Foto: Nõmmelõoke, M. Kose M. Nõmmelõoke, Foto: Foto: Veised madalmurusel rannaniidul Võistes, M. Kose M. Võistes, rannaniidul madalmurusel Veised Foto: Foto: Luitemännik, M. Kose M. Luitemännik, Foto:

looduskaitseala eelmainitud lehtpuudele ka tamme esinemine. esinemine. tamme ka lehtpuudele eelmainitud

esinevad tulvavee mõjualal lammimetsad. Nende eripäraks on lisaks lisaks on eripäraks Nende lammimetsad. mõjualal tulvavee esinevad

LUITEMAA

kuukressi kasvukoht. Samas kasvab ka karulauk. Ura jõe lammil lammil jõe Ura karulauk. ka kasvab Samas kasvukoht. kuukressi

on aga ainus väljaspool Põhja-Eesti paekallast teadaolev mets- teadaolev paekallast Põhja-Eesti väljaspool ainus aga on

nagu näiteks pärn, künnapuu, vaher ja saar. Lopsakas alusmetsas alusmetsas Lopsakas saar. ja vaher künnapuu, pärn, näiteks nagu

salumetsad, mille puurindes kasvab ohtralt laialehiseid puuliike puuliike laialehiseid ohtralt kasvab puurindes mille salumetsad,

Soometsa küla vahelisel alal esinevad aga märjad viljakal pinnasel pinnasel viljakal märjad aga esinevad alal vahelisel küla metsseale. ja põdrale metskitsele,

Mõõduka niiskusega paikades kasvavad laanemetsad. Luidete ja ja Luidete laanemetsad. kasvavad paikades niiskusega Mõõduka varjepaikadeks ja sigimis- on Rabasaared teder. ja soorkurg gija,

Soodes pesitsevad põldrüüt, mudatilder, väikekoovitaja, hallõ- väikekoovitaja, mudatilder, põldrüüt, pesitsevad Soodes sooservades kohtab rabamännikuid, sookaasikuid ja lodumetsi. lodumetsi. ja sookaasikuid rabamännikuid, kohtab sooservades

mis on sageli seotud märgade kasvukohtadega. Madalamates Madalamates kasvukohtadega. märgade seotud sageli on mis kiirenenud lageraba kinnikasvamine puudega. kinnikasvamine lageraba kiirenenud

seala kirde- ja idaosas. Seal esineb mitut tüüpi leht- ja segametsi, segametsi, ja leht- tüüpi mitut esineb Seal idaosas. ja kirde- seala ja kinni kasvanud mitmed raba keskosa suured järved, samuti on on samuti järved, suured keskosa raba mitmed kasvanud kinni ja

Foto: Mudatilder, M. Kose M. Mudatilder, Foto:

Lisaks luidete männikutele leidub ulatuslikumaid metsaalasid kait- metsaalasid ulatuslikumaid leidub männikutele luidete Lisaks lest koheselt keskkonnainspektsiooni tel 1313. tel keskkonnainspektsiooni koheselt lest Eri aegadel tehtud kuivendustööde mõjul on tühjaks jooksnud jooksnud tühjaks on mõjul kuivendustööde tehtud aegadel Eri

METSAD Nähes looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sel- teavita kahjustamist, külastusobjektide või looduse Nähes rinnak peaaegu märkamatu. märkamatu. peaaegu rinnak

kahelehist käokeelt, kahkjaspunast sõrmkäppa ja emaputke. ja sõrmkäppa kahkjaspunast käokeelt, kahelehist 1,6-1,9 mm. Raba paiknemise tõttu luidetevahelises nõos on raba- on nõos luidetevahelises tõttu paiknemise Raba mm. 1,6-1,9

veel ahtalehist ängelheina, balti sõrmkäppa, kuradi-sõrmkäppa, kuradi-sõrmkäppa, sõrmkäppa, balti ängelheina, ahtalehist veel Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jälgi loodusesse tegutseda Püüa registreeritud Eesti oludes rekordiline aastane turbakihi juurdekasv juurdekasv turbakihi aastane rekordiline oludes Eesti registreeritud

●

niidu-kuremõõga kasvualasid. Kaitsealustest liikidest leidub leidub liikidest Kaitsealustest kasvualasid. niidu-kuremõõga metsa sihtkaitsevööndis jõel 01.07–31.03. jõel Rannametsa sihtkaitsevööndis metsa põhjaosas raba on tõttu eripära veereziimi just Ilmselt Baltimaades.

kasvamas üle 250 liigi taimi. Siin on üks Euroopa suuremaid suuremaid Euroopa üks on Siin taimi. liigi 250 üle kasvamas Kaitseala vetel on lubatud kalapüük, välja arvatud Ranna- arvatud välja kalapüük, lubatud on vetel Kaitseala näitega rabatüübi vähetoitelise servaaldel ainsa tegemist on on

●

Looduses liikudes hoia koer rihma otsas. rihma koer hoia liikudes Looduses jõeluhtade taimestikule. Luitemaa rannaniitudel on leitud leitud on rannaniitudel Luitemaa taimestikule. jõeluhtade jalaliigid, vaevakask, pajud ja isegi kuused. Veestiku eripära tõttu tõttu eripära Veestiku kuused. isegi ja pajud vaevakask, jalaliigid,

●

sakam kui Lääne-Eesti rannaniitudel, sarnanedes osaliselt osaliselt sarnanedes rannaniitudel, Lääne-Eesti kui sakam alusel. ubaleht ja mitmed madalsoodele iseloomulikud tarna- ning sõna- ning tarna- iseloomulikud madalsoodele mitmed ja ubaleht

kohas. Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkke- ka keelatud, tegemine lõkke on ajal Tuleohtlikul kohas. mürkputk, hundinui, taimed: viitavad rikkusele toitainete kasvavad Lubjavaese ja märja pinnase tõttu on siinne taimestik lop- taimestik siinne on tõttu pinnase märja ja Lubjavaese

ettevalmistatud ja tähistatud tähistatud ja ettevalmistatud ainult võid teha lõket ja Telkida älvestes ja järvedes keskosa raba ka viitavad Sellele tingimused. e juttselg-kärnkonnale. e

●

ka rannaniitude kõige iseloomulikumale kahepaiksele – kõrele kõrele – kahepaiksele iseloomulikumale kõige rannaniitude ka nõusolekul. tades pigem madalsoodele omased vee toitelisuse- ja happelisuse happelisuse ja toitelisuse- vee omased madalsoodele pigem tades

Madalmurune taimkate ja madalaveelised lombid on olulised olulised on lombid madalaveelised ja taimkate Madalmurune mootoriga ujuvvahendiga sõitmine lubatud kaitseala valitseja valitseja kaitseala lubatud sõitmine ujuvvahendiga mootoriga javesi avaneb allikatena laugastes ja järvedes raba keskosas, teki- keskosas, raba järvedes ja laugastes allikatena avaneb javesi

15000 valgepõsk-laglet ja kuni 3000 suur-laukhane ja rabahane. rabahane. ja suur-laukhane 3000 kuni ja valgepõsk-laglet 15000 Kaitseala vetel võid sõita mootorita ujuvvahendiga. Merel on on Merel ujuvvahendiga. mootorita sõita võid vetel Kaitseala põh- surveline laskuv luitenõlvadelt kõrgetelt veereziim: iseäralik

●

kas, mustsaba-vigle, punajalg-tilder. Läbirändel peatub siin kuni kuni siin peatub Läbirändel punajalg-tilder. mustsaba-vigle, kas, Tolkuse raba teeb väga eriliseks ümbritsevate pinnavormide tõttu tõttu pinnavormide ümbritsevate eriliseks väga teeb raba Tolkuse ettenähtud radadel. ettenähtud

kadumise tõttu muutunud haruldaseks, näiteks niidurisla, tut- niidurisla, näiteks haruldaseks, muutunud tõttu kadumise 5 meetrini. meetrini. 5 ja pargi ainult parklas. Jalgrattaga võid sõita teedel ja selleks selleks ja teedel sõita võid Jalgrattaga parklas. ainult pargi ja

paigad mitmetele linnuliikidele, kes on sobivate elupaikade elupaikade sobivate on kes linnuliikidele, mitmetele paigad Mootorsõidukiga võid liigelda ainult selleks ettenähtud teel teel ettenähtud selleks ainult liigelda võid Mootorsõidukiga ligi osas vanimas raba ulatub tüsedus Turbakihi soostus. lõpuks

●

Madalmurused lagedad rannaniidud on väga olulised elu- olulised väga on rannaniidud lagedad Madalmurused liikumiseks vajad omaniku luba. omaniku vajad liikumiseks ning laguuniks ehk rannikujärveks muutus mis merelaht, vahel

rabaks. Raba kohal oli Antsülusjärve ja Litoriinamere luitevallide luitevallide Litoriinamere ja Antsülusjärve oli kohal Raba rabaks. olles suurim massiiv Pärnumaal ja üks suuremaid Eestis. suuremaid üks ja Pärnumaal massiiv suurim olles tekita kahju maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal eramaal Tarastatud/tähistatud maavaldajale. kahju tekita

hooldatud. Hooldatavate niitude pindala on praegu üle 600 ha, ha, 600 üle praegu on pindala niitude Hooldatavate hooldatud. Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei sa sa ei kui loojanguni, päikesetõusust viibida võid Eramaal Maasika ka kutsutud on lõunapoolset millest osaks, kaheks raba tab

●

vanuseks on hinnatud 8000 aastat. Timmkanal jao- Timmkanal aastat. 8000 hinnatud on vanuseks raba Tolkuse vusvaheliste projektide abil rannaniite hoogsalt taastatud ja ja taastatud hoogsalt rannaniite abil projektide vusvaheliste Mõtuse ja Vanamänniku sihtkaitsevööndis 01.02–15.07. sihtkaitsevööndis Vanamänniku ja Mõtuse

pillirooga. Peale kaitseala loomist on riiklike toetuste ja rah- ja toetuste riiklike on loomist kaitseala Peale pillirooga. dudel ja saartel ajavahemikul 01.04–15.07, Ilvese, Kükametsa, Kükametsa, Ilvese, 01.04–15.07, ajavahemikul saartel ja dudel soostumisel. nõo paikneva

vähenes ning lõpuks lakkas, mistõttu suur osa alast kattus kattus alast osa suur mistõttu lakkas, lõpuks ning vähenes piirangutega Pikla ja sihtkaitsevööndis olevatel lai- olevatel sihtkaitsevööndis Pulgoja ja Pikla piirangutega moreenil ja liival kujunenud on ha) (1600 raba Maarjapeaksi ehk

seeni ja muid metsaande, välja arvatud hooajaliste liikumis- hooajaliste arvatud välja metsaande, muid ja seeni kinud rannavallide vahelise merelaguuni soostumisel. Soometsa Soometsa soostumisel. merelaguuni vahelise rannavallide kinud nud ligi 1000 ha. Viimastel aastakümnetel karjatamine niitudel niitudel karjatamine aastakümnetel Viimastel ha. 1000 ligi nud

Sa võid viibida ja liikuda kogu kaitsealal ning korjata marju, marju, korjata ning kaitsealal kogu liikuda ja viibida võid Sa tek- on ha) (5500 raba Tolkuse raba. kaks asub piirides Luitemaa looliselt on siinkandis madalmurused rannakarjamaad hõlma- rannakarjamaad madalmurused siinkandis on looliselt

●

KÜLASTAJA MEELESPEA KÜLASTAJA SOOD

Kaitseala üheks suurimaks väärtuseks on rannaniidud. Aja- rannaniidud. on väärtuseks suurimaks üheks Kaitseala Foto: Valgepõsk-lagled, M. Kose Kose M. Valgepõsk-lagled, Foto:

sõtkas, väikekoskel, vöötsaba-vigle, mudatilder, merikotkas jt. merikotkas mudatilder, vöötsaba-vigle, väikekoskel, sõtkas,

Foto: Taimestunud kivirand Võistesaare piirkonnas, M. Kose M. piirkonnas, Võistesaare kivirand Taimestunud Foto:

olulisemad liigid on väike- ja laululuik, viu- ja sinikael-part, sinikael-part, ja viu- laululuik, ja väike- on liigid olulisemad

pesitseb jäälind. jäälind. pesitseb ja Arvukamad veelindudele. rohketele peatumiskohaks ja mis-

meriforelli ja jõesilmu kudemiskohana ning kalda liivamüürides liivamüürides kalda ning kudemiskohana jõesilmu ja meriforelli toitu- soodsaks väga on rannikumeri liigestatud ja Madal

helike taga olevat maad ja parvetada metsa. Timmkanal on tuntud tuntud on Timmkanal metsa. parvetada ja maad olevat taga helike pilliroo, kaisla, tarna ja meri-mugulkõrkja kogumeid. meri-mugulkõrkja ja tarna kaisla, pilliroo,

demeeste mõisa rentnik Thimm 1856.aastal, et kuivendada luitea- kuivendada et 1856.aastal, Thimm rentnik mõisa demeeste aladel suurtel paiguti esineb Rannikuvööndis alad. kivikülvidega

kega. Madalveega paljanduvad ulatuslikud liivased ja mudased mudased ja liivased ulatuslikud paljanduvad Madalveega kega. keskdevoni liivakivi ladestut. Selle kanali kaevamist alustas Hää- alustas kaevamist kanali Selle ladestut. liivakivi keskdevoni

kohad vahelduvad rannajoonega rööbiti kulgevate liivaseljandi- kulgevate rööbiti rannajoonega vahelduvad kohad kul kahe maantee vahel saab vaadelda luiteliivade all paljanduvat paljanduvat all luiteliivade vaadelda saab vahel maantee kahe kul

kaldajärsa- Timmkanali kaevatud Käsitsi merre. alalt luidetetaguselt sügavamad veidi madal, väga meri on tõttu kuhjumise aktiivse

väiksemaid lahtesid, lõukaid, neemikuid ja laide. Meresetete Meresetete laide. ja neemikuid lõukaid, lahtesid, väiksemaid Luiteahelikke katkestavad mitmed jõed ja ojad, mis juhivad vee vee juhivad mis ojad, ja jõed mitmed katkestavad Luiteahelikke

Rannametsa luitevallist sageli kuuse-männi segametsad. kuuse-männi sageli luitevallist Rannametsa palju leidub liigendatud, väga rannajoon on piires Kaitseala

RANNIK RANNIK kohatüübina vastuvõetav ka kuusele. Seepärast levivad siin erinevalt erinevalt siin levivad Seepärast kuusele. ka vastuvõetav kohatüübina

Luitemaa kasvu- on luitevöö kitsam ja Madalam rannajoont. tagust aasta 9500

niidu-kuremõõga asurkond on ilmselt suurim kogu Euroopas. kogu suurim ilmselt on asurkond niidu-kuremõõga märgib Antsülusjärve ca ca Antsülusjärve märgib luitestik, Soometsa

looduskaitseala Maismaapoolne,

Taimi on leitud kaitsealal üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava kasvava rannaniidul neist liigi, 500 üle kaitsealal leitud on Taimi haruldaseks muutunud kivisisalikule ja nõmmelõokesele. nõmmelõokesele. ja kivisisalikule muutunud haruldaseks

Siin on kohatud 263 linnuliiki, neist 130 liiki on haudelinnud. haudelinnud. on liiki 130 neist linnuliiki, 263 kohatud on Siin Luitestikus esineb ka taimestumata liivalaike, mis on elupaigaks elupaigaks on mis liivalaike, taimestumata ka esineb Luitestikus

Foto: Allikatoiteline järv Tolkuse raba keskosas, M. Kose M. keskosas, raba Tolkuse järv Allikatoiteline Foto:

omistatud rahvusvahelise tähtsusega Ramsar märgala staatus. staatus. märgala Ramsar tähtsusega rahvusvahelise omistatud vad pilku heledad põdrasamblikupuhmad. heledad pilku vad Foto: Matkarajal, M. Kose M. Matkarajal, Foto:

see üks rahvusvahelise tähtsusega linnualadest ning sellele on on sellele ning linnualadest tähtsusega rahvusvahelise üks see neb sagedamini palusammalt ja laanikut, liivastes kohtades püüa- kohtades liivastes laanikut, ja palusammalt sagedamini neb

alade võrgustikku Natura 2000 linnu- ja loodusalana, samuti on on samuti loodusalana, ja linnu- 2000 Natura võrgustikku alade kukemari, leidub ka looduskaitsealust vareskolda. Sammaldest esi- Sammaldest vareskolda. looduskaitsealust ka leidub kukemari,

ühendamisel. Luitemaa kuulub üle-euroopalisse kaitstavate kaitstavate üle-euroopalisse kuulub Luitemaa ühendamisel. Tavalisemad taimed on kanarbik, mustikas, pohl, palu-härghein, palu-härghein, pohl, mustikas, kanarbik, on taimed Tavalisemad

duse üksikobjekti ning muude kõrge loodusväärtusega alade alade loodusväärtusega kõrge muude ning üksikobjekti duse suurim hallhaigrute koloonia. hallhaigrute suurim

2000. aastal mitme endise väiksema maastikukaitseala ja loo- ja maastikukaitseala väiksema endise mitme aastal 2000. sügisrände uuringuid. sügisrände on metsise ja öösorri elupaigad. Võiste lähedal on männikus Eesti Eesti männikus on lähedal Võiste elupaigad. öösorri ja metsise on

rik, musträhn, õõnetuvi ja kassikakk. Rabaga piirnevad männikud männikud piirnevad Rabaga kassikakk. ja õõnetuvi musträhn, rik, asutati Kaitseala piirkonnas. ilmekamas kõige loodusmaastike ja goja rannaniidu servas asuvas püsiroostikus viiakse läbi lindude lindude läbi viiakse püsiroostikus asuvas servas rannaniidu goja

palumännik. Iseloomulikeks lindudeks on ronk, merikotkas, lõopist- merikotkas, ronk, on lindudeks Iseloomulikeks palumännik. ranniku- Edela-Eesti asub ha) 220 (11 looduskaitseala Luitemaa massiivis. Tornist avaneb hea vaade merele ja rannaniidule.Pul- ja merele vaade hea avaneb Tornist massiivis.

LUITEMAA LOODUSKAITSEALA LUITEMAA

asub Häädemeeste rannaniidu- Häädemeeste asub linnutorn rannaniidu Pulgoja KAITSEALA VALITSEJA vanuses erinevas kasvab Luidetel järsem. enamasti on maapoolne

Keskkonnaamet hüüpi ja roo-loorkulli. ja hüüpi

Pärnu-Viljandi regioon laugjaks, muutunud mõjul tuulte on nõlv merepoolne Nende likke.

näiteks mustsaba-vigle ja punajalg-tilder. Püsiroostikus võib kohata kohata võib Püsiroostikus punajalg-tilder. ja mustsaba-vigle näiteks

Roheline 64, 80010 Pärnu ahe- kujuga keeruka vallidena mitmete moodustavad Luited

Häädemeestelt põhja suunas, M. Kose M. suunas, põhja Häädemeestelt tena levinud erinevad rannaniitudele iseloomulikud kurvitsalised, kurvitsalised, iseloomulikud rannaniitudele erinevad levinud tena

tel 447 7388 meremaastikele. ja metsa- soo-, ümbruse vaade kaunis avaneb

Foto: Vaade Luitemaa rannikule rannikule Luitemaa Vaade Foto:

dil on siin võimalik kohata erinevaid veelinde, lisaks on pesitseja- on lisaks veelinde, erinevaid kohata võimalik siin on dil [email protected] vaatetornist püstitatud Tornimäele luited. kõrgemaid Eesti ühtlasi

www.keskkonnaamet.ee kompleksis, millest on kujunenud väärtuslik linnuala. Rändeperioo- linnuala. väärtuslik kujunenud on millest kompleksis, juures. Siinsed Tõotusemägi ja Tornimägi ehk Sõjamägi (34 m) on on m) (34 Sõjamägi ehk Tornimägi ja Tõotusemägi Siinsed juures.

asuvad endiste Pikla kalatiikide kalatiikide Pikla endiste asuvad linnuvaatlustornid neeme Pikla

KAITSEALA KÜLASTUSE KORRALDAJA küla Rannametsa kõrguse suurima saavutavad luited valitud boliks

kivisisalikku, mudatildrit, punaselg-õgijat, sookurge, sookiuru. sookurge, punaselg-õgijat, mudatildrit, kivisisalikku, RMK loodushoiuosakond loodussüm- Pärnumaa luidetevööst. ääristavast randa lahe Pärnu

Edela-Eesti piirkond

kui ka erinevat värvi turbasamblaid. Vedamise korral võib kohata kohata võib korral Vedamise turbasamblaid. värvi erinevat ka kui

tel 505 8242 kogu ribana katkematu peaaegu osa üks on rannajoont, tagust

Rabas liikudes võib näha nii huulheina, nokkheina, tupp-villpead tupp-villpead nokkheina, huulheina, nii näha võib liikudes Rabas , mis tähistab Litoriinamere 5000 aasta aasta 5000 Litoriinamere tähistab mis , [email protected] luitestik Rannametsa

Trükise väljaandmist toetas: kinnikasvanud merelaguun, mida praegu tunneme Tolkuse rabana. Tolkuse tunneme praegu mida merelaguun, kinnikasvanud

www.rmk.ee merele. ja rabale Tolkuse vaade maaliline avaneb Siit merepinnast.

SA Keskkonnainvesteeringute

tipus on vaatleja enam kui 50 meetri kõrgusel kõrgusel meetri 50 kui enam vaatleja on tipus vaatetorni rajatud

Keskus Litoriinamere-aegne jääb vahele Luitestike juures. Häädemeeste

©Teksti koostajad: Marika Kose,

ja maismaapoolseks Soometsa luitestikuks. Need ühinevad taas taas ühinevad Need luitestikuks. Soometsa maismaapoolseks ja

Mati Kose harjale Tornimäe luite, kõrgeima Eesti jääva äärde Raja laudteed.

vanuseliseks luitestikuks: merepoolseks Rannametsa luitestikuks luitestikuks Rannametsa merepoolseks luitestikuks: vanuseliseks

Esikaane foto: mööda ulatuses kogu peaaegu kulgeb Õpperada raba. Tolkuse ja niku

Edela-Eesti rannaluited hargnevad juures kaheks eri- kaheks juures Tahkuranna hargnevad rannaluited Edela-Eesti Rannametsa-Tolkuse loodusõpperada Rannametsa-Tolkuse Niidu-kuremõõk, M. Kose luitemän- läbi kulgeb km) (2,2

LUITED Küljendus: Akriibia OÜ MATKAJALE Trükk: Aktaprint AS

©Keskkonnaamet 2012 E

§ Pärnu Metsaküla

Lepaküla ®P r U a jõgi ü Tahkuranna üüüüüüü Ilvese

LIIVI LAHT

Kiviniidu U ra j Ilvese skv skv õg 1.02 -15.07 i

Leina Tahkuranna oja

Langu pkr

Mõtuse skv 1.02 -15.07

Võiste LUITEMAA LKA

Tahkuranna oja

Soometsa Kükametsa skv

1.02 -15.07 Langu pkr Langu Luidete skv Maarjapeakse raba (Soometsa raba)

Pikla skv

Piirumi LUITEMAA LKA

Piirumi skv Vana- männiku skv

1.02-15.07 Tolkuse oja (Mustjõgi)

TOLKUSE Tolkuse oja (Mustjõgi)LKA

Tolkuse raba

) i g õ Luidete skv j Võidu t s u

M (

a j o

e s u k LUITEMAA LKA l Maasikaraba skv o T

Timmkanal (Uusjõgi)

®P ®P Timmkanali Rannametsa jõgi paljand

Rannametsa ®P Ranna- metsa skv Sooküla

Arakaoja Sooküla skv Rannametsa jõgi

Maasika raba

Pulgoja LAIK- ® Parkla / Parking SAARE P Laiksaare Pulgoja skv Infotahvel / Information board

LKA oja Sassi järv Lõkkekoht / Camp fire site

Puhkekoht / Resting place LaiksaareMuuseum järv / Museum

Papisilla Sadam / Harbour Loodususlik vaatamisväärsus / Nature sight Vaatetorn / Observation tower

Kirik / Church Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada/ rändrahn Rannametsa-Tolkuse nature study trail ®P e. Siigla Suurkivi ®P 1.02-15.07 Liikumispiirang / Restriction of movement

Häädemeeste A Nepste ®P r a Kaitsealapiir / k a Protected area boundary

o j a Sihtkaitsevöönd / ®P Conservation zone

Arumetsa Kõvakattega tee / Surfaced road paisjärv Kruuskattega tee / Gravel road Nepste oja Arumetsa Pinnastee / Unpaved road H ä väike rändrahn ä Arumetsa Arumetsa oja Rada / Path d

e m Arumetsa oja e 1:38 000 e

s Riia 1 cm kaardil = 380 m looduses te NIGULA jõ gi LKA ©Geodata 2012 E