AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Aruanne Heakskiitmiseks
Tallinn 2009 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Nimetus AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Versioon Heakskiitmiseks Töö nr 09 /KH /14 Aeg 30 .12 .2009
Arendaja AS Rey Kontaktisik: Lauri Jõesaar E post: insener @asrey .ee
KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Li ivalaia 2 1 40, 10118 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699 E post: [email protected]
KMH juhtekspert Kaupo Heinma , looduste aduse magistri kraad (keskkonnakorraldus). Litsents nr. KMH 0130
Osalejad Pille Antons, MSc vastav kvalifikatsioon Merit Kallas, MSc Anne Mändmets, MSc Toomas Pallo, MSc, Litsents nr. KMH 0090 Luule Sinnisov, MSc. Litsents nr. KMH 0129
2/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ...... 7
2 KASUTATUD LÜHENDID JA TERMINID ...... 9 2.1 Kasutatud lühendid ...... 9 2.2 Kasutatud terminid ...... 10
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS ...... 18
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MEETODID ...... 19
5 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE ...... 22 5.1 Metoodika ...... 22 5.2 Ebareaalsed alternatiivid ...... 22 5.3 Reaalsed alternatiivid ...... 23
6 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 24 6.1 ”Alternatiiv 1” ...... 24 6.2 ”Alternatiiv 2” ...... 24
7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG ...... 26 7.1 Asukoha üldiseloomustus ...... 26 7.2 Maakasutus ...... 28 7.3 Sotsiaalne keskkond ...... 28 7.4 Pinnamood ja pinnakate ...... 29 7.5 Põhjavesi ...... 32 7.6 Pinnavesi ...... 33 7.7 Punktreostusallikad ...... 33 7.8 Piirkonna transpordikoormus ...... 34 7.9 Välisõhu seisund ...... 34 7.10 Müratase ...... 34 7.11 Kliima ...... 34 7.12 Kaitsealad ...... 37 7.12.1 Maastiku ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid ...... 37 7.12.2 Kultuurimälestised ...... 39
8 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...... 42 8.1 Territooriumi ja olemasolevate hoonete üldine kirjeldus ...... 42 8.2 Olemasoleva tegevuse kirjeldus ...... 44 8.3 Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ning keskkonnamõjud ...... 44
9 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 46 9.1 Sõnnikuhoidla rekonstrueerimine ...... 46 9.2 Farmi rekonstrueerimine ...... 46
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
9.2.1 Teisaldatavad hooned ja rajatised ...... 46 9.2.2 Rekonstrueeritavad hooned ja rajatised ...... 46 9.2.3 Jäätmekäitlus ...... 47 9.3 Farmi tegevus ...... 47 9.3.1 Tööstusliku seakasvatuse kirjeldus ...... 47 9.3.2 Pidamistehnoloogia ...... 49 9.3.3 Söötmistehnoloogia ...... 49 9.3.4 Veekasutus ...... 49 9.3.5 Reoveekäitlus ja heitvee ärajuhtimine...... 50 9.3.6 Sademevee ärajuhtimine ja käitlemine ...... 50 9.3.7 Jäätmekäitlus ...... 50 9.3.8 Sõnnikukäitlus farmis...... 51 9.3.9 Sõnniku hoidmine ...... 53 9.3.10 Sõnnikukäitlus väljaspool farmi ...... 53 9.3.11 Energia kasutamine ...... 54 9.3.12 Farmi teenindav transport ...... 54 9.3.13 Veterinaarohutus ...... 54 9.4 Farmi sulgemine ...... 54
10 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG... 56 10.1 Metoodika ...... 56 10.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 56 10.2.1 Müra teke ...... 58 10.2.2 Heitmed välisõhku (sh tolm) ...... 59 10.2.3 Jäätmeteke ...... 59 10.2.4 Valguse, kiirguse ja vibratsiooni teke ...... 59 10.2.5 Hädaolukorrad ...... 59 10.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang ...... 60 10.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 60 10.3.2 Mõju maastikule ...... 60 10.3.3 Mõju pinnasele ...... 60 10.3.4 Mõju pinnaveele ...... 60 10.3.5 Mõju põhjaveele ...... 61 10.3.6 Mõju välisõhu seisundile ...... 61 10.3.7 Mõju müratasemele ...... 61 10.3.8 Mõju kliimale ...... 62 10.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele sh Natura 2000 aladele ...... 62 10.3.10 Mõju kultuuripärandile ...... 63 10.3.11 Mõju vibratsiooni tasemele ...... 63 10.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ...... 63
4/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
10.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 64 10.4 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 64 10.4.1 Mõju elusloodusele ...... 64 10.4.2 Mõju inimese tervisele ...... 64 10.4.3 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ...... 64 10.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ...... 65
11 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ... 66 11.1 Metoodika ...... 66 11.2 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 66 11.2.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke) ...... 68 11.2.1.1 Farmi saasteallikad ...... 68 11.2.1.2 Hajus ja kontrollimatu heide ...... 73 11.2.1.3 Saasteainete heitkoguste arvutamine ...... 73 11.2.2 Müra teke ...... 80 11.2.3 Jäätmeteke ...... 80 11.2.4 Sõnnikuteke ...... 81 11.2.5 Veekasutus ...... 83 11.2.6 Sademeveeteke ...... 83 11.2.7 Reovee teke ...... 84 11.2.8 Hädaolukorraoht ...... 84 11.3 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang .. 84 11.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 84 11.3.2 Mõju maastikule ...... 84 11.3.3 Mõju pinnasele ...... 84 11.3.4 Mõju pinnaveele ...... 85 11.3.5 Mõju põhjaveele ...... 85 11.3.6 Mõju välisõhu seisundile ...... 86 11.3.6.1 Saasteainete hajumisarvutused ja tulemuste võrdlusanalüüs ...... 86 11.3.6.2 Lõhna häirivuse hindamine ...... 89 11.3.7 Mõju müratasemele ...... 89 11.3.8 Mõju kliimale ...... 90 11.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ...... 90 11.3.10 Mõju valguse ja vibratsiooni tasemele ...... 90 11.3.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ...... 90 11.3.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 91 11.4 Farmi tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 91 11.4.1 Mõju elusloodusele ...... 91 11.4.2 Mõju inimese tervisele ...... 91 11.4.3 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ...... 92
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
11.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ...... 92
12 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG . 94
13 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA ...... 95
14 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS ...... 98 14.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed ...... 98 14.2 Farmi tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed ...... 99
15 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE 102
16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS ...... 103 16.1 Metoodika ...... 103 16.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust ...... 104 16.2.1 Arutelu ja järeldused ...... 105
17 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS ...... 107
18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA . 108
19 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED ...... 109
20 KOKKUVÕTE ...... 110
21 KASUTATUD MATERJALID ...... 112
22 LISAD ...... 114
6/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) objektiks on Raplamaal Kehtna vallas Kumma külas Kumma sigala katastriüksusel (29201:001:0066) asuv seafarm. Aruande koostamise hetkel toimub territooriumil sigade (nuumikute) kasvatamine. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on sigade kasvatus. Tootmistegevuse jätkamiseks peab AS Rey viima oma tegevuse vastavusse õigusaktide– ja keskkonnanõuetele. Selleks tuleb vähemalt rekonstrueerida olemasolev nõuetele mittevastav vedelsõnnikuhoidla. Pikemaajalisem plaan on kogu farmikompleksi renoveerimine tänapäevasele tehnoloogiale vastavaks. Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse , on: farmikompleksi sh sõnnikuhoidla renoveerimine; farmi tegevus ja farmi sulgemine. Kavandatava tegevuse (maksimaalseks) mahuks on sõltuvalt alternatiivist kuni 4000 või 5000 nuumiku kohta. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) § 6 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1, 3, 5. Kavandatava tegevuse läbiviija (edaspidi arendaja) on AS Rey. Keskkonnamõju hindamine on algatatud 10. veebruari 2009. aasta Kehtna Vallavalitsuse korraldusega nr 44. Kavandatav tegevus on algatatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 224, 29.08.2005 § 9 lg 9 (seakasvatuse rekonstrueerimine üle 2000 nuumsea pidamiseks). Kehtna Vallavalitsus jõudis kaalutlusotsuse tulemusena järeldusele, et keskkonnamõju hindamine on vajalik ka vähemalt 2000 nuumiku pidamisel kasutatava sõnnikuhoidla rekonstrueerimisel. Samuti jõuti järeldusele, et tegevusega võivad kaasneda tagajärjed nagu vee, pinnase või õhu saastus ja lõhn. Keskkonnamõju hindamise aruanne kuulub eraldi osana ehitusprojekti juurde. Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on : teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; anda ehitusloa ning hiljem vajalike keskkonnalubade väljastajatele teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on: Arendaja: AS Rey. Otsustaja: Kehtna Vallavalitsus. Järelevalvaja: Keskkonnaamet Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE OÜ), ekspertrühmana. Ekspertrühma juhib juhtekspert Kaupo Heinma, kes omab KMH isikulitsentsi (litsents nr. KMH 0130). Juhteksperdi juhtimisel koostas töörühm, mis koosnes AS Rey tehnilisest eksperdist, AS Rey poolt palgatud ehitusekspertidest ja ELLE keskkonnaekspertidest, keskkonnamõju hindamise aruande.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Arendusest huvitatud välised huvirühmad ja arendustegevuse valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt võib mõjutada: Kumma küla ning Kaerepere aleviku elanikud; naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimalustega); Kehtna valla elanikud, vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; naabruses asuvad teised ettevõtted ja asutused, sh Valtu Spordimaja (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimalustega); Kehtna Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamiseks, arendaja tegevuse järelevalve korraldamiseks ja vallas arendustegevuse suunamiseks; Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Rapla büroo, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas Keskkonnaamet, keskkonnamõju hindamise protsessi järelevalve osas; arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas, keskkonnakompleksloa väljastaja; Muinsuskaitseamet, muinsus ja kultuuripärandi kaitseküsimuste osas; keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamiseks ja lahenduste suunamiseks; teised huvipooled.
8/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
2 KASUTATUD LÜHENDID JA TERMINID
2.1 Kasutatud lühendid
ADMS Air Dispersion Modelling Software , välisõhu saastatuse hindamise arvutimudel AS Aktsiaselts BREF Best available techniques reference document , parima võimaliku tehnika referentsdokument
CERC Cambridge Environmental Research Consultants CORINAIR Co-ordination Information Environmental and Air Emission Inventory , heitmete andmekogu
dB Detsibell EELIS Eesti Looduse Infosüsteem EKE Eesti Kolhoosiehitus EL Euroopa Liit ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ EMHI Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut EV Eesti Vabariik EVS Eesti Standardikeskus GJ Gigadžaul ISO International Standards Organisation , Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KKJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KKM Keskkonnaministeerium KLIS Keskkonnalubade Infosüsteem KMH Keskkonnamõju hindamine L Müra ekvivalenttase LOÜ Lenduvad orgaanilised ühendid MW Megavatt
ou E (Euroopa) lõhna ühik OÜ Osaühing PM Tahked osakesed, välisõhu saasteained PM10 Tahked osakesed, läbimõõduga kuni 10 mikromeetrit PVT Parim võimalik tehnika RT Riigi Teataja RTL Riigi Teataja Lisa
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
2.2 Kasutatud terminid
Alternatiivne võimalus/lahendus kavandatud tegevusest erinev võimalus sama vajaduse rahuldamiseks (KKM; Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Põder, 2005).
Arendaja keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja ). (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87)
Avalikkus üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi (KKM)
Biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52) .
Deebit (tootlikkus) keskmine vee hulk, mida kaev või allikas ajaühikus annab (l/s, m3/ööpäevas jne) (Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon. 2004 Tallinn).
Detsibell mõõtühik suhtelise helirõhu määramiseks kuuldeläve helirõhu suhtes (Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42).
Ebareaalne alternatiiv alternatiivid, mis on vastuolus õigusakti nõudega, mis on tehniliselt teostamatud ning mis on majanduslikult (maksumuselt) mitte mõistlikud.
Eelhindamine kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle (KKM).
Ekspert keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert ) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Eksperdirühm eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Juhul, kui eksperdi kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav, peab ekspert mõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Eksperthinnang antud valdkonnas pikaajalise töökogemusega eksperdi hinnang.
Elupaik maa või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi (Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ).
Eriheide hinnanguline keskmine saasteaine heitkogus saasteallikast tegevuse
10/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
ühiku kohta
Hajumisarvutus matemaatiline modelleerimismeetod, mis võimaldab arvutuslikult määrata saasteallikast eralduva saasteaine sisaldust maapinnalähedases õhukihis, sealhulgas saasteaine maksimaalset sisaldust ja selle tekkimise kaugust saasteallikast, arvestades saasteallikate koosmõju, ning saada saasteaine sisaldusele vastavad isojooned (Välisõhus saasteaine sisalduse orienteeriva ohutu taseme määramiseks vajalike andmete loetelu, Keskkonnaministri 6. juuli 2006. a määrus nr 46)
Haritav maa põllumaa ning viljapuu ja marjaaiad (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Heide ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vette või pinnasesse (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Heitvesi kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
Järelevalvaja Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. Teistel juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus ) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Jäätmed mis tahes Jäätmeseaduse alusel jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52)
Kanalisatsioon ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Karstiala karsti (karstilehtrid, nõod, järved, koopad, jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
Kasvuhoonegaasid looduslikud ja inimtekkelised välisõhu gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunast kiirgust (Välisõhu kaitse seadus, RTI 2004, 43, 298)
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Kaudne mõju keskkonnamõju, mis pole otseselt antud tegevuse tulemus, kuid mis tihti tekib kas kavandatud tegevuse elluviimise asukohast eemal või on komplekssete mõjutuste tulemus 1.
Kavandatav tegevus toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba (KKM).
Keskkond hõlmab nii loodus ja tehis kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda (KKM)
Keskkonnamõju tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse või selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, reprodutseeritav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus (Põder, 2005).
Keskkonnamõju hindamise aruanne dokument, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi ning ülevaadet selle täitmisest ja hindamise tulemustest (Põder, 2005).
Keskkonnakompleksluba dokument, mis annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab Saastuse kompleksse vältimise ja vähendamise seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkondades toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise. Kompleksloa võib anda ühe või mitme samas kohas paikneva sama käitaja käitise või käitiseosa kohta (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Koosmõju nii kavandatud tegevusega kaasnevate erinevate mõjude kui neile lisanduvate teiste piirkonnas toimuvate tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon 2.
Kumulatiivne mõju kavandatud tegevusega kaasneva kahe või enama muutuse koostoimel ajas (minevikus, olevikus või tulevikus) suurenev keskkonnamõju 3.
Halvim võimalik olukord keskkonnamõju hindamisel arvestatakse võimalikult tõepärase tulemuse saavutamiseks olukorraga, kus rakendatakse maksimaalseid võimalikke võimsusi ning kõige ohtlikumaid võimalikke
1 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 2 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 3 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552
12/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
kemikaale jne, et peegeldada olukorda, millest lähtuvalt ka keskkonnamõjud oleksid kõige negatiivsemad.
Käitaja isik, kes käitab või valdab käitist (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Käitis paikne tehniline üksus, milles tootmine toimub keskkonnakompleksluba vajavas tegevusvaldkonnas ning tegevuskohas tootmisega otseselt liituvas ja tehnilist seost omavas muus tegevusvaldkonnas, mis võib mõjutada heite ja saastuse hulka (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Loodusvara inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid. Jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks loodusvaradeks (Ökoloogialeksikon, 1992).
Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Modelleerimise eesmärk on võimalikult reaalse olukorra tehislik loomine. Mudelil sooritatakse operatsioone, mida originaalis teha ei saa või mille originaalis tegemine on liiga kallis (Ökoloogialeksikon, 1992).
Müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli (Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42).
Ohtlikkus kahjutekitamisvõime
Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse § s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Ohutuskaart kemikaaliseaduse alusel kehtestatud rakendusakti põhjal koostatud kirjalik dokument selle kohta, millised on antud kemikaali koostis, omadused, käitlemise tingimused jne. võimaldamaks kemikaali kasutada sihtotstarbekohaselt ning ohutult nii kasutajatele kui ka keskkonnale (Kemikaaliseadus, RT I 1998, 47, 697).
Ohtlike jäätmete käitluslitsents isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus või kutsetegevuses (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Olmemüra inimeste tegevusest põhjustatud müra hoonetes (Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42).
Olmevesi kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muudeks olmeotstarveteks,
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites;
kogu vesi, mida mistahes toiduainetetööstuse ettevõtja kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädevad siseriiklikud asutused on veendunud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada valmis toiduainete tervislikkust (Joogivee direktiiv olmevee kvaliteedi kohta, Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ).
Otsustaja tegevusloa väljaandja (KMH ja KKJS seadus). Vt tegevusluba.
Pakend mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted (Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278).
Pakendijäätmed mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid (Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278).
Parim võimalik tehnika 4 Parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältida või, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale.
Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab:
1) tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise, tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi; 2) võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. 3) parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks. Pinnas maakoore pindmise horisondi moodustavad setted ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga (Ökoloogialeksikon, 1992).
Pinnavesi püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume või jääkogumis sisalduv vesi, välja arvatud merevesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655);
Protsentiil Protsentiil on väärtus, mille alla mahub vastav protsent vaatlustulemusi.
Punktreostusallikas vt paikne saasteallikas
4 Saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seadus, SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512
14/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Puurkaev 10 15 cm läbimõõdulise toruga kindlustatud puurauk, mis rajatakse sügavamatest põhjavee kihtidest veevõtmiseks.
Põhjaveekogum veemajanduskavas piiritletav põhjaveemaht põhjaveekihis või kihtides, veemajanduskavade aruandlusühik (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Raskmetall suure tihedusega metall
Referentsdokument soovitusdokument
Reoaine vt saateaine
Reostus inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel (Veepoliitika raamdirektiiv, 2000/60/EÜ)
Reovesi üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt (Põder, 2005).
Saasteaine keemiline aine või ainete segu, mis eraldub välisõhku tegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale, kahjustada vara või kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Saasteallikas saasteaineid, müra, ioniseerivat või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Saastatuse taseme piirväärtus saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Saastus ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Sademevesi (sajuvesi) peamiselt sillutatud aladelt (teed, platsid, katused) kokku kogutav vesi.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Salvkaev maapinna lähedastest põhjaveekihist vett andev kaev, mida iseloomustab lai šahti läbimõõt.
Sisend-väljund analüüs analüütiline ja matemaatiline lähenemine ainevoogude kirjeldamiseks ning lähtub massijäävusseadusest.
Sotsiaalne keskkond hõlmab inimeste elu– ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridust ja kogukondi, millesse nad kuuluvad.
Sõnnik loomade väljaheite, allapanu, pudenenud sööda ja vee vähemal või suuremal määral käärinud segu (Ökoloogialeksikon, 1992).
Taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Tegevusluba ehitusluba või ehitise kasutusluba; keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba ja eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Tehnoloogiline vesi tehnoloogilisel otstarbel kasutatav pinna või põhjavesi.
Tooraine materjal, mida enne lõpptootesse lülitamist ei ole üldse või on ainult vähe töödeldud (Inglise Eesti majandusterminite sõnastik)
Tuuleroos diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi kindla ajavahemiku jooksul (EE)
Valgala maa ala, millelt veekogu või selle osa saab vee (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Veehaare rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel juhul puurkaev, salvkaev või kaevude grupp) (Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon. 2004 Tallinn)
Veemajanduskava vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas (edaspidi veemajanduskava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava, üld ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
Vedelsõnnik veega eemaldatud sõnnik, milles on kuivainet ≥ 5–7,9% (sõnniku koostise nõuded, Põllumajandusministri 21. augusti 2003. a määrus nr 85)
Virts loomade vedelad väljaheiteid koos sõnnikust väljanõrgunud vedelikega kuivainesisaldus ≥0,6%, (Sõnniku koostise nõuded,
16/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Põllumajandusministri 21. augusti 2003. a määrus nr 85)
Välisõhk välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Üks tootmisterritoorium ettevõtte toimimiseks vajalik ning seaduslikus kasutuses olev maa ala, mis võib koosneda ühest või mitmest maaüksusest või olla osa sellest ning, mis on ruumiliselt seotud tervik.
Üldplaneering planeering mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus ja ehitustingimuste seadmiseks (Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS
Alljärgnevalt on kirjeldatud Kumma seafarmi rekonstrueerimise ja tegevuse eesmärki ning vajadust. Hinnatava tegevuse eesmärk Arendaja, AS Rey, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on nuumikute kasvatus sealiha tootmiseks. Sead realiseeritakse kohalikus lihatööstuses. Selleks, et jätkata sigade kasvatamist Kumma sigalas, on AS Rey kohustatud vähemalt rekonstrueerima olemasoleva keskkonnaohtliku vedelsõnnikuhoidla. Arendaja pikemaajalisem plaan on viia sigala sisustus vastavusse tänapäevastele keskkonna , hügieeni ja veterinaarianõuetele. Arendustegevuse vajadus Kavandatud tegevuse vajadus tuleneb otseselt asjaolust, et farmikompleksi juures asuv vedelsõnnikuhoidla ei vasta kehtestatud nõuetele. Hoidla mahutavus ei ole piisav vähemalt 8 kuu sõnniku hoidmiseks. Lisaks on täheldatud sõnnikuhoidla lekkimist. Tänapäevane seakasvatus on oluliselt edasi arenenud, võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga. Kasutusele on võetud erinevaid tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada farmidest tulenevaid mõjusid nii keskkonnale kui ka inimese heaolule. Selleks, et ajaga kaasas käia ning parandada sigade, töötajate, keskkonna, lähedal asuvate elanike elukvaliteeti jne, on arendaja tulevikusoov renoveerida ka sigala sisustus. Tegemist ei pruugi küll olla lähima paari aasta tegevusega, eriti arvestades praegust majandusolukorda. Tõenäoline on, et renoveerimist teostatakse sektsioonide kaupa. Arendustegevuse juures tuleb arvestada asjaoluga, et üha suurem hulk inimesi eelistab eestimaist toitu, sh lihatooteid. Suurenenud nõudlusega ei ole kaasa tulnud pakkumine. Peamiseks põhjuseks, miks eestimaist liha ei ole võimalik turule pakkuda kogustes, mille järele on nõudlus, on see, et olemasolevad farmid töötavad juba täisvõimsustel. Kodumaise liha tootmist on võimalik suurendada vaid uute sigalate (vanade rekonstrueerimine, uute ehitamine) kasutusele võtmisega või olemasolevate laiendamise ja renoveerimisega. Ilma käesolevat arendust minimaalsetes mahtudes ellu viimata (vedelsõnnikuhoidlate renoveerimine) ei ole võimalik jätkata sigade kasvatamist Kumma farmis.
18/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MEETODID
Kasutatud metoodika kirjeldus on esitatud käesolevas peatükis lühidalt valdkondade kaupa , milles keskkonnamõju hinnati. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa on toodud tabelis 1. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati projekteerija ning arendaja esitatavaid andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutati tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust 5. Hinnangu andmisel on kasutatud kättesaadavusel ja võimalusel mõõtmistulemusi . Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on ekspert määranud näitajad eksperthinnanguna. Keskkonnaeksperdid külastasid kavandatava tegevuse asukohta ning teostasid ringkäigu territooriumil ning olemasolevates hoonetes koos arendaja esindajaga aprillis 2009. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused hinnangu andmiseks puuduvad või ei ole esitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast ” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonna seisukohalt on halvimad. Tekkivaid sõnnikukoguseid ja sõnniku keskkonnamõju hinnati erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnniku koguse ja selle mõju hindamiseks kasutati juhendmaterjali „Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine”. Sõnnikukäitluse mõju hindamiseks põhjaveele lähtuti kogumiku „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” toodud põhimõtetest. See loetelu ei ole ammendav, sest üksikaspektide hindamiseks kasutati erinevaid muid allikaid, mida on märgitud vastavates peatükkides. Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestati alamvesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Reovee moodustumise ja heitvee kogumise osas kasutati eksperthinnangut koos spetsialistide arvamusega ning arendaja esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevu geoloogilist profiili ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi, samuti piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks. Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati saasteainete heitme suuruse ja intensiivsuse arvutamiseks mitmeid erinevaid meetodeid, mis on toodud aruande lisas 1. Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud arvutiprogrammiga. ELLE kasutab Suurbritannias Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumisarvutus programmi ADMS. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia ka paljudes teistes riikides. Näiteks SIA ELLE Lätis omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2002. Alates 2005. aasta teisest poolest omab ADMS kasutusõigust ka ELLE OÜ. Eestis on hajumisarvutus programmidele kehtestanud
5 Euroopa Komisjon. Saastuse kompleksne vältimine ja kontrollimine. Intensiivse linnu- ja seakasvatuse alase parima võimaliku tehnika referentsdokument. Juuli 2003.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
nõuded oma määrusega keskkonnaminister 6. ADMS 4.0 on nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut kasutatava tehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutati sisend väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutati prognoositavate kasutatavate ainete pakendil või valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Hindamise lähtekohana eeldati valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb arvatavasti ohtlike jäätmete teke. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealustele objektidele kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas Keskkonnaregistrit ning teisi allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale, sh inimese tervisele ja varale kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete, aruande koostamisel saadud tulemuste ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Tekkiva müra taset hinnati eksperthinnanguna. Eeskätt pöörati tähelepanu maanteetranspordist tulenevale mürale. Vibratsiooni ja valguse taset määrati hinnanguliselt. Projekteeritava farmi alune maa on olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana, seega puudus vajadus läbi viia täiendavat koosluste uuringut. Kaartide ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa ameti aluskaartide rakendust (Eesti Põhikaarti ja Eesti Baaskaarti). Hajumiskaartide ja teiste ELLE koostatud jooniste valmistamiseks kasutati MapInfo Professional arvutitarkvara. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI). Meteoroloogilised andmed pärinevad Kuusiku meteoroloogiajaamast, mis on farmi asukohale lähim põhijaam. Samuti kasutati klimaatiliste tingimuste väljaselgitamiseks avalikke andmebaase. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust , asukoha külastustega ELLE ekspertide poolt. Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd , töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides. Kameraalses töös osalesid erinevad eksperdid. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm.
6 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.
20/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa.
Toomas Pallo Luule Sinnisov Pille Antons Kaupo Heinma Merit Kallas Anne Mändmets Inimese tervis X X X Pinnas ja maastik X X X Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X X X Õhusaaste X X Jäätmeteke X X X X Müra ja vibratsioon X X Valgus X Soojus X Kiirgus X X X Lõhn X X Maismaa taimestik X X Maismaa loomastik X Vee elustik X Kaitstavad loodusobjektid X X X X X Kultuur ipärand X X Geoloogia X X Kaardiekspert X Alternatiivide võrdlus X X X X X Kvaliteedikontroll X
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
5 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE
5.1 Metoodika
Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on jätkata nuumikute kasvatamist Kumma seafarmis. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Alternatiivide valikul kaaluti algselt erinevaid asukohti ning tehnoloogiaid, milledest eraldusid reaalsed (elluviidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele, et nad oleksid reaalsed:
olema vastavuses õigusaktidega;
tagama eesmärgi saavutamise;
olema majanduslikult teostatavad;
olema tehniliselt teostatavad;
vastama parimale võimalikule tehnikale;
ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;
arendaja on nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.
Tavaliselt käsitletakse reaalse alternatiivina ka nullalternatiivi ehk olukorda, kus arendust ei toimu. Käesoleval juhul tähendaks see, et vedelsõnnikuhoidlat ei rekonstrueerita. Kuivõrd selline olukord ei ole vastavuses õigusaktidega, ei ole tegemist reaalse alternatiiviga. Küll kirjeldatakse aruandes olemasoleva olukorraga kaasnevaid tagajärgi. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Ekspert konsulteeris Kumma sigala tuleviku võimalikke arenguid ja alternatiive Kehtna Vallavalitsuse esindajaga. Täpsemalt on nii reaalseid kui ka ebareaalseid alternatiive käsitletud alljärgnevates alapeatükkides.
5.2 Ebareaalsed alternatiivid
Keskkonnamõju hindamise protsessi alguses toimus kavandatava tegevuse võimalike alternatiivide eelhindamine. Selle käigus sõeluti välja reaalsed alternatiivid. Alternatiivide valikul arutati erinevaid asukohti, tehnoloogiaid ning jõuti reaalsete alternatiivideni, mis vastavad arendaja kavandatava tegevuse eesmärgile ning käesoleva peatüki punktis 5.1 toodud kriteeriumidele. Ebareaalseteks osutusid järgnevad alternatiivid: asukoht mõnel teisel kinnistul. Kuna Kumma farm on töötav nuumikufarm, ei ole teised asukohaalternatiivid reaalsed. hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel kui nuumikute kasvatamine. Selline alternatiiv ei ole reaalne, sest AS Rey tegevusalaks on sigade kasvatamine.
22/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata.
5.3 Reaalsed alternatiivid
Reaalseid alternatiive, mida hinnatakse, on kaks. Reaalseks alternatiiviks on kavandatav tegevus ehk sõnnikuhoidla rekonstrueerimine ning farmi sisustuse renoveerimata jätmine. Edaspidi käsitletud kui „Alternatiiv 1“. Nimetatud alternatiivi lühikirjeldus on esitatud peatükis 6. Lisaks hinnatakse alternatiivi, kus täiendavalt rekonstrueeritavale vedelsõnnikuhoidlale renoveeritakse ka farmi sisustus ja ventilatsioonisüsteem. Nimetatud alternatiivi käsitletakse edaspidi kui „Alternatiiv 2“. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et osa tegevusi on alternatiividel ühised (sõnnikuhoidla rekonstrueerimine) ja sõltumatud alternatiivi rakendumisest. Alternatiiv 2 puhul on vajalik suurendada sõnnikuhoidla mahtu võrreldes Alternatiiviga 1.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
6 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
Alljärgnevalt tutvustatakse lühidalt kavandatavat tegevust ehk sõnnikuhoidla rekonstrueerimist. Teise alternatiivina kirjeldatakse olukorda, kus lisaks sõnnikuhoidlale renoveeritakse ka farmi sisustus.
6.1 ”Alternatiiv 1”
Arendaja peab rekonstrueerima Raplamaal Kehtna vallas Kumma külas Kumma farmi (katastriüksusel 92701:004:0145) teenindamiseks vajaliku vedelsõnnikuhoidla. Ilma sõnnikuhoidlat rekonstrueerimata ei ole võimalik Kumma farmikompleksis nuumikute kasvatust jätkata. Võimalik oleks tegevust jätkata ainult eraldiasetsevas kuni 360 nuumikut mahutavas laudas. Farm koosneb viiest ühises kompleksis ja ühest eraldi asetsevast seakasvatushoonest. Kokku on farmis 10 sektsiooni ning teenindusosa. Arendaja ei plaani Alternatiivi 1 raames rekonstrueerida farmihoonete sisustust. Ainsaks uuenduseks on vedelsõnnikuhoidla rekonstrueerimine. Lautade kandekonstruktsioonid ja mahud jäävad samaks. Kumma farmis jätkatakse sigade pidamist täisbetoonpõrandaga. Vajalik vesi saadakse AS Rey kuuluvast Kumma sigala puurkaevust (katastri nr 9227 ja passi nr 5116). Ruumide pesemisel tekkiv reovesi juhitakse sõnnikumahutitesse, mis on projekteeritud nii, et need võimaldaks hoida minimaalselt 8 kuu sõnniku, sademevee ning pesuvee. Olmereovesi kogutakse kogumismahutisse ning antakse üle OÜ le Kehtna Elamu. Ruumide kütmine jätkub elektriküttega. Peale vedelsõnnikumahutite rekonstrueerimist jätkatakse maksimaalses võimalikus mahus ehk farm täidetakse ca 4000 nuumikuga (vastavalt kompleksis 3640 ja 360 eraldiseisvas laudas). Vedelsõnnikuhoidla projekteeritakse tehnilisi (k.a. parim võimalik tehnika, edaspidi PVT), keskkonna jt asjakohaseid nõudeid järgides ning keskkonnamõju vältimise ja vähendamise põhimõtetest lähtudes. AS Rey on keskkonnakompleksloa kohuslane, millega kaasneb parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine. Selline kohustus tuleneb vähemalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusest. Aluseks võetakse intensiivse linnu ja seakasvatuse alase parima võimaliku tehnika referentsdokument. Juuli 2003 (European Commission. Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC). Reference Document on Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs. July 2003 (edaspidi ILF BREF)). Täpsemalt on planeeritavat tegevust kirjeldatud peatükis 9.
6.2 ”Alternatiiv 2”
Käesoleva KMH raames käsitletakse Alternatiivi 2 kui alternatiivi, mille käigus renoveeritakse lisaks vedelsõnnikuhoidlale ka farmikompleksi sisutus. Renoveerimisega suurendataks ka sigade kohtade arvu kuni 5000 nuumikuni.
24/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Sõnnikuhoidlad on vajalik rekonstrueerida selliselt, et sinna mahuks minimaalselt 8 kuu vedelsõnnik. Täpsemad sõnnikukogused ning vajalik mahuti minimaalne suurus on toodud aruande peatükis 11.2.4. Kuna Alternatiivi 1 puhul rekonstrueeritakse sõnnikuhoidla selliselt, et see ei mahuta 5000 seakoha 8 kuu sõnnikut, eeldab alternatiivi rakendamine lisarekonstrueerimist või lisahoidla rajamist. Sisustuse renoveerimisel asendatakse betoonpõrand restpõrandaga. Seoses sellega asendub sõnniku skreeperite sõnnikueemaldussüsteem näiteks vaakumsüsteemiga. Veevõttu jätkatakse olemasolevast puurkaevust. Ruumide pesemisel tekkiv reovesi juhitakse endiselt sõnnikumahutitesse. Olmereovesi kogutakse kogumismahutisse ning antakse üle OÜ le Kehtna Elamu või mõnele teisele vastavat teenust osutavale ettevõttele.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG
7.1 Asukoha üldiseloomustus
Kavandatava tegevuse asukoht on Kesk Eestis Rapla maakonnas, Kehtna vallas, Kumma külas (vt Joonis 1). Kehtna vald asub Raplamaa lõunaosas. Kehtna vallas elas seisuga 01.01.2009 4898 kohalolevat elanikku. Valla keskuseks on 1295 elanikuga (01.01.2009) Kehtna alevik. Kumma küla paikneb valla keskusest Kehtna alevikust ~ 3 km kaugusel kagus. Kumma küla naabriteks on Kaerepere alevik, Kaerepere küla, Saunaküla, Raela küla, Kaigepere küla, Lellapere küla, Käbiküla, Metsaääre küla ja Valtu Nurme küla. Kumma küla lõunaosa on peamiselt kaetud metsaga ning põhjaosas laiuvad põllu ja karjamaad. Kumma farmikompleks asub Kumma küla keskusest põhjast ja Kaerepere alevikust lõunas. Kumma külas elab 2009. aasta alguse seisuga 108 inimest ja Kaerepere alevikus 508 elaniku. 7
7 Kehtna valla koduleht, http:// www.kehtna.ee
26/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukohakaart
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
7.2 Maakasutus
Kumma seafarm asub Kumma sigala katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 29201:001:0066). Maaüksuse pindala on 40266 m 2 (sh ehitiste alune maa 8739 m 2), sellest on looduslik rohumaa 12662 m 2, õuemaa 26505 m 2 ja muu maa 1099 m 2.
Kumma küla elanikkond on peamiselt kogunenud küla põhjaossa, lõunaosas on majapidamised hajutatult. Kumma sigalat ümbritsevad peamiselt karja ja põllumaad ning Kumma küla keskus jääb farmist lõunasse ~200 m kaugusele. Tihedama asustusega Kaerepere aleviku keskusosa algab farmist põhjas ~400 m kaugusel.
Farmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2).
Tabel 2. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed 8
Pindala kokku haritav maa looduslik rohumaa metsamaa Õuemaa, sh. ehitusalune maa muu maa, sh. veealune maa (ha) (ha) Nimi Tunnus Sihtotstarve Telgi I 3,93 Maatulundusmaa 3,37 0,56 29201:001:1575 Sauevälja 4,34 Maatulundusmaa 4,34 29201:001:0003 Pruuli/Saunaküla küla 3,75 Maatulundusmaa 3,75 29201:001:0068 Telgi I 1,45 Maatulundusmaa 1,45 29201:001:1574 Hoidla 0,2 Tootmismaa 0,2 0,0511 29201:001:0134 T 20150 Valtu Kumma 3,6964 Transpordimaa 3,6964 29201:001:1641
7.3 Sotsiaalne keskkond
Kumma külas, kus asub kavandatava tegevuse asukoht, elab 2009. aasta alguse seisuga 108 inimest 9. Farmi mõjupiirkonna suurimaks asulaks on Kaerepere alevik, kus seisuga 01.01.2009. elas 508 elaniku.
Kehtna valla, kus asuvad Kumma küla ja Kaerepere alevik, geograafiline asend on soodne. Olemas on hea ühendus Tallinna ja maakonna keskusega. Valla territoorium on kaetud tiheda teedevõrguga.
Praegu elab valla keskustes 65% ja külades 35% elanikkonnast. Trendiks on elanike lahkumine keskustest ja siirdumine maale, looduskaunisse keskkonda. Kehtna valla elanikkond vanuselise jaotuse järgi on suhteliselt noor. Kehtna valla elanikkonnast moodustavad lapsed 28% ja tööealine elanikkond 62%.
8 Maa-ameti kaardiserver, http://www.maaamet.ee 9Kehtna valla koduleht, http:// www.kehtna.ee
28/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Tallinna ja maakonnakeskuse Rapla lähedus annab valla elanikele suhteliselt hea võimaluse saada suurel valikul teenuseid ja kaupu. Kehtna vallas on välja arendatud haridusasutuste (lasteaiad, põhikoolid, huvikoolid) võrk, mis vastab elanikkonna paiknemisele ja arvule. Põhikoolid asuvad Eidaperes, Kehtnas ja Kaereperes, 6 klassiline algkool Lelles. Koolieelsed lasteasutused paiknevad Eidaperes, Lelles, Kehtnas, Kaereperes ja Inglistel. Kaerepere alevikus asub Valtu spordimaja, mis on piirkonna olulisimaid ja populaarsemaid spordikeskusi. Huvihariduslik Kunstide Kool asub Kehtnas. 10 Kasvavateks tegevusaladeks on turism ja toitlustus ning haridus ja spordisfäär. Kehtna valla suuremad ettevõtted ja tööandjad on Kehtna Vallavalitsus, AS Rey, Kehtna Mõisa OÜ, OÜ Keava Liimpuit, AS Valtu Vein, Kehtna MTK, AS Ingle, Pae Ühistalu, Taveton OÜ, OÜ Tavex, Lelle POÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Palsam AVR OÜ. Peamised tegevusalad on põllumajandussaaduste tootmine ja ümbertöötlemine, puidu ja metsatööstus, ehitus, põllumajandustehnika kauplemis ja vahendustegevus, alkoholi ja karastusjookide tootmine, metallitööd ning kaubandus ja teenindus. 11
7.4 Pinnamood ja pinnakate
Kumma küla paikneb Harju lavamaal, millele on iseloomulik rõhtkihilise karbonaatkivimeist aluspõhja maapinnalähedus ja seetõttu lootaimkattega paetasandike ning rähksete, suurte põllumaade ja salumetsadega moreenitasandike valdamine maastikustruktuuris. Kumma küla jääb rähksele ja kivisele saviliiva ja liivsavi tasandikule. 12 Kumma seafarm asub moreenkünka nõlval. Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad 63 meetrist territooriumi lääneservas kuni 71 meetrini territooriumi idaservas. Aluspõhi Aluspõhjakivimiteks on ordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel. Settekivimikihid on väikese kaldega lõunasse (umbes 1 m kilomeetri kohta). Nimetatud settekivimite all on moonde ja tardkivimid, graniidid, gneisid ja kildad. Kehtna vald ja seega ka Kumma küla paikneb alam siluri Raikküla lademe avamusalal, millele on iseloomulikud küllaltki veerikkad lõhestunud lubajakivid. 13 Pinnakate Farmi piirkonnas on maapind kaetud kuni 2,1 m paksuselt täitepinnasega, mis on ebaühtlaselt tihenenud. Järgmiseks kihiks sügavuse suunas on kivine muld, mille paksus on 0,2 0,35 m. Sõnnikuhoidla asukohas levib mulla all kuni 0,95 meetri paksuselt peenliiv. 14 Järgnev rähkmoreen on jämepurru sisalduse järgi jagatud kaheks alakihiks:
10 Kehtna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon.Tallinn, 2003 11 Kehtna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon.Tallinn, 2003 12 Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Ivar Arold. 2005 13 Kehtna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon.Tallinn, 2003 14 Ehitusgeoloogiline aruanne, Rapla rajooni Valtu kolhoosi Kumma seafarm. Vabariiklik koondis „Eesti Kolhoosiehitus“, Projekteerimise Instituut „EKE Projekt“ Tallinna IV osakond. Tallinn, 1980
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
• Rähkmoreeni pealmine, kuni 3 m paksune osa peenliiva ja kruusa vahetäitega saviliivast, kus munakaid ja kamakaid on 20 30 %. • Sügavam osa, kus rähkmoreenis on kamakaid ja munakaid üle 30%. Absoluutkõrguselt 56 m (7,3 m sügavuselt sõnnikuhoidla maa alal) avaneb Raikküla lademe lubjakivi. Maa ala geoloogiline iseloomustus ehitusgeoloogilise aruande ja puurkaevu arvestuskaardi põhjal ülalt alla on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 3). 15
Tabel 3. Geoloogiline iseloomustus
Pinnase/kivimi kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi orienteeruv paksus, m Täitepinnas QIV 2 Muld QIV 0,2 0,4 Peenliiv fglQIII 0,4 1 Rähkmoreen glQIII 3 7 Lubjakivi ja savikas lubjakivi S1rk 13 Savikas lubjakivi S1jr 14 Lubjakivi S1jr 10+
15 Ehitusgeoloogiline aruanne, Rapla rajooni Valtu kolhoosi Kumma seafarm. Vabariiklik koondis „Eesti Kolhoosiehitus“, Projekteerimise Instituut „EKE Projekt“ Tallinna IV osakond. Tallinn, 1980
30/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Joonis 2. Territooriumi geoloogiline läbilõige 7.5 Põhjavesi
Põhjavee kaitse seisukohalt on olulised põhjavee seisund ja kaitstus nii Kumma seafarmi territooriumil kui ka selle lähiümbruses. Kehtna valla piirkonnas on kokku kolm erinevat veekompleksi (alates maapinnalähedasemast) 16 : • Siluri veekompleks. Siluri veekompleks on seotud Raikküla ja Juuru lademe lubjakivide, dolomiitide ja merglitega. Peamiselt hõlmab veekompleks Raikküla ladet, mille paksus on 9 30 meetrit, ning on küllalt veerikas. Raikküla lademe vesi on pinnaveest sageli halvasti isoleeritud, mistõttu tema kvaliteet üldiselt ei rahulda. Peamiselt kasutavad seda vett individuaalmajapidamised. • Ordoviitsiumi veekompleks. Siluri veekompleksist on Ordoviitsiumi veekompleks eraldatud umbes 15 m paksuse suhteliselt vettpidava Juuru ja Tamsalu lademega. • Ordoviitsiumi Kambriumi veehorisont. Horisont lasub ligikaudu 195 200 m sügavusel maapinnast ning on perspektiivne veeallikas. Horisondi arvatav survetaseme sügavus maapinnast on 17 m. Vesi peaks olema mage, kloriid vesinik karbonaatse naatrium kaltsiumilise koostisega, joogiveena kvaliteetne. Kvaternaari setted on piirkonnas veevaesed. Veemajanduskavade koostamise kontekstis asub Kumma küla Lääne Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonnas. Matsalu alamvesikonna veemajanduskava alusel on alamvesikonna piires põhjaveekogumite seisund hea 17 . Põhjavee tase on looduslähedane, aastaste muutuste käik sõltub toitumistingimustest. Põhjavee keemiline koostis on stabiilne. Kõikide asulate ja linnade veevõtt jääb neile kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem). Väikese asustustiheduse tõttu pole tõenäone põhjaveekogumite hea seisundi muutumine halvaks. Samas on kasutushuviga põhjavesi asustatud aladel sageli reostuse eest kaitsmata ja seetõttu tuleb rakendada meetmeid veehaarete toitealade ja põhjavee kaitseks. Rekonstrueeritava Kumma seafarmi vajadusteks võetakse põhjavett kaevust katastrinumbriga 9227, mis avab Siluri veekihti. Puurkaevu sügavus on 45 meetrit, rajamise aegse (1982. a) proovipumpamise andmetel on puurkaevu deebit 3,57 l/s.
Tabel 4. Puurkaevu andmed18
Tootlikkus, Koordinaadid Puurkaevu Puurkaevu Sügavus, Rajamise puurkaevu Veekompleks katastri nr passi nr m3/h m aasta arvestuskaardil
X= 548067 9227 5216 12,85 45 1982 S Y=6535404
Põhjavee kaitstus
16 Kehtna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon.Tallinn, 2003 17 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava 2008 18 Puurkaevu nr 9227 arvestuskaart. Eesti geoloogiakeskus AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Põhjavee kaitstus määratakse tulenevalt pinnakatte paksusest ja iseloomust. Kumma seafarmi piirkonnas puudub vee looduslik kaitstus. Seda tingib rähkne kerge saviliivmoreen ja liivmoreen, mille vee läbilaskvusvõime on suhteliselt suur (filtratsioonimoodul 0,1...1 m/ööp), mis lasub lõhelise põhjavett kandva lubjakivi peal. Seega on rekonstrueeritava seafarmi piirkonnas põhjavee reostumisoht suur .19 Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardi alusel asub Kumma seafarm nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkusega) põhjaveega alal.
7.6 Pinnavesi
Kumma farm asub Matsalu alamvesikonnas, Kuusiku jõe valgalal. Farmi territooriumil ja selle lähiümbruses puuduvad pinnaveekogud. Kuusiku jõest, mis on lähimaks oluliseks veekoguks, paikneb farm ligikaudu kahe kilomeetri kaugusel kirdes. Kuusiku jõgi on 24 km pikk ning 98 km 2 suuruse valgalaga 20 . Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskavade koostamise protsessis on Kuusiku jõgi jagatud kaheks eraldi veekogumiks – Kuusiku jõgi Kehtna paisjärveni (veekogumi kood 111060_1) ning Kuusiku jõgi Kehtna paisjärvest suudmeni (veekogumi kood 111060_2). Kumma seafarm paikneb teise, paisjärvest algava veekogumi valgalal. Matsalu alamvesikonna veemajanduskavas on Kuusiku jõe teise veekogumi seisund hinnatud kesiseks 21 . Kesise seisundi peamise põhjusena on välja toodud jõelõigus asuv Räägu pais (enne Kehtna paisjärve on Kuusiku jõe seisund hinnatud heaks). Jõelõigul asub teinegi tõkestusrajatis Estonia paisjärve pais. Samuti on veekogumi surveteguriteks heitvee väljalasud (Kehtna asula puhasti) ning põllumajandus. Jõekogumit loetakse ohus olevaks. Peamised meetmed Kuusalu jõe seisundi parandamiseks on eeltoodust tulenevalt järgmised: • kalade rändeteede avamine (rändetee avamisel võiks veekogu seisund osutuda heaks); • kanalisatsioonirajatiste rajamine, rekonstrueerimine, reoveekäitluse korrastamine; • silo ja sõnnikuhoidlate korrastamine, keskkonnasäästlikuma sõnniku ja väetislaotustehnika toetamine, hea põllumajandustava propageerimine. Kuusiku jõgi suubub Vigala jõkke. Vigala jõe seisund on hinnatud samuti kesiseks, seda nii enne kui peale Kuusiku jõe suuet.
7.7 Punktreostusallikad
Teisi olulisi punktreostusallikad farmi mõjupiirkonnas ei asu.
19 Ehitusgeoloogiline aruanne, Rapla rajooni Valtu kolhoosi Kumma seafarm. Vabariiklik koondis „Eesti Kolhoosiehitus“, Projekteerimise Instituut „EKE Projekt“ Tallinna IV osakond. Tallinn, 1980 20 Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik. Tallinn 1986 21 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava. 2007 (Kinnitatud keskkonnaministri 28. mai 2008. a käskkirjaga nr 633)
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
7.8 Piirkonna transpordikoormus
Kumma sigalast möödub Valtu Kumma kõrvalmaantee (tee nr 20150). Nimetatud maanteed kasutas farmi juurest mööduval lõigul 2006. aastal 22 ööpäevas keskmiselt 306 transpordivahendit ning Kaereperesse viival lõigul 1423 sõidukit. Valtu Kumma tee algab Tallinn Rapla Türi tugimaantee 53. km (tee nr 15). Valtu Kumma maanteega ristuval lõigul läbis Tallinn Rapla Türi maanteed 2008. aastal keskmiselt 4011 transpordivahendit, millest 95 oli kerge ja 5 % rasketransport.
7.9 Välisõhu seisund
Peamiseks piirkonna välisõhu kvaliteedi mõjutajaks on Kumma sigala, mille tegevuse kohta on tulnud mitmeid kaebusi erinevatele organisatsioonidele. Kohalikud elanikud on kaevanud tugeva vedelsõnniku haisu üle eriti lägaveo perioodidel. Kuivõrd lägavedu on varasemalt toimunud pika aja jooksul, siis on ka ebameeldiva lõhna levimine olnud probleemiks enam kui mõnel nädalal aastas. Kumma farmi mõju välisõhu seisundile on täpsemalt analüüsitud aruande peatükis 11.3.6.
7.10 Müratase
Piirkonna mürataseme määrab peamiselt transpordist tulev müra ning olmemüra. Suuremad müraallikad piirkonnas puuduvad. Arvestades piirkonda läbivate teede liiklusintensiivusust, mis on toodud ka käesoleva aruande peatükis 7.8, ei ole transpordimüra piirkonnas oluliseks häirijaks. Kuivõrd tegemist on üldiselt lageda alaga, võib teatavatel juhtudel piirkonda kanduda kaugematest müraallikatest tulenev müra. Eksperdile teadaolevalt ei ole keskkonnamüra piirkonnas probleeme tekitanud.
7.11 Kliima
Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI). Meteoroloogilised andmed pärinevad Kuusiku meteoroloogiajaamast, mis on farmi asukohale lähim põhijaam. Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 4,8 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 15,9 °C. Keskmine ööpäevane maksimum on juulis 21,3 °C. Üle 20 °C tõusevad maksimaalsed temperatuurid ka juunis ning augustis.
22 Liiklusloenduse tulemused 2008 aastal. AS Teede Tehnokeskus. Tallinn 2009
34/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 3. Õhutemperatuur 2009 aastal (jaanuari ja veebruari maksimaalne, keskmine, minimaalne, norm) 23
Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on 6,3… 6,1 °C. Keskmine minimaalne temperatuur on viimatinimetatud kuudel 10,3… 10,0 °C.
Tabel 5. Kõige soojema ja kõige külmema kuu ööpäeva keskmised temperatuurid Kuusiku meteoroloogiajaama andmetel (1961-1990) 24
Näitaja Kuu Temperatuur Kõige soojema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Juuli 15,9°C Kõige soojema kuu keskmine maks imaalne temperatuur Juuli 21,3°C Kõige külmema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Veebruar –6,3°C Kõige külmema kuu keskmine minimaalne temperatuur Veebruar –10,3°C
Suvine keskmine mullatemperatuur on piirkonnas 17…20 °C. Detsembrist märtsini langeb keskmine mullatemperatuur alla 0 °C, olles kõige madalam jaanuaris–veebruaris ( 7 °C). Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas kõrgem Eesti keskmisest (626 mm) ― 727 mm. Sademeterohkem on aasta teine pool juulist novembrini. Enim sademeid langeb maapinnale juulist septembrini ― üle 80 mm kuus. Juulis on ka suurimad ööpäevased maksimumid (keskmiselt 50,6 mm). Kõige kuivem kuu on tavapäraselt veebruar, mil sademete hulk on 35 mm. Aastas on kokku keskmiselt 127 sajupäeva, seega ligikaudu kolmandikul kõigist päevadest langeb vihma või lumena sademeid. Enim sademetega päevi (<= 1 mm) on novembris ja detsembris – keskmiselt 14 15 sajupäeva kuus. Need on ühtlasi ka kõige pilvisemad kuud. Päikesepaiste kestus on suurim maist juulini.
23 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/index.php?ide=6&g_vaade=jaam&id=54 24 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,302
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 4. Sademed 2009 aastal (jaanuari ja veebruari summa, norm) 25 Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil % (Joonis 5): valdavad tuuled on edela suunast, järgnevad idasuunalised tuuled.
Joonis 5. Tuuleroos (koostanud ELLE, Kuusiku meteoroloogiajaama 2002. aasta andmetel)
25 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/index.php?ide=6&g_vaade=jaam&id=54
36/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
7.12 Kaitsealad
7.12.1 Maastiku- ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid
Farmi lähiümbruses ei leidu looduskaitsealasid ega kaitse alla võetud üksikobjekte, lähimad neist asuvad enam kui 1,5 km kaugusel 26 . Kumma seafarmist 1,6 km loodes, Saunaküla külas paiknevad kaitsealused Tammiku tammed (Joonis 6). Tegu on kaitsealuse üksikobjektiga (puudegrupiga), mille pindalaline ulatus on 1,2 ha ning piiranguvöönd 50 m. 27 1,65 km farmist kirdes Kaerepere külas on kaitse alla võetud Keava lehistepuistu, lehiste katsekultuur. Puudegrupi pindalaline ulatus on 0,4 ha. Lehisepuistule on määratud 50 m piiranguvöönd. Farmist 2,45 põhjas asub uuendamata eeskirjaga kaitsealune park Valtu põlispuud alleega, mis on piiranguvöönd. Ala pindala on 3,8 ha. Alale jääb ka Öökulli paisjärv (2 ha suurune avalik veekogu). Piirkonda jääb üks Natura võrgustikku kantud ala Raikküla Paka loodusala Kumma farmist 1,8 km loodes. Nimetatud Natura ala koosneb mitmest lahustükist. Alaga osaliselt kattuvad Raikküla Paka hoiuala ja Raikküla Pakamäe maastikukaitseala jäävad farmist vastavalt ligikaudu 3 ja 5 km kaugusele. Farmile lähemal paiknevate ala lahustükkide kaitsepiirangud on avalike andmebaaside alusel uuendamata. Nende puhul on tegu Estonia mäega. Estonia mägi on võetud kaitse alla pinnavormide kaitseks ning moodustub tegelikkuses kolmest pinnavormist: Eesmägi, Keskmägi ja Tagamägi. Mägesid on nimetatud veel: Kaerepere Eessoomägi, Kaerepere Kesksoomägi koos paisjärvega, Kaerepere Tagasoomägi. Tegemist on väikeste voorjate põhja lõunasuunaliste pikiteljeliste moreeniseljandikega, mida ümbritseb enamjaolt ülesharitud tasandik. Seljandikud on kuni 600 m pikad, kuni 300 m laiad ja kuni 2,5 m kõrged ning kaetud hõreda metsaga, kus kasvab kase, kuuse ja tamme segamets. Keskmäe ja Eesmäe vahelisel põllul on väike küngas, kus kasvab ilus kadastik. Estonia mäe kõrvale kaevati 1984. aastal ca 1,5 ha suurune veehoidla. Mäel peetakse rahvakokkutulekuid ja pidusid, paisjärves käiakse suplemas. Objekti pindala on 27 ha. 28 Eelpool kirjeldatud kaitsealuseid objekte valitseb Keskkonnaameti Harju Järva Rapla regioon.
26 Maa-ameti geoportaal, looduskaitse ja Natura 2000 rakendus 27 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), http://loodus.keskkonnainfo.ee 28 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 6. Piirkonna looduskaitsealused objektid
38/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
7.12.2 Kultuurimälestised
Lähim kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud kinnismälestis asub farmist kagus, teisel pool Valtu Kumma maanteed (Joonis 7). Tegu on kalmistuga „Ristimägi“ (mälestise registrinumber 11942) . Farmist 170 270 m kaugusel idas paikneb põllumaadel kolm kivikalmet (registrinumbritega 11943, 11944 ja 11945). Farmist 200 m lõunasse jääb suuremat maa ala (Kumma küla keskust) hõlmav asulakoht (registri number 11941). 29 Kõik eelpool nimetatud objektid on arheoloogiamälestised. Kogu piirkonna kultuuripärand ei ole kaetud riikliku kaitsega. Lisaks leidub maastikus ka teisi märke eelmiste põlvkondade elust ja tegemistest, mida nimetatakse pärandkultuuriks. Raplamaa pärandkultuuri objektid on maastikust ülesotsitud, kirjeldatud ja kaardistatud INTERREG IIIa programmis projektide "Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine" ning "Metsandusliku pärandkultuuri tähtsustamine loodusturismis" raames. Farmist kilomeetri raadiusse, Kumma küla halduspiiridesse, jääb viis kaardistatud pärandkultuuri objekti 30 . Kumma farmist kagus on pärandkultuuri objektina ära märgitud hästi säilinud katkuaegne surnuaed (Pilt 1). Objekti ulatus on 10 meetrit 31 . Ligikaudu 350 m kaugusel kagus on pärandkultuuri objektiks määratletud kunagiste sepikodade märgid maastikus. Kumma külas olid 16 talul omad sepikojad Eomäe, Raudhansu, Pohla, Tulli, Eomatsi, Kiio, Uuetalu, Uuejüri, Nädre, Pruuli, Palgi, Resti, Toomi, Sulumardi, Treilhansu ja Allika. 1000 meetrise ulatusega alal on käesoleval ajal Kumma küla elamu , aia ja õuemaad. 850 m kaugusel edelas on kunagise vana talukõrtsi koht (Resti kõrts). Säilinud on korralik kiviaiaga sissesõidutee, kuid kunagisest palkmajast midagi järgi ei ole. Kõrvale on praegu ehitatud uus elamu.
29 Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee 30 Maa-ameti geoportaal, pärandkultuuri rakendus 31 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), http://loodus.keskkonnainfo.ee
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Pilt 1. Katkuaegne surnuaed Kumma Pilt 2. Treilhansu, tuuleveski asukoht 33 külas 32
Ca 900 m kaugusel lõunas paiknevad pärandkultuuri objektid Treilhansu ja Treieri saun. Treilhansu on teadaolev tuuleveski koht, millest praeguseks on aimatav vaid vundamendi koht (Pilt 2). Treieri on vabadiku (popsi) sauna ase, millest on vähe säilinud (alla 20%).
32 http://www.rmk.ee/parandkultuur 33 http://www.rmk.ee/parandkultuur
40/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 7. Kumma seafarmi lähiümbruse kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 41/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
8 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Alljärgnevas peatükis kirjeldatakse olemasolevat olukorda AS Rey Kumma sigala territooriumil. Seejuures arvestatakse, et Kumma sigala katastriüksuse (29201:001:0066) puhul on tegemist 100% tööstusmaa sihtotstarbelise kinnistuga. Olukorra kirjeldus põhineb kirjalikel allikatel ning asukohakülastusel kogutud andmetel. Keskkonnamõju hindamise eksperdid tutvusid kavandatava tegevuse asukohaga 22. aprillil 2009.
8.1 Territooriumi ja olemasolevate hoonete üldine kirjeldus
Territooriumil asub ühtne farmikompleks, mis moodustub viiest laudast, mis on ühendatud ühenduskoridoriga. Hooned on omakorda jaotatud enamuses kaheks sektsiooniks. Kokku jaotub kompleks 9. erinevaks sektsiooniks. Kompleksi juurde kuulub ka olmeplokk. Hooned on rajatud aastatel 1963 1985 emisefarmiks ning nende seisukord on hea. Tegemist on tüüpiliste nõukogude aegsete hoonetega. Kompleksi lääne küljele jääb vedelsõnnikuhoidla, mille pindala on 1900 m 2 ning mahutavus orienteeruvalt 3000 m 3. Eksperdid täheldasid, et sõnnikuhoidla lekib mitmest kohast. Samuti on hoidla mahutavust suurendatud, kasutades hoidla seinana farmi välisseina. Hoidla mahutavus ei ole piisav 8 kuu vedelsõnniku hoidmiseks. Tegemist on keskkonnaohtliku rajataisega. Lisaks suurele kompleksile asub territooriumi lõunaosas eraldi punastest tellistest rajatud laudahoone. Selle lõunapoolses otsas on vedelsõnnikuhoidla, mis teenindab ainult nimetatud lauta. Sõnnikuhoidla vastab eeldatavasti nõuetele ning mahutab vähemalt 8 kuu vedelsõnniku. Farmihoonetele ning sõnnikuhoidlatele lisaks asub territooriumil eraldiseisev abihoone. Territooriumil on piisavalt hästi eraldatud haljasalad ning transpordile mõeldud teed ja platsid. Farmi territoorium on terves ulatuses piiratud aiaga ning sisenemise keeld on tähistatud vastava märgiga. Farmi territooriumi sisse jääb eraldi Telgi alajaama katastriüksusele (29201:001:1740) alajaam. Farmist ida suunas asub eraldi katastriüksusel puurkaev koos pumbamajaga. Farmi hooned ja rajatised on märgitud asendiplaanile (Joonis 8).
42/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 8. Kumma farmi asendiplaan
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Pilt 3. Vaade Kumma sigalale (Foto: ELLE Pilt 4. Vaade Kumma pumbamajale (Foto. 2009) ELLE 2009)
8.2 Olemasoleva tegevuse kirjeldus
Olemasolevas olukorras toimub sarnane tegevus, mis planeeritud tegevuse alternatiivi (Alternatiivi 1)puhul ehk sigade kasvatamine täisbetoonpõrandal. Alternatiivide kirjeldus on toodud peatükis 6.
8.3 Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ning keskkonnamõjud
Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ning mõjud on suuresti sarnased planeeritava arendusega. Endiselt jätkub sigade kasvatus ning sellega kaasnevad tagajärjed ja nende mõjud. Seetõttu kirjeldatakse neid käesoleva aruande peatükis 9. Olulisimaks tagajärjeks on vedelsõnnikuteke ja selle hoiustamine. Sellest tulenevad võimalikud mõjud põhja– ja pinnaveele ning välisõhule. Vedelsõnnik kogutakse kahte eraldi asetsevasse hoidlasse, millest üks on nõuetele vastav ent teine mitte. Kumma farmi põhikompleksist läänes asuva sõnnikuhoidla keskkonnaoht tuleneb suuresti kahest aspektist: sõnnikuhoidla ei mahuta minimaalselt farmist tekkivat kaheksa kuu vedelsõnnikut; sõnnikuhoidla on amortiseerunud ning lekib.
Nimetatud aspektid on viinud olukorrani, kus on reaalne oht pinna– ja põhjavee reostumiseks. Kumma sigala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu jõuab sõnnikuhoidlast lekkiv vedelsõnnik kergesti põhjavette. Arvestades sõnnikuhoidla olukorda ning asukohakülastusel nähtut, võib eeldada, et mõju on juba toimunud (vt Pilt 5 ja Pilt 6).
44/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Pilt 5. Vedelsõnniku hoidla ei taga Pilt 6. Sõnnikuhoidla leke (Foto: ELLE 2009) minimaalselt kaheksa kuu sõnniku hoidmise (Elle 2009)
Olemasolevale vedelsõnnikuhoidlale on koostanud ekspertarvamuse OÜ Agorek 34 . Alljärgnevalt on toodud olulisemad punktid nimetatud tööst. Vedelsõnnikuhoidlad on rajatud 1970. aastatel seasõnniku hoiustamiseks. Algselt on hoidla planeeritud kahe osalisena. Tahkem osa moodustas hunniku ning vedel osa suunati virtsakaevu. Tegemist oli tahesõnniku tehnoloogiale vastava käitlussüsteemiga, sedasi oli võimalik põllule laotada eraldi fraktsioonidena. Viimastel aastatel ei ole sõnnikuhoidlat täielikult tühjendatud ning seetõttu on hoidla ja virtsakaevude vahelised torud ummistunud. Sõnniku nii tahe kui ka vedelfraktsioon hoiustatakse koos. OÜ Agorek ekspertide arvates on Kumma sigala hoidlat võimalik kasutada vedelsõnnikuhoidlana. Selle mahutavust on võimalik lihtsate vahenditega suurendada ligikaudu 30 % võrra (täiendatavate lisapaneelide lisamine ülaservadesse). Sõnnikuhoidla seisukorda hindasid eksperdid 2008. aasta lõpus pigem heaks.
34 Ekspertarvamus AS Rey Kumma seafarmi sõnnikuhoidla kohta. OÜ Agorek. 2008
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
9 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Kavandatavaks tegevuseks on Raplamaal Kehtna vallas Kumma külas asuva seafarmi vedelsõnnikuhoidla rekonstrueerimine. Alternatiivseks tegevuseks on lisaks vedelsõnnikuhoidlale ka farmi sisustuse renoveerimine. Alljärgnevalt kirjeldatakse kavandatavat tegevust ehk Alternatiivi 1 ning ka Alternatiivi 2 ehk farmi renoveerimist. Käsitletakse sõnnikuhoidla ja farmikompleksi ümberehitamist, farmi tegevust ning sulgemist. Alternatiiv 1 puhul rekonstrueeritakse ainult laudakompleksi sõnnikuhoidla, alternatiiv 2 puhul rekonstrueeritakse lisaks ka loomakasvatushooned ning tehakse vajalikud täiendused sõnnikukäitluses. Kirjeldustes on tuginetud peamiselt arendaja poolt antud informatsioonile.
9.1 Sõnnikuhoidla rekonstrueerimine
Sõnnikuhoidla rekonstrueerimise käigus teostatakse järgnevaid töid: tühjendatakse ning puhastatakse sõnnikuhoidla; teostatakse vajalikud lammutustööd; paigaldatakse vettpidav põhi ning seinad; kontrollitakse rekonstrueeritud sõnnikuhoidla pidavust.
9.2 Farmi rekonstrueerimine
Käesolevas alapeatükis kirjeldatakse hoonete ja rajatiste rekonstrueerimist.
9.2.1 Teisaldatavad hooned ja rajatised
Hooneid ja rajatisi ei ole planeeritud kummagi alternatiivi puhul teisaldada. Alternatiiv 2 puhul teisaldatakse ainult farmi sisustust.
9.2.2 Rekonstrueeritavad hooned ja rajatised
Alternatiiv 1 Selle alternatiivi käigus ei toimu hoonete ja rajatiste rekonstrueerimist, välja arvatud sõnnikuhoidla. Alternatiiv 2 Hoonete sisu ehitatakse terviklikult ümber nende põhikonstruktsioone ja mahtusid oluliselt muutmata. Rekonstrueerimise käigus uuendatakse hoonete katused, paigaldatakse uued aknad, parandatakse vajadusel välisseinu. Sisseseade saab olema täielikult uus: installeeritakse kaasaegsed seadmed, sh söötmis ja jootmisseadmed, ventilatsiooniseadmed jne. Küttesüsteemina kasutatakse endiselt elektrikütet. Vajadusel installeeritakse väiksevõimsuseline puuküttel baseeruv katel. Võimalusel võetakse kasutusele soojusvaheteid (läga jahutamine).
46/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Elektrienergiaga varustamist jätkatakse sigala kõrval asuvast alajaamast, mis asub Telgi alajaama katastriüksusel (29201:001:1740). Hoonetesse rajatakse uued elektrisüsteemid.
9.2.3 Jäätmekäitlus
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Arendaja sõlmib ehitus ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus. Arendaja kontrollib nõuete täitmist ehitus ja lammutustegevuse käigus. Tekkivad jäätmed ja nende võimalikud kogused on ära toodud peatükis 11.2.
9.3 Farmi tegevus
Käesolevas peatükis kirjeldatakse lähemalt farmis rakendatavat seakasvatuse tehnoloogiat nii Alternatiivi 1 kui Alternatiivi 2 puhul.
9.3.1 Tööstusliku seakasvatuse kirjeldus
Tööstuslik seakasvatus on tsüklilise iseloomuga. Nuumsea kasvatus jaguneb neljaks: imikpõrsa , võõrdepõrsa , kesiku ja nuumikutsükliks. Levinud on ka kesiku ja nuumikutsüklite käsitlemine ühtse tsüklina. Hinnatavas arenduses käsitletakse kesikute ja nuumikute kasvatamist (edaspidi ainult nuumikud). Tavaliseks nuumikutsükli pikkuseks on 106 päeva, millele järgneb sektsiooni pesemine, desinfitseerimine ning uute võõrdepõrsaste vastu võtmine. Aastas on orienteeruvalt 3,2 nuumatsüklit.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 47/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Imikpõrsad Kehtna-Nurme seafarmi tegevus
Võõrdepõrsad
Kesikud
Kumma farmi tegevus Nuumsead
Nuumikud
Tapamaja Tapamaja tegevus
Joonis 9. Tööstusliku nuumsea tootmise tsüklid ja seotus AS Rey tegevusega
Erinevaid sigade tootmis ja vanuserühmi tuleb pidada tingimustes, mis vastavad nende vajadustele kõige paremini. Tootmisfarmides saab seda teha isoleeritud pidamissüsteemi põhimõttel. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi edasi noorematele. Selleks peab kõik sead ühest sigalast viima korraga teise. Pärast sigade ajamist/viimist teise sigalasse puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse tühjaksjäänud sigala. See välistab infektsiooni levikut ka sigala kaudu. Vajaduse korral saab tühjas sigalas teha ka remonditöid. Seafarm on täistsükliline, kui sündinud põrsad kasvatatakse kohapeal üles kuni lihaks realiseerimiseni. Isoleeritud pidamissüsteemi põhimõtteid eiramata on võimalik täistsükliline seafarm ka poolitada. Emisefarmis peetakse emiseid ja võõrdepõrsaid. Põrsad viiakse üle ettevõtte teise farmi või müüakse hiljem teise ettevõtte nuumafarmi, kus nad nuumatakse kuni realiseerimiseni. Nuumikufarmis kasvatakse sigu kuni tapaküpseks saamiseni. Sigade isoleeritud pidamisega saab hooneid ja seadmeid paremini kasutada ning inimesi paremini välja õpetada sigade söötmiseks, pidamiseks, hooldamiseks ja veterinaarseks teenindamiseks. 35 Käesoleva KMH aluseks olev Kumma seafarm toimib ja jätkab toimimist nuumikufarmina.
35 A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja. www.pikk.ee
48/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Seakasvatuse tehnoloogia koosneb järgmistest olulisematest tegevustest: - Pidamine; - Söötmine; - Jootmine; - Sõnniku eemaldamine, hoidmine ja käitlemine; - Soojusenergia tootmine ja kasutus; - Tugiteenused.
9.3.2 Pidamistehnoloogia
Alternatiiv 1 Loomade pidamiseks kasutatakse olemasolevaid hooneid ning nende sisustus ei muutu. Farmis on kohti 4000 nuumikule, keda peetakse täisbetoonpõrandal. Alternatiiv 2 Loomade pidamiseks kasutatakse olemasolevaid hooneid, mis ehitatakse ümber vastavalt tänapäevastele seakasvatusnõuetele. Lautade kandekonstruktsioonid jäävad samaks. Peamised muutused toimuvad farmi sisseseades. Ümberehitus võimaldaks lautades pidada kuni 5000 nuumikut. Kumma farmis on peale sisustuse renoveerimist plaanis kasutada sigade pidamist täis restpõrandaga (saasteainete heide maksimaalne ehk halvim võimalik olukord).
9.3.3 Söötmistehnoloogia
Alternatiiv 1 Nuumikuid söödetakse kuivsöödaga, mille jaotamine toimub käsitsi. Sööta veetakse sigadele ette söödakärudega. Söödana kasutatakse tasakaalustatud ratsiooniga sööta (15 % proteiini ja 0,51 % fosforit). Sööt tuuakse farmi veokitega. Alternatiiv 2 Sarnaselt Alternatiiviga 1 söödetakse nuumikuid kuiv või vedelsöödaga. Söötmissüsteem ehitatakse välja kinnise liinina, mis automaatselt täidab mahtdosaatoreid. Söödana kasutatakse tasakaalustatud toitainetesisaldusega sööta, mis jaguneb eraldi retseptideks vastavalt sigade eale või staatusele. Sööt tuuakse spetsiaalsete söödaveokitega hoone juurde rajatavatesse mahutitesse.
9.3.4 Veekasutus
Seakasvatuses kasutatakse vett peamiselt loomade jootmiseks ning lauda hoonete ning tehnoloogia pesuks. Kõigile seagruppidele on vesi vabalt ja ööpäevaringselt kättesaadav. Farmi tarbeks kasutatav vesi on mõlema alternatiivi puhul planeeritud võtta Kumma sigala puurkaevust katastrinumbriga 9227. Nimetatud puurkaev saab vee Siluri veekompleksist. Vett kasutatakse farmis: • Sigade jootmiseks,
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
• Ruumide pesuks, • Inventari pesuks, • Töötajate olmeks, • Muuks otstarbeks (desovanni jne).
9.3.5 Reoveekäitlus ja heitvee ärajuhtimine
Reovett tekib mõlema alternatiivi puhul Kumma seafarmis hoonete/seadmete pesemisest ning olmest. Olmeosa kanalisatsioonitorud on paigaldatud põranda alla ning reovesi juhitaks sõltumata alternatiivist territooriumil asuvasse kogumismahutisse. Kogumismahutit tühjendatakse regulaarselt. Selleks on sõlmitud vastav leping teenust osutava ettevõttega Kehtna Elamu OÜ. Reovesi transporditakse lähimasse ametlikku purgimisjaama. Hoonete pesemisel tekkiv tehnoloogiline reovesi juhitakse vedelsõnniku kogumissüsteemi ja sealt rekonstrueeritavasse sõnnikuhoidlasse.
9.3.6 Sademevee ärajuhtimine ja käitlemine
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt voolab sademevesi muruga kaetud pinnasesse. Välistatakse sademevee valgumine sõnnikuhoidlasse.
9.3.7 Jäätmekäitlus
Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • loomsed jäätmed (peamiselt lõpnud loomad); • olmejäätmed; • biolagunevad jäätmed (haljastusjäätmed); • söödapakendid jt pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained) Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Jäätmed kogutakse kaanega kaetud plastkonteineritesse. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud vastavasisuline leping. Ohtlikud jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Loomsed jäätmed Kuni jäätmete käitlejale üle andmiseni hoitakse neid eraldi selleks ettenähtud ja nõuetele vastavas hoiukohas. Jäätmed veetakse ära vastavalt veterinaarnõuetele ja vajadusele ning kavandatakse nii, et oleks välditud ebameeldiva lõhna teke ning nakkuse oht. Olmejäätmed Olmejäätmed kogutakse eraldi ja antakse käitlejale üle vastavalt vajadusele. Pakendijäätmed Sellised jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle taaskasutust korraldavale jäätmekäitlejale.
50/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Biolagunevad jäätmed Kogutakse eraldi ja kompostitakse territooriumil. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete kogumine ning hoidmine enne nende üleandmist jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele toimub vastavalt tekkinud jäätmete omadustele (kemikaalipakendi märgistus, ohutuskaart). Hooldus või remonditööde käigus tekkinud jäätmete käitlemise eest vastutab hooldustöid läbiviiv ettevõte. Tekkivad jäätmed ja nende orienteeruvad kogused on toodud peatükis 11.2.
9.3.8 Sõnnikukäitlus farmis
Alternatiiv 1 Sigade allapanu üldiselt farmis ei kasutada. Vähesel määral kasutatakse allapanu (saepuru) vaid nooremate sigade puhul. Tekkiv sõnnik kogutakse sulgude seintest ja põrandast pisut madalamal tasapinnal asuvasse kanalisse. Kanalid on rajatud kallakuga vahekäigu suunas. Vedelsõnniku eemaldamiseks kasutatakse hüdraulilist skreepersüsteemi. Tootmistsükli lõpus laudad pestakse ja desinfitseeritakse survepesuriga. Sigalate vahekäigust valgub sõnnik ja pesuvesi hoidla suunas. Vedelsõnnik eemaldatakse hoidlasse läbi sõnnikutoru.
Alternatiiv 2 Sigade väljaheide on vedelsõnnik, mis kogutakse kanalisse sulgude all (väljaheited kogunevad restpõranda alla ehitatud vannidesse). Kanaleid tühjendatakse vastavalt vajadusele vedelsõnnikumahutisse. Vedelsõnniku juhtimiseks sõnnikupumplasse tõstetakse tühjenduskork üles ja vannis olev sõnnik voolab isevoolselt torusse. Lautadest tulevad tühjendustrassid juhitakse koridori all paiknevasse peatrassi. Sellest valgub sõnnik pumplasse, kust see pumbatakse edasi mööda kinnist trassi vedelsõnnikuhoidlasse. Tootmistsükli lõpus laudad pestakse ja desinfitseeritakse. Lautade puhastamiseks kasutatakse vett. Pesu toimub statsionaarse niisutussüsteemiga, mille veesäästlikkus on ca 80% võrreldes tavapesuga.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 51/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Vedelsõnnik
Kogumisvann Kogumistrass Peatrass
Pumpla
Vedelsõnnikuhoidla
Joonis 10. Sõnniku käitlemise põhimõtteline skeem Alternatiiv 2 puhul Kumma farmi rekonstrueerimisel võidakse võimalusel installeerida sõnnikujahutussüsteem (soojusvaheti), millest saadavat energiat kasutataks muuhulgas olmeruumide ja farmi kütmiseks. Lisaks sellele, et väheneb fossiilsete kütuste vajadus, minimaliseerib sõnniku jahutamine ka saasteainete eraldumist. Seega annab sellise süsteemi kasutamine mitmekordse efekti. Ühelt poolt väheneb keskkonnamõju, teisalt vähenevad kulud. Käesolevas aruandes edasistes protsessides alternatiiviga 2 kaasnevate tagajärgede ja mõjude hindamisel ei võeta arvesse soojusvaheti installeerimist. Sellise lähenemisega saadakse halvimad võimalikud tulemused ning juhul, kui soojusvaheti installeeritakse, tagajärjed ning mõjud pigem vähenevad. Võimalike ummistuste likvideerimiseks torustiku läbipesemisega on peatrasside otsa paigaldatud läbipesuotsad, millesse vajadusel lastakse vesi. Lautade pesemisel tekkiv tehnoloogiline reovesi juhitakse vedelsõnniku kogumissüsteemi ja sealt sõnnikuhoidlasse.
Tabel 6. Kavandatav farmi suurus, maksimaalne kohtade arv ja loomühikud sõltuvalt alternatiivist Nuumikud Kohti Loomühikuid 36 Alternatiiv 1 4000 0, 1*4000 =400 Alternatiiv 2 5000 0,1* 5000 =5 00
Edaspidistes arvutustes tuginetakse nn halvima võimaliku olukorra printsiibile ehk kasutatakse suurimat võimalikku loomühikute arvu. Olgu võrdluseks ära toodud, et üks emis (koos põrsastega) võrdub 0,33 loomühikut. Sama loomuühikute hulk võrduks seega Alternatiivi 1 puhul 1212 ja Alternatiivi 2 puhul 1515 emisekohaga.
36 Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord. Põllumajandusministri 20.04. 2004. a määrus nr 51
52/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
9.3.9 Sõnniku hoidmine
Kõikidel loomapidamishoonetel (va arvatud need, kus tekib tahesõnnikut ning farmihoone tagab vähemalt 8 kuu sõnniku hoidmise), kus peetakse üle 10 loomühiku (LÜ) loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku ja virtsahoidla. Juhul, kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Alternatiiv 1 Alternatiivi 1 puhul rekonstrueeritakse olemasolev vedelsõnnikuhoidla ning suurendatakse mahtusid seda kõrgemaks ehitades. Vedelsõnnikuhoidla mahutavuseks saab olema 4 455 m3.37 Kasutusse jääb ka teine sõnnikuhoidla pindalaga 450 m 2 ja mahuga orienteeruvalt 450 m3. Seega kokku mahutavad sõnnikuhoidlad orienteeruvalt 4 900 m3 sõnnikut ja sademevett. Renoveeritud sõnnikuhoidla betoonpõhja all on lekkekindluse tagamiseks polüetüleenkile, lekete kiireks avastamiseks aga ringdrenaaž, mis suubub kontrollkaevu. Lõhnaainete lendumise vähendamiseks kaetakse vedelsõnnik hoidlas kergkruusa või hekselpõhu kihiga. Tekkiva sõnniku kogus on esitatud kavandatava tegevuse tagajärgi kirjeldavas peatükis 11.2.4. Alternatiiv 2 Kuna Alternatiivi 2 puhul suureneks loomade arv ja sellega koos ka sõnnikuteke, on vajalik sõnnikuhoidla mahutavuse suurendamine, sõnniku transportimine ettevõtte teistesse hoidlatesse või lepingu sõlmimine sõnniku osaliseks üleandmiseks teisele isikule. Optimaalseim viis on hoidla rekonstrueerimine kõrgemaks. Täpsemad tehnilised lahendused selguvad juba konkreetse ehitusprojekti koostamise käigus.
9.3.10 Sõnnikukäitlus väljaspool farmi
Sõnnikukäitlus väljaspool farmi on mõlema alternatiivi puhul sarnane. Kogutud sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Vedelsõnnikuhoidlat tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas vegetatsiooniperioodi alguses ja lõpus. Tühjendus toimub mõlemal puhul orienteeruvalt mõne nädala vältel. Enne väljavedu segatakse vedelsõnnik hoidlas, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu. Juhul, kui selgub, et sõnnikuhoidla ei mahuta vajalikku kogust sõnnikut ja sademevett ning see transporditakse mõnda teise hoidlasse, võib vedu toimuda ka vegetatsiooniperioodide vahel. Vedu toimub spetsiaalsete vedelsõnnikulaoturitega. Vedelsõnniku laotamiseks kasutatakse näiteks AGRONIC 11.000 laotureid, millega on võimalik viia sõnnik otse mulda. Laotamine hakkab toimuma vastavalt keskkonnaameti poolt heakskiidetud vedelsõnniku laotusplaanile, mis kinnitatakse kolmeks aastaks. Peatükis 11.2.4 on ära toodud minimaalne pind, mis on vajalik Kumma farmis tekkiva sõnniku nõuetekohaseks laotamiseks. Arendaja annab sõnniku üle ettevõttele, mis on spetsialiseerunud sõnniku veole ning laotamisele.
37 Agorek OÜ töö nr 2009 687 „AS Rey Kumma sigala sõnnikuhoidla rekonstrueerimise põhiprojekt“
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 53/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
9.3.11 Energia kasutamine
Energiat kasutatakse farmis vähemalt järgmistes tehnoloogilistes protsessides: • valgustus; • ventilatsioon; • survepesurid. Elektrienergiat saadakse Eesti Energia võrgust. Alternatiiv 2 puhul võidakse farmi juurde rajada väike puuküttel töötav katel. Juhul, kui installeeritakse soojusvaheti, kasutatakse osaliselt sõnniku jahutamisest saadavat energiat.
9.3.12 Farmi teenindav transport
Farmi teenindamiseks kasutatakse sõltumata alternatiivist maanteetransporti. Marsruudid võivad erineda, ent kindlasti kasutakse sigalast mööduvat Valtu Kumma kõrvalmaanteed. Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega.
9.3.13 Veterinaarohutus
Kumma seafarmi laudad pestakse ja desinfitseeritakse iga seakasvatustsükli lõpus, pesemiseks kasutatakse ökonoomse veetarbimisega survepesureid. Seafarmis kehtivad ranged veterinaarohutusnõuded, mis välistavad näiteks juhuslike inimeste (kui võimalike nakkusekandjate) sissepääsu loomapidamishoonetesse, samuti rakendatakse näriliste tõrje meetmeid. Sigade vaktsineerimine viiakse läbi vastavalt seafarmi teenindava veterinaararsti ettekirjutustele. Võimalike taudide ennetamist ja tegutsemist nende puhkemisel reguleerib loomatauditõrje seadus ja selle rakendusaktid. Loomatauditõrje seadusest tulenevalt tuleb uusehitise ja põhjaliku tehnoloogilise ümberkorralduse projekt kooskõlastada Veterinaar ja Toiduametiga. Eelpool toodu kehtib ka AS Rey Kumma farmile. AS Rey on kohustatud epideemia puhkemisel tegutsema vastavalt Veterinaar ja Toiduameti poolt kehtestatud tegevuskavale. Kuivõrd tegemist on äärmiselt spetsiifilise, ent samas hästi reguleeritud valdkonnaga, ei ole käesolevas keskkonnamõju hindamise aruandes tauditõrjele ja selle kavadele põhjalikumalt tähelepanu pööratud.
9.4 Farmi sulgemine
Sulgemisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega farmi sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti farmi sulgemisel. Farmi sulgemisel rakendatavad meetmed: • farmis peetavate loomade äravedu ja üleandmine kas teistele seakasvatajatele või tapamajale; • farmihoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine;
54/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
• farmiseadmete seiskamine ja konserveerimine; • sõnniku eemaldamine; • kütuse ja kemikaalide varude eemaldamine; • farmi territooriumile kõrvaliste isikute juurdepääsu sulgemine ja valve sisseseadmine.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 55/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
10 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
10.1 Metoodika
Käesolevas peatükis kirjeldatakse ehitustegevusega kaasnevaid sisend väljund analüüsil leitud võimalikke tagajärgi ning seejärel antakse nende tagajärgede eeldatavatele võimalikele mõjudele hinnang. Hinnangute andmisel arvestatakse kõigi ehitiste ja rajatiste paigaldamisega seotud mõjusid. Alljärgnev joonis selgitab mõju hindamise metoodikat nii ehitusaegse kui ka ehitusjärgse mõju hindamiseks.
Olemasolev olukorra kirjeldus Kavandatava tegevuse (alternatiivi) kirjeldus
Olemasoleva olukorraga Alternatiiviga kaasnevad kaasnevad tagajärjed tagajärjed
Alternatiiviga kaasnev muutus võrreldes olemasoleva olukorraga
Mõju elusloodusele Mõju inimese Mõju Mõju tervisele sotsiaalkeskkonnale majanduskeskkonnale
Joonis 11. Keskkonnamõju hindamise metoodika. Seejuures ei ole kavandatava tegevuse alternatiive üldjuhul eraldi välja toodud, sest ehitustegevuse tagajärjed ja mõjud on sarnased varieerudes, vaid ajas ja ulatuses.
10.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed
Alljärgnevatel skeemidel on kujutatud kavandatava ehitustegevuse erinevaid etappe. Sisend väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kuigi Alternatiivi 1 puhul on sõnnikuhoidla juba rekonstrueeritud, hinnatakse alternatiivi endiselt kui kavandatavat. Iga etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonna- mõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa.
56/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 12 kirjeldab olulisi sisendeid ja väljundeid seoses ehituse etapis ehitusplatsi teenindava transpordiga. Selles etapis kujuneb transpordikoormus peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning jäätmeid äravedavatest veokitest.
Heitmed Müra Valgus välisõhku
Kütus Koormus teekattele Masinad ja Transport töövahendid (ehitusmaterjalide veod ehitusele ning jäätmete vedu ehitusplatsilt) Avariioht Koorem
Koorem Autojuht
Joonis 12. Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
Farmikompleksi ümberehitamise käigus on kavas allesjäävatelt konstruktsioonidelt osaliselt eemaldada nt katuseid või vaheseinu. Samuti kaasneb sellega territooriumi korrastamine ning hetkel seal asuvate jäätmete eemaldamine. Joonis 13 kirjeldab territooriumi korrastamise sisendeid ning väljundeid.
Valgus Heitmed välisõhku Müra (sh tolm)
Avariide ja Kütus tööõnnetuste Farmihoonete ja territooriumi oht korrastamine Masinad ja töövahendid Vibratsioon
Töötajad
Jäätmed (hoonete ja seadmete lammutusjäätmed, territooriumilt Hoidlates olev kogutud jäätmed) sõnnik
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 57/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 13. Sisend-väljund diagramm territooriumi korrastamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
Joonis 14 kirjeldab renoveerimise ja ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse erinevaid mehhanisme kasutades.
Heitmed välisõhku Müra Valgus Kütus (sh tolm)
Energia Ehitus ja viimistlusmaterjalide
jäägid Ehitus ja Hoonete viimistlusmaterjalid renoveerimine ja rajatiste püstitamine Ehitus ja Seadmed viimistlusmaterjalide pakendijäätmed
Masinad ja töövahendid Avariide ja tööõnnetuste Töötajad oht
Joonis 14. Sisend-väljund diagramm hoonete renoveerimise ja rajatiste püstitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
Vedelsõnnikuhoidla rekonstrueerimise ja farmi sisseseade renoveerimisega kaasnevad peamised tagajärjed on: • Ehitustegevusega kaasnev võimalik müra ja vibratsioon; • Tolm ja teised heitmed välisõhku; • Ehitustegevusega kaasnevad jäätmed; • Ajutine transpordikoormuse tõus farmi viivatel teedel ning • Teatav maastikupildi ja farmihoonete väljanägemise muutmine.
10.2.1 Müra teke
Ehitustegevuse käigus tekib müra lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Müra paiksetest allikatest Paikseteks saasteallikateks on erinevad lammutusel ja ehitusel kasutatavad mehhanismid ja masinad. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed
58/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
lubatud helivõimsuse tasemed majandus ja kommunikatsiooniministri määrusega. 38 Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama määruses toodud nõuetele ehk võimalik mürateke on määratud ehitusel kasutatavate masinate kaudu. Müra ehitusaegsest transpordist Kavandatav farm piirneb Valtu Kumma kõrvalmaanteega. Ehitusmaterjalide vedu teostavad transpordivahendid kasutavad veoteedena eelpool nimetatud maanteed. Enamus transpordist toimub raskeveokitega. Ehitajate ning teatavate abivahendite kohaletoimetamiseks kasutatakse sõiduautosid. Transpordist tuleneva müra suurus on vastav raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradega. Mürast tulenevaid mõjusid on kirjeldatud ja hinnatud peatükis 10.3.
10.2.2 Heitmed välisõhku (sh tolm)
Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku erinevaid saasteaineid (CO, CO 2, NOx, LOÜ). Ehitus ja eriti lammutustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peenikesed osad kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti.
10.2.3 Jäätmeteke
Sõnnikuhoidla rekonstrueerimise ja farmi renoveerimise tulemusena tekib erinevaid jäätmeid (ehitusmaterjalid, nende pakendid jne). Lammutamisel tekkivad jäätmed on peamiselt erinevad hoonete konstruktsiooni elemendid ― seinamaterjalid, tellised, plokid, puit jne. Juhul, kui soovitakse vahetada ka katusekattematerjali (alternatiiv 2), tekib eterniidijäätmeid.
10.2.4 Valguse, kiirguse ja vibratsiooni teke
Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha kiirguse eraldumist. Ehitamisel pimedal ajal võidakse kasutada prožektoreid ning seetõttu võib eralduda valgust. Lammutustöödel võib kohati esineda vibratsiooni konstruktsioonide demonteerimisel. Ehitustööde juures võib vibratsiooni esineda pinnasetihenduse juures.
10.2.5 Hädaolukorrad
Kuna ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi, siis mõjude hindamisel on viidatud ka võimalikele avariiohtudele ning tööõnnetuste võimalusele. Tööõnnetused võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Avariioht on olemas nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Vedude puhul tuleb alati arvestada ka õnnetuseohuga liikluses. Antud juhul tuleb olla eriti ettevaatlik väiksematel teedel liiklemisel ja Kaerepere alevikust läbi sõitmisel, sest piirkonna elanikud ei pruugi olla harjunud tihedama liiklusega. Farmi ümberehitusega kaasnevate tagajärgede mõju keskkonnale on alljärgnevalt hinnatud valdkondade kaupa.
38 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4.08.2005. a määrus nr 87
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 59/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
10.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang
10.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule
Ehitustegevuse käigus ei ole kavas oluliselt pinnast teisaldada, kuna kasutatakse olemasolevate hoonete ja rajatiste konstruktsioone. Farmi sissesõidul ning selle territooriumil liikumisel kasutatakse enamasti juba olemasolevaid teid. Kindlasti töötavad mehhanismid siiski ka väljaspool teid ja kõvakattega alasid ning mõjutavad farmi territooriumil asuva pinnase taimestikku ja loomastikku. Kuna antud territooriumit on eelnevalt kasutatud tööstuslikul eesmärgil, siis eeldame, et tegemist on tugevasti mõjutatud alaga, kus taimekooslus ning loomastik on liigirikkuse poolest väheväärtuslik. Järeldus: mõju taimestikule ja loomastikule on mõlema alternatiivi puhul pigem neutraalne.
10.3.2 Mõju maastikule
Kummagi alternatiivi puhul olulisi muutusi maastikupildis ei toimu. Järeldus: mõju maastikule on mõlema alternatiivi puhul pigem neutraalne.
10.3.3 Mõju pinnasele
Nagu eelpool kirjeldatud, siis suuremahulist pinnase eemaldamist ette ei ole näha. Pinnase teisaldamisega kaasneda võiv mõju sõltub sellest, kuidas pinnast järgnevalt käideldakse. Ehitustegevuse käigus püsib ka pinnase saastumise oht territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega. Tegemist on sellisel juhul hädaolukorraga. Tegevuse käigus rekonstrueeritakse nõuetele mittevastav (lekkiv) sõnnikuhoidla nõuetele vastavaks ning saasteainete jõudmine pinnasesse välistatakse. Seega on tegemist positiivse mõjuga. Järeldus: normaaltingimustel on mõju pinnasele ehitustegevusest mõlema alternatiivi puhul pigem mõõdukalt positiivne.
10.3.4 Mõju pinnaveele
Ehitustegevuse käigus olulist veevõttu ei toimu, oluliselt reovett (ehitajate olmereovesi) ei teki ning heitvett ära ei juhita. Ehitustööde teostamise ajaks paigaldatakse ajutised välikäimlad, mille tühjendamise eest vastutab neid rentiv ettevõte või ehitaja. Võimalik on kasutada ka sigala olmeplokki. Järelikult puuduvad ka märkimisväärsed tagajärjed ja mõjud nendest tegevustest. Teatav mõju võib avalduda ainult hädaolukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide või kütuse ladustamisel ning käitlemisel. Järeldus: mõju pinnaveele on eeldatavasti mõlema alternatiivi puhul neutraalne.
60/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
10.3.5 Mõju põhjaveele
Ehitustegevuse käigus olulist veevõttu ei toimu, oluliselt reovett ei teki (ehitajate olmereovesi) ning heitvett ära ei juhita. Järelikult puuduvad ka märkimisväärsed tagajärjed ja mõjud nendest tegevustest. Farmi territooriumil puurkaeve ei asu. Puurkaev asub farmist orienteeruvalt 200 m kaugusel idas. Tegevuse käigus rekonstrueeritakse nõuetele mittevastav (lekkiv) sõnnikuhoidla nõuetele vastavaks ning saasteainete jõudmine põhjavette tavatingimustel välistatakse. Seega on tegemist positiivse mõjuga. Mõju põhjaveele võib avalduda ainult hädaolukorras, kui on eksitud kemikaalide ja kütuste käitlemisel, sest farm asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõuete täitmisel on oht viidud miinimumini. Järeldus: normaalsetes töötingimustes on mõlema alternatiivi puhul mõju põhjaveele eeldatavasti mõõdukalt positiivne.
10.3.6 Mõju välisõhu seisundile
Farmi ümberehituse olulisemad tagajärjed on erinevate mehhanismide kasutamisel tekkiv müra, tolm ja teised välisõhku eralduvad heitmed ning nende võimalik levik väljapoole farmi maaüksuse piire maaüksusel asuvate hoonete osade lammutus ja ümberehitustööde käigus. Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja muu peenefraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine territooriumil. Seda eriti kuivade tuuliste ilmadega. Samuti võib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteedel põhjustada suuremat müra, tolmu ja vibratsiooni. Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust tuleb piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Külmal aastaajal ehitamisega võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgimisega. Järeldus: mõju ehitustegevusest välisõhu seisundile on mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt negatiivne.
10.3.7 Mõju müratasemele
Ehitustegevusega kaasneb piirkonna mürataseme ajutine suurenemine, mis algab ehitustööde teostamisega ja lõppeb renoveeritud farmi kasutuselevõtmisega. Täheldatavamalt suureneb paiksete saasteallikate müra, mis kaasneb erinevate ehitusmehhanismide ja masinate tööga. Transpordivahenditest tulenev müra sulandub riigimaateedel suuresti olemasolevasse ent siiski suurendab vähesel määral mürataset. Olulisemalt suurendab ehitustegevus ajutiselt mürataset Valtu Kumma maanteel. Alljärgnevalt on analüüsitud ehitustegevusega kaasneva mürataseme muutust vastavalt kehtestatud normidele.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 61/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Maa alad jaotatakse üldplaneeringuga vastavalt nende kasutusele erinevatesse kategooriatesse. Kehtestatud Kehtna valla üldplaneeringus nimetatud kategooriad ei ole määratud. Mürakategooriad ja tasemed erinevatel aladel on määratud sotsiaalministri määrusega 39 . Tabel 7. Planeeritavate alade kategooriad ja nende tunnused Kategooria Kategooria tunnus Looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke ja I kategooria tervishoiuasutuste puhkealad. Laste ja õppeasutused, tervishoiu ja hoole kandeasutused, II kategooria elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates. Segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus , III kategooria teenindus ja tootmisettevõtted). IV kategooria Tööstusala.
Kuna tegemist on ehitustöödega, tuleb lähtuda ehitamisele kehtestatud piirväärtustest. Seejuures päevasel ajal (7.00–23.00) piirväärtused puuduvad. Öisele ajale (23.00–7.00) kehtestatud piirmäärad on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 8. Ehitustööde müra ekvivalenttase Kategooria Ööse l (dB) I kategooria 45 II kategooria 45 III kategooria 50 IV kategooria 65
Hoonete rekonstrueerimine on planeeritud päevasele ajale, millele müranorme pole kehtestatud. Seega ei ole ehitustegevusega kaasnevat mürataset reguleeritud. Olenemata sellest on vajalik müra leevendavate meetmete kasutamine. Võimalikud müraleevendusmeetmed on toodud peatükis 14. Ehitustegevusega kaasneb piirkonnas mürataseme ajutine suurenemine. Järeldus: mõlema alternatiivi puhul on mõju eeldatavalt nõrgalt negatiivne.
10.3.8 Mõju kliimale
Farmi ümberehituse tegevused mõjutavad kliimat määral, mis on määratud ehitus ja lammutusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega. Näiteks
sisepõlemismootorite kasutamisel CO 2 heite näitajatega. Samas tuleb meeles pidada, et tegemist on ajutise mõjuga ning lammutus ja ehitustegevuse panus globaalsesse kliimasoojenemisse ei ole antud juhul märkimis väärne. Järeldus: mõju ehitustegevusest mõlema alternatiivi puhul kliimale on neutraalne.
10.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele sh Natura 2000 aladele
Ehitustegevusega kaasnevad mõjud ei välju praktiliselt kavandatava tegevuse alalt.
39 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi. 2002 a. määrus nr 42
62/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Lähimad kaitstavad loodusobjektid asuvad Kumma sigala kinnistust umbes 1,6 km kaugusel (Tammiku tammed). Lähim Natura 2000 ala asub farmist orienteeruvalt 1,8 kilomeetri kaugusel (Raikküla Paka loodusala hoiuala). Seega ehitustegevus eeldatavast ei mõjuta oluliselt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Järeldus: mõju ehitustegevusest kaitstavatele loodusobjektidele on mõlema alternatiivi puhul neutraalne.
10.3.10 Mõju kultuuripärandile
Eeldatakse, et lammutus ja ehitustegevuse olulised mõjud ei välju Kumma sigala kinnistu piirest. Lähim arheoloogiamälestis asub Kumma sigala maaüksuse idapiiri läheduses (katkuhaigete surnuaed). Nimetatud alale ei ole ehitustegevust planeeritud. Järeldus: mõju ehitustegevusest kaitstavale kultuuripärandile on mõlema alternatiivi puhul neutraalne.
10.3.11 Mõju vibratsiooni tasemele
Kumma sigala sõnnikuhoidlate rekonstrueerimisel ja sisustuse renoveerimisel hooneid täielikult lammutada ei plaanita. Küll aga võidakse teha väiksemaid lammutustöid, lammutada katuseid või vaheseinu. Pinnase tihendamiseks kasutatakse eeldatavasti mehhanisme, mis võivad tekitada teatavat vibratsiooni. Vibratsiooni teke ei ole sellisel juhul aga märkimisväärne ning piirdub eeldatavasti Kumma sigala maaüksusega. Järeldus: mõju piirkonna vibratsiooni tasemele on mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt negatiivne.
10.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui kaudset mõju, mis avaldub kavandatava farmi mõjupiirkonnas, või kui kaudset mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas. Lammutus ja ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega sademetest maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Lammutus ja ehitusjäätmete käitlemine selliste tööde tegemiseks luba omavates ettevõtetes toob kaasa keskkonnamõjusid. Põlevkivist elektrienergia tootmisega kaasnevad mõjud ressursside tarbimisest ja välisõhu saasteainete eraldumisest. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all, kuid AS Rey saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada. Järeldus: kaudne mõju ehitustegevusest keskkonnaseisundile on mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt negatiivne.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
10.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
Koosmõju võib avalduda juhul, kui piirkonnas toimub teisi ehitus või rekonstrueerimistöid. Lisaks võib täheldatav olla teatav koosmõju olemasoleva transpordiga. Järeldus: koosmõju on mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt negatiivne.
10.4 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale 10.4.1 Mõju elusloodusele Eelnevate peatükkide 10.3.1 ja 10.3.9 põhjal võib järeldada, et mõju ehitustegevusest taimestikule, loomastikule, kooslustele jne ei ole märkimisväärne ja oluline arvestades, et tegemist ei ole väärtuslike kooslustega. Järeldus: mõju elusloodusele võib mõlema alternatiivi puhul pidada pigem neutraalseks.
10.4.2 Mõju inimese tervisele
Kumma sigala kinnistult väljuda võivad tolm ja müra eeldatavalt ei ületa kehtestatud norme ja seega ei tohiks need avaldada negatiivset mõju ümbruskonna inimeste tervisele. Sõnnikuhoidlate rekonstrueerimisel ning sisustuse ümberehitusel tekkivatest jäätmetest tulenev negatiivne mõju inimese tervisele on nende nõuetekohasel käitlemisel tühine ja kaudne. Küll on võimalik ajutine peenefraktsioonilise ehitusprahi lendumine jäätmekonteineritest. Ümbruskonna inimeste tervise kahjustumiseks on olemas risk, kui kemikaale ning kütuseid ei käidelda nõuetekohaselt ning sellega seotud oht väljub farmi territooriumi piirest. Ehitustegevusest tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamise ja vältimise kohta ehitusega seotud töötajatele on sätestatud ehitusfirma ning tööandja vaheliste lepingutega. Sõnnikuhoidla rekonstrueerimisega kaob oht põhjavee reostumiseks inimese tervisele kahjulike ainetega. Eriti arvestades, et piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Seega omab tegevus pigem positiivset mõju. Normaaltingimustel, kui järgitakse kõiki ohutus ja keskkonnanõudeid, on oht inimese tervisele minimaalne. Järeldus: mõju inimese tervisele on mõlema alternatiivi puhul nõrgalt positiivne.
10.4.3 Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Ehitustegevusel läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekib tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteedel. Suurenenud vedude tihedus toob kaasa ka teatava õnnetuseriski ümbruskonnas liikuvatele inimestele, eriti lastele ning loomadele. Samuti võib sotsiaalsele keskkonnale häirivalt mõjuda ehitustegevusega kaasnev müra.
64/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Sõnnikuhoidla rekonstrueerimise ning farmi sisustuse renoveerimise olulisemad positiivsed tagajärjed on farmikompleksi korrastamine ja ajutiste töökohtade loomine. Sarnaselt inimese tervisele toob sõnnikuhoidla nõuetele vastavusse viimine kaasa positiivseid mõjusid ka inimeste heaolule. Kuna sõnnikut on võimalik edaspidi pikemalt sõnnikuhoidlas hoida, ei ole vajalik pidev sõnnikuvedu. See omakorda toob kaasa äkkheidete vähenemise ja välisõhu kvaliteedi paranemise. Järeldus: mõju sotsiaalsele keskkonnale võib mõlema alternatiivi puhul hinnata pigem nõrgalt positiivseks.
10.4.4 Mõju majanduskeskkonnale
Ehitustegevus annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele. Ümberehitusprotsess on eelduseks farmi edasisele toimimisele. Arvestades ehitussektori olukorda 2009. aasta kevadel, omab iga selline projekt positiivset mõju. Kuivõrd Alternatiivi 2 puhul on mahud olulisemalt suuremad ning lisaks ehitussektorile kaasataks arendusse ka sisseseade tootjaid, oleks positiivne mõju olulisem. Järeldus: mõju majanduskeskkonnale on mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt positiivne.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
11 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
11.1 Metoodika
Alljärgnevas peatükis näidatakse kõigepealt graafiliselt skeemil ära kavandatava tegevuse sisendid ja väljundid. Skeemi eesmärk on eeskätt välja tuua kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed, mis võivad mõjutada erinevaid keskkonnavaldkondi. Seejärel kirjeldatakse olulisi tagajärgi täpsemalt. Järgnevas peatükis on eelnevalt leitud tagajärgede eeldatavad võimalikud keskkonnamõjud esitatud mõjuvaldkondade kaupa. Iga tagajärje puhul on kaardistatud mõjud kõigile võimalikele mõjuvaldkondadele. Seega koosneb ühele mõjuvaldkonnale antud hinnang erinevate tagajärgede võimalikest mõjudest. Seejuures on oluline meeles pidada, et hinnatakse farmi tegevusest ehk nuumikute kasvatusest pärinevaid mõjusid (siis, kui kõik hooned ja rajatised on valmis ning töökorras). Traditsiooniliselt mõjutab põllumajandus, sh seakasvatus, kõige rohkem välisõhku. Mõju välisõhule sisaldab nii mõju erinevatest saasteainetest, tolmu mõju kui ka välisõhus leviva müra mõju. Seetõttu on terves aruandes läbivalt kõige põhjalikumalt kajastatud just välisõhuga seonduvat. Lähtuvalt valdkonna eripärast ning mõju hindamisel kasutatavate meetodite keerukusest on selgitused ja arutelu välisõhu osas proportsionaalselt kõige suuremad. Olulise teemana käsitletakse ning pööratakse tähelepanu inimese tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnamõju hindamise ekspert on teadlik, et antud teema huvitab eriti kohalikke elanikke. Kuivõrd käsitletavate alternatiivide erinevus tuleneb sigade pidamistehnoloogia erinevustest, siis on tagajärjed suuresti samad. Erinevus tuleneb tagajärgede suurusest ning nendega kaasnevatest mõjudest. Seetõttu on alternatiive käsitletud koos olukorras, kus erinevused puuduvad või on marginaalsed. Eraldi on alternatiive käsitletud juhtudel, kus tagajärgede ning nendega kaasnevate mõjude erinevused on märgatavad.
11.2 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjed
Sigala tegevusega kaasnevad sisendid ja väljundid on toodud alljärgneval joonisel.
66/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Põrsad Töötajad Sööt Ravimid Abimaterjalid
Valgus
Müra Transport Heide õhku
Suurenenud transpordikoormus Nuumikute pidamine mahus T Elekter Hädaolukorraoht ALT 1 puhul 4000 (käive 12 800) ja ALT 2 r puhul 5000 (käive 16 000) nuumiku kohta a Vesi Vedelsõnnik n s Jäätmed p Nuumsead o r Reovesi t
Transport Joonis 15. Tootmisprotsessi sisendite ja väljundite kirjeldus
Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: Heide välisõhku; Müra; Jäätmed; Sõnnik; Veekasutus; Reovesi. Alljärgnevas tabelis on esitatud teadaolevate sisendite ja väljundite prognoositavad mahud ja kogused alternatiivide kaupa.
Tabel 9. Kavandatava tegevuse sisendite ja väljundite mahud.
Sisend Aastane kogus ALT 1 Aastane kogus ALT 2 Elekter 253 000 kWh 253 000 kWh Vesi 14 000 m3 17 000 m3 Sööt 4610 t 5762 t Ravimid Vastavalt vajadusele Vastavalt vajadusele Võõrdepõrsad 12 800 16 0 00
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Väljund Liik Aastane kogus ALT 1 Aastane kogus ALT 2 Sõnnik Vedelsõnnik 6400 m3 8000 m3 Reovesi 2000 m3 2400 m3 Jäätmed Loomsed jäätmed 16 t 20 t Olmejäätmed 2,1 t 2,1 t Pakendijäätmed 4 m3 5 m3 Ohtlikud jäätmed 0,15 t 0,15 t Farmi teenindav Transpordikoormus transport 1693 autot 1815 autot NH 3 4,720 t 5,900 t CH 4 26,000 t 32,500 t N2O 0,014 t 0,017 t Heitmed välisõhku PM10 1,678 t 2,097 t PM2,5 0,276 t 0,345 t H2S 0,433 t 0,433 t LOÜ 2,015 t 2,015 t
11.2.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke)
Sigade pidamisest lähtuvad saasteained välisõhku farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest. Nendest saasteallikatest lähtuvat heidet on võimalik hinnata ja saasteainete hajumist modelleerida.
11.2.1.1 Farmi saasteallikad Kumma sigalas on mõlema alternatiivi puhul paikseteks saasteallikateks farmihooned ja sõnnikuhoidla. Lisaks paiksetest saasteallikatest tekkivatele heitmetele esineb veel ka hajusat ja kontrollimatut heidet, millest on täpsemalt kirjutatud allpool eraldi alapeatükis 11.2.1.2. Farmihooned Farmihoonetest eralduvad välisõhku järgmised saasteained : ammoniaak, metaan, peened tahked osakesed, mis on aerodünaamilise läbimõõduga alla 2,5 mikromeetri
(PM 2,5 ) ja peened tahked osakesed, mis on aerodünaamilise läbimõõduga alla 10 mikromeetri (PM 10 ). Kuna alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 erinevad nii loomade arvu kui kasutatava tehnoloogia poolest, siis kirjeldatakse neid eraldi. Alternatiiv 1 Saasteained väljuvad farmihoonetest sundventilatsiooni abil. Kõik väljatõmbe ventilatsioonikorstnad asuvad hoonete seintel. Saasteainete hajumisarvutustes on seintel asuvaid korstnaid käsitletud eraldi.
68/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 16. Saasteallikate asendiplaan. Alternatiiv 1
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 69/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Territooriumil asub 5 laudast ja 10 sektsioonist koosnev farmikompleks ning kahest sektsioonist koosnev eraldi asetsev laut. Kõikides hoonetes peetakse nuumsigu. Laudad nr 1-5 Laudad nr 1 5 koosnevad kõik kahest nuumikusektsioonist. Lautades 1 5 on kokku 3640 nuumiku kohta ehk igas laudas 728 kohta. Saastunud õhk väljub laudast kokku kuue kahe meetri kõrgusel seinal asuva ventilatsiooniava kaudu. Ühe ava läbimõõt on 0,7 meetrit ja tootlikkus 6000 m 3/h. Korstnad on saasteallikate asendiplaanile kantud tähistega S1a, S1b, S1c, S1d, S1e, S1f, S2a, jne. Heitkogused on arvutatud lautade kaupa. Hajumisarvutustes on korstnad arvestatud eraldi. Laudast lähtuvad heitkogused on jagatud korstnate vahel võrdselt. Laut nr 6 Laut nr 6 koosneb kahest sektsioonist, milles kasvatatakse nuumikuid. Laudas 6 on kokku 360 kohta. Saastunud õhk väljub laudast kahe ventilatsiooniava kaudu, mis mõlemad asuvad seintel. Nendest üks on külje ja teine otsaseinas. Kummagi ava läbimõõt on 0,9 meetrit ja tootlikkus 6000 m 3/h (ehk 1,67 m 3/s). Laudast lähtuvad ventilatsioonikorstnad on tähistatud saasteallikate asendiplaanil vastavalt tähisega S6a ja S6b . Alternatiiv 2 Tulevikus plaanitakse farmihooned 1 5 rekonstrueerida, sh ka ventilatsioon. Loomakohtade arv tõuseb kuni 928ni ühe lauda kohta. Ventilatsioonisüsteemi ümberehitamisel suunataks saastunud õhk välja katusel asuvate ventilatsioonikorstnate kaudu. Igas laudas asuks 3 ventilaatorit tootlikkusega 25000 m3/h ehk 6,94 m 3/h. Korstnad paigaldatakse katuseharja lähedale ja korstna pikkus on 2 m üle katuseharja, ehk siis saasteainete väljumiskõrguseks on orienteeruvalt 8 m maapinnast. Ühe korstna diameeter on 0,8 meetrit. Rekonstrueeritud lautade korstnad on märgitud saasteallikate asendiplaanile tähistega H1a, H1b, H1c, H2a, H2b, jne. Laut nr 6 jääb samaks nagu alternatiiv 1 korral. Saasteainete heitkogused arvutatakse lautade kaupa. Hajumisarvutuste jaoks jaotatakse heitkogus võrdselt korstnate vahel. Saasteainete heitkoguseid mõjutavad parameetrid, nt kasutatav tehnoloogia, on välja toodud ammoniaagi heitkoguste arvutamise juures.
70/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 17 Saasteallikate asendiplaan. Alternatiiv 2
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Sõnnikuhoidlad Sõnnikuhoidlad on arvestatud nii alternatiiv 1 kui alternatiiv 2 puhul sama pindalaga. Vedelsõnniku hoidmiseks renoveeritakse olemasolev sõnnikuhoidla vedelsõnniku hoidmise nõuetest lähtuvalt. Vedelsõnnikuhoidla pinna mõõtmed on 26,6x57,2 meetrit, pindalaks on 1522 m 2. Lisaks asub territooriumil väiksem vedelsõnniku hoidla, mille pindala on 450 m 2. Rekonstrueeritud sõnnikuhoidla kõrgus ümbritsevast maapinnast peale rekonstrueerimist on 3 meetrit. Sõnnikuhoidlate asukohad on saasteallikate asendiplaanil märgitud tähistega S7 ja S8. Saasteaine eraldumine sõnnikuhoidlate pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m 2 lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m 3/s / 0,33 m 2 = 0,09 m/s) 40 . Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga. PVT näeb ette vedelsõnnikuhoidlate katmist ujuvmaterjaliga, mis vähendab saasteainete heidet välisõhku. Saasteallikate parameetrid on koondatud alljärgnevasse tabelisse. Tabel 10 Saasteallikate parameetrid Saaste Mahtkiirus Väljuvate Väljatõmbe ainete Saasteallika ühe ava gaaside Ehitis Alternatiiv Saasteallika nr korstnate väljumis Mõõtmed nimetus kohta, temperatuur, arv kõrgus, m3/h °C m S1a, S1b, S1c, S1d, S1e, S1f, igal laudal 6 Väljatõmbeavad Alternatiiv 1 S2a, S2b, S2c, S2d, S2e, ava 2 0,7 6000 20 hoonetest 1 5 S2f, külgedel Laudad jne 1 5 Rekonstrueeritud igal laudal 3 H1a, H1b, H1c, H2a, väljatõmbe Alternatiiv 2 korstnat 8 0,8 25000 20 H2b, H2c, jne korstnad hoonetest katusel 1 5 Alternatiivid Väljatõmbeavad 2 ava Laut 6 S6a, S6b 1,8 0,7 6000 20 1 ja 2 hoonest 6 seintel 44 Sõnniku Alternatiivid Rekonstrueeritud lähedane S7 3 (arvestuslik hoidla 1 ja 2 vedelsõnniku hoidla välistemp ga diameeter) 24 Sõnniku Alternatiivid Vedelsõnnikuhoidla lähedane S8 1 (arvestuslik hoidla 1 ja 2 (väiksem) välistemp ga diameeter)
40 Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. University of Minnesota
72/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
11.2.1.2 Hajus ja kontrollimatu heide Lisaks eelpoolloetletud saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused. • Sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekib tolmuheide. • Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. • Territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku. • Sõnniku väljavedamisel suureneb ammoniaagi heide. • Sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Tegemist on hajusa ja kontrollimatu heitega, mille suurus oleneb nii sõnniku koostisest, laotamistehnoloogiast kui ka ilmastikutingimustest.
11.2.1.3 Saasteainete heitkoguste arvutamine
Heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest
Heitkogused farmi hoonetest ja sõnnikuhoidlatest on arvutatud vastavalt metoodikale ning Keskkonnaministeeriumi poolsele tõlgendusele (esitatud lisas 1) ja esitatud saasteainete kaupa. Keskkonnaministri määruses 41 toodud metoodika ei anna eriheiteid täpselt kasutusele võetud pidamisviisidele. Nt kasvatatakse 2009. aastal Kumma seafarmis kõikides sektsioonides sigu täisbetoonpõrandal, mida metoodikas toodud ei ole. Käesoleval juhul on võetud aluseks, et farmis on rühmasulud, osaline restpõrand, kaldseintega sõnnikukanal. Seega on heitkoguste arvutamiseks kasutatud kavandatavale tehnoloogiale kõige lähedasema tehnoloogia vastavat eriheite väärtust. Ammoniaak Ammoniaagi heitkogused farmihoonetest lautade kaupa mõlema alternatiivi korral on esitatud alljärgnevates tabelites.
41
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 11 Ammoniaagi heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest. Alternatiiv 1 Laudahoone Sõnnikuhoidla N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikhoidlast Hoone Vanuse/ Lämmastiku NH3 emissioon NH3 Lämmastiku NH3 NH3 NH3 (saasteallika toodangu sisaldus (eriheide) emissioon produktsioon emissioon lendumise emissioon nr) rühm Pidamisviis Arv väljaheidetes laudahoonest, laudahoonest Sõnniku hoidla tüüp väljaheidetega laudahoonest protsent, % hoidlatest, kg/loom aastas kg/loom aastas kokku, t kokku, t g/s (tabel 7) t/a (tabel 10) (tabel 4) t/a rühmasulud, osaline restpõrand, vedelsõnniku hoidla, 1 Nuumsead 728 3,5 2,548 0,6 0,014 0,437 20 0,422 kaldseintega sõnnikukanal ujuvkate rühmasulud, osaline restpõrand, vedelsõnniku hoidla, 2 Nuumsead 728 3,5 2,548 0,6 0,014 0,437 20 0,422 kaldseintega sõnnikukanal ujuvkate rühmasulud, osaline restpõrand, vedelsõnniku hoidla, 3 Nuumsead 728 3,5 2,548 0,6 0,014 0,437 20 0,422 kaldseintega sõnnikukanal ujuvkate rühmasulud, osaline restpõrand, vedelsõnniku hoidla, 4 Nuumsead 728 3,5 2,548 0,6 0,014 0,437 20 0,422 kaldseintega sõnnikukanal ujuvkate rühmasulud, osaline restpõrand, vedelsõnniku hoidla, 5 Nuumsead 728 3,5 2,548 0,6 0,014 0,437 20 0,422 kaldseintega sõnnikukanal ujuvkate rühmasulud, osaline restpõrand, vedelsõnniku hoidla, 6 Nuumsead 360 3,5 1,26 0,6 0,007 0,216 20 0,209 kaldseintega sõnnikukanal ujuvkate KOKKU 4000 14,000 0,076 2,400 2,320 Sõnnikuhoidla S7 Sõnnikuhoidlasse S7 suunatakse vedelsõnnik hoonetest 1 5. Aastane heitkogus on 0,422*5 = 2,11 tonni Hetkeline heitkogus on 2,11 x 10 6 / (365*24*3600) = 0,067 g/s Sõnnikuhoidla S8 Sõnnikuhoidlasse S8 suunatakse vedelsõnnik hoonest 6. Aastane heitkogus on 0,209 tonni Hetkeline heitkogus on 0,209 x 10 6 / (365*24*3600) = 0,007 g/s
74/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 12 Ammoniaagi heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest. Alternatiiv 2. Laudahoone Sõnnikuhoidla N sisaldus väljaheidetes NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikhoidlast Hoone Vanuse/ Lämmastiku NH3 emissioon Lämmastiku NH3 NH3 emissioon NH3 NH3 (saasteallika toodangu sisaldus (eriheide) produktsioon emissioon laudahoonest Sõnniku hoidla lendumise emissioon nr) rühm Pidamisviis Arv väljaheidetes laudahoonest, väljaheidetega laudahoonest kokku, t tüüp protsent, % hoidlatest, kg/loom aastas kg/loom aastas kokku, t g/s t/a (tabel 7) t/a (tabel 10) (tabel 4) rühmasulud, restpõrand, vedelsõnniku 1 Nuumsead 928 3,5 3,248 0,6 0,018 0,557 20 0,538 vaakumsüsteem, allapanuta hoidla, ujuvkate rühmasulud, restpõrand, vedelsõnniku 2 Nuumsead 928 3,5 3,248 0,6 0,018 0,557 20 0,538 vaakumsüsteem, allapanuta hoidla, ujuvkate rühmasulud, restpõrand, vedelsõnniku 3 Nuumsead 928 3,5 3,248 0,6 0,018 0,557 20 0,538 vaakumsüsteem, allapanuta hoidla, ujuvkate rühmasulud, restpõrand, vedelsõnniku 4 Nuumsead 928 3,5 3,248 0,6 0,018 0,557 20 0,538 vaakumsüsteem, allapanuta hoidla, ujuvkate rühmasulud, restpõrand, vedelsõnniku 5 Nuumsead 928 3,5 3,248 0,6 0,018 0,557 20 0,538 vaakumsüsteem, allapanuta hoidla, ujuvkate rühmasulud, osaline restpõrand, vedelsõnniku 6 Nuumsead 360 3,5 1,260 0,6 0,007 0,216 20 0,209 kaldseintega sõnnikukanal hoidla, ujuvkate KOKKU 5000 17,500 0,095 3,000 2,900 Sõnnikuhoidla S7 Sõnnikuhoidlasse S7 suunatakse vedelsõnnik hoonetest 1 5. Aastane heitkogus on 0,538*5 = 2,69 tonni Keskmine hetkeline heitkogus on 2,69 x 10 6 / (365*24*3600) = 0,085 g/s Sõnnikuhoidla S8 Sõnnikuhoidlasse S8 suunatakse vedelsõnnik hoonest 6. Aastane heitkogus on 0,209 tonni Keskmine hetkeline heitkogus on 0,209 x 10 6 / (365*24*3600) = 0,007 g/s
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/114 Metaan Metaani heitkogused farmihoonetest lautade kaupa mõlema alternatiivi korral on esitatud alljärgnevates tabelites. Tabel 13 Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest. Alternatiiv 1 Laudast Sõnnikuhoidlatest Hoone Vanuse/ Loomade Eriheide, Hetkeline Hetkeline Aastane (saasteallika Aastane Eriheide, toodangu rühm arv kg/aasta/loom heitkogus, heitkogus, heitkogus, nr) heitkogus, t/a kg/aasta/loom g/s g/s t/a 1 Nuumsead 728 1,0 0,023 0,728 5,5 0,127 4,004 2 Nuumsead 728 1,0 0,023 0,728 5,5 0,127 4,004 3 Nuumsead 728 1,0 0,023 0,728 5,5 0,127 4,004 4 Nuumsead 728 1,0 0,023 0,728 5,5 0,127 4,004 5 Nuumsead 728 1,0 0,023 0,728 5,5 0,127 4,004 6 Nuumsead 360 1,0 0,011 0,360 5,5 0,063 1,980 Kokku 4000 0,127 4,000 22,000 Tabel 14 Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest. Alternatiiv 2 Laudast Sõnnikuhoidlatest Hoone Vanuse/ Loomade Eriheide, Hetkeline Hetkeline Aastane (saasteallika Aastane Eriheide, toodangu rühm arv kg/aasta/loom heitkogus, heitkogus, heitkogus, nr) heitkogus, t/a kg/aasta/loom g/s g/s t/a 1 Nuumsead 928 1,0 0,029 0,928 5,5 0,162 5,104 2 Nuumsead 928 1,0 0,029 0,928 5,5 0,162 5,104 3 Nuumsead 928 1,0 0,029 0,928 5,5 0,162 5,104 4 Nuumsead 928 1,0 0,029 0,928 5,5 0,162 5,104 5 Nuumsead 928 1,0 0,029 0,928 5,5 0,162 5,104 6 Nuumsead 360 1,0 0,011 0,360 5,5 0,063 1,980 Kokku 5000 0,159 5,000 0,872 27,500
Dilämmastikoksiid
Alternatiiv 1 Sõnnikulaguuni S7 pinnalt lenduva dilämmastikoksiidi aastane heitkogus avaldub järgmiselt.
(5 x 2,548) x 0,1/100 = 0,013 t N 2O aastas Keskmine hetkeline heitkogus on 0,013 x 10 6 / (365*24*3600) = 0,0004 g/s Sõnnikulaguuni S8 pinnalt lenduva dilämmastikoksiidi aastane heitkogus avaldub järgmiselt.
1,260 t x 0,1 / 100 = 0,0013 t N 2O aastas Keskmine hetkeline heitkogus on 0,0013 x 10 6 / (365*24*3600) = 0,00004 g/s Alternatiiv 2 Sõnnikulaguuni S7 pinnalt lenduva dilämmastikoksiidi aastane heitkogus avaldub järgmiselt.
(5 x 3,248) x 0,1/100 = 0,016 t N 2O aastas Keskmine hetkeline heitkogus on 0,016 x 10 6 / (365*24*3600) = 0,0005 g/s AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Sõnnikulaguuni S8 pinnalt lenduva dilämmastikoksiidi aastane heitkogus avaldub järgmiselt.
1,260 t x 0,1 / 100 = 0,0013 t N 2O aastas Keskmine hetkeline heitkogus on 0,0013 x 10 6 / (365*24*3600) = 0,00004 g/s
Tahked osakesed Peenete tahkete osakeste heitkogused farmihoonetest lautade kaupa mõlema alternatiivi korral on esitatud alljärgnevates tabelites. Tabel 15 Tahkete osakeste hetkelised ja aastased heitkogused farmihoonetest. Alternatiiv 1 Hetkeline Aastane Hoone Vanuse ja Saaste Eriheide, g/s Loomade heitkogus, heitkogus, (saasteallika nr) toodangurühm aine looma kohta arv g/s t/a
PM 2,5 0,00000219 728 0,002 0,050 1 Nuumsead PM 10 0,0000133 728 0,010 0,305
PM2,5 0,00000219 728 0,002 0,050 2 Nuumsead PM 10 0,0000133 728 0,010 0,305
PM 2,5 0,00000219 728 0,002 0,050 3 Nuumsead PM 10 0,0000133 728 0,010 0,305
PM 2,5 0,00000219 728 0,002 0,050 4 Nuumsead PM 10 0,0000133 728 0,010 0,305
PM 2,5 0,00000219 728 0,002 0,050 5 Nuumsead PM 10 0,0000133 728 0,010 0,305
PM 2,5 0,00000219 360 0,001 0,025 6 Nuumsead PM 10 0,0000133 360 0,005 0,151
Tabel 16 Tahkete osakeste hetkelised ja aastased heitkogused farmihoonetest. Alternatiiv 2 Hetkeline Aastane Hoone Vanuse ja Saaste Eriheide, g/s Loomade heitkogus, heitkogus, (saasteallika nr) toodangurühm aine looma kohta arv g/s t/a
PM 2,5 0,00000219 928 0,002 0,064 1 Nuumsead PM 10 0,0000133 928 0,012 0,389
PM 2,5 0,00000219 928 0,002 0,064 2 Nuumsead PM 10 0,0000133 928 0,012 0,389
PM 2,5 0,00000219 928 0,002 0,064 3 Nuumsead PM 10 0,0000133 928 0,012 0,389
PM 2,5 0,00000219 928 0,002 0,064 4 Nuumsead PM 10 0,0000133 928 0,012 0,389
PM 2,5 0,00000219 928 0,002 0,064 5 Nuumsead PM 10 0,0000133 928 0,012 0,389
PM 2,5 0,00000219 360 0,001 0,025 6 Nuumsead PM 10 0,0000133 360 0,005 0,151
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 77/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Divesiniksulfiid ja LOÜ sõnnikumahutist Divesiniksulfiidi ja LOÜ heitkogused on esitatud järgnevas tabelis. Heitkoguste arvutamisel on arvestatud saasteainete heite vähenemisega keskmiselt 80% võrra sõnnikupinna katmisel. Tabel 17 Aastased ja hetkelised heitkogused sõnnikuhoidlatest Heite Saaste Sõnniku hoidla Saaste Sõnniku hoidla Hetkeline Aastane Eriheide, g/s m2 vähendamise % allika nr tüüp aine pindala, m2 heitkogus, g/s heitkogus, t/a (ujuvkatus) Vedelsõnniku H2S 0,0000348 1522 80% 0,011 0,334 S8 laguun LOÜ 0,000162 1522 80% 0,049 1,555 Vedelsõnniku H2S 0,0000348 450 80% 0,003 0,099 S9 laguun LOÜ 0,000162 450 80% 0,015 0,460
Kuna H 2S ja LOÜ heide arvutatakse sõnniku pinna järgi, siis ei ole erinevust alternatiiv 1 ja 2 korral.
Lõhna heitkogused Lõhna heitkogused on arvutatud lisas 1 esitatud metoodika kohaselt ja esitatud alljärgnevalt. Lõhna heitkogused farmihoonetest on arvutatud vastavalt metoodikale mõlema alternatiivi jaoks. Tabel 18 Lõhna heitkogused farmihoonetest. Alternatiiv 1 Hoone Vanuse/ Loomade Eriheide, ou E Heitkogus, (saasteallika toodangu Pidamisviis arv looma kohta ouE/s nr) rühm rühmasulud, osaline restpõrand, 1 Nuumsead 728 22,5 16380 kaldseintega sõnnikukanal rühmasulud, osaline restpõrand, 2 Nuumsead 728 22,5 16380 kaldseintega sõnnikukanal rühmasulud, osaline restpõrand, 3 Nuumsead 728 22,5 16380 kaldseintega sõnnikukanal rühmasulud, osaline restpõrand, 4 Nuumsead 728 22,5 16380 kaldseintega sõnnikukanal rühmasulud, osaline restpõrand, 5 Nuumsead 728 22,5 16380 kaldseintega sõnnikukanal rühmasulud, osaline restpõrand, 6 Nuumsead 360 22,5 8100 kaldseintega sõnnikukanal
Tabel 19 Lõhna heitkogused farmihoonetest. Alternatiiv 2 Hoone Vanuse/ Loomade Eriheide, ou E Heitkogus, (saasteallika toodangu Pidamisviis arv looma kohta ouE/s nr) rühm rühmasulud, restpõrand, 1 Nuumsead 928 36 33408 vaakumsüsteem, allapanuta rühmasulud, restpõrand, 2 Nuumsead 928 36 33408 vaakumsüsteem, allapanuta rühmasulud, restpõrand, 3 Nuumsead 928 36 33408 vaakumsüsteem, allapanuta
78/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Hoone Vanuse/ Loomade Eriheide, ou E Heitkogus, (saasteallika toodangu Pidamisviis arv looma kohta ouE/s nr) rühm rühmasulud, restpõrand, 4 Nuumsead 928 36 33408 vaakumsüsteem, allapanuta rühmasulud, restpõrand, 5 Nuumsead 928 36 33408 vaakumsüsteem, allapanuta rühmasulud, osaline restpõrand, 6 Nuumsead 360 22,5 8100 kaldseintega sõnnikukanal
Kuna lõhna heide sõnnikuhoidlatest arvutatakse sõnniku pinna järgi, siis ei ole erinevust alternatiiv 1 ja 2 korral. Tabel 20 Lõhna heitkogused sõnnikuhoidlatest Heite Saaste Sõnniku hoidla Saaste Eriheide, ou E/s Sõnniku hoidla Hetkeline vähendamise % allika nr tüüp aine m2 pindala, m2 heitkogus, g/s (ujuvkatus)
S7 Vedelsõnnikuhoidla ou E 16,1 1522 80% 4900,840
S8 Vedelsõnnikuhoidla ou E 16,1 450 80% 1449,000
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
11.2.2 Müra teke
Seafarmide käitamisel on mürateke võimalik peamiselt kahest eristatavast allikast tootmisprotsess ja paiksed saasteallikad ning farmi teenindav transport. Tootmisprotsess Seakasvatuse ja põrsaste tootmise protsessist oluliselt müra ei teki. Eksperdid tutvusid AS Rey Kumma farmiga aprillis 2009 ning tavapärase toimimise juures ei täheldanud, et laudad oleksid oluliselt panustanud olemasolevasse müratasemesse. Müra on täheldatav siseruumides ning sellisel juhul on tegemist juba töötervishoiu küsimusega. Teatav mürateke on võimalik Alternatiiv 2 puhul, kui on installeeritud söödatornid. Sellisel juhul võib müra tekkida söödatornide täitmisel. Transport Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sead, nende sööt, teised abimaterjalid. Farmist viiakse ära sead, sõnnik, jäätmed, reovesi. Vedude mahud on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 21). Transpordist tulenev müra on seotud kogu transpordivahendite liikumisega ehk tuleb arvestada, et enamus juhtudel läbitakse sama punkti kahel korral ehk farmi minnes ja farmist tulles. Tabel 21. Transpordimüra allikad.
Tra nspordivahendite Transpordivahendite Tegevus kogu liikumine kogu liikumine ööpäevas ALT 1 ööpäevas ALT 2 Sööda vedu farmi 1,72 2,15 Sigade vedu farmi 0,38 0,48 Sigade vedu farmist välja 2,4 3 Sõnnikuvedu farmist välja 2,2 2,75 Loomsete jäätmete vedu 0,28 0,2 8 Olmejäätmete vedu 0,28 0,28 Töötajate transport 1 1 Kokku 8,26 9,94
Samuti kasutavad farmi viivat teed sõiduautod, ent nende arv sõltub erinevatest teguritest. Mürateke sõltub otseselt kasutatavatele transpordivahenditele määratud suurusest. Võimalusel tuleks vältida sõnnikuvedu läbi Kaerepere aleviku.
11.2.3 Jäätmeteke
Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • loomsed jäätmed (surnud loomad); • olmejäätmed; • biolagunevad jäätmed; • haljastusjäätmed (puulehed, niidetud rohi jne) • söödapakendid jt pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained)
80/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 22. Eeldatavalt tekkivate jäätmete kogused liikide kaupa. Jäätmeliik Tekkekoht Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Loomsed jäätmed Lõpnud loomas farmis 16 t aastas 20 t aastas Olmejäätmed Farmi igapäevane tegevus 2,1 t aastas 2,1 t aastas Sööda varumine, kemikaalide 4 m3 aastas 5 m3 aastas Pakendijäätmed kasutamine, farmi olmetegevus Farmi igapäevane tegevus, 0,15 t aastas 0, 15 t aastas Ohtlikud jäätmed kemikaalide kasutamine
Seafarmis on olemasolevas olukorras ning jääb mõlema alternatiivi puhul kuni 8 töökohta, seega arvestuslik olmejäätmete tekkekogus on 300 kg x 8 = 2,1 tonni aastas.
11.2.4 Sõnnikuteke
Alternatiiv 1 Nuumikute kasvatus toimub põhiliselt allapanuta, mida kasutatakse vähesel määral ainult kesikute sektsioonis. Seega sigade pidamise tulemusena tekib vedelsõnnik. Kumma farmis tekkiva sõnniku kogus koos tekkiva pesuveega on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 23).
Alternatiiv 2 Nuumikute kasvatus toimub ilma allapanuta täisrestpõrandal. Farmis hakkaks tekkima vedelsõnnikut. Vedelsõnniku koguste arvestamisel on aluseks võetud AS Maves poolt koostatud juhendmaterjal 42 , milles on toodud, et ühe nuumikukoha kohta aastas tekib aastas 1,6 t vedelsõnnikut. Teine võimalus oleks kasutada 2008. a keskkonnaministri määrust 43 , milles on toodud, et ühe nuumikukoha kohta tekib väljaheidet aastas 0,4 t44 . Sellisel juhul oleksid aastased sõnnikukogused neli korda väiksemad. Halvimast võimalikust olukorrast lähtudes on valitud pigem suuremad kui väiksemad sõnnikukogused. Kumma farmist tekkiva sõnniku kogus koos tekkiva pesuveega on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 23). Tabel 23. Kumma farmis tekkivad sõnnikukogused Alternatiivi 1 ja Alternatiiv 2 puhul Loomarühm Loomade arv Vedelsõnniku kogus Aastas tekkiv Kaheksa kuu aastas sõnnik kokku tekkiv sõnnik tonni loomakoha kohta tonni tonni Nuumikud ALT 1 4000 1,6 6400 4266 Nuumikud ALT 2 5000 1,6 8000 5333
42 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 43 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrus nr 48. 44 Vastavalt Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse ja –tehnoloogia osakonna Välisõhu ja kiirgusohutuse büroo poolt 08.07.2009 e-mailis toodule.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Vedelsõnniku erikaaluks loeme ühe, seega tekib Alternatiivi 1 puhul 6400 m3 ja Alternatiivi 2 puhul 8000 m3 vedelsõnnikut aastas. Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad. Seejuures on eraldi välja toodud laotuspindade vajadus, kui sõnniku laotamine toimuks kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Tabel 24. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind.
Aastas Vedelsõnniku Nüld toodetav Aastas Minimaalne kogus aastas sisaldus sõnnik toodetav vajalik Loomade kokku N kokku põllupind Loomarühm arv t/looma kohta kg/t t kg ha Nuumsead ALT 1 4000 1,6 3,1 6400 19840 117 Nuumsead AL2 5000 1,6 3,1 8000 24800 146 Sellest tulenevalt on võimalik maksimaalselt laotada ühele hektarile umbes 54 tonni seasõnnikut. Kuna osa põllupindadest võib asuda kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, siis tuleks lähtuda sellistele aladele sõnniku laotamisel nitraaditundlikele aladele kehtestatud normidest. 45 Sellest tulenevalt ei tohiks kaitsmata põhjaveega aladele antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta. Sama tuleks järgida ka nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Tabel 25. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind.
Aastas Vedelsõnniku Püld toodetav Aastas Minimaalne kogus aastas sisaldus sõnnik toodetav vajalik Loomade kokku P kokku põllupind Loomarühm arv t/looma kohta kg/t t kg ha Nuumsead ALT 1 4000 1,6 1,14 6400 7296 392 Nuumsead ALT 2 5000 1,6 1,14 8000 9120 365 Eelpool toodust tulenevalt on limiteerivaks toitaineks sõnniku laotamisel fosfor. Ühele hektarile võib maksimaalselt seega laotada vaid 25 t vedelsõnnikut. Sõnniku käitlemise tehnoloogiat on pikemalt kirjeldatud kavandatava tegevuse peatükis 9.3.8.
45 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari. 2003 a. määrus nr 17
82/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
11.2.5 Veekasutus
Seakasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks, aga ka vahendite ja hoonete pesuks. Lisaks kulub vett ka olmeotstarbeks. Sigade jootmiseks läheb tarvis väga kõrge kvaliteediga vett. Tabel 26. Koguveetarve Kumma farmis Veetarve aastas, Veetarve aastas, tuh. liitrit ALT 1 tuh. liitrit ALT 2 Jootmiseks 12000 15000 Tehnoloogiline ja olmevesi 2000 2400 Kokku 14000 17400
11.2.6 Sademeveeteke
Sademevesi tekib hoonete katustelt ning territooriumil asuvalt kõvakattega pinnalt. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt voolab sademevesi muruga kaetud pinnasesse. Alljärgnevalt on toodud sõnnikuhoidlasse jõuda võivad sademevee kogused ilma aurumiseta.
Sademed Sadevee kogumise pind Tekkiva sademevee koguse prognoos Kuu Kuu Kuu keskmine sõnnikuhoidlatesse Sõnnikuhoidlate pind keskmine jõudev sademevee kogus mm m² m³ Jaanuar 49 97 Veebruar 35 69 Märts 38 75 Aprill 39 77 Mai 42 83 Juuni 56 110 Juuli 87 172 August 83 1972 164 September 86 170 Oktoober 78 154 November 73 144 Detsember 61 120 Kokku 727 1435 Kokku 8 kuud 415 818 (oktoober- mai) Tegemist on keskmiste sademekogustega. Kogu sademevesi ei jää hoidlasse, sest osa sellest aurustub. Vedelsõnnikuhoidla peaks mahutama vähemalt 8 kuu sademevee koguse. Arvestades potentsiaalset sõnnikukogust ja sademevee kogust (eeldusel, et aurumist ei toimu) ei võimaldaks olemasolevad sõnnikuhoidlad mahutada orienteeruvalt 500 m 3 sõnnikut, mis vastab 312 nuumikukohale. Tegemist on arvutuslike kogustega.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
11.2.7 Reovee teke
Sigade kasvatuses tekib reovett peamiselt igapäevasest olmest ja ruumide pesust. Võttes reoveekoguse hindamise aluseks veetarbimise andmed eelpool toodud tabelist (Tabel 26), võib eeldada, et reovett tekib umbes 2000 m3 aastas Alternatiivi 1 ja 2400 m3 Alternatiivi 2 puhul.
11.2.8 Hädaolukorraoht
Kumma sigala kinnistul sigade kasvatamine toob kaasa võimalused hädaolukordade tekkeks. Hädaolukorrad, mille tulemusena keskkonnakahju võib kaasneda, seonduvad peamiselt ventilatsiooniga, reovee kogumisega ja veoga ning sõnniku hoidmise ja käitlemisega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Sõnnikumahutitest tulenevad lekked viiakse rekonstrueerimisega miinimumini, sest lisaks lekkekindlalt valatavale betoonile paigaldatakse selle alla ka ehituskile ja ehituskillustik ning kontrollkaevud lekete avastamiseks. Seakasvatuses on tõsiseks hädaolukorraks taudide levik farmis. Sellisel juhul võib kõige hullemas olukorras osutuda vajalikuks sead surmata, mille tulemusena tekib suures koguses loomseid jäätmeid, mille käitlemine on rangelt reguleeritud.
11.3 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang
Alljärgnevalt hinnatakse eelmises peatükis kirjeldatud tagajärgede eeldatavat võimalikku mõju keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule ja varale.
11.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule
Farmi territooriumil hooldatakse mõlema alternatiivi puhul jätkuvalt rohukattega alasid. Farmi territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga, mis takistab loomade juhuslikku sattumist territooriumile ning hoiab seeläbi ära nende ohtu sattumise. Järeldus: Mõju taimestikule ja loomastikule on neutraalne mõlema alternatiivi puhul.
11.3.2 Mõju maastikule
Farmi tegevuse etapis maastikupilti ei muudeta. Järeldus: Mõju maastikule on mõlema alternatiivi puhul neutraalne.
11.3.3 Mõju pinnasele
AS Rey tootmistehnoloogia Kumma farmis näeb ette nii kinniseid reovee kui ka sõnnikukäitlussüsteeme. Tekkiv olmereovesi kogutakse lekkekindlasse kogumismahutisse ning antakse üle Kehtna Elamu OÜ le. Tekkiv vedelsõnnik kogutakse territooriumil asuvatesse lekkekindlatesse hoidlatesse. Hoidlate mahutavused on sellised, et minimaalselt kaheksa kuu sõnniku ja sademevee mahutamine Alternatiivi 1 puhul on problemaatiline. Hoidlaid
84/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
tühjendatakse üldjuhul kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Juhul, kui selgub, et sõnnikuhoidlad ei mahuta peetavate nuumikute 8 kuu sõnnikut ja sademevett, tuleb pidada väiksemal arvul loomi, transportida vedelsõnnik mõnda ettevõtte teise mahutisse või sõlmida leping isikuga, kellel on võimalik sõnnikut hoida või töödelda. Juhul, kui nimetatud eeldused on täidetud, ei ole normaaltingimustes võimalik pinnase mõjutamine ei reovee ega sõnnikuga. Vedelsõnnikus sisalduvad peamised toitained on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lisaks sisaldab sõnnik veel teisi aineid nagu hormoonid, antibiootikumid ja toidust pärinevad raskmetallid. Pinnasesse sattumisel võivad mõju avaldada ka sõnnikus sisalduvad bakterid ja patogeenid. Pinnase poolt kinnipeetud toitainete puhul on oht, et need võivad leostuda pinnaveekogudesse või põhjavette. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis. Järeldus: Mõju pinnasele on ettevaatusprintsiibist lähtudes mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt negatiivne.
11.3.4 Mõju pinnaveele
Nagu eelnevas peatükis kirjeldati saavad AS Rey Kumma farmis olema nii kinnised reovee kui ka sõnnikukäitlussüsteemid. Sellest tulenevalt ei eeldata kummagi alternatiivi puhul normaalsetes töötingimustes tagajärgi, mis võiksid tuua kaasa mõjusid pinnaveele ei territooriumil ega selle piirest väljas (va sõnniku laotamine). Lähim pinnaveekogu Kuusiku jõgi jääb farmist orienteeruvalt 2 km kaugusele. Äärmiselt vähetõenäoline on, et farmi mustkattega platsidelt pinnasesse imbuvad sademeveed võiksid jõuda pinnaveekogusse või sõnnikust välja leostunud saasteained võiksid läbi pinnasesse imendumise pinnavette jõuda. Järeldus: Mõju pinnaveele on mõlema alternatiivi puhul pigem siiski nõrgalt negatiivne.
11.3.5 Mõju põhjaveele
Seafarmi tegevuse mõju saab põhjaveele avalduda kahel viisil, mõju põhjavee kvaliteedile ning mõju põhjavee kvantiteedile. Mõju põhjavee kvaliteedile Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmi sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Leke on võimalik järgmiste tegevuste käigus: • Sõnniku hoidmine; • Sõnniku vedu; • Sõnniku laotamine; • Farmitöötajate olmereovesi; Kuivõrd farmi lähiümbruses on mitmeid kaitsmata põhjaveega alasid, siis on äärmiselt oluline erilist tähelepanu pöörata tegevustele, mis võivad põhjavee kvaliteeti mõjutada. Arvestades sõnnikuhoidla rekonstrueerimise järgset tehnoloogilist taset, ei ole tavaolukorras võimalik saasteainete jõudmine põhjavette. Mõju põhjaveevarudele
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Veevõttu farmi tarbeks jätkatakse Kumma sigala puurkaevust. Alljärgnevas tabelis on toodud Kumma sigala veetarbimine sõltuvalt alternatiivist koos sigalaga. Tabel 27. Veekasutuse ja puurkaevude tootlikkuse võrdlus Tunnis, m 3/h Ööpäevas, m 3/d Aastas, m 3/a
Puurkaevu tootlikus 12,85 308,4 112566
Veekasutus ALT 1 1,6 38,3 14000 puhul
Veekasutus ALT 2 1,9 46,6 17000 puhul
Eelpool toodud tabelist järeldub, et Kumma sigala puurkaevu tootlikus tagab vajaliku veetarbe. Siiski toimub veevõtt ning sellega kaasneb teatav negatiivne mõju põhjavee kvantiteedile. Järeldus: mõju põhjavee kvaliteedile on mõlema alternatiivi puhul eeldatavasti neutraalne ning kvantiteedile nõrgalt negatiivne.
11.3.6 Mõju välisõhu seisundile
Seafarmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhus teostati nii saasteainete kui ka eraldi lõhnaühendite hajumisarvutused. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses 46 välja toodud piirväärtustega. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume. 11.3.6.1 Saasteainete hajumisarvutused ja tulemuste võrdlusanalüüs Lähteandmed Tekkiva saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Kumma farmi sektsioonidest ja sõnnikuhoidlate pinnalt lähtuvate saasteainete heide. Saasteainete hajumise, saasteainete poolt põhjustatud saastetaseme ja saastuse taseme hindamiseks oluliste lähiümbruse objektide juures kasutati aluskaarti. Aluskaardina kasutatakse Maa ameti aluskaartide rakendust. Hajumisarvutustes kasutati Kuusiku meteoroloogiajaamas registreeritud meteoandmeid: tuule suund ja tuule kiirus, välisõhu temperatuur ja pilvisus. Foon Fooni ei ole hajumisarvutustes kasutatud. Tulemused Hajumisarvutuste tulemused välisõhku eralduvate saasteainete kohta on toodud alljärgnevates tabelites (Tabel 28 ja Tabel 29) ning hajumiskaartidel. Arvutatud tulemusi on võrreldud keskkonnaministri määruses 47 esitatud piirväärtustega. Tabelis on piirväärtuse lahtris sulgudes toodud hajumisarvutustes kasutatud protsentiil (juhul kui piirväärtust on lubatud teatud korrad ületada).
46 RTL 2004, 122, 1894. Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Keskkonnaministri 7. septembri 2004. aasta määrus nr 115. 47 RTL 2004, 122, 1894. Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Keskkonnaministri 7. septembri 2004. aasta määrus nr 115.
86/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud keskkonnaministri määrusega välisõhu saastatuse taseme piirväärtust, seega on võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 3 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18 mg/m (N 2O piirnorm keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m 3). Dilämmastikoksiidi hajumiskaarti ei ole esitatud, sest tekkiv maksimaalne kontsentratsioon jääb alla 0,0001SPV. Metaani hajumisarvutusi ei ole teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus. Tabel 28 Hajumisarvutuste tulemused. Alternatiiv 1 Maksimaalne tekkiv Maksimaalne Piirväärtus, 1 tunni saastetase tootmis Saasteaine Valem tekkiv saastetase, keskmine, g/m 3 territooriumi piiril, g/m 3 g/m 3 * Ammoniaak NH 3 200 385,1 300 Divesiniksulfiid H2S 8 19,5 8 (Eriti) peened tahked osakesed PM 2,5 500 (ohutu tase) 55,2 40 Peened tahked osakesed PM 10 50 (24h, 98,08%) 51,5 20 Lenduvad orgaanilised ühendid LOÜ 86,7 40 Dilämmastikoksiid N2O 18000 (ohutu tase) 0,7 ≤0,7 Tabel 29 Hajumisarvutuste tulemused. Alternatiiv 2 Maksimaalne tekkiv Maksimaalne Piirväärtus, 1 tunni saastetase tootmis Saasteaine Valem tekkiv saastetase, keskmine, g/m 3 territooriumi piiril, g/m 3 g/m 3 * Ammoniaak NH 3 200 296,3 100 Divesiniksulfiid H2S 8 19,5 8 (Eriti) peened tahked osakesed PM 2,5 500 (ohutu tase) 40, 6 10 Peened tahked osakesed PM 10 50 (24h, 98,08%) 45,8 20 Lenduvad orgaanilised ühendid LOÜ 86,7 40 Dilämmastikoksiid N2O 18000 (ohutu tase) 0,9 ≤0,9
Esimese alternatiivi puhul ületatakse ammoniaagi saastetaset territooriumi piiril ja sellest väljaspool. Piirväärtusest kõrgem saastetase on põhjustatud suures osas seintel asuvatest ventilaatoritest väljuvast saastest. Samuti mõjutab kõrgema saastetaseme teket sõnnikulaguuni suur pind. Samas alternatiiv 2 puhul, kui enamik väljatõmbekorstnaid on viidud katusele, ammoniaagi piirväärtust territooriumi piiril ja sellest väljaspool ei ületata. Seega saasteainete suunamine välisõhku katusel asuvate korstnate kaudu vähendab oluliselt saastetaset.
Samuti on peente tahkete osakeste (nii PM 10 kui PM 2,5 ) kontsentratsiooni väiksemad alternatiiv nr 2 korral, sest need saasteained väljuvad samuti farmihoone ventilatsioonisüsteemi kaudu. Samas kummagi alternatiivi puhul farmi piiril peente tahkete osakeste lubatud saastetaset ei ületata. Dilämmastikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused ja saasteallikate parameetrid on sarnased mõlema alternatiivi korral, seega on võrdne ka tekkiv saastetase. Dilämmastikoksiidi maksimaalset saastetaset ületatakse farmi territooriumi sees, piiril ja sellest väljaspool lubatud piirväärtust ei ületata. Lisaks on arvutatud seakasvatusega seotud problemaatilisemate saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid lähimate elumajade juures Kaerepere alevikus ja Kumma külas ning Valtu Spordimaja juures. Vt järgnevat joonist.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Joonis 18 Kumma farmile lähimad olulised elamud ja objektid Tabel 30 Ammoniaagi ja divesiniksulfiidi kontsentratsioonid lähedaste elumajade ja spordihoone juures Piirväärtus, Maksimaalne tekkiv saastetase, g/m 3 1 tunni Kaerepere alevik Kumma küla Valtu Spordimaja Saasteaine Valem keskmine, Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 g/m 3 Ammoniaak NH 3 200 18,2 7,7 43,9 13,7 17,0 6,9 Divesiniksulfiid H2S 8 0,7 0,7 1,5 1,5 0,7 0,7 Võrdlusest selgus, et halvimate hajumistingimuste korral jäävad elumajade ja spordimaja juures tekkivad saasteainete kontsentratsioonid alla lubatud piirväärtuse. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et vaatluse all olevate objektide juures tekib maksimaalne saastetase erinevate ilmastikutingimuste korral (nt olenevalt tuule suunast), seetõttu ei ole need tulemused otseselt kokkuviidavad hajumiskaartidel esitatud tulemustega, kus on esitatud maksimaalne tekkiv saastetase halvimate hajumistingimuste korral. Aruande lisas 2 on esitatud hajumisarvutuste alusel koostatud saasteainete hajumiskaardid. Järeldus: Alternatiiv 1 puhul ületatakse väljaspool farmi territooriumit halvimate hajumistingimuste korral ammoniaagi lubatud saastetaset. Samas lähimate elumajade juures jääb saastetase alla lubatud piirväärtuse. Teiste saasteainete
88/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
lubatud saastetaseme piirväärtuseid ei ületata. Eeltoodut arvesse võttes võib pidada mõju piirkonna saastetasemele tugevalt negatiivseks. Alternatiiv 2 jäävad saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril alla lubatud piirväärtuste ning lubatud välisõhu saastetaset ei ületata. Samas toimub intensiivne saasteainete heide õhku, mistõttu on tegevuse mõju välisõhule mõõdukalt negatiivne . 11.3.6.2 Lõhna häirivuse hindamine Lõhnaaine häirivus on defineeritud keskkonnaministri määruses nr 50. 48 Lõhnaaine esinemise osakaal loetakse elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886 1 meetodit kasutades modelleerimistulemused näitavad aasta lõikes vähemalt 15% list aasta lõhnatundide ületamist. Lõhna tund on üksikjuhtumi positiivne hinnang ühe tunni pikkuse perioodi jaoks. 49 Teisiti öeldes, kui tunni jooksul on korra lõhna tunda, siis loetakse see lõhna tunniks. Lõhna tundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhnatundide esinemise sagedus mõlema alternatiivi korral on esitatud hajumiskaartidel lisas 2. Sellelt lähtub, et mõlema alternatiivi puhul ületatakse 15% lõhnatundide piirmäär farmi territooriumist väljaspool. Lõhna heitkogus on suurem Alternatiiv 2 puhul, samas on selle alternatiivi korral parem hajumine, nii et lõhnatundide arv arvutuslikult väga ei muutu. Samas kummagi alternatiivi korral ei ületata 15% piirmäära lähimate elumajade juures. Umbes 1 km kaugusel on lõhnatundide esinemissagedus u 5% ehk umbes 438 tundi aastas. Samas lisandub lõhna tugevat häiringut sõnniku segamise ja väljaveo perioodil. Seega on tegelik lõhnatundide arv suurem kui modelleerimistulemused näitavad. Eeldatavasti jäävad need siiski alla poole 15% piirmäära. Järeldus: eelpool toodud arvesse võttes võib pidada mõju piirkonna lõhnatasemele mõlema alternatiivi puhul eeldatavalt tugevalt negatiivseks.
11.3.7 Mõju müratasemele
Farmi otsesest tegevusest tulenev mõju müratasemele, võttes arvesse Kumma ning ka sarnaste farmide kogemusi, pole märkimisväärne. Ajutiselt võib müra tuleneda Alternatiiv 2 puhul söödapunkrite töötamisel. Seetõttu farmi tegevus eeldatavasti ei mõjuta oluliselt lähipiirkonna mürataset. Farmi teenindavast transpordist tulenev mõju müratasemele farmi lähiümbruses ei ole oluline, sest liiklus suureneb Alternatiiv 2 puhul vähem kui kahe transpordivahendi võrra päevas. Samas võib iga transpordivahendi lisandumisega kaasnevat müra pidada häiringuks. Tabel 31. Liiklusmüra ekvivalenttaseme piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel. Päeval Öösel I kategooria 55 50
48 Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu. Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 50 49 EVS 886-1:2005.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Päeval Öösel II kategooria 60 55 65 1 60 1 III kategooria 65 55 70 1 60 1 IV kategooria 75 65
1lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Järeldus: farmi mõju piirkonna müratasemele tuleneb peamiselt transpordist ning see on mõlema alternatiivi puhul eeldatavasti nõrgalt negatiivne.
11.3.8 Mõju kliimale
Kavandatavas olukorras on farmi mõju kliimale väike. Mõju on eelkõige seotud sigade elutegevusest tingitud metaani heitega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitega. Kasvuhoonegaase eraldub ka transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst. Vaatamata sellele, et loomakasvatusest lähtuvate kasvuhoonegaaside mõju on rahvusvaheliselt tunnistatud (kuni 4% metaani koguheitmest globaalselt), ei ole selle vähendamiseks Eestis meetmeid rakendatud. Järeldus: lähtudes kliima muutuste mastaapsusest ning farmi panusest, võib öelda, et mõju kliimale on mõlema alternatiivi puhul neutraalne.
11.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile
Kuivõrd lähimad looduskaitsealused objektid asuvad farmist 1,8 km kaugusel, siis mõju nendele eeldatavasti ei avaldu. Kultuuripärandi puhul võib mõju avalduda muistsele asulakohale ja katkuhaigete surnuaiale. Järeldus: otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile on mõlema alternatiivi puhul eeldatavasti neutraalne.
11.3.10 Mõju valguse ja vibratsiooni tasemele
Kuna kavandatava tegevuse tagajärjel ei teki eeldatavalt kinnistu piirest välja levida võivat vibratsiooni, siis puudub tegevusel märkimisväärne mõju selle tasemetele. Territooriumi valgustamisega eraldub piirkonda valgust, ent see ei tohiks häirivalt mõjutada piirkonna valguse taset. Järeldus: mõju valguse ja vibratsiooni taseme muutusest on mõlema alternatiivi puhul eeldatavasti neutraalne.
11.3.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudset mõju võib mõista mitmeti: kaudne mõju, mis avaldub kavandatava farmi mõjupiirkonnas ja kaudne mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed sadenedes sademetega maapinnale põhjustavad kaudset mõju pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul võib pinnases suureneda selliste ainete sisaldus pinnases ning pinna ja põhjavees ning avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Kumma farmi segaolmejäätmete prügilasse ladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine loomsete jäätmete käitlemise tehases. Elektrienergia allikaks on
90/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Nuumikufarmis tekkinud sõnniku käitlemisest ja laotamisest tulenevaid mõjusid võib samuti pidada kaudseteks keskkonnamõjudeks. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt AS Rey kontrolli all, kuid ettevõte saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada. Kaudne positiivne mõju on samuti mitmekülgne. Sõnnikuhoidla ja farmi sisustuse renoveerimisega säilivad olemasolevad töökohad nii Kumma farmis kui teistes AS Rey tootmisüksustes, kus leiavad rakendust eeldatavasti kohalikud elanikud. Lisaks teenib AS Rey ettevõtmine positiivset eesmärki selle läbi, et toodetakse kvaliteetset sealiha kodumaisele turule. AS Rey kasutab kodumaist toorainet sigade söötmisel ning realiseerib oma tooted samuti kohalikule turule. Negatiivne kaudne mõju võib avalduda kultuuripärandile selle atraktiivsuse vähenemisega seoses sigala töötamise ning saasteainete eraldumisega (lõhn). Sellisel juhul võib väheneda piirkonda külastavate inimeste hulk. Järeldus: eelpooltoodut arvesse võttes võib eeldada, et kaudne mõju on mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt negatiivne.
11.3.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
Kuivõrd käesoleva peatüki eelmistes alapeatükkides on arvestatud mõjude hindamisel nende koosmõju teiste olemasolevate tegevustega, siis ei ole siinkohal neid uuesti välja toodud.
11.4 Farmi tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale
11.4.1 Mõju elusloodusele
Arvestades peatükis 11.3.1 hinnatud mõjusid taimestikule ning loomastikule ning peatükis 11.3.9 hinnatud mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele võib öelda, et mõju on neutraalne. Järeldus: mõlema alternatiivi puhu on mõju elusloodusele eeldatavalt neutraalne.
11.4.2 Mõju inimese tervisele
Inimese tervist võivad mõjutada peamiselt välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Välisõhku eralduvad saasteained võivad põhjustada ebameeldiva lõhna teket ja levikut farmi igapäevasel töötamisel, sõnniku väljaveol ja selle laadimisel veokisse. Modelleerimistulemustest lähtuvalt ületab Alternatiiv 1 puhul ammoniaagi kontsentratsioon kehtestatud piirväärtusi farmi tootmisterritooriumi piiril, ent saavutab lubatud taseme enne elamuteni jõudmist. Eeldades, et selliste piirnormide kehtestamisel on lähtutud inimestele ohutust tasemest, ei tohiks välisõhku viidavatest saasteainetest olla otsest riski inimese tervisele ka Alternatiivi 1 puhul. Alternatiiv 2 puhul jäävad saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril alla lubatud piirväärtuste ning lubatud välisõhu saastetaset ei ületata.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Samas ei saa välistada, et läbi kaudsete mõjude võib avalduda mõju inimese tervisele. Pideva ebameeldiva lõhna kogemine võib tundlikumal inimesel tekitada iiveldust ning oksendamist. Samuti võib ebameeldivast lõhnast või ka mürast tulenev pikaajaline stress viia üldise terviseseisundi halvenemiseni. Alternatiiv 2 puhul võib senisest tihedama liiklusega suureneda ka avariide oht ning müra. Peamine risk transpordist on lastele ja vanuritele, kelle tähelepanuvõime võib olla rohkem hajutatud kui täiskasvanutel. Lapsed ei pruugi tähele panna lähenevaid farmi teenindavaid veokeid ning võivad joosta või astuda neile ette. Eriti ohtlik on olukord, kus suured veokid läbivad Kaerepere alevikku. Samas on farmi teenindava transpordi intensiivsus väike, mistõttu selliste olukordade tekkimine ei ole väga tõenäoline. Oluline on juhtide kõrgendatud tähelepanu tiheasustusalal liigeldes. Transpordist tulenev müra jääb eeldatavasti allapoole määratud piirväärtusi ning seetõttu võib eeldada, et otsest mõju inimese tervisele ei tohiks avalduda. Vältida ei saa ajutisi häiringuid, millel aga puudub pikaajaline mõju tervisele. Järeldus: kuna kehtestatud piirväärtusi elamualadel ei ületata, siis on otsene mõju inimese tervisele neutraalne. Samas võib lugeda mõõdukalt negatiivseks kaudsetest mõjudest ning hädaolukordadest tulenevat ohtu inimese tervisele.
11.4.3 Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Farmi tegevusest tuleneva võimaliku mõju sotsiaalsele keskkonnale võib jagada positiivseks ja negatiivseks mõjuks. Olulisemad positiivsed tagajärjed on kontrollitud tingimuste tagamine ja tööhõive farmis. Oluliseks häirijaks, peamiselt inimese heaolule, on lõhna teke ja levimine. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on sigade kasvatamise jätkamine ning seetõttu on ebameeldiva lõhna teke vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest ― sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Kumma farmist tulenev lõhn on oluline häirija kohalikele elanikele, sest lõhnatundide arv on mõlema alternatiivi puhul lähimatel elamualadel üle 10 % aastas ning võib tulenevalt sõnniku veost suureneda. Kuigi sellega ei ületata kehtestatud väärtusi, on tegemist olulise häiringuga. Täiendav ebameldiva lõhna heide kaasneb sõnnikuveo perioodidel. Seda isegi eeldusel, et kasutatakse moodsaid ning lekkekindlaid sõnnikuveokeid, sest olenemata sellest on vajalik sõnniku segamine, millega kaasneb saasteainete äkkheide. Inimeste heaolu võib mõjutada farmi tegevusega kaasnev transpordikoormuse tõus Alternatiiv 2 puhul võrreldes Alternatiiviga 1. Veokid võivad suure tõenäosusega avaldada mõju juurdepääsuteede teekatte seisundile. Jäätmeteke ja käitlus, sh loomsed jäätmed, ei põhjusta eeldatavalt negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale, kuna farmi jäätmehooldus korraldatakse vastavalt õigus aktide nõuetele. Järeldus: mõju sotsiaalsele keskkonnale on eeldatavasti mõlema alternatiivi puhul tugevalt negatiivne.
11.4.4 Mõju majanduskeskkonnale
AS Rey tegevus Kumma farmis teenib positiivset eesmärki läbi selle, et toodetakse nuumikuid, mis võimaldab tarnida turule kodumaist sealiha. AS Rey kasutab kodumaist toorainet sigade söötmisel ning realiseerib oma tooted samuti kohalikule turule.
92/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Vedelsõnnikuhoidla rekonstrueerimisel, farmi sisustuse renoveerimisel ning sellega seonduva tootmise laiendamisega säilitatakse või luuakse uued töökohad nii farmis (6 8 töökohta) kui ka toetavates tööstusvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel, liha töötlemisel jne. Sigala tegevusega kaasnev positiivne mõju on riiklikule majanduskeskkonnale eeldatavasti suurem, kui tema negatiivne mõju. Kumma farmis sigade kasvatamine omab ka negatiivset mõju ebameeldiva lõhna tõttu. Enim mõjutab farm Valtu Spordimaja tegevust. Spordimaja õhuvahetuseks tõmmatakse siseruumidesse värsket õhku, mis tihti tänu farmi tegevusele on ebameeldiva lõhnaga. See omakorda võib eemale peletada võimalikke külastajaid ning jätta spordimaja võimaliku tuluta. Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale omab mõlema alternatiivi puhul eeldatavasti nii positiivset kui ka negatiivset mõju.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
12 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
Sulgemisel tehtavad tegevused kattuvad suures osas farmi tegevuse käigus läbi viidavate tegevustega. Enamasti tehakse neid tegevusi iga tootmistsükli lõpus. Näiteks laudad puhastatakse sõnnikust ning pestakse, sõnnikumahutid tühjendatakse. Erinevate intervallide tagant viiakse ära kõik jäätmed. Nende tegevuste tagajärjed ning eeldatavad mõju on samad peatükis 11 kirjeldatutega. Farmikompleksi sulgemisega kaasnevad ainult mõned lisategevused. Kui AS Rey otsustab lõpetada tegevuse Kumma sigalas, siis toimitakse alljärgnevalt: • Elusloomad viiakse tapamajja või teistesse farmidesse; • Olemasolev tooraine müüakse või antakse üle jäätmekäitlejale või müüakse lepingupartneritele; • Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid müüakse või antakse üle käitlusettevõttele; • Kõik seadmed lülitatakse välja, puhastatakse ja konserveeritakse või demonteeritakse; • Kõik tootmisruumid puhastatakse; • Laudad puhastatakse sõnnikust ja pestakse; • Reovee kogumissüsteemid (kanalisatsiooni torustik ja settekaevud) tühjendatakse ja puhastatakse, vajadusel konserveeritakse või demonteeritakse; • Loomsed jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlus ettevõttele; • Segaolmejäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõttele; • Kogunenud vanaraud viiakse metalli kokkuostupunkti; • Ohtlikud jäätmed (luminestsentslambid, jms) antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele; • Veetrassid suletakse; • Sissepääsud lukustatakse, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääs tootmisterritooriumile. Jäätmete üleandmisel vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Edasise käitlemisega kaasneda võivad mõjud avalduvad käitleja juures ning on arendaja jaoks juba kaudsed. Järeldus: sulgemisega kaasnev keskkonnamõju ei ole eeldatavalt oluline.
94/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
13 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA
Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Alljärgnevas tabelis (Tabel 32) on kirjeldatud emiste pidamise PVT d ning seejärel on hinnatud AS Rey poolt kavandatavat kasutusele võetava tehnika vastavust sellele. PVT kirjeldus põhineb Euroopa Komisjoni juhendmaterjalile „Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC). Reference Document on Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs. July 2003” (e.k. „Saastuse kompleksne vältimine ja kontrollimine. Intensiivse linnu ja seakasvatuse alase parima võimaliku tehnika referentsdokument. Juuli 2003”, edaspidi ILF BREF). Tabel 32. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga
Kumma farmis kavandatav kasutuselevõetav Parim võimalik tehnika (PVT) tehnika Juhtimine Üldise keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks on PVT teha alljärgnevat: • Määratleda ja rakendada koolituskavad farmi töötajatele (ILF BREF ptk. 4.1.2) • Pidada arvestust vee ja energiakulu, kasutatud söödakoguste, tekkivate jäätmete ja sõnniku käitlemise kohta põllul (ILF BREF ptk. 4.1.4) • Omada hädaolukorra plaani äkkheidete ja Alternatiivid 1 ja 2 õnnetusjuhtumite tekke puhuks (ILF BREF ptk. 4.1.5) Kumma farmis rakendatakse kõiki meetmeid • Remondi ja hooldusplaani rakendamine, et tagada hoonete ja seadmete korrasolek ning puhtusepidamine (ILF BREF ptk. 4.1.6) • Kavandada hoolikalt farmi territooriumil toimuvad tegevused, nagu näiteks materjalide tarned ning toodete ja jäätmete äravedu (ILF BREF ptk. 4.1.3) • Planeerida hoolikalt sõnniku vedu põldudele (ILF BREF ptk. 4.1.3) Sõnniku teke ja käitlemine Sõnniku tekke ja käitlemise puhul on PVT teha alljärgnevat (ILF BREF ptk. 5.1): • Söötmismeetmete (tasakaalustatud toitainete sisaldusega söötade) rakendamine Alternatiivid 1 ja 2 • Põllule antava sõnniku toitainete sisalduse (N, P) Kumma farmi tegevusele rakendub tasakaalustamine vastavalt põldude pindalale, kõrvaltoodust esimene punkt, mida nuumikute põllukultuuride omadustele ja juhul, kui neid söödaratsioonide koostamisel ka kasutatakse. kasutatakse, siis ka muudele väetistele Teises, kolmandas ja neljandas punktis kirjeldatud meetmete rakendamist nõuab AS • Sõnniku laotamise korraldamine nii, et see ei toimuks Rey sõnnikukäitluse teenust pakkuvalt veega küllastunud, üleujutatud, külmunud või lumega ettevõttelt. kaetud põldudele, samuti liiga järskudele nõlvadele, vahetult pinnaveekogude äärde ja teha seda võimalikult lühikese aja jooksul enne taimede kasvuperioodi algust • Kasutada vaid PVT le vastavaid sõnnikulaotamise
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Kumma farmis kavandatav kasutuselevõetav Parim võimalik tehnika (PVT) tehnika võtteid: laotada sõnnikut päevasel ajal, kui vähem inimesi on kodus, ning mitte laotada sõnnikut nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, samuti jälgida tuule suunda, et vähem lõhna kanduks elumajadeni. Söötmistehnoloogia Söötmistehnoloogia puhul on PVT kasutada söötmistehnoloogiat ja söötade koostist, mis vähendavad lämmastiku ja fosfori heidet (ILF BREF ptk. 5.3.1). Alternatiivid 1 ja 2 Lämmastiku heidet vähendab toorproteiini sisalduse Kumma farmis kavandatav söötmistehnoloogia vähendamine söötades ning aminohapete (nt. fütaasi) lisamine vastab PVT le. söödale.
Fosfori heite vähendamiseks soovitab PVT kasutada faasilist toitmist ( phase feeding ), mille puhul söötades kasutatakse kergesti omastatavaid anorgaanilisi söödafosfaate ja/või fütaasi. Välisõhu heitmed Õhku paisatavate heitmete puhul on PVT rakendada sigade pidamisel järgnevaid võtteid (ILF BREF ptk. 5.2.2): Alternatiiv 1 • saasteaineid eritavate sõnnikupindade vähendamine Kumma farmis rakendatakse Alternatiivi 1 • vedelsõnniku eemaldamine sõnnikukanalitest välisesse puhul esimest, teist ja viiendat meedet. sõnnikuhoidlasse Alternatiiv 2 • täiendavate menetluste (nt. aereerimine) kasutamine Kumma farmis rakendatakse uue sisustuse kanalite loputusvedeliku saamiseks installeerimisel nuumikute pidamisel vähemalt • vedelsõnniku pinna jahutamine esimest, teist ja viiendat meedet. Võimalusel • põrandatel ja sõnnikukanalites siledate, kergesti kasutatakse ka vedelsõnniku pinna jahutamist. puhastatavate pindade kasutamine Veetarbimine Sigade veetarbimise vähendamist ei peeta mõistlikuks (ILF BREF ptk. 5.3.3), kuna see muutub koos kasutatavate söödaratsioonidega ning sigade pidevat juurdepääsu joogiveele peetakse üldiselt kohustuslikuks. Veetarbimise vähendamine sõltub peamiselt farmi töötajate teadlikkuse ja üldise juhtimise Alternatiivid 1 ja 2 tasemest. Kumma farmis rakendatakse kõiki kõrvaltoodud meetmeid, seega vastab PVT on vähendada veetarbimist alljärgneval viisil: kavandatav veetarbimise korraldus mõlema alternatiivi puhul PVT le. • loomapidamishoonete ja seadmete puhastamine survepesuritega iga tootmistsükli lõpus, kasutades Konkreetset PVT le vastavat jootmissüsteemi nõutava puhtuse saavutamiseks nii vähe vett, kui ILF BREF ei määratle, kuna sellise hinnangu võimalik andmiseks pole piisavalt andmeid. • loomade jootmissüsteemi regulaarne häälestamine, et vältida vee raiskamist • veetarbimise jälgimine mõõtjate abil • lekete kindlakstegemine ja likvideerimine. Energiakasutus
PVT on (ILF BREF ptk. 5.3.4, lk 293) rakendada head põllumajandustava: projekteerida energiasäästlikud Alternatiiv 1 loomakasvatushooned ning hooldada korrapäraselt nii hooneid Energiakasutuse süsteem, mida rakendatakse kui kasutatavaid seadmeid. Alternatiivi 1 puhul vastab osaliselt PVT le (täidetud ei ole punkt 2).
96/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Kumma farmis kavandatav kasutuselevõetav Parim võimalik tehnika (PVT) tehnika PVT on vähendada energiatarbimist alljärgneval viisil: Alternatiiv 2 • rakendada loomulikku ventilatsiooni, kus võimalik, Kumma farmi sisustuse renoveerimise järgselt projekteerida sulgude ja hoone paigutus õhuvahetust vastab see energiakasutuse osas kõikidele soodustaval moel (rakendub vaid uutele PVT punktidele. loomapidamishoonetele) • sundventilatsiooni puhul häälestada ventilatsioonisüsteem ja selle juhtimissüsteem selliselt, et tagada kõigis lautades kontrollitud temperatuuritingimused ning minimeerida talvel ventilatsiooni tööd • sundventilatsiooni puhul kõrvaldada takistused ventilatsioonisüsteemist: kontrollida ja puhastada ventilatsioonisüsteemi regulaarselt • kasutada energiasäästlikku valgustust.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 97/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
14 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS
Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik leevendada lammutus ja ehitustegevuse ning farmi tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, et AS Rey kavandab ja on kohustatud rakendama PVT le vastavat tehnoloogiat. Lisaks on arvestatud, et soovitavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.
14.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed
Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavalt ei kandu oluliselt territooriumi piirist väljapoole. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal täpselt kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. Peamised lammutus ja ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on: Heitmed välisõhku (sh tolm); Müra ja vibratsiooni teke; Jäätmeteke. Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismide tööaega. Häiringuid vähendab ka see, kui ei töötata väljaspool tööaega ning alati kasutatakse töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise vähendamiseks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist farmi territooriumil ja sealt väljapoole. Müra mõju on võimalik vähendada töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks, mitte asjata lasta mootoritel töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras. Vibratsiooni mõju vähendamiseks tuleb samuti valida vibratsiooni põhjustavate mehhanismidega töötamise aega nii, et häiringud oleksid võimalikult väikesed. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus
98/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Teatud ehituse etappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Selleks tuleks ehitustööde peatöövõtjal korraldada konteinerite katmine ja/või kontrollida allhankijate tegevust. Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale, vajalik oleks objekti lammutuse ja ehituse käigus tekkivate jäätmete käitlemiseks jäätmekava koostamine ja selle järgimine. Arendaja peab kontrollima seatud nõuete täitmist. Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides, et vältida hädaolukordi ning nendest tulenevat negatiivset mõju nii inimese tervisele kui keskkonnale.
14.2 Farmi tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed
Peamised kavandatava tegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on: Heitmed välisõhku (sh lõhn ja tolm); Sõnnikuteke; Vee tarbimine; Reovee teke; Jäätmeteke; Energiakulu. Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Heitmeid välisõhku Meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist: PVT ja hea loomapidamistava rakendamine. Meetmed, mille abil on võimalik vähendada lämmastiku, eelkõige ammoniaagi emissioone, on järgnevad: Söötmine. Söötade, eriti proteiini ja fosfori kasutamise optimeerimine võimaldab vähendada väljaheidete ja selles sisalduva lämmastiku ja fosfori kogust. Lauda sisekliima. Lauda sisetemperatuuri ja õhu liikumise kiiruse optimeerimine. Ühe või mõlema nimetatud parameetri alandamine vähendab ammoniaagi lendumist. Pidamistehnoloogiad (lauda konstruktsioon, laudaseadmed, sõnniku käitlemine). Ammoniaagi emissiooni alandavateks teguriteks on väljaheidetega saastuva ala vähendamine; optimaalne sagedus sõnniku
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 99/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
eemaldamisel farmist hoidlasse; sõnniku füüsikaliste või keemiliste omaduste muutmine, näiteks pH alandamine; materjalide kasutamine, mida on lihtne puhastada jne. Toruotsa tehnoloogiad (filtrid, jne) Transpordist tulenevaid heitmeid on võimalik vähendada teenindava transpordi planeerimisel võimalikult väikese veokordade arvuga ning maksimaalselt koormatult. Meetmed välisõhku viidavate saasteainete heitkoguste ning vastavate saasteainete hajumise vähendamiseks ning pinna ja põhjavee reostuse vältimiseks sõnniku veol ning laotamisel:
Sõnnikuvedu kinnistes ning töökorras masinatega.
Sõnnikuveo teostamine võimalikult lühikese ajavahemiku vältel.
Sõnnikuveo korraldamine võimalusel tööpäevadel (et võimalikult vähe häirida ümberkaudseid elanikke).
Vältida sõnniku kandumist teele veoki rataste küljest.
Võimalusel valida sõidumarsruudid vältides elamute lähedasi teid.
Võimalusel teavitada kohalikke elanikke sõnnikuveo alustamisest. Sellisel juhul on elanikel võimalik planeerida tegevusi, mis on lõhnatundlikumad.
Kooskõlastada sõnnikuvedu huvitatud osapooltega.
Väljaheidetele (sõnnikule) annavad ebameeldiva lõhna paljud keemilised ühendid: lenduvad rasvhapped, alkoholid (indool, skatool, p krestool jne), väävelvesinik ja selle derivaadid, ammoniaak ning teised lämmastikühendid (amiinid ja merkaptaanid). Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik mõjutada söödaratsiooni toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooni söötmisel (suur proteiini kasutamise efektiivsus) on väljaheidete lämmastiku ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. Väljaheidetest (sõnnikust) lähtuva ebameeldiva lõhna lendumist alandavad samuti: • Õhu liikumist takistavate (suunavate) barjääride (hekid jms) rajamine. • Hajutamine (kontsentratsiooni vähendamine ruumalaühikus) tulenevalt lauda konstruktsioonist, paiknemisest ja ventilatsioonisüsteemi võimsusest. Olulisemad faktorid, millest oleneb saasteainete (lõhnaainete) kontsentratsioon ruumalaühikus on: saasteaine tekkimise intensiivsus; ventilatsiooni maht; kaugus saasteaine tekke allikast ja saasteaine õhkupaiskamise allika (ventilatsioonikorstna) kõrgus maapinnast. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Igal juhul on võimalik käitlust vajavate jäätmete hulka vähendada, vähendades jäätmeteket, kasutades rohkem hulgi ja korduskasutatavaid pakendeid.
100/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Veekasutus on tingitud peamiselt kahest tegevusest, kus vett kulub kõige rohkem, sigade jootmine ja hoonete ning seadmete puhastamine. Nagu PVT peatükist 13 selgub, ei ole otstarbekas seada eesmärgiks sigade joogiks kuluva vee vähendamist. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Täpsemalt on veekasutusega seonduvaid leevendavaid meetmeid kirjeldatud eelnevas PVT peatükis 13 veekasutuse osas. Reovee teke sõltub otseselt farmi hoonete ja seadmete pesuks kulutatud veest. Olmevee osakaal on väga väike. Pesuks kasutatavate veekoguste vähendamine vähendab ka reoveeteket. Energiakulu on võimalik vähendada, kasutades energiasäästlikke seadmeid, nt ventilatsioonil, valgustusel jne. Täpsemalt on leevendavaid meetmeid kirjeldatud eelnevas PVT peatükis 13 energiakulu osas.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 101/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
15 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE
Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on: • Maa (nii farmi asukoht kui laotuspinnad) • Põhjavesi • Teravili söödas ja söödalisandites • Kütus Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel: • Edendatakse kodumaise, taastuva ressursi kasutamist (söödad) • Edendatakse kohalikku tööhõivet • Suurendatakse kodumaise toidutoorme baasi Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas.
102/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS
Alternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtus puu analüüsi. Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse.
16.1 Metoodika
Kriteeriumid on jaotatud nelja mõjuvaldkonda: • mõju elusloodusele, taimedele loomadele kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele looduskaitsealadele • mõju inimese tervisele, • mõju sotsiaalkeskkonnale, inimeste heaolule muinsuskaitsealustele objektidele. • mõju majanduskeskkonnale. mõju kohalikule, regionaalsele ning riiklikule majandusele mõju tööhõivele
Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele, sh inimese tervisele, heaolule ja varale. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid mõjuvaldkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust ning eeldatavat panust looduskeskkonnale, inimese tervisele, sotsiaalkeskkonnale ja majanduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlusse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest jne. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel arvestades tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust võib olla mõju eelpool nimetatud kolmele mõjuvaldkonnale. Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et kummalegi alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära nelja valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel antakse mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda. Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat (Tabel 33).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 103/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 33. Mõju iseloomu hindamise skaala Punktid Selgitus 4 Väga tugev positiivne mõju 3 Tugev positiivne mõju 2 Mõõdukas positiivne mõju 1 Nõrk positiivne mõju 0 Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõju puudub 1 Nõrk negatiivne mõju 2 Mõõdukas negatiivne mõju 3 Tugev negatiivne mõju 4 Välistav mõju
Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt.
16.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust
Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 34. ). Tabel 34. Alternatiivide võrdlus. Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju kaal hinnang hinnang suurus suurus kokku kokku 1. Mõju elusloodusele 2 1.1. Mõju maastiku muutusest 0,25 0 0 0 0 1.2 Mõju pinnase muutusest 0, 38 0 0 0 0 1. 3. Mõju pinnavee kvaliteedi 0 0 0 0 muutusest 0,2 1. 4. Mõju pinnavee kvantiteedi 0 0 0 0 muutusest 0,25 1. 5 Mõju põhjavee kvaliteedi 0 0 0 0 muutusest 0,08 1. 6 Mõju põhjavee kvantiteedi 0 0 0 0 muutusest 0,08 1. 7. Mõju välisõhu kvaliteedi 0 0 0 0 muutusest 0,18 1. 8 Mõju mürataseme 0 0 0 0 muutusest 0,15 1. 9. Mõju hädaolukordadest 0,25 1 0,25 1 0, 25 1. 10 Kaudsed mõjud 0,18 1 0,18 1 0,18 2. Mõju inimese tervisele 3 2.1. Mõju maastiku muutusest 0,01 0 0 0 0 2.2 Mõju pinnase muutusest 0,1 0 0 0 0 2. 3. Mõju pinnavee kvaliteedi 0 0 0 0 muutusest 0,2 2. 4. Mõju pinnavee kvantiteedi 0 0 0 0 muutusest 0,1 2. 5. Mõju põhjavee kvaliteedi 1 0,8 1 0,8 muutusest 0,8 2. 6. Mõju põhjavee kvantiteedi 0 0 0 0 muutusest 0,25 2. 7. Mõju väli sõhu kvaliteedi 0 0 0 0 muutusest 0,65 2. 8. Mõju mürataseme 0 0 0 0 muutusest 0,21
104/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Mõju Mõju Hinnatav kriteerium Mõju Mõju Mõju kaal hinnang hinnang suurus suurus kokku kokku 2. 9. Mõju hädaolukordadest 0,4 2 0, 8 2 0,8 2. 10 Kaudsed mõjud 0,28 2 0,28 2 0,28 3. Mõju sotsiaalkeskkonnale 3 3.1. Mõju maastiku muutusest 0,1 0 0 0 0 3.2 Mõju pinnase muutusest 0,06 0 0 0 0 3. 3. Mõju pinnavee kvaliteedi 1 0,12 1 0,12 muutusest 0,12 3. 4. Mõju pinnavee kvantiteedi 0 0 0 0 muutusest 0,12 3. 5. Mõju põhjavee kvaliteedi 1 0,6 1 0,6 muutusest 0,6 3. 6. Mõju põhjavee kvantiteed i 1 0,54 1 0,54 muutusest 0,54 3. 7. Mõju välisõhu kva liteedi 4 2,4 4 2,4 muutusest 0,6 3. 8. Mõju mürataseme 1 0,2 1 0,2 muutusest 0,2 3. 9. Mõju hädaolukordadest 0,36 2 0,72 2 0, 72 3. 10 Kaudsed mõjud 0,3 2 0,6 2 0, 6 4. Mõju majanduskeskkonnale 2 4.1. Mõju maastiku muutusest 0,12 0 0 0 0 4.2 Mõju pinnase muutusest 0,04 0 0 0 0 4.3. Mõju pinnavee kvaliteedi 0 0 0 0 muutusest 0,09 4.4. Mõju pinnavee kvantiteedi 0 0 0 0 muutusest 0,09 4.5. Mõju põhjavee kvaliteedi 0 0 0 0 muutusest 0,36 4.6 . Mõju põhjavee kvantiteedi 0 0 0 0 muutusest 0,36 4.7. Mõju välisõhu kvaliteedi 2 0,72 2 0,72 muutusest 0,36 4.8. Mõju mürataseme 0 0 0 0 muutusest 0,12 4.9. Mõju hädaolukordadest 0,2 1 0,2 1 0,2 4.10 Kaudsed mõjud 0,26 2 0, 52 2 0,52 Kokku -5,09 -5,09 Mõju suuruste väärtused põhinevad peatükkides, 10 ja 11 antud hinnangutele.
16.2.1 Arutelu ja järeldused
Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tava tingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust. Kuna nt transpordist tulenevasse õnnetuseohtu võivad sattuda nii inimesed kui loomad, siis on hindamisel suhtutud konservatiivselt ning antud mõjule oluline kaal. Hindamisel kasutasid eksperdid ettevaatusprintsiipi. Isegi kui arendaja on järginud kõiki nõudeid ja teinud kõik endast oleneva, jääb alati õnnetuseoht. Seetõttu on ekspert andnud hinnangud õnnetusohule mõlema alternatiivi puhul negatiivse. Alternatiivide hindamisel on arvestatud ka võimalikke mõjusid ehituse etapist.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 105/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide peamised mõjuvaldkonnad tavatingimustel on: põhjavee tarbimine, heitmed välisõhku ning suurenev müratase. Põhjavee tarbimine ning mõju põhjavee tasemele on nõrgalt negatiivne mõlema alternatiivi puhul. Põhjavee kvaliteedile on mõju positiivne, sest kaovad lekked sõnnikuhoidlast. Samas eeldab keskkonnamõju hindamise ekspert, et ei võeta põhjavett koguses, mis võiks omada negatiivset mõju elusloodusele, inimese tervisele või sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale. Välisõhu saaste osas jäädakse modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtuste piiresse Alternatiivi 2 puhul. Alternatiivi 1 puhul ületatakse piirväärtusi territooriumi piiril ammoniaagi osas. Samas elamualadel jääb kontsentratsioon piirväärtustest alla poole. Eeldusel, et piirväärtused on kehtestatud inimeste tervise kaitseks, ei tohiks olla otsest negatiivset mõju inimese tervisele. Samas põllumajandusega kaasab paratamatult lõhna eraldumine. Tegemist on negatiivse mõjuga inimeste heaolule. Alternatiiviga 2 suureneb küll transpordikoormus, ent mürataseme muutus on minimaalne. Sarnaselt välisõhuga, kui piirväärtusi ei ületata, eeldab ekspert, et negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne. Küll aga võib müra häirida elusloodust ning inimeste heaolu. Farmi asukohas tegevusest tulenev positiivne mõju ilmneb kindlasti hoonekompleksi renoveerimise ja kasutusse võtmise näol. Kaudne positiivne mõju on kodumaise sealihatootmise edendamine. Kummagi alternatiivi puhul ei eeldata keskkonnamõju hindamise tulemusena Eestis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamist elamualadel ega olulist negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile. Ekspert lähtub teadmisest, et kehtestatud piirväärtused on seatud nii, et allapoole nimetatud tasemeid inimese tervisele otsest negatiivset mõju ei avaldata. Kumma farmi puhul on siiski tegemist olulise elukeskkonna häirijaga. Kuigi mõlemad alternatiivid said võrdselt punkte, on eelistatum Alternatiiv 2 tehnoloogilise taseme osas.
106/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
17 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS
Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Kavandatava tegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: Heitmed välisõhku; Sõnnikuteke; Veetarbimine; Reovee teke; Jäätmeteke; Energiakulu. Keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks kavandatava farmi tegevuste juures: Välisõhu saasteainete saasteallikatest eraldumise seire. Täpsem seirekava panna paika keskkonnakompleksloas. Sõnnikutekke seire tegelike sõnnikukoguste määramiseks. Keskkonnaeksperdi soovitused kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle: Seadmete (eriti ventilatsiooniseadmete, pesurite jne) korrasoleku kontroll: Sõnnikuhoidlate kontroll lekete avastamiseks; Reoveemahuti töökorrasoleku ning efektiivsuse kontroll; Pisteline jäätmekäitlejate nõuetekohasuse kontrollimine; Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll; Hea põllu ja majapidamistava rakendamise kontroll; Sõnnikukäitlusega tegelevate alltöövõtjate kontroll sõnnikukäitlust reguleerivate keskkonnanõuete täitmise osas.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 107/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA
KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu KMH algatamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.03.2009. KMH programmi avalikust väljapanekust teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.05.2009 ning ajalehes Nädaline 14.05.2009. Samuti teavitati huvipooli valla veebilehel ning lihtkirjade kaudu. KMH programmi avalik arutelu toimus Valtu Seltsimajas 28.05.2009. KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu KMH aruanne avalikustati kahel korral, sest esimese avalikustamine (30.10.2009 16.12.2009) ei vastanud protseduurireeglitele. Kehtna Vallavalitsus ei saatnud piirinaabritele ning menetlusosalistele avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumisest teavitamise kirju. Esimesest avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest teavitati väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.10.2009 ning ajalehes Valla Vaatleja 29.10.2009. Avalik arutelu toimus 17.11.2009 Valtu Seltsimajas. Kuna esimene avalik väljapanek ei olnud kooskõlas protseduurireeglitega, korraldas Kehtna Vallavalitsus uue KMH aruande väljapaneku ning toimus uus avalik arutelu. Avalik väljapanek kestis 14 päeva (30.11.2009 14.12.2009) ning KMH aruande uus avalik arutelu toimus Valtu Seltsimajas 14.12.2009. KMH aruande kordusavalikustamisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.12.2009 ning ajalehes Nädaline 28.11.2009. Samuti teavitati huvipooli valla veebilehel ning lihtkirjade kaudu. Avalikustamise käigus laekus üks kirjalik arvamus Hr Tõnis Kurisoo poolt. Hiljem jõudsid eksperdi käsutusse lisaks dokumendid, mis olid esitatud Keskkonnaametile ja õiguskantslerile. Arvamusele on vastatud ning näidatud, millisel kujul on ettepanekuid arvesse võetud ning põhjendatud mitte arvesse võtmist. Avalikustamisega seotud dokumendid on toodud Lisas 3.
108/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
19 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED
Kumma sigala keskkonnamõju hindamise läbi viimisel esines mitmeid raskusi nii protseduuriliselt kui ka keskkonnamõju hindamise seisukohalt. Protseduur Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on KMH protsessis erinevad osapooled, kelle tegevusest sõltub selle korrektne ning õiguspärane läbi viimine. Keskkonnamõju hindab ekspert, avalikust väljapanekust teavitab otsustaja, avaliku arutelu korraldab arendaja ning järelevalvet teostab Keskkonnaamet. Kumma sigala KMH aruande esimesest avalikust väljapanekust teavitati portaalis Ametlikud Teadaanded, kohalikus ajalehes Valla Vaatleja ning Kehtna valla kodulehel, ent unustati saata kirjad piirinaabritele ning menetlusosalistele. Arendaja korraldas korrektselt avaliku arutelu, mida tuli hiljem korrata. Avaliku arutelu korraldamine on aja ning ressursikulukas tegevus ning seetõttu on oluline, et kõik osapooled täidaksid neile pandud kohustusi täpselt ning õigeaegselt. Seejuures võib kannatajaks olla nii ekspert, arendaja, otsustaja, järelevalvaja ning loomulikult avalikkus. Protsessi mõttes oleks mõistlik kui protsessi viiks läbi üks osapool ehk kas arendaja või otsustaja. Sellisel juhul on protsessi paremini juhitav ning hoomatav. Mõju sotsiaalsele keskkonnale Kumma sigala ekspluateerimine mõjutab peamiselt sotsiaalset keskkonda. Iga hindamine on seda subjektiivsem, mida väiksem on kvantitatiivsete ning suurem kvalitatiivsete andmete osakaal. Sotsiaalsele keskkonnale avalduva mõju hindamine põhineb eelkõige kvalitatiivsetel andmetel. Inimeste väärtushinnangud on äärmiselt erinevad ning nende ekstrapoleerimine ei pruugi anda adekvaatset pilti. Samuti on lõhna mõju erinev ning sõltub inimese haistmismeelest, harjumusest jne. Välisõhk KMH protsessi käigus ilmnes küsimusi ja probleeme looma ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodite (Kkmin määrus nr 48) tõlgendamisel ja rakendamisel. KMH aruande avalikustamise perioodil esitati märkus, et ammoniaagi ja dilämmastikoksiidi heitkogused sigala hoonetest ja sõnniku hoidmiselt ei ole arvutatud korrektselt. Ekspert tõdeb, et nimetatud määruse lisades esitatud tabelites toodud infot võib kaheti tõlgendada. Käesoleva projekti puhul on küsimuseks, kas tabelis 10 esitatud väljaheidete ja lämmastiku kogused on esitatud aasta või perioodi kohta, kuna tabeli päises on mõlemad variandid. Ekspert tegi otsuse tabeli 10 esimese tulba alusel, kus viide perioodile on selgelt ja üheselt mõistetavalt esitatud vaid lindude puhul (vastavalt aasta või 42 päeva või 120 päeva). Seetõttu on eeldatud, et teiste loomaliikide ehk siis veiste ja sigade puhul on esitatud numbrid aasta kohta. Selle kinnituseks küsiti 2009. aasta juulis arvamust e kirja teel ka Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogia osakonnast ja saadi e kirjaga vastus, et sigade ja veiste puhul on väljaheidete ja lämmastiku kogused esitatud aasta kohta. Ekspert ei ole teadlikult Keskkonnaametit ja teisi osapooli eksitanud ja heitkoguseid alahinnanud. Juhul, kui selgub, et määrust on ebakorrektselt tõlgendatud, siis on tegemist laiema probleemiga, mis vajab põhjalikku ja süsteemset käsitlemist.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 109/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
20 KOKKUVÕTE
Käesoleva keskkonnamõju hindamise objekt on AS Rey poolt rekonstrueeritav nuumikufarm Raplamaal Kehtna vallas Kumma külas. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ja selle rakendusaktid ning muud asjakohased EV keskkonnaalased õigusaktid. Kavandatav tegevus on nuumikute kasvatus sealiha tootmise eesmärgil. Selleks soovib AS Rey rekonstrueerida olemasoleva nuumikufarmi sõnnikuhoidla ning näha ette võimalus tulevikus rekonstrueerida ka farmi sisseseade ja ventilatsioon. Alternatiivi 1 puhul ehk ainult sõnnikuhoidla rekonstrueerimisel oleks sigala maht kuni 4000 nuumiku kohta. Alternatiiv 2 puhul, ehk kui uuendataks lisaks sõnnikuhoidlale ka farmi sisustus, oleks maksimaalseks kohtade arvuks 5000. Kavandatav tehnoloogia vastab Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud parimale võimalikule tehnikale. KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust: • Alternatiiv 1 . Anti ülevaade kavandatavast tegevusest, selle eeldatavatest tagajärgedest ning mõjudest keskkonnale ja inimesele juhul kui rekonstrueeritakse ainult sõnnikuhoidla ning farmi mahutavust ei suurendata (jääks 4000 nuumikukohta). Mõjusid hinnati normaalsetes töötingimustes. Viidati võimalikele ohtudele, mis võivad viia hädaolukordadeni ning selgitati käitumist avariide korral. • Alternatiiv 2 . Anti ülevaade kavandatavast tegevusest, selle eeldatavatest tagajärgedest ning mõjudest keskkonnale ja inimesele olukorras, kui lisaks sõnnikuhoidlate renoveeritakse ka sigala sisustus ning installeeritakse uued ventilatsiooniseadmed. Nuumikukohtade arvu suurendataks kuni 5000 kohani. Mõjusid hinnati normaalsetes töötingimustes. Viidati võimalikele ohtudele, mis võivad viia hädaolukordadeni ning selgitati käitumist avariide korral. Mõju hindamise tulemusena selgus, et renoveerimistegevuse olulisimad tagajärjed, sõltumata alternatiivist, on: Heitmed välisõhku (sh tolm), Mürateke ning Jäätmeteke. Sellest tulenevalt on peamiseks oluliseks mõjutatavaks keskkonna- komponendiks välisõhk ning mõjuvaldkonnaks sotsiaalne keskkond. Jäätmetekke mõju avaldub pigem jäätmete lõppkäitleja juures. Arendaja pädevuses on tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ettevõtte territooriumil ning jäätmete üleandmine nõuetekohaseid lube omavatele ettevõtetele. Hindamisel leiti, et nuumiku kasvatusega kaasnevad peamised olulised tagajärjed on: Heitmete eraldumine välisõhku sh lõhn; Mürateke; Veetarbimine; Sõnnikuteke; Reovee teke; Jäätmeteke. Mõjuvaldkonnad, millele farmi tegevuse käigus olulist mõju avaldatakse, on välisõhk ja põhjavesi.
110/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Välisõhu saasteainete hajumise modelleerimisel selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhu- kihtides territooriumi piiril jäävad Alternatiivi 2 puhul alla lubatud piirväärtuste. Alternatiivi 1 puhul ületatakse ammoniaagi piirväärtust. Farmi teenindamisest tulenev transpordikoormus ja selle võimalik suurenemine Alternatiivi 2 puhul ning sellest tulenev mürataseme suurenemine jääb eeldatavasti tunduvalt alla kehtestatud piirväärtusi. Kavandatava veevõtu mõju hindamisel põhjaveele järeldas keskkonnamõju hindamise ekspert, et veevõtul on põhjavee kvantiteedile negatiivne mõju, kuid veevõtt ei ületa puurkaevu tootlikkust kummagi alternatiivi puhul. Sõnnikukäitlus saab olema praktiliselt kinnise protsess. Sõnnikut hoitakse lekkekindlas raudbetoonist hoidlas kuni põldudele laotamiseni. Normaalsetes töötingimustes esineb otsene mõju vaid välisõhule. Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata keskkonnamõju hindamise tulemusena sellist olulist negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, mis ületaks selle vastupanuvõimet. Ekspert lähtub teadmisest, et kehtestatud piirväärtused on seatud nii, et allapoole nimetatud tasemeid inimese tervisele negatiivset mõju ei avaldata. Mõju sotsiaalsele keskkonnale väljendub peamiselt võimaliku ebameeldiva lõhna leviku näol, mis otsesest farmi tegevusest võib lähimatel elamualadel esineda kuni 10% tundidest aastas. Nimetatud tundidele lisandub sõnniku laotamisega kaasnev lõhna levik laotusperioodidel. Majanduskeskkonna jaoks on tegemist nii positiivse kui ka negatiivse ettevõtmisega, sest lisaks säilitatavatele töökohtadele ning kohaliku tooraine kasutamisele kaasneb tegevusega ebameeldiv lõhn. Tegemist on segava faktoriga teisele piirkonna ettevõtmisele, Valtu Spordimajale. Samas väheneb vajadus võõramaise sealiha järele, mille tulemusena väheneb Eesti väliskaubanduse defitsiit. Keskkonnamõju hindamise tulemusena ei ole ühtegi objektiivset asjaolu, mis välistaksid kavandatava tegevuse. Samas möönab ekspert, et farm on oluliseks sotsiaalse keskkonna mõjutajaks piirkonnas. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatava tegevuse tagajärgedele ning eeldatavatele mõjudele, on aruande peatükis 14 esitatud nende mõjude võimalikke leevendusmeetmed. Kuna AS Rey planeerib kasutusele võtta parimale võimalikule tehnikale vastava tehnoloogia, siis leevendusmeetmetena on kirjeldatud konkreetseid lisameetmeid, mis aitavad tagajärgi vähendada ning seeläbi mõjusid leevendada. Olemasolev sõnnikuhoidla on renoveeritud selliselt, et selle mahutavus on 4455 m 3. Lisaks on territooriumil väike sõnnikuhoidla orienteeruva mahuga 450 m 3. Sõnnikuhoidlad mahutavad 8 kuu tekkiva sõnniku, ent on oht, et see ei mahuta kaheksa kuu sademevee kogust. Kuna tegemist on piiripealse olukorraga ning sõnnikukogused arvutuslikud, on vajalik hinnata reaalset farmis tekkivat sõnnikukogust, mille alusel saab määrata sõnnikuhoidla tegeliku mahutavuse. Vajadusel tuleks reaalsete sõnnikukoguste hindamise ajaks vähendada nuumikute arvu farmis. Eksperdi tungiv soovitus on võimalikult kiiresti uuendada Kumma farmi ventilatsioonisüsteemi , sest sellega paraneks oluliselt ammoniaagi hajumine ning saavutataks normidele vastav kontsentratsioon territooriumi piiril .
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 111/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
21 KASUTATUD MATERJALID
Õigusaktid: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid. Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/ Kehtna valla koduleht, http://www.kehtna.ee Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Maanteeamet, http://www.mnt.ee/atp/ Riigimetsa Majandamise Keskuse pärandkultuuri portaal, http://www.rmk.ee/parandkultuur Riikliku Teeregistri internetirakendus, http://teeregister.riik.ee/mnt/index.do Planeerimis ja arendusdokumendid: Agorek OÜ töö nr 2009 687 „AS Rey Kumma sigala sõnnikuhoidla rekonstrueerimise põhiprojekt“ Kehtna valla arengukava 2007 2015 Kehtna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava Kehtna valla üldplaneering Matsalu alamvesikonna veemajanduskava. 2007 (Kinnitatud keskkonnaministri 28. mai 2008.a käskkirjaga nr 633) Juhendmaterjalid: A process based approach for ammonia emission measurements at a free stall dairy. Texas A&M University. 2004. http://caaqes.tamu.edu/Publications/AM2004ASAE.pdf Animal Feeding Operations. Technical Workgroup Report on: Air Emissions Characterization, Dispersion Modeling, and Best Management Practices. The Iowa Department of Natural Resources. Animal Feeding Operations Technical Workgroup. 12/15/04 Arvi Järvekülg 2001, Eesti jõed Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon, Tallinn 2004. EMEP/CORINAIR Emission Inventory Guidebook, 2005 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 European Commission. Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC). Reference Document on Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs. July 2003 EVS 886 1:2005
112/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
Generic Environmental Impact Statement on Animal Agriculture: A Summary of the Literature Related to Air Quality and Odor (H). University of Minnesotal. http://www.eqb.state.mn.us/geis/LS_AirQuality.pdf Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems. University of Guelph. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS EN ISO 14001:2005 Liiklusloenduse tulemused 2008 aastal. AS Teede Tehnokeskus. Tallinn 2009 Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. University of Minnesota Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EPMÜ, 2005. Sustainable Animal Production, http://agriculture.de/acms1/conf6/ws4.htm Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. Muu: AS Teede Tehnokeskus, http://www.teed.ee/ Ehitusgeoloogiline aruanne, Rapla rajooni Valtu kolhoosi Kumma seafarm. Vabariiklik koondis „Eesti Kolhoosiehitus“, Projekteerimise Instituut „EKE Projekt“ Tallinna IV osakond. Tallinn, 1980 Eesti maastikud. Ivar Arold, 2005. Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik. Tallinn 1986 Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon, 2004. Põhjavee seisund 1999.—2003. aastal. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 113/114 AS Rey Kumma seafarmi renoveerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine
22 LISAD
Lisa 1. Heitkoguste arvutamise metoodika Lisa 2. Saasteainete hajumise kaardid Lisa 3. Avaliku väljapaneku ning avaliku aruteluga seotud dokumendid
114/114 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ