Soomaa Piirkonna Teemaplaneering

Soomaa piirkonna teemaplaneering

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Pärnu-Viljandi, 2016 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Sisukord

Sissejuhatus ...... 2 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkus ...... 3 1.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise üldised põhimõtted...... 3 1.2. Keskkonnamõju strateegilise eelhindamise õiguslik alus...... 3 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ...... 5 2.1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus ...... 5 2.2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ...... 7 2.3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 12 2.3.1. Soomaa rahvuspark koos mõjualaga ...... 12 2.3.2. Soomaa rahvuspark koos kontaktalaga ...... 13 2.3.3. Soomaa rahvuspark ...... 13 2.3.4. Riiklikud kultuurimälestised Soomaa planeeringualal ...... 14 2.4. Natura eelhindamine ...... 16 2.4.1. Üldised põhimõtted ...... 16 2.4.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...... 17 2.4.3. Planeeringualale jäävate Natura alade iseloomustus ...... 18 2.4.4. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega ...... 21 2.4.5. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonna täpsustamine ...... 21 2.4.6. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ...... 21 2.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ...... 25 2.5. Hinnang mõjutatavale keskkonnale ...... 26 Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad ...... 30 Hindamistulemuste kokkuvõte ja järeldused ...... 31 Kasutatud kirjandus ...... 33

Sissejuhatus 1 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud eesmärgiga anda hinnang kavandatava Soomaa piirkonna teemaplaneeringuga potentsiaalselt kaasneva keskkonnamõju kohta ning selgitada välja, kas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on vajalik teemaplaneeringule algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu üldeesmärgiks on soodustada kohalike inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa rahvuspargis ja selle mõjualas.

Eelhinnangu koostamisel võeti aluseks planeeringu esimene eskiislahendus (seletuskiri; Soomaa tehnilise infrastruktuuri- ja Soomaa turismi kaartide tööversioonid mõõtkavas 1:60 000, tegevuskava). Erinevalt planeeringu lähteseisukohadest, mis sisaldasid peamiselt teemaplaneeringu eesmärkide kirjeldust, võimaldasid planeeringu esimene eskiislahendus ja esmane tegevuskava piisava detailsusega ja objektiivselt eelhinnata teemaplaneeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid.

Eelhinnangu vormistamisel on lähtutud keskkonnamõju strateegilise hindamise juhendist (Keskkonnaministeerium, 2009), juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013), juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil sh Natura eelhindamine“ (Riin Kutsar, 2015) jt asjakohastest materjalidest.

Sissejuhatus 2 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkus

1.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise üldised põhimõtted

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagades seeläbi keskkonnakaitse kõrge taseme ja edendades säästvat arengut. KSH eelhindamine on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse analüüs, mille tulemuste põhjal tehakse KSH algatamise vajalikkuse otsus. Eelhindamine viiakse läbi juhul, kui KSH ei ole KeHJS-i järgi kohustuslik.

Strateegilised planeerimisdokumendid KeHJS tähenduses on kavad, programmid, strateegiad, planeeringud ja muud dokumendid.

1.2. Keskkonnamõju strateegilise eelhindamise õiguslik alus

KSH on kohustuslik juhul, kui dokument koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg 1 nimetatud (olulise keskkonnamõjuga) tegevust; on üleriigiline, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või üldplaneering; on detailplaneering, milles alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevust; on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe alusel välistatud, et selge võib eraldi või koos teiste tegevustega kaasneda eeldavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik.

KSH algatamise vajalikkust tuleb KeHJS § 33 lg 2 alusel kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:

1. KeHJS § 33 lg-s 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi:

2. Maakonnaplaneeringule või üldplaneeringule teemaplaneeringuna;

3. Detailplaneeringule, kui sellega muudetakse ulatuslikult üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet, ületatakse üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangut, vähendatakse krundi minimaalsuurust jt juhtudel;

4. Detailplaneeringule, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud VV määruses nimetatud tegevust.

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkus 3 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Hinnang:

Soomaa piirkonna teemaplaneering koostatakse kehtivate Pärnu ja Viljandi maakonnaplaneeringute täpsustamiseks, piirkonna erinevate arengudokumentide sidumiseks ja vastuolude lahendamiseks ning ettepanekute tegemiseks Soomaa rahvuspargi kaitseala (kuulub Natura 2000 alade võrgustikku) kasutamistingimuste täpsustamiseks. Kuna koostatakse teemaplaneeringut ning selle planeeringuga kavandatud tegevused võivad eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb Soomaa piirkonna teemaplaneeringule läbi viia KSH eelhindamine.

4 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

KeHJS § 33 lg 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumentide kohaselt (sh maakonna teemaplaneering) tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes:

- strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; - strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; - KeHJS § 33 lg 6 nimetatud asutuse seisukohast.

2.1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Teemaplaneeringu konkreetsemateks eesmärkideks on ruumilise arengu ja prioriteetide määramine, maa- ja veealade kasutamistingimiste määratlemine rahvuspargis, olulisemate sotsiaalsete ja tehnilise taristu objektide asukoha määramine, majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduste suurendamine, asustus- ja traditsioonilise elulaadi hoidmine, loodus- ja kultuuriväärtuste säilimine ning turismi järjepidevuse hoidmine.

Teemaplaneeringuga lahendatakse:

· üldkasutatavate puhkealade paiknemine ja kasutamistingimused (üldiste nõuete määramine puhkealadele, viidamajanduse korrastamine); · ettepanekute tegemine kaitseala kasutamistingimuste täpsustamiseks; · üleujutusega alade määramine, nende kasutamistingimuste määramine; · ettevõtlusalade, sh põllumajandus (olemasolevate laiendus, uute kavandamine) kasutamistingimuste määramine; · asustusalade (olemasolevate laiendus, uute kavandamine) kasutamistingimuste määramine; · olulisemate tehniline infrastruktuuri elementide (teed, kergliiklusteed, matkarajad, elekter, side) asukohtade määramine; · maardlate- ja maavaravarudega seotud alade kasutamistingimuste määramine; · detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine;

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

· ajaloolis-kultuurilooliselt oluliste alade ja objektide määramine, kasutamistingimuste määramine; · sotsiaalse infrastruktuuri (teenuste kättesaadavus, ühistransport jne) toimimise tagamiseks meetmete kavandamine; · turvalisuse tagamise põhimõtete määratlemine; · rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade kasutamistingimuste täpsustamine; · väärtuslike maastike kasutamistingimuste täpsustamine.

Vändra vald

Suure-Jaani.

Suure-Jaani vald Jõesuu . . Tori Vastemõisa .

Tori vald . Sindi . Paikuse Paikuse vald Viljandi vald

. Kõpu

Surju vald Saa rde vald Kõpu vald

Joonis 1. Soomaa planeeringuala moodustavad rahvuspark, selle kontaktala ja mõjuala

Planeeringuala (joonis 1) hõlmab Viljandimaal Kõpu, Viljandi (endine Pärsti) ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna. Planeeringuala on vastavalt loodusoludele, asustusele ning majandustegevusele jaotatud kolme vööndisse: Soomaa rahvuspargi territoorium, rahvusparki ümbritsev kontaktala ning mõjuala.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Planeeringus käsitletakse Soomaa rahvuspargi ja selle kontaktala arengu suunamise üldpõhimõtteid ning määratakse maakasutustingimused. Mõjualas maakasutustingimusi ei määrata. Ruumilise arengu põhimõtted on kujundatud vastavalt riigi, maakondade, KOV- ide ja külade arengukavades sätestatud arengueesmärkidele.

Ruumilise arengu põhimõtete ja maakasutustingimuste määramise loogilise jätkuna on planeeringu lisana koostatud planeeringu elluviimise tegevuskava. Tegevuskavas on eesmärkide kaupa sõnastatud konkreetsemad tegevused, teostamise aeg (2016-2020 või 2020+), teostajad ning võimalikud koostööpartnerid.

2.2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Teemaplaneering lähtub riiklikes arengukavades, eelnõudes ja Eesti üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud eesmärkidest ning Pärnu ja Viljandi maakonnas koostatud arengukavadest ja planeeringutest.

Tabel 1. Olulisemad ja käesoleva tegevusega otseselt seostatavad strateegilised dokumendid Dokument Kirjeldus Vastuolu Selgitus Eesti Regionaalarengu Regionaalarengu strateegia Ei Teemaplaneeringu strateegia 2014-2020 ülesandeks on kujundada koostamise üheks regionaalse arengu eesmärgiks on sotsiaalse suunamise ja toetamise infrastruktuuri (teenuste täpsemad põhimõtted ning kättesaadavus, ajaspetsiifilised eesmärgid, ühistransport jne) meetmed ja tegevused. toimimise tagamiseks „Keskustest kaugemad ja meetmete hõreasustusega kavandamine maapiirkonnad vajavad kestlikku kohandumist uute oludega /…/ Suures osas on hõredalt asustatud maapiirkondade arenguväljakutsed seotud vajadusega kohanduda väheneva ja vananeva rahvastikuga.“ Eesti maaelu Eesti maaelu arengukava Ei Teemaplaneeringu arengukava 2014-2020 (MAK) 2014–2020 koostamise tegevuskava näeb ette ja rakendamise eesmärk on muuhulgas kohaliku toetada maaelu arengut viisil, majandusliku arengu mis täiendab muid Euroopa edendamise ja Liidu ühise töökohtade loomise põllumajanduspoliitika meetmete elluviimise

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 7 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

vahendeid. „Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.“ Looduskaitse Looduskaitse arengukava on Ei Teemaplaneeringu arengukava aastani strateegiline lähtedokument koostamise üheks 2020 looduse kaitse ja eesmärgiks on kasutamisega seotud üldkasutatavate valdkondade arendamiseks puhkealade ja kuni aastani 2020. kasutamistingimuste Arengukava strateegilised määramine (sh Soomaa eesmärgid on: - Inimesed rahvuspargi alal). tunnevad, väärtustavad ning Planeeringus tõstetakse hoiavad loodust ja oskavad muuhulgas esile ka oma teadmisi igapäevaelus looduskaitseväärtuseid, rakendada. – Liikide ja nende säästlikke elupaikade soodne seisund ja eksponeerimise maastike mitmekesisus on võimalusi. tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. – Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse süsteemse lähenemise põhimõtteid. Eesti kultuuripärandi „Kultuuripärandi Ei Teemaplaneeringu hoidmise ja väärtustamine on meie koostamise üheks väärtustamise igapäevaelu loomulik osa; eesmärgiks on ajaloolis- arengukava aastani kultuuripärand on läbi kultuurilooliselt oluliste 2030 säästva (taas)kasutamise alade ja objektide ning integreeritud aktiivselt kasutustingimuste ühiskonnaellu“. määratlemine ja väärtuste esiletõstmine. Eesti riiklik Riikliku sekkumise esmaseks Ei Teemaplaneeringu turismiarengukava ülesandeks on tänaste koostamise üheks 2014-2020 kitsaskohtade ja eesmärgiks on ka arengupotentsiaali üldkasutatavate

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 8 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

määratlemine koostöös kõigi puhkealade ja ettevõtjaid koondavate kasutamistingimuste organisatsioonide ja määramine. piirkondlike turismivaldkonna Planeeringus tõstetakse esindajatega ning reaalseid esile turismi ja vajadusi arvestava ühtse rekreatsiooniga seotud tegevuskava loomine. probleeme, olulist „Kindlustada Eesti arengut soodustavaid turismisektori tegureid ning eesmärke. konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik areng. /…/ Turismitoodete ja -teenuste kvaliteedi tõstmine, sh säästva turismi arendamine.“ Eesti üleriigiline Peamine arengueesmärk on Ei Teemaplaneeringu planeering „Eesti „tagada elamisvõimalused koostamise eesmärgid 2030+„ Eesti igas paigas“. toetavad Eesti 2030+ planeeringu realiseerumist Pärnu maakonna „Tasakaalustatult arenev ning Ei Üks arendustegevustest arengustrateegia tugeva ühiskonnaga ja on Soomaa loodus- ja 2030+ koostööle avatud maakond. kultuuripärandi ning /…/ Heaks kiidetud Pärnu III tehnilise taristu Maakogu kokkuleppena arendamine. 29.oktoobril 2010.a. Viljandi maakonna „Maapiirkondade ettevõtluse Ei „Viljandimaa arengustrateegia edukus tugineb maa ja teiste konkurentsivõime Viljandimaa 2020+ loodusressursside efektiivsel ja puhkemajanduse jätkusuutlikul kasutusel ning sektoris tugineb koostööl, uusimate tehnoloogiate kiirel kvaliteetsetel toodetel kasutuselevõtul.“ ning kohalike väärtuste säästval kasutamisel, mis tagavad piirkonna kõrge maine.“,Üheks eesmärgiks on ka Soomaa turismipiirkonna arendamine. Pärnu maakonna Maakonnaplaneering on nn Ei Teemaplaneeringu planeering /Viljandi baasetapp, mille koostamise eesmärgid maakonna planeering edasiarendamine on toetavad igati toimunud läbi maakonna teemaplaneeringute. planeeringute eesmärke, visiooni ja strateegiat.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 9 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Pärnu ja Viljandi „Määrab asustust ja Ei Teemaplaneeringu maakonna maakasutust suunavad koostamise üheks teemaplaneeringud keskkonnatingimused ning eesmärgiks on rohelise „Asustust ja loob eeldused võrgustiku koridoride ja maakasutust keskkonnakaitseliselt tuumalade suunavad põhjendatuma ruumistruktuuri kasutamistingimuste keskkonnatingimused“ kujunemiseks ja säästvaks täpsustamine ning arenguks Pärnu- ja väärtuslike maastike Viljandimaal. Kaheks oluliseks kasutamistingimuste alateemaks on „Pärnumaa täpsustamine. roheline võrgustik“ ja Pärnumaa „väärtuslikud maastikud“. Pärnu ja Viljandi „Eesmärk on anda kohalikele Ei Teemaplaneeringu maakonna omavalitsustele soovitusi koostamise üheks teemaplaneeringud teenuste kättesaadavuse eesmärgiks on sotsiaalse „Sotsiaalne tagamiseks. kantides.“ /…/ „ infrastruktuuri (teenuste infrastruktuur 2008- kättesaadavus, 2015“ ühistransport jne) toimimise tagamiseks meetmete kavandamine. Rohelise Jõemaa „Roheline Jõemaa on iidse Ei Teemaplaneeringu koostöökogu kultuurilooga, rohelise koostamise eesmärgid strateegia elukeskkonnaga, jätkusuutliku toetavad „Rohelise kogukonnaga, säästvalt Jõemaa“ loomise majandav piirkond. Roheline eesmärke. Jõemaa ja selle südames paiknev Soomaa on tunnustatud loodusturismipiirkond.“ RMK Soomaa „Eesmärk on kavandada Ei Teemaplaneeringu rahvuspargi Soomaa rahvuspargi, kui koostamise üheks külastuskorralduskava rekreatiivset kasutust eesmärgiks on ka aastateks 2012-2016 võimaldava ala, arengut ja üldkasutatavate majandamist, lähtuvalt puhkealade ja kaitsealal kehtivatest kasutamistingimuste piirangutest ja kaitse- määramine. eesmärkidest, külastuse Planeeringus tõstetakse mahtudest, maastiku esile turismi ja koormustaluvusest, kohaliku rekreatsiooniga seotud kogukonna taluvuspiiridest, probleeme, olulist külastajate huvidest. arengut soodustavaid

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 10 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

tegureid ning eesmärke. Samuti tehakse ettepanekuid uute õpperadade rajamiseks. Soomaa rahvuspargi Eesmärgiks on analüüsida Ei Teemaplaneeringu kaitsekorralduskava Soomaa rahvuspargi ala eesmärgid kattuvad 2011-2020 kaitse-eesmärke, anda osaliselt hinnang põhiväärtuseks kaitsekorralduskava olevate liikide või väärtuste koostamise seisundile, luua alusdokument eesmärkidega kaitsekorralduslike tööde (kultuuriväärtuste elluviimiseks ja rahastamiseks säilitamine, puhkemajanduslikud tegevused) Kohalike Arengukava fikseerib Ei Soomaa on piirkonna omavalitsuste valdade peamised omavalitsustele oluliseks arengukavad ja arengusuunad ja prioriteedid, looduslikuks üldplaneeringud millest lähtuvalt koostatakse potentsiaaliks ja tegevuskavad. atraktiivsuse Üldplaneeringuga suurendajaks. määratakse valdade täpsemad arengusuunad ning maakasutus- ja ehitustingimused.

Majandustegevust Soomaa rahvuspargis reguleerib Vabariigi Valitsuse 22.04.2005 määrusega nr 85 vastu võetud Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri, mis jagab pargi maa- ja veeala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele reservaadiks, 29-ks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kõik Soomaa piirkonna teemaplaneeringuga kavandatud tegevused rahvuspargis lähtuvad kaitse-eeskirjast tulenevatest piirangutest.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 11 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

2.3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

2.3.1. Soomaa rahvuspark koos mõjualaga

Soomaa rahvuspark koos mõjualaga hõlmab kogu planeeringuala. Mõjuala piirneb põhjast Pärnu jõega, läänest Viljandi – Suure-Jaani maanteega, lõunast Tartu – Viljandi – Kilingi- Nõmme maanteega, idast Halliste jõe, kohalike teede ja Reiu jõega. Mõjuala määratlemisel on lähtutud Soomaa loodusgeograafilisest maastikurajoonist, Pan Park’i alast ja kohalike omavalitsuste ettepanekutest. Mõjualas asuvad suuremad asulad - Kõpu alevik, Tori alevik, Suure- Jaani vallasisene linn, mis oma asukoha poolest sobivad Soomaa väravateks. Need asulad on olulised turistidele vajaliku turismiinfo- ning teenuste kättesaamisel. Kohalike elanike jaoks on nimetatud asulad koos Sindi linna, Paikuse alevi, Jõesuu, Suurejõe, Kildu ja Vastemõisa küladega olulised teenus- ja töökohtade kättesaamisel. Soomaa väravates asuvad turismiinfopunktid. Väravad loovad Soomaa planeeringualal ühtse turismivõrgustiku, kuna neisse on koondunud kogu piirkonna info loodus- ja kultuuriväärtuste kohta ning turistidele vajaliku teabe kohta. Mõjuala iseloomustab piiranguteta majandustegevus sh tootmine, püsiasustus, väljaarenenud tehniline ja sotsiaalne taristu ning head ühendused maakonnakeskuste - Pärnu ja Viljandi linnaga.

Soomaa mõjuala (planeeringuala) asub sisuliselt terves ulatuses Soomaa maastikurajoonis, mis asub Eesti edelaosas Sakala kõrgustiku ja Liivi lahe rannikumadalaliku ning Lääne-Eesti madaliku vahel, ulatused peaaegu Reiu jõeni. Koos põhjapool asuva Kõrvemaaga moodustavad nad metsa- ja sooderohke Vahe-Eesti.

Maastiku eripäraks on järvedes (hilisjääajal) ladestunud setetest pinnakattega märgade rõhttasandike ja soode domineerimine. Oluliselt mõjutavad maastike talitlust ja elanike elutegevust peamiselt maastikurajooni idaosas kõrgveega toimuvad üleujutused.

Aluspõhja pealisosa moodustavad põhjaosas Kesk-Devoni ladestiku Pärnu lademe hele põimkihiline ja pude vilgurikas liivakivi. Suurim paljand (Tori põrgu) asub Pärnu jõe vasakul kaldal. Kaldakalju on Pärnu lademe üheks stratotüübiks, milles leidub Devoni kalade ja taimede kivistisi. Lõunapoolsel osal on aluspõhjaks Narva lademe dolomiit või dolomiitliivakivi ja liivakivi.

Pinnamood ja veestik. Soomaa tasandikulises pinnamoes hõlmavad savikatest setetest pinnakattega alad 33,4%, sealhulgas viirsavitasandikud 14,6%. Liivatasandikud on ulatuselt soode (32,3%) järel kolmandal kohal, võttes enda alla 21,4%. Pinnavormide kujunemise aja ja tingimuste poolest eristuvad mitmesugused tasandikud. Lääneosas (Surju-Tori vahemikus) domineerivad lõunasuunaliste viirudena uhutud moreenitasandikud ja voorjad kõrgemad alad, mis vahelduvad suhteliselt väikeste soode ja saviliivaste järvetasandikega. Esimesed on põllustatud ja teisi katavad peamiselt soostunud metsad. Tori-Kaansoo-Pärnjõe kolmnurk kahel poole Pärnu jõe keskjooksu on väga tasate vetthoidvate savimaadega (viirsavitasandikel), olles suuresti põllustatud ja kuivendatud. Mullad on seal viljakad kuid raskesti haritavad. See paikkond on Soomaa jõge tihedama asustuse (Tori, Jõesuu, Piistaoja,

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 12 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Vihtra, Suurejõe) ja teestikuga. Suurim soodevaheline savitasandik lahutab Kuresood ja Öördi raba. Viimasest ja Valgerabast kagusse, Sakala kõrgustiku läänejalamile jäävad märjad metsased liivatasandikud.

2.3.2. Soomaa rahvuspark koos kontaktalaga

Soomaa rahvuspark koos kontaktalaga moodustub viiest vallast (Tori, Vändra, Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani), ning 20 külast (Aesoo, Riisa, Rätsepa, Kaansoo, Leetva, Ivaski, Karjaküla, Kibaru, Kootsi, Lemmakõnnu, Metsküla, Paelama, Sandra, Iia, Laane, Tipu, Tohera, Uia, Vanaveski, Tohvri), mis jäävad või ulatuvad rahvuspargi territooriumile.

Piirkonda iseloomustab kontaktala otsene mõju ja orienteeritus rahvuspargile, kus on soovitud asustus, arenenud teenuskeskused ja kättesaadavad teenused. Piirkonnas on nii püsi- kui ka hooajalised elanikud. Toimib füüsiline ja sotsiaalne taristu. Majandustegevusel puuduvad ranged piirangud. Tegutsevad väike-ettevõtted, kelle tegevus on seotud rahvuspargis teenuste pakkumisele. Rahvuspargi ja kontaktala piiril, rahvusparki viivatel ühendusteedel asuvad rahvuspargi piiritähised.

Looduskaitselistest väärtustest asuvad Soomaa rahvuspargi kontaktalas Pärnu jõe hoiuala, Navesti hoiuala, Kaansoo mesimuraka kasvuala, Saarjõe maastikukaitseala, Lehtsaare looduskaitseala, Leppoja looduskaitseala; arvukad metsise, väike-konnakotka ja kanakulli püsielupaigad. Kaitsavatest looduse üksikobjektidest asuvad kontaktalas Päkapikumänd, Ratta rändrahn, Viie valla piirikivi, Labidakivi, Murru pärnad ja Ristimänd.

2.3.3. Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspargi (moodustatud 8. detsembril 1993) kaitse-eesmärgiks on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi ja kaitsealuste liikide kaitse. Rahvuspargi maa-ala (39 640 ha) jaguneb kaitse-eeskirja alusel vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele reservaadiks, kahekümne üheksaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Püsiasustus paikneb valdavalt jõgede kallastel, asustus on koondunud peamiselt kolme külasse: Riisa, Tipu ning Sandra. Teenused kohapeal praktiliselt puuduvad, tegutsevad üksikud turismiettevõtted ja talumajapidamised.

Rahvuspargi territooriumil elab 44 liiki imetajaid (haruldaseim on lendorav), 183 linnuliiki (146 neist pesitsejad) ja 5 liiki käsitiivalisi. Rahvuspargi vetesse jäävatest veekogudest on leitud 24 liiki kalu. Üldlevinud liikideks on haug, särg ja viidikas. Registreeritud on 4 liiki roomajaid ja 6 liiki kahepaikseid. Inventeeritud on 539 soontaimeliiki, 20 samblaliiki, 360 seeneliiki ja 119 samblikku. Rahvuspargis on üks kaitsealune üksikobjekt – Lemmjõe tamm.

Pinnamood ja veestik. Soomaa rahvuspark hõlmab Soomaa maastikurajooni kesk- ja kirdeosa. Rahvuspargi maastikustruktuuri iseärasuse määravad suuresti hilisjääaegsete järvede kokku kasvamisel ja savipõhjaliste nõgude soostumisel tekkinud rabade paksud turbalasundid, mistõttu nad moodustavad omamoodi saari jõgede üleujutuste korral.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 13 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Rabade kui kõrgsoode laugastike ja älvestikega pind - rabalava – on 4-6 m kõrgem, kui nende vahele ja kõrvale jäävad mineraalmaised järve- ja jõetasandikud. Ala kirdeosa läbib Navesti jõe alamjooks, peamiseks kohalikuks veesooneks on Halliste oma lisajõgedega (Raudna, Lemmjõgi). Keskmiselt igal kolmandal kevadel on eriti kõrge suurvesi. Vesi madaldub aeglasemalt kui tõusis. Valgeraba idapiiril asuvad ligi 1,2 km pikkuse ahelikuna Balti jääpaisjärve rannikul kujunenud Ruunaraipe ja Miiliaugu luited, mis kõrguvad omakorda kuni 12 m üle rabapinna. Järvi Soomaal sisuliselt pole, suurim on Öördi rabajärv (4,4 ha).

Muld ja taimkate. Soomaa mitmekesise ja eripalgelise maastiku kujunemisel on oluline Soomaa jõgede väike lang, mis on põhjustanud jõesängide suure looklevuse ja arvukate sootide tekke. Aeglase voolu tõttu on soodustatud peeneteraliste setete edasikandumine ja settimine suuveega lammile ja seal lammimuldade kujunemine. Kaldavallide kujunemine jõgede kaldal on omakorda loonud eeldused lammimetsade kasvamiseks. Märjad glei- ja turvastunud muldadega mineraalmaad moodustavad Soomaast 53%, koos soodega 85,3%. See on määranud piirkonna maaharimise võimalused. Viimastel aastakümnetel on põllumajandusmaad olnud vaid 16% pindalast. Maakattekaardi järgi on looduslikus taimkattes rabade (18,7%) kõrval suur osatähtsus Halliste ja Raudna jõe kallastel kasvavatel (lammi-)lodusanglepikutel. Neis metsades kasvavad ülarindes ka haab, kuusk, kask (Pääsma laas, Lemmjõe keelemets, Kuusekäära mets). Lühemalt aega kõrgveega üleujutatud savikatel aladel kasvavad väiksemal pinnal laialehiste liikidega (jalakas, saar, pärn, tamm) lammi- ja salumetsad. Üleujutatavate jõgede kallastel kasvavad mitmel pool tiheda ja lopsaka rohustuga märjad ja soostunud lamminiidud. Halliste jõe keskjooksul Tõramaal leidub hõredat puisniitu, kus puudest kasvavad tamm, saar, raagremmelgas. Märgi leede- gleimuldade ja turvastunud muldadega liivatasandikke katavad enamasti rabastunud metsad, sinika ja karusamblamännikud, harvem ka kaasikud. Savise lõimisega muldadel on mitmes kohas ürgmetsailmelisi osja kasvukohatüübi segapuistuid. Luitelistele aladele on iseloomulikud kuivad sambliku ja kanarbikumännikud.

Pärandkultuur. Pärandkultuuriks on Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskavaks nimetatud pärandobjekte, kultuuriloolisi objekte ja kultuuritraditsioone. Pärandobjektideks on taliteed, taluasemed, rippsillad ja heinaküünid. Kultuurilooliste objektidena on esile tõstetud Hüpassaare majamuuseumi, Pauna talu, Päästala talu, Tipu kooli, Särgoja kõrtsi, Oksa aita, Karusekose metsavahi kordoni, Toonoja küla ja Mardi talu. Kultuuritraditsioonidena nimetatakse ühepuulootsikud, heinategu, rahvapärimusi ja külajutte, üleujutusaegset elulaadi ning ajaloolist asustusstruktuuri.

2.3.4. Riiklikud kultuurimälestised Soomaa planeeringualal

Kultuuripärandiks loetakse teatud väärtuskriteeriumidele vastavad objektid või nähtused ning mida seetõttu peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele. Kultuuripärand on mineviku traditsioonide ja vaimsete saavutuste tulemus ning tunnistus.

Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 14 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · · arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus (allikas: Muinsuskaitseameti koduleht).

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 2 kohaselt on mälestis riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.

MuKS § 3 lg 4 järgi võib mälestised liigitada arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestisteks.

Ajaloomälestisi Soomaa planeeringualal 21, nt Suure-Jaani kirikuaed ja kalmistu, II maailmasõjas hukkunute mälestusmärk, Sindi ministeeriumikooli hoone, Kurgja talu. Soomaa teemaplaneeringu kontaktalasse jäävad Kaansoo kalmistu; Hüpassaare talu (maja, kus elas ja töötas Mart Saar); Johan Köhleri kodukoht, Lubjassaare talu;

Arheoloogiamälestisi Soomaa planeeringualal on 13, nt muistne sild „Poola sild“, kiviaja asulakoht „Lepakose“, kalmistu „Kadakamägi“. Soomaa teemaplaneeringu kontaktalasse jäävad muistne sild "Poola sild" ja 2 kalmistut Metsaküla külas.

Ehitis- ehk arhitektuurimälestisi Soomaa planeeringualal on 118, sh arhitektuurimälestiste alasid 12, nt Suure-Jaani pastoraadi peahoone, Suure-Kõpu mõisa peahoone, Sindi kalevivabriku hoone, Taali mõisa sepikoda jne. Soomaa teemaplaneeringu kontaktalasse jääb kaks arhitektuurimälestise ala – kalmistud Tohera külas ja Aesoo külas.

Valdav osa kultuurimälestisi asub Suure-Jaanis, Kõpu, Tori alevikes ja Sindi linnas.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 15 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

2.4. Natura eelhindamine

2.4.1. Üldised põhimõtted

Natura 2000 on üle-euroopaline kõrge loodusväärtusega alade võrgustik, mille eesmärgiks on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Eestis on Natura alade kaitseks nendele aladele moodustatud vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualad või püsielupaigad.

Natura hindamine on kavandatava tegevusega ja strateegilise planeerimisdokumendi (kava, planeering) elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ning kaitstavatele liikidele. Natura hindamine jaguneb neljaks etapiks: eelhindamine, asjakohane hindamine, alternatiivide kaalumine ja erandi tegemine.

Natura eelhindamise eesmärgiks on prognoosida kavandatava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale (kas eraldi või koos teiste tegevustega) ning hinnata, kas tegemist on olulise mõjuga, oluline mõju ei ole välistatud (oluline mõju ei ole teada) või on oluline mõju välistatud.

Natura ala kaitse-eesmärk – ala kaitse-eesmärgi määravad ära loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ja lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud ning linnudirektiivi I lisa liigid ja I lisast puuduvad rändliigid.

Ala kaitse-eesmärgi ja ala terviklikkuse omavaheline suhe – ala kaitse-eesmärgid on saavutatud kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis.

Ala terviklikkus ehk sidusus – on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik, ja vastupidi. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi.

Elupaiga soodne seisund – looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.

Liigi soodne seisund – kui asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 16 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · · asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.

Ettevaatusprintsiip - on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. Printsiibi rakendamine on eriti oluline Natura eelhindamise puhul.

Vastavalt juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (KeMÜ, 2013) on kõrgema astme strateegilistel planeerimisdokumentidel üldine iseloom ja sellest tulenevalt madal täpsusaste. Kõrgema astme dokumentide Natura hindamine piirdub üldjuhul Natura eelhindamisega. Kui eelhindamise tulemusena selguvad detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset infot mõju määratlemiseks, tuleb jätkata nende tegevuste hindamisel asjakohase hindamisega projekti detailsuse tasandil. Natura eelhindamise peatüki koostamisel on lähtutud nimetatud põhimõtetest.

2.4.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatavaks tegevuseks on Soomaa piirkonna teemaplaneeringu koostamine kehtivate Viljandimaa ja Pärnumaa maakonnaplaneeringute täpsustamiseks, piirkonna erinevate arengudokumentide sidumiseks ja vastuolude lahendamiseks ning ettepanekute tegemiseks kaitseala kasutamistingimuste täpsustamiseks. Ruumilist arengut ja prioriteete kavandatakse aastani 2030+, muuhulgas sõnastatakse Soomaa rahvuspargi ja selle kontaktala arengustsenaariumid. Täpsemad teemaplaneeringu eesmärgid on kirjeldatud eelhinnangu peatükis 2.1.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 17 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

2.4.3. Planeeringualale jäävate Natura alade iseloomustus

Joonis 2. Natura 2000 võrgustiku alad planeeringualal (Allikas: Keskkonnaregister 2015)

Natura 2000 võrgustiku aladest jääb Soomaa piirkonna teemaplaneeringu alale 2 linnuala ja 11 loodusala. Kaitsealade paiknemist planeeringuala suhtes iseloomustab joonis 2, ülevaade alade kaitse-eesmärkidest on esitatud tabelis 2.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 18 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Tabel 2. Planeeringualale jäävate Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus Natura Pindala Planeeringu- Kaitse-eesmärgid 2000 ala (ha) alal (ha) Soomaa 40240,2 40240,2 Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide loodusala elupaikade kaitse. EE0080574 Kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), rabad (7110), vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0), lammi-lodumetsad (91E0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: saarmas (Lutra lutra), harilik lendorav (Pteromys volans); laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojalise jõekarp (Unio crassus); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); Soomaa 40240,2 40242,2 Linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate linnuala rändlinnuliikide elupaikade kaitse. EE0080574 Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: karvasjalg- kakk (Aegolius funereus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas(Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must- toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), karvasjalg-viu e taliviu(Lagopus lagopus), punaselg- õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus); Kikepera 10407,2 4971,2 Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kaljukotkas (Aquila linnuala chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra),

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 19 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

EE0040316 karvasjalg-viu e taliviu (Lagopus lagopus), metsis e mõtus (Tetrao urogallus); Kanaküla 55,8 55,8 Kaitstav elupaigatüüp: vanad loodusmetsad (9010). loodusala Liik, kelle elupaika kaitstakse: väike- EE0040310 punalamesklane (Cucujus cinnaberinus); Pärnu jõe 859,9 645,9 Kaitstavad elupaigatüübid: liigirikkad niidud loodusala lubjavaesel mullal (6270), niiskuslembesed EE0040345 kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510); Tori põrgu 2,1 2,1 Kaitstavad elupaigatüübid: liivakivipaljandid (8220), loodusala koopad (8310); EE0040360 Navesti jõe 9,7 9,7 Kaitstav elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260). Liigid, loodusala kelle elupaiku kaitstakse: harilik hink (Cobitis taenia), EE0040333 harilik võldas (Cottus gobio); paksukojalise jõekarp (Unio crassus); Tellissaare 352,7 352,7 Kaitstavad elupaigatüübid: rabad (7110), siirde- ja loodusala õõtsiksood (7140), siirdesoo- ja rabametsad (91D0); EE0040357 Saarjõe 1758,9 625,9 Kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), loodusala sinihelmika kooslused (6410), lamminiidud (6450), EE0060121 allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik võldas (Cottus gobio); paksukojalise jõekarp (Unio crassus); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); Lepakose 27,2 27,2 Kaitstav elupaigatüüp: lamminiidud (6450); loodusala EE0080523 Leppoja 378 378 Kaitstavad elupaigatüübid: rabad (7110), vanad loodusala loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad EE0080510 (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Liik, kelle elupaika kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); Kahvena 720,9 720,9 Kaitstavad elupaigatüübid: rikutud, kuid loodusala taastumisvõimelised rabad (7120), vanad EE0080521 loodusmetsad (9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0); Kosemäe 47,3 47,3 Kaitstav elupaigatüüp: vanad loodusmetsad (9010); loodusala EE0040319

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 20 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

2.4.4. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Soomaa piirkonna teemaplaneering ei ole otseselt seotud ega vajalik Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks.

2.4.5. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonna täpsustamine

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu ala on vastavalt loodusoludele, asustusele ning majandustegevusele jaotatud kolme vööndisse: Soomaa rahvuspargi territoorium, rahvusparki ümbritsev kontaktala ning mõjuala. Rahvuspari ümbritsev kontaktala moodustub 20 külast: Aesoo, Riisa, Rätsepa, Kaansoo, Leetva, Ivaski, Karjaküla, Kibaru, Kootsi, Lemmakõnnu, Metsküla, Paelama, Sandra, Iia, Laane, Tipu, Tohera, Uia, Vanaveski ja Tohvri.

Teemaplaneeringus määratletakse maakasutustingimused rahvuspargi ja kontaktala kohta. Mõjualale maakasutustingimusi ei määrata. Mõjualas on maakasutus üldjuhul eelnevalt määratletud valdade üldplaneeringutega. Teemaplaneeringuga ei kavandata mõjualasse ka uusi hoonestusalasid. Lähtudes eelöeldust jäävad Natura 2000 võrgustiku aladest terves ulatuses planeeringu mõjupiirkonda Soomaa loodus- ja linnuala, Leppoja loodusala ning Navesti loodusala; osaliselt Saarjõe loodusala ja Kikepera linnuala. Valdav osa teemaplaneeringu alast ja tegevustest jääb Soomaa loodus- ja linnualale.

2.4.6. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Mõjusid kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele on eelhinnatud planeeringu eesmärkide (sh teadaolevate täpsemate tegevuste) kaupa.

Hinnang Natura aladele on antud järgmisel skaalal:

· Otsene positiivne mõju, aitab kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele · Mõju puudub, on marginaalne · Mõju on ebaselge · Pigem ei aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele, võimalik on negatiivse mõju tekkimine

Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõjude prognoosimine Teemaplaneeringu Kavandatava Natura eelhinnang eesmärk alamtegevuse kirjeldus Turismi järjepidevuse Jõgede läbitavuse Mõju ebaselge. Jõed ja ojad (3260) hoidmine parendamine seda on üks Natura kaitstavaid tõkestavate risu ja elupaigatüüpe (Soomaa, Navesti, tammide eemaldamisega Saarjõe loodusalad), Võimalik vastuolu elupaiga soodsa seisundi säilitamisega sh võimalikud veerežiimi muutused. Tegevus vajab nö

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 21 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

projektitasandil (detailplaneering, projektitaotlus, tegevuse kooskõlastustaotlus) mõjude täpsemat analüüsimist ja Keskkonnaametiga kooskõlastamist. Ulvi (Venesauna), Sollu- Mõju puudub. Ulvi (Venesauna) Veski ja Konaaidu talu planeeritav rippsild) ei ole avalikuks rippsildade kavandamine kasutamiseks. Sollu-Veski rippsild jääb rahvuspargi piirile, ei kattu Natura elupaigatüüpidega. Konaaidu talu rippsild ei asu Natura alal, jääb rahvuspargist välja. Soomaa südame Mõju puudub või on positiivne. matkatee kavandamine Matkatee ei läbi Natura elupaigatüüpe, suurem osa matkateest on erinevate õpperadade osas olemas. Matkatee kavandamine võimaldab kontrollitult suunata turistide liikumist piirkonnas ning tutvustada rahvuspargi kaitse- väärtuseid. Veeteede võrgustiku Mõju puudub või on positiivne. arendamine (uued Randumissildade planeerimisel on randumissillad, infotahvlid) hoolikalt valitud asukohti. Randumissildade kavandamine on kooskõlas rahvuspargi kaitsekorralduskavaga, mille järgi on need vajalikud kaitsmaks jõekaldaid erosiooni eest. Infostendide ja viitade Mõju puudub. Infostendide ühtse süsteemi välja uuendamine (vanade täätamine ja korrastamine väljavahetamine) ja ühtlustamine on ka üks kaitsekorralduslike meetmeid. Samuti haakub tegevus RMK Soomaa rahvuspargi külastuskorralduskavaga. Rahvuspargis toitlustus- ja Mõju puudub kui toitlustus- ja majutuskohtade välja majutuskohtade rajamisel lähtutakse arendamine olemasolevast asustusest. Uude kohta toitustus- või majutuskoha rajamisel tuleb hinnata selle mõju kaitsealale. Kõrtsi-Tõramaa vaatetorni Mõju puudub. Asukoht hea, kavandamine kavandatav torn paikneb Soomaa

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 22 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

looduskeskuse juures. Asustusalade Asustusala laiendamine Mõju puudub, laiendataval alal ega laiendamine, uute Riisa külas lähinaabruses ei asu Natura kavandamine elupaigatüüpe. Laiendatav ala asub kultuurrohumaal, rahvuspargi piiranguvööndis. Ajalooliste talukohtade Mõju puudub. Vanade taastatavate kasutuselevõtt talukohtade väljavalikul Soomaal on arvestatud ka Natura väärtustega, st talukohad ei kattu Natura elupaikade või liikidega. Projekteerimis- ja Mõju puudub. ehitustingimuste täpsustamine vanade talukohtade taastamisel Üleujutusalade Kasutustingimuste Mõju puudub või on positiivne. piiritlemine määramine üleujutusalal Üleujutusalad Soomaal kattuvad suures osas Natura elupaigatüüpidega, seega on oluline teadvustada üleujutusohuga alasid ja hoiduda selliste alade hoonestamisest. Ettevõtlusalade sh Uue tööstusala määramine Mõju puudub, nn tööstusala on põllumajandusalade Tipu külla kavandatud endiste laiendamine, uute põllumajandushoonete kavandamine territooriumile, rahvuspargi piiranguvööndis. Lähialal ei asu inventeeritud Natura elupaigatüüpe või liike Tehnilise Kõpu-Tõramaa-Jõesuu Mõju ebaselge. Teekatte mustkatte taristuelementide kruusakatte mustkatte alla alla viimine võib oluliselt suurendada parendamine viimine rahvusparki läbivat transiitliiklust. Transiitliikluse oluline suurenemine võib vähendada Soomaa loodus- ja linnuala terviklikkust. Transiitliikluse vältimiseks ja vähendamiseks on vajadusel (liiklusloenduse põhjal) oluline rakendada leevendavaid meetmeid: sõidukiiruse piiramine, massipiirang. Jalg- ja jalgrattatee Mõju ebaselge. Lahendus vajab nö rajamine Kõpu-Tõramaa- projektitasandil (detailplaneering, Jõesuu maantee lõigule projekteerimistingimused, ehitusprojekt) mõjude täpsemat

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 23 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

analüüsimist ja Keskkonnaametiga kooskõlastamist. Juhul, kui jalg- ja jalgrattatee paigutatakse kokku sõiduteega, mõju puudub. Tuletõrjetiikide rajamine Mõju puudub, sest tiikide majandusmetsa kavandamist nähakse ette tuleohutuse tagamiseks väljapoole Natura alasid, majandusmetsa. Metsakuivendussüsteemide Mõju puudub, juhul kui hooldus ja uuendamine metsakuivendussüsteemi hooldatakse ja uuendatakse majandusmetsas. Natura aladel (sh Soomaa) tuleb hoiduda uute kuivendussüsteemide rajamisest ning olemasolevate hooldamisest, välja arvatud riigi hooldatavad olulised eesvoolud. Maardlate ja Teemaplaneeringuga Mõju puudub, sest planeeringuga ei maavaraga seotud maavaradega seotud kavandata maardlate alade aladele täiendavaid kasutuselevõttu, samuti ei seata kasutamistingimuste kasutustingimusi ei täiendavaid kasutustingimusi määratlemine määrata Detailplaneeringu Planeeringuga ei peeta Mõju puudub. kohustusega alade vajalikuks täiendavaid määratlemine detailplaneeringu kohustusega alasid määrata. Ajaloolis- Pärandkultuuriobjektide Mõju Natura aladele puudub, oluline kultuurilooliselt säilitamine ja Soomaa rahvuspargi kaitse- seotud alade eksponeerimine eesmärkide (kultuuripärand) määratlemine seisukohast. Vanade talukohtade Otsene positiivne mõju, mis on sobilik niitmine eksponeerimise näiteks väike-konnakotkale (LD I), eesmärgil käsitiivalistele, mosaiikmaastike linnustikule ja taimede liigirikkuse säilimiseks. Sotsiaalse taristu Teenuskeskuste Mõju puudub, sest teenuskeskused, toimimise tugevdamine ja erinevate mida kavandatakse tugevdada, kavandamine teenuste pakkumine asuvad väljaspool Natura alasid. Rohelise võrgustiku Rohelise võrgustiku ala Otsene positiivne mõju, alade täpsustamine kasutamise tingimuste rohevõrgustiku alade ja tingimuste täpsustamine täpsustamine aitab osaliselt kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele, sest suurendatakse looduslike alade

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 24 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

sidusust ja uuendatakse kasutustingimusi.

Väärtuslike maastike Väärtuslike maastike Otsene positiivne mõju, sest ka alade tingimuste täpsustamine Soomaa rahvuspark on valitud kasutamistingimuste väärtuslikuks maastikuks. Aitab kavandamine osaliselt kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele, sest väärtustatakse ka looduspärandit

2.4.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena leiti, et teemaplaneeringu elluviimine ei ole vajalik Natura 2000 võrgustiku alade kaitse korraldamiseks.

Tabelist 3 selgub, et kolme tegevuse puhul jääb mõju ebaselgeks. Seda põhjusel, et hindamise aluseks olev strateegiline planeerimisdokument on liiga üldise iseloomuga ja ei võimalda konkreetse tegevuse hindamiseks vajalikku täpsusastet, mille põhjal saaks mõju negatiivsuse või positiivsuse osas täpsemaid järeldusi teha. Tegevused, mille puhul mõju olemus jääb ebaselgeks on jõgede läbitavuse parendamine seda tõkestavate risu ja tammide eemaldamisega, Kõpu-Tõramaa-Jõesuu kruusakatte mustkatte alla viimine ja jalg- ja jalgrattatee rajamine Kõpu-Tõramaa-Jõesuu maantee lõigule. Kõnealused tegevused ei ole otseselt vastuolus Natura alade kaitsepõhimõtetega, kuid vajavad madalamal planeeringutasandil (detailplaneering) või projektitasandil (projekteerimistingimused, ehitusprojekt, projektitaotlus, kooskõlastustaotlus jne) olulist täpsustamist, mõjude täpsemat analüüsimist ja leevendavate meetmete kavandamist.

Ülejäänud tegevuste osas võib öelda, et planeeringu elluviimine ei killusta Natura võrgustiku alade elupaiku ega rändeteid. Natura alade terviklikkuses ja funktsioonis olulisi muutusi ei toimu. Seega olulist mõju mõjupiirkonda jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele ja seal kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole ette näha mistõttu ei ole Natura asjakohase hindamise läbiviimine vajalik.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 25 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

2.5. Hinnang mõjutatavale keskkonnale

Käesoleva peatüki koostamisel on arvesse võetud planeeringuga kavandatatud tegevust (ptk 2.1.), seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega (ptk 2.2.), mõjutatavat keskkonda (ptk 2.3.), lähtudes võimalikest kumuleeruvatest mõjudest, mõjude kestvusest, suurusest, ruumilisest ulatusest, pöörduvusest, toimest, sagedusest, ilmnemise tõenäosusest ning avariiohtudest. Tabel 4 on koostatud, tuginedes Maves AS (2010) metoodikale.

Tabel 4. KeHJS eelhindamise kriteeriumid Kriteerium Kirjeldus Olulise negatiivse mõju eeldus 1. Ala Planeeringualas asuvatel kõikidel maakasutus omavalitsustel on kehtestatud Olulise negatiivse mõju eeldus üldplaneeringud. Planeeringuga loodusväärtustele puudub. jäävad kehtima kõik planeeringualas Soomaa rahvuspargi alal kehtestatud üldplaneeringud ja neis tegevuste kavandamisel on sätestatud tingimused lähtutud kaitseala kaitse- detailplaneeringute koostamiseks. eeskirjast, kaitsekorralduskavast Planeeringus määratakse ja kehtivatest õigusaktidest. maakasutustingimused vaid rahvuspargi ja kontaktala kohta. Tingimused Rahvuspargi ala aktiivsem on määratud näiteks asustuse kasutuselevõtt (sh turismi (traditsiooniline asustus, ehitamine soodustavate tegevuste üleujutusaladel, asustuse suunamine, planeerimine) võib mõjutada soovituslikud projekteerimistingimused), kohalikke elanikke. Oluline on turismi ja rekreatsiooni, metsade kohalikke elanikke mõjutavate majandamise, vabasektori, tehnilise tegevuste planeerimisse taristu ja turvalisuse osas. kaasata kohalikku kogukonda. Konkreetsemalt on kavandatud Vajadusel tuleb kaaluda asustuse osas elamualade ja tööstusala leevendate meetmete rajamine Riisa külas, vanade ajalooliste rakendamist. talukohtade kasutuselevõtt; tehnilise taristu objektidest kruusateede rekonstrueerimine, teede taastamine või tolmuvaba katte panek; turismiobjektidest infostendide ja ühtse viitade süsteemi arendamine, uute matkaradade, tornide, rippsildade, randumiskohtade kavandamine. 2. Ala Piirkonna (rahvuspark koos Olulise negatiivse mõju eeldus loodusvarad (sh kontaktalaga) peamisteks puudub omadused ja maavaradeks on turvas, liiv ja kruus. taastumisvõime) Kaevandamine rahvuspargis on keelatud, mistõttu on maavarad arvel reservvaruna. Teemaplaneeringuga ei kavandata uute karjääride rajamist, samuti ei seata tingimusi loodusvarade kasutamiseks 3. Keskkonna Soomaa piirkonna teemaplaneeringu Olulise negatiivse mõju eeldus vastupanuvõime koostamisel on võetud üldeesmärgiks puudub, kui projektitasandil (märgalad, kavandada tegevused lähtuvalt täpsustatakse tegevusi ja

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 26 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · · rannad ja rahvuspargi kaitse-eeskirjast rakendatakse leevendavaid kaldad, tulenevatest piirangutest. meetmeid. pinnavormid, metsad, Tegevused, mille puhul mõju olemus kaitstavad jääb ebaselgeks on jõgede läbitavuse loodusobjektid) parendamine seda tõkestavate risu ja tammide eemaldamisega (meetme ulatus teadmata), Kõpu-Tõramaa- Jõesuu kruusakatte mustkatte alla viimine (suureneb liikluskoormus, kasvab sõidukiirus ning kuna tee kulgeb läbi rahvuspargi, võib tekkida barjääriefekt) ja jalg- ja jalgrattatee rajamine Kõpu- Tõramaa-Jõesuu maantee lõigule (puudub teave, kas sõiduteele või sõidutee kõrvale). Kõnealused tegevused vajavad madalamal planeeringutasandil (detailplaneering) või projektitasandil (projekteerimistingimused, ehitusprojekt, projektitaotlus, kooskõlastustaotlus jne) olulist täpsustamist, mõjude täpsemat analüüsimist ja leevendavate meetmete kavandamist.

Mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele on hinnatud eelhinnangu ptk-s 2.4.

4. Keskkonna Teadaolevalt seosed selliste aladega Olulise negatiivse mõju eeldus vastupanuvõime puuduvad. puudub (alad, kus kehtivaid nõudeid on ületatud) 5. Keskkonna Soomaa rahvuspargis tiheasustusalasid Olulise negatiivse mõju eeldus vastupanuvõime ei ole, kontaktala lähistel on puudub (maareformi tiheasustusaladeks Tori-Jõesuu, Tori ja seaduses Kõpu alevikud. Nimetatud tähenduses tiheasustusaladel otseselt uusi tegevusi tiheasustusega ei ole kavandatud. alad) 6. Keskkonna Teemaplaneeringuga ei kavandata Olulise negatiivse mõju eeldus vastupanuvõime tegevusi, mis mõjutaksid negatiivselt puudub (ajaloo-, kultuuri- ajaloo-, kultuuri või arheoloogilise või väärtustega alasid. Planeeringuga arheoloogilise nähakse ette meetmeid väärtusega kultuuriväärtusega alade tutvustamiseks alad) ja eksponeerimiseks. 7. Tegevuse Teadaolevalt seosed selliste aladega Olulise negatiivse mõju eeldus tehnoloogiline puuduvad. puudub tase

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 27 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

8. Tegevuse Kavandatud tegevuse elluviimisel Olulise negatiivse mõju eeldus raames lähtutakse kehtivates puudub kasutatavad looduskaitsepiirangutest, kasutatakse loodusvarad võimalusel optimaalselt ja eesmärgipäraselt looduslikke ressursse. 9. Tegevuse Teemaplaneeringuga ei kavandata Olulise negatiivse mõju eeldus jäätme- ja tegevusi, kus ehitamine või hilisem puudub energiamahukus haldus oleks energia- või jäätmemahukas. 10. Lähipiirkonna Soomaa rahvuspargi ja kontaktalas on Olulise negatiivse mõju eeldus teised teadolevalt kehtestatud järgmised puudub tegevused detailplaneeringud: Vihusauna katastriüksuse detailplaneering (Riisa küla), Tipu Looduskooli detailplaneering (Tipu küla), Linnu-Tiiru katastriüksuse detailplaneering (Tipu küla), Reimani puhkeala detailplaneering (Vanaveski küla). Rahvusparki jäävad planeeringud arvestavad kaitseala kaitserežiimiga, samuti on need oma eesmärkidelt kooskõlas teemaplaneeringu eesmärkidega. 11. Tegevuse Uute elamualade, tööstusala Olulise negatiivse mõju eeldus tagajärg - kavandamine, ajalooliste talukohtade puudub veesaastus kasutuselevõtt toimub väljaspool üleujutusala. Uute hoonestusalade kavandamisel lähtutakse kehtivatest normidest ja õigusaktidest. 12. Tegevuse Teadaolevalt seosed selliste aladega Olulise negatiivse mõju eeldus tagajärg – puuduvad. puudub pinnase saastus 13. Tegevuse Teadaolevalt seosed selliste aladega Olulise negatiivse mõju eeldus tagajärg – õhu puuduvad. puudub saastus 14. jäätmeteke Planeeringuga ei kavandata tegevusi, Olulise negatiivse mõju eeldus millega kaasneks oluline jäätmeteke. puudub Olmejäätmete käitlemine on valdades reguleeritud vastavalt kehtivatele jäätmehoolduseeskirjadele 15. Tegevuse Planeeringuga on kavandatud Olulise negatiivse mõju eeldus tagajärg –müra tegevused mitmete kruusateede puudub, kui rakendatakse ja vibratsioon mustkatte alla viimiseks, leevendavaid meetmeid. rekonstrueerimiseks või taastamiseks, mis üldjuhul on positiivse mõjuga. Mustkatte alla kavandatakse viia ka Kõpu- Tõramaa-Jõesuu maantee, mis võib kaasa tuua liikluskoormuse (sh müra) olulise kasvu ja sõidukiiruse suurenemise. Teelõigu rekonstrueerimisel tuleb kindlasti kavandada leevendavaid meetmed (liiklemiskiiruse piiramine,

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 28 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

massipiirang, kergliiklustee rajamine) 16. Tegevuse Teadaolevalt seosed selliste aladega Olulise negatiivse mõju eeldus tagajärg – puuduvad. puudub valgus, soojus ja kiirgus 17. Tegevuse Teadaolevalt seosed selliste aladega Olulise negatiivse mõju eeldus tagajärg – lõhn puuduvad. puudub 18. Tegevuse Planeeringus kavandatud tegevustega Olulise negatiivse mõju eeldus avariiolukorrad uusi avariiolukordi ei looda. puudub (sh esinemise Planeeringuga kavandatakse võimalikkus) meetmeid ja tegevusi jalgsi ja jalgrattaga liiklemise turvalisuse tõstmiseks ja turistide turvalisuse suurendamiseks üleujutusperioodil. Planeeringuga kavandatud randumissillad vähendavad jõekallaste erosiooni. 19. Tegevuse Rahvuspargis kavandatavad tegevused Olulise negatiivse mõju eeldus tagajärg – on kooskõlas kaitseala kaitse-eeskirjaga. puudub kaitstavale Nt olulisemad ruumilise mõjuga loodusobjektile tegevused (uued asustusalad, tööstusala) on kavandatatud rahvuspargi piiranguvööndisse. Mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele on kirjeldatud eelhinnangu ptk-s 2.4 20. Ala Ala niiskusrežiimi ei muudeta. Olulise negatiivse mõju eeldus niiskusrežiim Teemaplaneeringus on arvesse võetud puudub kohalikke iseärasusi, sh märgalade asukohti ja võimalikku üleujutusohtu. Piirkonnas valitsevad keskkonnatingimused on asustuse kavandamise osas suunava iseloomuga. Uute elamualade, tööstusala kavandamine, ajalooliste talukohtade kasutuselevõtt toimub väljaspool üleujutusala.

Analüüsides planeeringuga kavandatud tegevusi KeHJS eelhindamise kriteeriumide suhtes leiti, et olulise negatiivse mõju avaldumise eeldused valdavalt puuduvad. Keskkonna vastupanuvõime (märgalad, rannad ja kaldad, pinnavormid, metsad, kaitstavad loodusobjektid) hindamisel aga leiti, et tegevused, mille puhul mõju olemus jääb ebaselgeks on jõgede läbitavuse parendamine seda tõkestavate risu ja tammide eemaldamisega (meetme rakendamise ulatus ei ole teada), Kõpu-Tõramaa-Jõesuu kruusakatte mustkatte alla viimine (suureneb liikluskoormus, kasvab sõidukiirus ning kuna tee kulgeb läbi rahvuspargi, võib tekkida barjääriefekt) ja jalg- ja jalgrattatee rajamine Kõpu- Tõramaa-Jõesuu maantee lõigule (puudub teave, kas sõiduteele või sõidutee kõrvale). Kõnealused tegevused vajavad madalamal planeeringutasandil (detailplaneering) või projektitasandil (projekteerimistingimused, ehitusprojekt, projektitaotlus, kooskõlastustaotlus

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 29 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · · jne) olulist täpsustamist, mõjude täpsemat analüüsimist ja leevendavate meetmete kavandamist.

Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad

KeHJS § 33 lg 6 sätestab, et strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul Soomaa piirkonna teemaplaneering) elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Nn asjaomaste asutuste hulka võib kuuluda nt erinevad ministeeriumid ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, maavalitsus, kohaliku omavalitsuse organ ja teised.

Pärnu Maavalitsus ja Viljandi Maavalitsus küsisid novembris 2015 KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning KSH eelhinnangule seisukohti järgmiselt asutustelt ja organisatsioonidelt: Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Maanteeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maa-Amet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Tori Vallavalitsus, Vändra Vallavalitsus, Kõpu Vallavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Suure-Jaani Vallavalitsus, Surju Vallavalitsus, Paikuse Vallavalitsus, Sindi Linnavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Tipu looduskool ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Muinsuskaitseamet esitas oma seisukohad 23.11.2015 kirjaga nr 1.1-7/2555-1. Amet on seisukohal, et olulise negatiivse mõju avaldumise eeldused puuduvad ja teemaplaneeringu KSH läbiviimine ei ole vajalik. Muinsuskaitseamet juhtis tähelepanu eelhinnangus esinevale terminoloogilisele ebatäpsusele, mis vajab korrigeerimist.

Keskkonnaministeerium esitas oma seisukohad 25.11.2015 kirjaga nr 11-2/15/9394-4. Ministeerium nõustus eelhinnangus esitatud järeldusega, mille kohaselt hindamise aluseks olev strateegiline planeerimisdokument on liiga üldise iseloomuga ja ei võimalda konkreetse tegevuse hindamiseks vajalikku täpsusastet, mille põhjal saaks mõju negatiivsuse või positiivsuse osas täpsemaid järeldusi teha. Ministeerium rõhutab, et tegevuste puhul, kus on hinnatud, et mõju jääb ebaselgeks, tuleb järgneval, madalamal planeeringutasandil või projektitasandil läbi viia mõjude täpsem analüüs ja vajadusel algatada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine. Ühtlasi esitas ministeerium oma ettepanekud KSH eelhinnangu täpsustamiseks.

Teised asjaomased asutused täiendavaid märkuseid või ettepanekuid KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning KSH eelhinnangule ei esitanud, nõustudes seega, et teemaplaneeringu koostamisel ja rakendamisel olulise negatiivse mõju avaldumise eeldused puuduvad ja teemaplaneeringu KSH läbiviimine ei ole vajalik.

KSH eelhinnangut on täiendatud asjaomaste isikute ja asutuste seisukohtade alusel.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 30 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Hindamistulemuste kokkuvõte ja järeldused

Soomaa piirkonna teemaplaneering koostatakse kehtivate Viljandimaa ja Pärnumaa maakonnaplaneeringute täpsustamiseks, piirkonna erinevate arengudokumentide sidumiseks ja vastuolude lahendamiseks ning ettepanekute tegemiseks kaitseala kasutamistingimuste täpsustamiseks. Ruumilist arengut ja prioriteete kavandatakse aastani 2030+, muuhulgas sõnastatakse Soomaa rahvuspargi ja selle kontaktala arengustsenaariumid. Teemaplaneeringu konkreetsemateks eesmärkideks on ruumilise arengu ja prioriteetide määramine, maa- ja veealade kasutamistingimiste määratlemine rahvuspargis, olulisemate sotsiaalsete ja tehnilise taristu objektide asukoha määramine, majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduste suurendamine, asustus- ja traditsioonilise elulaadi hoidmine, loodus- ja kultuuriväärtuste säilimine ning turismi järjepidevuse hoidmine. Planeeringuala (joonis 1) hõlmab Viljandimaal Kõpu, Viljandi (endine Pärsti) ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna. Planeeringuala on vastavalt loodusoludele, asustusele ning majandustegevusele jaotatud kolme vööndisse: Soomaa rahvuspargi territoorium, rahvusparki ümbritsev kontaktala ning mõjuala.

Analüüsides Soomaa piirkonna teemaplaneeringu seotust teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, selgus, et planeering ei ole vastuolus ühegi kehtestatud või eelnõu staadiumis planeerimisdokumendiga.

Teemaplaneeringu alale jääb 2 linnuala ja 11 loodusala, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Seetõttu viidi KSH eelhinnangu koostamise läbi ka Natura eelhindamine. Natura eelhindamise tulemusena leiti, et teemaplaneeringu elluviimine ei ole vajalik Natura 2000 võrgustiku alade kaitse korraldamiseks. Tabelist 3 selgub, et nelja tegevuse puhul jääb mõju ebaselgeks. Seda põhjusel, et hindamise aluseks olev strateegiline planeerimisdokument on liiga üldise iseloomuga ja ei võimalda konkreetse tegevuse hindamiseks vajalikku täpsusastet, mille põhjal saaks mõju negatiivsuse või positiivsuse osas täpsemaid järeldusi. Tegevused, mille puhul mõju olemus jääb ebaselgeks on jõgede läbitavuse parendamine seda tõkestavate risu ja tammide eemaldamisega, Kõpu-Tõramaa-Jõesuu kruusakatte mustkatte alla viimine ja jalg- ja jalgrattatee rajamine Kõpu-Tõramaa-Jõesuu maantee lõigule. Kõnealused tegevused ei ole otseselt vastuolus Natura alade kaitsepõhimõtetega, kuid vajavad madalamal planeeringutasandil (detailplaneering) või projektitasandil (projekteerimistingimused, ehitusprojekt, projektitaotlus, kooskõlastustaotlus jne) olulist täpsustamist, mõjude täpsemat analüüsimist ja leevendavate meetmete kavandamist.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 31 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Analüüsides planeeringuga kavandatud tegevusi KeHJS eelhindamise kriteeriumide suhtes leiti, et olulise negatiivse mõju avaldumise eeldused valdavalt puuduvad. Keskkonna vastupanuvõime (märgalad, rannad ja kaldad, pinnavormid, metsad, kaitstavad loodusobjektid) hindamisel leiti samuti, et tegevused, mille puhul mõju ulatus ja olemus jääb ebaselgeks on: jõgede läbitavuse parendamine seda tõkestavate risu ja tammide eemaldamisega (meetme ulatus ei ole teada), Kõpu-Tõramaa-Jõesuu kruusakatte mustkatte alla viimine (kuna tegemist on lühima teega Viljandi ja Pärnu vahel, võib suureneda liikluskoormus transiitliikluse näol, kasvab sõidukiirus ning kuna tee kulgeb läbi rahvuspargi, võib tekkida barjääriefekt) ja jalg- ja jalgrattatee rajamine Kõpu-Tõramaa- Jõesuu maantee lõigule (puudub täpsem teave, kas sõiduteele või sõidutee kõrvale). Kõnealused tegevused vajavad madalamal planeeringutasandil (detailplaneering) või projektitasandil (projekteerimistingimused, ehitusprojekt, projektitaotlus, kooskõlastustaotlus jne) olulist täpsustamist, mõjude täpsemat analüüsimist ja leevendavate meetmete kavandamist.

Arvestades läbiviidud eelhindamise tulemusi, sh asjaomaste isikute ja asutuste seisukohti, ei ole olulise keskkonnamõju avaldumist strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Seetõttu ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Soomaa piirkonna teemaplaneeringule vajalik.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 32 Soomaa piirkonna teemaplaneering – KSH eelhinnang · · ·

Kasutatud kirjandus

U. Lekk, T. Kalda. 2007. Pärnu jõgi. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus

T. Kalda (koost). 2007. Pärnumaa loodus. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus

T. Leito (koost). 2000. Soomaa rahvuspark. Eesti loodusfoto

Pärnumaa I osa, loodus,aeg, inimenene. 2008. Eesti Entsüklopeediakirjastus

Ivar Arold (koost). 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus

Pärnu Maavalitsus, Viljandi Maavalitsus, Keskkonnaamet. 2015. Soomaa piirkonna teemaplaneering, seletuskirja eelnõu

Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet

AS Maves (Karl Kupits). 2010. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/maves_eelhindamine_ksh.pdf

MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (R. Kutsar, A. Aunapuu). 2013. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/eelhindamise_juhend_0307.pdf

R. Kutsar. 2015. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/eelhindamise_juhend_0307.pdf

Keskkonnaregister -http://register.keskkonnainfo.ee/

Vabariigi Valitsuse korraldus nr 615-K, 5. augustist 2004 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri

Kasutatud kirjandus 33