NR. 135 AUGUST 2008

SISUKORD

Riigihange Loo kooli renoveerimiseks ja Pääsupesa lasteaia juurdeehituseks on välja kuulutatud

Persoon Margus Kirja

Põhja-Harju Koostöökogu kutsub liituma

Valla jäätmeveo konkurss lõppenud

Kodukandilood Tiit Truumaa

Jõelähtme vallal on nüüd oma invabuss!

Ainult üks küsimus vallavanem Ardo Lassile

Tiit Truumaa võistlustöö “Minu kodukandi ajalugu” Rohevõrgustikust 20 aastat Eesti Vabariigi Lool avatakse uus staadion taasiseseisvumistee algusest 1. septembril! Jõelähtme Vallavalitsus palub teid kogu Kui M. Gorbatshov lootis nn. perestroikaga väljasaatmine N. Liidust, ajakirjanduse lemmik- Kongressi valimised. 499 saadikukohast said perega teadmistepäeva, 1. septembri suurele kurjuse impeeriumi eluiga pikendada, siis ei sõnaks „jätised“. ERSP-lased 90 kohta. peole! arvestanud ta sellega, et ühtegi lagunemis- 1988. aasta augustiks oli töö ERSP prog- 1990. aastal moodustasime ka Jõelähtme val- protsessi ei saa peatada kaitseventiili avami- rammi ja põhikirjaga valmis saanud ning 20. las ERSP osakonna. Üks suurem ettevõtmine 9.00 kooliaasta avaaktus Kostivere koolis sega. augustil 1988. aastal toimus partei esimene oli meil NSV Liidu ikestatud rahvaste rahvusli- 10.00 kooliaasta avaaktus Neeme koolis 23. augustil 1987 toimus Tallinnas Hirvepar- suurkogu Eesti geograafilises keskpunktis ke vabastusliikumiste koordinatsiooninõukogu 12.00 kooliaasta avaaktus Loo Keskkoolis gis miiting, kus nõuti Molotov – Ribbentropi Pilistvere kirikus. Asutajaliikmeid oli 104, ERSP IX nõupidamise korraldamine Maardu mõisas. 13.00 Loo staadioni pidulik avatseremoonia Pakti avalikustamist. Üleskutsega ühineda esmane programmiline nõudmine oli iseseisvu- Alahinnata ei saa ka ERSP aktiivset rolli Kait- 13.15 staadioniraja avajooks tüdrukutele ja rühmitusega MRP-AEG liitus 16 inimest. Lagle se taastamine. seliidu taastamisel. poistele Parek meenutab, et julgus ei tule kohe, inime- 24.02.1989. aastal kutsuti Eesti Muinsuskait- Tänaseks on erakonna vaim ja paljud endi- 13.30 jalgpalli avavõistlus Loo ja Kostivere ne peab harjuma mõttega, et ta läheb avalikult se Seltsi, Eesti Kristliku Liidu ja ERSP ühis- sed likmed koondunud IRL ühendusse „Rah- võistkondade vahel opositsiooni. deklaratsiooniga üles taastama Eesti Vabariik vuslased“. 14.00-15.00 mängib vallavalitsuse ja AS Talt- Idee esimese opositsioonilise partei moo- õigusliku järjepidevuse alusel ning selleks eri võistkond korvpalli dustamiseks NSVL-is sai küpseks 1988. aasta alustati EV kodanike registreerimist. Juba Jüri Kerner, jaanuaris. Rezhiimi vastus oli nelja inimese aasta hiljem, 24.02.1990. aastal toimusid Eesti Jõelähtme vallavolikogu liige 15.00-18.00 esinevad Jõelähtme valla rahva- tantsijad, mängud ja seltskondlik tegevus, atraktsioonid ja üllatused kõigile 18.00 tuleb ansambel Lehmakommionud 18.00 kuni 22.00 toimub rõõmus pidu Loo koolimaja sisehoovis kõigile Jõelähtme vallavalitsus ja volikogu õnnitlevad teid Eesti 22.00 viimane valss ja ilutulestik 22.15 väljub buss marsruudil Saha küla-Maar- du küla-Kostivere alevik-Jõelähtme-Neeme. Vabariigi iseseisvuse taastamise 17. aastapäeva puhul! NR. 135 2 AUGUST 2008

VOLIKOGU VEERG Georgia õppetund Peatselt on tulemas meie vabaduse, iseseis- roopa Liit ja muu maailm reageerib Venemaa Art Kuum vuse taastamise 17. aastapäev. Gruusias käib agressioonile Gruusias. See on meile vägagi volikogu esimees sõda. Kas Te kardate, et see võib ohustada oluline – saame teada, millele loota või mida ka Eesti iseseisvust? Esitasime meie vallalehe kahetseda oma väikeses iseseisvas riigis. jaoks selle küsimuse mitmele inimesele ja palusime hetkeseisule toetudes kommentaa- Volikogu liige ri. Toomas Kümmel: Gruusias toimuv on Kirjanik kahtlemata oht ka Maimu Berg: Eesti iseseisvuse- Tänapäeva maailmas le. Meil on lihtsalt ei ole enam sõdu, vedanud rohkem kui mis on kuskil kaugel teistel impeeriumi ega lähe meile osadel, Gruusial ja korda. Meie poisid Ukrainal näiteks, on seotud sõdadega Balti riigid on NATO Afganistanis ja Iraa- liikmed. gis, Balkani sünd- Oleks aga meil 1991. aastal moodustatud mustega. Pealegi, iga Kirde-Eesti autonoomne vabariik ja Eesti kord, kui kuskil puhkeb sõda, on tegeli- Vabariigi juhiks oleks saanud mõni endine kult ohus kogu maailma julgeolek. Senine kõrge kommunist või tshekist, siis mine tea. tasakaal on kadunud ja kunagi ei tea, kus Võib-olla kaitseksid vene tankid oma koda- see kadumine uusi võnkeid tekitab. Praegu nikke täna hoopis kusagil Sillamäe ja Kohtla- Gruusias toimuv on väga tõsine asi ka Eesti Järve vahel ning vene lennukid pommitaksid Kuigi vallaleht tegi juulikuus väikese pausi, ei õnnestunud volikogul sel aastal suvepuhkust võtta seisukohalt. Olgu sõja motiivid millised ta- Senaki, Marneuli, Gori asemel Tapat, Pärnut ja volikogu istung toimus ka eelmisel kuul. Seetõttu püüan tänases volikogu veerus anda ülevaa- hes, fakt on see, et Venemaa demonstreerib ja Paldiskit. te kahe istungi olulisematest otsustest. jõhkralt ja oma karistamatuses veendunult Seda ei tohi hetkekski unustada! oma jõudu väikese riigi ja rahva peal ja Venemaa on selgelt näidanud, et on muutu- Juunikuisel istungil oli päevakorras üks Jõelähtme valla olulisemaid probleeme - Loo kooli re- irvitab tegelikult igasuguse rahvusvahelise nud julgeolekuohuks kõigile demokraatlikele noveerimine ja lasteaiale juurdeehituse tegemine. Et asjaga edasi minna, oli vallavalitsusel vaja julgeolekupoliitika üle veendumuses, et hal- naaberriikidele ja rahule maailmas. saada volikogu heakskiit kavandatavale laenule ja luba riigihangete väljakuulutamiseks. Kuigi vimal juhul vibutavad maailma vägevad tema numbrid olid kordades väiksemad, kui eelmise vallavalitsuse plaanid ette nägid, läks arutelu poole vaid hoiatavalt näppu. Ka sündmuste Heldur Sepp päris tuliseks. Nimelt soovis vallavalitsus võtta laenu ca 42 miljoni krooni ulatuses mõlema (kool ajastus on vene välispoliitikale tüüpiline - Kostirannast: ja lasteaed) objekti peale kokku, samas kui eelmise vallavalitsuse plaanid oleksid ainult Loo ikka käivitada oma agressiivseid tegusid min- Kindlasti ohus- kooli renoveerimisega kaasa toonud rohkem kui paarisajamiljonise finantskohustuse ning kooli gi suurema sündmuse varjus. Seekord siis tab see ka meie sisuliselt tasuta üleandmise arendajale. Samas on muidugi ka 42 miljonit meie valla jaoks suur said selleks “põlleks” olümpiamängud. iseseisvust. Toe- raha ja kus mujal seda teemat siis veel arutada kui mitte volikogus. Eeldatavat laiemat avalikku- Gruusia sündmused näitavad, kui habras tusmiitingutes ja se huvi probleemi arutelu endaga seekord ei toonud ning suurt hulka külalisi ega ajakirjanikke on väikese riigi julgeolek suure agressiivse rahvakogunemistes volikogu saali ei tulnud, kuigi olime selleks valmis. Olid ju Loo kooli renoveerimiseks plaanitud naabri kõrval ja kui kaugele on Venemaa peitub oht - need suuremahulised laenukohustused just need, mis eelmise koalitsiooni lõhki ajasid ja mis seninä- provokatsioonide ning nüüd juba sõjatege- võivad muutuda gematult suure arvu külalisi volikogu saali tõid. Seekord läks aga asi palju tasakaalukamalt ja lä- vusega valmis minema. Ja kui üksi jääb ka üliemotsionaalseiks bimõeldumalt, ilma liigsete emotsioonideta ning volikogu otsustega sai vallavalitsus loa nii laenu tänapäeva Euroopas väike rahvas. Nagu un- ja provokatiivseiks, võtmiseks kui ka riigihangete väljakuulutamiseks, mille tulemused loodetavasti peagi selguvad. garlased 1848. aastal, nagu soomlased 1939. mis võib destabiliseerida olukorda riigis ja Sellest aga juba järgmises või ülejärgmises vallalehes. aastal, nagu ungarlased 1956. aastal, nagu valada vaid õli tulle. Meie peame arvestama, Ühe päevakorrapunktina oli juunis volikogus arutlusel Maardu linnavolikogu pöördumine pal- tshehhid 1968. aastal... et oleme väikeriik ja nende vastu me ei saa. vega korrigeerida Jõelähtme valla ja Maardu vahelist piiri, seda loomulikult ikka selles suunas, Mida on meil sellest järeldada? Eesti välis- Oma meelsust tuleks avaldada nö “laulvalt” et Maardu saaks natuke maad juurde ja meie jääksime tükikesest ilma. Taotlus oli põhjendatud poliitika peab olema väga peen, diplomaatia – rahulikult ja saata vastav kirjalik avaldus sooviga rajada sellele territooriumile puhkeala. Maardu-poolne soov oli ju mõistetav, kuigi ühtki filigraanne, kannatlikkus üliinimlik, et oma saatkonda. Mitte mingil juhul lubada miitin- Maardu esindajat pöördumisele selgitusi andmas ei olnud. Mis kasu võiks sellest Jõelähtme riigile turvalisus tagada. Eesti kuulumine guid ja kogunemisi! vallal olla, jäi aga segaseks ja seetõttu tuli ka meie volikogu poolt üksmeelselt keelduv vastus Euroopa Liitu ja NATOsse annab küll teatud Maardu linna pöördumisele. garantiisid, ent loota saame ikka eelkõige Ruudo Ojap, vaid iseendale. Ja meie väiksuse juures pi- ettevõtja: Juulikuise volikogu istungi kutsusime kokku Neeme Lõpuks ometi ehitatakse gem ajudele kui musklitele. Võib küll kujutleda, Piirivalvekoerte kooli, et üle vaadata ruumid, mis kuid kas nad julge- vald värskelt enda käsutusse on saanud ja kuhu välja Loo aleviku, Iru küla ja Jurist Leho Kure: vad – Eesti NATO-s. kohe-kohe uut Neeme lasteaeda hakatakse rajama. Uusküla küla ühisveevärk Niipea, kui Gruusia Kogu maailma üld- Teiselt poolt oli volikogu istungi pidamine Neeme on ära nullitud, võib sus peab ühinema külas hea võimalus Neeme inimestel volikogu ja ja kanalisatsioon. olla järg Eesti käes. ja nõudma üheselt vallavalitsuse liikmetega kohtumiseks, küsimuste Õnneks pole meil agressiooni lõpeta- esitamiseks ja oma piirkonna probleemide tõsta- naftat ega gaasi, ehk mist. Kui ühinemist tamiseks. Mul on rõõm, et nii mitmed inimesed seda võimalust kasutasid ja suur tänu kõigile tundume seepärast ei toimu, võib see kohaletulnuile ning suur tänu ka külavanemale, kes aitas kutset neemelaste hulgas levitada. Eriti ebatähtsad. USA ja kätkeda endas ohtu, et satutakse ka ise suured tänud Neeme Rahvamajale, kes meid vastu võttis ja kelle ruumides volikogu oma istungi teiste suurriikide agressiooni ohvriks. Majanduslik sõltuvus seekord ka pidas. inimesed on muga- Venemaa gaasist on võtnud lääneriikidelt Volikogu istungi toimumine juulis, mis tavaliselt on volikogu puhkusekuu, oli tingitud eelkõige vad, vaevalt viitsivad trumbid ja seadnud nad sõltuvusse. vajadusest kiirelt otsustada Loo ja Iru ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajasta- tänavaile protestima viskuda. mine Ühtekuuluvusfondi toetusel. Sellega kaasnes ka „Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanali- Andres Viirpalu, külavanem: satsiooni arengukava aastateks 2008 – 2019“ I etapi (Loo, Iru ja Uusküla piirkond) kinnitamine. Jurist Triinu Vernik: Ei usu, et otseselt, kaudne mõju on kindlasti. Tegemist on meie valla jaoks väga suure ettevõtmisega, mis puudutab ligikaudu pooli valla Gruusias toimuv on elanikke ning mille kogumaksumus on üle 60 miljoni krooni. Tänu Ühtekuuluvusfondist tulevale ohtlik ja hirmutav Agu Kööp, abile jääb meie valla kanda vaid 16 miljonit, millest osa läheks otse valla eelarvest ja osa Loo just Venemaa pre- pensionär: Vee eelarvest. Leian, et sellistes projektides osalemine ei ole valla jaoks mitte valiku küsimus, sidendi väljaöeldud Putin ütles ju, et vaid kohustus oma elanike ees ja lootsin, et seda seisukohta jagab kogu volikogu ning nimeta- mõtte tõttu, et Ve- NSVL lagunemine oli tud küsimustes on volikogu üksmeelne. Kui hääletamiseks läks, pidin aga üllatuma, sest vaata- nemaa kaitseb oma suurim geopoliitiline mata projekti möödapääsmatusele ja ka sisuliste vastuväidete puudumisele oli kogu opositsioon kodanikke, kus riigis viga, mis on aset koos reformierakondlaste ja sõltumatute opositsiooni liikmetega Loo, Iru ja Uusküla ühisveevärgi need ka ei asuks, leidnud. Nüüd asus ja -kanalisatsiooni kaasajastamise vastu. sõjalist jõudu kasu- ta seda viga paran- Koalitsioon oli aga üksmeelne ja täies koosseisus kohal, kui üks erand välja arvata, ning valla tades. Seega ei ole dama. veevärgi arendamiseks vajalikud ning Loo, Iru ja Uusküla elanike poolt oodatud otsused said Eesti kuidagi kaits- Tundub, et USA poolthäälteenamusega volikogus vastu võetud. tud analoogilise situatsiooni eest. Venemaa ja teised suurriigid poliitikute ja sõjardite poolt sõjategevuse on selles küsimuses midagi vaikimisi kokku Lõpetuseks tuletan meelde, et endiselt toimub kord kuus volikogu esimehe vastuvõtt - iga kuu ajastatus Gruusias on vastuolus hea tavaga leppinud. viimasel teisipäeval kell 14.00 kuni 17.00 ehk samal päeval kui volikogu istung. Ootan kõiki, olümpiamängude ajal mitte sõdida. Selle Jah, tõepoolest, tänane olukord teeb mind keda aidata suudan. reegli sihilik rikkumine on kurb ja valus. Ja väga ärevaks. saamegi näha, kui kiiresti ja mõistlikult Eu- Inimene teeb, jumal juhib.... NR. 135 PERSOON AUGUST 2008 3 Julgus unistada Jõelähtme kirikuõpetaja Margus Kirja- selge lugu: „Noored mungad pöördu- ei tea, mis juhtub. Enam ei kehti see ga kohtusime ühel suvepäeval. Väljas sid vana munga poole ja küsisid, kui- traditsioon, mis Eestis kunagi oli ja valitses paras palavus, pastoraadima- das patu vastu võidelda. Vana munk kehtis Soomes veel pärast II maail- jas oli jahe ja esialgu jäid silmad õue, kutsus nad jalutuskäigule, näitas üht masõda, et kui vaimulik suri ja tast nagu öeldakse. Kõrge lagi ja paksud noort kämblapikkust taime ja käskis jäid maha naine ja 7 last, siis nemad kiviseinad, vaikus ja mõttel ruumi. neil see välja juurida. Noored juuri- elasid koguduse juures edasi. Uus Astume Margus Kirja kirikutee algu- sid selle ühe käega välja. Mindi edasi vaimulik, kes koguduse üle võttis, oli sesse ja vaatame, kes võis olla esime- ja jõuti kaks korda suurema taimeni. kohustatud naima lese ja kasvatama ne mõjutaja. “Vanaema kõneles mulle „Juurige see välja!“ käskis vana munk. üles tema lapsed. Kirikuõpetajal po- esimest korda nii kirikust ja jumalast Siin läks noortel vaja juba kahte kätt. leks siis üldse vaja mõelda oma ko- kui palvest ja palvetamisest. Hiljem, Edasi minnes jõuti eelmisest veel kaks dule väljaspool kirikut ja muret oleks kooliajal, eriti keskkoolipäevil tekkis korda suurema taimeni. „Nüüd juurige vähem.“ Nuta või naera! koolis sõpruskond, kellega pärast see välja!“ kordus käsklus. Noored ei tunde lihtsalt istusime koos, vaheta- suutnud. Siis seletas vana munk neile, Jõelähtme kirikla oma väärikate va- sime mõtteid, arutlesime. Peaaegu et sama lugu on valede ja pattudega nade majade ja muinsust õhkava kõigist said kiriku liikmed, mõned on – algfaasis on neist lihtne jagu saada, ümbrusega ei jäta võõrastki ükskõik- ka vaimulikud, üks hää sõber on Tar- aga kui need kasvavad nii suureks, et seks, saati siis oma, ammugi mitte ki- tu Ülikooli usuteaduskonna dekaan,“ haaravad meid endasse, ei suuda me rikuõpetajat. Kiriku unikaalsetest uu- meenutab Margus Kirja. neid enam välja juurida. test vitraazhakendest on meie lehes Too kool asus Kohtla-Järvel. Ja ehkki See ongi meeleparanduse probleem varem juttu olnud, samuti talgutest ja aeg on kunagise poiste sõpruskonna – millal on õige aeg.“ kiigeplatsist, aga kuuldavasti on plaa- laiali pillutanud ning kuigi sageli enam On kirikuõpetaja ka iseendas neid ne veel palju ja huvitavaid. panustada ja teeksid seda südamega. te küsimusteni, mis puudutavad elu kokku ei puututa, on kohtumistel tun- taimi leidnud ja püüdnud välja juuri- „Me suudame midagi teha ja korda Kuna Margus Kirja on mitmel korral ja kõike seda, mis maailmas sünnib. da, et miski, mis minevikus liitis, seob da? saata just nii palju, kui meil on hetkel meie-vormis maininud kirikla tegevust Aastasadu on küsitud, miks on sii- siiamaani, tõdeb ta. Inimese põhiole- “Eks ikka. Teisiti ju ei saagi. Vastasel jõudu ja abilisi. Nõukogude ajast prae- ja tulevikuplaane, tunnen huvi, kes on nilmas koht kurjusel. Kõige lihtsam mus, pakun mina. Tõsi küll, mõnel juhul hakkab meie sisemine leppimus gusesse üle tulnud hooned on paljuski teised. Selgub, et juba peaaegu kaks seletus on see, et kurjus nagu ka inimesel muutub see elu jooksul tund- tegutsema nõnda, et esialgu halvana ligadi-logadi, lammutatud, lõhutud või aastat käib oma vabast ajast kiriklas häädus, nagu armastus ja vihkamine matuseni. Ma ei tunne sind ära, võib tundunu võib mingitel järgmistel het- ise kokku kukkunud. Ega neid kerge tiike kaevamas Toomas Triisberg, Silja lähtub inimestest ja ise oleme paljuski sellisele inimesele öelda ja seejuures kedel muutuda neutraalseks ja edasi hoida-hallata ole. Pärast murranguli- Trisbergi hooleks on kõik kirikumuu- nende põhjustajad. See on meie va- mitte välimust silmas pidada. juba hääks, sest me oleme halva selle si aegu kadus ka ühisomandi mõiste sikaga seonduv, abiliseks ja toeks baduse paradoks – kas armastada või Margus Kirja nõustub: „No just. Selle küljest ära mõelnud ja suutnud leppi- ning eraomand kuulutati pühaks ja on Mare Peterson, Mart Johanson on teha kurja. Ühte maailma mahtusid nii põhjuseks võivad olla valikud, mis ini- da. Neile asjadele peab mõtlema, aga puutumatuks. Kirikuga on lugu teine, avatud kloostri ehk „Meelevalla“ idee Stalin kui ema Teresa. Ses elus see mene teatud hetkedel oma elus teeb eks me kõik ole inimesed ja ekslikud,“ meie maad ja hooned on koguduse tulihingeline eestvedaja ning lööb ka nõnda on. Aga selles on arvatavasti ja sealt edasi võib kõik minna hoo- nendib ta. Ja optimistina usub, et kee- ühisomand. Kas iga siin ristitu tunne- kõikjal mujal kaasa. Neid inimesi on ka elu võlu, et siin on mõlemad poo- pis teist rada. Võib ju arvata, et ega gi ei ole nii paadunud, et teda ei ole tab, et ka tema on Jõelähtme kiriku ja veel mitmeid, kel kiriku juurde asja. lused ning kurja tajudes oskad näha Hitlergi lapsena olnud üdini kuri, vaid hingeliselt võimalik päästa. Kuidas, leerimaja ja pastoraadimaja kaasoma- „Meelevalla“ enda kandepind on ja hinnata head. Nõndasama on ka see kõik juhtus ikkagi mingil hetkel on muidugi omaette küsimus. „Piisab nik? Kahtlen. Pigem näib mõni naabri- mõeldud suuremana, see peaks ühen- armastus ja vihkamine omavahel tihe- mingist otsusest või otsustest lähtu- võibolla mingist sündmusest, mingist mees seda tundvat. Hooneid saab küll dama mitmete koguduste inimesi, kes dalt seotud kui ühe elu erinevad poo- valt, kus tema elu muutus. Nii võib juhtumist, mis paneb inimese mõtle- rentida ja müüa, ühesõnaga, rahaks võiksid oma mõtete ja tegudega abiks lused. Kuni elame, kogeme ja õpime, juhtuda kõigiga, kui me valesti otsus- ma hoopis teisiti kui varem. See võib muuta, ometi oleks palju õigem leida olla. paraku enamasti oma vigadest. Päris tame ja teeme.“ olla äärmuslik olukord või piirsituat- maale ja majadele vääriline sisu, mis „Kõige tähtsam on vaimne telg,“ selgus saab tulla pärast maise teekon- Mis tähendab valesti? sioon, mis tegelikult avab inimesele haakuks kaasajal kiriku kuulutuse ja selgitab Margus Kirja, „kindel selg- na lõppu. Sinnamaani oleme teelolijad „Jah, mis see valesti tähendab,“ kor- tema enda, olgu heas või halvas ja tööga. Siin võiks olla üks omalaadne roog ja tugev vundament kannavad. ja otsijad,“ mõtiskleb Margus Kirja. dab ta üle ja kinnitab: „See on juba keerab tema maailmapildi või arusaa- keskus, mis toimiks võimalikult auto- Tänapäeval on siin-seal erinevaid raske küsimus. Sellele küsimusele ma enesest pea peale. Kõik niisugu- noomsena ja isemajandavana, kus pü- ühiselulisi külasid tekkinud ja kõige Lõpetuseks tuleme jutuga jälle Jõe- saab vastust otsida või anda ikka- sed kogemused võivad olla väga head sikulud oleksid võimalikult madalad paremini toimivad need, kus on tu- lähtmesse tagasi. Küsin, kas tallegi gi igaüks konkreetselt oma elu, oma ja tervendavad, mõistmaks, missugu- ehk siis elatakse ümbritseva keskkon- gev vaimne telg. Inimesed, kes selle tundub, et Jõelähtme kirik on tegeli- tegemiste taustal. Kuigi mõnikord sed me oleme. Kogu see füüsilisele na ja loodusega kooskõlas. See oleks ümber koonduvad ja on selle omaks kult mõjusam kui lihtsalt üks külakirik saame alles tükk aega hiljem aru, kui elule keskendumine – naudingud, asja väline külg. Aga vaimusilmas ja võtnud, peaksid suutma seda kanda, – kõik need, kes siit mööda sõidavad, me midagi oleme valesti teinud. See pinnapealsus, välispidisus – on mõ- unistustes näeme seda kohana, kuhu kui suudavad, siis lisanduvad ka tei- heidavad pilgu kirikule, olgu päeval ei ole alati teoreetiline teadmine, mis nes mõttes aja märk ja sellepärast on inimesed saaksid tulla oma anonüüm- sed. Aga see kõik võtab aega, nõuab või öösel, mil see pimedatel öödel käib kõigi asjade ees, vale võib olla vaimsed probleemid, sisu ja sügavus sest, tuimast, kiirest ja ükskõiksest järjekindlat toimetamist ja püsivat eriti esile kerkib. Jõelähtme kirik on ka valus kogemus. Kristliku ilmavaa- jäänud ka tahaplaanile. Teinekord või- linnakeskkonnast ning leida siit teist- vaimu. Vaimset telge vaid rahaga ei märgilise tähendusega. Nagu tuletorn, tega inimese järgmine samm oleks siis vad need inimeses esile kerkida alles suguse keskkonna ja kogukonna, just ehita. Suurte ettevõtmistega on alati arvan. püüda oma eksimust heastada ehk siis, kui noorus või täisiga hakkab läbi nagu kodu. Loomulikult kehtivad ka nii, et konkreetne vajadus peab lähtu- Margus Kirja on nõus: „Kindlasti. Ki- meelt parandada.“ saama, kui üle päeva valutab selg või igas kodus omad reeglid, mida kõik ma inimese südamest, hingest. Prae- rikutornid on märgina väga tähtsad, See tuleb kõne alla ikkagi vaid siis, annab mõni liiges ilmamuutuse puhul järgiksid, aga teistpidi - siia tuldaks gu tundub aina enam ja enam, et see need on suunatud taevasse ja nende kui inimene oma eksimust mõistab, end tunda. Religioonipsühholoogid otsima ja leidma mõttekaaslasi, siin vajadus või igatsus on inimestes ole- tipus omakorda on veel üks märk. paraku pole see alati nõnda, püüan väidavadki, et eksistentsiaalsete prob- oleks aega suhelda, aega vaiki olla mas. Ei oska öelda, kui kiiresti midagi Eesti kirikutel rist, mis on märk lunas- asjale vaadata teisest küljest. leemidega tegeldakse esimest korda – oleks natukenegi seda, mida prae- muutuma hakkab, hetkel teeme tööd tusest ja ülestõusmisest või kukk, mis „No ikka. Aga mõni ei saa ka selle- puberteedieas ja siis pärast 45-ndat guses elus on vähe ja mida igaüks va- kirikla territooriumil, peame ka juma- tuletab meelde salgamist – enne, kui pärast oma eksimusest aru, et ei taha eluaastat, mil inimene järsku tajub, jab. Meil on siin visioone pastoraadi lateenistusi, palvetame ja loodame. kukk kires, jõudis Peetrus kolm korda aru saada. See mehhanism toimib ala- et ta on ka surelik. Mõte liigub mitte taha tulevast omanäolisest aiast, se- Mingitpidi on kõik ka kõigevägevama Jeesuse maha salata. Tallinna siluetis teadlikult - meil on parem ja lihtsam enam nii väga maiste asjade juures, pikojast, savikojast, kus võiks näiteks kätes.“ domineerivad kõrghooned, pangad. oma viga mitte tunnistada, suruda see vaid rändab kõrgemale,“ arutleb kiri- meeneid valmistada, kangastelgedel Omamoodi märgid needki – uue ajastu kuhugi sügavale endasse. Ikka kohtan kuõpetaja. kudumisest. Seesama vana mõte – Me räägime palve jõust ja sellest, et sümbolid. Iga märk toonitab seda, mis teinekord inimesi, kes ütlevad, et nad tööta ja palveta – kehtiks siingi. Ise- mõnikord oleme saanud vastuse oma tol ajastul tähtis. Ja kui praegune aeg ei ole kunagi valetanud ja väidavad, Kuldvasika kummardamine õndsaks keskis oleme kutsunud seda avatud palvele hoopistükkis teisiti, kui oleme tundubki vaimuvaesem, siis on meie et valetada saab ainult teistele, mitte ei tee, omamine ei saa olla tähtsam kloostriks, sest siia võiks tulla igaüks, oma südames lootnud. Seeläbi on kohuseks midagi ette võtta, et seda iseendale. See on suurim enesepettus. olemisest. kes alluks seesmisele korrale ja reeg- avanenud võibolla hoopis muu tahk olukorda muuta. See eeldab ühtepidi Mina küll ei julge ega tahagi väita, et „Loomulikult ei ole minagi maistest litele. Ükskõik, kui kauaks. See oleks iseendast või elust. rohkem kriitilist meelt iseenda ja oma ma ei ole kunagi enesele ega teistele asjadest prii,“ tunnistab õpetaja. Ja selline rahulik kiriku juures asuv ja „Keegi on kunagi öelnud, et kui tegevuse suhtes, teistpidi suuremat valetanud. Ikka olen ja enesele vale- lisab samas: “Küll vist ikka niipalju kristlikel arusaamadel põhinev koos- maailmas saabuks hetk, mil mitte julgust unistada, loota ja tahta teha tame kõige sagedamini ja kõige roh- olen, et mul ei ole mingit kinnisvara lus,“ maalib Margus Kirja silme ette ükski inimene ei palvetaks, siis saaks seda, mis tundub ilmvõimatu. Kui on kem,“ tõdeb kirikuõpetaja. kusagil. See teeb mu elu lihtsamaks köitva pildi. maailm otsa. Ma usun seda. Ja õnneks julgeid, siis, ma arvan, sünnibki vaim- Mõistagi valetatakse igasugustel ja seeläbi suudan ka end rohkem kiri- Mu praktilisem pool ei jää rahule. on alati keegi kusagil palvetamas ja ne pöördepunkt. Püüd selle poole an- põhjustel ja ei pea need kavatsused kule ja kogudusele panustada, muidu Need peavad siis küll täiesti vabad ülal hoidmas sidet inimese ja Looja nab elule sihi ja perspektiivi ning joo- alati kurjad olema, aga samas inimene võibolla nokitseksin ka kusagil oma inimesed olema, ei tööd, ei perekon- vahel,“ tähendab Margus Kirja. nistab ette raja, mida mööda minna. oma sisemuses ikkagi teab, millal ta krundil või oma maja juures. Ideaalis, da? Usun, et igaüks, tunnistagu seda või See on see, mille nimel elada.“ endale valetab. Ja kuigi see võib het- ma arvan, olekski kõige parem, kui Lahendus on olemas – siia võib tulla mitte, on vähemalt kord elus tundnud, kel olla lihtsam ja kergem viis edasi vaimulikul ei ole kinnisvara.“ ka ainult nädalavahetusel või puhkuse justkui hoiaks keegi kõrgem kaitsvat Lootkem, et rada kirikuõpetaja Mar- elada, sööb see pikapeale seesmiselt. Muigan, et ajalugu räägib muud. ajal, perekonnaga või üksi, kuidas kel- kätt ta pea kohal. Samas juhtub asju, gus Kirja ees järjest heledamaks muu- Võid saada kogu maailma kulla, aga Aga Margus Kirja jätkab häirimatult: lelegi sobib või on tarvis. Hetkel oleks mis panevad küsima, miks neid ära ei tub ning järjest enam on seal kaas- mitte hingerahu ... „Siit jõuame edasi, et hää oleks elada hea, kui need, kellele see mõte või hoitud, kui ometi juuksekarvgi ei lan- teelisi. Margus Kirja soostub ja talle meenub tsölibaadis, sest pere ja laste olemas- idee on südamelähedane, leiaksid siin ge Tema teadmata. siinjuures üks iseenesest väga lihtne ja olu eeldab ikka mingit kodu. Kunagi oma töölõigu, leiaksid võimaluse siia „Siin me jõuame tõsiste ja keerulis- Liina Kusma 4 NR. 135 AUGUST 2008 UUDISED LEADER programm ja selle võimalused

Eesti maapiirkonna omavalitsusüksused koos olema alla poole otsustajate arvust. Projekti- seal tegutsevate mittetulundusühingute, de toetamine põhineb piirkonna arengustra- sihtasutuste ja ettevõtjatega on vabataht- teegial. Projektid peavad põhinema kohaliku likkuse põhimõttel juba rohkem kui 95% liitu- tooraine kasutamisel ja teenuste arendamisel, nud kohalikeks tegevusgruppideks. Selline toetama piirkonna ajaloo- ning kultuuritradit- koostöö annab oma piirkonnale võimaluse sioone ja olema seejuures uuenduslikud. osaleda Euroopa Liidu LEADER programmis ja selle kaudu tagada piirkonna terviklik areng, Kohalikke tegevusgruppe on Eestis täna- Vallavanem Ardo Lass, bussijuht Mehis Haab ja sotsiaalosakonna juhataja Evely Murekas. tuues sinna uusi algatusi, mida rahastatakse seks 24. Kohaliku tegevusgrupi piirkonnas Eesti ja EL poolt ühiselt Maaelu Arengukava toetusteks jaotatav summa oleneb kolmest vahenditest aastateks 2007-2013. põhikomponendist: sotsiaalmajanduslikest näitajaist, baasrahastusest ja piirkonna aren- LEADER on üks edukamaid Euroopa Ko- gustrateegia hindamise tulemusest. Igasse Jõelähtme vallal on misjoni algatusi, mis sai alguse 1991. aastast piirkonda tuleb toetusteks oluline summa. ja on läbinud juba kolm perioodi: Leader I, Eesti riik on otsustanud selle skeemi kaudu Leader II ja Leader+. LEADER on tegelikult lü- jagada koguni 10% Eesti maaelu arengukava hend prantsuse keelsest: Liaison Entre Action 2007–2013 eelarvest. See on 1,34 miljardit oma invabuss de Developpement de l’Economie Rurale, mis krooni, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 Koos elanike arvu kasvamisega kasvab parata- saavad bussi kasutada teisedki abivajajad. tõlkes tähendab: „Seosed erinevate maama- miljoni Leader-telje kaudu jaotatavaid toetusi. matult ka puuetega inimeste arv vallas. Kuigi janduse arengu tegevuste vahel”. Tänaseks Tallinna linnas on puuetega inimestele mõeldud Kui kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses on see lühend saanud omaette terminiks ja Maamajanduse Infokeskuse juurde Jänedal on teenused mugavamini kättesaadavamad, on mainitakse kohaliku omavalitsuse kohustust läinud kõnekeelde, üle on mindud kirjapildile loodud uus osakond, maaeluvõrgustiku osa- ometi väljaspool suurlinna mõnusam elada. korraldada invatransporti justkui möödaminnes, „Leader”. kond, kelle ülesandeks on olla tugistruktuu- Eelmisel aastal seisime silmitsi suure prob- siis ilmselt järgmisel aastal kehtima hakkavas riks nii kohalikele LEADER tegevusgruppidele leemiga - kohalikul omavalitsusel on kohustus seaduses on invatransport eraldi teenusena LEADER programmi idee edukuse alus on kui ka teistele maaelu arengukava 2007– tagada puuetega inimestele transport, kuid välja toodud. Põhimõtted järgmised: see, et maapiirkondadele antakse võimalus 2013 meetmetest kasusaajatele. Selliseid omavahendite puudumisel jäi üle vaid teenuse • teenus on mõeldud liikumis-, nägemis- ja otsustada oma arengueesmärkide ning vasta- üksusi peavad looma kõik liikmesriigid ja sisseostmine. Samas on invatranspordi teenust vaimupuudega isikule esmatähtsate avalike vate projektide toetuste jaotamise üle omal nad peavad oma töö käivitama 2008. aasta pakkuvad firmad enamasti Tallinna-kesksed teenuste kasutamiseks; äranägemisel. Toetuste jaotamise põhisuun- lõpuks. Informatsiooni kohalike tegevusgrup- ning naljalt Harjumaa valdadele teenust pak- • liikumis-, nägemis ja vaimupuudega isikule, dade ja konkreetsete projektide valik peab pide kohta ja linke nende kodulehekülgedele kuma ei tõtta. Vajadus aga järjest kasvab. Nii kes õpib või töötab, vähemalt 2 korda tööpäe- toimuma erinevate sektorite osalusel ehk leiab meie kodulehelt www.maainfo.ee . tekkiski mõte osta vallale päris oma invabuss vas töökohal või õppeasutuses käimiseks; partnerluse printsiibil. Selliseid partnerlusi ja säästa nii aega kui raha. Sisseostetud teenus • invatransporti rahastatakse nii valla eelarvest nimetatakse kohalikeks tegevusgruppideks, AVE BREMSE, kipub paraku ikka kallis olema. kui ka isikult võetavast tasust, vastavalt kohali- mis oma vormilt on mittetulundusühingud, Maamajanduse Infokeskuse Tänaseks päevaks on meil 4 regulaarset inva- ku omavalitsuse poolt kehtestatavale korrale; kus otsuseid tegevate organite hulka (juha- maaeluvõrgustiku osakonna spetsialist bussi kasutajat, kuid sobitades sõidugraafikuid, • puudega inimeselt võib võtta (aga ei pea) tus, projektikomisjon) peavad kuuluma lisaks Jäneda, Tapa vald 73602 loodame rahuldada kõigi soovijate vajadused. invatransporditeenuse eest tasu, kuid mitte omavalitsuste esindajatele ka ettevõtjate ja Lääne-Virumaa, Estonia www.maainfo.ee Eelkõige, nagu nimigi ütleb, on buss mõeldud rohkem, kui sama vahemaa läbimiseks kulutaks kohalike ühenduste esindajad. Otsuste tege- puuetega inimeste teenindamiseks, kuid küllap puudeta inimene. misel peab omavalitsuste esindajate osakaal

Põhja-Harju Koostöökogu - uus algatus piirkondliku koostöö arendamisel

Meie vallavolikogu algatusel moodustati juu- väljaselgitamisel, et tagada kogu elukeskkonna tõmbekeskuse osatähtsuse ja sellest tuleneva Järgnevalt on kavas korraldada piirkonna ühise nikuus Rae, Viimsi ja Jõelähtme valla osavõtul parandamine, kohalike teenuste arendamine, pendelrände vähendamine läbi tasuvate töö- koostöö arendamiseks mitmeid nõupäevi, semi- piirkondliku arengu edendamiseks Põhja-Har- kultuuri-, ajaloo- ja loodusväärtuste otstarbekas kohtade loomise ja suurema hulga vajalike tee- nare ja ajurünnakuid, samuti arendada side- ju Koostöökogu. Koostöökogu tegutseb EL ja säästev kasutuselevõtt, põliskülade ja uute nuste osutamise kohapeal. See on eriti oluline, meid Eesti ja ka naabermaade kohalike koos- poolt rahastatava LEADER programmi raames ja külade (asumite) kogukonna aktiviseerimine, arvestades jätkuvalt kasvavat liikluskoormust töögruppidega. Mida laiapõhjalisem on selline sellega võivad ühineda kõik kolme valla piires vanade traditsioonide elustamine ja uute loo- Tallinna sisse- ja väljasõidul ning kütusehinda- koostöö, seda paremaid tulemusi on meil tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused mine. de kallinemist. võimalik saavutada kogu piirkonna arenguks. ja ettevõtjad. Piirkonnal on ühine looduskeskkond ning Pärast seda, kui piirkonna ühine strateegia on Alanud koostöö esmane eesmärk on leppida Kolmel vallal on mitmeid ajaloolisi, majandus- ajalooline ja kultuuriline taust, mis loovad väga heaks kiidetud, loodetavasti 2009. aastal, on kokku piirkonna terviklikus arengustrateegias, likke kui ka sotsiaalseid seoseid, mis võimalda- huvitavad võimalused mitmekülgse koostöö võimalik asuda seda kava realiseerima konk- mille alusel EL edaspidi rahastab konkreetseid vad ühist edukat koostööd. arendamiseks, sealhulgas eriti elukeskkonna reetsete projektide kaudu, mida EL rahastab laiema kandepinnaga projekte, mis aitavad Viimsi on ajalooliselt kuulunud Jõelähtme väärtustamisel ja turismi valdkonnas. Ran- ning kogu otsustusprotsess toimub kohapeal. kaasa kogu piirkonna arengule. kihelkonna koosseisu. 1939. a. viidi Viimsi naalade ühine väljaarendamine omab olulist Erinevalt varasematest on praegune Jõelähtme vastloodud Iru valla koosseisu. Rae ja Jõeläht- tähtsust puhke- ja vabaaja veetmise võimaluste vallavalitsus ja volikogu asunud aktiivselt kasu- Koostöökogul on praeguseks kolme valla kohta me valda ühendab looduslikult ilus Pirita jõgi. avardamisel. Kalanduse edendamiseks ranna- tama Euroopa Liidu ja Eesti enda poolt pakutud kokku juba üle kolmekümne liikme, sealhulgas Piirkond on rikas ajaloo- ja looduslike väärtus- aladel ja endistes kalurikülades on Euroopa võimalusi piirkonna arenguks. meie vallast näiteks sihtasutus Rebala Fond, te poolest. Jõelähtme ja Viimsi omavad pikka Liidul olemas eraldi programm ja vallavolikogu MTÜ Säästvat Arengut Toetav Jõelähtme, OÜ rannajoont. Tänaseks on oluline ühendav joon otsustas juulikuus sellega liituda koos teiste Maido Pajo, Talismaa, Jõelähtme kogudus, Kostiranna, kõigil Tallinna naabervaldadeks olemine ja Harjumaa mereäärsete valdade ja rannakülade vallavolikogu liige. Iru ja Kallavere külaselts ning mitmed teised. tormiline kinnisvaraarendus ning uute asumite ning kalurite ühendustega. Kõigil, kes on huvitatud piirkondliku koostöö teke valdadesse. Oma vallas oleme ette valmistamas ajaloo-, MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu juhatuse edendamisest ja tahavad selles aktiivselt kaasa Suurenev rahvastik ja uusasumite tekkimine on kultuuri- ja loodusturismi arendamist Rebala liikmed: lüüa, on võimalus Koostöökoguga jätkuvalt lii- valdadele tuluallikas, kuid samas tekitab terve ja Jägala piirkonnas ning mõistlik on liita see Arno Kannike, tuda. Koostöökogu tegevjuhina tegutseb alates rea uusi probleeme senisele traditsioonilisele kogu piirkonna ühtsesse turismivõrku. kontakt: [email protected], tel. 6 310 500 augustikuust Iru külavanem Arno Kannike. elukeskkonnale. Olulist tähelepanu pööratakse ka kogu piirkon- Tiit Eenmaa, Käesolevaks ajaks on kokku pandud Koostöö- Majanduslikust aspektist on piirkonna eelis mit- na põliskülade korrastamisele, noorte ja eakate kontakt: [email protected], tel. 6 057 990 kogu tegevuskava kuni aastani 2010. Tegevus- mekülgse ettevõtluse arendamise võimalused, koostööle, samuti kultuuripärandi ühisele Enno Selirand, kava on aluseks kolme valla ühist huvi pak- mis loovad eeldused jätkusuutlikuks arenguks. väärtustamisele. kontakt: [email protected] kuvate pikaajaliste eesmärkide ja ülesannete Ühine soov on Tallinna kui tööhõive ja teenuste tel. 6 066 849 NR. 135 VABA SÕNA AUGUST 2008 5 Vastuseta küsimused Loo karjääri materjalide alusel (jutumärkides tekst kaeveloa taotlusest)

1. “... suure tõenäosusega on kõik ümbrus- elamute paele rajatud vundamentidesse. Kuiva- ristmik on juba täna liiklusohtlik! Kui lisan- mise elanikele, kes on heausksetena rajanud konna puurkaevud rajatud sügavamatesse de kivipindade ja seadmete tööpindade vahel duvad suured kallurautod, muutub olukord oma kodu sellesse piirkonda? Ilmselt tekib kihtidesse. Seega eelduse kohaselt karjääri tekkiv kõrgsageduslik müra ehk nn kriiksumine ettearvamatuks. Sellise lahenduse pakkumine just selles küsimuses hulgaliselt kohtuvaidlu- veekõrvaldus ei mõjuta ümbruskonna tarbevee on inimesi oluliselt häiriv müra liik. Näiteks näitab järjekordselt, et dokumendi koostajad si. Juristidel oleks Euroopa õigusloome alusel kasutust.” Väide ei põhine uurimuslikul tööl Lasnamäe karjääri seadmete müra on kuulda kas teadlikult või oskamatusest on jätnud läbi hulgaliselt tööd. ega ole garantii, et selliseid kaevusid ei ole ja Lool juba täna, vaatamata sellele, et seadmed töötamata väga olulised algmatejalid. Uue Vallal pidanuks lasuma kohustus teavitada oma et mõju kogu veerezhiimile antud piirkonnas on sügavas süvendis ja mullavallid süvendi liiklussõlme ehitus ei alga ilmselt niipea ning kodanikke nn riigireservi olemasolust ja võima- puudub. serval. Transpordivahendite tekitatav müra on liikluskoormuse suurenemine päev päevalt likest tekkida võivatest komplikatsioonidest. Selline kaevandamine võib EELDADA ka arvestatavalt tugev, kuna kasutusel on suure muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Taga- alumiste veekihtide vee kvaliteedi halvene- kandevõimega raskeveokid. Tänasel päeval on sipööre Tallinna suunas on juba praegu teatud Asjaolu, et kaevanduseks planeeritav maa-ala mist sinna saasteainete (õlid, kemikaalid jne.) Tallinna karjäärist autode müra kuulda ka Lool! kellaaegadel ohtlikumast ohtlikum. Järjekord on vähenenud, on väike lohutus. sattumisega vertikaalsete looduslike lõhede tagasipöördeks on oluliselt pikem kui tasku Siia võiks tuua veel terve rea argumente, kuid kaudu. Kinnitus, et võetakse kasutusele vasta- Kui alustatakse kaevandamist, on seadmed ning autod seisavad tee vasakus reas. Kõigil on ehk leiavad ka teised aega oma mõtteid kirja vad meetmed selle vältimiseks, ei ole veenev. praegusel tasandil ja mullavallide kõrgus ei vast värskelt meeles kümnete autodega avarii panna. Tegelikkuses satub õli ikka merre, kuigi on suuda müra vähendada. Selline olukord kestab samal tagasipöördel. Vallale niipalju julgustuseks, et esimese täidetud vastavate seaduste järgi kõik tingimu- aastaid. ukseprõmmimise peale ei maksa veel põlvist sed ja ametnike esitatud nõuded. Küsimus on 5. Veekogu moodustumine! nõrgaks lasta. Tegemist on vaid ühe tavalise tõenäosuses. 3. Arvestades tuulteroosi ja sellest tulenevat Lasnamäe karjäär, Maardu karjäärid - kus on Soome erafirma Lemminkäinen Oy-ga ja selle põhilist tuulte suunda, liigub tolm otse idas ja heakorrastatud tehisjärved? Kas on uuritud erahuvidega (suurus ei oma tähendust). Jutt 2. “Müra seadmetega ei suurendata”…. Kuna lõunas asuvatele lähedalseisvatele hoonetele. veesoonte kulgu ja seoseid Maardu järve ümb- hindade kasvust on kõige vähem põhjendatud, raudteemüra on vaid perioodiline ja järjest Tolmuprobleem oli hästi näha ja tunda tänavu ritseva alaga? Milline on karjääri mõju Maardu arvestades üldist hindade tõusu igal pool. vähenev, siis ei saa seda võtta võrdlusmomen- juunis, kui tolmuga kattus kogu Tallinna karjää- järvele? Kas on välistatud karstiliste nähtuste dina seadmete tekitatava pideva mürafooniga, ri ümbrus. olemasolu siinpool Maardu järve? Lauri Rimmel mis on küllaltki tugev madalsageduslik löökmü- GSM +3725073357 ra ja kandub mööda horisontaalseid pinnakihte 4. Juurdepääs Loo teele ei tule kõne alla, kuna 6. Kes kompenseerib elukeskkonna halvene- e-mail [email protected]

Kuritegevust saab ennetada ja ära hoida

Jõelähtme valla territooriumil aset leidvaid juh- sekkumine olgu pigem erand, mitte igaõhtune vallas turvalisusega seotud mured tumeid vaadeldes näeme, et mujalgi on prob- tegevus. ning probleemid. Kellel soovi, võib leemid samad. Millised mured korra tagamisel Mõtteid noortele võimaluste loomiseks on lisada ka võimalikud lahendused. kõige rohkem esile tulevad? Esmalt muidugi olnud, kuid ikka valmistab probleeme asja Kogu ettevõtmise mõte on saada noorte vaba aja veetmise viisid. Väga popp rahaline külg. Kindlasti oleks väga hea, kui teada, millised on valla elanike tundub olevat suitsetada ja õhtuti aleviku või noored teeksid ise rohkem ettepanekuid, mida turvatunnet ohustavad paigad, küla vahel alkoholi tarvitada. Tubakas ja alko- nad soovivad. Siinkohal oleks õige kutsuda juhtumid ja sündmused. Kindlasti hol on laialt levinud noorte seas, kuid vähesed üles ka vanemaid inimesi noortega tegelema. leiab teie poolt edastatud teave neist mõtlevad, millised on tagajärjed. Jutt pole Vale on loota ainult riigi ja omavalitsuse peale, kasutamist meie töödes ja tege- siin mitte niivõrd politseile vahelejäämisest ja et küll nemad annavad raha, organiseerivad ja mistes Jõelähtme valla turvalisuse karistustest, vaid tähtis on noortele rohkem viivad kõik meie mõtted ellu. Riik ja omavalit- tagamisel. meelde tuletada, et see on nende tervis, mida sus olemegi meie, tavalised inimesed. Kui ise Oma mõtted ja ettepanekud nad teistele meeldimiseks mürgitavad. ei tee, siis ei tee seda keegi. Seega, kui keegi saab saata aadressile kaupo.luur@ Paljudel juhtudel on noorte taolise käitumise arvab, et temas on jõudu ja julgust midagi ära pohja.pol.ee. Kellel pole e-posti põhjuseks kodune kasvatus või selle puudu- teha noorte olukorra parandamiseks, siis ootan võimalust, neil palume toimetada mine. Kui kodus ei tunta huvi, millega laps väga nende inimestega kohtumist. ettepanekud oma külavanema tegeleb südaöösel õues olles või kus ta üldse Korrakaitselisi probleeme on mitmeid, kuid kaudu vallamajja. hoidmine ühiskonnale odavam kui hilisemate on, siis on tegemist küllalt suure probleemiga. alati ei tea me nende olemust ega oska see- Kogutud info põhjal saab analüüsida elanike kahjude korvamine. Arvan, et politseitöö ei peaks olema purjus tõttu ka paremaid lahendusi otsida. Siinko- ootusi, et edaspidine ennetustöö oleks läbi- Kaupo Luur, alaealiste öösiti kojuviimine. Taolisi juhtu- hal palun kõigil turvalisusest ja õiguskorrast mõeldud ja asjakohane. vanemkonstaabel meid peaksid vanemad ennetama ja politsei lugupidavatel elanikel panna kirja Jõelähtme Lõppkokkuvõttes tuleb kuritegevuse ära- tel 53400125

OÜ Jõelähtme Varahalduse tegevusest

Valla vajadustest lähtuvalt kinnisvara halda- ettevõtte juhtorganite liikmed, nõukogu liikmed Lisaks eeltoodud projektidele tegutseme hetkel teiste üleantud objektide edasise kasutamise mise, arendamise ning vastavate äritehingute on Arno Kannike, Toomas Kümmel, Tarmo koostöös Jõelähtme Vallavalitsusega: võimaluste ja vajaduste väljaselgitamisel. tegemiseks käivitati 2006. a. lõpus reorgani- Paldermaa, Maido Pajo ja Ljudmilla Kaska ning seeritud OÜ Loo Soojus uue ärinimega - OÜ juhatuse liige Teet Sibrits. 1. Loo Keskkooli rekonstrueerimise ettevalmis- Võttes arvesse vallarahva huvi munitsipaal- Jõelähtme Varahaldus (edaspidi Ettevõte). Nii tamisel, milles Ettevõte osaleb töögrupis, kus omandis oleva Ettevõtte tegevuse vastu ja nagu oli OÜ Loo Soojus, on ka Ettevõte 100 Ettevõttele püstitatud kinnisvarainvesteeringute meie põhikohustus on projekteerimise tehnilise arvestades vallalehe volikogu veerul toodud %-liselt Jõelähtme vallale kuuluv äriühing. Re- alaste ülesannete rahastamiseks on võimalik töö koordineerimine; kriitikat, pean oluliseks märkida, et mitmete organiseerimise tulemusena sätestati Ettevõtte (tänasel päeval praktiliselt ka ainuvõimalik) ka- 2. valla administratiivhoonete ja sotsiaalobjek- probleemide ja ettepanekute kiire lahendamine põhikirjalisteks tegevusteks: sutada üksnes Ettevõtte omavahendeid. Prak- tide haldamise ülevõtmise ettevalmistamisel sõltub nii Ettevõtte kui ka valla asjaomaste or- • kinnis- ja vallasvara arendus; tilise tegevusena tähendab see vajadust müüa (käesoleval ajal toimub esimeste haldusob- ganite tegusast ja operatiivsest koostööst. Olen • kinnisvara ostu-, müügi- ja vahendustegevus; teatud kinnisvara, mille otsene vallapoolne jektide majandamise ja korrashoiuks vajaliku optimistlik ja usun, et vajalik koostöö läheb • kinnisvara ja ehitiste ning elu- ja mitteelu- kasutusvajadus puudub, kuid mis omab kõrge- informatsiooni ülevõtmine ja konkreetsete ainult paremaks, sest on ju Ettevõtte nõukogu ruumide haldamine, s.h. üüri-, rendi- ja kasu- ma hinnaga müügipotentsiaali. Nii on tänaseks haldusülesannete lõpliku sisu määratlemine); töös tegevad nii Jõelähtme Vallavolikogu kui ka tuslepingute sõlmimine ning nende täitmise päevaks Loo Keskkooli staadioni ehitustööde 3. Loo aleviku detailplaneeringu väljatöötamise Vallavalitsuse liikmed. kindlustamine. ja Loo lasteaed Pääsupesa projekteerimistööde töögrupis osalemine; finantseerimiseks müüdud maatulundumaa kin- 4. turismitootena Jägala-Joa puhke- ja vabaaja Arno Kannike, Ettevõtte tegevust suunavad äriühingu omaniku nistu Naissaarel ja Ülgase külas asuva Koljunuki veetmise kompleksi ja selle väljaarendamise OÜ Jõelähtme Varahaldus esindajatena nii Jõelähtme Vallavolikogu kui ka sadama kinnistu hoonestusõigus. võimaluste väljaselgitamisel; nõukogu esimees Vallavalitsus. Omaniku poolt on määratud ka 5. vastavalt valla juhtorganite otsustele ka 6 NR. 135 AUGUST 2008 AJA LUGU MINU KODUKANDI AJALUGU Tiit Truumaa jutuvõistluse töö

Saateks Olen sündinud Maardu mõisas 1936. aastal, töötanud siinkandis pikki aastaid loomaarstina ning elanud kaasa kodukandi rõõmudele ja muredele.

Olen tänulik Maardu küla elanikele Selma Ventselile, Mille Haabile ja Edgar Milkile, kes jagasid minuga oma meenutusi. Olen kasu- tanud ka Maardu omaaegsete tehasetööliste Taavi Tuulbergi ja Evald Rosenbalti mälestusi ning Ivo Parbuse broshüüri Maardu linnapeast Bõstrovist.

Mälestusi Maardu minevikust. Kas mardus on Maardus? Maardu nimi tuleneb sõnast mardus (teisend marras) Johannes Eiseni „Eesti rahva mütoloo- gia“ järgi. Sõna mardus (marras on Soome päritolu – Maardu asub põhjarannikul. Mardus ehk marras on surmakuulutaja, marrasnahk – surnud nahk). Miks anti sellele kohale halva mainega nimi, pole teada, küll on see nimi kahjuks end pide- valt tõestanud.

Maardu ohvrihiis Ohvrihiis asub Maardu mõisast läänes. See ula- tub kuni Saha külani, lõunas Maardu-Saha teeni ja põhjas Maardu järveni. Mets on pime ja sünge. Metskitse karjed, kes põgenes hundi eest, põdra oigamine, kes oli mutta vajunud, varese kraaksumine või tuules metsa kohin – see kõik tekitas õudu ja sisen- Maardu küla elanikud sajandi vahetusel (Maardu mõisa ees) das kartust. Hiies asus kaks ohvrikivi: esimene seisab Saha kabel põgenesid katku eest sohu – viimane talu nimi kokku ja viis Tallinnasse müüki. Lisaks müüdi Maardu ja Saha küla piiril ja teine Patarei mäe Saha kabeli ehitasid taanlased vana hiiekoha Katkuotsa oli veel 1950-ndail aastail Maardu ja kartulit, vilja, sealiha ja mune. Ühiselt osteti lähedal metsas. Seda teist kivi kirjeldavad asemele. Hoone on üheealine Pirita kloostriga, Vandjala piiril sooserval. Külad surid välja ja külasse viljapeksumasin. kohalikud elanikud (Alma Moisar) kui viimati mis ehitati 13. sajandil. Kabeli ehitus veninud hooned jäid tühjaks. Saha kabeli remondi ajal kasutatavat. Hiies toodi ohvriandideks loomade aga väga pikaks, sest seda, mis päeval ehitati, 1980-ndail aastail lükati mahalangenud ehi- Maardu mõis verd, siseelundeid või riideribasid. Patarei mägi püüdsid öösel kohalikud lammutada. Varitsemi- tuspraht buldooseriga ära. Õhukese mullakihi See on praegu üks paremini säilinud mõisaid ja tekkis 1914. aastal Tallinna ümbrusse kahuripa- sel tabati lõhkujad, nende pead löödi maha ja alt ilmus välja palju inimluid, mis olid maetud kuulub Eesti Pangale. Mõis on olnud mitmete tareidele kaitseliinide ehitamise käigus. müüriti teistele hoiatuseks seina sisse. Augud maapinna lähedale. Siit võib järeldada, et ei „vonnide“ valduses ja olnud ka Katariina II ja on peauksest vasakul seniajani kabeli seinas jätkunud enam matjaid. Peeter I suveresidents. Viimane valitseja oli von Ohvriallikad näha. Pärast katku ja Põhjasõda jäi tolleaegse Eesti Brevern, kelle pereliikmed on maetud mõisa Ohvriallikatesse viidi ande: raha ja metallist territooriumile ca 100 000 elanikku. Katk kulges parki. esemeid. Allika vett kasutati ka joogiks ja pese- Maardu järv eriti ägedalt suurte liikumisteede ääres. Valdused ulatusid mereni ja isegi Prangli saar miseks – loodeti värskemat ja nooremat ilmet. Ümbruskonna maapind on üsna vesine ja Peamine maantee Tallinna poole kulges Jõe- kuulus kunagi Maardu mõisa alla. Mõis ehitati Allikas oli kevadel väga veerohke ja seda ümb- seetõttu toidab järve väga palju allikaid. 19-nda lähtmest läbi Loo. Tee läks läbi Vandjala, Maa- kohalike talupoegade sunnitööga. Hirmutami- ritsevat lopsakat rohtu sööma tulnud lehmad sajandi lõpul, 1894. aastal jooksis järv kõrge rdu, Saha, Saha-Loo, siis üle Pirita jõe, Väo ja seks kasutati peksu hobusetalli ees, et hädaki- vajusid tihti mudasse. Rabelemisel vajusid nad veeseisu ja suure tuule tõttu tühjaks. Vesi mur- Veneküla. Veneküla nimetus Pirita jõe lähedal sa kostaks kõigini. Mõisamaja keldri keskpaigas sügavamale ja oigasid. dis merre nii tugeva jõuga, et vool viis kaasa Väo küla naabruses viitab samuti vene asulate- oli piinakamber. Selle laes olid raudrõngad, Kuival aastaajal allikad osaliselt kuivasid. ka järvevahi maja. Nii tekkis ca 20 m sügavune le. Tallinnasse toodud vene sõdurid ja ehitajad kuhu karistatav arvatavasti riputati. Enne kapi- Endine lähim elanik, kelle nimi oli Kruuberg, ja 70 m laiune Kroodi oja. asusid tühjadesse majadesse elama. taalremonti 80-ndail aastail oli kambri lagi nii võttis endale nimede eestistamise käigus uue Kuna viljakast põllumaast oli suur puudus, kõrge, et täiskasvanud mehel ei ulatunud jalad nime – Kuivallik. kuivendati järve ümbruse soised maad ja Maardu küla 1940. aastal maha, kui ta raudrõngastest kinni hoidis. Allikad asuvad Maardu mõisast läänes ca 100 kasutati heinamaadena. Suurvee aegu võis Pärast 1920. aasta maareformi olid talud 1940. Hoone keldris on pikad võlvkäigud, mille m kaugusel varemete ja Patarei mäe vahel. tihti näha pilti, kus järveäärsetel heinamaadel aastaks üles ehitatud. Majad olid värvitud ja sissepääsud on kinni müüritud. Käigud on Hiie servas, Maardu mõisast põhja pool elas heinakuhjad mööda vett ujusid. Kui 1939. aas- nende ümbrus heakorrastatud. Peredesse telliti umbes meetrikõrgused ja nüüdseks mulda täis perekond Hiie (Ije) – vennad Rudolf, Johannes tal rajati Maardu Keemiakombinaat, tekkis vee põllumajanduslikke ja kodumajandusajakirju. vajunud. 50-ndail aastail olid sinna peidetud ja Mart. Mitte kaugel elab ka Einar Hiisi pere- järele suurem vajadus. Järvele ehitati pais, mis Talutöö oli küll füüsiliselt raske, kuid jättis keelatud kirjanike ja riigitegelaste rinnakujud. kond. tõstis veepinna praegusele tasemele. 60-ndail aega tegelda ka muude harrastustega. Maardus Need olid mustad ja mullased, tolleaja poistes Hiie metsas elas pikemat aega künnivareste aastail kaevati Jõelähtme jõkke kanal ning sealt tegutses laulukoor, keelpilliorkester, näitering. tekitasid need hirmu ja põnevust. koloonia. Varest (ronka) on peetud surmalin- pumbati vett järve veel juurde. Loodud oli kaitseliit ja naiskodukaitse. Töö- Rahvajutt räägib, et käigud viivad kuni endiste nuks, kes vaagub surma. Pesad tehti lepalat- Lahtiste fosforiidikarjääride rajamisel pumbati tas vabatahtlik tuletõrjesalk. Sageli korraldati mõisnike hauakambriteni, mis asuvad pargis ca vadesse, hiljem ka tammede otsa. 1947.– 1948. Maardu järve sinna kogunenud raskemetalle spordivõistlusi ja tantsupidusid. Kõigi ürituste 150 m kaugusel hoonest. aastal käisid saksa sõjavangid varesepoegi sisaldavat vett. Kas raskemetallid ja radioaktiiv- keskpunkt oli Maardu mõis, mis 1920. aastal Kõige läänepoolsemas keldriosas oli ka nn püüdmas. Roniti raudadega pesani (nagu sed ained langesid settena põhjamudasse või rekvireeriti viimaselt mõisnikult von Brever- karukelder. Selle kahel aknal olid ees tugevad elektriposti otsa), korjati varesepojad ära ning avaldasid ka oma mõju loodusele? nilt ja kuhu asutati kool. Selles koolis käisid trellid. Mõisnikud pidasid siin enda ja külaliste kasutati toiduks. kõikide ümbruskonna külade lapsed: Saha, lõbustamiseks karusid. 1949. aastal ehitasid varesed oma pesad Maa- Maardu küla Saha-Loo, Liivakandi, Vandjala. Klassides oli Saksa ajal lukustati keldrisse Saha küla rdu mõisa parki perekond Sõnajalgade maja Nimekuju Marth on esmakordselt mainitud 10-15 last ning olid moodustatud liitklassid, kus mehed Herman Oja ja Ervin Klemmer, keda lähedusse. Pesi tehti isegi seedermänni okstele. Taani Hindamisraamatus 1216. aastal. õpetaja tegeles üheaegselt kahe klassiga. kahtlustati koostöös venelastega. Kas põgeneti oma vanast pesakohast, et otsida Maardu küla piirneb põhjast Narva maantee- Põhilised toiduained sai iga talu oma majapi- Maardu mõisa on nimetatud E. Bornhöhe kaitset rüüstajate eest või kuulutada ette suurt ga, lõunas on piiriks madalad turbasood, lää- damisest. Need olid leib-sai, tangud-mannad, järgi ka Lodijärve lossiks. 1949. aastal loodud õnnetust (küüditamine)? nes Maardu ja Saha küla magistraalkaev ja idas jahu, piim, liha, juurvili, marjad. Kohalikku kolhoosi esialgne nimigi oli „Tasuja“. Tänaseks on Maardu hiiemetsast hoolimatult Vandjala küla ehk Veneküla. Vandjala nimetus kauplust pidas Oskar Jalakas. Sealt sai osta läbi viidud kaks kõrgepingeliini, gaasitrass ja oli algselt Vanja küla. soola-suhkrut, maiustusi ning riideid ja jalat- veetrass Jõelähtme jõest Maardu järve. Hiide on Põhjasõja ajal (umbes 1700. aastal Vene ja seid. Toimetuselt: nappi leheruumi arvestades on Tiit rajatud ka lähedal asuvate suurmajade heitvee Rootsi vahel) möllanud tapatalgud ja katk Põhiliseks rahateenimise allikaks oli piim, Truumaa võistlustööst avaldatud vaid kodukan- puhastusseadmed. tegid tühjaks terved külad. Kroonikate järgi mida müüdi Tallinnasse. Tehti nö piimaring, kus di vanemat aega käsitlev osa. jäi Nehatu vallas ainult kukk kirema. Inimesed iga osanik kogus kordamööda piima taludest NR. 135 ELU AUGUST 2008 7 Kaunis raamat, head mälestused Minule ja paljudele minu koolikaaslastele, kes Ei oska arvata, mitu korda seda laulu samas klas- varem kooli tulla, küllap pidi keegi selle tähtsa mäleta, kuidas ta krooni kätte sai, aga kui ta pani käisid 60 aastat tagasi Kallavere vanas koolis, siruumis oli enne meid lauldud, saadetuna samal dokumendi mingil moel kiiresti linna toimetama. krooni endale pähe, põletas see teda nagu tuli ja oli kahtlemata suursündmuseks koolile pühenda- vanal harmooniumil. Ikka ja jälle mõtlen, millised Huvitav, kus Moskva arhiivis meie varesevarbad koletis vähkres agoonias lavalaudadel – headus tud raamatu esitlus käesoleva aasta juunis. On universaalsed õpetajad sel ajal olid, kuidas oskas on talletatud. Pole vähimatki kahtlust, et need ja õiglus võitis. Kuidas oleks tarvis need mõisted ainulaadne juhtum, kui kirjutatakse koolist, mida õpetaja Eessaar harmooniumit mängida! Veel roh- suure kodumaa pealinna jõudsid, ega siis keegi jälle väärtustada meie pragmaatilisel ajastul! enam pole, eriti kui on tegu tibatillukese maa- kem piinab mind mõte, mis sai sellest auväärsest tohtinud niisuguseid tervitusi saatmata jätta. Õpetaja Kammiga puutusin uuesti kokku Jõe- kooliga. pillist, mis mitmele põlvkonnale muusikat tegi. Tagantjärele mõeldes on üllatav, kuidas meie lähtme koolis, kui ta kutsuti sinna asendusõpeta- Tavaliselt sünnivad niisugused raamatud Kui kooli ilmus pianiino, viidi see suurepärane õpetajad oskasid meid kaitsta selle raske aja jaks. Mul on olnud oma poolesajandise koolitöö tellimustööna koolide juubeliks ja selle taga on muuseumieksponaat koolimaja pööningule. Aga tõmbetuulte eest. Seinal olid loomulikult loosun- vältel sadu kolleege, aga niisugust kannatlikkust, sponsorid, vilistlaskogu, haridusamet ja muud mis sai edasi? gid rahvaste suurest sõprusest ja paraadvormis headust ja taktitunnet, nagu oli õpetaja Valve organisatsioonid, koostaja saab oma töö ja vaeva Teiseks mitut põlvkonda siduvaks mööbliese- generalissimus vaatas kuldraamis pildilt meie Kammil töös lastega, ei ole ma kunagi enam eest väärilist materiaalset hüvitust. Kust aga meks oli õpetaja kateeder ehk kantsel, kust õpe- peale, aga teisiti ju ei saanud. Samal ajal üks näinud. leida küllaldaselt tänusõnu Ene-Reet Ehalale, kes taja Vanda Käeri meile õpetust andis. Minu isa püüdlik luuletaja Ukrainas kirjutas päevalille- Ja jällegi üllatab mind tolleaegsete õpetajate ainuüksi suurest missioonitundest istus kümneid, Edgar Ojapi sõnade järgi sai nii mõnigi üleannetu mitmekülgsus. Koolijuhataja E. Soosalu mängis tõenäoliselt sadu tunde arhiivides, otsis kontakte poiss selle kantsli serval joonlaua või sulepeaga On üllatav, kuidas meie õpetajad klaverit ja pani väikeses koolis kokku kolme- kooliõdede-koolivendadega, et saada kaastööd ja vastu näppe, küllap kõige sagedamini ta ise, häälse koori, mis sai õiguse esineda ka laulu- panna kokku kaunis raamat kunagisest Kallave- sest ta jõudis väga palju korda saata, küll luuaga oskasid meid kaitsta selle raske peol ja mille ees Ene-Reet Ehala tegi oma esi- re koolist? Kuna Ene omal ajal palus ka minul ahjutorud alla visata, nii et kool ei saanud kolm aja tõmbetuulte eest. mesed sammud koorijuhtimisel. Õpetaja Elmar midagi raamatu jaoks kirja panna ja ma sel ajal päeva töötada, tuli põrandaid, pinke ja aknaid Tänav pani poisid igaks koolipeoks püramiide nii loru olin, et klassiõe palve täitmata jätsin, siis tahmast puhtaks pesta, küll peitust mängides dest, mis pöörasid oma pead mitte päikese, vaid tegema. Praegu ei saada tihti suurtes koolideski tahaksin, ehkki hilinemisega, koos tänusõnade- koolijuhataja Andressoni hauduva kana munad kambri akna poole, sest kambri seinal oli Stalini laulukoori kokku ja kõigeks napib aega. ga lisada oma nägemuse kunagisest Kallavere katki tallata jne. pilt. Kahjuks käis poeedi käsi halvasti, võib-olla Kallavere koolist võiks kirjutada ja kirjutada, koolist. Eriti varmas olnud karistama preili Kuntler, eks kahtlustati tema liialdatud tundepuhangus pilget. aga on hea, et Ene-Reet Ehala pani kirja kõige Kui me 1947. a. sügisel Kallavere kooli läksime, üksikud koolipreilid ole alati närvilised olnud. Meie koolis oli aeg nagu seisatanud, sain sellest olulisema ja seda missioonitundest, teadmisest, lõhnas kool veel värske puidu ja õlivärvi järele, Andresson olevat enne karistamist poistele ikka aru alles siis, kui õppisin Tallinna ülepolitiseeri- et kui tema seda ei tee, siis ei tee seda keegi. sest pärast sõjaväe lahkumist oli kool kõvasti öelnud: „Ah, sa sitik.“ Aga ega seda pahamee- tud koolides. Küllap kasvatas seda missioonitunnet õhkkond kannatada saanud ja kiires korras tuli teha uued lega ei meenutatud, isa rääkis neist juhtumitest Küllap oli hulljulge tegu, et koolijuhataja H. Ees- koolis, ent küllap sai ta väga palju ka oma uksed, trepp valada, põrandad värvida, et kool alati sooja huumoriga. saar andis meile 1947./48. aastavahetusel jõulude kodust, oma edumeelselt ja kõrgete väärtushin- „Fosforiidist“, kus ta ajutiselt tegutses, sai tagasi Kolmandaks, mis vana vallakooli meenutas, ajal vabad päevad, see oleks võinud maksta talle nangutega emalt, kel vaatamata eluraskustele oli kolida. „Fosforiit“, praegune Maardu kasvas oli suur petrooliumilamp, sest elektrit siis veel töökoha. Jõulutunne saatis meid ka siis, kui tuli alati jõudu huvituda raamatutest, näitemängust ja kuude ja nädalatega ja sealsetest lastest moo- koolimajas polnud. Ei mäleta, kas see alati laes juba kasutada sõna „näärid“. Jõuluvanale luge- seltsitegevusest. dustus omaette kool, seega on praegune Maardu rippus, vist mitte, sest siis oleks ta päevad sime ikka sõjaeelseid jõululuuletusi ja õpetaja Koolimaja enam pole, sellest on väga kahju, Keskkool Kallavere maakooli otsene järglane. olnud kiiresti loetud. Küll aga rippus lamp laes Valve Sepa (Kamm) valis ikka sobiva näidendi sest seda võinuks päästa, olnuks ainult head Kooli tulles oli tunne, et tulime sajandialguse val- ühel ülitähtsal detsembripäeval 1948. aastal, kui jõululavastuseks, oli see siis A. Kitzbergi lastenäi- tahet. Koolimaja kõrvale kerkis igast ilmakaa- lakooli, millest on oma mälestustes nii värvikülla- koolipere pidi saatma tervitustelegrammi suure dend printsessist (osatäitja Ene-Reet Veski–Ehala) rest kokkusõitnutele terve linn, koolimajal aga selt kirjutanud O. Luts, M. Metsanurk ja kümned juhi ja õpetaja, kogu maailma lootuse sm. Stalini ja koletisest või S. Marshaki „Kassimaja“, mis ka lasti hävida. Milline suurepärane kool-muuseum teised Eesti kultuuritegelased. 70ndaks sünnipäevaks. Pidime sellel päeval igati sobis aastalõpu koolipeoks. Koletis oli kooli see praegu oleks, võrdväärne partner Palamu- Sajandialguse õhkkonna tõi koolimajja kõige varem kooli tulema, petrooliumilamp põles, kooli- kõige suurem mürakaru, kes kõndis laval ringi ja se, Muhu ja teistele kool-muuseumidele. Tänu suuremas klassiruumis seisev harmoonium, millel juhataja Ellen Soosalu luges kantslist telegrammi nõudis, et talle antaks karaskit ja searasva. Kui ta Ene-Reet Ehalale on aga vähemalt kaunis raamat koolijuhataja Helmi Eessaar meid laulutunnis teksti ette ja seejärel tulime hanereas kantsli aga nägi imekaunist printsessi kuldkrooniga peas, koolist. Aitäh, Ene! saatis. Esimene laul oli „Teele, teele, kurekesed.“ juurde ja andsime oma allkirjad. Ei tea, miks tuli oli ta järgmiseks sooviks omada kuldkrooni. Ei Tõnu Ojap

Rohevõrgustik - kellele ja milleks?

Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplanee- Tegelikult võib PEENi struktuuris laias laastus üleriigiliste ruumstruktuuride koordineerimisele. rastruktuuridega ja seatud tingimused, mille jär- ringu „Rebala muinsuskaitseala miljööväärtusega eristada kolme peamist komponenti: “Eesti 2010” on üks komponent ruumilise pla- gimisel on võimalik tagada keskkonna tasakaal hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maas- • Tugi- ehk tuumalad, millel on süsteemi neerimise süsteemis ja ühtaegu ka laiemas riigi säästva arengu alusena. /..../ Rohelise võrgustiku tike ja looduskoosluste määramine ning nende kandev roll, kuna need on kõige olulisemad kavandussüsteemis, mille põhiline otstarve on alal kavandatavate planeeringute, kavade jne. kaitse- ja kasututingimuste määramine“ ning Loo ja efektiivsemalt toimivad alad, mis võrreldes koordineerida ruumiliselt asjaomaseid harukond- puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline aleviku, Liivamäe ja Saha küla üldplaneeringu ümbritsevaga omavad kõrgemat looduskaitselist, likke ja territoriaalseid kavasid ning nende alusel võrk jääks toimima. /..../ Rohelisest võrgustikust koostamise raames on üheks kirgede kütjaks keskkonnakaitselist vms väärtust. Vajadusel on aetavat poliitikat. peab lähtuma ehitusalade valik. /..../ Rohelise olnud rohevõrgustik. Pahameele väljendustest tugialad ümbritsetud puhveraladega. „Eesti 2010“: „Euroopa ruumiplaneerimispoliiti- võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline on kõlama jäänud ennekõike mõte: kelle jaoks ja • Siduselemendid ehk koridorid, astmelauad ja ka üks keskne teema on eluslooduse ja maastike Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore milleks see roheline võrgustik on vajalik? ribastruktuurid, mille ülesandeks on tagada tuu- kaitse orgaaniline sulatamine keskkonnakujun- on kohati liialt hõredalt just Tallinna rohelise malade omavaheline ühendus ning seeläbi kogu dusse. Siin põimuvad omavahel bioloogiline vööndi piires ja seal on möödapääsmatu vajadus Rohevõrgustiku sünni algusajaks võiks lugeda süsteemi sidusus. liigikaitse, koosluste ja maastike kaitse, kesk- rohelist võrgustikku tugevdada.“ 1980ndaid aastaid, kui Lääne-Euroopas 1960- • Neutraal- ehk nullalad on nn tagavaraalad, konnakaitseliselt oluliste aine- ja energiaringete Jõelähtme valla hetkel kehtiv üldplaneering 1980 aastatel läbi viidud teaduslike mille arvelt on kindlustamine, tervisliku ja esteetilise inimelu märgib, et maakonnaplaneeringu teemaplanee- uuringute alusel hakati tähelepanu Meie enda mõtteviisist võimalik vajadu- ümbruskonna loomine. Võrgu loomisel püütakse ringuna on koostatud töös esitatu analoogne juhtima negatiivsetele mõjudele, mis sel võrgustikku maakasutuse planeerimisel silmas pidada ka üldplaneeringus antuga. Rebala muinsuskaitseala kaasnesid bioloogilise mitmekesi- oleneb, kas ka tulevased laiendada. maastike kaitse ja kaitsealade võrgu ühtsuse teemaplaneeringu ning Loo aleviku, Liivamäe suse killustamisega. Sellest tulene- põlved kuulevad õrnas tagamist. Kaitsma peab maastikuelemente, mis ja Saha küla üldplaneeringu üheks eesmärgiks valt hakati järk-järgult maakasutuse Süsteem saab on olulised looduslike liikide rände, leviku ja on täpsustada juba varem ja kõrgemal tasandil planeerimist ja looduse säästvamat suveöös ööbikulaulu... efektiivselt toimi- geneetilise mitmekesisuse seisukohalt.“ määratletud rohevõrgustiku piire. Miks ei elata kasutamist integreerima erinevatesse da kõigi kolme Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldustele ainult Lasnamäe-taolistes korterelamutes, vaid rahvusvahelistesse strateegiatesse ja poliitikates- komponendi olemasolul, sest siis on loodud 08.07.1999 nr 763-k ja 11.04.2001 nr 239-k pidi ka väikestes külades? Kas põhjuseks võib olla se. 1993. aastal toimunud Euroopa konverentsil eeldused nii taime-, looma-, linnu-, seene-, 2002. aasta lõpuks kõikidel maakondadel olema privaatsus, puhas õhk, kaunis looduskeskkond? seati üheks peamiseks poliitiliseks prioriteediks putuka- jms liikide rändeks, levikuks ja genee- koostatud rohelise võrgustiku teemaplaneering. Kas ja kuidas neid tingimusi säilitada? Usun, et üleeuroopalise rohevõrgustiku ( Pan-European tilise mitmekesisuse tagamiseks ning üheskoos Maakondliku tasandi rohevõrgustiku planeerin- rohevõrgustik on siin üks võtmesõna. Hävinemis- Ecological Network, edaspidi PEEN) väljaarenda- ökosüsteemi toimimiseks. gu metoodiliseks aluseks sai Kalev Sepa ja Jüri ohus liikide kaitset võiks võrrelda tule kustuta- mine. Eesti rohevõrgustik on üks osa PEENist. Üle- Jagomägi 2001. aastal koostatud metoodiline ma- mise käigus veel punasest kukest puutumatu Kaitsmaks inimeste eest inimeste jaoks. PEENi riigiline planeering “Eesti 2010” kiideti heaks ja terjal „Rohelise võrgustiku määratlemise alused päästmisega. Samas maastike ja koosluste kaitse eesmärk on kaitsta ja säilitada üle-euroopalise selle elluviimise tegevuskava kinnitati Vabariigi maakonnaplaneeringus“. Harju maakonnaplanee- on justkui ennetustöö. Seega meie enda mõtte- looduskaitselise tähtsusega liike ja ökosüstee- Valitsuse 19.09.2000 korraldusega nr 770-k. ringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust viisist, tänastest otsustest ja tegudest oleneb, me. Selle seadusandlik selgroog Euroopa Liidu Nimetatud planeeringu üheks ruumilise arengu suunavad keskkonnatingimused” kehtestati kas ka tulevased põlved kuulevad õrnas suve- tasandil on ennekõike eluslooduse ja elupaikade eesmärgiks seati üle-eestilise rohelise võrgustiku maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356-k. öös ööbikulaulu ja näevad rebasepoegi niidul kaitset reguleeriv linnu- (1979) ja loodusdirektiiv loomine. “Eesti 2010” on riigi territoriaalse aren- Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering: hullamas. (1992), mille alusel on rajatud kogu Euroopa Liitu gu kava, mis koostatakse kogu riigi territooriumi „Keskkonnatingimuste määramisel on lähtutud hõlmav Natura 2000 kaitstavate alade võrgus- kohta. Põhirõhk on selles planeeringus pandud tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõttest. Eleri Riks, tik. Viimane on jälle omakorda PEENi selgroog tasakaalustatud ja jätkusuutliku ruumilise arengu Sellest tulenevalt on väärtuslike maastike ja Jõelähtme vallavalitsuse reaalsel maastikul. kontseptsiooni kujundamisele ning sel alusel rohelist võrgustikku analüüsitud koos teiste inf- keskkonna peaspetsialist 8 NR. 135 AUGUST 2008 PILDIALBUM

2 x Merike Metstak

Tiia Välk

Loo ja Vandjala külapäev.

Kostivere päevakeskuse lauljad said uued esinemisrõivad. Vanameister Harri Reidma medalisadu. Harri Reidma võitis juunis tänavustel Eesti meistrivõistlustel veternide klassis neli medalit: 2 kulda ja 2 hõbedat. Kolmik- ja kaugushüppes tuli kuld ja vasara- ja raskusheites hõbemedalid. Väsimatu vanameister naasis just Euroopa meistrivõistlustelt Sloveeniast. Seekord polnud tal küll sportlikku õnne, ta rebestas kolmikhüppes lihase ja nii kaugus- kui ka kolmikhüppes tuli Merike Metstak Merike Metstak leppida viienda kohaga. Luiged on tagasi. Kui kauaks?

2 x Merike Metstak

Tegemist on Nissan Primastar bussiga. Bussi mahutavus on 8+1 inimest, st koos juhiga kokku 9. Bussil on 2,0 diiselmootor, maksimaalse võimsusega 84 kW. Keskmine kütusekulu on ca 7,9 liitrit 100 km läbimiseks. Buss on kohandatud liikumispuuetege inimeste transpordiks. Selleks on bus- sile paigaldatud invalift (tõstejõud 350 kg) ja ehitatud kinnitusese ratastoolile. Ratastooli bussi paigutamisel ei pea bussi muid istmeid ümber paigutama. Küll on aga oluline jälgida, et reisijate arv bussis ei tohi ületada lubatud suurimat piirmäära, st üheksat inimest. NR. 135 PILDIALBUM AUGUST 2008 9

Bopfingen on väike ajalooline linn Baden-Württtembergis Saksa- maal, asub Ostalbkreisis, Aaleni ja Nordlingeni vahel. Bobfingeri linna juurde kuuluvad äärelinnad Aufhausen, Baldern, Flochberg, Kerkingen, Oberdorf, Schloßberg, Trochtelfinger ja Unterriffingen. Bobfingen on kuulus oma mägedega. Läänes on piiriks Bavaria ja meteoori kraater Nördlinger Ries. Esimesed teadaolevad asukad tulid piirkonda 8000 aastat tagasi Holozaeni. Esmamainimine vahemikus 775-850 A.D. Suurepärane koht jalgrattaga sõiduks ja jalutamiseks! 5 x Merike Metstak

Ljudmilla Kaska: “Minule jättis sügava mulje sakslate kannatlikkus ja viisakus suhtlemisel. Samuti täp- sus ja oskus aega kasutada.“ Paremal Tarmo Paldermaa.

Rait Kook

Abilinnapea Gisela Knobloch ja Loo keskkooli õpetaja Helgi Org. Loo kooli 12. klassi õpilased tänavu kevadel. Sander Laasik, Madis Luik, Jan Vender, Marti Arak, Tauri Taimsaar, Karmo Margumets, Meelis Pertel, Eva Edovald, Egne Pillesson, Birgit Pall, klj. Tõnu Mändveer, Birgit Teesalu, Mari Vaarik, Merili Võsa NR. 135 10 AUGUST 2008 Riikidevahelisest õpilasvahetusest on kasvamas omavalitsuste koostöö

Bopfingen on 12000 elanikuga väikelinn Lõu- sakslate kannatlikkus ja viisakus suhtlemisel. na-Saksamaal. Linna suuremateks tööandjateks Samuti täpsus ja oskus aega kasutada. “ on puidutööstusettevõtted, kus toodetakse Vallavanem Ardo Lass tänas võõrustajaid hea- parketti, uksi-aknaid ja mööblit. Ümberkaudse- de sõnade ja koostööettepanekute eest. tes kuusemetsades toorpuitu piisab. Suur osa “Mõlema omavalitsuse pedagoogid oskavad elanikkonnast töötab mitmesugustes keemia- teha koostööd ja hoida suhteid,” ütles ta oma tööstusettevõtetes ja metallitööstuses. Linnas tänukõnes. “Üha meeldivam on alustada läbi- asub ka suur linnuvabrik. rääkimisi omavalitsuste koostöölepingust. Just Bopfingeni linnapea dr. Gunter Bühler kutsus meie noored viivad Eestist ja meie vallast po- Jõelähtme vallavanema Ardo Lassi külla aasta sitiivse sõnumi laia maailma. Pikaajalised koo- tähtsündmusele ehk Ipfmessile. Igal aastal lidevahelised sõprussuhted on väärt laienema, käib Bopfingenis nädal kestval messil kuni 300 eeldused vallaametnike ning kodanikeühen- 000 inimest. Messil on tööstuse ja äri näituse- duste vahelistele koostöösuhetele on noorte paviljonid, põllumajandustehnika näitus, kauba- kaudu loodud ja need aitavad väärtustada meie laat, lõbustuspark ja muidugi hiiglaslikud telgid inimeste identiteeti ja kogukonnatunnetust. pikkade laudade ja lavadega. Juuakse selle Viimastel aastatel on Eesti kodanikuühiskond ürituse jaoks pruulitud õlut ja süüakse grillitud teinud läbi suure muutuse. Eesti omavalitsus kana, liha ja kala. on nii-öelda kogukonnapõhine ja rõõmu teeb Nelja päeva pikkune tööprogramm oli meie kogukonna aktiviseerumine. Enamik külasid on pideva saatja ja hoolitseja abilinnapea Gisela valinud külavanema, Leader-meetme koostöö- Knoblochi poolt väga hoolikalt ette valmista- grupp kogub tuure. Külakogukonnad toimivad tud. Saime ülevaate linnavalitsuse toimimi- vabaühenduste põhimõttel, külavanemad on sest, pikemalt tutvustati muidugi koolimaja ja aktiivsed kohalike probleemide lahendajad. mitmetasemelist koolisüsteemi. Saime üsna Kindlasti tahaksime saada palju kontakte selge ettekujutuse koolist, kellega Loo Kool on teie omavalitsuse vabaühendustega, jahiselt- õpilasvahetust teinud üle kümne aasta. side, spordiklubide, kultuuriseltsidega. Samuti Väga südamlikult möödus meie kohtumine on kontaktidest huvitatud kristliku koguduse linna kodanikuühenduste esindajatega, kes olid liikmed. huvitatud leidma koostöökontakte meie valla Mul on hea meel, et on tekkinud elavad kon- samalaadsete ühendustega. Sportlased, lauljad, taktid kodanikeühenduste vahel, järgmisel aas- kalameeste ja jahimeeste klubi ning mõistagi tal ootame teie aktiivseid inimesi külla, et alla golfiklubi kontaktid on vallavalitsusel olemas ja kirjutada üksikasjalik koostööleping tulevikuks tore, kui leiduks meil mittetulundusühendusi, meie ühises Euroopas.” kes sooviksid Saksamaa koostööpartnereid – Bopfingenis käisid Ardo Lass, Meeli Lass, Tiia uksed koostööks on lahti lükatud! Välk, Tarmo Paldermaa, Ljudmilla Kaska, Helgi Kohalik press oli eriti uudishimulik, vallava- Org ja allakirjutanu. Merike Metstak nem Ardo Lass andis intervjuu kaunist ja popu- laarsest külastuspaigast Jägala joast. Turism on Merike Metstak Saksamaal osatakse maad kasutada, viljapõllud laiuvad ka linnatänavate vahel meie valla ettevõtluse prioriteet, kinnitas ta. Kõige oodatum on muidugi rongkäik, messi avamine, see on suurpidustus, mida koguneb 1995./96. õppeaastal toimus esimene õpilasvahetus Loo Keskkooli ja Ostalb Gümnaasiumi Bopfingen vahel, kusjuures esimesena käis seal meie vaatama terve linn. Ettevõtjad, koolid, klubid, kooli rahvatantsurühm. Järgmisel aastal oli vastukülaskäik Ostalb Gümnaasiumi poolt, samal aastal võttis Ostalb Gümnaasiumi õppenõukogu vastu seltsid, lasteaiad. otsuse Loo Keskkooli ja Ostalb Gümnaasiumi sõprussidemete arendamise kohta. Niisiis peaaegu 15 aastat sõidab igal suvel Loo Keskkooli vanema “IPF-messil on traditsiooniks süüa kana!” astme õpilasgrupp külla Baden-Württembergi Liidumaale Bopfingeni linna Ostalb Gümnaasiumi, et siis septembris vastu võtta sõpru Lool. Eesmärk teab Helgi Org. on jäänud pikkade aastate jooksul samaks: kultuuritraditsioonide tundmaõppimine, samuti tutvumine Lõuna-Saksamaa imelise loodusega. Ja loo- Liitrised õllekannud tulid nii kärmesti, et ei mulikult on Alpid need, kuhu me ikka ja jälle tagasi tahaksime. Meile, Loo õpilastele on eelkõige tähtis see, et me saame süvendada saksa keele jõudnud veel ringigi vaadata ja kohe nende oskusi ja teadmisi. Hea on, et nii Eestis kui ka Saksamaal elavad õpilased peredes, et programmis on ette nähtud tundides osalemine, tore on, et järel tabletikarp hea soovitusega tablett halva kahepäevaste ekskursioonide ajal avaneb meie õpilastel võimalus tundma õppida ka Austriat või Shveitsi ja saksa koolinoortel lisaks Eestimaale tunde peletamiseks hommikul põske panna. ka Soomet ja/või Lätit. Ljudmilla Kaska: “Minule jättis sügava mulje Väga edukad pikaajalised koolidevahelised sidemed on pannud aluse Bopfingeni linna ja Jõelähtme valla ühistele ettevõtmistele.

Uitmõtteid Bopfi ngenist ja Baierimaalt

Tohutult kaunis maastik, väga pika ja iidse rimiseks pakettakna lahendust plastik+puit. meid 10-30 aasta pärast siis ees ootab? Nende väärtuslikku maad “kinkima” suurte tükkidena. ajalooga piirkond. II maailmasôja ajal peeti Esimestel korrustel oli püütud kasutada rohkem 2-6 ha kruntide juurde tekivad uued krundid, Need maaomanikud, kes tahaksid oma eluga kinni kokkuleppest, et seda piirkoda ei pommi- puitraame, kuid töödeldud olid need ilmastiku- sest pôhjus on ühene - seal on kommunikat- järjele vôi edasi minna-saada, oleksid sellisel tata. Tänu sellele oli meil vôîmalus külastada kindla värviga. sioonid olemas! Nii et praeguse nn. hajaasus- juhul ehk ka rohkem rahul. Ja need inimesed, erinevaid kirikuid ja kloostreid, losse, keskaeg- Tundsime huvi, et kui kellelgi tuleks môttesse tuse ehk nagu viimasel volikogul läbi käis, kellel on soov oma eluruumi muuta ning ümber seid linnu. Inimesed tunnevad uhkust, et nad näiteks linna servast pôld arenduse alla panna HÕREASUSTUSE pôhimôttel loome ise soodsa paikneda, ei peaks olema majanduslikus sund- sellises kohas elavad. Tuntakse oma paikkonna – müüa, kas see on vôimalik? Maa oma unikaa- pinnase või eelduse konfliktsituatsiooni tekki- seisus. Kas ligi tosin hektarit maad koos vas- ajalugu ja sellest räägitakse vôôrastele ôhinal. lse väärtuses ei ole ainult ostu-müügi objekt. misele. Uue ning vana ühildamise paratamatu tava kuluga vôi mitte midagi? Üha tihedamalt Bopfingeni Linnamuuseumis oli täiuslik väljapa- Kui on pôld, siis jääbki pôlluks, oli vastus. Sel- protsess viib ajapikku tihehoonestuse tekkimi- kostavad ettepanekud teha kaalutlusotsuseid. nek eelajaloost. list “varaga toimetamise vabadust” Saksamaal sele meie väärtuslikele maastikele (maastiku- Kaaluda ja vaagida põhjalikult, asjatundmisega, Silma hakkas, et katused olid kôik punasest ei olevat! Kui linn leiab, et on vaja laieneda, vaadete häiringuteni). pidades silmas eesmärke ja arvestades inimese kivist, arhitektuuriliselt sulasid erinevad hoo- siis laienetakse sinnapoole, kus on kommu- Vôibolla oleks siiski môistlik ka meie Rebala ja inimese-omaniku soove. Head otsused ei ole nestused kokku ühtseks ansambiks. Krundid nikatsioonid juba olemas. Ja vôôrandamine teemaplaneeringus lôplikult paika panna tule- varnast vôtta ja neid tehes peaks olema mõist- olid väga väikesed, sest maa maksab Saksa- toimub linna poolt sundkorras. vased hoonestusalad? Ja miks mitte määrata lik, mõõdukas ning asjakohane. maal kulla hinda. Pôllumaad olid korras, hari- Tahtmatult tekkis küsimus: kas meil on julgust seda kinnistu suurusest %-ga õuealana? Kui on Sellised môtted tekkisid pärast Bopfingeni tud, looklesid ümber linna ja linna äärealadelgi. ja tahtmist kujundada oma eluruumi tulevikku välja pakutud 50% hoonestus ja 50% vaba, ehk linna ja Baierimaa ääreala külastamist. Vanades linnades otsitakse kooskõla uue ja ja vôtta selle eest vastutust? Kas meie Muin- oleks hoopiski môistlik piirdudada näiteks 20- vana ühitamises. Renoveerimisel kasutatakse suskaitseamet annab endale aru, st môtleb 30% ôuealana gruppides, ülejäänu aga jääkski Tiia Välk, pakettaknaid ja alati ei olnud nad 100% pui- vähemalt 25-30 aastat ette, kui ta nôuab 2-6 ha looduslikuks alaks, roheluseks, kaugemat reisil osalenu dust. Eriti just teisel korrusel kasutati renovee- krunte? Kas me oleme endale aru andnud, mis tulevikku ootama. Ja maaomanik ei peaks oma NR. 135 KÜLAKÄRAJA AUGUST 2008 11

Lühiuudised Vallavalitsuse Lugupeetud Jõelähtme Külaelu heaks Vallavolikogu ja Juunis oli külaseltsidel juba kolmandat korda või- Kaberneemest vastus malik taotleda rahalisi vahendeid külaelu edenda- 23.07.08 toimus Kaberneeme küla rahva- Kaberneeme teemaplaneeringut on me- Vallavalitsus miseks vallavalitsuse ellu kutsutud toetusskeemist. esindajate ning Jõelähtme valla ametnike netletud tänaseks juba mitmeid aastaid. Tähtajaks laekus 8 projekti kogusummas ligi 64 Ärge pahandage, et vana inimene oma arva- vahel kohtumine, kus arutati Kaberneeme Selle planeeringuga soovitakse põhiliselt 000 krooni. Kuivõrd projektiideed olid abikõlbu- must avaldab, aga ma ei saa kuidagi teisiti, koolimajas raamatukogu kõrval asuva leida lahendusi juurdepääsuks kõikidele likud, otsustas vallavalitsus menetluskomisjoni hinges kripeldab. saali kasutamise võimalusi. Vallast olid kinnistutele ja luua eeldused vee- ja kana- ettepanekul kõiki projekte toetada. Oma heade Me kõik ju teame, et kui peres on mitu last, kohale tulnud abivallavanem Ljudmilla lisatsioonitrasside ning teiste kaasaegsete mõtete elluviimiseks said rahastust: siis üks on tihtipeale rohkem hoitud kui teine. Kaska ning kultuuri ja spordi vanems- kommunikatsioonide rajamiseks. Planee- • MTÜ Parasmäe Külaseltsi projekt “Parasmäe Nii on ka meie vallas, tundub, et see eelistatu petsialist Priit Põldma. Külavanem andis ring on olnud avalik ja protsess pikk, küla paremaks 2008”; on Loo alevik. Kui lugesin vimast lehte, oli see vallaametnikele üle taotluse (koostatud sest vald on soovinud leida planeeringule • MTÜ Uusküla Külaseltsi projekt “Uusküla küla jällegi tunda. Loo alevikus mänguväljaku ava- koos Kaberneeme külaseltsi juhatuse parimat lahendit. infotahvlite valmistamine ja paigaldus”; mispidustused. Aasta tagasi said ka Kostivere liikmetega), milles olid kirjas ettepanekud Kuna Kaberneeme on omalaadse kalu- • MTÜ Säästvat Arengut Toetav Jõelähtme projekt lapsed mänguväljaku, suur tänu! Ilma pidulik- saali korra kasutamiseks. riküla miljööga ja sellele omaste kitsaste “Vandjala ja Loo küla kogukond 21. sajandil: küla- kuseta. Selle rajamisel jäänud mullahunnik on Ljudmilla Kaska andis põhimõttelise tänavatega, siis kaasaegsete kommuni- pärimused, I vihik”; aga veel praegu ära koristamata! nõusoleku, kuid lepingu sõlmimiseni ei katsioonide rajamiseks on vajalik leida • MTÜ Säästvat Arengut Toetav Jõelähtme projekt Liuakivi tänava majade taga olev haljasala on jõutud. täiendavaid võimalusi ja kohati kaasata “Vandjala ja Loo küla kogukond 21. sajandil: päri- niitmata, teid, mis sinna tehti, on küll asfaltee- Juuli alguses pandi külarahva abiga üles selleks ka eraomandis olevaid maatükke. mused infovoldikuna”; ritud, aga mullahunnikud koristamata, samuti valla muretsetud külatänavate sildid ning Kompromisside leidmine nende maatük- • MTÜ Rebala Külaseltsi projekt “Rebala küla väljajuuritud põõsad. Kahe maja vahel olev vald on lubanud veel lisaks muretseda kide kasutamiseks ongi tänaseks teinud bussiootepaviljoni- teadetetahvli rajamine”; kanalisatsiooni ristumiskoht, mis tuleb uusehi- mõned liiklusmärgid ja küla nimesildi. planeeringu seisu keeruliseks ja paljuski • MTÜ Ihasalu Küla Majaomanike Ühingu projekt tuse poolt, on samuti korrastamata. Kaberneemes on kired on lõkkele löönud mängivad siin rolli naabrite omavahelised “Ihasalu küla pingid”; Ja viimane üllatus! Kuidas Loo kaupluse juu- teemaplaneeringu ümber, on tekkinud arveteklaarimised. • MTÜ Kostitajate Klubi projekt “Kostiranna küla res olevat platsi korrastati, siluti nagu toapõ- suured vastuolud nii külaelanike endi Siinjuures ootab vald küll kõikidelt küla- teadetetahvli rajamine”; randat! Kostiveres aga augu kõrval olev ala kui ka külaelanike ja vallavalitsuse vahel. elanikelt mõistvat suhtumist ja soovi oma • MTÜ Iru Ämma Klubi projekt “Iru küla jäätme- jäeti paraku parandamata, rääkimata kauplus- Inimesi ärritab, et kirjadele ei vastata, ei elukeskkonda parandada. Eelkõige aga sorteerimise platsi väljaehitus”. teesiste ja üldise parkimisplatsi korrastamisest. täidetud ka lubadust, et Kaberneemes ootame abi külavanemalt külaelanike va- Tahaksin väga loota, et ka Kostivere vastu toimub ühine arutelu ning planeeringuid hel tekkinud erimeelsuste lahendamiseks Järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. oktoober hakatakse rohkem huvi tundma. on tehtud ilma maaomanikelt kooskõlas- ja kompromisside leidmiseks, et planeerin- 2008.a. Ajalehes oli ka ära toodud väga üksikas- tusi võtmata (teed). Kahtlustatakse isegi guga edasi minna. Ootame aktiivset osavõttu! jaliselt toetused. Aga pensionärid tahaksid korruptsiooni. ehk lähemalt teada, millised dokumendid on Priit Põldmäe, Hannes Orgse, aluseks toetuste saamisel. Valla sotsiaaltööta- Marina Sonn, abivallavanem arenduse peaspetsialist Kaberneeme külavanem jal võiks üks kord kuus olla vastuvõtupäev ka Kostiveres, et vanad saaksid oma probleemi- dest rääkida. Elve Toome, Manniva areneb Kostivere elanik 15. juunil toimus Mannivas külakoosolek, mille käigus arutati eelmisel aastal kinnitatud Manniva Austatud proua Elve küla arengukavas 2007-2012 esitatud prioriteetide Toome täitmist ja Rebala Muinsuskaitseala teemapla- neeringut. Küla arengus on olnud tõsiseid edasi- Suur tänu Teile kirja eest. minekuid joogivee tagamisel, Jägala jõe rippsilla Olgu öeldud, et Kostivere alevik on saanud remondis ja liikluskorralduse parendamises. Samas ametisoleva vallavalitsuse poolt küllalt suure kahjuks kahel väga elulisel teemal - sõiduteede tähelepanu osaliseks; viimase aasta jooksul on tolmuvabaks muutmine ja maareformi lõpetamine Kostivere saanud uue noortekeskuse, lasteaed - ei ole olukord paranenud. Kokkuvõttes on olnud on saanud juurde ruumi uue rühma paigutami- hea koostöö vallavalitsusega, kuid väga olulised Kiviaia õppepäev seks ja käimas on Kostivere kooli juurdeehitu- probleemid vajavad veel lahendamist. Külaela- se projekteerimine. Rebala turismitoote projekti nikud kinnitasid solidaarselt ja kindlalt toetust 28. juulil toimus Vandjala külas paekiviplaatide kiviaeda ladumise ôppepäev. Osales 21 keskmes on olnud Kostivere, soovime lahen- Jõelähtme valla keskkonna säilitamisele ja vastu- Vandjala-Loo küla inimest ja külaline Mannivast. Täname M. Treibergi, kes oma kivihunni- dada aastatepikkuseks peavaluks muutunud seisu võimaliku Maardu graniidimaardla ja teiste kust lahkesti lubas kiviplaadid vôtta. Planeeritud 2 tunni asemel rassiti kividega tervelt 3,5 Kostivere mõisa probleemi. keskkonda ohustavate objektide rajamisele. tundi. Tööpäeva lôpuks olid osalejad katsetanud erinevaid võimalusi paeplaatide paigalda- Olulisi kulutusi teeb vald Kostivere aleviku miseks kiviaeda. Koos söödi ka talgusuppi. Suur tänu kõigile osalemise ja tehtud töö eest! heakorratöödele. OÜ Loo Hooldus niidab ja Priit Parktal, Tiia Välk, teeb muid heakorratöid 2007.a. valla ja firma Manniva külavanem Vandjala ja Loo külavanem vahel sõlmitud lepingu alusel. Mõistetavalt häirivad meid kõiki nähtused, mis avalikus ruumis silma ja ilumeelt riivavad. Aasta tagasi lasteaia mänguväljaku juurde jäänud mullahunnikuga on OÜ Loo Hooldusel Vandjala ja Loo küla IV külapäev omad kindlad plaanid. Arusaadavalt oleks 19. juulil sai teoks IV Vandjala ja Loo külapäev. Siit ka môte järgmistel kordadel kutsuda Vandjala ja Loo IV külapäeva auks nägi saanud mulla aegsasti heakorratöödeks ära Ônneks nägi vist taevataatki, et külarahval esinema just oma valla “tegijaid”, et tutvustada trükivalgust ka allakirjutanu koostatud päri- tarvitada – hooldusfirma on seda ka möönnud ettevalmistamisega palju vaeva nähtud ja teiste külade tegemisi. Ilona Laido juhti- muste ja ajaloo vihik „Teejuht kirjapildis 2008. ja kriitika omaks võtnud. laupäevaks oma vihmakraanid kenasti kinni misel lauldi koos linti küla lorilaul. Kostivere a. aprillis ilmunud infojuhisele“. Vihik sisaldab Liukivi tänava haljasala ja kanalisatsiooni ris- keeras ning andis meile ilusa päikesepaistelise Päevakeskuse seeniorid tantsisid vanu tantse. 27 värvifotot ja väljalõikeid kaartidest, pärimu- tumiskoha korrastamine lükkub järgmisse aas- ilma. Nädal enne otsustasid Raja ja Koolimaja Järgmisel päeval pinke-toole laiali vedades käis si-mälestusi-legende ning tutvustab põgusalt tasse, kuna vallavalitsuse ja arendaja vahelised peremees vihma kiuste lipumasti püsti panna. läbi ka môte teha suve lôpu puhul ühislaulmi- Vandjala ja Loo küla ajalugu. Tegemist on läbirääkimised ning kooskõlastamised eramaa Liivamäe ja Arali talu algatusel said mitmed se ôhtu, sest pingelise päevakorra tõttu jäid algse versiooniga, millele autor ootab täiendusi omanikega on pooleli. Selle ala korrastamine teisedki ettevôtmised tehtud. Seekord oli vanad laulud laulmata.Vandjala küla inimesed ja parandusi. Vihiku trükkimist toetas KOP ja maksab ja tööde rahastamise saab kavandada üritusel rekordarv, 107 osavôtjat. Külapäeva on aga laulurahvas. Môtted liiguvad juba järg- Jõelähtme vallavalitsus. Materjali on võimalik alles järgmise aasta eelarvesse. auks kinkis külavanem ajaloopärimuste I vihiku miste päevade korraldamisele, siis on tegemist saada digitaalselt CD-l. Avalikus kasutuses olevate teede ja tänavate kôgile taludele (ka endistele omanikele). Esma- juubeliga. Ootame ettepanekuid-môtteid, mida korrashoid on tõepoolest valla ülesanne. Kuid kordselt heistati masti 3 lippu: Eesti Vabariigi ja kuidas järgmisel korral paremini ja huvitava- Tiia Välk, erateede ja eramaal olevate platside korrashoiu lipp, Jôlähtme valla lipp ja kolme küsimärgiga malt teha. Vandjala ja Loo külavanem kohustus on nende omanikel. Kostivere poe külalipp. Ehk suudame oma küladele järgmi- ees olev ala on eramaa. seks korraks ka lipu valmis môelda ??? Peeti Ja lõpetuseks info pensionäridele. vôistlusi kahe küla vahel: köieveo ja jalgpalli Kostivere Päevakeskuse juhataja pr. Anne vôitis Vandjala küla, rahvastepalli Loo küla. Ajalugu ja pärimusi tutvustav teejuht Kanne on igati pädev mistahes küsimustele vastama, tema ülesanne on muuhulgas ka Usinasti loobiti vôïdu ka saabast. Järgmisel Vandjala ja Loo küla IV külapäeva auks nägi trükivalgust Tiia Välgu koostatud Vandjala ja korral tuleb korraldajatel eraldi vôistlusklass teavitada inimesi toetustest. Päevakeskuses Loo küla pärimuste ja ajaloo I vihik “Teejuht kirjapildis 2008. a. aprillis ilmunud infojuhise- on kättesaadavad ka vastavasisulised infovol- teha ka seenioridele, sest nende hulgas oli le.” Vihik sisaldab 27 värvifotot ja väljalôikeid kaartidest, pärimusi-mälestusi-legende ning suur huvi. dikud. tutvustab pôgusalt Vandjala ja Loo küla ajalugu. Tegemist on algse versiooniga, millele Aitäh tähelepanu juhtimise eest. Päevakord oli väga pingeline. Väga positiivse autor ootab täiendusi ja parandusi. Vihiku trükkimist toetas KOP ja Jöelähtme vallavalitsus. ja sooja vastuvötu sai Neeme Nogia tantsu- Materjali on vôimalik saada autorilt digitaalselt CD-l. grupp. Abivallavanem Ljudmilla Kaska 12 NR. 135 AUGUST 2008 MIS TEHTUD, MIS TEOKSIL Elukoha andmete kandmisest rahvastikuregistrisse

Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregist- Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kand- risse esitab isik vallavalitsusele elukohateate, mise erisused: mille saab täita vallamajas registripidaja abiga. - vastsündinu elukoht pärast akti koostamist Perekonnaliikmed võivad esitada ühise elu- kantakse registrisse ema elukoha järgi; kohateate, juhul kui esitatakse ühe ja sama - 15-17 aastane alaealine võib esitada elukoha elukoha aadress. andmed vanemast erineva elukoha kohta, kuid Elukohateate esitamisel on vajalikud isikut- seda ainult vanema kirjalikul nõusolekul; tõendavad dokumendid: lastel sünnitunnistu- - omavalitsus ei tee kannet rahvastikuregist- sed, täiskasvanutel pass, ID kaart või juhiluba. ris, kui isik ei ole nimetatud ruumi omanik, Nendest dokumentidest tehakse vallavalitsuses elukohateatel puudub omaniku luba või leping koopiad, mis lisatakse elukohateatele. Enam ruumi kasutamiseks ning kui ruum ei vasta ei ole vaja minna senisesse/endisesse eluko- eluruumidele kehtestatud nõuetele; hajärgsesse omavalitsusse tegema nn välja- - juhul, kui kohalik omavalitsus keeldub isiku kirjutust, vaid elukohateade esitatakse kohe elukohateates märgitud andmete kandmi- uue elukoha järgsesse omavalitsusse. 10 päeva sest rahvastikuregistrisse, teavitab ta sellest jooksul teeb vallavalitsuse töötaja kande rah- elukohateate esitajat 10 päeva jooksul pärast vastikuregistrisse ning selle kandega asenda- elukohateate saamist. takse registris vana elukoht uuega. Passi enam mingit märget elukoha kohta ei tehta, samuti Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadres- pole enam vaja ka majaraamatut. Elukoha siandmetel on õiguslik tähendus: aadressiandmeid on võimalik muuta ka ruumi - Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu omaniku õigustatud nõudmisel või kohtuotsuse valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel; alusel. - kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate Ruum, mille aadressiandmed isik annab elu- maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud kohaks, peab vastama elamuseadusega kehtes- alustel; tatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse poolt - avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesan- eluruumidele kehtestatud nõuetele. Ruumi de täitmine on seotud elukohajärgsusega; omanik lisab elukohateatele ruumi kasutamise - isiku elukoha aadressiandmete puudumine õigust tõendava dokumendi koopia. Ka üürile- rahvastikuregistris ei takista kohtu ja eeluu- ping on kande tegemise aluseks, selle puu- rimist, riikliku järelvalvet või riiklikku sundi Koolitus lapsehoidjatele dumisel piisab elukoha andmete kandmiseks kohaldava asutuse seadusjärgsete toimingute rahvastikuregistrisse ruumi omaniku allkirjast teostamist. Tallinna Pedagoogilises Seminaris algab Koolituse maksumus on 4000 krooni. Jõe- elukohateatel. Kui elukohateade saadetakse 27. augustil 2008 lapsehoidja 160-tunnine lähtme Vallavalitsus katab koolituse kulud posti teel, lisab esitaja koopia isikuttõendavate Elukohateate blankette saab vallavalitsusest koolitus. tingimusel, et koolitatud isik pakub teenust dokumentide isikuandmete leheküljest, samuti ning valla kodulehelt õigusaktide ja avalike Koolitus on mõeldud kõigile, kes soovi- ka Jõelähtme valla peredele. ruumi kasutamise õigusi tõendava dokumendi dokumentide lingi alt (pdf formaadis). vad töötada lapsehoidjana ning sooritada Info telefonil 6054860 või meiliaadressil koopia. kutseeksami vastavalt lapsehoidja kutses- [email protected] tandardile.

Riik rahastab puuetega laste lapsehoiuteenust

Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi ma, seejärel täitma avalduse lapsehoiuteenuse on raske ning sügava puudega lapse seadus- toetuse taotlemiseks. Vastava avalduse vormi likul esindajal või hooldajal õigus riigi poolt saab Jõelähtme valla kodulehelt. Täidetud aval- rahastatavale lapsehoiuteenusele, kui teenuse dus esitada valla sotsiaalosakonnale. vajadus on kirjas lapse isiklikus rehabilitatsioo- Nii riik kui kohalikud omavalitsused on küll niplaanis, lapse hooldamine ei ole samal ajal rahaliselt tulnud lapsevanematele vastu, kuid tagatud teiste sotsiaalteenustega ja laps ei viibi teenusepakkujatest on suur on puudus. Eriti haridusasutuses. kurb on olukord puuetega lastele pakutava Riigi poolt rahastatava toetuse suurus käes- lapsehoiuteenusega, sest pole koolitatud ning olevaks aastaks on 5800 krooni lapse kohta. kohaliku maavalitsuse poolt väljastatud tege- Kui teenuse vajadus on suurem ja seda ei vusloaga lapsehoidjaid. kata pakutav 5800 krooni, tuleb appi ka koha- lik omavalitsus. Jõelähtme vallavalitsuse sotsiaalosakond Teenuse pakkuja või teisisõnu koha, kus last tel 6054860 hoida, peab lapsevanem või hooldaja ise leid- www.joelahtme.ee Kodutoetus paljulapselistele peredele Kodutoetust on võimalik saada peredel, kus võtab vastu SA Kredex ning esitamise tähtaeg kasvab vähemalt 4 kuni 19aastast last ning on 30. september. sissetulek ühe pereliikme kohta 2 viimase aasta Juhend ja taotluse vorm on kättesaadavad jooksul on olnud mitte rohkem kui 6000 krooni aadressil www.kredex.ee/11857. Juhendi saami- kuus. Toetust makstakse eluaseme soetamiseks seks võib pöörduda ka Jõelähtme vallavalitsuse ja renoveerimiseks, kuid ka näiteks eluase- sotsiaalosakonda. melaenu põhiosa tagasimaksmiseks. Taotlusi NR. 135 MIS TEHTUD, MIS TEOKSIL AUGUST 2008 13 Ametlikud teated Ainult üks küsimus • Jõelähtme Vallavalitsus võttis vastu se algatamine ja lähteülesande kinnitamine 09.01.2008 korralduse nr 9 - „Haapse küla ning keskkonnamõju strateegilise hindamise Tooma 7, Mardihansu 4, Metsanõmme, Vana- mittealgatamine”. Nõmme, Tooma 3, Uuesauna 2, Uus-Endli, • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 17.01.2008 Endli kinnistute detailplaneeringu koostamise vastu korralduse nr 24 - „Neeme küla Saigu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning I, Harjo, Saigu II, Saigu III, Saigu IV kinnis- keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- tu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine”. algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 17.01.2008 keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- vastu korralduse nr 23 - „Kallavere küla algatamine”. Sarapiku kinnistu ja lähiala detailplaneerin- • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 05.03.2008 gu koostamise algatamine ja lähteülesande vastu korralduse nr 98 - „Jõelähtme küla kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise Nigula I kinnistu detailplaneeringu koostamise hindamise mittealgatamine”. algatamine, lähteülesande kinnitamine ning • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 17.01.2008 keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- vastu korralduse nr 22 - „Vandjala küla algatamine”. Salu kinnistu detailplaneeringu koostamise • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 05.03.2008 algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning vastu korralduse nr 99 - „Ülgase Kiviniidu keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- I maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine”. algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 17.01.2008 keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- vastu korralduse nr 21 - „Neeme küla Uue- algatamine”. Pangari kinnistu detailplaneeringu koostamise • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 12.03.2008 algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning vastu korralduse nr 139 - „Parasmäe küla keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- Kostiferi 3 kinnistu detailplaneeringu koosta- Mida peate oma esimese tööaasta jooksul teh- algatamine”. mise algatamine ja lähteülesande kinnitamine tust kõige olulisemaks? • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 14.02.2008 ning keskkonnamõju strateegilise hindamise Jõelähtme vallavanem Ardo Lass: vastu korralduse nr 75 - „Loo küla Lillevälja mittealgatamine”. “Selle aasta ja paari kuuga pole ju kaugeltki maaüksuse detailplaneeringu koostamise • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 19.03.2008 kõike jõudnud teha, mis on plaanis. Seni teh- algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning vastu korralduse nr 147 - „Koogi küla Joa- tust on ehk inimestele kõige vajalikumad olnud keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- kõrtsi kinnistu detailplaneeringu koostamise uue terviseraja, staadioni ja mänguväljaku ra- algatamine”. algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning jamine Lool, aleviku keskosa detailplaneeringu • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 05.03.2008 keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- algatamine ja videovalve paigaldamine. Kind- vastu korralduse nr 97 - „Loo küla Kase II algatamine”. lasti on tähtis ka see, et jõudsime ära remon- maaüksuse detailplaneeringu koostamise • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 17.04.2008 tida Loo-Saha küla vahelise tee. Kuulutasime algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning vastu korralduse nr 197 - „Ülgase küla Mardi välja riigihanke Loo kooli renoveerimiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- 2 kinnistu detailplaneeringu koostamise lasteaed Pääsupesa juurdeehituse rajamiseks. algatamine”. algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning Kostivere elanikke peaks rõõmustama noorte- • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 19.03.2008 keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- keskuse valmimine, lasteaia laiendamine ja las- vastu korralduse nr 148 - „Sambu küla Pakase algatamine”. teaia mänguväljaku rajamine. Oleme alustanud kinnistu koos juurdepääsuteega ja lähiala • Jõelähtme Vallavolikogu võttis 29.04.2008 Kostivere kooli juurdeehituse projekteerimist. detailplaneeringu koostamise algatamine ja vastu otsuse nr 347 - „Iru küla Põldma I kin- Plusspoolele paneksin Neeme lasteaed-algkooli lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõ- nistu detailplaneeringu koostamise algatamine tarvis hoone soetamise, kindlasti Jõelähtme val- ju strateegilise hindamise mittealgatamine”. ja lähteülesande kinnitamine ning keskkonna- la Laulupäeva taaselustamise. Lõpule on viidud • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 22.05.2008 mõju strateegilise hindamise mittealgatami- Rebala turismitoote kontseptsioon. Selle aasta vastu korralduse nr 262 - „Vandjala küla ne”. sisse mahub ka uue elektroonilise dokumendi- Halli kinnistu detailplaneeringu koostamise • Jõelähtme Vallavolikogu võttis 25.03.2008 halduse süsteemi rakendamine ja valla välis- algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning vastu otsuse nr 331 - „Jõelähtme küla Rebala suhtluse taaselustamine.” keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- muuseum 1 ja Rebala muuseum 2 kinnistu algatamine”. detailplaneeringu koostamise algatamine ja • Jõelähtme Vallavolikogu võttis 29.04.2008 lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõ- vastu otsuse nr 346 - „Jõesuu küla Laheran- ju strateegilise hindamise mittealgatamine”. na 1, Ihasalu küla Laheranna 5-8 ja Jõesuu • Jõelähtme Vallavolikogu võttis vastu Lõppes korraldatud puhkeala kinnistu detailplaneeringu koosta- 26.02.2008 otsuse nr 317 - “Koogi küla Jõe-2, mise algatamine ja lähteülesande kinnitamine Harju 2, Sillaotsa 2, Metsaääre ja Umbaia kin- ning keskkonnamõju strateegilise hindamise nistu detailplaneeringu koostamise algatamine jäätmeveo konkurss mittealgatamine”. ja lähteülesande kinnitamine ning keskkonna- Jõelähtme Vallavalitsus korraldas avatud linn) ning Adelan Prügiveod OÜ (Suur-Sõjamäe • Jõelähtme Vallavolikogu võttis 25.03.2008 mõju strateegilise hindamise mittealgatami- pakkumismenetlusega konkursi ainuõiguse 31, Tallinn). vastu otsuse nr 333 - „Kostiranna küla Lepiku ne”. andmiseks ettevõtjale korraldatud jäätmeveo Jõelähtme Vallavalitsuse 15. juuli 2008.a. I, Kari ja Lauritsa maaüksuse koos juurdepää- • Jõelähtme Vallavolikogu võttis vastu teostamiseks Jõelähtme valla territooriumil. korraldusega nr. 373 tunnistati edukaks Ragn- suteedega (osaliselt Jaagu, Mihkli ja Lepiku- 26.02.2008 otsuse nr 316 “Parasmäe küla Sells AS (reg. kood 10306958) pakkumine kui Mihkli maaüksuste) detailplaneeringu koosta- Jõelähtme tee 18 ja 20 kinnistu detailplanee- Konkursile esitasid pakkumise Radix Hoolduse hindamiskriteeriumide alusel kõige rohkem mise algatamine ja lähteülesande kinnitamine ringu koostamise algatamine ja lähteülesande OÜ (Pikk 8a, Kose vald, Harjumaa), Ragn-Sells väärtuspunkte saanud pakkumine ja anti ainu- ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise AS (Suur-Sõjamäe 50, Tallinn), Jõgeva Elamu AS õigus korraldatud jäätmeveoks Jõelähtme valla mittealgatamine”. hindamise mittealgatamine”. (B. Alveri 2a, Jõgeva), VSA Eesti AS (Peterburi haldusterritooriumil Jõelähtme Vallavolikogu • Jõelähtme Vallavolikogu võttis 25.03.2008 • Jõelähtme Vallavalitsus teatab, et tee 2F, Tallinn), Cleanaway AS (Artelli 15, Tal- poolt määratud veopiirkonnas. vastu otsuse nr 335 - „Kallavere küla Montov 31.01.2008 korraldusega nr 51 jäeti algatamata 8 ja Montov 10 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Harju- koostamise algatamine ja lähteülesande maa Jõelähtme valla Kallavere küla Saviranna kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise 50 (katastritunnus 24504:005:0480), 50A hindamise mittealgatamine”. (24504:004:0259) ja 50B (24504:004:0252) Tänavavalgustuse 2008.a. • Jõelähtme Vallavolikogu võttis 25.03.2008 kinnistu detailplaneeringule. vastu otsuse nr 334 - „Ülgase küla Jäätmaa • Jõelähtme Vallavolikogu võttis vastu ehituskava II kinnistu detailplaneeringu koostamise alga- 25.03.2008 otsuse nr 332 - „Saha küla tamine ja lähteülesande kinnitamine keskkon- Miku kinnistu detailplaneeringu koostamise Vallavalitsuse 23. juuli 2008.a. korralduse- Saha kalmistuaia rekonstrueerimis- ja haljastus- namõju strateegilise hindamise mittealgatami- algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning ga nr 383 kinnitati tänava- ja välisvalgustuse projekti teostamise I etapp. ne”. keskkonnamõju strateegilise hindamise mitte- ehituskava. Valla ühe kaunima objekti valgustamine teeb • Jõelähtme Vallavalitsus võttis 22.05.2008 algatamine“. Vald on tellinud projektid tänavavalgustuse meie elukeskkonna kindlasti atraktiivsemaks. vastu korralduse nr 261 - „Keskkonnamõju Kavandatud tegevused ei avalda olulist mõju ehitamiseks Uusküla Jänesesöödi tee 800 m Kokku tehakse sel aastal valgustuse ehituseks strateegiline hindamine”, millega otsustati mit- ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid pikkusele lõigule (ca 32 valgustit) ning Liiva- investeeringuid ca 1,3 milj.kr. te algatada keskkonnamõju strateegilist hinda- muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, hea- mäe küla/Loo aleviku 1200 m pikkusele lõigule mist Kaberneeme küla Hindu (24505:001:1750) olu, kultuuripärandit ega vara. (ca 38 valgustit). Indrek Mäeküngas, maaüksuse detailplaneeringule. Ülaltoodud Jõelähtme Vallavalitsuse kor- Parasmäe küla bussipeatuse valgustamiseks Jõelähtme vallavalitsuse keskkonnaosakonna • Jõelähtme Vallavalitsus võttis vastu raldustega ning Vallavolikogu otsustega on paigaldatakse 2 valgustit. juhataja 17.01.2008 korralduse nr 25 - „Vandjala küla võimalik tutvuda tööpäevadel Jõelähtme Valla- Oluline on Saha kabeli valgustamiseks proz- tel 605 4868, 505 2086 Kahu maaüksuse detailplaneeringu koostami- valitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas. hektorite ja kaabelliinide paigaldamine, mis on 14 NR. 135 AUGUST 2008 OTSUSED JA MÄÄRUSED

M Ä Ä R U S tud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II me vald) tööpäeviti tööajal või elektroonilise lisa liigi elupaiga kaitseks. Kaitstavad elupaiga- O T S U S dokumendiregistri vahendusel aadressil www. tüübid on rannikulõukad (1150), esmased ran- joelahtme.ee. Jõelähtme navallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), 29. juuli 2008 nr 114 rannaniidud (1630), valged luited (liikuvad ran- Jõelähtme Art Kuum nikuluited) (2120), rusked luited kukemarjaga 29. juuli 2008 nr 383 Vallavolikogu esimees (2140), metsastunud luited (2180), kadastikud Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioo- (5130), liigirikkad madalsood (7230). Liik, kelle Maardu küla Koplimäe kinnistu detailplanee- ni elupaika kaitstakse on hallhüljes (Halichoerus ringu koostamise algatamine ja lähteülesande arengukava aastateks 2008 – 2019 I etapi grypus). kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise O T S U S (Loo, Iru ja Uusküla piirkonnad) kinnitamine Vabariigi Valituse 10.02.1999 määruse nr 57 hindamise mittealgatamine „Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välipiiri kirjelduse kinnitamine“ kohaselt on Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asub Jõelähtme Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse kaitseala kaitse eesmärgiks Põhja-Eesti väike- detailplaneeringuks taotletav maa-ala hajaasus- 29. juuli 2008 nr 386 korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 1 ja § saartele iseloomulike maastike ja koosluste tuses. Kinnistu on hetkel kasutuses põllu- 22 lõike 1 punkti 37, Jõelähtme Vallavoliko- kaitse. Seejuures sihtkaitsevööndi metsad maana (viljelusväärtusega 41-50 HP). kehtiva gu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud kuuluvad hoiumetsa ja piiranguvööndi metsad üldplaneeringu seletuskirjale lk. 37 on kirjas: Loo Spordihoone haldamine Jõelähtme valla üldplaneeringu, Ühisveevärgi kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon — ”Paremad põllumaad paiknevad valla kesk- ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lõigete 1 ja 2, looduskaitse; ökoloogilise mitmekesisuse ja osas Kostivere, Maardu ja Parasmäe ümbruses. Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse kor- läbiviidud avalike väljapanekute ning arutelude maastikuilme säilitamine). Kõrge boniteediga põllumaad tuleb võimalikult ralduse seaduse, Jõelähtme Vallavolikogu 14. ja vallavalitsuse ettepanekute alusel, Jõelähtme EELIS andmebaasi kohaselt (05.03.2008 kasutuses hoida põllumajandusliku maana, mai 2007.a. otsuse nr. 189 “Loo Keskkooli Vallavolikogu seisuga) asub Madikse (katastritunnus mis Tallinna lähipiirkonnas on raskendatud renoveerimise kava kinnitamine”, Jõelähtme 24505:001:0045) maaüksusel III kategooria konkureeriva maakasutuse kõrge tasuvuse Vallavolikogu M Ä Ä R A B: kaitsealune rootsi kukits (Cornus suecica), tõttu (Tallinna lähiümbruses tugev ehitussur- § 1. Kinnitada Jõelähtme valla ühisveevärgi mille ohuteguriteks on soode kuivendamine ja ve ka põllumaadele).” Sellest lähtuvalt peab O T S U S T A B: ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008 turbavõtmine ning metsamajanduslik tegevus. planeeringu lahendus arvestama maksimaalselt –2019 I etapp (Loo, Iru ja Uusküla piirkonnad) Lisakas asub Koipsi saarel kaks saliinset ja olemasoleva põllumaa vabana säilimisest ning 1. Vallavalitsusel anda Loo Spordihoone hal- vastavalt lisale. suprasaniilset rannaniitu (kktyyp 2311, 2312), hoidma põllumajanduslikus kasutuses võimali- damine üle OÜ Jõelähtme Varahaldusele. § 2. Määrus jõustub 01. augustil 2008. millede koosluse seisundi väärtus on keskmine kult suurt ala. Ehitustegevus kõrge boniteediga (hindab eelkõige hooldatuse astet ja taimestiku põllumaadel on lubatud vaid erandjuhtudel. 2. Tunnistada kehtetuks 14. mai 2007.a. Art Kuum vastavust poolloodusliku koosluse kriteeriu- Soovituslik elamumaa krundi suurus on mitte Jõelähtme Vallavolikogu määruse nr 189 punkt Volikogu esimees mitele, geobot 2) ja esteetiline väärtus väike väiksem kui 5000m2. Üldplaneeringu põhimõt- 2: “Vallavalitsusel anda kehalise kasvatuse (esteet 1) ning üks nõmmeniit, mille koosluse teid järgides on lubatud vaid ühe elamukrundi tundide ja õppe-treeningtöö paremaks korralda- seisundi väärtus on keskmine (geobot 2) ja planeerimine. Hoonestus- ja õueala planeerida miseks Loo Spordihoone koheselt üle Loo kooli O T S U S esteetiline väärtus samuti keskmine (esteet 2). selliselt, et vaba põllumaa oleks võimalikult haldamisele”. Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt on vähe fragmenteeritud. Detailplaneering on üld- Jõelähtme kogu Koipsi saar ehituskeeluvööndis. Samas planeeringut muutev. 3. Vallavalitsusel valmistada ette 01. ok- 29. juuli 2008 nr 381 üldplaneering nendib, et erandina ajaloolistel Planeeringuala asub maavaravaru prognoos- toobriks 2008 leping Loo Spordihoone (varad, õuekohtadel on uute elamute rajamine võima- varul. Vastavalt maapõueseaduse § 64 lg 4 lepingud) üleandmiseks OÜ Jõelähtme Varahal- lik. Kuna valla arengukavas ega üldplaneeringus tuleb detailplaneering enne selle kehtestamist dusele. Jõelähtme valla Koipsi saare detailplaneeringu pole ette nähtud Koipsi saarele püsiasustust, kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga, kuna lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju siis on võimalik planeerida hooajalise kasu- omavalitsuse piires asub riigi omandisse kuuluv 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. strateegilise hindamise algatamine tusega hooneid (suvilaid). Kokku on saarele maavaravaru. planeeritud koos olemasolevate hoonetega 12 EELIS andmebaasi kohaselt (05.03.2008 sei- Art Kuum Jõelähtme Vallavolikogu 21.11.2005 otsusega elamut ning 26 abihoonet. suga) planeeringualal ja selle lähiümbruses ei Volikogu esimees nr 891 on algatatud Jõelähtme valla Koipsi saa- Jõelähtme valla üldplaneeringu keskkonnamõ- paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitse- re detailplaneeringu koostamine ning kinnitatud ju hindamise aruanne ei sisalda mitte mingi- alasid (v.a Rebala maastikukaitseala), hoiuala- lähteülesanne. Vastavalt ehitusmäärusele kehtib sugust hinnangut Koipsi saarele hoonestuse sid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupai- detailplaneeringu lähteülesanne 2 aastat. Käes- rajamisega (ehitusmaterjalide kohaletoomine, kasid või kaitstavate looduse üksikobjekte. O T S U S olev otsus kinnitab algatatud detailplaneeringu- ehitustööde ettevalmistamine, ehitamine ja hili- Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju le uuendatud lähteülesande. sem kasutamine) võimalike kaasnevate oluliste ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid Käesolev detailplaneering on Jõelähtme valla keskkonnamõjude ning nende vältimise või muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, Jõelähtme üldplaneeringut muutev. Planeering teeb ette- leevendamismeetmete kohta. kultuuripärandit ega vara. 29. juuli 2008 nr 376 paneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Nimetatud detailplaneeringu eesmärk on Aluseks võttes eeltoodu, kohaliku omava- Aluseks võttes eeltoodu, planeerimisseaduse olemasolevate kinnistute struktuuri korrasta- litsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, planee- §9, §10 lg 5 ja 6, Jõelähtme valla ehitusmääru- Jõelähtme valla astumine mittetulundusühingu mine, olemasolevast reformimata maast uute rimsiseaduse § 9 lg 2, § 10 lg 5 ja 6, § 9 lg se § 4 1, keskkonnamõju hindamise ja kesk- Harju Kalandusühing liikmeks kinnistute moodustamine, kinnistute ehitus- 2 p 8, keskkonnamõju hindamise ja keskkon- konnajuhtimissüsteemi seaduse § 31, § 32 lg 1, õiguse täpsustamine, Koipsi saare olemaole- najuhtimissüsteemi seaduse § 2 lg 2, § 31, § 33, § 35 lg 5, Jõelähtme valla üldplaneeringu Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse kor- va mitmekesise rannamaastiku säilitamiseks § 32 lg 1 ja 2, § 33 lg 4, § 35 lg 4 ja 5, § 45 ning Nadezda Tulina taotluse detailplaneeringu ralduse seaduse § 22 lg 1 p 25 ning põlluma- tingimuste seadmine, puhkekohtade, paatide lg 2, Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 p 5 algatamiseks koos lisadega, Jõelähtme Vallavo- jandusministri 24. aprilli 2008 määruse nr. 38, randumiskohtade ja matkaradade planeerimine. ja 6, Jõelähtme valla üldplaneeringu, Koipsi likogu millega on kinnitatud “Euroopa Kalandusfondi Sellega kaasnevalt seatakse hoonestamiseks saare detailplaneeringu eskiisi ning Harjumaa 2007-2013 rakenduskava” meetme 4.1 “Kalan- ning maakasutuseks vajalikud piirangud. Keskkonnateenistuse 26.06.2008 kirjas nr O T S U S T A B: duspiirkondade säästev areng” raames toetuse Koipsi saar kuulub Natura 2000 Kolga lahe 30-11-4/29750-2 esitatud seisukoha Jõelähtme andmise ja kasutamise tingimused ja kord” loodus- ja linnuala ning Kolga lahe maastiku- Vallavolikogu 1. Algatada erandkorras Jõelähtme valla Maa- ning Mittetulundusühingu Harju Kalandusühing kaitseala (Rammu sihtkaitsevöönd ja Koipsi rdu küla Koplimäe kinnistu detailplaneeringu põhikirja, Jõelähtme Vallavolikogu piiranguvöönd) koosseisu. Harju maakonna- OTSUSTAB: koostamine. Planeeritava ala suurus on 4,6 planeeringu teemaplaneeringuga “Asustust ja ha. Detailplaneeringu eesmärk on olemasoleva O T S U S T A B: maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 1. Kinnitada Jõelähtme valla Koipsi saare de- maatulundusmaa kinnistu sihtotstarbe muutmi- on saar haaratud väärtuslike maastike hulka. tailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale. se, jagamise, ehitusõiguse ulatuse ja hoones- 1. Osaleda mittetulundusühingus Harju Kalan- Vabariigi Valitsuse 5.08.2004 korralduse nr 2. Algatada keskkonnamõju strateegiline tustingimuse väljaselgitamine ning määramine. dusühing ja esitada ühingu juhatusele vastav 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura hindamine Jõelähtme valla Koipsi saare detail- Planeeringuga lahendatakse juurdepääs pla- avaldus. 2000 võrgustiku alade nimekiri“ linnualade planeeringule. neeritavale alale, tehnovõrkude varustus ning nimekirja punkti 14 kohaselt Harju maakonnas 3. Otsus on vormistatud kolmes võrdse jurii- määratakse keskkonnakaitselised abinõud. 2. Vallavalitsusel algatada Jõelähtme valla Kolga lahe linnuala on moodustatud linnudi- dilise jõuga originaaleksemplarina, millest üks 2. Kinnitada Jõelähtme valla Maardu küla Kop- territooriumil mittetulundusühingu Harju Kalan- rektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate antakse detailplaneeringu algatamise taotlejale, limäe kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne dusühing osakonna moodustamine kooskõlas rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, teine säilitatakse valla kantseleis ning kolmas vastavalt lisale. ühingu põhikirjaga. kelle elupaiku kaitstakse on alk (Alca torda), valla arengu- ja planeerimisosakonnas. 3. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart 4. Otsus jõustub teatavaks tegemisest. Maardu küla Koplimäe kinnistu maaüksuse 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), 5. Käesoleva otsusega on võimalik tutvuda detailplaneeringule. kühmnokk-luik (Cygnus olor), tõmmukajakas Jõelähtme Vallavalitsuse arengu- ja planeeri- 4. Korraldus on vormistatud kolmes võrdse ju- Art Kuum (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), misosakonnas (Jõelähtme küla, 74202 Jõeläht- riidilise jõuga originaaleksemplarina, millest üks Volikogu esimees jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel me vald) tööpäeviti tööajal või elektroonilise antakse detailplaneeringu algatamise taotlejale, (Mergus serrator), kormoran e karbas (Pha- dokumendiregistri vahendusel aadressil www. teine säilitatakse valla kantseleis ning kolmas lacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), joelahtme.ee. valla arengu- ja planeerimisosakonnas. KÕIGI MÄÄRUSTE JA OTSUSTE- hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna 5. Korraldus jõustub Planeerimisseaduse § 10 GA SAAB TUTVUDA JÕELÄHTME albifrons), randtiir (Sterna paradisaea), puna- Art Kuum lõike 6 kohase lepingu jõustumise hetkest. VALLAVALITSUSE KANTSELEIS, jalg-tilder (Tringa totanus). Sama korralduse Vallavolikogu esimees 6. Käesoleva korraldusega on võimalik tutvu- RAAMATUKOGUDES JA da Jõelähtme Vallavalitsuse arengu- ja planeeri- loodusalade nimekirja punkti 114 kohaselt Harju KODULEHEL: www.joelahtme.ee maakonnas Kolga lahe loodusala on moodusta- misosakonnas (Jõelähtme küla, 74202 Jõeläht- NR. 135 KUULUTUSED AUGUST 2008 15

Valla eakad sünnipäevalapsed Juuli lõpus (30.07.2008) kuu- 20 aastat ERSP moodustamisest lutas Jõelähtme Vallavalitsus Kogunemine 23. augusti pärastlõunal. juulis-augustis 2008.a. välja riigihanked Loo Keskkooli 24. augustil kell 11.00 kõnekoosolek kivikangru juures, mäles- rekonstrueerimiseks ja Loo tuskivi paigaldamine ja jumalateenistus kirikus. 94 11.07 EINART REMMEL Ruu küla lasteaed „Pääsupesa“ juurdee- 70 ööbimiskohta ja telkimisvõimalus ning kolm toidukorda, 250 93 16.07 REINALD MARTEN Neeme küla hituse rajamiseks. kr. 91 06.07 EVGENIE-ALEKSANDRA Loo alevik REMMET Ametlikud nimetused „Loo Informatsioon: ANNELI KIVISIV tel. 7734 201; [email protected] 91 29.07 AGNES JAKSEN Ruu küla Keskkooli rekonstrueerimine“ JÜRI KERNER tel. 5566 2965 (nr. 107616) ja „Loo lasteaed 89 26.07 OLGA TEPLOVA Loo alevik „Pääsupesa“ juurdeehitus“ (nr. 88 27.07 EDGAR KUUSK Kallavere küla 107617) Detailplaneeringu avalik arutelu 87 17.07 HELMI JAKSEN Ruu küla Pakkumuste esitamise tähta- Kaberneeme raamatukogus toimub Kaberneeme küla teedevõr- 87 25.07 ÕIE-OPHELIA AUSLA Loo alevik jaks mõlema hanke puhul on gu ja infrastruktuuri teemaplaneeringu teine avalik arutelu 85 08.07 ELZA ANTIPOVA Jägala küla 25. august 2008. 30.08.2008 kell 11.00. 84 10.07 PEETER NOOL Ülgase küla Loo Keskkooli rekonstrueeri- Töö koostamise eesmärgiks on: mise tööde eeldatavaks al- 84 24.07 HELGA RUMMO Uusküla küla küla teedevõrgu korrastamine ning juurdepääsude kavandamine gustähtajaks on 25. oktoober 84 29.07 ASTA LIIVAND Maardu küla kõigile maakasutustele; 2008 (sügisene koolivaheaeg) 83 04.07 VELDA AHMAN Manniva küla ja tööde lõpliku üleandmise kommunikatsioonidele koridoride planeerimine, veevarustuse ja 82 25.07 ELLEN SALUMETS Kallavere küla tähtajaks on 15. august 2009. kanalisatsiooni lahenduse leidmine; Töid teostatakse kokkuleppel küla arenguks vajalike maa-alade määramine. 81 01.07 MARIA MATVEJEVA Kostivere alevik kooli juhtkonnaga osaliselt ka Teemaplaneering on viimases menetlusstaadiumis ning pärast 81 11.07 LINDA PRITS Vandjala küla õppetöö ajal. Tööde tulemusena maavanema heakskiitu esitatakse planeering kehtestamisele. 81 25.07 HARALD TALVIK Vandjala küla rekonstrueeritakse olemasolev Avalik arutelu korraldatakse, et avalikkusel oleks võimalk esitada 80 05.07 LEO RIID Iru küla koolihoone täies mahus. omapoolseid ettepanekuid planeeringulahendusele 80 05.07 IRINA JÜRGENS Loo alevik Loo lasteaed „Pääsupesa“ 80 15.07 ENDEL SALUMETS Kallavere küla juurdeehituse tööde eeldata- OÜ Jõelähtme Varahaldus müüb vaks algustähtajaks on septem- Teade küladele 80 20.07 JEKATERINA FEDOTOVA Jägala küla kirjalikul enampakkumisel Loo ber 2008. Tööde lõpliku ülean- Seoses teede registri korrasta- 80 28.07 LUULE LAGREKÜL Ruu küla misega palume külavanemate abi alevikus Saha tee 10B asuva dmise tähtajaks on 31. märts teede andmebaasi koostamisel. Kui hoonestatud ärimaa kinnistu, 75 16.07 PEETER KASE Uusküla küla 2009. Tööde käigus rajatakse valda on laekunud külade kaupa reg. 12611302, pindalaga 1208 75 28.07 AINO KINK Loo alevik lasteaiale juurdeehitus koos teederegistri andmed, siis need m2. Enampakkumise alghind on 70 13.07 PILVI KASE Loo alevik täiendavate rühmaruumide, tuleb vaadata läbi koos külade es- 800 000 krooni. Enampakkumise indajatega, et täpsustada tegelikke 93 21.08 OLGA ROZHOK Jägala küla saali ja lasteaja personali töök- andmeid. tingimuste saamiseks pöörduda abinettidega. Lisainfo: Igor Sljussar e-posti aadressile [email protected] 89 15.08 SELMA NOGO Loo alevik kuni 23.augustini 2008. [email protected] 88 07.08 LEIDA SIRKAS Loo küla 87 12.08 LAINE NÕMMIK Vandjala küla 87 31.08 SALME TOMP Koogi küla Avaldame kaastunnet OÜ VISARI A ja O METALLITÖÖD 84 29.08 LINDA KARIN Loo alevik omastele Haljastus OÜ Metalluksed, 83 10.08 ELMERISE PAKKAS Aruaru küla Einar Sihver 23.09.1933 – 31.05.2008 klaasmetalluksed pakub 83 29.08 LINDA NÕMSALU Maardu küla Elikonida Künnap 26.06.1914 – 02.06.2008 Rõdupiirded, trellid haljastusteenust: Mihkel Meri 12.09.1945 – 15.06.2008 Metallaiad, -väravad murud, 82 03.08 VAIKE HELL Neeme küla Hiljar Kahu 30.11.1924 – 16.06.2008 Trepid, keerdtrepid puud, 82 08.08 NAIMA FEDULAJEVA Kostivere alevik Helga-Marie Marten 16.06.1921 – 21.06.2008 Saunaahjud, hekid, 82 29.08 ERNA RÜÜTEL Kostivere alevik Ivar Röömel 12.11.1958 – 17.06.2008 veeboilerid Guido Kärner 17.01.1932 – 29.06.2008 Suitsuahjud, aiad, 81 06.08 HUGO NIGOL Ihasalu küla grillid Villem Mitt 18.09.1931 – 15.07.2008 terrassid, 81 21.08 HEINO VAIN Rebala küla Sepatööd Johan Tomson 14.11.1923 – 20.07.2008 kivipaigaldus. Tel/fax: 6706917 81 21.08 NIINA HEINLA Loo alevik Tel. 56941701; GSM: 5014504 80 05.08 ALEKSANDER OLÕKAINEN Iru küla e-mail: [email protected] 56941670 www.visarimetall.ee 80 19.08 LIDIA ODRAKS Loo alevik Avaldame sügavat kaastunnet Vladimir www.ahaljastus.ee 80 31.08 ASTRID TUNKEVITSH Koila küla Arhipovile abikaasa surma puhul. Kolleegid Kallavere Vee- ja energiaühistust. 75 04.08 ELVI-ASTRID SEPP Loo alevik Viimased vabad A klassi rendipinnad 75 10.08 REIN VAHI Rebala küla Tiigi tn. 28 büroohoones 75 24.08 ÕIE VAHESALU Loo alevik Jüri Tehnopargis Rae vallas. 75 27.08 VIIVE UDU Loo alevik Jõelähtme Vallavalitsus avaldab sügavat kaastun- 40 m2 ja 50 m2 ning net Ain Mutlile ISA surma puhul 188 m2 läbi kahe korruse. 70 08.08 LIINA ERNESAKS Jõelähtme küla 70 16.08 LAINE KÄSPER Loo alevik 70 17.08 MAIE LEPPIK Jägala küla 70 31.08 HELMI KARD Kostivere alevik Mälestust sa hella väärid, väärid austust, sõnu häid, mälestuste kauneid jälgi sinust hinge meile jäi. Väljaandja: Armsat abikaaasat ja isa Jõelähtme Vallavolikogu ja Vallavalitsus Verner Haabi Avalike suhete peaspetsialist 04. IV.1931.-25.VIII .1998 +373 50 512 92 Merike Metstak 52 788 70 ja 6054866; mälestavad 10. surma-aastapäeval [email protected] Helgi ja pojad peredega. Eero Hammer [email protected] 16 NR. 135 AUGUST 2008 REKLAAM

Kaili Tamm Ville Värk 56 268 258 51 32 422 66 84 700 [email protected] www.1partner.ee

Ruum&Kodu Oü Kinnisvara vahendus Eestis ja Hispaanias Puhastusteenus kodudes ja kontorites Ehitusteenus WWW.ruumjakodu.ee 511 9335 Tiina Belova 513 2043 Priidu Rõõmus

FFekaaliekaali vveduedu tööpäeviti, telefon 56 256 258 Oü Fekalist

Raamatupidamisteenus meilt, OÜ Abakus Raamatupidamine. Uuri lisaks: WWW.abakusrmp.ee, Patrick Motors [email protected], Peagi avatavasse aia-ja metsatehnika ning tel 5083321 vabaaja tehnika müügi, remondi, hooldusega tegelevasse kauplusesse otsime müüjat/klien- diteenindajat ja hooldemehaanikut. Eelnevad töökogemused antud valdkondades tulevad Otsin kooli lõpetamis diplomitööks suuresti kasuks. Asukoht: Jõelähtme krunti kuni 2000 m2, millele teen Tööle asumise aeg: august 2008 haljastusprojekti. Vajalik geodeetiline Pakutav palk: palk koosneb põhipalgast ja alusplaan. Hind kokkuleppel. igakuisest lisatasust vastavalt tulemustele Kontaktisik: Ragnar Sarapuu tegevjuht/juhataja Tel. 5140524. Lisainfo: 5066781

Meil on hea meel teatada, et on avatud uus ülevaatuspunkt aadressil Taevavärava tee 9A Rae vald DAF`i Veoautokeskusega ühes hoones. Teostame teeliikluses osalevate sõidukitele igat liiki ülevaatuseid. Oleme avatud kõikidel tööpäevadel kella 8.00-19.00 Ääre- ja tänavakivide müük Ohutut ja probleemideta liiklemist soovivad Alpter Grup`i OÜ ülevaatuspunkti töötajad. ja paigaldus Liiv- ja killustikalused Paekividest teede ja platside Kalevi tee ONNINEN rajamine Taevavärava tee Munakivide paigaldus KALEV Kõnniteekividest teede ja Põrguvälja tee PIPELIFE ALPTER platside rajamine GRUPP Põrguvälja tee Haljastus TEHNOÜLEVAATUS Tartu mnt. Peterburi mnt.

Telefon 58118322 Jüri [email protected] Koduleht www.tuurmaa.ee www.alpter.ee [email protected] Telefon 606 4230, GSM 5624 6136