KASTRE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2019–2022

Kurepalu 2018

Sisukord

Sisukord ...... 2 Sissejuhatus ...... 3 1. Sotsiaalmajanduslik keskkond ...... 4 1.1 Eesti majanduskeskkond ...... 4 1.2 Kastre vald ...... 6 2. Põhitegevuse tulud ...... 8 3. Põhitegevuse kulud ...... 10 4. Investeerimistegevus ...... 11 5. Finantseerimistegevus ...... 14 6. Põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus ...... 15 7. Sõltuv üksus ja finantsdistsipliin ...... 16 8. Kokkuvõte ...... 17 9. LISA 1 Eelarvestrateegia 2019-2022 vormid ...... 18

2

Sissejuhatus

Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal, täpsustades varasemas eelarvestrateegias kajastatud kolme eelseisva aasta prognoose ja lisades neljanda aasta prognoosid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) kohaselt koostatakse omavalitsuse eelarvestrateegia arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimiseks. Kastre valla eelarvestrateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 20 sätestatule. Koostamise lähtealuseks on ühinenud kolme valla eelarvestrateegiad perioodil 2017-2020, Statistikaameti, Eesti Töötukassa, Rahandusministeeriumi ja Kastre valla raamatupidamise andmed.

Eelarvestrateegia aastateks 2019-2022 on koosatud tekkepõhiselt. Kastre valla 2018.a eelarve on koostatud kassapõhiselt. Eelarvestrateegia koostamisel on kasutatud 2017. aasta tekkepõhiseid andmeid ja need ei ühti 2017. aasta eelarve täitmise aruandega. 2018. aasta eelarve täitmine on prognoositud eelarvestrateegiasse samuti tekkepõhiselt. Kassapõhises eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine. Tekkepõhises eelarves kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse. Eelarve struktuur ja ülesehitus ei erine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve korral oluliselt.

Vastavalt KOFS-le jaotatakse eelarve ja eelarvestrateegia järgmisteks osadeks:  Põhitegevuse tulud;  Põhitegevuse kulud;  Investeerimistegevus;  Finantseerimistegevus;  Likviidsete varade muutus.

Eelarvestrateegia arvulised näitajad on kokkuvõtlikult kajastatud käesoleva strateegia Lisas 1, mis on koostatud rahandusministri 07.07.2011 määruse nr. 34 „Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise andmete esitamise tingimused, kord ning vormid“ kohaselt.

Eelarvestrateegia perioodi tegevuste planeerimisel on eesmärkideks seatud valla jätkusuutlikkus, põhitegevuse kulud ei ületa strateegia perioodil põhitegevuse tulusid, positiivne tulem, erinevate toetusrahade kaasamine vajalike investeeringute tegemiseks, omavalitsusest sõltuva üksuse laenude võtmine ei põhjusta KOV arvestusüksuse netovõlakoormuse piirmäära ületamist strateegia perioodil.

Eelarvestrateegias antakse ülevaade ka sõltuva üksuse finantstegevusest ja prognoosidest. Kastre valla sõltuv üksus eelarvestrateegia perioodil on SA Hooldekodu Härmalõng.

3

1. Sotsiaalmajanduslik keskkond

1.1 Eesti majanduskeskkond

Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos toob välja, et kui aastatel 2013–2016 kasvas Eesti majandus keskmiselt u 2% aastas, siis 2017. aastal toimus majanduskasvu kiirenemine. 2017. aastal toimunud majanduskasvu kiirenemine Eestis oli laiapõhjaline, palgatulu ja kasumid kasvasid praktiliselt kõigis valdkondades, töötus vähenes ja tööjõupuudus paratamatult süvenes. Vaatamata harjumatult kiirele kasvule 2017. aastal (4,9%) ei saa siiski öelda, et Eesti majandus oleks üle kuumenenud, kuigi see toimib mõnevõrra üle oma potentsiaalse taseme. Majanduskasv jääb ka 2018. aastal tugevaks (prognoosi kohaselt 4% lähedale), kuid 2019–2020. aastal on oodata kasvu aeglustumist (3% lähedale). Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ning ekspordile orienteeritud teenindusvaldkonnad. Kuid tugev nõudlus toob kaasa investeerimisaktiivsuse ja tarbimisvõime suurenemise, mis avaldub kaubanduse, ehituse ja teiste peamiselt sisenõudlusest sõltuvate valdkondade kasvus.

Tabel 1. Majanduskasvu prognoos 2018-2022 (%) 2004–2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 SKP reaalkasv 2,8 4,9 4,0 3,2 3,0 2,9 2,9 SKP nominaalkasv 7,4 9,0 7,6 6,3 5,8 5,4 5,4 SKP jooksevhindades (mld €) 23,0 24,7 26,3 27,8 29,3 30,9 Allikas: Rahandusministeeriumi kevadine prognoos 2018 Tööealise elanikkonna vähenemist on seni kompenseerinud kasvav huvi tööturul osaleda, mis võimaldab hõivet kasvatada veel kuni 2019. aastani. Edaspidi Eesti tööturu sisemised ressursid ammenduvad ning hõivatute arv hakkab tasapisi langema. Keskmise palga kasv jääb 2018. aastal 7% ja kesk-pikas perspektiivis alla 6%, kuid hinnatõus võtab sellest 2018. aastal 3 ja edaspidi üle 2 protsendipunkti ära. 2017. aastal järsult taastunud hinnatõus pidurdas eratarbimise kasvu oluliselt, kuid edaspidi peaks inflatsioonitempo aeglustuma. 2018. aastal langeb inflatsioon 2,9%ni ja 2019. aastal 2,3%ni, kui globaalsed toidutoorme ja energiakandjate turud arenevad vastavalt praegustele ootustele ning kohalik aktsiisipoliitika jääb praeguseks seadustatud kujule. Kui euroala inflatsioon peaks mõne aasta jooksul jõudma sihistatud 2%ni, siis Eesti hinnatõus kujuneb sellest mõnevõrra kõrgemaks. Tabel 2. Majandusnäitajate prognoos 2017-2022 2017 2018 2019 2020 2021 2022 SKP reaalkasv 4,9% 4,0% 3,2% 3,0% 2,9% 2,9% Tarbijahinnaindeks 3,4% 2,9% 2,3% 2,7% 2,5% 2,5% Hõive kasv 2,2% 0,8% 0,5% 0,0% -0,3% -0,3% Tööpuudus 5,8% 5,8% 6,2% 6,3% 6,5% 6,8% Keskmine kuupalk (€) 1 221 1 307 1 381 1 457 1 540 1 628 Palgakasv 6,5% 7,0% 5,7% 5,5% 5,7% 5,7% Allikas: Rahandusministeeriumi kevadine prognoos 2018 2017. aastal jätkus positiivne tööturu areng ning majanduskasvu kiirenedes püsis ka nõudlus tööjõu järele kõrge. 2017. aasta kokkuvõttes suurenes tööjõu-uuringu andmetel hõive 2,2% võrra ning töötus langes 5,8%ni. Sarnast, kuid vähem positiivset arengut kinnitavad ka muud allikad. Maksuameti andmetel suurenes palgatöötajate arv 1,7% võrra. Registreeritud töötute 4 arv kasvas 2016.a võrreldes 0,2% võrra ning ulatus 4,7%ni, kuid tõusu taga oli peamiselt suurenenud töövõimetute töötuks registreerimine Töötukassas. 2018. aastal on oodata hõive arengut kooskõlas majandusarenguga, mistõttu prognoosib Rahandusministeerium hõive mõõdukat 0,8% kasvu. Paranev majanduskonjunktuur ning tellimuste mahu kasvuootused lähikuudeks nii tööstuses, ehituses kui ka teenindusettevõtetes suurendavad nõudlust täiendavate töökäte järele. 2019. aastal on oodata hõive kasvu aeglustumist 0,5%ni majanduskasvu stabiliseerumise ning tööjõu pakkumise piirangute tõttu. Hõive kasvu toetab töövõimereformi järk-järguline rakendumine. Tööpuuduse määr võib lähiaastatel suureneda. Vaatamata soodsale majanduskonjunktuurile on oodata järgmistel aastatel tööpuuduse suurenemist, mis prognoosiperioodi lõpuks jõuab 6,8%ni. Selle taga on töövõimereformi tõttu suurenev aktiivsus töövõimetute seas. Palgakasv oli 2017. aastal kiire, kuid see oli kooskõlas majanduskasvuga. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2017. aasta kokkuvõttes 6,5 protsenti. Palgakasv ületas hinnatõusu tempot 2017. aasta kokkuvõttes 3 protsendi võrra, mida võib pidada mõõdukaks. Palga ostujõu kasv oli viimase viie aasta madalaim ning seda piirab taastunud inflatsioon, mis varasematel aastatel oli madalate toormehindade tõttu erakordselt madal. Palgad kasvasid 2017. aastal kõikides tegevusalades. Aasta kokkuvõttes oli keskmisest kiirem palgakasv mäetööstuses (11,1%) ning info ja side (10,2%) tegevusaladel. Alates 2019. aastast on oodata palgakasvu aeglustumist veidi allapoole 6% tulenevalt majanduskasvu stabiliseerumisest. See tähendab, et palgakasv püsib mõõdukalt kiirena ning kooskõlalisena tootlikkuse arenguga. Tööturu pingete jätkumise tõttu ei ole põhjust oodata palgakulude osakaalu vähenemist suhtena SKPsse. Reaalpalga ehk inflatsiooniga korrigeeritud palgakasv kiireneb käesoleval aastal 4,0%ni hinnatõusu tempo aeglustumise tõttu. Palga ostujõu kasv püsib edaspidi 3-4% vahemikus.

Tabel 3. Tööturu prognoos 2018–2022 (15–74-aastased) % 2017 2018 2019 2020 2021 2022 1. Tööhõive (tuh inimest) 658.6 664.0 667.1 667.1 665.1 663.1 1a. Tööhõive kasv 2.2 0.8 0.5 0.0 -0.3 -0.3 1b. Tööhõive kasv 1.5 0.4 0.0 -0.5 -0.5 -0.5 töövõimereformita 2. Tööpuuduse määr 5.8 5.8 6.2 6.3 6.5 6.8 2.a Tööpuuduse määr 5.3 5.0 4.8 4.7 4.7 4.7 töövõimereformita 3. Tööjõu tootlikkuse kasv 2.6 3.1 2.7 3.0 3.2 3.2 (hõivatute arvu järgi) 4. Keskmise palga reaalkasv 3.0 4.0 3.3 3.0 3.6 3.7 4a. Keskmine palk (eurot) 1 221 1 307 1 381 1 457 1 540 1 628 4b. Keskmise palga 6.5 7.0 5.7 5.5 5.7 5.7 nominaalkasv Allikas: Rahandusministeeriumi kevadine prognoos 2018 Eesti majanduse sisemaised riskid on madalad, kuna erasektor on tegutsenud väga ettevaatlikult. Ühtlasi on Eesti ettevõtete konkurentsivõime hea, mida kiire palgakasv ei ole seni ohustanud. Need tegurid avalduvad jooksevkonto 3% ülejäägis, mis lähemal paaril aastal püsib. Loodetavasti taastab globaalne kasvutsükkel usu oma konvergentsipotentsiaali, mis suunaks ettevõtteid julgemalt investeerima nii oskustesse kui ka tootmiskapitali. Ilma selleta ei saa loota elanike reaalsissetulekute kiire kasvu jätkumist. Oluliseks eeltingimuseks on aga sobivalt haritud, koolitatud, terve ning motiveeritud tööjõu olemasolu, mille peab tagama kohalik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem.

5

1.2 Kastre vald

Mäksa Vallavolikogu 22.12.2016.a otsusega nr 55, Haaslava Vallavolikogu 22.12.2016. a otsusega nr 82 ja Võnnu Vallavolikogu 22.12.2016. a otsusega nr 47 taotlesid Mäksa vald, Haaslava vald ja Võnnu vald haldusterritoriaalse korralduse muutmist eesmärgil moodustada Mäksa valla, Haaslava valla ja Võnnu valla baasil uus haldusüksus – Kastre vald. Vabariigi Valitsuse 12.01.2017. a määruse nr 8 „Haaslava valla, Mäksa valla ja Võnnu valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine“ ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” (RT I 17.01.2017, 3) alusel ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste taotlused rahuldati ning eelnimetatud määrus jõustus ja uus omavalitsusüksus – Kastre vald – tekkis 24. oktoobril 2017. a. Samuti liideti Kastre vallaga Meeksi valla Järvselja ja Rõka küla. Seisuga 01.01.2018 oli elanike arv Kastre vallas 5 138.

Liitumise järgselt on Kastre vallas kaks alevikku (Roiu ja Võnnu) ja 49 küla. Valla pindala on 472 km2.

Rahvastikuregistri andmetel elas Kastre vallas seisuga 01.01.2018 5 138 elanikku sh  18-aastaseid ja nooremaid 967  19-64 aastaseid 3 300  65-aastaseid ja vanemaid 871

01.08.2018 seisuga oli elanike arv vallas 5 188, sh  18-aastaseid ja nooremaid 1 025  19-64 aastaseid 3 306  65-aastaseid ja vanemaid 857

Eesti Töötukassa andmetel oli registreeritud töötute arv seisuga 31.07.2018 109 töötut sh  16-24-aastaseid 16  25-54-aastaseid 69  55-…. aastaseid 24

01.01.2018 seisuga oli töötute arv 125 isikut.

Olulisemad tegurid valla arengus on elanike arv, valla maksumaksjate arv ja keskmine brutopalk. Arvestades viimaste aastate rahvaarvu muutuseid (vt joonis 1), võib eeldada, et rahvaarvu muutus jätkab senist kasvutrendi, kuna Kastre valla territooriumil on mitmeid kinnisvaraarendusplaane.

6

Joonis 1. Rahvaarvu muutus 2014-2018

5200 5138

5100 5038 5000

4900 4863 4848

4800 4679 4700

4600

4500

4400 2014 2015 2016 2017 2018

Allikas: Statistikaamet, 2018; Siseministeerium, 2018

Rahandusministeeriumi andmetel oli maksumaksjate keskmine arv Kastre vallas 2017. aastal 2 352 ja 2018. aastal (jaanuar-juuni) 2 409 isikut.

Joonis 2. Maksumaksjate arv Kastre vallas perioodil 2014-2018

3000

2409 2500 2352 2023 2098 1928 2000

1500

1000

500

0 2014 2015 2016 2017 2018 Allikas: Rahandusministeerium, 2018

Rahandusministeeriumi andmetel oli keskmine kuu brutotulu TSD-deklaratsioonide alusel Kastre vallas 2017. aastal 1 069 eurot ja 2018. aastal 1 097 eurot.

7

Joonis 3. Keskmine brutokuupalk aastatel 2014-2018

1400 1321 12151221 1209 1200 11491146 1097 10451065 1069 976 1005 1003 1000 940 863

800

600

400

200

0 2014 2015 2016 2017 2018

Kastre valla keskmine brutokuupalk Rahandusministeeriumi andmetel Tartu maakonna keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel

Allikas: Rahandusministeerium, 2018

Valla peamised suunad lähiaastatel:  Haridusasutuste infotehnoloogiline areng;  Puhkekohtade arendamine piirkonnas;  Lairiba internetiühenduste arendamine piirkonnas;  Kurepalu reoveekogumisala kinnitamine;  Suured investeeringud: koolihoonete renoveerimine, uue lasteaia hoone rajamine seoses laste arvu suurenemise ja uuselamurajoonide rajamisega;  Teede ja tänavate rekonstrueerimine, sh kergliiklusteede rajamine;  Melliste kortermajade piirkonna tsentraalkütte rajamine;  Hajaasustuse programmi jätkamine;  Sotsiaalteenuskeskuse loomine ja arendamine Pokal.

2. Põhitegevuse tulud

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest käsitletakse tekkepõhise eelarve põhitegevuse tuludena maksutulusid, tulusid kaupade ja teenuste müügist, saadavaid toetusi ja muid tegevustulusid. Valla tuludest suurima osa moodustavad maksutulud, millest omakorda enamus laekub füüsilise isiku tulumaksust.

Põhitegevuse tulude prognoosi eeldused eelarvestrateegia perioodil 2019-2022:  Kastre valla elanike arv ja maksumaksjate arv suureneb, brutosissetulek jätkab tõusu;  Füüsilise isiku tulumaksust laekub valla eelarvesse 2018. aastal 11,86%, 2019 aastal 11,90% ja 2020. aastal 11,93%.  Maamaksu laekumine ei muutu, kehtima jäävad strateegia perioodil 2018.a maksumäärad;

8

 Kohalikke makse ei kehtestata;  Tulu kaupade ja teenuste müügist on planeeritud perioodil 2019-2022 kasvuga 1% aastas;  Riigieelarveeraldiste osas on kavandatud, et strateegia perioodil kasvab toetusfond 5% aastas, tasandusfond on planeeritud strateegia perioodil 2018.a tasemel;  Muud saadavad toetused tegevuskuludeks erinevatelt riigiasutustelt on kavandatud võrdsena 2018. aasta eraldistega;  Muud tegevustulud on planeeritud ligikaudu samas mahus võrreldes 2018.a aastaga.

Tabel 4. Põhitegevuse tulud 2018-2022

2018 2017 eeldatav 2019 2020 2021 2022 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 6 376 135 6 895 578 7 335 879 7 726 008 8 050 170 8 294 527 Maksutulud 3 712 185 4 099 632 4 451 949 4 750 635 4 978 917 5 122 735 sh tulumaks 3 553 962 3 914 632 4 266 949 4 565 635 4 793 917 4 937 735 sh maamaks 158 223 185 000 185 000 185 000 185 000 185 000 sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 336 048 331 770 335 088 338 439 341 823 345 241 Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 254 595 2 339 902 2 424 843 2 512 934 2 605 430 2 702 551 sh tasandusfond 540 281 565 014 565 014 565 014 565 014 565 014 sh toetusfond 1 286 497 1 677 932 1 761 829 1 849 920 1 942 416 2 039 537 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 427 817 96 956 98 000 98 000 98 000 98 000 Muud tegevustulud 73 307 124 274 124 000 124 000 124 000 124 000 Allikas: Kastre valla raamatupidamine

Maksutulud koosnevad füüsilise isiku tulumaksust ja maamaksust. Maksutulude osatähtsus põhitegevuse tuludest on strateegia perioodil keskmiselt 61,3%. Valla suurim tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks. Tulumaksu laekumist mõjutavad maksumaksjate arv ja keskmine palk ning ka riigipoolsed tulumaksu jaotusmetoodika muutused. Kastre valla eelarvestrateegias on arvestatud tulumaksu kasvuks 2019. aastal 9%; 2020.a 7%; 2021.a 5% ja 2022.a 3%.

Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks, mille arvutab Maksu- ja Tolliamet kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal ning mis laekub täies mahus omavalitsusüksuse eelarvesse. Maamaksu määr on Kastre vallas 2,5% maa maksustamise hinnast aastas ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa määraks on 1,75% maa maksustamisehinnast aastas. Maamaksu laekumine on planeeritud eelarvestrateegiasse samal tasemel kui 2018.aastal.

Tulud kaupade ja teenuste müügist koosnevad riigilõivudest, haridusteenuste müügist teistele omavalitsustele, valla allasutuste omatuludest ning üüri- ja rendituludest. Tulu kaupade ja teenuste müügist on planeeritud perioodil 2019-2022 kasvuga 1% aastas.

Toetused laekuvad põhiliselt riigieelarve tasandus- ja toetusfondist. Tasandusfondi eesmärk on ühtlustada omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Toetusfond - toetus on konkreetsete tegevuste katteks – hariduskulude toetuseks (õpetajate ja direktori palgavahenditeks ja koolitusteks, õpikute ja töövihikute soetamiseks, koolilõunaks), toimetulekutoetuseks ning sotsiaaltoetuste- ja teenuste osutamise toetuseks, raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks, huvihariduse-ja tegevuse toetuseks, matusetoetuseks, asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks, rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks, teede hoiuks.

9

Muud saadavad toetused on erinevate riigiasutuste sihtotstarbelised toetused nagu PRIA koolipiima ja –puuvilja toetus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse erinevate projektide toetused, raamatukogude toetus, aadressandmete korrastamise toetus jm. Strateegias kavandatud ligikaudu 2018.a tasemel.

Muude tegevustulude all on kajastatud vee erikasutustasu, saastetasu, saadud trahve ja muid eelpool nimetamata tulusid. Muude tegevustulude osas tõusu ette pole näha, tulud jäävad 2018.a tasemele.

3. Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulud jagunevad järgmiselt: antavad toetused tegevuskuludeks ja muud tegevuskulud, sh personalikulud, majandamiskulud ja muud kulud. Kastre valla põhitegevuskuludest on suurima osakaaluga personalikulud, moodustades põhitegevuse kuludest 2018.a 54,2%, järgnevad majandamiskulud 35,2%, antavad toetused 8,7% ning muud tegevuskulud 1,9%.

Antavad toetused tegevuskuludeks jagunevad omakorda: sotsiaaltoetused, muud toetused füüsilistele isikutele, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks ning mittesihtotstarbelised toetused. Antavate toetuste hulgas on tegevus- ja projektitoetused mittetulundusühingutele ja teistele organisatsioonidele.

Põhitegevuse kulud on perioodil 2019-2022 prognoositud järgmistest printsiipidest lähtudes:  Antavad toetused jäävad prognoositavatel aastatel samaks 2018. aastaks planeeritavate summadega võrreldes;  Personalikulud suurenevad 3% aastas, arvestatud on arvestusliku puhkusereserviga;  Majandamiskulude tõusu on ette nähtud 2% aastas.

Põhitegevuse kuludest moodustab suurema (keskmiselt 55,6%) osa strateegia perioodil personalikulu. Eesti keskmiseks palgakasvuks on aastatel 2019-2022 kavandatud 5,5%. Ka Eesti Panga 2018. aasta majandusprognoosis tuuakse esile, et jätkub surve palgatõusuks aastatel 2019-2020. Kastre valla eelarvestrateegia perioodil on kavandatud palgatõusuks 3% aastas. Eelkõige on palgatõusu aluseks riigipoolsete palkade tõus haridusasutustes ja kultuurivaldkonnas, mis omakorda survestab kohalikke omavalitsusi palkasid tõstma. Õpetajate prognoositav keskmine palk peaks 2019. aastal olema vähemalt 1 500 eurot ehk 9 protsenti kõrgem kui riigi keskmine, mis tähendab, et õpetajate miinimumpalk peaks 2019. aastal jõudma vähemalt 1 250 euroni. Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetust antakse kohalike omavalitsustele juhul, kui lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90 protsenti ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. 2020. aastal on lasteaiaõpetajate palgamäär võrdne üldhariduskooli õpetaja palgamääraga. Samuti tuleb arvestada iga-aastase miinimumpalga tõusuga.

Eelarvestrateegia perioodil on tegevuskulude kavandamisel lähtutud eelkõige seadusejärgsete avalike teenuste osutamiseks vajalike kulude katmisega. Majandamiskulude kavandamisel arvestatakse lepinguliste kohustustega ning kaupade ja teenuste hinnatõusudega. Majandamiskulude osas on planeeritud strateegia perioodil tõusu 2% võrreldes eelneva aastaga.

10

Majandamiskulude suurt kasvu ei planeerita, sest 2018.a eelarves on sisemisi ressursse, mida saab ümber paigutada.

Majandamiskuludega sama põhimõtte järgi ei ole kavandatud ka antavate toetuste eelarve kasvu.

Tabel 5. Põhitegevuse kulud aastatel 2018-2022 2018 2017 eeldatav 2019 2020 2021 2022 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse kulud kokku 5 245 388 5 832 837 5 892 000 6 031 453 6 174 669 6 321 755 Antavad toetused tegevuskuludeks 520 377 509 626 450 000 450 000 450 000 450 000 Muud tegevuskulud 4 725 010 5 323 211 5 442 000 5 581 453 5 724 669 5 871 755 sh personalikulud 2 868 470 3 156 523 3 251 219 3 348 755 3 449 218 3 552 694 sh majandamiskulud 1 628 907 2 054 688 2 095 782 2 137 697 2 180 451 2 224 060 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 40 788 32 363 29 247 21 714 9 865 4 053 sh muud kulud 227 633 112 000 95 000 95 000 95 000 95 000 Allikas: Kastre valla raamatupidamine

4. Investeerimistegevus

Investeeringud eelarvestrateegia perioodil 2019–2022 põhinevad nii ühinemislepingul kui valla vajadustest lähtuvalt. Arvestatud on ka kolme ühinenud valla 2017-2020 eelarvestrateegiates väljatoodut.

Investeerimistegevuse eelarve koosneb investeerimistegevuse tuludest ja investeerimistegevuse kuludest. Tuludeks on põhivara müük, saadavad toetused põhivara soetuseks, osaluste ning muude aktsiate müük, tagasilaekuvad laenud ja finantstulud. Investeerimistegevuse eelarve kuludeks on põhivara soetus, põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine, osaluste ning muude aktsiate soetus, antavad laenud ja finantskulud. Investeerimistegevuse eelarve on kogu strateegia perioodil negatiivne, st kulud ületavad investeerimistegevuseks saadavaid tulusid. Negatiivset investeerimistegevuse tulemit võimaldab positiivne põhitegevuse tulem. Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendeid, laenude võtmist ning toetusi. Tulude poolel sisalduv põhivara müük on vallale mittevajaliku kinnisvara, sh üüri- ja rendipindade müügist saadav tulu. Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine on toetused, millede laekumine sõltub konkreetsest projektist. Finantstulud ja –kulud on intressitulud ja –kulud. Eelarvestrateegias esitatud investeeringute maksumused on hinnangulised summad.

Aastatel 2017-2019 laekub valla eelarvesse ühinemistoetus kokku summas 904 800 eurot, sh 2017.a 226 200 eurot, 2018.a 452 400 eurot ja 2019.a 226 200 eurot.

11

Tabel 6. Investeerimistegevus aastatel 2018-2022 2018 2017 eeldatav 2019 2020 2021 2022 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulem 1 130 748 1 062 741 1 443 879 1 694 555 1 875 501 1 972 772 Investeerimistegevus kokku -1 298 465 -1 108 604 -1 330 758 -1 083 881 -382 266 -459 715 Põhivara müük (+) 29 580 5 680 20 000 20 000 80 000 0 Põhivara soetus (-) -1 647 370 -1 642 955 -2 403 882 -1 590 094 -1 090 600 -1 460 000 sh projektide omaosalus -1 199 160 -1 070 555 -1 314 680 -1 070 091 -430 600 -430 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 448 210 592 400 1 109 202 540 003 680 000 1 050 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -68 336 -49 834 -40 000 -40 000 -40 000 -40 000 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -48 870 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) 101 150 150 150 150 150 Finantskulud (-) -11 780 -14 045 -16 228 -13 940 -11 816 -9 865 Allikas: Kastre valla raamatupidamine

Tabel 7. Peamised investeeringuobjektid perioodil 2019-2022 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve 04 Vallateede renoveerimine 150 000 150 000 150 000 165 000 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 150 000 150 000 150 000 165 000 04 Melliste-Poka kergliiklustee ehitamine 0 360 094 0 0 sh toetuse arvelt 270 003 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 90 091 04 Melliste -Vana-Kastre kergliiklustee 0 0 0 500 000 sh toetuse arvelt 400 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 100 000 04 Melliste -Poka kergtee lõik 40 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 04 Võnnu Karja tee tolmuvabaks 145 920 0 0 0 sh toetuse arvelt 126 960 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 18 960 04 Hammaste-Võnnu kergliiklustee rajamine 465 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 400 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 65 000 04 Kergliiklustee ehitus Aardlapalu 226 200 0 0 0 sh toetuse arvelt 226 200 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 05 Kurepalu järve puhastamine 0 0 0 280 000 sh toetuse arvelt 200 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 80 000 05 Roiu paisjärve puhastamine 0 0 275 600 0 sh toetuse arvelt 230 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 45 600 05 Võnnu laulukaar 26 462 0 0 0

12 sh toetuse arvelt 21 462 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 000 05 Puhkekohtade arendamine 0 0 40 000 40 000 sh toetuse arvelt 30 000 30 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 10 000 06 Tänavavalgustus 15 000 20 000 15 000 15 000 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 20 000 15 000 15 000 06 Võnnu vana kalmistu kabeli renoveerimine 0 30 000 0 0 sh toetuse arvelt 20 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 06 Melliste kortermajade piirkonna tsentraalkütte rajamine 40 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 06 Veemajanduse investeeringud 150 000 150 000 150 000 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 150 000 150 000 150 000 08 Vooremäe vaatetorn/laskumisnõlv/kunstlume tootmine 80 000 0 460 000 460 000 sh toetuse arvelt 40 000 400 000 400 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 60 000 60 000 08 Priiuse Seltsimaja soojustamine 0 75 000 0 0 sh toetuse arvelt 50 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 000 09 Võnnu Keskkooli elektrisüsteemide renoveerimine 0 85 000 0 0 sh toetuse arvelt 60 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 000 09 Võnnu Keskkooli fuajee renoveerimine 40 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 09 Võnnu Keskkooli arvutivõrgu renoveerimine 10 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 09 Haaslava küla lasteaiahoone projekt ja ehitus 40 000 720 000 0 0 sh toetuse arvelt 120 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 600 000 09 Sillaotsa Kooli Lasteaia tualettruumi renoveerimine 10 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 09 Sillaotsa Kooli köögi remont, koolimaja garniisi vahetus 55 300 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 55 300 09 Melliste Algkooli-Lasteaia ventilatsioonisüsteemi väljavahetus 60 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 60 000 09 Melliste Algkooli-Lasteaia arvutivõrgu kaasajastamine 10 000 0 0 0 sh toetuse arvelt

13

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 10 Hooldekodu Härmalõng Võnnu Kodu renoveerimine CO2 200 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 84 580 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 115 420 10 Melliste Keskushoone projekteerimine ja ehitus 640 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 190 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 450 000 KOKKU 2 403 882 1 590 094 1 090 600 1 460 000 sh toetuse arvelt 1 089 202 520 003 660 000 1 030 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 314 680 1 070 091 430 600 430 000

5. Finantseerimistegevus

Tulenevalt KOFS § 17 lg-st 1 jaotatakse tekkepõhise eelarve finantseerimistegevuse eelarveosa vähemalt järgmisteks liikideks:  laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;  võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

Tabel 8. Finantseerimistegevus 2018-2022 2018 eeldatav 2019 2020 2021 2022 2017 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Finantseerimistegevus 354 545 -207 063 -226 455 -218 560 -192 073 -182 367 Kohustuste võtmine (+) 535 000 948 000 Kohustuste tasumine (-) -180 455 -1 155 063 -226 455 -218 560 -192 073 -182 367 Allikas: Kastre valla raamatupidamine

Strateegias on arvestatud järgmiste valla kehtivate kohustustega:  Laenuleping nr KL-040814VO sõlmitud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 04.08.2014, lõpptähtpäev 17.08.2021;  Laenuleping nr KL-050716OV sõlmitud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 05.07.2016, lõpptähtpäev 01.07.2023;  Laenuleping nr KL-120615OV sõlmitud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 12.06.2015, lõpptähtpäev 01.07.2022;  Laenuleping nr KL-230916HA sõlmitud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 23.09.2016, lõpptähtpäev 01.09.2020;  Laenuleping nr KL-280817HA sõlmitud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 28.08.2017, lõpptähtpäev 01.09.2027;  Laenuleping nr KL-020713VO sõlmitud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 02.07.2013, lõpptähtpäev 17.06.2018.

Kastre vallal on ka kaks kehtivat üürilepingut Riigi Kinnisvara AS-ga (lõpptähtaeg 31.03.2026), mis on raamatupidamislikult kajastatud kapitalirendina:  29.06.2005 sõlmitud Sillaotsa Põhikooli Spordihoone üürileping;  13.04.2006 sõlmitud Melliste-Algkool-Lasteaia Spordihoone üürileping. 14

Vastavalt Riigi Kinnisvara AS-lt 25.05.2018 saabunud ettepanekule on Kastre vallal plaanis eelnimetatud objektide hoonestusõigused välja osta ja seetõttu on 2018.a eelarvesse planeeritud investeerimislaenu võtmine summas 948 000 eurot. Kuna tegemist on juba olemasoleva kohustuse refinantseerimisega, on summa 948 000 eurot kajastatud 2018.a eelarves ka kohustuste tasumise real. 6. Põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus

Eelarvestrateegias tuleb planeerida põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus. Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Tulude positiivset vahet kasutatakse investeeringute finantseerimiseks, samuti olemasolevate laenude teenendamiseks. Põhitegevuse tulem on oluline finantsnäitaja. Vastavalt KOFS § 33 lg.le 2 ei tohi põhitegevuse tulemi väärtus aruandeaasta lõpu seisuga olla väiksem kui null. KOFS § 33 lg 3 lubab erandjuhuna põhitegevuse tulemi negatiivse väärtuse tingimusel, et eelnenud aasta põhitegevuse tulem oli positiivne. Kui põhitegevuse tulemi väärtus on negatiivne, siis see tähendab, et omavalitsus ei suuda katta jooksvate tulude arvelt jooksvaid kulusid. Pikemal perioodil põhitegevuse kulude finantseerimine reservide arvelt on riskante, omavalitsusel võib tekkida oht sattuda finantsraskustesse.

Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. KOFS-i kohaselt arvutatakse netovõlakoormus tekkepõhiste andmete alusel aastavahetuse seisuga.

Kastre valla põhitegevuse tulem on nii perioodil 2017-2018 kui ka strateegia perioodil 2019- 2022 positiivne ja netovõlakoormus jääb lubatud piiridesse.

Tabel 9. Põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus aastatel 2018-2022

2018 2017 eeldatav 2019 2020 2021 2022 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 6 376 135 6 895 578 7 335 879 7 726 008 8 050 170 8 294 527 Põhitegevuse kulud kokku 5 245 388 5 832 837 5 892 000 6 031 453 6 174 669 6 321 755 Põhitegevuse tulem 1 130 748 1 062 741 1 443 879 1 694 555 1 875 501 1 972 772 Netovõlakoormus (eurodes) 1 237 683 1 251 182 1 108 814 476 426 0 0 Netovõlakoormus (%) 19,4% 18,1% 15,1% 6,2% 0,0% 0,0% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 6 376 135 6 570 626 7 335 879 7 726 008 8 050 170 8 294 527 Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 100,0% 95,3% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 5 138 452 5 319 443 6 227 065 7 249 582 8 050 170 8 294 527 Allikas: Kastre valla raamatupidamine

15

7. Sõltuv üksus ja finantsdistsipliin

Kastre vallal on üks sõltuv üksus: SA Hooldekodu Härmalõng. Sihtasutuse põhitegevuseks on hoolekandeteenuste osutamine sotsiaalselt mittetoimetulevatele eakatele ja puuetega inimestele. 2019.a. on kohamaksumuseks planeeritud 700 eurot kuus, 2020.a 735 eurot kuus, 2021.a 770 eurot kuus ja 2022 a 805 eurot kuus. Põhitegevuse kulusid on suurendatud 5 % võrra iga aasta. 2019.a. on plaanis Võnnu maja rekonstrueerimine, millele on saadud toetussumma 84 500 eurot ja plaanis on võtta ka pangalaenu summas 80 000 eurot viieks aastaks (16 000 aastas tagasi maksta). Laenutagasimaksed algaksid alates 2020.aastast.

Sõltuva üksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvutamiseks tuleb samuti rakendada KOFS-i vastavat metoodikat. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus on null või positiivne ning netovõlakoormuse maksimaalne lubatav näitaja 60%-100% põhitegevuse tuludest sõltuvalt omafinantseerimisvõimekusest. SA Hooldekodu Härmalõng netovõlakoormus on kindlalt lubatud piires – põhitegevuse tulem on positiivne ja netovõlakoormus alla 60%

Tabel 10. Sõltuva üksuse põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus 2018-2022 2017 2018 eeldatav 2019 2020 2021 2022 SA Hooldekodu Härmalõng täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 625 804 654 800 714 700 750 000 784 500 820 000

Põhitegevuse kulud kokku (+) 607 353 635 011 681 000 715 000 749 000 786 000

Põhitegevustulem 18 451 19 789 33 700 35 000 35 500 34 000

Investeerimistegevus kokku (+/-) -23 827 -5 680 -115 500 -1 000 -1 000 -1 000

Eelarve tulem -5 376 14 109 -81 800 34 000 34 500 33 000

Finantseerimistegevus (-/+) 80 000 -16 000 -16 000 -16 000

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -5 376 14 109 -1 800 18 000 18 500 17 000

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 84 647 98 756 96 956 114 956 133 456 150 456

Võlakohustused kokku aasta lõpu

seisuga 0 80 000 64 000 48 000 32 000

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

16

8. Kokkuvõte

Käesolevas eelarvestrateegias on antud ülevaade Kastre valla eelarve tuludest, kuludest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest ning koostatud prognoosid nelja eelseisva aasta kohta. Eelarve on struktureeritud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule.

Kokkuvõttes peab Kastre vald strateegiaperioodil kinni omavalitsustele riigi poolt kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmetest - kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse ülemmäärast. Kastre valla finantsolukord võimaldab strateegiaperioodil ellu viia olulisi investeeringuid.

Eelarvestrateegiat uuendatakse kord aastas, mille käigus lisatakse ühe aasta prognoos ja täpsustatakse olemasolevate aastate prognoose vastavalt majanduskeskkonna muutustele ja tekkinud investeerimisvajadustele.

17

9. LISA 1 Eelarvestrateegia 2019-2022 vormid

2018 2017 eeldatav 2019 2020 2021 2022 Kastre vald (tekkepõhine) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 6 376 135 6 895 578 7 335 879 7 726 008 8 050 170 8 294 527 Maksutulud 3 712 185 4 099 632 4 451 949 4 750 635 4 978 917 5 122 735 sh tulumaks 3 553 962 3 914 632 4 266 949 4 565 635 4 793 917 4 937 735 sh maamaks 158 223 185 000 185 000 185 000 185 000 185 000 sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 336 048 331 770 335 088 338 439 341 823 345 241 Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 254 595 2 339 902 2 424 843 2 512 934 2 605 430 2 702 551 sh tasandusfond 540 281 565 014 565 014 565 014 565 014 565 014 sh toetusfond 1 286 497 1 677 932 1 761 829 1 849 920 1 942 416 2 039 537 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 427 817 96 956 98 000 98 000 98 000 98 000 Muud tegevustulud 73 307 124 274 124 000 124 000 124 000 124 000 Põhitegevuse kulud kokku 5 245 388 5 832 837 5 892 000 6 031 453 6 174 669 6 321 755 Antavad toetused tegevuskuludeks 520 377 509 626 450 000 450 000 450 000 450 000 Muud tegevuskulud 4 725 010 5 323 211 5 442 000 5 581 453 5 724 669 5 871 755 sh personalikulud 2 868 470 3 156 523 3 251 219 3 348 755 3 449 218 3 552 694 sh majandamiskulud 1 628 907 2 054 688 2 095 782 2 137 697 2 180 451 2 224 060 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 40 788 32 363 29 247 21 714 9 865 4 053 sh muud kulud 227 633 112 000 95 000 95 000 95 000 95 000 Põhitegevuse tulem 1 130 748 1 062 741 1 443 879 1 694 555 1 875 501 1 972 772 -1 330 -1 083 Investeerimistegevus kokku -1 298 465 -1 108 604 758 881 -382 266 -459 715 Põhivara müük (+) 29 580 5 680 20 000 20 000 80 000 0 -2 403 -1 590 Põhivara soetus (-) -1 647 370 -1 642 955 882 094 -1 090 600 -1 460 000 -1 314 -1 070 sh projektide omaosalus -1 199 160 -1 070 555 680 091 -430 600 -430 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 448 210 592 400 1 109 202 540 003 680 000 1 050 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -68 336 -49 834 -40 000 -40 000 -40 000 -40 000 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -48 870 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) 101 150 150 150 150 150 Finantskulud (-) -11 780 -14 045 -16 228 -13 940 -11 816 -9 865 Eelarve tulem -167 717 -45 863 113 121 610 674 1 493 235 1 513 057 Finantseerimistegevus 354 545 -207 063 -226 455 -218 560 -192 073 -182 367 Kohustuste võtmine (+) 535 000 948 000 Kohustuste tasumine (-) -180 455 -1 155 063 -226 455 -218 560 -192 073 -182 367

18

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 44 048 -252 926 -113 334 392 114 1 301 161 1 330 690 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) -142 780 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 743 390 490 464 377 130 769 244 2 070 406 3 401 095 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 981 073 1 741 647 1 485 945 1 245 671 1 043 732 857 312 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses 122 460 90 097 60 850 39 136 29 270 25 217 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 1 237 683 1 251 182 1 108 814 476 426 0 0 Netovõlakoormus (%) 19,4% 18,1% 15,1% 6,2% 0,0% 0,0% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 6 376 135 6 570 626 7 335 879 7 726 008 8 050 170 8 294 527 Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 100,0% 95,3% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 5 138 452 5 319 443 6 227 065 7 249 582 8 050 170 8 294 527

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 Kohustuste võtmise kontroll OK OK OK OK OK OK Põhitegevuse tulude muutus - 8% 6% 5% 4% 3% Põhitegevuse kulude muutus - 11% 1% 2% 2% 2% Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,22 1,18 1,25 1,28 1,30 1,31

2018 Investeeringuobjektid* (alati "+" eeldatav 2019 2020 2021 2022 märgiga) täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve 01 Üldised valitsussektori teenused 58 680 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 58 680 02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 03 Avalik kord ja julgeolek 0 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 04 Majandus 291 851 1 027 120 510 094 150 000 665 000 sh toetuse arvelt 753 160 270 003 0 400 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 291 851 273 960 240 091 150 000 265 000 05 Keskkonnakaitse 31 608 26 462 0 315 600 320 000 sh toetuse arvelt 21 462 0 260 000 230 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 31 608 5 000 0 55 600 90 000

19

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 1 452 205 000 200 000 165 000 15 000 sh toetuse arvelt 0 20 000 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 452 205 000 180 000 165 000 15 000 07 Tervishoid 0 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 72 070 80 000 75 000 460 000 460 000 sh toetuse arvelt 40 000 50 000 400 000 400 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 72 070 40 000 25 000 60 000 60 000 09 Haridus 1 187 294 225 300 805 000 0 0 sh toetuse arvelt 572 400 0 180 000 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 614 894 225 300 625 000 0 0 10 Sotsiaalne kaitse 0 840 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 274 580 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 565 420 0 0 0 KÕIK KOKKU 1 642 955 2 403 882 1 590 094 1 090 600 1 460 000 sh toetuse arvelt 572 400 1 089 202 520 003 660 000 1 030 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 070 555 1 314 680 1 070 091 430 600 430 000

Põhivara soetuse kontroll 0 0 0 0 0

Suuremad investeeringud nimeliselt siin võib näidata ka art 4502 alt tehtavad investeeringud 04 Vallateede renoveerimine 0 150 000 150 000 150 000 165 000 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 150 000 150 000 150 000 165 000 04 Melliste-Poka kergliiklustee ehitamine 0 0 360 094 0 0 sh toetuse arvelt 270 003 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 90 091 04 Melliste -Vana-Kastre kergliiklustee 0 0 0 0 500 000 sh toetuse arvelt 400 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 100 000 04 Melliste -Poka kergtee lõik 0 40 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 04 Võnnu Karja tee tolmuvabaks 0 145 920 0 0 0 sh toetuse arvelt 126 960 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 18 960 04 Hammaste-Võnnu kergliiklustee rajamine 0 465 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 400 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 65 000

20

04 Kergliiklustee ehitus Aardlapalu 0 226 200 0 0 0 sh toetuse arvelt 226 200 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 05 Kurepalu järve puhastamine 0 0 0 0 280 000 sh toetuse arvelt 200 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 80 000 05 Roiu paisjärve puhastamine 0 0 0 275 600 0 sh toetuse arvelt 230 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 45 600 05 Võnnu laulukaar 0 26 462 0 0 0 sh toetuse arvelt 21 462 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 000 05 Puhkekohtade arendamine 0 0 0 40 000 40 000 sh toetuse arvelt 30 000 30 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 10 000 06 Tänavavalgustus 0 15 000 20 000 15 000 15 000 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 20 000 15 000 15 000 06 Võnnu vana kalmistu kabeli renoveerimine 0 0 30 000 0 0 sh toetuse arvelt 20 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 06 Melliste kortermajade piirkonna tsentraalkütte rajamine 0 40 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 06 Veemajanduse investeeringud 0 150 000 150 000 150 000 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 150 000 150 000 150 000 08 Vooremäe vaatetron/laskumisnõlv/kunstlume tootmine 0 80 000 0 460 000 460 000 sh toetuse arvelt 40 000 400 000 400 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 60 000 60 000 08 Priiuse Seltsimaja soojustamine 0 0 75 000 0 0 sh toetuse arvelt 50 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 000 09 Võnnu Keskkooli elektrisüsteemide renoveerimine 0 0 85 000 0 0 sh toetuse arvelt 60 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 000 09 Võnnu Keskkooli fuajee renoveerimine 0 40 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 21 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 09 Võnnu Keskkooli arvutivõrgu renoveerimine 0 10 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 09 Haaslava küla lasteaiahoone projekt ja ehitus 0 40 000 720 000 0 0 sh toetuse arvelt 120 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 600 000 09 Sillaotsa Kooli Lasteaia tualettruumi renoveerimine 0 10 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 09 Sillaotsa Kooli köögi remont, koolimaja garniisi vahetus 0 55 300 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 55 300 09 Melliste Algkooli-Lasteaia ventilatsioonisüsteemi väljavahetus 0 60 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 60 000 09 Melliste Algkooli-Lasteaia arvutivõrgu kaasajastamine 0 10 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000 10 Hooldekodu Härmalõng Võnnu Kodu renoveerimine CO2 0 200 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 84 580 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 115 420 10 Sotsiaalteenuskeskus Pokal 0 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 Melliste Keskushoone projekteerimine ja ehitus 0 640 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 190 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 450 000 KOKKU 0 2 403 882 1 590 094 1 090 600 1 460 000 sh toetuse arvelt 0 1 089 202 520 003 660 000 1 030 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 1 314 680 1 070 091 430 600 430 000

22

2018 2017 eeldatav 2019 2020 2021 2022 SA Hooldekodu Härmalõng täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 625 804 654 800 714 700 750 000 784 500 820 000 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 31 780 55 300 58 000 61 000 64 000 67 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt Põhitegevuse kulud kokku (+) 607 353 635 011 681 000 715 000 749 000 786 000 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 162 sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) Põhitegevustulem 18 451 19 789 33 700 35 000 35 500 34 000 Investeerimistegevus kokku (+/-) -23 827 -5 680 -115 500 -1 000 -1 000 -1 000 Eelarve tulem -5 376 14 109 -81 800 34 000 34 500 33 000 Finantseerimistegevus (-/+) 80 000 -16 000 -16 000 -16 000 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -5 376 14 109 -1 800 18 000 18 500 17 000 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 84 647 98 756 96 956 114 956 133 456 150 456 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 80 000 64 000 48 000 32 000 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) sh võlakohustused

(arvestusüksuse sisene) sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

2018 2017 eeldatav 2019 2020 2021 2022 Kastre vald täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 6 970 159 7 494 916 7 992 579 8 415 008 8 770 670 9 047 527 Põhitegevuse kulud kokku 5 820 961 6 412 386 6 515 000 6 685 453 6 859 669 7 040 755

23

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 40 788 32 363 29 247 21 714 9 865 4 053 Põhitegevustulem 1 149 199 1 082 530 1 477 579 1 729 555 1 911 001 2 006 772 -1 322 -1 084 Investeerimistegevus kokku 292 -1 114 284 -1 446 258 881 -383 266 -460 715 Eelarve tulem -173 093 -31 754 31 321 644 674 1 527 735 1 546 057 Finantseerimistegevus 354 545 -207 063 -146 455 -234 560 -208 073 -198 367 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 38 672 -238 817 -115 134 410 114 1 319 661 1 347 690 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) -142 780 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 828 037 589 220 474 086 884 200 2 203 862 3 551 551 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 981 073 1 741 647 1 565 945 1 309 671 1 091 732 889 312 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 1 153 036 1 152 426 1 091 858 425 470 0 0 Netovõlakoormus (%) 16,5% 15,4% 13,7% 5,1% 0,0% 0,0% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 6 970 159 6 689 360 7 992 579 8 415 008 8 770 670 9 047 527 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 100,0% 89,3% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 5 817 123 5 536 933 6 900 721 7 989 538 8 770 670 9 047 527

24