TELLIJATELE KOOSTÖÖ Ametnikud vs. hea arhitektuur Keenia esindajatel huvi Noore Arhitekti võistlusel žürii eripreemiaga pärjatud Toomas Paaver ütleb, et riik ei hooli ava- e-residentsuse vastu likust ruumist ja arhitektuurivald- kond on halvasti organiseeritud. Keenia ettevõtjale Shukri Mohamud Farah’le on seni Eestis kõige huvitavamvam olnud Oma Maja e-Eesti showroom’i külastus. 8–9

Neljapäev, 14. mai 2015 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 91 (5218) 3 eurot 1,1221 0,8912 9,3267 55,6080 35,80 0,061% Odava bussi rünnak Odavate bussipiletitega turge vallutav Šoti ärimees

tuleb Eestisse. 2, 4–5

 ŠOTI miljardärist bussiärimees poseerib Glasgow’ lähedal Hollandis valmistatud amfiibbussiga. Eestis on liinidele oodata siiski tavalisi kahekorruselisi busse. FOTO: SCANPIX

IDEED TÖÖSTUS INVESTOR KOLUMN Poliitikud mängivad Mõõdikud annavad Nafta hinnatõus annab maksumänge juhile olulist teavet asjatuid lootusi Lauri Tabur: Riskide võtmise kultuur Selle asemel, et luua majandu- Ettevõtte tegevuse kohta tuleb Kuigi nafta hind on viimastel nä- algab alati organisatsiooni juhist. Hea ses pikemat visiooni ja kujunda- andmeid koguda, et juht teaks dalatel tublisti kosunud, hoiata- da ühtne seisukoht laenuvõtmise otsuseid langetada. Töötajatele vad analüütikud, et õige pea võ- juhi omaduste hulka kuuluvad julgus kohta, mängivad poliitikud mit- saab mõõdikute tähtsuse selgeks tab hind taas suuna alla. Nafta riskida ja võtta vastutust. me ettevõtja sõnul maksumän- teha palganumbri kaudu, näitab tootmine kasvab kiiremini kui ge. 12–13 kogemus. 16–17 nõudlus selle järele. 20–21 Parim juht 2014 avalikustab hea juhi seitse saladust. 18 TEGIJA 2 TOIMETUS Urve Palo tahab laenu võtta Kuigi valitsuses tervikuna valitseb riigivõla nu võtta. Sama on Eestile soovitanud ka OECD: seda suurendamise suhtes negatiivne eelhääles- eelkõige uute töökohtade loomise soodustamiseks, tus, julgeb sotsiaaldemokraadist ettevõtlus- infrastruktuuri arendamiseks ja tootlikkuse tõusule minister Urve Palo oma arvamuse selgelt välja öel- kaasa aitamiseks. Pole just igapäevane, et mõni mi- ÄRIPÄEV 14. mai 2015 da. Ta usub, et Eesti võiks selleks, et jõudsamalt are- nister avaldab oma seisukoha, mis valitsuskabineti toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] neda ja edukate Põhjamaade hulka jõuda, targalt lae- omaga vastuollu läheb.

TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS Juhi töölaud 20 aastat hiljem

Täna ja homme toimub Pärnus juba 20. juhtimiskonve- rents. Lisaks eestimaistele kogenud juhtidele on kohal legendaarne Jorma Ollila. Paremaid palu konverentsilt saad lugeda Äripäeva veebist. UURI ARIPAEV.EE-ST

NOKIA eksjuhist Jorma Ollilast sai 2006. aastal Royal Dutch Shelli juhatuse esimees.

PÄEVA FAKT 7 miljardit eurot on aprilli jooksul Kreeka pankadest raha väl- ja voolanud. ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

TSITAAT JUHTKIRI Eesti ei liigu edasi. Meil on vaja riske võt- ta ja muutusi teha. Aga tegutsejaid pole. Äripäeva juhtkiri 13.05 Šoti miljardär ähvardab HOMME Loe, mida paljastas Äripäeva eksperiment

LOE ÄRIPÄEVAST Eesti bussituru laiaks sõita

esti bussivedude turgu ootab ja tema ettevõtete kiirelt kasutusse paisatava ees suur segadus. Kohalikud raha varu niivõrd mahukas, et paarkümmend bussiärimehed on ärevil ja seda Konkurents bussi korraga välja osta pole mingi probleem. põhjusega: Soomes ja Poolas jõu- Eestis oleks sellise investeeringu tegemine mis E liselt turgu haaranud šotlasest on alati tahes vedajale korralik väljakutse. miljardär Brian Souter on Eesti turule sisse ki- hutamas. teretulnud Turul on alati õigus. Ent turg on kõigile üks ja Äripäeva hinnangul on igasugune konku- ja tarbijale turul on alati õigus. Ka Souteri ettevõtted pea- rents alati teretulnud ja tarbijale on uue tegi- vad busse ja kütust ostma selleltsamalt turult, ja lisandumine kindlasti hea uudis. Souteriga on uue tegi- millelt kõik teisedki ettevõtted. Samamoodi kaasa tulev mudel lööb hinnad alla ja eeldata- ja lisandu- peavad nad palku maksma sellelsamal turul, vasti oluliselt. Konkurendid arvavad – mida- samuti makse jne. gi täiesti kindlat ei tea Souteri plaanide koh- mine kind- Seega seisavad kohalikud ettevõtted tõsi- ta praegu keegi peale tema enda ja ta ettevõt- se väljakutse ees turul ümber positsioneeru- te –, et šotlast võiks peale rahvusvaheliste lii- lasti hea da või keerulisemal juhul ka uusi tegevusvald- nide huvitada ka Tallinna–Tartu liin, mille ko- uudis. kondi leida. Arusaadavasti pole see kerge üles- halikud vedajad on praegu tiheda graafiku- anne. Ent ühistranspordiseaduste muudatu- ga katnud. sed avavad sügisel turu kommertsveoliinide- le ning avatud turg on põhimõtteline väärtus, Kohalikele vedajatele halb uudis. Kohalike- mille saime kaasa Euroopa Liitu astudes. Nii- le vedajatele on see loomulikult halb uudis ja siis võivad Eesti vedajad samuti vaadata teiste pole imeks panna, et emotsioonid on laes. Kui turgude poole, nõnda nagu Brian Souter sihib Eestis sünnib sama mis Soomes, siis on kohali- Eestit. ke ettevõtete seis nutune ja mõni peab ilmselt Praeguse seisuga pole Souteri plaanid pillid kotti panema. Soomes nimelt pööras enam mitte n-ö oraste peal, vaid konkreetses Souter seni peamiselt traditsioonilisel pere- tegutsemise faasis: aprillis registreeriti ärire- ettevõtlusel põhineva bussiliikluse täiesti pea gistris Bus Transport Holding OÜ, mille juha- peale ja tekitas oma Onnibussiga turul täiesti tusse kuuluvad Souteri osalusega Polski Busi uue olukorra. Onnibussi pileti hind moodus- ja Soome Onnibussiga seotud inimesed. Turu Kõik tab nimelt vaid neljandiku kõigi teiste bussiet- avanemine jõustub seaduse vormis sügisel. Se- tevõtete piletihindadest. ni on Eesti vedajatel aega end uue konkurendi Tulemuseks olid määratud koondamised tegemistega kurssi viia ja võitluseks valmistu- kontorisse vajalik Soome bussiettevõtetes ja nii omanike kui ka da. Loodetavasti mitte viimseks võitluseks. töötajate meeleheide. Hoobi sai ka rongiliik- Samas on see Eesti pisikesele turule siiski lus, mis ei pruugi puutumata jääda ka Eestis. ka kompliment, et nii laia haardega ettevõtja ühest kohast! Odavus on tarbija jaoks oluline argument, see selle vastu huvi tunneb. on turu reaalsus. Sisuliselt Ryanairi kontseptsiooni kasutav Onnibussi plaanib saada Soome suurimaks bussifirmaks. Kas see õnnestub, seda näitab Loe Äripäevast mõistagi aeg. Souteri enda varandus on nii Kaanelugu “Šoti miljardär raputab Eesti palju suur (hinnanguliselt 730 miljonit naela) bussiveoäri” tänases lehes lk 4–5 ÄRIPÄEV 14. mai 2015 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3

TAMREXIS PARIM TÖÖJALANÕUDE VALIK

COFRA Guard S3 SRC turvakingad JOGGING 11 EN ISO 20345:2011 art 19190 HIND 99 € UUS Vetthülgavast hingavast Microtech materjalist peal- sari sete ja hingava antibakteriaalse voodriga (Sa- ny-Dry) antistaatilistel jalanõudel on pehmest PU-st antistaatiline ja anatoomiline sisetald. Pehme ja elastne TPU-välistald talub õli ja mitmeid kemikaale, hea löögisummutus. Alumiiniumist turvanina ja APT-turvatald (Zero Perforation - vastab nõudele EN 12568:2010, APT-turvatald on tihedam kui eelmis- tel versioonidel, kaitseb jalga 100%).

3TPU TUGEV 3 ERITUGEVUSEGA KESKMINE LÕHNASTATUD SISETALD TPU TALLAOSA 10 mm 6 mm PEHME 2,5 mm

EN 12568:2010

APT torkekindel tald – Libisemiskindlus Löögisummutus Kergest alumiiniumist turvanina parem soojusisolatsioon, kerge ja painduv

Hea valik Hea valik SISETÖÖDEKS VÄLITÖÖDEKS

COFRA Petri S1P SRC turvakingad COFRA Field S3 SRC turvakingad art 78450 art 35070 HIND 75 € HIND 79 € Hingavast tekstiilist ja patenteeritud COFRA Microtech Täisnahast vastupidavate pealsetega antistaatil- materjalist vastupidavate pealsete ja hingava antibak- iste jalanõude topelttihedusega PU-st libisemiskin- teriaalse voodriga (Sany-Dry) antistaatilised turvakingad. del välistald talub õli ja mitmeid kemikaale, väga hea PU/TPU-libisemiskindel välistald talub õli ja mitmeid kemi- löögisummutus. Alumiiniumnina (200J) ja APT tald. kaale, hea löögisummutus. Alumiiniumnina ja APT tald. Värv: hall/tumesinine Värv: must

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.07.2015 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee UUS KAUPLUS!

TALLINN TARTU PÄRNU RAKVERE VILJANDI JÕHVI VÕRU VALGA NARVA HAAPSALU PAIDE JÕGEVA Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a Riia mnt 169a, Savi 3 Pikk 2 Riia mnt 42a Tartu mnt 30 Piiri 2 Vabaduse 39 Tallinna mnt 19c Ehitajate tee 2a Pikk 2 Tallinna mnt 7 4 KAANEL Hugo Osula: Kindlasti satuvad Souteri tulekuga kõik Eesti kommertsliinide vedajad suure surve alla.

ÄRIPÄEV 14. mai 2015 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] Mootor Grupi omaniku Hugo Osula sõnul on nemad Brian Souteri firmaga Poolas juba kõvad konkurendid.

KONKURENTS Šoti miljardär raputab Eesti bussiveoäri. Odavbussifirma

 BUS TRANSPORT HOLDINGU kahekorrulised bussid on Eestis juba kohal. FOTO: RAUL MEE

ALYONA STADNIK, KOIT BRINKMANN [email protected] Mis on mis Me jätkame Bus Transport uute turgude Holding OÜ hindamisega, Asutatud 13.04.2015, põhik apital eriti nendega, 50 000 eurot, tasulise rahvus- mida iseloo- vahelise sõitjateveo tegevusluba Soome ja Poola bussiveoturul jõuliselt toi- mustavad alates 04.05.2015. metav šotlasest miljardär Brian Souter on avatud ja Juhatus Barry Dennis Pybis, astunud esimesed sammud ka Eestis. läbipaistvad Lauri Tapio Ilmari Helke. Oktoobri alguses hakkavad kehtima riigi- kogu eelmise koosseisu vastu võetud ühis- äritavad. transpordiseaduse muudatused ning see Souter Invest- Kes on kes avab turu kommertsveoliinidele. Kui keh- mentsi investee- Brian Souter tiva seadusega saab liiniluba omav vedaja ringute juht John teenindada liini nii kaua, kui soovib, ja teis- Berthinussen Sündinud 5. mail 1954. aastal, te ettevõtete võimalus konkurentsi pakkuda Šoti ärimees ja filantroop. on suhteliselt väike, siis uue korra järgi saa- Asutanud koos õe Ann Gloagi- vad konkurendid võimaluse pakkuda kon- ga bussi- ja raudtee operaator- kurentsi vähemalt samaväärsetel või pare- ettevõtte Stagecoach Group. matel veotingimustel. Lisaks on asutanud bussiettevõtte Sügisene turu avanemine on kindlasti  ŠOTI ÄRIMEES Brian Souter sihib ka Eesti bussiturgu. FOTO: SCANPIX Megabus, rongiettevõtte South üks põhjus, miks Soome bussiveoturu pea West Trains, investeerimisfirma peale keeranud Souter on sihikule võtnud hindamisega, eriti nendega, mida iseloo- koondavad praegu töötajaid ja inimesed on Souter Holdings Ltd ja Souteri ka Eesti. Aprillis registreeriti äriregistris Bus mustavad avatud ja läbipaistavad äri tavad. meeleheitel. Kuid Onnibus on edukas ja laie- Heategevusliku Trusti. Transport Holding OÜ, mille juhatuses on Samuti turgudega, kus pooldatakse vaba neb. Neil on palju kliente ja nad on kasumli- Souter on olnud Šotimaal ka po- Souteri osalusega Poola Polski Busi ja Soo- kaubandust ja konkurentsi ning kus tervita- kud,” kirjeldas Allt. liitiliselt aktiivne ning toetanud ra- me Onnibusiga seotud inimesed. Eelmisel takse investeeringuid ja innovatsiooni. “Me Hansabuss ASi omanik Neeme Tammis haliselt Šotimaa rahvuslikku par- nädalal väljastati ettevõttele rahvusvahelise ei saa siiski kommenteerida spekulatsioone on oma Soome tuttavatelt kuulnud, mis seal teid. sõitjateveo tegevusluba ja juba on siin mär- Balti turgude kohta. Me oleme jätkuvalt kes- Souteri tulekuga juhtus. Onnibusi nimeta- gatud kahekorruselisi punaseid busse, neist kendunud kasvamisele ja laienemisele,” sõ- takse odavbussifirmaks ning ettevõttel on osal küljes Poola numbrimärk. nas Berthinussen. soov saada Soome suurimaks bussifirmaks. Kuid mis juhtus Soomes pärast Souteri Ka ei ole Souteri firmadel mingi probleem os- Avatud turu kutse. Bus Transport Holding ettevõtte tulekut? Soomes oli aastakümne- ta korraga välja 20–25 bussi. OÜ juhatuse liikmetele Barry Dennis Pybisile tega välja kujunenud traditsiooniline pere- Tammise arvates võiks uut tegijat eelkõi- ja Lauri Tapio Ilmari Helkele saadetud küsi- ettevõtlusel põhinev bussiliiklus. Paari aas- ge huvitada Tallinna–Tartu liin ning rahvus- 730 mustele paari päeva jooksul vastuseid ei tul- ta eest tuli Souter sisuliselt Ryanairi kont- vahelised Tallinna–Riia ja Tartu–Riia liinid. miljonile naelale ehk nud. Ettevõtte asutaja ja praegune omanik, septsiooniga turule ja lõi selle totaalselt segi. Mootor Grupi omanik Hugo Osula sõnas, enam kui miljardile advokaadibüroo Deloitte Legal jurist Kadri et nemad positsioneerivad ennast Lux Exp- eurole hindas Briti aja- Rebane vastas, et nemad tegutsevad klien- Konkurendid meeleheitel. Onnibusi pilet ressiga kvaliteetsema bussisõidu pakkujana, kirjandus Brian Soute- di huvides ning nõustavad klienti tema äri- on umbes veerand teiste bussifirmade ja ka kuid kindlasti satuvad Souteri tulekuga kõik ri varanduse. projektides. “Mõistetavalt ei ole meil võima- rongide piletihinnast, iseloomustas olukor- Eesti kommertsliinide vedajad suure surve lik praegu konfidentsiaalsusest tulenevalt da turismiveebikülje Expat Finland asuta- alla. Lux Ekspress ja Polski Bus on praegu kõ- teemat lähemalt kommenteerida,” märkis ta. ja Stuart Allt. vad konkurendid Poola turul. Souteri investeerimisfirma Souter Invest- “Neil on nii head kui ka halvad küljed. See Milliseks muutub Eesti kommertsbussi- ments investeeringute juht John Berthinus- on tore, et saad osta odava bussipileti, aga veo turg Souteri tulekuga, ei oska keegi veel sen märkis, et nad tegelevad uute turgude konkurentidele on see katastroof. Ettevõtted ennustada. KAANEL eurot maksab odavaim 5 Onnibussi pilet Soomes Helsingi ja Turu vahel. Sõltuvalt väljumis- ajast võib pileti hind tõusta kas 5 või 7 eurole. 3 14. mai 2015 ÄRIPÄEV toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

Kommentaar Keskendume laienemisele Eetiline investeerija JOHN BERTHINUSSEN Souter Investmentsi investeeringute juht 1980. aastal asutatud Stage- Alati on spekulatsioonid selle üle, millis- coach Group on rahvusvaheline Taust tele uutele turgudele Souter Investments transpordiettevõte, mis veab Investeeringud (2013. a siseneb ja kus alustab uut ettevõtet, sest busside, rongide, trammide ja investeerimisraportist): tegemist on eduka ja areneva ettevõttega, praamidega. Ettevõte asub Šoti- mis on kiiresti kasvanud. Nagu te ka eelda- maal Perthis ning tegutseb Suur- PolskiBus.com – Poola linnade vahelised te, siis jätkame uute turgude hindamisega, britannias ja Põhja-Ameerikas. ekspressliinid ja rahvusvahelised liinid Aust- eriti nendega, mida iseloomustavad avatud Ettevõte on Londoni börsil. riasse, Tšehhi, Slovakkiasse, Berliini ja Vilniusse ja läbipaistavad äritavad. Me ei saa siiski Souter Investments on Brian (kahe aasta jooksul neli miljonit reisijat). Asuta- kommenteerida spekulatsioone konkreet- Souteri erainvesteeringute ette- ti 2011. aastal. Üks suuremaid Poola bussifirma- sete ehk Balti turgude kohta. võte. Ettevõte investeerib era- sid. Hiljuti osteti juurde 25 uut bussi, aasta lõ- Oleme jätkuvalt keskendunud kasva- kapitali investeerimisfondides- puks plaanitakse osta veel 25 luksusbussi. Vii- misele ja laienemisele. Samuti jätkame in- se, võlakirjadesse, noteeritud ja maste aastate võrdluses on reisijate arv suure- vesteeringuid seal, kus oleme turuliid- noteerimata investeeringutesse, nenud 50%. rid: PolskiBus.com Poolas, OnniBus.com kaubandus- ja elamispindades- IDO – Türgi praamiliinid (50 miljonit reisijat), Soomes ja ManaBus.com Uus-Meremaal. se. Ettevõte otsib pidevalt uusi in- äri saadi Istanbuli omavalitsuselt erastamise vesteerimisvõimalusi. Paljud in- käigus. Nad on valmis töötama tasuta vesteeringud portfellis on trans- Mõni investeering Uus-Meremaa transpordi- STUART ALLT pordi ja keskkonna valdkonnas. turul, seda piirkonda tuntakse hästi. turismiveebilehekülje Expat Finland asutaja Ettevõtte eesmärk on olla eeti- Investeeringud Suurbritannias: Olen elanud Soomes 15 aastat ja Soome line ning seetõttu ei investee- Alexander Dennis Ltd, juhtiv bussitootja. majandus on praegu kohutavas seisus. rita tubaka-, alkoholi-, relva- ja Argent Energy, prügist ja jäätmetest bio- Mis puudutab Onnibusi, siis see on suur hasartmänguärisse. diisli tootmine. Juulis 2013 müüdi firma John küsimus Soomes. See on tore, et saad osta Swire’le, kelle põhiärid (sealhulgas Cathay Paci- odava bussipileti, aga konkurentide jaoks fic) on Hongkongis. on see katastroof. Ettevõtted koondavad Sunseeker, luksusjahtide tootja. Firma müüdi praegu töötajaid ning inimesed on meele- See on tore, et saad osta augustis 2013 Hiina ärimehele Dalian Wandale. heitel. Nad on nõus kogemuste saami- odava bussipileti, aga Investeeringud Soomes: OnniBusi omanikud on Brian Souter, Pekka seks töötama tasuta. Mina töötan iseenda konkurentide jaoks on jaoks ehk olen ettevõtja, mul on vaja mak- Möttö, Lauri Helke, Petteri Rantala, Pert- se maksta ja ma ei saa töötada tasuta ja ma see katastroof. ti Möttö. Souter ostis 75% firma osakutest ei suuda konkureerida nendega, kes tööta- Expat Finlandi asutaja 2014. aasta mais. Üle kümne linnadevaheli- vad tasuta. Stuart Allt se liini.

Oma silm lihtsalt on kuningas.

REGISTREEI END Osalejatele SILMALASERI 20.mail laseroperatsioonid TASUTA -10% KLIENDIPÄEVALE Tallinnas

silmalaser.ee

DR. KAI NOOR SILMAKABINET / TEGEVUSLUBA L03064 14. mai 2015 ÄRIPÄEV 6 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] 6 RAHASÜST MILJONIT sõidukit kutsub Kapitali- tagasi Nissan ja Toyota, sest auto des on õhupadjad, mis võivad plahvatada. turg vajab Nissan ja Toyota nišitooteid. kutsuvad Peagi avaneb autod tagasi Toyota ja Nissan teatasid, et Euroopa turg peavad üle maailma tagasi võt- ma veel 6,56 miljonit sõidukit, VIRGE HAAVASALU millel on probleeme Takata [email protected] õhupatjadega. Lätis 2008. aastast on kümmekond ja Leedus autofirmat pidanud Takata õhu- patjade tõttu turult tagasi kut- on võla- suma umbes 25 miljonit sõidu- kirjad kit. Õhupadjad plahvatavad ja sellega on seostatud juba vähe- Eesti Panga president Ardo Hanssoni hin- olemas, malt kuus surma, kirjutas Wall nangul ei ole võluvitsa, millega Eesti kapi- Street Journal. taliturgu elavdada, küll aga võiks rohkem aga ega Toyota teatas, et õhupatja- tekkida nišitooteid. see võla- del tuvastati niiskuseleke ja see Euroopa Komisjon loob kapitaliturgude võib olla ka varasemate plahva- liitu, mis peaks kapitalituru elavdamisele kirjaturg tuste põhjus. Nissan leidis sar- kaasa aitama kogu Euroopas. Plaanist räägi- seal palju nase defekti kõrvalistujapoolse- ti lähemalt eile Eesti finantssektori esindus- tel õhupatjadel. organisatsiooni FinanceEstonia rahvus- paremini vahelisel foorumil. Arutati kapitaliturgude Tagasi kutsub ka Honda. Uudis liidu loomise ning finantstehnoloogia vald- ei toimi.  KAPITALITURG võiks olla vähem pangakeskne, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. puudutab umbes 35 Toyota mu- konna muutuste üle Euroopas. Eesti Panga presi- delit, mis toodeti aastatel 2003– dent Ardo Hansson 2007. Nende hulgas on 1,36 Ettevõtetele suuremad võimalused. Ees- Hansson ei usu, et riigivõlakirjade emitee- Euroopa Komisjoni finantsteenuste ja ka- miljonit sõidukit Jaapanis ja ti Panga president Ardo Hansson ütles en- rimine kapitaliturgu oluliselt elavdaks, võib- pitaliturgude peadirektoraadi töötaja Niall 637 000 sõidukit USAs. ne foorumit intervjuus, et kapitalituru are- olla aitaks vaid natuke kaasa. “Lätis ja Leedus Bohan rääkis foorumil, et pärast kapitali- Nissan teatas 1,56 miljoni sõi- nemine tähendaks ettevõtetele täiendavaid on võlakirjad olemas, aga ega see võlakirja- turgude liidu loomist saaksid ettevõtted ra- duki tagasivõtmisest. finantseerimisvõimalusi ja paremaid hinna- turg seal palju paremini ei toimi,” nentis ta. ha kaasata nii Eestist kui ka väljastpoolt, sest Ka Honda on teatanud, et ka- tingimusi. “Mida rohkem konkurentsi, seda Hansson ütles, et turud toimivad paremi- kapitaliturg toimiks riikideüleselt. vandab tagasikutsumist. madalamad hinnad on,” lausus ta. ni siis, kui on rohkem mahtu, rohkem inime- Bohan tõdes, et Eestis on pangandus- Takata esindaja lubas, et auto- “Kindlasti ühte võluvitsa ei ole, et teed si, rohkem SKTd. “Kui turg ei arene, siis võib- turg hästi arenenud ja sealt raha kaasami- tootjatega tehakse igakülgset üks või kaks liigutust ja raha liigub. Paljudes olla on vaja rohkem nišitooteid, mis ümber sega probleeme ei ole, aga igal pool Euroo- koostööd. valdkondades peab asju üle vaatama – kas re- turu tekivad ja võivad teenindada ka teisi pas see nii ei ole. Lisaks teatas Takata kuu algu- gulatiivne keskkond diskrimineerib või soo- turge,” arutles Hansson. ses, et loodab jõuda taas kasu- dustab, kuidas maksustamine ja järeleval- Hansson nentis, et kindlasti on paljudel Ettevõtjatele rohkem võimalusi. Finance- misse 2016. aasta märtsis. ve on,” märkis Hansson. Ta ei tahtnud tuua ette võtetel lihtsam minna panka kui võla- Estonia juhatuse esimees Aare Tammemäe Möödunud majandusaasta näiteid, mis täpsemalt peaks kapitaliturul kirju emiteerida, sest kulud on selles süs- ütles, et hästi toimivad kapitaliturud täien- lõpetas firma 29,6 miljardi jee- muutuma, sest pole enda sõnul valdkonna- teemis madalamad. “Turg võiks olla mitme- daksid pangandusturgu ja võimaldaks väi- nise puhaskahjumiga. ga sedavõrd kursis. Ta ütles vaid: “Tundub, et kesisem, kui ta praegu on, praegu on liiga ke- ja keskmise suurusega ettevõtetel kaasata ÄRIPÄEV.EE need on teemad, millele peaks otsa vaatama.” pangakeskne,” lisas ta. kasvuks vajalikku kapitali nii Eestist kui ka

Euroopas pankrotistub Neinar Seli jäi kohtus süüdi.

ELIISA MATSALU keskmiselt [email protected] 587 ettevõtet Tallinna ringkonnakohus mõis- tis eile Tallinna Sadama nõu- päevas kogu eksjuhi ja olümpiakomi- tee presidendi Neinar Seli süü- di tahtlikus ja suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises. Karistus on karmim kui see, mille määras Harju maakohus. Kui seni mõisteti Seli süüdi toi- mingupiirangu rikkumise kat- ses, siis eile tunnistas kohus Seli süüdi lõpuleviidud kuriteos. See tähendab, et Seli sooritas kor-  NEINAR SELI mõisteti ringkonnakohtus süüdi. FOTO: RAUL MEE Usaldage laekumata arvete ruptsioonivastases seaduses keh- kindlustamine ekspertidele. testatud toimingupiirangu rik- kumist suures ulatuses. letas või mitte,” ütles ta. Kairjak toimingupiirangu lõpuleviidud ELIISA MATSALU [email protected] lisas, et avaldab täpsemad sei- rikkumisega ning rahuldas mi- krediidikindlustus.ee Seli vaidlustab otsuse. Neinar sukohad pärast kohtuotsusega nu apellatsiooni,” ütles ta. Seli kaitsja Marko Kairjak advo- põhjalikumalt tutvumist. Otsust kaadibüroost Varul ütles, et nad on võimalik vaidlustada 30 päe- Vaidlusalune hääletus. Seli kri- vaidlustavad kohtuotsuse kind- va jooksul. minaalasja taust ulatub eelmi- lasti. Kairjaki sõnul on ta kohtu- Seli saatis kohtupinki riigi- sesse sügisesse, kui ta väidetavalt otsuse üle vaadanud ja ei nõus- prokurör Steven-Hristo Evestus. hääletas Tallinna Sadama nõu- tu enamiku järeldustega. “Minu “Olen ringkonnakohtu otsuse- kogu esimehena sadama nõu- Tutvuge krediidikindlustuse teenuse tingimustega ning vajadusel pidage nõu kliendihalduriga. hinnangul on jõutud ekslikule ga rahul, kuna ka kõrgema ast- kogus 250 000 euro eraldamise seisukohale selles, kas Heli hää- me kohus leidis, et tegemist on poolt EOK-le, mille president ta ÄRIPÄEV 14. mai 2015 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 7

SOTSIAALMEEDIA Tasub teada Venemaa ja Jaapani Facebook hakkab artikleid vahendama Mida tahab saavutada Suhtlusvõrgustik Facebook jõudis kokkuleppele ajalehega New kapitaliturgude liit? York Times ja veel kaheksa meediaettevõttega, et hakkab nende turistid hülgasid Soome uudiseid oma mobiilikeskkonnas avaldama. Parandada nende ette võtete Partnerite hulgas on USAst New York Times, NBC News, The Atlan- ligi pääsu t urupõhisele rahastuse- Välismaalaste ööbimised Soo- lased ja britid. Nende külastuste tic, Buzzfeed ning National Geographic. Euroopast Guardian, BBC le, mis soovivad kapitali suuren- me majutusasutustes kahane- arv kasvas. Eestlaste ööbimised News, Spiegel Online ja Bild. dada. sid märtsis aastatagusega võr- Soome majutusasutustes kas- Kirjastajad leiavad, et lihtsam on Facebookiga kampa lüüa, kui Luua tingimused piiriülestele reldes 9,2%, teatas eile Soome vasid märtsis 7%. Suurimat kas- kaasa joosta sagedaste muudatustega Facebooki uudistevoo investeeringutele ja kõrvaldada statistikaamet. vu näitas külastuste arv Hiinast, algoritmis, mis sunnib neid oma sisu edastamise viisi pidevalt poliitilised barjäärid kapitalile. Kõige rohkem vähenes Vene- kokku 26%. muutma, vahendas Bloomberg. Soodustada investeerimist jae- maa turistide ööbimiste arv, Samas on languses külastu- ja institutsionaalsetele investori- aasta tagusega võrreldes 49,7%. sed Jaapanist – jaapanlaste ööbi- EHITUS tele ning luua täiendavat tulu, et Sellest hoolimata olid Vene maa miste arv Soomes kahanes märt- pensione paremini rahastada. turistid suurim Soomet väisa- sis 15,1% (15 000 ööbimist). Nordecon ehitab Ämarisse hoonetekompleksi Suurendada investeeringute nud välismaalaste grupp (55 000 Kokku ööbisid välismaalased Nordecon ehitab kaitseministeeriumile Ämari lennuväebaasi hoo- kätte saadavust i nfrastruktuuri. ööbimist märtsis). märtsis Soome majutusasutustes netekompleksi, vahendas ehitusuudised.ee. Tööde maksumuseks Luua tugevam omakapitalikul- Külastajate arvu poolest Soo- 415 000 korral. hinnatakse 8,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitus- tuur Euroopas ja murda võla / fik- me järgnevad sakslased, roots- ÄRIPÄEV.EE tööd lõpevad kevadel 2016. seeritud tulu sõltuvust. Jälgida ja juhtida riski ülekan- dumist pangandusest mittepan- gandusega seotud kanalitesse – makrotasandi mõõde.

ALLIKAS: NIALL BOHAN EUROOPA KOMISJONI FINANTSTEENUSTE JA KAPITALITURGUDE PEADIREKTORAADIST

FinanceEstonia Loodud 2011. aastal. Esindab finantssektori organisat- sioone. Eesmärk luua liikmetele arengu- võimalusi ja toetada majandus- arengut valdkonna rahvusvahe- listumise, innovatsiooni ja kapi- tali kättesaadavuse parandami- se kaudu. Koondab enam kui 50 liiget ja koostööpartnerit. FOTO: EIKO KINK

väljastpoolt. “Eriti on Eesti ettevõtjatel puu- du omakapitalilaadset finantseerimist ning võlakirjainstrumente,” rääkis Tammemäe, Riik peaks kes oli ka foorumi eestvedaja. kasutama ära “Riik peaks kasutama ära soodsa aja fi- soodsa aja nantseerimisturul ja jõulisemalt investeeri- ma taristusse ning kasvuvaldkondadesse, et finantseeri- suurendada majanduskasvu ja luua töökoh- misturul, et ti. Lisaks riiklikele investeeringutele on eri- suurendada nevad mudelid, kus luuakse võimalused era- majandus- investorite kaasamiseks. Hea näitena võib kasvu ja luua tuua välja Baltic Innovation Fondi initsiatii- vi,” kinnitas Tammemäe. töökohti. Bohani sõnul on Euroopa Komisjonil te- FinanceEstonia gevuskava, millega kapitaliturule elu sis- juhatuse esimees se puhuda, sama plaan on Tallinna börsil Aare Tammemäe Baltimaade turuga.

Kavatseb vaidlustada

Pane tähele Esimene süüdimõistev otsus eelmise aasta lõpus Harju maakohus mõistis eelmi- Kaitsjad Marko Kairjak ja Helmut se aasta lõpus Neinar Seli süüdi Pikmets Varuli advokaadibüroost olümpiakomiteele tehtud annetu- leidsid, et Seli tuleks kogu süüdis- se tõttu toimingupiirangu rikkumi- tuse ulatuses õigeks mõista. se katses. Seli ise end toimingupiirangu Karistuseks mõistis maakohus rikkumises süüdi ei tunnistanud Selile 17 000 euro suuruse raha- ning märkis, et süüdistus on talle karistuse. arusaamatu. Sama karistust taotles Selile Eile otsustas Tallinna ringkonna- ringkonnakohtus riigiprokurör kohus, et Seli on süüdi tahtlikus Steven-Hristo Evestus. kuriteos.

ise samal ajal oli. Seli on öelnud, lenud hääletusel. Toonane ma- et tema jaoks on süüdistus aru- jandusminister Juhan Parts aga saamatu ja endal ta süüd ei näe. ütleb, et see ei vasta tõele. Küsi- Kui aga kohus Seli süüdi mõis- muse peale, kas Seli hääletas, vas- tab, on viimane lubanud olüm- tas eksminister: “Jah, muidugi! piakomitee kohalt tagasi astuda. Ta on seda avalikult öelnud. See Eelmise aasta lõpus astus ta taga- hääletus läks 4 : 3 ja minu teada si Tallinna Sadama juhi kohalt. tegi sadam selle kohta pressitea- Äripäev on kirjutanud, et pä- te, et just nimelt tänu sellele ja rast kriminaalasja algatamist on Seli ise ütles, et tänu tema häälele Seli püüdnud tõestada, et ei osa- üldse see otsus saadi vastu võtta.” 14. mai 2015 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

KOOSTÖÖ Keenia ärilõvid meelitavad Zanzibari ja hea ärikliimaga. Investeeringute ootel

MARI METS [email protected] sel propageerivast firmast Tausi Kenya Fair Trade ja Veera Rogova kaubanduskeskustes tee- ja kohvipoode pidavast firmast Ca mellia Pluss. Kuigi Rogova ise ei joo kohvi juba küm- me aastat, teab ta, et Keenia kohv on tipp- tasemel ja tema kliendid küsivad selle järe- le pidevalt. Keenia ettevõtjad paistsid eile Tallinnas Kuna tee- ja kohvi tootmine on Kee- Eesti ettevõtjatega kohtudes silma suurepä- nia põllumajanduse tähtsaim osa, on de- raste müügimeestena, pakatades energiast, legatsioonil suur huvi koostöö vastu Eesti  ETTEVÕTTE Tausi Kenya Fair Trade juht Shukri Mohamud Farah’ pakub Keenia kohvi ja käsitööd. FOTO: RAUL MEE äriideedest ja uhkusest oma kiiresti arene- kohvikaupmeestega. Keenia kaubandus- va kodumaa üle. Siin pakkus neile suurimat tööstuskoja esindaja Dominic Mureithi sus ja võimalus oma ettevõte Eestisse regist- majandussektoris. Praegu on tal käsil pro- huvi Aafrikas kuulsust koguv e-residentsus. Mathenge teeb märkuse, et Tallinnas kau- reerida. Varem on ta käinud sarnasel Kee- jekt, mille eesmärk on Keenia tee pakenda- Väikesed lauad kaubandus-tööstuskoja bandus-tööstuskojas pakutud kohv pole Loodan leida nia ettevõtete ühistuuril Slovakkias ja Lätis. mine ELi turu jaoks. konverentsisaalis Toompeal on paigutatud kindlasti pärit Keeniast, selle erilise maitse Eestist midagi 2012. aasta Läti reis osutus talle koguni nii “Eestist otsin ma ärisidemete loomise või- nagu maleturniiril: kahel pool toolid, laual tunneb kohe ära. head, mida kasulikuks, et nüüd impordib tema ettevõte malusi. Vaatan, kes on siin peamised tee im- nimesildid, üks-ühele vaatavad tõtt Keenia Farah kohtub ka ettevõtte Loodusvägi ma endale ka Lätist orgaanilisi väetisi. portijad ja kas nad on huvitatud Keenia toor- ettevõtja ja Eesti ettevõtja. Nad on paiguta- esindajaga. Ta ootab väga järgmise päeva lubada saan. “Selliste väetiste saamise tehnoloogia on- ainest. Kõige rohkem saaks me kasu ilmselt tud istuma üksteise huvidest lähtuvalt. Mõ- külastust ettevõttesse Gourmet Coffee, kes gi väga levinud just Baltikumis, kus seda too- Eesti kogemustest IKT-sektoris. Sellistel koh- ne laua taga on ka kolmas osapool – tõlk. Lä- peab eksootilistele kohvidele spetsialiseeru- kudumistööstust detakse magevee järvede setetest. Me püüa- tumistel käin ma sageli ka iseseisvalt, need birääkimised on konkreetsed. Mida te too- nud kohvikuid Kadriorus ja Pärnu maanteel. Fantex juhtiv Mar- me seda tehnoloogiat ka Keenias juurutada, on väga head silmast-silma kohtumised ja date? Mis on teie plaanid? Kuidas me saame “Me propageerime orgaanilist põllupi- garet Ochieng sest meil on ju üks Aafrika suurimaid mage- tuleviku mõttes kasulikud. Meid viiakse ju teile kasulikud olla? Aga teie meile? Millised damist, räägime kemikaalide ohtlikkusest veekogusid Victoria järv, millest toitub Nii- otse potentsiaalsete klientide juurde,” rää- on teie kogemused? Kuidas ma saan olla kin- põllumajanduses. Eestist otsime kontakte lus. Loodamegi leida Eestist ettevõtteid, kes kis Owuor. del, et ma sellest investeeringust kahjumiga ja võimalusi uute turgude leidmiseks Keenia tahaksid seda tehnoloogiat Keenias tutvus- Naisettevõtjad on Keenias au sees, kinni- ei välju? Aga kas te Keenias olete kunagi käi- käsitööle ja fair trade põllumajandussaadus- tada,” selgitas Farah. tab Keenia kaubandus-tööstuskoja aseesi- nud? Kindlasti peaksite seda tegema, meil on tele,” ütles Farah. mees ja ekspordisuuna juht Rao Laban On- 12 kuud aastas 12 tundi päikest! Tõmbenumbrid info, kommunikatsioon diti. Selle tõestuseks on pisut enam kui küm- Äriidee Baltimaadest. Kõige huvitavam osa ja tehnoloogia. Rogovaga kohtub ka teine neliikmelise äridelegatsiooni koosseisus Kohviäri kohvilaua taga. Nii istuvad vasta- kahepäevasest Eestis viibimisest on Farah’ Keenia naisettevõtja, erakonsultant Pheobe veel kolmaski naisettevõtja, Lääne-Keenias misi Shukri Mohamud Farah Keenia käsitööd kinnitusel olnud seni e-Eesti showroom’i kü- Owuor, kes keskendub rahvusvahelise kau- Eldoreti maakonnas kudumistööstust Fan- ja naiste harimist orgaanilise kohvi tootmi- lastus. Suurt huvi pakub talle ka e-resident- banduse konsulteerimisele, eelkõige põllu- tex juhtiv Margaret Ochieng.

Euroopa kiireima kasvuga sadamalinn on Aitame Laotehnika müük ja hooldus teenuste Tartu-suurune sõnumi rubriigi nähtavaks Lõuna-Hispaanias on Tartust standardreklaam 30€ veidi suurem linn, mille sadam muuta! 42x57 mm hinnaga Saksa tehnika – vahendab juba praegu rohkem veoseid kui näiteks Barcelona www.avision.ee 5. Reklaami tellimine: saksa kvaliteet! või Genova, vahendas Bloom- kohal Euroopas on +372 6307474 [email protected] berg. [email protected] Tel 667 0105 • faks 667 0200 Kiiresti kasvava sadamalinna Hispaania 117 000 nimi on Algeciras, kus elab vei- elanikuga sadamalinn di üle 117 000 inimese. Eurosta- Algeciras kaubama- ti teise kvartali merendustrans- hult. pordi andmed näitavad, mitu tonni Euroopa suurimatest sada- malinnadest kaupu läbi läheb. Klaskow. “Aasiast Euroopasse Linn asub strateegiliselt suunduvad suurlaevad peatu- tähtsas kohas – Gibraltari väi- vad Algericas ning laadivad osa na ääres, mis eraldab Euroo- oma konteineritest maha. Seejä- pat ja Aafrikat ning ühendab rel viiakse need Lõuna- ja Lääne- Atlandi ookeani Vahemerega. Aafrikasse ning Lõuna-Ameeri- Petrem OÜ “Geograafia on võimaldanud ka idarannikule.” Peterburi tee 38, 11415 Tallinn sadamal kasvada nii ida–lää- 2009.–2014. aastal oli Algeci- Tel: +372 5088 387, +372 5154 969 ne- kui ka põhja–lõuna-suuna- rase aastane kasv Euroopa hõi- e-post: [email protected] lises merekaubanduses täht- vatuimast sadamalinnast Rot- www.petrem.ee saks keskuseks,” ütles Bloom- terdamist kiirem. berg Intelligence’i analüütik Lee ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 14. mai 2015 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 9

Turismiärimees meelitab elevantide lastekodu ja pealinna rahvuspargiga

“Aafrika on pead tõstev majan- pealinn maailmas, kus on rah- dus, aga Keenia juba jookseb, vuspark, kui ummikuid pole, tulge ühinege meiega,” kuu- jõuab sinna igast linna otsas 15 lutas Keenia kaubandus-töös- minutiga. Seal on ka elevantide tuskoja aseesimees, ekspordi- lastekodu ja saab peost kaelkir- suuna juht Rao Laban Onditi ei- jakuid toita. Need on vaid mõ- le Tallinnas, teenides Keenia et- ned argumendid turismifirma tevõtjatelt valju aplausi. Destination Africa juhi David Keenia ärimeeste puhul tor- Nguro energilisest veenmiskõ- kab kohe silma nende uhkus nest, miks Keeniasse reisida ja in- oma kodumaa üle ja vankumatu vesteerida. Saalis viibivad Keenia arvamus, et just nemad on Aafri- ärimehed noogutavad innustu- ka vedurid, kes suudavad mur- nult kaasa. da Aafrika kui maailma vaesei- Pildid Nairobi kesklinnast on ma ja haigusterohkeima konti- nagu New Yorgi siluett 30–40 nendi müüdi. Paljude Keenia äri- aastat tagasi, mil esimesed pil- võimaluste ja looduse ilu kõrval velõhkujad alles hakkasid domi- pole keenialased kitsid reklaa- neerima. Dominic Mureithi Mat- mima ka naaberriigile Tansaa- henge Keenia kaubandus-töös- niale kuuluva Zanzibari valgeid tuskojast näitab fotosid kuuerea- liivarandu. listest kiirteedest, Nairobi ääre- Keenia pealinnas Nairobis linna aiaga kodudest, tossavatest ehitatakse uut lennujaama, mis korstnatest mägede taustal, mis valmib 2017. aastal. Eestist on kõnelevad energeetika arengust. sinna kõige parem lennata Ams- “Meil ei ole vaja kasutada tuuma- terdami kaudu. Nairobis ehi- energiat – meil on 12 tundi päi- tatakse uut sadamat ja laien- kesepaistet iga päev 12 kuud jär- datakse vana. Nairobi on ainus jest, tuul ja vesi,” sõnab ta.

“Otsin siit kontakte, et vahetada mõtteid peamiselt tehnoloogia üle. Tahaksin teada, Kommentaar milliseid masinaid ja materjale siin kasuta- Keenia tahab importida Eesti takse. Olen varem niimoodi Indias ka käi- eeskujul raha nud, sealt impordime nüüd toorainet. Loo- DOMINIC MUREITHI MATHENGE dan leida Eestist midagi head, mida ma en- Keenia kaubandus-tööstuskoja esindaja dale ka lubada saan,” sõnas Ochieng. Firma Africaqua juht David Kuria tegut- Meie majanduse arendamise võti peitub seb oma firmaga vee- ja ehitussektoris, otsi- väikeste ja keskmiste ettevõtete arenda- des vee ja hügieeni valdkonnas Aafrikas in- mises. Püüame ehitada väiksed ettevõtted novatiivseid lahendusi. Eestist loodab ta lei- keskmisteks ja keskmised suurteks, et Kee- da kontakte selle valla moodsate tehnoloo- nia ettevõtlus ei jääks vaid kohalikuks, kus giate Aafrikas tutvustamiseks. väga arengut ei toimu. Rohkem aga on ta seekord väljas kultuuri- Keenia tahab rohkem eksportida ja vä- sidemete sõlmimise peal, et julgustada näi- hem importida. Eesti eeskujul tahame im- teks Keenia tudengeid siia tehnoloogiaeri- portida rohkem raha kui baaskaupa, loo- alasid õppima tulema. Aafrika aasta sotsiaal- dan, et Eesti-Keenia ärisidemed aitavad sel- se ettevõtja tiitliga pärjatud Kuria on õppi- lele kaasa. nud Soomes, seega on ta kindel, et tal on pii- Eestist loodame enim kogemusi ja inno- savalt kogemusi, aitamaks keenialastel Põh- vatiivseid teadmisi energiatehnoloogias ja jamaadega kontaktide sõlmida. rahvusvahelises konkurentsivõimes. Euroopa Komisjoni plaan: Eestisse 326 põgenikku

Euroopa Komisjon esitles eile ta pole kunagi pooldanud väga ja 2016. aastal Frontexi ühisope- Euroopa rände tegevuskava Va- jõulist ja sunniviisilist immig- ratsioonide Triton ja Poseidon hemere kriisisituatsiooni kii- rantide jaotamist riikide vahel. suutlikkust ja ressursse. reks lahendamiseks. Selle järgi Eile võeti vajaliku raha ta- võiks Eestisse lähiaastatel saa- Põgenikke juba piisavalt. Sise- gamiseks vastu 2015. aasta pa- buda ligi 326 põgenikku. Seda minister märkis, et juba praegu randuseelarve: kokku 89 miljo- on rohkem kui Eestist suurema- on Eestisse saabunud põgeni- nit eurot, sealhulgas 57 miljonit tesse riikidesse Soome, Lätti, Lee- ke arv kasvanud kümne aasta- eurot varjupaiga-, rände- ja in- tu, Bulgaariasse ja Sloveeniasse. ga kümnekordseks ja hetkel on tegratsioonifondile ja 5 miljo- Plaani ühe osana kavatse- 35kohalises Vao vastuvõtukes- nit eurot sisejulgeolekufondile takse mai lõpus teha ettepanek kuses 82 inimest. Pevkur lisas, et piiriäärsete liikmesriikide toe- ELi ümberasustamiskava kohta, eilse päeva seisuga on Eestile esi- tamiseks. mille raames tagatakse kõikide tatud 81 taotlust, neist 34 on tul- Teiseks tehakse ettepanek ra- liikmesriikide peale kokku 20 nud Ukrainast, kümme Süüriast, kendada esimest korda mehha- 000 kohta Euroopas selgelt rah- kaheksa Palestiina okupeeritud nismi, millega toetada liikmes- vusvahelist kaitset vajavatele põ- aladelt ja kaheksa Sudaanist. riike, keda on tabanud rändajate Oma sadam ühe päevaga! genikele. Eesti osakaal peaks ole- ERRi uudisteportaal vahen- ootamatu sissevool. Neljandaks ma 1,63 protsenti ehk 326 põ- das, et konkreetsed ettepanekud plaanitakse alustada Vaheme- genikku. Sel eesmärgil nähak- rahvusvahelist kaitset vajavate rel ühist julgeoleku- ja kaitsepo- se 2015. ja 2016. aastaks ette 50 inimeste jaotamiseks ELi liik- liitika operatsiooni inimkaubit- WWW.OMASADAM.EU miljoni euro väärtuses täienda- mesriikide vahel esitab komis- sejate võrgustike lõhkumiseks ja vaid sihtotstarbelisi vahendeid. jon mai lõpus. Kiireloomuliste inimeste ebaseadusliku üle piiri Riigikogu infotunnis rääkis meetmetena kavatsetakse kõi- toimetamise vastu võitlemiseks. Küsi lisa tel.+372 65 67 500 siseminister Hanno Pevkur, et gepealt kolmekordistada 2015. ÄRIPÄEV.EE 14. mai 2015 ÄRIPÄEV 10 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

MAJANDUSPOLIITKA Kommentaar Küsimus ei ole Euroopa reeglite rikkumises

ANDRUS SÄÄLIK Euroopa rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Üldiselt on Euroopa Komisjoni ja Eesti analüüs ja hinnang sarnased. Komisjoni Komisjon hoiatas pakutud soovitused puudutavad valdkon- di, kus oleme ka ise muutusi plaaninud ja mis on valitsuse prioriteedid. Teame, et Euroopa Komisjoni hinnang Eestit. Soome meie majanduse tsüklilisele positsiooni- le ja sellest tulenevalt valitsussektori struk- tuursele eelarvepositsioonile erineb ra- handusministeeriumi omast. Oleme sellest ka majandusprognooside avalikustamisel rikkumised ilmsed rääkinud. Küsimus ei ole Euroopa reeglite rikku- mises, vaid Euroopa Komisjoni hinnangus, kas me täidame omaenda seatud struk- tuurse tasakaalu või ülejäägi eesmärgi, mis on karmim, kui Euroopa reeglid nõuavad. Komisjoni erineva hinnangu tõttu ongi va- litsus seadnud endale rahandusministee- riumi arvestuste järgi rangemad struktuur- se eelarvepositsiooni sihid kui tasakaal. Valitsus on leppinud kokku hoida järg- misel aastal valitsussektori eelarve ülejää- gis 0,6 protsendiga SKPst, aastateks 2017 ja 2018 on kavas ülejääk 0,2 protsenti SKPst ja 2019. aastal taas ülejääk 0,6 protsenti SKPst.

 EUROOPA Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici ütles eile, et Soome hälbimist euroala reeglitest ei saa põhjendada erakorraliste asjaoludega. FOTO: EPA

SIRJE RANK võla normi. Soome riigieelarve defitsiit oli tada. Oldi üksmeelel, et täiendavaid rahalisi Eestil tuleks järgmisel aastal struktuurset [email protected] mullu 3,2% SKPst euroalal lubatud 3% ase- kohustusi ei või Soomele euroala abipaketti- eelarvepositsiooni parandada 0,4% ulatuses mel ning selleks aastaks prognoosib Euroo- dest enam tõusta. Selleks on nüüd abimeh- SKPst, kuid prognooside kohaselt see hoopis pa Komisjon defitsiiti 3,3% tasemel. Ka tu- hanismid nagu ESM. halveneb 0,3% SKPst. 55 leval aastal on puudujääk üle lubatud piiri. Sarnastele küsimustele otsekui põhjenda- Nii tuleks Eestis aastatel 2015–2016 raken- % ulatuses on Need kõrvalekalded ei ole enam ajutise matust järeleandlikkusest tuli Dombrovski- dada lisameetmeid, arvab komisjon. liikmesriigid loomuga, möönis eile Valdis Dombrovskis. sel ja Moscovicil eile vastata ka Suurbritan- Euroopa Komisjon andis eile tagasisidet Euroopa Ko- Üle piiri on ka Soome avaliku sektori võla- nia, Horvaatia, Itaalia, Prantsusmaa, Poola ja Soovitused Eestile. Eestile antud suunistes liikmesriikide majanduspoliitikale ja eel- misjoni soovi- koorem, mis kerkib tuleval aastal juba 64,8%- Portugali kohta. “Need soovitused ei tähen- on esikohal soovitus, et Eesti seatud eelarve- arveplaanidele, hoiatades Eestit, et riik tused omaks le SKPst lubatud 60% asemel. da, et Brüssel valitsustele loengut peab,” üt- eesmärkidest ei hälbiks. enesele võetud eelarvesihtides järele ei les Moscovici. “Need on selleks, et toetada rii- Teiseks soovitatakse suurendada tööturul annaks. võtnud, hin- Millest selline leebus? Miks ei otsustanud kide endi jõupingutusi töökohtade loomisel osalemist, mis tähendaks edasiminekut töö- Kokku sai Eesti kolm soovitust, millest dab Valdis komisjon alustada Soome suhtes ülemäärase ja majanduskasvu elustamisel.” võimetusreformiga, täiendavaid meetmeid, ülejäänud kaks puudutasid seda, kuidas töö- Dombrovskis. defitsiidi protseduuri? Pierre Moscovici sel- Eesti kohta märkis Euroopa Komisjon, mis ärgitaks madalamapalgalisi pakutavat turule rohkem inimesi tuua ning tagada kut- gitas, et komisjon koostas Soome kohta ra- et näeb ohtu, et Eesti läheb pahuksisse euro tööd vastu võtma, soolise palgalõhe vähen- seoskuste parem vastavus tööturu nõuetele. porti, mis esitatakse liikmesriikidele. Alles aluseks oleva stabiilsus- ja kasvupakti nõue- damist ning sotsiaal- ja lastehoiuteenuste Suur osa eilsest pressikonverentsist Brüs- seejärel otsustatakse, mis edasi saab. tega. Eelarve defitsiit riskib komisjoni hin- kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist selis kulus Euroopa Komisjoni asepresiden- Euroopa Komisjoni hoiatus Soome plaa- nangul kõrvale kalduda nn keskpika pe- kohalikul tasandil. dil Valdis Dombrovskisel ja rahandusvolinik ne ei muuda, sest probleemidega tuleb tege- rioodi eelarve eesmärgist. Maakeeli öeldes Viimane soovitus on suurendada kutse- Pierre Moscovicil selleks, et selgitada, miks leda nii või teisiti, ütles eile Soome uut valit- sihist, et valitsussektori eelarve oleks struk- hariduse atraktiivsust ja parandada selle vas- pole Brüssel mitme riigi puhul ilmutanud sust kokku panev Juha Sipilä. Majanduspolii- tuurses ülejäägis. tavust tööturu vajadustele. Rohkem on vaja ootuspärast nõudlikkust. tika suunad peaksid selguma tuleval näda- Komisjon on oma majandusprognoo- tööpraktika võimalusi. Ning kui jagada tea- Näiteks Soome puhul, mille kohta komis- lal. Eile arutati Soome uue valitsuse Euroo- sis seisukohal, et tänavu kaldub Eesti sihist dusuuringutele ja innovatsioonile riiklik- jon ütleb selge sõnaga, et riik rikub nii euro- pa-poliitikat. Põlissoomlaste juht Timo Soini kõrvale “teatud määral” ning 2016. aastal ju- ke toetusi, tuleks neid anda piiratud hulga- ala eelarve defitsiidi kui ka avaliku sektori ütles, et ELi eelarve- ja võlanorme tuleb aus- ba “märkimisväärselt”. Komisjon märgib, et le nutika spetsialiseerumise valdkondadele. Wallenberg kahtleb rahatrüki mõjus. Tegelikult kasv ikka kinni Spetsialistist juhiks: heast Rootsi Wallenbergide töösturi- Investorid ongi kõrged akt- juhist suurepäraseks liidriks te perekonna liige Jacob Wal- siahinnad juba küsimärgi al- 9. september 2015, Radisson Blu Hotel Olümpia lenberg ütles intervjuus agen- la pannud. Isegi USA Föderaal- tuurile Bloomberg, et inves- reservi juht Janet Yellen hoiatas (Liivalaia 33, Tallinn) toritel tuleb harjuda aeglase- möödunud nädalal, et aktsiatu- ma majanduskasvu väljavaa- rud on kerkinud “üsna kõrgele”. Mis on see midagi, mis teeb heast juhist suurepärase? tega hoolimata sellest, et kesk- Wallenberg ütles, et keskpan- Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus kutsub liidriosku- pangad rekordilise stiimuli- ga stiimul küll ergutab majan- si omandada soovivaid juhtivaid spetsialiste ning alg- ja ga majandust kiiremale käigu- dust, kuid sellest hoolimata tä- keskastmejuhte koolitusele “Spetsialistist juhiks: heast le kannustavad. Wallenbergi- hendab reaalsus ikkagi vaid ta- juhist suurepäraseks liidriks!”. de investeerimisfirmal Investor gasihoidlikku kasvu. AB on osalus ligikaudu viiendi- Mõni Investori portfellis ole- Koolitusel omandavad osalejad teadmisi ja praktilisi kus Stockholmi börsi firmades. vate firmade aktsia on juba osku si, kuidas areneda suurepäraseks liidriks, käsitledes Jacob Wallenberg on Investor AB oodatust kehvemaid tulemu- järgmisi teemasid: nõukogu esimees. si näidanud. Näiteks Ericsson, • Juht ja liider: ühisosa ja erinevused “Käid läbi enamiku turgu- mille aktsia kukkus aprilli lõpus • Liidri tööriistad I: Kuidas juht saab mõjutada tulemusi? dest ja näed, et kasv on piiratud. 10%, kui esimese kvartali kasum- • Liidri tööriistad II: Inimeste veenmine ja mõjustamine Me kõik loodame, et asjad para- likkus jäi analüütikute ootustele nevad, kuid praegu ei näe kvar- alla. Samuti kukkus järsult Atlas Koolitaja: Elari Tamm taliraporteid lugedes küll erilist Copco AB aktsia, kui uute telli- kasvu,” ütles Wallenberg. “Palju muste arv kahanes. Lisainformatsioon: www.excellence.ee räägitakse ratsionaliseerimise “Selline on reaalsus,” nentis ROOTSI investori Jacob Wallenbergi sõnul ei räägi ettevõtete juhid jätkamisest, efektiivsuse tõusust. Wallenberg. mitte kasvust, vaid efektiivistamisest. FOTO: VEEB Kasvust eriti midagi ei räägita.” ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 14. mai 2015 REKLAAM 11 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

ګBMBUFT



%8
ګ8%
BMBUFT


 45"/%"3%7"364564 6SCBO
"DUJWF
TUBOEBSEWBSVTUVT
TJTBMEBCEWBSVTUVT
TJTBMEBC )££MKVIUJNJTFHB
OBWJHBUTJPPOJT»TUFFN
TJTBMEBC

UBHVSEVTLBBNFVTLBBNFSSBHB
QBSLJNJTBCJ
*OGJOJUZ
NVVTJLBT»TUFFN
BHB
QBSLBSLJJNJTNJTBCJ *O
*O *O* GJOJG UZ
NU VVTJLBT»TUFFN 4VCXPPGFS
4IBSLGJO
BOUFOO
4VQFSWJTJPO
-&%WBMHVTUVTFHB
O£JEFHB
O£JEJHH JLVQMPLL
-&%UBHBUVMFE
3FHVMFFSJUBWB
W´JNFOEVTFHB
LVQLVQMVQMQMPLPLLPLL LL L --&%&%%UBHUBHUUB BUVMBUBUVMUVVMFE
FEFE 3FH3FHV3F3 MFFSJUBWB
W´JNFOEVTF 'MFY4UFFS
SPPMJNJTT»TUFFN
$PNGPSU
/PSNBM
4QPSU
/BILTJTV
1LTJTV
1BBBSLJNJTBOEVSJE
FFT
7BMVWFMH

3
"#4&#%
GJMUFS
5BHBJTUNF
LFSSLSLJSLJNLJNJNNFFSJJTJTBJTBOTBOTTBBOSO EVEVSEVSJE55BVSJVVSSSJEEFFE
FFEFE
FHBH
FFFFFFT T7T
7TT
JJTT 7UNUBMVBMVWBBMNMVWVWVWFFMHFMHH  3
"#4&# QJEVSJE
&4$ N£HJTUBSEJLPOUSPMM
)"4
+£SFMIBBHJTF
TUBCJMJTFFSTFFSJJNJTBCJ
"LUJJWTFE
QFBUPFE
&FT
KB
L»MHUVSWBQBEKBE
LPPT
NJNJTTBBHB
3%4

$%1

.1CCJCJ BJ ""L"LU"LUJLULUJL33%UJUJ%JJWTJWTFJWWTFWTWTFT4FEQFEEQE
E
QF QFQF$%BUPFBUPBBUUUPFUPPFPF1E&EE E


&
&FFTFT.TT KBKB
KB
B
LB L»MHU» VSWBQBEKBE
LPPT .*%"
1&"#
/ƒ(&."
UVSWBLBSEJOBUFHB
,PLLVLMBQJUBW
W´UJ
7JINBTFOTPSJHB
LMBBTJQVIBBTJQVIIIBBTBTTUBKBE
5FFLPOOB
LPNQVVUFS
&MFLUSJMJTFMU
KVIJUBWBE
UUBBKBBBKKBBEE
5E
5
5FFFFFLFFLPFFLFLPLLPPOOB
LPNQOOOOBOOBB LPNQLPLPNLPNQPNQNQVVUVVVVUVVUFUUFFSS
S
& &MFMFFLLLUUSJMJTFMU
KVIJUBWBE BLOBE
FFT
KB
UBHB
*TUNFTPPKFOEVTFE
FFT
KB
UBHB
&MFLUSJMJTFMU
FMU
LLLPLLVLMBQJUBWBE
TVVOBUVMFEFHB
L»MKFQFFHMJE
,FSFW£SWJ
PPLLLLLLVV
3FIWJS´IV
K£MHJNJTLMLMB3MBMBBQQFFIJUJJUBWUUBUBWIBBWWWJBBEBE
TJETE
TES´´T VVOBVIVV B
K£MUVMFUVMFV FEFEFHEHJFHBJHNNJB LL»J»M»TKKFFFQQQFFFHMJE
,FSFW£SWJ W£MJTQFFHMJE
KB
VLTFMJOHJE
3PPMJL´SHVTF
KB
T»HBWVTF
SFHVMBBUPSBUPS
,£JHVTPPWJUBKB
NBOVBBML£JHVLBTUJ
QVIVM
4BMPOHJ´IVGJM,,£££JJHHVHVTPVTVTTPPPWJUPPWPWJWJUWWJJUUBKBBBKKB N NBNBONBOBOVBBMVBBVBBBBMBBML£JHL£L£J£J££JHJHHVVLLLBBTBTUJ

QVIVM
4BMPOHJ´IVGJ UFS
5BHBJTUNF
LFTLNJOF
L£FUVHJ
,PNGPSUTVVOBUVMFE
6EVUVMFE
FFVUVMFFFEE FFFFFTEEKB
TJT
#MVFUPPUI
»TT
KB
UBHB
3%4

$%1

.1
SPPMJMU
KVIUJNJTFHB
KBKBKB UBUBHBHBHB
3%3%%#4
4
44 MVM
V
$$%$%1FUF%%1%1
11
PP
. .1 ..1.UUI1I
S
S S»SPPPPPMMMJJMUU
KVIUJNJTFHB 5BHBTQPJMFS
,FSFW£SWJ
QBNQSJE
3FIWJS´IV
K£MHJNJTF
T»TUFFN
51FN
5511...4
"MBSN

LFTLMVLVTUVT
1»TJLJJSVTFIPJEKB
TJT
BBUF
QFFHFM
5BIBWB4
4 4 ""M"MBMBBBSN
N
N N
LLFLFTLFTLLMMVMM VVLLVV5TUVBIUUVVTVIT

1 BBW11»W»TTJBJLLLJJJSSSVTFIPJEKB
TJT M 55B5BIBIIBWBWWBBBBBUFLBUFLUFFLLBBBNNNFFSFSB
B
LB LLPPPPT
FLSBBOJHB
5BIBWBBUFLBBNFSB
LPPT
FLSBBOJHB
BBBUFBUFUF QQFFFFHFM
*TFUVNFOFW
UBIBUBIBBBWWWBBUF
QFFHFM MVFUPPUI
»IFOEVTU
KB
BVEJP
SPPMJMU
KVIUJNJTU#
قBWJTU
UBHVSEVTLBBNFSBOJ
/ UBIBWBBUFQFFHMJT
,MBBTJQVIBTUBKBUF
TPPKFOEVT
1£FWBT´JEVUVMFEFVUVMFFEEEFFF
VIBTUBKBUF
TPPKFOEV
BVUPNBBUJLB
4PPKFOEVTFHB
SPPM
1BSLJNJTBOEVSJE
BVUPUPPNBBUNBBUJLJLBJLB LB B 4PP4PTPKFOEKKEPPFOFOEFOEKKFVVTFTFTTFHOOEFHFHB
SPB
SB
SPPPMPM PM
PM M 1B1BS1BSBSLJNJTBOEVSJE
UBHB
5£JTBVUPNBBUOF
LBIFUTPPOJMJOF
LMJJNBTFBEF
/BILSPPM
KB
L£PM
KB LL£££JJJHVLBOHJ
OVQQ
,£FUVHJ
FTJJTUNFUF
WBIFM

UPQTJIPJEKB
HHV VVLVLB 1BSLJNJTBOEVSJELBOOHHJJ OVOVQQQQQ
,
,£,££FUVHFUVFFUUVHEHJ
FTJ
FJ
FTFTFTJJTJJTUJJJJTUTUXXXLJBFFNFUNFUF UBFUFUFF WBWBIWBIIFM
FMFM

UPQTJIPJEKB UBHB
-&%Q£FWBT´JEVUVMFE
7BMHVTBOEVSJHB
Q£FWBUVMFEF
BVUPNBBUJBVUPNBBBUJLBUBUJLLLB
64#

"69

J1PE
»IFOEVT
,BUVTFSFFMJOHVE
B6B B
6B
6 64#4#
"69"6699 J
J
JJ11PE1P »IF»IFO»I»IFOIFOOEVEVTEVT ,B,BUBUUVTVTFVTFTFSFSSFFFFMJF OHVE
,JB
6SCBO
"DUJWF
FSJNVEFMJE
,SPPNJUVE
JMVW´SF
KB
VLTFMJOHJE
5VNFOEBUVE
UBHBLMBBTJE
5£JTN´5£JTN´´´EVT
UBHBWBSBSBUBT
EVT
EVTVT UBHBWBWBSWBSBBSBSBUBT

,»UVTFLVMV
BMBUFT
 
M
LN

$0
FNJTTJPPO
BMBUFT

HLN

,JB
OBWJHBUTJPPOJTFBEF
QBLVC
LBBSEJUFFOVTFJE
SFJTJJOGPSNBUTJPP,JB
OBWJHBUTJPPOJTFBEF
QBLVC
LBBSEJUFFOVTFJE
SFJTJJOGPSNBUTJPPOOJ
KB
NFFMFMBIVUVTU
NVVUFT
LB
L´JHF
M»IFNBE
BVUPSFJTJE
OBVEJUBJ
KB
NFFMFMBIVUVTU
WBNBLT
,BBSEJVVFOEVTUF
QSPHSBNNJM
PO
NJUNFJE
FFMJTFJE
KB
LPOLVSFOUTJUV,BBSEJVVFOEVTUF
QSPHSBNNJM
PO
NJUNFJE
FFMJTFJE KB
LPOLVSFOUTJUVMU
MU
QBSJN
UFFOVTUF
WBMJLQBSJN
UFFOVTUF
W
,JB
OBWJHBUTJPPOJT»TUFFNJT
PO,JB
OBWJHBUTJPPOJT»TUFFNJT
PO

B
BMHOF
LBBSU


LBBSEJVVFOEVTU
VVUFMF
BVUPEFMF
U£JFTUJ
5"465"MHOF
LBBSU


LBBSEJVVFOEVTU
VVUFMF
BVUPEFMF
U£ 


,BBSEJVVFOEVT
PO
JNFMJIUOF
7BKBMJL
UFIBLTF
UFJF
FFTU
FTJOEVTFT,BBSEJVVFOEVT
PO
JNFMJIUOF
7BKBMJL
UFIBLTF
UFJF
FFTU
FTJOEVTFT
£SB
£SB

,JB
6SCBO
"DUJWF
TUBOEBSEWBSVTUVTFHB
FSJNVEFMJE
»MF
&FTUJ 5"--*//
7JLJOH
.PUPST
›MFNJTUF
›MFNJTUF
UFF

7JLJOH
.PUPST
5BNNTBBSF
5BNNTBBSF
UFF

5"356
"VUPTQJSJU
5BSUV
5VSV

1ƒ3/6
6OJUFE
.PUPST
5BMMJOOB
NOU

)""14"-6
5SBEJMP
5BMMJOOB
NOU

,0)5-"+ƒ37&
6OJUFE
.PUPST
+£SWFL»MB
UFF

3",7&3&
3BLWFSF
"VUPUFIOJLB
3£HBWFSF
UFF

/"37"
"OBMBO
"VUP
5JJNBOJ

7*-+"/%*
3BFM
"VUPLFTLVT
5BMMJOOB
UO

,63&44""3&
,VSFTTBBSF
"VUPUFFOJOEVT
,BMFWJ
Q´JL

7"-("
4BMPNF
5BSUV
1JIMBLB
 14. mai 2015 ÄRIPÄEV 12 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

IDEED Visiooni asemel mäng maksudega. Mida valitsus peaks tegema?

KAISA GABRAL [email protected]

 EHITUSETTEVÕTJA Sven Pertens soovitab võtta laenu, mille võiks investeerida kas või transporditaristusse. FOTO: EIKO KINK

Selle asemel, et luua majanduses pikemat kalt täidetud ilma igasuguste aktsiisitõusu- atraktiivsemaks muutmiseks tuleks lõpe- eelarveaukude lappimiseks, siis ei mõju te- visiooni ja kujundada ühtne seisukoht lae- deta. Rohkem polegi vaja, sest midagi ena- tada maksuotsustega mängimine. Ettevõtja ma sõnul ka need majanduse arengule posi- nuvõtmise kohta, mängivad poliitikud mit- Reformi- mat Reformierakonnalt nagunii keegi enam ning investor vajab ennekõike stabiilsust,” tiivselt, pigem vastupidi. me ettevõtja sõnul maksumänge. erkonna vali- ammu ei oota.” lausus Pertens. Ta lisas, et vähese etteteata- Kuna Eesti majanduskasv tammub paigal, jatel pole soo- misega ning piisavalt põhjendamata mak- Sotsmaksu lagi ja kaitse väikeinvestorile. küsis Äripäev ettevõtjatelt ja arvamusliidri- ja ega külma Investeering taristusse kahekordistaks tu- sutõusud ja seadusemuudatused ei võimal- Sorainen Eesti juhtivpartneri Toomas Pran- lemuse. telt ettepanekuid, kuidas majandust elavda- mingist sot- Ka Lemminkäinen Eesti tegevjuhi da ettevõtjatel investeeringute tasuvust pla- geli arvates on Eesti ettevõtluskeskkonna da ja maksudega käituda. Sven Pertensi sõnul peaks Eesti valitsus ku- neerida. “Kindlasti vajab vähendamist töö- suurim pudelikael tööjõumaksud ja paindu- Maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise sõ- siaalmaksu jundama pikema perspektiivi. “Valitsusel jõu maksukoormus, sotsiaalmaksu 1% vä- matud töösuhted. Planeeritud sotsiaalmak- nul võiksid poliitikud maksud seniks rahule protsendist. peaks kõigepealt tekkima mingi visioon, hendamine on kahjuks ainult kosmeetilise su alandamine ühe või kahe protsendipunk- jätte, kui tekib pikem visioon. “Niikaua, kui Ma kardan, et kuhu tahame jõuda. Praegu tegeldakse en- iseloomuga meede,” lisas ta. ti võrra olukorda ei paranda. “Kui soovime ei ole head plaani, kuidas maksudega ma- suurem osa nekõike tänase päeva probleemidega. Puu- Ressursside leidmiseks peaks valitsus soodustada väärtust loovate töökohtade te- jandust ergutada, oleks kõige targem üldse neist ilmselt dub arusaam majanduse kui terviku toimi- Pertensi hinnangul avaliku sektori kulutu- ket ja seeläbi kõrgemate palkade maksmist, mitte teha mingeid maksumuudatusi. Ei tõs- misest ning pikem perspektiiv on täiesti ära sed ja töökohad kriitilise pilguga üle vaata- siis peaks edasi liikuma sotsiaalmaksule lae ta ega langetada,” ütles Lehis. ei teagi, kui ununenud,” märkis Pertens. ma. “Liiga palju on tarbetuid töökohti ja töö- kehtestamisega,” leidis Prangel. Tema arvates võiks koalitsioonierakon- suur sotsiaal- Üheks kiiremaks majanduse elavdami- tajaid, kes ei tooda lisandväärtust, halvemal Kui riik soovib teatud inimgruppe, olgu nad vabalt kõik oma rahapildumise luba- maksu määr se võimaluseks on Pertensi hinnangul võt- juhul lausa takistavad lisandväärtuse toot- siis need noored, praktikandid või osalise dused ära unustada ja valijad annavad neile üldse on. ta laenu ja see taristu ehitusse investeerida. mist.” Pertens ütles, et praegu 2016. aastast töövõimega inimesed, teha tööturul atrak- selle andeks. “Reformierkonna valijatel po- “Välisriikides tehtud uuringute kohaselt kas- välja lubatud avaliku sektori töökohtade vä- tiivsemaks, siis võiks nende töötasult Pran- le sooja ega külma mingist sotsiaalmaksu maksuekspert vatab iga transporditaristusse investeeritud hendamine 1% võrra aastas majanduse aren- geli arvates sotsiaalmaksu kaotada. “Samuti protsendist. Ma kardan, et suurem osa neist Lasse Lahis euro riigi SKPd ca 2 euro võrra, millele lisan- guks vajalikku impulssi ei anna. “Samavõrra peaks töösuhteid, näiteks osalise ajaga tööta- ilmselt ei teagi, kui suur sotsiaalmaksu määr dub täiendav maksutulu. Kogumõju majan- või rohkem hakkab demograafilisest olukor- mist, muutma paindlikumaks. Põhjendama- üldse on,” märkis Lehis ja lisas: “Nemad vali- dusele on algsest investeeringust peaaegu rast tingituna Eestis vähenema tööealine ela- tu on ka mitte laiendada sotsiaalseid tagatisi sid Reformierakonda sellepärast, et Savisaar kolm korda suurem,” ütles Pertens. nikkond,” ütles Pertens. Kuna aktsiiside tõu- juhatuse liikmetele, kes on sisuliselt ettevõt- ei saaks peaministriks. See eesmärk on edu- “Välisinvestoritele majanduskeskkonna sust tulev raha on valitsusel kavas kasutada te võtmetöötajad,” märkis Prangel.

raamatupidaja.ee HOMMIKUSEMINAR 3. juuni Meriton Conference & Spa hotell 21.21. mmailail KUIDAS VALMISTUDA EFEKTIIVSE E-ARVETEKS?

LUGEMISE ABC 9.30 Registreerumine ja hommikukohv 10.00 E-arved kohustuslikuks – millal, kellele ja kuidas? E Kuidas 1 päevaga E-arvete töörühma juht MARGE LEPP suurendada info 10.45 Mida mina pean e-arvele üleminekuks tegema? Eesti Raamatupidajate Kogu juht, E-arvete töörühma liige omandamise kiirust MARGUS TAMMERAJA Seminaril osalemine 2 korda? 11.30 Kohvipaus maksab 28. maini 12.00 Diskussioon. E-arved ja majandustarkvara – 129 eurot (km-ga Täpsem programm: kuidas on majandustarkvarad valmistunud 154,8 eurot), alates akadeemia.aripaev.ee e-arve saatmiseks? 29. maist kehtib täishind Diskussiooniringis osalevad Directo, Merit Tarkvara, 159 eurot (km-ga Excellent Business Solutions ja RIK-i esindajad 198,8 eurot). Kahe või enama isiku korraga Koolituse hind on 199 eurot (+ km) 13.00 Riiklikud lahendused ettevõtjale abiks. e-arveldaja võimalused. registreerimisel ühest KKoKoolitajaooollititaajja onon maksjaettevõttest kehtib TTAURIAURURI TTALLERMAAALLLLERMRMAAAA Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ettevõtete hindadele 5% soodustus. aruandluse infosüsteemide talituse Info ja registreerimine: Harri Jõgis, Registreerimine veebis juhataja ALEKSANDR BELOUSSOV www.seminar.aripaev.ee telefon 667 0283, e-post [email protected] või telefonil 667 0411. ÄRIPÄEV 14. mai 2015 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 13

Kommentaar KARJÄÄR Eesti võiks laenu võtta EL toetab Eleringi TREV-2 Grupil uus juht URVE PALO TREV-2 Grupp nõukogu otsustas ettevõtte juhiks nimetada senise ettevõtlusminister finantsjuhi Rein Rätsepa, kirjutas ehitusuudised.ee. Selleks, et jõudsamalt arene- “Rein on viimase kahe aasta jooksul finantsjuhina mänginud olu- da ja Põhjamaade hulka jõuda, uuringuid list rolli ASi TREV-2 Grupp kujundamisel tänapäevaseks ja kasum- soovitas ka OECD Eestil laenu likuks ettevõtteks. Mul on hea meel, et meil on ühtlaselt tugev ja võtta. Veel soovitatakse riigil hästi koos töötav juhatus,” ütles TREV-2 Grupi nõukogu esimees enam panustada energiasäästu Elering allkirjastas Euroopa seks, koostatakse maismaale ra- Gert Tiivas. ja aidata inimestel oma elamud Komisjoniga Eesti-Soome gaasi- jatavate gaasitrasside ja komp- energiasäästlikeks muuta. Toe- ühenduse uuringute rahasta- ressorjaamade projektid, toi- TRANSPORT tan väga neid mõtteid. miskokkuleppe, mille maht on mub merealuse osa keskkonna- Tallinna Tehnikaülikooli 5,4 miljonit eurot. mõjude hindamine ning tehakse USA rongiõnnetuses hukkus viis inimest teadlased on välja arvutanud, et Euroopa ühendamise rahas- täiendavad ehitusgeoloogilised Enam kui 200 reisijaga reisirong Amtrak sõitis eile USAs Phila- kui riik panustaks iga aasta 110 tu (CEF) katab uuringute kulud ja geodeetilised uuringud. Sa- delphia osariigis rööbastelt maha. Õnnetuse tagajärjel hukkus vä- miljonit eurot elamute renovee- 50 protsendi ehk kuni 5,4 miljo- muti korraldatakse ehitushan- hemalt viis inimest, vahendas Reuters. rimisse ja erasektor lisaks kaks ni euro ulatuses. Toetus jagatak- ked Balticconnectori rajamiseks. Ametnikud ütlesid, et nad ei tea, mis võis õnnetuse põhjustada. kolmandikku ehk 220 miljonit se Eesti ja Soome gaasi süsteemi- Eesti ja Soome gaasi süstee- Philadelphia linnapea Michael Nutter ütles pressikonverentsil, et eurot, siis kogu riigi poolt in- haldurite vahel. mihaldurid sõlmisid koostöö- õnnetuse tagajärjel hukkus vähemalt viis inimest. Haiglasse toi- vesteeritud summa laekuks ta- Uuringute etapis tehakse äri- leppe uuringute etapi töökor- metati enam kui 50 reisijat, kellest kuus on tõsiselt vigastatud. gasi täiendavate maksutulude- lised analüüsid Balticconnecto- ralduse kohta. “Ma pole midagi sellist oma elu jooksul näinud,” ütles Nutter. na. Muu hulgas loodaks juur- ri majandusliku mõju hindami- LOGISTIKAUUDISED.EE Amtraki reisirong oli teel Washingtonist New Yorki. de 5600 töökohta. Minu arva- tes oleks see just üks koht, mil- le jaoks võiks riik laenu võt- ta, et aidata inimestel oma ela- mud energiasäästlikuks reno- veerida. Samuti tuleks välja ehita- da Tallinna–Tartu maantee ku- ni Mäoni neljarealisena ja sealt edasi 2+1 realisena. Mis puudutab erinevaid akt- siise, siis selge on see, et majan- duskasvu need ei kiirenda.

Kui tänu Euroopa Investeerimisfondi init- siatiivile on Eestis tekkimas uued investeeri- misfondid ja paraneb juurdepääs lisakapita- Väikeaktsio- lile, siis pole riik ometi astunud samme sel- näride kaitse leks, et need Eesti fondijuhtide juhitud fon- on väga olu- did ka Eestisse registreeritaks. “Paradoksaal- ne on olukord, kus Eesti riik paigutab mak- lisel kohal sumaksjate raha fondifondide kaudu struk- selle usaldu- tuuridesse, mis registreeritakse Luksembur- se loomisel ja gis või kuskil mujal,” ütles ta. see on Eestis Prangel soovitab erakapitalifondide too- praegu väga miseks Eestisse üle vaadata maksuregulat- sioonid, lihtsustada fondide nõudeid ja muu- puudulik. ta ettevõtluskeskkonda üldisemalt usaldus- Sorainen Eesti väärseks. “Väikeaktsionäride kaitse on vä- juhtivpartner ga olulisel kohal selle usalduse loomisel ja Toomas Prangel see on Eestis praegu väga puudulik,” mär- kis Prangel.

Loe Äripäevast Kaanelugu “Investeeringute puudus nülib majandust” 13. mai E-residendid said oma portaali

Eile käivitus e-residentsuse taotlemise portaal aadressil Mis on mis e-resident.gov.ee, mis lubab E-residendid ükskõik kust maailmas saata avalduse digitaalse identitee- Üle 1500 e-residendi on praegu di programmiga liitumiseks, 73 maailma riigist, kes osales test- teatas majandusministeerium. perioodil. Eesti on maailma esimene Naaberriikidest on rohkem kui riik, mis pakub e-residentsust – pool e-residentidest: Soomest piiriülene digitaalne identiteet (34%), Venemaalt (15), Ukrainast on saadaval igaühele, kel on soov (6), Lätist (6) ja USAst (3,5). luua ja juhtida asukohast sõltu- ALLIKAS: MAJANDUSMINISTEERIUM matut ettevõtet veebi kaudu. Eesti e-residendid võivad asu- tada interneti kaudu ettevõtte, nustasu maksmist ja taustakont- teha e-panganduse tehinguid, rolli peab e-resident ühe korra saada ligipääsu rahvusvahelis- külastama kas Eesti välisesin- tele makseteenuste pakkujatele, dust või politseijaoskonda, et esitada tuludeklaratsiooni elekt- saada kätte e-residendi digi-ID. rooniliselt, kaugjuhtida ette- Taotlemise protseduur kestab võtet ning digitaalselt allkirjas- keskmiselt kuu. Enam kui 18 000 tada dokumente ja lepinguid. potentsiaalset e-residenti on tel- Taotluse võib veebis täita um- linud programmi infokirja. bes kümne minutiga. Peale tee- ÄRIPÄEV.EE 14. mai 2015 ÄRIPÄEV 14 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

ki vanemökonomist Christian peamist tuge ajutiselt langenud Tarbijad aitasid Schulz. Nafta kõrval on tema sõ- nafta hinnast. Investeeringud ja nul näha ka euro kursi nõrgene- kaubandus põhjustasid taas pet- mise ja Euroopa Keskpanga ag- tumuse.” ressiivse stiimuli mõjusid. Hispaanias, mis on teinud majandusel reforme tööturu liberaliseeri- Soomel läheb eriti halvasti. Bal- miseks ja otsinud lahendusi ha- ti riikidest vähenes Eesti ja Lee- puks läinud võlgadele, oli majan- kasvada. Balti du SKP kvartali baasil vastavalt duskasv esimeses kvartalis 7 aas- 0,3% ja 0,6%, kasvades aasta baa- ta kiireim, kvartali baasil 0,9% ja sil 1,8% ja 1,5%. Läti SKP kasvas aasta baasil 2,6%. Itaalia majan- kvartali baasil 0,4% ja aasta baa- dus kasvas kvartali baasil 0,3%, riikidest parim Läti sil 2,1%. ületades ootused. Praeguseks andmed esitanud euroala riikidest oli aasta baasil Majanduse väljavaade üle tü- Eurostati eile avaldatud esi- languses vaid Soome SKP, kaha- ki aja helge. “Majanduse seis ja algsel hinnangul kiirenes ma- Võrdlus nedes 0,1%. Kvartali baasil kaha- lühiajaline väljavaade on euro- janduskasv nii euroalal kui ka Eesti kasvult Euroopa nes Soome SKP samuti 0,1%. alal praegu helgem kui mitmel Euroopa Liidus tervikuna, kuna keskmiste seas Saksamaa SKP kasv aeglus- viimasel aastal,” ütles Euroopa Prantsusmaa ja Itaalia oodatust tus esimeses kvartalis oodatust Keskpanga juht Mario Draghi kiirem kasvutempo kaalus üles SKP muutus I kv 2015 võrreldes aastatagusega riikidel, kes on näitaja rohkem, kuid analüütikud ei näe 17. aprillil. Ta lisas, et struktuur- Saksamaa pidurdamise. juba avaldanud selles ohtu Saksa majanduse toi- sete reformide aeglane tempo Euroala majandus kasvas esi- bumisele. Eelnenud kvartaliga hakkab perspektiivis kasvu pi- meses kvartalis eelnenud kvar- Rumeenia 4,3 võrreldes kasvas SKP 0,3% ja aas- durdama. taliga võrreldes 0,4% ning aas- Ungari 3,4 ta baasil 1%. “Saksamaa majan- Ka Kreekast võib veel tulla ne- ta baasil 1%. Slovakkia 3,1 dus tegi 2014. aasta lõpus muljet gatiivne löök. Kreeka majandus Majandust on toestanud naf- Hispaania 2,6 avaldava come-back’i ja see ma- on languses, esimeses kvarta- ta hinna langus alates 2014. aas- Holland 2,4 jandusaktiivsuse tõusu trend ei lis kahanes SKP kvartalis baasil ta teisest poolest, euro nõrgem Suurbritannia 2,4 ole muutunud,” ütles Bloomber- 0,2%, kasvades aasta baasil 0,3%. kurss ning ootused, et Euroo- Läti 2,0 gile UniCredit Bank AG ökono- Esmaspäeval ütles euro grupi pa Keskpank oma “rahatrükki” Portugal 1,4 mist Martina von Terzi. juht Jeroen Dijsselbloem rahan- majanduse ergutamiseks jätkab. ELi keskmine 1,4 Mullu viimases kvartalis pai- dusministrite kõneluste järel, et Samas kõlavad hoiatused, et stii- Eesti 1,2 gal tammunud Prantsusmaa ma- läbirääkimistel Kreekaga abi- mulite toel kasv ei kesta, kui va- Leedu 1,2 jandus kasvas esimeses kvartalis paketi üle on hakatud kiiremini litsused struktuursete reformi- Saksamaa 1,0 kvartali baasil 0,6% ja aasta baa- edasi liikuma. dega tagant ei aita. Hulk riske on euroala keskmine 1,0 sil 0,7%. Euroopa Komisjon ja IMF “Kõik, mis me Kreeka kohta seotud ka Kreeka väljavaadetega. Belgia 0,9 prognoosivad Prantsusmaale tä- kuuleme, on kalkuleeritud op- Prantsusmaa 0,7 navu kolme kidura aasta järel timism, kuna keegi ei taha võt- Suurim kasvuvedur ikka nafta. Austria 0,1 enam kui 1% suurust SKP kasvu. ta süüd riigi euroalalt väljakuk- “Peamine kasvuvedur oli odav Itaalia 0,0 “Prantsusmaa kasvunumber kumise eest,” ütles Bloombergi- nafta, Prantsusmaal ja Saksa- oli trendist kiirem,” kommentee- le Barclays Plc vanemökonomist maal andis esimeses kvartalis ka Hiina 7,0 ris Bayerische Landesbanki öko- Thomas Harjes. “Nüüd on Kree- tarbimine olulise panuse,” kom- USA 3,0  PRANTSUSMAAL andis majanduskasvu nafta kõrval suure nomist Stefan Kipar. “Kasvu toe- ka valitsusel aeg otsustada, mi- menteeris agentuurile Bloom- ALLIKAS: BLOOMBERG panuse ka tarbimine. PIldil lahkuvad naised osturetkelt Chaneli tas vaid tugev era- ja avaliku sek- da nad teha tahavad.” berg Londoni Berenberg Ban- kauplusest. FOTO: BLOOMBERG tori tarbimine, mis omakorda sai ÄRIPÄEV.EE

LED tööstus- ja välisvalgustid

XSP

• pikk kasutusiga (üle 150 000 tunni L70) • valgusvoo püsivus kogu kasutusea vältel • valgusti efektiivsus kuni 95 lm/W • IP66 • 10 aastat garantiid viimistlusele • 10 aastat garantiid LED moodulile • 10 aastat garantiid juhtelektroonikale • Soodne hind + energiasääst + väikesed hoolduskulud = kiire tasuvus CREE valguslahendus Statoili Võidujooksu tanklas, Teostatud 2014.

Tallinna näidistesaal Tartu näidistesaal www.valgustus.ee Rävala pst 7 Teguri 37B tel. 6676 670 tel. 7300 812 Tõestatud usaldusväärsus ÄRIPÄEV 14. mai 2015 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 15

Ruve Visnapuu juhatuse esimees, Ehitusekspert tegevjuht

Accurato Fassaadid: Janek Bahovski projektijuht, juhatuse liige

hitistele ja projektidele ekspertiise ning peame tegelema tulekahju kustutamise, mitte en- omanikujärelevalvet pakkuva Accurato netamisega.” Fassaadid OÜ omanike Ruve Visnapuu “Iga eelnev töö Eja Janek Bahovski sõnul ei saa ükski ma- Lisaks igapäevatööle lööb Accurato Fassaadide ja olla ehitatud peaaegu hästi, vaid kõiges tu- töökas ja pühendunud kollektiiv kaasa ka avalikes leks püüda maksimaalsust. Tartu Päästeameti ja aruteludes: näiteks oli just see ettevõte üks eest- Häire keskuse depoole ning Valga raudteejaama- vedajatest, et korterelamute rekonstrueerimiseks le omanikujärelevalvet teostanud meeste sõnul kehtestavates nõuetes peaks pikendama fassaa- on järgmise on iga eelnev ehitustöö järgmise visiitkaardiks dide garantiiaja seniselt kahelt viiele aastale. Põh- ning üks nurjunud projekt kümnest jääb ehitus- jus lihtne: fassaaditööde vead tulevad enamasti firmat kummitama aastateks. välja alles kolmandal kuni viiendal aastal ning siis jõuab majaomanik pöörduda veel ehitaja poole vi- Ettevõtte juhatuse esimees ja tegevjuht Ruve gade parandamiseks. visiitkaardiks – Visna puu jõudis ehitusekspertiisi ning omaniku- järelevalvega tegelemiseni oma eelmiste ametite “Väga oluline on meie jaoks töötajate igapäevane tõttu, olles olnud fassaadiehitaja ja objektijuht. koolitusprotsess. Sel aastal pöörame suurt tähe- Juba mõne aja möödudes pärast oma firma loo- lepanu korteriühistute teemale ning praegugi osa- mist mõistis ta, et tänane ehitusturg, töökultuur levad meie insenerid KredExi tehnilise konsultan- mõelge sellele!” ning ehituskvaliteet on allapoole igasugust ar- di koolitusel,” märgib Bahovski. vestust ning vajab korralikku järelevalvet. Mõistlik on omanikujärelevalve Nii alustaski Accurato Fassaadid omanikujärele- valve vallas, millele loogilise sammuna järgnes kaasata juba projekteerimisse ehitiste ja ehitusprojektide ekspertiiside tegemi- ne. Täna on ettevõtte tegevusaladeks veel pro- Kui ehitusjärelevalve kontrollib ehitusega seotud jekteerimine, ehitamine ja elektritööd, samuti määruste ja seaduste täitmist, siis omanikujäre- omatakse tegevuslube teehoiutööde ja muinsus- levalve ülesanne on jälgida, et projekt vastaks te- kaitse alal, kuhu kuuluvad nii ajaloo-, ehitis- ja gelikkusele ning tööd oleksid tehtud kvaliteetselt. tööstusmälestised kui ka UNESCO maailmapä- Mõistlik on kaasata omanikujärelevalve algfaasis, randi nimekirja objektid. et eksperdid aitaksid üle vaadata projektid, kuulu- tada välja ehitushanget, võrrelda ning valida ehi- Aastate jooksul on Accurato Fassaadid oma pa- tajaid ning aidata sõlmida lepinguid. “Kahjuks ki- nuse andnud väga paljudele tuntud ja vähem- puvad inimesed vaatama hinda, aga mitte teenuse tuntud objektidele üle Eesti. Omanikujärelevalve sisu,” nendivad Bahovski ja Visnapuu. osas võib esile tuua: Sangaste loss, Valga raud- teejaam, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Riigi Aga kuidas leida usaldusväärset omanikujärele- Metsamajandamise Keskuse looduskeskused, valve ja/või ehitusekspertiisi? Esiteks tuleb ar- Olerexi tanklad, Elistvere loomapark, korterma- vestada enda ja oma tuttavate kogemusi, seejärel “Selle kortermaja fassaadisoojustus oli kleebitud jad ja eramud jne. suhtumist – omanikujärelevalve ja ekspertiisi te- “pätsidega”, vuugid jooksid avatäidete nurkadesse gija peab reaalselt objektil kohal käima, pildista- kokku, tüübeldus oli tehtud vaid nurkadest ja ar- “Väikese firmana oleme edukalt suutnud riigi- ma, mõõtma, kontrollima ja korralikke aruandeid meeringkiht alla lubatud normi. Need vead on tu- esitama. Mõistlik on kaasata ka tellija protsessi, vastatavad visuaalsel vaatlusel kogemuste põhjal.” hangetel pakkuda konkurentsi suurtele ja tuntud ettevõtetele ning soovime selle usalduse eest tä- selgitades talle, mida, kuidas ja miks objektil jälgi- nada Riigi Metsamajandamise Keskust ja Riigi da. Kui pildistada üles võimalikult palju erinevaid Kinnisvara ASi, kelle projektidele omanikujärele- tööetappe, saab hiljem võimaliku vea korral tuvas- valve tegemine on olnud meile suur au,” ütleb ju- tada, mis läks valesti ja kes selle eest vastutab. hatuse liige ja projektijuht Janek Bahovski. Igal ehitustööde tellijal võiks olla “oma Ruve” Accurato Fassaadid OÜ tänab kõiki oma tellijaid “Oleme Ruve Visnapuuga tuttavad juba ajast, mil ta oli Tema sõnul on selgelt näha, et suuremate objek- ja koostööpartnereid ja meenutab, et ehitusel ta- ühes ehitusfirmas objektijuht. Kui meie kortermajal jõu- tide omanikud-haldajad ja korteriühistud mõis- sub järgida kuldreeglit: “Üheksa korda mõõda ja dis kätte aeg asuda maja soojustama ning asjad oli juba tavad igati, et omanikujärelevalve ehitusel ja re- üks kord lõika!” nii kaugel, et puudu oli vaid järelevalve, helistasin Ruvele. noveerimisel on hädavajalik. Eraisikud täna veel See kõne päädis sellega, et mõistsime – tegelikult polnud nii kaugele pole jõudnud ning pelgavad sageli meil midagi valmis ja kogu eelnev protsess tuli uuesti läbi selle teenuse hinda kalliks. Hilisem ekspertiis ja teha. Kusjuures Ruve oli kõige juures abiks spetsialistina, remondikulud aga lähevad alati kordades kalli- kes ei näe kõike ainult läbi rahaprisma, vaid teeb tõesti maks! oma tööd südamega. Meie maja võitis sellest kogemusest palju ning mul oleks Kliendiga tuleb suhelda meie ehitajatesse palju rohkem usku, kui meie ettevõtetes reaalselt, mitte formaalselt töötaks rohkem selliseid professionaale nagu Ruve. Accu- rato Fassaadid ei olnud hinna poolest küll kõige odavam “Ehitusel ei saa kokku hoida sealt, kus see võib omanikujärelevalve, kuid seda teenust ei kahetse mitte ohustada kvaliteeti. Selleks ongi loodud omani- kujärelevalve, et tagada kliendi ootustele vastav kunagi.” tulemus ja hoone aastatepikkune probleemideta KÜ Vilja 18A juhatuse esimees Aigar Prihodko kasutus,” selgitab Visnapuu ja lisab, et ei ole ole- mas objekti, kus ta vigu ei näe. Tema eesmärk on, et asjad peavad olema maksimaalselt hästi teh- “2010. aastal eramu fassaadi renoveerimiseks firmat ot- tud ning iga eelnev töö on järgmise visiitkaardiks. sides soovitas tuttav Accurato Fassaade. Firma esindaja “Kuigi ideaalsuse tagaajamine pole mulle ehitus- Valga Gümnaasiumi fassaad oli reaalne näide eriti kehvast Ruve Visnapuuga läbirääkimiste käigus meeldis mulle, et valdkonna inimeste seas palju sõpru juurde too- nud,” lisab ta muiates. töökvaliteedist. Ekspertiisi Pärast kontrollreidi objektile jä- ta kuulas ja võttis arvesse minu pikalt läbimõeldud soo- rel võeti maha ligi 800 m2 fassaadi, et fassaadiplaatide alu- ve, andis kindlust, et antud elamu puhul on minu näge- ne pind korda teha. Accurato Fassaadid on väike ettevõte, mille eelis- mus õige ning jagas enda soovitusi. Läbirääkimiste käi- teks on paindlikkus, 20aastane Eesti ehitusturu gus tekkis usaldus, et olen leidnud professionaalse fir- kogemus, töötajate iga-aastased arenduskoolitu- Ringtee 43, 50105 Tartu, Eesti ma selle projekti lelluväbiviimiseks. Ta hoiatas, et ehituse sed ning 100% pühendumus oma töösse ja vald- Tel: +372 511 8916 Ruve käigus võib tulla ette ootamatusi, mida vana maja välisel konda. “Tean, et meid peetakse sageli konkuren- +372 5196 9389 Janek vaatluse ei pruugi näha olla – ja neid tuligi, aga saime tidest kallimaks, aga meie suudame oma kulusid E-post: [email protected] omavahelisel kokkuleppel teha projektis muudatusi. Ru- ja kasu iga objekti kohta tõestada ning mis kõige www.accurato.ee ve oli alati kättesaadav ning käis tõesti iga päev objektil, tähtsam – oleme alati kliendiga reaalselt, mitte ai- et kontrollida tehtud tööde korrektsust. Mul on hea meel, nult formaalselt,” sõnab Visnapuu. “Meile meeldi- et minu maja renoveeris Accurato Fassaadid!” vad julged kliendid, kes vaatamata oma väheste- le teadmistele ehitusvallas küsivad meilt nõu. Ja mida varem, seda parem, sest kahjuks on pool- Tartu eramaja omanik Äne Alunurm tel neist inimestest juba reaalne mure käes ning ÄRIPÄEV 14. mai 2015 16 TÖÖSTUS toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]

KONTROLL Töötaja peab mõõdiku tähtsust mõistma.

URVE VILK [email protected] Kui tööstu- ses on 50 inimest ja Ettevõtte tegevuse kohta tuleb andmeid ko- kõik lähe- guda, et juht teaks otsuseid langetada. Sa- mas tuleb mõõdikute vajadus ka töötajate- vad kaks le selgeks teha ning tõhusaim viis selleks on minutit palganumbri kaudu. ASi Sarkop tootmisjuht Merle Okermann varem jagas seminaril “Kuidas valida mõõdikuid pausile ja tööstuses” lihtsaid soovitusi, kuidas ettevõt- tes mõõdikuid töösse juurutada. Okerman- tulevad ni sõnul on neil eritellimusmööbli tootja- na keerulisem tegevust mõõta, sest iga pro- kaks mi- jekt on erinev. nutit hil- Juhib õigele teele. Kui Okermann möödu- jem tagasi, nud aastal ette võttesse tööle asus, avastas ta, et infot kogutakse palju, aga seda ei kasuta- on kaotus ta – ei analüüsita ega võrrelda. Aastaga on nii ettevõt- mõnigi muudatus sisse viidud. Kõike, mida tehakse, peab tema sõnul mõõtma, sest mui- tele päris du ei tea juht otsuseid langetada ja hinnata, suur. kas ollakse õigel teel. Okermann rõhutas, et kõige olulisem Sarkopi tootmisjuht on panna ka töötajad mõõdikute tähtsust Merle Okermann mõistma. “Et neid ei mõõdaks ega arutaks ainult juhid, vaid et antaks ka töötajatele ta- gasisidet, milline on tulemus.” Sarkopis peavad töötajad jälgima, et iga eelmisest protsessist tulev sisend oleks kvali- teetne. Halva kvaliteediga osa saadetakse ta- gasi. Kui töötaja seda ei kontrolli ja halb si- send läheb edasi järgmisesse protsessi, hin- dab palgasüsteem, et töötaja on jätnud töö tegemata, rääkis Okermann. vad kaks minutit hiljem tagasi, on kaotus Okermanni sõnul ei ole mõõdikute sisse- palk ja preemiasumma maksimum, mida Kõige viimane töötaja paneb tootele kül- ettevõttele päris suur.” Nüüd hoitakse töö- viimiseks vaja suurt investeeringut, sest kasu on võimalik saada, kui nõutud tingimused ge oma nimega kleepsu, seega teeb ka lõpli- ajal silma peal. tuleb ka lihtsate asjade jälgimisest. täidetud. Preemia võib ulatuda 40 protsen- ku visuaalse kontrolli. Kui hiljem tuleb klien- “Kui mitu inimest läheb uksest läbi nii, dini põhipalgast, eriliste saavutuste eest on dilt tagasiside, et tootega on probleeme, on et uksekaarti ei registreerita ja süsteemis on Eriliste teenete eest preemia. Kõik eesmär- võimalik saada lisapreemiat, mis on tavali- võimalik töötajalt uurida, miks nii juhtus. küsimärgid, siis tõenäoliselt on töötaja tul- gid ja tulemused on Okermanni sõnul seo- selt 2–3% põhipalgast. nud hiljem või läinud varem, nii et ta pole tud töötajate palgasüsteemiga. “Oluline on, Info eriliste teenete eest tuleb tööde- Õigeks ajaks tööle. Teiseks jälgitakse distsip- tahtnud näidata, mis kell täpselt liikus. Tea- et töötaja tunnetaks tagasisidet, mitte liht- juhatajalt – näiteks on töötaja avastanud vea liini. Okermanni sõnul olid töötajad harju- tud hulk küsimärke tähendab teatud hulka salt ei öelda, et miski oli halvasti ja proo- temale mittekuuluvas töölõigus või on tei- nud, et nendega ei juhtu midagi halba, kui preemiast ilmajäämist,” rääkis Okermann. vi järgmine kord paremini,” rääkis ta. “Kui- nud parendusettepaneku, mis on ka ellu nad otsustavad mõnel päeval vähem tööd Jälgitakse ka tööluuse. gi paljud teoreetikud ütlevad, et mõõdiku- viidud. teha või lähevad varem lõunale ja tulevad Kolmas samm mõõdikute juurutamisel te tulemusi ei ole õige palgaga siduda, siis Kvaliteeti hinnatakse nii tootmistsüklis hiljem tagasi. oli nõudmine korrastada töökohad ning tu- minu kogemus on, et palgaga sidumine toi- kui ka laadimise ja pakkimise juures – kuna “Kui tööstuses on 50 inimest ja kõik lä- lemuse hindamine. Lisaks mõõdetakse tõ- mib,” lisas ta. ettevõte teeb eritooteid, tuleb pakkimisse va- hevad kaks minutit varem pausile ja tule- husust ja tootlikkust. Nii on töötajatega kokku lepitud põhi- hel suhtuda üsna loominguliselt. Andmed luubi alla

Tuleb hoolega valida, milliseid peab materjali ostma. Kuna hind andmeid koguda, sest siis on ja see, kust ostetakse, on süstee- need kasulikud tööriistad, ütles mis olemas, saab tellimuse teh- metallitööstusettevõtte Hyrles tud ühe nupuvajutusega. operatiivjuht Reio Rahumägi. Kõiki andmeid pole tema hin- Kuvatakse tehase nõrgad ko- nangul mõtet jälgida, sest see had. Süsteem näitab, kui palju võib kasu asemel kahju teha. on tooteid ja kui palju on praak- Ettevõte kasutab majandus- tooteid. Nii selguvad töö kohad, tarkva Digia Enterprise, kuhu kus on halvimad tulemused. on Rahumäe sõnul sisestatud Süsteem kuvab ja salvestab kõik tootmiseks vajalikud and- andmed reaalajas, juhib praaki, med, alates pakkumiste tege- planeerib tootmismahtu ja töö- misest kuni tootekontseptsioo- kohtade koormust. ni loomiseni. “Seal on näha ko- “2013. aasta lõpus ütlesime gu tootehaldus, materjalikulu, välja, et läheme järgmisel aastak tööjõukulu, tootmise planeeri- veebipõhisele tootmise planee- mine, ostud, ladu, väljastus, ar- rimisele ja peaaegu mitte keegi ved jms,” loetles Rahumägi, kel- ei uskunud, et see toimiks. Aga le sõnul on tänu tarkvarale mu- läksime lõpuni ja praegu ei kuju- gavam tööd teha. “Pole vaja pal- ta keegi ettegi, et võiksime seda ju töötajaid, vaid tarkvara teeb Excelis teha,” rääkis Rahumägi. ise töö ära.” “Kui mõni keti lüli on puudu, Näiteks ostumaterjaliga tege- ei saa süsteemist täit kasu. Näi- letakse ainult siis, kui toode sisse teks kui personaliosas ei täide- tuleb või välja läheb. Süsteem jäl- ta seda, kes on puhkusel ja mil- gib, kui palju on laos kaupa, kui lised vahetused tehakse, pole palju on tooteid töös ning kui võimalik tarkvaraga planeeri- palju on avatud tellimusi. Vas- da. Seda peab täitma, et see töö- tavalt sellele on näha, kui palju taks,” lisas ta. ÄRIPÄEV 14. mai 2015 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] TÖÖSTUS 17

Ka SINA – võid liituda HAAS “perekonnaga”. Tulemused seotakse palgaga [email protected] tel. 510 3725

Tasub teada TOIDUTÖÖSTUS Milliseid mõõdikud tööstusettevõtted kasutavad Saku täiustab karastusjookide segmenti Saku hakkas koostöös Lottemaaga tootma säilitusainevaba Lotte Hyrles Kvaliteet limonaadi. Uue joogiga loodetakse tugevdada positsiooni eesti ERP, kasutatakse majandustarkvara Kui palju on tarbijalt reklamatsioone miljoni karastusjoogiturul. Enterprise toodetud müügiühiku kohta. Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm ütles, et limonaadil Finantsnäitajad RP Tootmise kõrvalekallete arv toodangu kohta. nähakse potentsiaali tõusta Eesti eelistatumate karastusjookide LEAN mõtteviisi jälgimine ja rakendamine Kord kuus mõõdetakse hügieeniauditi käigus sekka. Ärmi sõnul valitseb karastusjookide turul Eestis tugev kon- Kliendi tellimuste ennustused tuvastatud mittevastavuste arvu. kurents. Tarnekindlluse analüüs OTD Tootmine Kvaliteediandmete analüüs TQM (Total OEE (Overall Equipment Effectiveness) – toot- Quality Management) misseadmete kasutamise tõhusus protsen- LEMMIKUD Reklamatsioonid, sisemised ja välised, tides, jälgimine toimub iga päev, eesmärgiks tööstusuudised.ee loetuimad uudised DPPM on 73%. Toodete kontroll tehases Ainuüksi see, kui peegeldada töötajale tagasi, Meerits: Eesti idufirmad sünnitavad pettunud investoreid. Personali rahulolu uuring mida ta teeb, parandab töötulemust. Heldur Meeritsa sõnul teevad investorid ülijulgeid otsuseid. Kliendi rahulolu uuring Conversion Cost – millise kuluga muundatak- Rakvere piiritusetehas muutis soojuse poole odavamaks. Eel- Kliendi auditid ja tagasiside se tooraine valmistooteks. Ühikuks on euro mise aasta kevadel avas Rakvere piiritusetehas koostootmisjaa- kilogrammi kohta. ma, millega alandas märgatavalt soojusenergia hinda. Sarkop Kui palju tehnilistest töödest olid ennetavad Kvaliteet tegevused. Tõhusus Tehniliste seisakute aeg kogu tööajast. Tootlikkus Tarneahel Töödistsipliin Kliendile tarnimata jäänud tellimuste osakaal. Hilinemine ja põhjuseta varem lahkumine, Tarnekindluses eesmärgiks 97–98%. ukse kaardi registreerimine, töökoha koristus Müügiennustuse täpsus võrrelduna tegeliku pärast tööpäeva lõppu, tööluus või joobes tööl müügiga. Eesmärk +10%. 2 viibimine. Kui palju tootmispartiidest on toodetud opti- 5 AASTAT TOOTMIST maalse kogusega. Eesmärk 78%. Kalev Jälgitakse toodete säileaega laos. Eesmärgiks, Tööohutus ja -keskkond. et 90% laovarust oleks säileaja esimeses kol- Eesmärk, et tööõnnetusi ei esineks ning et hai- mandikus. guspäevade osakaal ei oleks rohkem kui 3,5%. Kinnitatud nädalaplaanis tehtavaid muudatusi. Kui see on suurem, võib eeldada, et on prob- Eesmärk mitte rohkem kui 10% muudatusi. leeme töötajate motivatsiooniga. Registreeri- ALLIKAS: ETTEVÕTTED VALMISTATUD VALGAMAAL EESTI MARJADEST takse ohte, mida töökeskkonnas märgatakse. www.moos.ee [email protected]

 MÖÖBLITOOTJA Sarkop toot- misjuht Merle Okermann ütles, Kommentaar et kuigi paljude teoreetikute Mõõdikud seotud töötajate tulemusplaanidega meelest pole õige mõõdikuid HARDO REINIKE töötajate palgaga siduda, on Kalevi ja Põltsamaa Felixi juhtkonna liige ning me parandada, et olla konku- see nende ettevõttes hästi operatsioonide direktor rentsivõimelisem, ja tarneahel, toiminud. FOTO: ANDRES HAABU Peame ettevõttes kõige oluli- mida jälgime. semaks tööohutust ja töökesk- Kõik mõõdikud on seotud konda, me ei taha teha ühte- töötajate tulemusplaanide- gi asja nii, et see oleks töötaja- ga. Tootmistöölisi hindame iga le ohtlik. Teiseks väärtustame päev, kord kvartalis on üheks kvaliteeti, efektiivsuse ega mil- töötasu osaks preemiasüsteem, legi muu arvel ei taha me teha mis sõltub mõõdikute tulemus- Usaldusväärsed lahendused tootmisprotsesside ebakvaliteetseid tooteid. Järg- test. Juhtidel on poolaasta tule- automatiseerimiseks. nevad efektiivsus, mida püüa- musplaanid. ÅF-Automaatika OÜ on maailma juhtiva andurite ja protsessijuhtimise seadmete ning protsessilahenduste tootja partner Eestis. • Doosan treikeskused ja töötlemiskeskused ÅF-Automaatika OÜ • Lesta 14, Tallinn 13516 • Hartford töötlemiskeskused tel 6718130 • Tähe 114c, Tartu 51013 • FACCIN rullvaltspingid www.automaatika.ee • Microcut teach-in treipingid • Baykal painutuspingid ja giljotiinid • Fermat sisetreipingid • Mitsubishi laserlõikepingid

Duroc Machine Tool OÜ Tel 736 6648 [email protected] www.duroc.ee Tööstusuudised www.toostusuudised.ee ÄRILAUSE

18 ARVAMUS Jüri Käo: Kui ettevõte ei võtaks laenu, mismoodi ta areneks?

ÄRIPÄEV 14. mai 2015 toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] Suurettevõtja meelest võiks arengu tarvis laenu võtta ka riik.

MINISTER VASTAB INTERVJUU

Eilses riigikogu infotunnis räägiti muu hulgas maksude mõjust majandusele. Läti maksud tunduvad ahvatlevad Parimaks juhiks saamise

URVE PALO ettevõtlusminister seitse sammu

Kas Eesti peaks Läti eeskujul vähendama ee oli rohkem kui 15 aastat muresid ja rõõme jagama, oled kaotanud organi- mikroettevõtete maksukoormust? Praegu on tagasi, kui mulle tehti pakkumi- satsiooni juhitavuse. kindlasti vara analüüsida Läti maksumuudatus- ne asuda esimest korda elus juhi te või erisuste mõju. Seal on väga palju nüans- ametikohale. Mäletan hästi esimest Kogu kogemusi. Juhiks sündimist ma eriti ei usu, se, millega peab arvestama. Üks on oht väikeette- S töö päeva juhina, kui kogusin oma küll aga seda, et heaks juhiks pole võimalik õp- võtjale. Tema jaoks on üks turg, kus ta peab hak- neljast alluvast koosneva meeskonna kokku, et pida, selleks saadakse töö ja isikliku kogemu- kama saama ka suurettevõtjatega. Ja ühed klien- oma visiooni lahti rääkida ja kuulata tiimi ootusi se kaudu. Kui olin noor algaja juht, lugesin küm- did ja nii edasi. Ja kui teha nüüd sellisele väike- mulle. Sain üsna kiiresti selgeks, mida meeskond neid pakse juhtimisraamatuid, kuid tunnetus se- ettevõtjale väga suured maksusoodustused, nagu minult ootab – et ma ei segaks nende töötege- lest, mis tegelikult toimub, tuli alles kogemuse ja Läti on teinud, siis see võib väikeettevõtte jaoks mist! tehtud juhtimisvigadega. selle pildi väga kõveraks teha, kui ta oma toodet Vaatamata tehtud vigadele, ei saa ma öelda, et või teenust turule tuues arvestab selle soodustu- Delegeeri. Olen seda päeva oma hilisemas elus kardaksin nüüd võtta uusi riske ja proovida uusi sega, sellest tuleneva madalama hinnaga ja hak- tihti meenutanud, kui tundub, et asjad ei lähe pä- lähenemisviise, mis võiksid meeskonna tegemis- LAURI TABUR kab siis sellega n-ö müüma, turgu võitma. Aga ris nii, nagu olen õigeks pidanud ja on tekkinud sisekaitseakadeemia rektor, tele veelgi enam edu tuua. Olen meeskonda jul- kui see soodustus saab läbi või ettevõte kasvab, tahtmine teiste eest ise töö ära teha. Eks ma olen parim juht 2014 gustanud alati astuma vähemalt kaks sammu siis on väga raske niimoodi sõrmenipsuga olu- seda nii mõnigi kord teinud ka ja hiljem enda- kaugemale kui tundub turvaline. liselt hinda tõsta. Seetõttu ma arvan, et kui me le tunnistanud, et juhi töö on seetõttu jäänud te- teeme ettevõtetele erisusi või soodustusi, siis see gemata. Võta riske. Tulemusi saavutavad vaid need, kes peaks olema paremini läbi mõeldud. Inimesed, kelle mänguväljakule ma neil het- Mugav on on valmis põruma. Ja kui nad põruvad, siis proo- kedel sööstsin, ei olnud üldse rõõmsad, et kee- vivad nad ikka uuesti, kuni lõpuks saavutavad Kuidas kiire kütuseaktsiisi tõus ja majutusasu- gi teine tuli nende väljakupoolele oma mängu raha ja asja- edu. Riskide võtmise kultuur algab alati organi- tuste käibemaksuerisuste kaotamine toetavad mängima. Õppida tunnetama hetke, mil tahad dega kinni satsiooni juhist. Hea juhi omaduste hulka kuu- meie ettevõtlust? Aktsiiside tõusud loomulikult juhina ära teha spetsialistide tööd, sest spetsialis- luvad julgus riskida ja võtta vastutust. Kui juht eraldi võttes ettevõtlust ei toeta ja ma arvan, et tina tunned ennast mugavamalt, oli minu esime- maksta juhi kardab ja pigem hoolitseb selle eest, et status riukaga küsimuse esitades teate seda ise ka. Aga ne õppetund algaja juhina. Oskus öelda “ei” on sotsiaalse- quo’d säilitada, siis parimal juhul ta selle ka säi- sellel on ka teine pool. Esiteks, mul on hea meel, juhitöö oluline osa. litab, kuid tulemusi saavutavad ja naudivad tei- et valitsus võttis vastu otsuse, et 2019 kütuseakt- te oskuste sed ette võtted. siisi ei tõsteta. Kui vaadata võimalikke mõjusid Usalda. See, et juht usaldab inimesi parimas usus kütuseaktsiisi tõstmisel meie toote omahinnale töiseid eesmärke saavutama, võib küll esmapil- puudumist. Motiveeri. Tasub meeles pidada ka seda, mida ja kaupadele-teenustele, siis see on umbes 0,15% gul kõhedust tekitada – kuidas nad ikka ilma mi- pealekasvav põlvkond töölt ootab. Jah, palk on aastas ehk kui kumulatiivselt võtta nüüd kolm nu panuseta hakkama saavad. Kuid juhi usaldus oluline, kuid üha vähem on palk motivatsiooni- aastat, aastani 2018, siis me räägiksime 0,45%st. võib kaasa tuua meeskonnaliikmete uskumatu tegur. Tasu ja motivatsioon on tegelikult sama Ja loomulikult on see toodete kaupa erinev, toi- pühendumise ja motivatsiooni. mündi kaks erinevat külge. Olen näinud palju duainete puhul on aastas see mõju 0,02%, mais- Organisatsioon on just nii edukas, kui pal- juhte, kelle meelest võrdub tunnustamine ja mo- maatranspordis keskeltläbi 1,3% aastas. Pärast ju selle juht annab inimestele võimalust olla ise tiveerimine asjade kinkimine ja boonuste maks- aastat 2016, kui kütuseaktsiis esimest korda tõu- pere mees oma töölõigus koos võimalusega võt- misega. seb, siis enne 2017. ja 2018. aastat me peaksime ta vastutus ja pälvida tunnustust oma saavutus- Mugav on maksta raha ja asjadega alluvatele tegema mõjuanalüüse. Praegu on kütuseaktsiis te eest. kinni juhi sotsiaalsete oskuste puudumist ning Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ELi üks madalamaid. lõpetada mõttevahetus, mis meeskonna liikmei- Ja samuti on hea meel, et käibemaks majutus- Tunnusta. Hea töö märkamine ja äramärkimine le tegelikult korda läheb. asutustele tõuseb 5% võrra, jõudes siis 14%-le, eri- on juhi töö veel üks oluline osis. Oleme juhtidena sus säilib. Ja kui turismisektorist rääkida, siis see täpselt nii head ja väärtustatud, kui head on ini- Kuula inimesi. Kui raha ja asjad lõpetavad ole- saab aastani 2020 ligi 90 miljonit eurot nõudluse mesed meie tiimis. mast hügieenifaktor, astuvad head inimesed hal- suurendamiseks, millele lisandub veel 6 miljonit Seepärast olen juhtimismantraks seadnud va juhi juurest lihtsalt minema. Siit seitsmes soo- eurot valitsusliidu eraldi kokkuleppe alusel. põhi mõtte kuula-märka-tunnusta. On tähtis olla vitus – kuulake, mida teie inimesed päriselt ta- oma inimeste jaoks olemas, et reageerida ka posi- havad. Kas te pakute neile ikka õigeid väärtusi, et tiivsele, mitte vaid negatiivsele. nad tahavad just teie juures tööd teha? LUGEJA ARVAB See, kui juht võtab endale aega, et oma ini- TÄNA ALGAB PÄRNUS JUHTIMISKONVERENTS, HOMME KUULUTA- meste rõõmusid ja muresid jagada, on suur asi. TAKSE SEAL VÄLJA PARIM JUHT 2015. NOMINENTIDEKS ON KATRE Kokkuvõttes ei ole vahet, kes Hetkest, kui töötajad ei tule enam sinu juurde KÕVASK, VALDUR LAID, ANNE MERE, TARMO NOOP JA ANNE SAMLIK võimul on, aga oluline oleks see, et saadaks aru, et elujärge parandab meil majanduskasv ja ainult majan- REPLIIK duskasv.

Kommentaar juhtkirjale “Tiksuv ajastu: hirmunud Eestis ei tehta otsuseid” Riik vajab rohkem juhte erasektorist LOE WWW.ARIPAEV.EE Erasektorist riigisektorisse tul- ALYONA STADNIK ajakirjanik olema võimeline maksma neile me tunnistama, et juhtidele on- nud tippspetsialist ei jää sinna õiglast tasu. gi tarvis rohkem maksta. Kui kauaks. Põhjusi on mitu, üks Adamson ise tuli kolm aas- maksame riigisektori juhtide- neist kindlasti palk. tat tagasi riigiametisse eelmise le ja tippspetsialistidele õiglast Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – Väljaandja: AS Äripäev ostukeskkond privileeg.aripaev.ee Kui sul on piisav kogemuste- tööga võrreldes väiksema pal- palka, tahavad erasektori tipud Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn ja soodsaim võimalus soetada pagas, oled haritud, võimekas ga peale, kuid tegi sama palju tulla riigiametisse ja on moti- telefon: Äripäeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee ja tead oma hinda, on su ees- tööd kui erasektoris. veeritud tegema seal sama head (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress märk saada ka suuremat tasu. Võimalik, et tasu pole lah- tööd kui erasektoris. Toimetus võtab endale õiguse kirju ja Praeguste riigisektori tippjuh- kumise põhjuseks, kuid küsi- Tõsi, palk ei ole kõige oluli- Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- tide palku ei saa võrrelda Äri- mus, kuidas saaksime tippjuh- sem motivaator. Tippspetsialis- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Küsimus, kuidas tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, päeva parimate palgasaajate te kauem riigiametis hoida, on ti jaoks on oluline ka väljakut- Reklaamiosakond: fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, saaksime tippjuhte e-post: [email protected] majanduslikul, poliitilisel või religioossel edetabeli koorekihi omadega. kindlasti palgaga seotud. se. Ent peale maanteeameti va- tel: (372) 667 0105 teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- Maanteeametist lahkuva ju- kauem riigiametis hoi- javad kordategemist ka teised sed ning nende reprodutseerimine, levi- Tellimine ja levi: tamine ning edastamine mis tahes kujul hi Aivo Adamsoni sõnul ei to- da, on kindlasti palga- Väljakutse. Kui tahame, et rii- riigiametid. e-post: [email protected] on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusoleku- tel: (372) 667 0099 ta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu hiks riigiametid vältida seda, et ga seotud. giametid oleks efektiivselt ju- Erasektori kogemus on ava- Tellimine internetis: kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, minnakse turule tippe otsima. hitud ja riigiametite juhid pü- liku sektori reformimisel hin- [email protected] või tel (372) 646 3363. www.aripaev.ee/tellimine Aga see eeldab, et amet peab siksid ametis kauem, peaksi- damatu. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee Kuidas paigutada 1000 eurot kinnis- Tiksuv ajastu: hirmunud Eestis ei tehta varasse? Kui väikeinvestor soovib paiguta- otsuseid. Meil on vaja riske võtta, aga te- ARVAMUS 19 da näiteks 1000 eurot kinnisvarasse, tuleks gutsejaid pole ja kõik kardavad. alustada aja investeerimisest, leiab ettevõt- Äkki on sul lihtsalt liiga väike? Pruu- ja ja investor Peeter Pärtel. gib vaid kellelgi panna ühte lausesse sõnad Kreeka läks oma IMFi reservi kalla- “palk” ja “avalikustamine”, kui läheb armu- le. Kreeka kasutas IMFile laenuosa tagasi- tumaks andmiseks. “Avalikustame muidu- maksmiseks oma reserve IMFi valduskon- gi” ja “Unustage ära” vahele enamasti kuigi- 14. mai 2015 ÄRIPÄEV tol, kirjutas Financial Times. võrd pooltoone ei mahu. toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected]

KOMMENTAAR Äriteenused reklaam Mida teeb 700 inimest TEL 667 0105, [email protected] minult laenatud rahaga?

Kahe ja poole aastaga sot- KRISTI SAARE kahekordne – 1,5 euroni! Nüüd- õpetajast investor siaalpangandusse investeeri- seks on esimene tubli laenu- des olen oma raha 5 ja 10 euro maksja pankrotistunud ning kaupa välja laenanud umbes koos temaga on veel ilma peal 500 eestlasele ning paarisajale laiali umbes 60 laenuvõtjat, kes soomlasele ja hispaanlasele. loodetavasti kunagi koos viivis- Tagasimaksete ja laenuprot- tega raha tagasi maksavad. sentide keskmiste taga on aga päris inimesed, kes kõik on Enamik maksab tagasi. Sot- ühel või teisel moel minu ra- Mismoodi on nad lae- siaalpangandusega alustades ha oma kasuks tööle pannud – kontrollisin iga päev, kas mi- mida nad siis sellega teevad? nanud minu raha ja siis nult laenu võtnud isikud on ik- lihtsalt ei maksa seda ka oma kuumaksed maksnud. Algus on hirmutav. Täiesti võõ- tagasi? Esimeste laenude pankrotis- rastele inimestele interneti teel tumisega olid tunded vastakad. raha välja laenamine on algu- Ratsionaalne mõtlemine ütles, ses hirmutav, aga õnneks on nemate autode vormis Eesti- et raha tuleb kunagi ikka koh- suurem osa laenuvõtjaid ikkagi maa teedel. tute kaudu tagasi, ent isiklikus selliseid, kes raha tagasi mak- plaanis oli keeruline mitte kur- savad. Tagasimaksed senthaaval. Esi- jaks saada – mismoodi on nad Iga väljamineva laenuga on mene laenuvõtja, kellele ma laenanud minu raha ja siis liht- ikka väike kahtluseuss hinges, hoolikalt valides 2012. aastal salt ei maksa seda tagasi? et kas just see inimene ikka täi- laenu andsin, oli alguses tub- Pankrotid on aga paratama- dab korralikult oma laenu- li tagasimaksja. Teisel investee- tus, millega tuleb sotsiaalpan- kohustusi. Oma laenuportfel- rimiskuul tema pealt teenitud ganduses leppid, ning indivi- li vaadates näen, et suur osa lae- 69 eurosenti ei olnud küll esi- duaalsete laenude asemel tuleb najaid on oma kiirlaene tagasi algu just väga motiveeriv, sel- keskenduda suuremale pildile. maksnud ja loodetavasti enam le raha eest ei saa igas poes isegi Kuigi on neid, kes raha taga- nende lõksu ei lange. saiakest osta. si ei maksa, siis nüüdseks suu- Üks osa minu välja laena- Esimeste laenude tagasi- dan laenuportfelli vaadata sel- tud rahast on krohvina mõne maksetega oli minust saanud le pilguga, et keskmine laenu- remondi saanud korteri seinas, investor, kuigi sentide kaupa maksja maksab siiski oma raha märkimisväärne osa on mõ- laekuvad tagasimaksed ei te- tagasi. Kuigi niisama hea tunde nes turismisiht kohas kokteili- kitanud just julgust seda kõva jaoks oleks tore, kui ka kunagi- de vastu vahetatud ning sajad häälega välja öelda. Järgneval ne kõige esimene laen siiski lõ- eurod sõidavad uuemate või va- kuul oli teenistuse kasv lausa puks tagasi tuleks.

KOMMENTAAR Kaugküte, hea valik Eestile

Sellal kui kaugküte on palju- ANDRES VESKE likumad hooned ja efektiiv- VKG Soojuse juhatuse liige des Euroopa riikides kiiresti sem soojuse kasutamine, on ri- arenenud, on selle tarbimine da muid põhjuseid, miks kaug- Eestis hoopis languses. kütte osakaal on languses. Kõi- Kaugkütte arendus ja osakaal ge suurem probleem on de- Euroopa ja maailma suurtes lin- mograafiline – inimesed asuvad nades on viimastel aastatel tei- maapiirkondadest linnadesse ja nud tohutu arenguhüppe. Eriti maal asuvad kaugküttepiirkon- kasulikuks teeb kaugkütte ka- nad näevad vaeva, et elujõulisena sutuse asjaolu, et tihti saadetak- Tihti saadetakse tarbi- püsida. Iga lahkuv klient sunnib se tarbijani see soojus, mis nii teistele tarbijatele hinda tõstma. või naa mingis protsessis tekib jani soojus, mis nii- ja ilma küttelahenduseta lihtsalt kuinii tekib ja muidu Kokkuhoid. Paremini läheb raisku läheks. lihtsalt raisku läheks. neil piirkondadel, kus toimub vastupidine liikumine, st lii- Eeskuju. Uusi kaugkütte- tutakse juba olemasoleva võr- süsteeme on ehitatud näi- tu. Kuigi tänapäeva lisanduvad guga. teks Hispaaniasse, Itaaliasse, hooned tarbivad järjest vähem Selliseid piirkondi on Ees- Kreekasse ja Türki. Põhjamaa- energiat ja soojust, on müüki tis mitu, kus korralik võrk koos des on kaugkütet kogu aeg pal- suudetud siiski kasvatada. Sa- keskmisest odavama kaugküt- ju kasutatud, kuid isegi Skan- mamoodi on Rootsis – kaug- tehinnaga meelitab järjest u usi dinaavias jätkub kaugkütte- kütet tarbitakse järjest rohkem liitujaid. Suurematel võrgupiir- võrkude laiendus. ja praegu tarbib peaaegu 50% kondadel on klientide lahku- Näiteks Taanis, kus nii- rootslastest oma kodudes toru misest või kokkuhoiumeetme- gi ca 65% elanikkonnast kasu- kaudu saadavat soojust. Sooju- test tulenev surve hinnatõusuks tab kaugkütet, liidetakse võr- se müük kaugküttevõrgu kau- tunduvalt väiksem. kudega pidevalt uusi hooneid. du on stabiilsena püsinud meie Eelkõige tuleb jätkuvalt pa- Igal aastal lisandub Taanis sadu lõunanaabrite juures – Lätis ja nustada kadude vähenemises- kilomeetreid uut võrku. Meie Leedus. se nii võrkudes kui ka tootmi- põhjanaabrite soomlaste kaug- Kahjuks ei lähe sektoril nii ses ning leida nutikaid lahen- kütte müük on alates 2007. aas- hästi Eestis, kus kaugkütte tarbi- dusi, et soojus paremini ja oda- tast kasvanud umbes 20% ja se- mine on languses. Peale mõistli- vamalt kodudesse ja mujale tar- da mitte kõrgema hinna tõt- ke põhjuste, nagu energiasääst- bijateni jõuaks. TÕUSJA LANGEJA Briti pakenditootja ärikasum Maailma suurima konteiner- kasvas esimeses kvartalis vedude firma esimese kvartali 20 INVESTOR 29 protsenti. kasum jäi oodatule alla. Mondi Moeller-Maersk 1425 GBp +9,86%  13 500 DKK -0,59%  1500 17000

1350 15250

1200 13500

1050 11750

ÄRIPÄEV 14. mai 2015 900 10000 12100806 02 04 12100806 02 04 toimetaja Rainer Saad, tel 667 0111, e-post [email protected]

TOORAINE Nafta hinnal pikka pidu pole. Nõudlus kasvab liiga aeglaselt

BIRJO MUST [email protected]

13.05.2014 109,24

Nafta hind on viimastel nädalatel tublis- Brent ti kosunud, aga analüütikud hoiatavad, et pikka pidu siiski ei tule ja õige pea võtab 101,7 hind taas suuna alla. Märtsikuiselt kuue aasta madalaimalt tasemelt on nafta hind teinud praeguseks 40%-lise tõusu ja lähipäevil on hind vaid WTI ülespoole rühkinud. Spetsialistid hoiata- vad aga ühest suust, et kui globaalne nõud- lus hoogu sisse ei saa, tuleb kohe- kohe taas pööre. “Paistab, et hiljutist rallit on juhtinud investorid, kes otsivad turul hinnapõhja. Samuti tugineb see lootusele, et USA nafta- toodang on jõudnud pöördepunkti,” rää- kis BNP Paribas’ tooraine turgude strateeg Harry Tchilinguirian uudisteagentuurile Bloomberg. Nimelt spekuleeritakse viima- sel ajal turgudel, et USA hakkab tootmist tal 94,58 miljonile barrelile päevas. USAs koomale tõmbama. Tchilinguiriani sõnul Võrdlus kasvab naftatoodang tuleval aastal 0,4%, pole neil juttudel aga alust, kuna funda- 19,44 miljonile barrelile päevas, mis on mentaalnäitajad, eriti just USAs, pole mär- 81,84 Toornafta hind madalam tase kui 2008. aastal. kimisväärselt muutunud. 92,5 Shelli finantsjuht Simon Henry ütles ap- 85,04 mln barrelini päevas rilli lõpus, et nõudluse kasv ei ole piisav, et 14.10.2014 viimastel nädalatel Ended pole head. USA valitsus ootab, et kasvab tänavu globaalne katta praeguse pakkumise-nõudluse vahet. globaalne tarbimine kasvab tuleval aas- nõudlus nafta järele. Kasv kiirelt tõusnud “Pakkumine on tõenäoliselt ülekaalus veel tal enam kui poole väiksemas tempos kui mõnda aega,” märkis Henry. 2010. aastal ehk ajal, mil maailm alles taas- on keskmiselt 1,18 mln barreli hind dollarites 13.05.2015 EIA teatel kasvab Hiina nõudlus kütu- tus finantskriisist. Euroopa suurima ener- barrelit päevas, mullu oli Brent se järele tuleval aastal 3,1%, 11,34 miljonile giatootja Royal Dutch Shelli teatel pole see see 0,96 mln. 67,24 barrelile päevas. Näiteks 2010. aastal oli aga kasv piisav, et katta lõhet, mis tekib üha hüpe lausa 11%, mis aitas omakorda upi- paisuvast nõudlusest. tada nafta hinda 15% võrra. Keskmiselt on 2008. aastal finantskriisi ajal, mil nafta Hiina nõudlus nafta järele kasvanud viima- hind viimati kokku varises, tundus Hiina se kümne aasta jooksul 5,2%. janu toorainete järele olevat ammendama- Rahvusvaheline Valuutafond prognoo- tu. See pani omakorda tooraine hinnad ral- 29,3 sis möödunud kuul, et sel aastal peaks mln barrelit päevas on tä- lima. Praegu kasvab aga Hiina kütusetar- WTI Hiina majandus kasvama 6,8%. See oleks bimine poole aeglasemas tempos kui möö- navu nõudlus OPECi nafta- 61,3 aeglaseim tempo alates 2008. aastast. nunud kümnendil ning USA kildanafta toodangu järele. Aprillis Again Capitali partneri John Kilduffi sõ- toodang ähvardab kogu kasvu lämmatada. tootis OPEC keskmiselt nul on Hiina majandus takerdunud ning USA toornafta WTI barreli hind on valitsusel on väga keeruline seda kasvukur- tõusnud enam kui 17 dollarit, võrreldes 30,84 mln barrelit päevas. sil hoida. “Kui valitsuse sekkumine ei töö- 17. märtsil saavutatud kuue aasta madalai- ALLIKAS: OPECI MAIKUU RAPORT ta nii, nagu loodetakse, siis aeglustub ma- ma 43,46dollarilise hinnatasemega. WTI 46,59 janduskasv veelgi enam ja see toob kaa- barrel maksis kolmapäeval New Yorgi bör- sa nõudluse vähenemise nafta järele,” mär- 13.01.2015 sil 61,31 dollarit. kis ta. Goldman Sachsi andmetel kasvab 43,46 globaalne naftatoodang sel aastal 1,7%, Nõudluse kasv üha aeglustub. 17.03.2015 USA Ener- ALLIKAS: BLOOMBERG 95,1 miljonile barrelile päevas. Nõudlus giaagentuur EIA teatas teisipäeval, et kasvab samal ajal 1,5% võrra, 93,9 miljonile. globaalne nõudlus kasvab tuleval aas- 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 Investeerimispanga analüütik Jeffrey NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Euroopa Keskpanga negatiivne Euribor on EKP sammude tõttu et elektrienergia hinnale lisan- intressimäär survestab eurot olnud tugevas languses. 21 dub lepingus ka käibemaks. nõrgemaks.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud

35,80 +3,47% 1,1221 -0,16% 0,061% +0,000 60 1,4 50 1,3503 0,345 40 1,2502 0,250

30 1,1501 0,155 miljardit aktiivset 20 1,0500 0,060 kasutajat on Facebookil. 12100806 02 04 12100806 02 04 12100806 02 04

RAHA reklaam

Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Danske Bank Kontakteeruge pangaga Tallinna Äripank 0,00 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,60/1,60 0,70/1,70 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,00 0,25 0,30 0,35 0,55 0,65 0,75 0,85 - 200 Citadele Pank - - - - - 0,05 0,1 0,70 1,0 1,40 150 Versobank 0,01 0,01 0,40 0,50 0,60 0,90 1,00 1,20 1,50 1,80 350 DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Krediidipank - 0,01 0,10 0,20 0,30 0,80 0,80 1,00 1,30 1,50 100/200 (4) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,40 0,40 1,00 1,40 1,70 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,40 0,40 1,00 1,40 1,70 1500-30 000 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 1,05 1,45 1,75 üle 30 000

tähtajaline hoius %, USD pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Danske Bank Kontakteeruge pangaga Tallinna Äripank 0,05 0,05 0,05 0,10 0,15 0,20 200 Citadele Pank - - - 0,05 0,10 1,00 200 Versobank 0,30 0,35 0,45 0,70 0,90 1,1 500 DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,50 0,70 0,90 100/200 (4)

Kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) internetipangas/kontoris (7) päevalõpu kontojäägilt, Äripanga jooksva hoiuse intressimäär on nüüd 0%

Pankade kontaktandmed Citadele Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, DnB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, kaubandus.ee tel 770 0000, faks 770 0001, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected] e-post: [email protected], www.dnb.ee BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, faks 737 7582, e-post: [email protected], tel 669 0941, faks 661 6037 www.bigbank.ee Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, Versobank Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065 tel 680 2500, faks 680 2501

BÖRS TÕUSJA LANGEJA Tallinn 13.05 Stockmann Investor AB aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. 7,28 EUR 321,00 SEK hind, EUR eelm, % EUR tootlus Arco Vara 1,210 -2,42 3 630 9,2 8,8% 0,81 0,8% Baltika 0,397 3,12 3 775 - -1,9% 1,83 0,0% Ekspress Grupp 1,300 0,00 3 023 8,2 10,0% 0,82 3,1% +4,60% -2,52% Harju Elekter 2,910 -2,35 7 411 5,3 16,2% 0,87 3,4% Merko Ehitus 9,030 -0,22 19 069 12,8 9,5% 1,22 7,1% Helsingi 13.05 Nordecon 1,080 0,00 5 981 17,1 5,6% 0,96 2,8% Olympic EG 1,820 0,55 51 141 12,1 20,9% 2,53 5,5% aktsia muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus PRFoods 0,704 0,43 7 934 11,2 6,7% 0,76 42,6% Pro Kapital Grupp 2,350 -4,08 5 415 - 26,1% 1,48 0,0% Alma Media 3,01 0,00 15,8 2,8 4,0 Silvano FG 1,410 -0,70 83 949 6,1 19,3% 1,18 21,3% Citycon 2,73 0,51 18,2 1,0 5,5 Tallink Grupp 0,753 1,76 200 902 18,6 3,5% 0,65 2,7% Elisa Comm. 27,33 0,63 18,7 6,0 4,8 Tln Kaubamaja 5,900 0,85 7 866 12,1 11,4% 1,38 6,8% Finnair 2,96 0,34 - 0,7 - Tallinna Vesi 14,900 0,68 48 089 15,5 22,1% 3,42 6,0% Fortum 17,80 0,34 13,2 1,5 - Trigon PD 0,650 0,00 - - 10,4% 1,21 0,0% HKScan 5,68 1,97 4,6 0,7 8,6 Kesko 35,51 1,00 - 1,7 4,2 Currie teatas nädala alguses, et hoolima-  NATURAALNAFTA Skano Group 0,841 0,00 - - -24,6% 0,71 0,0% Neste Oil 22,63 1,62 - 2,1 2,9 ta fundamentaalnäitajate paranemisest vii- pumpamine puur- Nokia 6,18 0,73 - 2,4 - P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) tab pakkumise ja nõudluse tasakaal endi- platvormil Texase kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal Olvi 25,77 0,86 17,1 2,9 2,5 selt ülepakkumisele ka 2015. aasta kokku- osariigis Ameerika PKC Group 22,88 0,18 - 3,1 3,1 Stockmann 7,28 4,60 - 0,5 - Ühendriikides. FOTO: Vilnius 13.05 võttes. “Meie hinnangul on hiljutine nafta Stora Enso 9,31 3,22 - 1,4 - hinna rallimine ennatlik,” rääkis Currie. BLOOMBERG aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. UPM Kymmene 16,00 4,10 - 1,1 4,4 hind, EUR eelm, % tootlus YIT 6,51 2,04 13,8 1,4 2,8 USA toodang hakkab uuesti kasvama. Nii Apranga 2,73 -2,15 - 11,3 4,8 City Service 1,710 0,00 10,3 0,8 - Riia 13.05 tänavu kui ka tuleval aastal ületab globaal- Invalda 3,050 0,00 - 0,8 - ne tootmine EIA kinnitusel tarbimist. See Linas Agro 0,694 0,29 7,2 0,7 - aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. omakorda kasvatab varusid esialgu 1,8 mil- Panevezio Statybos 1,030 -0,96 - 0,5 - hind, EUR eelm, % tootlus joni barreli võrra päevas ja hiljem 0,9 miljo- Siauliu Bankas 0,295 0,34 6,9 0,8 - Grindex 6,00 3,09 - 0,5 - Snaige 0,334 -4,57 - 1,5 - Latvijas Gaze 9,98 0,00 13,2 0,7 - ni barreli võrra päevas. TEO LT (Telekomas) 1,050 -3,67 17,2 2,5 6,5 Olainfarm 7,73 1,71 8,6 1,5 - USA naftatootmine kasvab igal aas- tal kuni 2020. aastani, mis teeb kasvuks praeguselt tasemelt 14%. Samal perioodil VALUUTA Euroopa Keskpank BÖRSIKAUBAD peaks nõudlus bensiini järele kasvama vaid 3 protsenti. USA naftapuurimises peaks sel kuul toi- EUR/SEK EUR/RUB Kütused 13.05 Värvilised metallid 12.05 muma rekordiline langus, kuid tootjad USD USD/t näevad juba vaeva Texase osariigi platvor- Nafta IPE, bbl 67,45 Alumiinium LME 1884 9,3267 55,6080 Nafta NYMEX, bbl 61,50 Vask LME 6445 midel tootmise taastamisega, teatas Mor- Mootoribensiin, t 682,50 Plii LME 2030 gan Stanley. Mai alguses langes see mada- Diislikütus, t 611,50 Nikkel LME 14155 laimale tasemele alates 2010. aastast. Austraalia dollar AUD 1,395 Singapuri dollar SGD 1,492 Kerge kütteõli, t 607,50 Tina LME 15950 Bulgaaria leev BGN 1,956 Suurbritannia nael GBP 0,717 Masuut (1% väävel), t 352,25 Tsink LME 2337,5 EIA prognoosib, et USA igakuine too- Hiina jüaan CNY 6,962 Šveitsi frank CHF 1,041 dang kahaneb kolmandas kvartalis võrrel- Maagaas Henry Hub, btu, USD 2,877 Hongkongi dollar HKD 8,699 Taani kroon DKK 7,463 des teise kvartaliga, kuid hakkab aasta lõ- India ruupia INR 71,826 Tai baat THB 37,661 Põllumajandus 13.05 Väärismetallid 13.05 pus uuesti kasvama. Jaapani jeen JPY 134,310 Tšehhi kroon CZK 27,450 nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Kanada dollar CAD 1,344 Türgi liir TRY 2,974 Kohv NYBOT, USc/nael 134,75 Kuld COMEX 1207,43 Kuigi pikemaajaliselt peaks tänu ma- Korea won KRW 1229,030 Ungari forint HUF 306,950 dalale nafta hinnale nõudlus kasvama, siis Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 382,30 Plaatina NYMEX 1143,90 Norra kroon NOK 8,357 USA dollar USD 1,122 Kakao NYBOT, USD/t 2982,00 Pallaadium NYMEX 787,75 jääb see analüütikute kinnitusel ikkagi Poola zlott PLN 4,087 Nisu NYSE LIFFE, USD/t 107,35 Hõbe COMEX 17,04 väiksemaks kui pakkumise suurenemine. Rumeenia leu RON 4,460 Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 357,5 Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga ÄRIPÄEV 14. mai 2015 22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

30. septembril 2015 Nordea kontserdimajas 24 25 23 26 22 27 MAJANDUSKONVERENTS 21 28

20 29 19 18 17 ARUANNE – Äriplaan 30 LUGU 31 16 32 15 14 13 ARVUDE 12 33 11 10 TAGA 34 2016 9 35 Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed 8 Eesti ettevõtjad räägivad 36 7 oma ootustest ja hirmudest 2016. aasta 37 6 5 4 eelarve koostamisel. 3 2 1 38 Riik peab investeerima keskkonda, 47 39 43 46 44 42 40 ettevõtjad saavad ise hakkama 45 41

Pärnu Raamatupidamiskonverents 2015 24.–25. september 2015 reklaamiettevõtja Pärnu Strand SPA & Konverentsihotellis Konverentsil esinevad veel: Tutvume arvestusala arengutega ning e-maksuameti ja Reet Roos statistikaameti tulevikuplaanidega VKG suuromanik Piit Piilmann (KURMET OJAMAA, EGON VEERMÄE, TUULIKKI SILLAJÕE) Silberauto omanik Väino Kaldoja Vaatleme aruandlust teise nurga alt ja paneme numbrid East Capitali juht Peter Elam Håkansson erinevate osapoolte jaoks elama Cityconi juht Marcel Kokkeel (MADIS LÄMMERGAS, JAANUS NESTRA) Chemi-PharmiChemi-Pharmi omaniomanikk RutRuthh OOltjerltjer Tutvume tööõigusalaste kohtulahenditega ja töötajate piiriülese KinnisvaraettevõtjaKinnisvaraettevõtja JaanusJaanus OtsaOtsa maksustamisega (HELI RAIDVE, RANNO TINGAS) Sangari omanikomanik Jüri KraKraftft Räägime, kuidas olla professionaalsem raamatupidaja ja esitada CombimilliCombimilli omanik Margus KohavKohavaa paremaid andmeid juhtimisarvestuse jaoks Saidafarmi jjuhtuht JuJuhanhan SärgavaSärgava (SULEV LUIGA, MARGUS TAMMERAJA) PõldmaPõldma KKaubanduseaubanduse omomanikanik HeHeinarinar PPõldmaõldma Ühtlustame oskussõnavara ja terminoloogiat AlexelaAlexela suuromanisuuromanikk Heiti HääHääll (KURMET OJAMAA, MIRJAM SUUREKIVI) Suurettevõtja ReinRein KilkKilk Kõneleme maksudest kui möödapääsmatust vajadusest ETKETK jjuhtuht JaJaanusanus VVihandihand Eestis (LEMMI ORO) ning uurime maksudega seotud kaasusi SwedbankiSwedbanki Eesti üüksuseksuse jjuhtuht RRobertobert Kitt (TÕNIS JAKOB) EestiEesti Panga presidentpresident ArdoArdo HHanssonansson Muudame aja vaenlasest sõbraks (TAURI TALLERMAA)

KonverentsiKonverentsi juhivadjuhivad LISAKS: ÄripäevaÄripäeva peatoimetajapeatoimetaja Praktilised Exceli töötoad (diagrammid ja Pivot-tabelid). MeelisMeelis MandelMandel ja Küsimuste Külad (käibemaks ja tulumaks). peadirektorpeadirektor IgorIgor RõtovRõtov Seltskondlik õhtune koosviibimine muusika, buffet õhtusöögi ja meelelahutusega.

Registreerumisel 22. juunini kehtib soodushind 299 eurot +km! Registreerimine ja lisainfo: www.konverentsid.ee või [email protected]

Konverentsile saab Tallinnast, Tartust ja Viljandist kohale TASUTA bussiga! Registreerimine veebis www.konverents.aripaev.ee või telefonil 667 0107 Anne-Ly Raudhein Korraldajad:

Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 29.05.2015 Toetajad: 449 eurot (km-ga 538,8 eurot), tavahind 549 eurot (km-ga 658,8 eurot)

Korraldaja: Toetajad: Koostööpartner: Koostööpartnerid: investeerimisfondid INVESTOR 23

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks 18 068,23 -0,20% 1622,01 +1,37% 3372,59 +1,52% 173,16 +0,21% 18000 1780 3650,0 178,00

17250 1630 3387,5 172,25

16500 1480 3125,0 166,50

15750 1330 2862,5 160,75

15000 1180 2600,0 155,00 ÄRIPÄEV 14. mai 2015 12100806 02 04 12100806 02 04 12100806 02 04 12100806 02 04 toimetaja Juhan Lang, tel 667 0111, e-post [email protected] reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam Fondivalitsejad Avaron Asset Management Narva mnt 7D, Nordea Pensions Estonia AS Liivalaia AS SEB Varahaldus Tornimäe 2, Tallinn Avaron Asset Management 12.05 B-korpus, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, 664 4201, [email protected], www.avaron.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee [email protected], www.seb.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht AS GA Fund Management Roosikrantsi 11, AS GILD Property Asset Management Danske Capital AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 675 2295, faks 675 2895, Avaron Areneva Euroopa Fond D, EUR 14,05 13,77 13,77 8,80 12,03 12,93 15,55 - 48 375 026 [email protected], www.gafm.ee tel 680 2630, faks 680 2631, [email protected], www.danskecapital.ee, Avaroni Privaatportfell B, EUR 15,84 15,84 15,84 3,00 4,41 7,60 8,50 7,63 10 251 718 LHV Varahaldus AS Tartu mnt 2, [email protected] www.danskebank.ee Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,84 12,84 12,84 4,59 5,08 10,91 - - 10 297 756 Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, www.gildrealestate.com [email protected], www.lhv.ee Compensa Life 11.05 Maaklerifirmad ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Compensa Life Vienna LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB Enskilda Equities Tornimäe 2, Tallinn, aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Insurance Group SE faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 Balti Kasvuportfell, EUR - - 1,51 - 5,40 9,60 9,80 6,80 6 569 252 Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, Versobank AS Pärnu mnt 12, Tallinn, Mandatum Life Insurance Baltic SE Viru Võlakirjaportfell, EUR - - 12,36 - 1,20 3,00 3,00 3,40 857 273 faks 610 3010 [email protected], tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.03.2015. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.03.2015. www.compensalife.ee Danske Bank Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, www.mandatumlife.ee tel 630 2104 Danske Capital AS 12.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Danske Pension 25, EUR 1,08 1,09 1,09 2,99 4,86 8,18 6,10 3,86 13 563 561 Danske Pension 50, EUR 1,32 1,33 1,33 4,28 7,89 12,48 8,26 4,77 213 439 967 toostusuudised.ee logistikauudised.ee Danske Pension Intress, EUR 0,91 0,92 0,92 1,13 0,60 2,66 3,14 2,62 4 382 715 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,82 1,87 1,84 6,24 13,32 20,00 12,68 8,08 4 794 601 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,79 0,81 0,79 1,75 0,80 2,00 2,94 2,51 461 993 Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee. ÕPI PARIMATEST

LHV Varahaldus 12.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht KOGEMUSTEST aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat – Pensionifond L, EUR 1,48 1,50 1,50 2,15 3,20 5,05 4,72 4,59 306 939 013 Pensionifond M, EUR 1,18 1,19 1,19 1,61 2,37 4,36 4,30 4,12 44 012 288 Eesti edukate ettevõtete külastused Pensionifond S, EUR 1,25 1,26 1,26 1,43 1,14 4,34 3,56 3,54 51 073 632 Pensionifond XL, EUR 1,28 1,29 1,29 2,71 3,77 5,20 5,48 4,74 73 366 456 Pensionifond XS, EUR 1,16 1,18 1,18 1,43 1,36 4,93 4,10 3,93 14 786 755 22. MAI – TRANSIIDIKESKUS Täiendav Pensionifond, EUR 1,46 1,47 1,47 3,15 5,75 7,62 6,71 5,64 6 755 232 Eesti suuremaid transiidiettevõtteid LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 14,25 14,40 14,40 4,94 -3,35 22,39 15,66 21 946 121,20 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 9,08 9,18 9,18 12,70 10,69 11,40 5,15 2,36 - Aasta turvalahendus – kuidas võeti kontrolli alla LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,81 5,86 5,86 12,70 10,69 11,40 5,15 2,36 1 478 321 ettevõtte vara ja territoorium Muuga sadamas kell 11.00-13.30 Transiidikeskuse kogemus konkurentsieelise andnud Mandatum Life 10.05 turvalahenduse loomisel, ringkäik Muuga sadamas ja Transiidikeskuse konteinerterminalis. ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat 29. MAI – REXEST GRUPP Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR 121,90 121,29 121,29 - 2,32 2,00 - - - maailmas unikaalne plastijäätmetest ehitusmaterjalide tootja Konservatiivne, EUR 122,79 121,57 121,57 - 6,08 4,83 - - - Tasakaalustatud, EUR 125,62 123,76 123,76 - 9,51 7,81 - - - Kuidas kaitsta oma tooteid ja tehnoloogiaid patentidega Progressiivne, EUR 123,64 121,22 121,22 - 12,70 11,03 - - - PlastRexi tootmises Väätsal ja Mäos kell 11.00-15.00, kuidas kaitseb ettevõte Agressiivne, EUR 136,63 133,95 133,95 - 15,10 16,11 - - - Investeerimisportfellid: patentidega oma unikaalset toodet ja tehnoloogiat Euroopa ja USA turgudel, Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 149,64 148,90 148,90 - 2,26 2,85 4,05 3,95 - ringkäik tootmisahelas – Väätsa prügimäelt Mäo tehasesse. Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 104,40 103,88 103,88 - 1,62 -3,96 - - - Mandatum Life Convertible, EUR 112,76 112,20 112,20 - 7,69 7,08 - - - 5. JUUNI – RAKVERE PIIRITUSETEHAS Mandatum Life Europe Equity, EUR 149,40 146,47 146,47 - 18,96 19,32 - - - Eesti ainus alkoholitootja, kes kontrollib tootmistsüklit alates tooraine valmimisest kuni valmistoodanguni Nordea Pensions Estonia 12.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Kuidas vähendada tootmises soojusenergia hinda poole võrra aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Rakvere piiritusetehases ja Moe peenviinavabrikus kell 11.00-15.00, Nordea Pensionifond A, EUR 1,07 1,09 1,09 5,40 5,06 8,83 7,26 5,55 158 393 582,61 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,91 0,92 0,92 6,72 7,38 12,5 9,13 6,31 16 855 364,45 Rakvere piiritusetehase omanikud ja juhid räägivad, kuidas vähendasid Nordea Pensionifond B, EUR 0,97 0,98 0,98 4,15 2,97 5,38 4,92 4,27 18 127 237,87 investeeringuga koostootmisjaama tehases vajaliku soojusenergia hinda 50%, Nordea Pensionifond C, EUR 0,87 0,87 0,87 2,41 0,46 4,12 3,15 3,09 12 219 885,58 ringkäigud Rakvere ja Moe tehastes. Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,44 1,47 1,45 8,92 9,74 17,09 12,73 8,36 7 234 716,63 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,78 0,79 0,79 4,19 3,37 7,07 5,1 0 1 387 456,56 Osalustasud: Trigon Funds 12.05 osalemine 3 ettevõtte külastusel 159 eurot + km ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht osalemine 2 ettevõtte külastusel 129 eurot + km aste algusest osalemine 1 ettevõtte külastusel 89 eurot + km 12 kuud 3 aastat 5 aastat Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 178,00 183,45 181,63 14,28 13,17 6,98 5,37 2 633 032 Balti Fond, EUR 15,75 16,31 15,99 9,78 11,61 21,69 9,52 -0,72 1 675 977 Registreerimine: tel 513 4004 või Uus Euroopa Fond, EUR 26,58 27,53 26,99 10,58 11,41 7,09 14,50 10,78 56 005 611 e-posti aadressil [email protected] Venemaa Top Picks Fond, EUR 15,73 16,29 15,97 34,09 60,11 4,02 -8,17 -3,65 6 573 550

AS SEB Varahaldus 12.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,876 0,885 0,885 7,30 9,38 16,18 8,17 4,38 26 874 979,58 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,904 0,913 0,913 2,52 0,28 0,80 0,89 1,62 57 416 572,52 SEB Optimaalne Pf, EUR 0,892 0,901 0,901 4,40 4,18 6,08 3,65 2,79 20 101 276,14 SEB Progressiivne Pf, EUR 1,088 1,099 1,099 5,36 6,88 10,56 6,06 3,91 398 236 761,77 SEB Aktiivne Pf, EUR 1,148 1,171 1,160 7,66 11,57 20,92 10,51 6,25 18 737 949,81 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,246 1,271 1,259 3,66 4,23 6,85 4,35 3,25 13 988 698,89 Tea, mis toimub! AS SEB Pank poolt vahendatavad fondid 12.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,610 1,610 1,610 2,04 0,12 2,94 4,25 4,14 320 060 000,00 logistikauudised.ee SEB Strategy Balanced Fund 119,516 120,711 119,516 4,59 4,76 9,61 6,32 790 400 000,00 SEB Strategy Defensive Fund 114,303 114,303 114,303 2,72 2,94 5,77 4,10 1 509 750 000,00 SEB Strategy Growth Fund 133,238 134,570 133,238 8,53 8,11 17,98 10,60 384 510 000,00 SEB Strategy Opportunity Fund 125,914 127,173 125,914 6,59 6,63 13,99 8,30 604 250 000,00

Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.03.2015. TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi. Nr 91 (5218) 14.05.2015 Ole Hansen: 851,82 +0,40% Riskifondides valitseb araabika 890,0

kohviubade suhtes negatiivne 847,5 hoiak. 805,0 762,5

720,0 12100806 02 04 Saxo Banki kaubabörside strateegiajuht Ole Hansen tõdes, et pärast eelmise aasta oktoobris toimunud tugevat hinnalangust on perioodi kõrgeim 892,97 araabika kohviubade hind püsinud börsil kolm kuud stabiilsena, ent riskifondid panustavad aktiivselt hinnalangusele. perioodi madalaim 731,61

INVESTOR TOOMASE BLOGI

TÖÖSTUS Portfell Apple’i innovatsioon Konteinerihiid Maerski Kuidas läheb Toomase käsi käib täbaralt investeeringutel? Maailma suurima konteineri- vedude firma Moeller-Maers- päevane muutus loob võimalusi ki esimese kvartali kasum jäi analüütikute oodatule alla, ku- aailma suurim tehno- na laevaliinid kaotasid turu- +0,20% loogiafirma Apple ei Hind osa. rahuldu lihtsalt nuti- Maersk Line’i maksujärg- väärtus Apple aktsia tänavu telefonide müümisega 15% tõusnud ne tegevuskasum kahanes esi- 237 332,59 € ja otsib pidevalt haar- meses kvartalis aastaga 57%, USA dollarites 42% raha Mde ja mõjuvõimu suurendamise võimalu- 714 miljonile dollarile. SME 140 58% aktsiad si. Üks võimalus seda teha on siseneda te- 12.05 Direkti korraldatud uuringu levisiooniturule ja seda mitte õunamarki 125,865 järgi oodati kasumiks 783 mil- Investor Toomas on Äripäeva 130 välja mõeldud tegelane, aga tema kandva televiisoriga, vaid konkurentsivõi- jonit dollarit käsutuses on reaalne raha, mida ta melise TV-teenusega. 02.01 Maersk Line, mis transpordib investeerib finants turgudele. Juuni alguses toimub Apple’i ülemaa- 120 109,33 umbes 15% maailma tööstustoo- Toomas alustas tegevust 2002. aas- ilmne arendajate konverents (WWDC), kus dangust, teatas, et veohindade ta alguses, mil tema käsutusse anti investeerimiseks miljon kroo- firma tavaliselt avalikustab operatsiooni- 110 langus ja väiksem veomaht kaa- ni. Toomase investeerimisotsused süsteemide uued versioonid ning boonuse- lusid üles madalamast kütuse- langetab Äripäeva börsitoimetus, na teatab kergematest riistvaralistest uuen- 1000 hinnast tekkinud kasu. investeerimis mõtteid jagab investor dustest. Sel aastal aga peaks uue kuue saa- 01 02 03 04 05 Maerski konteinerivedude lii- Toomas Äripäeva tagumisel ALLIKAS: BLOOMBERG lehe küljel ja veebis. ma viimased neli aastat sisuliselt muutu- nide jaoks oli olukord turul kee- matuna püsinud Apple TV ja seda nii riist- ruline ning veomahu kahanemi- kui ka tarkvaraliselt. ne ei rahulda ettevõtet, teatas fir- aktsiate päevane muutus, protsentides Apple ise seda ei kinnita ja kõik on seni samuti või sees. Tänu heale originaalsisule ma kvartaliaruandes. Leroy Seafood 2,83 olnud kuulujuttude tasandil. Nüüd on ka (näiteks “Breaking Bad”) peaks kasusaajate Burberry 1,14 Wall Streeti analüütikud selle “naised sau- hulgas olema ka AMC Networks. iShares Europe Stoxx 600 0,61 Apple’it nas rääkisid” ringkonnaga liitunud. Kui PANE TÄHELE OEG 0,55 ennast ei Apple tõepoolest tuleb TV-teenusega turu- Konkurentsivõimeline teenus. Samal ajal Uudised Facebookist. Suhtlus- ABB 0,33 pruugi tugev le, suudavad nad seda teha sellisel määral, võib Apple’i teenus teha omajagu kahju sa- võrgustik jõudis kokkuleppele aja- Microsoft –0,04 sisenemine et ka teised firmad võidavad. Võib-olla isegi telliit- ja kaabelleviettevõtetele, mille ka- lehega New York Times ja veel ka- Apple –0,36 heksa meediaettevõttega, et hak- TV-teenuste rohkem kui nemad ise. sumid satuksid surve alla. Kaabellevifir- Berkshire Hathaway B-aktsia –0,94 mad nagu Comcast ja Time Warner Cab- kab nende uudiseid oma mobiili- Apranga –2,15 väljale palju Kaabellevifirmad löögi all. Apple peaks le on suurima löögi all ning satelliitlevifir- keskkonnas avaldama. mõjutada. selle aasta teises pooles välja tulema tee- masid nagu Dish Networks ja DirecTV puu- Viimased tehingud nusega, mis pakub keskmises mahus tele- dutab see vähem. Apple’it ennast ei pruu- Tulemused Tallinkilt. Täna ava- ostis: 1. aprillil 350 Leroy Seafoodi aktsiat hin- kanaleid ning kus on palju rõhku pandud gi tugev sisenemine TV-teenuste väljale pal- likustab laevafirma oma I kvarta- naga 236 Norra krooni tükk. Tehingusumma voogedastusele ehk saadete vaatamisele ju mõjutada. li tulemused. oli 82 600 krooni ehk ligi 9491 eurot. Aktsia- siis, kui tarbija ise soovib seda teha, kirjuta- Analüütikute hinnangul võiks Apple te komisjonitasu oli 123,90 krooni. vad värskes kliendikirjas Pacific Crest Secu- haarata konkurentidelt 10% klientidest ja Balti börsid on suletud. Täna müüs: 18. märtsil 200 Leroy Seafoodi aktsiat ritiese analüütikud. Selline teenus maksaks praeguste marginaalide juures lisaks ette- on Balti turgudel kauplemis- hinnaga 244,5 Norra krooni aktsia. Komisjoni- umbes 40–50 dollarit kuus ning hea tar- võte kasumile 7 senti aktsia kohta. Küll aga pühad, mistõttu on kõik Balti bör- tasu oli 14 eurot. Kasum 1500 eurot. bijakogemuse korral võib see televisiooni- võib see parandada investorite suhtumist sid suletud. maastikku oluliselt mõjutada. Apple’isse, kui vaimustus kella üle peaks Pacific Cresti hinnangul võidavad vaibuma. Praegune trend on selline, kus Sinu arvamus Apple’i uuest tehnoloogiast kõige rohkem inimesed veedavad nutiseadmete taga üha telejaamad, mis suudavad välja rääkida rohkem aega ning reklaamifirmad ja ette- Loe veebist Kommenteeri Toomase investeerimis - kõrgemad tasud võrreldes praeguste kesk- võtted oma reklaamieelarvetega hakkavad Värsked börsiuudised otsuseid, jaga oma kogemusi või esita küsimu- mistega. Analüütikute hinnangul on kõi- neile järgnema. Apple’il on jõudu tuua kon- www.aripaev.ee/bors si veebilehel www.aripaev.ee või e-kirjaga ge paremas olukorras Time Warner, kuid kurentsivõimeline TV-teenus inimeste tas- Turgude ülevaade aadressil [email protected] CBS, 21st Century Fox ning Walt Disney on kutesse. investor.aripaev.ee

KoolitajaKoolitaja on KAIDO PAJUMAAPAJU 10. juunil ENESEJUHTIMISE MMEISTRIKLASSEISTRIKLASS MMITTERAHALINEITTERAHA MOTIVEERIMINE Kuidas hakata valitsema eendnd ümbritsevat KuidasKuidas mmitterahaliste vahenditega maailma, alustades iseendast?dast? töötajatetöötajat pühendumust suurendada?

27. mail Koolituse hindd oonn 299 eeuroturot ((++ kkm)m) KoolituseKoolit hind on 229 eurot (+ km)

Annely Põder, akadeemia.aripaev.eeaev.ee InfoInfo jaja registreerimine: Täpsem programm: telefontelefo 667 0285, e-post [email protected]