EELNÕU MÄÄRUS

Tallinn, Toompea ...2008 nr

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri 1

Määrus kehtestatakse „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk (1) Lahemaa rahvuspargi 2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) Põhja-Eestile iseloomulikku looduse mitmekesisust, maastikuilmet, pinnavorme, loodus- ja pärandmaastikke, põllumajanduslikku maakasutust, asustusstruktuuri ning talu- ja mõisaarhitektuuri, kultuuripärandit, tagades nende säilimine, taastamine, uurimine ja tutvustamine, säästliku puhkemajanduse arengule kaasaaitamine ning kaitsealuste liikide kaitse; 2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), musttoonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), kes on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), nõmmekiur (Anthus campestris), hüüp (Botaurus stellaris) , kassikakk (Bubo bubo), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii) , väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), kanakull (Accipiter gentilis) , kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid ning rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) , musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), herilaseviu (Pernis apivorus), sookurg (Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger) värbkakk (Glaucidium passerinum), valge- toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus) , välja-loorkull (Circus cyaneus), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), händkakk (Strix uralensis), rukkirääk (Crex crex), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid; 3) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab II ja III lisas. Need liigid on: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta) , piilpart (Anas crecca) , viupart (Anas penelope) , sinikael-part (Anas platyrhynchos) , punapea-vart (Aythya ferina) , tuttvart (Aythya fuligula) , merivart (Aythya marila) , sõtkas (Bucephala clangula) , õõnetuvi (Columba oenas) , kühmnokk-luik (Cygnus olor) , kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), hahk (Somateria mollissima), teder (Tetrao tetrix tetrix), punajalgtilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) , väänkael (Jynx torquilla) , männi- käbilind (Loxia pytyopsittacus) , roherähn e meltsas (Picus viridis) , vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ; 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta nimetab I lisas (edaspidi viidatakse mainitud elupaigatüüpidele vastavatele elupaikadele kui Natura elupaikadele ). Need elupaigatüübid on: veealuste liivamadalate (1110)3, liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), eelluidete (2110), valgete luidete (liikuvate rannikuluidete) (2120), hallide luidete (kinnistunud rannikuluidete) (2130*), kukemarjaga ruskete luidete (2140*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loopealsete (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aasrebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), lubjakivipaljandite (8210), liivakivipaljandite (8220), koobaste (8310), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*); 5) liikide elupaiku, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta nimetab II lisas. Need liigid on: ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera ), kes on ühtlasi ka I kategooria kaitsealune liik; tiigilendlane (Myotis dasycneme ) ja kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid ja kuuluvad ühtlasi ka nõukogu direktiivi IV lisasse; saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik ja kuulub ühtlasi ka nõukogu direktiivi IV lisasse; suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarp (Unio crassus), kes kuuluvad ühtlasi ka nõukogu direktiivi IV lisasse; jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), kes kuuluvad ühtlasi ka nõukogu direktiivi V lisasse; harilik hink (Cobitis taenia) ning harilik võldas (Cottus gobio) ; 6) liikide elupaiku, mis ei kuulu nõukogu direktiivi lisadesse: limatünnik ( Sarcosoma globosum ), mis on I kategooria kaitsealune seen ning kõdukoralljuur ( Corallorhiza trifida ), müür-raunjalg ( Asplenium ruta muraria ), mõru vesipipar ( Elatine hydropiper ), väike-käopõll (Listera cordata ), kõrge kannike ( Viola elatior ), siberi piimikas ( Lactuca sibirica ), soomurakas (mesimurakas) ( Rubus arcticus ) ja põhjatarn (norratarn) ( Carex mackenziei ), mis on II kategooria kaitsealused liigid.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kolmekümne üheksaks sihtkaitsevööndiks ja kahekümne üheksaks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Juminda, Tammistu, Leesi, Tapurla, Virve, Kiiu-Aabla, Hara, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Uuri, Tsitre, Muuksi, Andineeme, Soorinna, Kahala, Kolga, Kemba, Kõnnu, Kalme, Kolgaküla, Loksa, Kasispea, Turbuneeme, Suurpea, Pärispea, Viinistu, Vihasoo, Kotka, Nõmmeveski, Joaveski, Valgejõe, Vanaküla, Murksi, Parksi ja Tammispea külades ning Lääne-Viru maakonnas vallas Eru, Tõugu, Võhma, , Uusküla, , , Võsupere, , Ilumäe, , , Käsmu, Võsu, , Lobi, Koolimäe, Lahe, , Pedassaare, , , , , , , Karula, Vihula, , , Oandu, Tepelvälja, ja Metsanurga külades ning Kadrina vallas Loobu ja Läsna külades. (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaameti Viru regioon.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirja paragrahvis 13 lõikes 2 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.

(3) Telkimine on lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Samuti on telkimine lubatud piiranguvööndis eramaa piires, välja arvatud metsamaal, kus telkimine on lubatud eramaa omanikul omal maal. Muudel juhtudel on telkimine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Lõkke tegemine on lubatud õuemaal ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud, seejuures maaomanikul on oma maal okste põletamine piiranguvööndis lubatud ettevalmistamata kohtades, kui see on vajalik käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tööde teostamisel. Ülejäänud juhtudel tuleb lõkke tegemine kooskõlastada kaitseala valitsejaga.

(5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine selleks ettenähtud teedel, jalgratastega ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Lisaks on piiranguvööndis sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud parkide hooldamiseks vajalikel töödel, tiheasustusalal haljasala ja supelranna hooldustööde tegemiseks, õuealal, maatulundusmaal põllu- ja metsamajandustöödel ning Ko lgaküla endise savikarjääri jääl.

(6) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga liiklemine välja arvatud loodusreservaadis. Mootor-ujuvvahendiga liiklemine sätestatakse vöönditi.

(7) K alapüük, välja arvatud kalapüük traalpüünisega.

§ 5. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta ei või kaitsealal: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba; 8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevus ei ole kaitseala valitseja kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaameti Viru regioonil on keskkonnamõju hindamise järelvalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk LOODUSRESERVAAT

§ 7. Loodusreservaadi määratlus (1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumatu loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

(2) Kaitsealal on kaks loodusreservaati: 1) Remnispea loodusreservaat ; 2) Esku loodusreservaat .

§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 9. Tegevus loodusreservaadis Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve ja päästetöödel, kaitseala valitsemise eesmärgil ning kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala seisundi jälgimise ja hindamise ning teadustegevuse eesmärgil.

4. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja pool-looduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.

(2) Kaitsealal on kolmkümmend üheksa sihtkaitsevööndit: 1) Hara saare sihtkaitsevöönd; Alternatiiv: Hara soo sihtkaitsevöönd 2) Hauaneeme sihtkaitsevöönd; 3) Juku sihtkaitsevöönd; 4) Kalme sihtkaitsevöönd; 5) Karula sihtkaitsevöönd; 6) Kasispea sihtkaitsevöönd; 7) Koljaku sihtkaitsevöönd; 8) Koolimäe sihtkaitsevöönd; 9) Korjuse sihtkaitsevöönd; 10) Kotka sihtkaitsevöönd; 11) Kõrve sihtkaitsevöönd; 12) Käsmu sihtkaitsevöönd; 13) Külaotsa sihtkaitsevöönd; 14) Lahe sihtkaitsevöönd; Alternatiiv: Laviku sihtkaitsevöönd 15) Lobineeme sihtkaitsevöönd; 16) Lohja sihtkaitsevöönd; 17) Loisu sihtkaitsevöönd; Alternatiiv: Loobu sihtkaitsevöönd 18) Merinõmme sihtkaitsevöönd ; 19) Miku sihtkaitsevöönd; 20) Mohni sihtkaitsevöönd; 21) Naskali sihtkaitsevöönd; 22) Oruveski sihtkaitsevöönd; 23) Palganeeme sihtkaitsevöönd; 24) Pedassaare sihtkaitsevöönd; Alternatiiv: Põhjakalda sihtkaitsevöönd 25) Pärlijõe sihtkaitsevöönd; 26) Reiemäe sihtkaitsevöönd; 27) Rüütli sihtkaitsevöönd; 28) Saartneeme sihtkaitsevöönd; 29) Sipa sihtkaitsevöönd; 30) Soone sihtkaitsevöönd; 31) Suurekõrve sihtkaitsevöönd; Alternatiiv: Suursoo sihtkaitsevöönd 32) Tepelvälja sihtkaitsevöönd ; 33) Ulkkari sihtkaitsevöönd; 34) Ulliallika sihtkaitsevöönd; 35) Vainupea sihtkaitsevöönd; 36) Valgejõe - Laukasoo sihtkaitsevöönd; 37) Vanaaseme sihtkaitsevöönd; 38) Viru raba sihtkaitsevöönd; 39) Älvi sihtkaitsevöönd.

§ 11. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Hara saare, Juku, Kasispea, Koolimäe, Korjuse, Kõrve, Külaotsa, Lahe, Lobineeme, Lohja, Loisu, Miku, Naskali, Palganeeme, Pärlijõe, Saartneeme, Sipa, Vainupea, Valgejõe-Laukasoo, Vanaaseme ja Älvi sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Alternatiiv: Hara saare, Juku, Kasispea, Koolimäe, Korjuse, Kõrve, Külaotsa, Lahe, Laviku, Lobineeme, Lohja, Loisu, Loobu, Miku, Naskali, Palganeeme, Pärlijõe, Saartneeme, Sipa, Suursoo, Vainupea, Valgejõe-Laukasoo, Vanaaseme ja Älvi sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

(2)Karula, Kotka, Oruveski, Reiemäe, Rüütli, Suurekõrve, Ulliallika ja Viru raba sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on koosluste loodusliku arengu taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Alternatiiv: Hara soo, Karula, Kotka, Oruveski, Põhjakalda, Reiemäe, Rüütli, Suurekõrve, Ulliallika ja Viru raba sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on koosluste loodusliku arengu taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

(3) Hauaneeme, Kalme, Koljaku, Käsmu, Merinõmme, Mohni, Pedassaare, Soone, Tepelvälja ja Ulkkari sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on koosluste tüüpide säilitamine, neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

§ 12. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud: 1) kuni 10 osalejaga rahvaürituste korraldamine ettevalmistamata kohtades ja kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas rohkem kui 40 osalejaga ja ettevalmistamata kohas rohkem kui 10 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures Mohni sihtkaitsevööndis ei tohi korraga viibida rohkem kui 20 inimest; 2) mootoriga ujuvvahendiga liiklemine üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, samuti on mootoriga ujuvvahendiga liiklemine lubatu Hauaneeme sihtkaitsevööndi merealal.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) olemasolevate rajatiste hooldamine ning rekonstrueerimine (va maaparandussüsteemid); 2) olemasolevate hoonete hooldamine, konserveerimine ja rekonstrueerimine kaitsekorralduslikul eesmärgil; 3) Kotka, Loobu, Oruveski, Pedassaare, Põhjakalda, Reiemäe, Ulliallika, Vainupea ja Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude hooldustööd; 4) Karula, Oruveski, Suurekõrve, Ulliallika ja Viru raba sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamine; Alternatiiv: Hara soo, Karula, Oruveski, Põhjakalda, Suurekõrve, Ulliallika ja Viru raba sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamine; 5) Kalme, Korjuse, Kõrve, Oruveski, Pärlijõe, Reiemäe, Rüütli, Suurekõrve ja Ulliallika sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; Alternatiiv 1: Kalme, Koolimäe, Oruveski, Pärlijõe, Reiemäe, Rüütli, Suurekõrve ja Ulliallika sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; Alternatiiv 2: Hara soo, Kalme, Koolimäe, Oruveski, Põhjakalda, Pärlijõe, Reiemäe, Rüütli, Suurekõrve ja Ulliallika sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 6) Hauaneeme, Kalme, Karula, Koljaku, Kotka, Käsmu, Merinõmme, Mohni, Oruveski, Pedassaare, Põhjakalda, Reiemäe, Rüütli, Soone, Tepelvälja, Ulkkari ja Ulliallika sihtkaitsevööndis metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 7) Hauaneeme, Kalme, Käsmu, Mohni, Pedassaare, Soone ja Ulkkari sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus; 8) võõrliikide loodusest eemaldamine; 9) jahipidamine üksnes jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimise eesmärgil Juku, Karula, Koljaku, Korjuse, Külaotsa, Lahe, Lohja, Merinõmme, Oruveski, Soone ja Vanaaseme sihtkaitsevööndites; Alternatiiv 1: jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini üksnes jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimise eesmärgil Juku, Karula, Koljaku, Korjuse, Külaotsa, Lahe, Lohja, Merinõmme, Oruveski, Soone ja Vanaaseme sihtkaitsevööndites; Alternatiiv 2: jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini üksnes jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimise eesmärgil Juku, Karula, Koljaku, Korjuse, Külaotsa, Lahe, Laviku, Lohja, Merinõmme, Oruveski, Põhjakalda, Soone ja Vanaaseme sihtkaitsevööndites; 10) rebase arvukuse aastaringne reguleerimine Hauaneeme, Kasispea, Mohni, Ulkkari ja Älvi sihtkaitsevööndites; 11) kommunikatsioonirajatiste rajamine kinnistu tarbeks või rajatiste rajamine kaitseala kaitse korraldamiseks; 12) poollooduslike koosluste hooldamiseks väikeehitise püstitamine Ulkkari sihtkaitsevööndis; 13) pilliroo varumine jää pealt ning adru varumine.

§ 13. Keelatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvides 4 ja 12 lubatud tegevused; 2) loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvides 4 ja 12 lubatud tegevused; 3) uute ehitiste püstitamine välja arvatud § 12 lõike 2 punktides 11-12 nimetatud ehitiste püstitamine.

(2) Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, on keelatud: 1) Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevööndis 1. aprillist kuni 15. juulini; 2) Reiemäe sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini; 3) Koolimäe ja Rüütli sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini; Alternatiivina lisada 4. punktina: Hara soo, Laviku, (Loobu), Põhjakalda ja (Suursoo) sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini.

§ 14. Vajalik tegevus (1) Hauaneeme, Kalme, Käsmu, Mohni, Pedassaare, Soone ja Ulkkari sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine, niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine .

(2) Kalme, Karula, Koljaku, Kotka, Käsmu, Merinõmme, Mohni, Oruveski, Pedassaare, Põhjakalda, Reiemäe, Rüütli, Soone, Tepelvälja ja Ulliallika sihtkaitsevööndis on vajalik metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.

(3) Hara soo, Karula, Oruveski, Põhjakalda, Suurekõrve, Ulliallika ja Viru raba sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamine. 5. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 15. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on kakskümmend üheksa piiranguvööndit: 1) Aabla piiranguvöönd; 2) Altja piiranguvöönd; Alternatiivina lisada: Haili piiranguvöönd; 3) Hara piiranguvöönd; 4) Hara sadama piiranguvöönd; 5) Ilumäe piiranguvöönd; 6) Jorika piiranguvöönd; 7) Juminda piiranguvöönd; 8) Kasispea piiranguvöönd; 9) Kolga piiranguvöönd; Alternatiivina lisada: Kolga pargi piiranguvöönd; 10) Koolimäe piiranguvöönd; 11) Kõnnu piiranguvöönd; 12) Käsmu piiranguvöönd; 13) Lahepõhja piiranguvöönd ; 14) Loobu piiranguvöönd; 15) Mere piiranguvöönd; 16) Metsanurga piiranguvöönd; 17) Mohni piiranguvöönd; 18) Mustoja piiranguvöönd; 19) Muuksi piiranguvöönd; 20) Natturi piiranguvöönd; Alternatiivina lisada: Palmse pargi piiranguvöönd; 21) Pauna piiranguvöönd; 22) Pärispea piiranguvöönd; 23) Sagadi piiranguvöönd; Alternatiivina lisada: Sagadi pargi piiranguvöönd; 24) Suurpea piiranguvöönd; 25) Tammispea piiranguvöönd; 26) Vanaküla piiranguvöönd; 27) Vergi piiranguvöönd; 28) Vihasoo piiranguvöönd; Alternatiivina lisada: Vihula pargi piiranguvöönd; 29) Võsu piiranguvöönd.

§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk (1) Altja, Haili, Ilumäe, Jorika, Juminda, Kasispea, Kolga, Muuksi, Natturi, Sagadi ja Vanaküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, pärandmaastiku, kultuuripärandi, mõisa- ning taluarhitektuuri, traditsioonilise asustusstruktuuri, miljööväärtuse, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete, Natura elupaikade ning kaitsealuste liikide kaitse.

(2) Aabla, Hara, Koolimäe, Kõnnu, Loobu, Metsanurga, Mustoja, Pärispea, Tammispea, Vergi ja Vihasoo piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, maastikuilme, kultuuripärandi, taluarhitektuuri, väljakujunenud asustusstruktuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete, Natura elupaikade ning kaitsealuste liikide kaitse. (3) Käsmu ja Võsu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, kultuuripärandi, asula miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete, Natura elupaikade ning kaitsealuste liikide kaitse

(4) Kolga pargi, Palmse pargi, Sagadi pargi ja Vihula pargi piiranguvööndite eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega; looduse mitmekesisuse, maastiku, kultuuripärandi, mõisaarhitektuuri, miljööväärtuse, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning kaitsealuste liikide kaitse.

(5) Hara sadama ja Suurpea piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, väärtusliku militaararhitektuuri ja Natura elupaikade kaitse ning hajaasustuse kujundamine.

(6) Lahepõhja ja Pauna piiranguvööndi kaitse-eesmärk on hajaasustuse kujundamine.

(7) Mohni piiranguvööndi kaitse-eesmärk on saare ajaloolise tuletorni hoonetekompleksi säilitamine.

(8) Mere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere ökosüsteemi kaitse.

§ 17. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvides 5 ja 18 keelatud tegevus ning tegevus, mis on vastuolus § 4 ja käesoleva paragrahviga; 2) rahvaürituste korraldamine tootmis-, äri-, sotsiaal-, üld-, õue- ja tiheasustusalade transpordimaal ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Mujal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud: 1) jahipidamine jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel, teadustöö või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimise eesmärgil, välja arvatud Haili, Jorika, Loobu ja Mohni piiranguvööndis, kus on lubatud üksnes võõrliikide loodusest eemaldamine ning rebase arvukuse aastaringne reguleerimine Mohni piiranguvööndis; 2) veekogude veetaseme ning ranna- ja kaldajoone muutmine: 1. loodusliku veerežiimi taastamisel; 2. ranna- ja kaldakindlustuste rajamisel; 3. tehisveekogude puhastamisel ja nende looduslikkuse suurendamisel; 4. sadamate ja lautrikohtade rajamisel, hooldamisel ning renoveerimisel; 5. paisjärvede puhastamisel; 6. merre lainemurdjate rajamisel.

§ 18. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lisaks käesoleva määruse paragrahvis 5 loetletud tegevustele keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul drenaažkuivendusvõrgu rajamine õuemaale; 2) uue veekogu rajamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul : 1. hoonestuse juurde kuuluvate kuni 100 m² suuruste tiikide rajamine; 2. üldplaneeringus ettenähtud või päästeameti poolt ettepandud kohtadesse tuletõrjevee- võtu kohtade rajamine; 3. tiigid liigikaitselistel eesmärkidel; 3) maavara kaevandamine, välja arvatud Sillaotsa karjääri mäeeraldiste kasutamine kuni selle ammendamise ning maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamiseni; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine üleujutatavatel aladel, külmunud pinnasel, metsamaal ja looduslikul rohumaal; 6) roo varumine külmumata pinnasel; 7) mootoriga sõiduvahendiga liiklemine siseveekogudel (välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel) ning jetiga liiklemine Mere piiranguvööndi järgmistes osades: 1. Vergi - Vainupea vahelisel rahvusparki jääval veealal; 2. Koolimäe lahes (Lobineeme ja Pedassaare neeme vahelisest joonest lõuna pool); 3. Eru lahes (Turbuneeme sadama akvatooriumi lõuna tipu ning Palganeeme vahelisest joonest lõuna pool).

§ 19. Vajalik tegevus (1) Aabla, Altja, Haili, Hara, Ilumäe, Jorika, Juminda, Kasispea, Kolga, Koolimäe, Kõnnu, Käsmu, Loobu, Metsanurga, Mustoja, Muuksi, Natturi, Pärispea, Sagadi, Tammispea, Vanaküla, Vergi ja Vihasoo piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.

(2) Aabla, Haili, Ilumäe, Jorika, Koolimäe, Metsanurga, Muuksi, Pärispea, Sagadi ja Vanaküla piiranguvööndis on kaitsekorralduskavas sätestatud kohtades vaadete avamiseks vajalikud raied ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 20. Metsa majandamine piiranguvööndis (1) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) uuendusraied hall-lepikutes turberaietena ja lageraiena kuni 0,5 ha suurusel langil; 2) uuendusraied häilraietena Aabla, Jorika, Kõnnu, Lahepõhja, Loobu, Metsanurga, Muuksi, Pauna, Pärispea, Sagadi ja Suurpea piiranguvööndis, kusjuures peale häilraiete teostamist, peab säilima 15% puistu tagavarast; 3) turberaie maksimaalseks suuruseks kuni 2 ha; 4) seisundijärgne lageraie; 5) endisele põllumajandusmaale kasvanud kuni 25 aastase puistu raadamine.

(2) Koosluse loodusliku tasakaalu ning liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks on piiranguvööndis keelatud: 1) turbe ja hooldusraietel puurindest puuliigi (välja arvatud võõrliigi) ja vanusegrupi väljaraie. Raietel tuleb üksikpuudena säilitada üle 140 aastasi okaspuid, üle 120 aastasi kõvalehtpuid ning üle 80 aastasi pehmelehtpuid; 2) metsa kokkuvedu külmumata pinnasel välja arvatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 3) uuendusraied kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. § 21 Ehitustegevus piiranguvööndis (1) Piiranguvööndis on keelatud uute hoonete püstitamine metsamaale ja Natura elupaika;

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud: 1) uute rajatiste rajamine; 2) hoonete püstitamine kaitseala kaitse korraldamiseks; 3) olemasolevate ehitiste väliskonstruktsioonide muutmine; 4) hoonete püstitamine väljaspool ranna ja kalda ehituskeeluvööndit: 1. Altja, Haili, Ilumäe, Jorika, Juminda, Kasispea, Kolga, Mohni, Muuksi, Natturi, Sagadi ja Vanaküla piiranguvööndis üksnes olemasoleval õuemaal ja hoonestatud alal ning algsetes taluõuekohtades; 2. Hara sadama, Kolga pargi, Lahepõhja, Palmse pargi, Pauna, Sagadi pargi, Suurpea ja Vihula pargi piiranguvööndis; 3. Aabla, Hara, Koolimäe, Käsmu, Mustoja, Pärispea, Tammispea, Vergi, Vihasoo ja Võsu piiranguvööndites, kusjuures ehitamine on keelatud looduslikul rohumaal; 4. Kõnnu, Loobu ja Metsanurga piiranguvööndis, kusjuures ehitamine on keelatud väärtuslikul põllumaal; 5) ranna ja kalda ehituskeeluvööndis hoonete püstitamine vastavalt looduskaitseseaduses kehtestatud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piirangutele, kusjuures tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamine on lubatud üksnes väljaspool veekaitsevööndit. Lisaks on lubatud kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud kuni 15 ruutmeetri suuruse ehitusaluse pinnaga paadikuuri ehitamine.

(3) Käeoleva kaitse-eeskirja § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudel on kaitseala valitsejal lähtuvalt kaitseala kaitse-eesmärgist õigus esitada tingimusi ehitiste paiknemise, välisviimistlusele, ehisdetailidele, arhitektuurse lahenduse, mahu, materjalide, kõrguse ja katusekalde kohta, kusjuures: 1) hoonete ehitamisel on lubatud ainult kahepoolse viil-, kelp-, poolkelp- või mansardkatuse ehitamine, välja arvatud Võsu piiranguvööndis, olemas olevate hoonete rekonstrueerimisel ning ajutise hoone ja elamiseks mittekasutatava kuni 20 m² väikehoone ehitamise korral; 2) keelatud on kõrgemate kui ühekordsete katusekorrusega (Võsu piiranguvööndis kõrgemate kui kahe kordsete katusekorrusega) hoonete ehitamine välja arvatud olemas olevate hoonete rekonstrueerimisel olemasolevas kõrguses.

(4) Ranna ehituskeeluvööndi ulatus Läänemere rannal on 100m, välja arvatud järgmised erandid: 1) Suurpea piiranguvööndis on ranna ehituskeeluvöönd Loksa-Pärispea maanteest mere poole jääv ala; 2) Koolimäe, Metsanurga, Mustoja, Tammispea ja Vihasoo piiranguvööndites on Läänemere rannal ehituskeeluvööndi laius 200m; 3) Käsmu, Vergi ja Võsu piiranguvööndis Läänemere rannal on ranna ehituskeeluvöönd 50 m; 4) Pärispea piiranguvööndis on ehituskeeluvöönd Loksa maanteest T- 11285 merepoole jääv ala, alates Vanaõue kinnistu (42301:003:0898 ) põhjapiirist kuni Loobu metskonna maatüki (42301:004:0250) piirini; ülejäänud vööndi osas on ehituskeeluvööndi laius 100 m.

(5) Jõgede (va Pudisoo jõe), ojade, maaparandussüsteemide eesvoolude ja järvede kaldal arvestatakse ehituskeeluvööndi ulatust vastavalt Looduskaitseseadusele. Pudisoo jõe kaldal on ehituskeeluvööndi laius 100 m. 6. peatükk RAKENDUSSÄTE

§ 22. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määruse nr 109 "Lahemaa rahvuspargi, Ohepalu looduskaitseala ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine" (RT I 1997, 45, 728) punkti 1 alapunktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 08.11.1997, lk 42-65; L 236, 23.09.2003, lk 667-702; L 284, 31.10.2003, lk 1-53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1-18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 07.11.1981, lk 3-15; L 233, 30.08.1985, lk 33-41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22-25; L 115, 08.05.1991, lk 41-55; L 164, 30.06.1994, lk 9-14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9-17; L 236, 23.09.2003, lk 667-702). 2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. juuni 1971. a. määrusega nr. 300 "Lahemaa rahvuspargi moodustamise kohta" (ENSV Teataja 1971, 26, 285) ja nimetati rahvuspargiks kaitstavate loodusobjektide seadusega (RT I 1994, 46, 773). Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktist 33 sisaldab kaitseala Lahemaa linnuala ja punkti 2 alapunktist 213 Lahemaa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisale I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) xxxx aasta seisu alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga september 2008. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaameti Viru regioonis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ja maainfosüsteemis Maa-ameti veebilehel ( www.maaamet.ee ).

Andrus Ansip Peaminister Jaanus Tamkivi Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär