räpina vallavolikogu ja vallavalitsuse häälekandja Nr 155 veebruar 2017 0,32 EUR Lugupeetud lapsevanem, haridustöötaja ja Räpina koolipere tähistas kohaliku omavalitsuse ametnik ning volinik ühiselt Tartu rahu aastapäeva Põlva Maavalitsus viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ja koostöös Projekti „Kool – kogukonna süda“ eestvedajate eesmärgid: Eesti Lastevanemate Liidu ja Loovusaidaga ellu projekti „Kool Kogukonnaliikmed on teadlikumad haridussuundumustest – kogukonna süda“, mille otstarve on kohalike kogukondade Eestis ja maailmas. haridussuundumuste ja -valikute alase teadlikkuse suurendamine. Kogukonnaliikmed on teadlikud kogukonna ülesehitamise ja Koolil on kõige suurem potentsiaal olla kogukonna süda – see, toimimise põhimõtetest. mis seob meid kogukonnana kokku. Mis vahe on koolikogukonnal Kogukonnaliikmed sõnastavad ühised eesmärgid ja ülesan- ja kogukonnakoolil? Kuidas selle viimaseni jõuda? Ilmselt on sel- ded parima ning jätkusuutliku kogukonnakooli loomiseks. leks vaja jagatud arusaamu ja väärtusi: arutada koos selle üle, Kogukonnaliikmed on motiveeritud kaasa rääkima piirkonna millist kooli me tahame, mis on hariduses ja koolis just meie, ko- haridust ja koolikorraldust puudutavates teemades. gukonna liikmete jaoks oluline? Haldusreform toob kaasa muutusi Kutsume kõiki, kellele hariduse ja kooli olevik ning tulevik on kogukondades ja omavalitsuse erinevates haldusvaldkondades, oluline, piirkondlikele seminaridele – aruteludele. sealhulgas hariduse ja koolivõrguga seonduvas. Kuna haridus- Räpina piirkonna arutelu-seminar toimub teisipäeval, teemad puudutavad nii paljusid elanikke, siis heade otsusteni 28. veebruaril algusega kell 18:00 Viluste kooli saalis. jõudmiseks vajame aega ning teadmisi, oskust olla kaasatud ja Kanepi piirkonna arutelu – seminar toimub teisipäeval, ise kaasata, oskust dialoogi pidada. 14. märtsil Kanepis (koht ja aeg täpsustamisel). Projekti raames toimub 3 seminari-arutelu järgmiselt: 28. Põlva piirkonna arutelu – seminar toimub teisipäeval, Tartu Rahu mälestushetkel kooli hoovis heisati hümni saatel veebruaril Räpina piirkonnas (Räpina, Veriora, Mikitamäe, 28. märtsil Põlva Gümnaasiumis (aeg täpsustamisel). lipp. Foto: Vaike Tammes Värska ja Orava vald), 14. märtsil Kanepi piirkonnas (Kanepi, Info: Eelmisel aastal 2. veebruaril Räpina Ühisgümnaasiumis Saverna, Valgjärve ja Kõlleste vald) ja 28. märtsil Põlva http://polva.maavalitsus.ee/projekt-kool-kogukonna-suda- piirkonnas (Põlva, Ahja, Mooste, Vastse-Kuuste ja Laheda vald). (ÜG) alguse saanud traditsioon tähistada kooliperega Tartu rahu aastapäeva mälestushetkega koolihoovis, tundub olevat Sügisel, septembri lõppu on planeeritud piirkondade esindajate Projektimeeskonna nimel, elujõuline. Ka tänavu kogunes kogu koolipere hommikul koostööseminar, kus sõnastatakse seisukohad, millist kooli ja veidi enne kella üheksat koolimaja ette, kus kaks abiturienti haridust kogukonnaliikmed Põlvamaal väärtustavad. Piirkondlike Katrin Ohakas heiskasid hümni saatel lipu. seminaride-arutelude läbiviijateks on Aivar Haller ja Ivar Tröner Põlva maavalitsuse haridusnõunik Lipu kõrvale auvalvesse olid rivistunud noorkotkad ja kodu- Eesti Lastevanemate Liidust ja koostööseminari eestvedajaks [email protected] tütred kaunites sinistes keepides, nende kõrval elegantne nais- Indrek Maripuu Loovusaidast, projektijuhiks Põlva maavalitsuse kodukaitsja kübaras ja pikas mantlis noorkotkaste instruktor Maive haridusnõunik Katrin Ohakas. Tõemäe. Pärast lipu heiskamist ja EV hümni laulmist pidas kõne Räpina ÜG-s Tartu rahu tähistamise traditsiooni ellu kutsunud Sadakond õnnitlejat muutsid Räpina valla „Maa sool“ tiitli ajalooõpetaja Tarmo Tammes. Ta meenutas kooliperele, et Eesti Vabariik sündis eestlastest Räpina aukodaniku Ülo Zirnaski konkurss 2017.a. haritlaste tarkuse ja jõupingutuste viljana, milles mängisid suurt rolli koolinoored. “Koolinoorteta, kes leidsid endas tahet võidelda juubelipeo rõõmsaks Räpina Vabahariduse Ühendus kuulutab välja kaheksandat lisaks heale haridusele välja ka omaenda riik, ei seisaks me täna korda „Maa sool“ konkursi. Käesolev konkurss on Kunagise siin, valmistudes tähistama mõni päev enam kui aasta pärast 12. veebruaril tähistas Räpina valla aukodanik Ülo Zirnask 90. Räpina Rahvahariduse Seltsi poolt algatatud projekti jätkamine. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.“ juubelit. Räpina Aianduskooli vilistlaskogu eestvõttel ning Räpina Tänavu möödub Räpina Rahvahariduse Seltsi asutamisest 112 Ajalooõpetaja sõnul on nende kõrval, kes allkirjastasid Tartu Koduloo- ja Aiandusmuuseumi ja juubilari perekonna toetusel aastat. Käesoleva aasta „Maa sool“ tiitli konkurss on pühendatud rahulepingu, kohane pidada meeles ka neid, kes andsid allkirja tähistati väärika aukodaniku sünnipäeva Sillapää lossi saalis, Räpina Vabahariduse Ühenduse eelkäia Räpina Rahvahariduse Eesti Vabariigi püsima jäämisele Vabadussõjas oma verega. kuhu juubilari kogunes õnnitlema sadakond tänulikku inimest, Seltsi 112. aastapäevaks. Esimese Eesti Vabariigi ajal anti välja Vabadussõjas oli keskne roll soomusrongidel, mille „isaks“ on kelle elusid suurmees oma pikaajalise elurõõmsa tegevusega 14 „Maa sool“ tiitlit. Räpina Vabahariduse Ühenduse projekt „Maa ristitud nende ehitamise algataja, legendaarne admiral Johan puudutanud on. sool“ algatati Räpina Vabahariduse Ühenduse poolt 1995. aastal, Pitka. Rongidel sõitnute nimesid teatakse vähem. Üks neist oli mil anti välja esimesed „Maa sool“ tiitlid. Esimesteks “Maa sool“ Õnnitluste ja tänuavalduste jada ei tahtnud lõppeda - niivõrd legendaarne ohvitser ja noorte eeskuju Julius Kuperjanov ja teine tiitli omanikeks said Rafael Kinsigo ja Tooni Kütt. Esimene kul- palju oli neid, kes pikema kõnega Ülo Zirnaskit tänada soovisid. Anton Irv. Nad mõlemad on tuntud Vabadussõja kangelased ja tuurisuunalise tegevuse eest ja teine haridussuunalise tegevuse Esines Räpina naiskoor Koidula ning Räpina meeskoori raudva- enne sõdu kooliõpetajad. eest. Tiitlid anti üle Räpina päevadel. Oma kooli abiturientide poole pöördudes ütles ajalooõpetaja ra, üles astusid Räpina Muusikakooli klaveriõpilased ning kauni Veel on „Maa sool“ tiitlitega pärjatud Mati Kirotar, Helge Toots- Tammes: “Nüüd aga vaatavad kõik need silmad siin õuel üha lõõtsapalaga tervitas juubilari spordikooli direktorina aukodaniku man, Valve Peebu, Ulve Kangro, Külliki Arjokesse, Jaan Kivistik, enam teie peale, oodates vastust, kindlust, lootust, liikumissuun- pärandit kandev Eesti pikim lõõtsamees Ants Järv. Karl Songi ja Aino Mähar, Vaike Kivistik ja Eva Sala, Marika da. Need on vastused, mida meie, õpetajad, teie eest anda ei Räpina valla aukodaniku Ülo Zirnaski 90. juubeli tähistamisele Klimberg-Hyötyläinen ja Malle Terepson-Madisson. saa. Me oleme andud teile piisavalt, et suudaksite leida sobiva aitas kaasa suur hulk inimesi, kes päeva tõeliselt rõõmsaks ja Käesoleva aasta „Maa sool“ konkursi laureaatide tiitlid tee ja vastused. Veelgi enam, nüüdsest alates loodame ka meie kauniks muutsid. antakse välja järgmisel Räpina Hea Kodu päeva avapäeval Ülo Zirnaski elust ja mälestustest loe pikemalt kl. 6. 26. mail 2017. teie peale. Minge siis ja näidake teed! Head teed. Väärikat teed. „Maa sool“ tiitleid antakse ka seekord kahele inimesele, Teed, mis kingib väärikat vananemist neile, kes on teile elu kin-

Anu-Cristine Tokko, esimene tiitel silmapaistva kultuurialase tegevuse arendamise kinud. Teed mis annab lootust neile, kes teist kasvult täna alles Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist eest Räpina vallas ajavahemikus 2013-2016 ja teine silmapaistva lühemad on.“ haridusalase tegevuse arendamise eest Räpina vallas ajavahe- Üheskoos langetati pea ka kodumaa vabaduse eest võidelnud mikus 2013-2016. ja hukkunud inimeste auks ning pärast seda suunduti oma tava- Maa sool konkursile saab kandidaate esitada 1.maini. pärast koolipäeva jätkama. Mõned õpilased ei pidanud paljuks Kandidaate saavad esitada kultuuri kollektiivid, koolid, selt- ka pärast tunde ausamba juurde koguneda. sid, MTÜ-d ja inimeste grupid (kollektiivide liikmed ja koolitusest osavõtjad). Kanditaadid esitatakse kirjalikult Räpina Vabahariduse Vaike Tammes Ühendusele, aadressil Pargi 28, Räpina 64505. „Maa sool“ tiitli laureaadid selgitab välja 7-liikmeline žürii. Züriisse kuulub Räpina Vabahariduse Ühenduse juhatuse Räpina Rahvaleht 3 liiget + Räpina vallavalitsuse haridus-ja kultuurinõunik ja Räpina Väljaandja: valla volikogu kultuuri – ja hariduskomisjoni esimees + Räpina Räpina Vallavalitsus ÜG direktor ja Räpina Aianduskooli direktor või nende asetäitjad. Kooli tn 1, Räpina 64504 „Maa sool“ tiitliga kaasneb rahaline stipendium Räpina Kultuurkapitalilt ja „Maa sool“ tunnuskiri Räpina Vabahariduse Toimetaja: Ühenduselt. Vaike Tammes, telefon 5349 0773 Tunnustage inimesi, kes seda on väärt ! e-mail: [email protected] Ootame aktiivset kandidaatide esitamist ! Kujundus & trükk: Räpina meeskoori üks asutajaliikmeid, hr Ülo Zirnask koos Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g meeskoori raudvaraga. Foto: Andrus Karpson Räpina Vabahariduse Ühenduse juhatus 2 räpina rahvaleht veebruar 2016 RÄPINA VALLAVolikogu Räpina valla 2017. aasta eelarve lühiülevaade 25. jaanuaril toimunud volikogu istungil võeti vastu 4 otsust ja 2 määrust. Räpina vallaeelarve prioriteedid 2017. aastaks kehtestati gas on ka sihtotstarbeliste toetuse kulud, milliseid 2017. a 1. Otsusega nr 1 tehti Mikitamäe Vallavolikogule ettepanek eelarvestrateegias aastasteks 2017–2021, mis võeti vallavolikogu eelarvesse ei ole planeeritud. Need kulud lisatakse eelarve algatada piiride muutmise menetlus eesmärgiga anda 2017. poolt vastu 21.09.2016, 2017. aasta eelarve võttis volikogu vastu kuludele lisaeelarvega peale toetuste laekumist. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste 21.12.2016. Vallavalitsuse ülalpidamisele kulub 9,8% ehk 415,2 tuhat väljakuulutamisel jõustuva haldusterritoriaalse korralduse eurot. : muutmise käigus Lüübnitsa küla, Võõpsu küla ja Audjas- 2017.aastaks on valla prioriteetideks Majandus- ja personalikulud tervikuna moodustavad 90,8% Lasteaia ja huvikooli õpetajate palkade konkurentsivõime saare küla üle Mikitamäe valla koosseisust Räpina valla ehk 3862,2 tuhat eurot, suurenedes 0,5%. Antavad toetused tõstmine; sotsiaalteenuste (tugiisiku- ja koduteenuse) ning ter- koosseisu. moodustavad 9,2% ehk 392,5 tuhat eurot, vähenedes 6,5%. 2. Otsusega nr 2 kinnitati Räpina Vallavolikogu revisjonikomis- vishoiuteenuste (tervisekeskus) arendamine; liikumisvõimaluste joni 2017. aasta tööplaan. parandamine elu- ja töökohtade vahel (kergliiklustee rajamine). 3. Lähtudes Tiina Piho avaldusest komisjonist lahkumiseks, Põhitegevuse tulud Tiia Ilmeti nõusolekust osalemiseks majanduskomisjoni töös, alatise majanduskomisjoni esimehe ettepanekust ning 2017. aasta eelarves on planeeritud tulud 4 535,8 tuhat Räpina Vallavolikogu 21. detsembri 2011. a määruse nr eurot. See on 20,2 tuhat eurot ehk 0,5% enam kui 2016. aasta 15 „Räpina valla põhimäärus” § 6 lõike 5 ja kohaliku oma- eelarve täitmine. valitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 20 alusel Eelarve tuludest 55% ehk 2 495,2 tuhat eurot moodustab muudeti otsusega nr 3 volikogu alatise majanduskomisjoni tulumaks, võrreldes eelmise aastaga on kasv 2,6%. koosseisu ja kinnitati järgmine komisjoni koosseis: Riigieelarve tasandus- ja toetusfond moodustab eelarve 3.1 Artur Murumets – esimees tuludest 38% ja on planeeritud 2016. aasta tasemel 1 743,8 3.2 Tiit Kala – aseesimees tuhat eurot. Riigieelarvest õpetajate palkadeks eraldatud toetus 3.3 Vladimir Kondratjev suureneb, kuid elanike arvu vähenemise tõttu tasandusfond vä- 3.4 Mait Meensalu heneb. Eelarve vastuvõtmise ajaks ei ole lõplikud tasandus- ja 3.5 Vilja Kvetkovski toetusfondi suurused teada. 3.6 Ülo Tuuling Kaupade ja teenuste müügist kogutakse eelarvesse 5% ehk 3.7 Ekke Tooding 228,8 tuhat eurot. Investeerimistegevus 3.8 Uno Nagelma Muud tulud (maamaks, keskkonnatasud) moodustavad eel- 2017. aasta eelarves on planeeritud investeeringukulud 3.9 Tiia Ilmet arve tuludest 2% ehk 68,0 tuhat eurot. 885,8 tuhat eurot. Eelarvesse on planeeritud investeeringute 4. Otsusega nr 4 otsustati omandada Räpina vallas Linte külas omaosalused. Investeeringuteks saadavad toetused lisatakse Tammistu tee 18–10 asuv korteriomand. Põhitegevuse kulud eelarve kuludele toetuse laekumise järel. 5. Määrusega nr 1 muudeti Räpina Vallavolikogu 26. veebruari 2017. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse kulud Investeeringud koosnevad: 2014. a määrust nr 7. 4 294,7 tuhat eurot. See on 32,7 tuhat eurot ehk 0,8% enam • Põhivara soetustest 766,8 tuhat eurot 6. Määrusega nr 2 kehtestati eraüldhariduskoolide toetamise kui 2016. aasta eelarve täitmine. Suuremad investeeringuobjektid on: kord. Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas Valla teed ja tänavad 322 tuhat eurot, millest 192 tuhat vallavalitsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on o eurot on kavandatud Räpina-Köstrimäe kergliiklustee võimalik tutvuda volikogu kantseleis, valla raamatukogudes omaosaluseks ja millele lisandub EAS-ilt taotletud toe- ja internetis aadressil http://www.rapina.ee/et/vallavolikogu. tus 400 tuhat eurot. Teede ja tänavate investeeringute maksumuselt järgmine on Võhandu tänava Võõpsu mnt Piret Sermandi ja Võru mnt vahelise lõigu renoveerimine, mille eeldatav volikogu asjaajaja-arhivaar maksumus selgub projekteerimisel; o Tänavavalgustuse renoveerimine energiatõhusamaks Piiriveere Liideri 2016. aasta II 157 tuhat eurot (omaosalus); taotlusvoorus said tegevusgrupi • Toetus Räpina Haiglale esmatasandi tervisekeskuse raja- miseks 103 tuhat eurot; kinnituse 28 projektitaotlust • Intressikulude 16 tuhat eurot. Põhitegevuse kulud jagunevad peamiselt kahe tegevus- Investeeringute elluviimiseks võetakse laenu kuni 860 tuhat Piiriveere Liider kinnitas 2016. aasta II taotlusvoorus paremusjärjestuse ettepanekuga toetada 28 projektitaotlust ala vahel: eurot, mis suurendab valla netovõlakoormust (kohustused miinus • kogusummas 403 869,91 eurot arengustrateegia kõigi kolme Haridusele (lasteaed, koolid, muusikakool) kulub 56,7% ehk likviidsed varad) kuni 32,5%-le põhitegevuse tuludest, ehk 1 515 meetmete raames. 2 411,8 tuhat eurot (võrreldes eelmise aastaga kasv 2,2%); tuhande euroni. Seaduse kohaselt on ülempiiriks 60%. 2016. aasta II taotlusvooru oli taotluste vastuvõtt avatud • Kultuurile ja vaba aja sisustamisele (kultuurikeskus, raama- 1.–15. november. Kokku esitati tähtaegselt 51 projektitaotlust, tukogud, sporditegevus ja spordikool, mittetulundustegevuse Tiia Kütt, millest üks annulleeriti tehnilise hindamise käigus taotleja pool- toetused) 13% ehk 554,8 tuhat eurot (võrreldes eelmise Räpina valla finantsosakonna juhataja se avalduse alusel. Hindamiskomisjonile saadeti sisuliseks ehk aastaga kasv -1,5%). Eelmise aasta tegelike kulude hul- hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks 50 projektitaotlust toetuse summas ligi 794 tuhat eurot. Eelmises lehenumbris oli tabelisse sattunud üks viga. 19. jaanuaril kogunes Piiriveere Liideri üldkoosolek, et vasta- Avaldame Rahvastikuarvu tabeli uuesti. Vabandame! valt hindamiskomisjoni ettepanekule projektitaotlused kinnitada või kinnitamata jätta. Kuna rakenduskava meetmete eelarve oli Rahvaarv külade lõikes Räpina Vallas piiratud, said esitatud 50 projektitaotlusest toetuse 28 taotlust kogusummas 403 869,91 eurot. Kinnitatud taotluste arv ja toe- seisuga 01.01.2017 tuse summad jagunesid 2016. a II taotlusvoorus rakenduskava MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja KÜLA NAISI MEHI KOKKU meetmete vahel järgnevalt: projektitaotluste vastuvõtu Meede 1 – Elukeskkonna arendamine: 16 taotlust summas Jaanikeste 23 27 50 116 013,70 eurot. Taotlusvoor on avatud 27. veebruar – 15. märts 2017. a. Kassilaane 40 30 70 Meede 2 – Ettevõtluse arendamine: 10 taotlust summas Toetust saab taotleda meetmetest: Kõnnu 25 22 47 250 735,72 eurot. Meede 1 – Elukeskkonna arendamine Köstrimäe 60 68 128 Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine: 2 taotlust Meede 2 – Ettevõtluse arendamine summas 37 120,49 eurot. Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine Leevaku 67 82 149 Kinnitati 15 kolmanda sektori projekti, üheksa ettevõtlus- Linte 102 120 222 projekti ning nelja kohaliku omavalitsuse poolt esitatud projekti Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, toetamine. Piiriveere Liider on esitanud PRIA-le ettepaneku pro- Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundus- Meelva 40 43 83 jektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse ühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused. Mägiotsa 24 32 56 rahastamise suuruse kohta. PRIA teeb lõplikud projektitaotluste Naha 62 53 115 rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60–90 tööpäeva Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis): jooksul. 15. mai 2017 Nulga 33 26 59 Käesolevalt on Piiriveere Liider välja kuulutanud 2017. a. Pindi 8 5 13 Infopäevad taotlejatele toimuvad: I taotlusvooru, mis on avatud 27. veebruar – 15. märts 2017. a. Pääsna 10 19 29 Toetust on võimalik taotleda kõigist kolmest meetmest. Taotleja- 15. veebruar kell 16.00 Värska Kultuurikeskuses tele toimuvad infopäevad 15. veebruaril kell 16.00 Värska Kul- 17. veebruar kell 16.00 Meremäe vallamajas Raadama 57 56 113 tuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16.00 Meremäe vallamajas. Täpsem info taotlemise ja nõustamise kohta: Rahumäe 47 47 94 Infot taotlemise kohta saab www.piiriveere.ee. www.piiriveere.ee Raigla 55 62 117 Lisainfo: Ristipalo 113 117 230 Kaidi-Mari Liping REKLAAM RAHVALEHES Ruusa 107 88 195 MTÜ Piiriveere Liider tegevjuht [email protected] Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu 10. kuupäevaks! Räpina 1186 1033 2219 +372 5565 5172 Reklaami ja kuulutuste avaldamine Räpina Rahvalehes Saareküla 12 13 25 www.piiriveere.ee (alus: Räpina Vallavalitsuse 10.05.2016 korraldus nr 267) Sillapää 67 58 125 1. Räpina Rahvalehes avaldatavate kuulutuste ja reklaam tekstide hinnad on järgmised: Suure-Veerksu 14 11 25 1.1. Väike kuulutus (maht 8 x 4 cm): Sülgoja 16 21 37 eraisikule 1,60 eurot; juriidilisele isikule 6,40 eurot; Toolamaa 22 25 47 1.2. Keskmine kuulutus (maht 8 x 8 cm): Tooste 41 51 92 eraisikule 3,20 eurot; juriidilisele isikule 12,80 eurot; Vallakantselei kontaktid 1.3. Suur kuulutus (maht 8 x 16 cm): Tsirksi 6 8 14 eraisikule 6,40 eurot; juriidilisele isikule 25,60 eurot; Võiardi 13 15 28 Nimi Amet Telefon 1.4. Juriidilise isiku eriline ärikuulutus Võuküla 31 36 67 (maht 17 x 17 cm) 32 eurot. Kalle Laht Vallasekretär 799 9502 2. Räpina valla avalikes huvides avaldatavad teated ja kuu- Võõpsu 97 96 193 lutused, sh kolmanda sektori ja valla hallatavate asutuste KOV.TÄPSUSEGA 20 36 56 Viigi Oru Registripidaja 799 9519 kuulutused avaldatakse tasuta. VALD KOKKU 2398 2300 4698 Maire Vahala Sekretär-asjaajaja 799 9500 3. Räpina vallas tegutsevatel ettevõtetel võimaldatakse aval- dada 1 kord kvartalis tasuta reklaamtekst mahus kuni Koostas: Räpina Valla registripidaja Piret Sermandi Volikogu asjaajaja-arhivaar 799 9509 8 x 16 cm. Viigi Oru veebruar 2016 räpina rahvaleht 3 Tänuüritusele „Märka ja tunnusta 2016“ esitati 20 nominenti Räpina Vallavalitsus on sead- Räpina valla kalmistuvaht Vesta Kuns on oma töös kohuse- kel oma töötajate heaolu loomiseks millestki kahju pole. Väga nud endale ülesandeks koordi- tundlik, vastutulelik ja hooliv. Ta ei pea kunagi paljuks abivajajaile aktiivne on ta ka ühiskondlikus elus, olles Räpina Vallavolikogu neerida kodanikualgatusel abi pakkuda, isegi kui see tema otseste tööülesannete hulka ei liige, eelarve- ja planeeringukomisjoni esimees, Räpina Muu- põhinevat tunnustamisüritust, kuulu. sikakooli hoolekogu aseesimees, Räpina ÜG hoolekogu liige, et möödunud aastal heade ja Räpina Paberivabriku tootmisjuht Valeri Miroljubov on oma Räpina kammerkoori laulja, Räpina Muusikakooli trompeti- märkimisväärsete tegudega silma paistnud Räpina valla koda- töösse väga pühendunud. Tööle jõuab ta alati varem ning õpilane ja kaitseliitlane. nikke ja kollektiive tunnustada. lahkub alati hiljem. Temalt saab igaüks alati väärt nõu ja abi. Kairi Kasearu on Leevaku külakogukonna üks alustalasid. Selleks kutsuti kõiki valla elanikke üles esitama kandidaate Tema initsiatiivil on Leevakul korda saadetud nii mõndagi Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi meeskond, koos- Räpina valla tunnustusüritusele “Märka ja tunnusta”. märkimisväärset: erinevad populaarsed külaüritused, talgu- seisus juhataja Kersti Murumets ja muuseumiõpetaja Toivo Häid ja tublisid inimesi on meie koduvallas palju. Tänavu seati päevad, võrkpalliplatsi rajamine, Leevaku külabändile tehnika Lees, korraldab muuseumis aastaringselt põnevaid, sisuka kodanikualgatusena üles 20 nominenti, keda käesolevas ja pillide soetamine, küla iga-aastased õppereisid. Kairi ei ole programmiga üritusi ning hoiab oma ust alati avatuna igale kirjatükis põgusalt Räpina Rahvalehe lugejale tutvustatakse. aga ainult oma kodukandi tegemiste eestvedaja, vaid püüab huvilisele. Kersti Murumets ja Toivo Lees teevad oma tööd „Märka ja tunnusta 2016“ laureaadid selguvad Räpina Rahva- oma mõtete ja tegudega kaasa aidata ka maakonna ja kogu tõelise pühendumuse ja loomingulise innuga. lehe ilmumise ajal ning nendest avaldatakse pikem lugu märtsi- Eesti ühiskonna arengule. on aastaid töötanud Räpina haigla majandus- kuu Rahvalehes. Tarmo Rämson Estra Kink on oma kodukoha hing ja ehe patrioot. Vaikse juhatajana. Ta on teinud tubli tööd erinevate Räpina haigla Haridus tagasihoidlikkuse taga peitub sügav hing ja suur abivalmidus. ehituste projekteerimise juures ja järelevalvel, sh haigla uus Estra Kink omab laialdasi teadmisi oma kodukoha ajaloost, Mait Meensalu on oma ligi 20-aastase tegevusega mälumängu- õendus- ja hooldusosakond ning linna saun ja käesoleval maastikul haaranud mälumängumaailma ka Räpina valla noori iseäranis Ruusa küla kandist. Tal on suur isiklik fotokogu, mis ajal projekteerimisfaasis Räpina tervisekeskus ja kiirabibaas. kujutab endast väärtuslikku ajaloo kandjat. Lisaks ajaloole, ja kooliõpilasi, kes on mälumängus märkimisväärset edu saavu- Lisaks põhitööle on ta 15 aastat töötanud Tartu kiirabis para- tanud. See on tänuväärne vabahariduslik tegevus, noorte maa- jagab ta abi ja teadmisi ka küla- ja kultuurielu korraldamisel meedikuna. Tarmo Rämsonit võib iseloomustada heatahtliku ja ning on suur loodusesõber. ilmapildi väärtuslik laiendamine. vastutulelikuna, tema suust kuuleb sageli ütlust „Teeme ära!“ Kalle Mälberg on 20 aastaga taasrajanud Kõrveotsa talu, Merle Randla on alati aktiivne, avatud ja vastutulelik õpetaja Räpina valla sotisaalosakonna juhataja Katrin Taimre on paisutanud uue järve, hooldanud talu metsa. Ta on kirjutanud ja klassijuhataja, kes teeb oma tööd tõelise pühendumusega. südamlik ja rõõmsameelne suhtleja, samal ajal paindlik, otsus- sadu artikleid Eesti meediaväljaannetes. Kalle Mälberg mitme- Tema oskus innustada õpilasi, lapsevanemaid ja töökaaslasi tusvõimeline ja õiglane. Sotsiaaltöös on kõik need omadused külgne inimene: 2016. aastal oli Räpina loomemajas avatud on märkimisväärne. eluliselt tähtsad. Oma töö tõttu pälvib ta paljude Räpina valla tema näitus „Peravalla vabaakadeemia“ ning novembris ilmus Jane Raud on loov ja särav, uutest ideedest alati kinnihaarav kodanike tänu. tema romaan „Melanhoolia“ – Eesti vaimuilme vaatlus lähtuvalt andekas õpetaja ja klassijuhataja, kes töötab õpilaste kunsti- siinsest paigavaimust. alase silmaringi laiendamise nimel nii koolis kui väljaspool Ettevõtlik inimene at iseloomustab ütlus: kes palju teeb, see palju kooli. Tema nakataval eestvedamisel on teoks saanud nii Siina Loorits Aasta tegija kultuuris jõuab. Energiline, abivalmis ja edukas – oma kodutalus tege- mõnigi põnev projekt, olgu see konkurss, näitus või kodulinna Räpina ja Põlva Muusikakoolide lauljate baasil loodud vokaal- leb ta aktiivselt köögivilja- ja maasikakasvatusega ning Räpina kaunistamine. ansambel Gram of Fun tegutseb alates 2015. aastast väga linnas kaupluse pidamisega. Siina Loorits suhtub nii suurtesse edukalt, pälvides pidevalt nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel Kultuur kui väikestesse ostjatesse suure austusega. Tema poest konkurssidel esikohti ja üldvõite. Kuigi ansambli lauljad õpivad Ei ole Põlvamaal Räpina kandis teist nii tuntud show- ja teatri- midagi osta on lausa lust, sest tal leidub igaühele mõni hea nüüdseks juba erinevais paigus üle Eesti, tulevad nad siiski meest kui seda on Uno Nagelmaa. Lisaks igapäevasele tööle sõna. Siina Loorits peab kaunist aeda, küpsetab maitsvaid kokku, et pakkuda kuulajaile vokaalmuusika kõrgemat pilotaaži. on Uno Nagelmaa aktiivne harrastusnäitleja, bändimees, pirukaid, kooke, torte ega pea paljuks oma rikkalikke kogemusi 2016. aastal andis ansambel välja ka oma esimese albumi õhtujuht, koorilaulja – need on ainult mõned kultuurialad, teistega jagada. „Grammofon“. Margot Suure ja Riivo Jõgi lauluõpilasi ning milles ta silma paistab. Toru- ja teatrimees Uno on enda kohta Ülo Tuulingu poole võib pöörduda iga abivajaja, kartmata ansamblit Gram of Fun tuntakse hästi muusikaringkondades öelnud: „Slogan on mul lihtne: kõik, mis torust tuleb!“ äraütlemist. Kui ta ise aidata ei saa, annab ta alati nõu, kuhu üle Eesti. Hea Tegu pöörduda. Räpina linna heakord on Ülo Tuulingu näol väga Aasta tegija spordis Vena Salmus ja Roland Tiitus moodustavad hooliva pere- võimekates kätes. Ta aitab meelsasti kas või muruniiduki Räpina jalgpallimeeskond on jalgpalli Rahvaliiga B-tasandi konna, kes 2015. aasta sügisel võttis oma tiiva alla 12-aastased parandamisel. võitja 2016. B-tasandi võistlustest võttis läinud aastal osa 59 kaksikud poisid, kes armastavat kodu vajasid. Sellest ajast Enn Vent on Inimene, suure algustähega. See mees jääb tihti võistkonda üle Eesti. Räpina jalgpallimeeskonnas mängivad alates on laste käekäik nii koolis kui mujal märkimisväärselt oma sõnadega märkamatuks, kuid tegude ja oskuste poolest erinevas vanuses Räpina noormehed, kes kooli, pere või töö paranenud. On suur vaprus anda raskest perest pärit lastele on ta asendamatu. Temalt saavad teiste hulgas abi paljud jm tegevuste kõrvalt mängivad jalgpalli ning võtavad osa nii armastav kodu, kus nendega tegelevad ja neist hoolivad kõik motohuvilised ja -sportlased; tänu temale on Räpina motosport kohalikest kui üle-eestilistest harrastajatele mõeldud võistlus- pereliikmed. palju tuntust kogunud. Enn Vent on suure südame ja suurte test. Räpina jalgpallimeeskond ei vääri esiletõstmist mitte ainult tegudega mees, kes oma abist kunagi ära ei ütle. ühe olulise võistluse võitmise eest, vaid ka tubli ja järjepideva Tubli oma töös spordihuvi ning jalgpalli harrastuse alleshoidmise eest Räpinas. Meelis Kaup on Räpinas arstina töötanud pea 35 aastat. Valla elu edendaja Kuigi patsiente on tal heale arstile kohaselt väga palju, teab ta Toomas Heering on väga tegus inimene, keda jääb üle ainult Laekunud esildiste põhjal koostas kokkuvõtte sellegipoolest nende terviseprobleeme lausa peast. Dr Kaup imetleda ja kadestada. Lisaks sellele, et ta on alati heatahtlikult on staažikas ja töösse pühendunud arst, kes oma patsientidelt valmis aitama lahendada ükskõik missugust probleemi ükskõik Anu-Cristine Tokko, hulgaliselt teenitud kiidusõnu saab. mis valdkonnas, on ta ka Räpina kandi suurimaid tööandjaid, Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Kolmas üle-eestiline avatud talude päev Sündmuste registreerimine Eestis toimub 23. juulil Perekonnasündmuse (sünd, surm, abielu, lahutus, nime Kuhu pöörduda perekonnasündmuse registreerimiseks Pühapäeval, 23. juulil toimub juba kolmandat korda üle- muutmine) registreerimise sooviga tuleb pöörduda perekonnasei- Põlva maakonnas? eestiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised suametniku poole, kellel on soovitava toimingu tegemise õigus. üle Eesti avavad oma uksed, et näidata kohaliku toidu kasvamist Sooviga registreerida Põlva maakonnas: Elukohajärgsus toimingute tegemisel pole vajalik. ja valmimist. SÜND – Põlva Maavalitsus, kohalikud omavalitsused (välja „Üle-eestiline avatud talude päev on kujunenud maaelu täht- Toimingute info on kättesaadav siseministeeriumi kodulehelt arvatud Põlva Vallavalitsus alates oktoobrist 2013). sündmuseks, mis on leidnud koha Eesti inimeste südames,” ütles www.siseministeerium.ee, avades tegevusvaldkonnad ning see- ABIELU – Põlva Maavalitsus, notarid Ere Kürsa ja Kaire Salo- maaeluminister Tarmo Tamm. „Avatud talude päev pakub kord aastas järel rahvastikutoimingud. mon, vaimulikud Margit Lail, Urmas Nagel, Leevi Lillemäe, ainulaadse võimaluse külastada talusid ja põllumajandustootmisi ja Sünde ja surmi registreerivad maavalitsused, Tallinna Pe- Tarmo Tammes ja Toomas Meiel. näha, kuidas valmib kodumaine toit. Avatud talude päev aitab ka rekonnaseisuamet ja kohalikud omavalitsused (välja arvatud UUS NIMI – Põlva Maavalitsus. hoida ja tugevdada Eesti inimeste sidet maaelu ja põllumajandusega.” kohalikud omavalitsused, kelle territooriumil asub maavalitsus). LAHUTUS – Põlva Maavalitsus, notarid Ere Kürsa ja Kaire Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme Abielusid sõlmivad maavalitsused, Tallinna Perekonnasei- Salomon, kokkuleppe puudumisel ja vaidluste korral kohus. kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid suamet, notarid ja abielu sõlmimise õigust omavad vaimulikud. SURM – Põlva Maavalitsus, kohalikud omavalitsused (välja loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa Abielu lahutamise sooviga võib pöörduda maavalitsusse ja kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse arvatud Põlva Vallavalitsus alates oktoobrist 2013). notaribüroosse juhul, kui avaldajate elukohad on Eestis ning abi- oma talu eripärasid. Koostaja: Talude ja põllumajandustootmiste registreerimine avatud talude elu lahutamisega seoses olevad vaidlused puuduvad. Vaidluste Maiken Jüriöö päevale algab 1. märtsil ja kestab 1. maini. olemasolul ning ka juhul, kui vaidlusi pole, kuid ühe abielupoole Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 23. juulil elukoht on väljaspool Eestit, tuleb abielu lahutamise sooviga Põlva Maavalitsus oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäeval: pöörduda kohtusse. perekonnaseisuametnik ● 29. märtsil algusega kell 11 Maamajanduse Infokeskuses Uue nime taotlemiseks esitatakse avaldus maavalitsusele. tel 799 8921 Jänedal või Kui uue nime andmine ei kuulu maavalitsuse pädevusse, siis E-post: [email protected] ● 31. märtsil algusega kell 11 Lõuna-Eestis (toimumiskoht edastatakse avaldus maavalitsuse poolt siseministeeriumile. täpsustamisel) Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse Hea Räpina valla rahvas! tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 27.mail 2017 toimuvad Räpina Hea Kodu päevad. 2017. aasta avatud talude päeva korraldavad Maaeluministee- rium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti- Sel aastal avame esmakordselt külastajatele kodukohvikud. maa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Kui soovid oma kodukohviku avada, Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud LEADER tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant, kelle vabatahtlikud koordinaatorid siis võta ühendust hiljemalt 3.aprilliks 2017. aitavad põllumajandustootmistel ja taludel avatud talude päevaks valmistuda. Kirjuta aadressil: Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluminis- [email protected] või helista 5292478. teeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude [email protected] tel.5228043; eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahas- tatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu [email protected] tel. 55657654 Arengu Põllumajandusfondist. www.avatudtalud.ee Kõigi huvilistega lepime kokku ühise kohtumisaja. Avatud talude päev Facebookis Kohvikute avajatele tasuta toidukoolitus 2017 a. jooksul. Maaeluministeerium 4 räpina rahvaleht veebruar 2016

RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI TEATED

3.; 4. ja 5. jaanuaril toimusid õpetajatele koolitused ja arute- * * * Võisteldi viiel alal, kus pidi nii kalorite põlemist arvutama kui lud. 20. jaanuaril toimus Räpina valla merekultuuriaasta lõpeta- ka taevas tähtkujusid määrama. Võistlusel osalesid 8.a klassi * * * mise kontsert. Sellel sündmusel osales ka Räpina Ühis- õpilased Mikk Mälberg, Oskar Johannes Laht ja Märten Kala gümnaasiumi neiduderühm Patsikud. Vallavanem andis neile 13. jaanuaril kohtusid 12. klassi õpilased direktoriga, kes ning 7. klassi õpilased Rasmus Freirich, Kaarel Volk ja Harri tutvustas õpilastele kooli lõpetamise tingimusi. laste- ja noorte kultuuriaasta alguse puhul süüdatud tule. Mähar. Õpilasi juhendas Külliki Arjokesse. * * * * * * * * * 13. jaanuaril toimus piirkondlik inglise keele olümpiaad 27. jaanuaril toimusid Tallinnas „TV 10 olümpiastarti“ finaal- Loodusõpetuse aastalõpuviktoriinil võitsid 5.a klassi õpi- 9. klassi õpilastele. Meie koolist saavutasid auhinnalise koha: võistlused. lased Minu Miksikese paketi ning seoses võiduga saavad Ragnar Naruski – III koht Maakonnavõistlustel normatiivi täitnud Raul Randma ja Kärt 5.a klassi õpilased ja kõik õpetajad kasutada Minu Miksikese Tarvi Arbma – 4. koht. Hüdsi esindasid Räpina ÜG-d üliedukalt. Raul Randma tuli paketti tasuta kuni 31. augustini 2017. Õpilasi juhendas Õpetajad Rita Kahu ja Anneli Rahasepp. võitjaks 60 meetri tõkkejooksus ajaga 9,22 ja Kärt Hüdsi Valentina Narruskberg. saavutas kaugushüppes 6. koha tulemusega 4.89. Õpilasi * * * * * * juhendas Karin Junson. toimus Räpinas kahe kooli ühine 13.–14. jaanuaril rahva- 20. jaanuaril osales Räpina ÜG poistekoor Võrus poiste- Üheskoos õpiti tantse noorte * * * tantsijate tantsulaager. tantsu- kooride esimesel ühendproovil. Kohal oli kokku seitse poiste- peoks “Mina jään”. 27. jaanuaril toimus piirkondlik inglise keele olümpiaad koori: viis Võrumaalt ja kaks Põlvamaalt ning noorte meeste gümnaasiumiõpilastele. Meie koolist saavutasid auhinnalisi * * * koor Võrust. Proovis harjutati kõiki poistekooride liigilaule. kohti: Räpina Ühisgümnaasiumi IT-ringi meeskond osales rahvus- Ühendproovi juhatasid Hirvo Surva ja Lydia Rahula. Pärast Märten Liiske – I koht vahelise robootikavõistluse First LEGO League Lõuna-Eesti harjutamist pidi iga koor ette laulma ühe laulu. Brittany Tuul – III koht. voorus, mis leidis aset 14. jaanuaril AHHAA teaduskeskuses. Poistekoor jätkab harjutamist, et saada suvel XII noorte laulu- Osales 34 meeskonda. Selle aasta teemaks oli „Loomade ja peole Tallinnas. Poisse juhendas Marika Aruküla. * * * inimeste liit“. Võistluspäev oli pikk ja kurnav, aga põnevust 26. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis * * * XII noorte laulupeo mudilaskooride seminar-eelproov, kus pakkuv ja meeleolukas. First LEGO League võistlusel esma- toimus koolinoorte 21. jaanuaril 64. keemiaolümpiaadi piir- osalesid Põlva- ja Võrumaa mudilaskooride tublimad lauljad, kordselt osalenud Räpina võistkond naasis Tartust ühe osa- . Meie koolist saavutasid auhinnalisi kohti: konnavoor kellest moodustus koor. Meie koolist osalesid Heleriin Liiske, võistluse („Projekt“) II koha ja karikaga. Räpina võistkonda Oskar Johannes Laht – II koht Edith Taldrik, Helerin Salve ja Aveli Virro. Kooriga töötasid kuulusid Harri Mähar, Markus Kriiskütt, Kaarel Volk, Angelo Märten Kala – III koht dirigendid Anneli Traks, Kaie Tanner ja Jaanika Kuusik. Kohale Raoul Lombardo, Aleksei Andrejev, Vladimir Gruzdev, Tanel Liina Konsap – II koht oli tulnud ka helilooja Piret Rips, kelle poolt kirjutatud laul ,,Lööb Kaimre ja Rasmus Rumask. Õpilasi juhendas Eve Sibul. Anna-Leena Rämson – III koht suvelaulu rohutirts“, tuleb esitamisele XII noorte laulupeol. Henri Kübe – I koht * * * Õpilasi juhendas Anu Silm. 18. jaanuaril käisid 8.a klassi õpilased koos klassijuhatajaga Märten Liiske – II koht Otepääl Winterplace’i talvepargis, kus oli erinevaid huvitavaid Rain Loodus – I koht Kersti Sammelselg, võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks. Iga soovija võis sõita Kati Heering – II koht. Räpina ÜG õppealajuhataja lumerõngastega, erinevate kelkudega ning külastada Ahhaa 23. jaanuaril osalesid meie kooli kaks kolmeliikmelist võistkonda Teadusiglut ja iglukino. loodusteadustel põhineval võistlusel „Teaduslahing“. Räpinas toimus taas maakondlik sõbrapäevapidu Räpina Muusikakool 2016.a noorsootöös kolme parima hulgas

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas ja tänas 1. veebruaril Balti jaama paviljonis toimunud tseremoonial noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid. „Nad on aidanud väga paljudel noortel inimestel arendada oma teadmisi ja oskusi, suunanud noori vaba aega sisukalt veetma ja olnud toeks tegelemisel erinevate huvialadega,“ ütles minister Reps. „Suur tänu kõigile neile inimestele, kes on pühendunud noortele ja teevad oma tööd südamega.“ Paljude esitatud huvikoolide hulgast valiti välja 3 nominenti, kelle hulgas oli ka Räpina Muusikakool. Aasta Huvikooliks valiti sel korral Põlva Muusikakool. Nominendid said ministeeriumilt mälestuseks väikse magusa meene. Räpina Muusikakool nimetati 2016. aasta maakonna pari- maks huvikooliks.

Sõbrapäevapeol oli õhtu kirsiks tordil ansambel Tanel Sõbrad poseerimas iidoli taustal. Marika Klimberg-Hyötyläinen Padar & The Sun. Fotod: Vaike Tammes Räpina Muusikakooli direktor Reedel, 10. veebruaril kogunes Räpinasse sõbrapäevapeole 800 tükki ja peaauhinnana loositi välja Kubija hotelli-looduspaa lapsi ja noori kogu maakonnast. Korraldaja – Räpina Ühisgüm- kahepäevane pakett kahele. Suurem osa loteriist ostetigi ära koo- Räpina muusikakooli lapsed taas naasium (ÜG) – saatis sponsorite abiga maakonda kaks bussi lipäeva jooksul, õhtusele peole jäi umbes kolmandik loosipiletitest. erinevate koolide juurest lapsi peale koguma, sõidutamaks neid Sõbrapäeva peoõhtu algas külalisesinejate ja kohaliku tant- edukad: Aianduskooli saali peole. Üritusest osavõtt jäi sel korral veidi sugrupi esinemistega. Piiritagusest Petseri sõpruskoolist olid väiksemaks, vahest krõbedama hinna poolest – Tanel Padar kohal rahvatantsijad, Räpinat esindas JJ-Street tantsugrupp. Hedvig-Hanna Rauale 6.koht, and The Sun on seni kõige kallim bänd, kes Räpina sõbrapäeval Toimus pidulik õpilasesinduse presidendivahetus ja seejärel mänginud. disko. Õhtu peaesineja Tanel Padar & The Sun astus lavale kella Margit Jaagundile eripreemia kaheksa ajal õhtul. Maakondlik sõbrapäevapidu toimus Räpinas juba 14. aastat 27.–28. jaanuaril toimus taas traditsiooniline Saaremaa Seni aga sai oma sõpradega mõnusasti aega veeta kas ja selle korraldajad on koolinoored. Sõbrapäeval on kombeks vokalistide jõukatsumine Solistica 2017. Osalejaid oli kogu riigist tantsusaalis või aianduskooli fuajees, kus oli võimalik osta vahetada välja Räpina ÜG õpilasesinduse president. Eks ole ning esinema pääses videovooru alusel. Räpina Muusikakoolist käsitöö-vahvlijäätist, hamburgereid või muud snäkki, erinevaid selle teatepulga pidulik üleandmine sõbrapäeval sümboolne – pääsesid võistlema Margit Jaagund ning Hedvig-Hanna Raud. jooke ja lasta end Toomas Mastikul koos sõbraga fotografeerida. sõbralikult jäädakse õpilasesinduses enamasti üksteist toetama Konkursil anti igas vanuserühmas välja kuus auhinnalist kohta Mastiku fotonurk oli varustatud erinevate aksessuaaridega, et foto ja ametist lahkunud president jätkab sageli tööd õpilasesinduse ning mitmeid eripreemiaid. Hedvig-Hanna Raud pälvis žüriilt saaks lõbusam. Nii oli võimalik end kaunistada näiteks krooni ja asepresidendi või lihtliikmena. 10.–12. klasside arvestuses 6. koha. Kogu konkursi artistlikkuse roosade musihuultega või hoopiski sätendavate prillide ja uhkete Just äsja teatepulga järgmisele presidendile üle andnud Mari- eripreemia omistati Margit Jaagundile. Juhendajateks olid taas vuntsidega. Peoõhtu lõpuks sai tühjaks ka loteriikorv. Liis Vomsi rääkis sõbrapäevapeo korraldamisest: „Selle ürituse säravad õpetajad Margot Suur ja Riivo Jõgi. korraldavad igal aastal õpilased iseseisvalt. Traditsioon on olnud Õpilaste korraldatud pidu oli eeskujulik pikk ja kui alguses oli rohkem tarvis huvijuhi ja õpetajate abi, Vahepeal sai aianduskooli fuajees näha ka politseinike paari. Marika Klimberg-Hyötyläinen, siis nüüd tegeleb õpilasesindus kõigega juba ise – leitakse ka Noorsoopolitseinik Katrin Satsi ütles, et ega nende noortega muret Räpina Muusikakooli direktor sponsorid, kutsutakse esinejad, mõeldakse läbi tegevused ja ku- ei ole, aga tulemata ei saa ka jätta, sest noored on harjunud, et jundatakse ruumid.“ Küsimusele, kuidas kogemused järgmistele alati külastab üritust ka politsei ja kui siis vahele jätta, oleks miskit liikmetele ja presidendile edasi pärandatakse, vastas Mari-Liis, et justkui valesti. Päris asjata nende käik siiski polnud. Pidulistel hoiti president küll vahetub, kuid liikmed jäävad ikka samaks ja mõned mõnda aega silma peal siseruumides ja seejärel väljas, kus sattuti neist kuuluvad õpilasesindusse mitu aastat, mistõttu pärimus ja peale noortele täiskasvanutele, kel ürituse suhtes omad plaanid kogemusteahel ei katkegi. olid. „Rikkusime noortel praegu hea äri ära,“ kommenteeris Satsi Koolis peeti sõbrapäeva nädalat aianduskooli trepil. Sõbrapäev Räpina koolis ei tähendanud ainult uhket kontserti Politseinikud rääkisid, et ühed noormehed leidsid hea või- ühiselt maakonnanoortega. Ettevalmistused kestsid pikemat maluse noortepeol kerget raha teenida - kohale tuldi hulga siga- aega. Koolis peeti lausa sõbrapäeva nädalat – õpilasesinduse liik- rettidega, kust oleks võinud leida igale maitsele midagi. Niisiis ei med korraldasid sõbrapäeva kohviku, kus vahetundide ajal müüdi tulnud korrale kutsuda mitte alaealisi pidulisi, vaid hoopiski hal- nende omaküpsetatud koogikesi ja teed-kohvi. Õpilasesinduse bade kavatsustega täiskasvanuid. Õhtu edenedes tabati Räpina liige Mariin Tikka oli rõõmus, kohvik osutus väga populaarseks, linnas rooli tagant ka üks noor purjus juht. Õpilaste korraldatud kohvi osteti palju: „Oleks võinud rohkemgi olla, nõudlus oli suur!“ pidu oli aga lõpuni eeskujulik. Kahjuks jättis Tanel Padar auto- Reedel, kooli sõbrapäeval toimus juba hommikul esimesest grammisoovijad pika ninaga, väljudes tagauksest. vahetunnist alates loterii ja sõbrapäeva post. Viimane tähendas Sõbrapäeva teemale pani Räpinas punkti 14. veebruari seda, et õpilased võisid saata kirju või kaarte kaasõpilastele, või õhtul tasuta kontsert lõunanaabritelt. Rahvusvahelise kultuuri ka miks mitte – õpetajatele. Ümbrikule kirjutatud adressaadile toi- päeva „Sõbralikult koos“ raames esinevad Räpina ÜG aulas Läti metas postituvi saadetise kohale koolipäeva jooksul. Mõistagi oli kultuurikollektiivid. Margit Jaagund. Hedvig-Hanna Raud. populaarne ka loterii, mida oli sponsorite abiga valmistatud lausa Vaike Tammes Fotod erakogust veebruar 2016 räpina rahvaleht 5 Sünnipäevakuu Lasteaias Vikerkaar Koolinoorte laulu- ja tantsupeo esimene eelproov Põlvas on selja taga

Enne ülevaatust rivistati rahvatantsurühmad lavale. Foto: Vaike Tammes Lasteaia sünnipäevapidu. Foto erakogust Möödunud nädala keskel, 1. ja 2. veebruaril toimusid Lapsed tõid lasteaeda fotosid oma lemmikloomadest ja rääkisid Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses kolmapäeval laulukooride ja neist sõpradele huvitavaid lugusid. neljapäeval tantsurühmade esimene ülevaatus. Sel korral ei Lepatriinu rühma lapsed külastasid aga loomakliinikut „So- olnud tegemist otsustava esinemisega. Eesmärk oli vaadata dalis”, kus töötab meie maja endine töötaja Anne. Lapsed said üle koosseisud ja ka rahvariided ning anda näpunäiteid, et järgmiseks korraks oleks ühtlustused tehtud. Igas maakon- teada, kuidas hoolitseda oma lemmiklooma eest. Veel külastas nas hoolitsevad eelproovide toimumise eest 19 laulu- ja Lepatriinu rühm Räpina postkontorit, kus lapsed ei olnud varem tantsupeo kuraatorit. Proove viivad läbi tantsupeo üldjuhid käinud. Lapsed tutvusid võimalustega, mida Eesti Post pakub ja assistendid ning laulupeo dirigendid. – kirjade ja pakkide saatmine ning vastuvõtmine, ajalehtede ja Käisin Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses vaatamas tantsijate ajakirjade tellimine. ülevaatust. Tantsijate rühmad jagunesid: 1–2 klass (kolm rühma), Mõmmide rühmas viidi läbi projektiõpet „Valguse võlu”. Lap- 2–3 klass (kolm rühma), 3–4. klass (kaks rühma), 5–6. klassist sed said teadmisi looduslikust ja tehisvalgusest, uurides erinevaid oli üks ühendrühm Räpina ja Tilsi tantsijatest, 7–9. klass kaks Räpina Lasteaed Vikerkaar tähistas 12. jaanuaril oma valguseallikaid. Iga laps meisterdas endale LED pirnist ja patareist rühma. Neidude rühmadest oli kirjas kaks rühma, kuid kohal 32. sünnipäeva laterna, millega said pärast mängida. oli vaid Räpina neidude tantsurühm. Noorte C-segarühmast oli Meie suhteliselt noor maja on juba läbi teinud renoveerimise, Lasteaialastel käis külas teater Miku Manni etendusega kirjas kolm rühma. mille käigus ehitati juurde ujula, õppeköök, kunstituba, loovustuba „Lamba samba”. Tantsupeo eelproovides tantsitakse üheskoos läbi 22 tantsu. ning teisigi ruume. Lastel on igapäevaselt võimalus osaleda eri- Etenduses „Lamba samba“ räägiti sellest, et maailm on meie Tantsupeo pealavastaja Margus Toomla sõnul on eelproovid sel- nevates tegevustes, mängida huvitavaid mänge ja liikuda väljas. endi käes ja iga erand kinnitab reeglit. Lamba samba võib muuta leks, et vaadata, kuidas siiani tantse õpitud on. Õpitu vaadatakse Sünnipäevapeol said lapsed üheskoos tantsida ja mängida. maailma! Selle õpetliku loo jooksul kuulsid lapsed toredaid laste- üle, vajadusel antakse igale rühmale näpunäiteid, mida oleks vaja Peo lõpus süüdati laste omavalmistatud küpsisetordil küünlad. laule ja said natuke kaasagi mängida. veel lihvida või teisiti teha. Toomla sõnul saavad eelproovides tantsud selgeks nii nagu neid suvel tantsupeo etendustel vaja Jaanuaris jätkus rühmadel veel mitmeid erinevaid huvitavaid läheb. „Tantsupeo ettevalmistusprotsessis kohtuvad tantsujuh- Liikumisõpetaja tegevusi. Õnneseene rühm käis õppekäigul Konsumi poes, tide ja tantsuõpetajate kogemused laste ja noorte tantsulustiga, kus ostsid lindudele toitu, mille panid lastaia õuel rippuvasse Tiia Mäe väga oluline osa on just laste, noorte ja õpetajate julgustamine,” linnumajja. lisas Toomla. Krõlli rühma lapsed uurisid luubiga lund, tõid lume tuppagi Logopeed sulama ja uurisid hiljem veel ka sulavett. Esmakordselt maalisid Lapsed olid tublid lapsed õues guaššidega lumele, mis pakkus neile palju rõõmu. Viive Kanarik Nii täpselt oligi. Pärast ühisele lavale rivistamist ja tutvumist jaotati vanuserühmad erinevatesse ruumidesse, kus nendega tegelesid Tallinnast kohale sõitnud kuraatorid eraldi. 3.–4. klassi Ohutusteemaline perepäev tõi Räpina Kaitseliidu rahvatantsurühmade ette tantsimist ja üle vaatamist jäin ka mina vaatama. Pärast esinemist kutsus kuraator rühmade seast ühe lavale, et nende peal näidata, mis hakkab tantsupeol toimuma - majja üle saja inimese milline ruum tantsumurul igal rühmal liikumiseks jääb ja millises suunas vaadata, millal ja kuhu asetada järgmise tantsu tarbeks Möödunud laupäeval, Euroopa 112 päeval toimus Räpi- vaja minevad pulgad jne. Räpsukate rühma tantsuõpetaja Külliki nas Kaitseliidu Põlva maleva Räpina üksikkompanii majas Arjokesse kommenteeris, et lapsed olid tublid ja said kenasti ohutuspäev peredele. Traditsiooniliselt on Räpina kaitse- hakkama. Natuke ehk tekitas ülevaatuse lõpus uute juhtnööride, liitlased ja Naiskodukaitse Põlva ringkonna Räpina jaos- mida oli küllaltki palju, jagamine. „Sammud jäid samaks, aga konna naised korraldanud veebruaris perepäeva. Sel aastal liikumise suunad muudeti. Lapsed saavad kindlasti hakkama,“ ühendasid jõud Kaitseliit, Naiskodukaitse, Maanteeamet, arvas Arjokesse. Lapsed on tõesti nutikad ja haaravad lennult, Põlva Maavalitsus Põlvamaa turvalisuse ja tervise nõukogu, minul võttis küll lõpuks pea veidi ringi käima, tundus olevat palju Politsei- ja piirivalveamet ning Päästeeamet, et korraldada juhtnööre ja ümberkorraldusi. Muidugi, mina pole ju ka tantsija. suurem üritus 112 päeva raames. Õpetaja Külliki Arjokesse peab väga tähtsaks ka laste kodust Üritus oli planeeritud toimuma neli tundi hommikul 11-st tuge: „Lastevanemad on tugev taustajõud, aitäh neile kõigile, kes kolmeni välja. Kogu selle aja olid korraldajad rakkes, sest hu- lapsed ilusti-kenasti ja puhtalt riidesse panid ning neile, kes said vilisi jagus lõpuni. Registreerimislehel, mille alusel päeva lõpus rühmade eelproovidel saatjaks tulla.“ loositi hulgaliselt kingitusi, seisis 90 nime. Kindlasti oli ka neid, Muidugi ei saa unustada ka võimlejaid, kes samuti tantsu- kes ennast kirja ei pannud. Korraldajaid ise oli juba 30 ringis ega peol esinevad ja eelproovides osalesid. Äramärkimist väärib, et laulu- ja tantsupeo rühmaliikide juhid on ise ka noored. Neil on neil jäänudki aega endale kohvi pausi või süüa naiskodukaitsjate kogemustega tantsujuhid muidugi assistentideks. Näiteks noorte maitsvat seljankat enne kui alles ürituse lõpus. Naiskodukaitsjad C-segarühmade assistent on meie oma Põlvamaa inimene pakkusid tee või kohvi kõrvale veel ka pirukaid, et osavõtnutel Andre Laine. kõht tühjaks ei läheks. Noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään“ toimub 30. juunist – 02. Laste hulgas oli kõige populaarsem muidugi Maanteeameti Kaitseliidu varustust oli võimalik igal soovijal selga proovi- juulini. Noorte laulupeo peadirigent on Heli Jürgenson, tantsupeo kalapüügimäng, kus tuli õngega püüda klotsid, millel olid kirjas da. Fotod: Vaike Tammes pealavastaja on Margus Toomla. asjad, mis peavad olema korras, kui jalgrattaga sõitma minna. XII noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään“ osaleja on vabas Põlva Maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Kaire perega. Lapsed võtsid usinasti osa liiklusteemaliste küsitlusleh- Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle Zopp juhendas lapsi anagrammidega mängu juures, kus tuli tede täitmisest ja mängudest. Maavanem Taro tegi turvalisuse juured jäävad ikka hoidma sidet selle maaga. Laulupidu tõstab leida õiged anagrammide sõnadele, mis olid seotud ohutusega päeval ettekande sellest, milliseks on kujunenud rahvusvaheline esile uue põlvkonna heliloojate loomingu ning kogemustega autosõidul - mis peab enne sõitma hakkamist korras olema ja julgeolekuolukord nii Ukrainas kui Eesti piikonnas ning tutvustas, dirigentide kõrval saavad oma esimese laulupeo kogemuse ka mida kontrollida. Näiteks tuleb kinnitada turvavöö. Maanteeameti millega tegeleb Kaitseliit ja kuidas igaühe panus meie inimeste mitmed noored dirigendid. Tantsupidu tugineb muistendile Koidust mängudes sai enda teadmisi proovile panna ka raudteeohutuse julgeolekut mõjutab. ja Hämarikust, see on lugu igikestvate väärtuste põlvest põlve alal ja liiklusmärkide tundmisel. Kõigile osalejaile olid auhinnad. Päästeteenistus tutvustas oma ruume ja varustust, proovida edasikandmisest ja vastutusest selle hoidmisel. Eriti tore oli see, et kui mõni vastus oli valesti, siis paluti osalejatel sai nii kiivrit kui hapnikumaski, uudistada võis tuletõrjeautot nii Vaike Tammes viga parandada, et vigadest saaks õppida. seest kui väljast. Et tulekahju puhul ärevuses rumalusi ei teeks, Noorsoopolitseinikud Katrin Satsi ja Silja Usin aitasid kum- oli võimalus proovida tulekahju kustutamist kustutiga päästetee- mutada müüte Tõmmu kommide ja Ale Coqi kalja joomisel tek- nistuse Räpina komando hoovi peal. Tuletõrjujatel tuli üsna mitu 1. veebruaril toimus Põlva kivast promillist alkomeetrisse puhumisel. Selle vabandusega ei korda „tulekahju“ uuesti süüdata, et lapsed oma käega kustutamist Kultuurikeskuses XII noorte laulupeo ole mõtet politseinikke petta, sest pettus tuleb välja hiljemalt viie harjutada saaksid. minuti möödumisel. Veel oli võimalik katsetada, mismoodi näeb Rõõm on tõdeda, et meil on nii palju toredaid inimesi ja amet- lastekooride ülevaatus-ettelaulmine nikke, kes lastele ja peredele mõtlevad, et meie elu turvalisemaks purjus inimene ja kuidas on „joobeprillidega“ teisele inimesele Põlvamaa lastekoore olid tulnud hindama ning õpetussõnu muuta ja teadmiste omandamist mänguliselt põnevaks muuta terekätt anda ja kui keeruline on otse kõndida. jagama lastekooride liigijuht Janne Fridolin, dirigent Ingrid Roose huvitavate tegevuste kaudu. ja XII noorte laulupeo ideekavandi autor, helilooja Rasmus Puur. Huvi relvade vastu jagus nii poistel kui tüdrukutel Tagasiside meie maakonna proovi kohta oli väga positiivne. Poiste hulgas oli loomulikult elevust tekitav Kaitseliidu va- Vaike Tammes Dirigendid olid rahul, sest õhkkond oli mõnus ning lauljad rustuse proovimine ja relvanäitus, kus relvi sai katsuda ja nende töötasid aktiivselt kaasa. Samuti meeldis neile Põlvamaa las- kohta uurida. Huvilistel oli võimalik ka relvasimulatsiooniga märki tekooride ühendkoori ilus kõla. Meie kooli lastekoor laulis ette lasta. Järjekord sellele oli päris pikk ning mitte ainult poisid ei G. Ernesaksa laulu “Päev läeb puudele punane” ning saime tundnud huvi, laskmas käisid nii tüdrukud, mehed kui ka naised. dirigentidelt kiidusõnu toreda, tubli ja armsa esituse eest. Lisaks Kaitseliidu maja saali rõdule oli üles pandud x-box erinevate sellele jagati ka praktilisi näpunäiteid, mida järgmisel korral veelgi sportmängude simulatsiooniga ja sinnagi jätkus pidevalt män- paremini teha ning millele rohkem tähelepanu tuleks pöörata. gijaid. Nagu perepäevadel ikka, nii oli ka sellel üritusel võimalik Järgmine ülevaatus on juba 19. aprillil ning selleks ajaks tuleb võtta õnneloosi. Mõnel lapsel tekkis õnneloosi mängimisel lausa veel mitmeid laule selgeks õppida. hasart, et soovikohast kingitust saada. Ohutuspäeva külastas ka maavanem Igor Taro koos oma Riina Tamm 6 räpina rahvaleht veebruar 2016 Noorus on kingitus, vanadus on saavutus Räpina valla aukodanikul Ülo Zirnaskil täitus 90. eluaasta. ja selle ümber ehitasime tuttava pottsepa Luigega pliidi. Suits läks Pöörame pilgu tagasi ja vaatame, kuidas tema elukäik on kuju- pesuköögi korstnasse ja vee saime veevarustusvõrgust. Treening- nenud. Juubilar on põline Räpina mees, ta on sündinud 12. tunni alguses pidime tegema küttekoldesse tule ja vahepeal veel veebruaril 1927. a Kahkva vallas Suure-Veerksu külas Rämmani puid peale panema, siis oli treeningu lõpul küllaldaselt sooja vett. talus. Tema vanaisa Peeter Rämmann oli mõrvatud 1919. aasta Kuna kehalise kasvatuse alal mul eriharidus puudus, samuti ei jaanuaris „punaste“ poolt Võru vanglas. Vanaisa oli arreteeritud, olnud mul pedagoogilist haridust, otsustasin minna õppima keha- kui Räpina kihelkond langes ajutiselt vene vägede kätte kui kultuuri. Selleks oli avanenud võimalus kehakultuuriteaduskonna Kahkva vallavanem ja arvatavasti ka sellepärast, et tema noorem juurde avatud Leningradi Lesgafti-nimelise Kehakultuuriinstituudi poeg Richard Rämmann (Piibeleht) oli läinud vabatahtlikult Vaba- näol. Sisseastumiseksameid mul polnud tarvis teha ja isegi mõ- dussõtta ja võitles Kuperjanovi pataljonis, oli Vabadusristi kavaler. ned õppeained, nagu füüsikaline ja kolloidkeemia, arvestati, olin Kooliskäimist alustas Ülo 1935. a Räpina Algkoolis, mis oli neid põllumajandusteaduskonnas õppinud. Paljud ained ja ka äsja ümber ehitatud. Koolijuhatajaks oli Hermann Otsmaa, kes oli õppejõud olid tuttavad, näiteks Aleksander Rünk, kellega olime abielus tema vanaonu Jaan Zirnaski tütre Maiega. Õpetajatest on üheskoos õppimise ajal mänginud ühes võistkonnas võrkpalli. Ülole meelde jäänud klassijuhataja Elle Mälberg (siis Raudman- Ta õpetas kaugõppes lisaks sportmängudele veel uisutamist ja son ja eestistatult Raudver), muusikaõpetaja Eik Toivi (Noorhani) jäähokit. Siit sain külge jäähokivaimustuse, mida Räpinas kohe ja tema abikaasa, kehalist kasvatust andis Heino Vee (Freirich), rakendasin. Meil oligi varsti jäähokimeeskond, kellega käisin joonistusõpetaja Rääk jt. võistlemas Võrus ja Põlvas. 1941. a asus Ülo õppima Räpina Kõrgemasse Aianduskooli. Sport oli sel ajal popp, enamus õpilasi klassides tegeles mingi Vahepeal olid toimunud pöördelised sündmused, vahetunud kaks Väike Teodor vanavanaisaga. Foto erakogust spordialaga ja valik oli suur. Klassivälises töös oli võimalik tege- korda riigivõim, Eesti oli langenud Nõukogude võimu alla ja siis leda võrk- ja korvpalliga, kergejõustiku, suusatamise, uisutamise, omakorda Saksamaa kätte. Vaatamata sõjaajale jätkus õppetöö. Meie raamatupidaja kandis summa kasvõi aasta viimase päeval võimlemise, maadluse, tõstmise, male, kabe ja lauatennisega. Park ja koolimaja olid sõjaväe valduses. 1944. a augustis lahku- üle ja uuel aastal sain sporditarvete kauplusest vahendeid, mida Ka jalgpalliga! Räpinas oli kolm jalgpallimeeskonda: aiandus- sid Ülo Zirnask koos Adolf Vaiglaga jalgratastel pealetungivate soovisin ja mida neil olemas oli. tehnikumis, paberivabrikus ja keskkoolis. Kõigil nendel aladel nõukogude vägede eest Tartu suunas. Ülo võeti 17-aastaselt Spordivahendite toomine Räpinasse oli aga keeruline, kuna toimusid võistlused, põllumajanduslike õppeasutuste suvi- ja Eesti politseipataljoni koosseisu. Vene väed olid juba teisel pool alguses koolil autot polnud. Esimese koguse – kang, rööbaspuud, talispartakiaadid. Emajõge. Lahingus tabas teda miinipilduja kild. Oma mälestus- rõngad jne – tõin kohale raudteetranspordiga. Laenasin endiselt Ka õpetajad sportisid tublisti, tegutsesid võrkpallimeeskond ja tes kirjeldab Ülo üksikasjalikult oma „sõjasõitu”. Oktoobri lõpuks korteriperenaiselt kelgu, millega vedasin vahendid raudteejaama -naiskond, kes võistlesid tasavägiselt õpilastega. Mitmed õpilased jõudis ta koju tagasi, varsti alustas tegevust kool, nüüd juba jälle ja toppisin vagunisse. Veriora jaamast tõin need ära osa bussiga käisid spordiühingu „Jõud” koondisega üleliidulistel maanoorte Räpina Aiandustehnikumina, mille lõpukursuse õpilane Ülo oli, ja osa laenatud autoga. võistlustel ja saavutasid seal esikohti, Villberg ja Loos võrkpallis, Pärnust tõime ära maadlusmati, siis oli meil auto juba olemas. kuna kolmas kursus sai enne ilusasti lõpetatud ja koolivaheajal Muts kergejõustikus. Aednik Abel Narusk oli „Jõu” võrkpallimees- Ka tõstekang sai muretsetud. Nii sai komplekteeritud suusa- ja sõjaski ära käidud. konna kapten. Terepson, Hääl ja Tolsting võistkonnas, samuti uisubaas. Hooajal oli meil baasis üle 50 paari suuski ja sama arv Pärast tehnikumi lõpetamist innustas Helmut Lend teda edasi mina, Ülo Zirnask. uiske. Võimlemisriistad tuli endal üles seada. Samuti tuli endal õppima. Ülo alustas TRÜ metsandusteaduskonnas, mille dekaa- Olgugi, et kulutasin klassiväliseks sporditööks peaaegu kogu korrastada suusad ja uisud. Uisud panin alla osalt vanadele jalg- niks oli Räpina kandi mees V. Ritslaid, mõne aja pärast läks ta vaba aja, oleks sellise massilise sporditöö läbiviimine koolis ol- pallisaabastele, sest jalgpalluritele said uued saapad muretsetud. üle põllumajandusteaduskonda. Ülo kirjeldab värvikalt õppetööd nud võimatu ilma abilisteta. Üheks selliseks abiliseks oli aednik Uisu- ja suusabaasi ehitasin vanasse konservitööstusse, ja ühiselamuelu ning sportimist, mis on teda saatnud läbi elu. Abel Narusk, kelle õlgadel oli korvpallitreeningute läbiviimine. mida enam ei kasutatud. See asus Sillapää lossi keldris, kus vii- Üks kojusõit ülikoolilinnast Tartust on jäänud eriti meelde. Väga palju tööd tegid ära õpilased, spordialade ühiskondlikud mati tegutses Sõnajala baar. Peaaegu igal aastal oli meil rajatud Kuna rongid olid ülekoormatud, siis piletite saamine oli väga organisaatorid ja treenerid – Meeri Villberg võrkpall, Valju Koort paisjärvele ja mõnel aastal ka parki korv- ja võrkpalliväljakutele raske ja tihti tuli sõita „jänest”. Seekord oligi selline olukord. Rong ujumine, Hillar Lamp uisutamine ja suusatamine, Arvi Ootsing uisuväli. Paisjärve keskel oli hokiväljak ja selle ümber ringrada. peatati mitu korda kinni ja kotipoisid aeti maha. Ülo oli hea sport- võrkpall, J. Jaanus suusatamine. Peale nende olid valitud veel Olin juba Räpina tehnikumi päevil hea uisutaja ja Tartus õppi- lane, jooksis rongiga kaasa ja hüppas trepile. Oli aga sattunud igalt kursuselt spordiorganisaator. Ka hommikvõimlemise kavade des käisin talvel pidevalt botaanikaaia liuväljal. Olin endale kunagi vagunisse, kus just „jäneseid” püüti ja järgmises jaamas maha koostamine ja tegelik läbiviimine oli õpilaste-aktivistide õlgadel, turult ostnud iluuisud, millele tulid saapad hankida. Tol ajal õppis aeti. Ta ronis uuesti peale ja kuna vaguni uksed olid kinni, ronis korrapidajaõpetaja kontrollis osavõttu. kehakultuuriteaduskonnas, ilmselt kaugõppes, omaaegne N Liidu vaguni katusele. Veduri korstnast lendas suitsu ja sädemeid, aga Sellist tasuta tööd sain teha tänu sellele, et elasin oma kodus, meister Vaike Paduri-Kaljuvee, kes käis Tartus olles botaanikaaias tuba oli mul alati tuba soe ja toit laual, sest vanemad tegelesid edasi sai. Põlva jaamas, kus rong natuke pikemalt peatus, ronis uisutamas ja õpetas mulle iluuisutamise nippe. Ta soovitas mul tol ajal naturaalmajandusega. Loomulikult andsin sellesse oma ta katuselt maha ja tuttavad aitasid ta vaguniaknast sisse. Veriora hakata iluuisutamisega tõsisemalt tegelema, olin aga juba küllalt jaamas tuli rongilt maha ja sörkis koju 13 km, treeningu mõttes. vana ning minul oli põhiala kergejõustik. panuse, olin mehhaniseerimise õpetaja ja sain tehnikat kasutada. 1950. a sügisel alustas Ülo Zirnask Räpina Aiandustehnikumis Parki rajasime õpilaste abiga mitmed harjutusväljakud, kaks Muidu ei oleks ma õpetaja palga eest peret toita suutnud.” õpetajaametit, mis kestis väga kaua – 1983. aastani, seega 33 võrkpalli- ja ühe korvpalliväljaku, mille ümber ehitasime võrkaia Räpina valla aukodanik Ülo Zirnask on pika elu jooksul silma aastat ühtejärge. Selle aja jooksul oli ta seitsme lennu klassiju- ja seal sai ka tennist mängida. Pargi idapoolsesse serva mah- paistnud kui edukas ja mitmekülgne sportlane ning treener, hoolit- hataja, lisaks ajutiselt kaks asendusklassijuhatamist. Ülo abiellus tus ära neljarajaline 100 m jooksurada, mis on praegugi alles. sev pereisa, mehhaniseerimise õpetaja ja künnimeistrite koolitaja, Meeri Villbergiga ja Zirnaskite spordiperekonnas sirgus kolm Samuti kuulitõuke, kaugushüppe, teivashüppe ja kõrgushüppe ratsionaliseerija, laulumees, maasikakasvataja, muuseumisõber tubli last – Tiiu, Tõnu ja Villu. Sport kaunistab inimesi ja hoiab kohad. Ringrada ei olnud, aga pargi äärmine ringtee oli natuke ja vabadusvõitleja. Ise nimetab ta end aednikuks: „Millist tähtsust neid väga kaua koos. üle 1000 meetri pikk ja seal sai teha kesk- ja pikamaajookse, ka võib aiandus omada tööalana või kõrvalharrastusena, selgub Ülo Zirnaski memuaarid „Minu Elu Lugu” on käsikirjaliselt ühes teatejookse. ajakirjaniku vestlusest maailmarekordimehe Emiel Puttemans’iga: kaustikus. Juubelisünnipäeva puhul on see arvutisse toksitud ja Korvpallilauad said paigutatud metallplaatidele, milleks „Räägitakse, et enne joostud 5000 m maailmarekordit 13,130 kae- seda saab täies mahus lugeda muuseumi kodulehelt. Pakume kasutasin ära minu kodu vastas veetorni otsa 50 m3 veepaagi vanud ta aias kaks tundi maad.“ Täpselt sellel hommikul kõplasin teile siinkohal väikest lõiku, mis kirjeldab tehnikumile spordiva- ülestõstmise kaldtee torusid, ostsin need töömeeste käest 18 kella üheksast poole kaheteistkümneni maasikapeenraid. Ütlen rustuse soetamist: rubla eest. Õpilased painutasid mehhaniseerimise praktikal torude teile: kõplamine lõdvestab kõiki lihaseid. Õhtul kell kaheksa jook- „Võimlemisriistad sai muretsetud Tartu sporditarvete kaup- otsad lõkketulel kõveraks ja betoneerisid maa sisse. Need on sin aga maailmarekordi. „Mida te talvel lihaste lõdvestamiseks lusest aasta lõpul põllumajandusministeeriumi raha eest, kellel praegugi, üle 50 aasta hiljem, olemas. teete?“ – „Vääristan puid! Sellel on täpselt sama toime.“ Olen jäi seda aasta lõpul üle. Kauplusega olid mul väga head suhted, Püüdsin lahendada ka pesemise küsimust. Selleks ehitasin ametilt aednik.” viisin mõnikord juhatajale meeleheaks maasikaid. Kui ministee- esialgu keldrisse endisesse saunaruumi dušid, vee võtsin köögi Soovime juubilarile tugevat tervist, elurõõmu ja veel palju riumil jäi mõni päev enne aasta lõppu raha üle, mida nad ei olnud boilerist. Köök asus otse duširuumi kohal. Boileri maht oli aga ilusaid aastaid! võimelised enam kasutama, helistasin sporditarvete kauplusele ja väike ja soe vesi sai ruttu otsa. Teiseks keevitasime paralleelselt palusin selle summa peale saata kiiresti arve bussiga Räpinasse. kokku kaks malmradiaatorit, mille vahele jäi ruum küttekolde jaoks Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Ajalooline lipuheiskamine Aasta tegijaid looduses Pika Hermani torni Aasta tegijate valimise traditsioon on levinud mitmetes Selle all on veega alla kandunud tumedatest huumusainetest ja Oli aasta 1989. 24. veebruaril pidi toimuma sini-must-valge riikides, eesmärgiks on valitud liike laiemalt tutvustada ning rauaühendite muundumisest kollakaspruuni tooni, kõvem liivakiht. lipu heiskamine Pika Hermani torni. Et sellest suurest sündmusest nende elu pisut lähemalt uurida või pöörata tähelepanu mõnele See kõik teeb leedemullast ühe Eesti ilusaima, aga samas väga osa saada, sõitsime juba 23. veebruari hommikul Tallinnasse. Õde aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Selleks korraldatakse näitusi, piiratud kasutussobivusega mulla. Liivast, põuakartlikku ja vähe elas Laagris,Tallinna lähedal, kuhu sõitsime bussiga nr.18, mis oligi viktoriine, joonistusvõistlusi, loodusõhtuid, õppeprogramme ja põhjavett kaitsvat ning väheviljakat leedemulda kasutatakse lõpppeatus. Ega suurt öö jooksul magada saanudki, olime ärkvel. muud. Kõige esimesena hakati Eestis valima aasta lindu. Eesti harva põllunduses. Mulla rahvusvaheline nimigi, podzols, viitab Kell pool viis olime üleval, et jõuda Toompeale enne päikese tõusu lipuheiskamise ajaks. ornitoloogiaühingu eestvedamisel on see toimunud juba 1995 mulla omadustele, tulenedes vene keelsetest sõnadest pod – all Linna sõitsime kolmekesi – abikaasa, õemees ja mina. Pääskülas aastast, kuid näiteks Saksamaal valiti aasta lindu esimest korda ja zola – tuhk. Samas kasvavad leedemullal kaunid sambliku- ja tuli buss nii rahvast täis, et enam rohkem peale ei mahtunud. Välju- juba 1971 a. Hiljem on lisaks lindudele hakatud valima ka aasta pohlamännikud, mis on peale palgimetsa hinnatud kõrgelt ka mar- sime Jaani kiriku peatuses, et jõuda otse Toompeale. puud, orhideed, looma, liblikat, mulda ja seent. Viimase uudisena ja- ja seenemetsadena. Leedemuldadel asub hea kaevatavuse Sinna jõudes nägime, et rahvast oli palju kohal, suure trügimisega on lisandunud sellesse nimekirja ka sammal. Siinkohal on sobiv tõttu ligi veerand Eesti kalmistutest. Leedemullad moodustavad saime raudaiani, kust oli parem vaade tornile. Aia sees olid need, kes piiluda Eestimaa looduse käesoleva aasta tegijate nime taha umbes 6% kogu Eesti muldkattest ja üle 14% metsamuldadest, olid selle sündmusega seotud – koorid, sõnavõtjad, orkester. Kõikjal ning saada nendega lähemalt tuttavaks. enim leidub neid Kagu-Eestis aga ka Peipsi põhjarannikul, Lahe- lehvisid sini-must-valged lipud, oli ka Läti ja Leedu lippe. Aasta muld on männimetsade värvikas leedemuld, mida maal, Hiiumaal Kõpu poolsaare piirkonnas ja mujal. Koos päikesetõusuga heisati lipp Eesti hümni saatel, heiskajad enim leidub just Kagu-Eestis. olid Arnold Rüütel, Veljo Tormis, Enn Põldroos, Indrek Toome, Vaino Aasta mulda valivad Eestis alates 2014 aastast Eesti Mulla- Mari Kala, Väljas jt. Kogu rahvas laulis hümni kaasa, pühiti pisaraid. Algasid teaduse Selts ja Eesti Maaülikool. Soovides tutvustada suhteliselt Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist päevakohased kõned vaheldumisi koorilaulule. väikese Eesti väga mitmesuguseid muldi, mida on kokku sada- Läti ja Leedu filmimehed tunglesid rahva seas, et kõike jääd- kond. Eesti ala nüüdisaegsete muldade areng algas pärast vii- Tänusõnad suure südamega bussijuhile vustada ja võtsid intervjuusid. Meie filmimehed olid aia sees, et mase jääaja lõppemist esimeste taimede ilmumisega. Mullastiku Tahan tänada GoBus’i bussijuhti Mati Maastik, kes sõitis asjaosalistele lähemal olla. kujunemist on mõjutanud vahelduv pinnamood, aluspõhjakivimid, Ilm oli sula, lund eriti ei olnud, kõik oli poriseks tallatud, saapad 7. veebruaril liinil nr 46. setted (liiv, kruus, savi jne), aastaaegade vaheldumine, veeolud, ligunesid jalga ära, jalad külmetasid, aga enne ei lahkunud, kui üritus Minu esimese klassi laps sõitis kogemata kodu peatusest taimestik jne. Liikudes põhjast lõunasse väheneb muldade lubja- oli lõppenud. mööda. Laps helistas isale, kes soovitas järgmises peatuses Rahvas oli ülevas meeleolus,sooviti üksteisele õnne ja kõik olid sisaldus, Lääne-Eestis on aga enam soostuvaid muldi. maha tulla ja hakkas talle ise autoga vastu minema. rõõmsad, nagu üks pere. Leetmullad ehk leedemullad on iseloomulikud väheste Bussijuht, nähes õnnetut last, ei lasknud teda järgmises Päris kaua seisti veel Toompeal ja vesteldi omavahel, siis hak- rohttaimedega männimetsadele. Tugevalt happelisel, toitaine- peatuses maha vaid keeras bussi ringi ja hakkas tagasi kasid massid tasapisi laiali minema. Võttis omajagu aega, enne kui tevaesel liival tekkinud mullal puudub viljakas huumuskiht või sõitma. oli võimalik bussile saada ja tagasi jõuda. on see siis väga õhuke, sest happelises ja kuivas keskkonnas Oli väga külm ilm. Aitäh bussijuhile, kes hoolis õnnetust Elamus oli vägev, nagu oleks see olnud just äsja! tekib huumus väga aeglaselt. Kui teha mulda kaevis, on näha, lapsest rohkem, kui bussigraafikust. et pinnalt sügavuse suunas vaadates järgneb metsakõdu kihile Kalju-Johannes Kullerkupp liivane, tuhkhalli värvitooniga toitainete vaene väljauhtehorisont. Kati Kongo veebruar 2016 räpina rahvaleht 7

Räpinas loomemajas võib näha Lugupeetud Räpina, Veriora, Mikitamäe, Orava ja Värska valla Elmar Eriku puuskulptuure elanik: lapsevanem, haridustöötaja ja kohaliku omavalitsuse ametnik ning Tartu rahu aastapäeva õhtul avati Räpina loomemajas puukujuri Elmar Eriku puuskulptuuride näitus. Veel enne volinik avamist sattus Räpinasse Maire Aunaste. Loomemaja välis- uksel tervitas teda lõbus konn, mis talle kohe silma hakkas: Kutsume Sind teisipäeva, 28. veebruari õhtul algu- „Mul on konnadega mingi teema, kus ma käin, on alati kuskil sega kell 18:00 osalema Viluste kooli saalis toimuval aru- mõni konn.“. Loomemaja fuajees Aunastele muljet avaldanud telul – seminaril, mille teemaks hea hariduse võimalikkus skulptuuride tõttu lubati enne õiget aega näitusesaali sisse ning kooli ja kogukonna võimalikud arenguväljakutsed: kiigata. Talle meeldisid väga uhked tuttpütid ja joogamees. millist kooli me tahame, mis vahe on kogukonnakoolil Puuskulptor Elmar Erik on sündinud Võrumaal. “Poisikest ja koolikogukonnal, kuidas kogukond saab piirkonna saati olen nuga või peitlit käes hoidnud,” ütleb ta enda kohta. Ta hariduselus kaasa rääkida ja hariduse ning kooliga on lõpetanud Tallinna 12. kutsekeskkooli ja omab viienda kate- seotud otsuseid mõjutada. gooria tisleri diplomit. Töö kõrvalt õppis ta Eesti Riiklikus Kuns- Sellele arutelule-seminarile on kutsutud Räpina piir- tiinstituudis kaugõppes kirjakunsti. Esimene töökoht oli Räpina konna (Räpina, Veriora, Mikitamäe, Orava ja Värska vald) näidismetsamajand, kus ta töötas näitagitatsioonikunstnikuna, kogukondade liikmed. ning siis hakkasid tulema ka esimesed teenustööd. Seminari läbiviijateks on Eesti Lastevanemate Liidu Kõige parem aeg näitusele minna ongi tõenäoliselt näituse esindajad Aivar Haller ja Ivar Tröner. avamine. Siis saab näha ka autorit ennast ja kuulda huvitavaid Seminari läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond. lugusid tema loomingu kohta. Nii oli selgi korral. Erik rääkis nii Rohkem infot projekti kohta mõnegi teose saamislugusid. Näiteks kuidas soost paistis üks http://polva.maavalitsus.ee/projekt-kool-kogukonna- jändrik puujuur, mis kunstniku kujutluspildis kohe uue tegelasena suda- elama hakkas – nii oligi ta vaja mätta varjust välja sikutada ja kodus veidi lihvi anda ning sai sellest akrobaat. Irevil hammastega Skulptor Elmar Erik tutvustamas oma loomingut. Põlva Maavalitsus ja justkui jalga kaela taga hoidvast puuoksast sündis aga teos nimega „Jooga“. Kujur ütles, et väga oluline on kujude juures ka valguse ja varjude mäng. Nii oli paigutatud valge seina äärde musta värvi puidust veidi kõver tegelane, millele prožektor sedasi peale paistis, et seinale joonistus tugevalt veel üks samasugune kuju. Kui käia ümber skulptuuri, on tunne nagu see tantsiks. Autor nimetas toese kuraditantsuks. Ühed külastajate lemmikud on kindlasti tuttpütid, mille skulp- tor Elmar Erik oma kodu hoovist näitusele vedas. Need on juba 17 aastat vanad, kuid väga hästi säilinud. Saladuse tuttpüttide heast vormist avaldas skulptor kohalolnuile: „Need pole mus- taks tõmbunud, kuna kasutan enda valmistatud spetsiaalset pinnatöötlussegu. Soovitatakse linaõli, aga see ei sobi, linaõli on Räpina haldushoone toores materjal, puit tõmbab kolme aastaga mustaks. Peab ole- ma sobivas vahekorras tehtud segu. Segu komponendid loetles (Kooli 1, vallamaja) esimesel korrusel skulptor lahkesti üles ja mainis, et linaõli on vaja kindlasti keeta on avatud Tehnikamarket segu tegemisel. „Tõrvaõliga teevad saemehed, aga sellega läheb puuskulptuur juba aastaga mustaks. Päike on puuskulptuuride Tehnikamarket OÜ on 2009. aastal loodud e-kaubandusega kõige suurem vaenlane. Söövitab puitu palju rohkem kui vihm,“ tegelev ettevõte, mis tegutseb interneti vahendusel ning kelle rääkis Erik. üheks suuremaks suunaks on elektroonikatoodete müük, paigal- dus ja hooldus ning kaupade müük e-poes www.tehnikamarket.ee. Millist puitu kasutate ja mis on teie lemmikmaterjal? Alates 2015 aasta algusest pakub Tehnikamarket oma klien- Hindan puidu väärtust tema elu poolest, näiteks tamm – tuge- tidele ka kasutatud äriklassi elektroonikat. Räpinas on kohapeal vuse sümbol, mõnusa tekstuuriga. Tammest on see konn näiteks, võimalus tutvuda kasutatud elektroonikaga ja teha tellimusi ka mis loomemaja välisukse kõrval tulijaid tervitab. Lehis on üks kohapeal e-poest, kus on üle 15 000 toote. tore puu – kõige vaigurikkam puu, kõige kiirema kasvuga Eestis Skulptori arvates võiksid sportlaste auhinnad olla pigem ja tema tekstuur on mõnus. Valgusskulptuur ja öökull näiteks sellised kui plekist karikad. Fotod: Vaike Tammes on lehisest. Öökulli puhul sain lehisest välja töötada reljeefsed Valimised EELK koolis, oli joonistushuvi, aga võeti sõjaväkke ja jäi pooleli. Koolis suled, puu materjal annab hea valguse-varjude mängu. Tuttpütid oli joonistamine kolm – ajasime õpetajaga jonni, sest oli selline Räpina Miikaeli koguduses on tehtud pajust, see on värviline puit. õpetaja, kes ütles, et joonistage, aga mingeid juhtnööre ei andnud. Väljapanekul on ka kunagised suveniirid - erinevad laekad. On möödunud neli aastat ja koguduse liikmetel tuleb valida Mõnikord ütles tunni algul, et vaadake aknast välja ja hakake Kunstnik rääkis, et kunagi metsamajandis töötades tegi ta ma- uus nõukogu koosseis. joonistama. Tunni lõpus tuli tagasi, tahtis töid näha, kõigil olid jandile suveniire. EELK Räpina Miikaeli koguduse nõukogu uue koosseisu puhtad paberid – tegemata töö, hinne 2. Mõõt sai täis, tahtsime valimised toimuvad 19.–26. veebruaril 2017 aastal. Hääletada Vaatasime lähemalt kaunistatud laekaid. Millises tehnikas lõpuks näidata, et juhendada on ka ikka vaja. Kompositsiooni ja saab 19. veebruaril, 24. veebruaril ja 26. veebruaril kirikus enne on need tehtud? muud olulist. ja peale jumalateenistust ning 20.–24. veebruaril koguduse Siin on näha nii põletus- kui lõiketehnikas tehtud suveniirkar- Kunagi olin pikalt kollatõvega poolteist kuud haiglas, siis kantseleis, aadressil Võõpsu mnt 7. kell 9–12. bid. On värvilisest puidust kokku kujundatud mustreid. Kasutatud joonistasin palju, sest igav oli, aega oli palju. Lasin kodust tuua Koguduse juhtimisorgani valimistel saab osaleda vähemalt on erinevate puude liike, siis tulevadki värvid - kunagi tegin lausa suure ploki joonistuspaberit. 18-aastane konfirmeeritud koguduse liige, kes samas või mõnes maali värvilisetest puitudest, nüüd on kahju, et ära andsin. Teismelisena hakkasin voolima, see huvitas veel rohkem kui teises EELK koguduses on eelmisel või jooksval kalendriaastal Ühel suveniirkarbil on eriti uhke õisornament. Millest see joonistamine. Hakkasin puidust hobusepäid ja muud voolima. käinud armulaual ja teinud liikmeannetuse ning kelle õigusi ei ole Kui tuli Husqvarna saag, siis mõtlesin, et nüüd hakkan suuri koosneb? kirikukari korras piiratud. puuskulptuure tegema ja tegin mõnuga. Ornamendil on neli-viis erineva puu liiki: pähkel, saar, maha- Valitava nõukogu suuruseks määras ametis olev nõukogu 20 Kunagi telliti mult töö juures Lenini skulptuur. Ütlesin, et gon, pöök. On ka üks võõrpuu liik, mida ma ei teagi, jalakas vist, liiget, nagu see on olnud ka senini. modelli on vaja. Aga kust modelli võtta, ei saa ju Leninit mauso- ja eri tüüpi pähklipuid. Ameti poolest kuulub nõukogusse koguduse õpetaja. Kui töötasin metsamajandis, toodi sinna Aafrikast erinevaid leumist ära tuua. Otsisin plakateid, igal pool oli isemoodi nägu. puitusid mööbli tegemiseks, mina tegin seal suveniire. Kõiki Käisin raamatukoguski otsimas, lõpuks võtsin rublase mündi, selle Vello Kasearu võõrpuude liike ma isegi ei tea, mis nad olid. järgi tegin. Oli vaja krohvitud seinale suur nägu teha. Direktor tuli EELK Räpina Miikaeli koguduse juhatus järele, vaatas ja ütles: „Da, Lenin, no estonets“ – on küll Lenin, Kuidas teist puuskulptor sai, kas olete seda ametit õppi- aga eestlane. Ütlesin, et ma ei tahtnud karmi näoga teha, ikka nud? lõbusam peab olema. Õppisin Tallinnas puidutehnoloogiat, kus sain tisleri paberid. Puuskulptuur aga on vaimus sees, seda pole õppinud. Õppisin Küsitles plakatikujundust ja kirjakunsti. Natuke küll käisin Tartu Kunsti- Vaike Tammes RÄPINA KULTUURKAPITAL TEATAB Viivi Pahla SA Räpina Kultuurkapital 2017. a jaanuari taotlusvooru esitati tähtaegselt 6 taotlust kogusummas 2906 eurot. SA Räpina ja Kultuurkapital eraldised nõukogu 02.02.2017 otsusel olid järgmised: Tiia Vardja Toetuse summa Taotleja Projekt eurodes MTÜ FANNI Räpina valla rahvakultuurikollektiivide koostöö Petseri rajooni Laura 650 õnnesoovid 80-aasta kultuurimaja isetegevuskollektiivide vahel juubeli puhul! Eva Saar Jakob Tähe osalemine rahvusvahelisel metsasarvekonkursil Ērgļis 136 (Läti Vabariik) Õnnitlevad MTÜ Ruusa Rahvakultuur Loominguline stipendium Anu Tuvikule 300 naiskoor Koidula ja Elli Käbin Räpina valla Noorte Puhkpilliorkestri osalemine Põlvamaa Noorte 160 dirigent Jaanus Prükk Puhkpilliorkestri laagris 18.–19. veebruar 2017 Räpina ÜG Õpilasesindus, 14. maakondlik sõbrapäevapidu ansambliga Tanel Padar ja The Sun 650 president Mari-Liis Vosmi Margot Suur Kontsert „Õhtu lauludega“ 650 KOKKU 2546 Märtsikuu Rahvaleht ilmub 24.03 SA Räpina Kultuurkapital taotluste esitamise tähtajad 2017. aastal on 17. märts, 26. mai ja 06. oktoober. Taotlemise kord, taotluse ja aruande vormid on Räpina Kultuurkapital kodulehel www.rapinakultuurkapital.ee. Kaastöid ootame 10. märtsiks. Lisainfo telefonil 514 2596 või e-posti teel [email protected]. Toimetaja vastuvõtt Anu-Cristine Tokko, neljapäeviti 10–14. SA Räpina Kultuurkapital juhatuse liige 8 räpina rahvaleht veebruar 2016

Kultuurikalender veebruaris-märtsis ÕNNITLEME VANEMAID! R, 20. I 11.30 Etendus „Lamba samba“ See maailm mis elab sinus K, 22. II 19 Märka ja tunnusta 2016 mis sinuga ühes loodi Räpina Aianduskooli saalis on sama vana kui sina N, 23. II 11.05 Eesti Vabariigi aastapäeva aktus ja veidi su enda moodi... Räpina Ühisgümnaasiumis N, 23. II 12.10 Eesti Vabariigi aastapäeva aktus Jaan Kaplinski Räpina Ühisgümnaasiumis R, 24. II 11 Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud Jaron Borgmann mälestusjumalateenistus 19.01.2017 Räpina Miikaeli kirikus R, 24. II 12 Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud mälestushetk Ausamba pargis R, 24. II 19 Rahvalik peoõhtu. Oma 5. tegevusaasta täitumist tähistab tantsurühm Naksid ja Roosid. Tantsuks mängib ansambel Öbödös. Pidu on tasuta. Lisainfo ja lauakohtade broneerimine telefonil 517 6288. Ruusa Kultuurimajas L, 25. II 15 Vahva vastlapäev Leevakul Leevaku Metsanuka puhkealal T, 28. II Vastlapäev Räpina Lasteaias Vikerkaar Tegeleme arboristikaga ja T, 28. II 18 Maakondliku projekti „Kool – kogukonna süda“ ohtlike puude raiumisega esimene arutelu-seminar Viluste Põhikooli aulas Teie kinnistutel. T, 7. III 19 Naistepäevakontsert: laval säravad tähed Noorkuu ja Gram of Fun. Pilet eelmüügis Lisaks ka kännufreesimine, 10 eurot, kohapeal 15 eurot. muru trimmerdamine ja Lisainfo telefonil 796 1361. Räpina Aianduskooli saalis erinievad raieliigid: K, 8. III 18 Eesti Kontsert esitleb: Mihkel Poll (klaver). Pilet täiskasvanule 5 eurot, õpilasele ja 1. Võsalõikus nii harvesteri eest, pensionärile 3 eurot, Räpina Muusikakooli Ostan parima hinnaga ümmarguste või õpilasele tasuta. Räpina Muusikakoolis ovaalsete kividega merevaigust kaelakee. kui järel. N, 9. III Räpina Ühisgümnaasiumi lahtiste uste päev Aus kaup ja raha kohe kätte. Räpina Ühisgümnaasiumis 2. Suurte puude lõikus L, 11. III 17 Koorikontsert. Esinevad naiskoor Emajõe Helista julgelt! Tel 58710351 Laulikud, dirigendid Viime Maide ja Mariell (harveteri järel) Piispea ning Tartu Akadeemiline Meeskoor, dirigendid maestro Alo Ritsing ja Kuno Kerge. 3. Lageraie Räpina Aianduskooli saalis T, 14. III Emakeelepäev Räpina Ühisgümnaasiumis 4. Valgustusraie T, 14. III 18 Emakeelepäev. Traditsiooniline Kristjan Jaagu ja Ene sünnipäevapidu. Info 56218491 või 5. Harvendusraie e-post: [email protected] Lugupeetud kirurgia osakonna õde Räpina Avatud Noortekeskuses K, 15. III Emakeelepäev SILVI OIJOV, ArborWorks Oü Räpina Lasteaias Vikerkaar K, 15. III 11 Räpina Muusikakooli õppenõukogu koosolek Õnnitleme Teid 70. sünnipäeva ja +372 58 50 9873 Räpina Muusikakoolis 50. tööjuubeli puhul! [email protected] www.arborworks.ee NÄITUSED Teie patsiendid Elmar Eriku puuskulptuuride näitus on Räpina loomemajas avatud 27. veebruarini. Naiskodukaitse 90. aastapäevale pühendatud fotonäitus on Räpina loomemajas avatud 28. veebruarist kuni märtsikuu lõpuni. Näitus „Räpina Aianduskool aastatel 1924–1984 ehk näpud mullas, närvid korras“ on avatud Sillapää lossi saalis. Näitus „Oskar Tuvik 80“ on avatud Räpina Raamatukogus ja haldushoone I korrusel märtsi lõpuni. Näitus „Peipsitaguste eestlaste-sõjapõgenike vastuvõtmine Võõpsus, sügis 1943“ Võõpsu pritsikuuris, eelneval kokkuleppel telefonil 5207811. MEIE HULGAST ON LAHKUNUD

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea …

Hedvig-Lisette Kämbre 31.12.2016 Elfriide Zirnask 2.01.2017 Eha Kuus 4.01.2017 Luise Eerik 5.01.2017 Aleksandra Kaldmäe 5.01.2017 Tamara Punnek 6.01.2017 Milvi Pedmanson 7.01.2017 Aleksei Kuldranna 9.01.2017 Vello Sillaste 11.01.2017 Luule Kauss 16.01.2017 Salma Narusk 25.01.2017