RAE VALLA ARENGUKAVA 2021–2030 LISA 1 – LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜS Aprill 2020 Rae vald Sisukord SISUKORD ................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 1 RAHVASTIK ........................................................................................................ 4 1.1 ELANIKE ARVU MUUTUSED ................................................................................ 4 1.2 ELANIKKONNA SOOLIS-VANUSELINE STRUKTUUR ................................................ 6 1.3 LOOMULIK IIVE JA RÄNNE .................................................................................. 7 1.4 RAHVASTIKUPROGNOOS ................................................................................ 10 2 MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE KESKKOND ............................................. 15 3 JUHTIMINE JA KODANIKULIIKUMINE ........................................................... 22 3.1 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE ........................................................................ 22 3.2 KODANIKUÜHISKOND JA KÜLALIIKUMINE ........................................................... 28 4 VALDKONDLIK ANALÜÜS .............................................................................. 31 4.1 HARIDUS ...................................................................................................... 31 4.2 PLANEERIMINE .............................................................................................. 35 4.3 VABA AEG ..................................................................................................... 37 4.4 SOTSIAALVALDKOND ...................................................................................... 39 4.5 TARISTU JA TRANSPORT ................................................................................. 41 4.6 KESKKOND ................................................................................................... 44 2 Sissejuhatus Lähteolukorra analüüs on Rae valla arengukava lisa. Tegemist on 2016. a koostatud dokumendi ajakohastatud versiooniga – uuendatud on statistilised näitajad ja nendest tulenevad järeldused. Dokumendi ülesehitus on jäänud muutumatuks. Dokumendis antakse ülevaade Rae valla arengut mõjutavatest teguritest. Alustatakse rahvastiku, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning juhtimise ja kodanikuühiskonna teemade kirjeldamisega ja seejärel jätkatakse valdkonnapõhise analüüsiga. Põhjalikumalt on käsitletud haridust, planeerimist, vaba aega ja sotsiaaliat. Tähelepanuta pole jäänud ka teised valdkonnad: taristu ja transport, keskkond ning ettevõtlus. Viimane on kajastatud majandusliku ja sotsiaalse keskkonna peatüki koosseisus. Võrdlusena on välja toodud andmed Eesti kui terviku ja Harju maakonna kohta. Lisaks vaadeldakse Rae valla paiknemist teiste Tallinna linnapiirkonna moodustavate omavalitsuse seas. Lähteolukorra analüüsi osa on ka OÜ Cumulus Consulting poolt koostatud rahvastikuprognoos, mida on samuti uuendatud. Analüüsis aga ei kajastata enam Rae valla poolt tellitud ja OÜ Positium LBS koostatud “Rae valla elanike arvu muutuse ja tööaja kohtade analüüs aastatel 2010 ja 2015” tulemusi, kuna need andmed on vanenenud. 3 1 Rahvastik 1.1 Elanike arvu muutused Rahvastikuanalüüsi ja -prognoosi lähtealuseks on Rahvastikuregistri andmed perioodi 1.01.2011 kuni 1.01.2016 kohta. Rahvastikuregistri andmed on kohalikule omavalitsusele aluseks nii üksikisiku tulumaksu laekumisel kui ka valdava osa kohalike teenuste ja hüvede osutamisel. Läbivalt on eristatud valla neli kanti: Jüri, Lagedi, Peetri ja Vaida. 1. jaanuari 2020. aasta seisuga elas Rae vallas 20 135 inimest. Võrreldes viieteistkümne aasta taguse ajaga on elanike arv vallas enam kui kahekordistunud – lisandunud on 12 000 uut elanikku. Peale eelmise majanduskriisi lõppemist on viimasel kuuel aastal olnud kasvutempo keskmiselt 6% aastas (vt joonis 1). 25 000 12,0% 20 135 19 053 10,0% 20 000 17 968 16 956 9,8% 9,7% 15 966 15 137 9,0% 14 287 8,0% 8,5% 13 383 13 838 15 000 12 675 12 041 11 043 10 063 6,0% 9 161 6,2% 10 000 8 045 8 445 5,9% 6,0% 6,0% 5,6% 5,5% 5,7% 5,0% 5,3% 4,0% 5 000 3,4% 3,2% 2,0% 0 0,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Rahvaarv Muutus Joonis 1. Rahvaarvu muutus Rae vallas 2005–2020 Rahvaarvu kasv on toimunud selgelt eelkõige Peetri kandis, kus rahvaarv on kümne aastaga suurenenud enam kui 6000 inimese võrra ehk 142%. Tuhatkond elanikku on lisandunud ka Jüri kandis. Lagedi ja Vaida kandis on muutus olnud tagasihoidlik (vt joonis 2). 12 000 10 000 10 498 8 000 6 550 5 533 6 000 4 000 4 332 2 000 - 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Jüri kant Lagedi kant Peetri kant Vaida kant Joonis 2. Rahvaarvu muutus Rae valla kantides 2011–2020 4 Kõigis neljas kandis on üks elanike poolest arvukam keskus ning suuremad ja väiksemad külad. Viimasel kümnendil kiire kasvuga silma paistnud Peetri kandi külad on keskmisest suurema elanikkonnaga ning Peetri aleviku elanike arvukus on ületanud vallakeskuse Jüri elanike arvu. Kuigi valla rahvaarv on kiirelt kasvanud, ei jaotu kasv valla siseselt ühtlaselt. Kui kõige kiiremini kasvanud Peetri kandis on elanikke lisandunud kõikidesse küladesse (sh on 19. juulist 2013 osa Järveküla ja Kurna küla maade arvelt moodustatud Uuesalu küla), siis teistes kantides on mitmeid asustusüksusi, kus rahvaarv on hoopis vähenenud. Vaida kandis on rahvaarv tervikuna vähenenud ja seda eelkõige kandi keskuses Vaida alevikus (140 inimese ehk 14% võrra) (vt joonis 3). -200% -100% 0% 100% 200% 300% 400% Kurna -6 -7% Pajupea -8 -6% Jüri alevik 262 8% Aaviku 21 9% Kautjala 2 15% Vaskjala 98 16% Pildiküla 14 18% Jüri Seli 5 19% Lehmja 10 28% Patika küla 152 45% Karla 371 84% Veskitaguse 50 98% Limu 83 184% Soodevahe -15 -60% Lagedi alevik 59 7% Tuulevälja 3 7% Kadaka 11 28% Lagedi Ülejõe 30 29% Veneküla 11 39% Kopli 246 114% Uuesalu* 866 Assaku alevik 117 28% Rae 582 88% Peetri Peetri alevik 106% 2850 Järveküla 1751 304% Vaida alevik -140 -14% Salu -11 -14% Suuresta 0 0% Suursoo 6 8% Vaida Vaidasoo küla 10 9% Aruvalla 30 25% Urvaste 23 47% -500 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 Joonis 3. Elanike arvu muutus Rae valla asustusüksustes 2011–2020 5 1.2 Elanikkonna soolis-vanuseline struktuur Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Rae vallas on tasakaalust väljas, mis on otseselt intensiivse sisserände tagajärg. See on omane kõigile Tallinna lähiomavalitsustele, mille territooriumile on aset leidnud valglinnastumine (nt Viimsi, Harku, Saue ja Kiili vald). Samas on kantide vanusstruktuuride vahel suured erinevused, mis peegeldab ka tõsiasja, mida pealinnast kaugemale, seda vähem on inimesi lisandunud. Kui eriti Peetri, aga ka Jüri kandi rahvastikku iseloomustab suur lastega perede ja madal eakate osakaal, siis Vaida kandis on tegemist Eestile tüüpilise üldiselt tasakaalus, kuid raskuskeskmest lähtuvalt vananevat rahvastikku näitava vanusjaotusega. Lagedi kant on vahepealne, omades mõlemale eelnevale iseloomulikke jooni. Tasakaalustamata vanusjaotus muudab erinevate avalike teenuste vajaduse pikemaks ajaks laineliseks ja eeldab seetõttu ka paindlikkust ja nutikust avalike teenuste pakkumise korraldamisel. Eriti keerukaks võib keskpikas perspektiivis osutuda optimaalse haridustaristu rajamine ja selle kulutõhusalt kasutuses hoidmine (vt joonis 4). Jüri 80+ 86 34 75 – 79 63 60 70 – 74 117 81 65 – 69 139 97 60 – 64 135 115 55 – 59 140 119 50 – 54 108 148 45 –49 225 264 40 – 44 350 332 35 – 39 352 330 30 – 34 283 255 25 – 29 169 165 20 – 24 109 132 15 – 19 176 208 10 – 14 288 303 5 – 9 269 296 0 –4 292 310 400 300 200 100 0 100 200 300 400 Naised Mehed Lagedi 80+ 51 16 75 – 79 27 11 70 – 74 30 33 65 – 69 30 32 60 – 64 35 39 55 – 59 43 51 50 – 54 47 59 45 –49 65 57 40 – 44 59 81 35 – 39 75 84 30 – 34 76 57 25 – 29 37 48 20 – 24 25 25 15 – 19 39 45 10 – 14 51 69 5 – 9 73 67 0 –4 63 71 100 80 60 40 20 0 20 40 60 80 100 Naised Mehed 6 Peetri 80+ 59 24 75 – 79 44 29 70 – 74 59 40 65 – 69 95 85 60 – 64 102 101 55 – 59 125 138 50 – 54 151 209 45 –49 232 319 40 – 44 508 664 35 – 39 773 747 30 – 34 727 532 25 – 29 283 222 20 – 24 88 92 15 – 19 176 180 10 – 14 479 498 5 – 9 586 678 0 –4 727 726 800 600 400 200 0 200 400 600 800 Naised Mehed Vaida 80+ 41 24 75 – 79 33 18 70 – 74 42 24 65 – 69 35 34 60 – 64 42 46 55 – 59 53 45 50 – 54 36 36 45 –49 54 61 40 – 44 50 71 35 – 39 45 47 30 – 34 45 65 25 – 29 34 39 20 – 24 39 37 15 – 19 44 31 10 – 14 35 52 5 – 9 42 34 0 –4 39 28 80 60 40 20 0 20 40 60 80 Naised Mehed Joonis 4. Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Rae valla kantides seisuga 1.01.2020 1.3 Loomulik iive ja ränne Erinevalt peaaegu kogu ülejäänud Eesti omavalitsusüksustest ja riigist tervikuna on loomulik iive Rae vallas tugevalt positiivne. Viimasel kuuel aastal on sündide arv ületanud surmade arvu aastakeskmiselt ligi 255 võrra (vt joonis 5). 7 250 216 206 200 146 150 100 75 75 60 50 14 9 6 3 1 0 0 -50 Jüri Lagedi Peetri Vaida 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2014-2016 2017-2019 Joonis 5. Loomulik iive kantides 2014–2019 Valdav osa sellest tuleneb väga noore vanusstruktuuriga Peetri kandi arvelt, kus ka summaarne sündimuskordaja1 on erakordselt kõrge. Kui Eesti keskmine on tugevalt allpool taastootetaset (milleks loetakse 2,1 last fertiilses eas naise kohta), siis Peetri kandi 2014-2019. aasta keskmine 3,27. Aastakeskmiselt on sündimus olnud taastetasemest kõrgem ka Jüri ja Lagedi kandis. Vaidas on sündimus võrdväärne Eesti keskmise tasemega. Kiiret rahvaarvu kasvu vallas on lisaks positiivsele