EESTI MUUSEUMIÜHINGU – AJAKIRI NR 1 (40) MUUSEUM Muuseum vabas õhus 2018

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 1 — ESIKAAS materjale kahjustavad putukad MUUSEUM PEATOIMETAJALT ja see, kuidas hoida nende Eesti Muuseumiühingu ajakiri tegevus kontrolli all ja vältida NR 1 (40) 2018 nende tulekut. Eelmisel suvel lahkus meie PEATOIMETAJA hulgast ajakirja Muuseum asu- Piret Õunapuu taja ja kauaaegne peatoimetaja [email protected] Aleksei Peterson. 1958–1992 juhtis Aleksei Peterson Eesti TOIMETAJA Rahva Muuseumi. Ta pol- Ivi Tammaru nud lihtsalt direktor, vaid ka [email protected] Piret Õunapuu aktiivne teadlane, kes uuris ees- kätt ehitisi ja põllutööriistu, aga TOIMETUSE KOLLEEGIUM Ajakirja käesolev number ka museoloogia praktilisi prob- Piret Õunapuu, Kerttu Männiste, kannab pealkirja „Muuseum leeme. 1993 omandas Peterson Kristel Rattus, Marge Rennit, vabas õhus“. Eelmise aasta Peterburis ajalooteaduste Kalev Uustalu mais tähistas oma 60. sünni-

PEATOIMETAJALT päeva Eesti Vabaõhumuuseum, doktori kraadi. Tema huvi ei piirdunud ainult Eestiga, vaid RESÜMEEDE TÕLGE mis nüüdseks tegutseb koos hõlmas ka teisi soome-ugri rah- Tiina Mällo Ennistuskojaga Kanut sihtasu- tusena. Muuseumi juhatuse vaid, eriti vepslasi ja udmurte. 1995. aastal ilmus Aleksei KÜLJENDUS liige Merike Lang vaatleb Eesti Petersoni eestvõttel ajakirja Ivi Tammaru Vabaõhumuuseumi näitel siht- asutuse ja riikliku muuseumi Muuseum esimene number ja peatoimetajana jätkas ta kuni KUJUNDUSMAKETT toimimist, plusse ja miinuseid. 2006. aastani. Autoriteetset Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel Juubelini jõudis selle aasta algul ka üks teine vabaõhu- etnograafi jäädakse mäletama muuseum – A. H. Tammsaare nii Eestis kui teisteski soome- muuseum Vargamäel, mis avas ugri maades.

ISSN 1406-3484 uksed kirjaniku 80. sünniaasta- päeval 30. jaanuaril 1958. Nüüd tähistati muuseumis

— 2 Anton Hansen Tammsaare 140. sünniaastapäeva. Vabaõhumuuseumiga on seotud ka seekordne interv- jueeritav Elvi Nassar. Setumaalt pärit Elvi alustas muuseumitöö- taja karjääri Eesti Põllumajan- dusmuuseumis, töötas seejärel Eesti Vabaõhumuuseumis koguhoidjana ja on seal nüüd juba pikka aega peavarahoidja. Hariduse vallas tutvustab Reet Mägi keskkonnahari- dustööd uuenenud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis ESIKAANEL: TAGAKAANEL: ning Nele Dresen ja Keiu Jääpurikad Eesti Rahva Telve kirjutavad, kuidas Tartu MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 Vargamäe Muuseumi Linnamuuseum läheb prog- muuseumis direktor Aleksei rammiga „Muuseum kohvris“ FOTO: Ingmar Peterson ja ise koolidesse kohale keskaega Muusikus fi lmioperaator tutvustama. Baltisaksa ja vana- Toivo Pedak väli- graafi ka kaardistamise projekti töödel Kaarma Eesti mäluasutustes väljaspool kihelkonnas. kunstimuuseume tutvustavad 1964. Kristiina Tiideberg ja Moonika ERM Fk 1410:275 Teemus. Eesti Vabaõhumuu- FOTO: Ilmar Kala seumi konserveerimisosakonna ja Tiina Võti juhataja Marike Lahti kirjutise teema on puitu, riiet ja muid PÄEVATEEMA IN MEMORIAM AJA LUGUAJA VÄRKSTUBA IKKAGI INIMENE HARIDUS NÄITUSED MÕÕDUPUU UDSMUEMKHRSEPNI KUIDAS MUUSEUMKOHVRISSEPANDI Fookuses TARTU ÜLIKOOLILOODUSMUUSEUM keskkonnaharidus — KEIU TELVE — — NELE DRESEN — — MÄGI — REET ET USUIEASAUIND21 EESTI MUUSEUMIDEAASTAAUHINNAD 2017 Tammsaare TAMMSAARE-PÕHJA TALUST VARGAMÄE MUUSEUMIKS muuseum Toimekas niiriigi-kuisihtasutusena Vargamäel EESTI VABAÕHUMUUSEUM 60 — MARJU NIINEMAA — — KRISTI KIRSS — — SIIRI — KVELL — MERIKE LANG — LOOMULIK SURM — ÜLLE KASK— et itkntmuemds21.21.asa ALEKSEI PETERSON Eesti mittekunstimuuseumides2016.–2017.aastal BALTISAKSA JAVANAGRAAFIKA KAARDISTAMISEST MÖÖBLI-TOONESEPP, PUUKOI,MÖÖBLIKOI — MOONIKA TEEMUS — — KRISTIINA TIIDEBERG — — MARIKE LAHT — ELVI MEENUTAB EESTIVABAÕHUMUUSEUMI PEAVARAHOIDJA NASSAR — HEIKI PÄRDI —

LK 26 LK LK 23 LK 14 LK 10 LK 5 LK LK 19 LK LK 41 LK 38 LK LK 34 LK LK 30 LK

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 3 — SISUKORD MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 4 — PÄEVATEEMA Sulõnd talu juures hobused Rusi õhumuuseumi Eesti Vaba- FOTO: Kristjan FOTO: muuseumi funktsiooni; 1) täitaEestimaaarhitektuuri ja-maastike ainevaldkonna kaudu koguda, säilitadajavahendada kultuuripärandit, sh: eesmärkonomavara SAEVMi valitsemise jakasutamise 1 arvestades. kummagi liitunudasutuseseniseid tegevusi ning needsõnastatiühiste arutelude käigus tööd uuestruktuuriga2014.aastajaanuarist. seum jaEnnistuskodaKanut.Uusasutusalustas liideti omavahelriiklikudEestiVabaõhumuu- üleandmise kohta.Sihtasutusemoodustamisega tuse EestiVabaõhumuuseum asutamisejavara Tiidusallanotariaalsele aktileSihtasu- Urve 10. detsembril2013kirjutaskultuuriminister Ennistuskoda Kanutkoossihtasutusena. muuseumi 60. tegevusaastat.2014.aastasttegutsevadvabaõhumuuseum ja Eesti Vabaõhumuuseum asutati22.mail1957 jaeelmiselkevadeltähistati EESTI VABAÕHUMUUSEUM PÄEVATEEMA Sihtasutuse eesmärgidmäärati 1 TOIMEKAS NIIRIIGI-KUISIHTASUTUSENA

Nüüdseks on Sihtasutus Eesti Nüüdseks onSihtasutusEesti

põhikirjaga põhikirjaga SA EESTI VABAÕHUMUUSEUM JUHATUSE LIIGE

— MERIKE LANG — alast konkurentsivõimet. 5) tugevdada Eestimiljööväärtuslike piirkondade turismi- laiapõhjaliste teenuste osutaja–kompetentsuskeskus; oskusteabe haldaja,vahendaja japopulariseerijaning kultuurimälestisi, ollesnimetatud valdkondade arendaja, ja digiteeridaainelistvaimset kultuuripärandit, sh 4) uurida,koguda, hinnata, konserveerida, restaureerida kogu; 3) hoidajatäiendadaEesti Vabaõhumuuseumi muuseumi- muuseume; seumide ningriigilekuuluvat muuseumikogu kasutavaid mäluasutusi, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuu- 2) teenindadasihtasutuse tegevusvaldkonnas kõiki päevale tagasivaadatessaabtehakokkuvõtteid riikliku vabaõhumuuseumiasutamise60.aasta- Vabaõhumuuseum tegutsenudüleneljaaastaja Merike Lang

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 5 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 6 — PÄEVATEEMA Sulõnd Jüri-Jaagu talus ekspositsioon avatud pulma- 2016. aastal FOTO: Kristjan FOTO: paindlikumad kui riigiasutusepuhul. kaasfi kolm protsenti); tavate vahendite riigieelarve piirangut (riigiasutusesonsee lõpeb,kui eelarveaasta eiolejärgmisesse aastasse ülekan- tusse; kogu asutusetulujääbsihtasutuse põhitegevuse kasu- kasutamisel; kulude arvestamisel, omatulu teenimiseljaasutusevara vabam japaindlikumtegutsemisviisasutusetulude tes; juhtimisotsuseid saabvastu võtta kuiriigiasutus- kiiremini sellega peabnõusolemaenamiknõukogu liikmetest; juhti eimäära ametisseegavabasta ametistminister, vaid sus aitabteha parimaid otsuseid; nõukogu kuikollektiivse palju- otsustusorgani arvamuste tentsi; nõukogu kaudulaiemajuhtimiskompe- tagabliikmete damalt sellevaldkonna jategevuspiirkonnaga siduda; asutajate janõukogu kaudusaabmuuseumitihe- liikmete paindlikum jaasutusekesksem juhtimismudel; muuseumide juriidilisevormi muutustel sihtasutusteks: aastast toimunud muuseumivõrgustiku korrastamisel ning needpunktid, milliseideeliseidnähaksealateskirjas 2012. Kultuuriministeeriumi kodulehel (www.kul.ee) on 2 eraõiguslikul sihtasutusel. riigiasutuseljavalitsussektori tikat arvestades sellest, misvaheonsiinsetigapäevasttööprak- majandustegevuse survet, kuid põhimõtteliselt kuidpõhimõtteliselt majandustegevuse survet, sisu. Kõigerohkemkardetakseküllsihtasutuse pruugi sihtasutusmõjutadatavatöötajatöö tegevusvaldkonda ja-ulatusteimuudeta, sooritamise suuremalvabadusel.Kuimuuseumi ja juhatusesolidaarselvastutuseltehingute eriline opereerimisvorm,mispõhinebnõukogu Kokkuvõttes on sihtasutus eelkõike asutuse Kokkuvõttes onsihtasutuseelkõikeasutuse nantseerimise võimalused erinevatest fondidest on 2

sama aktiivnenagusihtasutus. seum ollaniimajandus-kuikasisutegevuselt saab vägaheameeskonnagajuhitudriigimuu- Rahva Muuseum. Hea näideonuuesmajastegutsev riigiasutusEesti 3 tades, oli riiklik tegutsemisvorm põhitegevuse tades, oliriikliktegutsemisvorm põhitegevuse sisemisi tugevusijaväliseid võimalusi ärakasu- ja soovisleidaneidhoobasid, midapannatööle üsnagi eesrindliksaavutus. Kui juhtkondsuutis ning kasutadavabaltomateenitudvahendeid duskulusid parasjaguvajaliketegevustevahel majan- arvu, jagadariigipoolteraldatudeelarves seumide juhtidevõimalusisemääratatöötajate munitsipaalmuuseumidega olimeieriigimuu- antud. Võrreldes paljudevälisriikide jakaEesti mis olid1990.aastatelriiklikelemuuseumidele mõista sõna-sõnalt.Pigemseisnesseevabadustes, riik. kuulutas, etkesennastiseaitab,sedaaitabka seks piisavaltvahendeid.PeaministerMartLaar olnud EVMiekspositsiooniremondirahastami- museaalide säilivuse.Värskelt vabanenudriigilei mihoonete katusedläbisadama,seadesohtu häirinud fondidjalimiididolidjätnudmuuseu- jalikku remonti:nõukogudeajalvarustamist vabaõhumuuseumi ekspositsioonvajaspõh- tööstiiliga võimatu.Teaduslikult kõrgetasemelise idaturu äralangemisetõttuendisepassiivse 150 000-lt 31 000-lejasedataastadaoleksolnud olilangenudnõukogudehiilgeaegade jate arv asutuse majanduslikkuülesturgutamist.Külasta- taaskehtestamise ajal1990.aastatelkoheoma riiklik vabaõhumuuseumjubaEestiVabariigi Pean ütlema, et riigi abi ei ole paraku tulnud Pean ütlema,etriigiabieioleparakutulnud 3 Näiteks alustas Näiteksalustas levis ajapikku teistessegi muuseumidesse. Meie levis ajapikku teistessegi muuseumidesse. Meie maastikul murrangulised otsused,milleeeskuju Kõik needolidkoguselleaegse Eestimuuseumi- museaalses Kolukõrtsisning muuseumipood. diga muuseumialluvussekuuluv toitlustamine rajati olematutevahendite ning puhtahasar- käivitati proaktiivneturundustegevus. Lisaks üritustena tähistamarahvakalendritähtpäevi, mipedagoogikale, hakatikorrapäraseltsuur- alguses alusnüüdisaegseleelamuslikulemuuseu- Eesti Vabaõhumuuseumis juba1990.aastate arendamiseks igatipiisav. Niipandisisulttugevas peab edendamaomanäoliselt kogumuseoloo- üksnes kollektsioonipoolest – igamuuseum eristuks teistestomakontseptsioonilt jamitte mulle, etpüüaksinarendada muuseumi,mis vabaõhumuuseumi direktor profJanVaessen JuhinEesti Vabaõhumuuseumi alates 1993. aastast. 4 direktor Kui olinolnudmõneaastavabaõhumuuseumi tatud avatudvaimugavabaõhumuuseumiks. soov arenedavägaheaksjarahvapooltarmas- ainsaks innustajaksoliagameeskonnaühine 4 , soovitas hea sõber ja õpetaja, Hollandi , soovitasheasõberjaõpetaja,Hollandi Sulõnd seto Vanatalo elumaja (ülal)ja tud peipsivene 2015. aastalava- FOTOD: Kristjan FOTOD:

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 7 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 8 — PÄEVATEEMA 2015 17. septembril muuseumis Eesti Vabaõhu- auhinnagala Europa Nostra FOTO: MatsFOTO: Õun ületoomisega. Hoone materjal onpraeguseks hävinud. nõukogude ajal, kuidettevõtmine päädis üksneshoone Rajada Töökmani restoranina kõrts oli plaanisjuba 6 territooriumtalle tagastataks.väärtuslik butud. onesitanudtaotluse, SAEVM etmuinsuskaitseliselt haldusest ära, kuidresidentsi ideestollaksenüüdseksloo- läksterritoorium2014.aastalvabaõhumuuseumi Seetõttu Eesti oli andakinnistu Vabariigi presidendi residentsiks. arhitektuuri õppekeskus. Viimane reaalsena tundunudidee skautide keskus, rahvakultuuri koolituskeskus ningmaa- Hiljemonolnudideidrajada kagaidideja Libertysse 5 Liberty SuvemõisaArenduskeskuse linna linnavalitsusega,kavatsedesluuaSAEVMi muuseumi hallata,tahetiarendadakoostöösTal- Liberty suvemõisa,misoli1986–2014vabaõhu- loomise mõtteidjuba1997.aastal.Näiteksendist erinevaid partnereid.Niitekkissihtasutuse rohke varahaldamistveelgiparendada,kaasates nes 1990.aastatelõpulvajadusEVMitegevustja tegija, kuskäiaksekaeeskujusidkaemas. Euroopa vabaõhumuuseumideseastuntud gilist mõtet.NüüdonEestiVabaõhumuuseum kõrts tegevust soovitielavdadaSihtasutuseTöökmani side vastuseisu ja otsuste venimise tõttu ära. Juba side vastuseisujaotsustevenimisetõttuära.Juba Kahjuks langesidneedplaanidmitmeteinstant- Vaatamata olemasolevatele võimalustelekuju- 6 asutamisega koostöös Eesti Hotellikooliga. asutamisegakoostöösEestiHotellikooliga. 5 , toitlustus- koosoleku otsuste vastuvõtmiseks. Koostöö koosoleku otsuste vastuvõtmiseks.Koostöö vastupidises suunas. Nõukogusaabvalmistuda rahandusministeeriumisse ning samatoimubka tiivne informatsioonmuuseumist kultuuri-ja Nõukogu onorgan,millekaudu liigubopera- arutatakse koosläbikõiksuuremad arendused. kuinelikordaaastas,samuti aru mitteharvem vastutavad. Juhatusannabneileasutusekohta liikmed onagaomaotsusteüleseadusejärgi ministeeriumile siduvad.Sihtasutusenõukogu selle liikmetenõuandedeioledirektorileega nõuandev organ,miskäibkooskordaastas,ja olemasolu. Riigimuuseumisonteadusnõukogu tuses? Kogemusnäitab,etpositiivneonnõukogu soodustaks kiiremaidjuhtimisotsuseid. tegevuse näitevaralöelda,etjustsihtasutus alati kiirelt.Seegaeisaavabaõhumuuseumi ritud meeskonnalejapaindlikulemõtlemisele kaasaaitavate otsustenijõutiagatänukvalifi millega tulikohaneda.Muuseumiarendamisele anti arenevasriigispidevaltväljauusiseadusi, duse piiranguiduuteseadustepoolt.Muidugi põhjusena nimetatudriigiasutustetegevusvaba- seks muutmist.Asutuseaastaaruandesonidee 2000. aastalarutatikogumuuseumisihtasutu- Mis onsiiskiasutusetoimimiseerisussihtasu- tsee- saanud paljurahvuselise Eestikeskus.Maaarhi- põhinedes tegutseb edukaltmitmeidauhindu muuseumide arendusauhinna. Püsinäitusele vene hoonetegauuepüsinäituse, misteeniska EASi turismimeetmerahastusel setujapeipsi- aastal 138000inimeseni.2015. aastalavasime pole ühinemisetõttukannatanud. mitmetes punktidesteineteistningsisulinetöö iseseisvat asutustsujuvaltkoosjatäiendavad kojaga Kanut.Nüüdsekstoimivadkaksendist jasünergiatliitumineEnnistus- töösse värvi on üksnesriigiasutatud.Siintõiuueasutuse rataste vahele.Seeriskonalatiolemas.SAEVM juhtimine jääbkohalikepoliitilistemängude muuseumimaastikul kanäiteid,kussihtasutuse tegevuspiirkonnaga. KahjuksonpraeguseEesti laiem. Justsiistulebesileseotusvaldkonnavõi uudseid tulemusi,kuiasutajateringonsenisest kaalutletud otsustegaseljatagune. kiidul suuremkaalningseegaonjuhatuselka tama. Samasonplaneeritudtegevusteheaks- ettepanekud tagasi,panebseerohkempingu- plaanide argumenteeritust,kuinõukogulükkab nõukoguga nõuabjuhatuselttäpsustjaoma Vabaõhumuuseumi külastatavusulatus2017. Sihtasutuse moodustaminevõibanda on korrastatum. tal onparemkontrolloma haldusala ülejariik Küllap võibagaasutuseomanik ollakindlam,et toimumas justtänuvõivaatamata sihtasutusele. ma kindlaltväita,etkõikseeontoimunudvõi neerimist alustatijuba2005.aastal.Praegueisaa konserveerimis- seumide ühishoidlatkoosuutetööruumideja et lähiaastatelhakataksesiiskiehitamamuu- ligipääsetavamaks. Kõigesthingestloodame, jalgratta võilapsevankrigasaabuvaleperele tahame muutaliikumispuudegainimesele, ekspositsiooni, omapeaväravapääslahoone aastaks püstitadanõukogudekorterelamu tud omateenitudvahenditestkavatseme2020. aastaauhinnaga. torite töödonsamutihinnatudmuuseumide kindla plaanijahinnakirjajärginingkonservaa- Kanut teenindabEestimäluasutusijaerakliente jadigiteerimiskeskus preemia. Konserveerimis- programmide eestkõrgeEuropaNostrapea- tektuuri keskuspälvis2015.aastalomakoolitus- Teeme katulevikuplaane.Aastategakogu- digiteerimis laboritega, millepla-

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 9 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 10 — PÄEVATEEMA PÄEVATEEMA VARGAMÄE MUUSEUMIKS TAMMSAARE MUUSEUMVARGAMÄEL 60 TAMMSAARE-PÕHJA SA A. H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL TALUST — KRISTI KIRSS — — SIIRI — KVELL FOTO: Liivamägi Gabriela maja maha.SeeagaeivähendanudTammsaare- juhuslikust sädemestsaanudtulekahjupõletas funktsiooni, kuidhävinesjuba1945.aastal,mil maja. Rehetarehakkaskandmakõrvalhoone perega 1934.aastani,milsaivalmisuuselu- näidanud. Algusgiidituuridegaolitehtud. likku eluoluseletanudjaromaanisttuntudkohti vaikselt eestäravõtnudninginimestelekoha- Hanseni abikaasaHildamäärdunudköögipõlle naabri juurde.HuvilistesaabudesolevatAugust Hansen. Kirjandushuvilisedleidsidteemõlema Tammsaare-Põhja taluskirjanikuvendAugust Oru talusoliperemeheksAugustSikenbergja – Tammsaare-Lõuna talusehkkirjanduslikus Sikenbergi. Talud olidpärinudkaksAugustit rese prototüüp,jaPearuprototüüpiJakob kirjaniku isaPeeterHansenit,kesoliAnd- Tammsaare mailkahtekangetnaabrimeest: sünnikodu jubamuutnud,enameielanud raskete veeämbritegaüleastuma. asuvad piiriaiadningmillisestpakustpidiKrõõt asuvad MäejaOrutalu,kuhukaevatikraave,kus jandusliku Vargamäega ningsoovisidnäha,kus lugejad samastasidTammsaare sünnikodukir- asuvat väikestkülatababkiiretuntus–romaani ajal keegiettenäha,etsoodejarabadekeskel romaan „Tõde jaõigus“.Ilmselteiosanudsel ilmus eestlastehingeelujaraskettöödkäsitlev Anton HansenTammsaare aastal1926,kui sünnipaiga, Tammsaare-Põhja talutegikuulsaks mäel tekkisjubaeelmisesajandialguses.Oma Vajadus asutadaTammsaare muuseumVarga- Sünnikodu rehetares elas August koos Sünnikodu rehetareselasAugustkoos Kirjandushuviliste saabumiseloliTammsaare MUUSEUMI LOOMINE panek ENSV Kultuuriministeeriumile töötada panek ENSVKultuuriministeeriumiletöötada Paide RajooniTSNTKvastuotsusetehaette- ja Õietaluhoonedriigile.Samalaastalvõttis muuseumitöötajatele. 1967.aastalmüüsidHilda ruum, majaülemiselekorruseleehitatikorter kantselei jamajaidapoolsesseosassenäituse- 1963. aastalloodielumajaalumiselekorrusele töötajate lahkumisttehtiümberkorraldusi: asusid elamaElvasse.Pärastmuuseumiesimeste kaasa HildajatütarÕieTammsaare talustning Rajoonidevahelise Koduloomuuseumifi saare MemoriaalmuuseumTapa rajoonisPaide 25. märtsil1959reorganiseeritiA. H.Tamm- lema vajaminevateremonditöödepeale.Juba Samal ajalpidijälgimamajakorrashoidujamõt- panid alusekirjanikuloomingukogumisele. ja raamatukogudreageerisidüleskutselening otsitakse Tammsaare teoseid.Paljuderaisikud ajalehes SirpjaVasar (nr46),etmuuseumile mida külastajatelenäidata,seegakuulutati Hanseni kuupalgaga270rubla. 1958 koristaja-järelevaatajaksHildaHansutütar Hanseni palgaga600rublakuusja1. veebruarist 1958 teaduslikutöötajakohaleÕieAugustitütar Kultuuriosakonna käskkirimääras1.juunist tööle vastloodudmuuseumis.Tapa Rajooni Augusti abikaasaHildajatütarÕie,kesasusid esimesel korruselelaskirjanikuvennapere: Tammsaare vennaelumajateiselkorrusel.Maja saare 80.sünnipäeval1958.aasta30.jaanuaril ja EerikTeder. MuuseumavatipidulikultTamm- arendama kirjandusteadlasedHeleneSiimisker olnud muuseumiloomiseideedhakkasidedasi Põhja talutähtsustningaastaidjutuaineks 1962. aastallahkusidkirjanikuvennaabi- Muuseumi loomiseajaleiolnudmuseaale, liaaliks. Siiri Kvell 1953. AT F81:3 Hilda Hansen. Põllega naineon Laudahoone ees. Kristi Kirss

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 11 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 12 — PÄEVATEEMA AT F81:83 avamine. 1958. Muuseumi AT F38:9 tsoon. 1958. esimene eksposi- Muuseumi lapsepõlvest Tammsaare-Põhja talus. kasutati Tammsaare õeMartaHansenimälestusi töötaja KaurAlttoa.Talukompleksi taastamisel hoonete ehitamiseks.Projekti koostasteaduslik Metsamajanditellimuselprojekt tada Järvamaa Vabariiklik Restaureerimisvalitsusülesandekoos- hoonete kompleksi.Otsusevastuvõtmisegasai Muuseumi territooriuminingsuurendada välja plaan,kuidaslaiendadaA. H.Tammsaare matkajate seas populaarnesihtkoht. 33 007 inimest.Muuseumist saiekskursantideja taastatud talukompleksikülastas avamisaastal sünnitalu olirahvaseasendiselt populaarne, must ningloodiuusiekspositsioone. Kirjaniku Peale välistetöödekohandati kahoonetesise- karjalauta, saunikuteeluhooneidjaroigasaeda. uuesti ülesehitatudjataastatudrehetaret, Väljasele. Kohaletulnudrahvahulksaivaadata tolleaegsele EKPideoloogiasekretärileVaino ülesanne jasellegamuuseumiavamineanti sai ainultsaagidesavada.Tähtisväravasaagimise seumi väravakahepoolelauadkinninii,etneid muuseumikompleks. Sümboolseltjäetimuu- 29. jaanuaril 1978avatipidulikulttaastatud rehetare ehituseleningpeaviisaastathiljem, damisele. loodusrada, mislõialuseloodusretkedekorral- Samal aastalvalmismuuseumijuurdeesimene Tammsaare väljamäelennministritemänniku. päeval istutasidprojektisosalevateasutustejuhid avati 20.aprillil1972taaskülastajatele.Samal Augusti elumajalekapitaalremontningmaja sellel perioodilteaduslikutöötajanaAskoSööt. Tartu Restaureerimisvalitsus.Muuseumistöötas Kaitseala juhatajaIverAzarov, ehitustöidtegi Metsamajandi direktorVäino ReijaKõrvemaa Heino Teder, kohapealjuhatasidtöidJärvamaa otsas olimetsamajandus-jalooduskaitseminister taastamise projektielluviimisele.Taastamise ees- 1973. aasta 21. juunil pandi nurgakivi 1973. aasta21.juunilpandinurgakivi Talukompleksi taastamiseajaltehtika Järgnevad aastadolidsuunatudhoonete MUUSEUMI TAASTAMINE tud, kõik hooned on saanud uue rookatuse. tud, kõikhooned onsaanuduuerookatuse. asutuse ajalonhooneidpõhjalikult remondi- A. H. Tammsaare MuuseumVargamäel. Siht- ja tantsupeotuleteekond. laulu- Igal aastalsaabjustsealtalguseJärvamaa loodi koht,kussaabkorraldadakultuuriüritusi. Rüütel jaUrmasSisask.Kultuurihiierajamisega teiste hulgasonomapuuistutanudkaArnold laureaadid. Nüüdseksonhiiesülesajapuu, kultuuripreemia istutavad omapuuJärvamaa kultuurihiis,kuhuigalaastal loodi Järvamaa läbi kõikromaani„Tõde jaõigus“viisosa. mäele“, millekäigusmängitiühepäevajooksul võime paniproovilesuurprojekt„Tagasi Varga- IndrekSaar.Kõrve, Teatrihuviliste vaatamis- jad: MerlePalmiste,OttSepp,LiisaPulk,Hele jpm. Siiaonteeleidnudpaljudtuntudnäitle- „Kõrboja peremees“,„Wargamäe Wabariik“ põhjal ettekantudveel„Vargamäe kuningriik“, aegade onVargamäel Tammsaare loomingu misel mängiti„Tõde jaõigusI“„Juuditit“.Läbi muuseumi juhatajaJuhanSihver, kelleeestveda- algatas vabaõhuetendustetraditsioonitolleaegne etendust „Vanad ja noored“.Aastaidhiljem õuel A. H.Tammsaare jutustusepõhjaltehtud projekt –RakvereTeater mängismuuseumi Aastal 2002 moodustati Sihtasutus Aastal 2002moodustatiSihtasutus 1992. aastalalustatiainulaadseprojektiga – 1978. aastaltoimusVargamäel esimeneteatri- SIHTASUTUSE LOOMINE JÄRVAMAA KULTUURIHIIS TEATER näha januusutada. saab kirjanikuhuvisidkuulata,maitsta,kompida, datud näitus„IgaleüheleomaTammsaare“, kus on avatudTammsaare 140.sünniaastalepühen- tuuriüritusi, seminarejaajutisinäitusi.Praegu mid ningsiintoimubigalaastalerinevaidkul- muuseumil nüüdseksolemasharidusprogram- ekskursioonide, matkadejateatrietendusteon esimesel korrusel.Heaontõdeda,etpeale remonditööd kirjanikuvennaAugustielumaja kunagi puudust.Ka2018.aastaalgusesonkäsil läbisaamine, agatöödestjategemistesteitule küll sellevahega,etnaabrimeesPearugaonhea Vargamäe muuseumis onnagu„Tões jaõiguses“, vaneminspektorKarenKlandorf. Järvamaa olid abiksGromellOÜjamuinsuskaisteameti originaallaudvooder. Ajalooliseilmesäilitamisel teem ninglisakskõigelepuhastatijapanditagasi kuue aknad,uksed,kordatehtivihmaveesüs- kontoriruumide remont.Tööde käigussaiduue elumaja verandaremont,majasoojustamineja miks. Viimastekstöödeksonmuuseumisolnud ning lautehitatiümberõppe-janäituseruu- 2009. aastal avatiuusekspositsioonelumajas Kõik need tegemised tõestavad, et elu Kõik needtegemisedtõestavad,etelu Liivamägi FOTO: Gabriela ekspositsioon esimese korruse Augusti elumaja

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 13 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 14 — MÕÕDUPUU MÕÕDUPUU AASTAAUHINNAD 2017 EESTI MUUSEUMIDE EESTI MUUSEUMIDE KULTUURIVÄÄRTUSTE OSAKONNA PEASPETSIALIST KULTUURIMINISTEERIUMI — MARJU NIINEMAA — FOTO: HelenMelesk FOTO: Raudsepp, EllenVärv, AnuAnsu,BertaVosman, tus, JanaReidla,Terje Anepaio,TiinaTael, Age Kuningas, ÜlleJäe,RiinaReinvelt,KristelRat- Rannap, MaireNoorkõiv, Kadri Vissel,Maire Heli Kirevik,PiiaRand,HelveAlla,Mareli Erik Hiiemaa,KaroliineKorol,SigneRätsepso, Tatjana Enok,ÜlleVahar, SilliPeedosk,Karl- sild, MariliisVaks, LailiKuusmaa,JanikaTuru, Rohumaa. MeeskondakuulusidKristiinaPiiri- kujundaja LiinaUnt,graafi sele vaibale“,millekuraatoronRiinaReinvelt, eksponeeritav väljapanek„Külatänavaltpuna- dus onsamalajalEestiRahvaMuuseumigaleriis Angelika Schneider. Näituselahutamatupiken- kujundaja IirHermeliin,graafi kuraator onReetPiiri,produtsentMark, ja sellenüüdisaegseidkasutusvõimalusi.Näituse mille eesmärkontutvustadaeestirahvarõivaid avatud Eestiüleaegadesuurimrahvarõivanäitus, Igal aastaajal“.EestiRahvaMuuseumison Rahva Muuseuminäitus„Rahvarõivasonnorm. hoiavad ühismälu. mustavad inimesijaümbritsevatkeskkondaning kultuurides olulineroll.Loodjalauludiseloo- repertuaaris. Lugudeljalauludelonkõikides kirjandusklassikasse, jalaule,misonigaeestlase ja muusikakaudulugusid,miskuuluvadEesti Ruumilabor jaIdentity. Näituselesitatakseteatri Kiis, MarisRosenthal,EleArder. Kujundas meeskonda kuulusidKirstenSimmo,Kristiina tor jaideeautoronTanel Veeremaa. Näituse sikamuuseum. Näituse„Loodjalaulud“kuraa- Eesti muuseumideaastaauhindu. 19. jaanuariljagatiKumukunstimuuseumistaas 2017. aasta Parima püsinäituse parimanäituse tegi EestiTeatri- jaMuu- line disainer Katre line disainerKatre tiitli sai Eesti tiitli saiEesti line disainer Allan Talu, MargitPajupuujaStanislavStepaško. Projektis osalesidGretaKoppel,AlarNurkse, eest. koeraga“ jateoseraamikonserveerimine“ ovaalse pärgamendilpastellmaali„Tütarlaps projekti „Tõenäoliselt 1760ndatelõpustpärineva Paomets jaSirjeSäärEestiKunstimuuseumist Jõesaar, LiinaVakrööm, LisannTreial, ÜlleSavi. Nurme, MalleOras,KadriLiisOlmaru,Tuuli Hämäläinen, SiretSaar, PiretÕunapuu,Anne Tõnn Kukk,KatriinValdre, KatrinAlekand,Aire Lauri Tamm, PihelPrans,ViljarPohhomov, Tragel,Kristi Ütt,KristjanRaba,Arvi TiitSibul, Konserveerimistöö auhinna Konserveerimistöö pälvisid Merily pälvisidMerily Marju Niinemaa FOTO: Laul Mart muuseumis Muusika- Eesti Teatri-ja ja laulud“ Näitus „Lood koeraga“ „Tütarlaps Pastellmaal

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 15 — MÕÕDUPUU MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 16 — MÕÕDUPUU sihtgruppidele“ erinevatele tutvustamine gud jatulemuste naarsed uurin- interdistsipli- jekt „Muumiate muuseumi pro- Tartu Ülikooli Vosman FOTO: Berta aastaajal“ on norm.Igal tus „Rahvarõivas Muuseumi näi- Eesti Rahva Tammiksaar jaEpiTohvri. Leppik, EndlaLõhkivi,PeeterMüürsepp,Erki peakorraldajad olidKaija-LiisaKoovit,Lea tema esimenerektorGeorgFriedrichParrot“ „Vene impeeriumipiiril:Tartu saksaülikoolja Ülikooli muuseum.Rahvusvahelisekonverentsi jooksul. asumi ruumilisekujunemiselugu105aasta kajastab Vene-Balti laevatehaseja selle endise Kooskora. EestiArhitektuurimuuseumi trükis Treufeldt jaMarisMändelningkujundajaKristo laevatehas“ autoridonOliverOrro,Robert Oliver Orro.Raamatu„Koplisonaat.Vene-Balti tõenäosusele (jalgpall). ja mis keskenduvadmehaanikale(korvpall) dimuuseum sügishooajalharidusprogramme, väljaspool kooli-jaklassikeskkonda,pakubspor- Et pakkudanoortelehuvitavamaidõppimisviise mesed õppevideodfüüsikajamatemaatikaalal. kelleabilonvalminudesi- korvpallimeeskond, Tartu Tammeka jalgpalliklubijaTartu ülikooli ja õpetajateühistööna.Pilootprojektisosalevad programmidega, misonvalminudtippsportlaste eest. Tegemist onEestisainulaadseteharidus- interaktiivsete õppematerjalide„Kõikliikuma!“ Klimova EestiSpordi-jaOlümpiamuuseumist Toomas Koitmäe,SiimRandojajaLuize-Ingrid kogenud inimesed. oma valdkonnastunnustatudjaettekandjatena tegutsevad sellesvaldkonnas.Teadmisi jagavad eelneva erialasekoolitusegainimestele,kes vad. Loengudonsisulttehnilisedningmõeldud kokku puutuvadjalahendusteotsimisegategele- inimestele, kesvanademajadegaigapäevatööna ja sõlmedest“eest.Loengupäevadonmõeldud seminarisarja „Materjalidest,konstruktsioonist tunnistati AuneMarkEestiVabaõhumuuseumist Piombino-Mascali. Remmer, Raija-KatariinaHeikkiläjaDario Anu Teearu, MariTõrv, MaarjaMölder, Sünne Kristiina Tambets, MaitMetspalu,SigneVahur, Saag, RagnarSaage,UrmasSaarma,ArgoSelin, Peets, RiinaRammo,EveRannamäe,Lehti Randel Kreitsberg,MartinMalve,Pilleriin Interdistsiplinaarsesse uurimisgruppikuulusid tutvustamine erinevatelesihtgruppidele“eest. interdistsiplinaarsed uuringudjatulemuste Tartu Ülikoolimuuseumiprojekti„Muumiate daja tiitli Parima teadusürituse Parima teadustrükise Aasta muuseumihariduseedendajad Parimaks muinsuskaitsjaksmuuseumis 2017. aasta said Jaanika Anderson ja Ester Oras said JaanikaAndersonjaEsterOras parima muuseumikoguaren- pani 2017. aastal kokku pani2017.aastalkokku korraldasTartu on on

MUUSEUM – NR 1 (39) 2016 — 17 — MÕÕDUPUU MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 18 — MÕÕDUPUU mis Loodusmuuseu- ürgmeri“ Eesti Näitus „Müstiline Maria Linna FOTO: Julia- muuseumis Eesti Vabaõhu- end ajalukku“ Algatus „Koo ärkavad elluürgsedmereasukad. põhjal valminudvideoinstallatsioonid,milles muutusi. Näitusesaaliseinteltleiabfossiilide liikumist, siinelanudtaimijaloomikuikliima- vani, tutvustadesrännakujooksulniiEestialade poole miljardiaastatagustestaegadesttänapäe- sukelduma ajarännakuleEestialamerepõhja meri“ eest.Näitus„Müstilineürgmeri“kutsub seumi virtuaalreaalsusefi Sander OlojaKairiPõldsaarEestiLoodusmuu- tekstiilikunstnikud AnuRaudjaEnePars. valmiva vaibamustrikombinatsioonidonloonud pidulikult ülepresidendikantseleile.Ühistööna 100 aasta juubeliksjaanti2018.aastaveebruaris kihelkonnad. Vaip onkingitusEestiVabariigi binatsioonidega esindatudEestiajaloolised kaltsuvaip, millesonomamustritejavärvikom- kududa üheskoosEestirahvagasajameetrine eest. Algatuse„Kooendajalukku“eesmärkon muuseumist algatuse„Kooendajalukku“ Helena HallerjaEvelinVärk EestiVabaõhu- Muuseumiarendaja 2017 Aasta parima turundustöö Aasta parimaturundustöö lmi „Müstilineürg- auhinna said auhinnasaid auhinna pälvisid auhinna pälvisid teadmiste hankimisegaviivitada.“ valmistatud, ningseepärasteitohiksteilollamingitvabandustoma „Surm ontähtissündmus,millekstepeateolematõepoolestette NÄITUSED LOOMULIK SURM LOOMULIK SURM EESTI TERVISHOIU MUUSEUM EESTI TERVISHOIU — ÜLLE KASK— Tom Hickman

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 19 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 20 — NÄITUSED Ülle Kask kaalu jaharmooniat. järgi korraldabloodussurmakauduendatasa- loomulikule lõppvaatusele.Evolutsiooniõpetuse kiri suremiselekuiigaelavaorganismiarengu mõne haigusetõttu.Teisest küljestviitabpeal- loomulikuks surmakõrgeseaskehaväsimisevõi surm“ meditsiinilinetermin,millejärgipeetakse idee jaeesmärgi.Ühestküljeston„loomulik näituse pealkiri,misannabselgeltedasi seotud tunnetesse.Teema valikutrõhutabka ümbritsevast ningaitabtuuaselgustsurmaga tus räägibeelkõigeloomulikustsurmastjaseda puutuvad sellegapidevaltkokku.Vaadeldav näi- Enamik meistpüüabsurmavältida,teisedaga gulist inspiratsioonivõiainetmeelelahutuseks. mist. Ühtlasiannabseeinimesteletööd,loomin- küljest agatoobvahelkakergendustjavabane- hirmutav omaootamatusesjaleinas,teisest Surm onvastuolulinejavalus–ühestküljest Kristiina KuusjaBrittaBenno. konnas KärtMiklijaTaavi Kuriningkujundajad auhinna. NäitusekuraatoroliÜlleKask,mees- surm” pälviseelmiselaastalMuuseumiroti Eesti Tervishoiumuusemi näitus„Loomulik Muuseumi huviorbiidisonkõikinimeseeksis- valmimiseni omaaegaootama.EestiTervishoiu jäi muuseumirenoveerimisejauuepüsinäituse Näituse idee sündis juba aastaid tagasi, kuid Näituse ideesündisjubaaastaidtagasi,kuid MIKS SELLINE NÄITUS? salu. Patoloogide Enn Jõeste ja Delia Lepiku abil salu. PatoloogideEnnJõestejaDeliaLepikuabil Kõivupuu, ArgoMoor, Tuul SeppjaJaanTamm- mõned näituselsõnasaanudinimesed–Marju põhjalikult, eiolevägasuur. Siinkohalnimetan surmakultuuri uurinudjavaldavadteemat kolumbaariume. Inimestering,kesonEestis uurijatega, pildistasimesurnuaiaskalmeja loogi, hingehoidja,patoloogijasurmakultuuri büroos jakrematooriumis,kohtusimepsühho- teemasse süvenemiseks.Veetsime päevamatuse- inimeste jaoksolulisedmõtted. sageli vastusetapaljudküsimusedjakäsitlemata üle. Teadmiste jaarutelupuudumiseljäävad mõtlema omaendaeluajalikkusejakvaliteedi sekultuuri valdkonnasningpannavaatajaid diskussiooni väärikasurma,leinajakamatu- ja tegijatenaolimevalmiskaebaõnnestumiseks. riivata külastajatmuulmoel,võtsimeteadlikult ebameeldivust, meenutadavalusaidhetkivõi muuseumisse vaatamanäitust,misvõibtekitada välditud teemaga.Teatud riskioodatainimesi et tegemistontundliku,vähekäsitletudja jõuks sellenäitusetegemisel. tingitud ruumipuudusest,saipeamisekstõuke- uuelpüsinäitusel, surma teemakõrvalejäämine tentsiga seonduvsünnistsurmani.Bioloogilise Näitusetegemise algusnädalad kulusid Näitusetegemise algusnädaladkulusid Näituse laiemeesmärkoliärgitadaavalikku asjaoluga, Näituse sisuloomesarvestasime NÄITUSE TEGEMISEST lahkunu mälestamine, matusekombestik eri lahkunu mälestamine, matusekombestik eri surmahirm, matused, toimetulekleinaga, käsitleme teisisurmagaseotud teemasidnagu räägime sellest,mistoimub lahanguruumisja dame kehagatoimuvaidsurmajärgseid muutusi, dutame surijakohtlemiseeetilist külge,kirjel- selgitame, miksjakuidasinimesed surevad,puu- olulisi teemasid,agaväiksemasmahus.Näitusel saamisekskäsitlemekõiki variandi, ettervikpildi võimalik omaettenäitusteha.Meievalisime maga kaasnebjamillestigaühestonsoovikorral loomulik teemadejärgnevus,misinimesesur- Rääkides bioloogilisestsurmast,kujunebjuba see teemapüstituseolulisustjavajalikkust. programmmi mahutadasaime.Ehktõestabka rääkima, olirohkem,kuimeesialgulootsimeja et neid,kesolidnõusomanäojanimegaendast inimeste tagasihoidlikkust,oliüllatavjameeldiv, Eesti miseks näituseleksponeeritud.Arvestades olid surma võileinaga.Intervjuud kogemustest võitunnetestseosesraskehaiguse, jarääkimaoma olid nõusandmaintervjuud ekspertide toetavreageeringmeieabipalvele. sai näituselkakuulata.Rõõmustavolikõikide seumist koostasülevaatematusemuusikast,mida osa. KristiinaKiisEestiTeatri-ja Muusikamuu- valmis bioloogilisesurmajakehalagunemise Sisu ülesehitus kujunes lihtsalt ja loogiliselt. Sisu ülesehituskujuneslihtsaltjaloogiliselt. Omaette huvitavolikoostööinimestega,kes SISU kõi gile kuula- näituse ideed. Kontseptsioonnägietteviie eri- Sisekujundaja KristiinaKuusikujundustoetas ruum. vaid luuaemotsionaalseltsoe jaturvaline dada surmagaseotudmõtete jatunneteraskust, dus, milleleoliseatudeesmärk mittevõimen- püsivusest. esemete koosmõjukannabideedsurmaajatust eesmärk. Interaktiivseosa,fotovalikujavanade loogilist külge,misseekordeiolnudmeiepea- lähenemine oleksvõimendanudnäitusemuseo- võimalik janiipaljukuivajalik.Esemekeskne ning illustreeridaneidniiminimaalseltkui Tegijate soovolitõstaaukohaleteemadjasisu pole. täpselt ainultneed,kedameiehulgasenam religioonjauskumused,teavadsellest kõrvale võiks ollasee,kessedatäpseltteab?Kuijätta olemasolust võielustpärastsurma,kuidkes pidanud pettumaselles,eteisaadateadahinge arutlemiseks. Võib-olla onmõnedkülastajad vastused onhüpoteetilised,jätameloengutes teaduspõhist informatsioonijaküsimused,mille puhul otsustasime,etkajastameainultkindlat näitusetegijatele suurväljakutse.Sellenäituse oli inimlikjaauslähenemine. usundites jne.Kõigeolulisemsisuloomiseosas Üks näitusekeerulisemaid kohti olikujun- Näitusel onväheesemeidjaüksjaguteksti. Sisu mahtjateemadevalikonpeaalati KUJUNDUS

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 21 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 22 — NÄITUSED Mälestusesemed kujundajat. Britta Bennoongraafi Eesti Kunstiakadeemias ja tema lihtsad kaunid Eesti Kunstiakadeemias jatemalihtsadkaunid lähedased onmeidkusagil jälgimas. teispoolsust jalootust,etmeie hulgastlahkunud maks. Varjude motiivkardinatelsümboliseerib üldmuljet ningmuudavadkujunduse helge- mine võimaldabkülastajalsüven tekitab privaatsevaikusejasammudesummuta- heledate kardinatega.Põrandakatminevaibaga neva teemaruumiloomistjanendeeraldamist Eraldi tahaksäramärkidaka graafi Valgustatud tekstialusedjavitriinidelavdavad eda. kaõppejõud kaõppejõud list list sisekujunduse aastapreemiatenominendiks. ka öelda,etnäitusekujundusvaliti2017.aasta juurde kuuluvaidmuuseumitunde.Heameelon sel. Samutionjätkuvaltvõimaliktellidanäituse mas mahuseksponeeritudmuuseumipüsinäitu- kodus egakooliseiräägita. neil olemason,millestagaerinevatelpõhjustel tused küsimustele,mismeiekogemustepõhjal kuulub meiekultuurijuurde. pakkuda, kuijustmeeldetuletada,etsurm teema fookusessejamitteniivõrduusiteadmisi teada. Siittulenebkinäituseükseesmärke–tuua öelda, etsealpolnudmidagiuut,kõikoliennegi kui õpilastele.Täiskasvanutepuhulvõibju tegemisel. jale oliseeesimenekogemusmuuseuminäituse mõjuvad rahulikultjasiiralt.Mõlemalekujunda- mustvalged illustratsioonidtekstidejuures Nüüdseks onnäitusmahavõetudjaväikse- Laste puhulonseeheavõimalusandavas- Näitus sobisvaatamiseksniitäiskavanutele KELLELE OLI NÄITUS MÕELDUD? HARIDUS LOODUSMUUSEUM LOODUSMUUSEUM TARTU ÜLIKOOLI FOOKUSES KESKKONNAHARIDUS TARTU ÜLIKOOLI LOODUSMUUSEUMI JA BOTAANIKAAIA NÄITUSTE JA LOODUSHARIDUSE OSAKONNA JUHATAJA — REET MÄGI — MÄGI — REET FOTO: Andres Tennus

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 23 — HARIDUS MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 24 — HARIDUS Reet Mägi Vaadelgem, kuhusuundubuuenenudloodusmuuseumiharidustöö. Külastajate jaõppijatekäsutussetuliduuedpõnevadvõimalused. avati uuspüsiekspositsioonningkülastustegevusmuuseumissaiuuehoo. Tartu Ülikooliloodusmuuseumisonmuutusteaeg.2016.aasta jaanuaris FOTOD: KarinPai juures Vaala luustiku veeta meeldivalt vaba aega. veeta meeldivaltvabaaega. ning pakublinlastelejaturistidelevõimalust kooliõpilaste mitteformaalseharidustöövajadusi pidades mitteenamülikooliõppetööd,vaid paljuski eelnenule,kuidonkoostatudsilmas püsiekspositsioon „Maa.Elu.Lugu“.Seetugineb neid teemasidkoondadesvalmis2016.aastaluus algusest. Varasemate püsinäitusteasemelening zooloogia püsinäitus,misolipärit1970ndate aasta jooksulkujunespopulaarsekskaendine on ligiüheksakümmendaastat.Ligineljakümne põhiosas muutumatunakuni2012.aastani–see Sel ajalrajatigeoloogiaekspositsioon,mispüsis loodusmuuseum asunudalates1920.aastatest. ülikooli õppehoonesaadressilVanemuise 46on Tartu ülikoolis.Praegusesasukohas,Tartus vanim muuseum,misonasutatud1802.aastal sajandi jooksulülikooliskogutudkollektsioone. saanud teha,kuipoleksolnudrohkemkahe ilma loodusttutvustavatekspositsioonieioleks ülikooliga. Tänapäevarikkalikkukogumaa- õppetöös onkujunenudpikaajajooksulkoos kond jatraditsioonidõpilastelepakutavas Tartu ÜlikooliloodusmuuseumonEesti Tartu Ülikooliloodusmuuseumiõpikesk- MAASTIKUL ÜLIKOOLI LOODUSMUUSEUM HARIDUS- kolm akadeemilist tundi. On ka programme, kolm akadeemilisttundi.Onkaprogramme, asutus. Programmidõpilastelekestavadvaldavalt aias, misonloodusmuuseumigaühineülikooli töötajatele. Lisanduvadprogrammidbotaanika- pakutakse kaõpetajatelejakeskkonnaharidus- kuni gümnaasiumininingtäienduskoolitust kõigile kooliastmetelealateseelkooliealistest teemades. Valikus onüle40õppeprogrammi muudes eriloodusvaldkondiintegreerivates evolutsioonis, säästvasarengusjamitmetes geoloogias, botaanikas,geograafi dusmuuseumis õppeprogrammezooloogias, arengu Fonditoetusega. arendamise eesmärgilEuroopaLiiduRegionaal- kaudu. Ekspositsioonvalmiskeskkonnahariduse objektide janeiduurinudteadlastelugude infokiht, miskõnetabpublikutpõnevaajalooga teemasid täiendabkultuuri-jateaduslooline rollile looduskeskkonnamõjutamisel.Loodus- ökoloogiliste seostetutvustamiseleninginimese taimed, seened,kooslused.Lisaksonmõeldud loogilise mitmekesisuseni,sealhulgasloomad, kõigi geoloogilisteajastutemeietänapäevabio- tekkimisest, Maaehitusest,eluarengustläbi eksponaati. Teemad ulatuvadalatesuniversumi Ekspositsiooniga seotultpakutakseloo- Uue püsinäituse1300ruutmeetrilon8000 as, lisaks veel as, lisaksveel Harrastajat dusel onkoos niiteaduslikkuihariduslik sisu. sel tänapäevalpopulaarsust koguvharrastustea- seejuures õpivadkavaatlustel osalejadise.Selli- andmeid, midasaavadkasutada teadlased,kuid huviliste abiltehtudvaatluste abilkogutakse loodusvaatlustel Eestieripaigus. Loodus- tega. 2018.aastaltoobfestivalvõimaluseosaleda eestvedamisel tehaksekoostöödkaaskorraldaja- kujunenud loodusfestivalTartus. Muuseumi nahariduse rikastamiselejätkub. nii riiklikkuikohaliktoetusloodus-jakeskkon- aktiivõppeprogrammide raames.Loodame,et seumisse linnavalitsusetellitudloodusainete siis Tartu koolidelonvõimaliktullamuu- õppetöö kättesaadavaksõpilastelekoguEestist, õppijate vajadustega. et õppesisujameetodidsobiksidkoolide on see,etigaljuhulpeabmuuseumtagama, muutustega tulebkaasaskäiakaedaspidi.Kindel ning muuseumonteenusepakkuja.Tingimuste tasuta, siisnüüdtaotlevadrahastustkoolidise mille õppeprogrammidessaidkoolidosaleda aastad tagasisaimuuseumtaotledaprojekte, reetse aastarahastustingimustest.Kuimõned haridust muutuvadaasta-aastaltsõltuvaltkonk- teadlikkuse programm. investeeringue Keskuserahastatudkeskkonna- süsteem, milleleloobtingimusedSAKeskkonna- Eesti koolideleloodudkeskkonnahariduse Praegu mõjutabloodusmuuseumiharidustööd ainetele spestisaliseerunudkeskkoolidele. perioodil olifookussüvendatudõppelloodus- ja ootusedülikoolisuhtes.Näiteksnõukogude kujundanud eriaegadeühiskonnavajadused Supilinna päevadel. väliüritustel, näiteksTartu Hansapäevadelvõi muuseumi töötubadessevõibsattudaerinevatel muuseumi temaatilistelhuvipäevadel.Loodus- tavate noorteadlastega.Harivatajaviidetleiab lektoritega kuikaallesomateaduskarjäärialus- on kohtumispaikniimenukatetipptegijatest üritused. Kordkuustoimuvadloodusõhtud avalikkusele suunatudtegevus,niinäitusedkui klassist kunigümnaasiumini. Zooloogiaringis käibligisadalastesimesest korraldatakse koostöösTartu Loodusmajaga. muuseumis töötanudzooloogiahuviring,mida vastavalt vajadustelejatagasisidele. ramme juurdeningvarasemaidkohendatakse õpperadadel. Igalaastalkoostatakseuusiprog- mis toimuvadõuesõppenalinnasvõilooduse Aasta tähtsündmus on juba traditsiooniks Aasta tähtsündmusonjubatraditsiooniks Kui riiklikkeskkonnaharidusesüsteemteeb Muuseumi võimalusedpakkudakeskkonna- Tartu Ülikooliloodusmuuseumiarenguton Haridusvõtmes käibkakogumuuseumi Rohkem kuikakskümmendaastatonloodus- VAADE TULEVIKKU e tegevus vaatlejatena või kollekt- uued teadmised. rammis jamuuseumikülastusessündidaüha õpetaja-õppija koostöössaavadigasõppeprog- professionaalsus ningõppijateootused.Sellises vad tänapäevapedagoogideloomingulisusja õpikeskkonnast, kuidharidusepõhisisuloo- tuge eelnevatepõlvkondadetöölepõhinevast infosüsteemid onavanuduuedvõimalused. sioneerijatena eioleuudne,kuidtänapäevased Loodusmuuseumi haridustegevus saab Loodusmuuseumi haridustegevussaab

vitriini juures Linnulaulu-

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 25 — HARIDUS MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 26 — HARIDUS HARIDUS KUIDAS MUUSEUM KUIDAS MUUSEUM KOHVRISSE PANDI RAKENDUSLIKU ANTROPOLOOGIA KESKUSE HARIDUSPROGRAMMIDE KURAATOR TARTU LINNAMUUSEUMI — NELE DRESEN — UURINGUTE JUHT — KEIU TELVE — maastiku lotovõit! võis alata.Meiekasutadaoli muuseumiharidus- tada maksimaalsesummaga jaettevalmistustöö teadusministeerium otsustas meieprojektitoe- tugev ettevalmistustasusennast ära–haridus-ja kompromisse. Seekordläksmeilõnneksja raha antaksealatinatukevähemjategemapeab sai uhke,agaeksigaprojektikirjutajateab,et näpunäidetega projektikirjutamisealal.Projekt kust võetieeskuju,direktorjaarendusjuht töötavad kolleegidomaharidusprogrammidega, loogid ajalooteadmistega,teistesmuuseumides ei jäänudüksinda–abikstulidomamajaarheo- programmidega tegelevekspositsiooniosakond ühise eesmärginimeltöölehakkas.Publiku- mõte muuseumistkohvris. ning minnakoolidessekohale.Niisündiski haridusprogrammiga tehanendeelulihtsamaks jaheaolueest.Otsustasimeomauue turvalisuse vastutada koguõppereisijooksulõpilaste tunde, kogudabussisõidu-japiletirahaning väljasõit, vahetadateisteaineteõpetajatega jääb väheaegajaenergiat,etplaneeridakoolist muuseumisse. Niigiülekoormatudõpetajatel väga raskesaadanoorikooliprogrammiraames kaasahaaravad ningõppekavatoetavad,onsiiski inimestega. Kuigieesmärkonüllas,programmid vustunnet sajanditejooksulTartumaal elanud tekitada huvipiirkonnavastuningkokkukuulu- viis näidatakodukohakuulsusrikastajalugu, aga koolilapsed.Muuseumitunnidonjuparim Tartu linnajamaakonnainimesed,ennekõike konna muuseuminaonmeiepeaminesihtrühm misse jõuaksvõimalikultpaljuinimesi.Piir- on publikunumber–kuidastehanii,etmuuseu- paljude teistemuuseumidepeaminemurekoht meie uuemuuseumitunnikese. ei tekkinudkahtlustki,etjustseepeaksolema igas vanusesvaatajat.Ettevalmistusperioodil müüriga ümbritsetudpiiskopilinnusestköidavad käikudest ningjoonistusedkeskaegsestlinna- tekitavad jäätmekastid,legendidlinnaalustest palju huvi.Eksootilisednokk-kingad,judinaid kuulsusrikkaim periood,mispakubkülastajatele siooni keskmesonkeskaeg.EksseekaTartu lausa raskeettekujutada. ja nendegakaasnevatloomevabadustoliesialgu võrreldav lotopeavõiduga.Selliseidvahendeid haridusprogrammidega tegelevaleinimeseleon kohta oliviistuhateurot,mismuuseumis kursi. Maksimaalnetoetussummaühetaotluse välja Eestiajalooteadvustamiseprojektikon- kui haridus-jateadusministeeriumkuulutas Hea oli näha, kuidas muuseumikollektiiv Hea olinäha,kuidasmuuseumikollektiiv Tartu Linnamuuseuminagutõenäoliseltka Tartu Linnamuuseumipraeguseeksposit- „Muuseum kohvris“saialguse2014.aastal, MUUSEUMIHARIDUSMAASTIKU LOTOVÕIT ka tunde läbi viima. ka tundeläbiviima. haridusprogrammide kuraatorinahakkashiljem tiimiga NeleDresen,kesvastselinnamuuseumi arheoloog Haak,2015.aastaoktoobrisliitus Arvi kommunikatsioonijuht KaariSiemerning dusprogrammide kuraatorKeiuTelve, tollane inimest –tollaneTartu Linnamuuseumihari- asja sisu.„Muuseumikohvris“sisugategelesneli vad muuseumitunnisolulistrolli,siisAjaOon Maari Soekov. kujunduse tagaonnoorjaandekaskunstnik kaartide jalauamängunooruslikuvärvilise valmistamisel tulimeileappiStagecraft,rolli- ka abilisi.Kohvri,maketi,riieteningesemete kõike, siisselleprojektiraamesläksmeilvaja loomingulised ningoskavadtehapraktiliselt ka suurriidestkott. kohvrisse eimahu,seetõttukäibkohvrigakaasas teekonda kujutavalauamängu.Tõsi on,etkõik tüüpkarakterite rollikaardidningrätsepmeistri ajateemaliste etüüdideetendamiseksmõeldud koopiad, kolm keebini. Veel leiabkohvristkeskaegseteesemete põnevatest peakatetestkuniraehärrauhke tähelepanu kirevadkeskaegsedriidedalates ver – kuiseeavada,püüavadesimesenavaataja sõitvale reisisumadanile.Seeontõelinevõlukoh- Potterikohvrilekuiharilikuleratastel Harry suuruse puidustkohvriga,missarnanebpigem tehtud. Esiteks–kohver. Tegu on1×1,4meetri vahenditest, missaid„Muuseumikohvris“jaoks Kuigi kaasahaaravadõppevahendidmängi- Kuigi muuseumitöötajadonülekeskmise Alustame käegakatsutavastehkõppe- ESEMED ILMA LOOTA ON KUI ... HAKKASIME? MIDA ME LOTOVÕIDUGA PEALE pop-up näituseplagujakakesk- Õunapuu FOTOD: Joonas lauamäng Kohvris leiduv Keiu Telve Nele Dresen

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 27 — HARIDUS MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 28 — HARIDUS muuseumitunnis kasutatakse ja esemed, mida aegsed rõivad ning allkesk- Ülal rollikaardid „Kaupmeeste ja käsitöölistelinn“,milles kes- õpilane saabendalerollija tegevuskava. klassiruum muutubkeskaegseks linnaksningiga raldusest. Tunni tipphetkeksonrollimäng,kus dusest ningseisustelepõhinevast ühiskonnakor- nedes räägitaksekeskajastEestis, hansakauban- keskaegset linna“,kuskeskaegseleTartule tugi- nende põhjalvastataküsimustele. kehastuda ajaloolaseks,uuridavanutekstening rosinaks onrühmatöö,kusõpilastelvõimalik võivad kandaarheoloogilised leiud.Tunni ja arheoloogid ning missugustinformatsiooni räägitakse, misonajalugu,kesajaloolased mõeldud tund„Kuidasuuritakseajalugu“,kus ja 7.klassiajalooainekava.5.6.klassileon valitsemine Eestis. maailm, hansakaubandus,linnadetekening dutakse, ontsunftikord,seisuslikjavaimulik samal ajaltoimuvaga.Teemad, millele kesken- nakultuurist Eestis,sidudessedamujalEuroopas täiendades annavadülevaatlikupildikeskajalin- 45-minutilisest muuseumitunnist,misüksteist inimese maailmapiltjaeluolu“koosnebkolmest 7. klassile on mõeldud ka teine tund – 7. klassileonmõeldud kateinetund– 7. klassileonmõeldud„Seesjaväljaspool Tunnid onkohandatudningtoetavad5.,6. „Muuseum kohvris“ehkametlikult„Keskaja haarab õppija otse haridusliku sisuga tegevusse haarab õppija otsehariduslikusisugategevusse tegelejad käed-külge-meetodit. Seemeetod Nii kasutavadkipaljudmuuseumiharidusega osalust muuseumitundnõuab, sedaparem. seega midamitmekülgsemat ningaktiivsemat ei suudakauaüheletegevusele keskenduda, Kaasahaaravus ningharivus. programmi edutaga? kutsuvad meidikkajajälletagasi.Mispeitub Omaette väärtusonsee,etpaljudkoolid 18 erinevast koolistningviiestmaakonnast. jooksul ontundidesosalenud1700õpilast esimestest tundidestonsedasaatnudedu–aasta „Muuseumi kohvris“tundepidama. juhilubade jaautoomamine)sobibtaideaalselt kiire õppijajaavatudsuhtlejana(lisaväärtuseks raames teiselotovõiduga–ajaloospädevaning reusetudeng. Argopuhuloliteguselleprojekti tööle ArgoSelin,Tartu Ülikooliajaloobakalau- seumi kohvris“tundidele.Niiasuskiseptembris et onvajainimest,kesspetsialiseeruks„Muu- jõuame neileküllavõimitte.Seegaotsustasime, asuvad koolidpäriskauaootamavastust,kas bussi saikasutada.Niipididmõnedkaugemal ja mänguasjamuuseumigakolmepealeolevat välja aitasid)ningsellest,kaslinnaraamatukogu Joonas Õunapuud,kesmitmelkorralhädast sõidutada (tänamekolleegeKaimoAderitja jõudmine kaastöötajatevalmisolekusttedasinna sõltus väljaspoolTartut asuvatessekoolidesse ei olnudautojuhilube,autosträäkimata,siis ületab pakkumist.Kunatunniläbiviijal,Nelel, teistest maakondadest.Varsti selgus,etnõudlus linna jamaakonnakoolidele,tulitahtjaidka sellele, ettunnidolialgulmõeldudTartu lõpuks küps,etkoolidesseminna.Vaatamata 2016. aastaveebruarisoli„Muuseumkohvris“ tegimevajalikudmuudatusedning arvesse, mõningaid korrektuure.Võtsime tagasisidet Kuigi tagasisideoliigatipositiivne,soovitatiteha ning Vara Põhikoolisproovitundetegemas. jaanuaris javeebruarisTartu RaatuseKoolis tundi vajatestida.Niikäisimegi2016.aasta teab, etennemuuseumitunnipakkumiston kuid katsumusterohkestteekonnast. õpilased osarätsepmeistrikssaamisehuvitavast, neljanumbrilist täringutveeretadesvõtavad mades lauamängumängimisega–keskaegset õpipoiss, selljameister. Tund lõpebrüh- seonduvad mõistednagunäitekstsunftikord, tähelepanu osalisekssaabtsunftningsellega teemadele ninglinnaderajamisele.Süvendatud kendutakse keskaegsekauplemisegaseotud Alates programmi „Muuseum kohvris“ Alates programmi„Muuseumkohvris“ Iga muuseumiharidusegategelevinimene KOHVRI VÕIDUKÄIK HARJUTAMINEMEISTRIKS TEEB Tänapäeva lapsed Tänapäevalapsed harida ja rõõmustada. harida jarõõmustada. gematesse Eesti nurkadesse,ettundidega lapsi motiveeritult, onnadnõus sõitma kakõigekau- ajaloos, headsuhtlejadning, tehesomatööd seum kohvris“tundideläbiviijad onpädevad see, kespanebtunnielama. Mõlemad„Muu- isiksus, teadmisedjaoskused, sestjusttemaon sisu jaõppevahendidontunniläbiviija,tema Motiveeritud inimesed. kestavad ühekoolitunnipikkuseehk45minutit. Tunde aitabhästiplaneeridasee,etneedkõik pole vajatehatunniplaanissuuremaidmuutusi. lidel onmugavtellidatundneilesobivalajal,nii muuseum tulebisenendejuurde.Kalinnakoo- sobitamise ningajapärast,etsõitaTartusse – dele, keseipeamuretsematranspordi,tundide miruume teebneederitiahvatlevaksmaakooli- Võimalus korraldadatundeväljaspoolmuuseu- kohvris“ tundidemobiilsusningkättesaadavus. Mobiilsus ning teebkeskajakergeminimõistetavamaks. dab õppimisemitmekülgsemaks,kaasahaaravaks mis tegelikultjääbneistajaskaugele.Seemuu- saavutavad lapsedotsesemakontaktikeskajaga, tiivseid vahendeidningmängidesajaloolast, lauamängu abil,kasutadeserinevaidillustra- „Muuseumi kohvris“tundidejuures.Rolli-ja tegevusena. et tatajukssedaotseseltõppimisekuieraldi ning võimaldabõpilaselteadmisikoguda,ilma Käed-külge-meetodit oleme rakendanud ka Käed-külge-meetodit olemerakendanudka . Teiseks edupõhjusekson„Muuseumi Sama oluline kui tunni Sama olulinekuitunni Nele Dresen,haridusprogrammidekuraator E-post: [email protected] Telefonid: 7461906,53458788 mise. kohvri tassimiseningvarajasteltundidelärka- kus kompenseerivadsajadläbitudkilomeetrid, muuseumist välja.Osakssaavrõõmjatänulik- teisi muuseumeminemaomaprogrammidega seumisse tulekonraskendatud.Ärgitameka et tunni võrrarikkamadningsamaolulineon, kvaliteetse, kaasahaaravaningharivamuuseumi- läks asjaette.Tänu„Muuseumilekohvris“oleme et haridus-jateadusministeeriumistsaadudraha kasutada. Võime linnamuuseumisjulgeltöelda, saavutamine olenebsellest,kuidasvõidetudraha suudame sedapakkudakaneile,kelmuu- Lotovõit on alles pool võitu. Täieliku võidu Lotovõit onallespoolvõitu.Täielikuvõidu INFO JA TELLIMINE LÕPETUSEKS Põhikoolis kohvris” Vara Tund „Muuseum

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 29 — HARIDUS MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 30 — IKKAGI INIMENE 2008. aasta suvel FOTO: Pärdi Heiki IKKAGI INIMENE VABAÕHUMUUSEUMI MEENUTAB EESTI PEAVARAHOIDJA ELVI NASSAR käis seal ka eestlaste ja ingerlaste järeltulijaid. käis sealkaeestlaste jaingerlastejäreltulijaid. asusin, oliläbinisti eestikool.Pealeseto laste Petseri IIKeskkool,kuhu1964. aastalõppima saime Ameerikasugulastelt pakke.Tolleaegne käia!“ Kiusakatõpetajathäiris kaasjaolu,et Linamaa emaonkoduneproua, eiviitsitööl koduperenaine, tateatasklassi ees:„Näete,Elvi klassijuhatajat häirisemasotsiaalnestaatus – suri 47-selt.Mäletan,etminuVenemaa eestlasest töötab 20aastatjajääb55-seltpensionile,kuid et riigitööle läksalles35-aastaselt.Arvestas, ema taluperenaine.Emaolipõhimõtteline, seks Vene viisahankima. pean igakordnendekülastamiseks-korrastami- hauad jäävadpiiritaguseleSetomaale.Mõistagi küla venestunud.Muema,õejavanavanemate kirjutanud paljusetorahvatarkusi.Nüüdsekson oli põlinesetoküla,kustJakobHurtonüles kaugele Koidulapiiripunktist.Tsäältsüvä küla jääb teiselepooleEesti-Vene kontrolljoont,mitte tuntud dirigentjasportlane.Minusünnikodu meremehi, juuksureid,talupidajaid,kaüks suguvõsa, kusonarste,ametnikke,õpetajaid, Setomaal olidvanastisuuredpered.Mulonsuur üks täditütardestonkogunimuristiema. Isapoolsetel vanavanematelolineidsamapalju, 16, minujaviimasevanusevaheoli41aastat. olin esimenelapselaps.Kokkuolineillapselapsi õde, nooremsurisülelapsena. poolt. Peresolinesiklaps,mulolikaksnooremat Kasvasin üles talus. Isa oli kolhoosis autojuht, Kasvasin ülestalus.Isaolikolhoosisautojuht, Sündisin Setomaal,olensetoniiisakuiema väikesest kodumaast,omaesimesestkoolist. Kust sapäritoled?Räägiomakodustja

Ema vanematele Ema vanematele isegi temaga, oli turtsakas vanamees. Õppisime isegi temaga, oli turtsakasvanamees.Õppisime lus teatridirektor KaarelIrd.Kordkohtusime lavale harjutama–temaäi oli kuulusjakurikuu- Raivo Adlas.Viimaneviismeid isegiVanemuise mida juhendasidnäitlejadTõnu Tepandi ja avalikult kaelasristi.Osalesin sõnakunstiringis, kehastunud langenudnunnaks jakandsin pidusid. Üheteemaksolipõrgu,kusminaolin rühm, tüdrukuteansambel.Korraldatistiili- Ei mingitpoliitloosungit. alles kunstnik.Harige,arendageendasinimest.“ Ants Laikmaasõnad:„Kõigepealtinimene,siis sisenejatkunstiklassik korruse karniisiltervitasid koolis loomingulinejavabavaim.Peamajateise hoolimatavalitses aastate nõukogulikustsurvest Kasemaa, HelleVahersalu, IlluErma.1970. Anni, LolaLiivat-Makarova,AndrusjaSaskia jõude: AleksanderSuuman,RaimoSaare,Albert õppe- nik HarriPudersell.Oliridavärvikaid Koolidirektoriks olileebejarahulikmaalikunst- puu- jasireliõitesseuppuvaedonsiianimeeles. järgilõhnavadstuudiodjakevadetiõuna- värvi pused japraktikumid.Veski tänavakõrgedõli- nüüdses Sakalakorporatsioonihooneserialaõp- üld praeguses korporatsiooniUgalamajastoimusid demanni (Kuperjanovi)tänaval,endisesja oli Lehma-nimelinestipendium. heinateoks tulinmõistagitallutagasi.Maalapsel malevaelu endalelubadaeisaanud,aiatööksja – olinjuvabainimene.Suvitimuidugimingit heitsid, nautisinminahilisõhtusikinokülastusi valve allelasidjakindlalkellaajalmagama kui mukaaskursuslasedühiselamuskasvataja sai minustlinnatüdruk,algasiseseisevelu.Ajal, teada Tartu Kunstikoolist.Sainsisse.15-aastaselt Juhuslikult kättesattunudajalehestEdasisain koka-, rätsepa-võiaianduskoolimaeitahtnud. kus saaksühekorragakeskharidusejaeriala.Aga muvanemad,ettargemonvalidakool, arvasid kooli, kuulsasseVello Saagekirjandusklassi, maja. KuigitahtnuksinminnaTartu 8. Kesk- ja kokkuhoidlikemaainimestenaolidostnud mitte Petserisse,vaidTartusse, kuhunadtöökate olid vanemadvõtnudnõuksmulinnasaata.Küll joonistajateks. meidmõlemaidpeetikooliparimateks Järvelaid, klass tagapoolõppistulevaneprofessorPeeter kunstiõpetus, kirjandusjaajalugu.Minust juttu kuulda.Koolisolidmulemmikaineteks 1960ndatel olilinnaspaljueesti-jasetokeelset asuda, elukohaksvalitiPetserikuikodulelähim. peale vabanemistkohekodumaaleEestisse Siberisse küüditatudeestlasteperedeisaanud Koolil oliomaansambel,moderntantsu- Kunstikool paiknessiiskahesmajas,Hei- 1972. aastal,kuilõpetasinkaheksandaklassi, mist? Kuidas kulgessuelupärastpõhikoolilõpeta- ainete tunnid,Burdenko(Veski) tänaval, kohtadel. Nõutuim oli kunstitoodete kombinaat kohtadel. Nõutuim olikunstitoodetekombinaat kohustus töötada kolmaastatriigipoolt pakutud Siis kehtislõpetamisejärel riiklik suunamine, võimalusel joonistasin.Lõpetasin 1976.aastal. mass olimuljetavaldav. saal maastlaenitäisjanähtud kultuuriinimeste meid pärastesinemistKukuklubisse.Suitsuoli konkurssidel. 1974.aastalviisSuumaniSass Käisime Tallinnas kamingitelkoolidevahelistel deklamatsiooni, seadsimekokkuluulekavasid. Kunstikooli aeg oli tore, lugesin palju, igal Kunstikooli aegolitore,lugesin palju,igal kõrval isaema kel ema,tema süles, tagakes- Elvi palligaisa õpilased II Keskkooli mad onPetseri koduõues. Mõle- koos õeAinoga Elvi (paremal)

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 31 — IKKAGI INIMENE MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 32 — IKKAGI INIMENE FOTO: Astra Kütt 2013 1930. aastate loteriidkorraldamas. Vabaõhumuuseumis jaanipäeval

FOTO: JaakKõiva varumas.mis muuseumilerukist 2007 Kolleeg Tanel Veeremaaga far- Saida tuli pakkumine asudatöölepõllumajandus- Viimasel kursusel töölesuunamisekomisjonis töötasin poolekohagaTartu 5.Keskkoolis. dusmuuseumi. Ennekasvatasin koduslastja 1987. aastal.AsusintööleEesti Põllumajan- Vambola Paavo. Kursuse komsomoliliiniajastulevaneraadiohääl liikumises osalesidmeiekursuseltmitmed. poliitikud MartLaarjaLauriVahtre. Noor-Tartu Nurk. Meistaastaeespoolõppisidtulevased Enrico Talvistu, Vappu Vabar (Thurlow),Kaire Liivrand, sed kunstiteadlasedMartKalm,Harry õpetlikud loengud.Minugakoosõppisidtuleva- kuju Voldemar Vaga pisutkuivad,kuidväga Jaak Kangilaski.Meelesonkunstiajaloosuur- kunstiajalugu, sedaõpetasidIvo-MartEllerja Aadu MustjaVilluTamul. Õppisinsüvendatult lar PalametsjavanemõpetajadTiitRosenberg, Kaido Jaanson,VilmaTrummal, Luts,Hil- Arved Olaf-Mihkel Klaassen,MärtTänava,AllanLiim, Ligi, JaanKonks,HelmutPiirimäe,dotsendid dudeks olidprofessoridSulevVahtre, Herbert loengud õhtupoole,saikauamagada.Õppejõu- ainult kolmelasTartus. Esimestelaastatelolid poisse jatüdrukuidenam-vähempooleks,30st 1979. aastalsaigiminusttudeng.Kursuselõppis „väga heale“sooritada.Ajalooeksamläkskorda, daliga, sissesaiesimeseeksamiga,juhulkuisee kooli diplomvõrdsustatudkeskkoolilõpume- punaste kaantegaehkkiitusegakeskeriharidus- vist kaheksainimestkohale.Tollal olin-ö kunstiajalugu. Ajalooerialalolikonkursssuur, hariduse jätkamiseksTartu. Tahtsin õppida õppida. lõppematu kunstikäsitöötüütuks,olisoovedasi reedeti kaloomingulinepäev, muutusselline pidin. Kuigipalgaüleeisaanudkurtajamuloli dide sodimine,midaülepäevitijälleparandama dikute meelistegevusolitootmistsehhisinfosten- lõtvade elukommeteganeiukesi.Noorteeluhei- tootmistööle viinagakimpusolevaidpoissening kaupa aukirjadetekste.Tollal suunatiasutusse poliitpannoosid, loosungeid,kirjutadakümnete peamiselt näitagitatsioonitegemist.Tuli maalida töötajaga asutusestähendaskujundajatöö kunstnik-dekoraatori ametikohale.Ligi2000 Naha- jaJalatsikombinaati(nüüdASSamelin) kooli astuda.KohustuslikusuunamisesainTartu viie protsendihulka,kelvõimaluskohekõrg- küll lõpetanudkiitusega,agaeikuulunudsiiski pääsesid sinnakoolipingereasttipmised.Olin ARS. KunaTartu ARSisolidvaidüksikudkohad, Muuseumimaailma toimetama sattusin Muuseumimaailma toimetama sattusin tunne onsellesviibidajatoimetada? Kuidas sattusidmuuseumimaailma,mis Mind pelutasTallinna elu,seetõttuvalisin õppisid? Miks saisustajaloolanejakellegakoossa olid õppinud põllumajandust eestiaegses Tartu töötasid sealteaduritena veelinimesed,kes dusmuuseumis töötadesarenesin palju.Tollal hooned saimuuseumendale. Põllumajan- jandid kadusid,Ülenurme õppe-katsemajandi lasele palgalelisandusveel preemia. Ühisma- majandi peaspetsialistideomadega, 160-rub- asutuseks, muuseumitöötajatepalgadvõrdsustati jandusmuuseum muudetiriiklik-kooperatiivseks 1980. aastatelõpuloliEestimuutumas.Põlluma- kursuseõde AstridKooli(Kriiva),kessealtöötas. leiduva kohta. infot teistemuuseumides,kakogustoimuvavõi toimima. Igapäevlisandubühauutjapõnevat tajaid, algseltpaljukirutudMuISonhakanud on tulnudjuurdenoorijavägaarukaidtöö- läinud muuseumidesaastategaühaparemaks: mas rööprähklejateks.Õnneksontöökogudega pidevalt teenima,muuseumitöötajadonmuutu- Muuseumid peavadnüüdn-öellujäämiseks vanasti nimetatisedakultuur-massiliseks tööks. ürituste korraldamiseljanendeturustamisel, Praegu onrõhkmuuseumipedagoogiliseltööl, seal olentoimetanud,üsnapaljumuutunud. Muuseumimaailm onselle30aastaga,mismina Saatus tahtisaga,etsattusinikkagiÜlenurmele. kursusekaslane. Kesmulkäskisniiausolla... (laps suvelsündimas),loobusminust.Kohasai aga, kuuldes,etmakohetööleasudaeisaa muuseumi peavarahoidjaks.Muuseumidirektor Põllumajandusmuuseumi kutsus mind Põllumajandusmuuseumi kutsusmind seumis janüüdtöötadvabaõhumuuseumis? Miks oledtöötanudjustpõllumajandusmuu- seni. Aga enne 2024. aastat seda vist ei juhtu. seni. Agaenne2024.aastatsedavisteijuhtu. dad museaalidparematessetingimustessekui Loodan südamest,etkunagisaavadmeietore- teinud kaasakõikmuuseumimuredjarõõmud. Nüüdseks olentöötanudsiinjubapea18aastat, pool aastathiljemsaiminustpeavarahoidja. vormistati mindvarahoidjanatööle.Nelija Langile heamulje,sest2000.aastasügisel koht. KüllapjätsinkohtumiseldirektorMerike Tamjärvelt kuulsin,etvabanenudolikoguhoidja Vabaõhumuuseumis töötavaltkursuseõeltMaret lasega, otsutasinkolidatemajuurdeTallinna. tegin kakunstnikutööd. tegin näitusi,juhtisinvõõrkeelseideksusioone, kogus, koostasinnäitusi,kirjutasinartikleid, käima. Töötasin käsikirjadejadokumentide uurima Ülenurmemõisaajalugu,arhiivides ülikoolis. Kuulsinneiltpaljuhuvitavat.Hakkasin 1998. aastaltutvusinomapraeguseelukaas- Küsis HEIKIPÄRDI Pärdi FOTO: Heiki linnamäel. 2014 Elvi Vana-Irboska

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 33 — IKKAGI INIMENE MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 34 — VÄRKSTUBA Marike Laht VÄRKSTUBA MÖÖBLI-TOONESEPP, ennetada? tegevus kontrolli allvõinendeinvasiooni hoopis nad meilemärkuannavad? Kuidashoidanende tähelepanu, millistestreaalsetest probleemidest need kahjustajadjubakohal on.Millelepöörata probleem pigemselles,kuidas toimidasiis,kui teavad peakõikkoguhoidjad niigi.Seegaon koiliblikas. või sahtlitavada,hõljubsealtväljakahvatu jäljed. Harvadpolejuhtumid,kuikapiust näritud väljalennuavadningnäripuruvärsked vastsed jamillestmeileannavadtunnistustpuitu nende erinevatesarengustaadiumidesolevad puidumardikate kahjustusi,midatekitavad toime vägagierinev. Harilikult märkamenäiteks siis onnendetekitatudbiokahjustustesuurusja ja kaolukorrad,kusnadtegutsevad,varieeruvad, muuseumide kogudesse.Kunaelusorganismid leiab suurhulkelusorganismeteekameie tesse liikidessekuuluvateelusolenditega,seega Me jagamesedamaailmakümnetessemiljoni- Mida peab tegema, et putukad ei tuleks, Mida peabtegema,etputukadeituleks, MÖÖBLIKOI PUUKOI, PUUKOI, KONSERVEERIMISOSAKONNA JUHATAJA EESTI VABAÕHUMUUSEUMI — MARIKE LAHT — septembrini, massiline väljalend on mais-juunis. septembrini, massiline väljalendonmais-juunis. udestuga. Mardikate väljalendtoimubaprillist kehaga mardikat,kesonkaetud peenehalli tumepruuni, 3–5mmpikkuse silindrilise Rootsi entomoloogDeGeer 1774.aastalkui seotud olnud.Teda kirjeldasesmakordselt tiste jaerinevatepuidustvalmistatud esemetega Rooma aegadestolnudinimesejatemapuitehi- esindajat. Soomes näiteksonleitud40selleliigierinevat üle Eesti.Meilonneidteadasiin28liiki,aga veel seitsealaliikijaneedputukadonlevinud enam kahju.Tooneseplaste sugukonnalon tekitavad puithoonetesjapuitmööblilekõige mardikad,kes pruuni, mustavõipunakatvärvi silindrilise kehaga4–8mmpikkusedtume- armastab kutsudakapuukoideks,onväikesed, Pole kahtlustki, et see mardikas on juba nn Pole kahtlustki,etseemardikasonjubann Tooneseplased PUNCTATUM MÖÖBLI-TOONESEPP –

( Anobiidae ANOBIUM ), keda rahvasuu ), kedarahvasuu letaalselt, niihukkuvadvastsedviieminutiga+51 Temperatuurid üle+30°Cmõjuvadsamas sellega ningnendeellujäämiseprotsenttõuseb. ratuuri aeglasellangemiselkohanevadputukad vaja temperatuurviiavähemalt–18°C.Tempe- elutsevatest vastsetesthukkuksumbes80%,on vatest vastsetestvaidumbes50%.Etkapuidus 80% mittekaitstudvastsetest,agapuidusole- peratuurilt (20°C)kuni–15 Järsul temperatuurilangusel,näitekstoatem- temperatuuri jaõhuniiskusemuutusteeest. palju rohkemkaitstudlühiajalisteebasobivate ei hukku,sestüldiseltonnadpuiduselades langevad vastsedanabiootilisseseisundisse,kuid muste suhtesvastupidavamad.Isegi0°Cjuures mardikad eluvõime,vastsedonkeskkonnatingi- 50%-lise suhteliseõhuniiskusepuhulkaotavad et puiduniiskusesisalduson18–20%.Alla 22–23 °Cjaõhuniiskus70–90%,mistähendab, optimaalseteks tingimusteksonõhutemperatuur ka kunikakspõlvkondamardikaid.Sellisteks soodsates tingimustesvõibaastasväljaareneda Talvituvad alativastsed. suve algulpuidupinnalähedalerajatudhällis. keerutava käigu.Nukkuminetoimubkevadelvõi suurt puiduala,närides40–50cmpikkuse lõppu puidupinnale.Vastnekahjustabküllaltki ja 2 mmläbimõõdugaegaväljuennearengu duvad. Täiskasvanudvastneon4–6mmpikkune kollaka kehagausjad,algulsirgedjasiiskõver- on kamööbli-toonesepavastsedvalgedvõi langeb alla40%.Nagukõikideltooneseplastel Munad hukkuvad,kuisuhtelineõhuniiskus ja õhuniiskusestkahestnädalastühekuuni. rüonaalne arengkestabsõltuvalttemperatuurist mardikas munebtavaliselt20–30muna.Emb- Välja putukate arengule ebasobivad. putukate arenguleebasobivad. pruunmädanikku tekitavad seenedpuiduson tab mööbli-toonesepavastse arengut,samaskui seenteolemasolupuidussoodus- Puituvärvivate võib kahjustadakakartongi,paberitjavineeri. korral eelistabtasiiskilehtpuud,kuidsamas kastan, tamm)puidust.Võrdsete tingimuste vaher, kask,tamm,jalakas, saarepuu,hobu- nii okas-(mänd,kuusk)kuikalehtpuude(pärn, toitub erinevatestmaterjalidest.Vastsed toituvad toonesepa puhulonmeiltegupolüfaagiga,kes all, agamittekunagihoonevälisseintes.Mööbli- põrandaliistudes, toanurkadesjaaknalaudade Seega võibtedaleidavahelagedes,keldrites, sevalguse eestkaitstudegakülmutalvelära. varjatud niiskedalad,misonotsesepäike- °C juures. Harilikult kestab elutsükkel kaks aastat, aga Harilikult kestabelutsükkelkaksaastat,aga Jätkame liblikatega. Jätkame liblikatega. Hoonetes koloniseeribmööbli-toonesepp lennuava läbimõõt on 1,0–2,0 mm. Emane lennuava läbimõõton1,0–2,0mm.Emane

°C, hukkub umbes °C, hukkubumbes

augud kangastes. Vastse tegevusetulemuseksonebaregulaarsed ainult siis,kuionsoe.Väldibheledatvalgust. riidekoi eitoitu.Pigemjooksebkuilendabja savalt võitemperatuuronmadal.Täiskasvanud aeg ulatuda10–18kuuni,kuitoituonebapii- tavaliselt umbeskuusnädalat.Samasvõibsee pikkune. Munasttäiskasvanukssaamisenikulub 10–15 kordapikem.Nukkonumbes6mm peaga. Elabsiidikookonis,misonkehastsageli 10 mm pikkune,kreemjasvalge,kuldpruuni tagaosa ontugevaltnarmaline.Vastne onkuni ta läikivadesitiivadonkuldkollased,tiibade Harilik riidekoi Täiskasvanud riidekoi on 5–7 mm pikkune, Täiskasvanud riidekoion5–7mmpikkune, KOILASED – TINEIDAE – Tineola bisselliella

punctatum sepp Mööbli-toone- vastne Hariliku riidekoi liella Tineola bissel- Harilik riidekoi Anobium Anobium

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 35 — VÄRKSTUBA MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 36 — VÄRKSTUBA rella Tineola furcife- Mööblikoi siis, kui need kahjustajad juba kohal on. jubakohalon. siis, kuineedkahjustajad on probleem pigemselles, kuidastoimida teavad peakõikkoguhoidjadniigi. Seega eituleks, peabtegema, etputukad Mida +18–19 °C juures 13–14 päeva, +23–24 °C juures +18–19 °Cjuures13–14päeva,+23–24 (Areng kestab+12–13°Cjuures37–38päeva, massi, munadarenevad+10–30°Cjuures. kuni 300väikestpiklikustmunastkoosneva õhtul hämarasvõiöösel.Emaneliblikasmuneb tumedamad kuitagumised.Liblikadlendavad ontumedam,esitiivad läige. Esitiivaeesserv tumekollaseni, millelonkuldsetoonigasiidine Värvus varieerubkollakashallistpunakahelgiga suurem, esitiibadesiruulatuson9,5–18,5mm. neb vägaharilikuleriidekoile,agaontastveidi põlvkonna elutsükkelkestab2–4kuuni.Sarna- gimuste korralannabaastaringinelipõlvkonda, laste jasulgedestesemetekahjustaja.Headetin- Mööblikoi onüksohtlikumaidkarusnaha,vil- Mööblikoi – Tineola furciferella keskkond nii puidu mädanemist kui sellega keskkond nii puidu mädanemistkuisellega test faktoritest, näitekssoodustabliigniiske see toimub,sõltubvägapaljudest erineva- vad puidusobilikukstoidulauaks. Kuikiiresti erinevatele mikroorganismidele, kesmuuda- olukord teine. kute eestkaitstud,agakuiräägimepuidust,on kasvavpuumardikaterünna- Seega onterve on kaputukateletoksiliseltmõjuvadkemikaalid. proteiini jasuhkrutkuilülipuidus,maltspuidus vajalikud. Kasvavapuumaltspuidusonenam suhkruteks, misonmardikavastsetekasvamiseks tavad tselluloosiseedumistproteiinideksja koos teistemikroorganismidega,keshõlbus- seplased nagukõiktselluloosi„õgivad“loomad loomadele mittesöödav. Samaselavadagatoone- Tselluloos onüldiseltputukatelejamuudele tele kuikateisteleorganismidelepeletavalt. erinevad kemikaalid,mismõjuvadniiputuka- tselluloos. Teatavasti onkasvavapuutselluloosis lisanditest, kahjustavad.Võtmesõnaks onsiin hemitselluloosist, ligniinistjaveelmuudest puitu, miskoosneblaiaslaastustselluloosist, voltide põhjad,taskud,polstrid. varjus olevatelaladel–tagumisedmurdevoldid, kui puhtaidmaterjale.Kahjustusedonenamasti on koiliblikavastsedalatirohkemkahjustunud hiljem. Materjale,millelonverd,higivõiuriini, oote- ehkuinimisasendisjahakataarenemaalles oluliselt lühem.Munadvõivadollamitukuud heade tingimustekorralvõibarengutsükkelolla Tavaliselt kestabarengumbesüheaasta,aga avatud aknastvõiuksest,tullalinnupesadest. riidekoi jamööblikoiomavahelsegamini. elavad kuniühekuu.Sageliaetakseharilik 2–3 päeva kiireminikuiisased.Liblikadeitoitu, kestab 7–18päeva,emasedliblikadarenevad juba varasestarengustaadiumist.Nukkumine kus temaarengut.Vastsed onvalguspelglikud +23–25 °C. vastsed hukkuvad.Optimaalnetemperatuuron temperatuuride juuresvastsetearenghäirubja juures 62–72päeva.)Kõrgematejamadalamate päeva, +25°Cjuures72–89+30 juures 186–195päeva,+20 pikk. Vastse arengsõltubtemperatuurist(+15 °C Vastse üksarengutsükkelvõibolla7–10ööpäeva kohta jateebuuekookonihoopisuudekohta. jättes sööbläbimaterjali.Vahetevahel vahetab pikkus võibulatuda10cm.Kookonitmaha vahetamise käigustekkinudkäigu(kahjustuse) vastne niisöögikuikaekskremendid.Kookonite staadiume võibollakuni6–8.Kookonissekoob 6–7 päeva,+29–30°Cjuures4–5päeva.)Vastse Langetatud puit hakkab mädanema tänu Langetatud puithakkabmädanema tänu Vaatame veidilähemalt, miksputukadseda Täiskasvanud koidvõivadtuppalennata Kuna seeliikarmastabkuiva,pärsibliigniis- PUITUKAHJUSTAVAD PUTUKAD

°C juures 133–135 °C juures133–135 uute munadejavastseteteket. lustega vähendadaning,kuiveab,kapeatada koiliblikaid, agamesaamepüünistejaomatööt- Me eisaapüüdakinnikõikimardikaidega väljalende, kuimardikadjaliblikadonaktiivsed. on, ettöötlusitulekstehakevadsuviselajalenne ja kuidastöötlustläbiviia.Kindelrusikareegel data, kellegakonkreetseltmeilteguonningkas Kui jõuameagatöötluseni,tulebigakordvaa- tekstiili kahjustavateputukategaontegemist. andmaks meileettekujutust,millistepuituvõi olemas liimpüünised,mistoimivadvägaedukalt tada javajaduselkatöödelda.Tänapäevalon lahtivõtmist, etnakatunudpolstriosadpuhas- mates tingimustes.Pehmemööbelvõibvajada ja stabiliseeridaningedaspidihoiustadakuive- Kui selleksonliigneniiskus,tulebesekuivatada kõigepealt vaadata,misonkahjustusepõhjus. on külmutaminekomplitseeritud,siintuleks ongi probleemlahendatud.Puitesemetepuhul tuleb puhastadajakülmutada,kuiveab, esemetest. Tavalise tekstiilipuhulonlihtne, nakatunud objektülesjaeraldadaseeteistest mõne riidekoiliigiga,siistulekskõigepealtleida vaid rikastavadmardikavastsetesöögilauda. mid erinevatemikroorganismideteketjaseeläbi aegadel mööblitegemiselkasutatudloomsedlii- mädanemiseni. Samutisoodustavadvarasematel seentega nakatumistningviibomakordapuidu tihti niiskelpõrandal,mispõhjustabmaterjali määral maltspuidust,samutionmööblijalad kust puidustnagukask.Kasepuitkoosnebsuurel harilikult odavastjavähemvastupidavastkohali- sellest, etajalooliseltonmööblitvalmistatud nimegi – mööbli-toonesepp,ontingitudvast üks tooneseplasteliikidestonsaanudomale kaasnevat putukateinvasiooni.Põhjus,miks Kui meil on ikkagi tegu mööbli-toonesepa või Kui meilonikkagitegumööbli-toonesepavõi Pinniger, David 2004. Tallinn: Valgus. Merivee, Ermer, HansRemm1973. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, 89–98. Konsa, Kurmo, KallePilt 2012. akadeermia Restaureerimiskool, 83–90. 549.4338&rep=rep1&type=pdf http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1. IMCE/Environment/PestControl/woodworm.pdf https://www.newcastle-staff Furniture-Beetle.pdf http://museumpests.net/wp-content/uploads/2014/03/ woodworm.htm http://www.buildingconservation.com/articles/woodworm/ http://www.termite.com/borers-pest-control.html http://www.exopest.com.au/borer-pest-control/ живописи. Филатов В.1986. ves andHistoricHouses. Konsa, Kurmo 2006. Sisätilojen tuhoeläimetjaniidentorjunta. Pehr,Ekbom, Roivainen Seppo 1993. Arvo Myllymäki, 1989. Anno mõningatest fondide kaitsevõimalustest. – Dvorjašina, Z.1989.Kahjurputukadraamatukogudes ja KASUTATUD KIRJANDU S Москвa,40–41. Pecтaвpация cтaнковой темперной Konserveerimisbioloogia. Pest ManagementinMuseums, Archi- Archetype Publications. s.gov.uk/sites/default/fi Hoonete biokahjustused. Mardikate määraja. Vammala,44–48. Renovatum EestiKunsti- les/

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 37 — VÄRKSTUBA MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 38 — AJA LUGU Moonika Teemus AJA LUGUAJA berg Kristiina Tiide- soovisime saada ülevaadet, kui palju leidub soovisime saada ülevaadet,kuipaljuleidub spetsiifi vanema graafi just baltisaksapiltkunstivastu jateadmisest,et lähtusime omasügavamast erialasest huvist mide arendamiseprogrammist. Teema valikul Projekti rahastaskultuuriministeerium muuseu- saksa graafi alguse projektkaardistamaks19.sajandibalti- kunsti jõuavad needkalaiemassekasutusse. on teosedhuvilisteleleitavadningsedaenam teemidesse kantudandmestik,sedaparemini on agamuuseumidejamuudeasutusteinfosüs- nende kohtanapim.Midatäpsemjapõhjalikum loolaste huviorbiitisattunud,onkaavalikteave seid. Kunaneedpolevahestniitihtikunstiaja- toredaid, kuidvähemtuntudjakasutatudteo- muuseumide kogudesleidubniimõnigikord asu ainultkunstimuuseumides.Kaväiksemate Aeg-ajalt tasubmeenutada,etkunstikogudei KAARDISTAMISEST EESTI MITTEKUNSTIMUUSEUMIDES EESTI MITTEKUNSTIMUUSEUMIDES Nii sai2016.aastalTartu Ülikooli(TÜ) muuseumi ja raamatukogu koostöös muuseumi jaraamatukogukoostöös lisemaid teadmisi. Projekti tulemusena lisemaid teadmisi.Projekti tulemusena VANAGRAAFIKA BALTISAKSA JA kat mittekunstimuuseumides. kaga tegelemine nõuab tihti ka kaga tegelemine nõuabtihtika 2016.–2017. AASTAL TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIMUUSEUM TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU — KRISTIINA TIIDEBERG — — MOONIKA TEEMUS — Ainult EestiKirjandusmuuseumi EestiKultuuri- võimaldas kergemini esmastülevaadetsaada. tikogud onenamastijubaMuISi sisestatud,see baltisaksa graafi käsikirjade andmebaasELLEN) väljaoletatavad kogude e-kataloogESTER, kirjandusmuuseumi selgitasime infosüsteemide abil (MuIS,raamatu- Tallinn).(välja arvatud Projektiesimesesetapis jätkasime omatöödPõhja-jaLääne-Eestis kunstimuuseumide kogusid,2017.aastal 2016. aastalkaardistasimeLõuna-Eestimitte- vanemat baltisaksagraafi ka vanemavälisgraafi lisaks baltisaksagraafi aeg jne).Teises etapis2017.aastalotsustasime tada teosteandmeid(tehnika,autorid,valmimis- tööta kunstiajalootaustagaspetsialisti,täpsus- sisaldavad. Samasaitasimemuuseumidel,kusei väljaspool kunstimuuseumejamidaneedkogud Nüüdseks on projekt kestnud kaks aastat. Nüüdseks onprojektkestnudkaksaastat. MIS PROJEKTI RAAMES TOIMUS? ka teosed. Muuseumidekuns- ka. ka. kale haarata oma projekti kale haarataomaprojekti kat Eesti mäluasutustes kat Eestimäluasutustes riaalmuuseumis 8 teost. 2017. aastal lisandusid riaalmuuseumis 8teost.2017.aastallisandusid muuseumis 5, DrFr. R.Kreutzwaldimemo- dusmuuseumis 177,Viljandi muuseumis4,TÜ 358, Tartu Linnamuuseumis157,EestiKirjan- TÜ raamatukogus581,Eesti RahvaMuuseumis des. Kokkukaardistasime2016. aastal1290teost: saksa trükigraafi muuseumi kunstikogudest. leidsime projektipuudutavaidteoseidkaheksa andmebaasipõhise kaardistamisega.2017.aastal kättesaadavad. Nendekogudepuhulpiirdusime digiteeritudjainfosüsteemides on tervikuna takistanud, sestmõlemabaltisaksakunstikogud kasutajatele suletud,kuidmeietöödseeei olid 2016.aastalremondijakolimisetõttu raamatukogu jaEestiRahvaMuuseumikogud ja leidsimebaltisaksagraafikatseitsmes.TÜ läbi 15mäluasutusekunstikogudLõuna-Eestis tasime teosed veel sidusandmebaasijõudnud. loolise Arhiivi kunstikoguvanemosapolnud Projekti tulemusenavalmisnimestikbalti- Teises etapiskülastasimekogusidning vaa- PROJEKTI TULEMUSED de visu kast Eesti mäluasutuste kogu- üle. 2016. aastal töötasime üle.2016.aastaltöötasime Virumaa muuseum. talumuuseum Kurgjal,Harjumaamuuseum, muuseum,C.R.Jakobsoni muuseum, Järvamaa muuseum,Pärnu Läänemaa Muuseumid,Narva nimekirja Saaremaamuuseum,SAHaapsaluja kasutatud teoseid. kasutatud kord toredaid, kuid vähemtuntudja muuseumide kogudesleidubniimõnigi väiksemate kunstimuuseumides. Ka Kunstikogud eiasuainult projektid. kunstimuuseum.ut.ee/et/content/lõpetatud- TÜ kunstimuuseumikodulehel tulemusena kaardistatudteostegaonkättesaadav

Terviklik nimekiriprojekti http://www. tukogu raama- Repro: TÜ kunstikogust. mäluasutuse leida mitme Tartu nest (1860)võib ülikooli peahoo- litograafi Louis Höfl a Tartu ingeri

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 39 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 40 — AJA LUGU Repro: ERM jooniste kogust. enograafi Rahva Muuseumi välja hoopisEesti Karel (1834?)tuli nimega Tünri talupojast Tarvastu mõisa litograafi August Pezoldi a liste fi kirjandusmuuseumis, WilhelmTimmilitograa- Sigismund SternijaSchlateri Võruvaade muuseumis,Friedrich rema portreeJärvamaa pastor ChristophFriedrich Mickwitznoo- lehtedele, näiteksGeorgFriedrich Schlateri sarja (1839,1842). Ludwig vonMaydellipopulaarsetajaloopiltide mappide hulgastvõiksnimetadaveelFriedrich Louis Höfl ning hiljemtemaltlitograafi des kogudes.SamutionvägalevinudSchlateri (1837–1839), milleüksikuidlehtileidubpalju- näiteks 30-lehelineprofessoriteportreedesari senud EduardHauloomingut.Eritilevinudon rich SchlaterininglühikestaegaTartus tegut- Tartus töötanudlito-jafotograafi kuulubnimekirjakõigeenam jms). Arvuliselt vaated, ülikooliprofessoritejttartlasteportreed teostest Tartu nägu(Tartu jaümbruskonna seotud kogud,siisonsuurosanimekirjakantud seum). KunavalikusdomineerivadTartuga muu- teadusseltsi kollektsioonid(ntJärvamaa ning seal,kuhuonjõudnudmõnebaltisaksa graafi a Tartu vaadetegaTartu linnamuuseumisvõi Teisalt olipõnev sattudapärisharuldastele Mõnevõrra ootuspäraseltleidubvanemat kat enam vanemate muuseumide kogudes kat enamvanematemuuseumidekogudes ingeri Tartu vaadetesarjad.Levinud atöökoja ära ostnud atöökoja äraostnud GeorgFried- ning lahke vastuvõtu eest. ning lahkevastuvõtueest. löönud muuseumejamuuseumitöötajaidabi Artikli autoridtänavadkõikiprojektiskaasa sist tülikaksjaajakulukaks. või sisuliseltsamadeteosteleidmiseandmebaa- otsi nuseid kasutadeskorragaleitavad.Erinevate erinevalt kirjeldatud,poleneedsamuotsitun- võib leidudamitmeskogus.Kuiteosedon puhul, kussamateoseerinevaideksemplare Eriti selgelttulebseeväljajusttrükigraafi tavad põhimõttedkunstiteostekirjeldamiseks. MuISis puuduvadpraeguseniüheseltmõiste- siooniks ülikooliaja-jaehitusloole. jagub siinniiedasiseksuurimistöökskuiillustrat- kohta vähemtuntudkollektsioonides.Materjali uut teavetülikooligaseotudteosteleidumuse kui raamatukogule–toobprojektennekõike laiemalt. Tartu ülikoolijaoks–niimuuseumile likkus nendekunstikogudesisustjaväärtusestka tehnikaid. Kindlastisuurenesmuuseumidetead- autorite määranguid,dateeringuidkuigraafi kõige olulisemtulemus.Täpsustasimeniiteoste See oliprojektikõigeajamahukamjaühtlasi mid saidparandatudandmestikuganimekirjad. seid, kuilõpuksnimekirjajõudis.Kõikmuuseu- käigus vaatasimeläbipaljusuuremahulgateo- muuseume kamuuvanemagraafi töö ainultbaltisaksagraafi jooniste kogust. hoopis EestiRahvaMuuseumietnograafi varased litograafi Ootamatu üllatusenaleidsimeAugustPezoldi Nikolai PirogovimajastViljandimuuseumis. August Daugelliloodudpuugravüürkirurg Projekti käigus torkas muuhulgas silma, et Projekti käigustorkasmuuhulgassilma,et Just väiksematesmuuseumideseipiirdunud sõnadega katsetamine muudab aga sarnaste sõnadega katsetaminemuudabagasarnaste ad eesti talurahvatüüpidest ad eestitalurahvatüüpidest kaga, vaid nõustasime kaga, vaidnõustasime ka osas.Töö ka ka liste liste ka- Ta olikaaktiivne teadlane,kesuuriseeskätt dusi pidevaltkummitavale ruumipuudusele. hoone küttesüsteemiremonti võileidislahen- administraator, keskorraldasnäiteksmuuseumi- selle arengusvägakaalukat rolli. graafi Peterson. Aastail1958–1992juhtistaEestietno- Moora eeskosteltollalalles26-aastaneAleksei seada ningmuuseumidirektoriksmääratiHarri oludes otsustatisealtööuutelerööbastele seta inimesed.1950ndateteisepoolevabamates Muuseumi olidaastaidjuhtinuderialaseharidu- lal Teaduste AkadeemialeallunudEtnograafi ning seeavasvõimalusenoorteletulijatele.Tol- langenud. Etnograafi mõned kanõukoguderepressioonideohvriks sest ladvikustolisõjalõppedesLäändepagenud, seast leidisAlekseikaabikaasaLei. spetsialiseeruda etnograafi sele sattusrühmaktiivseidnoori,kesotsustasid Riikliku Ülikooliajalooosakonda.Ühelekursu- lõpetas taValgas keskkooli ningastusTartu usku siirdunudeestitalupojaperes.1951.aastal Aleksei Peterson. Muuseum asutajajakauaaegnepeatoimetaja Muuseumi pikaajalinedirektorningajakirja Lahkunud onteenekasetnograaf,EestiRahva IN MEMORIAM Aleksei Petersonpolnudlihtsalt direktor- Suurem osaEestietnograafi Aleksei PetersonsündisSangastevallasõige- a üht olulisimat institutsiooni ning mängis a ühtolulisimat institutsiooniningmängis as valitses kaadrinappus as valitseskaadrinappus ale. Kursuseõdede de akadeemili- ALEKSEI PETERSON ALEKSEI PETERSON 29. X1931–27.VII2017 a

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 41 — IN MEMORIAM ENGLISH RESUME

ehitisi ja põllutööriistu, aga ka etnograafi a ESTONIAN OPEN AIR MUSEUM – ajalugu ning museoloogia praktilisi probleeme. EFFICIENT BOTH AS A STATE INSTITUTION AND Kokku on ta avaldanud üle saja teaduspublikat- A FOUNDATION siooni. Aastal 1993 omandas Peterson Peterburis Merike Lang ajalooteaduste doktori kraadi. Estonian Open Air Museum Petersoni haare ei piirdunud Eestiga, vaid ulatus üsna kiiresti hõlmama ka teisi lääne- In May 2017 the Estonian Open Air meresoome ning seejärel juba kõiki soome-ugri Museum celebrated its 60th anniversary. rahvaid. Eestlaste kõrval olid tema nii-öelda Since 2014 the Open Air Museum has been operating as a foundation, after lemmikrahvasteks algul vepslased ja hiljem joining with the Conservation and udmurdid. Aastakümnete vältel korraldati Digitization Centre Kanut. Merike Lang, soome-ugri rahvaste juurde üle saja ekspe- the director of the museum, provides an ditsiooni, osalt Petersoni enda, osalt tema overview of the activities of the museum kolleegide juhtimisel. Põhirõhk oli esemete as a foundation. In 2017 the number of visitors at the IN MEMORIAM IN kogumisel, ent lisaks laekusid ERMi hoidlatesse Open Air Museum amounted to 138,000 ka etnograafi lised kirjeldused, joonised ja fotod. people. In 2015, a new part of the perma- Petersoni eestvõttel jäädvustati kaduvat ja nent exhibition with Seto and Peipus- muutuvat rahvakultuuri ka fi lmilindile. Osa Russian buildings was opened with the kogutud materjalist monteeriti etnograafi listeks fi nancial help from the EAS (Enterprise Estonia) tourism support measures; the fi lmideks. exposition was also awarded a prize in Nii soome-ugri ekspeditsioonid kui ka the museum development category. The fi lmialane tegevus olid suuresti Petersoni isiklik Centre of Multicultural Estonia, which has initsiatiiv. Need olid tülikad ettevõtmised, mida won several prizes, operates successfully keegi temalt otseselt ei nõudnud. Lihtsam on the basis of the permanent exhibition. olnuks tegemata jätta, hoida madalat profi ili, In 2015 the Centre of Rural Architecture received the Grand Prix of Europa Nostra istuda mugavalt direktoritoolil. Kuid see ei Award for its educational programmes. sobinud Petersoni iseloomuga. Ta ihkas end teostada, tal oli tugev missioonitunne. Petersoni huvitas põhiliselt traditsiooniline rahvakultuur, FROM TAMMSAARE-PÕHJA FARM INTO VARGAMÄE MUSEUM

— 42 mis oli kadumas. Ta leidis, et kui tal on võima- lus seda koguda ja salvestada, siis on see tema Kristi Kirss, Siiri Kvell Tammsaare Museum in Vargamäe kohus. Energiat ta seejuures ei säästnud, pühen- dus üleni eesmärgile, oli nõudlik nii enda kui In 2018 the Tammsaare Museum in ka teiste suhtes. See põhjustas vahel konfl ikte, Vargamäe celebrated Estonian novelist aga paljud asjad said tehtud, ideed ellu viidud, Anton Hansen Tammsaare’s 140th birth kogud komplekteeritud. anniversary. Anton Hansen Tammsaare 1980ndate teisel poolel sai Petersonist ühis- raised his birthplace, Tammsaare-Põhja (Northern) farm, to fame in 1926, with konnategelane, kes nõudis häälekalt muuseumi the publication of his novel “Truth and naasmist Raadile. Tema eestvõttel taastati 1988 Justice”, depicting Estonians’ inner life ka Eesti Rahva Muuseumi ajalooline nimi. Samal and hard work. This year the museum ajal võttis Peterson idapoolsetel soome-ugri also celebrated its own 60th anniversary: aladel toimunud üritustel aktiivselt sõna vepsa, the Vargamäe Museum opened its doors to visitors on 30 January 1958. Besides udmurdi ja teiste soome-ugri rahvaste keele ja exhibitions, educational programmes, kultuuri kaitseks. and cultural events the museum also Jäänud pensionile, suunas Aleksei Peterson hosts open air performances based on oma energia ajakirja Muuseum käimalükka- A. H. Tammsaare’s literary works.

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 misele. Ajakirja avanumber ilmus 1995. aastal ja kuni 2006. aastani oli Aleksei Peterson selle ESTONIAN ANNUAL MUSEUM peatoimetaja. AWARDS 2017 Suure habemega autoriteetset etnograafi Marju Niinemaa jäädakse mäletama nii Eestis kui muudeski Ministry of Culture, Chief soome-ugri maades. Specialist

On 19 January 2018, Estonian annual museum awards were handed out at the Kumu Art Museum. The award for the best permanent exhibition was given to the exhibition “Stories and songs” by the Estonian Theatre and Music Museum. as well as human’s role ininfl ecological are connections introduced and biocoenoses. additionto this, In diversity, includinganimals, plants, fungi, all geological erasto today’s biological andevolution oflife throughthe Earth, beginning oftheuniverse, of structure the newexhibition. Topics rangefrom the displayed onthe1,300square metres of gained fresh impetus. 8,000exhibitsare Museumand visitingactivities History opened attheUniversity of Tartu Natural 2016a newpermanentexhibition In exhibition ofthemuseum. ofitare displayedparts inthepermanent the exhibitionhasbeendismantledand customs indiff commemorating thedeceased, funeral of death,funerals, grief management, issues related to death,suchasthefear the autopsy room, anddiscussesother death,explainswhathappensin after the changesthattakeplace inthebody of treating thedyingperson,describes people die, touches upontheethicalside exhibition triesto explainwhy andhow the Estonian HealthCare Museum. The given to theexhibition “Natural death” by Last year award theMuseumRat was marketing event in2017. museum developer in2017,andthebest and thebestscientifi education, thebestscientifi a museum,thebestpromoter ofmuseum thebestheritageprotectorcollection, in tion work oftheyear, thebestcurator ofa following categories: thebestconserva- lane to thered carpet”. museum, underthetitle “From thevillage ofthe is adisplay mounted inthegallery ofthisexhibition inseparable extension and theirpossiblemodernusage. An aim to introduce Estonian folk costumes ever folk costume exhibition,withan National Museumhasstagedthegreatest a norm,perennially worn”. The Estonian Museum for theexhibition “Regarded as in 2017went to theEstonian National Estonian’s repertoire. literature andsongsthatare ineach theatre andmusic, stories from Estonian The exhibitionpresents, by themeansof Museum University of Tartu Natural History Reet Mägi Estonian HealthCare Museum Ülle Kask Prizes were alsoawarded inthe The award for thebestexhibition ENVIRONMENTAL EDUCATION HISTORY MUSEUM: FOCUS ON UNIVERSITY OF TARTU NATURAL NATURAL DEATH erent religions, etc. Today c event, thebest c publication uencing the prevent theirinvasion. undercontrol andhowtheir activity to for theirlife, andexplainshow to keep diff tiles, andothermaterials. Shedescribes introduces beetlesdamaging wood, tex- ment oftheEstonian OpenAirMuseum depart- The headoftheconservation treasurer. keeperandthenaschief as acollection at theEstonian Open AirMuseum,fi Museum andsince 2000shehasworked attheEstonian AgriculturalShe started the museumsphere already for 30years. Estonia, hasworkedsouth-eastern in Elvi Nassar, whocomes from Setomaa, classes in2017. from fi 1,700 pupilsfrom 18diff The programme turnedoutsuccessful: clothes datingbackto medievaltimes. out sketches onmedievaltopics, and trade, characters’ typical role cards to act boardfacts, gamesrelated to Hanseatic medieval Tartu, copies ofmedievalarte- display, mock-up of athree-dimensional Agesclass abouttheMiddle –apop-up for ahistory aids, conducting necessary at schoolswithasuitcase fullofvisual oftheprogramme arrive participants of medievalurbanculture inEstonia. The other, provide acomprehensive overview classes, which,supplementingeach programme consists ofthree museum takes museumworkers to schools. The programme titled “Museum inasuitcase” The Tartu Museum’s City educational environmental educationalists. well asrefresher courses for teachers and on thebasisofnewexhibition,as 40 educationalprogrammes are off ofscience.culture More andhistory than supplemented withinformation about natural environment. Topics ofnature are erent beetlesandconditions suitable Conservation department Estonian OpenAir Museum Marike Laht of Estonia Center for Applied Anthropology Keiu Telve Tartu CityMuseum Nele Dresen WOODWORM COMMON FURNITURE BEETLE, THE COMMON HOUSE BORER, ESTONIAN OPEN AIR MUSEUM OF THE CHIEF TREASURER INTERVIEW WITH ELVI NASSAR, STORY OF A SUITCASE ve counties participated inthe ve counties participated erent schools ered rst lõpetatud-projektid. www.kunstimuuseum.ut.ee/et/content/ its editor-in-chief in1995–2006. its editor-in-chief established thejournalMuseum,andwas National Museum,AlekseiPeterson After fi ing for returning themuseum to Raadi. inpubliclife,became active clamour- the second halfofthe1980sPeterson folk culture wasrecorded onfi son’s initiative thefadingandchanging andthe Udmurts Vepsians. OnPeter- other Finno-Ugric peoples, especiallythe his interest to merely Estonia butalso degree inSt.Petersburg. Hedidnotlimit 1993 Peterson wasawarded adoctoral problems ofmuseology.also practical In all, buildingsandagricultural tools, but researcher,active whostudied, above a director-administrator, butalsoan National Museum.Hewasnotjust Peterson wasincharge oftheEstonian editor-in-chief, haspassedaway. of thejournalMuseumanditslong-term Estonian NationalMuseum,establisher grapher, long-standingdirector ofthe Aleksei Peterson, ameritorious ethno- compiled, whichisavailable at institutionswas of Estonian memory printsinthecollections graphic art alistofBalticGerman of theproject, were inspected.artworks As aresult werestage collections visited andthe whereasartworks, duringthesecond graphic ascertained stage oftheproject the helpofinformation systems, thefi the content ofthesecollections. With museumsandto examine outside art institutions inEstonian memory artworks Baltic Germanandolderforeign graphic of19th-century aim to getanoverview initiated withan aproject versity library Museum incooperation with theuni- 2016,theUniversity of In Tartu Art In theyearsIn 1958–1992Aleksei University of Tartu Library Moonika Teemus University of Tartu Museum Art Kristiina Tiideberg ALEKSEI PETERSON IN MEMORIAM MUSEUMS IN AT ESTONIAN NON-ART OLDER GRAPHIC ART MAPPING BALTIC GERMAN AND nishing hiswork attheEstonian 2016–2017 lm. In http:// rst

MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 43 — ENGLISH RESUME MUUSEUM – NR 1 (40) 2018 — 44 — TAGAKAAS