Eesti Kogus Hamburgis Mereriigina Tuntust

Nr 6 (841) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 November 2013

1 Eesti kogus Eesti kogus mereriigina tuntust Erika Salumäe pani Hamburgis olümpiakullad oksjonile

Toimetaja veerg 2 mereriigina EÜSLi esinduskogu koosolek Annabergis

Keskerakond sai taas tuntust valimistel enim hääli

26. oktoobrist kuni 3. novembrini sellist paati otsinud ning soovib seda Hamburgis aset leidnud Põhja- väga müüma hakata. Euroopa ning Läänemere suurim Esimest aastat hanseboot’il osale- Miks meie majandus 3 paadimess hanseboot oli Eesti nud Flow Boat’i päevad messil olid langeb? ettevõtetele edukas ja sõlmiti põnevate kohtumiste ja positiivsete ka esimesed lepingud. Eesti oli emotsioonide rohked. tänavu hanseboot’i partnermaa, Mängufilm “Kertu” sai “On nii messikülastajaid, kes on Lüübeki filmifestivalil mis andis hea võimaluse olla hu- lihtsalt elevuses meie katamaraani vilistele paremini nähtav. publikupreemia uudsest väljanägemisest, on neid, kes Eesti oli 2013. aastal hanseboot’i annavad tootearenduseks uusi mõt- Väliseesti lapsed paadimessi ametlik partnerriik, mis teid, aga ka neid, kes seda osta soo- andis hea võimaluse tutvustada Eestit vivad. Seni pole ostulepinguid veel on kimpus kui pikkade traditsioonidega kaasaeg- sõlmitud, kuid paar inimest on luba- laulupeonõuetega set mereriiki, kus merendussektori et- nud viimasel messi nädalavahetusel tevõtluskeskkond on ettevõtjasõbra- lepingu sõlmimiseks tagasi tulla. Eks lik ja rannaäärne külastuskeskkond paistab, kas lubadused on vettpida- atraktiivne. vad,” oli Flow Boat’i tegevjuht Katri Majandusminister Juhan Parts hansebooti messil. Foto: EAS Müncheni väikesed 4 Messi järelkaja on olnud väga hea. Tammekand pärast esimesi messipäe- mardid ja kadrid Partnermaa staatus tõi Eestile palju vi antud intervjuus lootusrikas. Nagu kes on messil juba vana tegija, ning kaubaks läheb, on suhteliselt tavapä- positiivset tähelepanu, muu hulgas hiljem selgus, tulid huvilised tõepoo- saarlaste jahid Saare 41 ac ja Saare ratu, kuna tavaliselt käiakse messil Mardi küüned meediakajastusi Saksamaa suurima- lest tagasi. 38 on purjetajate ringkonnas tuntud ikka ainult vaatmas, pärast küsitak- külmetavad, mardi tes päevalehtedes Frankfurter Allge- Eesti Väikesadamate Arenduskes- ja hinnatud kaubamärgid, mis on saa- se pakkumine ning alles siis jõuab varbad valutavad... meine Zeitung ja Welt am Sonntag kuse juhi Jaano Martin Otsa sõnul nud positiivseid testitulemusi ka sak- asi tehinguni. Alunaudi AC-14 uueks ning erialaajakirjades. tunti Eesti kui mereturismi sihtkoha sa erialaajakirjades. omanikuks sai noor Hamburgi lähis- Külastajad tundsid huvi nii Eesti vastu suurt huvi. “Usaldus Lääneme- Ettevõtte tegevjuhi ja Eesti Väi- telt pärit lastega pere, paati võib tule- Berliini Eesti Kooli paadiehituse ja väikesadamate kui ka re idakalda vastu on tõusuteel ning kelaevanduse Liidu juhatuse liikme vikus näha sõitmas Hamburgi kanali- sügis on täis õpinguid mereturismi võimaluste vastu. mitmed messikülastajad ütlevad, et Peeter Sääse sõnul on mess jäänud tes ja Elbe jõel. ja toimetusi plaanivad teha lähiaastatel Eestisse küll veidi väiksemaks kui varem, aga Eesti ühisstendil osalesid ettevõt- Üksjagu lepinguid juba sõlmitud merematka. Seetõttu tuntakse kõige Põhja-Saksamaa on Eesti väikelaeva- ted Alunaut OÜ, BoatArt OÜ, Flow Nädalavahetus Teist aastat Hanseboot’il osalev Lin- suuremat huvi Eesti väikesadama- ehitajatele oluline turg, kus oma või- Boat OÜ, Kasse Paadid OÜ, Lindvart Annabergis galaid leidis juba esimesel messipäe- te vastu – kas ikka saab turvaliselt ja malustest kinni haarata. “Partnerriigi OÜ, Lingalaid OÜ, Marineworld OÜ, val ostja oma uudismudelile, väikese- mugavalt mööda rannikut seilata, nii staatus tõi meie väikelaevaehitajatele Nordtenwest OÜ, Polar Shipyard OÜ, le ja sportlikule mootorpaadile Lin- et enne õhtut järgmisse sadamasse palju meediakajastusi ja andis uusi Ridas Yacht & Composites OÜ, Saare 5 gaLaid402. “Väga populaarseks on jõuaks, kas sadamas on olemas vesi, võimalusi.” Paat AS, Tahe Kayaks OÜ, Paadisil- EASi Hamburgi osutunud ka LingaLaid530, millele elekter, WC, sadamakõrts ja nii eda- dade OÜ, Tarmetec OÜ, Extery OÜ, esindus tähistas on vormistatud kaks tellimust ning si,” selgitab Ots. Ostjad leiti otse messilt Brand Manual OÜ ja Ulaelu OÜ. kümmekond tõsist huvilist on võtnud Välimööblit tootev Ulaelu müüs Uute mootorpaadi mudelitega väljas Eesti ettevõtjaid saab näha Ham- 10. tegutsemisaastat väikese mõtlemisaja,” annab Linga- messil väljas olnud väliköögikomp- olnud Alunaut OÜ tegevjuht Mark burgis ka järgmisel hanseboot’il laiu tegevjuht Vahur Poolak tagasisi- lekti maha juba messi teisel päeval. Muru sõnab, et neilgi läks Saksamaal (25.10 – 02.11.2014), kus Eesti on Raimond Valgre – det juba messi kolmandal päeval. Ulaelu esindaja Hannele Kivi sõnul hästi. “Läksin tegelikult vaatama, kas järjekordselt väljas ühisstendiga. “Minu elu lood” BoatArt’i tegevjuhi Richard Mu- on olnud mitmeid huvilisi Ulaelu too- Saksamaal sellistele paatidele üld- Mere- ja paadihuvilistele infoks, et rutari hinnangul olid paljud külasta- dete edasimüügiks, lisaks Saksamaa- se turgu on,” tunnistab Muru, kelle- ilmunud on mereteemaline erialaväl- jad tänavusele messile tulnudki just le ka näiteks Taanis. “Ulaelu toode- le varem Saksamaa messidel alumii- jaanne Eestist “hanseboot special”. paati ostma. “Esimese kolme päeva- te disain on saanud palju julgustavat niumpaate silma hakanud pole. “Olen Ajakirja saab lugeda netist http:// ERSO käis Ameerika 6 ga on meie Cumulus 164 erinevate tagasisidet. Uudsus, lihtsus, elegants meeldivalt üllatunud ja usun, et tule- www.investinestonia.com/en/marke- Ühendriikides turneel mudelite vastu huvi tundnud küm- ja funktsionaalsus on peamised märk- val aastal olen kõpsti tagasi, sest sai- ting-materials/life-in-estonia mekond ostuhuvilist ja käed oleme sõnad, mida kohtumistel mainitakse,” me ühe paadi isegi kohapeal maha Kes tunneb huvi paberversiooni Eesti ajakirju saab löönud viie kliendiga,” toob ta näite. lisab Kivi. müüdud, lisaks kontaktid paariküm- vastu, võtke ühendust EASi Hambur- Siiski loeb Murutar seni kõige väär- Rahule jäid ka Eesti väikelaevan- ne ostuhuvilisega, kellega pakkumise gi esindusega [email protected] nüüd lugeda kõikjal tuslikumaks kontakti ühe Hannove- duse mekast pärit saarlased. Suurte osas kokku lepiti!” rõõmustab Muru. Riina Leminsky maailmas rist pärit edasimüüjaga, kes on aastaid purjekatega väljas olnud Saare Paat, Et sellise suurusega paat kohe messil EASi välisesindaja Saksamaal Jazzensemble Baden- Württemberg Erika Salumäe pani olümpiakullad oksjonile 7 Kahekordne olümpiavõitja Erika mäe vahelist vestlust. Ta lisas, et vas- Barcelona kuldmedal müüdi sa- Võrumaal langenud Salumäe pani oma olümpiakul- tavalt kokkuleppele ei hakka ta rääki- muti 25 000 naela eest ostjale inter- metsavennad maeti lad, muud medalid ja hulga mä- ma arstide diagnoosidest ja raviprot- netist. Kollase võiduratta ostis telefo- Vastseliina kalmistule lestusesemeid oksjonile müüki. seduuride kallidusest. Postimehele ni teel pakkumisi teinud isik 8000 eu- Eesti Olümpiakomitee president teadaolevalt käis Salumäe hiljuti sel- ro eest. Mõlema ostja isik on esialgu Lennusadamas avati Neinar Seli võttis oksjoni eel Erika jalõikusel ja teda ootab ees veel mitu teadmata, seega ei saa ka välistada, et Titanicu näitus Salumäega ühendust ning uuris sport- operatsiooni. tegu võis olla eestlastega. lase Eesti meedias suurt kõlapinda Erinevaid ärimehi esindanud Eesti Nii Barcelona kuldmedalit kui ka leidnud otsuse tagamaid. Seli sõnul Olümpiakomitee president Neinar Se- Salumäe jalgratast püüdsid oksjonilt oli see sportlase jaoks emotsionaal- li ostis Londonis Sotheby oksjonima- Erika Salumäe. telefonitsi soetada ka oma partnereid 8 selt väga raske otsus. Üks võtmesõna jas toimunud enampakkumisel Eri- ja kliente esindanud Soraineni advo- Kuulutused ja teated on tervis. “Tema enda tervis on üks ka Salumäe 1988. aasta Souli olüm- detud taasiseseisvunud Eesti esimest kaadibüroo, ent mõlemast jäädi ilma. asi, kuid lisaks on küsimus ka lapse piakuldmedali 25 000 naela ehk ligi olümpiakuldmedalit ning Salumäe Barcelona kuldmedali puhul jõudsid Pilk ette tervises,” vahendas Seli enda ja Salu- 30 000 euro eest. 1992. aastal või- võiduratast Seli oksjonil ei saanud. Eesti pakkujad 24 000 naelani. ER 2 arvamused Nr 6 (841) November 2013

Toimetaja veerg õppev aasta on Eestis kuulutatud pä- EÜSLi esinduskogu randiaastaks. Teema-aasta eesmärk Lon, et inimesed teadvustaksid kultuu- ripärandit kõikjal enda ümber ning mõis- taksid, et seda tuleb ühiselt hoida – kultuu- koosolek Annabergis ripärand on meie identiteedi osa ja alus. Sõnaga pärand seostub meile mida- Selle aasta 9. kuni 10. novembrini toimus Bonnis, Haus Annaber- gi ammust, näiteks 150 aasta tagune pee- gis esinduskogu korraline aasta- ruvalgel vokki vuristav ja lugusid heietav koosolek. või viisijuppi ümisev rahvarõivastes vana- Kaheteistkümnest esinduskogula- memm. Seda, et ka tänapäeval iga inimene sest oli kohal 10 delegaati – Ave Vals, lausa iga päev loob pärandit, me tihti ei adu. Aga just sellele Maie Kisis-Vainumäe, Meeli Bagger, tuleks rohkem mõelda ja tähelepanu pöörata. Meie väljaütlemi- Gina Bauer, Karin Rumming, Andres sed ja teod on samamoodi pärand, nagu meie esivanemate tar- Vainumäe, Karin Ladva-Zoller, René Tomingas, Sulo Rosenthal, Mare kuseterad, oskus leiba küpsetada või kangast kududa. Võib-olla Rahkema. Vabandasid Kaja Telschow 30 aasta pärast räägib seda, kuidas mina praegu midagi teen ja Merike Schümers-Paas. või ütlen, oma lastele minu järeltulija, ja tema järeltulijad tun- Pooleteise päeva jooksul kuulati nistavad seda oma perepärimuseks. ära ja kinnitati seltsi 2010. ning 2011. “Pärijata pole pärandit” kõlab aasta juhtmõte. Töötades aasta majandusaruanded, 2012. a. koolis, kuulen praeguste laste jutte ja näen nende tegemisi. Jah, majandus- ja tegevusaruanded, arut- leti jooksval aastal tehtu üle ning teh- paljuski on need muutunud – internetipõlvkonna heaks kaasla- ti plaane 2014. aastaks. seks on hüppenööri või keksukummi asemel kas tahvelarvuti, Muu hulgas otsustati ning pandi iPhone või mõni muu tehnikavidin. Kuid üllatavalt palju on al- paika järgmisel aastal Annabergis toi- les ka seda vana ja head, mida meie oma lapsepõlvest mäleta- muvate EÜSLi traditsioonilistele üri- me. Liisusalmid, palli- ja kullimängud, rääkimata mardiks ja tuste kuupäevad, korraldajad ja eelar- kadriks käimisest. Lapsed tunnevad ka neist asjust suurt mõnu ved: ●●Kultuuripäevad EÜSLi esinduskogu liikmed. Ees vasakult: Ave Vals, Maie Kisis-Vainumäe, ja vanade traditsioonide järgimine ei ole mingi koolis või kodus 28.–30. märtsil 2014 Meeli Bagger, Gina Bauer; tagumises reas vasakult: Karin Rumming, Andres pealesunnitud asi. Pärandist räägib ema või vanaema igapäe- ●●55+ Kultuuripäevad Vainumäe, Karin Ladva-Zoller, René Tomingas, Sulo Rosenthal, Mare Rahkema. vase elu ja toimetamiste kõrval, ja nii saabki sellest elu harju- 25.–29. mail 2014 Puuduvad Kaja Telschow ja Merike Schümers-Paas. Foto: Maarika Remmert muspärane osa. ●●Laste- ja Noortepäevad Üks on kindel – pärand on ajas muutuv, teda ei saa luku ta- 19.–22. juunil 2014 rahvuskoondised ja allorganisatsioo- tänu tublide korraldajate ennastsalga- ga hoida ega klaasi alla vaatamiseks panna nagu mõnd näi- ●●Perepäevad koos koroona- ja nid peavad oma üritused planeeritust vale tööle ja huvitavale programmile. jakkoloturniiriga väiksemas mahus korraldama või mu- Tekivad ideed uute projektide ellu- tuseeksponaati. Kui pärand ei ela, kaotab ta mõtte ja muutuks 07.–09. novembril 2014 jalt sponsoreid ja toetusraha otsima. viimiseks, näiteks programm noorte- tühiseks. Odrajahukaraskki on hoopis erineva maitsega, kui se- ●●EÜSLi esinduskogu aastakoos- Samas on aga hea tõdeda, et eest- le “Mida põnevat pakub Eesti” 2014. da teha hapupiimapütis kääritatust või siis poe-keefirist. Aga olek 08. novembril lus Saksamaal ei sure välja, sest selle aasta kevadel Tartus või koorilaulu ja miks ta ei või olla!? Triibuseeliku kangast kududes võib ees- Endiselt on EÜSLil vaja tööta- aasta jaanuaris alustas tööd Eesti pü- rahvatantsurühmade regulaarse tege- kujuks olla mõne kindla paikkonna triibustik, kuid see, kas ku- da range kokkuhoiu printsiibi alusel hapäevakool ka Kölnis, seega tegut- vuse taaselustamine Hamburgis. ning sellest tulenevalt näeb vastu- seb EÜSLi all juba neli eesti kooli. duda samblarohelise asemel mürk- või heleroheline triip, võiks Meeli Bagger jääda looja enda otsustada. Sest lõpuks ei oma üks värvitriip võetud eelarve järgmiseks aastaks et- Tänavu tõusis kõigi traditsiooni- te mitmeid kärpeid: nii EÜSL kui ka liste ürituste külastatavus märgatavalt EÜSLi esimehe 1. asetäitja ju mingit tähtsust. Tähtis on see, et meie juured kumaksid läbi meie igapäevasest tegevusest, et oleks pärandiloojaid, pärandit ja pärijaid. Karin Aanja Maksete muutused 2014. aastal

●●SEPA määrus – Euroopa Liidu eeskiri 260/2012 ●●Palume lugejaid, kellel on veel 2013. aastakäigu Eesti Raja eest tasumata, teha ülekanne (25 eurot) Alates 1. veebruarist 2014 kehtivad Euroopa Liidus Eesti Raja kontole: ühtsustatud panganduse standardid. Sellest tähtpäevast IBAN: DE64 2007 0024 0440 0115 04 alates vahetatakse välja Saksamaa-sisesed maksetoi- BIC: DEUTDEDBHAM Eesti Rada mingud SEPA makse standardi vastu. Seoses sellega Selgitus: Abo Eesti Rada 2013 Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis häälekandja muutuvad ka Eesti Raja kontoandmed. ER Vanim väliseesti väljaanne Asutatud 1945. aastal

Peatoimetaja/Chefredakteur: Tellimine/Abonnement: Keskerakond sai taas Karin Aanja Aastatellimus Euroopas 25 EUR valimistel enim hääli Heiki Nabi tõi MMilt Vastutav toimetaja Saksamaal/ Väljaspool Euroopat 28 EUR koju hõbemedali Verantwortlicher Redakteur Tudengitele 15 EUR Deutschland: Eestis toimunud kohalike oma- Kuigi IRL kuulus Viljandi lin- Kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi Maie Kisis-Vainumäe Eesti Raja konto: valitsuste valimistel oli võidu- na võimukoalitsiooni ka senini, on võitis Budapestis toimunud MM-il kas Keskerakond, kes sai 31,9 Estnische Volksgemeinschaft häältemagnetid muutunud ning Pä- hõbemedali raskekaalus. Finaalis tu- protsenti häältest. 17,2 prot- li eestlasel tunnistada iraanlase Amir Kaastöötaja/Mitarbeiter: in der BRD rimusmuusika Keskuse juht Ando senti sai Isamaa ja Res Publica Kiviberg sai senisest volikogu esi- Aliakbari 4 : 0 paremust. Meeli Bagger Konto nr: Liit. Kolmandale kohale jäi aga mehest Tarmo Loodusest valimis- IBAN: Reformierakond, kelle toetus tel üle kümne korra rohkem hääli Kulturist Ott Kiivikas Toimetus Saksamaal/ DE64200700240440011504 võrreldes 2009. aasta valimiste- ehk üle 800. Senine linnapea refor- pääses MMi finaali ga vähenes. Redaktion Deutschland: BIC/SWIFT: DEUTDEDBHAM mierakondlane Loit Kivistik kogus Kulturist Ott Kiivikas teenis Ma- EESTI RADA 12. novembril kogunenud Kesk- paarsada häält vähem. rokos toimunud meeste kulturismi Maie Kisis-Vainumäe Kuulutused, reklaam/ erakonna Tallinna nõukogu arutas Narvas moodustus volikogu maailmameistrivõistlustel 6. koha. In der Gracht 10 Anzeigen, Reklame: Tallinna linnavalitsuse koosseisu Keskerakonna ja SDE liikmetest. 15-kordne Eesti meister pääses finaali D-51105 Köln 1,00 EUR/cm2 2 2 kandidaate. Ühel häälel otsusta- Narva uues volikogus on Keskera- esmakordselt pärast 2004. aastat. tel: 0221/83 47 03 alates 50 cm – 0,80 EUR/cm ti toetada praeguse linnapea Edgar 2 2 konnal 20 mandaati ja Sotsiaalde- faks: 0221/830 31 03 alates 100 cm – 0,70 EUR/cm Savisaare ning linnavalitsuse koos- mokraatlikul Erakonnal 11 mandaa- 2 2 e-mail: [email protected] alates 200 cm – 0,60 EUR/cm seisu jätkamist. Edgar Savisaar tegi ti. Las vana aasta mured 2 2 üle 300 cm – 0,50 EUR/cm selleaastastel valimistel ka isikliku Pärnus võitis valimised Too- naerdes minna, Toimetus Eestis/ häälterekordi, kogudes pea 40 000 mas Kivimägi valimisliit, kes sõl- et uue aasta rõõm Redaktion Estland: Leinakuulutused: häält. mis koalitsioonileppe Isamaa ja Res Karin Aanja Kahe veeru laiuselt: Tartu linnapeaks valis valikogu Publica Liidu ja Reformierakonna- saaks naerdes tulla! Lille 6, 75201 Aruküla 1 cm kahel veerul – 5 EUR Urmas Kruuse. Kruuse sai 45 hää- ga, senises koalitsioonis olnud sot- Raasiku vald, Harjumaa letanust 29 volikogu liikme toetuse. sid otsustasid võimuliidu läbirääki- Rõõmsaid jõulupühi ja tel: (+372) 53 929 684 Toimetus jätab endale õiguse Kruuse vastu hääletas 4 volinikku. mistelt lahkuda. õnnerikast uut aastat! Küljendus: Karin Aanja toimetada ja lühendada kaastöid Viljandi linnas vahetub valimiste Järgmised valimised toimuvad ning kirju nende selguse huvides. Trükikoda: Bookmill, Tartu tulemusena võim – uue koalitsiooni järgmise aasta 25. mail, mil Euroo- Avaldatud artiklite sisu eest vastutavad allakirjutanud. moodustavad Isamaa ja Res Publica pa Liidu kodanikud valivad oma Eesti Ühiskond Saksamaa Liit- Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Era- esindajad Euroopa Parlamenti. vabariigis ja Eesti Rada kond. ER November 2013 Nr 6 (841) Eesti uudised 3 Miks meie majandus langeb? Lühidalt ●●Interpoli kodulehele ilmus kaks Kriisijärgselt Euroopa kiireima suhtelises vaesuses elab rohkem kui protsenti (2013. aasta I poolaasta). päeva enne kohalike valimisi Ees- majanduskasvuga riigis ennus- veerand inimestest Ida-Virumaal, Jõ- Ja sealt tulevad majandusuudised tis Eerik-Niiles Krossi tagaotsimise tatakse selle aasta viimaseks geva, Valga ja Hiiu maakonnas (Eesti on kõike muud kui paljulubavad, kuulutus. Kuulutuse kohaselt otsivad kvartaliks peaaegu et nullkas- keskmine on 17,5 protsenti). Kihk me- EUROOP eriti kahe viimase puhul. Viie suu- Krossi taga Venemaa võimud seoses vu ja aasta kokkuvõtteks ühest retagustele rikastele naabritele kas või A TURG rema partneri hulka kuuluvad li- piraatluse korraldamisega. Venemaa protsendist madalamat. näilise tarbimise osas järele jõuda kan- VENE TURG saks Läti ja Leedu (esiviisik kok- võimud proovisid varem korduvalt Siin Maarjamaal käivadki tõusud nustab. ku 56,7 protsenti). Ja kuigi lätlased kuulutada Krossi Interpoli kaudu taja mõõnad hoopis suurema amplituu- Aga tulgem siis viimaste arvude pingutavad kõvasti meie käest os- gaotsitavaks, sest ta olevat seotud kau- diga kui vanades ja stabiilsetes ma- juurde. Kahe ja poole aastaga on kvar- ta, ei jõua nemad üksi meie vankrit balaev Arctic Sea kummalise kaaper- jandustes. 1997. aastal ulatus kvartaalne majanduskasv kahanenud 9,9 mäest üles vedada. damislooga. Kross on kõiki süüdistu- taalne kasv üle 12 protsendi kogunis- protsendilt 0,4 protsendile. Meelehär- si eitanud. Eerik-Niiles Krossi sõnul ti kolmes kvartalis. Kaks negatiivset mi lisab, et lõunanaabrite lätlaste ma- Suurt kasvulootust pole pole selles, et vene luureteenistus üri- kvartalit 1999. aastal osutusid pisi- jandus kasvab praegu koguni kümme Laiemat pilti vaadates – kuulume tab teda diskrediteerida, midagi uut. keseks ehmatuseks. Pealegi ei olnud korda kiiremini. Aga neil on ka põhjust me ju ühtsesse Euroopa majandus- need meie süü, vaid kahe välise šoki, pingutada, sest tululine mahajäämus ruumi – võiks pikemas perspektii- ●●Kasumis ettevõtteid oli möödunud Kagu-Aasia ja Venemaa finantskriisi, Eestist ja Leedust on kärisenud suureks vis murelik olla. Kuigi maailma aastal rohkem kui kunagi varem ning kajastus. – ligi viiendikuni. majandus justkui kosub ja analüü- aastaga kasvas nende arv ligi veeran- 2005.–2007. aastal oli keskmi- Kriisikogemus, mis meie jaoks oli tikud on jälle optimistid, siis ei ole di. Firmade krediidiinformatsiooni ne kvartaalne kasv 8,8 protsenti ja esimene, õpetas, et statistikanumb- suur saladus, et Euroopa ja euro- kogumisega tegelev AS Krediidiinfo kriisieelsel 2006. aastal kokkuvõttes rid jõuavad inimeste teadvusse olulise liit kuuluvad aeglasemalt kasva- avaldas, et eelmise aasta lõpetas kasu- üle 10 protsendi. Järgnevat me ilm- ajalise nihkega. Pealegi võib loota, et jate hulka. Aastakümneid kestnud miga 65 548 ettevõtet. Kasumis ole- selt mäletame hästi. Igale liiga kaua kaupmehed annavad oma parima ning pralle, kaotatud konkurentsivõi- vate ettevõtete arv suurenes aastaga kestnud peole järgneb teatavasti poh- suudavad “Püha öö” ja piparkoogilõh- me, paindumatud tööturud ja võla- ligi 15 000 ettevõtte võrra ehk 23%. mell. Pluss kümnest sai ruttu miinus na saatel meie rahakotte mehiselt tuu- Joonistas Kaja Põder koorem ei jäta Euroopa jaoks vä- Ettevõtete kasumite summa oli kok- 14. Aga me tulime august imekiires- lutada. Mõnedes firmades makstakse hemalt lähikümnendik suurt kas- ku 5,5 miljardit eurot, kasvades aas- ti välja ja olime varsti jälle Euroopa ehk isegi jõulupreemiaid ja ka vaese- vulootust. taga 8% ehk 418 miljoni euro võrra. kiiremini kasvav majandus. Ja inime- mad inimesed püüavad krediitkaar- eksportijaid (oleme kaheksandad). Üks asi veel – jooksevkonto se (loe: tarbija) aju on teatavasti en- te kasutades vähemalt hetkeks ennast Viimase viie aasta statistika põh- ehk siis ekspordi ja impordi va- ●●Soome statistikaameti raporti nastsäästvalt üles ehitatud. Kõik halb inimesena tunda. Paljude riikide ja ka jal eksportisime 92 protsenti oma he. See teeb mind murelikumaks andmetel on 25 protsenti sealsetest (näiteks minu kaks aastat Nõukogude Eesti pikaajaline statistika tõestab, et SKTst, Leedu näiteks 78 protsenti kui SKT langus. 2011. aasta pluss koristajatest ja 52 protsenti ehitaja- armees) ununeb üsna pea ning meel- pühad on majanduse käimatõmbami- ja Läti 59. Kriisi põhjas moodustas oli pea sama suur kui 2012. aasta test eestlased. Soome maksuamet- de jäävad peamiselt helged ja lõbusad seks head. eksport 62 protsenti SKTst ja kasvas miinus – 300 miljonit eurot. 2013. nike hinnangul tegutseb seal umbes hetked. Mis siis ikkagi on meie majandu- poole võrra imekiiresti, jõudes 98 aasta seis on juba praegu ligi 200 53 000 välismaist ehitustöölist, kaks se nii olulise langustempo tegelikud protsendini. Niisiis me eksportisime miljonit miinust. korda rohkem kui varem arvatud. 17,5% eestlastest elab vaesuses põhjused? Me ise ju ostleme ja reisi- end august välja. See tähendab, et me tassime Ummistunud ostukeskuste parkimis- me palehigis ning anname sellega just- Järelikult sõltub meie majandus- oma palehigis teenitud raha vä- ●●Alates 25. oktoobrist võib Eesti ela- platsid ja ostukärud annavad tunnis- kui oma parima. Miks siis majandus ei kasv eelkõige sellest, kuipalju osta- lismaale, nemad, kurinahad, aga nik minna saatekirjaga välismaale ra- tust, et kasvanud reaalpalk võimaldab kasva? Ja miks meie kasvame headel vad meie käest meie põhilised kau- meile ei taha tassida. Kuhu see vile ja haigekassa hüvitab tema kulud jälle priisata. Väljamüüdud turismi- aegadel teistega (st Euroopaga) võrrel- banduspartnerid. Nende ostuvõime viib, võib igaüks ise edasi mõelda. tagantjärele Eestis kehtiva hinnakirja reisid samuti. Mis sest, et Eesti kesk- des mitu korda kiiremini ja ka kukume sõltub aga omakorda sellest, kuidas Igatahes ratsa rikkaks nii ei saa. järgi. Samamoodi võib ka mõne teise misest palgast kõrgemat teenitakse mitu korda sügavamale? nende majandusel läheb. Meie kolm Peaasi, et meie paljukiidetud riigi- Euroopa riigi kodanik tulla Eestisse ikka vaid Tallinnas ja 30 kilomeet- Paljud ehk ikka veel ei tea, aga pisi- suurimat ekspordipartnerit on Root- eelarve tasakaal ei kannataks. ravile. Piiriülese tervishoiu direktiiv ri raadiuses ümber selle. Mis sest, et kene Eesti on üks maailma suuremaid si, Soome ja Venemaa – kokku 42,5 Andres Arrak Eestile ilmselt palju välispatsiente juurde ei too, sest Soomes on sarna- ne lahendus eksisteerinud juba aastaid ning Venemaa patsiente direktiiv Eesti filmindus ei kata, leiab Põhja-Eesti regionaal- Mängufilm “Kertu” sai Lüübeki tõusuteel haigla juhatuse esimees Tõnis Allik. ●●Uus Eesti film “Manda- riinid” pälvis Saksamaal ●●Sel aastal on politsei avastanud filmifestivalil publikupreemia peetud 62. Mannheim-Hei- 108 juhtumit, kus alaealised on tar- delbergi rahvusvahelisel vitanud narkootikume. Viru ja Va- Ilmar Raagi mängufilm “Kertu” filmifestivalil žürii eripree- baduse väljaku piirkonnas liigub võitis Lübecki Põhjamaade filmi- mia ja publiku auhinna. palju narkodiilereid ning koolinoo- päevadel Lübecker Nachrichteni ●●Lisaks märgiti film ära red on diileritele ahvatlev sihtrühm. publikuauhinna, millega kaasnes kui potentsiaalne Saksa- Oktoobri alguses tabati aga Peruus 5000 euro suurune preemia, au- maa kinolevi lemmik, tea- Cusco lennujaamas kaks eestlan- hinnatseremoonial oli preemiat tas Eesti Filmi Instituut. nat, kes üritasid lennukisse minna, vastu võtmas filmi režissöör ise. Festivali žürii tööd juhtis käsipagasis ligi kuus kilo kokaiini. Filmi “Kertu” produtsent Riina legendaarne Ungari filmi- Sildos leidis, et kõige suurem tunnus- režissöör, Oscari-võitja Ist- ●●Peaminister Andrus Ansipist saab tus ongi, kui publikule film korda lä- van Szabo. järjest kõige kauem ametis olnud pea- heb. “Kellele ikka filme tehakse kui ●●Varem on film pälvinud minister Euroopa Liidus, sest seni se- mitte publikule? Ka hiljuti toimunud Varssavi filmifestivali pa- da positsiooni hoidnud Luksemburgi Varssavi rahvusvahelisel filmifesti- ühe perekonna ja kogukonna varjatud Filmi esilinastusel viibinud po- rima režissööri auhinna ja peaminister Jean-Claude Juncker kao- valil hääletasid festivalikülastajad suhteid. Film tõstatab küsimuse ini- liitik Jaak Allik ütles, et ta pole am- publiku preemia. tab oma koha. Ansip on peaminister “Kertu” viiendale kohale. See on vä- mese õigusest õnnele ja armastusele mu näinud Eesti filmis sedavõrd häid ●●“Mandariinid” linastub olnud alates 2005. aasta 13. aprillist. ga hea tulemus, arvestades, et Vars- ka siis, kui temalt on võetud võimalus näitlejatöid. ka Pimedate Ööde Filmi- savi filmifestival on üks suurimaid ise otsuseid langetada. “Mind hämmastas Ilmar Raagi jul- festivali võistlusprogram- ●●Välisministeerium avas Katman- Kesk- ja Ida-Euroopa A-klassi festi- Ilmar Raagi sõnul sai ta Kertu gus minna praegusel ajal selgelt vas- mis Eurasia, lisaks sellele dus Nepalis aukonsulaadi. Eesti au- vale ning täispikkadest filmidest oli looks sai ta ainest mitmelt poolt. tuvoolu nii filmi esteetika kui ka idee- on ta valitud Põhja-Amee- konsul seal on Nava Raj Dahal, kel- seal programmis 123 filmi,” märkis “On tõsi, et kuulan, mida inimesed ga. Ühesõnaga, teha midagi, mis on rika ühe tunnustatuima fil- le konsulaarpiirkonda kuulub Kat- Sildos. räägivad, sest tõelised lood on tihti hea, mis kutsub üles headusele, näha mifestivali Palm Springsi mandu org. “Kuna Nepal on eestlas- Ilmar Raagi (“Klass”, “Eestlan- kõige huvitavamad, aga neil pärislu- head ka n-ö halbade inimeste silmis,” ametlikku programmi. test seiklusturistide ja mägironijate na Pariisis”) kirjutatud ja lavastatud gudel puuduvad tihti arengud ja lõ- ütles ta. ●●Film on kogunud Gruu- seas populaarne reisisihtkoht, siis on mängufilm “Kertu” jutustab väikeses pud,” tähendas ta. Seetõttu ei saa ta “Üle hulga aja tuleb ekraanile film, sias üle 40 000 ning Eestis kasulik teada, et vajadusel on või- külaühiskonnas aset leidvast ebatava- ka oma sõnul öelda, et filmis räägitud mis ka rahvale korda läheb,” lisas ta. üle 10 000 vaataja. malik abi saada Eesti aukonsulilt lisest armastusloost, mis portreteerib lugu on juhtunud päriselt. ER Katmandus,” põhjendas ministee- riumi asekantsler Väino Reinart. ●●Kiirrongiga Baltimaid ja Euroo- Väliseesti lapsed on kimpus laulupeonõuetega pat ühendava Rail Balticu Eesti kaardile joonistatud võimalikest kulge- Laulupeole pürgiva 21 väliseesti Kuigi ei Euroopa ega Toronto las- oleks see eriti kurb,” ütles Euroo- misteedest on saanud tüliõun pro- koori hulka kuuluvad kaks laste- tekooride dirigendid sea kahtluse al- pa Eesti lastekoori dirigent Anneli Oktoobris avaldatud küsit- jekti arendava majandusministeeriu- koori esimese korraga lubakirja la kvaliteedinõudeid nende kooridele Aken. luse tulemustest selgus, et mi ja looduskaitsjate vahel. Nimelt ei saanud ning see on põhjusta- samadel alustel kui kodueesti koori- Laulu- ja tantsupeo SA kommuni- eestlasi, kes pole laulu- ja on koguni kolm kiirraudtee trassiva- nud lastevanemates pahameelt. dele, oli esimene tagasiside laste ja katsioonijuht Sten Weidebaum ütles, tantsupeol osalenud või seda rianti joonistatud läbi Nabala kars- Toronto Eesti koolikooris laulva nende vanemate jaoks nukker. et ükski väliseesti koor eitavat vas- vähemasti telest või raadiost tiala, mis on keskkonnaministeeriu- kahe poisi isa Marcus Kolga, kes on “Mitmes peres lähevad peole nii tust ei saanud, küll aga anti mitmele jälginud, on kokku 9%. 84% mil plaanis looduskaitse alla võtta. tegemas dokumentaalfilmi selle koo- ema kui ka isa – vanemad laulavad koorile täiendavaid näpunäiteid ning vastanutest ütles, et laulu- ja Nabala piirkonna elanikele valmis- ri laulupeole pürgimisest, ütles Pos- Euroopa Eestlaste Kooris või Bel- nad saavad esitada samade lauludega tantsupidu on ja jääb eestlas- tavad muret kavandatava Rail Bal- timehele, et inimestel on juba reisi- gia eestlaste segakooris Beene – ja salvestise uuesti 1. jaanuariks või ka te identiteedi väljenduseks. ticu raudteetrassi võimalikud varian- plaanidki tehtud. kui nüüd lapsed peaksid koju jääma, hiljem. ER did, mis läbivad unikaalset karstiala. 4 sündmuste kroonika Nr 6 (841) November 2013 Müncheni väikesed mardid ja kadrid

November ehk talvekuu on Eesti- Õhinal otsiti kappidest kausid, lu- maal üks kolmest pikimate ööde- sikad, mõõdunõu ja vispel. Õpetaja ga kuust ja oma lumetuses ning Sille kotist rändasid lauale jahukott, raagus puude tõttu kõige kõle- munad, kohu- ja hapupiim, suhkur ja dam, süngem ja mõtlikum. võipakk. Koos uudistati, millest val- Udune hingedeaeg kestab mardi- mib tõeline mardikarask. Lapsed os- päevani, mis lubas talurahval välitöö- kasid hästi nimetada kõiki koostisai- de juurest talviste tubaste tööde manu neid eesti keeles ja juba tuligi hakata asuda. Selleks ajaks pidid linad olema võid sulatama ja koguseid kaaluma. ropsitud, vili tuulatud ja kapsas hap- Näpuotsaga soola, pisut suhkrut ja nemas. Naistel valmis esimene viht pähkleidki ning nüüd tuli käte tuge- lõnga, et mardile mauk kaela visata. vus proovile panna. Taina segamine Viltimine pakkus ühtmoodi lõbu nii suurematele kui ka väiksematele. Perenaised karaskit ahju panemas. Mardipäeval tööd ei tehtud, kuid pe- oli raske töö, seal pidi paariline kaus- renaine keetis head ja paremat, küp- si hoidma, et lusikas tugevamini tai- pehme, pilvetaoline villaloor. Silmad Ringikujulised liigutused aitasid vil- bad ja inglid silma paitamas, hakka- setas karaskit ja kraamiti toad. Mardi- nast ringi keerutaks. Taina valmista- ja sõrmed uudistasid nõelasid ja otsi- lakiududel kokku sulada ja eelnevalt sime mekkima kuldpruuni odrakaras- päeva eelõhtul kopsisidki tumedates misel jätkus igale lapsele jõukohast sid sobivaid värve, et valmivad palli- kujundatud muster vildiks hõõruda. kit. Isuäratavale karaskile määrisime ja karvastes rõivastes tahmaste nägu- tegemist: munade vahustamist, aine- kesed, lilled, nukud, loomad leiaksid Saime teada, et valminud vilti tuleb munavõid ja mett, suutäied olid nii dega mardid uste taga, et tarre visata te mõõtmist, jahu puistamist ning nii õige tooni. Õiged heidevärvid pipar- “ehmatada’’ sooja ja külma veega. maitsvad, et peaaegu viisid keelegi karja- ja viljaõnne. mõnigi näpp püüdis tainast nilpsata. koogivormi ja nüüd hakkas vildinõel Mitmedki lapsed jõudsid proovida alla. Mardipäeva eel, 9. novembril, ko- Nüüd oli aeg tainas ahju pista ja end kiirustades üles-alla liikuma. Tuli ol- kuiv- ja märgviltimist. Tore pärimuspäev oli, nüüd või- gunesid Müncheni Eesti Kooli lapsed viltimiseks laudade taha seada. la ka ettevaatlik, et nõel näppu ei tor- Ahjus küpsev karask tuletas end vad valged kadrid karjaõnne tooma mardipäeva töötubadesse, et ühes- Juba avaski Angela oma imepära- kaks. meelde meeldiva lõhnaga ning krõbe tulla, et kasvaksid villased lambad, koos õppida odrajahukaraski küpse- se sinise kohvri sisu, milles püüdsid Villaloori vanutamine käis aga kooruke reetis, et karask ongi valmis. kes meile uut ja sooja villa annaksid. tamist ja viltimist. pilku vikerkaarevärvides villaheie ja sooja seebivahu ja rullimise abil. Värvikirevad viltpildid, tähed, lam- Margit Urbel Mardi küüned külmetavad, mardi varbad valutavad... … ja mardid tohtisid tuppa tulla, viskasid viljaõnne ja lubasid loomaõnne ja nägid oma maski- des lõbusad ja rõõmsad välja... Just selline mardipäevane oli Köl- ni Eesti Kooli päev 10. novembril. Suurematele suuremad kirjatükid, väiksematele ringmängulaulud koos kaasaliikumisega, võimlemistunnis- ki tehti kõva trenni koos lauluga. Üheskoos meisterdati kõigile lastele maskid ja pean ausalt tunnistama, et iga lapse fantaasia leidis just selle temale omase tulemuse ning pisikesi mardisante ei tundnudki maskide ta- gant päris täpselt enam ära. Kui õppimised õpitud, algas päe- va kõige huvitavam osa – kõike, mida päeva esimesel poolel sai oman- datud, võis nüüd emadele-isadele näidata. Mardid enda meisterdatud maksidega. Fotod: Heiko Schmauck Päeva lõpuks said kõik pidulised kokku ühises tantsuringis. Nii algas meie koolipäeva finaal – MARDIPIDU. Suurel Mardiperel ei miütlejaile õige mardikombekohaselt Koolipäeva lõpuks olid kõik ühi- Aitäh tegijaile, aitäh koolilastele ja Kena algavat advendiaega kõigile saanud ju puududa ka Perenaine ja midagi koduteele kaasa andsid, et vil- ses tantsuringis – mardisandid, em- emadele-isadele, kes kõik ühise suure ja meie kohtume jälle 14. detsembril Peremees, kes siis lahkelt oma suu- jad ikka tõepoolest tuleval aastal kõr- med-issid, õpetajad – nii, nagu see Mardiperena selle päeva tegusaks ja Annabergis. Siis ootame juba jõulu- rest korvist lauljatele-tantsijaile-sal- geks sirguksid! meie juures juba tavaks saanud. lõbusaks muutsid! vana! Merike Miländer Berliini Eesti Kooli sügis on Annabergis tantsiti rahvatantsu, täis õpinguid ja toimetusi mängiti mänge ja joosti marti Berliini Eesti Koolis algas sel sügisel juba viies õppeaasta. Novembrikuu teisel nädalava- Rahvatantsu töötuba juhendas rah- Õppetöö toimub neljas rühmas hetusel tuldi tavapäraselt kokku vatantsukultuuri järjepidevuse kandja – pisikesed, koolieelikud ning Annabergis, et üheskoos meele- Meljo Kaaviste Berliinist. koolilapsed. Koolilaste rühm on olukalt aega veeta. Meljo on lõpetanud lavakunstika- jaotatud kahte gruppi, võttes ar- Tegevusrikkad päevad möödusid teedri Mait Agu õpilasena. Tantsu- vesse laste eesti keele taset. Nii linnulennul. Koroonamängus osales sammude õpetamise vahel rääkis ta saavutatakse paremaid õpitu- 23 võistlejat, rändkarika ja Eesti-Sak- eesti tantsupärimusest, selle erine- lemusi ja ka laste motivatsioon Novembri koolipäeval said lapsed õppetöös usinalt kaasa lüüa on samaa meistritiitli omandas sel aastal vustest maakondades ja rahvatantsust tänu õppetööle kahes grupis moedisaineritena kätt proovida. Villu Küngas. Teine koht läks Malte kui eesti kultuuri kandjast. See oli vä- märgatavalt paranenud. Vainumäele ja kolmas koht Tõnu Jan- ga huvitav! end vaesteks santideks riietanud esi- sonile. Õhinal mindi juhendajaga kaasa Koolilapsed võtavad esimesel nesid Maarja Ansorgi juhendamisel Paralleelselt mängiti jakkolot kaja tantsijatele pakkus töötuba palju poolaastal osa kirjasõbra projektist. lastevanematele ja teistele külalis- hes erinevas meeskonnas – lapsed/ rõõmu. Pühapäeval rahvatants jätkus, Projekt eesmärk on arendada kir- tele mitmete mardipäevateemaliste noored ja täiskasvanud. nii et tantsijate higi voolas. Loodame jalikku väljendusoskust ning saada rahvalaulude ja -tantsudega. Lapsed Jakkolo Eesti-Saksamaa meistri- väga, et Meljo nõustub ka tulevikus uusi sõpru. Kirjasõbrad on teistest lugesid mõistatusi ning sooviti tei- tiitli ja rändkarika sai Nico Müller, meie siinsete rahvatantsuhuviliste ju- väljaspool Eestit tegutsevatest koo- neteisele head vilja- ja karjaõnne. teist kohta jagasid omavahel Rebekka hendamist jätkama. lidest. Igas tunnis kirjutatakse koos Eesti keele õpetaja Maarja Pae Albrecht ja Jonas Wirki ja ka kolmas Annabergi lossis asuvas kabelis kirju ja loetakse huviga saadud kir- ütleb, et Berliini Eesti Koolis töö- koht läks jagamisele Erik Kalveti ja leidis aset õhtune palvus, teenis õpe- ju. Berliini kooli õpilased kirjutavad tamise teeb tema jaoks eriliseks just Matu Albrechti vahel. taja Kristel Neitsov-Mauer. Brüsseli ja Stockholmi kirjasõpra- see, et see on kooslus paljust heast: Täiskasvanute seas sai Eesti-Sak- Laupäevasele mardiõhtule tulid dele oma elust ja tegemistest Ber- vahvad lapsed ja suurepärased kol- samaa meistriks ja võitis rändkarika sandid jooksma ja meile regivärssi- liinis ja ootavad pikisilmi uudiseid leegid, teistele õpetamine ja ise õp- Elke Müller, teisele kohale jõudsid dega õnne soovima. Enamik osavõt- oma kirjasõpradelt. pimine. Nii ongi tegemist väga tore- Marge Palm ja Madis Rumming ning jatest olid selga pannud huvitavad Eesti rahvakalendris tähtsal ko- da kogemusega ja hakkab kurb, kui kolmandat kohta jagasid Naimi Leita- Merle ja Laine Vainumäe jakkolot ja kirjud kostüümid. Pärast rikkalik- hal asuvat mardipäeva on Berliini mõelda, et enne jõulupuhkust ainult ru ja Laine Vainumäe. mängimas. Laine Vainumäe (paremal) ku kehakinnitust Rootsi lauas lauldi, Eesti Koolis igal aastal tähistatud. üks koolipäev veel ees ongi. Suur tänu Laine ja Lembit Vainu- andis abikäe ka mängudeõhtu orga- tantsiti ja vesteldi hommikuni välja. Nii ka sel aastal. Lapsed, kes olid Ingrid Melzer mäele korraldamiste eest! niseerimisel. Foto: Lembit Vainumäe ER November 2013 Nr 6 (841) sündmuste kroonika 5 EASi Hamburgi esindus tähistas kümnendat tegutsemisaastat

Tegemist on omamoodi majandusimega: EASi esindus Saksamaal – kolinud kümme aastat tagasi pealinnast Berliinist sadamalinna Hamburgisse – on oma Hamburgi ajastu esimese dekaadi jooksul jalule pannud muljetavaldavalt viljaka koostöö kõige erinevamates valdkondades ning saksakeelse keeleruumi majandusinimeste ning turismikorraldajate jaoks Eesti Euroopa kaardile tagasi toonud.

24. oktoobril kogunesid Eesti sõb- Hamburgi Majandusesindus, Ham- rad ja partnerid EASi ja Hamburgi burgi Maailmamajanduse Instituut, aukonsulaadi kutsel Hamburgi Mere- Hamburgi Börs, Baltic Sea Forum, muuseumi. Kohavalik keset Hambur- Hamburgi Mess, Ida- ja Kesk-Euroo- gi sadamat asuvas maritiimseid eks- pa Ühing, Majandusministeerium, ponaate väärtustavas hoones ei oleks olulised reisikorraldajad jne). võinud olla sobivam: piirkonnast õh- Projektide ja koostöö loetelu on kub ajaloo, kaubanduse ja edu hõngu. pikk, näiteks vabakaubandustsoo- Hamburg, kes endast reeglina vaid nide (vabasadamate) rajamine Eesti ülivõrdes räägib ning kus “piprakot- sadamates, osavõtt tähtsamatest tra- tidel” (kohalik sõimusõna rikkurite ditsioonilistest messidest, iga-aas- kohta) on ette näidata sajanditepikku- tased äridelegatsioonide külastused ne edulugu, mis põhineb kauplemisel mõlemas suunas, logistikaklastrite ja ülemeremaadega, võttis meie noort tuuleenergia liitude koostöö käivita- taasiseseisvunud riiki toona küll tead- mine, infotehnoloogia toodete ja süs- miseks, kuid sellega üldjoontes asi teemide vahendamine, Eesti esitlemi- piirduski. ne suurüritustel. Mitmel Eestis tegut- Riina Leminsky on õigustatult uh- seval saksa firmal on Hamburgi või ke selle aja jooksul saavutatu üle, sest Põhja-Saksa taust, näiteks: Enercity, EASi lugu on ka suuresti tema lugu. Göllner Spedition, Kühne + Nagel, EASi Saksamaa esinduse naispere (vasakult Tiina Kivikas, Laura Balzer, Evely Baum ja Riina Leminsky) koos minister Nii on ta EASi Saksamaa esindust üs- Marquard & Bahls jne. Saksa (han- Juhan Partsiga. Fotod: Meeli Küttim na algusest peale saatnud ning kasva- sa) ärikultuuri tervitatakse Eestis hea nud koos esindusega ehitades üles tä- meelega. Koostöö ei piirdu juba am- Eesti Vabariigi nuväärse Eesti-Saksa majanduskon- mu pelgalt majandusega, vaid toimib saatkond taktide võrgustiku. juba aastaid kultuuri, spordi, meedia, Berliinis tõi Aastaid tagasi lisandus Hambur- hariduse, teaduse ja muusika vald- sünnipäeva- gisse ka Evely Baum, kes koordi- konnas. listele kaasa neerib turismidirektorina atraktiivse Juubeliüritusele kutsutud külaliste hiigelsuure reisisihi Eesti turustamist ning kelle nimekiri oli prominentne, seda võis Eesti lipu teenete hulka võib muu hulgas luge- lugeda kui “who is who” Eesti-Saksa värvides tordi. da arvukad Eestit kajastavad artiklid suhetes. Peene ürituse ajend oli EASi saksa meedias. ja aukonsulaadi soov väärikalt täna- Paari aasta eest sai esindus veel da koostööpartnereid majandusest, täienduse Laura Balzeri näol ja ala- kultuurivaldkonnast, diplomaatilisest tes suvest lisandus esindusele käepi- korpusest ja poliitikast nende toetuse, kendus Lõuna-Saksamaale – ekspor- ideede ja tähelepanekute eest. diesindaja Tiina Kivikas. Avakõneleja majandusminister Ettevõtluse Arendamise Sihtasu- Juhan Parts oli Hamburgisse tulnud tus (ehk EAS või Enterprise Estonia) mitmepäevasele visiidile, et avada sa- Vaba- ja Hansalinn Hamburgi Sena- “Estland braucht Freunde.” Aukonsu- Muusikalise poole eest hoolitse- on tähtsaim riiklik asutus, mis toetab maaegselt toimunud paadimess han- ti rõõmu selle üle, et Eesti oma ma- li panust Eesti-Saksa suhetele tunnus- sid G. Otsa muusikakooli tudengid. eesti majandust ning ettevõtlust ning seboot, sest tänavune partnermaa oli jandusesinduse just nende linna üle tas EV suursaadik Berliinis dr Kaja Maitsvate roogade eest tuleb tänada mängib olulist rolli rahvusvahelis- Eesti. Järjekordne EASi teene ja aas- tõi ning kinnitas Hamburgi linna iga- Tael EV poolt välja antud medaliga. Airo Catering Service Eesti OÜ pea- te kaubasuhete edendamisel. Tal on tatepikkust eeltööd krooniv silmator- külgset toetust, aidates kaasa kon- Lisaks oli saatkond sünnipäevalistele kokka Ivari Kuimetit. välisesindused järgnevates linnades: kav suurüritus. taktvõrgustiku suurendamisele ning kingituseks kaasa toonud hiigelsuure Õhtu üllatuseks kujunes loosimi- Hamburg, Helsingi, London, Mosk- Minister rõhutas Saksamaa ja Ees- esinduse etableerumisele. eesti lipu värvides tordi. ne, peaauhinnaks reis Eestisse. Au- va, Stockholm, Peterburg, San Jose/ ti ajalooliste suhete pikkust, tähtsust Eesti aukonsul Hamburgis dr Ulf Saksa taustaga Eesti firma Scri- hinnad olid välja pannud Tallink, ho- Silicon Valley, Shanghai ja Tokio. ning tänapäevaste kontaktide laiahaar- Lange rääkis enda isikliku loo: kui- bicon OÜ oli sünnipäevaks kokku tell Telegraaf, Eesti Disainikeskus ja Saksamaa esinduse kolimine Ham- delisust. Kohalviibivad VIPid kuul- das temal tekkisid esimesed sidemed pannud informatiivse ja vaimuka fil- Olde Hansa. burgisse on ennast õigustanud. Koos- sid ülevaadet Eesti majanduslikust Eestiga. Lisaks EASi 10. sünnipäeva- miklipi, mis kajastas EASi kümmet EASi esindusele palju õnne ja töö kohalike kaalukate institutsiooni- eduloost. le oli vastuvõtul teinegi kaalukas põh- möödunud aastat. Filmiklipi leiab järgmiseks aastakümneks edu soovi- dega ja ettevõtetega toimib suurepä- Hamburgi senati esindajana kinni- jus: 20 aastat tagasi rajati Hamburgis YouTube’is märksõna all “10 Jahre des, sünnipäeva külaline ja eesti-sak- raselt (Kaubandus- ja Tööstuskoda, tas majanduskantsler dr Bernd Egert Saksamaa esimene aukonsulaat, sest Enterprise Estonia in Hamburg”. sa tõlk Liilika M. Allev

Paljud peokülalised olid Annabergi Raimond Valgre – “Minu elu lood” tulnud kostümeeritult, Salongiliku meeleoluga kahe- Kava sobivad kõige paremini ise- – oli ju tunnine kontsertetendus “Minu loomustama Eesti levimuusika ko- tegemist elu lood” on lugu Eesti levi- rüfee Valter Ojakääru sõnad: “Rai- mardiajaga. muusika suurkujust, keerulise mond Valgre on eestlastele nii eri- Foto: Karin elusaatusega legendaarsest line, lähedane ja paljuütlev kuju, et Rumming muusikust Raimond Valgrest, ta on rohkem nagu kaunis mälestus kelle sünnist möödus tänavu kui konkreetne isik või helilooja. Ta 100 aastat. elab oma lauludes, tema viise tea- “Minu elu lood” seob omavahel takse peast ja igaüks on loonud en- tihedalt sõna ja muusika. Etendus dale oma kujutluse legendist, milles põhineb Valgre omaenda käega kir- on osake romantilist, kergesti armu- jutatud “Elulool” ning väljavõtetel vast ja kergesti pettuvast inimesest, tema kirjavahetusest armastatu Nii- osake andekast, tervenisti muusikale na Vassiljevaga. Sõnalist osa täien- pühendunud heliloojast, osake meie davad Valgre kõige kuulsamad pa- kõigi kaotatud paradiisist, meie kõi- lad: “Muinaslugu muusikas”, “Peagi gi unistustest, lootustest, õnnest ja saabun tagasi su juurde”, “Sinilind” õnnetusest. Ajal, millal mõnegi te- ja paljud teised, kuid ka vähem tä- Raimond Valgre. ma eakaaslase muusika on vajunud helepanu pälvinud lood nagu “Unel- unustuse hõlma, püsivad Valgre lau- mate valss”, “Üksi” ja muu hulgas helget ja nostalgilist perioodi. Tei- lud igihaljana, leiavad üha uusi kuu- ka “Saaremaa valsi” vähendatud mi- ses pooles mängib end peaosaliseks lajaid ning esitajaid.” noorne originaalvariant. II maailmasõda, kuhu ihult ja hingelt Raimond Valgre osas astub üles Etenduse esimene osa käsitleb lääne orientatsiooni mees ootamatult Vanemuise näitleja Rain Simmul. Koroonamäng Annabergis. Foto: Lembit Vainumäe peamiselt esimese vabariigi aegset kisti. ER

6 sündmuste kroonika Nr 6 (841) November 2013 ERSO käis kontsertturneel Ameerika Ühendriikides

28. oktoobrist kuni 18. novemb- teise poole lisalooks esitati Sibeliuse rini oli Eesti Riiklik Sümfoo- “Andante festivo”. niaorkester turneel Ameerika ERSO peadirigent ja kunstiline Ühendriikides, riigi ida- ja lääne- juht Neeme Järvi ütles kontserttur- rannikul anti kokku 15 kontserti. need kommenteerides: “Orkester on Turneel juhatasid orkestrit prae- suurepäraselt mänginud, meil on ol- gune peadirigent ja kunstiline juht nud haruldased saalid ja suurepära- Neeme Järvi, eelmine peadirigent ne vastuvõtt. Pole kahtlust, et ERSO Nikolai Aleksejev ning ühel kontser- kuulub maailmaklassi.” New Yorgi dil sellest hooajast Sarasota sümfoo- kontserdi kohta ütles ta, et on uhke niaorkestri peadirigendina tööd alus- selle üle, et saab esineda just Eesti tanud Anu Tali. Solistidena esine- orkestriga. “See tekitab hoopis teist- vad 2011. aasta Tšaikovski-nimelise suguse elevuse,” ütles ta. Arvo Wichmanni näitus konkursi võitja tšellist Narek Hakh- ERSO direktor Kadri Tali ütles, et nazaryan ja mitmete rahvusvaheliste on õnnelik ja uhke Eesti muusikaelu “Jazz in Berlin” saatkonnas konkursside laureaat, viiendat hoo- üle. “Esinemine ühes maailma olu- aega Colorado sümfooniaorkestri lisemas, enam kui 2700-kohalises 30. oktoobril avati Berliini Eesti mitukümmend jazzmuusikute (Al tšellorühma kontsertmeistrina tegut- ERSO peadirigent ja kunstiline juht publikust tulvil saalis annab jõudu ja Suursaatkonnas Arvo Wichman- Jarreau, Roy Hargrove, Ingrid Lukas, sev Eesti tšellist Silver Ainomäe. Neeme Järvi. usku, et me ei ole väikesed, et meid ni maalinäitus “Jazz in Berlin”. Villu Veski jt) portreemaali, mis kõik Kontserdil New Yorgi Lincoln kuuldakse ja kuulatakse,” ütles ta See on Berliinis üle 25 aasta baseeruvad tema fotodel. Hüperrea- Center’ Avery Fisher Hallis, mis iga- nikute kodusaaliga. Ettekandele tu- New Yorgi kontserdi kohta. töötava eesti jazzfotograafi ja listina saavutanud tehniliselt virtu- päevaselt on New Yorgi Filharmoo- lid Veljo Tormise Avamäng nr 2, Ar- Publikumenu on olnud suur ja maalikunstniku Arvo Wichmanni oossuse, lisab ta kunstnikuna oma nikute kodusaal, astus 10. novemb- vo Pärdi “In principio” (esiettekanne kriitikute hinnangud suurepärased. esimene suurem näitus Saksa- fotodele lõuendil juurde hüperrea- ril koos ERSOga lavale samal ajal New Yorgis) ja “Da pacem Domine”, Korduvalt on esile tõstetud orkestri maa pealinnas. listlikule väljenduslikkusele iseloo- Ameerikas turneel olnud Eesti Fil- Mozarti “Ave verum corpus” ning eriliselt kaunist keelpillikõla ja tava- Wichmann, kes töötab põhiliselt mulikke detaile nagu säravad pinnad, harmoonia Kammerkoor. Sibeliuse V sümfoonia. Aplaus ja päraseks on saanud, et kontserdi lõ- Berliinis ja Zürichis suurtel jazzfes- vastuhelgid, esteetiline külmus. Pal- Kontserdi New Yorgi Lincoln braavo-hüüded olid nii kontserdi esi- pus esitatakse kaks lisapala. “Eesti tivalidel akrediteeritud fotograafina, jud maalid muudab omakorda erili- Center’ Avery Fisher Hall’is oli me- mese kui ka teise poole järel tormili- sümfooniaorkester liigutab helimä- tegi endale esmalt nime suurepärase seks modelli signatuur. nukas. Tegemist on maailma ühe mi- sed. Esimese poole lõpus läks korda- gesid,” kirjutas Los Angeles Times. fotoportretistina, kelle kaamera eest Koos 25. oktoobril avatud väljapa- nekama saali, New Yorgi Filharmoo- misele Mozarti “Ave verum corpus”, ER on läbi käinud suur hulk nimekaid nekuga kohvikus “JazzCafe Berlin“ nüüdisjazzi artiste. on tegu Arvo Wichmanni esimeste Fotograafina huvitab Wichmanni näitustega Berliinis mis on ka täna- laulja või pillimehe emotsionaalne vuse Berliini Jazzfestivali ametlikus laetus, hingeline kõrghetk. Viimastel programmis (vt: http://www.jazz-gui- Eesti ajakirju saab nüüd aastatel on Wichmanni järjest enam de-berlin.de). paelunud aga ka hüperrealistlik maa- Saatkonna näitust on võimalik va- likunst, ning tänaseks on ta loonud data 5. jaanuarini 2014. lugeda kõikjal maailmas

Septembris lansseeriti Eesti esi- lahendus ei olnud väga kasutajasõb- kui tavalise pdf-i lisamine, millega mene ja ainuke digikiosk Fing- ralik,” meenutas Fingleri tegevjuht muutub Fingler atraktiivseks ka aja- Arutelu “Euroopa ajalugu – ler.com, millega on juba praegu Margo Kütt. “Praeguse lahenduse lehe kirjastajatele. liitunud suurem osa Eesti aja- puhul kaasasime Soome spetsialistid “Järgmisel aastal algab Fingleri kirjakirjastajaid. Fingler.com-i ja olime ka ise selleks hetkeks pal- täiesti uue tarkvara arendus, millega rahvuslikud mälestused?” loojate kaugem eesmärk on ju targemaks saanud. Lisaks tekkis järgmise aasta sügiseks saab Fingle- arendada välja täisteenust pak- mõte lisaks ajakirjadele ehitada plat- rist täisteenust pakkuv multimeedia kuv multimeediaplatvorm. 30. oktoobril toimus Konrad vorm ka raamatute jaoks.” platvorm, kuhu lisandub muusika Adenaueri Sihtasutuse (KAS) Fingler arenes välja reklaami- Novembri lõpuks lisandubki taja video ning palju muid huvitavaid Akadeemias Berliinis Saksamaa, agentuurist Imagine ning sündis ju- valisele pdf-failile lisaks digiraa- juba tuntud, kuid ka täna veel idee- Eesti, Poola ja Tšehhi ajaloolaste huslikult, kuna ühel kliendil oli va- matute formaat epub ja Finglerisse tasandil olevaid võimalusi,” rääkis poodiumarutelu “Euroopa ajalu- jadus digitaalse ajakirja levitamise ilmuvad müügile ka raamatud. Uue Kütt ambitsioonidest. gu – rahvuslikud mälestused?”. vastu, mida saaks lugeda ka iPadis aasta alguses valmivad rakendused Oktoobri teises pooles lõppes Eestist osales arutelul saatkonna ja mis oleks Flashi-vaba. Nii loodi tahvelarvutitele, millega kaasneb edukalt Fingler.com Eesti Facebooki vahendusel professor David Vseviov. tehniliselt algne lahendus ning edasi offline lugemise võimalus. lehe kampaania, kus kasvatati fänni- Üritus toimus seoses rahvusvahelise tekkis mõte, et arendaks edasi digi- Samuti loodetakse uue aasta esi- de hulka 5000ni. Facebooki lehega rändnäituse “Totalitaarsus Euroopas. taalse kioski. meseks pooleks valmis saada lahen- liitudes saab kõige operatiivsemalt Fašism-natsism-kommunism” (Ees- “Kuna meil kirjastamisest väga dus, kus multimeedia pdf-i lisami- teada, kas on müüki jõudnud mõni ti-poolne projektipartner Eesti Mä- palju teadmisi ei olnud, siis esimene ne Finglerisse toimub sama lihtsalt uus ajakiri. lu Instituut) avamisega. Näituse ees- märk on teadvustada fašismi-natsismi kõrval ka kommunismi kuritegusid. Konrad Adenaueri Sihtasutus on Jazzensemble Baden-Württemberg saatnud näituse kataloogi ka 280 koo- lile Berliinis. esines Karlsruhe džässisõpradele 3. oktoobril oli Karlsruhe džässi- Esinejad sõpradel võimalus Jazzensemb- (vasakult) Üleskutse le esinemist nautida Hemingway Kristjan Lounge’is. Kuulajate braavo- Randalu, Kirjutame üles kõik Eestis mängitud lastemängud! hüüded ja mitte lõppeda tahtev Thomas aplaus olid tunnustuseks noor- Siffling, Peter tele muusikutele. Eesti Rahvaluule Arhiiv korral- mängud, olgu need siis pallimän- Lehel, Axel dab kultuuripärandi aasta puhul gud, viskemängud, jooksumängud, Jazzensemble Baden-Württem- Kühn, Bodek lastemängude kogumise võistlu- peitusmängud, hüppemängud, tasa- berg on omanäoline formatsioon, Janke publiku se. Võistlus kestab 2013. aasta kaalumängud, plaksutamismängud, sest koosneb Baden-Württember- tunnustust lõpuni. 1934.–1935. aastal koguti sõrmemängud, pandimängud, kaar- gi liidumaa džässipreemia laureaa- vastu võtmas. sarnase aktsiooni tulemusena dimängud, lauamängud, paberimän- tidest: 2005. aasta laureaat Thomas Foto: Meeli arhiivi üle 15000 mängukirjeldu- gud, sõnamängud – või hoopis arvu- Siffling (trompet), 1997. aasta lau- Bagger se – selle aasta lõpuks loodetak- timängud. reaat Peter Lehel (saksofon), 2007. se saada hea ülevaade sellest, milliseid mänge on eelmisest Töid saab esitada ERA uue ko- aasta laureaat Kristjan Randalu (kla- kogumisest kuni tänaseni Eestis gumismooduli Kratt kaudu aadressil ver), 2009. aasta laureaat Axel Kühn mängitud. http://kratt.folklore.ee/ või (bass) ja 2008. aasta laureaat Bodek kirja teel [email protected] ja Janke (trummid). Lastemängude kogumisvõistlus “Lastemängud” Eesti Kirjandusmuu- Idee luua ansambel tekkis sak- oma oskusi näidata saavad. Musit- on kõik ansambli liikmed ka võime- ei ole sel korral suunatud ainult las- seum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Vane- sofonistil ja heliloojal Peter Lehelil seerides üheskoos on kõigil võim- kad heliloojad. tele: eriti teretulnud on mängukirjel- muise 42, Tartu, 51003. 2010. aastal, eesmärgiga ühendada lik, aga ka ülesanne, omaenda män- Käesoleva aasta oktoobris andis dused täiskasvanutelt ja noortelt, kel Lisainfo mängukogumise kohta: esmaklassiliste interpreetide osku- gu ansambli liikmetega integreerida, ansambel Baden-Württembergis viis kõige tegusam mänguaeg seljataga. Eesti Rahvaluule Arhiiv, tel. sed ning juba ka rahvusvahelist tun- värskendada, olla avatud uuele. See kontserti, mille live-ülesvõtetest val- Oodatakse nii meenutusi oma lap- (+372) 73 77 730, (+372) 73 77 737 nustust leidnud muusikute kreatiivne on põnev väljakutse ja pakub ala- mib CD, mida on plaanis presentee- sepõlve mänguvõimalustest, -paika- Kadri Tamm, Astrid Tuisk; e-post potentsiaal. ti huvi publikule. Esitatakse erandi- rida kontserdil 1. detsembril Mann- dest ja -seltskondadest kui ka män- [email protected] Igal bändiliikmel on edukalt toi- tult omaloomingut, sest lisaks väl- heimis. gukirjeldusi ja -õpetusi. Sobivad kõik ER mivad projektid, mille kaudu nad japaistvale interpretatsioonioskusele Meeli Bagger November 2013 Nr 6 (841) ajalugu 7 Võrumaal langenud metsavennad maeti Vastseliina kalmistule

21. septembril maeti Vastseliina res, kuna tema onu Richard Vähi oli kalmistule kolmeteistkümne metsavennana tagaotsitav. Langes 27. metsavenna säilmed, kes olid märtsil 1953 Viglasoo punkrilahin- langenud Võrumaal Lükkä, Vig- gus. Tema ema Julie ja isa Aleksan- lasoo ja Puutlipalu punkrilahin- der Härm arreteeriti. gutes. Richard Vähi sündis 10. mail Langenud metsavendade mäles- 1918 Misso vallas Sapi külas. Mo- tusjumalateenistus toimus EELK biliseeriti 1941 Punaarmeesse, sattus Vastseliina Katariina kirikus, kus tee- sakslaste kätte sõjavangi. Pärast sõda nistuse viis läbi õpetaja Toivo Hollo. töötas kodukandis põllumehena, kuid Mälestuskõne pidas kaitseminister sattus 1949 küüditatavate nimekirja Urmas Reinsalu. ja seejärel varjus metsas. 1951. aas- Võrumaa kaitseliitlaste auvaht- tal õnnestus tal koos kaasvõitleja Karl kond toimetas kirstud langenud met- Kuusiga murda välja Saika punkrila- savendade säilmetega kalmistule, kus hingust, kus kuus metsavenda langes. need sängitati sõjaväeliste austus- Moodustas seejärel metsavendade avalduste saatel. salga, mis varjas end Haanja ja Lin- Mälestusristi juurde asetati EV dora ümbruses. Langes Puutlipalu Presidendi, Riigikogu, Kaitseminis- punkrilahingus 29. märtsil 1953. teeriumi, Kaitseliidu jt pärjad. Muu- Elsa Vähi (neiuna Eenla) sün- sikalise osa eest kandis hoolt Kaitse- dis 2. detsembril 1924. Varjas end väe orkester peadirigent kolonelleit- Richard Vähi naisena küüditamise nant Peeter Saani juhtimisel. eest koos väikese lapsega, 1950 liitus Tseremoonial osales langenud metsavendadega. Langes Puutlipalu metsavendade sugulasi, kaitseliitla- punkrilahingus 29. märtsil 1953. si, naiskodukaitse liikmeid, vabadus- Karl Kaur sündis 10. veebruaril võitlejate organisatsioonide esinda- 1920 Misso vallas Hino külas. Mo- jaid, kohalikku rahvast jt. biliseeriti Saksa sõjaväkke 1944, au- gustis arreteeriti, kuid põgenes ja asus Harald Keem sündis 17. det- koos naise Melaniega metsapunkris- Jumalateenistus langenud metsavendade mälestuseks Vastseliina kirikus. Foto: Peep Pillak sembril 1923 Võrumaal Vaabina val- se. Langes Puutlipalu punkrilahingus las Kurenurme külas. Oli 1943. aas- 29. märtsil 1953. tal Saksa riigitööteenistuses (RAD). August Kuus sündis 8. veebrua- Punkrilahingud ja terroriarheoloogia Seejärel läks Soome, kus astus sü- ril 1923 Sõmerpalu vallas Linnamäel. gisel 1943 vabatahtlikuna armeesse, Tema abikaasa küüditati 1949, kuid Lükkä punkrilahing rimisel. Esmaselt leitud luustik osu- lebanud pärast punkri hävingut selle teenis seal Peastaabi luureosakonnas, tal endal õnnestus põgeneda. 1951 lii- 28. detsembril 1945 toimus Lükkä tus paraku ainult osaliselt säilinuks juures ja tema laiba hauda vedamisel sai erikoolituse Sökös Staffani saa- tus Richard Vähi metsavendade sal- Luhasoos Võrumaal lahing metsa- – tema ülakeha puudus täielikult. on mõned söed hauda sattunud.” rel ja Suomussalmis. Saadeti Hauk- gaga. Langes Puutlipalu punkrilahin- vendade ja nõukogude sisevägede See lamas ühe allapoole maetud ini- ka grupis juulis 1944 luureülesande- gus 29. märtsil 1953. üksuse vahel. mese peal, jalad suunatud tolle pea Puutlipalu ja Viglasoo ga Eestisse. Tema ülesandeks oli si- Endel Leimann sündis 6. mail Punkris oli sel ööl 11 metsavenda. suunas. punkrilahing depidamine Eesti vastupanuliikumi- 1914 Vastseliina vallas Perametsas. Kuna metsavendadel valvet väljas ei Haua põhjas peadega läänesuu- 29. märtsil 1953 toimus Võrumaal se ja välismaailma vahel. Ta varjas Põgenes 1949. aastal, kui teda küüdi- olnud, siis tabas varahommikul kell nas lebanud kahe inimese luustikud Puutlipalus punkrilahing. Julgeole- end koos metsavendadega Sangastes tama tuldi ja varjas end metsas. 1951 5 alanud rünnak neid une pealt. Põ- olid samuti tugevasti räsitud, eriti kutöötajad said kätte metsavendi ja Sõmerpalus. Oli üks 10. Rohelise liitus Richard Vähi metsavendade lema süttinud punkrist väljuvad met- pead – need asusid küll luustike suh- abistanud mehe, keda piinati, et ta Partisanide Pataljoni asutajaid ja Võ- salgaga. Langes Puutlipalu punkrila- savennad sattusid tiheda tule alla ja tes õiges kohas, kuid olid täielikult reedaks punkri asukoha. ru koolinoorte vastupanuliikumise or- hingus 29. märtsil 1953. üheksa neist langes: Harald Keem, purustatud ja palju koljutükke puu- Kahel korral juhatas ta varahom- ganiseerijaid koos soomepoiss Viktor August Kurra sündis 3. detsemb- Arnold Kuus, Vambola Lukk, Viktor dus. mikul alanud operatsioonis osalenud Lukkiga. Langes 28. detsembril 1945 ril 1912 Lätis. Teenis Saksa sõjaväes Lukk, Mihkel Lõhmus, Henn Pihla- Punkri poolt vaadates vasaku- julgeolekuväed valesse asukohta, Lükkä punkris NKVD haarangus. ja sattus venelaste kätte sõjavangi puu, Edgar Raudsepp, Kalju Raud- le maetule oli peale pandud suurte kuid kolmandal piinamisel ta mur- Henn Pihlapuu sündis 23. det- kuid põgenes. Liitus suvel 1951 Ric- sepp ning üks tundmatu metsavend. mustade nööpidega tume villane pa- dus ning pärastlõunasel ajal punker sembril 1928 Orava vallas. Ta oli hard Vähi metsavendade salgaga. Arnold Ottanil ja Kristjan Tuvikesel litu, parempoolse langenu juures oli leiti. Võru keskkooli õpilane ja vastupa- Langes Puutlipalu punkrilahingus 29. õnnestus haarangust eluga põgene- näha puuvillase pesusärgi jäänuseid. Metsavennad keeldusid ettepane- nugrupi Sini-Must-Valge liige. Met- märtsil 1953. da. Esimene neist hukkus hiljem, Matmise aega ja muid sellega kust alla anda ja osutasid piirajate- savendadega liitus pärast kasuisa ar- Leida Grünthal sündis 24. mail kuid Kristjan Tuvike elab tänaseni. seotud asjaolusid võib vaid oletada. le kolm tundi vihast vastupanu, kuni reteerimist oktoobris 1945. Langes 1924 Misso vallas Mauril. Tema Harald Keemi, Henn Pihlapuu ja Kindel on see, et matja(d) ei olnud langenud olid kõik kaheksa: Richard 28. detsembril 1945 Lükkä punkris Kaitseliidu piirkonna ülemast isa ja tundmatu metsavenna säilmed jäid võimuesindajad – madala haua põhi Vähi, Elsa Vähi, Leida Grünthal, NKVD haarangus. vend olid pääsenud Rootsi. 1949. aas- aastakümneteks punkri lähedale oli vooderdatud kuuseokstega, mis Lehte-Kai Ojamäe, August Kuus, Tundmatu Metsavend oli kolmas tal kuulus küüditatute nimekirja, kuid metsa, kust nad alles 2011. aasta no- on üks viimse austusavalduse mär- Karl Kaur, August Kurra ja Endel langenu 28. detsembril 1945 toimu- tal õnnestus end varjata, kuni liitus vembris avastati ja nüüd Vastseliina ke. Leimann. nud Lükkä punkrilahingus. metsavendadega. Langes Puutlipalu kalmistule maeti. Ühe langenu jala juures olnud Vastavalt 1946. aasta direktiivi- Rafael Vähi sündis 20. septemb- punkrilahingus 29. märtsil 1953. vasktraat, mida võidi kasutada rois- le tuli tapetud metsavennad matta ril 1920 Misso vallas Säpil. Metsa- Lehte-Kai Ojamäe sündis 23. Terroriarheoloogia kuma läinud laiba vedamiseks hau- salajastesse kohtadesse. Nii peit- vendadega liitus 1951. aastal, ku- mail 1924 Saaluste vallas Petruse kü- Väljakaevamiste protsessi kirjeldab da ja poolikult maetud laip võiksid sid nõukogude okupatsioonivõimud na tema metsavennast vend Richard las. Kuulus Võru keskkooli vastupa- arheoloog Arnold Unt: “Liigniis- viidata omaste poolt äraviimata lan- langenud metsavendade laibad Võru oli NKVD poolt tagaaetav. Langes nuorganisatsiooni. Kogu pere varjas ke turbamuld pole just parim koht genute matmisele pikka aega pärast lähistele Reedopalo metsa, kust nad Viglasoo punkrilahingus 27. märtsil end 1949. aastast küüditamise eest. ideaalse väljakaevamise tegemiseks, lahingut – näiteks kevadel? leiti ehitusprahi alla maetud ühis- 1953. Liitus 1951. aasta sügisel Richard arvestada tuli ka lühikese ajaga, mil Hauast leidsime ka mõned põle- hauast. Sinnasamasse maeti ka 27. Väino Härm sündis 4. mail 1935 Vähi metsavendade salgaga. Langes päevavalguses tegutseda sai. Abiks nud punkrist pärit söestunud tukid. märtsil 1953 Viglasoo punkri hävi- Misso vallas Häärmanil. Varjas end Puutlipalu punkrilahingus 29. märtsil olid kummipüksid ja -kindad, ning Mis ei viita muidugi millelegi muu- tamisel lahingus langenud Rafael koos vanematega metsavendade juu- 1953. Peep Pillak pikk kogemus selliste kohtade uu- le, kui et vähemalt üks langenu on Vähi ja Väino Härm. Lennusadamas avati suur Tallinnas avati mälestustahvel eesti Titanicu eksklusiivnäitus teatri rajajale August von Kotzebuele

15. novembril avati Tallinna Tallinna Lennusadama angaari- 13. septembril avati Tallinnas ry Liivrand ja nukuteatri direktor Berliini Eesti Saatkonna kultuu- Lennusadama angaarides 1912. desse saabuvast muuseumikülasta- nukuteatri maja seinal mäles- Joonas Tartu. riosakonna, Eesti Teatri- ja Muusi- aastal merepõhja vajunud ookea- jast saab Titanicu näitusele tulles lae- tustahvel kuulsale saksa näi- 13.–14. septembril toimus nu- kaakadeemia ning Berliin-Branden- niauriku Titanic näitus, kus eks- va reisija aastal 1912. Nii elustatakse tekirjanikule ja eesti professio- kuteatris ja Kõue mõisas ka August burgi Teaduste Akadeemia koostöös poneeritakse 150 originaaleset, killud Titanicu suursugusest atmos- naalse teatri rajajale ning esto- von Kotzebue (1761–1819) teatrite- sündinud konverents oli pühendatud mis pärinevad nelja kilomeetri fäärist. Elusuuruses eksponeeritakse fiilile August von Kotzebuele. gevust käsitlev rahvusvaheline tea- 200 aasta möödumisele Kotzebue sügavuselt Atlandi ookeanist. ka “Titanicu” filmist tuntuks saanud Kotzebue töötas selles hoones duskonverents “Kotzebue-kõnelu- töötamisest Tallinna Teatri direkto- Meremuuseumi direktori Urmas fuajee trepp koos puitskulptuuriga. 1809. aastast tegutsenud Tallinna sed II”, kus esinesid nii eesti kui ka rina. Dreseni hinnangul on Eestisse saa- Titanicu lood ja legendid elavad Teatris viimati direktorina 1812– saksa erinevate valdkondade tead- Esimesed “Kotzebue-kõnelused” buva näituse näol tegemist suurima lennusadamas kuni märtsi lõpuni, mil 1813. Mälestustahvli avasid Berliini lased ning esitati katkend Kotzebue korraldati 2012. aasta oktoobris Ber- omataolisega Põhja-Euroopas. näitus avatuks jääb. ER Eesti saatkonna kultuuriatašee Har- näidendist “Pärmi Jaagu unenägu”. liinis. ER 8 kuulutused ja teated Nr 6 (841) November 2013

Pilk ette Kaks väikest päkka, Viimane veerg Juubilarid! kaks sinisilma on teile rõõmuks 14.12.2013 – Hamburg 11. novembril avas oma virtuaal- ●● sündinud siia ilma! ●● Tiit Ojasoo “Hanumani teekond Sind austama tulnud me täna, sed uksed Eesti esimene e-apteek. Lollandile” See on hea uudis eelkõige maapiir- Thalia Theater, Gaußstr. (Altona) sest koitnud on pidulik päev. kondade inimestele, eakatele ja väi- saksakeelne etendus Ja soovime silmade säral, EÜSLi liikmel Martin Blumil sündis kelaste vanematele – väikese teenus- www.thaila-theater.de et su õnn oleks jääv! 12. novembril neljas laps tasu eest tuuakse ravimid ukse taha. E-apteegi tegevust jälgib ravimiamet. ●●22.11. – 14.12.2013 – Hamburg Detsember Südamlikke õnnesoove pisitütre sünni festival “Nordwind” Agnes Buss puhul vanematele Linda ja Martin Blumi- ●●Evelin Ilves osales ligi neli kuud Eestit esindab koreograaf ja tantsi- Ülo Kompa le, õele Helenale, vendadele Henrile ja arstilitsentsi taastamise programmis ja Mart Kangro, kes esitleb oma uut Hansule ning läbis nüüd ka lõpueksami. Tartu teost “Homset oodates” Ülikooli kinnitusel ei teinud nad õppe- etendused 6.12. ja 7.12. Õnnitleb Eesti Ühiskond Saksamaa Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis koormuse osas esileedile mingit alla- Kampnagel’is, Hamburg Liitvabariigis ja Eesti Rada EÜSLi Müncheni Eesti koolipere hindlust. www.nordwind-festival.de ●●Estonia kontserdisaalis tähistati ●●kuni 05.01.2014 – Berliin Põhja-Inglismaal avati eesti kool isadepäeva piduliku kontserdiga, kus Arvo Wichmanni näitus ESTONIAN AIRIGA TALLINNASSE anti üle ka tänavune aasta isa tiitel, “Jazz in Berlin” (vt ka lk 6) 1. septembril kogunesid Põhja-Inglismaa mille sai filosoofiadoktor Aldo Kals. Eesti Suursaatkonnas ja Estonian Air alustab tänavu 21. detsembril Eesti koolis õppetööd alustavad lapsed Brad- Aasta isa tiitli kuulutas välja Eesti kohvikus “Jazz Café Berlin” lende hooajalisel liinil Tallinna ja Müncheni fordi Eesti Kodu klubisse avaaktusele. Aktu- Naisliidu esinaine Siiri Oviir. Noor- vahel. sel osalesid ka Bradfordi Eesti Täienduskooli põlves pimedaks jäänud filosoofia- ●●17. – 26.01.2014 – Berlin Lennud Münchenisse hakkavad toimuma lau- endised õpilased. doktor Aldo Kals on aastaid koosta- mess Grüne Woche päeviti, väljumisega Tallinnast kell 8 ja Münche- Õppureile jagati välja koolimütsid (kingitusena nud raamatuid vaegnägijatele. Rahvusvahelise messi partnerriigiks nist Tallinnasse kell 9:30 kohaliku aja järgi. Len- Eesti koolimütside tootja Velmard poolt) ning aa- on Eesti nuliin jääb avatuks 29. märtsini 2014. bitsad ja sinna juurde kuuluvad töövihikud, mis saa- ●●Aasta aega Ugala teatrit juhti- Koht: Messegelände Berlin Ühe suuna hind Tallinnast Münchenisse ala- busid Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumilt ning nud Heiti Pakk kavatseb järgmise www.gruenewoche.de tes 99,90 eurost ja Münchenist Tallinnasse alates Eesti Instituudilt. Bradfordi Eesti Täienduskool aasta 1. jaanuarist sellelt ametiko- 124,74 eurost sisaldab kõiki makse, ostes pileti sulges uksed pea 40 aastat tagasi. Uus Eesti kool halt lahkuda. Heiti Pakk tunnistas, Estonian Airi kodulehelt. hakkab kord kuus tegutsema nii Bradfordis kui ka et 2015. aasta teises pooles algav Manchesteris. Eesti Hääl Ugala teatrimaja renoveerimine on EÜSLi ettevõtmine, mille juhtimisega te- jõulupeod ma kindlasti hakkama ei saaks ning Paljud e-raamatud tasuta kättesaadavad ka see oli üks põhjus lahkumiseks. ●●Jõulupidu Karlsruhes toimub ●●Konkurss kultuurilehe Sirp pea- laupäeval, 30.11.13 algusega kell Kultuuriministeeriumi programmi “Eesti kirjandus” toel on nüüdsest Rahvusraamatukogu e-keskkonna toimetaja kohale kukkus läbi, sest 18.00 Hagsfeldi Gemeindezentrumis, www.digar.ee kaudu kättesaadavad 116 Eesti kirjandusklassikasse kuuluvat teost e-raamatuna, mis on kõi- senine peatoimetaja Kaarel Tarand Schäferstr. 15, 76139 Karlsruhe gile huviliste tasuta kättesaadavad. Nimekiri valmis koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga ja aasta lõ- võttis oma kandidatuuri tagasi ning puks saavad selle projekti raames lugejatele kättesaadavaks kokku 165 e-raamatut. valikukomisjon ei leidnud ka üle- ●●Müncheni Eesti Kool ja jäänud kolme kandidaadi seast so- Rahvuskoondis E-raamatuna on kättesaadavad Anton Hansen Tammsaare, August Kitzbergi, Eduard Vilde, Friedrich Rein- bivat. Sirbi peatoimetaja kohuse- 7.12.2013 algusega kell 17.00 hold Kreutzwaldi, Eduard Bornhöhe, Juhan Liivi, Lydia Koidula, Jüri Parijõgi ja paljude teiste teosed. täitjana alustas tööd kirjanik Kaur Evang. Luth. Dankeskirche Gemein- Kender toob endaga toimetusse kaa- dehaus sa kolm uut töötajat – kirjanduskrii- Keferloherstr. 70 tik Martin Luiga, muusik Robert 80807 München EESTI KULTUURIPÄEVAD OTSITAKSE KODUABILIST Kurvitsa ja kirjanik Tõnu Õnnepa- info: Karin Ladva-Zoller 28.–30.03.2014 lu. Osa seniseid töötajaid koondati. e-post: [email protected] Otsime sõbralikku ja usaldusväärset koduabilist EÜSL kutsub veetma järjekordset meeleolukat vanemale meesterahvale, kes elab üksi eramajas ●●Suurejoonelised 100. sünnipäeva ●●Hamburgi Eesti Rahvuskoondis ja sisutihedat nädalavahetust Annabergis teemal Vogelsbergis (Hessenis). pidustused lükkasid hoo sisse Esto- 08.12.2013 algusega kell 15.00 “Pärimusest ja päris elust”. Ta ei vaja hooldajat, vaid abilist, kes juhiks nia uue ooperimaja asukoha otsin- Nikolai kiriku koguduse ruumid, majapidamist. Igapäevased ülesanded hõlmavad gutele, praegu kaalutakse viie paiga Abteistr. 39 ●●Mikk Sarv kõneleb ja laulab sellest, kuidas koristamist, pesupesemist, triikimist, sisseostude vahel ja kavandatakse ka rahakor- info: Gina Bauer pärimine tähendab ka küsimist ja päris elamine tegemist, toiduvalmistamist, vajadusel arsti juur- jandust. Rahvusooper Estonia nõu- e-post: [email protected] pärimuse toel elamist de sõidutamist jne. Tööaeg on u 30 tundi näda- kogu on tegelenud uue maja tee- ●●Loodusajakirjanik Kristel Vilbaste räägib las. Tasuta eluase samas majas (1½ tuba, vanni- maga aktiivselt viimased viis-kuus ●●Kölni Eesti Rahvuskoondis nii meie kui ka teiste maade allikapärimusest ja tuba ja köök). aastat ja nõukogus on see pidevalt ja Kölni Eesti Kool selles kajastuvast loodussuhtest Reisikulud Saksamaale ja tagasi kaetakse töö- jutuks, kirjutas Postimees. Praegu 14.12.2013 algusega kell 15.00 ●●Prof. Katrin Laur (Köln) näitab filmi andja poolt. Vajalik on saksa keele oskus vähe- räägitakse kõige enam võimalusest Annabergi loss “Ruudi” ja kõneleb oma elu- ja loometeest malt algtasemel, samuti juhilubade olemasolu. ehitada uus maja Estonia ja välismi- Annaberger Str. 400, Bonn ●●Laupäeva õhtul muusikaline etendus Täiendavat infot küsige e-posti teel: nisteeriumi vahelisele alale, Solarise Kogunemine alates kella 14.30-st Raimond Valgrest “Minu elu lood” (vt ka lk 5) [email protected] keskuse juurde. Plaani kohaselt hak- Registreerimine ja info: Esinevad Rain Simmul (Raimond Valgre osas), kaks kahte maja ühendama tunnel. Mare Rahkema Jaan Sööt (ansamblist “Jäääär”, kitarr ja laul) – [email protected] Allan Jakobi (akordion) ●●1. oktoobril avati Vabaduse väl- Referndiga ühiskonnapoliitilisel teemal läbi- Uus Rahvakalendri nutirakendus nüüd kõiki- jaku aluses klaasgaleriis Rahvarinde ●●Frankfurdi Eesti Kool ja rääkimised veel käivad. dele kättesaadav. Rahvakalendri nutirakendus muuseum, mis asutati Tallinna kesk- Koondis muudab oluliste tähtpäevade tähistamise meel- linna valitsuse allasutusena spetsiaal- 7.12.2013 algusega kell 17.00 Korraldajad Eha Salla ja Maie Kisis-Vainumäe dejäävaks ja lihtsaks! Lae alla App Store’ist. selt selleks otstarbeks kavandatud kell 20 kontsert: Juhani Jaeger Tartust ruumidesse. Peaaegu aasta aega ko- (vt www.vinland.ee) gus Rahvarinde muuseumi mees- Evangelische Auferstehungsgemein- kond oma arhiivi mälestusi, fotosid, de Kriftel, Immanuel-Kant-Str. 10, esemeid jmt, mis aitavad veerandsaja 65830 Kriftel aasta tagust aega nii noortele kui va- Osalustasu täiskasvanuile 10 eurot, Väliseestlane pärandas oma vara ERMile nadele lähemale tuua. Palju on filmi- lastele 5 eurot Eesti Rahva Muuseumi direktor Högre Allmänna Läroverketi güm- ga värvikas. Ta sündis 1917. aastal ja fotomaterjale, samuti kuulub eks- info ja registreerimine: Eha Salla Tõnis Lukas teatas, et hiljuti naasiumi ja õppis ülikoolis keeli. ning lõpetas sõjakooli teadaolevalt ponaatide hulka töökorras RAF-buss. e-post: [email protected] Rootsis surnud Marje Õunapuu Ta oli kodukeele õpetaja eesti kee- allohvitserina. 1940. aastal värva- pärandas muuseumile kogu le alal Uppsalas, töötas oma kasu- ti ta Punaarmeesse ning sõja käi- ●●Torontos toimuval EstDocsi do- ●●Hamburgi eestlaskond oma vara, ligi 170 000 eurot. isa Voldemar Krüppelmani keemia- gus langes ta sakslaste kätte van- kumentaalfilmide festivalil kuulu- 14.12.2013 kell 16.00 “Muuseum peab tänuga meeles ettevõttes sekretärina, osales nii gi. Saksamaale taganenuna sattus tati välja 2013. aasta võidufilmid. Charlotte-Paulsen-Gymnasium nii Marje Õunapuud kui ka tema Uppsalas kui ka Stockholmis eesti ta omakorda venelaste kätte vangi. Festivali žürii kooseisus Tiina Lipp, Neumann-Reichardt-Str. 20 vanemaid,” ütles Lukas. laulukoorides ja ka Uppsala eesti Mees oli teeselnud, et on sakslane Kaarel Kuurmaa ja Kip Spidell tun- 22041 Hamburg-Wandsbek Õunapuu põgenes emaga 1944. koguduse tegevuses. ja ta viidi kümneks aastaks Siberis- nistasid peaauhinna võitjaks Heilika Registreerida: 0176-7812 2212 aastal Pärnust üle Kihnu paadiga Õunapuu ema oli juuksur, kes se. Pärast vabanemist siirdus mees Pikkovi filmi “Õlimäe õied”. Pub- Rootsi ja elas Uppsalas kuni oma oli enne Rootsit elanud Tallinnas Rootsi, kus abiellus Ly Õunapuuga. liku auhinna pälvis Maureen Cas- surmani kuu aega tagasi, 9. sep- Nõmmel ja Pärnus. Marje isa oli Nad elasid Stockholmi külje all ja te Tusty film “Üheshingamine”. Eesti Raja toimetus tembril. Marje lõpetas Uppsalas Enn Õunapuu, kelle elulugu on vä- uppusid Estonial 1994. aastal. tänab ●●Kaitseliit tähistas oma 95. aastapäe- va Narva linnuse hoovis rahvapeoga. Anu ja Christof Lehmanni Täpsustusi, kommentaare, ettepanekuid, kaastöid, kuulutusi ja teateid Oma tegevust tutvustasid kõik Kait- ootame aadressile [email protected] seliidu 15 malevat, naiste- ja noorte- lahke annetuse eest organisatsioonid, küberkaitseüksus, Tähtaeg: iga paaritu kuu 10. kuupäevaks. Kaastööde pikkus kuni 2 lehekülge. kool ja kaitseliidu koostööpartnerid.