MAVES
Huntaugu VIII liivakarjääri
kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
juuli 2021
Töö nimetus: Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Töö number: 21012
Tellija: EMG Karjäärid OÜ
KMH juhtekspert: Karl Kupits
Koostajad: Tuuli Vreimann – programmi koostamine
Madis Metsur –põhjavesi
Artto Pello – elustik
Kontrollija: Karl Kupits
Maves OÜ
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected]
Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ...... 3 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...... 5 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID ...... 7 3.1.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ...... 7 3.1.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ...... 8 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 9
4.1 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU ...... 9 4.1.1 Kaevandamisalad ...... 10 4.2 MAASTIK, GEOLOOGIA ...... 12 4.3 PINNAVESI ...... 13 4.4 PÕHJAVESI ...... 14 4.5 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ...... 14 4.6 KULTUURIVÄÄRTUSED ...... 15 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 16 6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...... 18
6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE, VEEREŽIIMILE, PÕHJAVEELE ...... 18 6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN ...... 19 6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ...... 20 6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ...... 20 6.5 MÕJU TAIMEDELE, LOOMADELE, KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SEALHULGAS NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE ...... 21 6.6 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ...... 22 6.7 JÄÄTMETEKE ...... 23 7 HINDAMISMETOODIKA ...... 24 8 AJAKAVA ...... 26 9 OSAPOOLED ...... 28
Tallinn, 2. juuli 2021 2
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
1 SISSEJUHATUS
AS Kiiu Soon (uue nimega EMG Karjäärid OÜ) esitas Keskkonnaametile oma 02.10.2008 kirjaga nr 85/KS Huntaugu VIII maavara kaevandamise loa taotluse.
Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise oma 23.10.2008 kirjaga nr 30-11- 3/44033-2. Keskkonnamõju hindamine algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) alusel, mille kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise algatamise ajal kehtis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 01.08.2008 jõustunud redaktsioon1, millest käesoleva programmi koostamisel ja menetlusel lähtutakse.
Vastavalt KEHJS § 6 lg 1 punktile 28 loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Vastavalt KeHJS § 11 lg 3 tuleb olulise keskkonnamõjuga tegevuse korral algatada kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
Vastavalt KEHJS § 2 on keskkonnamõju hindamise eesmärk:
• teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; • anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; • võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.
2009. aastal edastas OÜ Kiiu Soon Keskkonnaametile OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud keskkonnamõju hindamise programmi (Töö nr: 1171/08), mis suunati Keskkonnaameti 25.06.2009 kirjaga nr HJR 6-7/13550-4 avalikule väljapanekule ja arutelule. Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamine kestis perioodil 25.06.2009-15.07.2009 ning avalik arutelu toimus 16.07.2009 Kuusalu Vallavalitsuse saalis, Kiiu Mõisas Kuusalu vallas. Programmi Keskkonnaametile heaks kiitmiseks ei esitatud.
1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Riigikogu 22.02.2005 seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/13001178
Tallinn, 2. juuli 2021 3
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Keskkonnaamet soovis oma 06.11.2020 kirjaga nr 12 -1/20/18756 EMG Karjäärid OÜ seisukohta kaevandamisloa taotluse menetluse jätkamisest ning jätkamise korral keskkonnamõju hindamise programmi ajakohastamise vajadusest.
OÜ EMG Karjäärid OÜ kinnitas Keskkonnaametile oma 27.11.2020 kirjaga nr 20-388 soovi jätkata kaevandamisloa taotluse menetlust.
Käesoleva keskkonnamõju hindamise programmi koostamise aluseks on kaevandamisloa taotlus, Maa-ameti kaardirakendused ja EELIS andmebaas.
1. jaanuaril 2018 läks Eesti üle Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile, milleks on Euroopa vertikaalne referentssüsteem (EVRS), mis asendas seni kasutusel olnud Balti normaalkõrgussüsteemi (BK77). Kuna kaevandamisloa taotlus ning sellega seotud dokumendid on koostatud enne üleminekut uuele kõrgussüsteemile, on neis toodud absoluutkõrgused ja -sügavused antud Balti kõrgussüsteemis. Käesoleva keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus teisendati kõrgused kehtivasse kõrgussüsteemi (EH2000). Käsitletava ala eri punktides on korrektsioonide omavaheline erinevus alla sentimeetri. Antud olukorras ei oma millimeetrised täpsused tähtsust ja seetõttu on kõiki vanu kõrgusi korrigeeritud väärtusega +23 cm.
Tallinn, 2. juuli 2021 4
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT
Kavandatava tegevuse eesmärk on ehitusliiva kaevandamine Huntaugu maardla 8. ja 10. plokis Huntaugu VIII mäeeraldisel.
Taotletav mäeeraldis asub Harju maakonnas (Joonis 1) Kuusalu vallas Külmaallika külas riigile kuuluval Kolga metskonna maatükk nr 59 katastriüksusel (nr 35201:003:0220). Katastriüksuse volitatud valitseja on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2021.
Taotletava mäeeraldise (Joonis 2) pindala on 37,16 ha ning teenindusmaa pindala on 40,93 ha. Kaevandamisloa taotluse alusel on kaevandatavaks varuks 2 719 tuh m³ ehitusliiva ja 939 tuh m³ täiteliiva. Huntaugu VIII mäeeraldisel esinev ehitusliiv sobib ehitussegude valmistamiseks (praktikas kasutatavate näitajate alusel), asfaltbetooni ja osaliselt kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks. Täiteliiva võib kasutada ehitustel täitematerjalina, teede mullete ehitamiseks ja osaliselt ka kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks.
Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on kaevandamisloa taotluse alusel 244 tuh m³. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamise lõppedes ala korrastamise suund on metsamaa ja veekogu.
Tallinn, 2. juuli 2021 5
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Joonis 2. Kavandatav mäeeraldis ja teenindusmaa. Aluskaart: Maa-amet 2021.
Tallinn, 2. juuli 2021 6
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID
Kavandatava tegevuse kirjelduse koostamisel on lähtutud kaevandamisloa taotluses toodust.
3.1.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kavandatavaks tegevuseks on Huntaugu maardlas Huntaugu VIII mäeeraldisel ehitusliiva (maardla 8. plokk) ja täiteliiva (maardla 10. plokk) aktiivse tarbevaru kaevandamine. Huntaugu VIII mäeeraldise varud on kinnitatud keskkonnaministri 18.09.2008 käskkirjaga nr 1286. Taotletava mäeeraldise pindala on 37,16 ha. Aktiivse tarbevaru kogus Huntaugu VIII mäeeraldise piires on 4 032 tuh m³, millest allpool põhjavee taset jääb 1 819 tuh m³. Aktiivse tarbevaru moodustavad:
• ehitusliiva aktiivne tarbevaru 2 943 tuh m³, millest allpool põhjavee taset 1 019 tuh m³; • täiteliiva aktiivne tarbevaru 1 089 tuh m³, millest allpool põhjavee taset 800 tuh m³.
Kaevandamisloa taotlusega on kavandatud kaevandada ehitusliiva 2 719 tuh m³ ja täiteliiva 939 tuh m³. Taotletava Huntaugu VIII mäeeraldise piiri määramisel on arvestatud geoloogilise uuringuga toodud aktiivse tarbevaru ulatust, aga ka reaalst maakasutuse võimalust. Uuringuga kinnitatud tarbevaru plokist jäetakse kaevandamata ala põhjaosast ca 15 m laiune tervik säilitamaks seal asuv Väo-Sõrenõmme tee (tee nr 3530012), et tagada juurdepääs läänepoolsetele Sõrenõmme (35201:003:0160), Uuenõmme (35201:003:0428) ja Nõmme (35201:003:0427) katastriüksustele.
Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on kaevandamisloa taotluse alusel 244 tuh m³.
Kaevandamine toimub kaevandamise projekt alusel, mis koostatakse enne kaevetööde alustamist. Enne kaevetöid eemaldatakse ala taimestik (raiutakse mets, võsa, juuritakse kännud). Seejärel kooritakse kattepinnas – eraldi muld ja saviliiv. Kokku eemaldatakse 37 tuh m³ mulda ja 67 tuh m3 saviliiva, mida saab kasutada müravallide rajamiseks, kaevandamisala taastamiseks või turustatakse.
Mäetööde üldine liikumise suund on põhjast lõunasse. Liiva kaevandamine toimub ekskavaatoritega nii ülevalpool kui allpool veetaset. Allpool veetaset kaevandamise puhul tõstetakse märg materjal kaldale puistangutesse, kus üleliigne vesi valgub tagasi tekkinud veekogusse. Pärast vee väljanõrgumist liiv laaditakse.
Liiva laadimine nii puistangust kui otse veepealsest mäemassiivist toimub ekskavaatoritega. Veepealse liiva kaevandamisel ja kattepinnase eemaldamisel kasutatakse abimehhanismina buldooserit või frontaallaadurit. Liiva väljavedu mäeeraldisest toimub autotranspordiga, millega kaasneb liiklussageduse muutus.
Tallinn, 2. juuli 2021 7
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise nõlvadele ohutud kalded, et vältida mäetööde käigus varinguid. Kaevandamise käigus antakse liiva veepealsele osale püsinõlvus 26° (1:2) ja liiva veealusele osale püsinõlvuse nurk 12° (1:5).
Varu ammendumise järgselt korrastatakse mäeeraldis lähtudes koostatavast korrastusprojektist. Paljandustööde käigus mäeeraldise teenindusmaale kogutud kattepinnas lükatakse buldooseriga mäeeraldise nõlvadele ning tasandatakse. Kattepinnasele istutatakse või külvatakse mets, vastavalt korrastamisprojektile.
3.1.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid
Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks kaevandada maavara kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei ole kaalutud. Esialgu ei kaaluta erinevaid tehnoloogiaid, kuna pole teada väljapakutule muud sobivamat lahendust. Ajalisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud aeg on mingil põhjusel ebasobiv ja leidub soodsamaid aegu.
Antud juhul on KMH eesmärgiks leida niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus, mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire. Juhul, kui plaanitav tehnoloogia ületab keskkonnataluvusvõime, otsitakse alternatiivsete tehnoloogiate kasutamise võimalusi.
0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga.
Tallinn, 2. juuli 2021 8
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
4.1 Asustus, maakasutus ja taristu
Täpsemalt piirneb Kolga metskond 59 katastriüksus Huntaugu V ja Huntaugu VI mäeeraldistega. Pikemalt on kirjeldatud põhjasuunas asuvaid mäeeraldisi järgnevas peatükis 4.1.1 „Kaevandamisalad“.
Kõrvalkatastriüksusel Sõrenõmme (nr 35201:003:0160), teenindusmaa piirist 75 m kaugusel lääne pool maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusel asuvad lähimad hooned, sealhulgas ka lähim elamuhoone, mis jääb teenindusmaa piirist 130 m kaugusele. Teoreetilisse mõjuraadiusesse (1 km) jääb kolm eluhoonet:
• Sõrenõmme 35201:003:0160 • Uuenõmme 35201:003:0428 • Nõmme 35201:003:0427
Need kõik jäävad kavandatava tegevuse alast ida ja loode suunas ning asuvad töötavate teiste mäeeraldiste läheduses.
Lõunasuunas on katastriüksus piiritletud metsamaaga, idas Kiiu–Soodla kõrvalmaanteega (11105), mille kaitsevöönd ulatub ka Kolga metskond 59 katastriüksusele, kuid ei kattu mäeeraldise ega selle teenindusmaaga. Kiiu – Soodla teed katab asfaltbetoon. Kiiu suunal on liiklussagedus 1080 sõidukit ööpäevas, Soodla suunal 711 sõidukit ööpäevas.2
Lähim puurkaev (katastri nr 30504) asub 260 m kaugusel läänes. Puurkaev saab oma vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihist. Kaev asub Uuenõmme katastriüksusel. Sõrenõmme ja Nõmme elamute veeallika kohta info puudub.
Sõrenõmme katastriüksusel asuvad mesila ja tõenäoliselt ka laudakompleks3, milles PPRIA andmebaasi4 12.04.2021 seisuga loomi ei peeta.
Katastriüksust läbib kaks sideehitist, millele rakendub sideehitise kaitsevöönd5 üks meeter sideehitisest. Ala idaosas asuv sideehitis (tunnus 35460593) kattub mäeeraldise teenindusmaaga ligi 20 meetri ulatuses. Teenindusmaa põhjapiiril kulgev sideehitis ja selle kaitsevöönd (tunnus 163257894) kattuvad pea terves ulatuses teenindusmaa
2 Maa-ameti maanteede rakendus. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maanteeamet
3 Maa-ameti fotoladu. 29.03.2020 kaldaerofoto: https://fotoladu.maaamet.ee/foto=3235466
4 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Veebirakendus: https://kls.pria.ee/kaart/
5 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Kättesaadav: h https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004
Tallinn, 2. juuli 2021 9
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
piiridega. Ehitusseadustiku6 § 78 järgi on sideehitise kaitsevööndis keelatud muuhulgas mäetööde tegemine, löökmehhanismidega töötamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtadele ja mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit.
Katastriüksuse idaserva jääb C kategooria maagaasi jaotustorustik Tallinn-Kehra C12 (väline tunnus 202008090890), millele rakendub gaasipaigaldise kaitsevööndTõrge! J ärjehoidjat pole määratletud. 2 m. Maagaasi jaotustorustik ei kattu kavandatava teenindusmaa ega mäeeraldisega.
4.1.1 Kaevandamisalad
Kavandatava tegevuse toimumiskohast põhjasuunas töötab neli Huntaugu maardlal asuvat mäeeraldist: Huntaugu I, Huntaugu III, Huntaugu VI, Huntaugu V mäeeraldised. Ülevaade neile väljastatud keskkonnalubadest ja asukohast on toodud alljärgnevalt (Tabel 1, Joonis 3). Keskkonnaameti andmetel7 ei ole perioodil 2018-2021 laekunud ühtegi kaebust seoses Huntaugu liivakarjääride tegevusega.
Tabel 1. Huntaugu maardlasse jäävad aktiivsed mäeeraldised, neile väljastatud keskkonnaload ja varu suurus.
Nimi Kaevandaja Keskkonnaloa Keskkonnaluba Varu seisuga nr kehtiv kuni 20198 lõpp, tuhat m3
Huntaugu I AS TREV-2 HARM-1399 01.03.2031 1 553,5 liivakarjäär Grupp
Huntaugu III EMG HARM-05110 30.12.2033 258,9 liivakarjäär Karjäärid OÜ
Huntaugu V EMG HARM-13811 01.03.2031 1 079,3 liivakarjäär Karjäärid OÜ
6 Ehitusseadustik. Riigikogus 11.02.2015 seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001
7 Keskkonnaameti 03.05.2021 kiri nr 12-4/21/7872-2
8 Maavaravarude koondbilanss 2019. Maa-amet. 2020 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised- andmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html
9 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?represented_id=&permit_id=109431
10 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?represented_id=&permit_id=109425
11 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?represented_id=&permit_id=109421
Tallinn, 2. juuli 2021 10
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Nimi Kaevandaja Keskkonnaloa Keskkonnaluba Varu seisuga nr kehtiv kuni 20198 lõpp, tuhat m3
Huntaugu Kumari AS HARM-13712 16.02.2031 liivakarjäär 614,5 (Huntaugu VI liivakarjäär)
Huntaugu I liivakarjäär
Huntaugu III liivakarjäär Huntaugu liivakarjäär
Huntaugu VIII liivakarjäär
Joonis 3. Huntaugu maardla (tähistatud heleroosa joonega) ning selle aktiivsed mäeeraldised (täistatud punase joonega). Kavandatav Huntaugu VIII mäeeraldis on märgitud kollasega. Andmed: Maa-amet.
12 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?represented_id=&permit_id=109423
Tallinn, 2. juuli 2021 11
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
4.2 Maastik, geoloogia
Ala paikneb Harju platoo põhjaosas tasandikulise reljeefiga maa-alal. Katastriüksus on suhteliselt tasane. Maapinna abs kõrgus varieerub vahemikus 55,5–44,5 m, langedes katastriüksuse edelasuunas. Ala läänenurgas asub ca 5 m langusega astang (Joonis 4).
Joonis 4 Piirkonna reljeef
Huntaugu maardlas on uuritud kruusliiva ja liiva aastatel 1971–1974. 1977. aastal on teostatud liiva eeluuringud. Täiendavalt uuris maardlat ning teostas topograafilise mõõdistamise 2008. aastal OÜ J. Viru Markšeideribüroo.
Huntaugu VIII mäeeraldis on osa Soodla-Kuusalu vahelisest fluvioglatsiaalsest deltast paiknedes selle lääneserval. Mäeeraldise läänenurk asub delta suhteliselt järsul läänenõlval olles muust maa-alast ca 5 m madalamal.
Mäeeraldist katab huumuserikas liivasegune puu- ja taimejuuri sisaldav kasvukiht paksusega 0,1–0,5 m. Selle all lasuvad fluviogatsiaalsed liivad. Uuritud maa-alal on nad
Tallinn, 2. juuli 2021 12
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
esindatud valdavalt beežikashalli kuni hallikasbeeži päevakivi-kvarts koostisega ülipeeneteralise kuni peeneteralise liivaga paksusega 7,5–14,7 m. Kohati on liiv ülemises osas kuni 0,5 m paksuselt värvunud rauaühendite rohkuse tõttu tumedatesse pruunidesse toonidesse ning sisaldab rohkesti orgaanilist ainet. Liivade terajämedus väheneb pindalaliselt lääne suunas ning vertikaallõikes, reeglina sügavuse suunas. Sügavuse suunas asenduvad liiva toonid hallide toonidega ning liiv muutub tihedamaks. Liiva ülemise osa põhjal on see peene- kuni õhukesekihilise, kohati põimjaskihilise tekstuuriga. Mäeeraldise lääneosas, intervallis 13,5–16,5 m avati peeneteralise liiva kiht kruusafraktsiooni sisaldusega 13,3%.
Fluvioglatsiaalsete setete lamamiks on hall kerge saviliiva koostisega moreen valdavalt karbonaatse kruusa ja munakate sisaldusega 10–25%. Jämepurdse materjali sisaldus on kõrgem ala lääneosas. Moreeni kihi paksus on vähemalt 1,5 m.
Kvaternaarisetete lamamiks on Keskordoviitsiumi Haljala lademe (O2hl) lubjakivi. Pinnakatte paksus on 15 m.
Kokkuvõtvalt on kirjeldatud Huntaugu VIII mäeeraldise keskmist geoloogilist läbilõiget järgnevas tabelis (Tabel 2).
Tabel 2. Huntaugu VIII mäeeraldise keskmise geoloogilise läbilõike iseloomustus
Kihi paksus, m Kivimi nimetus Min Max Keskmine
Kasvukiht 0,1 0,5 0,3
Väga peeneteraline kuni 3,7 16,1 9,6 peeneteraline liiv
Ülipeeneteraline kuni 0,0 9,8 8,6 peeneteraline liiv
Moreen13 0,0 1,5
4.3 Pinnavesi
Mäeeraldise läänenurk kattub osaliselt Võllaskatku maaparandussüsteemiga (nr 4108350010220001).
Lähim vooluveekogum on 1,1 km kaugusel asuv Valkla oja (kogumi kood 1082800_1).
13 Moreeni ei läbitud terves paksuses
Tallinn, 2. juuli 2021 13
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Karjääriveekogude kujunemine sõltub piirkonna karjääride koosmõjust ning korrastusprojektide lahendustest.
4.4 Põhjavesi
Andmed Huntaugu VIII mäeeraldise liivakihi põhjavee tasemete kohta pärinevad nii 1975. kui ka 2008. aastast. Pinnasevee tasemed puuraukudes on erinevatel mõõtmisperioodidel fikseeritud absoluutkõrgustel 42,5-51,7 m (keskmine 48,7 m). Kaevandamisloa taotluse järgi paikneb ca 45 % aktiivsest tarbevarust allpool veetaset.
2008 aasta Huntaugu 8 liivakarjääri mäeeraldise plaanil on mäeeraldise põhjapiiril antud põhjavee tasemeks 48 – 51 m. Põhja pool karjäärides olevates veekogudes on veetase kaasaegse põhikaardi andmetel 40 -42 m. Põhjapiiril oleva karjääri põhja madalamad osad on põhikaardi järgi kõrgusel 46 m.
Ordoviitsiumi põhjaveekihi veetase on hüdrogeoloogilise kaardi 1:50 000 andmetel vaadeldava mäeeraldise piirides 45 – 50 m absoluutkõrgusel. Külmaallika külas on registreeritud 24 m sügavune Ordoviitsiumi veekihi puurkaev (katastri nr 30504).
4.5 Taimestik, loomastik, kaitstavad loodusobjektid
Metsaregistri andmete järgi kasvab alal nii küpset kui keskealist metsa. Mäeeraldise teenindusmaast 350 m kaugusel kirdes asub EELIS andmebaasi järgi vääriselupaik nr 204823.
Kavandatav mäeeraldis ja teenindusmaa ei kattu ühegi kaitsealaga. Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad linnualad: Lahemaa linnuala, Kolga lahe linnuala asuvad mäeeraldise piiridest 9 km kaugusel. Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodusalad: Valkla klindi loodusala ja Anija loodusala jäävad veidi enam kui 6 km kaugusele. Kavandatavale tegevusele lähimad projekteeritavad kaitsealad on Huntaugu kivisisaliku püsielupaik 115 m kaugusel teenindusmaa piirist ja Võllaskatku metsise püsielupaik 370 m kaugusel teenindusmaa piirist.
Lähim maastikukaitseala on 2,6 km kaugusel asuv Rehatse maastikukaitseala (KLO5000003).
Kavandatavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei jää ka ühegi kaitsealuse liigi leiupaika. Küll aga piirneb teenindusmaa põhjaosas II kategooria kaitsealuse liigi kivisisalik (Lacerta agilis) elupaik. Teenindusmaast 365 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse liigi kassikakk (Bubo bubo) elupaik. Vähem kui kilomeetri kaugusele teenindusmaast jäävad järgnevate II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide elupaigad: metsis (Tetrao urogallus) 365 m kaugusel, laululuik (Cygnus cygnus) 650 m kaugusel ja sarvikpütt (Podiceps auritus) 420 m kaugusel.
Tallinn, 2. juuli 2021 14
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Lähimate kaitsealuse taimeliigi, III kaitsekategooriasse kuuluva kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), kasvukoht asub teenindusmaast 380 m kaugusel.
4.6 Kultuuriväärtused
Lähimad muinsuskaitsealused objektid jäävad kavandavast mäeeraldisest enam kui kahe kilomeetri kaugusele.
Lähim pärandkultuuri objekt on 950 m kaugusel kagus asuv Võllaskatku metsavahikoht.
Tallinn, 2. juuli 2021 15
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Vabariigi Valitsus otsustas 30. novembril 2017. aastal ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–202014 elluviimine lõpetada, kuna arengukava strateegilised eesmärgid on saavutatud15. Arengukava asemel muud kava koostatud ei ole.
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas16
Uuringu eesmärk oli selgitada ehitusmaavarade varustuskindlus ja teha ettepanekud selle säilitamiseks. Liivamaardlate osas tuuakse välja vajadus aktiivseid varusid ümber hinnata passiivseks lähtuvalt alal olevast kaitsestaatusest. Huntaugu maardlat puudutavas osas on järeldatud järgmist:
Maardlas on kaevandamisala võimalik laiendada lõuna suunas. Huntaugu, Kuusalu ja Soodla liivamaardlate vaheline ala on perspektiivne geoloogilise uuringu tegemiseks, et võtta täiendavalt arvele kvaliteetse ehitusliiva varu (Kuusalu perspektiivne ala, joonis 93). Selles piirkonnas tuleb leida kompromiss II ja III kategooria kaitsealuste liikide kaitsmise ning riigi jaoks vajaliku väga hea kvaliteediga ehitusliiva kaevandamise vahel.
Uuringus nähakse maardlat laiendatavana, kuid rõhutatakse vajadust saavutada kooskõla kaitse-eesmärkidega.
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 203017
Strateegia eesmärk on kaevandada maavarasid keskkonnasõbralikult säästes vett, maastikke ja õhku, ning kasutada maapõueressursi efektiivselt minimaalsete kadude ja jäätmetega. Keskkonnasõbraliku kaevandamisena nähakse maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist.
14 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2011. a korraldusega nr 127 https://www.envir.ee/sites/default/files/ehitusmaavarade_kasutamise_riiklik_arengukava_2011- 2020.pdf
15 „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine. Vabariigi Valitsuse korraldus. Vastu võetud 14.02.2007 Riigikogu otsusega. https://www.envir.ee/sites/default/files/vv_korraldus_arengukava_lopetamine.pdf
16 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus 2018. https://fond.egt.ee/fond/egf/8994
17 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf
Tallinn, 2. juuli 2021 16
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Eesti Keskkonnastrateegia eesmärkidega.
Harju maakonnaplaneering 2030+18
Maakonnaplaneering käsitleb kavandatava tegevuse ala kui liivamaardlat, mis kattub rohelise võrgustiku tuumalaga. Maakonnaplaneeringus käsitletakse maavaradega varustatuse tagamist avaliku huvina ning seal tuuakse välja üldised tingimused maavara kaevandamiseks. Kaevandamistegevuse eeldusena nähakse parimate teadaolevate tehniliste ja muude võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena ning tagada rohevööndi toimimine.
Tehisveekogude kaldad tuleb muuta ohutuks (ohutu nõlvakalde kujundamine püsivuse tagamiseks ja veekogule juurepääsu tagamiseks), et alasid oleks võimalik nt rekreatiivsel eesmärgil kasutusele võtta.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringus tooduga, mõju rohevõrgustikule ja selle toimivusele selgitatakse keskkonnamõju hindamise aruandes. Vajadusel nähakse ette leevandavad meetmed selle toimivuse tagamiseks.
Kuusalu valla arengukava 2012-203219.
Kuusalu valla arengukava maavarade kasutamist ei käsitle.
Kuusalu valla üldplaneering20
Kehtiva üldplaneeringu järgi on kavandatava tegevuse ala määratletud perspektiivse ehitusliivade- ja kruusade maavarade varuna ning maatulundusmaana (riigimets). Kavandataval tegevusel ei ole vastuolu Kuusalu valla üldplaneeringus tooduga.
Koostamisel on Kuusalu valla uus üldplaneering21, kuid käesoleva keskkonnamõju hindamise programmi koostamise ajal olid kättesaadavad vaid Kuusalu valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.
18 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 .https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering
19 Kuusalu valla arengukava. Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018 määrus nr 15. https://www.kuusalu.ee/arengukavad
20 Kuusalu valla üldplaneering. Kehtestatud Kuusalu vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68. https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud
21 Koostamisel olev Kuusalu valla üldplaneering https://www.kuusalu.ee/koostatav-uldplaneering
Tallinn, 2. juuli 2021 17
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. Samuti pole ette näha mõju kliimale.
Kavandatava tegevuse täpne mõjuala ulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise aruande käigus. Otsene mõju avaldub kaevandamisalal, väljaveoteedel ning nende vahetus läheduses. Mõjude ligikaudseid ulatusi on kirjeldatud alljärgnevates alapeatükkides ja hindamismetoodika peatükis (peatükk nr 7).
6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele
Harju Maaparandusbüroo on andnud 28.04.2008 tingimusliku kooskõlastuse nr 125/08 kaevandamiseks Võllaskatku maaparandussüsteemil selliselt, et tagatud oleks vee vaba vool kõrgematelt aladelt läbi kaevandamisala. Meetodid maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks mäeeraldise piiril nähakse ette maavara kaevandamise projektis.
Keskkonnaloa taotluse alusel toimub kaevandamine veetaset alandamata ning mäeeraldisest vett ära juhtimata.
Põhjavee taset Huntaugu VIII mäeeraldise alal mõjutab veealandus põhja poolt piirnevates karjäärides. 2008. aasta Huntaugu VIII liivakarjääri mäeeraldise plaani järgi on põhjavee tase mäeeraldise põhjapiiril 48 – 51 m. Koosmõjus põhjapoolsete karjääridega võib veetase karjääri kujunevas seisuveekogus kujuneda selle veetaseme lähedaseks.
Põhjapoolsetes karjäärides asuvate veekogude veetase on kaasaegse põhikaardi andmetel 40 - 42 m. Need on ka osaliselt kraavidega kuivendatud. Vahetult kavandatava mäeeraldise põhjapiiril oleva karjääri põhja madalamad osad on põhikaardi järgi praegu kõrgusel 46 m.
Karjääriveekogus kujunevat veetaset mõjutab veealandus põhja poolt piirnevates karjäärides. Põhjavett sisaldava kõrgema ala väljakaevamisel tekib uus hüdrogeoloogiline situatsioon, kus vesi valgub karjäärist välja madalamatele aladele läbi säilinud liivatervikute. Liivakarjääride võimalik mõju liivakihi põhjaveetasemele piirdub liivakihi levikualaga ja ei ületa 1 kilomeetrit (Joonis 3). Huntaugu maardla mäeeraldiste mõjualasse jääb ainult Külmaallika küla territoorium. Salvkaevude olemasolust ja kasutamisest Külmaallika külas andmed puuduvad. See tuleb KMH aruande koostamise käigus kontrollida ja vajadusel anda soovitused veevarustuse tagamiseks.
Tallinn, 2. juuli 2021 18
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Joonis 5. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamise raadius põhjaveetasemele. Aluskaart: Maa-amet
Ordoviitsiumi põhjaveekihi veetase on hüdrogeoloogilise kaardi 1:50000 andmetel vaadeldava mäeeraldise piirides 45 – 50 m absoluutkõrgusel. Külmaallika külas on registreeritud 24 m sügavune Ordoviitsiumi veekihi puurkaev (katastri nr 30504). Seda karjäär ei mõjuta.
Oluline on hinnata liiva kaevandamise mõju maapinnalähedase põhjavee tasemele. Mõju hindamise käigus tuleb kontrollida ja vajadusel anda soovitused veevarustuse tagamiseks mõjupiirkonnas olevatele salvkaevudele.
6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn
Kavandatava tegevusega ei kaasne valguse, soojuse, kiirguse või lõhna teket.
Kaevandamisega ning kaevandatava materjali transpordiga kaasneb müra. Tegevusega kaasnev müra esineb tööperioodil. Kaevandamisega kaasnevat mürataset vähendavad
Tallinn, 2. juuli 2021 19
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
mäeeraldisele plaanitud katendi vallid ja kaevise puistangud ning kaevandamise käigus tekkiv süvend. Keskkonnamõju hindamise aruandes selgitatakse olulise mürataseme leviku ulatust.
Kaevandatava materjali transpordiga kaasneb müra, mille olulisus sõltub kasutatavatest väljaveoteedest ning vedude tihedusest. Väljaveoteena kasutatakse karjääride vahel olevaid teid. Nende äärde elamuid ei jää.
Kiiu-Soodla teest ida pool asuvad kaitsealauste liikide metsis ja kassikakk elupaigad. Nende ja kavandatava ning juba kasutusel olevate mäeeraldiste vahel on tehnogeenseks barjääriks Kiiu-Soodla kõrvalmaantee. Seetõttu võib eeldada, et elupaigad on enam mõjutatud kõrvalmaanteel toimuvast liiklusest kui kaevandamisest. Mõju hindamisel selgitatakse, mil määral suurendab kavandatav tegevus mürataset kaitsealuste liikide metsise ja kassikaku elupaikadel.
Oluline on hinnata müra levikut karjääri piires kuni Kiiu – Soodla kõrvalmaanteeni ning sellega piirnevatel kaitsealuste liikide elupaikadel.
6.3 Mõju õhu kvaliteedile
Kavandatava tegevuse mõju õhu kvaliteedile avaldub nii maavara kaevandamisel kui selle transpordil.
Peamiselt tekib tolmu mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Leviku ulatus ei ole tõenäoliselt suurem kui tavapäraselt kruusateedel liikumise puhul. Leviku ulatust vähendab kaevandamisala ja transpordiks kasutatavate teede ümbritsetus metsamaast. Väljaveoteede äärde elamuid ei jää. Kiiu – Soodla tee on kaetud asfaltbetooniga ja sellel liigeldes oluliselt tolmu ning peenosakesi ei eraldu.
Oluline on hinnata õhusaaste levikut mäeeraldise piires kuni Kiiu – Soodla kõrvalmaanteeni.
6.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi muutuste välisõhu kvaliteedis ja kaasneva müra tõttu. Eelnimetatud võimalikke mõjusid on kirjeldatud peatükkides 6.2 „Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn“ ja 6.3 „Mõju õhu kvaliteedile“.
Lähimad hooned jäävad kõrvalkatastriüksusele, mäeeraldise teenindusmaast vähem kui 100 m kaugusele, lähimad eluhooned aga 130 m kaugusele. Mõju ulatus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus, kuid lähtudes eelnevates peatükkides toodust
Tallinn, 2. juuli 2021 20
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
võib väita, et tegevusega kaasnev oluline mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale puudub.
Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale hinnatakse läbi müra ja välisõhu saaste hindamise.
6.5 Mõju taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale
Kuna lähimad kaitsealad, sh Natura 2000 võrgustiku alad jäävad kavandatavast mäeeraldisest enam kui 2,6 km kaugusel, ei oma kavandatav tegevus neile mõju.
Kavandatava tegevuse lähipiirkonda jääb mitme kaitsealuse taime- ja loomaliigi kasvukohti ja elupaiku. Neist kivisisaliku, laululuige ja sarvikpüti elupaigad jäävad kavandatavast mäeeraldisest põhjapoole, aktiivsete Huntaugu mäeeraldiste alale. Huntaugu VIII mäeeraldise avamisel laieneb kivisisaliku elupaik Huntaugu VIII mäeeraldisele. Oluline on hinnata mil moel saab mäeeraldise kasutamine ja sulgemine toetada kaitstavate liikide levikut.
Teenindusmaast 365 m kaugusele jäävad I kategooria kaitsealuse liigi kassikakk ja II kaitsekategooria kaitsealuse liigi metsis elupaikadel tegevusi ette ei nähta. Mõlema elupaigad jäävad teisele poole Kiiu – Soodla maanteed.
Kassikaku kaitseks on töötatud välja riiklik kassikaku kaitse tegevuskava22, mille raames on ette nähtud kassikaku seire. EELIS andmebaasi järgi on perioodil 2016-2020 läbiviidud seire tulemustel iga-aastaselt kuuldud liiki laulmas ja leitud erinevaid pesalohke, kuid pesitsemist on ette tulnud väga harva. Viimase 5 aasta jooksul on vaadeldava mäeeraldise lähedal pesitseval kassikakul on olnud vaid 1 poeg.
Metsise kaitsekorralduskava23 järgi toimub metsise mäng traditsioonilistes mängupaikades, mida võidakse kasutada aastakümneid. Mängu tsentrid võivad aga aasta-aastalt vähehaaval nihkuda. Mäeeraldise lähedases elupaigas tehti viimane seire 2017. aastal24, mille käigus kaardistati 5 kukega mäng. Mängus olevate kukkede arvukus on elupaigas olnud kasvavas trendis.
KHM aruandes hinnatakse kassikaku ja metsise elupaikadesse jõudvat mürataset, võimalikke häiringuid ning kaasneva mõju olulisust.
22 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/kassikaku_ltk_2019.pdf
23 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf
24 Metsise mängud. Elustiku mitmekesisuse seire alamprogrammi seiretöö. 2017. Keskkonnaagentuur.
Tallinn, 2. juuli 2021 21
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Mäeeraldisest edelas asub vääriselupaik (nr 204823). Metsaeraldis asub juba täna maaparandusega alal. EELIS andmebaasi järgi on kuivenduse mõju vääriselupaigale nõrk. Põhjaveetaseme alanemisega kaasneva mõju avaldumine vääriselupaigale ei ole oluline.
Mäeeraldisest kirdesse jääb III kaitsekategooriasse kuuluva käokeele kasvukoht. Käokeel on olemasolevate karjääride mõjualas. Taotletav mäeeraldis sellele täiendavat olulist mõju ei avalda.
Võrreldes praegusega muutub mäeeraldise rajamisel olemasolev maastikupilt, mäeeraldise ja teenindusmaa senine taimestik hävib. Alal olev mets tuleb enne maavara kaevandamist raadata. Vältimaks elustiku häirimist tuleb raie planeerimisel arvestada kevad-suvise raierahuperioodiga (15. märtsist kuni 31. juulini25). Kaevandamise lõpetamisel kujundatakse ala veekoguks ning metsamaaks. Piirkonna mäeeraldiste korrastamist, sh looduslähedaste veekogude kujundamist, tuleb planeerida Huntaugu maardla mäeeraldiste koosmõju arvestades. Soovitatav on teha terviklik korrastamise kava (eelprojekt), mida arvestada juba kaevandamisel.
Maakonnaplaneeringu järgi jääb kavandatav Huntaugu VIII mäeeraldis rohelise võrgustiku alale. Mõju rohevõrgustiku sidususele ja selle toimivusele hinnatakse keskkonnamõju hindamise aruandes.
Hinnata, mil moel saab mäeeraldise kasutuselevõtt ja korrastamine toetada kivisisaliku, laululuige ja sarvikpüti levikut.
KHM aruandes hinnatakse kassikaku ja metsise elupaikadesse jõudvat mürataset, võimalikke häiringuid ning kaasneva mõju olulisust.
Hinnata, kas mäeeraldise kasutuselevõtt mõjutab rohevõrgustiku toimivust ja pakkuda välja meetmeid rohevõrgustiku toimivuse parandamiseks.
6.6 Mõju kultuuripärandile
Kavandatavale mäeeraldisele ega kavandatava tegevuse lähipiirkonda ei jää kultuuriväärtuseid. Seetõttu pole põhjust eeldada ka tegevusega kaasnevat mõju kultuuripärandile.
Kultuuriväärtusi mõjuhindamises ei käsitleta.
25 Keskkonnaamet: Kevadsuvine raierahu aitab hoida metsalinde. https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/kevadsuvine-raierahu-aitab-hoida-metsalinde
Tallinn, 2. juuli 2021 22
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
6.7 Jäätmeteke
Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse §50 järgi tuleb koostada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmehoidlaks loetakse muuhulgas iga ehitist või ala, kus kogutakse või ladestatakse saastumata pinnast rohkem kui kolm aastat.
Kaevandamine Huntaugu VIII mäeeraldisel on plaanitud selliselt, et kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisalalt eemaldatud katend on plaanis kasutada kaevandatud maapinna kujundamiseks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile, müravallide rajamiseks või turustamiseks. Seetõttu ei saa lugeda katendit jäätmeseaduse mõistes jäätmeks.
Olmejäätmeid moodustub mäeeraldise töös väga väikeses mahus. Need tuleb koguda konteinerisse ning anda üle jäätmekäitlejale.
Lähtudes eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega olulist jäätmeteket ning puudub vajadus hinnata jäätmetekke ja jäätmekäitlusega seotud mõjusid.
Tallinn, 2. juuli 2021 23
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
7 HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest. Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud piiranguid.
Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kõiki keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada:
• mõju põhjavee tasemele • mõju müratasemele, mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanikele • mõju õhukvaliteedile (peened osakesed), mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanikele • mõju piirkonna kaitseväärtustele (metsis, kassikakk, kivisisalik, laululuik ja sarvikpütt) • mõju rohevõrgustiku sidususele ja selle toimivusele • avariiolukordade esinemise võimalus ja riski maandamisvõimalused
Mõjude hindamisel arvestatakse piirkonnas juba oleva saaste- ja häiringutasemega, seal hulgas koosmõju teiste piirkonnas ellu viidavate tegevustega.
Põhjavee taseme alanduse ulatus hinnatakse hüdrogeoloogia eksperdi poolt, kes põhjendab oma seisukohti varasemate sarnaste uuringutega ja vajadusel tunnustatud arvutusvalemitega. Selgitatakse välja mäeeraldisest kilomeetri kaugusele jäävate elamute veelahendus – kaevude sügavused, kasutusotstarve, elanike hinnangud veehulga piisavusele.
Täpsustatakse materjali kaevandamisest, transportimisest ja laadimisest tingitud õhuheitmete, eelkõige tolmu ja müra levikut ning nende vastavust õigusaktidele. Mõju hinnatakse lähtudes olemasolevatest andmetest ning tuginedes varasematele mõjuhindamistele ning läbiviidud uuringutele.
Tuuakse välja kavandatava tegevusega kaasneva tööstus- ja liiklusmüra vastavus Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Liiklusmüra hinnatakse kuni Kiiu – Soodla kõrvalmaanteeni. Hinnatakse müra teket koosmõjus teiste Huntaugu maardlatega kaitsealuste liikide metsis ja kassikakk elupaikadel.
Hinnatakse kaevandamisel, transportimisel, laadimisel tekkivate õhuheitmete vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele26 nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
26 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv
Tallinn, 2. juuli 2021 24
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Õhuheitmete tekke osas mudelarvutust läbi ei viida.
Mõju hinnang piirkonna kaitseväärtustele (metsis, kassikakk, kivisisalik, laululuik ja sarvikpütt) antakse eksperthinnanguna. Vajadusel antakse soovitusi leevendavate meetmete osas.
Kassikakule avalduva mõju hindamiseks konsulteeritakse KMH käigus kassikaku riikliku seire läbiviijaga, kes on kõige paremini kursis liigi elupaiga seisundiga ja seal aset leidvate protsessidega. Kogutakse andmed varasemate teadaolevate pesalohkude asukohtade ja pesitsusedukuse kohta ning hinnatakse elupaika jõudvat mürataset ja võimalikke häiringuid.
Metsisele avalduvat mõju hinnatakse eksperthinnanguga. Hinnatakse elupaika jõudvat mürataset ja võimalikke häiringuid.
Laululuige ja sarvikpütile avalduva mõju hindamiseks tehakse välitöödega kindlaks alal pesitsevate paaride arv ja pesitsuspaigad ning hinnatakse võimalikke mõjusid, mis võivad kaasneda uue kaevandamisala avamisega. Mõju hinnang antakse eksperthinnanguna.
Kivisisalikule avalduva mõju hinnang antakse eksperthinnanguna.
Mõju hinnang rohevõrgustiku sidususele ja selle toimivusele antakse eksperthinnanguna ning viiakse läbi ka kohapealseid vaatluseid. Aruandes antakse soovitusi, millised võiksid olla tehniliselt teostatavad ning keskkonnahoidu soodustavad etapid kaevandamiseks ning ala taastamiseks. Samuti antakse soovitusi, milline oleks kõige sobilikumad elupaigad ala korrastamiseks. Hinnangus arvestatakse teiste Huntaugu maardla mäeeraldiste koosmõjuga.
Avariiolukordade võimalikkust ja leevendusmeetmeid hinnatakse eksperthinnanguna.
Kavandatava tegevuse mõju võrreldakse olemasoleva olukorraga (0- alternatiiv). Eesmärk on vältida kaitstavate liikide seisundi halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga.
KMH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnaväärtustele, mille osas on selge, et oluline mõju puudub:
• Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn • Inimese tervis, heaolu, vara – see mõju väljendub müra ja tolmu leviku kaudu, mistõttu on hindamisse kaasatud teise nimetaja alt • Kultuuripärand • Jäätmeteke • Pinnavesi • Kliima
Keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse välja keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks kavandatud meetmed.
Tallinn, 2. juuli 2021 25
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
8 AJAKAVA
Etapp Etapile kuluv aeg päevades Aeg
Programmi koostamine märts-juuni 2021
Programmi avalik väljapanek 14 päeva juuli2021
Programmi avalikustamine 1 päev juuli 2021
Programmi täiendamine lähtudes august 2020 avalikustamisel laekunud ettepanekutest ning neile vastamine
Programmi esitamine september järelevalvajale heakskiitmiseks 2021
Järlevalvaja teeb otsuse 30 päeva september- programmi heakskiitmise või oktoober heakskiitmata jätmise kohta 2021
Programmi heakskiitmisest 14 päeva oktoober teavitamine 2021
Keskkonnamõju hindamise september- aruande koostamine november 2021
Keskkonnamõju hindamise detsember aruande avalik väljapanek 2021
Keskkonnamõju hindamise 1 päev jaanuar aruande avalikustamine 2022
Keskkonnamõju hindamise jaanuar aruande täiendamine lähtudes 2022 avalikustamisel laekunud ettepanekutest ning neile vastamine
Tallinn, 2. juuli 2021 26
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Keskkonnamõju hindamise veebruar aruande esitamine järelevalvajale 2022 heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks
Otsuse tegemine keskkonnamõju 30 päeva veebruar hindamise aruande heakskiitmise 2022 ja keskkonnanõuete määramise osas
Keskkonnamõju hindamise 14 päeva märts 2022 aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest teavitamine
Tegevusloa andmine
Tallinn, 2. juuli 2021 27
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
9 OSAPOOLED
Keskkonnamõju hindamise osapooled on koondatud järgnevasse tabelisse (Tabel 3).
Tabel 3 Osapooled ja kontaktisikud
ARENDAJA EMG Karjäärid OÜ
Kontaktisik:
Kvaliteedi- ja keskkonnajuht Gaia Kurg
[email protected]; 53441048
OTSUSTAJA JA JÄRELEVAATAJA Keskkonnaamet Põhja regioon (KAEVANDAMISLUBA) Kontaktisik: Liis Jääger;
[email protected], 5656 4094
OTSUSTAJA (KMH) Keskkonnaamet Põhja regioon
KMH EKSPERT (programmi koostaja) OÜ Maves
Marja 4D, 10617 Tallinn
Juhtekspert: Karl Kupits, [email protected], 5093437
Koostaja: Tuuli Vreimann; [email protected]; 51987605
ASJAOMASED ASUTUSED JA ISIKUD Põllumajandusamet – maaparandussüsteemi toimivus
Eesti Keskkonnaühenduste Koda – keskkonnaühenduste katusorganisatsioon
Riigimetsa Majandamise Keskus – mäeeraldist katva riigimetsa haldaja
Kohalik omavalitus – kohaliku arengu suunamine
Kohalikud elanikud
Tallinn, 2. juuli 2021 28
Huntaugu VIII liivakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Ekspertgrupp
Valdkond Ekspert Pädevus
Juhtekspert (hinnang Karl Kupits KMH litsents: KMH0105 välisõhule)
Ekspert (aruande Tuuli Vreimann Viieaastane töökogemus erinevates koostamine, kõik teiste keskkonnauuringutes sh KMH ekspertide poolt katmata aruannete koostamises. käsitlused vastavalt KeHJS § 20)
Hüdrogeoloogiline mõju Irina Grigorjeva, Madis Metsur on kantud konsultandina hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale. Madis Metsur Pädevusena muuhulgas hüdrogeoloogilised uuringud.
Müra Ingrid Leemet Akukon Eesti OÜ, müra modeleerimine. (Akukon Eesti Harku karjääri müra ja vibratsiooni OÜ)a mõõtmised, 2020.
Aseriaru ja Ojaküla tuuleparkide müra mõõtmised ja arvutused, 2020.
Mõju rohevõrgustikule ja Artto Pello Ökoloog, kellel viieaastane taimestikule, töökogemus erinevate kaitsealustele liikidele keskkonnauuringute, elustiku ja elupaikade inventuuride ja seirete läbiviimisel.
Tallinn, 2. juuli 2021 29