Adavere Aleviku Soojusmajanduse Arengukava 2016-2026

Adavere aleviku soojusmajanduse arengukava 2016-2026

Koostaja Aadu Vares, tehnilise osa kinnitas Aare Vabamägi 2016

Sisukord Kokkuvõte ...... 3 1. Piirkonna üldiseloomustus...... 6 1.1. Väljavõtteid Põltsamaa valla üldplaneeringust (kehtestatud 1998. aastal): ...... 6 1.2. Väljavõtteid Põltsamaa valla kodulehelt ...... 8 1.3. Väljavõtteid Põltsamaa valla arengukavast aastani 2035 ...... 8 2. Kaugküttesüsteemi tehniline seisund ja iseloomulikud näitajad ...... 11 2.1. Katlamajad...... 11 2.2. Kaugküttevõrk ...... 16 2.3. Tarbijad ...... 19 Tarbijate soojusseadmed ...... 19 Tarbimise ajalugu ja korrigeerimine normaalaastale ...... 20 Soojuse tarbimise prognoos: ...... 21 2.4. Soojuse hind, tarbijate maksevõime ...... 24 2.5. Soojusvarustuse arengu võimalused ja tehniline teostatavus ...... 26 3. Pakutavate lahenduste tasuvus ...... 30 Järeldused ...... 31 4. Tundlikkuse analüüs ...... 33 Soojuse hinna tundlikkus kütuste hindade muutusele ...... 33 Soojuse hinna tundlikkus kohaliku kütuse osatähtsusest soojuse tootmisel ...... 34 Soojuse hinna tundlikkus soojuse müügimahu muutustele ...... 35 Soojuse hinna tundlikkus investeeringute suurusest ...... 35 5. Ettepanekud ja tegevuskava ...... 36 Lisad ...... 37 Lisa 1. Kaugküttevõrgu plaan ...... 37 Lisa 2. Kaugküttevõrgu skeem ...... 38

Kokkuvõte

Adavere alevikus on korterelamute ja avalike objektide kütteks kaugkütet kasutatud juba alates 1979, aastast. Katlamaja rajati sovhoosi töökoja ja kuivati juurde ja sealtsamast köeti ka kooli, lasteaeda ja korterelamuid. Pärast iseseisvumist on tekkinud selline olukord, et katlamaja varustab soojusega vaid Adavere aleviku korterelamuid ja sotsiaalobjekte. 1995. a. paigaldati ühele katlale eelkolle hakkpuidu põletamiseks. 1997.a asendati soojusmagistraal, mis toimetab soojuse katlamajast koolini ja elamuteni, tänapäevase eelisoleeritud torustikuga.

Adavere kaugküttesüsteemi põhiliseks eripäraks võibki pidada kaugust katlamaja ja kaugemate tarbijate vahel. Samal ajal just soojusmagistraal mis algab katlamajast on uuendatud. Kaugküttekatlamaja asub Tallinn – Tartu maanteest idas endise sovhoosi tootmisalal, suur osa tarbijaist, st korterelamud aga Tallinn – Tartu maanteest läänes. Tarbijatest katlamajaga samal pool maanteed on vaid kool-lasteaed, mis on suurim soojustarbija moodustades kogu tarbimisest üle veerandi. Korterelamud on suures osas uuendamata, nende renoveerimine võimaldaks tunduvat energiasäästu. Tänase seisuga on tarbib soojust 10 korterelamut, kellest kolmel on otsaseinad soojustatud. Sel aastal on võrguga liitumas korterelamu Kesk tn 3, mis teostas 2016 aasta suvel elamu täieliku soojustamise. Tarbijate soojusseadmed on üldiselt 1995. aastal renoveeritud lihtsad segamistüüpi soojussõlmed, vaid mõnes soojussõlmes on kaasaegne soojusvahetitega automaatselt reguleerimisega soojussõlm. Elamul Kase tn 2, kus on automaatne soojussõlm. Selle elamu eritarbimine on Adavere omadest väikseim. Elamutes tuleks paigaldada soojussõlmede automaatika temperatuuri reguleerimiseks, et vältida ülekütmist ja tagada võrku tagastuva temperatuuri langemine. Koolimaja on heas korras ja tema soojustarbimise muutust pole ette näha. Käesolevas arengukavas analüüsiti võimalust ehitada uus katlamaja põhitarbijatele lähemale, et osa võrgust tööst välja jätta ja seega vähendada soojuskadu torustikus, kuid selle rajamise suurte kulutuste tõttu (uus hoone, kütuseladu, kõik kommunikatsioonide ühendused, juurdepääsutee, hakkekatel, õlikatel, õlimahuti, ühendustorustik kaugküttevõrguga jne) ei osutunud see variant otstarbekaks. Katlamaja uue asukoha vastu räägib ka asjaolu et just nn peamagistraal ehk torustik katlamajast kuni Aia tn esimeste tarbijateni on uuendatud, kuid just elamute vahel on veel vanaaegse tehnoloogiaga betoonkündes torustik. Teise aspektina käsitleti kaugkütte katlamaja ja -võrgu olukorda. Katlamaja puhul vaadeldi seadmete võimalikku amortiseerumist ja liiga suurt võimsust. Lähemas tulevikus muutub möödapääsmatuks tootmisseadmete uuendamine, et tagada varustuskindlus ja võimalikult kõrge efektiivsus. Praegu suudetakse hakkekatlaga toota ainult ca 60% kogu soojusest kasuteguriga umbes 80%, mis on tingitud eelkõige puiduhaket põletava eelkolde vanusest. Lähiajal võib selle tehniline olukord veelgi halveneda. Ei ole välistatud et tehakse ettekirjutus eelkolde kasutuse lõpetamiseks. Vaatamata sellele, et suhteline soojuskadu (22%) näib olevat üle Eesti keskmise, on kaugküttevõrgu olukord üldiselt rahuldav, sest alates 2012.a on soojuskadu langenud 700 MWh-lt 550 MWh-le. Kuigi elamutevahelise torustiku vanus on 30-40 aastat, on

39%torustikust kaasaegne. Torustiku erikadu pikkuse ja välispindala kohta ei ole kõrged, seega võib järeldada, et isolatsioon on normaalses korras ja pigem on keskmisest suurem suhtelise kao näitaja tingitud sellest, et torustik on keskmisest pikem. Analüüsi tulemusena võib teha järgmised põhilised järeldused: 1. Äärmiselt oluline on säilitada odavama kodumaise kütuse kasutamise võimekus, et kogu soojust ei peaks hakkama tootma kallist põlevkiviõlist; 2. Ei ole ratsionaalne ehitada täiesti uut katlamaja koos kõigi vajalike kommunikatsioonidega täiesti uude asukohta, sest sellega kaasneb võrreldes olemasolevas katlamajas hakkekatlamaja uuendamisega liiga palju kulusid: 3. Hakkekatla uuendamine senises kohas võimaldab ära kasutada senist hoonet, kütusehoidlat, õlikatelt ja -mahuteid ning muid seadmeid ja kommunikatsioone). 4. Torustike täiemahuline uuendamine tõstab soojuse hinda palju, seega on mõistlik kaugküttevõrku uuendada järk-järgult alustades kõige probleemsematest lõikudest. 5. Kõigi investeeringute tegemisel kasutada investeeringutoetusi.

Toome siinkohal kõige paremaid tulemusi andnud arenguvariantide (allpool analüüsitud variandid 5 ja 7) andmed tabelina Tabel 1. Kaugkütte põhinäitajad enne ja pärast uuendamisi

Uus hakkekatel olemasolevasse Uus hakkekatel katlamajja ja olemasolevasse Ühik soojusvõrgu katlamajja osaline uuendamine olev olukord Variant 5 Variant 7 Tarbimine 1950 1950 1950 MWh/a Võrgu soojuskadu 550 550 450 MWh/a Suhteline soojuskadu 22,0% 22,0% 18,8% MWh/a Tootmine 2500 2500 2400 MWh/a Kütuse kulu 3 044 2 940 2 807 MWh/a s.h. Õli 1 157 294 281 MWh/a s.h. hakkepuit 1 887 2 646 2 526 MWh/a Kohaliku kütuse 62% 90% 90% osatähtsus toodangus Tarbimimistihedus 1,08 1,08 1,08 MWh/(a*m) Investeering 0 300 000 400 000 €

CO2 saaste 440 112 107 tCO2/a

SO2 saaste 12 303 3 974 3 794 kgSO2/a

CO2 saaste muutus -328 -333 tCO2/a Soojuse müügihind 56,18 Toetuseta 65,5 69,3 €/MWh Toetusega 45% 58,0 59,6 €/MWh

Soojuse hinna arvutamisel on arvestatud Konkurentsiameti metoodikaga. Kokkuvõtteks saab konsultant soovitada uue kohalikul kütusel töötava katla paigaldamist olemasolevasse katlamajja (varianti 5) kaasates investeeringutoetust. Võrgu uuendamine täismahus tõstaks soojuse hinda märgatavalt ja seepärast pole otstarbekas. Toetuse kaasamisel on mõistlik soojustorustikku uuendada , kuid siis tuleb seda teha väiksemas mahus (kriitilisemad lõigud), et hind oluliselt ei tõuseks (variant 7).

1. Piirkonna üldiseloomustus.

Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis ja ümbritseb rõngana Põltsamaa linna. Vald piirneb Pajusi ja Puurmani vallaga Jõgevamaal, Kolga-Jaani ja Kõo vallaga Viljandimaal ning Imavere ja Koigi vallaga Järvamaal. Valda läbivatest teedest on tähtsaim põhja-lõunasuunaline Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning ida-läänesuunaline Jõgeva-Põltsamaa-Võhma maantee. Põltsamaa vallas on 28 küla ja 2 alevikku. Suuremad keskused on Adavere*, Lustivere, Esku, Kamari, Võisiku ja Väike-Kamari. Vallas asuvad lasteaiad, koolid, kultuuriasutused ja raamatukogud pakuvad vallaelanikele neile vajalikke teenuseid. Valla territooriumil olevad mõisad ja teisedki vaatamisväärsused ning valda läbiv Põltsamaa jõgi pakuvad silmarõõmu ja hingekosutust ning erinevaid puhkevõimalusi nii kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulnuile. Vallavalitsus asub Põltsamaa linnas. Adavere on Põltsamaa valla 30st asulast suurim. Adavere alevik asub Tallinn – Tartu maantee ääres Põltsamaa kesklinnast umbes 7 km Tallinna pool. Elanikke oli alevikus 2016 aastal 562, mis on tunduvalt vähem kui 1997 aastal, kui elanike arv ulatus ligi 750-ni. Põltsamaa valla suurim kool, Adavere Põhikool, asub Adavere mõisahoones ja selle juurdeehituses. See on vana (alustas tööd 1765. aastal) ja paljude traditsioonidega mõisakool. 2016. õppeaastal oli koolis 71 õpilast ja 35 lasteaialast, 16 õpetajat ja 3 lasteaiaõpetajat. Suurima müügikäibe ja töötajate arvuga valla põllumajandusettevõtteks on Adavere Agro AS.

1.1.Väljavõtteid Põltsamaa valla üldplaneeringust (kehtestatud 1998. aastal):

Adavere Adavere alevikule on koostatud planeerimise ja hoonestamise projekt 1979.a (RPI Eesti Maaehitus-projekt), mis kehtib väljaehitatud ulatuses. Adavere on 562 elanikuga (2016) suurim asula Põltsamaa vallas, elanike arv on olnud viimase 5 aasta jooksul stabiilne. Asula paikneb kahel pool Tallinn-Tartu maanteed, mis raskendab nii jalakäijate kui autode liikumist. Planeeritud Tallinn-Tartu kiirtee möödub Adaverest lääneküljes. Kiirtee valmimine muudab oluliselt ruumisuhteid asulas, muutes selle tunduvalt kompaktsemaks. Adaveret iseloomustab, nagu paljusid teisi endisi sovhoosikeskusi, range tsoneering. Kortermajad ning eramud paiknevad ühel pool teed ning ühiskondlik-, tootmis- ja puhketsoon teisel pool. Kool, võimla, lasteaed ja klubi paiknevad selleks ehitatud hoonetes. Olemas on spordiväljak. Mõisakompleks koos 2 ha suuruse pargi ning looduslike tiikidega ilmestab asulat tunduvalt, enam haljastusalast tähelepanu vajab elamute ümbrus ja tootmisala. Adavere keskkatlamaja ehitati 1995.a ümber hakkpuidule, kaugküttevõrk on heas korras, peamised kaod tulenevad elamute halvast soojapidavusest. Elektritarbimise suurenedes on vajalik asulasse rajada 110/35 kV või 35/15 kV alajaam. Elamuehituseks on reservi arvatud ala asula S-küljel. Üldkasutatavate- ja ärihoonete maa-alaks on vastaval otstarbel väljakujunenud ala asula keskel ning lisaks on reserveeritud maad jäätmaal Adavere kaupluse ja bensiinijaama vastas. Käesolev üldplaneering ei näe ette uute alade kasutuselevõttu tööstuse otstarbel, kuna endise sovhoosi tootmisala piirides on piisavalt arenguruumi ning see võimaldab tunduvalt

intensiivsemat kasutust. Tööstusalal puudub heakord ning selle väljanägemine on kaootiline, mis vajab kindlasti parandamist.

* allakriipsutused siin ja edaspidi valla dokumentides on tehtud SMAK koostaja poolt

1.2. Väljavõtteid Põltsamaa valla kodulehelt

PÕLTSAMAA VALLA PROJEKTID PERIOODIL 2015 – 2020:

Adavere Põhikooli mõisahoone katuse restaureerimine ; maksumus 198600 € Adaveres vana kontorihoone renoveerimine Külamajaks; maksumus 300000 €

SMAK koostaja märkus: Nendest investeeringutest võib teatud määral Adavare kaugkütet mõjutada kontorihoone renoveerimine külamajaks, mis võib kujuneda ka kaugküttetarbijaks.

1.3. Väljavõtteid Põltsamaa valla arengukavast aastani 2035 (Vastu võetud 17.10.2013 nr 55, RT IV, 25.10.2013, 68):

1.3. Rahvastik Mõnda Põltsamaa valla piirkonda (nt Adavere) iseloomustab pidev rahvastiku sisse- ja väljaränne. See takistab püsiva ja ühtehoidva kogukonna tekkimist ning on kaasa toonud mitmeid sotsiaalseid probleeme. Suur on ka nende inimeste arv, kes käivad välismaale tööle.

1.4.4 Haljastus ja heakord Põltsamaa vallas asub mõisate juures mitmeid ajaloolisi ja kaitsealused parke – Adavere mõisa park (6,2 ha), Lustivere park (11,6 ha). Parkidele on koostatud dendrohinnangud ja uuenduskavad. 1.5.4 Energeetika Kaugkütte tsentraalkatlamajad asuvad Adaveres, Põltsamaa Ametikoolis Väike-Kamaris ja Võisikul, milledes kasutatakse tahket ja vedelkütust. Lustivere ja Esku katlamajade hooned on leidnud uue kasutuse ja elamud on viidud üle lokaalküttele. Piirkonda on jõudnud ka Jõgeva- Põltsamaa maagaasi trass, mis on avardanud erinevate energiakandjate kasutamise võimalust. Tulevikus võib kaaluda biokütuste ja taastuvenergia kasutamist, mis aga vajab edasist uurimist. 1.6. Haridus • Adavere Põhikool (lasteaed – põhikool) Adavere Põhikool asub Adavere mõisahoones ja selle juurdeehituses. See on vana (alustas tööd 1765. aastal) ja paljude traditsioonidega mõisakool, kus väärtustatakse laste liikumisharrastust ja iga õpilase isikupära. Endises lasteaiahoones avati 2004. aastal õpilaskodu. Tänaseks on õpilaskodus 20 kohta. Neist 14 on riiklikult finantseeritavad. 2007. aastal liideti Adavere Põhikooli juurde lasteaed „Naksitrallid“. 2009. aastal renoveeriti kooli juurdeehitus ning nüüd on kogu koolihoones tagatud kaasaegsed õppimistingimused. 2013/14. õppeaastal oli koolis 87 õpilast ja 32 asteaialast, 16 õpetajat ja 3 lasteaiaõpetajat. Õpilaskodus elab 13 õpilast. … 1.13. Vallamajandus 1.13.1 Valla juhtimine Põltsamaa valda juhivad vallavolikogu ja vallavalitsus. Vallavolikogu moodustab valdkondlikud komisjonid ja kinnitab esitatud vallavalitsuse koosseisu. Põltsamaa vallavalitsuses töötas 01.04.2013 seisuga 17 ametnikku ja töötajat. Lepingu alusel korraldab omavalitsuse haldusalasse kuuluvate valdkondadega seotud majandustegevust, finantseerimist ja investeeringute vahendamist Põltsamaa Vallavara OÜ, mis on 100% valla osalusega ettevõte. Põltsamaa Vallavara OÜ eestvedamisel on teostatud näiteks gaasitrassi ehitus ja veemajandusprojekti elluviimine. Lähitulevikus on oluline otsustada, kuidas ühinguga edasi

minna. Ideena on välja käidud kogu piirkonda haldava kahe ettevõtte loomine, millest üks tegeleks üksnes veemajandusega ning teine tänavate, tänavavalgustuse, remondi- ja heakorratööde jms. 1.13.2 Valla eelarve Valla peamiseks tuluallikaks on erinevad maksud (55%), lisaks ka kaupade ja teenuste eest saadav tulu ning toetused (35%) nii riigiasutustest kui erinevatest fondidest.

5 Põltsamaa valla strateegilised eesmärgid 2035 Põltsamaa valla tulevikupildi saavutamisel peetakse arendustegevuse planeerimisel keskseks ja prioriteetseimaks valla elanike heaolu tagamist ja seeläbi elanikkonna vähenemise peatamist (taastumist), kuna piirkonna areng sõltub ennekõike nö inimkvaliteedist ja kõik, mis tehakse, on inimese ja kogukonna jaoks.

1.1 Tehniline infrastruktuur ja keskkond 1.1.1 Elanikele on tagatud liiklusohutus ja kvaliteetne teedevõrgustik 1.1.2 Tagatud on ühendus ja ligipääs suurematesse tõmbekeskustesse 1.1.3 Korrastatud on ühisveevärk ja –kanalisatsioon ning tagatud vajalik teenus 1.1.4 Kaasajastatud on kütte- ja energiasüsteemid 1.1.5 Korrastatud on haljasalad 1.1.6 Atraktiivsed veekogud 1.1.7 Arendatud jäätmemajandust 1.1.8 Atraktiivsed vallakeskused

2 Ettevõtlus Põltsamaa vallas on mitmekesine ja arenev ettevõtluskeskkond. Majanduse arendamisel arvestatakse valla tugevustega. Ettevõtlust toetab heas korras olev ning valikuid pakkuv elamufond. Põltsamaa valda tuntakse edumeelse omavalitsusena. 2.1 Vallas on kättesaadav vajalik heal tasemel infrastruktuur. 2.2 Välja on arendatud konkreetne(-sed) tööstuspiirkond(nad), koos seda toetava infrastruktuuriga. 2.3 Uuesti on kasutusele võetud endised tootmisalad ja mahajäetud vanad tootmishooned.

2.4 Vallas tegutsevad mitmed väike-ettevõtted. 2.5 Välja on arendatud piirkonna ettevõtjaid ühendav koostöövõrgustik. 2.6 Välja on arendatud tugev põllumajandusklaster. 2.7 Põllumajandusettevõtted lähtuvad oma tootmistegevuses keskkonda säästvatest ja kliimamuutusi vältivatest tehnoloogiatest. 2.8 Valla/piirkonna põllumajandusettevõtete baasil toodetakse bioenergiat ning selle kasutamine on seotud kohapealse majanduse ja ettevõtlusega. 2.9 Gaasitrass on aktiivselt kasutuses. 2.10 Vallas on piisavalt erinevas seisukorras ja hinnaklassis müügi- ja rendipindu nii, et kõigil soovijatel on võimalik leida sobiv elukoht. 2.11 Põltsamaa vallas on tagatud soodsad tingimused elamuehituseks. 2.12 Rajatud on seeniorite maja. 2.13 Kogukonnakeskused pakuvad erinevaid kogukonna teenuseid.

6 Tegevuskava Alaeesmärk 1.1.4: Kaasajastatud on kütte- ja energiasüsteemid Peamised tegevused eesmärgi saavutamiseks Vallavalitsus, ettevõtjad 1.1.4.1. Biokütuste kasutamisvõimaluse uurimine ja seejärel rakendamine

1.1.4.2. Piirkonna küttesüsteemide üle viimine gaasiküttele või teiste alternatiivkütuste kasutamine

Alaeesmärk 1.1.8: Atraktiivsed piirkonna keskused 1.1.8.4.1. Adavere kogukonnakeskuse arendamine

Alaeesmärk 2.2 Elamumajanduse mitmekesistamine Peamised tegevused eesmärgi saavutamiseks Vallavalitsus, Ettevõtjad 2.2.1. Põltsamaa vallas on tagatud soodsad tingimused elamuehituseks, sh koostatud uus üldplaneering 2.2.2. Seeniorite maja kavandamine

Lisa 1. Põltsamaa valla külade mõjupiirkonnad (01.01.2013) Adavere mõjupiirkond: Adavere 623 Kalme 96 Pilu 32 Puduküla 55 Puiatu 75 Kokku 881

Põltsamaa Vallavolikogu 17. septembri 2015. a määrusega nr 15 Põltsamaa valla eelarvestrateegia 2016 - 2019 2015. aasta suuremad investeeringud on: … 2) Adavere Põhikooli mõisahoone katuse renoveerimine laenuvahendite arvelt; … Aastatel 2016-2019 kavandatavad suuremad investeeringud on: … Adavere Põhikooli mõisahoone saali ja siseruumide remont, … 2) 2017. aastal Adavere Põhikooli katuse remont, pargiteede ning valgustuse rajamine;

Kaugküte:

Tsentraalkatlamajad töötavad Adaveres, Väike-Kamaris (Kaarlimõisas) ja Võisikul (Võisiku Kodus), kasutades nii tahke- kui vedelkütust. Lustivere ja Esku katlamajad on kasutuseta, kuna elamud viidi üle oma küttele (igas majas on oma katel). Väike-Kamaris kasutab Põltsamaa Ametikool katlamajas kohalikku kütust. Adavere katlamaja ehitati 1995. a. ümber hakkpuidu küttele, suuremad soojakaod on seotud elamute halva soojapidavusega, soojatrassid on heas korras. Võisiku Kodu katlamaja töötab kohaliku kütusega (turvas, saepuru). Probleemideks on katlamajade trasside suured soojakaod (kuni 50%) ja olemasolevate katelde madal kasutegur (maksimaalselt 80%).

2. Kaugküttesüsteemi tehniline seisund ja iseloomulikud näitajad

Kaugküttekatlamaja asub Tallinn – Tartu maanteest idas endise sovhoosi tootmisalal. Valla üldplaneeringu põhjal on tootmisalal piisavalt arenguruumi, mis võimaldaks piirkonda tunduvalt intensiivsemat kasutada, kuid 2016. aasta seisuga pole seal perspektiivseid kaugküttetarbijaid. 2016. aastal oli tarbijatest samal pool maanteed vaid kool. Varem oli kaugkütte soojuse tarbijaks ka kontorihoone, mida planeeritakse tulevikus ümber ehitada külamajaks, mis oleks ka sel puhul perspektiivseks kaugkütte tarbijaks. Põhiosa tarbijaid, milleks on korterelamud aga asub lääne pool maanteed ja katlamajast kaugemal.

2.1.Katlamajad.

Peale kaugkütte katlamaja on piirkonnas katlamaja veel koolis, millega kaetakse suvist koormust, mil kaugküte ei tööta. Lisaks on katlamaja ka renoveeritavas ühes elamus läänepool maanteed, mida 2016 aastal renoveeritakse ja korteriühistu soovib hakata kaugküttetarbijaks. Kindlasti on katlamajad vm soojusallikad veel kõikides angaarides, tootmishoonetes ja ka traktorimüügi-hoones.

Kaugküttekatlamaja ja –võrgu omanik on Adven Eesti AS. Katlamajas on aastast 1979 kaks katelt, puiduhakke eelkolle on ehitatud 2004. aastal, uus õlipõleti paigaldati samal aastal ning õlimahuti uuendati 2008. aastal. DKVR 4-13, ühe kütuseks on hakkepuit, teisel kütteõli. Võimsused vastavalt eelkoldele ja põletile 3MW ja 0,74...1,595 MW Kohaliku kütuse katlal on Agrosilva eelkolle ja õlikatlal põleti Lamborghini Kaloredima KG/H65-140 1BD00193.

Katlamaja koormus on väiksem, kui seda on katlamaja seadmete võimsus (eelkolle 3 MW ja õlikatla põleti 0,74...1,595 MW). Tegelik koormus 2016.a jaanuaris oli 1,15MW. Arvestades, et 2016.a talvel ekstreemset külma ei olnudki, siis võib järeldada et normikohane tippkoormus on ca 1,2…1.4 MW.

Katlamaja hoone on rahuldavas korras, kuid vajaks siiski sanitaarremonti. Katelde puhul tuleks esmasena vaadelda seadmete võimalikku amortiseerumist ja liiga suurt võimsust. Lähemas tulevikus muutub möödapääsmatuks tootmisseadmete uuendamine, et tagada varustuskindlus ja võimalikult kõrge efektiivsus. Kuna haket põletav eelkolle on juba olnud aktiivses töös üle 10 aastas, siis on see tõsiselt amortiseerunud. Praegu suudetakse sellega toota ainult ca 60% kogu vajalikust soojusest kasuteguriga umbes 80%, lähiajal võib tehniline olukord veelgi halveneda. Sellele viitavad ka mitte eriti kõrged kasuteguri väärtused. Tehnilist järelevalvet teostav Inspecta OÜ on küll mõlemale katlale andnud sel suvel loa kasutada järgmiseks 4-aastaseks tsükliks, kuid arvestades eelkolde vananemist, oleks hädavajalik hakke osa uuendada. Kokkuvõtteks võiks öelda et lähiaastatel tuleks vähemalt puiduhaket põletav eelkolle soovitavalt koos katlaga välja vahetada. Pikemas perspektiivis ka võib osutuda vajalikuks vahetada ka õlikatel. Katlamaja hoonet ja puiduhakke ladu saaks kasutada ka edaspidi. Katlamaja ja kütusehoidla hakkele on järgnevatel fotodel.

Foto 1. Vaade katlamajale. Kütusehoidla on fotol paremal

Foto 2. Kütusehoidla sisevaade

Foto 3. Hakkekatla eelkolle asub fotol paremal asuvas juurdeehituses.

Foto 4. Kaks DKVR 4-13 katelt katlamajas, paremal on kohalikul kütusel eelkoldega töötav katel, vasakul kütteõlil töötav katel.

Foto 5. Katlamaja pumbasõlm.

2.2.Kaugküttevõrk Adavere kaugküttevõrgu üldiseloomustus. 1. Adavere katlamaja valmis 1980. aastal. Eeldatavalt on ka suurem osa raudbetoonkünas paiknevast torustikust sellest ajast. Seega on torustiku vanus ca 30- 40 aastat. 2. Katlamajast väljuv peamagistraal, kuni Tallinn - Tartu mnt. alevi poolse kaevuni asendati II klassi eelisoleeritud torustikuga 1997. aastal. 3. 2009. aastal asendati amortiseerunud torustik eelisoleerituga punktist 2 kuni punktini 4. Punktist 4, kuni Pajusi tn 4 paigaldati maapealsele torustikule uus isolatsioon. (vaata skeem). 4. 15-st soojuskambrist on 13-s asendatud vana sulgeseadmestik uute kuulkraanidega. 5. 2016.a suvel asendati 46 m torustikku Tallinn-Tartu mnt ja Aia tänava all eelisoleeritud torustikuga. Likvideerimist vajavaid lekkeid on ca 1 kahe aasta jooksul. Lekete põhjused vanadel torustikel on tüüpilised ehk, siis välise niiskuse tungimine kaugküttevõrgu kaevudesse. Tihti on ka halb ventilatsioon või selle puudumine. 6. Adaveres soojuse tarbimise ja võrgu pikkuse suhe madalam Eesti keskmisest. Seetõttu analüüsitaksegi antud töös võimalusi ka võrgu lühendamiseks ja uue katlamaja rajamiseks läänepoole Tallinn-Tartu maanteed. Samal ajal on erikadu torustiku pinna kohta 0,49 kWh/m2 – see näitab isolatsiooni kvaliteeti. See ei ole sugugi halb võrreldes Eesti analoogsete võrkudega. Kaugküttevõrgu kogupikkus on 1,8 km. Eelisoleeritud torustiku osa on arvestatud selle aasta torustiku uuendust ca 700m ehk ligi 40% kogu pikkusest. Välispindalast on see veelgi rohkem, isegi üle 50%.

Toome soojusvõrgu üldandmed tabelina.

Tabel 2 . Adavere soojusvõrgu põhiandmed 2-toruline 2-toruline maaalune 2-toruline maaalune Dn, mm L, jm maapealne eelisoleeritud võrk soojustorustik soojustorustik 50 25,0 s.h. 0,0 9,0 16,0 70 347,0 s.h. 0,0 347,0 0,0 80 263,6 s.h. 176,6 87,0 0,0 100 216,0 s.h. 0,0 216,0 0,0 125 943,4 s.h. 467,3 476,1 0,0 150 0,0 s.h. 0,0 0,0 0,0 Kokku (km) 1,80 0,64 1,14 0,02

Toome kaugküttesüsteemi näitajad tabelina.

Tabel 3 . Kaugküttesüsteemi põhinäitajad kolmel viimasel aastal

NA Võrgu Kütuse KM Tarbimis- NA Aasta Tarbimine Tootmine Tarbimis- soojuskadu kulu kasutegur tihedus tarbimine tihedus

MWh MWh MWh MWh % MWh/m MWh/m MWh

2013 1971 2503 531 3068 81,6% 1,10 1,20 2160 2014 1973 2547 574 3200 79,6% 1,10 1,21 2180 2015 1774 2316 542 2892 80,1% 0,99 1,19 2146 3 aasta 1906 2455 549 3054 80% 1,06 1,20 2162 keskmine KM – katlamaja NA - normaalaasta

Nagu viimasest tabelist näha, oli 3 viimase aasta keskmine soojuskadu võrgus ligikaudu 550 MWh/a, mis keskmise müügimahu juures annaks suhtelise kao näitajaks 22%.. Võrgu keskmine soojuskao võimsus oli seega 53 W/m. Arvestades uuendatud torustiku keskmiseks soojuskao võimsuseks 30 W/m, saame et vana torustiku soojuskao võimsus on hinnanguliselt 66 W/m. Seega võiks praegune soojuskadu jaotuda hinnanguliselt järgmiselt Soojuskadu uuest torustikust 110 MWh/a Soojuskadu vanast torustikust 440 MWh/a

Kaugküttevõrgu esmaseks eripäraks on see, et katlamaja asub suuremast tarbijate grupist kaugel. Samal ajal on katlamajast lähtuv ülekandetorustik (nn. magistraaltorustik) kuni esimeste tarbijateni uuendatud. Katlamajast esimese tarbijani (koolini) on soojustorustiku pikkus ligi 500 m Katlamajast järgmise tarbijani (Aia tn 3) on umbes 750 m kusjuures sellest on vana torustikku ainult 250 m. Katlamajast esimese hargnemiseni (koolile ja elamutele) on 317 m, seega kooli haru on umbes 175 meetrit ja hargnemisest esimese elamuni on 416 m.

Kaugküttevõrgu torustiku puhul tuleb arvestada selle vanust. Vanima osa vanus on 30-40 aastat. 39% kogu torustikust on kaasaegne.

Võrgu optimeerimiseks käsitleme järgnevaid variante: • Rajada uus katlamaja Tartu maanteest läänepoole s.t. elamutele lähemale, sel juhul lüheneb torustik 317 m võrra (katlamajast kuni punktini 02). Arvestades, et võimaliku asukohana on vallavalitsus välja pakkunud Kuivati tn 1 kinnistu, siis lisandub uus torustik uuest katlamajast olemasoleva võrguni, mille pikkus on ca 250 m. Praegune tarbimistihedus on ligikaudu 1,0 MWh/m olenevalt

aastast. Seega tulem uue torustiku pikkuse puhul tarbimistihedusena oleks ligikaudu vaid 1,06 MWh/m. Kuna see tegevus sellise väikse tarbimistiheduse muutuse nõuaks suuri ümberkorraldusi ja investeeringuid, siis selle tegevuse elluviimiseks peaks asja täpsemalt analüüsima. Märkus: siinkohal pole tarbimistiheduse arvutamisel soojuse tarbimist üle viidud normaalaastale. • Teiseks võimalikuks lahenduseks võiks olla lisaks uue katlamaja ehitamisele ka kooli lahti ühendamine kaugküttevõrgust, mis vähendaks torustiku pikkust ligikaudu 750 meetrit enam (punktist 02 kuni punktini 06 390 m ja punktist 02 koolini 360 m) kui eelmine variant. Sel juhul väheneks soojuse tarbimine võrgust kooli tarbimise 530 MWh (umbes 27% kogu tarbimisest) võrra aga torustik lüheneks ligikaudu 860 m võrra, ehk tarbimistihedus tõuseks väärtuseni 1,4 MWh/m. Selle variandi eelduseks on, et kool hakkab end ise kütma. Ka see variant vajaks täpsemat analüüsi. Kõige suuremaks puuduseks on asjaolu, et hiljuti uuendatud torustikud jäävad kasutuseta - ilmaaegu tehtud investeering ja selle variandi valimisel tuleb täpsustada kooli katlamaja võimsus ja seisukord - seni kasutati katelt vaid suvise tarbimise jaoks perioodil, kui kaugküte ei tööta. See variant ei ole mõistlik, sest kogu kooli soojus oleks toodetud kallist õlist ja kooli soojuse hind hakkaks kõikuma suurtes piirdes vastavalt õli hinna muutustele.

Selgituseks vaata Töö lõpus lisadest: Lisa1. Adavere kaugkütte plaan. Lisa 2. Adavere kaugküttevõrgu skeem

2.3.Tarbijad

Tarbijate soojusseadmed Tarbijate soojusseadmed on üldiselt 1995. aastal renoveeritud lihtsad soojussõlmed, vaid mõnes soojussõlmes on kaasaegne soojusvahetitega automaatselt reguleerimisega soojussõlm. Põhiliselt aga on soojussõlmed segamistüüpi ehk nn sõltuv süsteem.

Kui korteriühistud võtavad ette elamu uuendamise, siis on väga soovitav kasutada soojusvahetiga soojussõlmi, sest see võimaldab jälgida võimalikke lekkeid hoonetes ja välistorustikes eraldi ja samuti ei mõjuta siis rõhu muutus ühes süsteemis teise süsteemi tööd. Loomulikult tuleb automaatika puhul ette näha küttevee temperatuuri automaatne juhtimine vähemalt välistemperatuuri järgi, soovitavalt ka lisaks sisetemperatuuri järgi – viimane nõuab küll nn. indikaatorruumi leidmist, mille temperatuur iseloomustaks kogu hoonet kõige paremini. Mõistlik oleks paigaldada mitu andurit (näiteks 4 st 2 järjestikku 2 paralleelahelas) erinevatesse ruumidesse, siis saaks keskendatud väärtuse.

Eeskujuks võiks siin tuua korterelamu Kase tn 2, kus on paigaldatud kaasaegne täisautomaatne soojusvahetitega soojussõlm. Tarbimise andmetest (vt Tabel 5) on näha et see elamu tarbib sarnastest elamutest vähem soojust. Kui Adavere elamute tarbimine elamispinna kohta on suuremas osas vahemikus 140…160 MWh/m2, siis selles elamus on tarbimine 127 MWh/m2 ehk 10…15% väiksem. Samas on ka mõnes elamus eritarbimine märgatavalt üle 170 MWh/m2 ehk üle 10% keskmisest kõrgem.

Fotod 6 ja 7. Hiljuti uuendatud elamu Kase 2 renoveeritud soojussõlme põhiseadmed

Tarbimise ajalugu ja korrigeerimine normaalaastale Tarbimine aastatel 1997 kuni 2003 oli 3000 kuni 4000 MWh/a, aastate 2013 kuni 2015 keskmine aga oli vaid 1900 MWh/a (need on kraadpäevadega korrigeerimata andmed). Seega tarbimine on vähenenud ligi 15-20 aastaga umbes 1,5-2 korda. Korrigeerituna normaalaastale oli 2013 kuni 2015 keskmine tarbimine 2135 kuni 2156 olenevalt sellest kas aluseks oli kütteperioodi või terve aasta kraadpäevad (erinevus alla 1%). Tabel 4 . Soojuse tarbimine tarbijate ja aastate kaupa.

Soojuse tarbimine Soojuse tarbimine üleviiduna normaalaastale 2013...2015 2001 2013 2014 2015 2001 NA 2013 NA 2014 NA 2015 NA NA Tarbimiskoht keskmine MWh MWh MWh MWh MWh MWh MWh MWh MWh Kesk 1, Adavere 264 153 150 122 273 168 166 135 156 Metsa 1, Adavere 359 141 142 136 372 155 157 150 154 Kuuse 3, Adavere 256 82 83 80 265 90 92 88 90 Kase 2 Adavere 268 136 137 109 277 149 152 120 140 Metsa 3, Adavere 275 172 187 170 285 189 207 188 194 Kuuse 8, Adavere 246 157 153 151 254 172 169 166 169 Kuuse 5, Adavere 307 108 107 105 318 119 119 116 118 Aia 3, Adavere (EHR-is Aia 5) 256 170 164 152 265 186 182 168 178 Kontor, Adavere 65 23 22 0 68 25 24 0 16 Adavere Põhikool 431 534 532 481 446 585 587 531 568 Kuuse 1, Adavere 299 97 99 89 310 106 110 99 105 Metsa 2, Adavere 265 198 195 179 275 217 216 198 210 Müük kokku: 3291 1971 1973 1774 3410 2135 2156 1960 2084

Märkus: NA arvestuses on aastatel 2013 ja 2014 ning 2013…2015NA välja jäetud kontori tarbimine, kuna andmeid kasutatakse edaspidise tarbimise prognoosimiseks, aga kontor ei ole enam tarbija

Soojuse tarbimise prognoos:

Sel aastal on võrguga liitumas korterelamu Kesk tn 3, mis teostas suvel elamu täieliku soojustamise. Selle hinnanguline tarbimine jääb suurusjärku 100 MWh. Tarbimine 2013...2015 NA keskmisena oli 2084 MWh/a (ilma lahkunud kontorita). 2015 NA tarbimine oli 1960 MWh/a. Võtame perspektiivse tarbimise prognoosis aluseks 2015 NA tarbimise, sest võrreldes 2013..2015 andmetega väljenduvad siin täpsemalt viimasel ajal tarbijate tehtud renoveerimised, mille tagajärjel on soojustarbimine vähenenud. Hindame muutust kaudselt ja lisame perspektiivse tarbija, saame 1835+99=1934 MWh/a. Seega tarbimise vähenemine võrreldes 2015 normaalaastaga 9% ja kui arvestada ka perspektiivset tarbijat (Kesk 3), siis 2%.

Tarbijate olukorda iseloomustavad näitajad ja tarbimise prognoos tabelina

Tabel 5 . Tarbijate soojustarbimine ja selle prognoos Reki puhul Energia KEK või ET 2015 NA eluruumide 2015 NA tarbimise Perspektiivne klass Tarbimiskoht kort arv eh aasta pind /elur p muutus* tarbimine* kWh/(m2*a) MWh m2 kWh/m2 MWh Kesk 1, Adavere D 151...180 135 18 1980 1048 129 0% 135 Metsa 1, Adavere E 181...220 150 18 1983 1130 133 0% 150 Kuuse 3, Adavere D 151...180 88 12 1970 616,5 143 0% 88 Kase 2 Adavere E 181...220 120 15 1977 945 127 0% 120 Metsa 3, Adavere D 151...180 188 18 1984 1130,6 166 -10% 169 Kuuse 8, Adavere ? 166 18 1982 1132,9 147 0% 166 Kuuse 5, Adavere E 181...220 116 12 1971 615,8 189 -20% 93 Aia 3, Adavere (EHR-is Aia 5) E 181...220 168 18 1973 884,8 189 -20% 134 Kontor, Adavere ei tarbi, lõpetas lepingu 0 0 Adavere Põhikool ? 531 3650 146 0% 531 Kuuse 1, Adavere E 181...220 99 12 1969 616,5 160 -10% 89 Metsa 2, Adavere ? 198 18 1986 1135,3 175 -20% 159 Müük kokku: 0 0 1960 1835 Koos perspektiiviga 0,00 0,00 0,63 1934

Kesk 3 (perspektiivne tarbija) G 301 18 1978 1036 160 -40% 99

* aluseks on võetud 2015 NA andmed.

KEK – kaalutud energiaerikasutus [kWh/(m²·a)]. Arvutatakse kogu, st elekter+soojus+kütused energiatarbe statistika alusel ja korrutatakse kaalumisteguritega, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus.. Arvutatakse olemasoleva hoone energiamärgise väljastamiseks.

ET – energiatõhususarv [kWh/(m²·a)] – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus. Arvutatakse uue või rekonstrueeritava hoone energiamärgise väljastamiseks.

Soojustarbimise muutust on hinnatud selliselt, et aastane tarbimine eluruumide pinna kohta võiks energiasäästu meetmete rakendamisel kujuneda piirkonda 140…160 kWh/m2.

Otsaseinad on soojustanud elamud Kesk tn 1, Kuuse tn 1 ja Metsa tn 3. Nendes elamutes on soojuse tarbimine keskmine või alla selle. Välja võib tuua ka elamu Kase tn 2, kus on automaatne soojussõlm. Selle elamu eritarbimine on Adavere omadest väikseim.

Seega võib soovitada elamute ja/või soojussõlmede uuendamist teostada, selleks et soojust kokku hoida.

Arvestades et prognoos on hinnanguline, võtame edaspidisel tarbimisel aluseks ümardatult 1950 MWh/a.

Lisaks tabelis märgitule võib tulevikus kaugküttega liituda ka endine kontorihoone, mis plaanitakse ehitada külamajaks, kuid tema tarbimine võiks kujuneda vaid kuni 1%-ni tänasest tarbimisest ja seepärast teda seoses kaduvväikese osatähtsusega pole tabelis eraldi näidatud.

Foto 8. Vaade renoveeritavale elamule Kesk 3 2016 aasta 17 mail. Peale renoveerimist on plaanitud hoone lülitada kaugküttesse.

Kahjuks on Aia tänava vanemad korterelamud ahjuküttel, kuid neid uuendama hakata siis tuleks kindlasti kaaluda tõsiselt kaugkütte kasutamist, sest see on tarbijale palju mugavam ja ohutum kui ahiküte. Lisaks oleks see veel ka tunduvalt keskkonnasõbralikum ja säästlikum, sest oma ahjudes on põlemisprotsessi väga raske tagada optimaalset põlemisprotsessi. Majades vabaneks küll ahjude asemel mitmeid ruutmeetreid elamispinda, kuid rajada tuleks tsentraalne vesiküttesüsteem koos soojussõlmega.

Samuti oleks suhteliselt lihtsalt võimalik ühendada traktorite müügiesindust ja Pajusi tee 1 vana aita, Pajusi tee 3 vana elamut ning teisi soojustorustiku vahetus läheduses asuvaid hooneid Pajusi teel.

2.4. Soojuse hind, tarbijate maksevõime

Graafik 1 . Soojuse ja kütuste hinnad Adaveres alates 2013 aastast. Graafikult on näha, et kütuste hinnad kui ka soojuse piirhind on alates 2013.a algusest pidevalt alanenud. Selle põhjuseks on nii puiduhakke kui ka põlevkiviõli hinna langemised selle perioodi jooksul.

03.09.2015.a Konkurentsiameti kooskõlastatud piirhind on 56,18 €/MWh, Adven Eesti tegelik soojuse müügihind alates jaanuarist 2016.a on olnud 53,04 €/MWh (käibemaksuta).

Võrdluseks toome mõnede teiste piirkondade soojuse piirhinnad:

Tabel 6.Kaugkütte soojuse piirhinnad mõningates piirkondades Piirkond Piirhind Kehtestamise aeg [€/MWh] Põltsamaa 53.60 1.05.2015 Jõgeva 46,00 30.12.2015 Rapla 53,64 02.06.2015 Rakvere 53,69 08.03.2016 Pärnu 53,29 17.07.2012 Tartu 53,35 28.05.2012 Tallinna Küte 49,96 20.06.2016

Tabelist 6 on näha et soojuse piirhind Adaveres on küll märgatavalt kõrgem kui Jõgeval, kuid mitte väga palju suurte linnade (Tartu, Pärnu, Rakvere) omadest. Suure tõenäosusega jääb

soojuse hind Adaveres ka edaspidi pisut kõrgemaks kui viimati nimetatud kohtades, sest Adaveres on soojuse tarbimistihedus palju väiksem kui 5-korruseliste elamutega suurtest linnadest ning samuti ei saa kasutada soojuse ja elektri koostootmist.

Tarbijate maksevõime.

Arvestades et hakkpuidu hind on olnud suhteliselt stabiilne ja kütteõli osakaal on olnud alla 40%, siis ei ole soojuse hind viimase kolme aasta jooksul ühelgi kuul olnud üle 70 €/MWh (lisandub käibemaks). Seega keskmise korteri kõige külmema talvekuu arve peaks jääma vahemikku 120-150€.

Loomulikult sõltub soojuse arve summa lisaks hinnale ka tarbimise mahust. Tarbimise mahud on uuendamata elamutel suurusjärgus 160-190 kWh/m2 , mis on Eesti keskmisest kõrgem. Uuendatud otsaseintega elamutel on tarbimine ca 130-140 kWh/m2 eluruumide pinna kohta aastas. Seega tuleks elamute soojustamisega parandada uuendamata elamute soojuspidavust ja läbi selle väheneks soojuse ka arve. Lisaks sellele aitab soojust kokku hoida ka automaatsete soojussõlmede paigaldamine, mis tagab ülekütmise ärahoidmise ja püsivalt mugava temperatuuri tubades.

Korterelamute uuendamiseks võiks vald kaasa aidata elanikel info saamist toetuste kohta. Näiteks sihtasutus Kredex toetab korterelamute soojustamist perioodil 2014-2020 keskmiselt 30% ulatuses uuendustööde maksumusest.

2.5. Soojusvarustuse arengu võimalused ja tehniline teostatavus

Soojusvarustuse arenguvõimaluste puhul tuleb lähtuda kahest aspektist: Esiteks katlamaja asukoht. Olles Adavere suurim tarbija moodustab kool 27% kogu tarbimisest, mis asub katlamajaga samal pool Tallinn-Tartu maanteed. Ülejäänud 73% tarbitakse korterelamute poolt, mis asuvad praegusest katlamajast kaugemal lääne pool Tallinn-Tartu maanteed. Omavalitsuse poolt on välja pakutud 3 võimalikku asukohta uue katlamaja rajamiseks korterelamutele lähemal. Arengukava koostaja peab neist asukohtadest ainukesena võimalikuks kaaluda uue katlamaja asukohana kinnistut 61601:002:0145 aadressiga Kuivati tänav 1. Ülejäänud 2 väljapakutud asukohta (kinnitud 61601:001:0424 ja 61601:001:0425) oleksid liigselt elamute vahel, mis rikuks elanike mugavust ja samuti oleks vaja rikkuda haljastust – dendroloogilise tähtsusega Adavere parki.

Joonis 1 . Uue katlamaja võimalik asukoht. Teise aspektina on vaja käsitleda kaugkütte katlamaja ja -võrgu olukorda. Katlamaja puhul tuleks esmasena vaadelda seadmete võimalikku amortiseerumist ja liiga suurt võimsust. Lähemas tulevikus muutub möödapääsmatuks tootmisseadmete uuendamine, et tagada varustuskindlus ja võimalikult kõrge efektiivsus. Praegu suudetakse hakkekatlaga toota ainult ca 60% kogu soojusest kusjuures keskmine kasutegur on ca 80%. See on tingitud eelkõige puiduhaket põletava eelkolde vanusest. Lähiajal võib selle tehniline olukord veelgi halveneda. Ei ole välistatud et tehakse ettekirjutus eelkolde kasutuse lõpetamiseks. Kaugküttevõrgu puhul tuleb arvestada selle vanust (osaliselt ulatuses 30-40 aastat), 39% kogu torustikust on kaasaegsed. Uue asukoha vastu räägib asjaolu et just nn peamagistraal ehk torustik katlamajast kuni Aia tn esimeste tarbijateni on uuendatud.

Tehnilise hinnangu peatükis toodut silmas pidades vaatleme allpool järgmisi arengustsenaariume

1. Hakkekatla eelkolde amortiseerumine, kogu tootmine jätkub õlil. 2. Võrgu täielik uuendamine; vana torustiku välja vahetamine, nii et kogu torustik on eelisoleeritud, oletades, et olemasolevad katlad saaksid jätkata. 3. Võrgu uuendamine, kuid haket ei saa kasutada 4. Uus katlamaja uude kohta, lisanduv ühendustorustik 4a. Uus katlamaja, aga võrku lühendatakse nii et võrgust köetakse vaid elamuid. Kooli köetakse oma katlamajast 5. Uus hakkekatel senises kohas; olemasoleva taristu sh. hakkelao maksimaalne ärakasutamine 6. Uus hakkekatel senises kohas; vana torustiku uuendamine 100%. 7. Uus hakkekatel senises kohas; vana torustiku osaline uuendamine Vastavalt variantidele on edasisel analüüsimisel süsteemi andmed järgmised

Tabel 7 . Arenguvariantide algandmed. Vajalik Vajalik Soojuse Soojus- Hakke Vajalik Variandi Soojuse investee- investee- Kirjeldus tarbi- kadu osatähtsus investee- nr tootmine ring s.h ring s.h. mine võrgus tootmises ring KM Toru MWh/a MWh/a MWh/a € € € 1 Hakkekatla amortiseerumine 1950 550 2500 0% 0 0 0 2 Võrgu täielik uuendamine 1950 320 2270 62% 346 000 0 346 000 Võrgu uuedamine, hakkekatla 3 amortiseerumine 1950 320 2270 0% 346 000 0 346 000 4 Uus katlamaja uude kohta 1950 500 2450 80% 413 000 350 000 63 000 Uus katlamaja uude kohta, kool 4A omaette 1420 300 1720 80% 313 000 250 000 63 000 5 Uus hakkekatel senises kohas 1950 550 2500 90% 300 000 300 000 0 Uus hakkekatel senises kohas, 6 kogu võrgu uuendamine 1950 320 2270 90% 646 000 300 000 346 000 Uus katel senises kohas, osaline 7 võrgu uuendamine 1950 450 2400 90% 400 000 300 000 100 000

Koormusgraafikud võimaldavad jälgida katlamaja maksimumkoormust ja hakke katla võimsust, mis võimaldaks hinnata kohaliku kütuse osatähtsust erinevate kohaliku kütuse katla võimsuste juures.

Kui katlamaja ehitada uude kohta, on kujunev maksimaalne koormus ilma võrgu uuendamiseta katlamajale arvutuslikult 1,23 MW ja 80% kohaliku kütuse osatähtsus saavutatakse kohaliku kütuse katla aasta keskmise võimsusega 0,63 MW. Vaata alljärgnevat koormusgraafikut.

Graafik 2 . Koormusgraafik arenguvariandile 4 (katlamaja uues kohas).

Kui katlamaja ehitada uude kohta ja kool jääks oma katlamaja küttele, on kujunev maksimaalne koormus ilma võrgu uuendamiseta katlamajale arvutuslikult 0,88 MW ja 80% kohaliku kütuse osatähtsus saavutatakse kohaliku kütuse katla aasta keskmise võimsusega 0,44 MW. Vaata alljärgnevat koormusgraafikut.

Graafik 3 . Koormusgraafik arenguvariandile 4A (katlamaja uues kohas, kool omaette)

Kui uuendada kohaliku kütuse katel senises asukohas, siis kujuneb ilma võrgu uuendamiseta katlamajale arvutuslikult 1,24 MW ja koormusgraafiku järgi saavutataks 90% kohaliku kütuse osatähtsus hakkekatla aasta keskmise võimsusega 0,76 MW. Vaata alljärgnevat koormusgraafikut.

Arvestades et hakkekatelde ja lisaseadmete võimsused kasvavad erinevatel tootjatel astmeliselt ja hinnad ei kasva võimsuse kasvades märgatavalt, siis pean põhjendatuks valida hakkekatel vahemikus 0,8…1,0 MW. Ka olemasolev hakkpuiduladu võimaldab teenindada valitud võimsusvahemikus katelt. Pakutud võimsusvahemik võimaldaks ka praktikas saavutada ligikaudu 90% hakke osakaalu arvestades ka tootmisseadme tehnilist saadavust (seisakud hooldusteks, puhastusteks jms).

Graafik 4. Koormusgraafik arenguvariandile 5 (uus hakkekatel senises kohas). Siin on näidatud hakkekatla minimaalne võimsus.

Kui uuendada kogu võrk jättes katlamaja senisesse kohta, siis kujuneks tootmise tippkoormuseks arvutuslikult 1,19 MW ja teoreetiline 90% kohaliku kütuse osatähtsus saavutatakse kohaliku kütuse katla aasta keskmise võimsusega 0,7 MW.

Vastuse küsimusele, millise võimsusega hakkekatel paigaldada, annab hakkekatla ühikmaksumus, mis suurema võimsuse puhul on oluliselt madalam. SMAK koostaja on seisukohal, et minimaalne võimsus peaks olema vähemalt 0,7 MW, kuid arvestades olemasolevat kütuseladu, hoonet jm infrastruktuuri võiks paigaldava hakkekatla võimsus olla kuni 1,0 MW, sest see tagaks võimalikult suure kohalikku kütuse osakaalu.

3. Pakutavate lahenduste tasuvus Järgnevate lahenduste analüüsil on arvestatud olemasoleva olukorraga ja edasise arengu võimalustega, kusjuures indikaatoriteks on esiteks kujunev soojuse hind ja samuti mõju keskkonnale. Indikaatoriks on ka tarbimistihedus, kuid Adavere puhul tuleb eelkõige lähtuda soojus hinnast. Järgnevas analüüsis on kütuste hindadeks arvestatud vastavalt hake 14 €/MWh ja põlevkiviõli 30 €/MWh. Olemasoleva olukorra puhul on arvestatud katlamaja ja kaugküttevõrgu olukorda ning samuti tarbijate paiknemist ning energiatarbimise prognoosi. On käsitletud kooli lokaalküttele üleminekut, erinevate kütuste kasutamist kaugküttes ja nende stsenaariumide puhul kujunevat soojuse hinda. Välja on jäetud võimalus üksikutel tarbijatel (korterelamutel) kasutada maasoojuspumpasid, kuna vaba maa-ala on tarbijate juures vähe tegemist on tihehoonestusega ja olemasoleva haljastusega tuleb arvestada. Seda näitas ka Kesk 3 korterelamu püüdlus sellist varianti kasutada, kuid tulutult. Selleks et kasutada maasoojuspumpa peaks iga korterelamu jaoks olema mitmeid tuhandeid ruutmeetreid vaba maad, et paigaldada maakontuuri. Ka õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumpade kasutamise võimalused on välja jäetud. Tihti loodetakse soojuspumpade paigaldamisega saada suurt säästu, kuid tegelikult muutuks sel juhul olukord piirkonnas halvemaks - tõuseks kaugkütte hind, soojuspumpade välisosa aga teeb müra, mille halba mõju elurajoonile sageli alahinnatakse. Soojuspumpade kasutamisel tuleks katta tipukoormus muu soojusallikaga. Selleks ei sobi kaugküte, sest sel juhul langeks kaugkütte tarbimine, mis tõstaks soojuse hinda ning vaid tipukoormuse katmine nõuaks uue tipukoormuse seadmestiku paigaldamist ja soojuse hinna (mis on tunduvalt kõrgem senisest hinnast) kehtestamist. Kui soovida tipukoormus katta elektriga, siis tuleks aga arvestada elektriseadmete uuendamisega (juhtmestik hoones, kilbid, kaablid ja võib olla isegi alajaama võimsus vajaks suurendamist). See tähendab ka täiendava liitmustasu maksmist elektri võrguettevõtjale. Ka nende asjaolusdega ei osata reeglina arvestada. Adavere alevikus tuleks moodustada kaugkütte piirkond, et tagada kaugkütte areng ja vältida muude oma kütteseadmete täiendavat paigaldamist, mis ilmselgelt oleks mitteotstarbekas samm. Variantide 1 ja 3 on arvestatud, et olemasolev kohaliku kütuse katel (eriti eelkolle) amortiseerub ja kogu tootmine toimub õlil. Variant 1 puhul kaugküttevõrku ei uuendata, aga variant 3 puhul on arvestatud ka soojustorustike täieliku uuendamisega. Arvestades sellega, et põhiosas asuvad tarbijad katlamajast kaugel, on kujunenud variandid 4 ja 4A, kus käsitletakse katlamaja rajamist uude kohta, kusjuures ühel puhul jääb tarbijaskond samaks, kui täna, teisel puhul aga kool oleks omaette oma katla küttel ja seeläbi oleks võimalik võrgu pikkust vähendada, et minimeerida soojuskadu võrgus. 5, 6 ja 7 variant käsitlevad olukorda, kui katlamaja jääks senisesse kohta, kuid selles uuendatakse hakkekatel kasutades ära olemasolevat hakkeladu, katlamaja hoonet, võrgupumpasid jm olemasolevaid seadmeid. Variant 5 ei eelda võrgu uuendamist, Variant 6 eeldab võrgu uuendamist kogu mahus ja variant 7 võrgu uuendamist osaliselt.

Tabel 8 . Arenguvariantide võrdlus olev olukord Var 1 Var 2 Var 3 Var 4 Var 4A Var 5 Var 6 Var 7 Tarbimine 1950 1950 1950 1950 1950 1420 1950 1950 1950 MWh/a Võrgu soojuskadu 550 550 320 320 500 300 550 320 450 MWh/a Suhteline soojuskadu 22,0% 22,0% 14,1% 14,1% 20,4% 17,4% 22,0% 14,1% 18,8% MWh/a Tootmine 2500 2500 2270 2270 2450 1720 2500 2270 2400 MWh/a Kütuse kulu 3 044 2 931 2 667 2 661 2 849 2 000 2 940 2 655 2 807 MWh/a s.h. Õli 1 157 2 931 1 013 2 661 570 400 294 265 281 MWh/a s.h. hakkepuit 1 887 0 1 654 0 2 279 1 600 2 646 2 389 2 526 MWh/a Kohaliku kütuse osatähtsus toodangus 62% 0% 62% 0% 80% 80% 90% 90% 90% Tarbimimistihedus 1,08 1,08 1,08 1,08 1,13 1,45 1,08 1,08 1,08 MWh/(a*m) Investeering 0 0 346 000 346 000 413 000 313 000 300 000 646 000 400 000 €

CO2 saaste 440 1 115 385 1 012 217 152 112 101 107 tCO2/a

SO2 saaste 12 303 29 308 10 781 26 612 6 588 4 625 3 974 3 589 3 794 kgSO2/a

CO2 saaste muutus 675 -54 572 -223 -288 -328 -339 -333 tCO2/a Soojuse müügihind 56,18 Toetuseta 66,7 68,0 79,0 72,8 76,1 65,5 79,7 69,3 €/MWh Toetusega 45% 60,6 67,4 63,9 67,4 58,0 64,8 59,6 €/MWh

Märkused: 1. Rohelisega on märgitud soojuse hinnad, mis on viitavad hinna minimaalsele tõusule ja seega neid variante võib lugeda perspektiivikateks, punase hinnaga variandid aga tõstavad hinda tunduvalt ja neid ei sa pidada mõistlikeks arengustsenaariumideks. 2. Variantides 4 ja 4a arvestatud uue katlamaja rajamiseks vajaliku maatüki ostu või üürimise tasudega. Need tõstavad soojuse hinda veelgi. 3. Variandis 4a ei ole arvestatud kooli soojusvarustusega. See tuleb lahendada eraldi ja vajab eraldi analüüsi. 4. Kõik hinnaarvutused on koostatud tänaste parimate hinnangute alusel, seega võivad väärtused tulevikus kujuneda töös toodutest mõnevõrra erinevateks. Küll aga on kõik stsenaariumid arvutatud sarnaste põhimõtete alusel ning vahede ja trendide alusel saame valida parimad lahendused.

Järeldused 1. Vältida tuleb olukorda kus kogu soojus tuleb toota õlist, sest see põhjustab väga olulise soojuse hinna tõusu isegi siis kui võrk uuendada täies mahus. 2. Parima tulemuse annab hakkekatla uuendamine senises kohas, kuna uues kohas nõuaks äärmiselt suurt investeeringut (uus hoone, kütuseladu, kõik kommunikatsioonide ühendused, juurdepääsutee, hakkekatel, õlikatel, õlimahuti, ühendustorustik olemasoleva kaugküttevõrguga). 3. Torustike uuendamine lisab soojuse hinnale nii palju, et tuleb järeldada – mõistlik on kaugküttevõrku uuendada järk-järgult alustades kõige probleemsematest lõikudest. 4. Kaasata investeeringute toetusi, et tagada minimaalne soojuse hinna tõus seoses tehtavate investeeringutega.

Kokkuvõtteks võib tõdeda et Adavere kaugküttesüsteem on jätkusuutlik, kui selles teostada kodumaise kütuse kasutamise jätkamist võimaldavad investeeringud ning teostada kaugküttevõrgu uuendamine kõige kriitilisemates kohtades.

4. Tundlikkuse analüüs

Allpool analüüsime kütuste hinna, kohaliku kütuse osakaalu, müügimahu ja investeeringu suuruse mõju soojuse hinnale. Aluseks on võetud arengu variant 7, kui senisesse katlamajja paigaldatakse uus hakke katel ja torustikku rekonstrueeritakse osaliselt.

Soojuse hinna tundlikkus kütuste hindade muutusele

Käsitletud on olukorda, kui kohaliku kütuse osatähtsus on 90%

Soojuse hinna sõltuvus kütteõli hinna 20 kuni 40 €/MWh puhul

80 MWh)

/ 70 € 60 50 40

30 Soojuse hind ( hind Soojuse 20 10 0 20 30 40 toetuseta toetusega Kütuse hind (€/MWh)

Graafik 6 . Soojuse hinna sõltuvus kütteõli hinnast

Graafik 7 . Soojuse hinna sõltuvus hakke hinnast

Järeldus kahest viimasest graafikust: Arvestades et puiduhake on põhikütus soojuse tootmisel (osatähtsus 90%), siis on loogiline et soojuse hind sõltub tunduvalt enam hakkepuidu hinna muutustest kui põlevkiviõli hinna muutustest. Samas on hakkpuit kodumaine kütus, mille hind on olnud tunduvalt stabiilsem kui õli hind. Õli hind on langenud viimase kolme aastaga rohkem kui kaks korda, seega ei saa välistada ka samasugust tõusu mõne aasta jooksul.

Soojuse hinna tundlikkus kohaliku kütuse osatähtsusest soojuse tootmisel

Graafik 8. Soojuse hinna sõltuvus hakke osatähtsusest soojus tootmisel. Järeldus: Mida suurem on kohaliku kütuse osatähtsus soojuse tootmisel, seda madalam on soojuse hind. Arvestades soojuse hinna kiiret langust hakke osakaalu kasvamisel, oleks mõistlik paigaldada eeltoodud koormusgraafikul (vt lk 30) näidatust võimsam hakkepuidu katel. Arvestades et hakkekatla ühikmaksumus ei kasva märgatavalt võimsuse kasvades ning hakkeladu, pumpla, katlamaja hoone, juurdepääsuteed jm ühendused kõikide vajalike taristutega on olemas, siis sõltuvalt hanke tulemusel kujunevast maksumusest võib Adaveres olla otstarbekas rajada kuni 1 MW võimsusega hakkekatel.

Soojuse hinna tundlikkus soojuse müügimahu muutustele

Graafik 9 . Soojuse hinna sõltuvus soojus müügimahust aastas Järeldus: Mida väiksem on müügimaht, seda kõrgemaks kujuneb on soojuse hind, sest püsikulu osa (kapitali-, käidu ja hoolduskulu) jaguneb väiksemale tarbimise mahule. Samas iga uue tarbija liitumine kaugküttevõrguga alandaks soojuse hinda.

Soojuse hinna tundlikkus investeeringute suurusest

Graafik 10 . Soojuse hinna sõltuvus uuendamiseks tehtava investeeringu suurusest. Järeldus: Mida väiksem investeering, seda madalamaks kujuneb soojuse hind. Seega on äärmiselt oluline kasutada ära olemasolevaid seadmeid ja infrastruktuuri ja valida seadmete hankekonkursil parima hinna-kvaliteedi suhtega uued seadmed.

5. Ettepanekud ja tegevuskava

1. Kehtestada vallavolikogu määrusega Adaveres kaugküttepiirkond. Kaugküte suudab tagada kõigile tarbijatele ühiselt stabiilse soojusvarustuse mõistliku hinnaga. 2. Taasliita kaugküttevõrguga korterelamu Kesk tn 3. Võrgu lähedal asuvate hoonete (näiteks Puiatu tee 1 ja 3 jt) kasutussevõtmisel liita need kaugküttevõrguga. Puuküttega korterelamutes (näiteks Aia tn 1 ja 3) kaaluda tsentraalse küttesüsteemi rajamist ning kaugküttevõrguga liitumist. 3. Elamute efektiivsuse parandamiseks võib soovitada soojustamist ja täisautomaatsete soojussõlmede paigaldamist. 4. Vallavalitsus võiks koordineerida kortermajade uuendamiseks antavate toetuste info edastamist korteriühistutele. Näiteks sihtasutus Kredex toetab korterelamute soojustamist perioodil 2014-2020 keskmiselt 30% ulatuses uuendustööde maksumusest. 5. Paigaldada uus kohaliku kütuse katel võimsusega kuni 1 MW olemasolevasse katlamajja kasutades ära olemasolevat hakkeladu, õlikatelt ja -mahuteid, võrgupumpasid, katlamaja hoonet jm infrastruktuuri. 6. Kaugküttevõrku ei ole mõtet täies mahus koheselt uuendada. Torustiku asendamine on vaja teostada vastavalt vajadusele kõige kriitilisemates lõikudes, tagades niimoodi rikete tõenäosuse ja soojuskao järk-järgulise languse. 7. Kõigi investeeringute tegemisel kasutada investeeringute toetusi. 8. Kaaluda kahekomponendilise soojuse hinna kehtestamist peale kaugkütteseaduse vastava muudatuse kehtestamist.

Lisad

Lisa 1. Kaugküttevõrgu plaan

Lisa 2. Kaugküttevõrgu skeem