda, et riigi- se hanke puhul ei näe seadus ta on puhkusel. hankes läheb võit suhteliselt ette pakkujatele müügikäibes Kadri Jakobson Kinnisvara Aastaga tehinguid neljandiku võrra vähem Statistika: tehingute põhi ületatud 2009. aasta kolmandas Aastaga on tehingute arv vu põhi arvatavasti ületatud. kvartalis sõlmiti statistika- vähenenud veerandi võrra. 2009. aasta esimeses kvarta- ameti andmetel Eestis kok- Hinnalanguse tõttu vähenes lis sõlmiti ostu-müügilepin- ku 6352 kinnisvara ostu- aga tehingute koguväärtus ko- guid kõigest 5440, kirjutas müügilepingut koguväärtu- guni 52% jagu. oma blogis kinnisvaraspetsia- sega 3,9 miljardit krooni. Küll aga on tehingute ar- list Tõnu Toompark. aripaev.ee Äripäev 21. jaanuar 2010 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0338, e-post [email protected] UUDIS4

 Skorpioni eksjuhtide- le kuuluva K-Valve ehk Skarabeuse kaubamärgi all turgu vallutada püüdva turvafirma töötaja uhke Hummeriga. K-Valve kontor rendib ruume Rein Kilgi firmale kuuluvas hoones. Foto: Julia-Maria Linna

ga Pristisele kandadele astuda. peale jäetud osa raha maksma- Kadri Paas Sepal on seetõttu tekkinud kü- ta jätta,” selgitas Sepp. Hinda [email protected] simus, kas ta loob turvafirma võis langetada ligikaudu küm- Kilgiga või Kilgita. nendiku võrra. Sepa ja Pristise jaoks sai sel- Pärast Ardo Ojasalu ana- Skorpion Kadrin Karner geks, mida tegelikult Skorpio- lüüsi valmimist puhkes te- [email protected] ni Julgestusteenistuse asemel rav tüli. osteti pärast seda, kui IMG ad- “EBITDA (ärikasum enne Mullu suvel Rein Kilgilt vokaadibüroo jurist, maksu- ja kulumit – toim) ei olnud kor- Skorpioni Julgestusteenis- tolliameti endine peadirektor rektselt välja arvutatud ehk fir- tuse ostnud Indrek Sepp Ardo Ojasalu sai valmis Skor- ma väärtus oli alusetult, näi- süüdistab Kilki pettuses, pioni väärtuse hindamisaru- teks ühekordsete tulude ar- Kilk peab omakorda Seppa andega. vel üles blufitud,” oli Sepp nör- võlglaseks. “Ostsime alguses 25 prot- dinud. viis Sepa ja senti, et müüja saaks kindel Sepa sõnul kohtus ta Kil- “Ütleme nii, et koti suu oli olla, et tehing igal juhul toi- gi ja tolle finantsjuhiga viima- lahti ja põrsas paistis, aga me mub,” täpsustas Sepp. Kilk kii- ti detsembris. “Mingeid argu- ei teadnud, kui rasvane või rustas seejärel takka ning nii mente ei esitata, kõike eitatak- millist nägu see põrsas tegeli- löödi ikkagi käed, kuigi Oja- se. See on äärmiselt nördima- kult on,” rääkis Sepp Skorpio- salu koostatav ettevõtte väär- ajav ja kummaline käitumine ni ostust. tuse analüüs polnud veel val- suurärimehe poolt. Samas… “Olen võlausaldaja, aga võ- mis, lausus Sepp. Üks hea tuttav küsis minult, lausaldaja, teatavasti, on alati kui kuulis, et tegin Kilgiga te- Kilgi tülini Hind võis langeda 10% paha,” kommenteeris Hiinas hingu, kas ma veel kohtusse viibiv Kilk Sepa väiteid. “Kõik Skorpioni aktsiad ja ko- ei olegi jõudnud,” lisas Sepp Lisaks vaidlusele ostusum- hustused võtsime üle. Maksi- muiates. Turuvõitlus Pristisele müüdud ma üle lõhub seniste partneri- me raha ära. Samas koostasi- “Olen pehmelt öeldes jah- te suhteid veel üks asi. Samal me koos Kilgiga mitmelehe- munud. Minuga on Sepp kõ- ajal, kui Kilk ja Sepp Skorpio- küljelise ostu-müügilepingu li- nelnud viimase ajani üsna me- Skorpioni juhid haaravad uue ni hinna üle kauplesid, ostsid sa, milles loetlesime üles juh- sisel toonil ja mulle pole ta kor- Kilgi ja Skorpioniga seotud tumid, millisel juhul on meil dagi mingeid pretensioone esi- turvafirmaga ka Pristise kliente töötajad Sepa väitel pisikese õigus Skorpioni hinda lange- tanud,” lausus praegu Hiinas turvafirma, et edaspidi selle- tada ehk Kilgile järelmaksu viibiv Rein Kilk. toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0338, e-post [email protected] 21. jaanuar 2010 Äripäev UUDIS 5 TSITAAT TSITAAT Koti suu oli lahti ja Kui raha ei ole, aga selge põrsas paistis, aga nõue on üleval, siis pole me ei teadnud, millist nägu küll lootust seda jabura ja hale- see” põrsas tegelikult on. ”da jutuga maha rääkida. Indrek Sepp, Skorpioni Julgestusteenistuse ostja Rein Kilk, Skorpioni Julgestusteenistuse müüja

TURG KES ON KES Skarabeuse omanik: Kilk Pristis lootis  Skorpioni Julgestus- Skorpioniga oma osa teenistuse AS uue turvafirmaga seotud pole kahekordistada Kuulus kuni eelmise aas- ta augustini Rein Kilgi firma- Rein Kilgile kuuluva Trans- tarfirmad olid olemas, aga nn kunagi ka Skorpioni autosid:  Eesti turvateenuste turg 2008. aasta, käive mln kroonides le Transcom Grupp. Kilk müüs comi palgal oleva K-Val- pea ehk Skorpion oli müüdud. “Miks ei peaks uus algus prae- turvafirma ja selle tütarette- ve vastne omanik Ivar Lahi Nii tuligi mõte teha neile tü- gu õnnestuma!?” väljaspool liitu olevad võtte Lilto Pristisele. kinnitas, et Kilgil ei ole Ska- turvaettevõtted tardele uus pea,” näitlikus- “Isegi turvaturu esimene 2008. aastal 453 töötajat. rabeuse märgi all tegutseva  Pristis 154 tas Lahi. mees Urmas Sõõrumaa isik-  Pristis AS turvafirmaga pistmist ning  Telegrupp 148 Milline seos on K-Valvel likult on turul tagasi. See näi-  teised 60 Töötajaid 2008. aastal 111. viiemiljonilise investeerin- Rein Kilgiga? tab, et me ei ole valel teel,” ar- Omanik Indrek Sepp. gu ettevõttesse tegi ta isik- Lahi rääkis, et ta töötab vas Lahi.  K-Valve likest säästudest. praegu Kilgi heaks Transcomis Lahi sõnul on K-Valve kibe- Kaubamärk Skarabeus. turvanõunikuna ja saab da kiirusega tööle hakanud. 2008 oli käive alla miljoni Lahi töötas aastaid kuni sealt ka palka. “Mis puutub 4. jaanuaril alustati tehnilise krooni ja kahjum 18 miljonit. mullu juuli lõpuni Kilgi allu- Skarabeusi, siis seal me Kilgi- valvega. Kõigest kümne päeva Senine omanik ja tegevjuht vuses, Skorpioni Julgestus- ga koos ei ole,” rääkis ta. jooksul on firma saanud 100 kokku Vladimir Klimušev müüs ette- teenistuse juhatuse liikmena. Kas on võimalik, et Kilk võ- uut klienti. 2369 võtte mullu augustis (samal Siis sai Pristis Skorpioni uueks tab K-Valve üle? “Kümme klienti päevas ajal, kui käisid Kilgi ja Sepa va- omanikuks. “Rein Kilk viib Pristisega on täiesti korralik tulemus. helised läbirääkimised Skor- “Teatud inimestele teatud seotud asjad lõpuni. Praegusel Kolmapäevast on avatud ka pioni ostuks) Elina Leppojale, asjad pärast ühinemist ei sobi- hetkel ta ei saakski tulla, aga ei Skarabeusi Tartu keskus. Sealt kes on Skorpioni endise nõu- nud või sooviti neist lahti saa- välista ka,” märkis Lahi. peaks sama palju kliente tule- kogu esimehe Ivar Lahi abikaa- da. Osa tahtis ka ise ära tulla Rahast rääkides ütles La- ma,” lootis omanik. Eesti Turvaettevõtete sa. Leppoja müüs firma paar ning targem oli kõik need ini- hi, et K-Valve OÜ soetati selle Kas K-Valve kliendid on val- Liidu liikmed kuud hiljem edasi Lahile. Fir- mesed kokku koondada,” rää- endiselt omanikult “olematu davalt vanad Skorpioni klien-  G4S Eesti 1188 masse läksid üle paljud Skor- kis Lahi, miks ta K-Valve OÜ summa eest”. Sinna on Lahi did?  Securitas 157 pioni võtmetöötajad, ka en- ära ostis ja Skarabeuse kauba- ja tema abikaasa Elina Lepp- “On ka teiste firmade klien-  Skorpion 141 dine juhatuse liige Veljo Volt, märgi all Eesti turvaturgu üri- oja investeerinud üle viie mil- te ja päris uusi kliente. Klien-  Hansab 110 kes nüüd on K-Valve tegevjuht. tab vallutada. joni krooni ning rahastamine did otsivad meid ise üles. Meie  teised 411, sh K Grupp 34 Üritavad otsepakkumistega Kuigi K-Valve OÜ ei ole uus jätkub. Pangalaenuga Lahi se- ei hakka kiitlema, kuivõrd üle meelitada Pristisele läinud – Vladimir Klimašev asutas da enda sõnul ei tee. head oleme kellegi ülelöömi- Allikas: Eesti Turvaettevõtete Liit endiseid Skorpioni kliente. selle 2005. aastal – on sellel Lahi meenutas, et Skorpio- sel,” märkis K-Valve tegevjuht Lahi sõnul seotus temale kuu- niga alustati samuti aastaid ta- Veljo Volt. KOMMENTAAR luvate Skorpion Venemaa ja gasi majanduslanguse ajal. Ta Praegu töötab K-Valves na- Skorpion Ukrainaga. näitab käega aknast paistva- tuke alla 100 inimese, kuid eie käes on faktid, Kokkuvõttes oli Skorpioni “Skorpioni müügi järel tek- le parkimisplatsile ning nen- peagi loodetakse kasvatada millest saame järel- ja Lilto ost Pristise jaoks iga- kiski naljakas olukord, et tü- dib, et sel samal hoovil pargiti palgaliste arvu 200ni. Mdada, et meile on ti mõistlik tehing, sest kas- konkurents sisse program- vasime suuruselt teiseks tur- meeritud, sest ajaline faktor vafirmaks Eestis ning saime ja K-Valve OÜ omanike taust võimaluse sekkuda uute tee- seda kinnitab. nuste ning võimsusega tur- Kes neist meiega halbu vaturu arendamisse. Praegu- plaane haudus ja kas Kilk on ses arusaamatuses on küsi- OÜ A-Tolliagentuur on tegutsenud alates 1996 aastast, ettevõttes töötab üle 40 spetsialisti. Meist on saanud paljudele petta saanud ka Lahi käest, mus aga ärieetikas: kuidas Eesti ettevõtetele lahutamatu koostööpartner aruandlusteenuse osutajana. Soovime täiendada oma kollektiivi veelgi. andes kinnitusi, millest tal selliseid suurtehinguid ikka- ülevaade puudus, on meie gi läbi viiakse!? “Pristis tegi Transcom Gru- jaoks tähtsusetu. Indrek Sepp, Pristise omanik pile ettepaneku alandada hin- da 6 miljoni võrra. Sellele vas- ÜKS KÜSIMUS tasime ettepanekuga firma ta- Kandidaatidelt ootame suurepärast suhtlemisoskust gasi osta. Kui midagi olnuks Rein Kilk, milline roll on le tööga leiba teeninud mehi ja eelnevat aktiivmüügi kogemust. Skorpioniga viltu olnud, siis Teil uue turvafirma K-Valve jääb ju töötuks. CV palume saata [email protected] miks see iseenesestmõistetav elustamises ja milline Teie Sepp on mitmeid kuid pi- Lisainfo: Piret Kivinurm, tel 655 0703, www.toll.ee ettepanek tagasi lükati?” kü- palgalisel, turvanõunik Ivar danud Ivar Lahi meeskonna- sis Kilk retooriliselt. Lahil? ga sõbralikke läbirääkimisi eesmärgil, et K-valve võtaks Kilk on olnud paindlik korpioni ostu-müügi Pristise objektidel reageeri- “Pristis jäi Skorpioni ostmisel lepingu sõlmimisel an- mise enda õlule. Sepp väitis Transcom Grupile üsna suu- Sdis Indrek Sepp lahkelt mulle, et on neile pakkunud red summad võlgu ja nende kirjaliku nõusoleku Lahile ka Skorpioni nime. Kahju, maksetähtajad on kätte jõud- nii Eestis kui ka mujal turva- kui Transcom Grupile võla nud,” lisas Kilk. “Kui raha ei äris osaleda. Milles siis nüüd maksmine nüüd seda head ole, aga nõue on üleval, siis po- probleem võiks olla, kui see plaani kuidagi segab ja ko- le lootust seda jabura ja haleda sai juba kolmveerand aastat guni K-Valve ja Pristise vahel jutuga maha rääkida”. tagasi kokku lepitud? Peale- äri tegemist segab. Kilk lisas, et on oma võlglas- gi, lepingu allkirjastamisel tesse suhtunud paindlikult. nõudis Sepp, et Lahi esitaks Minul endal puudub ambit- “Ka Sepalt oleks jabura mee- tagasiastumisavalduse. Sa- sioon vähemalt nähtavas diarünnaku asemel oodanud muti kutsus ta tagasi Skor- tulevikus turvaettevõtluses lihtsat palvet võla ajatamiseks. pioni juhatuse. kaasa lüüa. Olen 15 aastaga Mõistan, et majandusolukord Muide, mulle on Sepp juba ühe korra nullist üles pole samasugune mis ostu- väitnud, et kavatseb patrull- ehitanud mullu Eestis suu- hetkel. Sepa jutu teeb absurd- teenistusest loobuda – sel- ruselt teiseks tõusnud eduka seks asjaolu, et lisaks laenule leaastased kulud olid Skor- turvaettevõtte. Skorpion oli olen garanteerinud Sepa ärisid pionil ligikaudu 25 miljonit selleks ajaks maailma suu- märkimisväärsete summade- aastas – ja võtta patrulltee- rim Eesti kapitalile kuuluv ga. Hoolimata solvavatest süü- nust teistelt turvafirmadelt. turvafirma ja mul pole sel- distustest hoian tema ettevõt- Tõesti geniaalne plaan, aga les keerukas valdkonnas vaja misele endiselt pöialt.” suur hulk terve elu ainult sel- enam midagi tõestada. Äripäev 21. jaanuar 2010 toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected] 6 UUDIS

 Helsingi vahet käiv Tallinki alus liigub vapralt ka jäises meres. Foto: Andras Kralla Analüütikud ennustavad Tallinkile peatselt kasumit Aktsia Lootus saada Telekomi raha TSITAAT TULEMUSED Kui reisijate Reisijanumber püsib kaubaveost ühtlasemana mas ja ka kulude kärped on viimase kahe kvartali jook- pardakulu-  Tallinki reisijate arv miljonites ja kaubavedude arv Virge Haavasalu hakanud vaikselt mõju avalda- sul märgata reisijate tarbimi- [email protected] ma,” tõdes analüütik. se üldpildi paranemist. See on tused samuti kiire- Tulud jäid Pisangi ütlusel positiivne signaal tulevikuks, mat kasvu hakka- 2,5 50 000 Tallink sai oma uue majan- oodatust nõrgemaks osaliselt märkis ta. ” dusaasta esimeses kvarta- reisijate kasinamate pardaku- vad näitama, siis 2,0 40 000 Väikeaktsionär pole kaubavedusid lis 18,6 miljonit krooni kah- lutuste tõttu. “Pardakulutused 19 379 sealt tuleb korralik 1,5 30 000 jumit, analüütikute teatel on absoluutnumbrites kasva- kahjumliku aktsiaga rahul võib laevafirma peagi kasu- nud viimaste kvartalite jook- Laevafirma väikeaktsionär Ur- lisa ka kasumlikku- 1,0 20 000 misse jõuda. sul ning see lisab kindlust, et mas Uustal leidis, et kuna et- sele. reisijaid taastumise trend võiks jätku- tevõte on pidevas kahjumis, 10 000 Sten Pisang, LHV analüütik 0,5 Võttes arvesse Tallinki juh- da,” ütles ta. võiksid Tallinki juhatuse liik- 580 534 tide tehtud kärbete mõju, taas- Trigoni fondijuhi Heiti med firmat paremini juhtida. 0 0 tuvaid kaubaveo mahte ja par- Riisbergi ütlusel on paari aasta Uustali hinnangul laevafir- NUMBER detsember 06 detsember 09 dakulutuste kasvu, võib lae- perspektiivis Tallinkile suur- ma kahes kohas korraga kasu Allikas: Tallink, Äripäev vafirma peagi kasumisse jõu- teks riskideks nafta hind ja int- lõigata ei saa – kui pilet on kal- da, nentis LHV analüütik Sten ressimäärad, mille üle ettevõt- lis, siis tarbimiseks raha ei jää. 16,7 Pisang. “Rahavood äritegevu- tel puudub kontroll. Kui Tallinki edasi-tagasi sõit KOMMENTAAR sest olid esimeses kvartalis Kui Tallinkil õnnestub maksab umbes 1100 krooni,  protsenti olid Tallinki oluliselt tugevamad kui aasta müüa või rentida vanu aluseid siis konkurendil Viking Line’il administratiiv- ja üldkulud ui vaadata eelmiste Soome liinidel 19%, aga Soo- tagasi. Samuti olid kogu kvar- ja jätkata kaubaveomahtude on poole odavam, tõi ta võrd- esimeses kvartalis eelmise kvartalite tulusid geo- me–Rootsi liinidel 6,5%. Tu- tali rahavood eelmise aasta- kasvatamist, võib järgnevatelt luseks. majandusaasta sama ajaga Kgraafilise segmendi lu reisija kohta saab Tallink ga võrreldes tugevamad ning kvartalitelt Riisbergi arvates Uustal on soetanud üle 300 võrreldes väiksemad. järgi, siis on olulisemad Soo- minu arvutuste järgi Soome- kui siia lisada järgmiste kvar- oodata positiivseid üllatusi. 000 Tallinki aktsia praegusest me–Rootsi liinid. Tallink Rootsi liinidelt pea kaks kor- talite laenupuhkused, siis tu- Lühiajalise positiivse mõju- oluliselt kõrgema hinnaga, ent TAUST suutis küll eelmises kvar- da rohkem kui Eesti–Soome levad rahavood veelgi tugeva- na tõi Riis berg esile veel Ees- pole valmis aktsiate müügi- talis kasvatada reisijate ko- laevadelt. mad,” ütles ta. ti Telekomi lahkumise bör- ga kaotama. “Tegu on äärmi-  Eelmise majandusaasta guarvu 1,2% võrra, aga Soo- Tundub, et Tallinki jaoks silt ja välisraha järk-järguline selt halva investeeringuga,” li- 30. novembrini 2008 kest- me–Rootsi liinidel kahanes on üsna olulise tähtsusega Kärpimise tulemused naasmise. “Olles üks suure- sas Uustal. nud esimeses kvartalis tee- see 4%. turuosa võitmine Soome– hakkavad ilmnema maid ja likviidsemaid ettevõt- Uustalile jäi arusaamatuks nis Tallink 30,7 mln kr kahju- Eelmise finantsaasta esi- Rootsi liinidel. Usun, et nen- Kuigi Tallinki tulemused jäid teid turul, ei saa Baltimaades- Tallinki kõrvalharude takson- mit, käive kahanes 6,4%, 2,8 meses kvartalis moodusta- de liinide turg on üsna küps tulude ja kasumi poolest LHV se investeerivad institutsioo- duse ja hotellide prioriteediks miljardini. sid tulud Soome-Rootsi liini- ning reisijate hulka kasvata- prognoosidest nõrgemaks, nid Tallinkist mööda vaada- tegemine. “Kui kõrvalharusid  Tallinki reisijate arv kasvas del 42% kogutuludest, Eesti- da saab vaid peamiselt kon- võib neid Pisangi hinnan- ta,” uskus ta. ei oleks, oleks majandustule- aastaga 1,2%. Kaubaveoma- Soome liinidel vaid 12%. Eel- kurentidelt osa äravõtmi- gul pidada siiski korralikeks. Tallinki finantsdirektori mused kindlasti paremad,” us- hud olid aastatagusest veel mise finantsaasta neljandas se teel. “Kaubaveomahud on taastu- Janek Stalmeistri sõnul on kus Uustal. 10,5% väiksemad. kvartalis kasvas tulu Eesti- Tõnis Oja toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected] 21. jaanuar 2010 Äripäev UUDIS 7

Võlad Kahanenud maksehäired ei pruugi näidata veel paremat maksmist TÖÖSTUS aasta kaubamahu kasvuga Soomes kulub Baltimaade suurte sadamate seas viimasele kohale, liider elektrit rohkem on Tallinna Sadam. Ettevõtjad suhtuvad Energiatööstuse teatel pöö- Aasta eest oli Tallinna Sadam ras tööstuse elektrikulutus viimane. eelmise aasta lõpus tõusule, Võrreldes 2008. aastaga kas- kirjutas YLE Uutiset. vas Tallinna Sadama kauba- maksehäiretesse leigemalt Detsembris kasutas töös- käive 2009. aastal 8,7 prot- tus esimest korda kahe aas- senti. ta jooksul rohkem elektrit kui Võrreldes 2008. aastaga ka- Kuigi Krediidiinfo juht Alar saa alati Krediidiinfot kasuta- eelmisel aastal. hanes Ventspilsi Sadama Jäger lausus eile, et makse- da, kuid üks abivahend on ta Majandussurutise tõttu ka- kaubakäive 7 protsenti. raskustes ettevõtjate pea- kindlasti,” lausus Kuhhi. Sa- hanes eelmise aasta elekt- le paistab juba veidi päike- mas rääkis ta, et Krediidiinfo rikasutus aastataguse aja- KAUBANDUS sekiiri ja maksehäired vä- keskkonnas ringi liikudes jääb ga võrreldes 7 protsenti. Eel- Saaremaa Tarbijate henesid veerandi võrra, ei küll mulje, et viimasel ajal on mise aasta elektritoodan- peegelda see osa ettevõt- võlad vähenenud. gu mahu vedas langusesse Ühistu käive kahanes jate arvates tegelikku olu- “Seisud on paremaks läi- tööstus, mis kasutas 16 prot- Saaremaa Tarbijate Ühistu korda. nud. Isegi kui vaadata Kredii- senti vähem elektrit kui aas- mullune brutokäive küündis diinfo raporteid, siis punane ta varem. 573 miljoni kroonini, mis oli “Ma ei usu, et see on tõene on läinud paljudel siniseks ehk Ülejäänud elektritarbijad ka- veerandi võrra väiksem kui (23protsendiline maksehäire- võlg on kustutatud või lahen- sutasid samal ajal rohkem aasta varem. te vähenemine – toim). Pigem datud. Ega inimestel ei meel- elektrit kui aasta varem, see “Selle, mis me plaanisime, kasutatakse Krediidiinfo and- di võlgu olla ja mingi lahen- viis tööstuse osa elektritar- täitsime, ja veidi rohkemgi,” mebaasi teenust vähem. Mak- dus või kokkulepe saavutatak- bimises varasemast väikse- tõdes ühistu esimees Pee- sehäirete maht pole vähemaks se,” ütles Kuhhi. maks – 45 protsendile. Ko- ter Kilumets, kelle sõnul teh- jäänud. Väga paljud ettevõtted guseliselt jäi elektritarbimi- ti käibeprognoos teadlikult lihtsalt ei avalda selle ettevõt- Krediidiinfo töötab ne allapoole 2007. aasta ta- konservatiivne, kuna konku- te portaalis oma lepingupart- korralekutsujana set, suurim langeja oli metsa- rents on kaubanduses järsult neritega seotud raskusi,” üt- SMS Laenu juhatuse liikme tööstus. suurenenud. les Õigusbüroo Ex Lege oma- Aaro Sosaare sõnul vähenesid Hüdroenergia tootmine kaha- Senistele tegijatele lisaks ti- nik Aet Peetso. maksehäired seetõttu, et paa- nes eelmisel aastal veeran- henes mullu Kuressaare kau- Peetso sõnul pole veel põh- nika haripunkt möödus. Kõi- di võrra, aga tuumaenergia ja bandusturg Rimi, teise Sääs- just õnnest kilgata, et makse- ge keerulisemaks ajaks nime- tuuleenergia tootmises teh- tumarketi ja Maxima võrra. häireid oli mullu poole aasta tas ta möödunud aasta suve: ti seevastu rekord. Ka elekt- “Ma usun, et keegi eriti oma jooksul vähem kui tunamul- “Nüüd on paanikaaeg möö- ri import Venemaalt küündis eesmärke ei täitnud,” rääkis lu. “Muidugi tahetakse süs- das ja võetakse rahulikumalt. üle varasemate koguste. Kilumets Oma Saarele. tida ühiskonda, et kõik hak- Ei joosta Krediidiinfosse and- Kilumetsa sõnul toimub lin- kab paremaks minema, aga meid üles panema. Samuti ei TRANSPORT nades sisuliselt ainult käi- tegelikult pole see nii,” lau- pöörduta esimesel juhul kohe Ventspilsi Sadam be ümberjaotumine, aga Saa- sus Peetso. inkassosse, vaid antakse võl- remaa Tarbijate Ühistu peab gade tasumiseks natuke aega,” Baltimaade langeja veel lisaks maapoode ja osu- Krediidiinfo töötab rääkis Sosaar ja lisas, et seoses Võrreldes 2008. aastaga ase- tab ses mõttes natuke ka korralekutsujana rahunemisega jõutakse ka kii- tus Ventspilsi Sadam 2009. sotsiaalset teenust, rääkis ta. Friis Kinnisvara omaniku Mer- remini kokkuleppele võlgade le Kuhhi sõnul pole Krediidi- tasumises. infos alati kõiki vajalikke and- Maksuvõlgade puhastami-  SMS Laenu juhatuse liikme Aaro Sosaare hinnangul on paanika- Turism Ööbimisi jääb vähemaks meid ja täpsem seis tuleb ik- sega on tegelenud viimasel ajal aeg mööda ja ettevõtjad saavad ilma vahelesegajateta kokkulep- kagi ilmsiks siis, kui uue koos- aktiivsemalt ka maksu- ja tol- pele. Foto: Andres Haabu tööpartneriga tihedamalt su- liamet. “Selleks, et ennetada Hispaania hotellid heldakse. maksuvõlgade teket, on amet Peetso sõnul aga kasutatak- alates eelmisest aastast kasu- se Krediidiinfo andmeid en- tanud maksumaksjate eeltea- VÕRDLUS langetasid hindu nekõike ebamugavuste tekita- vitamist e-kirjaga ja SMSiga,” Maksehäireid veerandi võrra vähem miseks. “Mulle kui ettevõtja- rääkis maksu- ja tolliameti ju- Kuigi Hispaania hotellid  maksehäiretega ettevõtteid le ei tekita see mingit väärtust hataja Kerly Lillemets. Tema alandasid mullu hindu, ei NUMBER 2008, II pa 2009, II pa muutus,% ja lootust raha kiiremini kätte sõnul teavitatakse inimesi tu- suutnud see paremuse-  mikroettevõtted 2864 2197 -23,3 saada. Kasutan Krediidiinfot levatest ning tasumata mak- le pöörata hotellide täi- vähem kui 10 töötajat sotsiaalse meetmena,” lausus sukohustustest. “Alates 2009. tuvust ning halvale 2008.  väikeettevõtted 448 357 -20,3 aastale järgnes halb 2009. 5,6% Peetso. Tema sõnul ei vastuta aastast on maksuvõlgade sis- 10–49 töötajat  Krediidiinfo andmete eest, mi- senõudjatel uued töövahendid  keskmised ettevõtted 79 50 -36,7 aasta. langesid eelmise aasta da enda keskkonnas avaldab. – uus elektrooniline võlahal- 50–249 töötajat jooksul keskmiselt hotelli- Seega on see tema hinnangul dussüsteem võimaldab auto-  suurettevõtted 11 9 -18,2 Mullu kasvas ööbimiskoh- tubade hinnad Hispaanias. sama, mis Raekoja platsi hä- matiseeritult tavatoiminguid 250 ja enam töötajat tade arv 1,3 protsenti, kokku bipost üles panna. teha ning reaalajas võlgnike oli voodikohti 1,4 miljonit, “Seal võib juhtuda, et on käitumist jälgida,” lisas ta. kokku 3402 2613 -23,2 hõivatus aga kukkus 7,5%, ga võrreldes oli omakorda ebatäpseid asju, ja seega ei Katariina Krjutškova Allikas: Krediidiinfo mis annab ligi 50% hotelli- tervelt 12%. kohtade arvust. Keskmiselt Enim külastasid mul- langetati hotellitubade hinda lu Hispaaniat Saksamaa ja Edetabel Teist korda tabeli ajaloos on üldine majandusvabadus kahanenud 5,6%, suurem hinnalangus – Suurbritannia kodanikud – 8,3% – tabas viietärnihotel- vastavalt 28% ja 26% hotel- le. Enim langetasid hinda lides ööbinud välisturistide Eesti on majandusvabaduse pingereas Aragoni, Barcelona ja Madri- üldarvust. di hotellid. Hispaania turismiamet Hispaania statistikaame- märkis, et välisturistide arv tänavu kolme koha võrra allapoole langenud ti andmeil registreeriti 2009. vähenes 2009. aastal 4 prot- aastal 252 miljonit ööbimist senti, kuid turismisektori- 2010. aasta majandusvaba- leerivad seadused on lihtsad ja Eesti lähinaabritest on Soo- hotellides, mis oli 6,6% vä- le on hea uudis see, et ilm- duse indeksis on Eesti lan- selged. Majandusvabaduse in- EDETABEL me pingereas 17., Rootsi 21. hem kui 2008. aastal, kus selt on kõige hullem olukord genud mulluselt 13. kohalt deksit kisuvad aga alla suhte- ning Läti ja Leedu vastavalt kukkumine aasta varasema- möödas. aripaev.ee kuueteistkümnendaks. liselt kõrged riiklikud kulutu- Eesti Soomest ees 50. ja 29. kohal. Venemaa on sed ning tööturu jäikus.  Euroopa riikide pingerida, muu- 143. kohal. tus 2009. a hindega võrreldes Ajalehe The Wall Street Kõige madalama hinde, Hiina on 183 riigi võrdluses Journal ning Heritage 47,0, saab Eesti tööturu vaba- 1. Iirimaa 81,3  140. kohal, Ukraina 162. Tabe- AS Module Tech soovib üürida  Foundationi arvutatav ma- duse eest. Valitsuskulude näi- 2. Šveits 81,1 li kõige viletsama hinde saab ÄRIMAAD jandusvabaduse indeks andis taja on hinnatud 62,2 punkti 3. Taani 77,9  Põhja-Korea. Eestile 74,7 punkti, millega ning vabadus korruptsioonist 4. Suurbritannia 76,5  Majanduskriisi mõjudest AUTOPESULA EHITAMISEKS Eesti on 43 Euroopa riigi seas 66 punktiga. Kõige kõrgema 5. Luksemburg 75,4  rääkides märgivad indeksi 7. kohal. hinde kümnest näitajast, 90 6. Holland 75,0  koostajad, et suurematest rii- Hinnang märgib, et Ees- punkti, pälvib Eest investeeri- 7. Eesti 74,7  kidest piirasid majandusvaba- til on kõrged hinded enami- misvabadus. 8. Soome 73,8  dust pooled. Teist korda indek- Samuti oleme huvitatud koostööst tanklate, kus näitajates. Maksujõuetu- Majandusvabaduse edeta- 9. Island 73,7  si koostamise ajaloos on ma- kaubanduskeskuste ja muude ettevõttetega, te ettevõtete saneerimist ja belit juhib 2010. aastal juba 10. Rootsi 72,4  jandusvabadus vähikäiku tei- kes soovivad oma territooriumile autopesulat. pankrotiprotsessi lihtsusta- kuueteistkümnendat aastat nud – 2010. aasta majandusva- vad uued seadused on paran- järjest Hongkong 89,7 punk- baduse indeksi keskmine 59,4 Piirkond: Tallinn danud ärikliimat, sõltumatu tiga. Järgnevad Singapur ja Šveits (6) ja Taani (9), Suurbri- punkti on 2009. aastaga võrrel- kohtusüsteem kaitseb oman- Austraalia. Euroopa riikidest tannia langes esikümnest väl- des 0,1 punkti madalam. Lisainfo tel 602 5480 • www.moduletech.ee diõigusi, investeeringuid regu- on esikümnes veel Iirimaa (5), ja. USA on 8. kohal. aripaev.ee Äripäev 21. jaanuar 2010 toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected] 8 UUDIS

HINNAD Tootmine on odavnenud Eelmise aasta detsembris oli tööstustoodangu toot- Ettevõtlus ja tööturg mine ligi 2 protsenti oda- vam kui aasta varem, suu- rim hinnalangus oli töötle- vas tööstuses. Tööstustoodangu tootja- hinnaindeksi muutus 2009. aasta detsembris võrreldes saavad lisamiljardeid novembriga oli 0,0% ja võr- reldes eelmise aasta det- sembriga -1,8%, teatas sta- VÕRDLUS tistikaamet. Toetus Riik Tootjahinnaindeksit mõju- Eurotoetuste tas detsembris võrreldes on suutnud andmine hoogustub eelmise kuuga keskmisest  välisvahendite 14,5 enam hindade tõus toidu- väljamaksed, ainete tootmises ja hinda- tõsta raha- mld kr de langus ehitusmaterjalide 11 tootmises. jagamise ÕLLETÖÖSTUS Saku: suurim tükk tempot 5 5,5 turust on meie käes 4,5 Saku Õlletehas oli nii 2009. aasta detsembris kui ka Hannes Sarv [email protected] 2008. aastal tervikuna õlle- 2006 2007 2008 2009 2010 turu liider, teatas õlletootja. Allikas: rahandusministeerium Õlletehase teatel oli det- Kriisi tingimustes on valit- sembris mahuline turu- sus 2,3 miljardit krooni eu- osa 42,3% ning väärtuseli- roraha täiendavalt ettevõt- ne turuosa 42,4% kogu õl- lusse ja tööturu olukorra NUMBER leturust. Kogu 2009. aasta parandamisse suunanud. jooksul olid vastavad näita- jad 39,5% ja 41,4%. Rahandusminister Jürgen 20% Saku Õlletehase juhi Veli Ligi sõnul on ettevõtlustoetus- Pekka Tennilä sõnul on te kasv aga ajutine, kuna pika-  ringis moodustavad Ees- Saku suutnud üldisest turu ajaliselt pole riigi abil äri tege- ti riigieelarvest välisvahen- langemisest hoolimata jät- mine mõeldav. did koos riigi kaasfinantsee- kata kasvamist. Aasta lõpuks suutis riik olu- rimisega, tänavu 14,5 miljar- liselt kiirendada euroraha ka- dit krooni. STREIK sutusse andmise tempot, ent Belgia õllesõpradel selle kõrval muuta ka rahasta- mise prioriteete. TSITAAT kurk kuivab Ligi sõnul ei käinud välis- Väga palju Belgia kohvikutes, baari- vahendite ümbersuunamine des ja toidupoodides on õlu lihtsalt – ühelt ministeeriumilt on ettevõt- otsa saamas maailma suuri- või projektilt raha äravõtmine lus mentaalselt ma õlletehase streigi tõttu, ja teisele andmine tekitab ik- kirjutas Yle Uutiset. ka vastuseisu. ”kaldumas sinna- Koondamistest üles ärri- tatud töötajad on lõpeta- Tehnoloogiale tuli kanti, et riigi abi on nud tooraine veo õlletehas- 300 miljonit lisaks see, millele tuleb tesse. Üks näide raha ümbersuuna- Belgia-Brasiilia-USA oman- misest on EASi kaudu tööstus- äriplaan ehitada. duses õlletootja Anheuser- ettevõtjatele jagatav tehnoloo- Jürgen Ligi, rahandusminister Busch inBev ja Belgia ame- giainvesteeringute toetus, mis tiliitude teisipäevased läbi- sai uue vooru avamiseks täien- rääkimised jooksid jälle ka- davad 300 miljonit krooni. Eel- TAUST rile. Leuveni ja Liège’i õl- mises kahes voorus oli toetuse  Energiamajanduse vahen- letehasesse pole toorai- vastu erakordselt suur huvi ja dite arvel on lisaks varem ka- net viidud juba kaks näda- enamik taotlejaid jäi oma pro- vandatule suunatud ettevõt- lat, Hoegaardeni tehases- jektiga joone taha. luse uuendus- ja kasvuvõime se nädal. “See 300 miljonit tuli ikka meetmetesse Euroopa Re- Anheuser-Busch inBev too- väga valusalt ja pealesundimi- gionaalarengu Fondist 764 dab 60 protsenti Belgia sega,” ütles tööandjate kesklii- miljonit krooni. baaride ning kohvikute õl- du volikogu esimees Enn Ves-  Majandus- ja kommuni- lest. kimägi. Tema sõnul olid vä- katsiooniministeeriumi sot- listoetuste kasutamise kavad siaalfondi vahendite arvel on LENNUNDUS koostatud halval ajal – 2006. suurendatud kvalifitseeritud Estonian Air ja 2007. aastal, mil majandus tööjõu programmi rahasta- kasvas. mist 100 miljoni võrra. muutus täpsemaks “Pangad jagasid raha vasa-  Haridus- ja teadusminis- Võrreldes 2008. aastaga oli kule ja paremale ja siis polii- teeriumi meetmete raames Estonian Air mullu pea viis tikud leidsid, et rahaga pole tõsteti vahendeid ümber ja protsenti õigeaegsem, kuu- üldse probleeme, ettevõtlusel suurendati toetusmahtu või ludes Euroopa täpseimate läheb jube hästi ja sellest tu- algatati uusi meetmeid, läh- hulka, teatas lennufirma. lenevalt tehti poliitilised otsu- tudes tööturu olukorrast, Estonian Air kuulub jätku- sed ka valesti,” leidis ta. Prae- 200 miljoni ulatuses, sh töö- valt Euroopa kõige täpse- guseks on vaatenurk muutu-  Rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et riik pidi kriisi puhul rahajagamise prioriteedid ümber jõu kvaliteedi tõstmiseks. mate lennufirmade hulka: nud ja riik on sellele reageeri- hindama, kuigi see tekitas vastuseisu. Foto: Julia-Maria Linna Selleks vähendati nn peh- Estonian Airi lendude punk- nud, märkis Veskimägi. mete meetmete toetusmah- tuaalsus ehk väljumise täp- tu, aga ei vähendatud tea- sus (15 minutit) oli eelmi- Parematel päevadel on kaldumas sinnakanti, et rii- made tõus tähendab pikaaja- Metsatööstusettevõtete lii- dus- ning arendusvaldkon- sel aastal 90,3%, mis on 4,8 rahakraanid taas kinni gi abi on see, millele tuleb äri- list väljapääsu. “Need saavad du juht Rait Hiiepuu oli sama na investeeringutele suuna- protsendipunkti võrra suu- Ligi ütles, et kriisis tuleb prob- plaan ehitada,” ütles ta. olema päris rasked poliitili- meelt. Ta lisas, et pole oma tud raha. rem kui 2008. aastal. leemidele reageerida. Samas Riigi abi on kriisi ajal kind- sed heitlused, et seda parema- valdkonnas kohanud kedagi,  Kevadel tõsteti majandus- Lendude regulaarsus ehk hoiatas ta selle eest, et taotle- lasti vajalik, aga pikas pers- tel aegadel tavapärases suunas kelle äri oleks toetustele üles ja kommunikatsiooniminis- toimumise protsent oli jad ei muutuks toetustest sõl- pektiivis on tegemist ikka et- tagasi pöörata,” tõdes ta. ehitatud. “Kui on võimalus ka- teeriumi ettevõtlusmeet- 98,5%, mis jäi eelmise aas- tuvaks. tevõtmisega, mitte raha järe- Ettevõtja Olari Taal nõustus sutada struktuurifondide va- mete sees ringi 1,2 miljar- taga võrreldes enam-vähem “Olen näinud ettevõtluse le sappa võtmisega, nentis mi- ministriga. “Kui mõni oluline hendeid oma äri või valdkon- dit krooni, mis suunati eks- samale tasemele, vähe- vallas väga palju mõtteviisi nister. ettevõte ehitaks oma äriplaani na edendamiseks, siis oleks pordigarantiidesse ning et- nedes 0,5 protsendipunk- halvemaks muutumist. Väga Ligi sõnul ei tohi tekkida üles riigi abile, ei oleks see jät- rumal seda mitte teha,” mär- tevõtluslaenudesse ja käen- ti võrra. palju on ettevõtlus mentaalselt tunnet, et kriisiaja toetussum- kusuutlik,” sõnas ta. kis Hiiepuu. dustesse. toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected] 21. jaanuar 2010 Äripäev UUDIS 9 Energia Rohelised tahaksid avada elektrituru kohe täies mahus Automüük Tšehhi üllatas kasvuga Elektri suurtarbijad loodavad Enamikus riikides müük kahanes vabaturu edasilükkamist Võrreldes 2008. aastaga müüdi Euroopas mullu 1,6 VÕRDLUS protsenti autosid enam, Automüügi Kuigi elektrienergia suur- kuigi enamikus riikides esirinnas Saksamaa tarbijate liidu ja Repo Vabri- müük kahanes. NUMBER  automüügi muutus 2009, % kute juht Tiit Kolk ütles ei- le, et loodetavasti teeb Re- Kui 2008. aastal regist- Saksamaa 23,2 formierakond ettepaneku reeriti 14 253 489 uut autot, Tšehhi 12,5 elektrituru avamine edasi 700 siis 2009. aastal 14 481 545 Prantsusmaa 10,7 lükata, seda ei juhtunud.  miljonit krooni aastas võe- autot. Euroopa Liidus oli sa- Austria 8,8 takse ettevõtete surumise- mal ajavahemikul kasv 1,3 Slovakkia 6,7 Ebaselgust toob Kolgi sõnul ga elektrituru meelevalda protsenti ehk 13 934 898 au- Poola 0,1 eelkõige see, et erakonnas va- Eesti majandusest ära, tea- tolt 14 116 052 autole, teatas Itaalia -0,2 litsevad turu avamise küsimu- tas elektrienergia suurtarbi- Euroopa Autotootjate Ühin- Suurbritannia -6,4 ses eri arvamused. Suurtarbi- jate liit. gu (ACEA). Šveits -8,2 jail on olnud kontakte Refor- Kui vanades euroliidu liik- Luksemburg -9,7 mierakonnaga ja seal on neil mesriikides kerkis uute auto- Norra -10,8 ka toetajaid, kuid majandusko-  Repo Vabrikute juht Tiit Kolk de registreerimine eelmisel Belgia -11,1 misjoni juhi Urmas Klaasi suh- (paremal) ja Eesti Energia juht aastal 0,9 protsenti ehk tase- Rootsi -16 tumine 3–4 aastat hilisemasse Sandor Liive 2008. aasta ener- mele 13 267 425 autot, siis n-ö Kreeka -17,5 turu avamisse on jahe. giafoorumil. Foto:Raul Mee uutes maades oli langus 26,6 Hispaania -17,9 “Avamine on ettevõtete- protsenti ehk tasemele 848 Sloveenia -18,7 le halb ja kui me ei ava, on ka 627 uut autot. Seega lõviosa Holland -22,5 halb, sest merekaabel Estlink Riigikogu roheliste frakt- põlevkivi efektiivsus on suhte- lahenduseni, mis oleks mõist- uute autode ostudest toimus Portugal -24,6 2 muutub kallimaks,” mär- siooni juhi Valdur Lahtvee sõ- liselt madal,” selgitas ta. lik taastuvkütuste kasutamise vanas 15 liikmesriigis. Sa- Taani -25,3 kis Kolk. nul võiks aprillis avada ko- Rohelised esitasid eile küm- asjus ega põhjustaks pingeid mas uusliikmete hulgas hiil- Soome -35,2 Reformierakond tegi sea- gu elektrituru, mitte piirduda mekond muudatusettepane- metsamaterjali turul,” ütles gasid kasvuga Tšehhi, Slovak- Bulgaaria -49,3 dusesse kolm muudatusette- vaid suurtarbijate vabaturule kut, kuid elektribörsi ja turu fraktsiooni juht Eiki Nestor. kia ja Poola. Ungari -50,4 panekut. Ühe järgi makstakse sundimisega. avamist need ei puuduta. “Me Keskerakonna fraktsioon Eelmise aasta viimasel Rumeenia -59,4 1. juulist taastuvenergeetika ei näe mingeid formaalseid ta- esitas eile parandusettepane- kuul kasvas Euroopas uute Iirimaa -62,1 toetust üksnes juhul, kui see Toetus avatuks kõigile kistusi, et avada 35% asemel ku, millega soovib elektribörsi autode arvelevõtmine 2008. Eesti -66,2 on toodetud koostootmise re- Lahtvee ütles, et nende põhi- kohe 100% turust. Mida varem avamise lükata edasi uue aas- aasta detsembriga võrreldes Leedu -67,4 žiimil. Teine muudatusettepa- line elektrituru seaduse muu- turg avada, seda parem, ent kui ta alguseni. 16 protsenti ehk 926 240 au- Island -77,6 nekute blokk puudutab toetu- datusettepanek puudutab 600 takistusi on, siis pigem tehni- Elektrituru seaduse paran- tolt 1 074 438 autole. Euroo- Läti -80,5 si põlevkivienergeetikale. Kol- MW tootmisvõimsuse rajami- list laadi,” märkis Lahtvee. dusettepanekute tähtaeg kuk- pa Liidus aga kasvas uute au- Allikas: ACEA mas likvideerib praeguses eel- se toetust. “See toetus ei oleks Sotsid esitasid teisele luge- kus eile kell 18. Riigikogu ma- tode arvelevõtmine 16,4 prot- nõus oleva olukorra, kus ise- eksklusiivselt suunatud Ees- misele ühe muudatusettepa- janduskomisjon arutab neid senti, sh vanades liikmesrii- Euroopa konkurentsitu enda tarbeks taastuvenergia ti Energiale ja põlevkivi kasu- neku. “Loodame, et seekord täna kell 10.30. Seaduse teine kides kasvas see 19,9 prot- kukkumisliider oli detsemb- tootmine jääb taastuvenergee- tamiseks, vaid avatud kõigile majanduskomisjon suudab et- lugemine katkestati 13. jaa- senti, uutes aga langes 16,5 riks Island 121,7 protsen- tika toetusest ilma. elektritootjatele. Teame ju, et tepanekute vaagimisel jõuda nuaril. Anne Oja protsenti. diga. logistikauudised.ee

4. veebruaril 2010 Tallinnas KOOLITUSE: ENERGIALAENG MURRANGULISTEKS AEGADEKS Kuidas mõelda muutuste ajal? Koolituse teemad: • Suurte muutuste plussid ja miinused. • Inimeste siseressursside kasutamata võimalused. • Mis teeb muutused raskeks? Muutustega kaasnevad ohud ja hädad. • Mida tähendab ärevate mõtete lõpuni mõtlemine ja kuidas seda teha? • Kuidas paremini kasutada oma aju?

• Kuidas juhtida tundeid ja kuidas see mind WWW.KOOLITUS.ARIPAEV.EE töös aitab? Koolitaja on Täpsemat kava vaata aadressil Tallinna Ülikooli psühholoogiaprofessor www.koolitus.aripaev.ee MARE PORK

Koolituse hind on 2760 kr (+ km). Info ja registreerimine telefonil 667 0413, elektronposti aadressil [email protected] või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee. Äripäev 21. jaanuar 2010 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] 10 KUIDAS... | praktiline nõu | soovitused | arvestada puhkust?

ÜLEVAADE Puhkus PANE TÄHELE Puhkuste ajakava Muutused  Tööandja peab koostama se rasedus- ja sünnituspuh- puhkuste ajakava, kuhu võib kuse ajal; Puhkuse kestus lisaks põhipuhkusele märki-  mistahes soost vanem, kes seaduses da ka muid puhkusi (nt lapse- kasvatab kuni 7aastast last; Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva aastas, kuid töötaja ja puhkus).  mistahes soost vanem, kes Seoses aasta algusega on tööandja võivad leppida kokku ka pikemas puhkuses. Lühemas kasvatab 7–10aastast last, muutunud aktuaalseks puh- puhkuses kokku leppida ei saa.  Puhkuste ajakava koosta- lapse koolivaheajal; kuste planeerimine ning see- 1. misel lähtub tööandja eelkõi-  koolikohustuslik alaealine ga tekib paljudel küsimusi, Erandid: pikem põhipuhkus on ette nähtud: ge töö korraldamise vajadus- koolivaheajal. kuidas uue töölepingu sea- * alaealistele või töövõimetuspensioni saavatele töötajatele. Sellis- test. Töötajate huve võetakse duse järgi puhkust arvesta- tel juhtudel hüvitatakse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa tasu arvesse niivõrd, kui need on  Seadus kohustab tööandjat ma peab. tööandjale riigieelarve vahenditest tööandja avalduse alusel. ühistatavad ettevõtte huvi- koostama ja tegema tööta- Kõige suuremaks erisuseks * haridus- ja teadustöötajatele. Nende puhul on tasu pikema põhi- dega. Osal töötajatel on siiski jatele teatavaks ajakava ka- võrreldes varasemaga on töö- puhkuse eest tööandja kanda. õigus saada puhkust ajal, mil lendriaasta esimese kvarta- aastapõhiselt puhkuse arves- nad seda soovivad. li jooksul. tuselt üleminek kalendriaasta- põhisele. Advokaadibüroo Le- Puhkuse teenimine Sellisteks töötajateks on:  Kuni ajakava ei ole tööta- pik & Luhaäär LAWIN advokaa-  naine vahetult enne ja pä- jatele teatavaks tehtud, võib di Triinu Hiobi abiga anname Töötamise esimesel aastal tekib töötajal puhkuseõigus proport- rast rasedus- ja sünnituspuh- töötaja kasutada puhkust tal- ülevaate põhipuhkuse arvesta- sionaalselt selle osaga aastast, mille jagu ta töötab. Kui töötaja kust või vahetult pärast lap- le sobival ajal, teatades töö- misest uue TLSi järgi. asub tööle alates detsembri algusest, teenib selle kalendriaasta sehoolduspuhkust. Naine andjale sellest kirjalikult 14 Lemmi Kann, 2. eest puhkust 1/12 ulatuses oma aastasest põhipuhkusest, võib enne rasedus- ja sünni- kalendripäeva ette. Samal vii- raamatupidaja.ee toimetaja 28päevase põhipuhkuse korral 2,33 päeva. tuspuhkust ära kasutada ka sil võib töötaja kasutada ka rasedus-ja sünnituspuhku- seda puhkust, millele tal on TASUB TEADA Kalendrikuu annab töötajale puhkuse nõudeõiguse juhul, kui töö- se aja eest teenitava puhkuse õigus, kuid mida ei ole puh- taja töösuhe selles kuus on kestnud vähemalt 15 kalendripäeva. (11 päeva); kuste ajakavas kajastatud Varem: töötaja teenis puh-  mees vahetult pärast lap- (nt eelmiste aastate kasuta- kust tööaasta ehk ajavahemi- sehoolduspuhkust või nai- mata puhkus). ku eest, mis kestis töötaja töö- Puhkuse andmine leasumisest sama ajani järgmi- sel aastal. Põhipuhkus tuleb ära kasutada kalendriaasta jooksul. Reeglina Puhkuste ajakava muutmine Nüüd: alates 1. juulist 2009 peaks kogu puhkus antama töötajale korraga – osadeks jagamine teenivad töötajad puhkust ka- on lubatud töötaja ja tööandja kokkuleppel.  Kui tööandja on puhkuste ostetud lennupiletid, bronee- lendriaasta eest. Seega juba 3. ajakava koostanud ja töötaja- ritud hotell jne. 2009. aastal teenisid töötajad, Vähemalt üks puhkuseosa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. tele teatavaks teinud, peavad  Töötaja võib puhkuse kat- teise poolaasta eest 14 päeva Ülejäänud puhkust võib kasutada väiksemate osadena, tööandja mõlemad pooled sellest kinni kestada, edasi lükata või en- kalendriaastapõhist puhkust võib keelduda andmast lühemat puhkust kui 7 kalendripäeva. pidama. Ajakava võib muuta neaegselt lõpetada tema isi- sõltumata sellest, millal aasta ainult poolte kokkuleppel. kust tuleneval olulisel põh- sees lõppes nende tööaasta. Esimesel kalendriaastal võib töötaja nõuda puhkust siis, kui ta on  Tööandja võib töötaja puh- jusel, milleks on töötaja aju- Seda eeldusel, et neil ei olnud töötanud vähemalt kuus kuud. Selleks ajaks on töötaja välja teeni- kuse katkestada, edasi lüka- tine töövõimetus – nii tööta- teise poolaasta sees perioode, nud poole oma aastasest põhipuhkusest. Poolte kokkuleppel või- ta või planeeritust varem lõ- ja enda haigestumine kui ka mil puhkust ei teenitud. dakse siiski võimaldada töötajale puhkuse kasutamist ka enne petada tööandjast tuleneval töötaja haige lapse hoolda- kuue kuu möödumist tööle asumisest. olulisel põhjusel ehk siis, kui mine, rasedus- ja sünnitus- PANE TÄHELE selle tingib töökorralduse hä- puhkus või töötaja osalemi- Kui töösuhe lõpeb kalendriaasta kestel, võib ühel või teisel poolel davajadus. ne streigis.  tööandjal tuleb teha 2010. tekkida hüvitamiskohustus – kas peab tööandja hüvitama töötaja-  Tööandja peab töötaja-  Töötaja peab tööandjale aasta algul arvestus, kui palju le kasutamata puhkuse või töötaja tööandjale puhkuse, mis on ka- le sellest tingitud kulud hüvi- puhkuse kasutamist takista- oli töötajal 1. juuli 2009 seisu- sutatud, kuid välja teenimata. tama, näiteks kui töötajal oli vatest asjaoludest teatama ga tööaastapõhiselt teenitud planeeritud puhkuseks reis, esimesel võimalusel. ja kasutatud puhkust ning kui Puhkus, mis jääb kalendriaasta jooksul kasutamata, nihkub järg- palju on puhkust teenitud eda- misesse kalendriaastasse ning töötajal on õigus seda kasutada ja Puhkuse aegumine si juba kalendriaasta alusel. tööandjal kohustus võimaldada.  Alates 1. juulist 2009 tek- tat ehk kuni 2013. aasta su-  Kui töötaja oli enne 1. juulit kinud puhkusenõuded aegu- veni. 2009 kasutanud puhkust roh- Puhkusetasu vad puhkuse teenimise aas-  Töölepingu lõppemisel hü- kem, kui seda oli välja teeni- tale järgneva kalendriaasta vitatakse väljateenitud kasu- tud, siis tasaarvestatakse va- Puhkusetasu arvutatakse viimase kuue kuu kestel töötajale maks- lõpuks. tamata puhkus kokku mitte rasemalt kasutatud, kuid väl- tud töötasu ja sama perioodi kalendripäevade alusel, mille hulka ei  Puhkus, mille töötaja tee- rohkem kui nelja aasta eest. jateenimata puhkust uue töö- arvata rahvus- ega riigipühi ning millest arvatakse maha aeg, mil nib 2010. aastal, tuleb ära ka-  Töötajatega, kellel on ula- lepingu seaduse alusel tekkiva 4. töötajal oli õigust tööst keelduda (näiteks töötaja oli ajutiselt töö- sutada hiljemalt 2011. aas- tuslikult kasutamata puh- puhkusega. võimetu, kasutas puhkust vms). ta 31. detsembriks. Töölepin- kust, võiks sõlmida kokkulep- gu lõppemisel tuleb tööand- ped puhkuse kasutamise aja  Kui aga töötaja oli enne 1. Tööandja peab puhkusetasu maksma töötajale välja hiljemalt eel- jal hüvitada ainult aegumata ja korra kohta. juulit 2009 teeninud välja puh- viimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui töötaja ja tööandja ei puhkus. kust rohkem, kui ta oli seda ole kokku leppinud teisiti.  Enne 1. juulit 2009. aastal kasutanud, liidetakse need ka- Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem, kui puhkusele järgneval väljateenitud puhkustele, ka LOE VEEBIST sutamata puhkusepäevad uue esimesel palgapäeval. neile, mis 1992. aasta puhku- seaduse alusel tekkivale puh- seseaduse järgi ei aegunud,  www.raamatupidaja.ee kuseõigusele. kehtib kasutamise aeg 4 aas- Loe samal teemal toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] 21. jaanuar 2010 Äripäev 11 RIKASTETOP | edukamad varakasvatajad | rikkuse allikad |

VICHMANNI ÄRIHUVID First Telecom Trading maja arendamisega tege-  First Telecom Tradingu lev Priletano OÜ (34%). Ve- 2008. aasta puhaskasum oli nemaal tekkisid probleemid, 105 miljonit krooni. Üldiselt ei sest ettevõttele kuulus Vene- tasu aga Vichmanni firmade maa firmas enda teada ena- aruannetes olevaid numbreid mus. Ootamatult avastati, väga tõsiselt võtta, sest need et ollakse vähemusosaluse ei pruugi kõige paremini pee- omanikud. Äripartneriks sel- geldada ettevõtte tegemisi. les firmas Hans H. Luik. Vichmann keerutab enda eri-  Telefoniteenuseid pakkuv nevate ettevõtete vahel miljo- ettevõte ProGroup Holding neid kroone laenude abil. OÜ (20,76%).  Aruande kohaselt teenis ta  Olümpiapurjespordikesku- peamiselt enda teistele fir- se TOP arendamisega seo- madele väljastatud laenu- tud Regati Valduse OÜ (50%). de pealt üle 150 miljoni kroo- Äripartneriks Tartu ehitus- ni intressitulu. Ka on ta 2008. ettevõtjad Raivo Rand, Aivar aastal hinnanud lootusetuks Tuulberg ja Urmas Uustal. 117 miljoni krooni tagasisaa-  Lätis ja Eestis kinnisvara mist ehk siis mõni tema firma arendav Ärimaja AS (50%). ei kavatsegi tõenäoliselt First 2008. aastal oli ettevõtte tulu Telecom Tradingult saadud 130 miljonit krooni, millest laenu tagastada. ligi 100 miljonit krooni teeniti Lätis. Kontserni puhaskasum  Kohtus Hansapanga seljatamisega enda jõukusele aluse pannud Marcel Vichmann üritas eelmisel aastal päästa investeerimispanga First Telecom Trading omab oli 71,2 miljonit krooni. Äri- GILD omanike abiga Aserbaidžaani kinnisvaraturule kadunud 60 miljonit krooni. Foto: Erik Prozes osalusi järgmistes firmades: partneriks Olav Miil.  Kinnisvaraga tegelev Amina OÜ (osalus 35%). Hoiupanga Töötajate AS  Kinnisvaraarendusega te-  Investeeringute haldami- gelev Baltlink-Valduse AS sega tegelev ettevõte. Tee- (50%). Plaanib Tallinna kesk- nis 2008. aastal 22,2 miljonit linna kõrghoonet rajada. krooni kasumit. Mr Daiwa ehk  Bravocom Mobiil AS  Ka selle ettevõtte puhul (75,93%). teenib Vichmann peamise osa  Laenude väljastamisega te- tuludest väljastatud laenu- gelev Circle OÜ (66,75%). delt kogutavatelt intressidelt.  Reisijateveoga tegelev Go  Kuna osa laene on antud Group AS (48%). välja USA dollaritest, siis tee-  Kolme büroohoone hal- nis Vichmann dollari kõikumi- damisega tegelev kinnisva- sest 2008. aastal 14,7 miljo- Marcel Vichmann raarendusfirma Logoner AS nit krooni tulu. 2007. aastal (50%). Äripartneriks Olav Miil. sai aga samal põhjusel 34,4  Kinnisvarafirma Norber miljonit krooni kahju. Laenud Ettevõtete peamine vara on laenud Grupp OÜ (66,50%). Omab  Lisaks on Vichmannil veel Tallinnas büroomaja Räva pst 33,33% suurune osalus ASis 4, mis tuntud Euroopa Lii- Tiksoja Puidugrupp. Hansapanga asutajate suuruse osaluse müügiga naf- raudteelt reisijateveo teenust Fraser Grupp, kes maksis 51 du Majana. Samuti omab kin-  16,75% suurune osalus on poolt Daiwa skandaali järel tatransiidifirmas Spacecom. 2014. aastani. Kontserni käive protsendi EVR Ekspress akt- nistut Talllinnas Rävala pst 8. Vichmannil kinnisvarafirmas vargaks tembeldatud endi- Aktsiate müügihind oli 182,4 oli 2008. aastal 384,4 miljonit siate eest 15,3 miljonit kroo- 2008. aastal soetas osalu- Larvento, mille tegevus toi- sele Hoiupanga peajuristile miljonit krooni. krooni ja puhaskasumit teeni- ni. Hiljem selgus, et ettevõt- se firmas Ladina Kvartali Kin- mub Gruusias ja kus äripart- Marcel Vichmannile kuulu- First Telecom Trading hin- ti 31,3 miljonit krooni. te omanikuks on Pruuli, kes nisvara, millele kuulub Viimsis neriteks on Aivar Urm, Arnout vate ettevõtete peamiseks dab oma varade mahuks 1,7 Raudteeärisse sisenes läks ise ümbermaailmareisile, 5,5 hektari suurune kinnistu. Dirk Lugtmeijer ja Sergei varaks on teistele ettevõte- miljardit krooni, millest 180 Vichmann 1998. aasta sügisel ja Vichmanni ülesandeks jäi  Kaliningradis parkimis- Balõbin. tele antud laenud. miljonit krooni seisab panga- koos klassivenna Tiit Pruuli- Pruuli äride juhtimine. Hiljem deposiidis. Suurem osa vara- ga, kes on Eestis kõige parem ostsid mehed ära Eesti Raud- Vichmannile kuuluvad First dest on aga nõuded teiste et- näide nõuniku ameti väärtus- teele jäänud vähemusosaluse NUMBER Telecom Trading ja Hoiupanga tevõtete vastu. likkusest. praeguses Edelaraudtees ning Töötajate AS on mõlemad and- Vichmannile kuuluv Hoiu- Peaminister Mart Laari otsustasid siis hakata ostma nud laene ligi miljard kroo- panga Töötajate AS on andnud rublade müügi ajal nõusta- kokku bussifirmasid. ni. Suurem osa nendest on an- laene kokku 804,8 miljonit nud Pruuli asus 1995. aastal tud Vichmanni endaga seo- krooni, mis samuti moodus- Eesti Raudtees tööle samuti Daiwa juhtum tegi tud ettevõtetele. Näiteks First tab suurema osa firma 932,7 nõunikuna. Tema ülesanne kurikuulsaks 1,79 Telecom Trading on laenanud miljoni krooni suurusest va- oli valmistada riigifirma ette Vichmann sai aga tuntuks tõenäoliselt Vichmanni kont- rade mahust. erastamiseks. Sellest nõuni- Daiwa afääriga. Tal õnnestus  miljardi kroonise varandusega platseerus Marcel Vichmann rolli all olevatele välisfirmade- ku perioodist kujunes Pruuli enda omandusse saada Hoiu- 2009. aasta Äripäeva rikaste TOPis kuuendal kohal. le üle 600 miljoni krooni. Raudteeärisse tuli koos jaoks teine suurtehing rubla- panga aktsiad, mille ostmist Lisaks enda ettevõtete kre- eksnõunik Tiit Pruuliga müügi kõrval. rahastas tegelikult pank ise. diteerimisele on aga Vichmann Kolmas täielikult Vichmanni Valitsus otsustas Eesti Seetõttu võttis pärast Hoiu- LOE ÄRIPÄEVAST laenurahaga turgutanud ka omanduses olev ettevõte on Raudtees lahutada reisijate- panga ja Hansapanga ühine- Mis on ettevõtjate edu tagamaad? teisi ettevõtjaid. Näiteks on ta Moonrider. Sellesse kont- ja kaubaveo ning pani reisija- mist Hansapank Vichmanni üle 100 miljoni krooni usalda- serni kuulub Edelaraudtee. teveoga tegelenud tütre EVR firma arvel olnud aktsiad en-  Äripäeva rikaste TOP 500  14. jaanuar Oleg nud Oliver Kruuda äridesse, Moonrideril on 25 protsendi Ekspressi 1998. aastal müü- dale. Vichmann kaebas Han- koostajad Aivar Hundimägi ja Ossinovski öeldes, et selle raha tagasisaa- suurune osalus Valga külmva- ki. Väidetavalt just Pruuli nõu- sapanga kohtusse ja võitis Raivo Sormunen avaldavad  15. jaanuar Priit Piilmann, mises ta ei kahtle, sest tal on li- gunite depoos. Seal on tema annete kohaselt pandi erasta- ning sai enda omandusse too- artiklite seeria ettevõtjatest, Elar Sarapuu, Margus Kang- satagatiseks Kruuda ausõna. äripartneriks Oleg Ossinovski. misele läinud ettevõttele kaa- na 200 miljoni krooni väärtu- kes viimases Äripäeva rikaste ro, Ants Laos Lisaks laenudelt teenitavale Samuti kuulub Moonriderile savaraks Balti jaama kinnis- ses Hansapanga aktsiaid. edetabelis oma kohta paran-  18. jaanuar Maksim intressitulule sai First Telecom veerand Venemaal vagunite tu, reisivagunite depoo, mõ- Nii pani ta aluse oma jõu- dasid. Kirjutame, mis jäi silma Liksutov ja Sergei Glinka Trading 2008. aastal osaluse remondi ja hooldusega tegele- ned vedurid ja üle saja vagu- kusele ja on seda raha edasi edukate ettevõtjate varase-  19. jaanuar Anatoli Kanajev müügist ühes sidusettevõttes vast ettevõttest Refservis-M. ni. Ettevõtte hinnaks määra- investeerides om rikkust kas- maid tegemisi ja majandus-  20. jaanuar Urmas 130 miljonit krooni kasumit. Riigiga sõlmitud kokkulep- ti 14,7 miljonit krooni. Erasta- vatanud. aasta aruandeid uurides. Sõõrumaa Tõenäoliselt oli tegemist 18,5% pe kohaselt ostab riik Edela- miskonkursi võitis riiulifirma Aivar Hundimägi Äripäev 21. jaanuar 2010 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] 12

TSITAAT Paberil teh- tud ostude haldus on kui riik ”riigis – arvutatakse ja kombineeritakse, TÖÖSTUS mida millal tellida. Urmas Pill, ASi BCS Itera | tehnoloogia | materjalid | keskkond | konsultant Tootmise korraldamine kolib paberilt arvutisse

Kitsikus Arvepidamine  Premia IT-arendusjuht Tering on seda meelt, et keerulist tootmist saab tulemuslikult hallata jääb tehnikale jalgu vaid arvuti ja erialase tarkvara abil. Foto: Andras Kralla tud, milliseid koguseid milli- Ain Alvela sel liinil õhtuses või hommiku- [email protected] ses vahetuses toodetakse. Sel- le põhjal arvestatakse mater- Eesti tööstusmaastikku jali vajadus jmt.” sondeerinud Briti eksper- did tõdesid, et siinsed fir- Plasto muutis rutiini mad hiilgavad küll suurepä- Plastakende tootja AS Plasto raste teadmiste ja kaasaeg- juurutas läinud aastal toot- se tehnoloogiaga, kuid kon- mist juhtima üle 4 miljoni kurentsivõimet pärsib ju- krooni maksnud programmi huslik tootmiskorraldus. Prefsuite, täpsemalt selle spet- siaalselt aknatootjatele loodud EASi algatusel 140 tootmis- rakenduse, mis aitab kalkulee- ettevõttes korraldatud uuring rida efektiivseima tee tellimu- näitas, et tootmise planeerimi- sest valmistoodanguni. ses valitsev kord on algeline, Pärast aastapikkust kasu- kõhutundel ja kollastel märk- tamist iseloomustab ettevõtte mekleepsudel põhinev. Selli- juht ja omanik Valeri Pärs toot- sesse süsteemi, õigemini süs- mistarkvara kui asjalikku abi- teemi puudumisse takerduvad meest, mille efekt väljendub aga ideede alged, efektiivsus ja tootmise korrastatuses. ekspordivõimekus. Tarkvara rakendamine kes- Info ühildamiseks on loo- tis seitse kuud, mil paralleel- dud kahte tüüpi majandus- selt uuega töötas ka analoog- tarkvara. Lokaalsed lahendu- ne vana programm. Pärs tun- sed on odavamad ja paindli- nistas, et mõningaid sisemisi kumad, need ühendavad paari rutiine tuli muuta, kuid saavu- üksust, näiteks tootmist ja la- tatud tõhus planeerimine, kus du. Terviklikud tarkvaralahen- tehase võimsus on stabiilselt dused on kallimad, kuid see- koormatud, materjalide kasu- eest funktsionaalsed, ühenda- tamine on optimaalne ja jääki- des kõiki ettevõtte osasid. de hulk on mitu korda vähene- nud, kaalus raskused üles. Premia tüdis paberist “Raskem on neil, kes alusta- Veel mõni aasta tagasi ei erine- vad n-ö puhtalt Exceli-lehelt,” nud ka Premia Tallinna Külm- hindas Pärs. “Eks kõige kee- hoone tootmine kuigivõrd ees- rulisem on see, et tarkvara tu- KOMMENTAAR HINNAD pool kirjeldatust. leb juurutada igapäevast tööd Premia IT-arendusjuhi takistamata.” aljudel juhtudel on Jälgimise tõhustamine HAKKEPUIDU TOOTMINE Kalvi Teringi sõnul tehti suu- abi majandusinfosüs- on investeering Sihitu sebimine kurnab rem osa rehkendustest paberil Pteemidest või nende » Võsa ja raiejäätmete ja andmeid tuli neli-viis korda Majandustarkvaraettevõtte vertikaallahendustest, tei-  500–1500 kr kulub töökoha ümber kirjutada. BCS Itera ressursiplaneerimi- nekord tuleb leida spetsiaal- kohta kuus AutomatWebi toot- ost koos raie ja “Nii selgus tavaliselt keset se konsultandi Urmas Pilli sõ- ne rakendus, mis kataks pa- mise planeerimise ja jälgimise väljaveoga programmi eest. päeva, et toorainet tuleb laost nul tehakse Eesti tööstuset- remini tootmise eripära. Puidutöötlemise juurde tuua. Ja et ladu asub tevõtetes tihti ise seda endale Kuigi majandusinfosüs-  1000 kr töökoha kohta kuus » kaugel, tekkisid logistikas tõr- teadvustamata topelttööd. teemide arendajad paku- tuleb maksta ProdMasteri (pindlauad,saepuru, ked,” kirjeldas ta. “Juhtub, et tootmisjuhti- vad võimalust vajalik tootmistarkvara kasutami- klotsid) jääkide ost Et kitsikusest pääseda, võt- del on plaanid Exceli tabelites, funktsionaalsus, tasub seda se eest. tis Premia kasutusele tervikli- müügiosakonnal müügiprog- siiski kaaluda, sest selline  100 000 kr keskmiselt ku- » Puitehitiste lammutus, ku majandustarkvaralahendu- noosid omades, samale toor- arendus võib minna korda- lub seadmete soetamise- hakkimine se Microsoft Dynamics NAV. mele on tarnijaid mitu, tarni- des kallimaks spetsiifilisest le, kui rakendada tootmise “Seda kasutav müügiosa- jatel on tarnetingimused eri- lahendusest ning tulemus ei jälgimis- ja markeerimissüs- » Ümarmetsamaterjali kond paneb kavatsused prog- nevad – arvutatakse ja kombi- pruugi vajadusi rahuldada. teeme Navision ja Axapto (Mic- hakkimise teenus rammis paika, selle põhjal neeritakse,” rääkis Pill. Kui on tunda, et teadmisi rosoft Dynamics NAV ja Micro- » Ümarpuitbriketi müük teeb tootmisosakond plaa- Selline lähenemine võib Pil- napib, tasub kasutada era- soft Dynamics AX). nid. Need tehakse ette kuuks li sõnul hästi töötada vaid alus- pooletuid konsultante või  Microsoft Dynamics NAV www.reinpaul.ee ajaks, selle põhjal juba näda- tavas firmas, mitte aga keeru- tarkvaraaudiitoreid. rendimakse töökoha kohta late ja päevade kaupa,” selgi- lise, mitmest etapis koosneva Valeri Pärs, 1000–1300 kr kuus + km. Tel 52 85 800 tas Tering. “Täpselt on määra- tootmise korral. ASi Plasto juhataja Allikas: Äripäev toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] 21. jaanuar 2010 Äripäev 13 PÕLLUNDUS | maaviljelus | loomakasvatus | metsandus |

 OÜ Störfisch omanik Jaak Võsu alustas kolme aasta eest Narvas, elektrijaama soojaveekanalis tuurakala kasvatamist inkubaatori rajamisega, milleks sai 2,7 miljonit krooni ELi toetust. Võib pidada Foto: Andras Kralla sigu, aga võib ka paaliaid Vesiviljelus Toetuste toel jalad alla kam, hindas Paaver, märkides, tööstuste tootmisvõimsus üle- et kuna kalad on kõigusooja- tab püügikvootide ja kalakas- Ain Alvela [email protected] sed, ei kulu nende söödas si- vatuste toodangu kogumah- salduvat energiat kehatempe- tu mitu korda. “Suur osa kala- ratuuri hoidmiseks. Tootmi- tootjatest töötab sisseveetud Ketlin Priilinn se püstipanekuks vajalikud tooraine baasil ja sedagi ala- [email protected] investeeringud on aga ühtvii- koormusega,” tõdes ta. “Efek- si suured nii looma- kui ka ka- tiivsuse võti on spetsialisee- Vesiviljelus ja kalakasvatus lakasvatuses. rumises.” selle osana kosub aasta- Tehnoloogiliselt uusima OÜ Kalake juhataja Sivar aastalt ja nii on agarad et- saavutusena nimetas Paaver Irvali sõnul on kalakasvan- tevõtjad asunud lisaks tun- suletud veekasutussüsteemi- duse rajamine kapitalimahu- tud karpkalale ja vikerfo- ga kalakasvandusi. kas pika vinnaga ettevõtmi- rellile tiikides kaubakalaks ne – farmi rajamine võtab ae- nuumama ka siinmail ek- Uus tehnoloogia lubab ga umbes kuus kuud ja kuu sootilisi vee-elukaid. troopikakalugi kasvatada aega peab see tühjalt tööta- “Nende veevajadus on väike – ma. Kulub veel paar kuud, en- Vesiviljelus on sel sajandil nad võivad paikneda kaugel ne kui biofilter täielikult töö- Eestis kiire arengu teele astu- looduslikest veekogudest ja le hakkab. nud – lisaks kalade kasvatami- neil pole saastavat mõju, sest “Kala on tõesti odavamalt sele tegeleb mitu talunikku ka peamine osa veest ringleb kas- toodetav, kui võrrelda sööda- vähifarmi pidamisega, tradit- vanduse sees, sõnnik eralda- koefitsienti ehk mitu kilo liha sioonilisi kalakasvandusi raja- takse ja kasutatakse põldu- mitme kilo sööda vastu saab,” takse juurdegi ja neis kasuta- del,” iseloomustas Paaver. selgitas ta. “Kalal on see koefit- tava tehnoloogia täiustumise “Võrtsjärve ääres töötab sel- sient 1:1 ehk siis ühe kilo söö- kiirus on võrreldav arengutega line angerjakasvandus, Saare- da vastu saab kilo liha. Looma- infotehnoloogia vallas. maal ja Virtsu lähedal on uued kasvatuse puhul on vahekord Sellise väite käis välja Ees- forellikasvandused. Väikeses 4:5,” täpsustas ta. ti Maaülikooli kalakasvatuse koguses on hakatud kasvata- professor Tiit Paaver, kinni- ma võõramaiseid, Eestis seni Toetuste süsteem vajab tades, et euroliidu tõukefon- tundmatuid kalu, nagu paalia, täpset paikaloksutamist dide avanemine innustab et- tilaapia, triipahven, aga ka Aastas paarkümmend tonni tevõtjaid kalakasvatusega te- meie oma kalu, mida seni pole karpkala tootva OÜ Ilmatsalu gelema. kaubakalaks peetud, näiteks Kala juhatuse liige Urmas Va- siiga ja koha.” hur märkis, et kalakasvatuse Vesiviljelus sai mullu 100 Narvas siberi tuurasid kas- arendamise üks takistusi, mis miljonit euroliidu abikrooni vatava OÜ Störfisch juhatu- meist endist paraku ei olene, “Kalakasvanduste toodang, se liige Jaak Võsu aga on seda on Eesti kliima. ÜLEVAADE KOMMENTAAR kasvatatavate kalade valik ja meelt, et kalakasvatuse prae- “Näiteks karpkala tahab rakendatavad tehnoloogiad gune seis on väga vilets. Ka sooja vett ning tema jaoks Kaubakala kasvatamine kosub, kuid visalt hed ütlevad, et meie uuenevad infotehnoloogia- tuleviku suhtes on ta pessi- asume liialt põhjas, forellile v.a konservid. Toodang tuh t ja kasvatamine t tootmisvõimsus on lii- ga võrreldavas tempos,” hin- mistlik. on aga tarvis külma ja puhast 1000 200 Üga suur – kala fileeri- das Paaver. “Toon võrdluseks Taani rii- vett, seda on Soomes palju roh- kasvatamine takse, soolatakse, marinee- “Mullu kinnitas PRIA vesi- gi – vett on meil rohkem, maad kem kui Eestimaal,” rääkis ta. 800 820 160 ritakse ja suitsutatakse, te- viljelusele umbes 100 miljo- peaaegu sama palju, kala aga “Sestap nõuab kalakasvatus hakse konserve jm. Tooraine nit krooni investeeringutoetu- kasvatame paarkümmend kor- siin suuri investeeringuid.” peab importima, sest kodu- si. Kui see kasutusse jõuab, on da vähem,” iseloomustas Võ- Ühe rahastamisvõimalu- 600 120 maist ei jätku. Pealegi ei kipu- Eestis mõne aasta pärast prae- su kahe riigi vesiviljeluse eri- sena nimetas Vahur PRIA ka- toodang ta kohalikult kasvatajalt ost- guse paarikümne asemel poo- nevust. “Paari aastaga pole lakasvatuste arendamise toe- 400 62 80 ma – mujalt saab odavamalt. le rohkem kalakasvatusfirma- muutusi loota, sest riigil pole tust. Teiste arvates peaksid ka- sid, toodang on aga praegusest kavaski midagi muuta. Viima- “Sellest on kõvasti abi, kuid lakasvatajad ise töötlemisega 700–800 tonnist aastas loode- sel ajal ette võetud kalakasva- millegipärast ei saa seda igal 200 40 tegelema, sest see võimaldaks tavasti poole suurem.” tusprojektid on liiga väikeseid aastal,” nentis ta. “2009. aas- neil kergemini toodangut tu- Veise-, sea- või kanakasva- ja enamik neist pole jätkusuut- ta alguses oli üks voor, järgmi- 0 0 rustada ja kasumlikkus saa- 90 09 tusega võrreldes on kalakas- likud.” ne tuleb alles paari-kolme aas- vutada. Tiit Paaver, Allikas: statistikaamet 2009. aasta andmed hinnangulised vatus mõnes mõttes otstarbe- Võsu kinnitas, et Eesti kala- ta pärast.” Eesti Maaülikooli professor Äripäev 21. jaanuar 2010 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 14 ÄRILAUSE Kui aga jõu- kate maksu järsult tõsta, riskib ”osa tulust põranda alla tagasi minna. ARVAMUS Steven Snaith, PwC Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni juht progresseeruvast tulumaksust | toimetuse seisukoht | kommentaarid | Äripäev, 20.01.2010

KÄSIRAAMATUTE FOORUM Jõulutunnel ja kaugmüügi piirmäär Mis maksud kaasnevad Millise kaugmüügi piir- firma mobiililt Jõulutun- määraga tuleb arvestada neli annetustelefonile müümisel Soome? Tegu helistamisel? on kasutatud sõiduauto- de müügiga Soome era- eile teadaolevalt isikutele Eesti ettevõt- toetati 2009. aasta te poolt? MJõulutunneli an- netustega Eesti Naiste Var- oomes on kaugmüü- jupaikade Liidu tegevust, gi piirväärtuseks mis ei ole kantud tulumak- Skehtestatud kalend- susoodustusega mittetu- riaasta algusest arvates lundusühingute ja sihtasu- 35 000 eurot. tuste nimekirja, mistõttu tuleb annetuselt tasuda tu- kõik vastused audiitorbüroolt lumaks. KPMG Baltics LOE JA KÜSI VEEBIS

 kasiraamat.aripaev.ee Äripäeva käsiraamatute foorumis vastavad küsimustele töö- õiguse, maksude, ehituse ja kinnisvara asjatundjad. Esita oma küsimus: [email protected] LUGEJA ARVAB www.aripaev.ee Ettevõtja: töötukassa mehi ja naisi, kes valitsuses rahapaigutus ajab istuvad, enam ei vali.  Kui saaksin töötukassa lo- vihale goga meene, siis häbeneksin  See asutus on ju praegu seda ja see lendaks esimes- niigi nii populaarne, et min- se prügikasti. Sedasi teeb gi kingituste teema on täiesti vist enamik või vähemalt hä- arulage möla. Mingitele oma beneks seda jätta avalikult. Tallink: horisondil jopedele tehti kassat ja see Targasti tehtud investeering. oli kogu ürituse kasu ja ots- Tublid. Tõstaks veel aktsiise, tarve. Suurem jama on see, siis saab mingit sodi ikka roh- kui raha võeti töötute koo- kem osta. lituse rea pealt ja selle eest  Tegelege parem sellega, rämpsu osteti, mis koolitusse kellelt osteti, nimelt on päälik kohe kuidagi ei puutu ise ja ta vend kontoritarvete terendab kasum  Tõsteti kütuseaktsiisi, et müüjad. Äkki on seos? Seda saaks osta lollakaid pasta- peab vaatama. estimaa rahvuslik uhkus, laevan- jätkata kaubaveomahtude kasvatamist, kaid. Maksumaksja, st ette-  Jääb mulje, et töötukas- dusfirma Tallink on Äripäeva ar- JUHTKIRI võib järgnevatelt kvartalitelt oodata po- võtlik inimene maksab kõik sa reklaamib end sellega ehk Evates ohtlikest vetest välja saanud sitiivseid üllatusi. lollused siin riigis kinni. Neid “tulge kõik töötuks”. ning kasumi poole seilamas. Kuigi ree- derid ise teatasid eile esimeses kvartalis Kui Tal- Teiseks, Tallink suutis küll kasvata- EESTI ÄRI LUGU 21. jaanuar teenitud kahjumist, oli see pea kaks kor- da reisijate koguarvu 1,2%, aga Soome– da väiksem kui eelmise majandusaasta Rootsi liinil kahanes see 4%. Samas olid 1992 heks sai senine aseesimees samal perioodil ning trend näitab reisi- linki va- näiteks eelmise finantsaasta esimeses  Valitsus tühistas enami- Targo Raus. jate-kaubaveo mahtude taastumist krii- kvartalis tulud Soome–Rootsi liinil 42% ku toidukaupade väljaveo lit- sieelsele tasemele. litud kursile kontserni kogutulust, Eesti–Soome lii- sentsid. 1999 Analüütikute hinnangul on Tallinki nil vaid 12%. Tulu reisija kohta saab Tal-  Eesti börs korraldas esime-  Eesti Forekspank muutis uue finantsaasta esimese kvartali tule- link Äripäeva arvutuste kohaselt Soome– se valuutaoksjoni. nime Optiva Pangaks. mused üsna head ning paistab, et rahul salakarisid ja Rootsi liinilt aga pea kaks korda rohkem  ” Mööblitootja AS Thulema on nii ettevõtte juhid ise kui ka investo- kui Eesti–Soome laevadelt. 1993 avas Kuivajõe tehase laien- rid. Mõlemate rahulolu laseb aga juhti- jäämägesid ei Äripäeva arvates on Tallinki jaoks üs-  Rahandusministeeriu- duse, mis läks maksma 12 del rahulikult kursi seadmise – ettevõtte na olulise tähtsusega turuosa võitmine mi kantsleriks nimetati Enn miljonit krooni. juhtimise ja pikema finantsplaneerimi- Soome-Rootsi liinil. Samas usume ka, et Pant, tol hetkel Eesti noorim sega – tegeleda. juhtu, võime nende liinide turg on üsna küps ning rei- kantsler. 2000 Tulemustest on näha, et ettevõte on sijate hulk saab kasvada vaid konkuren-  Tartu ärimehed Urmas Past ridamisi õigeid, kuid valusaid otsuseid juba õige pea tidelt osa äravõtmise teel. 1995 ja Juhan Kolk ostsid Tallinna teinud ning tegeleb üsna edukalt kulu-  Lõppes ASi Tallinna Kauba- ööklubi Dekoltee. de kokkuhoiuga (näiteks on administra- Oluline faktor teel kasumile on ka maja 49% aktsiate ostutaot- tiivkulud vähenenud eelmise aasta tase- aktsionäride kaubaveo taastumine – kui eelmisel fi- luste vastuvõtt, esimest kor- 2004 melt 16,7%), suures osas tänu sellele on nantsaastal kukkus Tallinki kaubave- da sai aktsiate eest maksta  Endine riigisekretär Uno esimese kvartali kahjum kahanenud pea rõõmuhõiskeid dude maht 24%, siis konkurent Viking EVPdega. Veering asus tööle keskkon- poole võrra, täpsemalt 40%. Line teatas hoopis mahu 7protsendili-  Kanal 6 ehk BFD Reklaa- naministeeriumi halduse ja sest kasvust. miklubi alustas laupäevaste rahanduse asekantslerina. Tallink ise vihjas majandustulemuste kuulda. Kui Tallinki juhtide valitud kursile poolteisetunniste regulaar- kommentaaris, et üsna oluline tulualli- karisid ja jäämägesid ei juhtu, võime lae- saadetega. 2008 kas on reisijate kulutused pardal. Eelmi- kasvanud, lisa kindlust, et taastumise vafirma tuhandete aktsionäride seast ju-  ASi Arco Vara juhtkonnas se aasta esimeses kvartalis andis müük trend võiks jätkuda. ba õige pea rõõmuhõiskeid kuulda. 1998 toimusid suured muutused – laevadel üle poole ettevõtte kogukäibest. Karidest näevad analüütikud nafta  Guido Sammelselg astus nõukogu esimees Arti Arakas (Võrdluseks, piletimüük andis 24 ning hinda ja intressimäärasid, mille üle et- LOE ÄRIPÄEVAST tagasi Tallinna Panga nõuko- ja tema noorem veli juhatuse kaubaveo müük 18% eelmise aasta esi- tevõttel endal puudub igasugune kont- gu esimehe kohalt ning müüs esimees Viljar Arakas taan- mese kvartali tuludest). Ning eks tõsiasi, roll. Samas arvavad nad, et kui ettevõt- “Analüütikud ennustavad Tallinkile peat- maha panga aktsiad. Tallin- dusid oma kohtadelt. et reisijate pardakulutused on viimas- tel õnnestub müüa või rendile anda vanu set kasumit” na Panga nõukogu esime- Väinu Rozental te kvartalite jooksul absoluutnumbrites ja kahjumlikke aluseid ning samal ajal  lk 6 uudis toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 21. jaanuar 2010 Äripäev ARVAMUS 15

NUMBER TAAS JÄRJEL AUTENTE VALMIS OSAÜHINGUD Mõõnaperioodi lõpp RAAMATUPIDAMISTEENUSED   MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS Sots Katrin Saks leidis end pä- Tallinnas Jõe 2, II korrus • Tel 660 1760 rast europarlamendi liikme ko-    Tartus Ülikooli 4-9 • Tel 734 9966 halt lahti saamist mullu suvel www.autente.ee [email protected] üsna lootusetus olukorras. See aasta on aga kaasa toonud 0,6 kindlustunde – Tallinna linna-  miljoni krooni eest müüs RMK viimaste jõuludega kuuski.  Tallinna linnavolikogu volikogu aseesimehe koht on 29. jaanuaril ilmub Äripäevas RMK müüs kokku ligi 5000 jõulupuud, neist 4500 eraisikute- aseesimees Katrin Saks sai nüüd tasustatav ning eile mää- le. Esmakordselt sai kuuse eest tasuda mobiiltelefoniga, seda eile ühe sissetuleku võrra rati Saks ka SA Tallinn 2011 kiiresti arenevate Eesti väikeettevõtete edetabel võimalust kasutades osteti enam kui pooled kuused! jõukamaks. nõukokku. Palju õnne! Oskusi hävitav konkurents aanuari alguse Äripäe- millest allapoole pakkumisi jad ei tea, mida nad oma ra- vas tõdesid projekteeri- VAHENDAB ei ole mõistlik ega sobilik te- ha eest saavad. Tulemus sel- Jjad, ehitajad ja ehitus- ha. Eeskuju võiks võtta advo- gub alles ehituse lõpetamisel materjalitootjad, et mullu- kaatidelt, kellel on tunnihin- ja küllaltki sageli ei ole see ne langus ehitussektoris oli nad, millest allapoole tee- kõige parem. 30%, projekteerimises 40% nust üldjuhul ei osutata. Sa- ja ehitusmaterjalide tootja- ma analoogi põhjal töötavad Kolmandaks on vaja muu- tel 50%. Sõnum on nukker:  Mauno Inkinen, Eesti projekteerijad nii Skandi- ta riigihangete seadust. Kõi- projekteerimis- ja ehitusturg Projektbüroode Liidu tegev- naavias kui ka Euroopas, kus ge lihtsam on sisse viia kõr- Lisaks edetabelitele ja toimetusepoolsetele artiklitele langeb ning languse lõppu direktor kõik teavad, et arhitektide- geima ja madalaima hinna avaldame A3-formaadis läbivalt värvilises Gaselli TOPi pole veel näha. inseneride teenust kasuta- eemaldamise nõue projek- eriväljaandes ka firmade äriteavet ja reklaami. Headel aegadel oli hoone des tuleb väärilist tasu maks- teerimise hankemenetluses. kompleksprojekteerimisel Kogu prob- ta. Tegemist on elukestva õp- See muudaks olukorda ko- Vaid 16 900 krooni eest on teil võimalus avaldada ruutmeetri hind 500–1000 leem on pega inimestega, loojatega he ja võtaks ära motivatsioo- A3-erilehes Gaselli TOP pooleleheküljeline krooni, torude projekteeri- töö eest saadavas ja neid ei saa vähempakku- ni alapakkumisi teha. Tei- reklaamartikkel oma ettevõtte käekäigust ja misel 40–60 krooni meeter. misega osta. Kui ühiskond ei ne võimalus on sisse kirjuta- pakkumistest potentsiaalsetele klientidele. Praegu on võidetud riigihan- tasus ja siin saa- väärtusta arhitekti ja insene- da nõue, millega näiteks üle getel hoonete projekteerimi- ” ri, kaovad oskused ja järele 20% keskmisest hinnast eri- me aidata ennast Reklaamipind on ligi 60% soodsam kui samaväärne se ruutmeetrihind 130–150 jäävad need käsitöölised, kes nevad pakkumised eemalda- pind Äripäeva tavalehes. krooni ja torude projekteeri- kõigepealt ikka tellija esmased emotsioonid takse menetlusest. Võimalu- misel 15 krooni meeter. Kol- joonisteks vormivad. si on veelgi. Hind sisaldab artikli koostamist ja lehekülje me- kuni viiekordset hinda- ise. Ühiselt ja arukalt tegutse- kujundamist, lisandub vaid käibemaks. de langust üldise 20% majan- Teiseks tuleb projektee- des oleme edukad. Optimis- duslanguse taustal ei ole või- rimissektori turgutami- miks on põhjust, sest projek- seks survestada malik mõistlikult põhjen- ise oma arutu tegevusega rii- riiki han- teerijatel ei ole tööpuudust. Edetabelis osalemise kriteeriumid: dada. gihangete pakkumisel ja seal gete korraldamisel loobu- Tegelik olukord on vähemalt kujunenud hinnatasemed on ma nn kollase FIDICu põhis- projekteerimises selline, et • ettevõtte 2006. aasta müügitulu oli üle 1 miljoni krooni Madalaima hinnaga pak- kinnistunud ka erasektoris. test hangetest, kus projek- füüsiline töö maht on ole- (k.a) kuja edukaks tunnistami- Vaatame korraks peeglisse teerijad degradeeritakse ehi- mas, kuid hind on nii madal, • ettevõtte 2008. aasta müügitulu oli alla 179 miljoni ne viib alla arhitekti ja inse- ja tunnistame endale ausalt: tajate alltöövõtjateks ja neil et seda saab teha ainult FIE, neri kutseoskused ning seda me ei oska vaba turumajan- ei ole mingit lootustki oma kellel ei ole firma ega büroo- krooni tööd tegevate inimeste mai- duse olukorras käituda. töö eest väärilist tasu saa- ga seotud kulusid. Samuti ei • ettevõte peab olema tegutsenud vähemalt kolm ne. Praeguse konkurentsi Esiteks, projekteerijatel da. Kasutada tuleb nn puna- ole puudust rahast, kuna in- järjestikust majandusaastat (alates 2006. 01. jaanuarist) puhul ei ole tegemist majan- on aeg seljad kokku panna ja se FIDICu skeemi, kus tellija vesteeritakse jätkuvalt, mida ja tegutseb ka praegu dust tervendava aruka käitu- jõuda arusaamisele, millise tellib kõigepealt põhiprojek- näitavad ka pidevalt lisandu- • ettevõtte müügitulu kasvas 2008. aastal võrreldes 2006. mise, vaid arhitekti- ja inse- hinnaga on võimalik kvali- ti ja korraldab ehitushanke. vad hanked. Kogu probleem nerioskusi hävitava rumalu- teetselt projekteerida, milli- Kollase FIDICu järgi tegutse- on selle töö eest saadavas aastaga vähemalt 50% ja kasum enne makse kasvas sega. Niisuguse olukorra on sed hinnad on õiglased, meie des ei tea ehitusfirmad, mi- õiglases tasus ja siin saame samal ajavahemikul vähemalt 50% põhjustanud projekteerijad kutseoskuste väärilised ja da nad õieti pakuvad, ja telli- aidata ennast kõigepealt ise. • 2007. aasta müügitulu oli suurem kui 2006. aasta oma ja 2008. aasta müügitulu oli suurem kui 2007. aasta oma • 2008. aasta kasum enne makse oli suurem kui 2006. Seadus Käibemaksugrupp muutus 01.01.10 euroopalikuks aastal, samas võis 2007. aasta kasum enne makse olla väiksem kui 2006. aastal, kuid ühelgi aastal ei tohtinud Ettevõtja, avaldus esitatud? olla kahjumit Arvame edetabelist 25 esimese firma seast välja TOPi ovembri lõpus teatas sutatav registrinumber ning kõige olulisem see, et kõik kokkuarvutamisel hetkel maksuvõlgu omavad ettevõtted Euroopa Komisjon, et VAHENDAB kõigi grupi liikmete endised otsused ühe käibemaksuko- Non algatanud rikku- numbrid külmutatakse. hustuslasena registreerimi- Majandusnäitajate tulemusena tekib kaks pingerida: käibe kasvu mismenetluse ja nõuab ko- Uut registrinumbrit hak- se kohta, mis on tehtud en- (kordades) ja kasumi kasvu (kordades) TOP. Nende pingeridade guni kaheksalt liikmesriigilt kavad grupi liikmed kasu- ne 31. detsembrit, tunnista- kohad annavad ettevõttele vastava arvu punkte, mis kokku käibemaksugruppi puuduta- tama tehingutes kolmanda- takse maksuhalduri poolt va seaduse muutmist, kuna te isikutega, jätkates samal kehtetuks 2010. aasta 1. jaa- liidetakse. see ei pidavat vastama käi-  Ain Veide, ajal tegutsemist oma endise nuarist. Kõige väiksema punktisummaga firma ongi Gaselli TOPi võitja. bemaksudirektiivi põhimõ- PricewaterhouseCoopersi ärinime all. Edaspidi esita- Need ettevõtjad, kes soo- tetele. Kuigi Eestit selles ni- juhtiv maksukonsultant takse maksuhaldurile grupi vivad ka edaspidi tegutse- mekirjas polnud, on teada, et liikmete hulgast valitud esin- da ühiselt, peavad uue re- komisjonile ei meeldinud ka Grupi dusliikme poolt ainult üks gistreeringu saamiseks esi- meie omapärane kontsept- liikme- käibedeklaratsioon, milles tama ühisavalduse. Kui se- sioon ühe käibemaksuko- kajastatakse kõigi grupiliik- da ei tehta, siis tegutsetakse hustuslasena registreeritud te omavahelisi mete välistehingute käibed, alates 1. jaanuarist iseseisva isikute käibemaksuarvestu- pöördmaksukohustused ja maksumaksjana. Reklaamipinda saab broneerida ja algmaterjale esitada müügitehinguid 21. jaanuarini se kohta. ” mahaarvatav sisendkäibe- käibeks ei loeta. maks. Samuti esitatakse ai- Kui üldreeglina registreeri- Valmisreklaamid esitada hiljemalt Seetõttu võttis rahandus- nult üks aruanne nullmää- takse grupp otsuse tegemi- 25. jaanuariks ministeerium ette vasta- ne pidasid ühiselt registree- raga maksustatava ühendu- se kuule järgneva kuu esime- va regulatsiooni muutmi- ritud isikud käibemaksuar- sesisese käibe kohta. Enam- sel päeval, siis avalduse esita- se, mille tulemusena täien- vestust tegelikult iseseisvalt, makstud käibemaks tagasta- jad saavad taotleda ka taga- Lisainfo ja reklaami tellimine: das riigikogu käibemaksu- siis uue korra järgi peavad takse grupi esindusliikme et- siulatuvat registreerimist ot- reklaami projektijuht Karina Perevai seaduse § 26, et kõik sätted käibemaksugrupi moodus- temaksukontole. Grupiliik- suse tegemise kuu esimese [email protected] oleksid kooskõlas komisjoni tavad äriühingud kolman- mete omavahelisi müügite- kuupäeva seisuga. vastavate juhtnööridega. Uus date isikute suhtes tegutse- hinguid sarnaselt praeguse- Seega on olemas võimalus tel 667 0045 • faks 667 0200 redaktsioon jõustus 1. jaa- ma tõepoolest nii, nagu nad ga käibeks ei loeta ja ühises saada registreerituks 1. jaa- Reklaamiga annab Äripäev kaasa tasuta eksemplarid Gaselli TOP lehte, mida nuaril. oleks üks maksumaksja. See käibedeklaratsioonis ei ka- nuaril. Registreerimise tin- jagada oma kolleegidele, koostööpartneritele ja klientidele. Sisulisest aspektist muu- tähendab, et grupile omis- jastata. gimused jäävad olulises osas tus 1. jaanuaril palju. Kui en- tatakse vaid üks ühiselt ka- Formaalsest aspektist on samaks. Äripäev 21. jaanuar 2010 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 16 PÄEVA TEGIJA Tallink Grupp 6,82% 7,5

6,8

6,1 INVESTOR 5,4 4,7

4,0 | börsid | aktsiad | fondid | 02 04 06 08 10 12 Maffiasõda internetis Võimalus Küberrünnak toob küberkaitsjatele juurde investeeringuid

öödas on kurikate- ga vehklemise aeg, Met kätte saada endale vajalik informatsioon, samuti pole mõtet jamesbondilikult  Silvia Viidik mööda öiseid kontorihooneid dokumentides tuulata, palju dekaid süsteemiinsenere ja lihtsam on kõik kätte saada programmeerijaid, on potent- rünnakuga üle veebi. siaalselt ka võimekaid veebi- kurjategijaid, oleks igati ko- Lisaks sellele, et vargus hane mõelda oma tarkvara või haiget tegemine interne- kaitsvate programmide uuen- ti kaudu on ründaja jaoks olu- damisele või kogu kaitsesüs- liselt turvalisem ja ta riskib teemi olulisele tõhustamise- esialgu vaid näpunihestuse- le. See on ainult imeline kin- ga, on veebiründajat tihti ka gitus küberkaitseprogramme keerulisem tabada. Pole vas- pakkuvatele ettevõtetele, mis tasmaja filmilinte, millele pa- lähiaastatel üha enam täht- haret õnnetult peale on jää- sust koguvana võiksid kohati nud ega kogemata liftinupu- ka päris asjalikud investeeri- le poetatud näpujälge või vai- misobjektid olla. Seda enam, bale pillatud juuksekarva. Ta- et sektorile on selleks ja järg- bamine või pääsemine oleneb nevateks aastateks ennusta- muidugi palju ka häkkerist tud ainult tõusu. ja rünnatava ettevõtte või ini- mese turvasüsteemidest. Kulutused küberkaitsele ja Terror internetis pole sellega seotud teenustele enam midagi uut, rünnakud kasvavad sel aastal uuringu- on kestnud ilmselt sama kaua firma IDC andmetel tervelt 9 kui süsteemid, mida tuusel- protsenti, 37,8 miljardile dol- datakse. Ka riigid on häkke- larile. FBR Capital Marketsi rite kurjade näppude all kan- analüütik Daniel Ives ootab natanud, meenutagem mõne selle valdkonna kulutuste aasta tagust kevadist Eestit- kasvu eelkõige valitsustelt. ki. Lihtsalt pahade andekate “See on mitmemiljardili- klahviklõbistajate suurteod ne turuvõimalus, mida ootab polnud enne eelmist nädalat märkimisväärne tõus. Tege- nii suurt üleilmselt meedia- mist on kübersõjaga ja meie kära saanud. võitleme. Et suuta võidelda, on vaja kulutada rohkem raha  Suurte süsteemide ehitusel osaleb tavaliselt terve informaatikute armee, kel on teave ka tundlikust informatsioonist. Küberkaitse pakkujad Internetigigant Google ning ühed peamised kasusaa- muutis seda vaikivat leppi- jad sellest on küberkaitseette- mist ja tunnistas paljude ül- võtted. Nende mootorid hak- VÕRDLUS Küberkaitse ettevõtted võivad sel aastal rõõmustada paljusid investoreid latuseks avalikult häkkeri- kavad tõsiselt urisema,” rää-  Üks käibe poolest suure- tulema. Symantec on analüü- 11. veebruaril kvartalitule-  Check Point Software Tech- te rünnakuid oma süsteemi- kis Ives. maid küberkaitsjaid on USA tikute seas suhteliselt kõrgelt mused avaldavalt ettevõttelt nologies on eelmistest mõne- de vastu. Tema tunnistusele päritolu Symantec (keda muu hinnatud 2010. aasta hinna- oodatakse 514,3 miljoni dol- võrra väiksem ettevõte, kel- järgnesid ka Adobe Systems Kuigi IT-valdkonna spetsia- hulgas peetakse samuti vii- kasumi suhtega 13,22 ning larilist käivet 0,35dollarilise le neljanda kvartali käibeks ja Juniper Networks, kui- listide seas on tuntust ja lu- mase küberrünnakulaine ohv- 22 ostusoovitusega 32st, aktsiakasumi juures. oodatakse 257,7 miljonit dol- gi ekspertide sõnul kuulu- gupidamist võib-olla rohkem riks). kusjuures müüa ei soovita larit 0,48dollarilise aktsiaka- vad ohvrite hulka ka mitmed kogunud mõned veebiturva- keegi. Ettevõtte varjulisem Aastataguse kvartaliga võr- sumiga. Analüütikute seas pi- teised suurettevõtted, nagu lisusega seotud tugevad era- Nagu tavaliselt, on tuntud külg on 6,4miljardiline võla- reldes on see mõlemale näi- sut vähem soositud 14 ostu- Yahoo!, Symantec, Northrop ettevõtted, nagu venelaste tooted peidetud vähemtun- koorem 10,6miljardilise kogu- tajale 21protsendiline kasv ja 11 hoiusoovitusega ette- Grumman ja Dow Chemical. Kaspersky, tuleb potentsiaal- tud kilpide taha – ettevõte pa- vara juures, mida pisut muidu- ning ka lõppenud aasta kol- võtte hinnatasemeks sel aas- Börsil noteeritud suurettevõt- sel aktsionäril leppida valiku- kub nimelt vast igale tavali- gi leevendab 2,3 miljardit dol- mandast kvartalist on ettevõ- tal prognoositakse pisut üle te jaoks on ju tegelikult piin- tega, millesse investeerimi- sele arvutikasutajale tuntud larit rahakotis. te ilusti üle. Aktsia prognoo- 17. Ka sel küberputukate piit- lik avalikkuse ees inforöövi ne on börsi kaudu võimalik. antiviirust Norton. Järgmisel situd hinna-kasumi suhe sel sutajal on kontol üle 608 mil- tunnistada – mida kõike see Ja ega valikud sealgi kehvad kolmapäeval oma lõppenud  Teiseks samuti suur ja ana- aastal on 16,9 ning ettevõttel joni dollari ning 653 miljonit aktsia hinnale teha võib! Aga ole. Toredaid ettevõtteid, kel- kvartali tulemused avaldavalt lüütikute seas väga populaar- on ka pea 640 miljonit dolla- võlakoormust 2,8miljardilise halvemal juhul pole tegemist le jaoks küberkaitse on pea- Symantecilt ootavad analüüti- ne küberkaitsja on McAfee, rit rahas. Võlakoormus on 1,8 vara juures. Check Pointi käi- mitte ainult inforöövi, vaid mine tegevus, on valida mi- kud 1,5 miljardi dollarilist käi- kelle üks juhtidest Mike miljardi dollarit 3,9miljardilise ve on nii varasemate aasta- tervete süsteemide seiska- tu, kuigi analüütikute seas on vet 0,21dollarilise aktsiakasu- Carpenter tunnistas, et huvi koguvara juures. Ostusoovitu- te kui ka eelmiste kvartalitega misega, mis mõjutab hoopis rohkem esile tõstetud kolme mi juures. Aastatagusele käi- nende tarkvara vastu on hilju- se on 31 analüütikust andnud võrreldes kindlalt kasvanud, suuremat inimhulka. – Symantec, McAfee ja Check bele jääb see alla, aga toona- tiste sündmuste taustal hüp- 24 ning ülejäänud soovitavad ka kasumi kasvu üle poleks Kuna nii palju, kui on an- Point Software Technologies. sest kahjumist peaks ta välja peliselt kasvanud. aktsiat hoida. väga põhjust nuriseda. toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 21. jaanuar 2010 Äripäev INVESTOR 17 KUUPÄEV INTRESS BÖRS Euribor (6 kuud) 0,972 Tallink andis Tallinna börsile tiivad 3,0 20. jaanuar Tallinki üsna korralikud eelmi- Tallinki enda aktsia hüppas 6,8 se kvartali majandustulemu- protsenti, 7,35 kroonile, olles 2,5 sed andsid uue tõuke ka teis- sellega suurim tõusja kodutu- 2,0 tele Tallinna börsi aktsiatele. rul. Aktsia käive oli täpselt neli Kui teisipäeval toimus Tallinna miljonit krooni. 1,5 börsil laiapõhjaline kasumivõtt, Suurima käibega (15,4 mln kr) 1,0 siis eile kerkis kümne juhtiv- aktsia oli Olympic EG, mis kal- täna avaldavad oma lõppenud kvartali tulemused tehnoloogiaet- aktsia hinnaliikumist peegel- lines 3,6 protsenti, 17,99 kroo- tevõtted Logitech, Google, Xerox ja Advanced Micro Devices, 0,5 dav Äripäeva indeks 3,41 prot- nini. Enam kui miljoni kroo- finantsvaldkonnast Goldman Sachs, Legg Mason ja American 0,0 senti, 1069,14 punktini. Tõu- ni suuruse käibega said maha Express ning raudteeoperaator Burlington Northern. 02 04 06 08 10 12 sid pea kõikide aktsiate hind. veel viie ettevõtte aktsiad.

RAHA Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt (10) püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank 0,25 0,25** 1,25 1,35 1,50 1,90 2,00 2,10 2,35 2,50 1000/5000(4) Swedbank*** 0,20 - - 1,35 1,60 1,85 2,10 2,75 2,65 3000 Tallinna Äripank 0,20 2,25 2,50 3,00 3,95 4,30 4,75 4,00 - 1000 Tallinna Äripank (3) 0,20 2,65 2,85 3,25 4,20 4,65 5,10 4,35 - 1000 Nordea Pank 0,1-0,25 1,50 1,80 1,90 2,20 2,40 2,70 4,00 4,00 5000 Parex Pank kokkuleppel 5,50 - 6,00 6,50 7,00 8,00 6,50 5,50 1500 Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 2,30 2,40 2,50 2,90 3,20 3,50 3,50 - 5000 BIGBANK - - 3,50 3,60 3,90 5,40 5,40 6,50 6,90 7,30 5000 TASUB TEADA BIGBANK - - - - - 5,60 5,60 6,70 7,10 7,50 150 000 DnB NORD Pank 0,25 (7) - 2,20 2,20 2,50 2,90 3,00 3,25 3,00 - 5000 Küberkaitsefirmade aktsiaid UniCredit Bank 0,25 (9) - 1,00 1,10 1,15 1,30 1,45 1,60 - - 5000/50000 (9) SEB 0,20 0,25 1,10 1,20 1,30 1,50 1,70 2,00 1,75 1,55 2000* saab osta USA börsilt Eestis LHV Pank 0,20 (10) 2,00 2,20 2,30 2,80 3,10 3,30 3,30 - 10000 tegutsevate pankade kaudu. tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR Ettevõtete tähised on: pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Symantec (SYMC), McAfee Sampo Pank 0,20 0,20 0,20 0,45 0,70 0,95 0,40 0,50 0,65 0,95 1,10 1,20 (MFE) ja Check Point (CHKP) Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 USD - - 0,71 1,01 1,14 1,53 190 EUR Tallinna Äripank 0,30 0,30 0,45 0,90 1,05 1,45 200 USD 0,50 0,75 0,85 1,15 1,30 1,45 200 EUR Nordea Pank 0,10 0,10 0,10 0,35 0,60 0,90 300 USD 0,30 0,40 0,55 0,85 0,95 1,10 320 EUR Teenustasud: Parex Pank 2,00 - 3,00 3,50 3,70 4,00 100 USD 4,20 - 4,30 4,40 4,50 4,60 100 EUR Swedbank: 0,2% summast, Marfin Pank Eesti 0,70 1,00 1,25 1,50 1,75 2,10 500 USD 1,00 1,10 1,40 1,90 2,30 2,70 350 EUR min 295 kr DnB NORD Pank 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,25 300 USD 0,65 - 1,00 1,25 1,35 1,60 300 EUR BIGBANK ------3,40 3,40 4,00 kuni 30 000 EUR BIGBANK ------3,60 3,60 4,20 üle 30 000 EUR SEB: 0,25% summast, min UniCredit Bank 0,40 0,45 0,50 0,65 0,80 1,00 300/3000 USD(9) 0,60 0,70 0,80 1,05 1,40 1,50 300/3000 EUR (9) 375 kr SEB 0,05 0,05 0,10 0,20 0,40 0,80 200 (USD) 0,20 0,30 0,45 0,75 0,90 1,25 200 EUR LHV Pank 0,50 0,50 0,60 0,70 0,80 1,00 1000 USD 0,80 1,00 1,30 1,80 2,20 2,50 700 EUR

Sampo Pank: 0,25% sum- kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik ***avades hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni 0,20% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele mast, min 500 kr (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt

LHV: 0,3% summast, min 175 kr Arvelduskonto, reservhoiuse ja kasutushoiuse intressid Pankade kontaktandmed % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient Nordea Pank SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 faks 770 0001, e-post: [email protected] arvelduskonto, eraisikud Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 kuni 50 000 EEK 0,10 0,15 0,25 e-post: [email protected] 7582, e-post: [email protected], 50 000–250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, www.bigbank.ee üle 250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 tel 668 8088, faks 668 8089 DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 reservhoius, eraisikud Nordea Pank Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 628 3300, 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], EEK 1,80 2,10 2,40 faks 628 3201 e-post: [email protected] www.dnbnord.ee EUR 0,20 0,25 0,35 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, AS UniCredit Bank Eesti filiaal Liivalaia 13/15, Tal- tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], linn, tel 668 8357, e-post: klien Raha väljamaksmine erakliendile 1päevase ja Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, [email protected], www.unicreditbank.ee ärikliendile 14päevase etteteatamisega. tel 680 2500, faks 680 2501 LHV Pank Tartu mnt.2, tel. 680 0400, fax 680 Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, 0402, e-post: [email protected], www.lhv.ee

VALUUTA USD SEK GBP RUB 11,03 kr 1,55 kr 17,98 kr 0,37 kr Eesti Panga kursid 20.01 valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK

Araabia ÜE dirham AED 3,00278000 India ruupia INR 0,24041900 Maroko dirhem MAD 1,38454000 Tšehhi kroon CZK 0,60409300 Argentina peeso ARS 2,90472000 Indoneesia ruupia IDR 0,00118658 Mehhiko peeso MXN 0,86948000 Tuneesia dinaar TND 8,29827000 Austraalia dollar AUD 10,07240000 Islandi kroon ISK 0,08706790 Moldova leu MDL 0,87050900 Ukraina grivna UAH 1,35663000 Brasiilia reaal BRL 6,26660000 Jaapani jeen JPY 0,12126700 Norra kroon NOK 1,92200000 Ungari forint HUF 0,05836810 peavad olema neist kiiremad ja osavamad. Foto: Bloomberg Bulgaaria leev BGN 7,99943000 Kanada dollar CAD 10,63210000 Poola zlott PLN 3,89642000 USA dollar USD 11,02920000 Egiptuse nael EGP 2,02855000 Kasahstani tenge KZT 0,07453940 Rootsi kroon SEK 1,54834000 Usbekistani somm UZS 0,00725244 Euro EUR 15,64660000 Korea won KRW 0,00969049 Serbia dinaar RSD 0,16047300 Aserbaidžaani manat AZN 13,72650000 Gruusia lari GEL 6,45574000 Kuld (EEK/oz) XAU Singapuri dollar SGD 7,89380000 Rumeenia leu RON 3,79853000 ÜLEVAADE Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,61527000 12 465,2000000000 Suurbritannia nael GBP 17,97870000 Türgi liir TRY 7,54496000 Hongkongi dollar HKD 1,42014000 Leedu litt LTL 4,53157000 Šveitsi frank CHF 10,60810000 Uus-Meremaa dollar NZD 7,98516000 Horvaatia kuna HRK 2,14468000 LAVi rand ZAR 1,47135000 Taani kroon DKK 2,10273000 Valgevene uus rubla BYR 0,00386177 Iisraeli uus seekel ILS 2,98693000 Läti latt LVL 22,08050000 Tai baat THB 0,33487800 Venemaa rubla RUB 0,37189300 Aasta on heldeim olnud Check Pointi aktsiale IMF arveldusühik SDR 17,23990000 Malaisia ringgit MYR 3,27812000 Taiwani dollar TWD 0,34596100 Venezuela boliivar VEF 2,56815000  aktsia hinna muutused, %

80 BÖRSIKAUBAD 64,69 70 Check Point Kütused 20.01 Värvilised metallid 19.01 60 Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t ost müük 41,37 Nafta* 76,15 50 McAfee Alumiinium 2243,0 2243,5 Kerge kütteõli 620,25-624,25 Nikkel 18640,0 18645,0 40 Masuut 451,00-453,00 Plii 2420,0 2420,5 Bensiin 704,00-706,00 Tina 17625,0 17630,0 30 Diislikütus 634,00-636,00 Tsink 2458,0 2458,5 41,88 * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil Vask 7441,5 7442,0 20 Symantec USD/barrel, 10 Kohv 19.01 Väärismetallid 20.01   USD tr.oz 0 Arabica (USc)/lb 139,20 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Kuld 1120,25 Hõbe 18,48 -10 20.01.2009 19.01.2010 Suhkur 20.01 Plaatina 1627,00 Pallaadium 457,00    Allikas: Bloomberg, Äripäev valge suhkur (USD/t) 748,50 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud, allikas Bloomberg allikas Bloomberg Äripäev 21. jaanuar 2010 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 18 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID TEHNOLOOGIA INDEKSID IBM teatas oodatust paremad tulemused RTSI Moskva  WIG20 Poola  BUX Ungari  BET Rumeenia  Ehkki tehnoloogiagigant IBM letasid meelde, et maailma 2489,45 teatas oodatust parematest üks juhtivaid tehnoloogia- 1557,49 -1,47% 0,00% 22 784,47 -1,07% 5154,15 0,32% kvartalitulemustest ning tõs- kompaniisid pole ootustele 2000 3000 25000 6000 tis selle aasta kasumiprog- alla jäänud alates 2005. aas- 20000 4800 noosi, jäid investorid umb- tast. IBMi kasum kasvas 9 1500 2250 usklikluks ning aktsia hind protsenti, 4,8 miljardi dolla- 15000 3600 1000 1500 langes pärast tulemuste aval- rini ehk 3,59 dollarini aktsia 10000 2400 damist 2 protsenti. Mõne kohta. Analüütikud ootasid 500 750 analüütiku arvates on IBM 3,47dollarilist aktsiakasumit. 5000 1200 püstitanud endale liiga kõr- Käive kasvas ühe protsendi, 0 0 0 0 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 12 ged eesmärgid ning nad tu- 27,2 miljardi dollarini.

FONDID Reklaam

Avaron Asset Management 19.01 Nordea Pensions 20.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 45,73 47,35 46,42 - 5,18 46,51 - - 224 429 493 Balkani Fond A, EEK 55,45 57,42 56,30 - 5,47 40,98 - - 175 377 534 Nordea Pensionifond A, EEK 12,38 12,50 12,50 0 0,61 22,57 0 0 192470625,28 Avaroni Privaatportfell B, EEK 173,10 173,10 173,10 - 2,08 10,48 - - 38 409 507 Nordea Pensionifond A Pluss, EEK 10,00 10,10 10,10 0 0,28 0 0 0 20269527,39 Nordea Pensionifond B, EEK 11,98 12,10 12,10 0 0,6 18,59 0 0 53678025,71 Danske Capital AS, Danske Invest, Sampo Rahastoyhtiö Oy 19.01 Nordea Pensionifond C, EEK 11,46 11,57 11,57 0 0,64 13,31 0 0 12134203,66 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Nordea Pensionifond Aktsiad 100 14,25 14,54 14,40 0 2,46 38,26 0 0 12706084,61 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Sampo Life 19.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Sampo Pension 25, EEK 13,54 13,67 13,67 1,35 1,45 8,94 1,62 3,49 135 918 712 aste algusest Sampo Pension 50, EEK 15,61 15,77 15,77 1,86 2,01 13,51 1,39 4,89 1 793 534 688 12 kuud 3 aastat 5 aastat Sampo Pension Intress, EEK 12,34 12,47 12,47 0,86 0,68 5,52 3,51 2,93 36 073 116 Mandatum Life Konservatiivne, EUR 100,94 102,96 100,94 - 0,90 14,67 - - - Mandatum Life Tasakaalustatud, EUR 109,36 111,55 109,36 - 1,17 24,02 - - - Danske Invest Global Growth Fund, USD - - 14,25 0,00 1,86 47,18 -0,27 0,00 2 097592.46 Mandatum Life Agressiivne, EUR 124,44 126,93 124,44 - 3,34 46,98 - - - * Info Danske fondide kohta on avaldatud veebilehtedel www.sampopank.ee, www.rahastot.fi ja www.danskeinvest.com Mandatum Life Fixed Income, EUR 119,77 120,36 119,77 - 1,52 16,27 - - - ERGO Funds 20.01 Mandatum Life Global Food, EUR 113,72 116,00 113,72 - 1,77 13,53 - - - ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Swedbank Investeerimisfondid AS 19.01 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ERGO Pensionifond 2P1, EEK 12,90 13,03 13,03 0,83 0,67 8,80 4,33 3,10 99292307,61 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P2, EEK 15,50 15,66 15,66 4,18 3,00 28,82 -0,36 4,13 410500946,32 ERGO Pensionifond 3P1, EEK 11,96 12,20 12,08 0,00 3,87 17,67 0,00 0,00 6281731,56 Pensionifond K1, EEK 11,29 11,40 11,40 5,50 0,51 5,44 -0,20 0,18 387 325 359,80 ERGO Pensionifond 3P2, EEK 12,47 12,73 12,60 0,00 4,37 23,10 0,00 0,00 6458367,99 Pensionifond K2, EEK 12,05 12,17 12,17 7,76 0,74 7,68 -3,35 0,48 2 056 229 713,42 ERGO Pensionifond 3P3, EEK 13,18 13,45 13,32 0,00 5,97 30,06 0,00 0,00 7183823,64 Pensionifond K3, EEK 13,61 13,75 13,75 11,18 1,75 14,79 -5,27 1,60 4 706 576 766,45 Pensionifond K4, EEK 10,12 10,22 10,22 0,00 1,93 36 965 579,21 Evli Funds 18.01 Pensionifond V1, EEK 15,98 16,31 16,14 10,42 1,52 11,86 -5,37 0,18 129 758 853,75 Pensionifond V2, EEK 12,06 12,30 12,18 14,56 2,38 19,82 -8,83 0,79 216 772 215,72 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht* Pensionifond V3, EEK 14,04 14,33 14,19 19,64 3,62 31,43 -12,85 2,05 405 906 800,43 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 5,05 5,18 5,10 9,10 118,23 -20,30 14712074,64 Evli Global B, EUR 8,17 8,17 8,17 - 1,88 21,93 -11,03 -0,75 9 374 489,71 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 79,44 81,44 80,24 31,19 6,98 55,63 -31,33 -9,26 496 833 544,31 Evli European High Yield B, EUR 164,23 164,23 164,23 - 4,13 58,25 4,33 5,33 219 428 629,84 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 4,06 4,16 4,10 6,34 61,14 -31,29 14503086,00 Evli European Investment Grade B, EUR 147,71 147,71 147,71 - 1,96 19,50 3,74 2,73 243 590 787,57 Fondifond 100, EEK 84,69 86,83 85,55 5,67 57,27 -11,44 826972637,59 Evli Greater Russia B, EUR 175,04 175,04 175,04 - 10,03 157,86 -11,54 - 149 638 267,90 Fondifond 30, EEK 97,34 99,79 98,32 2,28 23,20 -3,16 199276686,46 * Fondide mahu info on antud seisuga 31.12.2009 Fondifond 60, EEK 91,14 93,44 92,06 3,80 37,98 -7,17 753938037,06 Venemaa Aktsiafond, EEK 1241,49 1272,84 1254,03 11,06 168,74 -16,90 11,08 873 706 340,61 Finter Fund 19.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Emerging Markets, USD 119.13 124.54 120.33 5.37 0.68 7.27 1.13 0.50 - CHF Bonds, CHF 114. 119.18 115.15 14.39 1.69 22.77 -6.20 2.50 - USD Bonds, USD 355.24 371.39 358.83 7.91 -0.13 3.71 -0.12 0.42 - EUR Bonds, EUR 217.36 227.24 219.56 35.20 2.21 81.49 -8.76 5.24 - European Equities, EUR 355.23 371.38 358.82 7.73 1.00 11.90 -3.16 1.09 - Dynamic Portfolio EUR 98.79 103.28 99.79 26.78 4.19 45.29 -15.95 1.98 - Conservative Portfolio, CHF 71.98 75.25 72.71 - 2.71 15.83 - - - US Equities, USD 151.74 158.63 153.27 11.98 0.43 -7.40 -3.11 -0.33 - OTSUSTAJA LOEB LHV Varahaldus 20.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond L, EEK 17,86 18,04 18,04 3,47 2,14 31,88 2,00 8,28 655 750 669 Pensionifond M, EEK 14,61 14,76 14,76 2,57 2,16 29,82 5,62 6,79 68 216 963 Pensionifond S, EEK 15,95 16,11 16,11 1,58 2,26 26,16 8,57 7,03 46 938 913 Pensionifond XL, EEK 15,29 15,44 15,44 3,87 1,71 33,76 3,89 7,79 171 527 647 Pensionifond XS, EEK 14,61 14,76 14,76 1,59 2,13 24,70 7,52 6,13 24 373 747 Täiendav Pensionifond, EEK 16,84 17,18 17,01 16,56 2,58 38,65 -0,59 8,14 37 265 116

Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 4,01 4,09 4,01 - 5,41 51,11 - - 0 Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 40,08 40,88 40,08 - 5,41 51,11 - - 6 983 661 LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 6,10 6,28 6,16 - -1,11 27,20 - - 0 LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 60,99 62,84 61,61 - -1,11 27,20 - - 63 324 381 Äripäev 36 000 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,89 8,04 7,96 - 1,68 34,58 - - 0 LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 78,85 80,44 79,65 - 1,68 34,58 - - 13 690 520 Nordea Investment Funds 19.01 ost müükmüük NAV% aasta tootlus (p.a) %* fondi maht fondi maht algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Postimees 27 000

Stable Return Fund EUR 11,40 11,40 11,40 0,00 16,00 5,00 0,00 29 108 287 Biotech Fund USD 10,12 10,12 10,12 3,00 11,00 -9,00 17,00 12 824 839 Central & Eastern European Equity Fund EUR 10,64 10,64 10,64 9,00 124,00 -15,00 0,00 15 667 336 European Corporate Bond Fund EUR 34,32 34,32 34,32 2,00 14,00 8,00 5,00 20 105 366 Danish Bond Fund DKK 312,51 312,51 312,51 1,00 5,00 15,00 18,00 95 277 858 Eesti Ekspress 21 000 Danish Equit y Fund DKK 187,33 187,33 187,33 7,00 63,00 -23,00 33,00 78 109 687 Danish Kroner Reserve DKK 163,08 163,08 163,08 0,00 3,00 10,00 15,00 244 095 030 Danish Long Bond Fund DKK 206,78 206,78 206,78 1,00 6,00 15,00 17,00 66 026 124 Danish Mortgage Bond Fund DKK 183,48 183,48 183,48 1,00 7,00 16,00 20,00 423 959 436 Euro Bond Fund EUR 8,90 8,90 8,90 2,00 15,00 16,00 17,00 11 752 980 Euro Reserve EUR 13,81 13,81 13,81 2,00 5,00 -4,00 0,00 12 976 382 European Alpha Fund EUR 7,18 7,18 7,18 6,00 47,00 0,00 0,00 35 957 504 Eesti Päevaleht 19 000 European Equity Fund EUR 13,63 13,63 13,63 2,00 37,00 -19,00 17,00 21 732 129 European Value Fund EUR 30,78 30,78 30,78 4,00 50,00 -29,00 9,00 691 591 310 Far Eastern Equity Fund USD 18,07 18,07 18,07 3,00 74,00 5,00 34,00 132 179 812 Global Bond Fund (EUR) EUR 12,27 12,27 12,27 2,00 -2,00 16,00 12,00 26 649 580 Global Stable Equity Fund Unhedged EUR 8,82 8,82 8,82 1,00 26,00 -27,00 0,00 70 033 Otsustajad on Global Equity Fund EUR 4,07 4,07 4,07 1,00 27,00 -28,00 -6,00 5 596 593 Global Stable Equity Fund EUR 8,72 8,72 8,72 0,00 22,00 0,00 0,00 59 792 422 Global Value Fund EUR 10,21 10,21 10,21 2,00 36,00 -26,00 -7,00 20 811 889 Japanese Value JPY 717,00 717,00 717,00 3,00 20,00 -49,00 -33,00 983 786 448 Eestis tegutsevate äriühingute Nordic Equity Fund EUR 45,37 45,37 45,37 4,00 58,00 -22,00 36,00 331 054 779 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 8,92 8,92 8,92 5,00 63,00 -10,00 0,00 7 061 207 North American Growth Fund USD 8,77 8,77 8,77 0,00 50,00 -11,00 5,00 105 482 408 tipp- ja keskastmejuhid – North American Value Fund USD 27,63 27,63 27,63 1,00 57,00 -38,00 -30,00 329 514 749 Norwegian Bond Fund NOK 163,68 163,68 163,68 1,00 4,00 15,00 16,00 483 699 259 Norwegian Equity Fund NOK 122,74 122,74 122,74 2,00 77,00 -25,00 32,00 220 345 462 arvestuslikult 77 000 inimest Norwegian Kroner Reserve NOK 169,84 169,84 169,84 0,00 5,00 14,00 19,00 257 225 556 Swedish Bond Fund SEK 231,29 231,29 231,29 1,00 1,00 13,00 16,00 423 998 537 Swedish Equity Fund SEK 175,47 175,47 175,47 1,00 62,00 -14,00 31,00 178 386 413 Allikas: TNS EMOR Otsustajate Meediauuring 2009 sügis. Swedish Kroner Reserve SEK 175,74 175,74 175,74 0,00 3,00 10,00 14,00 857 650 921 US-Dollar Reserve USD 14,84 14,84 14,84 1,00 12,00 1,00 9,00 12 984 990 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 21. jaanuar 2010 Äripäev INVESTEERIMISFONDID INVESTOR 19 NUMBER RAVIMID Pfizer otsib Hiinast 3. veebruaril 2010 Radisson BLU konverentsikeskuses ÄRIPÄEVA endale liitlast SEMINAR USA ravimitootja Pfizer otsib Hiina ravimitootjate seas liitlasi ja suurendab oma müügimees- konda Aasias, püüdes saada osa hiinlaste kasvavatest sis- Mis saab mu 4% setulekutest ja haiguste levi-  vajus detsembris uute elamute ehitus aastasel baasil. Ak- kust. “Hiina ravimitööstus on tiivsus vajus 557 000 uue elamuni, aastatagusest 0,2 prot- valmis konsolideerumiseks,” senti enam. Ökonomistide ootusest oli see siiski kõrgem, ne- ütles Pfizeri arenevate turgude mad prognoosisid 540 000 kodu ehitust. ärijuht Jean-Michel Halfon. kodulehest? Muudatused domeenide registreerimises

AS SEB Varahaldus 20.01 Marek-Andres Kauts ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Eesti Interneti SA juhatuse esimees Seminarile on aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat oodatud ettevõtete Uus EE domeeni registreerimise korraldus SEB Energiline Pf, EEK 10,59 10,70 10,70 0,00 1,33 0,00 0,00 0,00 31 548 851 IT-juhid, juhid ning SEB Konservatiivne Pf, EEK 12,68 12,81 12,81 1,22 1,16 9,35 4,48 2,68 569 434 741 SEB Optimaalne Pf, EEK 11,85 11,97 11,97 0,00 1,06 19,96 0,00 0,00 72 434 674 kõik, kes tahavad SEB Progressiivne Pf, EEK 13,63 13,77 13,77 4,83 2,47 20,39 -4,57 2,10 3 455 585 656 Peeter Marvet Tehnokratt selgust saada SEB Aktiivne Pf, EEK 12,58 12,84 12,71 28,30 4,36 48,34 -8,70 5,03 176 062 578 SEB Tasakaalukas Pf, EEK 16,12 16,44 16,28 11,99 2,37 14,30 -2,60 2,68 129 515 127 EE, EU ja COM Domeenide registreerimise teenuse pakkujad domeeni uuest SEB Aktiivne Fondifond, EEK 6,12 6,24 6,18 29,38 5,02 44,82 0,00 0,00 60 354 634 SEB Tasakaalukas Fondifond, EEK 9,31 9,50 9,40 15,15 2,45 23,46 0,00 0,00 17 251 979 registreerimis- SEB Dünaamiline Fondifond EEK 9,67 9,87 9,77 22,16 4,03 32,61 -10,12 0,00 99 751 858 Viive Kaur SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13,37 13,37 13,37 14,98 2,24 16,18 0,90 1,28 706 399 434 Advokaadibüroo korrast. SEB Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 11,75 11,99 11,87 23,38 4,31 50,46 -3,13 0,00 60 378 406 Mody Hääl Borenius vandeadvokaat SEBKasvufond, EEK 6,58 6,71 6,64 41,72 8,15 96,11 -8,01 9,25 424 164 285 SEB High Yield Bond Fund, EUR 599,65 599,65 599,65 N/A 1,05 -35,15 0,00 0,00 2 396 814 Vahendatavad Fondid * Kaubamärgi ärinime ja domeeninime SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 5,29 29,68 2,2 62,55 -1,55 9,37 - võimalikud seosed ning näited SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,92 50,23 2,75 73,76 2,88 13,53 - SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,40 20,93 4,56 10,73 -13,28 -3,87 - kohtupraktikast SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 2,81 27,55 2,5 31,92 -8,82 -2,56 - SEB Asset Selection Fund, EUR - - 13,79 9,49 -0,55 -2,24 9,65 0 - SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,34 38,95 6,55 106,48 -0,05 10,88 - Indrek Eelmets Advokaadi- SEB Corporate Bond Fund, EUR - - 1,29 8,36 1,81 16,67 2,89 1,77 - SEB deluxe Balanced Fund - - 58,35 N/A 1,83 20,83 0 0 - büroo Sorainen patendivolinik SEB deluxe Classic Plus - - 57,06 N/A 1,15 9,75 0 0 - SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 2,68 40,12 8,12 74,71 -9,43 10,25 - Uus domeenimede vahekohus SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 2,90 45,68 13,02 139 -10,62 9,04 - SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 1,99 28,67 1,43 37,4 -13,73 1,07 - SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1057,52 30,39 2,02 43,77 -14,86 0,97 - SEB Europe Fund - - 2,87 29,37 1,63 41,32 -13,45 1,68 - SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,61 22,82 2,41 24,28 -9,88 1,26 - SEB Medical Fund, EUR - - 2,39 17,79 2,65 12,31 -5,86 0,85 - SEB Nordic Fund, EUR - - 5,85 31,17 4,59 56,56 -6,42 6,42 - SEB Russia Fund, EUR - - 9,87 53,09 11,68 200,72 -2,55 0 - Soodushind kuni 29.01.2010 on 1900 krooni (km-ga 2280 krooni). Hind alates 30.01.2010 on SEB Short Bond Fund EUR - - 1,27 0,91 0 -0,13 1,4 1,62 - 3715 krooni (km-ga 4458 krooni). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi ja SEB Strategy Aggressive Fund - - 38,14 N/A 2,64 0 0 0 - www.seminar.aripaev.ee SEB Technology Fund, EUR - - 1,77 28,90 0,35 51,5 -1,81 1,37 - lõunapausi. Täpsem info ja registreerimine telefonil 667 0099 või SEB Guarantee Fund 80, EUR 108,75 6,09 -0,22 5,56 0 0 - ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

SEB Likviidsusfond**, EEK 93,96 93,96 93,96 0,01 0,17 2,27 5,65 - 289 563 108 Äripäeva Raamatuklubi * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid KUU RAAMAT Trigon Funds 19.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 141,07 145,39 143,95 N/A 11,73 129,84 0,00 0,00 91 943 131 Jennifer B. Kahnweileri Balkani Fond, EEK 120,30 124,57 122,13 38,45 8,18 45,32 -17,36 -2,72 198 947 056 Arenevate Turgude Finantssektori Fond 161,11 166,04 164,40 N/A 6,35 138,13 0,00 0,00 286 424 766 Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 73,97 76,60 75,10 34,78 5,87 58,02 -18,59 0,00 158 808 143 Uus Euroopa Väärtusfond, EEK 145,60 150,77 147,81 34,66 6,23 49,03 -17,88 -3,33 130 802 679 Introvertne Top 10 Fond, EEK 91,08 94,32 92,47 40,36 11,27 90,04 -7,05 0,00 32 871 500

** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve;

Trigon Alternative Funds 19.01 juht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 139,15 143,41 141,99 - 8,60 120,35 - - 242 166 264

AS GILD Fund Management AS SEB Varahaldus Fondivalitsejad Tartu mnt 2, Tallinn 10145, Tornimäe 2, Tallinn 15 010, Avaron Asset Management tel 680 0401, faks 680 0403, tel 665 6565, faks 665 7122, Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 [email protected], [email protected], www.seb.ee tel 664 4205, faks 664 4201, www.gildbankers.com [email protected], www.avaron.ee Swedbank Investeerimisfondid AS AS GILD Property Asset Management Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, Danske Capital AS Rävala pst 6, Tallinn 10143, faks 888 1171, [email protected] Narva mnt 9A, Tallinn, tel 675 2295, www.swedbank.ee/fondid faks 675 2895, [email protected], tel 680 0401, faks 680 0403, www.sampopank.ee [email protected], www.gildrealestate.com ERGO Funds AS Lauteri 5, Tallinn, tel 610 6500, LHV Varahaldus AS Maaklerifirmad faks 610 6501, [email protected], Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, LHV Tartu mnt 2, Tallinn, Alar Tamming, www.ergo.ee tel 680 0400, faks 680 0402, tel 680 0400, faks 680 0402 [email protected], www.lhv.ee Tavidi nõukogu Evli Securities, Varahaldus Marfin Pank Eesti AS Pärnu mnt 12, (Evli Fund Managment) Nordea Pensions Estonia AS Tallinn, esimees: Tartu mnt 2, Tallinn 10145, Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 tel 680 2500, faks 680 2501 tel 640 5720, faks 640 5701, tel 710 1250, faks 710 1251 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, „See raamat [email protected], www.evli.ee [email protected], www.nordea.ee tel 630 2104 Finter Fund Management Nordea Rahastoyhtiö SEB Enskilda Equities Company S.A. Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 Tornimäe 2, Tallinn, pole mitte ainult 33, avenue J.F. Kennedy, tel 628 3300 tel 665 6622, faks 665 6802 P.O. Box 91, L-2010 Luxembourg, Viru tel +352 44 10 1065 67 Trigon Funds SE Sampo Life Insurance Baltic introvertidele, vaid ka Väljak 2, 10111 Tallinn, tel 681 2300, faks +352 44 10 1060 02, Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, [email protected], www.sampolife.ee funds@finter.ch, Tallinn 10 111, tel 667 9200, teistele juhtidele, kes saavad www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti faks 667 9201, Swedbank AS Liivalaia 8, Tallinn, Krediidipank, www.krediidipank.ee [email protected], www.trn.ee tel 613 1659, faks 613 1545 siit vajalikke juhtimisnõuandeid.“

„Introvertne juht“ hind Äripäeva Raamatuklubi liikmetele ja liitumisel klubiga 370 kr. Tavahind 470 kr. kiire tee vastusteni Tellimine [email protected], telefonil 667 0108. www.raamatupidaja.ee www.raamatuklubi.aripaev.ee OMX Tallinn  OMX Helsinki  OMX Stockholm  Dow Jones  Nasdaq  507,33 3,32% 6618,38 -0,85% 962,20 -1,41% 10 550,70 -1,63% 2278,42 -1,81%

ÄP indeks B30 indeks 1069,14  124,48  SEL NÄDALAL 52 nädalat 20. jaanuar 52 nädalat 20. jaanuar  1200 3,41% 150 1,36% E Kinnisvara perioodi perioodi  Rikaste TOP 1000 kõrgeim 120 kõrgeim T  Logistika 800 1049,19 127,95  Rikaste TOP 90 madalaim madalaim  600 K Ehitus 547,42 60 73,21  Rikaste TOP 400 Äripäeva indeks Balti 30  on arvutatud indeksisse N Kuidas? 200 10 Tallinna börsil 30 kuulub 30 Eesti,  Rikaste TOP enamkaubeldud Läti ja Leedu  21.01.2010 aktsia sulgemis- enimkaubeldud Tööstus 0 0 Nr 14 (3964) 03 05 07 09 11 01 hinna põhjal 03 05 07 09 11 01 aktsiat R  Puhkepäev

BÖRSID Tallinn 20.01 Helsingi 20.01 aktsia sulgemis- muutus käive, aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % kr P/E hind % min max Terad ja sõklad Arco Vara 3,44 4,76 392 654 Comptel 0,80 -2,44 0,57 0,96 - Baltika 12,05 1,32 1 117 187 -1,4 Elisa Comm. 16,08 -0,19 9,43 16,32 - Ekspress Grupp 17,99 4,55 263 017 80,0 Elcoteq SE 1,14 -1,72 0,80 1,64 - Harju Elekter 40,37 0,39 73 946 31,9 Finnair 3,77 1,34 3,52 5,24 - Järvevana 5,79 0,00 109 577 Fortum 18,78 -1,00 12,60 19,78 11,4 Merko Ehitus 107,65 4,24 1 258 212 14,1 F-Secure 2,82 -2,08 1,86 3,14 20,8 Nordecon 34,27 4,78 3 396 647 28,0 Kemira 10,86 -0,18 3,87 11,63 - Norma 66,97 1,90 407 752 41,5 Metso 25,36 -1,21 7,03 27,47 15,1 Olympic EG 17,99 3,60 15 367 882 -2,7 Neste Oil 12,59 -1,64 8,74 13,49 - panganduses Silvano FG 16,12 1,98 1 747 562 -3,4 Nokia 9,22 -0,38 6,67 11,88 64,5 Tallink 7,35 6,82 4 735 673 -38,6 Outokumpu 13,58 -2,58 7,72 15,67 - Tln Kaubamaja 73,54 1,29 2 003 751 -32,5 PKC Group 8,10 1,38 2,70 8,15 - Tallinna Vesi 162,72 0,48 279 770 10,6 Sampo 17,84 0,22 8,63 17,99 - Trigon PD 6,42 0,00 16 632 -3,9 Stockmann 23,47 0,82 9,63 23,84 40,4 Tulemused Viis USA suurpanka Viisnurk 15,02 1,05 27 417 -10,4 Stonesoft 0,73 0,00 0,31 0,78 - Stora Enso 4,59 -0,07 2,53 5,65 - Tieto 16,67 0,85 7,31 16,84 39,7 UPM Kymmene 8,12 -0,67 4,33 9,18 - on oma tulemused avalikuks teinud P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, YIT 16,14 -0,25 4,31 16,37 51,9 siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud allikas Bloomberg puhaskasumi põhjal korralikke kasumeid, aga need PÄEVA TEGIJA pangad, kellel on suur klien- Riia 20.01 USA börsid 20.01 Tõnis Oja [email protected] dibaas, peavad suure tööpuu- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Bank of America 0,67% duse, nõrga elamuehitusturu hind % min max hind % min max USA suurpankadel on vii- ning paljude laenuklientide LASCO 0,47 4,44 0,36 0,69 - Alcoa 15,34 -1,82 4,97 17,60 - Latvijas Gaze 5,01 -4,57 3,32 6,00 8,1 Altria Group 20,22 -0,79 14,50 20,64 11,6 mased börsipäevad käed- 20 tagasimakse võimetuse tõttu SAF Tehnika 0,54 1,89 0,30 0,95 - Amazon.com 127,54 -0,05 47,72 145,91 75,0 jalad tööd täis olnud. Eel- kahjumeid saama. Valmieras Fiberglass 0,46 -4,17 0,27 0,64 - American Express 42,60 -0,84 9,71 43,25 27,8 Ventspils Nafta 1,00 5,26 0,61 1,50 - Apple 210,92 -1,92 78,20 215,59 33,6 misest reedest eilseni aval- 16 Siiski ei saa selle väitega lõ- sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg AT&T 25,83 -1,41 21,44 28,73 11,0 dasid oma eelmise kvarta- puni nõus olla. Näiteks Wells Bank of America 16,43 0,67 2,53 19,10 - li majandustulemused viis Fargo, kes oli eelmisel aastal Vilnius 20.01 Boeing 59,16 -2,46 29,05 62,31 34,2 12 Carnival Corporation 34,73 -0,80 16,80 35,27 15,4 panka, neist eile kaks. USA üks suurem eluasemelae- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Caterpillar 59,83 -1,81 21,71 64,42 22,8 hind % min max nude andja, kasum kasvas 2,82 Chevron Corporation 78,10 -1,98 56,12 81,09 14,2 8 City Service 6,52 -0,46 2,62 12,00 - Cisco Systems 24,37 -1,93 13,61 25,10 22,4 Pankade kvartalitulemu- miljardi dollarini võrrelduna Grigiškes 1,01 -0,98 0,29 1,22 - Citigroup 3,49 -1,41 0,97 5,43 - sed eraldavad üha enam terad 2,55 miljardi dollari suuruse Invalda 2,73 3,41 1,10 3,71 - Coca-Cola 55,51 -1,61 37,44 59,45 18,3 sõkaldest. Kaks panka suut- 4 kahjumiga aasta tagasi. Ka- Lithuanian Energy 2,33 0,87 1,29 3,39 - Colgate-Palmolive 78,90 -2,10 54,51 87,39 19,0 Snaige 0,75 -1,32 0,17 1,17 - Dell 14,52 -1,96 7,84 17,26 15,6 sid eelmises kvartalis saada sum aktsia kohta ületas ana- eBay 22,71 -2,37 9,91 25,80 17,2 0 Rokiškio Suris 3,00 -1,96 1,65 3,75 - kokku suurema kahjumi, kui 03 05 07 09 11 01 lüütikute prognoose kaheksa- TEO LT (Telekomas) 2,08 1,46 1,07 2,08 - Exxon Mobil 68,52 -1,08 61,86 80,50 16,0 ülejäänud pangad kokku ka- kordselt. sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg FedEx 83,72 -2,54 34,02 92,59 49,5 Ford Motor 11,59 -1,36 1,50 12,14 - sumit. “Wells Fargo jääb üheks ka- General Electric 16,60 0,36 5,73 17,52 12,3 Teisipäeval teatas Citigroup sumlikumaks USA suurpan- Stockholm 20.01 Google 577,70 -1,69 282,75 629,51 30,9 Hewlett-Packard 51,84 -1,73 25,39 52,95 13,5 7,6 miljardi dollari suur usest 16,43 gaks,” kirjutas investeerimis- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e IBM 129,86 -3,19 81,76 134,25 13,0  hind % min max kvartalikahjumist ning eile hind, USD panga Oppenheimer & Co ana- Intel 21,03 -0,10 12,05 21,55 17,4 ABB 136,80 -2,15 93,09 153,50 - JP Morgan Chase 43,19 -0,21 14,96 47,47 16,0 asus kahjumisaajate ritta 5,2 lüütik Chris Kotowski klien- Autoliv 303,50 -0,82 113,25 325,00 - Johnson & Johnson 64,90 -0,69 46,25 65,95 14,3 miljardi dollari suuruse kah- tidele. Assa Abloy 131,80 -1,57 69,50 143,70 19,1 Kraft Foods 28,72 -2,35 20,81 30,10 14,4 jumiga Bank of America. Bank of Americasse suu- AstraZeneca 358,00 0,70 261,00 362,50 - McDonalds 63,02 -0,72 50,44 64,75 16,5 Merck 40,42 -0,49 20,05 41,15 12,1 Kasumitootjate poole pealt 140,2 rimaks kahjumiallikaks oli Electrolux 179,70 -2,55 56,50 185,00 34,8 Ericsson 70,60 -0,21 55,50 79,60 24,0 Microsoft 30,52 -1,87 14,87 31,50 18,7 teatas esimesena eelmisel ree-  turuväärtus, mld USD valitsusbi eest dividendide Hennes & Mauritz 405,10 -0,61 298,00 437,30 21,9 3M 83,99 -1,33 40,87 85,17 19,3 Holmen 180,00 0,56 131,25 217,00 14,4 Nike 63,99 -1,11 38,24 66,62 16,9 del ootust paremad tulemused ning kriisiabi (TARP) enda ta- Investor 134,90 -0,81 91,00 137,75 - Oracle 24,71 -2,45 13,80 25,64 17,9 JP Morgan, kelle kvartalika- sed täna, ei üllata ootustest gasimaksmine. Nendeta oleks Nordea 70,95 -2,07 30,81 79,10 10,1 PepsiCo 61,57 -1,22 45,39 64,48 16,7 sum oli 3,28 miljardit dollarit. tunduvalt suurema kasumiga, kahjumiks jäänud vaid 194 Skanska 118,50 -2,47 62,00 125,50 18,2 Pfizer 19,95 -0,25 11,62 20,36 9,1 SKF 122,10 -2,63 63,00 128,40 - Procter & Gamble 60,51 -1,96 43,93 63,48 16,8 Lääneranniku suurim pank jääb kasumlike pankade kogu- miljonit dollarit. SEB 47,01 -2,29 15,48 53,00 12,1 Starbucks 23,19 -1,65 8,12 24,00 29,0 Wells Fargo teatas eile 2,82 kasum siiski kahe kahjumile Mis puutub aga Citigroupi, Securitas 73,95 -0,67 58,25 74,70 15,8 UPS 61,03 -1,96 37,99 63,38 25,5 Svenska Handelsb. 196,00 -1,01 81,75 212,70 10,0 Wal-Mart Stores 53,44 -1,09 46,25 55,20 15,2 miljardi ning Morgan Stanley tunduvalt alla. siis selle panga hädad algasid Swedbank 70,40 -0,21 14,72 77,10 - Walt Disney 30,96 -0,16 15,14 32,75 17,0 617 miljoni dollari suurusest New York Times kommen- juba ammu enne finantskriisi Tele2 108,10 -1,28 60,58 113,80 10,6 Wells Fargo 28,05 -0,83 7,80 31,53 10,6 kasumist. teeris Bank of America värs- ning kunagisest liigse kasvu Yahoo! 16,44 -1,85 10,81 18,02 38,2 TeliaSonera 50,10 -0,40 34,40 53,35 11,5 Juhul kui Goldman Sachs, keid tulemusi sellega, et in- tõttu tekkinud probleemid ai- SEK, allikas Bloomberg USD, allikas Bloomberg kes avaldab majandustulemu- vesteerimispangas teenitakse nult võimendusid. hinnad ja indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg

Äripäeva Raamatuklubi KUU RAAMAT Praktiline soodsa paketihinnaga!

Sea raamatupidamine CD-kogu A “Tööõigusdokumendid 2009“, MAKSUVIITADE järgi! “Võladokumendid 2010“ ja “Müügilepingud 2010“ – Maksuviidad 2010: paketihind 700 kr (eraldi 900 kr) Töölähetuse reegleid on taas muudetud B Põhimõttelised muudatused teenuste käibemaksustamisel “Müügilepingud 2010“ Ühendusesisese käibe aruandekohustuslaste ring laieneb ja”Võladokumendid 2010“ – Dividendide sotsiaalmaksuga maksustamisest paketihind 500 kr (eraldi 620 kr) Töölepingu seadusest tulenevad muudatused raamatupidajale C Riigikohtu uued maksulahendid “Tööõigusdokumendid 2009“, lisaks “Võladokumendid 2010“ „Maksuviidad 2010“ hind Äripäeva Raamatuklubi liikmetele ja liitumisel klubiga 350 kr. Tellimine [email protected], või “Müügilepingud 2010“ – Tavahind 450 kr. Tellimine [email protected], telefonil 667 0108. telefonil 667 0108 paketihind 450 kr (eraldi 590 kr) www.raamatuklubi.aripaev.ee www.raamatuklubi.aripaev.ee