VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. Sademete hulk on siin suurem kui ümbruskonnas: 8360 786 tel loomustab tugevasti liigendunud kaldajoon, mis suurendab nende aasta keskmine – 750–800 mm, mis on 100–150 mm enam Eesti Võru 65608 maastikuilu veelgi (Vaskna järv, Kavadi järv). keskmisest. a 17 Karja Põlva-Valga-Võru regioon Põlva-Valga-Võru HAANJA LOODUSPARK Haanja kõrgustik on jõgede lähteala. Plaani Külajärvest algab METSAD Haanjamaa on üks madalama keskmise õhutemperatuuriga piir- Keskkonnaamet Haanja looduspark on loodud Haanja kõrgustiku maastike ja Piusa jõgi, mis on Eesti jõgedest kõige suurema langusega Kohaliku maastikupildi üks valitsejaid on mets, mis katab ligikaudu kondi Eestis. Vaid Pandiveres on aasta keskmine temperatuur sama VALITSEJA KAITSEALA pärandkultuuri kaitseks. Alguse saanud 1957. aastal Suure (2,1 m/km). Sageli on vooluveed endale teed rajades kujundanud poole kaitseala kogupindalast. Haanja metsad on küllalt vaheldus- madal kui Haanjas (+4o C). Mõlemas paigas on talve kõige külmema Munamäe ja Vällamäe ning Rõuge ürgoru maastikulistest kee- ja süvendanud järskude nõlvadega uhtorge (Rõuge, Iskna jõgi). rikkad, seda tingib mitmekesine mullastik ja suurtest kõrgusvahe- perioodi (jaanuar-veebruar) keskmine temperatuur Eestis madalaim lualadest, laiub tänane Haanja looduspark kõrgustiku kõige kõr- Pinnavormide iseärasuste tõttu on Haanjas ka selliseid jõgesid ja dest tulenev niiskusreziim. Levinumateks on kuusikud, mille sood- (-7,7 o C). Seetõttu on talvel sulaperioode vähe ja lumikate erakord- gemal ja liigestunumal osal ligikaudu 17 000 hektaril. Haanja ojasid, mis teise veekogusse jõudmata hääbuvad, toimetades vett satest kasvutingimustest annavad tunnistust puude silmatorkav selt paks ning Haanjamaa on armastatud ning arvukalt külastatud looduspark kuulub Euroopa kaitstavate alade võrgustikku Natura lihtsalt kõrgemast paigast madalamale (Vorstioja jt). kõrgus ja jämedus. Nii on Vällämäe vanas loodusmetsas arvukalt nn suusatajate poolt. 2000. Looduspargis esineb 36 Euroopa seisukohalt olulist lin- Haanjamaa on allikaterohke. Seda soodustab reljeef. Küngaste kuue palgi kuuski (pikkusega vähemalt 36 m, jämedamate tüvede Madala temperatuuri ja suure sademete hulga tõttu on Haanja nuliiki, 19 elupaigatüüpi ning 8 ohustatud taime- ja loomaliiki pinnases leidub sageli vettpidavaid kihte, mille pinda mööda valgub ümbermõõt küündib kolme meetrini). Kuusikutele järgnevad sage- kõrgustik omamoodi lumeriik – praktiliselt kõik lumega seotud näi- (harivesilik, paksukojaline jõekarp jt). Siinne elupaikade mit- põhjavesi allapoole, et lõpuks mõnel nõlval, orus või järves allikana duselt kaasikud, männikud, lepikud ja mõnel pool ka haavikud. tajad on siin Eesti suurimad. Just Haanjamaal tekib lumikate kõige mekesisus on tingitud vahelduvast pinnamoest ja maastiku väljuda. Suurimad ja tuntuimad allikad asuvad Tindiorus Liinjärve Raskesti ligipääsetavates jõeorgudes ja kuplite järskudel nõlvadel on varem ja püsiva lumikatte periood (ca 125 päeva) on kõige pikem. mosaiiksusest. kaldal ja Hinni kanjoni juures. kohati säilinud metsa kilde, kus valdavad pärnad, jalakad, vahtrad Kuplite põhjanõlvadel on mõnel aastal metsa varjus leitud lund looduspark ja tammed. Lehtpuudest on viimasel ajal hakanud vohama hall lepp, isegi jaanipäeva eel. Haanja Haanja looduspargis asuvad mitmed kaitstavad looduse üksik- tungides unarusse jäetud põllu- ja heinamaadele. objektid: ●● põlispuud – Mustahamba tamm, Haki männid, Rõuge SOOD Foto: Rõuge Suurjärv, L. Michelson tammed ja Sinisilla tamm; Küngastevahelised niisked nõod ja suur hulk väljavooluta järvi on ●● rändrahn – Korgõmäe Ivannikivi; soodustanud soostumist. Sood hõlmavad ~2,4% kaitsealast. Ena- ●● looduskaitsealused pargid – Uue-Saaluse mõisapark, mik soodest on väikese pindalaga madalsood. Vällämäe idajalamil Rogosi mõisapark ja Viitina mõisapark. asub väike raba, kus on mõõdetud kõige suurem turbakihi paksus Eestis – 17 meetrit. Järvede kinnikasvamise tulemusena on soode teke jätkuv protsess. Foto: Kaussjärv, L. Michelson KÜNKAD JA ORUD PÄRANDKULTUUR KÜLASTAJA MEELESPEA Haanja kõrgustiku maastik on rahutu – erineva suuruse, kuju Loode-kagusuunaline Rõuge ürgorg (pikkus 10 km, sügavus kuni JA TRADITSIOONILINE ELULAAD ●● Eramaal võib viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju ja tekkelooga künkaid lahutavad üksteisest nõod ja sügavad 52 m) on kujunenud enne jääaega liivakividesse. Jääajast on pärit Haanjamaa asustus koosneb valdavalt väiksematest küladest. Suu- maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks on vaja orud. Selline vaheldusrikas pinnamood on tekkinud põhiliselt Rõuge ürgorus paiknevad seitse järve: Liinjärv, Valgjärv, Suurjärv, remad keskused paiknevad kunagistes mõisasüdametes – Rõuges, omaniku luba. viimase jääaja lõpul. Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Rõuge ürgoru veeru- Haanjas, Ruusmäel ja Viitinas. Rõuget on juba vanast ajast peetud ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult Haanjamaa kõrguste vahe on 220 meetrit ning keskmine desse on vete tegevuse toimel tekkinud mitmed külgorud, mida ümbruskonna tähtsaimaks paigaks: siin, kihelkonna keskuses, oli parklasse. Jalgrattaga sõida teel ja selleks ettenähtud rajal. kõrgus üle merepinna on 200 meetrit. Suur Munamägi – Balti- kohalikud kutsuvad tsorideks. Suurim neist on maaliline Ööbikuorg, ju kõik olemas, kirikust kõrtsini ja koolimajast kaupluseni. Seevastu ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. maade kõrgeim küngas – ulatub 318,1 meetri kõrguseni ü.m.p. 300 m pikkune ja 13–15 m sügavune sälkorg. Omapärane on ka lub- Uue-Saaluse küla on kunagise keskuse rolli praeguseks suuresti ●● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel. Suhtelise kõrgusega 62 meetrit jalamilt tippu jääb ta samas jarikaste allikate setetest moodustunud terrassitaoline nõlvaastang minetanud. ●● Veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. alla mõned kilomeetrid põhja pool asuvale Vällämäele Liinjärve lähedal. Lisaks looduslikele oludele oli Haanjamaa väikeküladega asus- ●● Kalastamine on lubatud ühe lihtkäsiõngega kõikidel avalikel või (303,9 meetrit ü.m.p), mis on suhteliselt kõrguselt Eesti loodus- Kahrila järve põhjakaldal asuv Hinni kanjon on ainulaadne, 15-20 tuse tekkes oma roll ka mõisatel. Haanjas oli niinimetatud riigimõis, avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Muude püügi- likest küngastest kõrgeim – 84 m. Kõrgustiku madalaim punkt meetri sügavuselt Devoni liivakivisse lõikunud sälkorg, pikkusega mille aladelt anti maad endistele soldatitele ja riigiteenistujatele. vahenditega kalastamiseks peab olema ostetud harrastuspüügi (98,6 meetrit ü.m.p) asub Rõuge ürgorus Kahrila järve kaldal. u 200 meetrit. Foto: Rukkirääk, M. Kose Reeglina olid need küll vaid väikesed krundid, millest äraelami- õigus. seks ei piisanud. Nii pidid Haanja mehed lisa teenima küll osavate ●● Hoia koer looduses liikudes rihma otsas. Haanja kõrgustiku 10 kõrgemat tippu käsitöömeistrite, küll hobuseparisnike või harjuskitena. Siitkandi ●● Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. (Eesti põhikaardi 1996. a andmetel). meeste vokid, piibud ja muu peenem puutöö oli nõutud kaup ka ●● Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. Suur Munamägi 318,1 m kaugel väljaspool Haanjamaa piire. Vällämägi 303,9 m LOOMASTIK Põllumehe leib pole Haanjamaal kunagi kerge olnud: vaheldus- Nähes looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest Kerekunnu 295,8 m Imetajatest tunnevad end Haanjamaal hästi vaheldusrikkaid maas- rikka maastiku tõttu võib mullastik isegi ühel ja samal mäekuplil koheselt Keskkonnainspektsiooni tel 1313.