TAMSALU AJALEHT NR 2 VEEBRUAR 2011 TASUTA Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva üritused

Sünnipäev algas 24. veebruari hommikul meie vallas traditsioonilise li- puheiskamisega. Vallamaja juurde kogunesid taidlejad, vallakodanikud. Vallavanem Toomas Uudeberg heiskas päikesetõusul lipu, soovis kõigile Vabariigi sünnipäevaks õnne, järgnesid tantsud lumel kõigi tegutsevate tantsurühmade osalusel. Ilm oli krõbekülm ja liigutamine tegi rahval tuju heaks. Järgnes hommikukohvi pirukaga Spordikompleksis. Tunni aja pä- rast viidi küünlad ja lillekimbud Assamallasse, Vistlasse, Loksale ja Tam- salus represseeritute mälestuskivi juurde. Tseremooniatel osalesid Toomas Uudeberg ja Kaitsejõudude sõjaväelased. Tamsalus olid kohal Gümnaasiu- mi, Murtud Rukkilille ühingu ja pensionäride ühingu“Igihaljad“ esindajad. Kell 11 algas matk Porkunisse, kus ootas kuum sõdurisupp ja vastlakuk- kel teega. Suusatajaid oli üllatavalt palju, 169. Õnneks soojendas päike ilma ka päevapeale mõnusamaks, kuigi libisemise üle kurtsid paljud. Porkunis mängis ansambel „Lustpill“, suusatajaid aina tuli ja tuli. Oli kaunis päev. Reede õhtul toimus pidu Kultuurimajas. Need ajad, kus sinna minekuks tuli ennast kubujussina riidesse toppida, on möödas ja kohal oli tundu- valt rohkem rahvast kui eelmisel aastal. Sissejuhatuseks esinesid taidle- jad ja Pandivere segakoor. Aastapäevakõnes õnnitles Toomas Uudeberg vallarahvast. Ta ütles, et meie vallas on veel viis inimest vanemad või sa- maealised, kui meie iseseisev riik. Toomas lootis, et suudame oma kodu- vallast teha koha, mis ei lase siit minna ja toob ka lahkunud tagasi. Val- lavanem andis kätte Tamsalu valla Tänukirjad. Järgnes šampuseklaas ja suupiste ballisaalis. Esinemised lõpetas hoogsa ja kaasakisuva kava- ga eksootiline viiulitrio Violina. Tantsuks mängis ansambel IN MOOD. Sünnipäevaürituste korraldajad tänavad AS Hallikut maitsvate pirukate ja vastlakuklite eest. Piltidel ülevalt vasakult: Tantsud lumes vallamaja ees, Aime Tops ja Vardo Arusaar panevad lillekimbu represseeritute mälestuskivi juurde, suusatajad Porkuni pargis, Toomas Uudebergilt saavad Tänukirja Maiu Talja, Liia Alling, paremal ülevalt: Tänukirja saavad Neeme Malva ja Aarne Arumägi, viiuli- virtuoos Violinast.

Vabariigi 93 aastapäeval tunnustas Tamsalu vald tänukirjaga: Raili Freienthal - kaaskodanike abistamise eest Jaano Konnapere - kaaskodanike abistamise eest Einar Sirila - pikaajaline doonor, 94 vereloovutust Rein Rosin - pikaajaline doonor 78 vereloovutust Tarvo Klaasimäe - Tamsalu spordielu väärtustaja , EXdreame 2010 korraldaja Velve Põldoja - Tamsalu kui elukoha väärtustaja, „Sõida ohutult 2010“ korraldaja Aarne Arumägi - pikaajalise tubli töö eest Tamsalu Vesi AS juhtimisel Neeme Malva - pikaajalise tubli töö eest Tamsalu soojamajanduse juhtimisel Liia Alling - Tamsalu tantsuelu edendamise eest Anneli Valk - kohusetundliku töö eest laste kasvatamisel Sääse Lasteaias Maris Vahisalu - kohusetundliku töö eest laste kasvatamisel Tamsalu Lasteaias Maria Savina - tubli õpetajatöö eest Tamsalu Gümnaasiumis Maiu Talja - tubli õpetajatöö eest Tamsalu Gümnaasiumis- Valdo Simonlatser - pikaajalise Tamsalu ettevõtluse arendamise eest Kaarel Nurmsalu - kõrgete sportlike saavutuste eest 2010 Timo Simonlatser - kõrgete sportlike saavutuste eest 2010

Aastapäevamõtisklus Oleme elanud Läänemere kallastel tu- rohkem inimesi lahkub kodumaalt. Suu- Minu kodu on Eestimaa handeid aastaid. Selle aja jooksul on red muutused, mida me täna ettegi ei välja kujunenud meie keel, kombed, oska näha, toimuvad jätkuvalt. Maailm kultuur. Kõike seda ei ole meis vormi- on muutumas üha ebastabiilsemaks Eestimaa on minu kodu, nud mitte omariiklus vaid keskkond. paigaks. Riigikord võib muutuda, Eesti kallis mulle ta. Metsad, millest on tulnud välja raiuda riik kaduda aga Eesti maa ei muutu ega Me esiisad kunagi, põllud ja talukohad, rabad, millest läbi kao kunagi. Ta jääb loodetavasti alati vabaks võidelnd ta. ehitada teed, karmid ilmastikuolud, mil- selliseks nagu ta oli meie isade ajal ja lega võideldes muutuda sellisteks nagu saab olema ka lastele. Kõik see, millest me oleme – pisut kinniseks aga samas ammutasid endale keha- ja vaimutoitu Möödub siin meil lapsepõlv, jonnakaks, kangekaelseks ja isemõtle- eelmised põlved, on olemas ka järgmis- siin koolis käime me. jaks rahvaks. Oma riigi kestmisaeg on tele. Oma riik on midagi enamat võõ- Mul tuttav iga kodunõlv, kogu rahva ajalooga võrreldes kaduv- raste valitsusest. Kuid see ei saa olla, ja iga metsatee. väike. Meie põlvkond on taastatud ise- nagu ajalugu on näidanud, eestluse või seisvust saanud tunda alles 20 aaastat. eestlaseks olemise tagatis. Laiemalt Selle ajaga on toimunud tohutud muu- öeldes ka inimeseks olemise tagatis. Sind hoian ma ja armastan, tused nii meie vaimses kui materiaalses Eesti maast on pärit ka kõik see mida ja seisan sinu eest. elus. Viimase viie aastaga on muutused me oma riigi kaudu väärtustame või Su eest kui vaja võidelda, riigi elus olnud eriti suured. Oleme Eu- väärtustada püüame. Ja neid väärtusi siis seisab siin see mees. roopa Liidu liikmed, kadus kallis Eesti hoides jääme iseendaks mistahes olu- kroon. Meie seadused tulevad enamu- korras, olgu siis isamaaga või isamaa- ses Euroopast. Piirid on avatud ja üha ta, riigiga või riigita. Georg Laur TAMSALU AJALEHT 2 KULTUURIKALENDER YIT Ehitus AS lahkus gümnaasiumi ehituselt Märts Toomas Uudeberg: Kuidas Tamsalu ehitustööde töövõtulepingu YIT Ehitus AS- esitata nõutavaid tööjooniseid, probleeme on Gümnaasiumi remondiga edasi? ga maksumusega 22 315 978.- krooni (ei si- tööde kvaliteediga. Ehitustööde perioodiks 20.juulil 2010.a sõlmitud töövõtuleping on salda tellija reservi 7% ja käibemaksu). Töö- oli ettenähtud 11 kuud. Viie kuuga teostati 01.03 kell 11.00 Lasteteater „Trumm“ etendus „ROOSAD AS YIT Ehitusega on lõpetatud. Vallavalit- del valmimisel oli kaks tähtaega. Esimene 15% tööde mahust. SOKID“. Pääse 1.60€ sus oli sunnitud lepingu lõpetama 11.veeb- etapp C-korpuse (uus õppehoone) ja galerii 28.jaanuaril saatis YIT Ehitus AS Tamsalu 01.-02.03 kell 12.00-20.00 EELHÄÄLETAMINE ruaril , kuna ehitaja oli peatanud kooli ehi- (uut õppehoonet vanaga ühendav osa) pidi Vallavalitsusele kirja, kus teatas, et lõpetab 03.03. kell 12.00-13.00 PROMED PALSAMI näitus-müük. tusel töö ja vaatamata valla ettekirjutusele ei valmis saama 15.03.2011 ja kogu objekt pidi lepingu Tamsalu Gümnaasiumi rekonstruee- jätkanud töid. Põhjuseks toodi vallavalitsuse üle antama 31.07.2011. rimistööde tegemiseks. 05.03 kell 15.00 MOEFESTIVAL VIRU-SMX tahtmatus teha koostööd ja seda just eelkõige Olime rahul, et saime hea hinnaga nimeka 04. veebruaril teatas Tamsalu Vallavalitsus LASTE DISCO , C-korpuse ventilatsiooni tööde teostamise ehitaja. Ehitustöödega (lammutamine) alus- töövõtjale tellijapoolse lepingu lõpetamise 20.00-02.00 NOORTE DISCO osas. Ettekäändeks toodi vigane põhiprojekt. tati augustis 2010. Kohe tuli ehitaja välja avalduse. Avalduses teatati, et kui töövõtja 06.03 kell 08.00-20.00 RIIGIKOGU VALIMISED Kõik pakkumise aluseks olnud projektid, sooviga asendada projektis ettenähtud ma- ei asu seitsme päeva jooksul lepingurikku- 08.03 kell 10.00 NAISTE PÄEV SPORDIHOONES. sealhulgas ka ventilatsiooni projekt, olid terjale odavamatega, millega tellija ja oma- miste kõrvaldamisele, ei kohustu nimetatud läbinud ekspertiisi. Peale ekspertiisi viidi nikujärelvalve ei nõustunud. Samuti võttis tähtaja jooksul objektil töid jätkama (tööde 18.03 kell 19.00 LAULUKLASSI KONTSERT projekti sisse muudatused ja osa vajalikke pikalt aega alltöövõtjate leidmine (AS YIT jätkamise vormistavad pooled kahepoolse 20.03 kell 11.00 BEEBIDE LUSIKAPIDU. muudatusi kirjutati sisse pakkumise lähte- Ehitus peatöövõtjana ise ehitustöid ei teosta- aktiga), loeb Tellija lepingu lõppenuks 11. ülesandesse. nud). Esimene alltöövõtja oli OÜ TL lõiked, veebruaril kell 17.00. Lepingu lõppemisel Pakkumise tegemise ajal AS YIT Ehitus kes tegi lammutustöid. Need pidid graafi- ehitaja poolse olulise rikkumise tõttu nõuab ventilatsiooni osas täiendavaid küsimusi ei kujärgselt lõppema 10. oktoobril, kuid olid tellija temale põhjustatud kahju täies ulatu- Spordikalender esitanud. Vastavalt pakkumisele ja lepingu- lõpetamata veel jaanuaris 2011. Järgmine ses ehitajalt sisse, pannes vajadusel maksma le oli ehitajal kohustus teha põhiprojektist alltöövõtja OÜ Balti Betoon alustas vahela- lepingus mainitud pangagarantiid. Kulusid, 5.märts Lääne-Virumaa talimängud, jäähoki, Uudekülas 11.00 tööprojekt. Tööjoonistega täpsustatakse põ- gede ja aluspõrandate betoneerimisega 28. mis ei saa garantiiga kaetud, nõuab tellija 6.märts Naistepäeva üritused 13.00 hiprojekti lahendusi. Eriarvamuste aluseks septembril. 05. oktoobril alustati vundamen- ehitajalt kohtu abiga. 7.märts Gümnaasiumi algklasside (1.-4.kl) teatesuusatamine 13.00 saigi C-korpuse ventilatsiooni tööprojekt. tide lahtikaevamisega, et teostada hüdroiso- YIT Ehitus AS teatas, et ei jätka objektil 7.-17.märts 1.-4.kl tüdrukute vastlaturniir tennises tr. aegadel Ehitaja oli selle teostanud peaprojekteerijaga latsiooni, soojusisolatsiooni ja r/b kooriku tööd ja annab objekti tellijale üle 11. veeb- kooskõlastamata ja esitas täiesti uue lahen- valamist. 26. oktoobril alustati elektrikaab- ruaril kell 16.00. Seda ka tehti. 8.märts Sõpruskohtumine võrkpallis: Spordikompleksi naised vs. duse (2 agregaadi asemel 1). lite paigaldamist. Elektritööde teostajaks oli Alates 11. veebruari kella 17.00-st teostab Tamsalu Veteranid 20.00 Ehituse töökoosolekutel (toimusid kord nä- AS Viru Elektrik. turvafirma valvetöid Tamsalu Vallavalitsuse 10.märts Lääne-Virumaa algklasside (1.-5.kl) suusatamise esivõistlus dalas) oli jooksvalt teiste ehitusküsimustega Lepingujärgselt oli töövõtja kohustuseks tellimisel. Samuti piiras Tamsalu Vallavalit- 12.00 pidevalt töös ka C-korpuse ventilatsioo- ventilatsiooniprojekti korrigeerimine ja töö- sus objekti piirdeaiaga. 16.märts Tamsalu suusatalv “Naudin liikumist” 4.etapp 16.00-18.30 ni tööprojekt, mis oli 12. jaanuariks juba jooniste koostamine. Tamsalu Vallavalitsus sõlmis lepingu eks- saamas oma lõpplahendust. Vallavalitsuse 26. oktoobril esitas töövõtja läbivaatamiseks perdiga, kes hindab objektil teostatud vastu- 17.märts Gümnaasiumi korvpalliturniir poistele 12.00 poolt oli ehitusspetsialist Tervisekaitsega ja kooskõlastamiseks ventilatsiooni tööpro- võetavate tööde mahtu. Samuti käivad tööd 18.märts Lääne-Virumaa Kumake II liiga MV korvpallis: Los Toros II vs projekti lahenduse suuliselt kooskõlastatud. jekti. Ventilatsiooni tööprojekt ei saanud uue riigihanke korraldamiseks. Rakvere Ametikool 20.15 Täpsustatud oli laste arv ruumides, käis id kooskõlastust, kuna sooviti muuta põhipro- 20.märts Eesti esiliiga MV korvpallis: Los Toros/Puukeskus vs. SK läbirääkimised võimaliku ventilatsiooni- jektis toodud lahendust - asendada ventilat- Vardo Arusaar: Koolipere võttis ehitus- Marcus 13.30 tööde kallinemise üle. Eelnevalt oli ehitaja siooniseadmed põhiprojektile mittevastava- tööde katkemise teate vastu rahulikult. pakkunud hinnaks 900 000EEK+km. Seda te odavamate ja mittetöökindlatega. Samuti Olen juba niipalju ehitusega kokku puutu- 23.märts Tamsalu I MV saalihokis: Tamsalu EBE vs. Bullit 18.30 hinda ei saanud vallavalitsus pidada põh- oli tööprojekt kooskõlastamata peaprojek- nud, et teada - suurtel ja keerulistel ehitustel 25.märts Lääne-Virumaa Kumake II liiga MV korvpallis: Los Toros II vs jendatuks, kui arvestada , et kogu ventilat- teerijaga. Eksperdi arvates vajas õhujaotus läheb harva kõik plaanide kohaselt. See- Rakvere Gümnaasium 20.15 sioonitööde osa oli algselt pakutud hinnaga korrigeerimist. pärast ei olnud tööde katkemine eriliseks 24.märts Naiste ja tüdrukute volle 2X2 18.00 1542842kr+km. Antud hind ei olnud põh- 16. novembril alustati vee ja kütte välisvõr- üllatuseks. Märke, et asjad pole korras, oli 26.märts Meeste ja poiste volle 2X2 15.00 jendatud, kuna hinna kallinemine üle 60% ei kude ehitusega, 23. novembril vertikaalpla- varem. Mahajäämus ehitustööde graafikust saanud olla võimalik C-korpuse I ja II kor- neerimisega ning 30. oktoobril sisemiste kasvas eriti detsembris - jaanuaris. Kohapeal 30.märts Tamsalu suusatalv “Naudin liikumist” 5.etapp 16.00-18.00 ruse arvelt. kanalisatsioonitorude paigaldamisega. töid juhtinud mehed olid tublid, aga ilmselt 30.märts Tamsalu suusatalv “Naudin liikumist” autasustamine 18.30 Veelgi enam, 12.jaanuaril ehitaja kontoris 30. novembril teatas töövõtja, et ventilatsioo- tehti otsus firma peakontoris, sest viimasel toimunud kohtumisel juristide juuresolekul ni õhujaotuse korrigeerimiseks peab suuren- töökoosolekul tööde lõpetamise temaatikat TEADE! (ehitaja nõudmisel), pakkus ehitaja, et võtab dama ventilatsiooniseadet ja torustike läbi- ei puudutatud. ventilatsioonitööde pakkumise osa täielikult mõõtusid. Muudatustööde hinnaks nimetas Õnneks tegime koos vallavalitsusega aju- OÜ VKK KAUBANDUS kauplusbuss teenindab Tamsalu vallas tagasi ja teeb uue pakkumise. (Täpsustuseks töövõtja 900 000.- krooni + km (kusjuures tised tingimused algklassidele nii korrali- alljärgnevaid külasid: siinjuures niipalju, et töiselt oli ehitaja juba pakkumuses esitatud ventilatsioonitööde kud kui nendes oludes võimalik. Valgustus, selleks ajaks jõudnud ventilatsiooni tööpro- maksumus oli 1 562 400.- krooni + km). inventar, ohutus ja muu on võimaldanud ESMASPÄEV jekti joonised juba kaante vahele ja oli valla- Ventilatsioonitööd koosnesid järgmistest enam - vähem normaalse töö jätkamise. Assamalla kell 13.45 valitsusele andnud kooskõlastamiseks). osadest: Raskustest oleme üle saanud ja koolitöö Võhmetu 14.10 21. jaanuaril esitas ehitaja ligikaudse kalku- - aula jahutus kannatanud ei ole. Jätkame neis tingimustes Porkuni I 14.30 latsiooni ventilatsioonitöödele, mis oli siis - C-korpuse (uus õppehoone) I ja II korruse töötamist niikaua kui vaja. Kindlasti pole Porkuni II 15.00 (Rahvamaja) juba 1,195 mil+km. kallim esialgses pakku- ventilatsioon (väljaarvatud poiste tööõpetuse kellelgi kerge, aga saame kõik aru, et muud KOLMAPÄEV mises esitatust. Konsulteerides spetsialisti- klass) väljapääsu enam ei ole. Porkuni I 11.50 dega, ei saanud seda hinda aktsepteerida. - poiste tööõpetuse klassi ventilatsioon Porkuni II 12.15 Selleks ajaks oli ehitaja tunnistanud oma - C-korpuse keldri kaks ventilatsioonisüs- Ain Aasa: Ehitus kui loterii. Kullenga 12.40 mahajäämust üldehitustöödes vähemalt 3 teemi, mille ühe seadmena paigaldatakse Mati Tamme detailsest ülevaatest näeme, Assamalla 13.00 kuud ja lubas esitada uue üldehitustööde te- olemasolev) kui keeruline on tänapäeva ehitus. Ehitus- NELJAPÄEV gemise ajagraafiku. Vallavalitsus tellijana oli Vaidlusaluseks osutus C-korpuse I ja II firmad nautisid aastaid ülikasumeid, kuid Aavere 9.45 nõus tähtaega pikendama, millest ka ehitajat korruse ventilatsioonisüsteemi õhujaotuse ajad muutusid. Ellujäämiseks oldi väga Võhmuta 11.00 teavitati. korrigeerimine. Seadet ja torustikke oli vaja pingelises konkurentsis sunnitud tegema üli- REEDE C-korpuse remondi lõpetamise tähtaeg oli suurendada 10-15%. Õhujaotuse korrigee- soodsaid pakkumisi. Aasta tagasi situatsioon Kullenga 12.15 lepinguliselt 15.märts ja sellest kuupäevast rimise eest küsis töövõtja eelpool nimetatud muutus ja ehitushinnad hakkasid tõusma. Assamalla 12.30 mittekinnipidamise korral tekkis ehitajal lisasumma (900 000.- krooni + km). Sellise Meie kooli ehitushange jäi just sellesse aega. leppetrahvi kohustus. Vallavalitsus on sei- lisaraha küsimine ei olnud põhjendatud. Ilmselt loodeti tellijat mõjutada ja sundida Tamsalu Vallavalitsus sukohal, et leppetrahvist ja alapakkumise Töövõtja alustas uue tööprojekti koostamist nõustuma kallimate hindadega. Kui neid ei tingimustes kahjumiga tööst pääsemiseks oli ja lubas selle esitada jaanuari keskel ning õnnestunud läbi suruda, oli YIT Ehitus AS - ehitajal vaja leida põhjus lepingu ülesütle- peale seda esitada täpsustatud hinnapakku- il valida - kas lõpetada ehitus suure kahjumi- miseks. Ventilatsiooniprojekti väidetavatele mise. ga( alltöövõtjaid odavate hindadega polnud puudustele viidates see leiti. Edaspidi su- 14. detsembril alustati vaheseinte ehitusega. kuskilt enam saada, vt M.Tamme juttu) või heldakse ehitajaga juristide vahendusel, kui 11. jaanuari ehituskoosolekul esitas töövõtja leida kiiresti põhjus ehitus katkestada ja le- aga nemad ehitama hakkavad, on tulemus ventilatsiooni tööprojekti järgmise lahendu- ping üles öelda. ettearvamatu. Väga kahju, et selle ehitajaga se, kus olid põhiprojekti järgsed seadmed. Asjata ei pea suured ehitusfirmad palgal ei saanud koolimaja remonditud. Ventilatsiooniseade pidi suurenema ühe tippjuriste, kelle abiga vajalikud nüansid Kuidas edasi. Teha on väga suur töö. Kooli- astme võrra (eksperdi arvates hinnavahe en- projektis leiti. YIT Ehitus on teinud ka väi- majale tuleb kiiresti leida uus ehitaja. Kuna dise seadmega 30 000.- krooni) ja samuti to- kest viisi ajalugu, vaidlustades Koidula pii- tegemist on avaliku hankega, siis võtab sea- rustike läbimõõdud ühe astme võrra. Tellija ripunkti ehitusel iseenda võidu (kui saadi dusest tulenev asjaajamine kindla aja. Es- oli põhimõtteliselt sellise lahendusega nõus aru, et on kõvasti mööda pandud, oli see malt tuleb teha selgeks, palju on ehitusest ja soovis järgmiseks koosolekuks lisatööde kõige odavam võimalus). Korduvalt on nii tehtud(mõõtmised) ja selle alusel kokku hinnapakkumist. YIT kui teised suured firmad väiksematel panna uus hange. Hanke avalikustamise aeg 12.jaanuaril kutsus töövõtja tellija esindajad objektidel töö katkestanud ja kohtus õigust on 21 päeva. Peale selle on 7 päeva eriarva- koosolekule, kus teatas et riigihankes esi- nõudma asunud. YIT ehituskontserni näol musteks. Vajalikku bürokraatiat arvestades tatud ventilatsioonitööde hinnapakkumine on tegemist välismaistele omanikele kuulu- on eesmärk uus ehitaja leida hiljemalt 15.ap- võetakse tagasi, tehakse uus ventilatsiooni va ettevõttega, kelle müügitulu oli 2009 a rilliks. Seni on koolimaja turvafirma valve projekt (projekteerimistööde maksumus 68 Eestis 499 milj. krooni (Tamsalu valla 2010 all. Eesmärk on C-korpus laste ja õpetajate 454.- krooni + km) ja esitatakse uus hinna- a eelarve 59 milj krooni). Kogu kontsernis käsutusse saada tagasi uueks õppeaastaks. pakkumine. Tellija ei nõustunud sellise la- oli 26000 töötajat. Kohtusse tuleb minna hendusega. Tellija soovis, et töövõtja esitab ülemvõimu vastu, sest vastaspoole võimalu- Mati Tamm: Tamsalu koolihoone re- 11. jaanuari koosolekul kokkulepitud lisa- sed on selgelt suuremad. konstrueerimise kroonika. tööde kalkulatsiooni. Volikogu andis vallavalitsusele loa asuda Gümnaasiumi ehitushanke läbiviimisest kir- 21. jaanuaril esitas töövõtja ventilatsiooni uue hanke korraldamist ette valmistama. jutas TA põhjalikult 2010 a juuninumbris. muudatustööde kalkulatsioon maksumusega Milliseks see kujuneb, ei oska keegi prog- Parima pakkumise ehitustööde teostamiseks 1 195 489.- kr. + km ja teatas, et kui kok- noosida, aga karta on, et miljoneid kroone tegi AS YIT Ehitus 26 779 173.- krooni. kulepet ei sõlmita, siis töövõtja peatab töö ja kallimaks eelmisest. Midagi on kuskil väga Rekonstrueerimistööde kogumaksumus 28 ütleb lepingu ülesse. valesti, kui lepingud ehitusvaldkonna part- 703 756.- krooni (summa sisaldab projektee- 28. jaanuaril saatis Tamsalu Vallavalitsus nerite vahel muutuvad paberilipakateks ja rimist, ehitamist, inventari ja omanikujärel- YIT Ehitus AS-le kirja, kus juhtis tähelepa- määravaks saab juristide ametiosavus. valvet), millest toetus oli 85% ja omaosalus nu sellele, et töövõtja ei ole täitnud temale Meeldetuletuseks ka sellest, et veeprojekti 15%. lepinguga pandud kohustusi. On oluliselt ettevalmistamisel õnnestus alapakkumise 20.07.2010.a. sõlmis Tamsalu Vallavalitsus maha jäänud tööde teostamise graafikust, ei tegija hankelt kõrvaldada. 3 TAMSALU AJALEHT

Otsustati toetada loa andmist Metsamõisa keskharidus piirkonnas); MTÜ Roheline Paik konstrueerimistööde jätkaja leidmiseks. Volikogu Arendus OÜ kasuks kasutusvalduse sead- poolt välja kuulutatud korraldatud jäät- *Kuulati A.Freienthal infot: Kullenga küla miseks Tamsalu valla Järsi külas asuvate- meveo konkursist; Tamsalu valla ettevõtja Pärtli kinnistu detailplaneeringu hetkeseisust. 26.01.2011 le Metsamõisa katastriüksusele, Välgu osalemisest TV-3 “Õhtusöök viiele” veeb- A.Freienthal andis ülevaate Siseministeeriu- katastriüksusele ja Järsi katastriüksusele. ruarikuu saates; 24. veebruaril Eesti Vaba- mi vastusest Tamsalu Vallavalitsuse poolt Muudeti Tamsalu valla põhimäärust. Eraldati Tamsalu valla 2011. aasta eelarve eel- riigi aastapäeva tähistamisest vallas ja valla esitatud seisukoha küsimisele Kullenga küla Kinnitati riigikogu valimisteks Tamsalu valla nõus reservfondi planeeritud vahendite arvelt rahvastiku arvandmetest 2010 aasta kohta Pärtli kinnistu detailplaneeringu Lääne-Viru jaoskonnakomisjonid. Tamsalu jaoskonnako- Tamsalu Vesi AS-ile otsetoetusena 3835,00 eu- *Kuulati K.Uudekülli infot 27.jaa- Maavalitsuse poolt teostatud järelvalve suh- misjoni esimeheks nimetati Aare Limberg ja rot “Tamsalu reovee kogumisala veemajan- nuaril MTÜ Paik poolt korralda- tes. Siseministeeriumi seisukoht ühtib maava- liikmeteks Lia Klaas, Helju Viirg, Kersti Lait, dusprojekti” tasuvus analüüsi koostamiseks. tavast infopäevast ettevõtjatele. nema järelevalve tulemustega- detailplanee- Eesi Saar, Eldi Malva, Maie Telg, Kai Noormä- Lõpetati Tamsalu valla 2011 a. eelarve eel- *Kuulati R.Tell´i infot 09. veebruaril toimu- ringule senisel kujul heakskiitu mitte anda. gi, Maire Limberg ning asendusliikmeteks Tiit nõu I lugemine ja otsustati viia eelnõu II lu- vast ettevõtlusalase konkursi II voorust . *Rokiškise Rajooni Omavalitsus esi- Uus, Kaja Raigna. Vajangu jaoskonnakomis- gemisele volikogu veebruarikuu istungile. tas kutse Tamsalu valla jäähokimees- joni esimeheks nimetati Monika Molodost, Info :*Kuulati A.Freienthali infot Tamsalu 16.02.2011 konnale osalemiseks jäähoki turniiril. liikmeteks Evelin Himma, Maret Nukka, valla esinduse osalemisest Leedu Vaba- Tamsalu valla meeskond osaleb 19.02. Leili Virks, Ene Kiisla, Helle Sikka ning asen- riigis Tamsalu valla sõprusvalla Rokiškise Kinnitati Tamsalu valla 2011.aasta eel- toimuval jäähoki sõpruskohtumisel. dusliikmeteks Helve Keskülla, Sirje Keskülla. Rajooni Omavalitsuses 13.01.1991 aasta- arve kogumahuga 5 270 228,00 eurot. Kuulati T.Uudebergi infot järgmistel teemadel: Kinnitati Vajangu Põhikooli põhimäärus. päeva sündmuste tähistamisel ja samuti Otsustati taotleda tasuta munitsipaal- *Eesti Post on teavitanud valda Vajangu Post- Otsustati seada Tamsalu vallas Tamsalu tutvuti omavalitsuse saavutustega Eu- omandisse Tamsalu vallas Tamsalu kontori sulgemisest aprilli algusest. Postiteenu- linnas munitsipaalomandis olevale Sireli roopa Liidu struktuuriprojektide osas. linna Kandle tänava , Laane tänava, seid asub osaliselt osutama Vajangu kauplus. põik kinnisasjale Eesti Energia Jaotusvõrk *Kuulati T.Halliku informatsiooni 24. A.H.Tammsaare tänava , Pärna tänava ja Te- *24. veebruaril avab Tamsalu vallas EV aas- OÜ kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus jaanuaril 1991 Tamsalu Alevile omis- hase tänava alune ning neid teenindav maa. tapäeva tähistamise üritused riigilipu heiska- maakaabelliini ehitamiseks ja majanda- tatud omavalitsuse staatuse osas. Nõustuti Lääne-Virumaal Tamsalu vallas mine vallamaja ees ning üritused lõpetab 25. miseks koormatava ala pindalaga 21 m². *Kuulati T.Uudebergi informatsiooni Tam- Piisupi külas asuvas Lasila III kruusakar- veebruaril toimuv kontsert-aktus-tantsuõhtu Otsustati toetada loa andmist MTÜ Öko- salu Gümnaasiumi ehitamise hetkeseisust; jääris maavara kaevandamise loa väljasta- Tamsalu kultuurimajas. kratt kasuks hoonestusõiguse sead- Sääse Eakate Kodu detailplaneeringu avali- misega Ida Regionaalsele Maanteeametile . miseks Tamsalu vallas Järsi külas asu- kustamisest ja vastuvõtmisest; piirkonna ha- Lubati vallavalitsusel korraldada uus Ursula Saar, vallasekretäri abi vale Metsamõisa katastriüksusele. ridusjuhtide nõupidamisest 18.01 (teemaks riigihange Tamsalu Gümnaasiumi re- iga tekkinud probleeme. Otsustati sõlmida käsundusleping OÜ-ga koolieelsete munitsipaallasteasutuste Vallavalitsus VKK Kaubandus kuni 31.12.2011.a Assamalla, majandamiskulude, personali töötasu ja 31.01.2011.a Võhmetu, Kullenga, Porkuni, Võhmuta, Kuie sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu 25.01.2011.a Arutati Yit Ehitus AS-i poolt 28.01.2011.a ja Aavere külade ja Sääse aleviku elanike arvestuslik maksumus ühe lapse kohta 2011. esitatud avaldust 20.07.2010.a. sõlmitud toidu- ja esmatarbekaupadega varustamiseks eelarveaastal. Anti AS-le Ragn-Sells ainuõigus korraldatud ehitustööde töövõtulepingu nr S04TAM/11, üks kord nädalas. Kehtestati Sääse Hooldekodus koha jäätmeveoks 01.maist 2011.a kuni 30.aprillini mille objektiks on Tamsalu Gümnaasiumi Eraldati Tamsalu valla 2011.a. eelarve eelnõus maksumuseks 2011.aastal 389.- eurot kuus. 2016.a Tamsalu Vallavolikogu määratud rekonstrueerimistööd, lõpetamiseks. sotsiaaltoetusteks planeeritud vahendite Kiideti heaks hajaasustuse veeprogrammist jäätmeveopiirkonnas. arvelt toetust kolmele abivajajale ja jäeti toetuse saaja poolt esitatud, Uudeküla külas Anti FIE Silvi Pärn`ale luba avaliku 08.02.2011.a rahuldamata kaks avaldust. Lilleraja maaüksusele puurkaevu rajamise ürituse “SÕBRALAAT” korraldamiseks Eraldati koht Sääse Hooldekodusse kolmele ja veetõsteseadmete paigaldamise projekti 13.veebruaril s.a Tamsalu Kultuurimaja Arutati Yit Ehitus AS-iga Tamsalu eakale isikule. aruanne koos täitmise eelarvega. ruumides ajavahemikul 9:00-16:00. Gümnaasiumi rekonstrueerimistööde Määrati osaliselt tasuline koduteenus kahele Nõustuti ühe jäätmetekkekoha Seoses Tamsalu-Neeruti maratoni lepingu võimalikku lõpetamist ja otsustati, abivajajale. mitteliitumisega korraldatud jäätmeveoga korraldamisega anti luba sulgeda et juhul kui kahepoolset akti tööde jätkamise Otsustati anda otsustuskorras rendile kuni 30.04.2011.a. 06.veebruaril s.a ajavahemikul 11:00-16:00 kohta ei ole vormistatud hiljemalt 11. A.Haava tn 11 kinnistu CNC OÜ-le. Anti nõusolek RMK Taimla- ja ajutiselt liikluseks Tamsalu valla teed: veebruari kella 16.30-ks, loeb tellija lepingu Otsustati taotleda Sihtasutusega seemnemajandusosakonnale vee Uudeküla-Naistevälja; Järvajõe-Naistevälja; lõppenuks ehitaja olulise lepingurikkumise Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) erikasutuseks RMK Kullenga taimlas Uudeküla-Savalduma. tõttu alates 11. veebruari 2011.a kella 17.00-st. sõlmitud laenulepingu intressimäära metsataimede kastmiseks. Anti luba sulgeda Tamsalu valla lasteaiad Kinnitati ettevõtluskursuse „Ideest ettevõtteni alandamist. Kooskõlastati Kirde Kaitseringkonna kollektiivpuhkusteks järgmiselt: Tamsalu 2” läbiviimiseks pakkumise lähteülesanne Arutati volikogu veebruarikuu istungi Suurtükiväepataljoni poolt 11.04.-15.04.2011.a Lasteaed Krõll ajavahemikul 13.06.- hinnapakkumiste küsimiseks. päevakorda. väljaõppe läbiviimine Tamsalu valla 17.07.2011.a. ja Tamsalu Sääse Lasteaed Kehtestati Sääse Eakate Kodu kinnistu, territooriumil. ajavahemikul 18.07.-16.08.2011.a. aadressil Sääse ringtee 3, detailplaneering. 15.02.2011.a Anti luba Vajangu Põhikoolile avaliku ürituse Arutati direktorite taotlust lasteaedade Nõustuti kümne maaüksuse riigi omandisse Kinnitati Tamsalu Gümnaasiumi “Disko” korraldamiseks 04.märtsil 2011.a. õpetajate ja direktorite puhkuse kestuse jätmisega ja määrati maaüksustele rekonstrueerimisel teostatud ehitustööde Vajangu Põhikooli ruumides ajavahemikul võrdsustamiseks koolide õpetajate ja sihtotstarve ja lähiaadress. töömahtude ekspertiisi ning ehitushanke 19:00-24:00. direktorite puhkuse pikkusega. Nõustuti ehituslubade väljastamisega teostajaks P.P.Ehitusjärelvalve OÜ kui Anti luba Eesti Jeti- ja Mootorkelgu Liidule Kinnitati Tamsalu valla haldusterritooriumil järgmiselt: maksumuselt soodsama pakkumise tegija. avaliku ürituse “Tamsalu Mootorkelgukross asuvate maatükkide 2011.a. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le maakaabelliini Eesti MV V-etapp” korraldamiseks 05. ja maksustamishinna arvutamise aktid. ja 3-35 KV alajaamade püstitamiseks Sääse 22.02.2011.a 06.märtsil 2011.a. Tamsalu Einjärve rajal Nõustuti kaeveloa väljastamisega alevikus ja Uudeküla külas. Nõustuti ehitusloa väljastamisega ajavahemikul 10:00-15:00. Arco Ehitus OÜ-le vee-, vihmavee ja Hanval Grupp OÜ-le puurkaevu rajamiseks MTÜ-le Ökokratt multifunktsionaalse Kinnitati munitsipaalomandisse taotletavate kanalisatsioonitorustike paigaldamiseks aadressil Veskioru, Kursi külas. teeninduskeskuse püstitamiseks aadressil: maade piirid, pindala ja maksustamishind Tähise tänaval ajavahemikuks 25. jaanuar Nõustuti kolme jäätmetekkekoha Metsamõisa, Järsi küla, Tamsalu vald. ning määrati katastriüksustele koha-aadress 2011.a kuni 31. juuli 2011.a. koos kohustusega mitteliitumisega korraldatud jäätmeveoga Otsustati sõlmida kinnistuosa ja sihtotstarve. taastada Tähise tänava asfaltkate kuni 30.04.2011.a. (transpordimaa), asukohaga Vadiküla Eraldati Tamsalu valla 2011.a. eelarves kogu sõidutee laiuses koos äärekivide Otsustati MTÜ-ga Ökokratt sõlmida külas, Tamsalu vallale tasuta üleandmise sotsiaaltoetusteks eraldatud vahendite arvelt paigaldamisega vastavalt SKA Inseneribüroo eelleping Järsi külasse MTÜ poolt rajatava notariaalne leping. toetust neljale abivajajale ja jäeti rahuldamata poolt koostatud Tamsalu linna tänavate multifunktsionaalse teeninduskeskuse Otsustati kuulutada välja Tamsalu vallale üks avaldus. rekonstrueerimise projektile 31. juuliks avaliku kasutuse lepingu sõlmimiseks. kuuluvate kinnistute ja korteriomandite Määrati tasuta koduteenus kolmele üksikule 2011.a. Tutvuti Vajangu Põhikooli sisehindamise võõrandamiseks kirjalik enampakkumine abivajajale. Kinnitati Tamsalu vallas toimetulekutoetuse aruandele koostatud tagasisidearuandega. (nimekiri lisatud teatena). Kinnitati Tamsalu vallas toimetulekutoetuse saajate nimekiri ja toimetulekutoetuse eraldus Võeti vastu määrus “Raamatupidamise sise- Otsustati võtta peremehetu varana arvele: saajate nimekiri ja toimetulekutoetuse eraldus jaanuari kuus kogusummas 19944,96 eurot. eeskirjade” muutmiseks. Tamsalu linnas Kandle tn 22 elamu (eh. veebruari kuus kogusummas 21 135,32 eurot. Eraldati Tamsalu valla 2011.a. eelarve eelnõus Otsustati lõpetada AS-iga Eesti Post registri kood 108015626), kuur (eh. registri Tunnistati ettevõtluskursuse „Ideest sotsiaaltoetusteks planeeritud vahendite äriruumide üürileping Vajangu Põhikooli kood 108015627) ja kaev (eh. registri kood ettevõtteni 2” läbiviimiseks tehtud arvelt toetust kuuele abivajajale. ruumides äriühingu ettepanekul. 220512892), viimane teadaolev omanik Uno pakkumistest parimaks MTÜ Määrati osaliselt tasuline koduteenus viiele Arutati hajaasustuse veeprogrammis Aruoja; Koolituskolleegium pakkumine. abivajajale. omaosaluse garanteerimist ja otsustati Tamsalu linnas Rahu tn 2 elamu (eh. registri Anti nõusolek kasutusloa väljastamiseks Kinnitati Tamsalu valla 2011.a eelarve taotleda Tamsalu valla 2011.a eelarve kood 108015896), kuur (eh. registri kood väikeehitise puurkaev püstitamisel eelnõus koolilõuna ja lasteaiatoidu eelnõusse 3000,00 euro lisamist hajaasustuse 108015897), kaev (eh. registri kood 220512514) asukohaga Lilleraja, Uudeküla küla, Tamsalu kompenseerimiseks planeeritud veeprogrammis osalemiseks. ja käimla (eh. registri kood 220512515), vald. vahenditest lasteaia toidupäeva maksumuse Otsustati lubada vallavanemal sõlmida OÜ- viimane teadaolev omanik Salme Sepp. kompenseerimine ühele lapsele ja keelduti ga Galdmar leping vajadusel valveteenuse Kinnitati Tamsalu valla ühe avalduse rahuldamisest. tellimiseks Tamsalu Gümnaasiumi munitsipaalüldhariduskoolide õpilaskoha Elvi Astok Arutati Tamsalu Gümnaasiumi ehitusobjektile alates 11.02.2011.a kuni ja tegevuskulu arvestuslik maksumus vallasekretär rekonstrueerimistööde käigus Yit Ehitus AS- ehituse taaskäivitamiseni. ühe õpilase kohta 2011.eelarveaastal ning Kesk tn 2 kinnistu pindalaga 0,3 ha asukohaga asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 3900.- eurot. Kirde tn 4-7 korteriomand üldpinnaga 58,3m² TEADE! Assamalla külas, alghinnaga 1600.- eurot. Sääse tn 8-48 korteriomand üldpinnaga 43,9m² asukohaga Vajangu küla, alghinnaga 3730.- eurot. Munakivi tn 4 kinnistu pindalaga 0,2 ha asukohaga asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 2800.- eurot. Kirde tn 4-11 korteriomand üldpinnaga 58,3m² Tamsalu Vallavalitsus müüb kirjalikul Assamalla külas, alghinnaga 1920.- eurot. Sääse tn 10-29 korteriomand üldpinnaga 43,4m² asukohaga Vajangu küla, alghinnaga 3730.- eurot. enampakkumisel Tamsalu vallale kuuluvad Sääse tn 4-7 korteriomand üldpinnaga 98,6m² asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 2800.- eurot. Viinavabriku tee 2-3 korteriomand üldpinnaga järgmised hoonestatud kinnistud ja asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 4730.- eurot. Sääse tn 10-46 korteriomand üldpinnaga 61,4m² 42,3 m² asukohaga Porkuni küla, alghinnaga korteriomandid: Sääse tn 4-10 korteriomand üldpinnaga 64,8m² asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 3920.- eurot. 3200.- eurot asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 3100.- eurot. Sääse tn 10-47 korteriomand üldpinnaga 30,0m² Kreegi kinnistu pindalaga 0,5 ha, asukohaga Järsi Sääse tn 4-17 korteriomand üldpinnaga 115,3m² asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 1920.- eurot. Pakkumised esitada Tamsalu Vallavalitusele külas, alghinnaga 5100.- eurot. asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 5530.- eurot. Sääse tn 12-11 korteriomand üldpinnaga 29,8m² hiljemalt 21.03.2011.a kell 10:00. Kirjaliku Jaaguõue kinnistu pindalaga 0,4 ha, asukohaga Sääse tn 4-26 korteriomand üldpinnaga 98,6m² asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 1900.- eurot. enampakkumise korra ja tingimustega on võimalik Kerguta külas, alghinnaga 1600.- eurot. asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 4730.- eurot. Sääse tn 12-15 korteriomand üldpinnaga 61,1m² tutvuda Internetis Tamsalu valla veebilehel Mihkliõue kinnistu pindalaga 1,0 ha, asukohaga Sääse tn 4-30 korteriomand üldpinnaga 84,3m² asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 3900.- eurot. ja Tamsalu Vallavalitsuse kui ametiasutuse Võhmetu külas, alghinnaga 4470.- eurot. asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 4040.- eurot Sääse tn 12-43 korteriomand üldpinnaga 47,1m² kantseleis. Liini kinnistu pindalaga 0,6 ha asukohaga Alupere Sääse tn 4-32 korteriomand üldpinnaga 84,8m² asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 3010.- eurot. Täiendavat infot saab telefonidel 322 8435 või 322 külas, alghinnaga 2550.- eurot. asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 4060.- eurot. Sääse tn 12-57 korteriomand üldpinnaga 44,0m² 8434. Madise kinnistust 876/1759 suurune reaalosa Sääse tn 8-29 korteriomand üldpinnaga 44,0m² asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 2800.- eurot. pindalaga 0,4 ha asukohaga Kerguta külas, asukohaga Sääse alevik, alghinnaga 2800.- eurot. Kirde tn 2-7 korteriomand üldpinnaga 57,3m² alghinnaga 2550.- eurot. Sääse tn 8-46 korteriomand üldpinnaga 61,1m² asukohaga Vajangu küla, alghinnaga 3660.- eurot. TAMSALU AJALEHT 4

tosina aastaga saanud naerualune, et pärast Tiit väga head hüpet, 93 ja 96 meetrit võimaldasid Tamme kõrvalesurumist(tema viinaviga oli aga saada jällegi kolmanda koha bulgaarlase(!) Sangari sünd. suusaringkondades avalik saladus - A.Aasa) on Zografski (98+95 m) ja austerlase Krafti Heietus harivate vahelugemistega. kahevõistlejaid edutult juhendanud mitu meest (91,5+100m) järel. Teisest kohast jäi lahutama 2 eesotsas Allar Levandiga.” Seda ajakirjaniku punkti, esikohast 6 punkti, neljas mees aga kaotas 30. aprillil 1991 aastal sündis Toomas ja Elle tsitaati tuleb kommenteerida. Kust teadis vaene juba 8 punktiga. Teadaolevalt pole ükski eestlane Nurmsalu peresse teine poiss, kelle nimeks sai Jüris, et Toomas Nurmsalu pole kunagi olnud tiitlivõistlustel suusahüpetes enne medalit võitnud. Kaarel. Tal oli juba vanem vend Kristjan ja hiljem mingi teoreetik ega kirjasõnas urgitseja. Vastupidi, Kui esimene medal tegi Kaarelist kangelase , siis sündis õde Kerstin. Põngerja esimeste eluaastate ta on hea suhtleja, tegutseja ning innustaja selle teine ja eriti kolmas tõstsid ta juba meediastaari ja toimetamised on kindlasti perearhiivis hoolikalt sõna kõige paremas mõttes nagu Tamsalus ajalehtede esikaaneesineja seisusesse. Sangar oli üles tähendatud, meie jätame need vahele. Lasteaias kõik teavad. Kindlasti lootis Toomas, et suudab sündinud. ja algklassides poiss kasvatajatele ja õpetajatele midagi ära teha kahevõistluse madalseisust Eesti vajas hädasti talvist noort kangelast, ja elu just kergeks ei teinud. Elav ja krutskeid täis väljasikutamiseks. Pikkoril olümpial ennast sai selle. Kaarel Nurmsalu päästis oma kolme leidis ta ikka võimalusi midagi omamoodi teha. ületada ei õnnestunud, kokkuvõttes 33. ja medaliga eestlaste jaoks võistluse. Karismaatilise Kuna ema Elle on õpetaja, oli kord siiski kogu aeg 32. koht. Oli selge, et midagi tuleb ette võtta. hea suhtlejana oli ta ka meedia lemmik ja polnud majas, õppimisega Kaarelil mingeid probleeme Vahelugemine 4. Oma parematel aastatel väljaannet., kes lugu ja pilte temast ei avaldanud. kunagi pole olnud. Kooli minnes hakkas ta käima rääkisid Eesti kahevõistlejad (aastatel Kerkib ka küsimus – kuidas see võimalik oli, ka trennis, loomulikult suusatrennis vanema venna 1990- 1995) , et vorm võib olla nii niru kui kelle teened medalitevõidus suurimad? Arvan eeskujul. Treeneriks oli Tamsalus sellel ajal Arvo niru, soomlastele tehakse ära igast asendist. (seda on mokaotsast tunnistanud ka Kaarel ise) Orupõld. Kolmas vahelugemine. Enne viimase tosina aasta Tõesti, ala oli põhjanaaberitel masendavas et suurimaks süüdlaseks on Eesti Suusaliidu Esimene vahelugemine. Noortereeneri amet on murmaasuusatamise triumfe oli kahevõistlus madalseisus. Siis aga lükati ühe entusiasti toel kogenud juhid, kes ei saatnud teda eelmisel aastal vist üks maailma raskemaid. Pean silmas head vaieldamatult Eesti edukaim taliala. Veel N-Liidu käima noorteprojekt, kus noortele loodi kõik olümpiale. Oleme ausad – turistina, tagumised noortetreenerit. Halva treeneri juurest pagetakse ajal pääsesid olümpiale Uno Kajak, Tõnu Haljand, võimalused nii raha, varustuse kui treenerite kohad poleks sportlikus mõttes midagi andnud. kiiresti huvitavamate harrastuste ja paremate Fjodor Koltšin ja Allar Levandi tõi selle perioodi näol. Tulemused ei lasknud ennast kaua oodata. Kevadel korraldas Suusaliit aga kahevõistlejatele juhendajate juurde. Treener peab end iga lõpetuseks 1988 a Calgaryst pronksmedali. Eesti 1997 a võitis Samppa Lajunen 17 aastasena MK kõik tingimused korralike tulemuste päev tõestama - lapsevanematele, rahastajale, esimesel iseseisvusaja olümpial Albervilles tuli sarja. Naganos sai ta hõbeda ja meeskond pronksi. saavutamiseks ( palgati hooldemehed jne). suurtele ülemustele, konkurentidele. See tähendab Ago Markvardtile 5. koht ja meeskonnale 4. koht. Salt Lake Citys tegi aga Samppa puhta töö,võites Usaldust pole kuritarvitatud ja oma intervjuudes pidevat pinge all elamist ja toimetamist, mis Nii kõrget meeskondlikku kohta eestlaste silmad mõlemad individuaalkullad ja meeskonnakulla. on ka Kaarel Suusaliitu tänanud ja öelnud, et kulutab. Lisaks, nagu hunt Kriimsilmal, on ka talialadel enam ilmselt pikka aega ei näe. Allar Olümpia vaheaastatel peremehetses MK oma medalitega on ta saadud abi tagasi maksnud. noortetreeneril veel tuhat ametit põhitööga kaasas Levandi, meie edukaim kahevõistleja läbi aegade sarjas Hannu Manninen. (need kaks meest on Teine tegur, mida peab edu saavutamisel – alates rahaväljaajajast, varustusehooldajast, lõpetas peale seda olümpiat oma sportlaskarjääri muide ka Kaareli suured eeskujud spordis). märkima, on kindlasti oma ala professionaalidest transamehest kuni psühholoog-lohutaja ning ja nagu lumi päikse käes hakkasid sulama Toomas Nurmsalu teeneks jäi, et ta suutis treenerid. Kaarel Nurmsalu soomlasest treener sotsiaaltöötajani välja. Hea noortetreener peab kahevõistluse tulemused rahvusvahelisel areenil. Suusaliidu otsustajatele selgeks teha, et ainult Petteri Kukkonen tõdes vahetult pärast eestlaste andma endast vähemalt 100%, tihti enamgi, sest Järgmisel olümpial jäi meeskond viimaseks, nn uus algus võib ala madalseisust välja tuua. kolmandat pronksi, et Kaarel Nurmsalus on ainest muidu tulemusi ei tule. Selles ametis jutuga läbi ei individuaalselt oli parim 33. kohaga Magnar Treenerina jäi tal oskustest ja kogemustest vajaka, tõusta ka täiskasvanute klassis medalipretendentide löö, eeskuju ja suhtumine saavad alguse treenerist. Freimuth. Suusaringkondades oodati ala päästjaks seda tunnetades otsiti noortele põhjanaabrite juurest hulka. Selleks on aga vaja teha kõvasti tööd ja Tamsalul on heade treeneritega vedanud, üheks Norras õpetajaametit pidavat Levandit, kes 2007 a kogenud juhendajad ning Toomas taandus näha vaeva. «Karla võimalus ka täiskasvanute neist oli Arvo Orupõld. Hingelt spordimees ja koondise juhi koha ka vastu võttis. Elu näitas, et peatreeneri ametist, küll on ta aga senini ametlikult tiitlivõistlustelt medal võita on täitsa olemas. eeskuju nii noortele kui vanadele. tingimuste loomisest, rahast ja tahtmisest edukaks hooldemehe, tegelikult aga ilmselt natuke suurema Juunioride MM on alles vahetulemus. See näitab, Oma esimest treenerit meenutab ainult hea treeneritööks ei piisanud. Levandi käe all täitsid rolliga endiselt kahevõistlusekoondise juures. et sportlases on potentsiaali jõuda ka suuremate sõnaga Kaarel, märkides huvitavaid harjutusi, Salt Lake City olümpialepääsu normatiivi ainult Noortele, kes tahtsid tõsiselt alaga tegeleda, loodi võitudeni,» sõnas Kukkonen, kes on Nurmsaluga mis treenimisisu ei kaotanud ja grupis valitsenud Jens Salumäe ja Tambet Pikkor, kes seal paremate võimalused, vanad tegijad loobusid. Tasapisi juba kolm aastat koostööd teinud. Juunioride fantastilist õhkkonda. Noortevõistlustel oli Kaarel hulka ei mahtunud. Levandi pani ameti maha ja hakati ennast näitama MK sarjas. Kail Piho, Aldo MMilt saadud tulemused on koostöö esimesed esimeste hulgas, kuid mitte ülekaalukas võitja. järgnevad aastad hulpis kahevõistlejate koondis Leetoja, Karl-August Tiirmaa, Alar Kukka, viljad. «Enne MMi lootsime, et tuleb üks medal. Monotoonne lumenühkimine ei sobinud eriti mitme erineva mehe juhtimisel nagu sihita laevuke. tema iseloomuga ja üsna varakult sai ta aru, et Eelnev jutt oli taustaks, tuletame meelde, et Kaarel murdmaasuusatajat temast ei saa. Kaarel sattus 12 oli juba hüppamisest maitse suhu saanud ja kuna aastaselt juhslikult hüppemäele ja juba esimesest suusatamise põhi oli all, oli tahtmine kahevõistluses proovimisest peale tundis ta, et asi meeldib. Peale midagi ära teha. Tamsalul pole olnud selle ala aastast vaheaega hakkas ta Rakveres hüppamisega tipptasemega erilist pistmist, välja arvatud asjaolu, juba tõsisemalt rinda pistma. Isa Toomas aitas et Toomas Nurmsalu, Kaareli isa sündis Tallinas sellele looomulikult kaasa. Vaatamata sellele, et Mustamäe hüppetorni lähedal. Loomulikult sai Kaarel oma esimesel aastal kõigil hüppevõistlustel temast hüppaja ja kahevõistleja, kes Eesti tasemel raudselt viimane oli (hüppama hakatakse tubli tegija, medaleidki eestikatelt mitu. Peale pere tavaliselt palju varem), ei kadunud tema tahtmine. loomist ja Tamsallu tulekut sai tööks autoremont Eesmärgiks oli saanud kahevõistlus. ja määrdeainete müük, mis on leiva lauale toonud Teine vahelugemine. Mis ala on üldse kahevõistlus, kuni tänaseni ja on lubanud ka hobidega toimetada. kus Kaarel nüüd kõva tegija. Alguse sai see umbes Rallikrossis oli Toomas vabariigi esinumber ja 150 aastat tagasi Norras, kus meeste mitmekülgsuse ta oli ka näiteks 2000 aastal Tamsallu loodud huvides hüppajaid ka murdmaadistantsile AO suusaklubi asutajate hulgas. Materiaalne saadeti. Ala valitsejad nii esimestel OM kui MM kindlustatus ja töö kõrvalt jäänud vaba aeg andsid võistlustel olid norrakad, esimene olümpiavõitja võimaluse kahevõistlusega jälle lähemalt tutvust neist Thorleif Haug. Peale sõda muutus teha. Pole ilmselt saladus, et kindla huviga. Kuna kahevõistlus populaarseks ka Kesk – Euroopas. ta omast vabast ajast ja sisuliselt tasuta nagunii Nagu nimigi ütleb, koosneb ala mäehüpetest ja asja juures oli, sattus Toomas Nurmsalu võiks murdmaasuusatamisest ning hüppemäel saadud öelda, et pooljuhuslikult Suusaliidu kahevõistluse punktid pannakse võrdlemiseks ka suusarajale alakomisjoni juhiks ja lõpuks maandus koguni sobivasse formaati. Praegu on kurss: 1 punkt peatreeneri toolile. Aastanumber oli 2005, olukorra hüppemäel = 4 sekundit suusarajal. Kahevõistluse kirjeldamiseks on kohane tsiteerida ajakirjanik Han Hendrik Piho ja Kaarel Nurmsalu tiirlevad Kolm medalit on üle ootuste tulemus. igavene probleem on olnud murdmaa ja Jaan Jürist, kes kirjutab Torino olümpiaraamatus juba kolmandat aastat Euroopas nii MK kui Ko Eriti kõrgetasemeliseks peame medalit hüppetulemuste tasakaalustamine, kuna need asjast nii: „...meie mehed(Olümpiakomitee) ntinentaalkarikasarjas(tugevuselt järgmine sari suusahüppevõistluselt. Paljud ei oska seda nõuavad erinevaid võimeid(see tähendab ka lülitasid Pikkori kolmandat korda olümpiatiimi. MK järel). Esikümnekohti on saadud harva. Kui hinnatagi! Uskumatu tulemus!» nentis lihaseid – kes sellest rohkem tahab teada, peab Sest ühe lisavõistleja saamisel tekkis võimalus eelnevatel aastatel on meie mehed üsna võrdselt Kukkonen. Paraku pole juunioride autasudel uurima erilalakirjandust). Ajaloos on kasutatud kaasa võtta ka üks manuline. Pikkori puhul oli esinenud, siis sellel hooajal on Kaarel tänu heale tuleviku suhtes muud tähendust, kui et näitavad mitmesuguseid süsteeme. Praegu on asjatundjate see eelmisel suvel kahevõistlejate peatreeneriks hüppevormile selgelt Eesti esinumbriks tõusnud. sportlase potentsiaali. „Kui Nurmsalu suudab hinnangul eelis kõvadel murdmaameestel. nimetatud Toomas Nurmsalu, kes sügisesel Kontinentaalkarikasarjas tuli talle ka esimene motivatsiooni leida, ja tõsiselt treenida, on Oslos võisteldakse kahevõistluses 4 alal, hüpe pressikonverentsil lehemehi shokeeris. Nurmsalu võit. Kaareli aasta tähtsaim etteaste oli aga ta aasta-kahe pärast MK-etappidel pidevalt normaalmäelt +10 km suusatamine, hüpe suurelt kuulutas sinisilmselt, et Pikkor võib vabalt kodumail – Otepääl toimus olulisima talialade 20 seas. Päris MMi medal? Pole võimatu. mäelt + 10 km suusatamine ja samad alad kahe konkureerida kellega tahes kahevõistluse Eestis korraldatud võistlusena juunioride ja U-23 Tulevikus.” Toomas Nurmsalu poetab vahele, meeskonnavõistlusena (hüpe suurelt ja väikselt tippudest, kui ainult vaim vastu peab. Sihuke vanuseklassi suusaalade MM. Enne võistlust et kahevõistluses on tippjuuniorid ka MK-sarjas mäelt + 5 km suusatamine), nii et ühelt MM ilt on klausel siis... Nurmsalu jättis targu lisamata, et soovis ja lootis Kaarel tulla medalile. Senised punktikohal või selle lähedal: “Meil pole nii nagu võimalik saada 4 kulda. Eesti kahevõistluse A-koondise moodustab hooaja stardid näitasid, et teistest juunioride murdmaas, et 28aastane tõuseb fööniksina tuhast.” klassi võistlejatest talle hüppemäel vastast ei ole. Siinkohal kurdab Kukkonen, et 2009. aastal Suusarajal olid aga tulemused kõikuvamad kui muudeti kahevõistlus, kui lisati tuulefaktor, eelmisel aastal – hea hüppevorm ei lubanud rajal suusatamisepõhiseks. “Eelmise süsteemi ilmselt nii kõvasti pingutada. Vana aasta sees põhjal, kus hüppajatel oli suurem eelis, rikkus treeningrütmi ka läbipõetud haigus. Nüüd nopiks Nurmsalu praegu esikümnekohti.” olenes kõik distantsist (tavadistantsil suusatavad Viies vahelugemine. Juunioride MM medalid juuniorid 10 km, sprindis 5 km) ja ka ilmast, kas ja pole Eestis mingi ennenägematu imeasi. kui kiiresti konkurendid suusarajal järgi võtavad. Kahevõistlejatest on kolm pronksi, kaks Otepääl hüppas Kaarel tavadistantsi võistlusel individuaalset ja üks meeskondlik(võidetud ennast kindlalt esimeseks. Sakslane Rydzek (startis N-Liidu koondisega) Ago Markvardtil. Hulk 28 sek hiljem) jõudis talle kiiresti järgi ja läks eest, medaleid on murdmaasuusatajatel. Eriline on lõpus sõitis Kaarel koos sloveen Jelenkoga(startis aga Šmigunide pere, kus ema Rutil on seitse 30 sek hiljem), aga finišis pidi vastase paremust medalit(neli kulda), isa Anatolil kaks kulda, tunnistama. Esimene medal, loodetud ja ihaldatud, sugulasel Aivar Rehemaal MM tiitel aastast oli käes! Sprindidistantsil oli Kaareli edu peale 2002, kümme medalit on õdedel Kristiinal ja hüppeid sloveeniga 10 sek, sakslasega aga 30 Katrinil. Kõigist eelpoolnimetatutest on tõelisse sek. Kaarel läks siit hõbedat võtma, kahjuks aga tippu end murdnud ainult Kristiina. Kõik teised ei suutnud ta sloveeni tuules kuigi kaua püsida ja on samuti tõsised tegijad, kuid mitte tipptegijad. lõpus jõudis järgi ja läks mööda ka sakslane. Teine Tuleb nõustuda treeneri ja Toomas Nurmsalu pronks oli tõsiasi. väidetega, et loodud on alles eeldused tõsiste Ajalugu tegi Kaarel aga hoopis hüppemäel. saavutuste tulekuks. Hea vorm võimaldas saada stardiloa ka spetsiaalhüppajate võistlusele. See toimus kahe Jätkub järgmisel lehel üksainusd Pikkor; et kunagisest menualast on kahevõistluse distantsi vahel. Siin ei tulnud kahjuks 5 TAMSALU AJALEHT

Järg. Kaarel omab liidriomadusi – selget mõistust, väärikale kohale kodus ja tuua rahvusvahe- tõsiselt võtta. Loodan, et lugejale annavad Ettevaatlikuks teeb, et mitmes intervjuus tahet kõvasti tööd teha, karismaatilist iseloo- listelt võistlustelt koju järgmised medalid. taustateadmised koordinaadid toimunu on Kaarel end üsna ühemõtteliselt murmaa- mu, avatust. Vallavolikogusse poleks suvali- Erinevalt noorteklassisist ei mõistmiseks. Kahevõistlus on nüüd ju ka suusatamise aadressil väljendanud: „Aga ne nohik kindlasti pääsenud. olene siin aga kõik enam endast ja treenerist. meie ala. samas sai mulle päris ruttu selgeks, et ma ei Võib öelda ka seda, et nädal Otepääl on Kaa- Muidugi, ise peab olema raudkõva, nii Piltidel: vasakul lehel Kaarel peale Tamsalu suuda kolm tundi järjest metsas verd sülita- reli elu jäädavalt muutnud – teinud noorukist kõrvalistele ahvatlustele vastupanemisel kui maratoni, Toomas Nurmsalu eestvedamisel da, mulle on vaheldust vaja. Kahevõistlus avaliku elu tegelase. Praegu see talle meeldib treeningutel läbi higi ja pisarate. Maailma toimusid Uudekülas pisikestele kahevõistle- tundus sobiva päästerõngana.“. Samast in- aga iidoli seisusega käivad kaasas ka ohud ja tipptasemele aga ei jõua tänapäeval keegi jatele esimesed võistlused, Kaareel koos ema, tervjuust veel: “Kindlasti on aja jooksul või- mitte kunagi enam ei saa käituda nagu tava- üksi punnides. Edu mudel on Eestis teada – isa ja vanaemaga koju saabumisel, Kaarel malik suusarajal kiiremaks muutuda. Iseasi, line noor mees. Taevast maa peale kukkumi- tipptreener + meeskonna juht + maailmatase- koolis väikestele kaasaelajatele autogramme kas ma austerlase Mario Stecheri kombel oma seks piisab väga vähesest. mel hooldemeeskond + väga korralik medit- kirjutamas, suurimal vallavalitsuse juures aega suudan oodata – temal kulus kümme Mati Alaver, Eesti murdsuusatamise edu ar- siiniline teenindus. Neid saab endale lubada korraldatud vastuvõtul tulid kaasaelajad ko- aastat, enne kui ta hea hüppajana ka suusa- hitekt, arutleb nii: „Et Eesti paraadala murd- aga ainult väga suure raha eest. hale koos plakatitega. rajal kiireks muutus ning MK etappe hakkas maasuusatamine peagi kahevõistluse vastu Hoiame pöialt, et meie oma sangar ei oleks võitma. Ma ei karda, et kui mahud peale lä- välja vahetatakse, poleks sugugi mitte ülla- pelk sähvatus sporditaevas, et kaasaelamise Loo kirjutamisel on kasutatud avalikult ilmu- hevad, ja seda peab paratamatult tegema, siis tav. Pigem on tegemist paramatusega. Varem rõõmu jätkuks aastateks. nud intervjuusid ja muid materjale. kaob hüpe ära. Hüppemäel aitab mind tree- või hiljem peab see juhtuma. Ei ole võimalik, Eelnevat heietust ei pruugi asjaosalised väga Ain Aasa ner Risto Pirttimäki ja temal on nii hea silm, et üks ala domineerib niivõrd kaua. Mida aas- et ta näeb kohe ära, kui midagi käest hakkab ta edasi, seda tõenäolisem on, et ala vahetub. minema.“ Siin ongi karid peidus. Enne rääki- Murdmaal polnud enne Andrus Veerpalu ja sime, et kahevõistlus nõuab nii plahvatusvõi- Kristina Šmiguni võite ju midagi ette näidata. met kui vastupidavust. Üldine ala praktika Ja kui palju meil nüüd medaleid on? Ma isegi on näidanud, et suuremad eeldused heaks ei suuda neid kokku lugeda!» arutles Alaver, kahevõistlejaks saamisel on korraliku hüp- kelle sõnul tegi suusaliit ainuõige otsuse, kui pevõimega noortel, kes siis suusatamist järel kevadel otsustati kahevõistlusesse panusta- aitavad (nagu M.Stecher Kaareli näites). Kaa- da. Kahevõistlejate edu mudel on tegelikult ju relil on eeldused järelikult õiged. lihtne. Tuleb leida väga hea treener ja andekas Kaarel pole välistanud ka suusahüppaja- sportlane. Kahtlemata on Kaarel Nurmsalu na karjääri jätkamist. Siin on aga küsimärke väga andekas sportlane ja Petteri Kukkonen mitu. Esimene, millest räägib ka Kukkonen, väga hea treener. Tulemus on käes. Siit on kes ei soovita Kaarelil hüpete usku pöördu- väga hea edasi minna. Ka meie pidime omal da, nimetades negatiivseid aspekte: “Dieet, ajal medalid ära tooma ja alles siis oli, mida pidev kehakaalu jälgimine, nappide kalori- turundada,» arutles Alaver. tega toimetulek, tuimad treeningud ja närvi- Selle loo kirjutamise ajal tuli teade, et Andrus pinge võistlustel, kus jagatakse suurt raha.” Veerpalu, suur sportlane ja suurepärane ini- Teine küsimärk on muidugi selles, et hüp- mene loobub tippspordist. Tema lahkumine pajana tuleb kogu aasta tiirelda välismaal, jätab talispordis esinumbri koha lahtiseks. sealjuures kas üksinda või välismaalasest Kaarelil on suur võimalus treener Alaveri en- treeneriga. Senine lahe kahevõistluskoondise nustus täide viia. Kahevõistlejate meeskonna seltskond tuleb unustada. liidri ja esinumbrina juhtida kogu ala jälle

prognoosita! See sisendab ettevaatlikku optimismi! moraalselt; valgustid on paigaldatud kohati üle Tamsalu valla esimene Loodan ja soovin, et 2011.a. tuleb valla ettevõtetele mitme posti. See kõik tingib suure energiakulu ning Uudeküla hokimehed euro-aasta! tunduvalt edukam lõppenud aastast! halva valgustatuse. Euroopasse kuuluvas riigis ning Leedus. Kooskõlas valla kehtiva arengukavaga on 21. sajandil ei ole tänavavalgustus küll see koht, kus käesolevaks ja paariks järgnevaks aastaks planeeritud kokku hoida! Veebruari kolmandal nädalavahetusel külastas väga suured investeeringud: möödunud aasta sügisel Eelarvekomisjon koos vallavalitsusega otsib Tamsalu hokimeeskond koos valla spordidele- algasid suured ehitustööd Tamsalu ja Sääse vee- ja võimalusi vahendite eraldamiseks, et asuda gatsiooniga sõpruslinna Rokiškist Leedus, et kanalisatsioonitorustike uuendamisel, mis kestavad järgnevatel aastatel vallakeskuse kõrvaltänavatele pidada maha sõpruskohtumine. Võõrustajad 2012.a kevadeni. ja küladesse paigaldama kaasaegset ning üllatasid meeldivalt kummagi riigi lippude- Käib Tamsalu koolihoone renoveerimine. Tööd energiasäästlikku tänavavalgustust. Nagu eespool ga kaunistatud väljaku ja mängueelse eesti ja algasid suhteliselt edukalt, kuid varsti ilmnesid öeldud, loodame selleks kasutada võimalikke leedu hümni mängimisega. Seekordne kohtu- probleemid. Hetke seisuga on ehitustööd peatatud ülelaekuvaid tulusid. Hea tänavavalgustus sügis- mine lõppes tulemusega 7:4 Rokiškise 30 aas- ning ehitaja objektilt lahkunud. Volikogu nõustus talvisel perioodil aitab kindlustada avalikku korda tase hokimängu traditsiooni kasuks. Uudeküla vallavalitsuse ettepanekuga leping ehitajaga ja kodanike turvatunnet; samuti on tänavavalgustus meestest oli silmapaistev Pavo Raudsepp, kel- lõpetada, sest ehitaja ei täida oma lepingulisi tiheasustusega asulates kindel ruumikujunduse lel õnnestus visata kaks väravat. Tema omaks kohustus. Ehitaja süüdistab Tamsalu vallavalitsust osa. Tamsalu keskosa tänavatele rajatakse pärast sai ka parima külalismängija karikas. Uude- vastu, väites, et osa projektist oli vigadega ning torustike paigaldamist koos sõidu- ja kõnniteede küla hokimehed said oma revanši võites peale oma süüdistusele tuginedes nõudis lisaraha. Eks aeg väljaehitamisega ka kaasaegne tänavavalgustus. ametlikku kohtumist toimunud karistusvisked näitab, milles peitub tegelik põhjus! Hetkel aga on See tekitab suurt rõõmu ja rahulolu, et Tamsalu 3:2. Lisaks hokimängule tutvustati ka koha- volikogu andnud vallavalitsusele loa uus riigihange volikogu on aastatepikkuse töö, suurte vaidluste ja likke vaatamisväärsusi, külalistele oli köetud ette valmistada ja välja kuulutada. Üsna üheselt võib arutelude tulemusel jõudnud valla elukeskkonna saun ja kaetud laud. Rokiškise hokimeeskond prognoosida, et ehitus vaevalt odavamaks läheb; märkimisväärse ümberkujundamiseni! Kui külas, on oodatud vastukülaskäigule Tamsalu valda samuti nihkub tööde lõpetamise aeg kaugemale. asulas, vallas on ilus ja puhas, siis on ka teised jaanuaris 2012a. Põhiosa kuludest nii veetorustike uuendamisel asjad selles vallas korras: koolid/lasteaiad, tekivad HK Uudeküla: Martin Uudeküll, Madis Uude- kui Tamsalu koolihoone kaasajastamisel kaetakse töökohad ning vaba aja veetmine on mitmekülgne! küll, Pavo Raudsepp, Tarmo Lavone, Jevgeni Tamsalu Vallavolikogu kinnitas valla 2011.a. eelarve Euroopa Liidu vahenditest, aga ligikaudu miljoni Elukeskkonna parandamine peaks uute elanike Malkovski, Anton Malkovski, Margus Orren, oma 16. veebruari istungil. Esimese euro-eelarve euro suurune summa tuleb välja käia käesoleva ja siiaasumisele kaasa aitama. Alar Peek, Kaspar Peek, Ivari Ojaperv, Kalev maht on 5 270 228 €urot (82 461 149 krooni). järgmise aasta vallaeelarvetest. Tamsalu valla 2011.a. eelarves ei ole kohta ei Lubbi, Olev Oras, Joonas Hain. See on 1,167 milj. €uro (18,260 milj. krooni) Tamsalu-Sääse veeprojekti tööde lõpetamise järel töötasude suurendamiseks, ega ka vallaasutustele võrra suurem möödunud aasta eelarvest. Eelarve algab Tamsalu keskosa väljakujundamine ning eraldatavate majanduskulude vahendite kasvuks! Martin Uudeküll mahtu kasvatab eelkõige Tamsalu Gümnaasiumi peamiste tänavate ümberehitamine kaasaja nõuetele Vallaasutustele eraldatakse vaid hädavajalikud renoveerimine, mis lisab eelarvesse ligikaudu vastavalt. See muudab täielikult Tamsalu linna vahendid! Usun, et töötasude mittesuurendamisega 1,28 milj. €urot (20 milj. krooni). Samas väheneb keskosa ilme! munitsipaalasutuste töötajatele neile liiga ei tehta! Kohtumine kirjanik riigieelarvest eraldatav tasandusfond võrreldes Keskosa tänavate renoveerimisprojekt on valmis, Praktiliselt kõik Tamsalu vallas asuvad ettevõtted Tiit Aleksejeviga möödunud aastaga ligikaudu 76,7 tuh. €urot (1,2 kuid puudub keskväljaku (mis tuleb postkontori ja vähendasid majandussurutise tõttu töötajate milj. krooni). Selle tingis suures osas elanikkonna endise ambulatooriumihoone vahelisele maa-alale) töötasusid (tööaja lühendamise või vastastikuse Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi üldkoosole- vähenemine. projekt. See eeldab arupidamist vallakodanikega kokkuleppe alusel). Munitsipaaltöötajate töötasusid kul oli külaliseks kirjanik Tiit Aleksejev. Üksikisiku tulumaksu on eelarvesse planeeritud ja projekteerijatega- et valmis saaks nägus ja pole Tamsalus vähendatud! (Õpetajatest ma ei räägi, Temalt ilmus Loomingu raamatukogu augusti 1,438 milj. €urot (22,5 milj. krooni); see on kaasaegne keskväljak! Oleme lootusrikkad ning nende palgavahendid eraldatakse riigieelarvest). numbris näidend „Leegionärid”, mis käsitles Por- ligikaudu 32 tuh.€urot (500 tuh. krooni) rohkem, kui usume, et Kesk tänaval toimuvad ehitustööd juba Valla pingeline eelarve ning planeeritud suured kuni lahingut läbi kolme leegionäri vaimu. . möödunud aastal. käesoleval aastal! Selleks on eelarves ette nähtud investeeringud jätavad oma jälje erinevatele Näidendi ilmumine aitab selgitada ja mõtesta- Tulumaksu prognoosi lubas tõsta 2010.a. plaanitust ümmarguselt 300 tuh. €urot (4,7 milj. krooni). eluvaldkondadele: küla-, kultuuri- ja spordiseltsid da tolleaegseid sündmusi nii eestlastele kui ka suurem laekumine; samuti algas käesolev aasta Summa on ebapiisav! Juhul, kui Tamsalu ettevõtjate peavad lähiaastatel lootma oma jõule ja vähem teistele II Maailmasõjast puudutatud rahvastele. tagasihoidliku positiivsusega- tulumaksu laekus ettevaatlik optimism peaks positiivselt kajastuma vallapoolsele materiaalsele toetusele. Kõike lihtsalt TMSS-i üldkoosoleku arvates oleks oluline näi- jaanuaris plaanitust rohkem ligikaudu 10 000 €urot valla eelarves, siis teeb eelarvekomisjon volikogule ei jõua korraga teha! dend ka lavale tuua. Sellest tulenevalt kutsusime- (150000 krooni). Tulumaksu laekumine valla ettepaneku suunata ülelaekuv tulu tänavate/teede Vald rajab oma vahenditega vaba aja veetmise gi kirjaniku näidendi saamislugu tutvustama ja ka eelarvesse on otseselt seotud Tamsalu vallas ning ehituseks ja tänavavalgustuse kaasajastamiseks. kohad ning hoiab need korras (spordirajatised, tema teistest ajaloolistest romaanidest rääkima mujal asuvate ettevõtete käekäiguga ning töökohtade Lisaks teede remondivajadusele on meil probleeme kultuurikeskused, raamatukogud jne.), aga vaba aja – tema „Palveränd” tunnustati Euroopa Liidu kir- olemasoluga. Tulumaksu summa käesoleval aastal ka tänavavalgustusega, mis vajab kaasajastamist! sisustamine jääb suures osas inimeste endi hooleks. janduspreemia vääriliseks. küll suureneb, kuid see suurenemine on liiga väike! Valla tänavavalgustusele on eelarve eelnõus Siinjuures tuleb siiski teha erandeid ning võimalusel Tiit Aleksejev tutvustas muuseumi rahvale põhja- Vallas on töökohti ebapiisavalt ning selle tagajärjeks vastuvõtmise hetkel ette nähtud vahendid ainult toetab vald eesti rahvuskultuuri kohalikke likult nii näidendi kui ka „Palverännu” kirjutami- on jätkuvalt suur tööpuudus! - ligikaudu 10%! Paljud elektrienergia eest tasumiseks; investeeringuteks elushoidjaid ja arendajaid. se lugu. Romaan „Palveränd” kajastab esimest Tamsalu inimesed töötavad väljaspool Tamsalut. raha ei ole. Lühidalt kirjeldades on tänavavalgustuse Käesolev aasta on eriline selle poolest, et augustis ristisõda. „Palverännu” järgmine osa on juba val- Pean kohaliku omavalitsuse üheks tähtsaimaks olukord vallas järgmine: väga heas seisus ei ole täitub 20 aastat meie riikluse taastamisest. Terve mis, praegu käib töö kolmanda osaga. ülesandeks ettevõtluse arendamist: algajate üritajate ükski vallale kuuluv tänavavalgustuse lõik. Hea põlvkond on elanud vabas Eestis! On õige aeg Kuna „Leegionärid” on esitatud Virumaa Kirjan- toetamist ja uute tegijate siiameelitamist! Tamsalu on tänavavalgustuse seisukord Vajangul, Sääsel mõtiskleda ning tagasi vaadata sellele, mis Tamsalus dusauhinna nominendiks, siis otsustas üldkoos- vald jätkab starditoetuste maksmist alustavatele (osaliselt), Porkunis (osaliselt), Assamallas ja Eesti riigis 20 aastaga tehtud. Arvan, et tehtud on olek avaldada näidendile omapoolset toetust. ettevõtjatele ka alanud aastal. (osaliselt) ja Tamsalu korrastatud tänavatel (Tehnika, väga palju, kuid väga palju on veel teha! Jõudu meile 21. veebruaril valiski kirjandusauhinna zürii Vi- Valla jaoks on positiivne , et Tamsalu suurettevõtete Toome, Ääsi). Kursi küla elanikud on pöördunud kõigile! rumaa Kirjandusauhinna 23.ndaks laureaadiks juhid on suhteliselt optimistlikult meelestatud vallavõimude poole tänavavalgustuse probleemi Tiit Aleksejevi „Leegionärid”. Õnnitleme kirja- ning üldistavalt on valdav prognoos, et 2011.a. lahendamiseks; Põdrangu külas on olukord rahuldav; Andrus Freienthal nikku temale osutatud tunnustuse puhul. halvemaks ei lähe! Firmajuhid usuvad, et 2011.a. Uudekülas tänavavalgustus hetkel puudub, vaja on Tamsalu Vallavolikogu esimees on oma tulemustelt sarnane 2010. aastaga ning kui see rajada. “Liiga hästi” ei ole vallas valgustatud Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts. peaks toimuma muutusi, siis aasta teises pooles ükski piirkond. Tamsalu linnas kõrvaltänavate pigem paremuse suunas. Tootmise seiskumist ei äärsed valgustid on vananenud nii tehniliselt kui TAMSALU AJALEHT 6

parima hinnapakkumise AS Ragn-Sells. Tema annab AS Ragn-Sells nõuetele vastava jäätme- leda ühise mahuti kasutamise õigust. pakutud hinnad on täna kehtivatest veohinda- koti. Samuti võivad naaberkinnistud kasutada • Jäätmevaldajatel, kes kasutavad Uus korraldatud olme- dest ligikaudu 40% madalamad. Seega jätkab ühiseid jäätmemahuteid. Ühismahutit soovivad kinnistut suvilana tuleb taotleda korral- AS Ragn-Sells Tamsalu Vallavalitsuse poolt jäätmevaldajad peavad esitama vallavalitsusele datud jäätmeveoga perioodilist liitumist. jäätmeveo periood al- antud jäätmevaldajate registri alusel olmejäät- ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatak- • Jäätmevaldajatel, kes ei ela kin- mete vedu järgneval viiel aastal. se kõik ühismahuti kasutamist soovivad kinnis- nistul ega kasuta seda, tuleb taotleda kor- gab 1. mail Meeldetuletuseks, et jäätmeseadusest tulene- tud, nende omanikud, jäätmete osakaal mahutis raldatud jäätmeveoga mitteliitumist. valt on korraldatud jäätmeveo rakendumisest kinnistute lõikes, jäätmekäitluse eest vastutav alates kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga au- isik ning ühismahuti asukoht. Kõiki taotluste vorme on võima- Me kõik puutume iga päev kokku prügiga – tomaatselt liitunud. Kui eelneval korraldatud Jäätmeseaduse kohaselt võib vallavalitsus jäät- lik saada Tamsalu valla kodulehelt oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida elu- jäätmeveo perioodil ei ole jäätmevaldajal kirja- mevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitu- või vallavalitsuse kabinetist nr 307. keskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, likku lepingut sõlmitud, siis see ei vabasta teda nuks lugeda ainult juhul kui kinnistul ei elata peaksime tekkinud jäätmed võimalikult kesk- kohustusest anda olmejäätmed üle ainuõigust või kinnistut ei kasutata ning vallavalitsus peab Jäätmevaldajate jaoks, kellel on toimiv le- konnasõbralikult koguma ja käitlema. omavale vedajale. olema eelnevalt veendunud taotluse õigsuses. ping AS-ga Ragn-Sells ja jäätmeveo tühjen- Tamsalu vallas on loodud võimalused vallaela- Tamsalu vallas visatakse jätkuvalt palju olme- Kui jäätmevaldaja kasutab oma kinnistut ainult dussagedus on vähemalt üks kord nelja nä- nikel ära anda majapidamises tekkinud taaska- prügi metsaalustesse, tühermaadele, tühjadesse suviti (suvilad), siis on tal võimalik vallava- dala jooksul Tamsalu linnas või üks kord 12 sutatavad jäätmed: pakendi- ja paberijäätmed, majadesse, kortermajadele ja asutustele kuulu- litsusest taotleda luba jäätmeveoga perioodili- nädala jooksul valla teistes alevikes ja küla- elektroonikaromud, vanarehvid, ohtlikud jäät- vatesse ning pakendijäätmete jaoks ette nähtud seks liitumiseks. Perioodilisel liitumisel peab des, ei toimu korraldatud olmejäätmete veos med, klaasimurd ja suuremõõtmelised jäätmed konteineritesse ning toimub küttekolletes ja olmejäätmeid üle andma vähemalt kahel korral 1.maist 2011.a muutuseid, va teenustasu ja (mööbel) Tamsalu jäätmejaama Raudtee tn 4. lõkkes prügi põletamine. ajavahemikus 1. maist – 31. oktoobrini. jäätmemahuti rendihind. Samuti on loodud võimalused aia- ja pargijäät- Jäätmeseaduse muudatustest tingituna ei saa Kõiki taotluste vorme on võima- mete, puulehtede ning puude ja põõsaste okste Tamsalu Vallavalitsus uuel korraldatud jäätme- lik saada Tamsalu valla kodulehelt üle andmiseks viies need Kaeva külas asuva veo perioodil enam lubada segaolmejäätmete või vallavalitsuse kabinetist nr 307. reoveepuhasti territooriumile selleks otstar- jäätmemahutite harvemat tühjendamist kui: Mahuti tüüp Teenustasu ühekordse Jäätmemahuti rendi beks ehitatud platsile. Kord aastas puuoksad 1) Tamsalu linnas vähemalt üks kord nelja nä- purustatakse ja viiakse hakkepuidu katlamajja dala jooksul; käitlemise eest koos hind koos käibemak- kütteks ning aiajäätmetest valminud kompost- 2) kümne ja enama korteriga elamutel (sõltu- käibemaksuga suga mulda kasutatakse valla haljasaladel. mata asukohast) vähemalt üks kord kuus; € EEK € EEK Tamsalu vallas tekib aastas üle 700 tonni olme- 3) ülejäänud valla territooriumil vähemalt üks jäätmeid. Olmejäätmed on kodumajapidamis- kord 12 nädala jooksul. 30 l – 50 l kott 1,73* 27,05* X X jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või Tulenevalt jäätmeseadusest ja valla jäätmema- 80 l 2,15 33,65 2,68 41,95 mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poo- janduse korraldamist käsitlevatest volikogu 140 l 2,34 36,60 2,68 41,95 lest samalaadsed jäätmed. 1.maist 2008.a algas määrustest peab jäätmemahuteid tühjendama 190 l; 240 l 2,73 42,70 2,68 41,95 Tamsalu vallas korraldatud olmejäätmete vedu. 340 l; 360 l; 370 l 3,26 51,00 4,22 66,05 sagedusega, mis väldib nende ületäitumist ja 600 l; 660 l 4,11 64,30 4,60 41,95 Korraldatud jäätmeveo põhieesmärgid on: en- ebameeldiva lõhna teket. On ekslik arvata, et 750 l; 770 l; 800 l 4,68 73,25 9,20 143,95 netada valla prahistamist, parandada prügiveo- konteinerite täitmise eesmärgil tuleb hakata 1,5 m3 7,60 118,80 13,04 204,05 teenuse kvaliteeti ja alandada prügiveohinda. täiendavalt prügi tekitama. Jäätmevedajale 2,5 m3 11,32 177,10 13,19 206,40 Kolme aasta jooksul on enamus jäätmevalda- tuleb anda üle need jäätmed, mis tekivad ma- 4,5 m3 19,10 298,85 22,62 353,95 jaid kohanenud korraldatud jäätmeveo tingi- japidamises. Kui jäätmemahuti ei saa nõutud mustega, sõlminud vedajaga lepingu ja kinnis- perioodi jooksul täis, tuleb mahuti väiksema Alates 1. maist 2011.a kaotavad kehtivuse *Teenustasu sisaldab jäätmekoti hinda tult toimub regulaarne jäätmevedu. Vallas on vastu välja vahetada (min 80 l) või taotleda kõik Tamsalu Vallavalitsuse korralduste- ka jäätmevaldajaid, kes põhimõtteliselt ei soo- luba jäätmekoti kasutamiseks. Tamsalu Valla- ga antud harvema tühjendussageduse ja vi korraldatud jäätmeveoga ühineda ja ei mak- valitsuse loaga võib kasutada 30-50 l jäätme- jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise load sa prügivedajale teenuse eest. Tamsalu vallas kotti, kui kinnistul elab kuni 2 inimest, biolagu- ning samuti jäätmevaldajate vahelised ühi- Lembit Saart, keskkonnaspetsialist on ligikaudu 950 jäätmevaldajat. nevad jäätmed kompostitakse ning pakendi- ja se jäätmemahuti kasutamise kokkulepped. Senine korraldatud jäätmeveo periood lõppeb paberijäätmed sorditakse olmejäätmetest välja. • Jäätmevaldajatel, kes soovi- 30. aprillil 2011. Uuel avaliku konkursil esitas Vallavalitsusest loa saanud jäätmevaldajale vad kasutada ühismahutit tuleb taot-

Pipi kaasas ei olnud. Kui väga teraselt vaadata sai, olid need ,,tädid- Baaskoolitused Sõprade nädal Krõlliperes. onud“ meie maja tädide näojoontega, kuigi tutvustasid ennast rootsi ni- medega. Rootsi keel oli pisut naljakas, õnneks oli Pipi tõlgiks. Nii said SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös Et- Küll on hea, kui sul on sõber, parem veel, kui neid on rohkem kui üks. kõik teada, millest lauldi, tantsiti, räägiti. Vahukommid Pipi kohvrist Sõprus ei ole iseenesestmõistetav ega igavene, kui sa seda hoida ei oska. kadusid laste kõhtu nagu õhk. Trollidega sai tantsida igaüks, kes soovis. tevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) Meie kõrval elavad erinevad inimesed, me ei räägi kõik ühte keelt. Õn- ning Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor kor- Tänu külalistele said meie maja lapsed teada meie naaberriikide kul- neks ei ole me ka ühte nägu ega laula ühesuguseid laule ning ei tantsi tuurist ja sümboolikast. Loodame väga, et me kõik oleme sõbralikumad raldavad 2011 aastal kolm baaskoolituskursust ühe pilli järgi. Lisaks kõigele sellele võib meil olla veel erinev naha- ja Lääne-Virumaal. Baaskoolitusele on oodatud inimeste vastu, kes ei ole täpselt niisugused nagu meie. Midagi koos juuksevärv. Kuid me kõik oleme inimesed, kellel on õigus siin elada. Ar- tehes tugevneb ka tegijate sõprus. eelneva ettevõtlusalase kogemuseta alustavad mastus ja austus üksteise vastu aitavad meil sõpruses elada. Nii õpetavad ettevõtjad ning vähekogenud vastalustanud et- lasteaiatädid aasta-aastalt meie lapsi. Krõllipere nimel sõbralikku meelt soovides tevõtjad. Plaanid sõprade nädalaks olid paika pandud juba sügisel. Mõnikord aga Aira Eding, Tamsalu Lasteaia Krõll Öökulli rühma õpetaja Esimene kursus algab 1. märtsil 2011.a. ning juhtub nii, et midagi läheb teisiti, kui plaanitud. koosneb seitsmest ühe-päevasest moodu- Külmapoisid ja gripiviirus leppisid omavahel kokku, et mängime krõl- likestele vingerpussi. Paljud lapsed jäidki haigeks, mõned pelgasid pa- list. Koolituse kuupäevad on 1.03., 3.03., kast. Lapsi oli sel nädalal lasteaias häbematult vähe kohal, ainult ühe 8.03.,11.03., 15.03., 22.03.2011. korraliku rühma jagu. Vaatamata sellele sai teoks õpetlik ja lustlik nädal. Teise kursuse toimumise päevad on 3.05., 5.05., Esmaspäeval oli sõbrapäev koos Krõlliga. Laulda ja tantsida said kõik, 10.05., 12.05., 17.05., 19.05., 24.05.2011. nii suured kui väikesed. Kokatädide tehtud südameküpsised viisid pal- Kolmas kursus toimub sügisel ja toimumisajad judel lausa “ keele alla”, kuni järgmise söögini. Igal päeval oli menüüs avaldame jooksvalt. vähemalt üks toit naabrite köögist. Koolituskavadega saab tutvuda arenduskeskuse Teisipäeval tulid külla lätlased Sajajalgsete rühmast. Sel päeval peatus kodulehel www.arenduskeskus.ee ettevõtja Riia rong Tamsalus, “ nagu vanadel headel aegadel”. Külakostiks pakuti koolituse rubriigis. Koolituse toimumise kohaks legendi Riia linna saamisloost, oma maa laule-tantse, nagu Laimale ja Andrisele kohane. Lastele jäid meelde sõnad: labrit – tere ja muidugi on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna tn saldejumps – jäätis. 28, Rakvere. Kolmapäeva hommikupoolik oli soomlaste päralt, kes saabusid laevaga Koolitusel osalenu omandab baasteadmised kohale. Ainult viis soome- Öökulli last Brita, Jaanus, Lilit –Lydia, Ja- järgmistes valdkondades: nely, Moona, esitasid toreda kava – laulud, tantsud, pillilood. Kõik said • ettevõtluse alused teada, et soome lapsed “ puhuvad” rääkimise asemel ning soome keel • äriplaan ja selle koostamine on eesti keelega sarnane. Kaeraküpsised ja kohv sobisid kokku suure- • toode ja turundus päraselt. • turunduskommunikatsioon Neljapäeval jõudsid meile külalised venelased – Lepatriinud Venemaalt. • finantsplaneerimine Külakostiks kaasas näidend “Kolm karu”, sool ja leib ning paelale lü- kitud barankad. Leiva eest teeme kõik ehtveneliku kummarduse Hagari • väikeettevõtte raamatupidamise ja maksun- pagaritele. Lapsed nägid samovari, matrjoškasid. kuulata saime vene duse alused laulu, näha vene tantsu ja tunda suurt külalislahkust. • konkurentsianalüüs Reedel saabusid rootslased koos särtsaka Pipiga. Rootslastel lapsi peale • tööõigus ja tööohutus Koolituse käigus koostavad osalejad äriplaani, Vatsu pubil sünnipäev üsna tähelepanuväärseks sündmuseks. Elu pakkus mulle ettevõtja kõrtsi-emanda ameti. mille põhjal võib EAS-ilt taotleda starditoetust Kõigest poolteist sajandit tagas olid kirik ja kõrts Tunnistan, et poleks seda ka oma kõige kum- ettevõtluse arendamiseks. meie ainsad ühiskondlikud institutsioonid maal. malisemas unenäos ette suutnud kujutada. Koolitusel osalemise tasu on 39EUR. Läbi aegade pole kõrts olnud mitte ainult pur- Töö jääb ikkagi tööks. Ainult sel tööl on võluv Koolitusele registreerumine toimub e-posti jutamise koht vaid ka reisijate peatuskoht, kauplus, omapära. Mulle on antud eluteatri kõrvaltvaataja aadressil [email protected] maarahva klubi ja ka lähemate uudiste vahetamise roll. Tõsi on see, et nädalavahetustel astub pubisse Koolitusele registreerumise eelduseks on osa- st. kommunikatsiooni koht. Kõrtsis on lauldud, enamasti noor inimene. Rumal oleks arvata, et kui lemissoovi ankeedi täitmine ja postitamine tantsitud, sõbrunetud, kakeldud- lepitud… noored enam külakiige juurde kokku ei jookse, aadressile [email protected] This e-mail Ja kuigi postijaama nimetatakse nüüd motelliks ja siis nad enam kokku saada ei tahagi. Neilgi on address is being protected from spambots, you kõrtsi kohta võib öelda pubi on poolteist sajandit vaja sõpruskonniti oma jutud ära rääkida. Nii need hiljem neil kohtadel ikkagi need samad ülesanded ongi, et mõne aja pärast muutuvad sõpruskonnad Ankeedi leiate Arenduskeskuse kodulehelt täita. paarideks. Läheb veel aega ja see paar tuleb ta- www.arenduskeskus.ee koolituse rubriigis. Vahva on ju mõelda, et 5 aastat tagasi oli Tamsalu gasi oma väikse järglasega. Ning sel ajal kui noor Täidetud ankeetide alusel teeb Arenduskeskus vallas palju, mida poolteist sajandit tagasi polnud. ema keha kinnitab, hoolitsevad jõnglase eest sõ- kandidaatide seas valiku, kes pääsevad baask- Oli ju olemas gümnaasium, kultuurimaja ja terve pruskonna noormehed. See pilti on võrratult soe. oolitusele. spordikompleks .Aga inimhing tundis puudust Nii-siis, lapsed kasvavad ja elu tuksub edasi ka ikkagi ühest lihtsast kõrtsist. Loogiline on arvata, pubis ``Vatsu Juures``. Täiendavat informatsiooni leiate: et kui see Vatsu Pubi siia 5 aastat tagasi Tamsalu http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/alus- valda tekkis, järelikult oli seda vaja. Tänan kõiki häid kliente, oma tublisid endiseid ja tamine/alustava-ettevotja-baaskoolitused Ajad muutuvad ja nendega koos ka inimesed praegusi kolleege! ja nende kombed. Lehmakauplemist ja sulaste Uute kohtumisteni ! Kontaktisik Tea Treufeldt, tel. 3258028 palkamist pubis enam ei näe, aga Andreseid ja 23.veebruaril sai Pubi ``Vatsu Juures`` 5 aastaseks. Pearusid ikka jätkub. Maarika Budrikas. Ühe väikeküla kooskäimise koha jaoks pean seda 7 TAMSALU AJALEHT

Sport Korvpall Suusaorienteerumine eest. Vastutus on suurem, kuid mängu- Holstres vabariigi MV saavutas lühirajal meistri- de arv vähenes 9 võrra. Eelmise hoo- tiitli Tarvo Klaasimäe, tavarajal tuli leppida 3. ko- aja 66 mängu oli amatööridele selgelt haga. Kadri Limberg oli tavarajal 8. ja lühirajal 11. liiga palju. Sellel hooajal võideti Vin- Norras Lillehammeris MM võistlustel oli Tarvo pikal rajal ni Tammed 95:55, RSK Sportkunda/ 29., tavarajal 37. ja sprindis 40. Teatesõidu meeskonnaga saadi Hulja 66:65. Võit oli seda hinnatavam, 7. koht. et vastased olid võitnud maakonna viimase aasta meistrit ja karikavõitjat Suusatamine Ivaxit. Ülitähtis võit võimaldab peale põhiturniiri jätkata 6 parema hulgas. 12. veebruaril Riias toimund 10,5 km võistluse võitis Tii- Plaanipärane võit saadi Haljalas 95:52. mo Simonlatser ajaga 26.35,37. Teine oli Kein Einaste. Kaotused tulid Rein Paulilt 49:68, BC 13. Alutaguse maratonil võitis meeste põhidistantsi Vahur Tep- Tarvas/Rakvere SK – lt 83:87 ja 2. lisa- pan. Meie parimana oli Ago Veilberg 16 (oma vanusegrupis 2), ajal KJK Vike – lt 73:77. Põhiturniiri Ulvar Pavlov 68 (23), Meelis Veilberg 99 (4), Mati Viidemann 266 lõpuni on veel 3 mängu. Hetkel on (18), Geidi Kruusmann 339 (7), Raul Murro 905 (428). Lõpeta- meeskond 6. kohal. jaid 906. Lühikesel distantsil võitis Argo Rebban. Avo Lomp oli 22(5), Rando Hallik 28 (3), Arvo Uudeberg 53(8). Lõpetajaid 157. Maakonna 2. liiga MV võitis Los Toros SEB Kõrvemaa maratoni põhidistantsil saavutas Risto Roo- II 2. ringi avamängus 87:43 BC Rakke net 2. koha Kauri Kõivu järel. Lõpetas 402 suusatajat. Lühemal II meeskonda. Võõrsil võideti veel GK rajal võitis Sulev Kraav, Pavo Raudsepp oli 8., Avo Lomp18. ja Vabariigi esiliiga MV mängiti kodus Frieri viimase veerandaja supermäng. Ehitus/Seesam Kindlustus 61:46. Kao- Karmo Lomp 32. Lõpetas 286 suusatajat. põhiturniiri liidri SK Kohilaga. Algu- Ta peremehetses lauas, viskas 10 tused tulid vastu võtta võõrsil Muugalt sest lõpuni väga pingeliselt kulgenud punkti ja mängis ka kaitses hästi. Meie 59:71 ja AB Kunda meeskonnalt 55:56. 40. Tartu maratoni võitsid Jerry Ahrlin Rootsist ja Sandra Hansson mängus võideti 1. veerand 19:16, pool- poolt tegi hea mängu Livar Liblik, kel- Viimases kodumängus võideti BC Norrast. Eesti parematena oli Janek Vallimäe 18. ja Ene Aigro 409. aeg 36:34, juhiti veel peale 3. veerandit lel väljakult tabasid visked 9/7, kokku Tarvas/Rakvere SK meeskonda 77:66. Tänaste ja endiste tamsalulaste parimad kohad: 38. Risto Roo- 55.54. Vaieldav tehniline viga andis punkte 19. Kehv päev oli Raido Vil- Vastaste noor meeskond üritas teisel net, 50. Meelis Rebane, 61. Ago Veilberg, 70. Andrus Kase- võimaluse vastastele ning tuli allajää- lersil, kelle kolmeste tabavus oli 8/1 ja poolakjal pressinguga mängu käiku kamp, 81. Ulvar Pavlov, 700. Geidi Kruusmann, 2231. Kadri mine viimasel veerandil 13:19 ja kogu Mihkel Magaril 8/2. muutust tuua, kuid kodumeeskonna Limberg, 2393. Evelyn Himma. Teised kohad järgmises lehes. mängus 68:73.Sveen Pugoneni arvele Pärnu meeskonnalt tuli võõrsil vastu parem füüsiline üleolek sai määra- jäi 19 punkti. võtta kaotus 89:86. Meeskonna pari- vaks. Enne nelja viimast mängu on Kergejõustik Võõrsil tuli alla vanduda ka Marcusele mad olid Villers 27 ja Magar 22 punkti- meeskond 8 võiduga 4. kohal. Kodus 67:91 ja TÜ Rock II meeskonnale 80:98. ga. Vahegrupis on meeskond hetkel 6. mängitakse 18.03 Rakvere Ametikooli 02.01.2011.a. Noorte tehniliste alade GP. Tallinnas. Kodus kohtuti Tallinna Filmipood kohal 6 võiduga. ja 31.03 Rakvere Gümnaasiumiga. Hõbemedali võitis Ketter Kõre TC kuulitõukes tulemusega meeskonnaga, kellele esimeses män- Järgmine kodumäng on 20. märtsil kel 9.73, Kaupo Saarmann pronksmedali PB tulemusega 12.30, gus kaotati vaid punktiga. Tasavägises 13.30 Marcusega. Rein Tops Sirly Tiik oli naistest neljas 9.96 , Eiko Laine MJ 6.koht 13.81 mängus kus meie mehed juhtisid algu- Maakonna meistriliigas mängitakse ja Cätlyn Okas TA 6.koht 11.03. sest peale, sai otsustavaks hiljuti Tallin- sel aastal kokkuleppel kõik mängud 13.01. Lääne-Virumaa TV-10 olümpiastarti. Rakveres. na meeskonnaga liitunud Howard võõrsil ning arvesse lähevad nad kahe Andre Tammaru 2.koht PV 60m jooks 8,44 ja 3.koht kaugu- maksul, mis pikal distantsil oli 16 Meelis Veilberg, 73.(9) Marek Sikk, ses 4.56. Liis Vettik 2.-4.koht TV 60m jooks 9,39 – 35 EUR ja lühikesel 10 – 25 EUR. 81.(28) Assar Tops, 109. (52) Rainer 18.01. L.-Virumaa B, A, J van.kl. MV. Rakveres. Tamsalu maraton Ehk tasuks kaaluda avatud raja Tops, 116. 135.(44) Peeter Kuhi, 161. Maakonna meistritiitli võitsid PB Kaupo Saarmann kuul sõitu peale maratoni järgmisel või (4) Kauri Piiskoppel, 188. (62) Tõnu 12.84, kõrgus 1.55, kaugus 5.05, Andre Tammaru 60m jooks 6. veebruaril toimus 14. Tamsalu eelmisel nädalavahetusel, sarnaselt Kuhi, 190.(15) Inno Puusepp, 193. 8,45 ja MJ Karel Eesmaa kaugus 6.45. 2.koha saavutas MJ – Neeruti maraton. Sellel aastal Porkuni matkaga 24. veebruaril. (90) Klen Krünberg, 203. (5) Geidi Eiko Laine kuul 13.84, kaugus 6.44 ja Karel Eesmaa kõrgus olid erakordselt head lumeolud, Rajal oli näha ka poliitikuid. Marko Kruusmann, 207.(96) Martin Malva, 1.95, TB 60m 9,36 Liis Vettik ja TA kuul 10.51 Cätlyn Okas. rajameistrid said teha korraliku Pomerants ütles, et suusakilomeet- 233. (17) Mati Viidemann, 275.(91) Kolme hulka jõudsid: TB Ketter Kõre kuul 9.01, kõrgus 1.40, laia koridori, kus tagumistel olid reid oli enne maratoni kogunenud Hando Kasekamp, 339. 153) Tõnis 60mtj. 11,61, Birgit Neeme 60m 9,41, PB Andre Tammaru kõr- korralikud möödumisvõimalused. 120, neid oleks võinud rohkem olla. Tagel, 374.(25) Chris Promet, 383. gus 1.45, kaugus 4.50 ja Vadim Aleknavitšjus 60m 8,91, PA Libisemist rikkus natuke eelmisel Omavahelises konkurentsis pari- (168) Meelis Arumägi, 387.(2) Kai Sven Zubarev kuul 11.12. päeval sadanud värske lumi. Ma- ma tuntud poliitiku tiitlile võitis ta Põldoja, 400. (10) Kadri Limberg, 22.-23.01. Eesti noorte A- ja B- klassi MV Tallinnas. ratoni põhikorraldaja oli Huviklubi Indrek Saart, kellel ettevalmistus 417. (4) Merike Mets, 423.(139) Jüri Ketter Kõre võitis pronksmedali TB kuulitõukes 10.25, mis Nelson. Vallavalitsus aitas radade enam – vähem sama. Kui Marko Toom, 470.(12) Evelyn Himma, 484. on isiklik rekord ja tubli tulemus arvestades ,et ta on esi- tegemisel ja parklate lahtiajamisel. osaleb valla spordiüritustel juba (43) Kalle Lett, 532.(234) Ando Vee- mest aastat selles vanuseklassis. 4.koha saavutasid Kaupo Tulemuse said kirja pikal rajal 635 mitmendat aastat, siis Indrek ütles, bel, 577. (46.) Vello Vesk, 579.(256) Saarmann PB kuulitõukes 12.87 ja Andre Tammaru 1500m (aasta tagasi 653) ja lühikesel rajal et nooruses oli ta küll kõva suusa- Arvo Uudeberg, 586.(47) Lembit jooksus ajaga 5.01,64, Andre on alles C- vanuseklassi poiss ja 205 (207) lõpetajat. Pikal distantsil taja, vahepealsed aastad aga jäid va- Saart, 600.(197) Arne Arumägi, 633. võistles eriloaga. Kümne parema hulgas oli ka Cätlyn Okas võitis meestest Indrek Tobreluts hele ja nüüd üritab uuesti kehakul- (277) Argo Allik. TA kuulitõuketulemusega 10.66. (2:04.44), teine oli oma mees Krist- tuuriga tõsiselt alustada. Kohalikku jan Nurmsalu ja kolmas Estoloppe- volikogu esindas Kaarel Nurmsalu 24 km: 2. Rainis Tiits, 9.(6) Taa- Liivi Rünk ti sarja liider Priit Talves. Naistest tubli 10. kohaga ja vallavalitsust vi Luik, 21. (1) Avo Lomp, 37.(13) võitis Sirli Hanni (2:24.44), teine oli Lembit Saart . Tamsalu Ajaleht ar- Martin Himma, 57.(14) Rando Hal- EKSL meistrivõistlused ujumises Ene Aigro ja kolmas kohalik suu- vab, et spordilinnas ja maakonna lik, 66.(6) Hegle –Maris Veeremaa, satreener Kaili Sirge. Lühikesel dis- sportlikumas vallas peaks kohali- 81.(19) Vaiko Luigemäe, 82.(19) Mai- 14.jaanuar 2011.a tantsil võitis meestest Gregor Sood- kel massispordiüritustel osalemine ro Mälk, 91.(8) Marleen Raudsepp, 50m vabalt 50m rinnuli 50m selili la, naistest Irena Bormann – Eskor. kutsututele ja seatutele ehk isegi 100.(15) Maido Geidik, 115.(32) Raul 8.-9.kl. Vähese osavõtjate arvu põhjuseks kohustuslik olema, et sõnad ainult Murro, 128.(37) Indrek Iho, 141.(10) 1. Ege Saarela 37,10 (15.) 44,44 (9.) 41,44 (9.) pidasid korraldajad eelmisel päeval sõnadeks ei jääks-sest terves kehas Merike Järvamägi, 149.(11) Merlin 2. Grete Uudeküll 30,01 III 39,40 II 35,45 III toimunud Kõrvemaa suusamara- on kindlasti ka tervem vaim. Ise- Veilberg, 150. 2)Liis Järvamägi, 156. 3. Triinu Eilo 35,30 (11.) 46,21 (10.) 41,34 (9.) toni, millest võttis osa palju suusa- asi muidugi, kas suusatamine, mis (45) Teet Suur, 158.(24)Alari Kase- 4. Paul Luik 34,75 (24.) DQ tajaid, kes järgmisel päeval enam just varustuse ja määrimise koha- kamp, 164.(3) Marian Roop, 165.(9) 5. Priit Põldmaa 34,23 (22.) 42,44 (16.) starti tulla ei tahtnud. Kohalikke ja pealt tõeliseks raketiteaduseks (ka Aosaar Sirle, 170.(21)Marko Pome- kohaliku taustaga suusatajaid oli hinnalt) muutunud, kõigile sobib. rants, 180.(12) Potjossova Natalja, 6.-7.kl. lõpetajate hulgas ainult 60 ringis, Tänaste ja endiste tamsalulaste 182.(4)Madis Reimann, 191.(1) Helgi 1. Keiti Kleitz 30,68 I 40,13 II 34,95 I mida on selgelt vähe. Maraton on kohad(sulgudes koht vanusegrupis): Steinberg. 2. Johhanna Partsioja 34,81 (8.) 44,86 (7.) 39,08 (4.) muutunud aastatega üha rohkem 44. km: 2. Kristjan Nurmsalu, 8.(2) 3. Kaspar Kundla 44,14 (36.) DQ poolprofessionaalide ja tõsisemate Meelis Rebane, 10.(9) Kaarel Nurm- 4. Denis Zemski 38,10 (27.) 47,12 (20.) harrastajate ürituseks, kuhu igapäe- salu, 14.(4) Ago Veilberg, 17.(5) Ul- Ain Aasa vasuusatajal asja pole. Oma osa on var Pavlov, 21. (10)Risto Rammul, Rein Tops kuni 5.kl. kindlasti ka üsna krõbedal stardi- 22. (11) Andrus Kasekamp, 42. (2) 1. Keili Kleitz 40,38 (16.) 52,50 (14.) 46,47 (13.) 2. Cärolin Rattasepp 40,50 (17.) 50,80 (9.) 52,36 (27.) Lumeragbi 3. Geiri Suur 46,26 (31.) 51,81 (23.) 51,05 (23.) 4. Kert-Taniel Kesküll 34,51 (6.) 50,10 (11.) 42,35 (8.) Laupäeval 19. veebruaril peeti Tamsalu vallas Uudekülas seni- 5. Tony-Brei Vilbiks 34,10 (4.) 44,20 (5.) 40,22 (4.) olematu Ragbiturniir, kus esmakordselt lisaks meeskondadele olid 6. Kauri Suur 35,85 (9.) 49,48 (10.) 43,98 (10.) võistlustules ka ragbinaised. Seekordne talvine “Uudeküla lumer- 7. Alex Ahtiainen 38,88 (15.) 51,64 (13.) 45,44 (11.) agbi turniir” oli järjekorras juba neljas. Osales kokku 11 meeskonda 8. Keimo Kleitz 45,24 (32.) 56,97 (16.) 51,65 (20.) nii Eestist kui Lätist ning 3 naiskonda. Esimest korda Eesti ragbi 6 x 50m vabalt teateujumine : ajaloos võttis turniirist osa nii suur hulk võistkondi. Kahjuks sel- TÜDRUKUD I KOHT ( Grete, Triinu, Keiti, Johhanna, leaastasel turniiril Eesti meeskondadel esimeste kohtade jagamisel Keili, Cärolin) kaasa rääkida ei õnnestunud. Küll seda suutsid aga meie rag- POISID 6.kohtPaul, Priit, Tony-Brei, Kert-Taniel, Kauri,Alex) binaised, kes lisaks kahele Läti naiskonnale saavutasid teise koha. Üldarvestuses jäime 6.kohale. Samuti läksid turniiri parimate mängijate ning resultatiivsemate Võistlustest võttis osa üle 200 õpilase 12-st koolist mängijate tiitlid meie lõunanaabritele. Turniiri eduka toimumise eest tänab Uudeküla Bulldogs RFC oma toetajaid - Tamsalu vald, Mare Järv Hagar pagarid, Merti Grupp, P.Õ.M.M. Turniiri lõplik paremusjärjestus: Meeskonnad: 1. Livonia II, 2. Bal- 2. Lääne-Virumaa MV jäähokis toimuvad laupäeval, 5. done, 3. RT, 4. Livonia I, 5-6. Tartu Lelo, 5-6. EŽI, 7. Valmiera, märtsil Uudeküla liuväljal 11.00. Esindatud on: Tamsalu 8. Paide, 9. Tallinn Sharks, 10. Uudeküla Bulldogs, 11. Märjamaa vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald, Rakvere linn. Vikat. Naiskonnad: 1. Selena, 2. Tallinn Sharks, 3. Livonia. Turniiri peakorraldaja ja Uudeküla Bulldogsi kapten Karmo Lomp

TAMSALU AJALEHT 8

Õnnitleme ! Tamsalu valla ametnike telefoninumbrid TEADE! Tamsalu Vallavalitsus teatab, et on peremehetute ehitistena arvele Toomas Uudeberg vallavanem 322 8430; 505 0992 võtnud järgmised ehitised: Riho Tell abivallavanem 322 8434; 514 3750 1. Tamsalu linnas Kandle tn 22 elamu (eh. registri kood Hilda Tiisler 99 108015626), kuur (eh. registri kood 108015627) ja kaev (eh. reg- Elvi Astok vallasekretär 322 8432 istri kood 220512892), viimane teadaolev omanik Uno Aruoja; Helga Vipper 90 Ellen Uiboaed finantsosakonna juhataja 2. Tamsalu linnas Rahu tn 2 elamu (eh. registri kood 108015896), Evdokija Heletuli 90 Ülle Kristmann sotsiaalosakonna juhataja kuur (eh. registri kood 108015897), kaev (eh. registri kood Asta Eha 89 220512514) ja käimla (eh. registri kood 220512515), viimane Regina Tšajevskaja 88 3228 440; 5342 9921 teadaolev omanik Salme Sepp. Anete Lokke 86 Mati Tamm ehitusspetsialist 322 8435; 516 4860 Kõigil, kellel on vastuväiteid nimetatud ehitiste peremehetuse ja hõivamise kohta, palume esitada need kirjalikult kahe kuu Valve Koovits 85 Lembit Saart keskkonnaspetsialist jooksul alates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Õie Tõnusoo 84 322 8446; 520 3992 Tamsalu Vallavalitsuse aadressil Tehnika tn 1a, Tamsalu linn, Helmut Esinurm 84 Helgi Lindeberg maakorraldaja 322 8436; 5330 8092 Lääne-Viru maakond 46107. Karin Poom 83 Erna Hirtentreu 83 Liina Lepp järelevalvespetsialist 5340 8850 Ülo Laks 82 Ursula Saar vallasekretäri abi 322 8444 Ärge lubage oma lemmikloomi Lembit Kuntur 82 Viivi Simonlatser sekretär-asjaajaja 322 8431 vabalt hulkuma! Karl Ploomann 82 Eve Uudmäe vanemraamatupidaja 322 8438 Luule Kindel 82 Ea Keir vanemraamatupidaja 322 8439 OÜ RP Rehnut pakub raamatupidamise teenust. Aino Vannus 82 Merike Viilver vanemraamatupidaja 322 8445 Raamatupidamise korraldamine, maksuarvestus, konsultat- Feliks Lauri 81 sioonid jms. Ive Paist 81 Milvi Veebel sotsiaaltööspetsialist 322 8443 Helista: 53316710. Riina Aleksandra Fomicheva 80 Kaili Kangur lastekaitsespetsialist 322 8441; 5304 1992 Leida Kokuta 80 Kadi Rimm sotsiaalinspektor 322 8442 Marta-Rosalie Okas 80 Leo Piirits arvutispetsialist 32 28447 Valdeku Allmäe 75 Erni Jürjen 75 MH Õigusabi ja Konsultatsioon MTÜ pakub juriidilisi teenu- Maie Steinberg 70 seid tsiviil- ja haldusasjades (nt lepingute koostamine ja analüüs, Ada Püss 70 tööõiguse küsimused, perekonnaõigus - elatis, eestkoste, lahutus, abieluvara, laste hooldusõigus; pärimisõigus (pärandi vastuvõtt Hillar Sikka 65 ja pärandist loobumine, korraldused surma puhuks); asjaõigus Aksel Kirikmäe 65 (kinnisvaraga seonduv), äriõigus (ettevõtete asutamine, likvideer- Odotia Daniuk 65 imine), haldusõigus - (asjaajamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse Urve Saar 65 asutustega jms). Pilvi Lazareva 65 Esmane konsultatsioon tasuta. Asukoht Kastani 10, Rakvere. Annelie Marks 65 Info ja registreerimine: tel 322 0030 ja 517 9278, Laine Roots 60 e-post [email protected] Tamara Rjabova 60 Anne-Liis Toom 60 Niina Rjabova 60 Müüa Bullerjan 01 tüüpi kasutatud, vähest remonti vajav ahi. Sobib Jekaterina Jerjomina 60 garaazi jm. Hind 120 EUR. Tel 53339749 Sirje Lainevee 60 Urmas Saarmann 60 ELNA POES (V.-Maarjas,Tamme 2a) Voldemar Kunder 60 Lilled, seemned, kasvuturvas, koera – ja kassitoit laohinnaga, Suva sokid – sukkpüksid, lõngad, käsitöötarvikud, villatooted – vaibad. Meilt leiad ka sobiva kingituse! AVATUD E-P On sündinud: Telef. 53735059

Tamsalu Lunastaja Koguduse jumalateenistus toimub KAROLINA DURNEVA 21.01.2011 13.märtsil kell 14.00. Kõik on oodatud! MIA JÄNES 21.01.2011 KERLI VÄLI 25.01.2011 On lahkunud Müüa kvaliteetseid postkaste kortermajadele. www.postkastid24.ee. Tel 58586512 VALVE NURKA 15.10.1927-23.01.2011 TAMSALU AJALEHT Tamsalu Vallavalitsus, AUGUSTA SAHAROVA 13.08.1925-25.01.2011 Tehnika 1A, 46107 tel. 3228431 UNO PAJO 24.12.1928-31.01.2011 Toimetaja Ain Aasa EVI ROSIN 01.01.1933-03.02.2011 tel.3293888 gsm 53339749 EVALD ROSENBERG 19.11.1929-04.02.2011 e-post: [email protected] Toimetaja vallamajas teisipäeviti 15.00 - ARVI JAANSOO 14.11.1940-06.02.2011 16.00 ANATOLI LAPŠIN 03.05.1950-10.02.2011 Kaastööd oodatud 20. märtsini soovitavalt meilile. KALLE TIIK 23.11.1955-13.02.2011 Järgmine leht ilmub märtsi lõpus EEVI VEERET 05.07.1966-19.02.2011 Trükikoda Trükis Trükiarv 1700 MEETA PIHLAKAS 11.11.1922-21.02.2011 Levitatakse tasuta valla sidejaoskondade kaudu, numbrid saadaval ka vallamajas. HELJE ALLMETS 07.12.1935-22.02.2011 Leht on üleval valla kodulehel http://www. tamsalu.ee/est/?part=files&id=65

Valmistame hauakive, -plaate. Hinnad soodsad. Jõgisoo tee 2, Ambla Ants Tedrekull 5114835 Nikolai Sereda 56727134

Uued tootmisvahendid, uus kvaliteet, lai valik.