2014

TOILA VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAATAMINE

Toila Vallavolikogu … aprilli 2014 otsuse nr … lisa TOILA VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAATAMINE SISSEJUHATUS...... 2 ÜLEVAATAMISE PÕHIMÕTTED...... 2 PLANEERIMISALASE OLUKORRA KIRJELDUS...... 3 KOKKUVÕTE ÜLEVAATAMISE TULEMUSTEST...... 29 ETTEPANEKUD RUUMILISE ARENGU EDENDAMISEKS...... 29

SISSEJUHATUS Toila valla üldplaneering on kehtestatud Toila Vallavolikogu 28.10.2005 määrusega nr 1.1 Üldplaneeringu esimese ülevaatamise tulemused kinnitati 7.03.2006 määrusega nr 10 ning teise ülevaatamise tulemused Toila Vallavolikogu 21.04.2010 otsusega nr 3. Üldplaneeringu koostamisel arvestati Toila valla arengukavaga aastateks 2002-2008, mis võeti vastu Toila Vallavolikogu 9. oktoobri 2002 määrusega nr 14. Käesoleval ajal kehtib Toila valla arengukava 2014-2020 mis võeti vastu Toila Vallavolikogu 26. veebruari 2014 määrusega nr 3. Analüüsitud on üldplaneeringu visiooni ja eesmärkide vastavust valla arengudokumentidega.

ÜLEVAATAMISE PÕHIMÕTTED Planeerimisseadus rõhutab kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu ülevaatamise vajadust, kuna üldplaneering, koos arengukava ja valdkondlike arengukavadega on omavalitsuse igapäevaste juhtimisotsuste langetamise üks alusdokumente. Neist on just üldplaneering kolmandatele osapooltele maakasutuse ja ehitamise osas juriidiliselt siduv dokument. Siit peab saama vastuse, mis on valla või linna arengu siht, ruumilise planeerimise põhimõtted ja nõuded detailplaneeringute koostamiseks. Üldplaneeringu ülevaatamise põhirõhk peab olema strateegilistel eesmärkide täitmise järgimisel. Seega sellel, kuidas kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja valitsusasutuste koostöös kujundada senisest tasakaalustatum, igas Eesti paigas inimeste põhivajaduste rahuldamist tagav ruumiline areng.2 Planeerimisseaduse § 29 sätestab kehtestatud planeeringute ülevaatamise kohustuse osas järgmist: (1) Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse: 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; 4) muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/957937 2 Nõuanded üldplaneeringute ülevaatamiseks. Siseministeerium, 2013

2 (3) Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle kohalik omavalitsus ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. (4) Kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerib kohalik omavalitsus avalikkust vastavas ajalehes. Planeeringute ülevaatamine on üks loogiline etapp teadliku planeerimise rakendamisel. Vajadusel saab sellele järgneda uute sobilike planeeringute koostamine, et eristuda ja olla edukas kohalikule kogukonnale kõige sobivamal viisil. 3 Omavalitsuse arengu suuna määrab teadlikult valitud visiooni sihipärane elluviimine strateegia toel. Visioon ja strateegia panevad aluse nii üldplaneeringule kui ka arengukavale ja muudele sektorarengukavadele. Üldplaneeringu sisulise ülevaatamise puhul tuleb lähtuda visioonist. Kõik see, mis visiooni ellu viib, on eesmärgipärane. Kõik, mis seda takistab ega arvesta kohaliku keskkonna ja kogukonna eripära, vajab ilmselt korrigeerimist. Korrigeerimiseks või muutmiseks kasutatava planeeringu liiki valides tuleb otsustada sellise planeeringutüübi kasuks, mis pakub kõige odavamat, lihtsamat ja kiiremat teed visiooni elluviimise tagamiseks. Sisulise ülevaatamise kõrvaltulemusena saadakse ka motivatsioon millegi muutmiseks või muutmata jätmiseks. Kehtiva üldplaneeringu kontekstis peab toimuma ka detailplaneeringute ülevaatamine. Kui kehtiva üldplaneeringu aluseks olev visioon ja strateegia on endiselt päevakohased, siis jäetakse kehtima ka kõik need detailplaneeringud, mis viivad valla või linna lähemale oma visiooni elluviimisele. Kui visioon ja strateegia on muutunud, tuleb üle vaadata, kas mõni seni kehtinud detailplaneering võib takistada uute eesmärkideni jõudmist. Planeeringute ülevaatamine annab võimaluse erinevad arengutahud tasakaalustada, samuti tarbe korral tunnistada vajadust muuta seni omavalitsuse arengu aluseks olnud visiooni või see visioon luua. Kui kehtima jäävad planeeringud viivad ellu omavalitsuse soove ja omavalitsus suudab neid hallata, saab planeeringu alusel teha kiireid teadlikke valikuid ning sellega soosida omavalitsuse visiooni realiseerumist ja majanduse elavnemist. Kvaliteetne keskkond on muutunud tähtsamaks kui kunagi varem. Oma arengut teadlikult suunav omavalitsus vajab eelkõike kvaliteetset elu-, ettevõtlus- ja looduskeskkonda ning selle arengut suunavat kvaliteetset planeeringut. Keskkonna kvaliteeti ei taga planeeringute paljusus vaid ennekõike kvaliteetsete ja tegelikult elluviidavate planeeringute olemasolu ning planeeringuga eesmärgistatud koostöö nende elluviimiseks. Kvaliteetne elukeskkond tõmbab üldjuhul ligi hoolivaid, hea sissetulekuga ja oma kodukohta hindavaid lojaalseid elanikke. Kvaliteetne ettevõtluskeskkond on mitmekesiseid töökohti pakkuv, ekspordile ja uuendustele orienteeritud, haridustasemelt ja oskustelt erinevatele inimestele tööd pakkuv ning piirkonna eripärasid arvestav. PLANEERIMISALASE OLUKORRA KIRJELDUS PLANEERINGUKOHASE ARENGU TULEMUSED JA PLANEERINGU EDASISE ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

PLANEERINGUKOHASE ARENGU TULEMUSED

3 Vt ka Lass, K., 2010. Kehtivate planeeringute ülevaatamine ja toimivuse tagamine. Keskkonnatehnika 1; Lass, K., 2013. Taas on aeg süveneda kehtivatesse planeeringutesse. Keskkonnatehnika 6.

3 Üldplaneeringu lähteseisukohtadest tulenevad Toila valla arengusuunad ja prognoosid on leidnud valdavalt kinnitust. Tulevikus muutub senisest veelgi olulisemaks omavalitsuste vaheline koostöö ning turismiteenuste ühine arendamine. Üldplaneeringust sõltuvad eeldused on selleks jätkuvalt olemas.

ÜLDPLANEERINGU JA ARENGUKAVA STRATEEGIATE VASTAVUS Toila valla üldplaneeringus kirjeldatud valla ruumilise arengu üldeesmärk: Vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Toila vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse rahulikku miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Tootmisalasid uutesse asukohtadesse valdavalt ei kavandata ega laiendata ka olemasolevates asukohtades oluliselt, endiste tootmisalade kasutuselevõtt korrastab maakasutust ning võimaldab leida mahajäetud ehitistele uus kasutusotstarve. Toila valla arengukavas 2014-2020 on analüüsitud varasemaid arengudokumente ning koondatud aruteludelt uusi ettepanekuid. Välja on toodud eesmärgid, mille saavutamisele on suunatud valla pingutused: Visioon: Toila vald on parima elukeskkonnaga omavalitsus. Seda iseloomustab: . Toila valla hoiak maaelu traditsioonide väärtustamisele – vallas väärtustatakse ajalugu ja traditsioone, hoitakse neid elus ning leitakse neist inspiratsiooni tuleviku jaoks . Toila vald on kogukonnakeskne – valla elanikud moodustavad kogukonna, mille sidusus ületab ealised ja rahvuslikud barjäärid, kogukond on valla omavalitsuse toimimise baasiks . Toila vald toetab kodanikualgatust – vald soodustab valla kogukonna liikmete algatusi ning toetab nende elluviimist pakkudes vajadusel tuge erinevate ressursside kaasamisel . Toila vallas elavad ettevõtlikud, uuendusmeelsed ja haritud inimesed Missioon: Väärtustame oma elukeskkonda, loome tingimused uuendusmeelseks ja püsivaks arenguks. Missioon määratleb olulisima omavalitsuse olemasolu eesmärgina elukeskkonna säilitamise ja selle arengutingimuste loomise. Elukeskkond on „oma“ - see tähendab ta on omane ja väärtuslik nii valla elanikule, valla külalisele, turistile, ettevõtjale ja kolmanda sektori organisatsioonidele. Missiooni jälgides loob omavalitsus eeldused ja tingimused tulevaseks uuendustele suunatud arenguks vallas. Arengukava järeldusena on valla tulevikuväljavaated üldiselt positiivsed ning vald omab ka majanduslikku jätkusuutlikkust. Oluline on valla arendustegevustes hoida valla elanike ja soodustada kodanikuühiskonna arengut vallas ühelt poolt ning looduskeskkonda ning sellest tulenevaid võimalusi teiselt poolt. Arengukava visiooni ja missiooni kooskõla üldplaneeringu üldeesmärkidega on väga hea.

HALDUSPIIRID Arengukavas 2010-2017 on halduskorralduslike kitsaskohtadena tuvastatud halduspiiride korrigeerimine naaberomavalitsustega: Oru linnaosa ja Sillamäe linnaga.

4 Valla üldplaneering Toila valla liitumist Kohtla-Järve Oru linnaosaga ei kavanda, kuid jätab selle võimaluse tulevikus. Üldplaneeringus on liitumist analüüsitud ning leitud, et Oru linnaosa vajab olulist välist abi, et korrastada kommunaalmajandus, tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur. Toila valla vahendite kasutamine selleks otstarbeks oleks valla elanike seisukohalt ebasihipärane. Vastavalt Sillamäe linna üldplaneeringus kavandatule ning Sillamäe Linnavalitsuse ettepanekule on üldplaneeringus tehtud ettepanek Sillamäe linna ja valla piiri muutmiseks, et anda garaažiühistu Horisondi maa-ala Sillamäe linnale üle. Piiri muutmine on halduspiire loogiliselt korrastava formaalse iseloomuga. Sillamäe üldplaneeringu ülevaatamise tulemustes (Sillamäe LV 11.02.2010 korraldus nr 65-k, lisa 1) on fikseeritud, et Toila valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek Sillamäe linna ja Toila valla piiri täpsustamiseks vastavalt Sillamäe linna üldplaneeringule, selles osas on koostamisel taotlus piiri muutmiseks. Arvestades Toila Vallavolikogu 27.02.2013 otsusega nr 133 „Haldusüksuse piiride muutmise ettepaneku esitamine Sillamäe Linnavolikogule“ ja Sillamäe Linnavolikogu 25.04.2013 otsusega nr 151 “Sillamäe linna ja Toila valla piiride muutmise algatamisega nõustumine“ Toila Vallavolikogu taotles 19.juuni 2013 otsusega nr 144 Toila valla ja Sillamäe linna piiri korrigeerimist. Sillamäe linnaga on piir muudetud vastavalt Maa-ameti peadirektori 27.11.2013 käskkirjale nr 534. Kooskõla üldplaneeringuga väga hea.

MAAKASUTUS Arengukavas on esile toodud, et Toila valla maakasutuse määrab toimiv ja asjakohane Toila valla üldplaneering, mis on üle vaadatud 2010.aasta kevadel. Vald on säilitanud tervikliku maakasutuse ning on välditud stiihilist arendust. Seetõttu ei lange elamualade osas soovitud ja planeeritud alad alati kokku arendajate huvidega. Vaatamata sellele, et paljud põllumaad on kasutusest väljas, on jätkuvalt võimalik nende taas kasutusele võtmine põllumajanduslikuks tootmiseks. Asustusstruktuuri ruumilise arengu põhimõtted ei toeta monofunktsionaalsete suurte uus väikeelamualade teket ja soosib loodussäästvamaid ja pikaajaliselt kestvamaid lahendusi, mis ei määra suurt hulka maad kinnisvaraarenduste ootusel sööti. Täiendav väikeelamuehitus väiksemate gruppidena toimub Toila ja Voka alevikus ning oluline on seda vallale jõukohaselt toetada tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri ning teenuste kättesaadavusega. Toila-Voka vahelise piirkonna arengu huvides ei ole otstarbekas Toila alevikust itta jäävatel aladel tiheasustuse ja sellega kaasneva võimaliku ridaküla tekke võimaldamine. Üldplaneeringu rakendamisel ja detailplaneeringu tingimuste esitamisel eelistada ehitusliku maakasutuse koondumist külasüdamikesse ning vältida loodusalade täisehitamist. Üldplaneering väärtustab otstarbekat maakasutust ja haritavate maade säilitamist. Kooskõla väga hea.

5 HEAKORD JA HALJASTUS Vanemates väikeelamupiirkondades leidub iseloomuliku haljastusega tänavaid, mis oluliselt parandavad elukvaliteeti ning kinnisvara hinda neid ümbritsevatel kruntidel. Asulate terviklikuks kujundamiseks ning soodsa ja atraktiivse elukeskkonna tagamiseks on vajalik detailplaneeringud koostada valla korraldamisel suuremate kokkukuuluvate alade kaupa, mis tagaks nii haljasalade kui ka teede võrgustiku ning ka piirkondade üldilme terviklikkust. Arenguperspektiive arvestades tuleb koostatavates detailplaneeringutes ja/või projektides lahendada ka konkreetsete elamugruppide haljastus. Koostatud on kalmistu kujundusprojekt. Probleemina on arengukavas nimetatud vananenud maaparandussüsteeme. Vajalik on tagada nende süsteemide toimimine, et vältida põllu- või karjamaade soostumist. Valla territooriumil toimivate maaparandussüsteemide kasutamine, puhastamine ja korrastamine on oluline nii alevike heakorra tagamisel kui ka külade heakorra tagamisel. Maaomanike eestvedamisel on algatatud maaparandusühistu eesmärgiga hakata valla kaasabil tegelema maaparandussüsteemide korrastamisega. Käesoleval ajal on maaparandusühistu tegevus seiskunud. Valla üldplaneeringus on rõhutatud, et Toila vallale on rohealade ja maastike mitmekesine süsteem ainuomase elukeskkonna kvaliteedi kandjaks. Planeeringus on täpsustatud ja kasutustingimused seatud maakonna teemaplaneeringus määratud väärtuslikele maastikele ja miljööväärtuslikele ajastumaastikel4 Seatud on rohevõrgustiku säilimist ja toimimist tagavad tingimused, mis soosivad puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduvaid tegevusi ja Oru pargi ning ulatuslike maastikuosade korrastamist omavahel seotud puhkealadena kasutatavateks. Kohaliku rohevõrgustiku tähtsaks osaks on ka teedeäärne haljastus alleede ja haljasribadega. Väärtustatud on põllumaade kasutusel hoidmist põllumajandusliku maa või avamaastikuna ning kaevandatud põlevkivikarjääride alade rekultiveerimine metsaks. Üldplaneeringuga on ette nähtud Toila kalmistu laiendamine ning haljasala kavandamisega reserveeritud võimalus selle laiendamiseks tulevikus. Arvestatud on rahuvööndiga kalmistu ja väikeelamute vahel. Rohevõrgustiku käsitlus on asjakohane ja kuulub jätkuvalt arvestamisele. Kooskõla üldplaneeringuga väga hea.

AJALOO-, ARHEOLOOGIA- JA KULTUURIMÄLESTISED Toila valla visiooniks on hoiak maaelu traditsioonide väärtustamisele – vallas väärtustatakse ajalugu ja traditsioone, hoitakse neid elus ning leitakse neist inspiratsiooni tuleviku jaoks. Vallas on suur hulk olulisi loodus- ja kultuuriobjekte, mis omavad turismialast potentsiaali. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek võtta kaitse alla Voka vana koolihoone. Kooskõla üldplaneeringuga väga hea.

4 Sarnanevad miljööväärtuslikele hoonestusaladele Planeerimisseaduse mõistes, kuid mõninga erinevusena viimastest laienevad need ka hajaasustusaladele.

6 KULTUUR, SPORT, REKREATSIOON Loob eeldused inimeste aktiivsemaks kaasalöömiseks kohalikus elus läbi aktiivse eluhoiaku, edendab seeläbi inimeste ettevõtlikkust, loob ettevõtlusele uusi võimalusi ja nišše, vähendab terviseriske läbi tervislike eluviiside propageerimise. Toila vallas on hulgaliselt ühiskondlikke objekte, mis on alarakendatud, näiteks Toila Gümnaasiumis olevate ruumide vähene kasutatus valla ühingute jt huvigruppide poolt. Puudub piisavalt kvaliteetne kultuurivaldkonna tehniline infrastruktuur. Amortiseerunud Voka staadion ei võimalda seda vastavalt olemasolevale nõudlusele maksimaalselt rakendada. Toimib aktiivne kolmanda sektori tegevus kultuuri- ja spordivaldkonnas. Mittetulundusühingud on kaasatud arvestatavate koostööpartneritena erinevate projektide läbiviimisel. On olemas heal tasemel spordikompleks Vokas. Valminud Toila terviserada Oru pargis on üks Eesti atraktiivsemaid terviseradasid. Toila valla rahvamajas Vokas toimub peamine seltsitegevus Toila vallas. Samas tegutseb noortekeskus. Renoveeritud on saal ja noortekeskuse ruumid. Hoone vajab täielikku renoveerimist, mille järgselt oleks võimalik seda maksimaalselt kasutada, sh kasutada sealset saali valla esindussaalina. Üldplaneeringus on toodud ulatuslik loetelu puhke- ja virgestusaladest, mis on vajadusel aluseks nende munitsipaalomandusse taotlemisel. Sotsiaalse infrastruktuuri osas (tervishoid, haridus, sotsiaalhoolekanne, kultuur) üldplaneering maakasutuse laienemist ei kavanda ja lähtub sellest, et vajalikke teenuseid on võimalik soodsamalt osutada olemasolevaid ehitisi vastavalt kasutusele võttes ja kohandades Kooskõla üldplaneeringuga väga hea, arenguvõimalused tagatud.

2.5.1 RAHVASTIK Vallas toimus oluline rahvaarvu langus aastani 1996. Peale seda on rahvaarv suurenenud. Tagasitõmbumine oli veel ka 2006. ja 2007. aastal, kuid 2008. aastast on elanikkond taas suurenema hakanud. Siiski on Toila valla rahvaarv kümnendi kokkuvõttes vähenenud ligikaudu 150 elaniku võrra. Valla eesmärk elanikkonna osas on tagada teenused ja säilitada olemasolev hea elukeskkond. Viimastel aastatel on rahvaarvu dünaamika Toila vallas kulgenud tõusvas joones. Seda eelkõige läbi uuselamurajoonide rajamise ning inimeste sissekolimise uutesse majadesse. Vananev rahvastik toob endaga kaasa vajaduse suurema hulga hooldusteenuste järele. See võib olla tulevikus ka oluliseks arenguvõimaluseks kuurortpiirkonnas hea kvaliteedi ja keskmisest kõrgema hinnaga eakate hooldusteenuste pakkumise näol. Järeldused: Toila valla rahvaarv on stabiilne, mida mõjutab positiivselt ränne naaberomavalitsustest. Toila on tuntud kui hea elukeskkonnaga piirkond, mis suurendab ümberkaudsetes linnades elavates inimestes soovi Toila valda elama asuda. Rahvastikuprotsesside prognoosimisel võib eeldada tulevikus Toila vallas rahvaarvu stabiilsust ning koos rändega elanikkonna mõõdukat kasvu. Positiivne rahvastikutrend loob Toila vallas eeldused asjakohase haridusteenuse pakkumiseks. Kooskõla üldplaneeringuga väga hea, arenguvõimalused tagatud

7 ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE Positiivse asjaoluna paistab välja väikeettevõtluse aktiveerumine, mis on eelkõige suunatud turismivaldkonnast tulenevate teenuste arendamiseks ning loob tulevikupotentsiaalis täiendavaid töökohti. Oluliste majandusnäitajate: tööhõive, keskmise palga ja SKP reaalkasvu võrdluses on näha, et prognoosid lähiaastateks on pigem positiivsed. AS Toila Sanatoorium (Toila Spa Hotell) on üks tugevus, millele vald toetub ja läbi mille end reklaamida võib. Üldplaneeringus on sihiks seatud keskkonnasõbraliku ettevõtluse eelisarendamine, millega viiakse miinimumini keskkonna saastatus, kuni kaoksid tootmispiirkonna maakasutuspiire ületavad elamualadele ja puhkealadele ulatuvad keskkonnamõjud. Asulaga vähem seotud tootmise ja äride maa-ala on soodus arendada väljakujunenud asukohas. Sellele piirkonnale on tagatud soodus ligipääs ning samas ei koorma maakasutusest tingitud mootorsõidukiliiklus aleviku tänavaid. Ühe majanduselu elavdavaks võimalusena on muu äritegevuse kõrval esile tõstetud turismi, eriti siseturismi arendamine. Turismiteenuste osutamine loob eeldused väikeettevõtluse tekkeks, mis toetab äärealadel olevate külade säilimist. Kooskõla üldplaneeringuga väga hea, arenguvõimalused tagatud.

ELAMUMAJANDUS Toila ja Voka alevikud on ainukesed kompaktse hoonestusega alad vallas, millel on mitmekülgselt arenenud infrastruktuur. Uued suunad ühiskonnas ja majanduses on soodustanud valglinnastumist (eeslinnastumist). Rida- ja eramuehituse nõudlus suureneb linnade lähedastes looduslikult ilusates kohtades. Selleks otstarbeks on [üldplaneeringuga] reserveeritud ehitusmaa Toila ümbruses ja Voka alevikus. Võrreldes 2001. aastaga on suurenenud eelkõige eramute arv ning külade (Konju, Pühajõe) elanike arv. Uute korrusmajade järele puudub valla elanikel hetkel reaalne nõudlus, kuid nende järele võib tekkida vajadus lähitulevikus. Toila vald on populaarne elamise koht ning seetõttu on kinnisvara hinnad kõrgemad kui ümbritsevates piirkondades. Seoses kõrgete kinnisvara hindadega on noorte perede asumine Toila valda raskendatud. Toila valla elanike arv olemasolevate ja loodavate elamispaikade põhjal võib kasvada hinnanguliselt maksimaalselt 3000 elanikuni, mis tagaks olemasoleva infrastruktuuri ratsionaalse rakendatuse ja kvaliteetse elukeskkonna. Uusehituste puhul tuleb arvestada valla väärtusliku looduskeskkonna maksimaalse säilitamisega. Endised aianduskooperatiivid kujunevad tulevikus järk-järgult ümber elamumaadeks ning sellega tuleb arvestada tehnilise infrastruktuuri planeerimisel. Valla poolt kavandatud elamumaade arendamine (Kivi ja Metsapargi detailplaneering) on seiskunud maa munitsipaalomandisse taotluste negatiivsete vastuste tõttu. Üldplaneeringu lahendusega on valla üldist asustusstruktuuri säilitatud ning edasi arendatud. Asustusstruktuur pakub erinevaid elamis- ja tegevusvõimalusi väikelinna keskkonnast Toila ja Voka alevikus kuni külakeskuste ja hajaasustuseni valla kesk- ja lõunaosas. Asustusstruktuuri ruumilise arengu põhimõtted ei toeta monofunktsionaalsete suurte uus väikeelamualade teket ja soosib loodussäästvamaid ja pikaajaliselt kestvamaid lahendusi, mis ei määra suurt hulka maad kinnisvaraarenduste ootusel sööti. Täiendav väikeelamuehitus väiksemate gruppidena toimub lähitulevikus Toila ja Voka alevikus ning oluline on seda vallale jõukohaselt

8 toetada tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri ning teenuste kättesaadavusega. Infrastruktuuri planeerimisel on arvestatud endiste aianduskooperatiivide järk- järgulise ümberkujunemisega tulevikus elamualadeks. Üldplaneeringu liikluslahendus võimaldab alevikes tööstuse ja ladude maa-aladelt väljasõidud ja transpordi korraldada ilma tiheasustusalade ülejäänud piirkondade elukorraldust oluliselt mõjutamata. Üldplaneeringuga reserveeritud elamualadel on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Piirkonnad, mille kasutuselevõtt toimub tõenäoliselt kaugemas tulevikus, on määratletud detailplaneeringu kohustusega alana, detailsemaks tsoneerimiseks käesoleval ajal vajadus puudub. Vältida tuleb üksikhoonete teket lagedale väljale. Arenguhuvi ilmnemisel on soovitav alustada kogu ala planeerimisest valla korraldamisel ning teedevõrgu, tehnorajatiste ja kõrghaljastuse rajamisest. Sihiks on seatud külakeskuste arengut ja elamist külades toetav tehnilise infrastruktuuri (teed, veevarustus, puhastid, side jms) korrastamine. Tähelepanu on juhitud erinõuetele ehitamiseks kõrge radooniohuga piirkonnas. Aeg on näidanud nende põhimõtete üldist paikapidavust. Kooskõla üldplaneeringuga on väga hea.

KOMMUNAALTEENUSED Gaasivarustuse arendamiseks on vallas selged tulevikukavad, mida viiakse ellu etapiviisiliselt, vastavalt nõudluse kasvule. Korteriühistud on läinud üle individuaalküttele ning toimub järk- järguline iseseisva opereerimisele üleminek. Voka korterelamutes baseerub keskküttesüsteem lokaalsetele gaasikatlamajadele. AS Eesti Gaas arendab vallas gaasitorustikke kooskõlas uuselamu- ja tööstusrajoonide arenguga. Üldplaneering toetab gaasivarustuse arendamise kavasid ja seab trasside rajamiseks asjakohased tingimused. Kooskõla üldplaneeringuga väga hea. Ühiskanalisatsiooni rajamine Toila asulas on väga oluline, kuna asula piires on põhjavesi pindmise reostuse eest kaitsmata. Toila ja Voka alevikes, Konju külas ei ole kõik kompaktselt koos olevad eramud varustatud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning osa reovett võib sattuda endiselt pinnasesse Toila asulas on suur vajadus luua ühtne kogu asulat kattev vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Uutes planeeritavates elamupiirkondades on ühiskanalisatsiooni rajamine kohustuslik. Veevarustuse ja kanalisatsiooni trasse on rajatud Pikal tänaval ja Liiva tänaval. Rekonstrueeritud on Nõlva tänava kaev. Osaliselt ei ole taristute kättesaadavus vajalikul määral arenenud finantssuutlikkuse puudumise tõttu. Investeeringute vajadus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistesse (veepuhastid, pumplad, reoveepuhastid) ja torustikesse ületab valla rahalised võimalused. Piiratud ressursside tõttu peab arvestama Eesti riigi ja Euroopa Liidu toega. Üldplaneering ja Toila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (AS Pöyry Entec 2009) on omavahel kooskõlas ning üldplaneering toetab Toila ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeeringute kava 2009 -2021 elluviimist. Rajatud on uusi elektrivarustuse maakaabelliine. Tehnilise infrastruktuuri arendamise põhimõtted üldplaneeringus on päevakohased. Kooskõla üldplaneeringuga on väga hea.

9 2.7.1.1 TEED Vastavalt valla üldplaneeringule läbib Toila sadama planeeritav tee Toila endist piirivalve kordoni territooriumi. Planeeritav sadama tee on väga oluline Toila sadama ja supelranna väljaarendamiseks ning edasiseks ekspluateerimiseks. Oru pargi territooriumilt sadama transpordi väljaviimine muudab ohutuks Oru pargi külastajate liikumise pargis ja on kooskõlas Oru pargi kaitse-eeskirjaga. Üldplaneeringus on probleemina välja toodud läbi Oru pargi Toila sadamasse viiv sõidutee, mis põhjustab maastikukaitsealal häiringuid. Olukorra lahendab sadamatee rajamine väljaspool maastikukaitseala läbi aleviku, Toila Sanatooriumist mööda ja supelranna äärest sadamasse. Samuti toetab üldplaneering Toila kordoni kinnistu maa-ala taotlemist munitsipaalomandisse, et anda asukohale tulevikus Toila aleviku arenguga paremini haakuv kasutus. Probleem on lahendatud osaliselt. Tee rajamiseks sobiv maa-ala on riigikogu majanduskomisjoni 24.09.2009.a. otsuse nr 28-RV alusel Toila vallale tasuta võõrandatud ning katastrisse kantud transpordimaana vastavalt üldplaneeringu lahendusele. Endise piirivalvekordoni territooriumil moodustatud kinnistud on valla taotlustele vaatamata eravalduses ning neile tuleb leida Toila aleviku arenguga sobiv planeeringuline kasutus vastavuses üldplaneeringu lahendusele. Planeeritud on viia pinnas- ja kruusateed enamjaolt mustkatte või asfaltbetoonkatte alla, nii et viimaste osakaal oleks u 60% valla teedest. Vallas puuduvad arvestatavad kergliiklusteed. Oluline oleks kergliiklusteede võrgustik arendada välja selliselt, et see võimaldaks ühendust maakonnakeskuse Jõhviga. Üldplaneering tõstab esile, et valla asendi ja asustusstruktuuri tõttu on hästi sõidetavate maanteede olemasolu nii valla sise- kui ka välisühenduse tagamiseks äärmiselt oluline ning seab prioriteediks vallasiseste teede kompleksse korrastamise. Korrastatud teedevõrk annab võimaluse piisava ühistranspordiühenduse loomiseks, mis on eriti oluline õpilastele koolidesse ning vanematele ja äärealade majanduslikult vähemkindlustatud elanikele alevikes paiknevatesse teeninduskeskustesse jõudmiseks, samuti tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamiseks. Teede korrastamiseks ja asustusaladega sidumiseks on üldplaneeringuga seatud tingimused. Teede, tänavate, torustike ja elektriside süsteemide rajamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda komplekssuse põhimõttest – samaaegselt nii remontida kui paigaldada uued maa-alused insenerkommunikatsioonid ja tänavakate, et vältida korduvate tööde tegemist. Planeeringuga on näidatud Toila aleviku ümbersõidutee Toila ajaloolist tänavavõrku järgivana ning reserveeritud tee välja ehitamiseks tehnoloogiline koridor. Käsitletud on liikluskorralduse põhimõtteid, sh parkimist ning antud soovitused korterelamute piirkonna hoonetevahelise välisruumi tasakaalustatud kasutamise põhimõtete täpsustamiseks. Valla siseühenduste osas on ette nähtud eelisarendada kergliiklusteid, et võimaldada soodsalt liikuda jalgsi ja (jalg)ratastel. Planeeringus on väärtustatud jalgratta- ja kergliiklusteid ning matkaradu, samuti pääsude vajadust mereranda. Konjumõisa tee on muudetud tolmuvabaks, uus kate on rajatud Pikale tänavale. Välja on ehitatud Ööbiku, Lõokese ning Kivi tänavad, parandatud on Konju Lõuna tee, Vaivina Lõuna tee ning Vaivina Põhja tee teekatteid. Valminud on Toila terviserada, kavandatud on ühendatud kergliiklusteede ehitamine.

10 Osade teede väljaehitamist takistab eraomand. Samuti on vaatamata esitatud taotlustele lahendamata üldplaneeringus kavandatud riigi teede üleandmine valla omandisse. Tegevuste kooskõla üldplaneeringuga on väga hea.

TOILA SADAM Toila sadama teostatavus-tasuvusanalüüsi kohaselt rajatakse olemasoleva sadama idaossa jahtide ja väikelaevade randumiseks külaliskai kuni 150 alusele. Järeldused: Toila jahisadamal on perspektiivi areneda konkurentsivõimeliseks väikesadamaks, kuid käesoleval hetkel pärsib seda kaasaegsete ohutustingimuste ja külaliskaide puudumine. Infrastruktuurist tulenevad kitsaskohaks on puudulik kergliiklusteede võrgustik ning kergliiklusteel põhineva ühenduse puudumine maakonnakeskusega. Üldplaneering: Toila alevikus on sadam, mille territoorium ja juurdepääsutee vajavad uusi lahendusi, eriti liikluskorraldust. Üldplaneeringus on määratletud Toila väikesadama arenguala, kus tulevikus paiknevad sadamarajatised ja –hooned. Käsitletud on mere poolt uhutava ranna kindlustamise vajadust Toila alevikus, et võimaldada ranna heakorrastamist ja sihipärast kasutamist. Probleemina on üldplaneeringus välja toodud läbi Oru pargi Toila sadamasse viiv sõidutee, mis põhjustab maastikukaitsealal häiringuid. Olukorra lahendab sadamatee rajamine väljaspool maastikukaitseala läbi aleviku, Toila Sanatooriumist mööda ja supelranna äärest sadamasse. Sadama lähedusse on kavandatud supelrand seda teenindavate rajatiste ja hoonetega, sh parklad. Supluskohad sinna viivate treppide ja radadega on võimalikud ka mujal rannal. Üldplaneering toetab Toila kordoni kinnistu maa-ala taotlemist munitsipaalomandisse, et anda asukohale tulevikus Toila aleviku arenguga paremini haakuv kasutus. Sadama tee rajamiseks on transpordimaa maakatastrisse kantud vastavalt üldplaneeringu lahendusele. Kooskõla üldplaneeringuga on väga hea.

ARENDUS- JA INVESTEERIMISIDEED Vastavalt Toila valla eelarvestrateegiale 2014-2017 on omavalitsus oma arengu kavandamisel ja elluviimisel lähtunud kestlikkuse printsiibist. Omavahendite arvelt teostatud investeeringud ja kohustuste puudumine on säilitanud vallale piisava maksevõime tagamaks olemasolevate teenuste osutamise senises mahus kui ka võimaluse vajadusel täiendavate investeeringute planeerimiseks laenuvahendite abil. Toila vald on finantssituatsioonis, kus personali- ja majanduskulude kontrolli all hoidmine võimaldab järgneval neljal aastal teostada mõningaid valla arengu seisukohalt olulisi investeeringuid. Toila valla eelarvestrateegias 2014-2017 on esile toodud 2014+ olulisematest projektidest investeeringud Voka lasteaia rekonstrueerimiseks ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaarendamiseks. Tegevused vastavad üldplaneeringus kavandatule. Toila valla arengukava tegevuskava varasem hindamine on näidanud, et valla üldplaneeringus kavandatud tegevusi on järjekindlalt ellu viidud ning arengukava korrigeerimisel seatud

11 prioriteedid vastavad üldplaneeringule. Vastuolusid üldplaneeringu põhilahendusega ei ole. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused on jätkuvalt aktuaalsed. Kokkuvõttes on omavalitsuse kavandatava arengu põhisuunad heas vastavuses üldplaneeringu põhilahendusega seatud ruumilise arengu eesmärkide ja tingimustega. Üldplaneeringu lahenduse elluviimine on toimunud mõõdukas tempos, kiiremat elluviimist pidurdab omavalitsuse piiratud finantsvõimekus.

TOILA KUURORTKESKKONNA ARENG Toila piirkonna asukoht Soome lahe kaldal ning Toila piirkonna turismiressursside alane rikkus loovad vajaduse rakendada arukat ja läbimõeldud planeerimist turismiressursside väljaarendamisel. Oluline on keskenduda tähtsatele eemärkidele ning teostada erinevate sektorite lõikes koordineeritud jõupingutusi. Valla ettevõtlusvaldkonna arengumootor on Toila Spa hotell. Toila Kuurortoode5 pakub piirkonna ressursside (loodus-, majandus-, inimressurss) baasil elamusi ja teenuseid, mis on suunatud Toila piirkonna külastajatele ning on orienteeritud külastajate tervise ja töövõime taastootmisele. Aktiivse puhkuse ala on rekreatiivrajatiste ja teenuste võrgustik, kus on tingimused mitmel erineval tasemel spordi harrastamiseks, aktiivpuhkuse veetmiseks ning võimalus osaleda rahvusvahelistel võistlustel, meeskonnamängudes ning koolituste läbiviimises. Sadama ja rannaala, mis on mereäärne kompleks, kus külastajatele on tagatud mere ja rannaga seotud miljööväärtuslike elamuste ja teenuste pakkumine. Matka- ja teemarajad, mis moodustavad liikumisteede võrgustiku, mille põhieesmärk on suunata turistide liikumist ühelt toote põhikomponendilt teisele tutvustades samal ajal piirkonna kultuurilugu, ajalugu ja loodust. Üldine turismialaste vaatamisväärsuste ja külastusobjektide väljaarendamise koordineerimine toimub läbi Toila vallavalitsuse ning on teostatav läbi asjakohaste planeeringute ja arengukavade. Toila kuurorttoote kavas esile toodud arendatavad objektid on seotud Toila üldplaneeringuga. Kooskõla üldplaneeringuga on väga hea.

PLANEERINGUD

IDA-VIRU MAAKONNA ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED Ida-Viru maavanema 11.07.2003 korraldusega nr 130 kehtestatud teemaplaneeringuga on arvestatud Toila valla üldplaneeringu koostamisel ning täiendatud seda kohaliku rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike määramisega. Kehtestatud põhimõtete muutmise vajadust ei ole ilmnenud. Kooskõla üldplaneeringuga on väga hea

5 Toila kuurorttoote perspektiivse väljaarendamise kava (Toila Vallavalitsus 2008) – Toila valla arengukava lisa. http://www.toila.ee/uploads_folder/files/arengukava/toila_perspektiivse_kuurorttoote_valjaarendamise_kava.pdf

12 IDA-VIRU MAAKONNA SOTSIAALSE INFRASTRUKTUURI TEEMAPLANEERING Ida-Viru maakonna teemaplaneeringus Sotsiaalne infrastruktuur (kehtestatud Ida-Viru maavanema 18.02.2009 korraldusega nr 56)6 eristati keskuskantide seas viis piirkondliku tähtsusega keskuskanti – Iisaku, Narva-Jõesuu, Toila, Aseri ja Avinurme. Toila on piirkondliku tähtsusega keskuskant keskuskandi kaugemas mõjutsoonis. Tänu SPA olemasoluline on Toilas külastajate mõjust tulenevalt kõrgendatud nõudlus sotsiaalse infrastruktuuri teenustele. Hinnangud Toila vallas: haridusteenuste kättesaadavus hea; tervishoiuteenuste kättesaadavus rahuldav; sotsiaalteenuste kättesaadavus rahuldav; vabaajateenuste kättesaadavus hea; kaubanduse kättesaadavus hea; pangateenuste kättesaadavus kesine; koondhinnang äriteenustele hea); kommunikatsiooniteenuste kättesaadavus rahuldav; kommunikatsiooni- ja transporditeenuste koondhinnang hea. Kokkuvõttes on sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavus hea; esmateenuste kättesaadavus hea; põhiteenuste kättesaadavus hea; tugi- ja eriteenuste kättesaadavus hea; noortele suunatud teenuste kättesaadavus hea; eakatele suunatud Joonis 1 Väljavõte maakonnaplaneeringu teenuste kättesaadavus rahuldav. Kõigile elanikele teemaplaneeringu joonisest suunatud teenuste kättesaadavus vallas hea (Toila) kuni rahuldav (Voka). Vastavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule Toila vallas säiliks SI infrastruktuuri teenuste kättesaadavuse tase kõigis kantides tasemel hea kui realiseeritakse alljärgnevad ettepanekud: 1. Voka-Sillamäe tee viimine mustkatte alla võimaldab teeäärsete kruntide elanikele elamisväärse tolmuvaba elukeskkonna. 2. Voka ja Toila kantidesse päevakeskuse rajamine. Pärast hooldekodu sulgemist Toilas on nimetatud teenuse loomine vajalik. 3. Sularahaautomaadi paigutamine Voka ja Toila kantidesse. 4. Toila-Jõhvi vahelise kergliiklustee ehitamine võimaldaks Toila ja Voka kantide inimestel ohutult, alternatiivseid liiklusvahendeid kasutades, liigelda Jõhvi. 5. Voka ja Toila kantides rahvamajade renoveerimine. Teemaplaneeringus on esile toodud vajadus arendada kergliiklusvõimalusi maakonnas rajades selleks kergliiklusteed Peipsi põhjarannikul; Iisaku – Jõuga, Iisaku – Vaikla; Järve linnaosa – Kukruse – Jõhvi; Jõhvi – Valaste, Jõhvi – Toila, Voka-Toila, Jõhvi –Ahtme – Kurtna – Kuremäe, Sonda –Erra ühendusteede äärde. Vabariigi Valitsus algatas 18.juulil 2013. a korraldusega nr 3377 uute maakonnaplaneeringute koostamise, millesse võetakse üle varem koostatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute lahendused.

6 Vt http://ida-viru.maavalitsus.ee/ida-virumaa-sotsiaalne-infrastruktuur-kehtestatud-2009-a.- 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/323072013006

13 Kooskõla üldplaneeringuga väga hea, sotsiaalse infrastruktuuri arenguvõimalused on planeeringuga tagatud.

MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING E20/T1 TALLINN - NARVA TRASSIKORIDORI TÄPSUSTAMINE JÕHVI - NARVA LÕIGUS Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 124 on kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneering E20/T1 Tallinn - Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi - Narva lõigus ja Vodava - Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori määramine.8 Toila valla üldplaneeringus kaaluti koostöös Maanteeametiga põhimaantee T1 perspektiivsete trasside maakonnaplaneeringus esitatud variante, nende hulka vähendati ja täpsustati üldplaneeringu koostamise ajal olnud teadmiste põhjal et saada seisukoht teeäärsete arengukavade realiseerimise tingimuste suhtes. Arvestades asjaolude muutumist oli otstarbekas säilitada ühe variandina olemasoleva maantee laiendamisvõimalus minimaalsete õgvenduste ja liiklussõlmedega, teise variandina säilitada uutest traseeringutest Joonis 2 Väljavõte maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust lõunapoolseim. Vastavalt Maanteeameti lähteseisukohtadele tuli põhimaantee T1 Tallinn-Narva koridori mõlemal pool telgjoont 200 m laiuselt käsitleda ehitus- ja majandustegevuse piirangualana, lähtudes vajadusest olemasoleva maantee trassi perspektiivis õgvendada ja maanteed laiendada. Kehtestatud teemaplaneeringuga valiti põhimaanteele üldplaneeringus kajastatud lõunapoolsele variandile sarnane lahendus. Trass on algse variandiga võrreldes viidud Oru linnaosast kaugemale. Sellega üldplaneeringu lahendusse tehtud muudatused puudutavad valla hõredamalt asustatud ning raudtee poolt valdavalt mõjutatavaid osi ja kaasnevad keskkonnamõjud on positiivsed. Samas oluliselt vähenesid ehitus- ja maakasutuspiirangud üldplaneeringu põhilahendusega määratud maanteekoridoris. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu '"E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" planeerimisettepanek järgib Toila Vallavolikogu 28.oktoobri 2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringus sätestatud Tallinn-Narva maantee trassikoridori asukohavaliku põhimõtteid. Toila Vallavalitsus kooskõlastas maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu 07.02.2011 kirjaga nr 6.2-1.2/1610-1. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu lahendus on üldplaneeringusse kantud. Teemaplaneering on põhimõttelises kooskõlas üldplaneeringu lahendusega.

MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING "IDA-VIRUMAA TEHNILINE INFRASTRUKTUUR” Ida-Viru maavanema 27.06.2013 korraldusega nr 1-1/2013/202 on kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur”.9 8 http://ida-viru.maavalitsus.ee/e20t1-tallinn-narva-trassikoridori-tapsustamine-johvi-narva-loigus-ja-vodava- riigikula-narva-umbersoit-trassikoridori-maaramine-kehtestatud-2013-a.- 9 http://ida-viru.maavalitsus.ee/ida-virumaa-tehniline-infrastruktuur

14 Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestav tehniliste infrastruktuuride süsteem; koordineerida vastavalt valla ja linna üldplaneeringuid; lokaliseerida vajalikud infrastruktuuri investeeringud nende loogilises omavahelises seoses ja järjestuses; anda selge signaal investoritele ja arendajatele maakonna soovitud arengusuundade kohta. Teemaplaneeringu elluviimine sõltub ühiskonna konkreetselt realiseeruva arengurajaga seotud vajaduste tähtsustumise järjekorrast, mida pole võimalik üheselt ette näha, ja lisaks paljude erinevate subjektide finantseerimisotsustest, mis toimuvad väljaspool ruumilise planeerimise korraldust. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni võib jätkuda olemasolev maakasutus vastavalt senisele sihtotstarbele. Üldplaneeringute või planeeritud trassi koridorides detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel arvestatakse teemaplaneeringutega määratud trassi koridori ja teedevõrgu toimimiseks vajalike rajatiste asukoha ning teemaplaneeringuga seatud maa-alade kasutamis- ja ehitustingimusi. Toila Vallavalitsus tegi 30.03.2011 kirjaga nr 6.2-1.2/1400-1 ettepaneku lülitada Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur" lahendusse jalgteede (kergliiklusteede) võrgustik Kuremäe-Jõhvi-Toila. Ettepanekuga on arvestatud, teemaplaneering täpsustab üldplaneeringut perspektiivsete kergliiklusteede trasside suuna määramisega. Ühtlasi tuleb tagada asjaomaste maanteede kaitsevööndis kergliiklusteede rajamiseks vajaliku maa säilitamine vastava maakasutustingimuse seadmisega. Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek täpsustada Sirgala harjutusvälja perspektiivseks laiendamiseks vajaliku maa-ala piire vastavalt Kaitseministeeriumi ettepanekule. Samuti tehakse ettepanek viia lõpule Sirgala Tuulepargi teemaplaneeringu menetlus. Juhul, kui käesoleva aja riigikaitselistest kaalutlustest lähtudes pole võimalik neid üldse või täies mahus kehtestada, tehakse ettepanek planeeritavad maa-alad siiski omavalitsusele sobivas ulatuses ja vaid tuuleenergia arendamiseks selgelt sobivatel aladel reserveerida üldplaneeringus perspektiivse tuulepargi alana. Seejuures arvestada ka võimalusega, et tulevikus riigikaitse vajadusest tulenevad piirangud tuuleparkidele võivad väheneda. Teemaplaneering on kooskõlas üldplaneeringu põhilahendusega.

ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING SIRGALA TUULEPARGI MAA-ALA MÄÄRAMISEKS 2009.aasta alguses esitas Roheline Elekter AS ettepaneku Sirgala Tuulepargi teemaplaneeringu algatamiseks. Tuulepargi rajamisega on võimalik põlevkivi kaevandamise poolt rikutud alade kasutusele võtmine ja sinna metsade majandamist soodustava teevõrgu rajamine. Kavandatava tuulepargi maa-ala jääb eemale asustatud aladest, samuti on asukoht soodne liitumispunkti läheduse tõttu. Toila vallavolikogu 15.aprilli 2009.a. otsusega nr 165 „Sirgala Tuulepargi maa-ala määramise teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatati üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks Toila vallas, Konju külas Sirgala Tuulepargi maa-ala määramise teemaplaneering ning teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH). Tegemist on olulise ruumilise mõjuga objektiga. Nimetatud planeering ulatub suurele territooriumile ja hõlmab kaevandatud ja rekultiveeritud alasid. Toila vallavalitsus on seisukohal, et teemaplaneeringu koostamine ja tuulepargi rajamine kaevandamise poolt rikutud alale on koskõlas kehtiva Toila valla üldplaneeringu põhilahendusega.

15 • Ida-Viru maavanem on 20.04.2010 kirjaga nr 1.2-38/1240-4 määranud olulise ruumilise mõjuga Sirgala tuulepargi maa-ala suuruse. • Keskkonnaameti Viru regioon on 12.05.2010.a. kirjaga nr V 6-5/10870-3 esitanud seisukoha Sirgala tuulepargi maa-ala määramisele. • Siseministeerium on 28.07.2010.a. kirjaga nr 13-3/4415 kooskõlastanud Sirgala tuulepargi planeeringu maa-ala suuruse. • Sirgala tuulepargi maa-ala määramise teemaplaneeringu KSH aruande avalik arutelu toimus 14.10.2010.a. Aruande avaliku väljapaneku ajal esitas 07.10.2010.a Eesti Energia Kaevandused AS KSH eksperdile ja Toila Vallavalitsusele oma märkused kirjaga nr 804.1.1.-415. Vastavalt esitatud seisukohale Sirgala tuulepargi ehitis ja hilisem töö kaevandamise ajal ning karjääri sulgemisprotsessis takistab Eesti Energia Kaevandused AS tootmistöid, logistikat ja planeerimist. Ala jääb lõhketööde ohutsooni. Samuti on häiritud karjääriala korrastamistööd ning hilisemad sulgemistööd. Maavarade kaevandamise luba kehtib aastani 2031. Teemaplaneeringu menetlemine on tänaseks peatatud. Teemaplaneeringu koostamine on kooskõlas üldplaneeringu põhilahendusega ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga soovitatakse planeeringumenetlus lõpule viia ja maa-ala tulevikuks reserveerida.

OLULISE RUUMILISE MÕJUGA OBJEKTID Olulise ruumilise mõjuga objektina on üldplaneeringuga määratud tuulepargi asukoht Päite-Vaivina piirkonda kavandatud tuulepargile. Esialgne ehitusluba on tuulepargile antud 2005.aastal üldplaneeringu kehtestamise järel menetletud ehitusdokumentatsiooni alusel. Vahepeal on kavandatavate tuulikute arv kasvanud kolme võrra: 28 tuuliku asemel tahetakse ehitada 31 tuulikut. Täiendav keskkonnamõjude hinnang näitas, et tuulikute arvu muutmine mõjusid ei suurenda. Toila Vallavalitsus väljastas 02.07.2012 korraldusega nr 184 OÜ-le Est Wind Power ehitusload 31 2,0 MW tuuliku püstitamiseks Päite Vaivina tuulepargi maa alale koguvõimsusega 62 MW. Maavanem on tuulepargi ehitusloa valla elaniku protesti alusel 2013.aasta kevadel vaidlustanud. Vaidlus on esitatud lahendamiseks kohtusse. Üldplaneeringu põhilahendus on jätkuvalt ajakohane. Toila valla Päite Vaivina piirkond jääb Sillamäe linnas Sillamäe sadamas paikneva AS Baltic Chemical Terminal (BCT) keemiaterminali võimaliku ammoniaagilekke A-kategooria ohutsooni, mille maksimaalne ulatus on 3900 m.10 AS BCT tegevuse kavandamisega on läbi viidud keskkonnamõju hindamine ja aruanne on heaks kiidetud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 06.08.2007 kirjaga nr 32-12-1/24247-4. Üldplaneeringuga ei ole nimetatud piirkonda tundlikku maakasutust planeeritud. Sillamäe sadamast tulenevate lisandunud riskidega tuleb arvestada maa edasisel kasutamisel. Täiendavat arenguhuvi ei ole ilmnenud, millega võiks kaasneda vajadus olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valimiseks.

10 Hädaolukorra riskianalüüs 2013 http://www.rescue.ee/vvfiles/0/LISA2_RA_Suuronnetus_kemikaalidega_ettevottes.pdf

16 DETAILPLANEERINGUD Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtestatud, algatatud ja koostatavate detailplaneeringute andmetega nende sobivuse alusel valla arengusuundadega. Ülevaade viimastel aastatel Toila vallas algatatud, koostatavatest ja kehtestatud detailplaneeringutest.

AJAVAHEMIKUS 2010-2013 on Toila vallas kehtestatud 6 detailplaneeringut, millest kaks muudavad üldplaneeringut. Muudatused ei ole vastuolus üldplaneeringu põhilahendusega. Viimati nimetatutest üks detailplaneering on omaniku taotluse alusel kehtetuks tunnistatud. Ühe detailplaneeringu menetlemine on lõpetatud planeeringuala muutumise tõttu ning algatatud samas piirkonnas uus sama eesmärgiga detailplaneering. Mõlemad vastavad üldplaneeringule. Lõpetada tuleb ühe algatatud detailplaneeringu menetlemine taotleja huvi raugemise tõttu. 1. Toila Vallavolikogu 18.04.2012 otsusega nr. 00-104 kehtestati Toila vallas Toila alevikus Pikk tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Toila Vallavolikogu 18.05. 2011.a. otsusega nr. 63 “ Toila vallas, Toila alevikus, Pikk tn 41 kinnistu (katastritunnus 80206:001:0115, kinnistu nr 1321808) detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte algatamine " algatati Toila vallas Toila alevikus Pikk tn 41 maaüksusele ja lähialale detailplaneeringu koostamine. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks on kinnitatud Toila Vallavalitsuse 23.05.2011.a. korraldusega nr.164. Detailplaneering muudab Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr. 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimus Toila vallamajas Pikk tn 13a 27.07.2011.a. OÜ Zoroasteri poolt koostatud detailplaneeringu üheks eesmärgiks on Toila valla munitsipaalomandis olevale Pikk tn 41 kinnistule (katastritunnus 80206:001:0115, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa) maa juurdetaotlemine transpordimaana. Transpordimaa on vajalik Lepa tänava läbimurdeks Pikale tänavale ja parkimiskohtade loomiseks planeeritava hoone juurde. Toila Vallavalitsuse 09.01.2012 korraldusega nr. 4 võeti detailplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 6.02. - 5.03. 2012.26. Ida-Viru maavanem on 03.2012 kirjaga nr. 12-2/1868-2 andnud detailplaneeringule heakskiidu ning teinud ettepaneku planeering kehtestada. Detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus üldplaneeringu põhilahendusega. 2. Toila Vallavolikogu kehtestas 21.09.2011 otsusega nr 75 Jõe tn 12 detailplaneeringu. Algatamine vt 2008-2010 nr 3. Detailplaneeringu eskiislahenduse koostas AS Kobras. Toila Vallavalitsus võttis 04.04.2011 .a. korraldusega nr 96 detailplaneeringu vastu ning suunas avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 25.04. - 20.05.2011.a., mille käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. 28.07 - 26.08.2011.a. toimus täiendav avalik väljapanek, mille käigus vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Ida- Viru maavanem on 06.09.2011.a. kirjaga nr 1.2-38/2890-2 andnud Toila alevikus asuva Jõe tn 12 maaüksuse detailplaneeringule heakskiidu ning teinud ettepaneku detailplaneering kehtestada. Detailplaneering muudab Toila valla üldplaneeringut maakasutuse eesmärkide osas planeeringuala (planeeringueelse Jõe tn 12 krundi) ulatuses, kuid ei ole vastuolus üldplaneeringu põhilahendusega.

17 OÜ Viru Rand esitas 14.01.2014 avalduse nr 1-10/2 Toila Vallavolikogu 21.09.2011 otsusega nr 75 kehtestatud detailplaneeringu „Jõe tn 12 kinnistu detailplaneering" kehtetuks tunnistamiseks. OÜ Viru Rand loobub nimetatud planeeringu elluviimisest ja planeerib Jõe tn 12 kinnistul (katastritunnus 80206:001:0215, reg nr 2340408) olemasoleva kalatööstuse laiendamist. Toila Vallavolikogu 26.02.2014 otsusega nr 27 on Jõe tn 12 kinnistu detailplaneering kehtetuks tunnistatud. 3. Toila Vallavalitsuse 29.04.2013.a. korraldusega nr 124 "Toila SPA puhkekeskuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine" algatati OÜ Toiland Vara avalduse alusel Toila SPA puhkekeskuse detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu ala hõlmab Toila vallas, Toila alevikus asuvaid Ranna tn 13 (katastritunnus 80206:001:0134, reg nr 3696608, maa sihtotstarve Ärimaa 100%, pindala 13987 m²), Ranna tn 15 (katastritunnus 80206:001:0334, reg nr 4607308, maa sihtotstarve Riigikaitsemaa 100%, pindala 14683 m²), Ranna tn 21 (katastritunnus 80206:001:0335, reg nr 4607408, maa sihtotstarve Riigikaitsemaa 100%, pindala 15433 m²), Ranna tn 21a (katastritunnus 80206:001:0336, reg nr 4607208, maa sihtotstarve Elamumaa100%, pindala 2700m²) ja Sadama tee L1 (katastritunnus 80206:001:0338, reg nr 1212108, maa sihtotstarve Transpordimaa 100%, pindala 5204m²) kinnistuid kogupindalaga 5,2 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on puhkeküla rajamine, maa sihtotstarbe muutmine, uute katastriüksuste moodustamine, hoonestusalade määramine, liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kujade määramine, tehnovõrkude ja-rajatiste asukoha määramine, ehitise olulisemate arhitektuurinõuete seadmine, servituutide vajaduse määramine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik järgmistel kaalutlustel: planeeringuga kavandatav on kooskõlas kehtiva Toila valla üldplaneeringuga Toila valla arengukava eesmärkidega turismi- ja puhkekeskkonna ja selle teenindamiseks vajaliku ettevõtluse arendamine; kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale aleviku keskkonnale; planeeritaval ala ei ole kaitsealuseid objekte; planeeritav ala ei asu ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Detailplaneering vastab üldplaneeringule. 4. Toila Vallavalitsuse 18.jaanuari 2010 korraldus nr 22 Toila alevikus detailplaneeringu koostamise algatamine aadressidel Ranna 9, Ranna 13 ja Ranna 15 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine. Detailplaneeringu eesmärgiks on puhkeküla rajamine AS Toila Sanatooriumi taotluse alusel. Planeeringu elluviimisega ei kaasne keskkonnamõju KMHJKJS seaduse mõistes. Planeeritav tegevus on kooskõlas kehtiva Toila valla üldplaneeringuga, mille üks strateegilisi eesmärke on turismi- ja puhkekeskkonna ja selle teenindamiseks vajaliku ettevõtluse arendamine. Kinnistu omanikud ja planeeringu ala kasutamise kavad muutusid planeeringu koostamise ajal. Kinnistute omanik OÜ Toiland Vara on andnud nõusoleku Ranna tn 9, Ranna tn 13 ja Ranna tn 15 detailplaneeringu menetlemise lõpetamiseks. Toila Vallavalitsuse 29.04.2013 korraldusega nr 123 „Detailplaneeringu menetlemise lõpetamine" on lõpetatud Toila vallas Toila alevikus Ranna tn 9, Ranna tn 13 ja Ranna

18 tn 15 detailplaneeringu menetlemine. Samas algatati uue detailplaneeringu koostamine (vt nr 3). Algatatud detailplaneering vastab üldplaneeringule 5. Toila Vallavolikogu 23.05.2012 otsusega nr 112 on Baltic Property Fund OÜ avalduse alusel algatatud Toila vallas Päite külas Silla maaüksusel (maatulundusmaa, katastritunnus 80201:002:0424, kinnistu nr 4246708) ja Mäe maaüksusel (maatulundusmaa, katastritunnus 80201:002:0422, kinnistu nr 4235908) detailplaneeringu koostamine. Detailplaneering muudab Toila Vallavolikogu 28.10.2005.a. määrusega nr 1 kehtestatud Toila valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eesmärgid on: tööstuspargi rajamine ja selleks sobiva krundijaotuse määramine, maa sihtotstarbe muutmine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine ning muude ülesannete lahendamine. Kuna planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi sh tootmistegevust, millega kaasneb krundipiiridest väljuv mõju, ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei algatata. Detailplaneering muudab Toila valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamisel on omanikud vahetunud ja huvi täielikult raugenud. Detailplaneeringu menetlemine tuleb lõpetada. 6. Toila Vallavalitsuse 06.08.2012 korraldusega nr 217 „Mere puiestee 10 detailplaneeringu kehtestamine" on kehtestatud Toila vallas Toila alevikus Mere pst 10 kinnistu lihtsustatud korras koostatud detailplaneering. Toila Vallavalitsuse 29.03. 2010.a. korraldusega nr 91 " Detailplaneeringu algatamine lihtsustatud korras ja planeerimistingimuste määramine" algatati Toila vallas Toila alevikus Mere pst 10 kinnistu (katastritunnus 80206:001:0121, kinnistu nr 3840908, pindala 3289 m²) lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringuga on moodustatud kaks elamumaa krunti ning antud ehitusõigus kahepere elamute püstitamiseks. Detailplaneering vastab üldplaneeringule. 7. Toila Vallavalitsuse 03.05.2010 otsusega nr 134 on kehtestatud Nõlvaku detailplaneering. 8. Toila Vallavalitsuse 04.04.2011 otsusega nr 90 on kehtestatud Lepa tn 1 detailplaneering 9. Toila Vallavalitsuse 11.04.2011 otsusega nr 105 on kehtestatud Pühaoru tn 3a detailplaneering Detailplaneeringud 7-9 vastavad üldplaneeringule.

AJAVAHEMIKUS 2008-2009 menetletud detailplaneeringud valdavalt vastavad üldplaneeringule, välja arvatud sel perioodil algatatud Jõe tn 12 detailplaneering, mis on pärast kehtestamist käesolevaks ajaks kehtetuks tunnistatud. 1. Toila Vallavolikogu 19.novembri 2008 otsus nr 147 Detailplaneeringu menetlemise lõpetamine. Martsa küla Sõnajala, Meelespea ja Öökulli-2 maaüksuse detailplaneeringu koostamine algatati Toila Vallavolikogu 21.aprillil 2004 otsusega nr

19 90. Planeeringu menetlemisel oli nõue läbi viia keskkonnamõju hindamine. Huvitatud isik (AS Silbet) ei ole mingisuguseid toiminguid läbi viinud. Otsus on kooskõlas Toila valla üldplaneeringu põhimõtetega. 2. Toila Vallavolikogu 19. novembri 2008 otsus nr 146 Jõe tn 12 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine. Planeeringu elluviimisega keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes keskkonnamõju ei kaasne. Antud kinnistu maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa ning kinnistul on olemas hooned. Samuti on planeeringualal vee-, kütte-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustik, side- ja elektrivarustus. Toila Vallavalitsus muutis 09. veebruari 2009 korraldusega nr 42 osaliselt detailplaneeringu koostamise lähteseisukohti ning fikseeris, et planeeringu peamine eesmärk on luua tingimused maa-ala hoonestamiseks ärihoonetega, peamine maakasutuse sihtotstarve on ärimaa. Endise kalatööstuse territooriumile planeeritakse veekeskus ja puhkealad Planeeritav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Toila valla üldplaneeringu põhilahendusega.11 3. Toila Vallavalitsuse 26. jaanuari 2009 korraldus nr 20: Võtta vastu Toila vallas Voka alevikus Ranniku maaüksuse detailplaneering. Toila Vallavolikogu 18.märtsi 2009 otsus nr 160 Voka alevikus Ranniku maaüksuse (15,43 ha) detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks oli maasihtotstarve muutmine elamumaaks ning teised elamute planeerimisega kaasnevad eesmärgid. Detailplaneeringu kohta laekus üks kirjalik vastuväide, vastuväite esitajaga saavutati kokkulepe ning Ida-Viru maavanem andis detailplaneeringule heakskiidu. Detailplaneering vastab üldplaneeringule. 4. Toila Vallavalitsuse 5.mai 2009 korraldusega nr 119 vastu võetud Toila alevikus ja Altküla külas Lõokese ja Põldmarja kinnistuid hõlmav detailplaneering nimetusega Pae 1. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks oli maasihtotstarve muutmine elamumaaks ning teised elamute planeerimisega kaasnevad eesmärgid. Toila Vallavalitsuse 13.juuli 2009 korraldus nr 188 Pae 1 detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneering vastab üldplaneeringule. 5. Toila Vallavalitsuse 31.augusti 2009 korraldus nr 249 Toila alevikus Uus tn 18 detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneering vastab üldplaneeringule. 6. Toila Vallavalitsuse 19.septembri 2008 korraldus nr 226 Toila alevikus Pühaoru 3a detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise algatamine. Detailplaneering vastab üldplaneeringule. 7. Toila Vallavolikogu 21.09.2005 otsus nr 143 Toila alevikus asuvat Riigi reservmaa (piiriettepanekud AT 0502210153 ja AT 0502210149) ning osaliselt maatulundusmaa Kuldorg katastritunnusega 80206:001:0154 Kivi tn detailplaneeringu algatamine. Planeeringualale soovitakse rajada väikeelamud. 8. Toila Vallavolikogu 28.10.2005 otsus nr 13 Voka alevikus asuva Riigi reservmaa (piiriettepanek AT 0502180075) Metsapargi detailplaneeringu algatamine. Planeeringualale soovitakse rajada väikeelamud. 9. Pargi 20 kinnistu detailplaneering, kehtestatud Toila Vallavolikogu 17. mai 2006. a otsusega nr 47.

11 Detailplaneering on kehtestatud 21.09.2011 Toila Vallavolikogu otsusega nr 75 ning kehtetuks tunnistatud Toila Vallavolikogu 26.02.2014 otsusega nr 27

20 Valla tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri detailplaneerimine, projekteerimine ja väljaarendamine on toimunud mõõdukas tempos üldplaneeringu kohaselt. Suuremad üldplaneeringuga kavandatud muudatused teedevõrgus on siiski tänaseks väljaehitamata ning ootavad elluviimist. Eesti Kaitsejõudude Sirgala Harjutusväli on üldplaneeringus kajastatud ning selle arendamine on toimunud planeeringuga kooskõlas. Kehtestatud detailplaneeringutega on järgitud ja ellu viidud Toila valla üldplaneeringu põhimõtteid. Üldplaneeringu elluviimist takistavad detailplaneeringud puuduvad.

ÜLDPLANEERINGU EDASISE ELLUVIIMISE VÕIMALUSED Planeeringulahenduse edasiseks elluviimiseks ning elluviimisega kaasneva arengu täpsustamiseks on üldplaneeringus kirjeldatud piisavaid võimalusi ja vahendeid. Planeeringu elluviimiseks vajalikud majanduslikud vahendid on vastastikuses sõltuvuses Toila valla kasvavast atraktiivsusest elu- ja puhkekohana. Elamualadel on lisandunud vallale maksumaksjaid. Planeeringus on loetelu kohaliku omavalitsuse toimimiseks munitsipaalomandisse taotletavatest objektidest, mida on võimalik planeeringu põhilahendusest lähtudes Toila Volikogu poolt täiendada. Asulate terviklikuks kujundamiseks ning soodsa ja atraktiivse elukeskkonna tagamiseks on planeeringus toonitatud vajadust detailplaneeringud koostada valla korraldamisel suuremate kokkukuuluvate alade kaupa, mis tagaks nii haljasalade kui ka teede võrgustiku ning ka piirkondade üldilme terviklikkuse. Otstarbekas on koostada Toila ja Voka alevike planeeringud valla osaüldplaneeringuna, samuti miljööväärtuslike alade teemaplaneering. Teemaplaneeringute ning uuringute koostamiseks taotleda projektitoetusi. Seatud on haljasalade ja rohevõrgustiku osakaal arvestamiseks detailplaneeringute koostamisel. Tehtud on soovitus koostada detailsem maastikuplaneering ja alevike haljastuse teemaplaneering koos alevike kergliiklusradade ja teede temaatikaga. Soovitav on koostada miljööväärtuslike piirkondade kohta maastikuhoolduskavad või/ja miljöökujunduslikud soovitused. Oru park kahtlemata vajab pargi valitseja, kohaliku omavalitsuse ja kõigi teiste asjaosaliste süvendatud koostööd pargi korrastamisel ja eksponeerimisel, mistõttu on vajalik Oru pargi ja lähialade kohta iseseisva planeeringu koostamine. Voka kruusamaardla aktiivvarude võimalikul kasutuselevõtul tuleb arvestada ümbruskonna maastikuliste eritingimustega ala rekultiveerimise projekti koostamisel. Üldiseks põhimõtteks on, et kavandatavate muutustega maastikus peab õigeaegselt kaasnema maastikuarhitektuurne planeerimine eesmärgiga erinevate maakasutus huvide ja kohaliku maastiku vaheliste konfliktide väljaselgitamine ja nende võimalikult loodussõbralik kooskõlla viimine. Olulisi ruumilisi kitsendusi põhjustavate nähtuste nimekiri koos viidetega kitsenduste õiguslikule alusele on üldplaneeringu lisas seisuga 16.05.2005. Kitsendustega hõlmatud maa- alal tuleb nii detailplaneeringute kui projekteerimistingimuste koostamisel, projekteerimisel, ehitamisel, aga samuti nii maa kui ehitiste kasutamisel juhinduda kitsenduste õigusliku aluse andvatest seadustest ning nende rakendusaktidest. Nende osas on planeeringu kehtestamisest möödunud aja jooksul toimunud loomulik areng ja täienemine. Aktuaalsed kehtivad kitsendused on nähtavad Maa-ameti kaardirakenduses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis UUE PLANEERINGU KOOSTAMISE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMISE VAJADUS

21 UUE ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS Käesoleval ajal puudub Toila vallas uue üldplaneeringu koostamise vajadus. Kehtiv üldplaneering on elluviimiseks jätkuvalt aktuaalne ja asjakohane. Perioodil koostatud planeeringud on valdavalt järginud üldplaneeringu põhilahendust ning üldplaneeringu ulatuslik muutmine ei ole vajalikuks osutunud. Teemaplaneeringuid ja osaüldplaneeringuid võib algatada üldplaneeringu põhilahenduse täpsustamiseks. Asjakohaseid soovitusi annab ka üldplaneering. Uusi detailplaneeringuid tuleb algatada üldplaneeringu põhilahenduse elluviimiseks. Menetluses olevate detailplaneeringutega tuleb kruntidele määrata ehitusõigus ja muud maakasutustingimused vastavalt detailplaneeringu koostamise eesmärkidele. OÜ Liisbet Invest on esitanud taotluse algatada Toila valla uue üldplaneeringu koostamine, eesmärgiga muuta Altkülas Viljatalu ja Viljamaa maaüksuste maakasutuse sihtotstarvet. Varasemalt on tehtud ettepanek algatada maaüksuste sihtotstarbe muutmiseks detailplaneering. Toila Vallavolikogu 22.05.2013 otsusega nr 140 keeldus detailplaneeringu algatamisest viitega üldplaneeringule. Otsuse põhjenduseks on, et peale 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi on uuel volikogu koosseisul kohustus kehtiv Toila valla üldplaneering üle vaadata ning teha vastavad otsustused. Külgnevatel aladel on üldplaneeringu järgne elamumaa ning kehtivad detailplaneeringud, mille kohaselt on sinna antud ehitusõigus eramute ehitamiseks ning mis on suures osas ka realiseeritud. Üldplaneeringus on arvestatud selliste alade sihtotstarbe muutmise võimalusega. Piirkonnad, mille kasutuselevõtt toimub tõenäoliselt kaugemas tulevikus, on üldplaneeringu koostamise ajal määratletud detailplaneeringu kohustusega alana, mille detailsemaks tsoneerimiseks vajadus puudus. Toila valla üldplaneeringus on planeeritud maaüksusi ümbritsevad teed, mille väljaehitamine on nende sihtotstarbe muutmise kaalumise eelduseks. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Põhjenduste esmane kaalumine toimub detailplaneeringu algatamisel.12 Planeeringuala ja sealt põhja suunas jätkuva põllumassiivi vahele on rajatud kuivenduskraav, mis tagab liigvete suunamise alalt minema ning selgepiiriliselt eraldab elamurajooni põllumaadest. Välja on ehitatud ning kasutusloa saanud planeeringuala vajadustele vastavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, elektrivõrgu liitumispunktid ning asfaltteed koos tänavavalgustusega. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringu põhilahendusega ning selle elluviimisega eeldatavalt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Altkülas Viljatalu ja Viljamaa maaüksuste maakasutuse muutmise ja ehitusõiguse määramise aluseks ei ole uue üldplaneeringu koostamine vajalik. Eeltoodud kaalutluste põhjal on otstarbekas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine.

DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMISE JA MENETLEMISE LÕPETAMISE VAJADUS Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda (PlanS § 27 lg 1). 1. Toila Vallavolikogu 21.09.2011 otsusega nr 75 kehtestatud Jõe tn 12 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks on esitanud taotluse omanik. Alal paikneb

12 Toila valla üldplaneering, lk 61.

22 Nõukogude ajal rajatud kalatöötlemise tehas koos juurdekuuluvate tootmis- ja abihoonetega. Toila valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt oli nimetatud ala kuni üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamiseni tootmismaa juhtotstarbega. Aastal 2011 kehtestas Toila vald ettevõtte eelmise omaniku soovi kohaselt detailplaneeringu, mis muutis maakasutuse sihtotstarbe ärimaaks. 2012 aastal vahetus ettevõtte omanik, kes taaskäivitas kalatööstuses tootmise ning tulenevalt toodete ekspordivajadusest kavandab tootmise laiendamist koos kalatöötlemise tehase juurdeehituse rajamisega tootmisterritooriumil. Sellest tulenevalt soovib kinnistu omanik vastavalt kehtestatud detailplaneeringu elluviimisest loobuda ja taotleda planeeringu kehtetuks tunnistamist. Vastavalt Siseministeeriumi 11.02.2014 vastusele nr 13-4/17-2 selgitustaotlusele tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel lisaks planeerimisseadusele kohaldada ka haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada eelkõige detailplaneeringu andmise ja kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule. Samuti tuleb arvestada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust; isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima ning avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks (vt HMS § 64 lg 3 ja § 67 lg 1 ja 2). Toila Vallavolikogu 26.02.2014 otsusega nr 27 on Jõe tn 12 kinnistu detailplaneering kehtetuks tunnistatud. 2. Toila Vallavolikogu 23.05.2012 otsusega nr 112 algatatud Toila vallas Päite külas Silla ja Mäe maaüksuste detailplaneeringu koostamisel on omanikud vahetunud ja huvi täielikult raugenud. Detailplaneeringu menetlemine tuleb lõpetada. Detailplaneeringu menetlemise lõpetamise otsuse ettevalmistamisel tuleb esmalt taotleda kokkuleppeni jõudmist detailplaneeringu algatamise taotleja ja omanikega. PLANEERINGU ELLUVIIMISEL ILMNENUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD Käsitlemisele kuuluvad konkreetse planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused. Vastavalt 2005. aastal jõustunud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015?leiaKehtiv) korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist. Strateegiline planeerimisdokument selle seaduse tähenduses on üleriigiline, maakonna- ning üld- või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses. Reguleeritud on strateegilise hindamise algatamine, korraldamine, avalikustamine ja järelevalve, samuti selle erisused Natura 2000 alal. Seadust kohaldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis on algatatud pärast eelnimetatud seaduse jõustumist. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis on algatatud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse seadust, kui strateegiline planeerimisdokument kehtestatakse pärast 2006. aasta 21. juulit. Toila valla üldplaneering kehtestati 28.10.2005. Planeeringu koostamisele seadust ei kohaldatud. Planeeringu elluviimisel ilmneda võivaid mõjusid, sh keskkonnamõju hinnati planeerimisdokumendi koosseisus vastavalt varem kehtinud korrale.

23 PLANEERINGU ELLUVIIMISEL ILMNENUD OLULISED MÕJUD Toila valla üldplaneeringus on välja toodud ehitamisest, turismist ettevõtlusest, infrastruktuurist ning maavarade kaevandamisest tulenevad võimalikud mõjud koos leevendavate meetmetega. Üldplaneeringus kavandatava ruumilise arenguga kaasneb valdavalt positiivne mõju looduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale. Kavandatavad tegevused ei oma leevendamata negatiivset mõju ning lähtuvad pikaajalistest positiivsetest elukeskkonna parendamise eesmärkidest ning säästva arengu põhimõtetest. • Planeeritavate tegevuste mõjud ehitatud keskkonnale on positiivsed, kuna enamus planeeritavaid tegevusi on seotud ehitatud keskkonna korrastamise ja parandamisega. • Planeeritavate tegevuste mõjud ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale on positiivsed, kuna planeerimisettepanekute rakendamine parandab Toila valla identiteeti, eksponeerib valla ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi ning võimaldab reguleerida kaitsealuste objektide kasutuskoormust. • Planeeritavate tegevuste mõjud sotsiaalmajanduslikule keskkonnale on positiivsed, kuna korrastustegevus ehitatud keskkonnas ning välisruumide reserveerimine avalikes huvides vajalikeks tegevuseks toob endaga kaasa positiivseid muutusi sotsiaalmajanduslikus valdkonnas. Samuti on keskkonda tervistava positiivse mõjuga maade reserveerimine vabaõhukomplekside ja huviparkide ning spordi- ja mänguväljakute rajamiseks. Üldplaneeringu elluviimise perioodil on planeeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemused paika pidanud. Mõjud on kõigis valdkondades positiivsed. Tuvastamata ja tasakaalustamata mõjusid ei ole ilmnenud.

OLULISTE NEGATIIVSETE MÕJUDE VÄHENDAMISE TINGIMUSED Toila valla üldplaneeringu elluviimisel negatiivseid mõjusid majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ei ole ilmnenud, mistõttu puudub vajadus planeeringus sisalduvatele tingimustele täiendavate meetmete seadmiseks. MUUD PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KÜSIMUSED

MUUTUNUD ÕIGUSAKTID JA NENDEGA ARVESTAMINE Planeeringu kehtestamisest saadik on muutunud paljud asjakohased õigusaktid, millest tulenevate nõuetega tuleb arvestada planeeringu rakendamisel. Allpool on toodud neist põhilised. Olulisi ruumilisi kitsendusi põhjustavate nähtuste nimekiri koos viidetega kitsenduste õiguslikule alusele on üldplaneeringu lisas seisuga 16.05.2005. Kitsendustega hõlmatud maa- alal tuleb nii detailplaneeringute kui projekteerimistingimuste koostamisel, projekteerimisel, ehitamisel, aga samuti nii maa kui ehitiste kasutamisel juhinduda kitsenduste õigusliku aluse andvatest seadustest ning nende rakendusaktidest. Nende osas on planeeringu kehtestamisest möödunud aja jooksul toimunud loomulik areng ja täienemine. Käesoleval ajal on aktuaalsed kehtivad kitsendused nähtavad Maa-ameti kaardirakenduses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

PLANEERIMISSEADUS Planeerimisseaduse 1.07.2009.a. muudatustega https://www.riigiteataja.ee/akt/13277929?leiaKehtiv on oluliselt täiendatud senist planeerimissüsteemi. Muudatused puudutavad planeerimise

24 üldisi aluseid, ülesandeid, koostamist, vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut, detailplaneeringute koostamise lihtsustatud korda, kehtestamist ja järelevalvet ning olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist. Muudatused planeerimisseaduses on koostatud selleks, et veelgi süvendada olemasolevaid seadust läbivaid üldpõhimõtteid, täpsustada vahepealse praktika käigus vajalikuks osutunud seaduse sätete sõnastust ning teha muudatused mõne planeerimisega seotud seaduse sätetes. Suur osa muudatustest on suunatud planeerimissüsteemi paremale toimimisele ja sellele, et ruumilise arengu kavandamine planeeringute kaudu toimuks senisest efektiivsemalt ning avalike huvidega paremini arvestades. Sisulistest muudatustest olulisimad puudutavad teavitamist ja koostööd planeerimismenetluses, kitsendatud on detailplaneeringute lihtsustatud korras koostamise võimalusi ja juhtumeid, kus detailplaneeringut ei pea koostama, samuti detailplaneeringu koostamise üleandmise võimalusi arendajale. Oluliselt on täiendatud ka olulise ruumilise mõjuga objektide rajamise korraldust. Uute mõistetena on kehtestatud üldplaneeringuga määratava maakasutuse juhtfunktsiooni mõiste (§ 8 lg 3¹) ning detailplaneeringuga määratava krundi kasutamise sihtotstarbe definitsioon (§ 9 lg 4¹) Kuna praktikas on palju probleeme tekitanud detailplaneeringutega üldplaneeringute muutmine, on selgemalt määratletud, mida tuleb lugeda üldplaneeringu muutmiseks. Samas ei ole muudatustega kehtestatud loetelu sellistest olukordadest siiski ammendav ning üldplaneeringu muutmiseks võib lugeda igasugust KOV hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. (§ 9 lg 7). Lisatud on säte, mille kohaselt juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek (§ 9 lg 7¹). Lisatud on mitmeid algatatud planeeringust informeerimise nõudeid, sh et Planeerimisseaduses sätestatud korras vastavas ajalehes avaldatav teave avaldatakse ka kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel ning planeeringu koostamise korraldaja teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Kohalik omavalitsus on kohustatud kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist panema detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu vastuvõtmiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba (§ 161). Lisatud on asjaomase riigiasutusega kooskõlastamise nõue, kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa (Keskkonnaministeerium) või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht (Keskkonnaamet) või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem (Põllumajandusamet). Samuti vajab planeering kooskõlastust, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti (maavanem, Keskkonnaamet ja vajadusel päästeteenistus). Planeering tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid (§ 16 lg 5). Planeering tuleb kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseametiga, kui planeeringuga

25 kavandatakse avaliku veekogu koormamist ehitisega (§ 16 lg 6). Lisaks eelnimetatutele tuleb arvestada ka teiste PlanS sätetega. Uus planeerimisseaduse eelnõu (vt http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=fc811573- 8339-4f19-8064-9679fd001f43&) on Riigikogu menetluses. Eelnõuga kavandatakse mitmeid põhimõttelisi muudatusi planeerimisõiguses, mille mõju omavalitsuste planeerimistegevusele, sh üldplaneeringutele vajab täiendavat analüüsi pärast seaduse jõustumist. Planeerimisseaduse muudatused ei oma tagasiulatuvat mõju enne seaduse kehtima hakkamist kehtestatud planeeringutele, küll tuleb nendega arvestada üldplaneeringu elluviimisel.

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS Vastavalt 2005. aastal kehtima hakanud seadusele https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13277900 korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist õigusaktiga. Strateegiline planeerimisdokument selle seaduse tähenduses on üleriigiline, maakonna- ning üld- või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses. Reguleeritud on strateegilise hindamise algatamine, korraldamine, avalikustamine ja järelevalve, samuti selle erisused Natura 2000 alal. Seadust kohaldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis algatatakse pärast seaduse jõustumist. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisele, mis on algatatud enne seaduse jõustumist, kohaldati käesolevat seadust, kui strateegiline planeerimisdokument kehtestati pärast 2006. aasta 21. juulit. Toila valla üldplaneering kehtestati 28.10.2005. Toila üldplaneeringu koostamisele kirjeldatud seadust ei kohaldatud. Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat võimalikku mõju hinnati planeerimisdokumendi koostamise käigus vastavalt varem kehtinud korrale. Seadusega tuleb arvestada üldplaneeringu elluviimisel, teemaplaneeringute algatamisel ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse kaalumisel detailplaneeringute algatamisel.

LOODUSKAITSESEADUS Looduskaitseseadusesse on Toila valla üldplaneeringu kehtestamise järgselt sisse viidud mitmeid muudatusi (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13233620?leiaKehtiv) . Planeerimisseadusega on täpsustatud Looduskaitseseaduse § 10 (7) 1. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel volikogu määrusega; Oluliselt on muudetud ranna ja kalda kasutamise kitsendusi ja tingimusi. Tulenevalt Toila valla looduslikest tingimustest tuleb arvestada, et vastavalt § 35 lg 3' Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. (4) Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. (5) Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd

26 kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. § 37 lg 2 sätestab, et ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Lg 3 p 5 keelab ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise. § 38 lg 4 p 1' täpsustab, et ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada Keskkonnaameti nõusolekul (varem Keskkonnaministri nõusolekul) omavalitsuse taotluse ja vastuvõetud üldplaneeringu või vastuvõetud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel. Kaitsealade kaitse-eeskirjade muutmist või uute kaitsealade moodustamist pärast üldplaneeringu kehtestamist ei käsitleta üldplaneeringu muudatusena PlanS § 9 lg 7 mõistes. Kaitse-eeskirjade muutmise või uue kaitseala moodustamisega kaasnenud muudatusi maakasutuses ei kanta üldplaneeringusse, kuid nendega arvestatakse järgmiste planeeringute koostamisel. Üldplaneeringu elluviimisel ning maa- ja veealade kasutamisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse viimase redaktsiooniga. Arvestada tuleb ka võimalike uute kaitsealadega ning kaitse-eeskirjade muudatustega. Samas ei muuda need planeeringu põhilahenduse printsiipe.

MUINSUSKAITSESEADUS Muinsuskaitseseaduses https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011008?leiaKehtiv on võrreldes üldplaneeringu koostamise ajal kehtinud seadusega mitmeid muudatusi. Lisaks teistele muudatustele on täienenud muinsuskaitse eritingimustega seonduvad nõuded planeeringute koostamisel. PlanS § 8 lg 10. Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, tuleb üldplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette muinsuskaitseala või selle kaitsevööndi säilitamise ning vaadeldavuse ja silueti nähtavuse tagamise nõuded. PlanS § 9 lg 91 Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, tuleb detailplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette muinsuskaitseala või selle kaitsevööndi säilitamise ning vaadeldavuse ja silueti nähtavuse tagamise nõuded. Kultuuriminister on PlanS alusel kehtestanud määrusega üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011025 Muinsuskaitseseadusest tulenevate täiendavate nõuetega tuleb arvestada üldplaneeringu elluviimisel.

METSASEADUS Metsaseaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/111122013004?leiaKehtiv uutes redaktsioonides on alates 2007.aastast kadunud kaitsemetsa kategooria mõiste ja enne seaduse jõustumist kehtinud metsaseaduse alusel kaitsemetsa kategooriasse kuulunud uuristus- ja tuuleohtlike alade,

27 looalade ja survelise põhjaveega alade ning muinsuskaitse objektide piiresse jääva metsa majandamise piirangud kehtisid kuni 1.01.2008.. § 231. Keskkonnaseisundi kaitseks määratud metsa majandamine on sätestatud, et planeeringuga asula või rajatiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohalik omavalitsus planeeringuga seada piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Vt samas ka Looduskaitseseaduse § 37 lg 2. Reguleeritud on riigikaitselist tegevust metsas (§ 36) Metsaseaduse muudatustega tuleb arvestada üldplaneeringu elluviimisel.

MAAPÕUESEADUS Maapõueseaduse kehtiva redaktsiooniga https://www.riigiteataja.ee/akt/13254128?leiaKehtiv on oluliselt piiratud kohaliku omavalitsuse rolli geoloogiliste uurimistööde ning kaevanduslubade andmisel ning protsessi sekkumisel. Seatud on kohustus, mille kohaselt juhul, kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering või detailplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri volitatud isikuga. Tagatud peab olema juurdepääs maavarule. Keskkonnaministeerium võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei ole püsiva iseloomuga. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust võib Keskkonnaministeerium lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Maapõueseaduse muudatustega tuleb arvestada üldplaneeringu elluviimisel.

RAHVATERVISE SEADUS Täpsustatud on Rahvatervise seaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/13227717?leiaKehtiv rakendamise praktikat. Tervisekaitseinspektsiooni struktuur on alates 2010 aasta algusest ümber korraldatud. Inspektsioon allasutuseks on Terviseamet, mis toimib regionaalsete talituste kaudu. Ameti tegevuse eesmärgiks on tervist toetava ja parendava elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas. Vastavalt talituste põhimääruse P 2.2.29 teeb talitus ettepanekuid ja avaldab arvamusi keskkonnamõju strateegiliste hindamise programmide ja aruannete kohta, sh keskkonnamõju hindamise kohta. Teisisõnu tähendab see, et talitus osaleb keskkonnamõju hindamise protsessis, kui selline algatatakse ning ei tegele planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamisega. Projektide ja planeeringute kooskõlastamisest vt http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/projektid-ja-planeeringud.html Terviseamet annab kooskõlastuse planeeringule, mille kooskõlastamise vajaduse on määranud Siseministeerium või maavanem riikliku järelevalve korras. Projektidele, mis ei ole esitatud riikliku järelevalve korras annab Terviseamet terviseohutuse hinnangu ja hinnangute andmine toimub sotsiaalministri poolt kinnitatud hinnakirja alusel. Terviseamet kooskõlastab tasu küsimata nende objektide projekte ja planeeringuid, millele on rahvatervise seaduse alusel nõutud TA kooskõlastus. Samuti ei võta TA tasu riikliku

28 järelevalve käigus planeeringute kooskõlastamise eest sh riigiametitelt ja maavalitsustelt ning maavalitsuste ja riigiametite poolt TAsse kooskõlastamiseks saadetud planeeringute puhul. Terviseameti kooskõlastus ei ole siduv, tegu on soovitusliku arvamusega. Rahvatervise seaduse rakendamise korraga tuleb arvestada üldplaneeringu elluviimisel. KOKKUVÕTE ÜLEVAATAMISE TULEMUSTEST Toila valla üldplaneering ja selle järgimine on ajakohane. Arenguvõimalused on üldplaneeringuga tagatud. Planeerimisalane tegevus Toila vallas on olnud eesmärgistatud ja sihipärane ning sellele on oluliselt kaasa aidanud pädeva üldplaneeringu olemasolu. Kehtiva üldplaneeringu järgimine on toetanud ja edendanud valla ruumilist arengut ning mõjutanud positiivselt erinevate tasandite otsuseid. Üldplaneeringu juurde ei kuulu tegevuskava, kuid üldplaneeringuga kavandatud tegevused on olnud heas kooskõlas Toila valla arengu- ja investeerimiskavade ning finantsplaanidega. Valla arengukava tegevuskava hindamine on näidanud, et valla üldplaneeringus kavandatud tegevusi on järjekindlalt ellu viidud ning arengukava korrigeerimisel seatud prioriteedid vastavad üldplaneeringus kavandatule. Vastuolusid üldplaneeringu põhilahendusega ei esine. Maakonnaplaneeringute teemaplaneeringutes on arvestatud Toila valla arenguhuvidega. Detailplaneeringute menetlemine on olnud korrektne ning detailplaneeringute eesmärgid on valdavalt järginud üldplaneeringu põhilahendust. Üldplaneeringusse detailplaneeringutega tehtud muudatused (2) ei puuduta üldplaneeringu põhilahendust ja aitavad samas kaasa teiste üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamisele. Puuduvad detailplaneeringud, mis ei võimalda üldplaneeringut ellu viia. Esitatud ettepanek detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks vajab avalikest huvidest lähtuvalt täiendavat kaalumist. Koostöö riigiasutustega on olnud hea, üldplaneeringus kavandatu on aidanud oluliselt kaasa toetusvahendite taotlemisele ja saamisele. Siiski pole munitsipaalomandisse üle antud valla arenguks vajalikke maid ja teid. Üldplaneeringu elluviimise perioodil on planeeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemused paika pidanud. Kuigi koostamisel ei ole läbi viidud iseseisvat strateegilise keskkonnamõju hindamise protsessi, on mõjud kõigis valdkondades positiivsed. Tasakaalustamata mõjusid ei ole ilmnenud, mistõttu puudub vajadus täiendavate meetmete seadmiseks. Eelnevale vaatamata on enesehinnang planeerimisalase haldussuutlikkuse kohta kesine. Ruumilise planeerimise valdkonnaga tegeleb vallas maakorraldaja ja ehitus-majandusnõunik, kellel puudub planeerimisalane eriharidus. Vallas ei ole spetsialisti, kelle tööks oleks ruumiandmete haldamine. Seetõttu ruumiandmeid planeeringute ning ruumiandmetega seotud analüüside koostamisel vallavalitsuse spetsialistide poolt ei kasutata. Samas on ligipääs andmetele ning nende töötlemiseks vajalik tarkvara olemas. ETTEPANEKUD RUUMILISE ARENGU EDENDAMISEKS Hinnang valla ruumilisele arengule ja üldplaneeringu elluviimisele on möödunud perioodi ja sellega kaasnenud vastandlikke arenguid arvestades hea. Piiranguid on seadnud põhiliselt üldine majandusliku arengu heitlikkus ning kohaliku omavalitsuse eelarveprioriteetidest tulenev vähene finantssuutlikkus investeeringute tegemisel tehnilisse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri. Vajalik on tugeva sideme hoidmine üldplaneeringu ja valla teiste arengudokumentide vahel. Arvestada tuleb koostatava maakonnaplaneeringu ning rahvastikuprognoosidega.

29 Analüüsis esile tulnud probleemid planeeringute menetlemisel ei ole põhimõttelist laadi ning on valdavalt lahendatavad töö käigus. Koostööd riigiasutustega parandab omavalitsuse põhjendatud seisukohtade järjekindel esitamine igal võimalusel. Elanike seadusest lähtuvaks kaasamiseks planeeringute menetlemisse on loodud piisavad võimalused. Oodatud on elanike suurem aktiivsus planeeringuliste küsimuste sisulisel arutlemisel ning ettepanekute esitamisel ka planeeringute koostamise vahelisel ajal. Valla ruumilise arengu edendamiseks on vajalik üldplaneeringu elluviimine lisaks detailplaneeringutele ka osaüldplaneeringute ja teemaplaneeringute koostamise kaudu. Selleks on vajalik planeerimisalase haldussuutlikkuse tõstmine olemasolevate spetsialistide koolitamise ning erapooletute planeeringukonsultantide rakendamise kaudu pikaajaliseks koostööks. Samuti vajab süsteemset parandamist ruumiandmete haldamine omavalitsusele vajalike analüüside ning planeeringute koostamiseks. Ideaaliks on omavalitsuse igakülgne suutlikkus ruumiandmete haldamisel ja planeeringuküsimuste lahendamisel. Selle saavutamise üheks võimaluseks võiks olla omavalitsusi nõustavate regionaalsete pädevuskeskuste loomine.

30